Reformikiri sügis 2011(pdf, 7.7 MiB) - Reformierakond
Reformikiri sügis 2011(pdf, 7.7 MiB) - Reformierakond
Reformikiri sügis 2011(pdf, 7.7 MiB) - Reformierakond
Transform your PDFs into Flipbooks and boost your revenue!
Leverage SEO-optimized Flipbooks, powerful backlinks, and multimedia content to professionally showcase your products and significantly increase your reach.
HEA TEADA<br />
HEA TEADA<br />
Ettevõtluse toetamisest Eesti<br />
oma Silicon Valleyni<br />
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) nõukogu liige<br />
Kalev Lillo annab hinnangu, milline on olnud sihtasutuse<br />
senine tugi ettevõtluse arengule ja mida peaks tegema<br />
tulevikus.<br />
V<br />
iimase kümnendi kõige olulisemad aastad EASi<br />
tegevuses langesid vahemikku 2008–2010, mis<br />
olid kriisiaastad. On kostnud hääli, nagu erinevalt<br />
teistest riikidest ei oleks Eesti stimuleerinud majandust abipakettidega.<br />
See on vale. Vastupidi, neil aastail olid sihtasutuse<br />
investeeringud mitmesugustesse projektidesse läbi aegade<br />
suurimad, kokku 650 miljonit eurot. Pankade päästmist ei<br />
olnud meil vaja ette võtta, see on tõsi, kuid riigistruktuuridel<br />
oli kriisi ületamisel oma osa. Võib öelda, et EAS tegutses<br />
tsükliliselt, suunates majandusse suuri investeeringuid, mis<br />
aitasid paljudes sektorites rasked ajad üle elada.<br />
Silicon Valley pealinn San Jose. Ka Eestis võiks peagi<br />
olla meie oma IT-linnak.<br />
Foto: Helene Labriet-Gross<br />
Aastatega on EAS aidanud kaasa terve hulga Eesti majanduse<br />
edulugude kujunemisele. Estonia klaverivabrik on uue<br />
klaverimudeli arendusega teinud Estonia klaverist Eesti märgi<br />
muusikamaailmas. Ericssoni puhul toetas EAS investeeringu<br />
teokssaamist kompleksse paketiga ja sellest ettevõttest on<br />
saanud Eesti suurim eksportöör – nii on omal moel kaasa aidatud<br />
kunagi paljuräägitud Eesti Nokia tekkimisele. Tähtsaimad<br />
on loomulikult sajad töökohad, mis ettevõte on Eestisse loonud.<br />
Tootearenduseks on samuti tuge saanud üks omalaadne<br />
ettevõte, AS Luksusjaht, mille toodetud jahid on jõudnud<br />
maailma meredele ning taastavad Eesti kui mereriigi mainet.<br />
Toetuste jagamise meetmeid tuleks muuta<br />
Seni oleme meetmete väljatöötamisel järginud kitsaid<br />
lähtekohti. Ühe programmiga aitame tööstusettevõttel<br />
tänavaid ja platse asfaltida, teine programm aitab kõrgtehnoloogilist<br />
sisseseadet muretseda, kolmas meede on töötajate<br />
koolitamiseks. Lisaks aitame omavalitsustel kõpitseda<br />
koole-lasteaedu ning rajada mänguväljakuid ja tervisespordiradu.<br />
Kõik need on head teod, kuid kokkuvõttes näen ühte<br />
puudujääki: meetmed on hajutatud ja neid erinevates kohtades<br />
rakendades ei saa me täit kasu. Nii ei teki kriitilist massi,<br />
millega antud tõuge looks uut arengut ja kvaliteeti.<br />
Tulevikus tasuks vaadelda ühe piirkonna või valdkonna (näiteks<br />
Tallinn ja lähivallad, Ida-Virumaa, infotehnoloogiasektor) probleeme,<br />
tugevusi ja ülesandeid koos ning luua ja rakendada kava,<br />
mis sisaldab investeeringuid ja tegevusi nii looduskeskkonna,<br />
elukeskkonna, tehnilise taristu, ettevõtete konkurentsivõime<br />
kui ka teadmiste ja oskuste arenguks.<br />
Tagasi IT-maailma tippu<br />
Viimasel ajal räägitakse palju infotehnoloogiast kui meie<br />
suurest võimalusest. Eestis töötab NATO Kooperatiivse<br />
Küberkaitse Kompetentsikeskus. Ka euroala IT-agentuur<br />
hakkab paiknema Tallinnas.<br />
Kui käisin mõni aasta tagasi Singapuris, rääkisid mulle sealsed<br />
linnaplaneerijad eesmärgist linn kvartalite kaupa terviklikult<br />
nii üles ehitada, et inimesed saaksid piltlikult öeldes kõik<br />
eluks vajaliku ühe kvartali (meie mõistes linnaosa või linnaku)<br />
piires. Siis ei peaks nad kulutama oma aega ja energiat liigsele<br />
sõidule. Sellisesse „kvartalisse” võib koondada ka ühe<br />
majandusharu, kus kogu taristu ja keskkond täidab vaid üht<br />
eesmärki – arendada seda majandussektorit täiuseni ja luua<br />
võimalikult suur lisandväärtus.<br />
v<br />
EAS-i toetusel on Estonia klaverivabrik teinud Estonia klaverist<br />
Eesti märgi muusikamaailmas. Foto: Priit Simson / Postimees<br />
Ühelt poolt meenutatakse härdusega Tiigrihüppe aegu ja<br />
peetakse meie e-lahendusi tipus olevateks. Teisalt kurdetakse,<br />
et meie riigi e-sära on tuhmunud ning kohe ja igal aastal oleks<br />
juurde vaja 2000 IT-spetsialisti.<br />
Seame sihi just selles valdkonnas taas maailma tippu jõuda.<br />
Üks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse järgmise kümnendi<br />
eesmärke võiks olla partnerlus ettevõtjatega, kes loovad ITlinnaku,<br />
meie oma Silicon Valley, kus tihedalt kõrvuti paiknevad<br />
taristu ja tehnoloogia, inimesed ja elukeskkond, õppurid ja<br />
pädevus – kõik eluks ja tööks vajalik.<br />
Igal juhul on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusel piisavalt<br />
ülesandeid ka eesootaval kümnendil.<br />
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus on viimase kümne aastaga eraldanud raha rohkem kui 10 000<br />
kliendile, aidanud kaasa ligikaudu 2500 ettevõtte sünnile ja rahastanud neid kokku 20 miljoni euroga.<br />
• Teadus- ja arendustegevusse on EAS eri meetmetega suunanud 193 miljonit eurot.<br />
• Kümne aastaga on välja antud ligemale miljardi euro eest investeerimistoetusi.<br />
• EAS on oma tegevusega toetanud 226 omavalitsusest 220-t kokku 252 miljoni euroga.<br />
• EAS otsustab igal tööpäeval rahastada projekte keskmiselt 650 000 euro ulatuses.
Change language