Reformikiri sügis 2011(pdf, 7.7 MiB) - Reformierakond
Reformikiri sügis 2011(pdf, 7.7 MiB) - Reformierakond
Reformikiri sügis 2011(pdf, 7.7 MiB) - Reformierakond
Transform your PDFs into Flipbooks and boost your revenue!
Leverage SEO-optimized Flipbooks, powerful backlinks, and multimedia content to professionally showcase your products and significantly increase your reach.
MINISTRI KABINETIS<br />
MINISTRI KABINETIS<br />
24<br />
Keit Pentus:<br />
keskkonnahoid<br />
ja majanduskasv<br />
on lahutamatud<br />
partnerid<br />
Küsis Annikky Lamp<br />
Uus valitsus on nüüdseks ametis olnud pisut üle poole aasta.<br />
Võtsin sel puhul sabast kinni keskkonnaministril Keit Pentusel,<br />
et uurida, kuidas on läinud, mis tehtud ja mis plaanis. Täieliku<br />
avatuse vaimus tuleb ühtlasi tõdeda, et me ei pea seda vestlust<br />
mitte ministri kabinetis, vaid Kasahstanis, kus Astana linnas<br />
peetakse ministrite kõrgetasemelist vee ja rohelise majanduse<br />
teemalist konverentsi.<br />
Keit, leidus neid, kes väljendasid üllatust selle<br />
üle, et Sinust sai praeguses valitsuses just<br />
keskkonnaminister. Äkki selgitad natuke, miks<br />
nii ja mitte teisiti?<br />
See oli valimiste järel mu enda kindel valik ja esimene eelistus.<br />
Eesti inimeste elukvaliteet ja riigi konkurentsivõime on minu<br />
jaoks tähtsad teemad ning mõlemad sõltuvad otseselt sellest,<br />
millises seisus on Eesti keskkond. Klaar õhk, võimsad metsad,<br />
puhas joogivesi, jõed-järved – see kõik on meie jaoks nii loomulik.<br />
Selle kõrval muutub aasta-aastalt olulisemaks küsimus, kuidas<br />
me suudame oma majandust edasi arendada nii, et see oleks<br />
looduse suhtes järjest säästvam.<br />
Kas Sa usud, et Eestis on majanduskasv võimalik<br />
ilma keskkonnahuve riivamata?<br />
Foto: Maria Karu / MK-Estonia<br />
Kuidas kujundada Eesti majandus selliseks, et see parandaks<br />
inimeste elujärge, vähendades samal ajal keskkonnariske ja<br />
leevendades ressursinappust, see on Reformierakonna jaoks<br />
tähtis teema. Riikide konkurentsis on pikas plaanis võitja see, kes<br />
suudab arendada ka keskkonna vallas välja ressursse võimalikult<br />
säästlikult kasutava mudeli, ja mitte see, kes suudab võimalikult<br />
arrogantselt loodusesse suhtudes<br />
ulatuslikult saastada. Minu jaoks on<br />
oluline, et Eestis juurduks hoiak ja arusaam,<br />
et keskkonnahoid ja majanduskasv<br />
pole mitte vastandid, vaid nagu Tipp ja Täpp,<br />
lahutamatud partnerid. Tahan Eestis igati toetada<br />
ja ergutada uute, nutikate tehnoloogiliste<br />
lahenduste kasutuselevõttu, et lahendada<br />
keskkonnamuresid. Või veel parem, vältida<br />
nende tekkimist.<br />
Uuest tehnoloogiast rääkides<br />
– miks on elektriautode laialdasem<br />
kasutamine Eestis nii palju kirgi tekitanud?<br />
E-autod on kogu maailmas veel väga uus asi. Ses mõttes on<br />
täiesti mõistetav, et esialgu tekitab selline areng tõrksust ja<br />
kahtlejaid on palju. Ja eks see on tõsi, et esialgu ei pruugigi kõik<br />
täiesti muretult laabuda. Aga mäletate, millised probleemid olid<br />
meil 20 aastat tagasi mobiiltelefonidega? Või kuidas on arenenud<br />
internet ja e-teenused? Kui oleksime tollal ütelnud, et me ei hakka<br />
kogu selle arendustööga jamama – vaatame parem kõrvalt ja<br />
ootame, kuni teised riigid on selle tööga piisavalt kaugele jõudnud,<br />
ning proovime siis ree peale astuda –, siis uuriksime praegu<br />
iPadi ja wifit nagu vasikas aiaväravat. E-autondusega on sarnane<br />
lugu.<br />
Kuidas aitavad elektriautod lahendada keskkonna<br />
probleeme?<br />
Oleks väär luua arusaama, nagu lahendaksid e-autod kõik Eesti<br />
keskkonnaprobleemid. Küll aga muudavad nad linnaliikluse<br />
vaiksemaks ja tossuvabamaks, kulude kokkuhoid veel peale selle.<br />
Transpordist tuleb praegu muide umbes 40% õhku saastavatest<br />
kasvuhoonegaasidest. See on hoonete energiapidavamaks<br />
muutmise kõrval igal juhul üks peamisi valdkondi, mille jaoks<br />
otsida uusi ja säästvamaid lahendusi. E-autod, mis ei söö bensiini,<br />
vaid milles on lubatud kasutada ainult rohelist energiat, on selleks<br />
üks võimalus. Aga samamoodi on tähtis kõik see, mis puudutab<br />
ühistranspordi nüüdisajastamist. Moodsad ja kokkuhoidlikumad<br />
bussid, mille toome tänavatele Tallinnas, Narvas ja Narva-Jõesuus,<br />
maakonnaliinide uued bussid, mis hakkavad sõitma Ida-Virumaal<br />
ja Harjumaal, Tallinnas neljandale liinile tulevad uued moodsad<br />
trammid, rohelist energiat tarbima hakkavad rongid ... Need on<br />
paar näidet kavast muuta üks kõige saastavam sektor palju säästlikumaks.<br />
Ka tulevane Tallinna-Varssavi kiirrong on peale mugavuse<br />
mitu korda keskkonnasäästlikum lahendus kui lennusõit või ühe<br />
rongi asemel teedel sõitvad sajad autod.<br />
Nüüdseks on Sul ametis oldud juba üle 150 päeva,<br />
mis tähendab, et võin süümepiinadeta küsida,<br />
mida on Sul seni tehtust ette näidata.<br />
Ma pean väga heaks tulemuseks seda, et suuname järgmisel aastal<br />
keskkonnavaldkonna investeeringuteks üle 400 miljoni euro.<br />
Need on kõik pika vinnaga teod, mis tähendavad mõlemat: puhtamat<br />
keskkonda ja tänu ressursside mõistlikumale kasutamisele<br />
ka kokkuhoidu kuludes. Üks väike näide: Orissaare vald tegi targa<br />
otsuse ja paigutas Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel<br />
üle 300 000 euro küttesüsteemi tänapäevastamisse. Selle<br />
tulemusena langetas Orissaare toasooja hinda ajal, mil üldine<br />
hinnatõus on suureks mureks.<br />
Aga Sa küsisid, mis on esimeste kuudega tehtud. Näiteks on pikalt<br />
vaieldud eraisikust metsaomanikule suunatud tulumaksureformi<br />
üle. Selle järgi on erametsa omanikul lõpuks võimalik pärast metsa<br />
tegemist kolme aasta jooksul teenitud tulust maha arvata kõik<br />
metsa majandamisega seotud kulud. See tähendab ühest küljest,<br />
et erametsast peaks jõudma rohkem puitu turule, mis peaks<br />
leevendama hinnasurvet, ja teiseks on metsaomanikul paremad<br />
võimalused metsa ülestöötamise järel näiteks metsateede<br />
kordategemiseks. Mulle meeldib sel teemal rääkida mitte ainult<br />
seetõttu, et see on tähtis meie valijate jaoks, vaid ka seepärast,<br />
et see otsus motiveerib korraga nii metsa eest paremini hoolt<br />
Foto: Erakogu<br />
kandma kui ka ettevõtlusega tegelema. See on vaid üks näide,<br />
kuidas keskkonnakaitse ja majanduse edendamine võivad käia<br />
käsikäes.<br />
Avalikkuse tähelepanu oled üksjagu pälvinud<br />
seoses Nabalaga. Kuidas selle kaevandamisega<br />
Tuhala nõiakaevu lähistel lood tegelikult on?<br />
Nabalas on kõik kaevandamisega seotud toimingud peatatud.<br />
Tegeldakse kaitseala moodustamise ettepanekuga ja on täiesti<br />
selge, et loodusväärtuste kahjustamine ei ole aktsepteeritav.<br />
Seda, kuidas riik saaks tulevikus suunata kaevandamist mõistlikumalt<br />
ja süsteemselt ega oleks pelgalt avalduste vastuvõtja ning<br />
– nagu see jube bürokraatlik sõna ütleb – menetleja, analüüsime<br />
ministeeriumis hoolikalt.<br />
Ja lõpetuseks – see on Su esimene ministri tööpost.<br />
Laenates Eesti spordireporterite lemmikküsimust:<br />
kuidas tunne on? Mis on Sinu jaoks<br />
kõige nauditavam osa tööst ja mis mitte nii väga?<br />
Spordiretoorika lainel vastates: ma mõtlen, et mul on praegu<br />
maratonist läbitud alles esimesed kurvid, ja kui tead, et sind<br />
toetab hea tiim, siis saab tunne olla ikka ainult tugev. Mis on kõige<br />
parem osa? Mulle meeldib asju ära teha, otsida lahendusi ja neid<br />
ka ellu viia. Ja teisalt, ma ei ole nõus, kui midagi tehakse poole<br />
vinnaga, pealiskaudselt.
Change language