Reformikiri sügis 2011(pdf, 7.7 MiB) - Reformierakond

HUVITAV
MAAILM JA MEIE
36
Euroopa
Finantsstabiilsuse
Fondist
Reformierakonna Tallinna arendusjuht Rene Ilves selgitab Reformikirjale, miks on
Euroopa Finantsstabiilsuse Fondis osalemine Eestile vajalik.
K
õigepealt tahan öelda, et olen Euroopa Finantsstabiilsuse
Fondi (EFSF) kriitikutega nõus. Kreeklastest
on justkui jäänud mulje, nagu nad elaksid mõnusalt
sooja päikese all, mängides kohvikutes kaarte ning tehes nalja
töökate ja kokkuhoidlike põhjamaalaste üle. Paratamatult võibki
tekkida tunne, et ise nad on oma hädades süüdi ja võtku aga oma
drahm tagasi. Pankade hinnangul tähendaks eurost loobumine
Kreekale SKT 50-protsendilist vähenemist. Aga mis meil sellest,
las iga riik saagu ikka ise kuidagi hakkama ja miks peaksime aitama
meist tunduvalt rohkem teenivaid kreeklasi.
Aga reaalsus on see, et praegu on meil valida kahe halva vahel:
kas ratifitseerida kiirelt EFSF või lasta lisaks
kreeklaste omale põhja ka enda majandus.
Eesti ekspordist läheb Euroopa Liitu
70 protsenti. Kui Euroopas tuleb uus majanduskriis,
siis tähendab see meile ekspordi kohest vähenemist.
Ettevõtted jääksid tellimustest ilma ja inimesed tööta.
Kriis jõuab meieni kahte moodi
Kuna suured Euroopa kommertspangad on ostnud märkimisväärses
koguses probleemsete riikide võlakirju, siis tekiks Kreeka
püsiva maksejõuetuse korral nende pankade vastu usaldamatus.
Usaldamatus pankade vastu tähendab, et pankadevaheline
krediiditurg ei toimi ja hoiustajad püüavad oma hoiuseid pangast
kätte saada. Selline olukord põhjustaks kergesti panga pankroti ja
inimesed kaotaksid oma säästud.
Kahjuks on sama reha otsa astunud ka Euroopa Keskpank.
Ostetud on suures koguses võlakriisis vaevlevate riikide võlakirju,
mille hind langeks kohe, kui Kreekas tekiksid maksejõuetuse
kahtlused. Euroopa Keskpank on mänginud ennast nii nurka, et
varade 4-protsendilise vähenemisega kaasneks panga kapitali
nullimine.
See tähendab, et me peame hakkama Euroopa Keskpanka
rekapitaliseerima. Odav lõbu see pole.
Pangaprobleemid jõuaksid kiiresti ettevõteteni, sest ärikeskkond
vajab toimivat pangandust. Et suurem osa ettevõtteid ei ole
suutnud veel täielikult viimasest majanduskriisist toibuda,
tuleb uus kriis hullem. Eelmise kriisi ajal oli ettevõtetel kogunenud
hulk vabu vahendeid, millega sai tegevust jätkata, isegi, kui see
oli kahjumlik. Uue kriisi
korral aga ei ole ettevõtetel
kuskilt varuvahendeid
võtta ja nad peavad oma
äri nii palju kärpima, et see jõuaks kasumisse. See tähendaks
Eestis tuhandete inimeste päevapealt koondamist. Loomulikult
tooks see kaasa ka palkade vähendamise. Kärpima peab ka riik.
Ärikeskkond vajab toimivat pangandust.
Foto: Scanpix-AFP
Kas EFSFist on majanduskriisi vältimisel abi?
Ameerika Ühendriigid panid 2008. aasta lõpus panganduskriisi
seisma radikaalsete sammudega: üleöö tuldi välja 700 miljardi
dollarilise päästepaketiga. Tollel hetkel oli see ennekuulmatu summa
ja rahustas finantsturge hoobilt.
Nüüd oleme olukorras, kus Euroopas tõstab pead samasugune
pankadevaheline usaldamatus, nagu oli Ameerikas 2008. aasta
sügisel. Juuresoleval graafikul on näha olukord 2008. aasta lõpus
ja praegu.
Oluline on silmas pidada, et EFSFi raames antavad garantiid on
rangelt tingimuslikud. Abi saav riik peab laenu saamiseks tegema
reforme, mille eesmärk on suurendada riigi tulusid, kärpida
kulusid ja vähendada laenukoormust. Näiteks Kreeka peab
8 miljardi euro suuruse laenu osamakse saamiseks koondama
30 000 riigitöötajat, kehtestama uusi makse, müüma ära
30 riigile kuuluvat ettevõtet ja arvama 150 000 riigitöötajat
eservi, mis tähendab neile inimestele väiksemat palka.
Praegu saab Kreeka laenu nendelt riikidelt, kes olid euroalaga
liitunud enne 1. jaanuari 2011 – Eesti nendes programmides ei
osale. Edaspidi otsustab Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon
(ELAK), kas Eesti võtab osa mõne riigi abistamisest või mitte.
Laenu andmise tingimused on koostatud põhimõttel, et hädas olev
riik saaks teha rahulikult reforme ja viiks oma eelarve paari aasta
jooksul plussi. See võimaldab tal asuda võetud laene tagastama.
Kogu raha ei lähe Kreekasse. Selle juhtumiseks peab valitsema
meie riigis kas äärmine lohakus või rumalus. Valitsusel on võimalik
peatada väljamaksed riigile, kes tingimusi ei täida. Tingimusi
täitev abisaaja riik suudab ka oma laenud tagasi maksta, tingimusi
mitte täitev riik aga laenu ei saa.
EFSFi kogumaht on 726 miljardit eurot, millest väljastatakse garantiisid
kuni 440 miljardi euro ulatuses. Eesti 1,995 miljardi euro
suurune osalus on kogumahust 0,275 protsenti. IMF ja Euroopa
Liit on lubanud Kreekat toetada 110 miljardi euroga, millest IMF
annab 30 miljardit ja Euroopa riigid 80 miljardit eurot. Seega
garanteerib Eesti Kreeka laene maksimaalselt 220 miljoni euro eest.
Kreeka edusammud
Kreeka eelarvedefitsiit ilma intressikuludeta oli 2009. aastal
24 miljardit eurot, 2010. aastal 11,2 miljardit eurot ja 2011. aastal
prognoosi kohaselt 1,8 miljardit. Kreeka loodab jõuda eelarve
ülejääki ilma intressikuludeta 2012. aastal.
Avaliku sektori töötajate palku on alandatud 30%, koondatud on
174 000 riigitöötajat ja pensione on kärbitud 7%. Tuletan meelde,
et Eestis ei kärbitud pensione isegi kõige raskemal ajal, pensionid
hoopis tõusid 5%. Veel on Kreekas vähendatud kohalike omavalitsuste
arvu 1034-lt 325-le. Pensioniiga on tõstetud 65. eluaastani
ja seda tõstetakse veel. Peale selle on tehtud suur hulk reforme
avaliku sektori töö tõhustamiseks ja ettevõtlusvabaduse soodustamiseks.
Protestimine avalikus sektoris tehtavate erinevate kärbete
vastu on saanud Kreekas igapäevaseks. Foto: Scanpix-AFP
Osalemine EFSFis annab Eestile moraalse õiguse kõikidele
muudele Euroopa Liidu toetustele. Saame me ju Euroopast
miljardeid eurosid toetusi põllumajandusele, taristu ehitamiseks
ja muuks. EFSFi osalisena on meie rahandusministril kõik õigused
hurjutada Euroopa lohakaid riike ja kutsuda neid korrale.
Rene Ilves on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli Tallinna kolledžis
majandusarvestuse eriala, töötanud LHV Pangas analüütikuna ja olnud
aktiivne investor üle kümne aasta.