Arhitektuurse osa seletuskiri - Tartu

tartu.ee

Arhitektuurse osa seletuskiri - Tartu

OÜ Lahe atmosfäär

Lahendused õue-, sise-, trüki- ja võrguruumi ning aja täitmiseks

Liiva 18b

65609 Võru

Reg. Nr. 11537648

Maastikuarhitekt:

Anna-Liisa Unt

Praktikant:

Robert Kähr

Tel: +372 5656 0165

Emajõe kaldakindlustuste projekteerimine

Projekteerija: Tinter Projekt

Töö nr: 08-10-TP

Maastikuarhitektuurne osa

Projekteerija: Lahe atmosfäär

Töö nr: 1007E

Kuupäev: 13.12.2010

Tööprojekt


Sisukord:

Seletuskiri............................................................................................................................ 3

Lisad..................................................................................................................................... 16

Graafiline materjal:

Arhitektuurne joonis (Lehed 1‐2) M 1:500

Tehniline joonis (Lehed 1‐2) M 1:500

Haljastusplaan (Lehed 1‐2) M 1:500

Pingid ja pinkide sidumine (Lehed 1‐2) M 1:50

Platvormide detailid

(koos piirete sidumisega, Lehed 1‐5) M 1:100 ja 1:200

2


Probleemipüstitus ja lahenduse ideestik

Käesoleva töö lähteülesandeks on lahendada Emajõe vasakkalda kaldakindlustused lõigus

Võidu sillast Turu sillani. Töö käigus otsustati asendada olemasolevad lõiguti amortiseerunud

kergliiklusteed, korrastada teedevõrku projektalal Emajõe ning Fortuuna ja Pika tänava vahel

ning lisada juurdepääsu ja vaadete võimaldamiseks jõekaldale puitplatvormid. Lisaks

kaasajastati lõigu välimööblit (valgustid, pingid, prügikastid, rattahoidjad).

Kallaste lõhkumine veesõidukite poolt põhjustatud lainete poolt hoitakse ära maakividest

kindlustuse ladumisega uhutud nõlvaosadele. Ca kahes kolmandikus puhastatakse jõekallas

mudast ja kaldataimestikust.

Jalgsi‐ ja kergliikumist hõlbustatakse uute pääsude lisamise ja rajastiku lihtsustamisega.

Läbiva kõnniteega ristuvad rajad pikenevad jõe poole puidust plavormideks. Projekteeritavas

lõigus järgib platvormide iseloom jõekalda omadusi. Lõigu kesklinnapoolses kolmandikus on

jõekallas kõnniteest eemal, vee ja raja vahel on lauge murunõlv ning tume puudealune. Vee

äärde pääsemiseks pikendatakse ristuvaid teid pikkade pandustena, pandused laienevad

platvormideks, mis loovad võimaluse viibida nii varjus, puude all, kui ka lagedal lõunapäikese

käes. Keskmises lõigus ulatuvad laine‐, suurvee‐ ja erosioonikahjustused kohati kuni

kõnniteeni, seega lisakoormust kallastele platvormide näol ei lisata. Vesi on siin kõnniteele

lähedal ning jõega kontakti saavutamiseks sellest piisab. Turu silla poolsest lõigust

kaldataimestikku ei eemaldata. Lisatakse ilma juurdepääsuteedeta platvormid alla vee äärde

taimede vahele ning kõnniteelaiendused üles kaldale, millede juurest puhastatakse vaateid

vastaskaldale mõnede puuokste eemaldamisega.

Lahenduse skeem: kergliiklusteede ja puitplatvormide sidumine

Võidu ja Turu silla vahelises lõigus

3


Käitlus

‐ Ligipääsetavus

Platvormi A pandus A1‐A6 laskub 32 meetri pikkuselt nõlvast alla, jagunedes 4 kaldteeks

kaldega 8% ning kolmeks 1.5m pikkuseks vahemademeks, et võimaldada ratastel liikujal

ja/või selle saatjal võimalikult hõlpsalt tõusta ja laskuda. Ülejäänud pandused (A7‐A9, B1‐B3

ja B13‐B15)on järsemate kalletega ning esitavad seega liikujale kehalise väljakutse. Lisaks

ületavad 8% piiri ka tänava poole suunduvate asfaltteede kalded. Projekt ei ole neid selliseks

määranud, vaid kasutab juba olemas olevate teede suundi ja kaldeid, uuendades vaid

teekatet.

Kõik ristumised teede ja materjalide vahel on lahendatud teega ühes tasapinnas, kõrgeid

äärekive ei ole.

‐ Tänavakoristus

Asfaltkattega kergliiklusteede laiused on vahemikus 2.3 – 3.5 meetrit, kõik ristumised on

lahendatud teetasapinnal, et tagada koristusmasinate takistusteta liikumine ja töö.

Põhirajast jõe poole jäävad puitosad puhastatakse lehtedest käsitsi, talvist lumekoristust neil

teha ei ole tarvis.

Eeltööd

Enne ehitustööde algust eemaldatakse puud nr 3, 7, 14, 15, 16 ja 19 (laia pajupõõsa sisse

kasvanud risu) koos juurtega ning juuritakse välja kogu lõigus varasemalt eemaldatud puude

kännud. Tüvekaitsed võimaldatakse ehitamise ajaks vajaduse korral puudele 1, 2, 4, 5, 6, 9,

10, 11, 12, 13 ja 26 (vt. Tehniline joonis).

Kasvupinnas eemaldatakse kõigi rajatavate maakivilaotiste, treppide, kergliiklusteede ja

pisiväljakute alt, ladustatakse lokaalselt ning kasutatakse hiljem mullete ning eemaldatava

kõnniteesuuna katmiseks.

Aluste ja vundamentide rajamisel eemaldatav pinnas ladustatakse lokaalselt ning

kasutatakse mullete ning uute nõlvade täitmisel.

Elemendid

1. Kõnniteed

Asendatavad ja rajatavad kõnniteed kaetakse asfaltkattega ning ääristatakse 50mm laiuse

betoonäärekiviga (50+3400+50=3500). Äärekivi ja asfalt on ühes tasapinnas (katendite

sõlmede täpsustused Tehnilisel joonisel). Peamise, Võidu ja Turu silda ühendava kõnnitee

laiuseks koos äärekiviga on 3.5 m, ristuvad ja hargnevad teed on kitsamad (2.3m). Peamisele

kõnniteele antakse 1,5% põikikalle jõe poole, ristuvatele ja hargnevatele teedele antakse

pikikalle Fortuuna ja Pika tänava poole ning põikikalle vastavalt teeprojektile.

Kõikide kergliiklusteede ristumiste nurgad vormistada täispikkuses äärekividega, lõigatud kivi

kasutada lõigu keskel. Juhul, kui lõigu pikkus on väiksem kui kahe äärekivi pikkus, vormistada

4


lõik kahest ühepikkusest kivist. Kõik ristumised teostada puhtalt ja täpselt, lõigates lõikuvad

kivid diagonaalselt. Äärekivi tüübiks on ühest servast faasitud betoonkivi, laiusega 50mm.

Äärekivide paigaldamine

Äärekivi tüüp

Lõikejooned olemasoleva ja uue asfaldi vahel on märgitud tehnilisel joonisel (jooned 1‐9).

Lõiked vormistada täpselt ja puhtalt.

Peamise kõnnitee lõikumised ristuvate radadega vormistatakse betoonkattega. Betoonpind

on harjatud viimistlusega, harjamise suund ühtib kontaktis olevate platvormiosade laudise

suunaga (kõik laudisesuunad Tehnilisel joonisel, täpsustused laudise ja betoonpinna

üleminekust joonisel Platvormide detailid). Betoonpind diferentseeritakse külgnevast

asfaltkattest dekoratiivse 4mm paksuse, kergesti roostetava metall‐lehega (asukohad

joonistel Platvormide detailid, täpsustused Tehnilisel joonisel, suurendusel Katendite

sõlmed). Liistu võib ühtlasi kasutada betoonpindade valamisel raketisena.

Suurtele betoonpindadele freesitakse paisumisvuugid (vuukide asukohad Tehnilisel joonisel).

Betoonist teepinna viimistlus

Ristumised asfaldi, betooni, puitpinna ning kõigi ääristustega lahendatakse ühes tasapinnas.

5


2. Platvormid

Ligipääsu ja/või vaadet jõele võimaldavad puitplatvormid A...I. Platvormid A ja B rajatakse

nõlvast alla, vee äärde, juurdepääs platvormile on panduste ja trepiastmetega. Võidu ja Turu

silla vaheline lõik on kesklinnas üks väheseid kohti, kus veeni on võimalik kõndida mööda

murunõlva. Seega püütakse platvormide maastikku asetamisel praegusse situatsiooni

võimalikult minimaalselt sekkuda. Kergliiklusteelt alla vee äärde laskuvad pandused jäävad

maapinna kohale postidele, et hoida konstruktsioon võimalikult õhuline. Maksimaalne

kõrgus maapinnast platvormi A panduste A1‐A3 ja A4‐A6 kohal on pisut üle meetri.

Ülejäänud lõikudel jäävad puitpinnad maast paarikümne sentimeetri kõrgusele.

Platvormide realiseerimisel võib olla vajalik arvestada joonise piirangutega: kohati jäävad

platvormid puude lähedal maapinnast oluliselt kõrgemale, puud aga kasvavad viltu ning

tüvede asukoht võib seega erineda joonisel märgitust. Ebakõlad korrigeerida ehituse käigus,

vajadusel konsulteerida projekti maastikuarhitektidega.

Platvormide jäämurdjad on osa kaldakindlustusest. Platvormi ülesvoolu paiknevad

kivilaotised on suurte rahnudega, mis peavad ulatuma vähemalt 5cm platvormipinnast

kõrgemale (Tehnilisel joonisel). Suuremaid rahne jäämurdjatena on kogu lõigus kokku ca

70tk Platvormide A, B, H ja I juures, lisaks paarkümmend kivi platvormi A aluste tühimike

täitmiseks.

Alternatiiv 1:

Platvormid kaetakse soonelise (mitte rihveldatud: näide Raitwood.ee tootekataloogist DECP

sooneline immutatud terrassilaud, millel sooned ulatuvad kuni laua servani

http://www.raitwood.ee/tootekataloog/profiil.php?prid=69) süvaimmutatud ja halli

terrassiõliga toonitud terrassilaudisega mõõtmetega 120 x 33 mm. Ladumisel arvestada

8mm laudadevahega.

Alternatiiv 2:

Puidu asemel kasutatakse puitplastikust terrassilaudu. Puitplastik on kaldpindadel oluliselt

libisemiskindlam kui puit, lisaks on plastik vastupidavam. Suurema investeeringuga

garanteeritakse seega platvormide pikem eluiga. Puitplastikuga asendatakse sel juhul ka

pinkide puitosad. Piirete käsipuu on mõlemas alternatiivis puidust. Puitplastiku laudadevahe

on 3mm. OÜ Kilekeskus (Kastani 10, Rapla) poolt tarnitavate puitplastiklaudade näidised on

toodud lisades. Soovitav laudisetüüp on näidisel nr 16: kuna kõigil platvormidel jäävad

laudiseotsad nähtavale, jätab täisplank kõige puhtama ilme (võrreldes ribide või kärgedega

lauaga). Laudisetüüp nr 16 paigaldataks hõreda soonepoolega ülespoole (tihe rihveldatud

pind jääks allapoole).

Laudis laotakse (mõlemas alternatiivis) panduse või platvormi keskteljega üht või teist pidi

45‐kraadise nurga all (keskteljed näidatud Tehnilisel joonisel) välja arvatud pandustel A1‐A3

ja A4‐A6, millel laudis on keskteljega risti.

6


Vaade platvormile A, jõekaldalt

Sooneline terrassilaud. Sooned katavad kogu lauapinna

Platvormide ääre kattelaud astub laudisest 1cm võrra tagasi, laudisele freesitakse ülekatte

serva alla tilgasoon (puidust terrassilaudade alternatiivi puhul). Ääre kattelaud kaetakse

0.3mm vaskpleki või vasetatud plekiga (kattelaua laius varieerub platvormide lõikes,

täpsustused teeprojektis. Plekk katab kogu kattelaua olenevalt laua laiusest), mis

painutatakse laudise alla enne laudise paigaldamist. Plekiga kaetud ääre kattelaud ääristab

ka platvormi A4‐A6 väljalõiget puutüve ümber. Platvormide A ja B trepiastmete esikülgede

kattelauad on plekita, terrassilaudadest; treppide külgede plekk on näidatud platvormide

detailjoonisel.

Sõlm 1: terrassiääre lõige. Laudis, kattelaud, plekk

7


3. Trepid

Liikumine järsematel nõlvadel lahendatakse betoontreppidega. Trepp 1 Fortuuna 3 ja 3A

kinnistute suunas laskub nõlvalt alla parkimisplatsile (7x370x170). Trepp 2 täiendab

pandustega laskumist Pikale tänavale Pika ja Pärna tänava ristmikul. Trepp on jagatud kahte

ossa, 2+2 astme vahel on laudisekattega pisiväljak (2x400x170, 2x400x170).

Vaade Pikalt tänavalt. Alumisele kõnniteele jääb bussipeatus (käsipuust edasi), teed nõlvast üles on

lahendatud nii treppide kui pandustena (8%). Puitkattega väljakul treppide vahel on pingid ja kõrghaljastus.

4. Valgustus

Kergliiklustee valgustamiseks kasutatakse postvalgusteid Urbana (39tk). Valgustite

metallpostide värvus on must.

5. Väikevormid

Prügikastid: Jalaga ja pealt kaetud metallist prügikast Tormilind 32L (must matt) (Medlin

Holding OÜ), 12tk.

Prügikastid kinnitatakse kergliiklusteedest väljapoole, prügikasti jalg ankurdatakse betooniga

äärekivist 350mm kaugusele (arhitektuursel joonisel on noolega märgitud prügikastide

esikülg).

Pingi pikk moodul

8


Pingi lühike moodul

Pingid: eriprojektiga vasetatud metallist lintpingid (varieeruva istumiskõrgusega,

puitkattega). Pinke on kahes erinevas pikkuses, 5.7 (6tk) ja 2.3 meetrit (9tk). Pinkide

täiskõrgus on 45cm, maksimaalne laius 50cm. Pealmine istumispind kaetakse sama laiusega

terrassilauaga, mis platvormidelgi (Puidust alternatiivi puhul 120mm, puitplastiku puhul

valitava plastiklaua laius)), laudade vahe on samuti 8mm puidualternatiivi puhul, 3mm

puitplastiku puhul ning laudise suund ühtib vastava platvormiosa laudise suunaga. Puitosade

töötlus on sama, mis platvormilaudisel (hall terrassiõli). Pinkide laudisel on tihesooneline osa

allpool.

Pinkide lõplik monteerimine toimub koha peal. Pingid kinnitatakse puitosadel laudise ja

laudist toetavate prusside külge või otse betoonpinnale. Kinnitused on pinkide sees (vt

joonist Pingid ja pinkide sidumine). Laudis kinnitatakse pingi metallist pealispinnale

ülaltpoolt kruvidega (igal laual vähemalt 2+2 kruvi). Kruvide pead jäävad lauapinna sisse,

mitte peale. Puitlaudise puhul lisatakse igale kruvile laua ja metalli vahele 3mm seib, et

tekitada kahe materjali vahele õhuvahe. Puitplastikul pole õhuvahe tarvilik.

9


Piirded/jalgrattahoidjad: eriprojektiga metallpiire kõrgusega 1.1m. Piirete jalad on 8mm

vasetatud metallist, käsipuu on 50x200 puitplank, mustaks värvitud. Piirded võib monteerida

moodulitest (mooduli pikkus on 60cm, liitekohad jäävad käsipuu alla, kinnitused alt üles

käsipuu külge 2+2 kruvidega, vt joonist Platvormide detailid, Leht 3) või mitmest moodulist

tehases ühendatud tükkidest. Kinnitused asfalti ja platvormidele on mustaks värvitud

pinnaseankrutega (mitte tsingitud viimistlusega!). Piirded kinnitatakse puitosadel laudise ja

kohati võimalusel laudist toetavate prusside külge või platvormi J juures otse asfaldisse.

Pingpongilauad: Lisaks pinkidele on väljakutele või nende kõrvale, murupinnale, võimalik

paigaldada betoonist pingpongilauad (konsulteerida Tartu Linnavalitsuse Arhitektuuri ja

ehituse osakonnaga seoses Sotsiaalse lauatennise projektiga Tartu avalikus linnaruumis.

Projekti ideeautor Risto Kozer). PINGPONGILAUDADE LAHENDAMINE EI KUULU

KALDAKINDLUSTUSTE PROJEKTI KOOSSEISU.

Tabaskulptuur: Turu silla lähedusse planeeritud skulptuur rajatakse sillutatud platsile, mille

asukoht ja spetsifikatsioonid täpsustatakse eriprojektiga. Kui skulptuuriväljak jääb Turu silla

projektalapoolsele küljele, vormistatakse platsile harjatud viimistlusega betoonkate nagu

lõigu teistelgi platsidel. Skulptuuriväljaku paigutamisel silla kanalipoolsesse külge on plats

soovitav sillutada betoonkividega (kloostrikivi, 240x80x60: sama kivi on kasutatud ka kanali

ja jõe vahelise jalg‐ ja kergliiklustee varjualuste sillutamiseks). SKULPTUURI JA SELLE ALUSTE

LAHENDAMINE EI KUULU KALDAKINDLUSTUSTE PROJEKTI KOOSSEISU.

6. Haljastus

Tehnilisel joonisel numbritega 18, 26, 27 ja 29 märgitud ning teiste projekti rajamise käigus

hooldusvajadust vajavate puude ja põõsaste juures teostada sobimatute või vaadet

varjavate okste ja osade eemaldamine. Põõsa 29 juurest eemaldada saarvahtrad, alles jääb

ainult pajupõõsas. Okste eemaldamisel vaadete avamiseks konsulteerida

maastikuarhitektide ja linnavalitsuse haljastusteenistusega.

Veepiirilt eemaldatakse kaldataimestik Võidu sillast kuni platvormini G. Platvormist G kuni

Turu sillani kalda‐ ja veetaimestikku ei eemaldata.

10


Uusistutusega keskendutakse eelkõige Pika‐Fortuuna‐Pärna tänava ristmikule, kus toimuvad

inimeste peamised ristumised ning kus lage muruala on praegu kõige ulatuslikum.

Vertikaalse mõõtme andmisega (puud‐põõsad) jagatakse suur ruum väiksemateks osadeks,

mida inimesed oma teel läbima hakkavad. Istutatavad puud koondatakse gruppidesse, mis

hakkavad lagedal varju pakkuma, istutatavad põõsad viitavad pikkade lintidena kõndijate

liikumissuundadele.

Uushaljastuse skeem

Pika ja Pärna tänava ristmiku lähedale istutatakse 6 Euroopa lehist ning 14 arukaske

(Haljastusplaanil). Istutatavatele puudele näha ette kastmis‐ ja väetamissüsteem. Istutatavad

puud peavad olema vähemalt 4m (arukased) või 3m (lehised) kõrgused. Istutamisjärgne

toestamine vähemalt kolme vaiaga (läbimõõt 50mm). Platvormi J laudisepinna sisse

istutatavate arukaskede tüvede ümbrus katta metallrestiga, ülejäänud puud jäävad

murupinna sisse, kuhu reste ei paigaldata. Metallrest on võimalikult tumedast metallist,

kareda viimistlusega 2.5x2.5 perforeeritud leht (võib monteerida kahest 1.25x2.5 tükist).

Perfoaugud diameetriga 40mm, aukude tsentrite vahekaugus 80mm. Restil on 3 600mm

diam. auku puude istutamiseks.

NB! Rest paigaldada enne pinkide monteerimist ja puude istutamist. Restid jäävad osaliselt

pinkide alla.

Pärast istutamisjärgsete tugede eemaldamist paigaldada puudele platvormil J ja puule

platvormi F kõrval metallist tüvekaitsed.

11


Puudealune metallrest

Põõsad

Põõsad istutatakse projektalale graafiliste mustritena: samast liigist istikud sirgesse ritta,

võrdsete vahekaugustega (laiematel põõsastel istikute vahekaugus 4m, kitsamatel 3m).

Põõsad on maastikku lisatud samal põhimõttel, nagu platvormid nõlvadele: lisatav sekkub

olemasolevasse ainult rajamise ajal, aja jooksul jäetakse maastikule võimalus võõrkehad

omaks võtta. Seetõttu ei kujundata põõsaid ajapikku mitte ühesugusteks, vaid neil lastakse

kasvada või kaduda nagu olukord ise nõuab. Võimalikud tulevased ebakõlad põõsaridade

esialgses jäigas mustris demonstreerivad linnalooduse loomulikku dünaamikat, mis linlastel

endil harilikult märkamata jääb: inimese vahelesegamine peab muutumisele ruumi jätma.

Põõsad on valitud aastaringse rikkalikkuse järgi: osadel on tähelepanuväärsed õisikud, osadel

võrsed, osadel suvised või sügisesed lehed. Lehtede sügisvärvus ja õite toon on valitud

toetama väikevormides kasutatud sooja puidutooni ja vaske.

12


liik ld.k. tk märkus

Hiina araalia (kuradipuu) Aralia chinensis 4 Valged õied juuli‐august, pikad

sulgjad liitlehed

Jaapani juudapuulehik Cercidiphyllum japonicum 4 Karamellilõhn

Siberi kontpuu Cornus alba 8 Valged õied, punased võrsed

Tiivuline kikkapuu (’Chicago Fire’) Euonymus alatus (’Chicago Fire’) 5 Punane sügisvärv, dekor. Viljad

Aedhortensia ’Limelight’ Hydrangea paniculata ’Limelight’ 10 Kreemikasroheline suur õisik

juulist külmadeni

Harilik ebajasmiin Philadelphus coronarius 5 Lõhnavad õied mais‐juunis

Ungari sirel Syringa josikaea 5 Tuhmroosad õied juunis

Põõsaste istutamisel puhastada istutusalad (lokaalselt 0.8m diameetri ulatuses ümber iga

istiku eraldi) rohust ja juurtest, istutusauk rajada vastavalt istiku vajadusele (paljasjuursetel

0.5m sügavune ja 0.7m diam. auk, millesse lisada vajadusel igale istikule vastava omadusega

kasvupinnast, juurepalliga istikutel istutusauk vastavalt palli suurusele, aga mitte väiksem kui

0.5x0.7m).

Põõsaistikud peavad olema väiksematel põõsastel (kikkapuu, kontpuu, ebajasmiin) vähemalt

50 cm kõrgused, suurematel põõsastel (kuradipuu, juudapuulehik, sirel, aedhortensia)

vähemalt 80 cm kõrgused. Jälgida, et juurekael ei satuks taime ümbritsevast maapinnast

madalamale ega kõrgemale. Siiski pidada silmas, et valmis istutusala jääks olemasolevast

pinnast pisut allapoole, et istiku ümbrus oleks võimalik 10cm paksuselt multšida (multš ei

tohiks jääda istiku ümber liiga kõrgesse kuhja). Iga istiku ümber jätta kastmisnõgu.

Istutusalasid ei servata, murul lastakse ajapikku põõsasse kasvada.

Sibullilled

Sibullillede jaoks ei rajata eraldi peenraid. Sibulad istutatakse joonisel märgitud istutusala

piires muru sisse (teedest ja radadest vähemalt 0.5m kaugusele) vabakujuliselt, nii üksikult

kui pisemates gruppides (3‐5 sibulat lähestikku). Taimede aastaringse elujõu tagamiseks

sibulate istutuspiirkonnast enne juunikuud muru ei niideta.

13


liik ld.k tk märkus

Läänelauk Allium amplectens 14 Valge väike õisik juunis‐juulis

(Kuldõieline) krookus Crocus (chrysanthus) 120

Lumikelluke Galanthus 50 Esimesed õitsejad

Hambulislehine priimula ’Alba’ Primula denticulata ’Alba’ 31 Valged kerajad õisikud aprillist

maini

Maikelluke Convallaria majalis 20 Puude all varjus juunis

Krookused: Kuldõieline krookus ’Prins Claus’ (tumelilla servaga), ’Cream Beauty’ (kreemikas)

või analoogid. Krookuste õied peavad olema valged kuni kreemikad, kohati sügavsiniste või

tumelillade soonte või servadega (mitte kollased, oranžid, üleni lillad!). Sortide lõplik valik

kooskõlastada projekti maastikuarhitektidega.

Sibulate istutamisel eemaldatakse vajaliku suurusega murumätas (kas ühe või mitme sibula

jaoks), istutatakse sibul ja pannakse kamar tagasi (mitte istutada sibulad lihtsalt auku!).

Sibulate grupp 1: 100m2, 90sibulat

Galanthus – 20tk

Crocus – 45tk

Primula denticulata – 15tk

Allium amplectens – 10tk

Sibulate grupp 2: 70m2, 50 sibulat

Galanthus – 10tk

Crocus – 30tk

Primula denticulata – 6tk

Allium amplectens – 4tk

Sibulate grupp 3: 60m2, 55 sibulat

Galanthus – 20tk

Crocus – 25tk

Primula denticulata – 10tk

Sibulate grupp 4: 60m2, 40 sibulat

Crocus – 20 sibulat puudest pisut eemale

Convallaria majalis – 20 sibulat puude alla, varju

Püsikud

Projektala peaksid tulevikus ilmestama ka püsilillede grupid. Antud kaldakindlustuste projekt

esitab selleks soovituslikud põhimõtted, kuid PÜSIKUPEENARDE PROJEKTEERIMINE,

RAJAMINE JA HOOLDAMINE EI KUULU KALDAKINDLUSTUSTE PROJEKTI KOOSSEISU.

Püsikute valikus oleksid valgete ning tuhm‐ ja lõheroosade õitega taimed:

Lauk Allium – keskmise kõrgusega (30‐50) taim, valgete õisikutega

Ülane ’Annabella White’ Anemone ’Annabella White’ valged õied mais‐juunis.

Metsülane ’Madonna’ Anemone sylvestris ’Madonna’

Hübriidülane ’Honorine Jobert’ Anemone x hybrida ’Honorine Jobert’ kõrge taim (85), suured

valged õied augustis septembris

14


Siilikübar ’Mars’ Echinacea ’Marsl’ kõrge taim (90), vanaroosad õied juulis‐augustis

Päevaliilia Hemerocallis nooljate lehtedega puhmad järkjärgult avanevate õitega juulist

augustini

’Arctic Snow’ valge

’Joan Senior’ valge

’Pink Charm’ tuhmroosa (120)

’Pink Damask’ tuhmroosa (90)

’Toyland’ tuhm lõheroosa juuni‐juuli

Pojeng Paeonia

’Immaculee’ valged täidisõied

’Krinkle White’ valged, kollase südamega lihtõied

Tähklavendel ’Edelweiss’ Lavandula angustifolia ’Edelweiss’ (50) valged õied juunist

augustini

Piparmünt Mentha piperita

ÜLDISED MÄRKUSED:

Kõik muudatused elementide suuruses, paigutuses, orentatsioonis kooskõlastada projekti

maastikuarhitektidega, samuti materjalide ja värvitoonide, viimistluse, katendite, kinnituste

ja istutatavate liikide ja sortide muudatused.

15


LISAD

16

More magazines by this user
Similar magazines