IKH7104 2.pdf

AUTOTESTER 

PÖÖRETE ARVU, SULETUSNURGA, PINGE, VOOLU, TAKISTUSE, 

SÜÜTEKONTAKTIDE MÕÕTMISEKS 

KASUTUSJUHEND 

TÄHELEPANU! Kõik käesolevas tõlkes viidatud jooniste ja positsioonide numbrid vastavad 

originaaljuhendile. 

SISUKORD 

SISUKORD........................................................................................................................................................................1 

ÜLDJUHISED...................................................................................................................................................................2 

TOOTJAPOOLSED AUTO TEHNILISED ANDMED..................................................................................................2 

TESTRI NULLI REGULEERIMINE .............................................................................................................................2 

ROOTORMOOTORITE (VANKELMOOTORITE) KONTROLLIMINE....................................................................2 

TRANSISTORSÜÜTESÜSTEEMIDE KONTROLLIMINE.........................................................................................2 

MÕÕTMISTE LÄBIVIIMINE .......................................................................................................................................2 

TAHHOMEETER ............................................................................................................................................................2 

TAHHOMEETRI KÄSITSEMINE ................................................................................................................................3 

TÜHIKÄIGU JA KÜTTESEGU KOOSTISE REGULEERIMINE................................................................................3 

MITME DÜÜSIGA KARBURAATORID .....................................................................................................................3 

KIIRETE TÜHIKÄIGUPÖÖRETE REGULEERIMINE ...............................................................................................3 

ÕHU JA KÜTUSE SUHTE KONTROLLIMINE...........................................................................................................3 

ÕHUFILTRI KONTROLLIMINE..................................................................................................................................3 

KARTERI KINNISE SUNDTUULUTUSE (PCV) KONTROLLIMINE.......................................................................4 

SILINDRITE VÕIMSUSE TASAKAALU KONTROLLIMINE...................................................................................4 

JAOTURI TSENTRIFUGAALREGULAATORI EELSÜÜTENURGA KONTROLLIMINE......................................4 

SULETUSNURK...............................................................................................................................................................4 

SULETUSNURGA MÕÕTURI KASUTAMINE ..........................................................................................................5 

SULETUSNURGA REGULEERIMINE........................................................................................................................5 

TOPELTKONTAKTIDEGA JAOTURID......................................................................................................................5 

SULETUSNURGA MUUTUMISE KONTROLLIMINE ..............................................................................................5 

VOLTMEETER................................................................................................................................................................6 

VOLTMEETRI KASUTAMINE AKU KONTROLLIMISEKS VÄIKESEL KOORMUSVOOLUL ...........................6 

AKU KONTROLLIMISNE SUUREL KOORMUSVOOLUL.......................................................................................6 

LAADIMISSÜSTEEMI KONTROLLIMINE ...............................................................................................................6 

VAHELDUVVOOLU GENERAATORI VÄLJUNDPINGE ........................................................................................6 

GENERAATORI VÄLJUNDPINGE .............................................................................................................................7 

TAGASIVOOLURELEE................................................................................................................................................7 

KÄIVITI VOOLURING: MAANDUSE POOLNE VOOLURINGIOSA.......................................................................7 

KÄIVITI VOOLURING: AKUPOOLNE VOOLURINGIOSA .....................................................................................8 

AMPERMEETER.............................................................................................................................................................8 

AMPERMEETRI KASUTAMINE AKU LAADIMISVOOLU KONTROLLIMISEKS ...............................................8 

LAADIMISVOOLU KONTROLLIMINE MÖÖDAVIIGUGA PINGEREGULAATORI KORRAL ..........................9 

VOOLU MÕÕTMINE MUUDES AHELATES .............................................................................................................9 

OOMMEETER .................................................................................................................................................................9 

OOMMEETERI KASUTAMINE – LÜHIÜHENDUSTE LEIDMINE ..........................................................................9 

KATKESTUSE PUUDUMISE KONTROLLIMINE: KAITSMED, LAMBID, JUHTMED .......................................10 

SÜÜTEKÜÜNLA JUHTME TAKISTUSE KONTROLLIMINE ................................................................................10 

GENERAATORI DIOODI TEST ................................................................................................................................10 

KONDENSAATORI LEKI KONTROLLIMINE ........................................................................................................10 

KONTAKTID..................................................................................................................................................................11 

KONTAKTIDE SKAALA KASUTAMINE: KONTAKTIDE TAKISTUSE KONTROLLIMINE ............................11 

SUURE TAKISTUSEGA KOHA LEIDMINE PRIMAARAHELAS ..........................................................................11 

LÜHISE LEIDMINE PRIMAARAHELAS .................................................................................................................11 

1

ÜLDJUHISED 

TOOTJAPOOLSED AUTO TEHNILISED ANDMED 

Arvukate sõidu- ja veoautode erinevad tehnilised andmed ja juhtmestike ühendused tekitasid vajaduse 

käesoleva üldise kasutusjuhendi järele ning enamlevinud kontrollimiste läbiviimisel võib aluseks võtta 

käesoleva juhendi. Erinevate autode spetsiifiliste tehniliste andmete, juhtmestiku ja juhiste korral tuleb 

lähtuda tootjapoolsest auto käsiraamatust või kasutada head autode remonti käsitlevat remondiraamatut. 

TESTRI NULLI REGULEERIMINE 

Enne testri kasutamist kontrollige alati mõõteriista null-näitu, juhtmeid auto külge ühendamata. Kui 

mõõteriista osuti ei näita nulli, siis pöörake väikese kruvikeerajaga esipaneelil asuva ava kaudu nulli 

korrektorit pisut vasakule või paremale, kuni osuti näitab täpselt nulli. Selline reguleerime tagab testri näidu 

suurima täpsuse. 

ROOTORMOOTORITE (VANKELMOOTORITE) KONTROLLIMINE 

Käesolevat mõõteriista võib kasutada ka süütekontakte omavate süütesüsteemidega rootormootorite 

kontrollimiseks. Selliste mootorite korral annab küünal ühe süütesädeme väntvõlli ühe täispöörde kohta. 

Õige pöörete arvu (RPM) ja suletusnurga (DWELL) saamiseks lähtuge järgmisest tabelist: 

Rootorite arv 2 3 4 

RPM ja DWELL skaalade vastavus tavalisele kolbmootorile 4 silindrit 6 silindrit 8 silindrit 

Katkesti kontaktide funktsioneerimisandmeid loetakse samal viisil, nagu tavaliste kolbmootorite korral. 

TRANSISTORSÜÜTESÜSTEEMIDE KONTROLLIMINE 

KATKESTIGA SÜSTEEMID 

Transistorsüütesüsteemidel on palju eriliike ning neid kõik pole otstarbekas eraldi kirjeldada. Õnneks on kõik 

süsteemid põhimõtteliselt ühesugused: süütepooli tugevvoolu primaarahelas asuv katkesti on välja 

vahetatud transistoriga. Kui tootja poolt pole teisiti nõutud, siis on parimaks variandiks testri kinnitusklambrite 

ühendamine katkesti kontaktidega paralleelselt. Tüüpiline süütesüsteem ja testri ühendamine pöörete arvu ja 

suletusnurga mõõtmiseks on näidatud joon. 1, 

kus PUNANE klamber on ühendtaud transistori baasiga (see ühtlasi ka katkesti maandamata kontaktiks) ja 

MUST klamber kerega. 

MÄRKUS. Positiivse maandusega süsteemide korral vahetage PUNANE ja MUST kinnitusklamber omavahel 

ära. 

MAGNETILINE IMPULSSSÜSTEEM (1) 

Selle süsteemi korral genereerib jaoturisse ehitatud magnetgeneraator impulsi, mis käivitab transistori. 

Tahhomeetri juhtmed ühendatakse sellise süsteemi korral transistori väljundahelaga paralleelselt (joon. 2). 

MAGNETILISE IMPULSSSÜSTEEMI KORRAL EI MÕÕDETA SULETUSNURKA JA KONTAKTIDE 

TAKISTUST, sest antud süsteemi korral vastavad elemendid puuduvad. 


Seda tüüpi transistorsüütesüsteemi tunneb ära jaoturisse mineva kahe primaarjuhtme järgi, kahe süütepooli 

eeltakisti ja juhtseadme järgi. Mootori pöörete arv mõõtmiseks ühendatakse punane klamber süütepooli 

negatiivse klemmiga ja must korpusega. 


Sellise süsteemi korral on süütepool monteeritud vahetult jaoturi kerele. Mootori pöörete arv mõõtmiseks 

ühendatakse punane klamber jaoturi tahhomeetri klemmiga (kasutada võib adapterit) ning must klamber 

sõiduki kerega. 

KONDENSAATORI TÜHJENEMISEL (CD) PÕHINEV SÜSTEEM 

Mõned kondensaatoriga süütesüsteemid on varustatud kõrvaga, mille külge on võimalik ühendada 

tahhomeeter. Teiste süsteemide korral saab tahhomeetri tavaliselt ühendada sõiduki kere ja katkesti 

kontaktidesse mineva juhtme vahele või mõnel juhul kere ja süütepooli primaarmähise vahele. Täpsemad 

andmed leiate tootjapoolsetest juhistest. 

MÕÕTMISTE LÄBIVIIMINE 

Kõik mõõtmised tuleb teostada mootori normaalsel töötemperatuuril, kui pole öeldud teisiti. Enne ükskõik 

millise reguleerimise või kontrollimise läbiviimist soojendage mootor normaalsele töötemperatuurile, hoides 

õhuklapi täielikult avatuna ning tühikäigupöörded madalal väärtusel. 

TAHHOMEETER 

Tahhomeetrit kasutatakse mootori pöörete arvu (p/min) mõõtmiseks. Seda kasutatakse tühikäigupöörete ja 

küttesegu koostise reguleerimisel. Tahhomeetrit võib kasutada ka karteri sundtuulutussüsteemi (PCV), 

2

silindrite võimsuse tasakaalu, karburaatori õhu ja kütuse suhte, õhupuhasti efektiivsuse ja jaoturi 

mehaanilise eelsüütenurga kontrollimisel. 

TAHHOMEETRI KÄSITSEMINE (tüüpilist ühendamist vt joon. 3) 

1. Sõltuvalt läbiviidavast kontrollimisest nihutage talitluslüliti asendisse LO-RPM (madalad või keskmised 

pöörded) või HI-RPM (kõrged pöörded). 

2. Lülitage silindrite arvu lüliti (kui on kasutusel) mootori silindrite arvule vastavale numbrile. 

3. Ühendage MUST klamber mootori või sõiduki kere külge head elektrilist kontakti tagavasse kohta. 

4. Ühendage PUNANE klamber jaoturiga ühendatud süütepooli klemmi külge. 

5. Käivitage mootor ja lugege mootori pöörete arv RPM-skaalalt. 


ära. 

TÜHIKÄIGU JA KÜTTESEGU KOOSTISE REGULEERIMINE 

1. Eemaldage õhufilter. 

2. Jättes mootori pärast normaalse töötemperatuuri saavutamist töötama, vajutage karburaatori 

puhastamiseks paar korda nõrgalt gaasipedaalile. 

3. Pöörake karburaatori tühikäigu koostisekruvi sissepoole, kuni mootori pöörded hakkavad langema. 

Seejärel pöörake tühikäigu nõelkruvi väljapoole, kuni mootori pöörded tõusevad ning hakkavad uuesti 

langema. Reguleerige kruvi kahe pöörete languspunkti vahel selliselt, et mootori pöörded oleksid 

maksimaalsed. Taktide vahelejätmine või mootori kloppimine viitavad liialt lahjale või rikkale segule. 

4. Pärast tühikäigu nõelkruvi reguleerimist reguleerige tühikäigupöörded uuesti – need peavad vastama 

tootja poolt ettenähtud väärtusele täpsusega 50 p/min. 

MÄRKUSED 

a. Eelnevalt oli toodud tühikäigu pöörete ja segu koostise reguleerimine sõidukite jaoks, kus 

tühikäigusüsteemi reguleerimist ei teostata heitgaaside koostise järgi. Heitgaaside reguleerimisega 

süsteemide korral ärge eemaldage tühikäigu segusüsteemilt katet (kui see on paigaldatud). Kõigi 

Ameerika autode korral, mis on toodetud pärast 1968 aastat, pöörake tühikäigu nõelkruvi pärast punkti 3 

täitmist kinnipoole (kellaosuti liikumise suunas), kuni mootori kiirus langeb 50 p/min või tootja poolt 

määratud pööreteni. 

b. Tühikäigu lõpliku reguleerimise tingimused sõltuvalt olulisel määral tootjast. Vaadake sõiduki 

käsiraamatust järele, millises asendis peab olema käigukang, kas tuled peavad olema süüdatud või välja 

lülitatud, õhukonditsioneer sees või väljas jne. 

c. Mootori üldise töökindluse jaoks on oluline, et sellel oleks hea tihendus, süütepunktid ja ajaldus oleksid 

õiged ning sekundaarne süütesüsteem, süüteküünlad, juhtmed jne oleksid heas seisukorras. Järgige 

tootja soovitusi küttesegu reguleerimise kohta, seda eriti heitgaaside reguleerimisega sõidukite korral. 

MITME DÜÜSIGA KARBURAATORID 

Mitmedüüsilise kütusesüsteemi korral on iga düüsi jaoks oma tühikäigukruvi. Reguleerige eraldi iga kruvi 

ning saavutage maksimumpöörded enne järgmise kruvi reguleerimist. Tavaliselt tuleb esimest kruvi (ja võibolla 

ka teist) uuesti reguleerida düüside kattuvuse tõttu. 

KIIRETE TÜHIKÄIGUPÖÖRETE REGULEERIMINE 

Mõnedel karburaatoritel on „kiirete tühikäigupöörete” kruvi, mida tuleb reguleerida järgmiselt: 

1. Avage mootori töötamisel seguklapp ning nihutage kiire tühikäigu nukk nii, et kiire tühikäigu kruvi toetuks 

kiire tühikäigu nuki kõrgele astmele. 

2. Pöörake kiire tühikäigu kruvi sellisesse asendisse, et tahhomeetri skaalalt saadavad kiire tühikäigu 

pöörded vastaksid sõiduki tehnilistele andmetele. 

ÕHU JA KÜTUSE SUHTE KONTROLLIMINE 


2. Lastes mootoril töötada normaalsel töötemperatuuril, fikseerige seguklapp tühikäigu kruviga asendisse, 

kus mootori pöörded oleksid ligikaudu 800 p/min. 

3. Libistage siledat plaati aeglaselt üle karburaatori õhu sissevõtuava, kattes õhu sissevõtuava osaliselt 

kinni. 

4. Jälgige tahhomeetrit tähelepanelikult ning fikseerige kuitahes väikesed pöörete arvu muutused. 

5. Korrake protseduuri punkte 3 ja 4 1500 p/juures ning võimaluse korral ka 2500 p/min juures. 

KONTROLLIMISE TULEMUSED: 

a. Mootori pöörete arvu suurenemine näitab, et segu on lahja. 

b. Mootori pöörete arvu vähenemine näitab, et segu on rikas. 

c. Pöörete arvu püsivus või selle väike muutus näitab segu õiget koostist. 

ÕHUFILTRI KONTROLLIMINE 


3

2. Lahja segu tekitamiseks eemaldage tuuleklaasi puhastaja või mõne teise lisaseadme voolik. 

3. Fikseerige seguklapp tühikäigu kruviga asendisse, kus mootori pöörded oleksid ligikaudu 800 p/min. 

4. Jälgides tahhomeetrit, asetage õhufilter tagasi ettenähtud kohale. 


Kui mootori pöörete arv väheneb, siis kontrollige õhufiltrit ülemäärse mustumise või vigastuste suhtes, mis 

võivad piirata õhuvoolu. Ärge unustage kontrollimise ajal lahtivõetud tuuleklaasi puhastaja või mõne teise 

lisaseadme vooliku tagasipanekut. 

KARTERI KINNISE SUNDTUULUTUSE (PCV) KONTROLLIMINE 

Karterisse sattuvate heitgaaside ja kütuseaurude toimel, mis võivad moodustada vaike või tahkeid jääke, 

võib PCV klapp hakata järk-järgult ummistuma ning lõpetada funktsioneerimise. Puudulik karteri tuulutus 

võib mootorit tõsiselt kahjustuda. Süsteemi võib kontrollida järgmiselt: 

1. Käivitage mootor ja jätke see tühikäigupööretel tööle. 

2. Eemaldage klapi katte küljest PCV voolik. Jätke vooliku teine ots kinnitatuks sisselaskekollektori külge. 

3. Sulgege PCV vooliku ots sõrmega ja märkige mootori pöörete arv üles. 


a. Kui tühikäigupöörded langevad 50 p/min või enam, siis on tuulutussüsteem korras. 

b. Kui tühikäigupöörded langevad allapoole 50 p/min, siis võib klapp hakata kinni jääma ning muutuda 

mittefunktsioneerivaks. Puhastage või vahetage klapp ja PCV voolik uue vastu. Pärast klapi hooldamist 

seadke tühikäigupöörete arv tootja poolt soovitatud väärtusele. 

SILINDRITE VÕIMSUSE TASAKAALU KONTROLLIMINE 

Alltoodud protseduuri abil kontrollitakse, kas mootori silindrid töötavad ühesugusel võimsusel. Erinevad 

võimsused viitavad probleemidele süüte-, kompressiooni- või kütusesüsteemis. Kontrollimise võib läbi viia 

enne reguleerimisi, et määrata probleemne silinder või pärast, et veenduda kõikide silindrite õiges 

töötamises. 

1. Jätke mootor püsivatel pööretel tööle tühikäigu ja 1200 p/min vahele. 

2. Kasutades isoleerivaid näpitstange, eemaldage ükshaaval igalt süüteküünlalt juhe ning maandage see 

vastu mootoriplokki (enne järgmise juhtme eemaldamist paigaldage eelmine). 

3. Kirjutage pöörete arvud kõikide maandatud juhtmega silindrite korral üles ning võrrelge omavahel. 


a. Kui lugemid langevad kokku täpsusega 50 p/min, siis on mootori kõigil silindritel võrdne võimsus ning 

silindrite süüte-, kompressiooni- ja kütusesüsteemid on korras. 

b. Kui ühe või mitme silindri korral erineb pöörete arv teistest näitudest enam kui 50 p/min, siis kontrollige 

silindrit, mille korral pöörete arv oli kõige suurem. Sellel silindril on probleemid süüte-, kompressiooni- või 

kütusesüsteemiga, mille tagajärjeks on silindri võimsuse langus. 

c. Mõningate hilisemate mudelite korral (Ameerika autodel alates 1971), mille juures kasutatakse 

väljaheitegaaside retsirkulatsiooni, annab kirjeldatud kontrollimine ebaõiged tulemused. Mõnede „heas 

olukorras” olevate silindrite korral ei näita mootori pöörete arv langust ega tõusu (vaadake vastavaid 

andmeid auto käsiraamatust). 

JAOTURI TSENTRIFUGAALREGULAATORI EELSÜÜTENURGA KONTROLLIMINE 

Alltoodud kontrollimine näitab jaoturi tsentrifugaalregulaatori eelsüütenurga reguleerimismehhanismi õiget 

töötamist. 

1. Seadke mootor vähimatele võimalikele tühikäigupööretele ja jätke tööle. 

2. Lõdvendage jaoturi lukustuskruvi ja pöörake jaoturi korpust vähesel määral vasakule või paremale, kuni 

saavutate mootori suurima pöörete arvu. Jätke jaotur sellesse asendisse. 

3. Suurendage mootori kiirust kuni 1000 p/min ja jätke seguklapp sellesse asendisse. 

4. Pöörake jaoturit uuesti ja märkige maksimaalne pöörete arvu kasv üles. 


Kui mootori pöörete arv kasvab punktis 4 enam kui 100 p/min, siis ei tööta jaoturi tsentrifugaalregulaatori 

mehhanism õigesti ning jaotur tuleb mootorilt eemaldada ning kontrollida, kas selle mehhanismi liikumisel 

pole takistusi, kas see pole kulunud või vigastatud. Pärast hoolduse läbiviimist reguleerige mootori 

tühikäigupöörded õigeks ning reguleerige eelsüütenurk vastavalt tootjapoolsetele andmetele. 

ETTEVAATUST! 

Ärge püüdke eelsüütenurka reguleerida jaoturi pööramisega pöörete arvu maksimumi järgi. Hilisematel 

mudelitel, heitgaaside kontrollimisega sõidukitel, võib see põhjustada mootori ülekuumenemist, tihenduse 

kadumist ning mootori kahjustamist. 

SULETUSNURK 

Suletusnurk vastab ajale, mille kestel on kontaktid süütetsükli jooksul suletud. Õige suletustenurk võimaldab 

süütepooli koguda maksimaalse energia, mis tagab hea sädeme mootori kõikidel pööretel. Ülemääraselt 

suur suletusnurk põhjustab kontaktide põlemist ning kiiret kulumist, väike suletusnurga väärtus vähendab 

4

aga sädeme süütepinget, mille tagajärjel on sõidukil halb kiirendus ja töötaktide vahelejätmine kõrgetel 

pööretel. Kontrollige ja reguleerige suletusnurka alati pärast süütekontaktide puhastamist või vahetamist ja 

enne ajalduse reguleerimist. 

SULETUSNURGA MÕÕTURI KASUTAMINE (joon. 4) 

1. Lülitage talitluslüliti asendisse DWELL. 

2. Lülitage silindrite arvu lüliti (kui on kasutusel) mootori silindrite arvule vastavale numbrile. 

3. Ühendage MUST klamber mootori või kere külge head elektrilist kontakti tagavasse kohta. 

4. Ühendage PUNANE klamber jaoturiga ühendatud süütepooli klemmi külge. 

5. Käivitage mootor ja jätke see tühikäigupööretel tööle. 

6. Lugege testri vastavalt skaalalt suletusnurga väärtus. 

MÄRKUS. Hea jõudluse ja töökindluse saavutamiseks kontrollige tulemust tootjapoolsete andmete järgi. 

Reeglina on 6-silindriliste mootorite suletusnurk vahemikus 32 – 40 kraadi. 8-silindriliste mootorite korral on 

suletusnurk 25 – 32 kraadi ning 4-silindriliste mootorite korral kaks korda suurem võrreldes 8-silindrilistega. 

MÄRKUS. Kui suletusnurk on liiga väike, siis võib kontaktide pilu olla liialt suur ning suure suletusnurga 

korral liialt väike. 

SULETUSNURGA REGULEERIMINE 

Delco akna-tüüpi jaoturid (joon. 5). Sellise jaoturi korral saab suletusnurka reguleerida väljastpoolt jaoturi 

mootori töötamise ajal kuuskantsisevõtme abil. Tõstke pesapeakruvi kate üles ning reguleerige testrit 

jälgides suletusnurk tootja poolt antud väärtusega võrdseks. 

Muud tüüpi ühe kontaktpaariga jaoturid (joon. 4). Kõik jaoturid, kus kontaktivahet tuleb reguleerida seestpoolt 

vastavalt antud tüübile: 

1. Eemaldage jaoturi kaas ja rootor. 

2. Lõdvendage süütekontaktide lukustuskruvi. 

3. Pöörake väntvõlli ja reguleerige reguleerimiskruvi, kuni saavutate õige suletusnurga. Väntvõlli 

pööramisel mõõturi osuti vibreerib. Võtke suletusnurga lugemi väärtuseks osuti äärmiste asendite 

vaheline väärtus. 

4. Pange jaotur tagasi kokku ja kontrollige suletusnurka töötava mootori korral. Suletusnurk võib pisut 

muutuda sõltuvalt väntvõlli kiirusest; vajadusel korrake reguleerimist. 

MÄRKUS. Pärast suletusnurga reguleerimist reguleerige süüte ajaldus vastavalt tootja spetsifikatsioonile. 

Suletusnurga muutumisel muutub sama nurga võrra ka süüte ajaldus. 

TOPELTKONTAKTIDEGA JAOTURID 

Kasutusel on kaht tüüpi topeltkontakte. Ühel tüübil on kaks paari kontakte, mis juhivad süütepooli 

sõltumatult. Teise tüübi korral on mõlemad paarid paralleelselt, et suurendada summaarset suletusnurka. 

Identifitseerimine: esimese tüübi jaoturi nukkmuhvil on nukininasid silindritest poole vähem, teisel tüübil on 

nukininade ja silindrite arv võrdne. Mõlema tüübi reguleerimine: ühe kontaktipaari reguleerimisel blokeerige 

teine kontaktipaar avatud olekusse pehme ja puhta papitüki abil. Pärast ühe kontaktipaari reguleerimist 

eemaldage papitükk teise kontaktipaari vahelt, asetage see esimese vahele ning korrake reguleerimist teise 

paari juures. Paralleelsete kontaktipaaride korral reguleerige mõlema paari suletusnurka eraldi ning pärast 

papitüki eemaldamist kontrollige, kas summaarne suletusnurk vastab tootja spetsifikatsioonile. 

SULETUSNURGA MUUTUMISE KONTROLLIMINE 

Suletusnurga muutumine (sõltuvalt mootori pöörete arvust) on põhjustatud jaoturi pööratava plaadi 

toetuspindade kulumisest või jaoturi võlli paindumisest. Ülemäärast muutumist võib põhjustada ka 

eelsüütenurga vaakumregulaatori või mehhaanilise tsentrifugaalregulaatori kulunud liigendmehhanism. 

Jaoturi suletusnurga muutumise kontrollimiseks toimige järgmiselt: 

1. Täitke 4 esimest punkti vastavalt jaotisele SULETUSNURGA MÕÕTURI KASUTAMINE. 

2. Käivitage mootor ja tõstke selle pöörete arv kuni 1500 p/min. 

3. Lugege testri vastavalt skaalalt suletusnurga väärtus. 


a. Suletusnurga muutumine 3° võrra või vähem (või alla tootja poolt lubatud väärtust), näitab jaoturi 

korrasolekut. 

b. Kui suletusnurk on spetsifitseeritud väärtusest suurem, kontrollige jaoturi pööratavat plaati ja plaadi 

tugipindade kulumist. 

c. Jaoturil, kus pööratava plaadi sõlm pöördub ümber jaoturi võlli, kontrollige pööratava plaadi toetuspinda 

ja võlli ning vaakumregulaatori liigendmehhanismi korrasolekut (süsteem ei tohi omada lõtkusid). 

d. Asümmeetrilise pöördtelje asetusega jaoturi korral (kasutatakse tavaliselt suurte suletusnurkade 

saamiseks), kontrollige ka pööratava plaadi ja jaoturi põhjaplaadi omavahelise kinnijäämise puudumist 

või toetuspunktide kulumist. 

5

VOLTMEETER 

Voltmeetri abil kontrollitakse aku mahutavust. Seda saab reguleerimise ajal kasutada ka laadimissüsteemi 

pinge mõõtmiseks. Voltmeeter on hindamatuks mõõteriistaks madala laadimispinge põhjuste määramisel 

kas rikkis generaatori või valesti reguleeritud või rikkis pingeregulaatori tõttu. Muud kasutusalad hõlmavad 

käiviti ahelas ülemäärase takistusega koha leidmist või pingelangu mõõtmist ükskõik millises elektriahelas. 

VOLTMEETRI KASUTAMINE AKU KONTROLLIMISEKS VÄIKESEL 

KOORMUSVOOLUL (joon. 6) 

1. Lülitage talitluslüliti asendisse VOLTS (või Hi-Volts). 

2. Ühendage MUST klamber aku negatiivse klemmi külge (mitte kaabli kinniti külge). 

3. Ühendage PUNANE klamber aku positiivse klemmi külge (mitte kaabli kinniti külge). 

4. Käivitage mootorit 3 sekundi jooksul või lülitage 2 minutiks sisse soojendus, raadio ja kaugtuled. Lülitage 

seejärel koormus välja. 

5. Lülitage sõidutuled lähituledele ja jätke need kontrollimise ajaks sisselülitatuks. 

6. Lugege testri vastavalt skaalalt aku pinge. 


Kui lugem on alla 11,5 V (12 V süsteemi juures) või alla 5,7 V (6 V süsteemi juures), siis on aku liialt nõrk 

sõiduki elektrisüsteemi kontrollimiseks ning akut tuleb laadida või vahetada uue vastu. Aku madal pinge võib 

olla põhjustatud ka laadimissüsteemi rikkest. 

AKU KONTROLLIMISNE SUUREL KOORMUSVOOLUL 

ETTEVAATUST! Seda kontrollimist võib teha ainult siis, kui aku kontrollimistulemused madala voolu juures 

olid positiivsed. 

1. Täitke 3 esimest punkti vastavalt jaotisele VOLTMEETRI KASUTAMINE AKU KONTROLLIMISEKS 

VÄIKESEL KOORMUSVOOLUL. 

2. Eemaldage kõrgepinge juhe jaoturi kaane keskelektroodi küljest ja maandage, et vältida mootori 

käivitumist. 

3. Käivitage mootorit ligikaudu 15 sekundi jooksul ning märkige käivitamise ajal näidatav pinge üles. 


a. Pinge väärtus ligikaudu 9,5 V (4,7 V 6 V süsteemide korral) näitab, et aku ja käiviti vooluring on korras. 

b. Pinge alla 9,5 V (või alla 4,7 V) näitab, et käiviti tarvitab liialt suurt voolu või aku halba seisukorda. Aku 

madal pinge võib olla põhjustatud ka laadimissüsteemi rikkest. 

c. Kui mõõdetud pinge on üle 9,5 V (või 4,7 V), siis on käiviti pöörete arv liialt väike ning käiviti vooluahela 

takistus võib olla liialt suur. 

LAADIMISSÜSTEEMI KONTROLLIMINE (joon. 6) 

Selle protseduuri abil kontrollitakse generaatori ja pingeregulaatori õiget töötamist. Enne kontrollimise 

alustamist veenduge, et pingeregulaator oleks õigel töötemperatuuril – selleks laske mootoril töötada 

ligikaudu 15 minutit. 

1. Täitke 3 esimest punkti vastavalt jaotisele VOLTMEETRI KASUTAMINE AKU KONTROLLIMISEKS 

VÄIKESEL KOORMUSVOOLUL. 

2. Akut osaliseks tühjakslaadimiseks käivitage mootorit paar korda seda käima panemata. 

3. Käivitage mootor ja tõstke selle pöörete arv järk-järgult kuni 1800 p/min. 


a. Kui voltmeetri osuti liigub aeglaselt ülespoole ja peatub pingel 13,5 – 15,3 V (või tootja poolt 

spetsifitseeritud väärtusel), siis on generaator ja pingeregulaator korras. 

b. Kui voltmeetri osuti jääb peatuma liialt kõrgel pingel, siis on pingeregulaator reguleeritud liiga kõrgele 

pingele. 

c. Kui voltmeetri osuti liigub kõrgemale ettenähtud pingest, kuid ei peatu, siis on pingeregulaator rikkis. 

d. Kui voltmeetri osuti hakkab liigkuma, kuid ei jõua ettenähtud pingeni, siis kontrollige akut ja ajami rihma. 

Kui need on korras, siis on pingeregulaator reguleeritud liiga madalale pingele või on generaator rikkis. 

Madala laadimispinge põhjuse leidmiseks teostage järgmine kontrolliprotseduur. 

MÄRKUS. Pingeregulaatori ümberreguleerimisel teostage reguleerimine 0,3 V sammuga, suurema 

pingevahemiku valik võib põhjustada aku üle- või alalaadimist. 

VAHELDUVVOOLU GENERAATORI VÄLJUNDPINGE (joon. 7) 

SEE KONTROLLIMINE ON VAJALIK AINULT SIIS, KUI LAADIMISSÜSTEEMI KONTROLLIMISE AJAL EI 

LIIKUNUD TESTRI OSUTI ÜLESPOOLE. Selle kontrollimise läbiviimiseks tuleb pingeregulaator lühikeseks 

ajaks süsteemist kõrvaldada (teha möödaviik pingeregulaatorist), et generaatori poolt tekitatav pinge oleks 

maksimaalne. Kontrollimise tulemuste põhjal on võimalik määrata hooldust vajav komponent. 

1. Lülitage tuled ja muud elektritarvikud välja. 

2. Süsteemi juhusliku kahjustamise vältimiseks ühendage lahti aku negatiivne klemm. 

3. Eemaldage juhe generaatori ergutusmähise klemmi (F) küljest ja isoleerige kerega kokkupuutumise 

6

vältimiseks. 

4. Kasutades vahejuhet, ühendage ergutusmähise klemm generaatori väljundklemmiga (Bat). 

5. Ühendage akujuhe uuesti tagasi. 


7. Ühendage PUNANE klamber generaatori väljundklemmiga ja MUST klamber kerega (positiivse 

maandussüsteemi korral tuleb juhtmed vastupidi ühendada). 

8. Käivitage süsteemist kõrvaldatud pingeregulaatoriga mootor, suurendage väga aeglaselt mootori 

pöördeid ja jälgige mõõteriista osutit. 

ETTEVAATUST! Ärge ületage pinget 17 V või tootja poolt spetsifitseeritud pinget. 


a. Kui LAADIMISSÜSTEEMI KONTROLLIMISEL leiti, et laadimissüsteemi pinge oli madal ning pinge jääb 

madalaks ka pingeregulaatori kõrvaldamisel (äsjane kontrollimine), siis on generaator rikkis. 

b. Kui voltmeetri osuti näitab aku pingest 2 – 3 V kõrgemat pinget, siis on generaator korras ning viga võib 

olla pingeregulaatoris või selle vooluringis. 

ETTEVAATUST! Ergutusmähise juhtme tagasiühendamisel generaatori külge, ühendage negatiivne juhe 

aku küljest lahti. 

GENERAATORI VÄLJUNDPINGE (joon. 8) 

SEE KONTROLLIMINE ON VAJALIK AINULT SIIS, KUI LAADIMISSÜSTEEMI KONTROLLIMISE AJAL 

TESTRI OSUTI EI LIIKUNUD ÜLESPOOLE. 

1. Lülitage tuled ja muud elektritarvikud välja. 


vältimiseks. 

3. Kasutades vahejuhet, ühendage ergutusmähise klemm kas generaatori korpusega (maaga) või 

ankruklemmiga (A). Ühendusviis sõltub sellest, kas generaatoril on väline või sisemine maandussüsteem 

(kontrollige seda sõiduki hooldusjuhendist). 


5. Ühendage PUNANE klamber generaatori ankruklemmiga ja MUST klamber kerega (positiivse 

maandussüsteemi korral tuleb juhtmed vastupidi ühendada). 

6. Käivitage süsteemist kõrvaldatud pingeregulaatoriga mootor, suurendage väga aeglaselt mootori 

pöördeid ja jälgige mõõteriista osutit. 

ETTEVAATUST! Ärge ületage pinget 17 V või tootja poolt spetsifitseeritud pinget. 


Vt tulemuste analüüsi jaotises VAHELDUVVOOLU GENERAATORI VÄLJUNDPINGE. 

MÄRKUS. Vt pingeregulaatori süsteemist eemaldamist (möödaviigu paigaldamist) sõiduki kasutusjuhendist. 

TAGASIVOOLURELEE 

Tagasivoolurelee kontaktid peavad automaatselt sulguma, kui generaatori poolt tekitatav pinge saavutab 

ettenähtud väärtuse. Tagasivoolurelee lülituspinge täpseks määramiseks toimige järgmise protseduuri 

kohaselt. 

1. Lülitage kõik tuled ja muud elektritarvikud välja. Sulgege uksed. 

2. Ühendage PUNANE klamber generaatori ankru klemmiga (A) ja MUST klamber korpusega. 

3. Käivitage mootor ja jätke see 3-kordsetel tühikäigupööretel tööle. Suurendage aeglaselt mootori 

pöördeid, kuni mõõteriista osuti teeb kiire liikumise ja langeb järsult tagasi. 

4. Tagasivoolurelee lülituspingeks on madalaim pinge enne osuti järsku liikumahakkamist. Võrrelge saadud 

tulemust sõiduki tehnilistes andmetes tooduga. 

MÄRKUS. Üldreeglina on tagasivoolurelee lülituspinge kõigil autodel 12 – 14 V 12 V süsteemi korral või 6 – 

7 V 6 V süsteemi korral. 

KÄIVITI VOOLURING: MAANDUSE POOLNE VOOLURINGIOSA 

Väikesed käivituspöörded võivad olla põhjustatud halbadest ühendustest või valest juhtmete ristlõikest 

ükskõik millises käiviti vooluringi osas, alates käivitist kuni aku maandatud klemmini või pingestatud 

klemmini. Kirjeldatava kontrollimise abil saab tuvastada vooluringi ülemääraselt suure takistuse, mis võib 

põhjustada soovimatu pingelangu käiviti tagasivooluahelas. 

1. Lülitage talitluslüliti madala pinge (Lo-Volts) asendisse, kui mõõteriist on varustatud 0 – 3 V skaalaga. 

2. Eemaldage kõrgepinge juhe jaoturi kaane keskelektroodi küljest ja maandage, et vältida mootori 

käivitumist. 

3. Ühendage MUST klamber aku maandatud klemmi külge (mitte kaabli kinniti külge). 

4. Ühendage PUNANE klamber käiviti korpuse külge (veenduge, et klambri kontaktpinnad tungiksid läbi 

värvi). 

5. Lülitage käiviti sisse ja jälgige voltmeetri näitu. 


a. Voltmeetri näit ei tohi ületada 0,2 V. Kui näit on üle selle väärtuse, siis võib põhjus olla akuklemmi või 

7

maandusjuhtme halvas ühenduses. Täpse koha kindlaksmääramiseks ühendage PUNANE klamber 

järgemööda 1) mootori ploki külge, 2) aku maanduskaabli külge mootori ploki juures ja 3) 

maandusjuhtme kinniti külge aku juures. Lülitage käiviti sisse ja jälgige voltmeetri näitu. Kui lugem 

ükskõik millise kahe nimetatud punkti vahel ületab 0,1 V, siis on vastava vooluringi osa takistus liialt 

suur. Kontrollige, kas aku maandusjuhtme ühendused ükskõik millises lõigus pole lõtvunud või mustad. 

b. Kui kinnitused on heas seisukorras, siis võib juhe ise olla kahjustatud. Sageli võib ka hea välisilmega 

juhe olla kahjustatud. Juhtme ristlõige võib olla väiksem, ühendused ükskõik kummas otsas võivad olla 

halvasti joodetud või halvasti kinnitatud kiukimbu külge. Juhtme takistuse kontrollimiseks ühendage 

mõõteriista kinnitusklamber juhtme kummagi otsa külge ja lülitage käiviti sisse. Kui tulemus ületab 0,1 V, 

siis on juhe defektne. 

KÄIVITI VOOLURING: AKUPOOLNE VOOLURINGIOSA 

Kui käiviti maandusepoolne vooluringiosa on korras, siis võib rike olla vooluringiosas käivitist kuni 

maandamata akuklemmini. Kogu nimetatud vooluringiosa kontrollimiseks teostage alltoodud mõõtmine. 

1. Täitke 2 esimest punkti vastavalt jaotisele KÄIVITI VOOLURING: MAANDUSE POOLNE 

VOOLURINGIOSA. 

2. Ühendage MUST klamber käiviti kerest isoleeritud klemmi külge. 

3. Ühendage PUNANE klamber aku maandamata klemmi külge (mitte kaabli kinniti külge). 

4. Lülitage käiviti sisse ja jälgige voltmeetri näitu. 


Voltmeetri näit ei tohi ületada 0,2 V. Kui voltmeetri näit on suurem, siis võib rike olla ühendustes ja/või käiviti 

tõmberelee kontaktides. Suuretakistusliku koha täpseks määramiseks tõstke mõõteriista MUST klamber 

järgmisse vooluringi ühenduspunkti aku suunas ning viige läbi uus mõõtmine. Kui mõõteriista näit ei muutu, 

siis on kontrollitav vooluringiosa koos esimene kontrollitava punktiga korras. Jätkake MUSTA klambri 

tõstmist edasi aku suunas ning pinge mõõtmist, kuni leiate koha, kus lugem muutub. Sellega on suurt 

takistust omav vooluringi lõik leitud. 

MÄRKUS. Ülaltoodud põhimõtteid võib kasutada ükskõik millise vooluringi suure takistusega lõigu 

leidmiseks voltmeetriga, st meetodit võib kasutada kõikide kahtlusaluste vooluringide korral. „Kadude” 

asukoha määramisel (ükskõik millise vooluringi korral) pidage silmas järgmisi asjaolusid: 

(1) mõõtmise ajal peab vooluringi läbima vool; 

(2) mõõteriista juhtmed tuleb ühendada kontrollitava vooluringilõigu mõlema otsaga. 

Näiteks lüliti kontrollimisel tuleb mõõteriista juhtmed ühendada lüliti mõlema otsaga, lüliti peab olema suletud 

ning seda peab läbima vool. 

AMPERMEETER 

Ampermeetrit kasutatakse laadimissüsteemi (generaator-pingeregulaator) õige laadimisvoolu 

kontrollimiseks. Ampermeetrit võib kasutada ükskõik millise ahela voolutarbimise määramiseks ning 

teatavate laadimissüsteemi testimiste läbiviimiseks. 

AMPERMEETRI KASUTAMINE AKU LAADIMISVOOLU KONTROLLIMISEKS (joon. 9) 

1. Süsteemi juhusliku kahjustamise vältimiseks ühendage aku negatiivne klemm lahti. 

2. Lülitage mõõteriista talitluslüliti voolumõõteasendisse AMPS. 

3. Eemaldage juhe laadimissüsteemi väljundjuhtme klemmi (B+) küljest ning ühendage väljundklemmi ja 

eemaldatud juhtme vahele väline šunt. Kui kasutataval mõõteriistal pole šunt pidevalt 

voolumõõtmisjuhtme külge ühendatud, siis ühendage ROHELINE ja SININE klamber šundi väikeste 

kruviklemmide külge (nii suureneb mõõteriista mõõtepiirkond). 

4. Ühendage akujuhe tagasi. 

5. Aku osaliseks tühjakslaadimiseks käivitage mootorit paar korda seda käima panemata. 

6. Käivitage mootor ja tõstke selle pöörete arv 2000 p/min. Fikseerige suurim voolunäit kohe pärast mootori 

käivitamist. 

ETTEVAATUST! Ärge laske välist šunti ühenduste tegemise ajal ja mõõtmisel kokkupuutesse sõiduki 

maandatud osadega (kerega). 

MÄRKUS. Kui mõõteriista osuti kaldub valele poole, siis vahetage šundi külge ühendatud juhtmed omavahel 

ära (punkt 3). 


a. Kui ampermeetri lugem on 10 A läheduses (või näitab tootja poolt spetsifitseeritud väärtust), siis on 

generaatori laadimisvool õige. 

b. Kui maksimaalne vool on 10 A (või tootja poolt spetsifitseeritud väärtusest) väiksem, siis tuleb 

kontrollida, kas väikese voolu põhjuseks on rikkis generaator või valesti reguleeritud pingeregulaator. 

c. Ainult alalispingegeneraatorite korral: kui laadimisvool on liiga suur, muutke pingeregulaatori piirvoolu 

väärtust või asendage regulaator uuega. 

8

LAADIMISVOOLU KONTROLLIMINE MÖÖDAVIIGUGA PINGEREGULAATORI 

KORRAL (joon. 10) 

See kontrollimine on ainult siis vajalik, kui ampermeeter näitas laadimisvoolu kontrollimisel 10 A-st (või tootja 

poolt spetsifitseeritud väärtusest) väiksemat voolu. Selle kontrollimise läbiviimiseks tuleb pingeregulaatori 

juhtahel lühikeseks ajaks süsteemist välja lülitada (kasutada möödaviiku), mis võimaldab mõõta generaatori 

poolt tekitatavat maksimaalset voolu. Tulemuste analüüsi põhjal saate määrata hooldust vajava komponendi. 

1. Täitke 3 esimest punkti vastavalt jaotisele AMPERMEETRI KASUTAMINE AKU LAADIMISVOOLU 

KONTROLLIMISEKS. 


vältimiseks. 

3. Ühendage vahejuhe ergutusmähise klemmi külge ning olge ettevaatlik ja jälgige, et vahejuhe ei puutuks 

vastu mootori maandatud osi või vastu teisi klemme. Jätke vahejuhtme teine ots esialgu lahtiseks. 

4. Ühendage akujuhe uuesti tagasi. 

5. Käivitage mootor ja tõstke selle pöörete arv 2000 p/min. 

6. Puudutage korraks vahejuhtme teise otsaga vastu mootori maandatud osa ning jälgige ampermeeri 

näitu. Voolu olemasolul vt alltoodud KONTROLLIMISE TULEMUSI. Voolu puudumisel jätkake punktiga 

7. HOIATUS! Kui ampermeeter näitas punktis 6 voolu, siis ei tohi punktis 7 ettenähtud tegevusi läbi viia. 

7. Voolu puudumisel punktis 6 puudutage vahejuhtme lahtise otsaga generaatori väljundklemmi või aku 

mittemaandatud klemmi. Vaadake ampermeetri näitu. 

ETTEVAATUST! Ärge jätke vahejuhet ühendatuks üle 30 s – sellisel juhul võib aku suure voolu tõttu üle 

kuumeneda. 

ETTEVAATUST! Ärge ületage tootja poolt spetsifitseeritud voolu. 


a. LAADIMISVOOLU KONTROLLIMISEL leiti, et süsteemi generaatori-pingeregulaator väljundvool oli liialt 

väike. Kui vool jäi väikeseks ka käesoleva kontrollimise käigus (pingeregulaator oli süsteemist välja 

lülitatud), siis on generaator rikkis. 

b. Kui saavutatakse ettenähtud vool, siis võib viga olla pingeregulaatoris. 

MÄRKUS. Kirjeldatud kontrolliprotseduuri võib kasutada mõlemat tüüpi ergutusahela korral: ühel juhul on 

ergutusahel maandatud läbi pingeregulaatori, teisel juhul läbi generaatori. Kontrolliprotseduuri võib läbi viia 

mõlemal juhul, kartmata süsteemi või testri kahjustamist. VÄGA TÄHTIS ON TÄPSELT TÄITA KONTROLLI- 

PROTSEDUURIS TOODUD JUHISEID. 

VOOLU MÕÕTMINE MUUDES AHELATES 

Ampermeetrit võib kasutada voolu mõõtmine ka muudes ahelates. Selleks tuleb väline šunt ühendada 

kontrollitavasse vooluahelasse järjestikku või ühendada ampermeeter ise mõõdetavasse vooluahelasse. Nii 

võib mõõta kõiki vooluahelaid, VÄLJA ARVATUD KÄIVITI VOOLUTARBIMIST. Ärge püüdke mõõta käiviti 

voolu. See ületab suurel määral ampermeetri maksimaalset voolu 60 või 100 A, sõltuvalt mõõteriista 

skaalast. 

1. Ühendage ampermeetri šunt kontrollitavasse vooluringi või punkti, kus ühendatakse omavahel aku ja 

laadimissüsteemi väljundjuhtmed. Šunti pole vaja kasutada 10 A piirkonnaga mõõteriista korral, kui 

mõõdetav vool on alla 10 A. Avage kontrollitav vooluring ning ühendage ROHELINE ja SININE klamber 

vooluringi lahtiste otstega (mõõteriist peab olema vooluringi elementidega jadamisi). Osuti hälbimisel 

vales suunas vahetage kinnitusklambrid omavahel ära. 

2. Lülitage kontrollitav tarvik sisse. Ärge käivitage mootorit. 

3. Vaadake ampermeetri näitu. 


a. Liiga suure voolu korral on vooluringis lühiühendus või kokkupuude kerega mõõtepunkti ja punkti vahel, 

kus kontrollitav vooluring on ühendatud sõiduki kerega. Sõltuvalt voolu suurusest ja vooluringist nihutage 

kas ampermeetri ühenduskohta järk-järgult maa poole või kasutage maandatud koha leidmiseks 

voltmeetrit. 

b. Liiga väikese voolu korral on mõõdetavas ahelas koht ülemääraselt suure takistusega. Kasutage 

ülemääraselt suure takistusega koha leidmiseks voltmeetrit vastavalt voltmeetri kasutamist käsitlevale 

jaotusele. 

OOMMEETER 

Oommeetri abil on võimalik leida ükskõik millises elektriahelas lühiühendusi või katkestusi. Oommeetrit võib 

kasutada ka süüteküünla juhtme liialt suure takistuse kontrollimiseks, mis on sageli halva süütesädeme 

põhjuseks. Oommeetri abil võib kontrollida ka süüteküünalt, kondensaatorit ja generaatori dioodi. 

OOMMEETERI KASUTAMINE – LÜHIÜHENDUSTE LEIDMINE 

1. Lülitage talitluslüliti takistuse mõõtmisse asendisse OHMS (või lülitage OHM-lüliti sisselülitatud 

asendisse). 

9

2. Ühendage PUNANE ja MUST kinnitusklamber omavahel. 

3. Pöörake oommeetri nulli reguleerimise nuppu "OHM ADJ", kuni mõõteriista osuti näitab 0 oomi 

(täisskaala). 

4. Võtke klambrid lahti ning ühendage üks klamber oletatava lühisega juhtme külge. Ühendage teine 

klamber kõrvaloleva juhtme või kerega. 

MÄRKUS. Oommeetri näit pole õige, kui mõõdetavate punktide vahel on pinge. Ühendage oommeetri 

kasutamise ajal alati aku negatiivne juhe lahti. 


a. Kui oommeeter näitab väikest takistust (osuti liigub paremale), siis on mõõdetavate punktide vahel 

lühiühendus. 

b. Kui oommeetri osuti ei hälbi, siis lühiühendus puudub. Veenduge vahelduva tõrke puudumises – selleks 

liigutage kontrollitavat juhet ning selle läheduses asuvaid juhtmeid. 

KATKESTUSE PUUDUMISE KONTROLLIMINE: KAITSMED, LAMBID, JUHTMED 

1. Ühendage oletatava rikkega kaitsmed, lambid jne vooluvõrgust lahti. 

2. Ühendage testri klambrid kaitsme, lambi või juhtme kontaktide külge. Väike takistus näitab kontrollitava 

elemendi korrasolekut. Juhtme (vooluringi) korral tähendab see katkestuse puudumist. 

MÄRKUS. Katkestuse puudumise kontrollimisel oommeetriga ei saa tuvastada elektrimootori korrasolekut 

või riket. 

SÜÜTEKÜÜNLA JUHTME TAKISTUSE KONTROLLIMINE 

1. Tõmmake süüteküünla juhe jaoturi kaane küljest ära ja võtke juhtme teine ots süüteküünla küljest lahti. 

2. Ühendage testri klambrid ükshaaval iga süüteküünla juhtmega paralleelselt. Normaalseks takistuseks 

loetaks 4 kΩ juhtme pikkuse 30 cm kohta. 

SÜÜTEPOOLI KONTROLLIMINE (joon. 11a) 

1. Lülitades süütelüliti välja, ühendage üks testri klamber süütepooli negatiivse klemmi külge ja teine 

klamber süütepooli keskmise klemmi külge. 

2. Vaadake oommeetri näitu. Osuti mõningane kaldumine on normaalne, kuid takistus ei tohi olla väiksem 

kui 20 kΩ. 


a. Kui testri osuti hälbib täisskaala ulatuses, siis on pool lühises ning see tuleb vahetada uue vastu. 

b. Kui osuti ei kaldu üldse kõrvale, võtke esimene klamber negatiivse klemmi küljest lahti ja ühendage 

süütepooli positiivse klemmiga. Testri osuti hälbe korral on süütepooli primaarmähis avatud. Kui testri 

osuti ei hälbi ka nüüd, siis on süütepooli primaarmähis avatud. 

SÜÜTEPOOLI KONTROLLIMINE (joon. 11b) 

1. Ühendage süütepooli primaarmähise klemmide küljest mõlemad juhtmed lahti, ühendage lahti ka 

sekundaarmähise klemmi küljes olev juhe. 

2. Lülitage talitluslüliti madalate oomide (Lo-Ohms) asendisse (kui mõõteriist on varustatud madalate 

oomide skaalaga) ning reguleerige oomide kalibreerimisnupu CALIBRATE OHMS abil osuti madalate 

oomide skaalal asuvale kalibreerimismärgile. 

3. Ühendage testri kinnitusklambrid süütepooli primaarmähise klemmidega ning fikseerige oommeetri 

lugem. 


a. Süütepooli eeltakisti olemasolul peab oommeetri näit olema ligikaudu 1,0 Ω. 

b. Kui süütepoolil puudub eeltakisti, siis peab näit olema ligikaudu 4,0 Ω. 

GENERAATORI DIOODI TEST (joon. 12) 

1. Ühendage diood ettevaatlikult generaatori küljest lahti. 

2. Asetage testri klambrid vastu dioodi otsi ning vaadake oomeetri näitu. Ühendage seejärel klambrid 

vastupidi ja vaadake uuesti oommeetri näitu. 

3. Võrrelge oommeetri mõlemat näitu. 


a. Kui oommeetri näit ei muutunud ühendusklambrite vahetamisel, siis on dioodis katkestus või on diood 

lühises. 

b. Korras dioodi puhul peab tester ühel ühendusviisil näitama suurt takistust ning klambrite vastupidisel 

ühendamisel väikest takistust. 

MÄRKUS. Enne generaatori dioodi kontrollimist on oluline teada generaatori korrasolekut, sest dioodi 

testimiseks tuleb generaator lahti võtta. Esmalt kontrollige süsteemi generaator-pingeregulaator tootja poolt 

spetsifitseeritud väljundparameetreid. 

KONDENSAATORI LEKI KONTROLLIMINE (joon. 13) 

1. Eemaldage jaoturi kaas ja käitage starterit kuni kontaktide avanemiseni. 

2. Võtke jaoturi juhe süütepooli negatiivse klemmi küljest lahti ja ühendage eemaldatud juhtme külge testri 

10

PUNANE klamber. 

3. Ühendage MUST klamber süütepooli klemmi või kere külge. 

4. Vaadake oommeetri näitu. 


a. Osuti kõrvalekalle üle 5 kΩ näitab kondensaatori lekkimist. 

b. Kui osuti hälve on alla 5 kΩ, siis eemaldage kondensaatori juhe ja ühendage selle külge PUNANE 

klamber. Puudutage MUSTA klambriga kondensaatori korpust. Kui oommeeter näitab jätkuvalt alla 5 kΩ, 

siis vahetage kondensaator uue vastu; kui lugem ületab 5 kΩ, siis kontrollige jaoturi juhet 

(isolatsioonirikke puudumist). 

KONTAKTID 

Kontaktide skaalat (POINTS) kasutatakse süütekontaktide ülemäärase takistuse kontrollimiseks – viimane 

mõjutab otseselt süütesüsteemi tööd, põhjustades mootori halba käivitumist, töötaktide vahelejätmist või 

suurt kütusekulu. 

KONTAKTIDE SKAALA KASUTAMINE: KONTAKTIDE TAKISTUSE KONTROLLIMINE 

(joon. 14) 

1. Lülitage talitluslüliti esmalt suletusnurga mõõtmise asendisse DWELL. 

2. Ühendage MUST klamber mootori või sõiduki kere külge (jälgige hea elektrilise kontakti olemasolu). 

3. Ühendage PUNANE klamber süütepooli jaoturiga ühenduses oleva klemmi külge. 

4. Eemaldage kõrgepingejuhe jaoturi kaane keskelektroodi küljest ja maandage, et vältida mootori 

käivitumist. 

5. Lülitage süüde sisse. 

6. Käitage mootorit kuni kontaktide sulgumiseni. Vaadake seda testri osuti järgi, mis peab suletud 

kontaktide korral asuma skaala vasakus ääres. 

7. Lülitage mõõteriista talitluslüliti kontaktide kontrollimise asendisse POINTS. 

8. Hoides süütevõtit sisselülitatuna ja kontakte suletuna, peab testri osuti liikuma rohelisse tsooni 

(kontaktide korrasolekut näitav piirkond). 


a. Punane lugem näitab ülemäärast takistust ning tavaliselt on see põhjustatud kulunud või krobeliste 

kontaktipindade poolt. Kontaktpindade halvenemine võib olla tingitud katkestusest kondensaatoris, liiga 

väiksest kontaktide vahest, pingeregulaatori liiga kõrgest pingest, õli sattumisest jaoturi sisse jne. 

Puhastage kontaktide pinnad alati sametviili abil või vahetage kontaktid ja paigaldage uus kondensaator. 

b. Kui mõõteriista osuti asub jätkuvalt PUNASES tsoonis, siis püüdke leida suure takistuse põhjus 

alltoodud viisil. 


ära. 

SUURE TAKISTUSEGA KOHA LEIDMINE PRIMAARAHELAS (joon. 14) 

1. Eemaldage jaoturi kaas ja rootor. 


3. Ühendage PUNANE klamber süütepooli jaoturisse mineva klemmi külge. 

4. Ühendage MUST klamber ajutiselt mootori või sõiduki kere külge (jälgige hea elektrilise kontakti 

olemasolu). 

5. Lülitage süüde sisse. 

6. Käitage mootorit kuni kontaktide sulgumiseni. Vaadake seda testri osuti järgi, mis peab suletud 

kontaktide korral asuma skaala vasakus ääres. 

7. Hoides süütevõtit sisselülitatuna ja kontakte suletuna, asetage MUST kinnitusklamber järgemööda vastu 

järgmisi punkte: süütepooli klemm A, jaoturi klemm B, ühenduse C küljes oleva juhtme vaba ots või 

ühenduse leht, jaoturi enda raam E ja mootori kere (maandus). 


Lugemi järsk muutumine ükskõik millise kahe punkti vahel näitab nimetatud punktide vahelist suurt takistust. 

LÜHISE LEIDMINE PRIMAARAHELAS (joon. 15) 

1. Täitke 4 esimest punkti vastavalt jaotisele KONTAKTIDE SKAALA KASUTAMINE 

2. Käitage mootorit kuni kontaktide avanemiseni. Vaadake seda testri osuti järgi, mis peab avatud 

kontaktide korral asuma skaala paremas ääres. Jätke süütevõti sisselülitatud asendisse. 


4. Hoides süütevõtit sisselülitatud asendis ja kontakte avatuna, peab mõõteriista osuti jääma täielikult 

skaala paremasse äärde. Kui osuti ei liigu täielikult skaala paremasse äärde, siis näitab see mõninga 

juhtivuse olemasolu täielikult avatud kontaktide vahel. Vea põhjuse kindlakstegemiseks toimige 

järgmiselt: 

5. Eemaldage jaoturi kere ja rootor. 

11

6. Käitage mootori väntvõlli, kuni katkesti vasara tald on nukininade kõrgeimas punktis. 

7. Vaadake kontakte ja veenduge nende täielikus avanemises. 

8. Kontrollige ja pingutage kõiki primaarahela ühendusi. 

9. Ühendage PUNANE klamber primaarjuhtme jaoturipoolse otsa külge. Kui testri osuti näitab nüüd 

täishälvet, siis vahetage primaarjuhe uue vastu. 

10. Puudutage PUNASE klambriga isoleeritud elektroodi sisemist kontakti. Kui testri osuti näitab nüüd 

täishälvet, siis vahetage isolaator või puks uue vastu. 

11. Väänake ja tõmmake kõiki jaoturi sees olevaid juhtmeid. Kui mõni neist näitab kokkupuudet kerega 

(maandusega), siis tuleb see asendada uuega. 

12. Ühendage kondensaatori juhe lahti. Kui testri osuti hälbib täisskaala ulatuses, siis on kondensaator 

lühises ning see tuleb vahetada uue vastu. 

____________________ 

Tõlge eesti keelde AV Tehnotrans OÜ 

12

IKH7104 2.pdf

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?