Reformikiri sügis 2011(pdf, 7.7 MiB) - Reformierakond
Reformikiri sügis 2011(pdf, 7.7 MiB) - Reformierakond
Reformikiri sügis 2011(pdf, 7.7 MiB) - Reformierakond
Transform your PDFs into Flipbooks and boost your revenue!
Leverage SEO-optimized Flipbooks, powerful backlinks, and multimedia content to professionally showcase your products and significantly increase your reach.
RIIGIKOGU LIIKME MÕTELUSED<br />
Seal, kus algab asfalt ehk<br />
kuidas teha teid paremaks<br />
Foto: Peeter Langovits / Postimees<br />
Arto Aas, riigikogu majanduskomisjoni liige<br />
58<br />
Rahvaloendusi<br />
toetab uus<br />
tehnoloogia<br />
2010.<br />
ja <strong>2011</strong>. aastal on rahvaloendusi peaaegu kogu<br />
maailmas. Tehnoloogilise poole pealt on see<br />
üks põnevamaid loendusperioode: teadaolevalt annab paarkümmend<br />
riiki maailmas selles loendusvoorus inimestele võimaluse<br />
osaleda e-loendusel ehk vastata küsimustikule interneti teel.<br />
Juba on teada, et Austraalias osales e-loendusel 30 protsenti ja<br />
Lõuna-Koreas 36 protsenti elanikest. Kaugetest riikidest otsustasid<br />
e-loendusele võimaluse anda ka näiteks Kanada, kus see<br />
oli juba teistkordne kogemus, ja Kuveit. Euroopa riikidest on<br />
e-loendust rakendanud näiteks Läti, Leedu ja Suurbritannia.<br />
31. detsembrist alates on kuu aja jooksul võimalik e-ankeeti<br />
täita ka kõigil eestimaalastel. Faktumi & Ariko uuringu kohaselt<br />
eelistab seda võimalust tervelt 66 protsenti elanikest.<br />
Mõnes riigis on küsitlustest sootuks loobutud – seal loendatakse<br />
rahvast riiklike registrite abiga. Seda varianti kasutavad näiteks<br />
Põhjamaad ja osaliselt Saksamaa, aga ka Eesti on seadnud<br />
eesmärgiks jõuda selleni järgmiseks, 2021. aasta rahvaloenduseks.<br />
Rahvaloendus internetis:<br />
www.rel<strong>2011</strong>.ee<br />
Reformierakonna<br />
82 protsenti maailma<br />
rahvastikust loetud<br />
Et<br />
tulemused oleksid võrreldavad, korraldatakse<br />
rahvaloendusi üle maailma ÜRO väljakuulutatud<br />
loendusvoorudes. Praegusel, 2010. aasta perioodil on rahvaloendus<br />
ÜRO andmetel olnud juba rohkem kui 157 riigis või<br />
territooriumil ning rohkem kui 71 riigis või territooriumil on<br />
see veel ees ja kuues pole plaanis teha. ÜRO hinnangul on<br />
1. augusti seisuga loendustel küsitletud 82 protsenti maailma<br />
rahvastikust ehk umbes 5,66 miljardit inimest.<br />
Maailmas toimuvad käesolevas voorus rahvaloendused<br />
enamasti 2010. ja <strong>2011</strong>. aastal. Nüüdseks on loenduse<br />
lõpetanud maailma suurriigid, nagu näiteks USA, Hiina, India,<br />
Indoneesia, Suurbritannia ja Venemaa. Euroopa Liidu liikmesriikides<br />
algavad rahvaloendused <strong>2011</strong>. aastal, ent tänavu<br />
kevadel oli loendus näiteks Lätis ja Leedus.<br />
5. veebruaril 2012 algusega kell 11.00<br />
Pärnumaal Jõulumäel<br />
Lisainfo ja eelregistreerimine:<br />
Erki Melts, parnu@reform.ee<br />
E<br />
esti maanteede olukord läheb korda meile kõigile.<br />
Korralik teedevõrk tähendab mugavamat sõitu, säästab<br />
inimelusid ja elavdab majandust. Euroopa Liidu ja<br />
kütuseaktsiisist laekuvast rahast suunatakse Eesti teedeehitusse<br />
ja remonti üha suuremaid summasid. Kuigi raha on<br />
tee-ehituses tähtis, ei ole kopsakam eelarve kvaliteedi parandamisel<br />
ainus lahendus. Et meil oleks Põhjamaade tasemel teed,<br />
on vaja põhimõttelisemaid muudatusi.<br />
Tee-ehitaja peab rohkem vastutama<br />
Senine valdav praktika tee-ehituses on hangete korraldamine<br />
vähempakkumise korras. Kes odavamalt ehitab, see võidab ka<br />
hankekonkursi. Odav hetkehind ei taga aga alati vajalikku kvaliteeti.<br />
Meedias on pidevalt näiteid, kus värskelt valminud teelõik<br />
või liiklussõlm on täis vigu ja laguneb enneolematul kiirusel.<br />
Süüdlaste tuvastamine on sama edutu kui<br />
Keenia suusakoondise medalipüüdlus<br />
suurvõistlusel.<br />
Seetõttu on meie põhjanaabrid kasutanud<br />
ka mudelit, kus ehitaja vastutab tee<br />
ehituskvaliteedi ja hoolduse eest kogu<br />
tee mõistliku eluea jooksul (näiteks 20 aastat). See motiveerib<br />
ehitajat rajama tõepoolest vastupidavaid ja vähest taastusremonti<br />
vajavaid teid, sest tulevikus ilmnev praak tuleb tal endal<br />
parandada. Samas tagab tellija ehitajale pikaajalise ja stabiilse<br />
rahavoo. Riigil aga kaob vajadus tegeleda jooksva hoolduse ning<br />
probleemide kerkimise korral kulukate kohtuvaidlustega, objekti<br />
eest tasumise saab aga jagada pikemale ajale.<br />
Kodumaine teadustöö väärib tähelepanu<br />
Ehituslepingute pikaajaliseks muutmine pole ainus arenguvõimalus,<br />
kuidas autostunud eestlaste tuju paremaks teha.<br />
Ekspertide hinnangul on meil palju kasvuruumi kodumaise<br />
teaduse rakendamisel tee-ehituse huvides. Tallinna Tehnikaülikooli<br />
ja Tallinna Tehnikakõrgkooli teadmised teede<br />
projekteerimise, uute tehnoloogiate juurutamise ja materjalide<br />
(taas)kasutamise vallas väärivad suuremat tähelepanu. Ainuüksi<br />
õige rakenduse leidmine põlevkivi aherainele tagaks meile<br />
tohutult võimalusi kodumaise maavara tõhusamaks kasutamiseks.<br />
Me ei pea tingimata leppima sellega, et Eesti teid rajatakse<br />
Soomest pärit killustiku ja vananenud tehnikaga.<br />
Nii nagu hea maja algab korralikust vundamendist, vajab<br />
korralik maantee head ehitusprojekti. Valesti projekteeritud<br />
teed ei paranda hiljem ühegi imeviguri ega kohtulahendiga.<br />
Paraku on meil tihti saanud tavaks kulutada põhiaur asfaldi<br />
valamisele, pöörates ebaproportsionaalselt vähem tähelepanu<br />
teede projekteerimisele ja hilisemale järelevalvele. Osa omavalitsusi<br />
on lühinägeliku kokkuhoiu nimel üldse loobunud järelevalve<br />
teenusest, mille tagajärjeks on ühtede ja samade remonditööde<br />
lõputu kordamine.<br />
Pealinna teede masendav<br />
seisund on kahjuks kehva<br />
planeerimisvõime oivaline<br />
näide.<br />
Nii nagu hea maja algab korralikust<br />
vundamendist, vajab korralik maantee<br />
head ehitusprojekti.<br />
Eesti suuremad maanteed<br />
on hoolimata liikluskoormuse kasvust üha paremas seisus. Lähiaastad<br />
toovad tee-ehitajatele rohkelt lisatööd ja -teenistust. Juba<br />
järgmisel aastal jätkuvad suuremahulised tööd Tartu maantee<br />
Aruvalla-Kose lõigul, Pärnu ja Tallinna ringteel, Väo ümbersõidul<br />
ja Jõhvis. Peamiselt Euroopa raha toel kestavad mastaapsed<br />
ehitused ka Tallinnas Ülemiste ristmikul. Viimaks ometi on saanud<br />
positiivse lahenduse Saaremaa püsiühenduse keskkonnamõjude<br />
hinnang, mis annab võimaluse asuda otsima tunneli või<br />
silla rajamiseks vajalikku raha.<br />
Lõpetuseks tasub märkida, et tuleva aasta riigieelarve seaduse<br />
eelnõu kohaselt on 2012. aastal riigimaanteede remondiks ette<br />
nähtud 71 miljonit eurot. Kohalikud omavalitsused saavad aga<br />
järgmisel aastal teede korrashoiuks 17,8 miljonit eurot, mis on<br />
üle viie miljoni euro rohkem kui tänavu.<br />
59
Change language