Reformikiri sügis 2011(pdf, 7.7 MiB) - Reformierakond

EUROOPAST
EUROOPAST
Foto: Joel Hirv
Kristiina Ojuland:
kirev ja kriitiline
aasta
Euroopa Parlamendi (EP) liikme Kristiina Ojulandi põhiülesanne
oma fraktsioonis on tegeleda Eesti-Vene suhetega.
Brüsseli-Strasbourgi töö kõrvalt hoiab ta jätkuvalt tihedat
sidet ka Eesti ja oma valijatega.
Küsis Kristiina Sild
Kevadel korraldasin koostöös EP asepresidendi Edward
McMillan-Scottiga juba teist aastat konverentsi inimõiguste
olukorrast Tiibetis, Eestist esines seal inimõigusaktivist,
kolumnist ja kirjanik Roy Strider. Eestil on väga ainulaadne
ajalooline kogemus ebademokraatlike režiimidega. Me ei tohi
unustada, kust me tuleme – olnud ise võõrvõimu okupeeritud,
oskame asetada ennast nende rahvaste olukorda, kelle
iseseisvuspüüdlusi on samuti pikki aastakümneid pärsitud.
Sel aastal on kogu maailma pilgud olnud pööratud araabia
maade poole – nii ka Eestis, ehkki mõnevõrra teistsugustel
põhjustel. Kui 23. märtsil saabusid teated Eesti jalgratturite
röövimisest Liibanonis, pöördusin samal õhtul EP täiskogu
istungil Catherine Ashtoni poole palvega seista Eesti kodanike
käekäigu eest.
Laiemalt on infotehnoloogial meile väga palju pakkuda,
eriti majanduskriisi ajal, mil on ilmnenud tungiv vajadus
kärpida avaliku sektori kulutusi. Siinkohal võibki infotehnoloogia
pakkuda lahendusi osa funktsioonide ülevõtmisel, et
lihtsustada kodanike elu ja vähendada avaliku sektori töömahtu.
Kavatsen edaspidigi selle valdkonna arengul silma peal
hoida ning võimaluse korral julgustada teisi EL-i liikmesriike
üle võtma Eestis juba toimivaid rakendusi.
Nende oluliste teemade kõrval pakub kodanikele
kahtlemata suurt huvi eurokriisiga
seonduv.
Just nii. Euroala mõne liikmesriigi võlakriis ähvardab avaldada
mõju euroalale tervikuna ja laiemalt kogu Euroopa Liidule. Olen
seisukohal, et EL peab väga hoolega kaaluma, millised on kõige
otstarbekamad, pikaajaliselt jätkusuutlikud meetmed, et tagada
EL-ile edaspidine majanduslik võimekus. On väga tähtis, et
liikmesriigid tunnistaksid, et me ei saa kulutada teenitust rohkem.
Olen mitmel kohtumisel saanud korduvalt kuulda kiidusõnu
Eesti kohta. Ka suurte liikmesriikide, eelkõige Saksamaa
esindajad on väljendanud imetlust Eesti võimekuse üle teha
kriisis olles edukalt keerulisi kärpeid ning pöörata järsk majanduslangus
kiiresti taas kasvuks. See annab kindlust, et oleme
olnud õigel teel ja võime olla ka teistele eeskujuks.
Kuidas olete parlamendi pingelise töögraafiku
juures suutnud hoida sidet Eestiga?
erakonna kontori liikmetega ning paljud teised kokkusaamised
inimestega, kes seda soovivad.
Millised on Teie kavatsused eelseisvateks
tööaastateks?
Kui võrrelda tööd Euroopa Parlamendis spordiga, siis tuleb
meeles pidada, et see ei ole mitte sprint, vaid maraton. Oma
mandaadi kestel on oluline tegeleda järjekindlalt valijatele
tähtsate teemadega. Mis puudutab suhteid Venemaaga, siis
juba praegu on meil elluviimisel plaan kutsuda kokku niiöelda
Helsingi komitee 2.0. Üheskoos Euroopa Liberaalide ja
Demokraatide Liidu fraktsiooni esimehe Guy Verhofstadtiga
korraldame novembri teisel nädalal Helsingis rahvusvahelise
konverentsi, kus mitme auväärse osaleja toel üritame avaldada
Venemaale survet, et eelseisvatel valimistel saaks seal võimaluse
demokraatia. Üks kõige lugupeetumaid esinejaid sellel
konverentsil on Nõukogude Liidu esimene ja viimane president
ning glasnosti ja perestroika ellukutsuja Mihhail Gorbatšov.
On tuntud ütlus, et nädal on poliitikas pikk aeg. Inimõigustele ja
demokraatiale pühendudes on raske ennustada, kus maailma
piirkonnas lahvatab parasjagu järgmine kriis. Tuginedes varem
tehtule kavatsen kindlasti jätkata tööd Venemaa, Valgevene,
Hiina Rahvavabariigi ning teiste ebademokraatlike režiimide
29
Millised on tänavu Euroopa Parlamendis
olnud tähtsamad küsimused, millele oled
keskendunud?
Kuna minu põhiülesanne meie 84-liikmelises fraktsioonis on
tegeleda Euroopa Liidu (EL) ja Venemaa suhetega, siis ongi
suur hulk energiat kulunud sellele. Esimest korda EP ajaloos on
kuue kuu jooksul vastu võetud kolm resolutsiooni, mis käsitlevad
olukorda Venemaal. Olen kuulunud nende algatajate ringi
ja saanud 736-liikmelises parlamendis suure enamuse toetuse.
Juba detsembris on Venemaal Riigiduuma valimised ning
järgmisel aastal presidendivalimised. Venemaa on Euroopa
Nõukogu liikmena võtnud endale rahvusvahelise kohustuse
tagada muu hulgas vabade ja õiglaste valimiste korraldamine.
Meie ülesanne on neile pidevalt meenutada nende kohustusi
ning teha kõik meist olenev, et Venemaa hakkaks järgima oma
põhiseadust. Demokraatlikum Venemaa on kahtlemata Eesti
julgeoleku huvides.
Kas töö on peale välispoliitika toonud kaasa
ülesandeid ka teistes valdkondades?
Koostan praegu EP julgeoleku- ja kaitsekomisjoni arvamust,
mis käsitleb küberrünnakuid Euroopa Liidu infosüsteemide
vastu. Tegemist on EL-i liikmesriikide seaduste ühtlustamisega,
täpsemalt puudutab see küberrünnakuid korraldanud isikute
karistusi. EL-il on veel väga suur arenguruum liikmesriikide
koostöö tõhustamisel ja operatiivsel reageerimisel küberrünnakutele.
2007. aastal Eesti vastu toime pandud küberrünnakud on
siiani hoiatavaks näiteks kõigile liikmesriikidele selliste
rünnakute võimalikust ulatusest ja tõsidusest. Ajal, mil aina
enam meie igapäevaelu aspekte on seotud infosüsteemide
segamatu toimimisega, on tähtis, et EL-is arendataks võimekust
ennetada ja tõrjuda küberrünnakuid ning ühtlasi ühtlustataks
seadusi rünnakute toimepanijate vastutusele võtmiseks.
EP liikmel on võimalus kutsuda Brüsselisse või Strasbourgi
oma riigi kodanikke tutvuma parlamendi tööga. Olen sel
aastal võõrustanud 125 külalist, kes on oma silmaga saanud
näha, kuidas EP-s töö käib, ja veenduda, et me ei tööta Siim
Kallasega ühes majas ega ka mitte samas institutsioonis.
Külaliste seas on olnud inimesi mitmest eluvaldkonnast, õpilastest
eakateni ja eri rahvustest inimesi.
Nendel kohtumistel külalistega olen saanud selgitada,
et EP liikmena ei ole mind viieks aastaks Brüsselisse või
Strasbourgi pagendatud, vaid et olen jätkuvalt Eestis tegev.
Pärast nädala sees Brüsselis või Strasbourgis tehtavat tööd
kasutan nädalalõppe kohtumisteks oma valimisringkonnas.
Jätkan endiselt Lääne-Virumaal Reformierakonna juhina ja
pärast viimaseid riigikogu valimisi tegutsen aktiivselt ka Ida-
Virumaal. Näiteks pean sel sügissemestril riigi ja õiguse teooria
loenguid Narva kutseõppekeskuses. Esmaspäeviti töötan
Tallinnas, kus toimuvad kohtumised riigikogu fraktsiooniga ja
alal. Samuti pööran tähelepanu Euroopa Liidu idanaabruse
poliitikale, eriti Taga-Kaukaasia riikides toimuvale ning loomulikult
teistele Eesti jaoks tähtsatele küsimustele – eeskätt meie
IT-sektoris saavutatule ja meie parimate kogemuste teadvustamisele
ELi tasandil, et rohkem rakendada meie teadmisi ELi
siseturul.
Foto: Joel Hirv