Reformikiri sügis 2011(pdf, 7.7 MiB) - Reformierakond

MINISTRI KABINETIS
MINISTRI KABINETIS
Vastutustundlik
riigieelarve
Tekst: Kätlin Atonen
Eesti 2012. aasta riigieelarve on koostatud vastutustundlikult
ja realistlikult, eesmärgiga säilitada soodne ja stabiilne
majanduskeskkond.
Riik panustab jätkuvalt suures mahus investeeringutele teedeehituses,
muuhulgas jätkatakse Tallinn-Tartu maantee
neljarealiseks ehitamist Aruvalla-Kose teelõigul.
Foto: Tiit Reinberg / Järva Teataja
Eesmärk euroala stabiilsus
2012.
Foto: Tairo Lutter
Foto: Ingmar Muusikus
aasta riigieelarve eelnõu on tehtud väliskeskkonna
väga kiiresti muutuvates tingimustes.
Kevadel olid globaalsed majandusarengu väljavaated
positiivsed, ent juuli keskpaigaks oli olukord mõne euroala riigi
võlakirjade ning USA laenupiiranguga seoses muutunud keerulisemaks.
Finantsturgudele jõudis närvilisus juuli lõpus, kui
olid selgunud ka USA ja euroala esimese poolaasta oodatust
nõrgemad majandustulemused.
Sellest tulenevalt on Eesti majanduskasvu ootusi pidevalt
allapoole parandatud. Prognoosi koostamisel on juba selja taga
olevate korrigeerimiste kõrval arvestatud ka võimaliku edasise
halvenemisega. Euroopa ja USA majanduslanguse võimalus on
riskistsenaariumi teema. On hea, et maailmamajanduse potentsiaalselt
negatiivset mõju ei võimenda Eestis kodumaine
makromajanduslik tasakaalustamatus, nagu kiire laenukasv,
kiire inflatsioon või suur jooksevkonto puudujääk.
Majanduse pikaajaliste väljavaadete paranemine eeldab
seniste vigade korrigeerimist ning riigirahanduse jätkusuutlikule
tasemele viimist. Juulikuisel kohtumisel tegid
euroala juhid rahandusministritele ülesandeks edaspidiste
kriiside vältimiseks tõhustada Euroopa Liidu instrumente.
Selle tulemusena on praeguseks täiendatud EFSFi lepingut,
mis alates oktoobri keskpaigast on täielikult jõustunud, ning
tegeletakse ka ESMi lepingu täiendamisega, st ESMi kasutamise
paindlikumaks muutmisega.
Peale nende sammude oodatakse valitsusjuhtidelt põhimõttelisi
otsuseid euroala stabiilsuse saavutamiseks nii lähemas
kui ka pikemas perspektiivis. Valitsusjuhid otsivad lahendusi
Kreeka probleemile ning tegelevad kriisivastaste meetmete
tõhustamise, pangandussüsteemi tugevdamise, stabiilsust ja
majanduskasvu soodustava poliitika elluviimise ning majanduse
juhtimise tõhustamisega.
Eesti majanduskasv euroala kiireim
Praeguse teadmise juures Eesti majanduskasv järgmisel aastal
aeglustub, kuid on jätkuvalt euroala kiireim. Meie tuleva aasta
majanduskasvu mõjutab välisnõudluse suurenemise aeglustumisest
tulenev ekspordi kasvukiiruse pidurdumine. See omakorda
vähendab tootjate ja tarbijate kindlustunnet, mis pärsib
ka sisenõudluse kasvu.
Riigieelarve koostamise aluseks olev rahandusministeeriumi
majandusprognoos eristub teistest oma konservatiivsuse
poolest. Suuremat majanduskasvu ennustavad Eestile nii IMF,
Euroopa Komisjon kui ka kommertspangad. Kõik rahvusvahelised
eksperdid on selle põhjuseks toonud asjaolu, et
võrreldes ülejäänud euroala riikidega on Eesti lähtepositsioon
märgatavalt parem – seda tänu korras riigirahandusele ja
stabiilsele majanduskeskkonnale. Meie rahanduspoliitikat
tuuakse eeskujuks nii siin kui teisel pool Atlandit.
Investeeringud suurenevad
2012. aasta eelarve on koostatud vastutustundlikult ja
realistlikult. Eesmärk on säilitada Eesti soodne majanduskeskkond
ning suurendada majanduslikku stabiilsust. Eelarve ei
kajasta ülemääraseid soove, mille koormat riigi rahandus välja ei
kannata.
Järgmise aasta eelarve kulude maht on 6,57 miljardit eurot
ning oodatav tulude maht 6,1 miljardit eurot. Valitsussektori
eelarve on eeldatavalt 2,1 protsendiga SKTst veel puudujäägis.
Põhjused on ühekordsed: heitmekvoodi vahenditest tehtavad
investeeringud ja teise pensionisamba riigipoolsete maksete
täies mahus taastamine.
Eesti majanduskasvu väljavaadete parandamise nimel peab
riik tegelema edasi tööhõive ja tööjõu tootlikkuse kasvu
soodustamisega. Neid eesmärke silmas pidades on eelarves
suurendatud investeeringuid, piiratud riigi tegevuskulusid ning
tasemel. Selle kaudu toetame ettevõtluskeskkonna arengut ja
tööturu paindlikku toimimist, mis suurendavad omakorda majanduse
pikaajalisi kasvuväljavaateid.
Investeeringud suurenevad eelkõige heitmekvoodi vahendite
kasutamisest. Suurimad investeeringute mahud on kavandatud
seoses teedeehituse ning vee- ja jäätmemajanduse infrastruktuuri
investeeringutega. Tegevuskulud kasvavad järgmisel
aastal kaitsekuludest ja riigimaanteede hoolduskuludest tulenevalt.
Ametnike palgatõus tuleb põhiosas leida haldusalasisese
töö parema korraldamise kaudu. Tööjõukulude kokkuhoidu
annab käimasolev riigi kinnisvarahalduse ja tugiteenuste
tsentraliseerimine.
Peale teise pensionisamba kulude kasvavad
järgmisel aastal ka riiklikud pensionid.
Sotsiaalkaitse valdkonna kulud suurenevad 10 protsenti. Peale
teise pensionisamba kulude kasvavad järgmisel aastal ka riiklikud
pensionid. Suurenevad sotsiaaltoetused ning rohkem raha
suunatakse haiglavõrgu arendamisse.
Järgmise aasta eelarve eesmärk on säilitada Eesti soodne
majanduskeskkond ning suurendada majanduslikku
stabiilsust. 2012. aasta eelarveotsuseid ei ole tehtud tuleviku
Foto: Kaupo Kikkas
arvelt. Otsused toetavad valitsuse eesmärki jõuda 2013. aastal
säilitatud teadus- ja arendustegevuse mahud eelmise aasta
valitsussektori eelarveülejäägini.