Reformikiri sügis 2011(pdf, 7.7 MiB) - Reformierakond
Reformikiri sügis 2011(pdf, 7.7 MiB) - Reformierakond
Reformikiri sügis 2011(pdf, 7.7 MiB) - Reformierakond
Transform your PDFs into Flipbooks and boost your revenue!
Leverage SEO-optimized Flipbooks, powerful backlinks, and multimedia content to professionally showcase your products and significantly increase your reach.
MINISTRI KABINETIS<br />
MINISTRI KABINETIS<br />
Kultuur on osa majandusest<br />
eesmärk pole sel juhul mitte anda üks etendus või kontsert või<br />
koostada näitus, vaid luua toimivad kultuuritegijate partnerlus-<br />
Loomemajanduse tervikpilt<br />
Tekst: Õnne Pillak<br />
sidemed, mis võimaldaksid ligipääsu rahvusvahelisele kunsti-<br />
EASi toetus on alles esimene samm. Loomeettevõtluses on<br />
areenile või loomemajandusturule ka pärast festivali. Eesti<br />
samuti tähtis silmas pidada selle dünaamikat: võrreldes teiste<br />
18<br />
K<br />
äesolevale aastale tagasi vaadates näeme, et see<br />
on kaasa toonud mitmeid märkimisväärseid sündmusi.<br />
Saime endale euro, Tallinnast sai aastaks kultuuripealinn,<br />
algas Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta – seda<br />
rida võiks jätkata veel pikalt. Teiste tähtsate sündmuste kõrval<br />
oli ka see, et kultuurivaldkond sai endale uue ministri. Siiani oli<br />
kultuur Rein Langile hobi, nüüd on see aga saanud tema tööks.<br />
Nagu kõik juhid, tunnistab ka Lang, et tema valdkonnas,<br />
kultuuris, võiks raha rohkem olla. See on võimalik siis, kui<br />
majandusel läheb hästi. Mis tahes kultuuriala (teater, kunst,<br />
film, muusika jne) ei saa eksisteerida ilma, et seda majandataks.<br />
Seetõttu on tähtis lisada loovusele majanduslik toimemehhanism.<br />
Kõik oleneb mõtlemisest<br />
Kultuuris toimib praegu küllaltki hästi läbipaistev ja mõtestatud<br />
toetuste süsteem kultuurkapitali kujul, kuid muutust on vaja ka<br />
ühiskondlikus mentaliteedis. Raske on mõista arusaama, et Eesti<br />
riik peab olema kui hoolitsev pereema, kes potitab lapsi, toidab<br />
ja katab neid, viib õue – ühesõnaga teeb oma kodanike eest kõik<br />
Foto: Vahur Lõhmus<br />
Septembri viimastel päevadel toimus Eestis IV World Music<br />
Forum. Foorumi avamisel tõstis minister Lang võtmeteemana<br />
esile just loomemajanduse. Minister tõstis esile, et kui arutleme<br />
muusika ja teiste kaunite kunstide üle, tuleb seejuures<br />
kindlasti senisest rohkem tähelepanu pöörata nende valdkondade<br />
majanduslikule küljele – seda nii Euroopa Liidu kui<br />
ülemaailmses kontekstis.<br />
Pildil on minister Rahvusvahelise Muusikanõukogu presidendi<br />
Frans de Ruiter’i, Eesti Muusikanõukogu presidendi Peep<br />
Lassmanni ja Euroopa Muusikanõukogu esimehe, Soome<br />
Muusikanõukogu presidendi Timo Klemettineniga.<br />
parimaks võimaluseks end<br />
tutvustada on teha seda kultuuri<br />
kaudu. Meil on rohkelt, mida<br />
näidata ja maailmaga jagada. Kui<br />
võrdleme oma rahvaarvu ja meie<br />
kunstiinimeste edu välismaal, on edu tegelikult kolossaalne.<br />
Kultuuriekspordi arendamisel on otsustava tähtsusega valdkondade<br />
valmisolek selleks. Meil on hea meel, et mitu valdkondlikku<br />
arenduskeskust koostab praegu ekspordiplaane. Hea<br />
meel on ka seetõttu, et esimest korda on sel sügisel võimalik<br />
taotleda Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest (EAS) toetust<br />
ekspordiplaanide elluviimiseks.<br />
Kui võrdleme oma rahvaarvu ja meie<br />
kunstiinimeste edu välismaal, on edu<br />
tegelikult kolossaalne.<br />
majandussektoritega vajatakse<br />
sellel alal veidi teistsuguseid<br />
lahendusi. Seepärast<br />
näeme tulevikus loomemajandust<br />
kui kultuuriministeeriumi<br />
vastutusala ühte osa.<br />
Valdkonna arendamisel ja rahastamisel tuleb kindlasti lähtuda<br />
tervikpildist. Selle moodustavad professionaalsed<br />
kultuurikorraldajad, tõhusad rahvusvahelised võrgustikud,<br />
sissetöötatud suhtluskanalid, spetsialistidele suunatud<br />
kontaktüritused, Eesti kohalolek suurtel messidel, festivalidel<br />
ja biennaalidel, samuti ekspordialased teadmised ja oskused.<br />
19<br />
ära. Sellise mõtteviisiga kaugele ei jõua. Tähtis on mõista, et<br />
kultuur on samamoodi osa suurest majandusest nagu teisedki<br />
Eeskujuks soomlased<br />
valdkonnad, ning sellist mõtteviisi tuleb arendada ka meil Eestis.<br />
Eeskujusid ei ole vaja kaugelt otsida, piisab, kui kiigata üle lahe<br />
Autoriõigusega kaasnevad tulud<br />
lähevad teiste riikide rahakotti.<br />
Võtame näiteks kultuurikorraldajate vajalikkuse. Praegu on<br />
meie kunstnike loomingu õigused teiste riikide agentuuride ja<br />
mänedžeride käes, sest meil pole sellel turul oskustöötajaid.<br />
Tagajärjeks on see, et autoriõigusega kaasnevad tulud lähevad<br />
samuti teiste riikide rahakotti. Kuid olgem ausad, mänedžerid on<br />
loomemajanduses ainult üks tööriist – pilt ise on hoopis suurem.<br />
Soome poole. Eestlastel on soomlastelt palju õppida, muu hulgas<br />
seda, kuidas lisaks kultuuri säilitamisele seda strateegiliselt<br />
arendada. Kultuurialane välissuhtlus koosneb kolmest olulisest<br />
ja omavahel tihedalt seotud osisest – kultuurivahendus,<br />
kultuuridiplomaatia ja kultuurieksport. Viimane saab olla edukas<br />
vaid juhul, kui kõik kolm osa on läbi mõeldud ja tegevus tugineb<br />
tõhusatele rahvusvahelistele võrgustikele.<br />
Soomlased kasutavad siinjuures sõna „lumepall”, selgitamaks,<br />
et rahvusvahelisi üritusi kasutatakse selleks, et siduda kultuur<br />
majandusdiplomaatia ja turismiarendusega. Kultuurifestivalide<br />
Foto: Juliette Robert<br />
Kultuuriminister Rein Lang Pariisis Eesti kultuuripäevade avamisel koos Prantsuse<br />
kultuuriministri Frédéric Mitterrand’i ja Prantsuse Instituudi presidendi Xavier<br />
Darcosiga. Eesti kultuurifestivali „Estonie tonique“ programmis osaleb enam kui<br />
200 Eesti esinejat ja kokku toimub rohkem kui poolsada kultuurisündmust.
Change language