maksude optimeerimine välismaal töötades ja tööd pakkudes - MAQS

maqs.com

maksude optimeerimine välismaal töötades ja tööd pakkudes - MAQS

MAKSUDE OPTIMEERIMINE

VÄLISMAAL TÖÖTADES JA TÖÖD

PAKKUDES

Tallinn, 29.09.2011

Kaido Künnapas

MAQS Law Firm Advokaadibüroo


MAQS Law Firm bürood

COPENHAGEN

GOTHENBURG

MALMOE

RIGA

STOCKHOLM

TALLINN

VILNIUS

WARSAW


Teemad

1. MAKSUDE OPTIMEERIMISE PÕHIMÕTTED

2. ÜLEVAADE ROOTSI JA SOOME MAKSUSÜSTEEMIST TÖÖTASUDE

MAKSUSTAMISEL

3. TULUMAKSUKOHUSTUSE TEKKIMINE

4. TÖÖLÄHETUS v RENDITÖÖJÕUD


MAKSUDE OPTIMEERIMISEST


1. MIS ON MAKSUDE OPTIMEERIMINE?

• Maksude optimeerimine on tehingu/tegevuse kujundamine selliseks, mis toob

kaasa soodsama maksupositsiooni, kusjuures tehingu vorm vastab selle

majanduslikule sisule. Maksude optimeerimine ei ole maksudest

kõrvalehoidumine.

• Maksuplaneerimine toimub eelkõige kolmel viisil:

(1) tulu ülekandmine ühelt isikult teisele

(2) üht liiki tulu muutmine teiseks tuluks

(3) tulu ülekandmine ühelt ajahetkelt teisele


2. KUIDAS ON LUBATUD MAKSE PLANEERIDA?

• Maksude vältimine versus maksudest kõrvalehoidumine

• Lubatav vältimine – tegevuse vorm/väliselt nähtav külg on kooskõlas selle

majandusliku sisuga

• Lubamatu kõrvalehoidumine - tegevuse majanduslik sisu ei lange kokku selle

vormiga, tegevuse ainsaks eesmärgiks on maksude vähendamine

tagajärg: maksustamine vastavalt tegevuse majanduslikule sisule

+ sanktsioonid (kriminaalõiguslik, intressid).


3. TEHINGU (LEPINGU) TÕLGENDAMINE

MKS § 84. Maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil tehtavad tehingud

ja toimingud

Kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest

kõrvalehoidumise eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu

või toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule

majanduslikule sisule.


4. TEHINGU (LEPINGU) TÕLGENDAMINE

RKo 3-3-1-22-07 „Ka laen, mis algselt on ettevõtlusega seotud, võib pärast

laenulepingu tingimuste hilisemat muutmist (näiteks tagasimakse tähtaja

pikendamine vms) osutuda ettevõtlusega mitteseotuks ning kuulub siiski

tulumaksuga maksustamisele“.

RKo 3-3-1-23-09 “MKS § 84 kohaldamiseks peab maksuhaldur tuvastama, et

maksukohustuslase käitumine oli suunatud tema tegevusele maksude tasumise

vältimiseks moonutatud õigusliku vormi andmisele”.

RKo 3-3-1-86-10 “/.../ formuleering töölepingutes: "Töö tegemise asukoht on Narva,

kuid vastavalt Tööandja vajadusele võib täita oma tööülesandeid ka muudes Eesti

paikades või välismaal." Halduskohus järeldas asjas kogutud tõenditele tuginedes,

et töölepingu sätted töö tegemise koha osas on sedavõrd ebamäärased, et töö

tegemise koht on töölepingutes üldse määratlemata. /.../. Olles kokku leppinud

põhimõttelises võimaluses saata töötajaid tööle ka välisriikidesse, on pooled samas

ka kokku leppinud konkreetsed töö tegemise perioodid välisriigis, mistõttu ei saa

välisriikides töötamist pidada lähetuseks”.


5. MAKSUDE PLANEERIMINE TÖÖSUHETES

• Tööandja residentsus, püsiva tegevuskoha tekkimine

• Töötaja välismaal viibimise aeg, residentsus, tegevus koduriigis

• Töötamine lähetuses või renditööna


SOOME JA ROOTSI MAKSUSÜSTEEM TÖÖTASUDE

MAKSUSTAMISEL


1. SOOME MAKSUSÜSTEEM

• Kõrge maksukoormus töötajale:

Progressiivne riiklik maksumäär kuni 30%. Kohalik tulumaks on 16,5%

kuni 21%

Kirikumaks tulult 1% kuni 2%

Töötaja tervisekindlustusmakse 2,1% ning pensionikindlustus ning

töötuskindlustusmakse 4,7 %

• Sotsiaalmaksu 2,12% + pensionikindlustusmaksu 17 % +

töötuskindlustusmakse kuni 3,2% tasub tööandja

• Ettevõtte tulumaks 26 %

• Dividendid välismaa äriühingule 28 %, füüsilisele isikule 30%


2. ROOTSI MAKSUSÜSTEEM

• Kõrge maksukoormus töötajale:

Progressiivne kohalik tulumaks keskmiselt 31,56%

Lisaks progressiivne riiklik tulumaks (2011 majandusaasta):

- 20%, kui tulu üle 383 000 SEK

- 25%, kui tulu üle 548 300 SEK

• Sotsiaalmaksu 29,71% tasub tööandja, pensionikindlustusmaksu 7%

töötaja

• Ettevõtte tulumaks 26,3 %

• Dividendid välismaa äriühingule 30 %, füüsilisele isikule 30%

• Ajalooliselt tugev progressiivne tulumaks, Astrid Lindgreni juhtum.


TULUMAKSUKOHUSTUSE TEKKIMINE


1. MILLIST ÕIGUST TULEB JÄRGIDA?

TOPELTMAKSUSTAMISE VÄLTIMISE LEPING

Eesti õigus

Välisriigi õigus

RESIDENTSUS, PÜSIV TEGEVUSKOHT, TÖÖANDJA RESIDENTSUS

ERIREEGLID MAKSUPARADIISIDE KOHTA (TuMS § 10) – teenuse osutamisel

„maksuparadiisis“ asuvale ettevõttele väljamakse tegemisel peetakse tulumaks

Eestis kinni.


2. TULUMAKS EESTIS?

RESIDENTSUSE MUUTUMINE

TuMS § 13 lõike 4 kohaselt ei maksustata Eestis välisriigis teenitud

töötasu, teenustasu, juhatuse liikme tasu või saadud erisoodustusi, kui on

täidetud alljärgnevad tingimused:

1) Isik on viibinud töötamise eesmärgil välisriigis vähemalt 183 päeva 12

järjestikuse kalendrikuu jooksul (muutunud välisriigi residendiks);

2) Välisriigis on nimetatud tulu olnud isiku maksustatav tulu ning see on

dokumentaalselt tõendatud ja tõendil on näidatud maksusumma

(seda ka juhul, kui maksusumma on null).


3. TULUMAKS EESTIS?

MITTERESIDENT

TuMS § 29 lõige 1 sätestab reegli mitteresidendist füüsilise poolt teenuse

osutamisest (töösuhe jt) saadud tulu maksustamise kohta:

Tulumaksuga maksustatakse tulu, mida mitteresidendist füüsiline isik sai

Eestis töötamisest, kui:

1) väljamakse tegija on Eesti riigi- või KOV üksuse asutus, resident,

Eestis tööandjana tegutsev mitteresident või mitteresident Eestis asuva

püsiva tegevuskoha kaudu või arvel; või kui

2) Isik on viibinud töötamise eesmärgil Eestis vähemalt 183 päeval 12

järjestikuse kalendrikuu jooksul.


4. TULUMAKS EESTIS?

PÜSIV TEGEVUSKOHT

Maksulepingute artikkel 5 – äritegevuse kindel koht, mille kaudu täielikult

või osaliselt toimub ettevõtte äritegevus.

• juhtimiskeskus

• haruettevõte

• kontor

• vabrik

• töökoda

• loodusvarade kasutuselevõtu koht

• ehitusplats (s.h. järelevalve ja konsultatsioon) kui kestab kauem kui 6

(võib olla lepitud riikide vahel kokku teisiti) kuud. NB! Piisavalt tiheda seose

korral võib maksuhaldur lugeda erinevad ehitusplatsid

üheks tegevuskohaks.


5. TULUMAKS EESTIS?

PÜSIV TEGEVUSKOHT

Maksulepingute artikkel 5

• ladustamiseks kasutatavad ehitused/ruumid ei moodusta reeglina PT-d

• esindajate puhul loeb sõltuvuse aste – sõltuva esindaja puhul loob PT


TÖÖLÄHETUS v RENDITÖÖ


1. TÖÖLÄHETUS v RENDITÖÖ

Töölähetus

Tööandja võib lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole

töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta (TLS § 21). Kui lähetatakse

rohkem kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks, siis vajalik eraldi kokkulepe.

Tuleks täpsemalt kokku leppida välislähetuse tingimustes.

• Lähetamine väljapoole tavalist töö tegemise kohta – kus on

tavaline koht? Kas see on töölepinguga ette nähtud?

Ei soovita üle 30 kp järjest – kohtud ning maksuhaldur kvalifitseerib sellisel

juhul välismaal töötamise pigem tavapärases töökohas töötamiseks.


2. TÖÖLÄHETUS v RENDITÖÖ

Renditöö e tööjõu vahendus

Tööandja (vahendaja) ja töötaja lepivad kokku, et töötaja teeb tööd,

alludes kolmanda isiku (kasutajaettevõtja) juhtimisele ja kontrollile (§ 6 lg

5).

• Lõplik kontroll töötamise üle

• Kelle poolt töövahendid


3. TÖÖLÄHETUS v RENDITÖÖ

Renditöö ehk tööjõu vahendus

Otsustamaks, kas töövõtjat loetakse värvatuks, tuleb põhjalikult uurida, kas:

• lõplik kontroll töötamise üle lasub tööandjal;

• töö toimub töökohas, mis on tööandja käsutuses ja mille eest ta vastutab;

• töövahendaja tasu arvestatakse vastavalt töövõtja poolt töötatud ajale või

vastavalt mõnele muule suhtele tasu ja töövõtja poolt saadud palga vahel;

• põhilised töövahendid ja materjalid antakse tööandja poolt; ja

• töövahendaja ei otsusta ühepoolselt töövõtjate arvu ja nende kvalifikatsiooni üle.


4. TÖÖLÄHETUS v RENDITÖÖ

RKo 3-3-1-86-10 – renditöösuhtele viitab järgmine:

• enamik töölepinguid on sõlmitud vahetult enne või vahetult pärast töölepingus märgitud

pikemaajalisse lähetusse minekut;

• paljud töötajad on töölt lahkunud vahetult pärast lähetusest saabumist;

• välisriigis töötamise puhuks on töötasus eraldi kokku lepitud;

• töötamine välisriigis on kokku lepitud oluliselt detailsemalt kui töötamine Eestis;

• töölepingu poolte käitumine viitab sellele, et ilma võimaluseta töötada välisriigis poleks neid

lepinguid sõlmitudki;

• asjaolu, et mõned töötajad töötasid lühiajaliselt ka Eestis, ei lükka ümber järeldust, et

põhiline töö tegemise koht oli välisriigis;

• arvesse ei saa võtta samade töötajate varasemat töötamist Eestis, vaid lähtuda tuleb

konkreetsete töölepingute raames kujunenud õigussuhetest.


5. MAKSUNDUSLIK OLUKORD

Töölähetus – töölähetusega seotud kulud hüvitatakse seaduses

sätestatud ulatuses maksuvabalt.

TuMS § 13 lg 3 p 1: tulumaksuga ei maksustata sõidu-, majutus- ja muude

kulude hüvitist ning välislähetuse päevaraha ja välislähetustasu. Nimetatud

summadelt ei tasuta sotsiaalmaksu, töötuskindlustus- ning kohustustusliku

kogumispensioni makseid. Majutuskulude maksuvaba hüvitamise piirmäär

välislähetuse korral on 128 eurot ööpäevas ning päevaraha maksuvaba

piirmäär on 32 eurot.

Renditöö – välisriiki minemisega seotud kulude hüvitamine loetakse

erisoodustuseks ning maksustatakse tulumaksuga.

Võimalusel kasutada töötajate välismaale saatmiseks töölähetust ehk

töötaja väljapoole tavapärast töö tegemist kohta saatmist.


TÄNAN KUULAMAST !

MAQS Law Firm Advokaadibüroo

advokaat Kaido Künnapas

kaido.kunnapas@ee.maqs.com

+ 372 66 76 440

+ 372 5668 4020


COPENHAGEN GOTHENBURG MALMOE RIGA STOCKHOLM TALLINN VILNIUS WARSAW

More magazines by this user
Similar magazines