SL Õhtulehe eriprojektid - Õhtuleht

ohtuleht.ee

SL Õhtulehe eriprojektid - Õhtuleht

koduabc

25. oktoober 2007


TARTU SALONG (Decora )

Tel 736 2057

salong@felistra.ee

Riia mnt128, Tartu 51011

TALLINNA SALONG-ESINDUS

Tel 666 1661

tallinn@felistra.ee

Pärnu mnt 160E, Tallinn 11317

TARTU KONTOR

Tel 736 6803

info@felistra.ee

Tähe 114, Tartu 51013


SL ÕHTULEHT Neljapäev, 25. oktoober 2007 koduabc 3

SISUKORD

5–8 Moodne köök

on pilgupüüdja

korteris

Julged aktsendid on moes

11–13 Sisusta

vannituba nii,

et aastaga

ära ei

tüütaks

Disainsisustust saab

ka mõistliku hinnaga

14–17

Turvauks

muudab

kodu varguskindlamaks

Miks kaks ust pole alati sugugi

parem kui üks uks

18–22 Merike

Mõksi rajas aia

ilma disaineri abita

Kuidas kasvab muru, kuhu astudes

tahaks võtta kingad jalast

25–27 Maja voodrilauad:

kas osta värvituna

või värvida ise

Spetsialistid soovitavad tööstuslikult värvitud laudu

28–30 Millist küttesüsteemi eelistada

Kahe eri suurusega maja küttekulu võrdlus

Mati Hiis

Andres Varustin

koduabc

Joel Tammet

www.aerofotod.ee

väljaandja SL Õhtuleht AS

internet http://www.sloleht.ee

aadress 10 502 Tallinn pk. 106

reklaam 614 4043

faks 614 4050

projektijuhid Eha Laanepere

eha.laanepere@sloleht.ee,

Heiki Liias (reklaam)

heiki.liias@sloleht.ee

trükk Kroonpress AS


Kodu enimkasutatava koha – köögi

mööbel peab olema vastupidav, kaunis

ja praktiline.

Pakume sinu kööki terviklikku

lahendust. Alates projekteerimisest ja

disainist kuni mööbli paigalduse ja

tehnika installeerimiseni.

Meie valmistatud köögi kvaliteedi ning

Sinu elustiiliga harmoneeruva isikupära

tagavad aastatepikkune kogemus

ning vilunud köögiekspertide oskusteave.

Võta meiega ühendust, kui vajad kööki,

kus iga pisemgi detail on täpselt Sinu

käe järgi.

Experti köögimööbli ja tehnikasalongid asuvad Expert tehnikakauplustes. Tallinn: Pärnu mnt. 186, tel. 651 7394;

Kadaka 70C, tel. 675 5041; Tartu: Teguri tn.37, tel. 736 6887; Rakvere: Koidula tn.2, tel. 322 3268; Pärnu:

Riia mnt.106, tel. 445 0066


SL ÕHTULEHT Neljapäev, 25. oktoober 2007 koduabc 5

Moodne köök on

pilgupüüdja

korteris

Juba ammu enam ei

koosne kööginurk vaid

valamukapist, pliidist ja

seinakapist. Tänapäevane

köögimööbel on

andnud võimaluse muuta

oma köök hubaseks

paigaks, kus võib ka

napil pinnal imesid

korda saata.

InDoorsi sisekujundaja Janne

Maal ütleb, et nii köögimööblit

pakkuvad firmad kui ka kliendid

teavad üha paremini, millisena

nad kööki näha soovivad.

Köögimööbel peab olema ilus

ning samas ka otstarbekas – nii

et ka pisikeses köögis saaks lahedalt

tegutseda ning perenaisel

oleks kõik käe-jala juures.

Janne Maali sõnul on trende

erinevaid, kõik sõltub maitsest.

Päris palju soovitakse eksootilistest

puiduliikidest köögimööblit

– oliivipuust ja bambusest

koos erinevate värvitud või

klaaspindadega.

Toiduainete hiigelfotod

ja ilukleebised

SIIN

MAITSEB

SÖÖK HÄS-

TI: Hubases

köögis on mõnus

süüa ja aega veeta

ka siis, kui õues hall ja

lörtsine. Idema Köögid

Inimesed on muutunud julgemaks

ja uutele ideedele avatumaks

– köök ei ole enam tagasihoidlik

töötsoon, vaid korteri

pilgupüüdja, mille juures ei peljata

ka väikseid edevaid detaile

kasutada. Näiteks võib töötasapinna

ja seinakappide vahelise

osa kaunistada hiigelfotoga

toiduainetest või panna kapiustele

ilukleebiseid.

Tõnu Kuldkepp Riz Köökidest

tõdeb, et suurem osa nende

kliente soovib modernselt

lihtsa ja minimalistliku joonega

kööki. Uksematerjal on tihti

kõrgläikega, palju tahetakse

käepidemeteta kapiuksi. Suurt

rõhku pannakse mugavusele ja

ka pisiasjadele – soovitakse, et

uksed ja sahtlid sulguksid vaikselt

jne.

Idema Köökide müügidirektor

Peep Savason lisab: «Kindlasti

on kaks tooni – hele ja tume

–, mis ei kao köögimööblist

ega ka muust sisekujundusest

kusagile. Need kaks on olnud

teema läbi aegade.»

Moodsad värvid on tema sõnul

oranž ja pruun, kusjuures

esimene neist on värviteraapia

kohaselt hea isutekitaja. Head

värvivalikud on ka

cappuccinopruun ja kreemjad

toonid. «Parajas koguses punast

on ka moes – kuid mis täna

moodne, võib homme olla

juba vanamoodne,»

lisab Peep

Savason.

Modernse köögi märgusõnad

on tema sõnul: kõrgläige, ledvalgustid

ja puudutamisel (see

tähendab elektriajamiga) avanevad

sahtlid.

Moodsasse kööki toovad hubasust

eksklusiivsed puiduspoonid,

mis on tasakaaluks

mõnele metalsemale elemendile.

JÄTKUB LK 6

Suurt rõhku

pannakse pisiasjadele

– näiteks,

et kapiuksed ja

sahtlid sulguksid

vaikselt.

Tõnu Kuldkepp

Riz Köökidest

klientide soovidest


6 koduabc

SL ÕHTULEHT Neljapäev, 25. oktoober 2007

Värviline külmkapp ja

valgustatud õhupuhasti

Jaan Heinmaa

Margo Sai Aldeerast ütleb, et

eelistatakse tellida terviklahendusi

koos köögitehnika ja lisafurnituuriga.

«Kindlasti on integreeritav

tehnika köögimööbli

stiili ja kujunduse osa – on

olemas väga rafineeritud ja modernset

ning ka klassikalist ja

retrostiilis tehnikat,» selgitab

Janne Maal (pildil). «Ilma kodutehnikata

enam ei saagi kuidagi

köögimööblit planeerida

ega valmistada. Ka selles valdkonnas

on toimunud palju huvitavat.»

Näiteks külmkapivalik ei

piirdu enam ainult roostevaba

või valge viimistlusega. «Külmikud

on tihti julged – värvilised,

joogiautomaadi või telekaga

uksel jne,» räägib Janne

Maal. «Oluline silmapaistev detail

on ka õhupuhasti – enam

mitte kapi sisse maitseainepurkide

taha peidetud, vaid julge,

dekoratiivvalgustuse ja skulpturaalse

vormiga köögis domineeriv

ese,» lisab sisekujundaja.

Peep Savason ütleb, et köögimööblit

võib tellida nii koos kodutehnikaga

kui ka ilma selleta:

«Kui köögitehnika on juba

varasemast ajast olemas, siis tuleb

see lihtsalt mööblisse sobima

panna. Siiski tellib enamik

kliente mööbli koos tehnikaga,

sest sel juhul võib kindel olla, et

kõik sobib nagu valatult.»

Tõnu Kuldkepp lisab, et kui

kliendil on oma köögitehnika,

peavad köögimööbli mõõdud

olema väga täpselt võetud –

muidu võib pärast pettumus olla

suur, kui kõik üks-ühele ei

sobi.

JÄTKUB LK 8


SL ÕHTULEHT Neljapäev, 25. oktoober 2007 koduabc 7

KÕIGELE PEAKS MÕTLEMA:

Toiduvarud ja köögipuhastusvahendid

võiks olla kappidesse

paigutatud ruumisäästlikult ja

ülevaatlikult.

2 x Köögi Konstruktor

OTSTARBEKUS EELKÕIGE:

Ka pisikeses köögis peab

olema mugav tegutseda.

Idema Köögid


8 koduabc

SL ÕHTULEHT Neljapäev, 25. oktoober 2007

Rõngasköök, mis muutub

suureks söögilauaks

MOODSAD VÄRVID:

Oranž ja pruun, kusjuures

esimene neist on värviteraapia

kohaselt hea isutekitaja.

Idema Köögid

SISU ON SAMA TÄHTIS

KUI VORM: Et perenaine

ei peaks häbenema külaliste

nähes sahtlit avada.

Köögi Konstruktor

Millised on olnud huvitavamad

ette tulnud köögilahendused? Janne

Maali lemmiktööks on olnud

ringikujulise avatud köögi kujundamine.

Perenaine toimetab ringi

keskel ja talle on kogu tehnika ja

sahtlite sisu kiirelt kättesaadavad.

Perekond või külalised naudivad

einet või ajavad juttu ringi välisküljel

tööpinna pikendatud serva

ääres. Kui toit valmis, siis saab selle

vajaduse korral pliidile sooja jätta.

Kogu köök aga muutub suureks

ringikujuliseks söögilauaks.

«Üks huvitavamaid töid oli avatud

köök suure akvaariumiga,» ütleb

Peep Savason. «See oli tehniliselt

päris keeruline, aga kui valmis

sai, oli tõeliselt vahva.»

Ta lisab, et sisustusmessi jaoks

võib ju kokku panna köögi, mis on

kena vaadata, aga päris köök peab

lisaks sellele ka laitmatult oma perenaist

või peremeest teenima. Ta

võrdleb köögi kujundamist luuletuse

kirjutamisega: «Lihtne ju! Sõnu

on ju palju, mis siis viga neid ritta

laduda. Meil on ka palju kappe: lao

ritta ja tulpa ning ongi valmis.»

Köögi projekteerimist saab võrrelda

ka strateegiamänguga: «Sul

on ruum, kliendi soovid, investeeringu

suurus ja terve hulk erinevaid

kapimooduleid. Kui lähteülesanne

on koostöös kliendiga

püstitatud, lähebki lahenduse otsimiseks.

Mitte alati ei pruugi esimene

variant kõige parem olla.»

Ta lisab, et pärast pikki arutelusid

võidakse siiski ka suure ringiga

selle esimese variandi juurde tagasi

jõuda.

Kadri Penjam

Uus salong Tallinnas

Tammsaare tee 118b

Rohkem ruumi ideedele,

täienenud tootevalik!


Köögimööbel –

mõõtmisest

paigalduseni

Vannitoad

Esikud

Liuguksed

Tarvikud

Eritellimused

Kodumasinad

Mõõtmine ja transport Harjumaa piires tasuta!

VANNITOA MÖÖBEL

KUNI 50%

ODAVAMALT!

K. A. Hermanni 12

tel. 601 9011

disain@koogid.ee

www.faron.ee

Laulupeo

Tartu mnt.

K. A. Hermanni

Odra

J. Kunderi

K. Türnpu

Laagna tee

Lubja

J. Vilmsi

ROOTSI KVALITEET

AURUSAUNAD, DUŠIKABIINID, VANNITOASISUSTUS

KÜSIGE EHITUSMATERJALIDE JA SANITAARTEHNIKA KAUPLUSTEST ÜLE EESTI

Esindaja Eestis: DUSCHY MARKETING AS Kadaka tee 1 Tallinn Tel 655 0108 Faks 655 0105 www.duschy.com


SL ÕHTULEHT Neljapäev, 25. oktoober 2007 koduabc 11

Vannituba saab sisustada

nii röögatult kalli kui ka

taskukohase hinna eest

Valamute valdkonnas

on moevoolud kiired

vahelduma. Kuigi juba

ainuüksi sõna «disain»

võib panna ohkama, et

mis see kõik maksma

võib minna.

Kas on mõtet investeerida disaintoodetesse?

«Soovitan osta

asju, mis tõesti meeldivad – seda

isegi nendele, kellel on vähem

raha,» ütleb Gerhard Vannitubade

projektijuht Eero Kelder.

«Siis ei teki seda olukorda,

et juba poole aasta möödudes

hakkavad mõned esemed uues

kodus häirima.»

Briljantsõrmus peabki

olema iluvõrust kallim

Imre-Gustav Vellamaa La

Spa’st usub, et kõik inimesed

soovivad disainitud tooteid osta:

«Vahe on vaid selles, et kes

toob praktilisust disainile ohvriks

ja kes vastupidi – otsib tasakaalu.

Ja kes kui palju kõige

selle eest maksta tahab.»

«Aga loomulikult on tooteid,

mis peavadki olema kallid, tulenevalt

oma materjalist, ainukordsusest

või disainist. Briljandiga

kuldsõrmus on ju kallim

kui lõbustuspargist võidetud

sädelev rõngas, isegi kui see

ütleb kellaaega,» võrdleb ta.

Eero Kelder nendib, et heast

disainist oskab lugu pidada üha

rohkem inimesi. Ja ei pea sugugi

kartma, et näiteks disainvalamud

ülemäära palju maksavad:

«On tavalise sanitaartehnikaga

samas hinnaklassis

disainbrände: Gustavsberg,

Grohe, Ido, Oras jne. Ning need

on ühtlasi hea kvaliteediga tooted.»

Kui enne müüdi meil ainult

ülikalleid ja viletsaid asju,

siis nüüd on saadaval ka keskklassitooted,

ütleb Imre-Gustav

Vellamaa.

«Hullult kallid on tavaliselt

ainult väga eksklusiivsed kaubamärgid,

mille abil soovitaksegi

müüa kalleid tooteid,» lisab

ta. «Eks see jääb alati nii, et

DISAINI TÜNNIDEVIISI: Kui maal sai ikka mullaseid käsi

vihmaveetünnis loputatud, siis Antonio Lupi pakub

ekslusiivset võimalust muretseda tõrs ka tubasemasse

miljöösse. Seda 200 000 krooni eest. Antonio Lupi Design

kes soovib Villeroy & Bochi valamut,

maksab kümme korda

rohkem kui teine sarnase, aga

kuulsa nimeta toote eest.»

Ta teab öelda, et Eesti kalleim

vann on maha müüdud

poole miljoni krooni eest: «See

oli eritellimus Itaalia disainerilt

ja materjaliks oli vask.»

Kas soovid pesu loputada

romantilises stiilis?

Eero Keldri sõnul leiavad vähesed

kliendid salongi sisse astudes

oma lemmiktooted üles,

see-eest oskavad nad üldjuhul

kohe ära öelda, mis ei

meeldi: «Hea algus juba

seegi, kui tulevad mõne

meeldima hakanud asja

kohta küsima. Koos arutades

jõuamegi lõpuks

selleni, mis tegelikult

meeldib. Sealt on juba

hea edasi minna.»

Imre-Gustav

Vellamaa omakorda

õpetab, et mida

põhjalikum on eeltöö,

seda lihtsam on

salongis:

JÄTKUB LK 12

Disaintooteid saab

ka mõistliku hinna

eest

Balteco vannid

on Eesti disainerite

looming

RANNA-

KIVI-

KUJULINE

EVO VANN

«Evo vanni (hind

4 x Balteco

alates 19 900

krooni) vormi idee

sündis tänu Läänemeres

sulpivatele rannakividele.

Loomisprotsessile

aitasid

kaasa merelainetuse

heli ja värske

kevadine veelõhn. Meie eesmärk

oli säilitada tootes killukenegi looduse

emotsiooni ja täiuslikkust – joonistasime

ja modelleerisime vanni vormi ikka

uuesti ja uuesti. Tulemus on vann,

mis oma vormilt laiendab ranget minimalismi

vast pehmuse ja inimsõbralikkuse

suunas. Evo vann on kahekohaline,

mugav kasutada, tasapinda uputatav

ja ruumis aktsentne.»

Disainer Aivar Habakukk

MINIMALISTLIKKU VORMI

VALATUD QUADRUM

«Quadrum (hind alates 12 000

krooni) on erilise kujundliku

ilme ja iseloomuga. Eelkõige

on Quadrum loodud inimesele,

kes eelistab ruumilist keskkonda

ning konkreetsust, stiili ja lihtsust

vormis. Quadrum sobib

moodsasse disainitud keskkonda,

kus mängib aga kindlasti peaosatäitja

rolli.» Disainer Tiit Liiv


12

koduabc SL ÕHTULEHT Neljapäev, 25. oktoober 2007

«Kõik algab ruumist – mida

sinna panna tahetakse ja mis

sinna üldse mahub.» «Võib ka

lihtsalt küsima tulla, mida me

pakume,« julgustab Eero

Kelder.

Oluline on eesmärk – kui ikka

on soov kraanikausis ka pesu

loputada, siis peab sellel ka

sügavust olema. Samuti võiks

olla selgeks mõeldud, kas vannituba

tuleb minimalistlikus

või romantilises stiilis. Ja kasutada

oleva eelarve suurusjärk

peaks olema paigas.

Populaarsemaks on muutunud

ka sisedisaineri abi kasutamine.

«Visuaalne kujutlusvõime

on ju anne, mida igaühele

antud pole. Ja loomulikult on

ka neid, kelle jaoks disaineri

kasutamine on prestiiži küsimus,»

möönab Imre-Gustav

Vellamaa. Samas paljud, kes lasevad

oma suure eramu disaineril

kujundada, tulevad disainvalamuid

siiski omapead

uurima, lisab Eero Kelder.

Toote hind sõltub nii disainist

kui ka kaubamärgist. «Mida

rohkem on disaini investeeritud,

seda kallimaks toote hind

ka kujuneb. Samuti on disaintoodete

tootmisprotsess kallim.

Nende tootjate eesmärk polegi

hinda madalal hoida, vaid teha

ilusaid kvaliteetseid asju,» selgitab

Eero Kelder.

Disaineritele meeldib

leiutada kiiksuga tooteid

Valamutrendid vahelduvad

tõesti kiirelt. «Toimub selline

loksumine ühes suunas, sealt

siis vaikselt jälle edasi, aga vahepeal

jälle arendatakse juba

tehtud seeriaid edasi... Muidu

olekski ju igav,» arvab Eero

Kelder.

Tõesti, igav ei hakka kellelgi

– ei disaineritel, müüjatel ega

vannitubade sisustajatel. Disainerite

kiiks võib viia näiteks ennekuulmatu

materjali valikuni.

Kui keraamiline kraanikauss

ära tüütab, siis miks mitte soetada

endale puidust valamu?

«Puit alguses üllatas, aga tänapäeval

osatakse neid nii töödelda,

et vesi neid ei riku,» selgitab

Imre-Gustav Vellamaa.

«Näiteks materjal Hi-Mac on

kunstlik mati pinnaga plastikust

tehtud materjal. Samuti

on klaasist ja kivist kraanikausse,»

loetleb Eero Kelder.

«Ja on ka valamuid, kuhu vesi

sisse ei mahugi – need on pigem

käte- või silmapesuvee

äravoolurennid,» lisab Imre-

Gustav Vellamaa. Merit Pettai

PEAASI,

ET ENDALE

MEELDIKS:

Sisusta kodu asjadega,

millest sa

lähima paari aasta

jooksul ära ei

tüdine.

Kalev Lilleorg

SALONGI

GERHARD

VANNITOAD

KALLEIM:

Antonio Lupi kivist

eksklusiivvann,

mis maksab

800 000 krooni.

Antonio Lupi


SL ÕHTULEHT Neljapäev, 25. oktoober 2007

koduabc 13

KRAANIALUNE KUNST: Catalano Thuni valamut oleks kui mõni

pisem huviline disaininud: 14 000 krooni maksva keraamilise valamu

kujundamisel on suur osakaal lööval välimusel. Puhastustööd

jäägu ema hooleks. Gerhard Vannitoad

ERISTA END: Alati ei pea jääma traditsiooniliste gabariitideni.

Võta mõõtu Art Cerami kolmnurksetest vormidest, värvitud külgedega

keraamiline valamu maksab 6200 krooni. Gerhard Vannitoad

Valik on Sinu!

Balteco esindussalong on Sulle, kel valik

veel tegemata. Astu läbi – enne kui otsustad.

Salong Tallinnas

Mustamäe tee 44

tel: 6671 766

Salong Tartus

Tehase 16

tel: 730 8416

Salong Pärnus

Papiniidu 58

tel: 44 72 540

www.balteco.ee

sinu esimene valik


14 koduabc

SL ÕHTULEHT Neljapäev, 25. oktoober 2007

VANASTI PIISAS

LUUAST: Tänapäeval

on vaja oma kodu kaitseks

tõhusamaid turvameetmeid.

Eda Meresmaa


SL ÕHTULEHT Neljapäev, 25. oktoober 2007 koduabc 15

Turvauks muudab

kodu varguskindlamaks

Turvauks koos muude

ettevaatusabinõudega

teeb kodust kindluse,

kuhu vargal pole teps

mitte kerge sisse

pääseda.

Kõigepealt tasub aga pisut järele

mõelda neil, kes arvavad, et

kaks ust on parem kui üks.

Spetsialistide sõnul pole see sugugi

nii. Kui kaks perekonda

on oma poolse trepikoja ette

pannud kahe peale ühe lisaukse,

millel on kehv lukk ees, siis

pääseb varas sealt lihtsasti sisse.

Edasi saab ta juba teiste trepikojas

liikujate eest varjatult

rahulikult korteriuksi lahti

muukida, lõhkuda või lõigata –

siis polegi enam vahet, kas nende

kahe korteri ees on turvalised

uksed või mitte.

Milline aga peab olema üks

tõeliselt hea turvauks? Kalju

Metsküla firmast Kindeluks

selgitab, et sellel on kindlasti

hingedepoolsel küljel kaks metallnaga,

mis ukse sulgemisel

piida sisse lähevad. Samuti on

lukud topeltseintega pesas. Olemas

on uksesilm.

Tuletõkkeuks peab tuld pidama

vastavalt standardile – näiteks

EI30, aga üldjuhul ei ole tuletõkkeuks

sama mis turvauks.

Tallinna korterid

eriti suures ohus

Skydas'i Pärnu esinduse juhataja

Georgi Nikiforov sõnab, et

nemad valmistavad kolme varianti

turvauksi. Odaval variandil

on ees lihtsamad lukud. Tõhusam

turvauks on paksemast

metallist, kallimate lukkude ja

puurimiskindla plaadiga. Kõige

turvalisem on kahemillimeetrise

teraskonstruktsiooniga

uks, millele saab väljapoole

lisaks paigaldada kolme millimeetri

paksuse teraslehe.

Aga kuhu kui tõhusa turvaukse

peaks ette panema? «Sõltub

kindlasti paljuski sellest,

kus elad ning kui palju on seal

kuritegevust,» ütleb Georgi

Nikiforov.

Kalju Metsküla kinnitab samuti,

et eri piirkondades on vaja

erineva turvaastmega ust:

«Tallinnas peaks korterile ette

panema vähemalt ASSA 565

käiguluku ja BODA 428 turvaluku.

Maapiirkondades, kus tegutseb

naabrivalve, piisab

ühest lukust.» Samas on ka

maal piirkondi, kuhu tema isiklikult

paneks käigulukule lisaks

topeltturvaluku.

Ta kirjeldab üht populaarset

turvauksevarianti: «Kaks turvanaga,

kolm kuullaagerhinge,

lukukohad uksel topeltseinaga,

üks turva- ja üks käigulukk. Kivivillsoojustus

ja PVC-tihendid.»

Kui aga inimesel on raha ja

tahab hästi head

turvaust? «Siis

palun!

JÄTKUB LK 16

Andres Varustin


16 koduabc

SL ÕHTULEHT Neljapäev, 25. oktoober 2007

Videofonosüsteem – näed,

kes ukse taga kella annab ja

saad nupule vajutusega ukse

avada. Sõrmejälge tundev lukk

– skaneerid pereliikmete näpujäljed

sisse ja võtit ei ole vaja,»

räägib Kalju Metsküla.

«Võib tellida ka paksemast

metall-lehest ukse. On olemas

ka lukud, mis lukustavad nagadega

üles, alla ja külje peale –

enamasti tellitakse selliseid

Cisa ja Mottura toodangu hulgast.»

Georgi Nikiforov lisab veel

midagi erilist: «On olemas ka

selline abistav eksklusiivne lisand

nagu kuulikindel silmaauk.»

Sissemurdja ei riski

lärmi teha

«Enamasti tellitakse nii Tallinnas

kui ka Harjumaal korteritele

ASSA 565 käiguluku ja

BODA 428 turvalukuga uksekomplekt.

Võib öelda, et see on

hea valik,» ütleb Kalju Metsküla.

On aga olemas ka halbu valikuid:

«Pooli südamikuga lukke

saab avada muukrauaga. Teise

poole südamikest saab katki

Iga lukk on hea

tahtmise korral

vastu omaniku

tahtmist avatav.

Kalju Metsküla soovitab

lukkudega mitte üle

pingutada.

või välja lüüa. Pärast seda piisab

ukse avamiseks ühest kruvikeerajaliigutusest,»

hoiatab

Onetori juhataja Gilbert Pardla.

«Sissemurdmiskindel on ainult

see lukk, mida ei saa avada

muukrauaga või lahti murda

ust kahjustamata – selline

on seifi tüüpi lukk.»

Kalju Metsküla lisab, et lukkudega

pole mõtet siiski ka üle

pingutada, kuna iga lukk on

hea tahtmise korral siiski vastu

omaniku tahtmist avatav:

«Kuid aeg loeb – head lukud

annavad eelise ja ajavõidu.»

Ja ka kõige vastupidavam

lukk ei peata sissemurdjat, kui

uks pole turvaline või on halvasti

paigaldatud. Kalju Metsküla

tuletab meelde ka seda, et

turvaukse peab valmistama

täpselt ukseava mõõtmete järgi.

«Päriselt ei peata varast ükski

uks ega lukk, aga kui ukse

lõhkumiseks kulub vähemasti

pool tundi ja lärmi on kuulda

kogu majas, ei võta sissemurdja

endale naljalt seda riski. Nii

et need asjad peavad käima ikka

käsikäes,» soovitab Gilbert

Pardla.

«Reegel on see, et peaaegu

igale uksele pannakse kaks

lukku ja tavaliselt põhilukuks

soovitakse ASSA lukku,» selgitab

Georgi Nikiforov.

Turvaluku võtmed on vaakumpakendis,

mille avab ukse

tellija. ASSA 565 käiguluku

eelis on liblikas seespool ust –

kodus olles saab ukse lahti-kinni

ilma võtmeta, liblikast keerates.

Esimese korruse turvauksele

panevad Kindelukse spetsialistid

tavaliselt topelt PVC-tihendid,

et takistada koridori

müra korterisse kostumist. «Väheoluline

pole ka värv – kui

kõik uksed koridoris on helerohelised,

siis oleks kole,

kui üks must uks sinna

eksiks,» ütleb Kalju Metsküla.

Kadri Penjam


SL ÕHTULEHT Neljapäev, 25. oktoober 2007

TURVAUKSED:

Kõige tähtsam

on vargakindlus,

aga vormile võiks

ka tähelepanu

pöörata. 2 x Skydas

Kuidas valida turvaust

1. Eelista tuntud uksefirmat, mis kasutab kvaliteetlukke

nagu Abloy, Assa, Boda, Era, Cisa.

Viimistletud turvauks koos kvaliteetsete lukkude

komplektiga maksab 5000 krooni ringis.

2. Kui olemasolev uks jääb kasutusele, on

soovitatav turvauks paigaldada sissepoole.

3. Turvauks peab kinnituma minimaalselt kolmele

hingele.

4. Mida pikemad on uksehinged, seda aeganõudvam

ja mürarikkam on neid lõhkuda.

5. Hea turvauks peab sulguma ja avanema

hääletult ilma suurema füüsilise pingutuseta.

6. Turvauksel on kaks lukku – käigulukk ja turvalukk.

7. Turvalukku on võimalik avada mõlemalt

poolt ainult võtmega, selle sulgurmehhanism

koosneb mitmiksulgurist ja fiksaator ulatub vähemalt

20 mm sügavusele uksepiita.

8. Heal turvalukul on mitmekihiline fiksaator,

mille keskmine plaat sisaldab termiliselt töödeldud

kõvasulammetalli, mida ei saa läbi lõigata.

9. Headel turvaustel on lukkude kaitseks

täiendavad korpused, et vältida neile ligipääsu

ketaslõikurite, lehtsaagide jm riistadega.

10. Kahe luku vaheline õige kaugus on u 40

cm.

Allikas: Lukuabi

Allahindlus kehtib kuni 31. detsembrini!

soodustus (-20%) kehtib

ainult garaažiustele!

Metalluksed

Garaaži-tõstuksed

Terasprofiiltooted

Lukud ja sulused

Liuguste kandesüsteemid

Esinduskauplused: Lasnamäel, Peterburi tee 62 a, tel. 605 4543 E.-R

8-19, L 9-17, ESPAKi Kaare tee Ehitusmaterjalikeskuses, Viadukti

tee 42, tel.: 655 6232, E.-R. 8-18, L 9.00-17.00 ja ESPAK Pärnu Ehitusmaterjalikeskuses,

Papiniidu 4, tel. 44 73 634, E-R 8-17.


18 koduabc

SL ÕHTULEHT Neljapäev, 25. oktoober 2007

Merike Mõksi rajas

kauni koduaia disaineri ja

käsiraamatute abita

Funki Factori solist ja endine Meie Mehe klahvpillimängija

Merike Mõksi-Susi sai 10. oktoobril Saku vallalt auhinna kauni

aia eest. Kuigi tunnustuse üle siiralt imestunud, usub ta, et

autasu on hea motivatsioon edasisteks tegemisteks.

Vaatamas käis Merit Pettai

Tiina Kõrtsini

Kuigi Saku on pisike, läheb

tükk aega, et residents üles leida.

Ronime autost välja ning

jääme lootusrikkalt valge kirjakasti

ette seisma. Majanumber

oleks nagu õige, järelikult peaks

ka eramu aia taga klappima.

Avastame aga, et Merike lehvitab

meile hoopis teisest suunast.

Nimelt ostsid nad kaheksa

aasta eest ühe hästi suure

krundi tagumise poole ja rajasid

siia oma kodu.

Kaheksa aasta eest

oli siin risu ja võsa

Auhinna saamise üle on Merike

siiralt imestunud: «Kuigi on

teada, kes minu peale nii-öelda

kaebas,» naeratab ta kavalalt

ning vilksab üle aia naabrite

poole vaadata.

Võib-olla on auhind aga hoopis

tunnustus selle suure töö

eest, mida Merikese pere on ära

teinud – kui nad siia kolisid, oli

siin ainult metsistunud võsa.

«Kui me selle maalapi ostsime,

oli siin puha risu. Siin oli kõik

võssa kasvanud, noored käisid

siin joomas ja suitsetamas,»

meenutab muusik.

JÄTKUB LK 20

AUSTATUD KÜLASTAJAD

Lisaks sellele...

Pakume:

- alati soodsaid hindu

2

- 6100 m müügipinnal kõiki mööbliliike

üle 5000 tootenäidisega

- kodumaist ja importmööblit enam

kui 30 riigist ja 200 hankijalt

- tasuta kojuvedu Tallinnas

- sisearhitekti konsultatsiooni

- mööbli kokkupaneku teenust

- kaupade ostmise võimalust otse

internetist

- hulgimüüki täiendava

hinnasoodustusega

Komplekti hind 7790.- kr

AVATUD E-R 10-20

L 10-18 P 10-16

... leiate meilt veel sadu erinevaid diivaneid.

Olete alati oodatud!

MÖÖBLIMAJA AS

Mulla tn 1 10611 Tallinn

Infotelefon 650 9006

Faks 650 9000

info@mooblimaja.ee

www.mooblimaja.ee


SL ÕHTULEHT Neljapäev, 25. oktoober 2007 koduabc 19

MULJETAVALDAV

ROHELINE MURU:

Merike usub, et just see

võsa asemele rajatud

muruvaip tõi talle Saku

valla tunnustuse. Mati Hiis


koduabc

20 SL ÕHTULEHT Neljapäev, 25. oktoober 2007

Õunapuud, mis nagunii

enam ei kandnud, võeti maha,

kogu hoov puhastati ning tõsteti

ka maad.

Keset rohe-rohelist muruplatsi

trooniv rohe-roheline

palkmaja seisab poolteise meetri

kõrgusel liivapadjal. Sest

nüüd kasvab siin kõikjal muru.

«Maja on täiesti kohalik

kaup, meie oma Lõuna-Eesti

kuusk,» teatab Merike. Rohelise

«kaitsekreemiga» on maja

üle tõmmatud kooreüraskite ja

muude sitikate eemale peletamiseks.

Merikesele on maja luitunud

välisilme täitsa meeltmööda.

Tõsi, võõpa tuleb aegajalt

uuendada. Hiljuti sai püsti

ka aiamaja, mida perenaine

nimetab templiks. «Päeval

mängivad seal lapsed ja õhtuti

saab seal ilmast sõltumata häid

mõtteid mõlgutada,» selgitab

Merike.

Pere elab oma hubases palkmajas

viiekesi: ema, isa, kaksikutest

tütred Anna ja Paula

ning kass. Kuna tollel on keeruline

nimi Faudi Calist First,

on lihtsam teda näiteks Kiisuks

või Kassuks kutsuda. Faudi

alias Kiisu meenutab siiamit,

aga midagi on nagu teistmoodi.

«Ta on kokku pandud tavalisest

pruunist siiamist ning mingisugusest

Egiptuse tõust,» selgitab

Merike.

Siiami tõule omast tigedust

pole aga Kiisus mitte raasugi.

Ta on sama sõbralik kui perenaine

ise ja poseerib fotograafile

nagu kogenud modell, misjärel

siirdub laisalt oma valdustesse

ringi patseerima. «Lapsed

meil sooviksid majja ka koera,

aga ei mina ega mu mees ole

üldse koerainimesed,» ütleb

Merike.

«Hiljuti oli siin veel väga

ilus,» vihjab Merike ringilendlevatele

lehtedele ning ära õitsenud

astritele.

Murule astudes

võta või kingad jalast

Aga mis on tõeliselt muljetavaldav,

see on muru. Nagu vaip –

võta või kingad jalast. Merike

usub, et küllap just see rohelus

valla žüriiliikmetele silma jäigi.

Sellise sametvaiba hooldamine

eeldab lõputut tööd, aga selleks

Merikesel õnneks aega jätkub:

«Kuna olen ju muusik, see

tähendab öötööline, siis pole

mul kaheksast viieni tööpäeva.

Siis on hea lasta siin päeval

oma väsinud ajul murukamaraga

jännates puhata. Tuul käib

läbi, puhub suitsuhaisu ja muu

rõveduse peast välja.»

Vaeva on muruga nähtud tublisti.

Mürgitatud, kitkutud, niidetud,

äestatud, õhutatud, armastatud.

Kiusliku umbrohuga

on Merike vägagi tuttav: «Eelkõige

tuleb võidelda laialeheliste

vastu. Eelmine aasta me ei

mürgitanud, aga sellel aastal

küll. Samas, kui sellega liiale

minna, siis teed haiget.» Ta lisab,

et väetamine ja mürgitamine

sattusid tänavu sobivalt vihmade

vahele. Tulemus on ka

näha – ristikut ega muud umbrohtu

muruvaibas peaaegu pole.

JÄTKUB LK 22

Kes soovib sooja põrandat aastakümneteks, valib DEVI küttekaabli!

Deviflex küttekaablitel ja Devimat küttemattidel on garantiiaeg 10 a, teistel DEVI toodetel 2 a.

Saadaval hästivarustatud ehitus materjalide ja elektritarvikute kauplustes

devi@devi.ee, www.devi.ee


SL ÕHTULEHT Neljapäev, 25. oktoober 2007 koduabc 21

Vaeva on muruga

nähtud tublisti.

Mürgitatud,

kitkutud, niidetud,

äestatud, õhutatud,

armastatud.

SAMA SÕBRALIK KUI

PERENAINE MERIKE: Kiisus

pole siiami tõule omast tigedust

ja ta on lahkelt nõus fotograafile

poseerima. 3 x Mati Hiis


22 koduabc

SL ÕHTULEHT Neljapäev, 25. oktoober 2007

Teooriat – see tähendab aiandusraamatuid

uurida-puurida –

Merike ei armasta. Muusiku

kaunis aed on kasvanud katsetusmeetodil:

«Kui midagi metsa

läks, siis kiskusime üles ja

proovisime uuesti.»

Ka disainerikätt pole aiakujundamise

mängus olnud:

«Ma ei ole väga kindel, kas mulle

meeldiks kobida mingisse

aeda, mis on disaineri poolt

valmis tehtud. See tähendaks

tegelikult seda, et ma tuleks nagu

mingisse võõrasse kohta.»

Küsimus pole isegi mitte erinevas

maitses, vaid tegemisrõõmus:

«Kui palju ma olen peenraid

siia-sinna ümber tõstnud!

Paned midagi juurde, võtad midagi

vähemaks. Nokitsemine

küll, aga sellest saab tohutu rahulolu.»

Merike tänab õnne, et aianduspisiku

on pärinud ka tema

teinepool – üksi ta selle kõigega

hakkama ei saaks.

Maad nii palju, et

pane või kartul maha

Maad on neil tõesti uhkesti –

pane kas või kartul maha. Kartulipõldu

muusikul siiski pole.

Aga kui lapsed suuremaks kasvavad,

plaanib ta tiigi kaevata:

«Kahe koolieelikuga on ohtlik

veekogu aias pidada.» See-eest

on lastel jooksu- ja mänguruumi

küll ja küll.

Tundub, et aiataimedele

meeldib siin kasvada. Elupuud

on kenasti pikkust visanud.

Pisikesel ploomipuul aianurgas

kulus hulk aastaid, enne

kui kasvukohaga ära harjus.

Tänavu andis ta juba kaks

ploomi: «Kummalegi lapsele

ühe!»

Noor õunapuu aga kannab

vilju juba esimesest aastast, nii

et naabrilapsedki maiustada

saavad. Õunapuid on tulnud

mitu korda ümber istutada –

esimesel talvel sõi jänes koored

ümbert ära, aga algaja aiapidajana

ei osanud Merike neid

kaitsta ka: «Nüüd aga on mõneaastased

õunapuud juba meeletult

õunu andnud.»

Kasvuhoonest saab veel talve

hakul salatit, tomatit ning sibulatki.

Seinte ääres kastides ja amplites

kasvavad petuuniad pole

Merikese imestuseks heitlikest

sügisilmadest hoolimata veel

õisi longu lasknud. Aianurgas

on aga viimane roos vastu talve

õie avanud. «Pargiroos, alles

sellel aastal istutatud,» kommenteerib

Merike.

2 x Mati Hiis

Emme käib

onudega

garaažis

Merike Mõksi-Susi majas

on harjutud suure hulga inimestega,

sest igasugu muusikud

on käinud siin alatasa

proove tegemas.

Roheline palkmaja on

lausa muusikast läbi imbunud:

siia tuppa on tassitud

isegi trummikomplektid kohale

ja kõvasti proove tehtud.

Praegu on siin vaiksem,

sest muusikarahvas üüris

Sakus ühe garaaži ja remontis

selle ära. «Saime omale

toreda pesa,» ütleb Merike.

«Funky Factoryga teeme

nüüd seal proove ning salvestame.»

«Emme, kas sa lähed jälle

garaaži onudega pilli

mängima?» pärivad tütretirtsud

asjalikult, kui Merike

end bändiproovi minema

asutab.

Merit Pettai


S I L I K A A T K I V I D

TÄIDA

UNISTUSED...

... KVALITEETSE SILIKAATKIVIGA!

LÕHESTATUD KLOMBITUD SILE

FASSAADID

VAHESEINAD

EHITUSSEGUD

AIAPOSTID

KORSTNAPITSID

www.silikaat.ee

AS Silikaat | Müügiosakond: Pärnu mnt 238, 11624 Tallinn | tel 614 0381, e-post: myyk@silikaat.ee


SL ÕHTULEHT Neljapäev, 25. oktoober 2007 koduabc 25

Peeter Ernits (Postimees)

Maja voodrilauad:

kas osta värvituna või

võtta ise pintsel kätte

Uudset võimalust –

panna puitmaja ehitamisel

või renoveerimisel

välisvoodriks juba värvitud

lauad – kasutatakse

vähem kui võiks. Kahtlejad

arvavad seniajani,

et ise värvides saab

odavamalt.

Uurisime, millised on värvitud

voodrilaudade eelised tavaliste

ees. Värvitud voodrilaudu pakkuvatest

firmadest soovitati järele

mõelda, et kes ja millega

voodrilaudu värviks, kui palju

see aega võtaks ja mis maksaks.

Siis saaks aru, et juba värvitud

voodrilaudu ostes on tulemus

kvaliteetsem, odavam

ning kiirem.

Kes see viitsib neid

soone seest värvida

Märt Riistop, Eesti Metsatööstuse

Liidu asedirektor ja Puuinfo

projektijuht, soovitab tööstuslikult

värvitud voodrilaudu.

Näiteks värv püsib neil kauem

peal, sest on kantud kohe pärast

hööveldamist kuivale lauale,

mil nake on kõige parem:

«Hilisemal värvimisel jääb mingi

osa värvimata, tavaliselt soone

seest, sest keegi ei viitsi hakata

laudu enne paigaldamist

ükshaaval värvima.»

«Kõigepealt peaks mõtlema

ajakulule – kui kaua läheb aega

voodrilaua kruntimiseks ja ühe

kihi värvimiseks käsitsi pintsliga,

enne kui saab hakata lauda

seina panema. JÄTKUB LK 26


26 koduabc

SL ÕHTULEHT Neljapäev, 25. oktoober 2007

Oluline on ka värvitud materjali

ladustamine seni, kuni värv

kuivab,» selgitab Puumarketi

kesklao juhataja Meelis Kaupmees.

Sellele lisaks peab arvestama,

kas on selle töö ajal just

värvimiseks sobilik ilm.

«Kui värskelt värvitud lauale

hakkab sadama vihma, peseb

see värvi maha ja jätab pinna

täpiliseks, lisaks võib tuul kanda

värvipinnale ka tolmu, mis

teeb tulemuse ebakvaliteetseks.

Tööstuslikult värvitud

materjalidel on need probleemid

välistatud ja värvitud

laua kvaliteet on kindlasti kordades

parem,» arutleb Meelis

Kaupmees.

Kas oled valmis katma

terve hoovi laudadega?

AINULT PANE SEINA JA

KORRAS: Kui kasutada tööstuslikult

ette värvitud laudu,

jääb hilisem värvimistöö ära.

Puuinfo

«Tööstuslik värvimine tagab

kvaliteetsema ja ühtlasema tulemuse

kui objektil värvides,»

kinnitab ka Raitwoodi müügijuht

Kristjan Saks.

«Tehases on spetsiaalselt selleks

ettenähtud seadmed ja

kvalifitseeritud inimesed, optimaalne

temperatuur ja õhuniiskus,

samuti tolmuvaba ruum.

Tehases kasutatakse spetsiaalselt

sealsete tingimuste ja seadmete

jaoks välja töötatud kruntvärve

ja värve, mis tagavad soovitud

tulemuse ja on vastupidavad.

Lisaks krunditakse kõik

voodrilauad neljast küljest sine

ja hallitusvastaseid aineid sisaldava

kruntvärviga, mis tagab

maksimaalse kaitse.»

Kopkopi esindaja Raivo Mitt

möönab, et paljud inimesed ei

mõtle kohe alguses sellele, kui

keeruline on ise üht maja üle

värvida: «Keskmiselt läheb ühe

maja peale 200 m² voodrilaudu.

Kui need on üle värvitud, siis

on vaja nende kuivatamiseks

spetsiaalseid vaheliiste – muidu

kulub selleks väga palju

ruumi – tihti on terve hoov laudadega

ühtlaselt kaetud. Seda

prot-seduuri tuleb korrata kolm

korda: kõigepealt immutuskrundi,

siis kruntvärvi ja lõpuks

esimese värvikihi pealekandmiseks.»

«Värvitud voodrilaud on suhteliselt

visalt vastu võetud, kuid

siiski võib öelda, et tarbimine

on tõusujoones,» nendib

Meelis Kaupmees.

Kadri Penjam


SL ÕHTULEHT Neljapäev, 25. oktoober 2007

Spetsid kalkuleerivad:

kui hindad vaba aega,

on ise värvida liiga kallis

Raivo Olgo,

Puumerkki tegevjuht:

Ehitusmees küsib värvimise

eest 30–40 krooni m 2 kohta tööraha,

lisandub krundi ja kahe

kihi värvi hind olenevalt toonist

ja kulust 10–15 kr/m 2 , kokku

40–50 kr/m 2 .

Tööstuslikult värvitud laua

ruutmeeter maksab 25–30 krooni

(krunditud kihiga isegi ainult

15 kr/m 2 ).

Seega maksab krunditud ja

kaks korda värvitud ehk lõppviimistlusega

laud u 70 kr/m 2 .

Kui aga tellida see töö ehitusmehelt,

kes teeb samad operatsioonid

u 130 kr/m 2 , on vahe

kahekordne.

Kui inimene otsustab selle

töö ise ära teha, siis on tema kulud:

värvi hind 40 kr/m 2 (krunt

+ 2 kihti värvi) ja töövahendid.

Ehk kui inimene on valmis kulutama

oma vaba aega 10 kr/m 2

värvimise eest, siis on siin mingi

rahaline sääst sees. Mina ei

oleks küll nõus isegi oma naabrile

tööd nii odavalt tegema (siis

teeks juba pigem tasuta).

Kristjan Saks,

Raitwoodi müügijuht

See, kas tuleb odavam ise tehes

või mitte, sõltub asjaolust,

kas inimesed hindavad oma vaba

aega vääriliselt või mitte.

Kui enda aeg midagi ei maksa,

siis on odavam ise värvida, kuid

lõpptulemus on küsitav.

Kui aga võtta seda tööd tegema

ametlik ehitaja, siis maksab

keskmiselt ruutmeetri voodrilaua

värvimine seinas ühe kihi

värviga vähemalt 40 krooni.

Kui tahetakse saada ligilähedaseltki

sama tulemust, mis on

tehases värvitud laudadel, siis

tuleks enne laua seina löömist

need kruntida, et katta laua

punnid ja sooned. Seega läheks

kruntimine ja ühekordne seinas

värvimine ametlikult maksma

u 80 kr/m 2 .

Sama töötlusastmega laua

värvimine tehasetingimustes

maksab umbes 53 krooni. Hinnavahe

on märgatavalt tehases

värvitud laudade kasuks. Tehases

on tööjõu- ja värvikulu oluliselt

väiksemad kui objektil

värvides.

Meelis Kaupmees,

Puumarketi kesklao

juhataja

Töötlemata voodrilaud

maksab suurusjärgus 150–

180 kr/m 2 . Krunditud ja värvitud

voodrilaud on 60–70 kr/m 2

kallim. Seega keskmise, 130-

ruutmeetrise maja vooderdamisel

tekib lisakulu ligikaudu

8500 krooni.

Nagunii tuleb osta krunt, pinnavärv

ja muud lisatarvikud,

sellest kokku jääb järele töörahaks

veidi alla poole. Siin tekib

küsimus, kui kalliks peate oma

aega: kas oleksite nõus ohverdama

palju päevi värvimisele

2000–3000 krooni eest? Kui olete

selleks valmis, kas siis ikka

ka tulemusega rahule jääte?

Sellest saate ise järeldada, miks

on parem valida tööstuslikult

värvitud ja kvaliteetne materjal.

Märt Riistop,

Eesti Metsatööstuse

Liidu asedirektor

Lihtne loogika ütleb, et kui

palgata spetsialist värvima, siis

tuleb see kallim, kui osta eelvärvitud

voodrilaudu. Käsitöö

on alati kallim tehase masinatööst.

Kui inimene on

valmis kulutama

oma vaba aega

10 kr/m 2 värvimise

eest, siis on siin

mingi rahaline sääst

sees. Mina ei oleks

küll nõus isegi oma

naabrile tööd nii

odavalt tegema.


28 koduabc

SL ÕHTULEHT Neljapäev, 25. oktoober 2007

Milline küttesüsteem

neelab kõige vähem raha

«Eramule võiks valida

küttesüsteemi neljast

tingimusest lähtudes,»

ütleb ASi Hilaris müügijuht

Sven Retkov.

«Need on: köetava

pinna suurus, tarbevee

vajadus, maja soojapidavus

ning asukoht –

kui kaugel on gaasitrass

ja kas pinnas

sobib maakütteks.

Millist küttesüsteemi eelistada,

see sõltub eelkõige oma võimalustest

ja maja seisundist. «Mida

väiksem on maja, seda otstarbekam

on kasutada elektrikütet,

kuna investeering seadmetesse

on väiksem,» ütleb

Sven Retkov, kes soovitab

elektriküttevõimalust kaaluda

eelkõige siis, kui majas on pinda

alla 100 m 2 .

Kõige töökindlam –

tavaline ahi

Kui renoveeritakse vana maja,

siis määrab paljugi ära juba olemasolev

küttesüsteem. Odavaim

lahendus on tavaline ahi,

aga paljud peavad seda liiga

ebamugavaks. Samas on see

kõige töökindlam, samuti pole

toasoojus sõltuv elektrikatkestustest.

Automatiseeritud katlamajad

vajavad kasutatavast

kütuseliigist sõltumata igal juhul

elektrit. Seetõttu oleks siis

mõistlik ehitada lisakütteallikas

– näiteks kamin.

«Renoveerimise alginvesteeringut

arvestades tuleb järgida

eelkõige seda, et kütteseadmete

võimsus vastaks hoone parameetritele.

Kõige kõrgema kasuteguri

tagavad madalatemperatuurilised

küttesüsteemid,

näiteks gaasi kondensatsioonikatlad,

maasoojuspumbad ja

õhk-vesisoojuspumbad,» soovitab

Sven Retkov.

Seni on olnud väga soodne

hind gaasikütusel, aga hinnatõusud

ja suured trassiga liitumistasud

on teinud selle vähem

atraktiivseks: «Kõigi kütteliikide

hinnad tõusevad paratamatult

ning suure tõenäosusega

ühtlustuvad,» märgib spetsialist.

Kulutatud elektrist 2–5

korda rohkem energiat

«Igal juhul on mõistlik saada

elektrist rohkem soojust kätte,

kui saab tavalise elektriradiaatori

või katlaga. Selleks on loodud

soojuspumbad, mis muudavad

päikeseenergia soojusenergiaks,»

selgitab Sven

Retkov.

Soojuspumbad suudavad

muundada õhku ja maasse (või

ka vette) akumuleeritud päikseenergiat

majapidamises kasutatavaks

selliselt, et 1 kWh

elektrist saadakse 2–5 kWh soojusenergiat.

«See asjaolu on tekitanud

suure huvi soojuspumpade

vastu ja nende müük on

märgatavalt tõusnud,» kinnitab

Sven Retkov.

Maasoojuspumba veelgi laialdasemat

levikut takistab tema

sõnul aga eelkõige suur alginvesteering.

Rootsis toetab maasoojuspumpade

paigaldajaid riik. «Arvestades

CO 2 saastetasusid, mida tuleb

Eesti riigil hakata maksma,

oleks igati mõistlik ka Eestis

riiklikult toetada soojuspumpade

kasutamist,» nendib ta.


SL ÕHTULEHT Neljapäev, 25. oktoober 2007 koduabc 29

Maasoojuspump vajab

maakollektori paigaldamiseks

olenevalt pinnasest

ja maja suurusest 500–1500

m² maad. Kui maad ei ole

nii palju, on alternatiiviks

õhk-vesisoojuspump, mille

küttevõimsus aga sõltub välistemperatuurist.

Mida külmem

ilm, seda vähem suudab

seade sooja anda. Temperatuuril

–15...–25 ºC seade

hoopis seisatakse, kuna siis

hakkab elektrit kuluma rohkem

kui saab soojusenergiat.

«Sellepärast saab õhksoojuspumpasid

kasutada kütteallikana

koos ükskõik millise katlaga.

Investeeringust lähtuvalt

on kõige sobivam kasutada

koos elektrikatlaga,» nendib

Sven Retkov.

Kaire Kenk

Kõigi kütteliikide

hinnad tõusevad

paratamatult ning

suure tõenäosusega

ükskord

ka

ühtlustuvad.

ODAVAIM LAHENDUS:

Tavaline ahi on kõige töökindlam,

kuigi paljud peavad

seda liiga ebamugavaks.

Eda Meresmaa


30 koduabc

SL ÕHTULEHT Neljapäev, 25. oktoober 2007

Joel Tammet www.aerofotod.ee

Kahe uue maja küttekulu ja küttehinnad

90 m 2 maja, mille ööpäevane soojatarbevee vajadus on 50 l (küttevõimsus 5 kW,

keskmine küttekulu 13 717 W/h aastas, küttekulu tarbeveele 849 kWh aastas, kokku 14 566 kWh)

90 m 2

180 m 2

KÜTMISE VIIS AASTA KOGUS ÜHIKU HIND AASTA MAKSUMUS

Halupuit tavakatlaga 12,61 m³ 600 7567

Kivisüsi 2,93 t 1500 4402

Halupuit puugaasikatlaga 10,39 m³ 600 6231

Puitbrikett 3,6 t 2200 7912

Pellet 3,37 t 2700 9104

Õli 1,35 m³ 9000 12 137

Gaas 1684 m³ 5.20* 8876

Maasoojuspump 4855 kWh 1.11 5389

Elekter 14 566 kWh 1.11 16 168

Elekter akupaagiga 14 566 kWh 90 13 109

180 m 2 maja, mille ööpäevane soojatarbevee vajadus on 200 l (küttevõimsus 11 kW, keskmine

küttekulu 27 434 W/h aastas, küttekulu tarbeveele 3395 kWh aastas, kokku 30 829 kWh)

KÜTMISE VIIS AASTA KOGUS ÜHIKU HIND AASTA MAKSUMUS

Halupuit tavakatlaga 26,69 m³ 600 16 015

Kivisüsi 6,21 t 1500 9318

Halupuit puugaasikatlaga 21,98 m³ 600 13 189

Puitbrikett 7,61 t 2200 16 747

Pellet 7,14 t 2700 9104

Õli 2,85 m³ 9000 25 689

Gaas 3565 m³ 5.20* 18 787

Maasoojuspump 10 276 kWh 1.11 11 407

Elekter 30 829 kWh 1.11 34 220

Elekter akupaagiga 30 829 kWh 90 27 741

* Gaasi hind sõltub võrguteenuse pakkujast.


Katused, mida saad usaldada.

Ruukki katuseprofiilid sobivad nii uutele elamutele kui ka vanade majade uueks

katusekatteks. Meie kvaliteetsed tooted - vihmaveesüsteemid, turvatarvikud ja

lisaplekid, erinevad pinnakatted ja lai värvivalik aitavad luua mitmekülgseid

lahendusi. Meie kogenud paigaldajad tagavad kiire ja sujuva tööprotsessi.

Tulemuseks on toimiv ja nägus katus, mis kaunistab sinu kodu, kaitseb sinu maja ja

rõõmustab sinu lapselapsi ka aastakümnete möödudes.

Ruukki Products AS (endine Rannila Profiil)

Pärnus, Turba 7, tel.: 447 9900, faks: 447 9999

Tallinnas, Järvevana tee 5, tel.: 651 2770, faks: 651 2799

Tartus, Turu 45B, tel.: 730 1880, faks: 730 1889

Jõhvis, Keskväljak 6, tel.: 337 2620, faks: 337 2629

www.ruukki.com/ee

ehitus.ee@ruukki.com


SUPERHIND

SUPERHIND

1GB ja FM

42” plasma

796.-

Sääst 1600.-

Vana hind 5598.-

3998.-

796.-

Plasmateler PHILIPS 42PFP5332

42" plasmateler, HD Ready, resolutsioon

1024 x 768 pikselit, Pixel Plus HD pildiparandusprogramm,

kontrast 15000:1, 3D combfiltrid,

Incredible Surround helisüsteem,

Progressive Scan, Lapseluku süsteem, unetaimer-

ja äratusfunktsioonid, teletekstil

1000 lk. mälu. 2 HDMI liidest

Kood 51303

3998.-

Sääst 600.-

Vana hind 4598.-

Digikaamera SONY DSC-W85HD KIT

7,2 Megapikslit, 3x optiline zoom. Carl Zeiss

objektiiv koos optilise pildistabilisaatoriga.

Alumiinium korpus. BIONZ pildiprotsessor

koos näotuvastus tehnoloogiaga. 2,5" LCDekraan,

31MB sisemälu, MS-Duo mälukaardi

pesa. ISO-arv kuni 3200. Full-HD Slideshow.

Komplektis HD-kaabel, aku+laadija, nahkvutlar

ja pael.

Kood PS132

Kodukino SONY DAV-DZ230

Kodukino võimsusega 850 W RMS, BRAVIA

Theatre Sync liides, S-Master digitaalvõimendi,

Digital Media Port liides, Digital Cinema Auto

Calibration, HDMI-liides.

Kood 38090

MP3-mängija SONY NWD-B103F

Mälumaht 1GB, FM raadio, diktofoni funktsioon,

laadimine läbi USB, LCD-ekraan,

mängib MP3 ja WMA faile, muusika

paigutamine ülilihtsa "Drag & Drop"

põhimõtte abil. Komplektis kõrvaklapid.

Kood 40958

TASUTA KAASA 1000 EEK

väärtuses lisavarustust

SUPERHIND

Sülearvuti FUJITSU SIEMENS

AMILO Li 1718

Intel Core Duo T2300, 1GB, 160GB. 15,4"

ekraan, ATI Radeon 256MB MAX graafika,

DoubleLayer DVD-kirjutaja. Wifi, Microsoft

Windows Vista ja Works kontoritööpakett

Kood 50443

Sääst 2000.-

Vana hind 11998.-

DVD-mängija PHILIPS DVP-3142

DVD-mängija, mängib Divx/mp3/JPEG plaate, progressive

scan, ultraõhuke korpus, Dolby Digital dekooder.

Kood 48497

15998.-

9998.-

ONOFF-i kauplused Tallinnas Sikupilli Keskuses, Tartu mnt. 87 ja

Mustika Kaubanduskeskuses, Tammsaare tee 116.

www.onoff.ee

More magazines by this user
Similar magazines