Reformikiri sügis 2011(pdf, 7.7 MiB) - Reformierakond

HEA TEADA
HEA TEADA
Kuidas häälestada end
õigele lainele? I osa
Tarmo Tamm
Alates käesolevast numbrist kirjutab Reformierakonna koolitusnõunik Tarmo Tamm igas Reformikirjas lühikese peatüki
sellest, kuidas enda potentsiaali paremini ära kasutada, kuidas saavutada eesmärke, vabaneda hirmudest ning panna end
tegutsema.
Miks eesmärgid tegelikult toimivad?
Selle kohta on palju teooriaid, kuid
mina usun järgmist.
See, millele me pidevalt keskendume,
saab ühel päeval meie elus ka teoks.
Niisiis on osa eesmärkide seadmisest
lihtsalt teatud fookuse omamine. Ent
fookus peab olema järjepidev − me ei saa
nevust hetkeolukorra ja soovitava
tulemuse vahel, seda märgates ja
tundes muutub aga rahulolematuks.
Osa sellest, mis inimesi motiveerib, ongi
rahulolematuse tunne. Kui tunned ennast
mugavalt ja edukalt, siis on raske leida
endas motivatsiooni teha mida iganes vaja,
et asju toimima panna. Seevastu võib rahulolematuse
tundel olla tõeline potentsiaal.
Eesmärkide seadmine on teatud surve,
rahulolematuse ja pinge tekitajana kriitilise
tähtsusega. Teatud pinge põhjustab
olukord, kus inimene näeb, et ta pole
seal, kus ta tahaks olla. Samuti on
võimalik pinget tekitada teiste inimeste
abil, rääkides neile enda eesmärkidest.
See annab ühe lisapõhjuse, miks mitte
tegutsemist pooleli jätta.
62
Tarmo lood on mõeldud toetama erakonna liikmete isiklikku arengut, sest see on samuti meie organisatsiooni arengu
aluseks. Väike enesemotivatsiooni süst on abiks ka kõigile neile, kes kaaluvad võimalust kandideerida lähenevatel kohalike
omavalitsuste volikogude valimistel.
„Edu on sinu võimete maksimaalne realiseerimine.”
(Zig Ziglar)
I samm. Tea, mida sa tahad saavutada
Motivatsiooni ja motiveerimise puhul
on tähtis mõista, et inimesi ajendab kas
millegi positiivse poole püüdlemine või
millegi negatiivse vältimine. Igal juhul
on motivatsiooni ja tegutsemise puhul
esimeseks sammuks enda soovitava
või soovimatu tulemuse teadmine. See
tähendab eesmärkide seadmist, mis on
igas valdkonnas üks edu saavutamise
põhialuseid.
leem seisneb selles, et need ei inspireeri
inimest hommikul voodist välja hüppama
ja hüüdma: „Ma ei suuda ära oodata, et
minna välja, et oma vastikuid arveid maksta!”
Väga harva tekitab selline eesmärk
meis emotsioone ja motivatsiooni.
Eesmärgid võivad tekitada jõudu, mis aitab
meil kasvada, areneda ja enda edu laiendada.
Aga meil peab olema midagi, mis
paneb piisavalt liikuma, et meid edasi viia.
Miks eesmärkide seadmine sageli
ei toimi?
On paar levinud viga, mida eesmärkide
seadmisel tavaliselt tehakse.
Kõige suurem viga, mida inimesed
teevad, on see, et nad ei tea, miks
nad üldse tahavad mingit eesmärki
saavutada. Kui eesmärgiks on lihtsalt
materiaalne objekt, võib see tuua kaasa
lühiajalise entusiasmi, kuid ühel hetkel
hajub see ära. Niisiis tuleb alati välja
mõelda ka põhjused, mis peituvad
eesmärgi taga.
Kõigepealt tulevad põhjused ning alles
seejärel tulemused. Kui meil on piisavalt
tugevad põhjused, miks me tahame
midagi saavutada, siis ühel päeval hakkavad
paistma ka võimalused ja ressursid,
kuidas seda teha.
v
seada eesmärke pelgalt üks kord elus,
hiljem neid kordagi üle vaatamata. Teisalt
on see olukord siiski parem kui päris ilma
eesmärkideta elamine, sest vähemalt
meie alateadvus teab üldist suunda, mille
poole liikuda.
Eesmärgi seadmisega teadvustab inimene
enda teadvusele ja alateadvusele,
et see, kus ta praegu on, ei ole see, kus
ta tahab olla. Ta hakkab märkama eri-
„Paljude inimeste jaoks on elus üks suuremaid
lõkse just edu. Kui inimesi saadab
edu, siis nad kipuvad tavaliselt pidutsema.
Kui inimesed kukuvad läbi, siis kipuvad
nad tavaliselt asjade üle järele mõtlema
ning selle käigus teevad nad tavaliselt uusi
tähelepanekuid, mis aitavad neil saavutada
veelgi suuremat edu.” (Anthony Robbins)
Eesmärkide seadmine S.M.A.R.T-tehnika abil
Öeldakse, et surve on see, mis tekitab
teemante. Nii grafiit kui ka teemant koosnevad
süsinikuaatomitest, kuid miks on
nad nii erinevad? Vastus peitubki surves.
Seda metafoori tasuks ka enda elus ära
kasutada. Kui sa tahad olla tugev, särav,
vastupidav või hinnaline nagu teemant,
siis pead oskama survet enda kasuks
rakendada.
1979. aastal korraldati Harvardi üliõpilaste seas uuring, kus neilt küsiti, kas nad on endale seadnud eesmärgid kirjalikult.
• 3 protsenti vastanuist oli eesmärgid ja plaanid kirja pannud.
• 13 protsendil oli eesmärke, aga need ei olnud kirjalikud.
• 84 protsendil polnud eesmärke.
63
Aga miks me räägime nii palju
eesmärkide saavutamisest? Mis
on nende jõud? Miks me peame
neid kasutama?
Eesmärkide abil me tekitame enda tuleviku
ette: kujundame enda elu ise ja loome
enda saatuse. Meil kõigil on eesmärgid,
olenemata sellest, kas me teadvustame
neid endale või mitte. Probleem seisneb
selles, et mõnel meist on kehvad eesmärgid,
kuid mis iganes inimese eesmärgiks
ka pole, see mõjutab teda. Mõne
inimese eesmärk võib olla elada üle
järjekordne päev või maksta oma „vastikuid
arveid”. Niisuguste eesmärkide prob-
Paljud inimesed ei võta eesmärkide
seadmist eriti tõsiselt ega tee seda
järjepidevalt. Tavaliselt seavad nad sihte
uue aasta alguses, ent unustavad siis
seatud eesmärgid kuni järgmise aastani
täiesti ära – seda nimetatakse uue aasta
sündroomiks. Selline tegutsemisviis ei
too tavaliselt pikaajalist edu.
Mõeldakse asjadest, mis võiksid
olemas olla, kuid need mõtted jäävad
soovunelma tasemele. Tõelise eesmärgi
kohta kasutatakse sõna peab. See
tähendab, et me lõikame ära kõik ülejäänud
võimalused ja keskendume ühele
asjale.
Kuna meie aju töötab alati selle nimel,
et kogeda heaolu ja vältida valu, siis
on tähtis panna kirja ka negatiivseid
seiku, mis mõjuksid meile piitsana.
See tähendab, et kui me paneme kirja,
mida me võime kaotada, kui me enda
eesmärki ei saavuta, avaldab see meile
topeltsurvet tööle asuda. See strateegia
võib tunduda negatiivse mõtlemisena,
ent aitab meil kõige paremini rakendada
oma alateadlikku jõudu ning muudab
eesmärgi saavutamise tõenäosuse palju
suuremaks.
Kümme aastat hiljem küsitleti samu tudengeid uuesti. Selgus, et need 13 protsenti, kellel olid olnud eesmärgid, teenisid
selleks ajaks keskmiselt kaks korda rohkem kui need 84 protsenti tudengeid, kellel polnud eesmärke. Need 3 protsenti, kelle
eesmärgid olid kirjalikud, teenisid aga keskmiselt kümme korda rohkem kui ülejäänud 97 protsenti.
Kuidas eesmärke seada?
S
Specific
spetsiifilised
Eesmärgid ei tohi
olla liiga üldised
ega hägusad.
M
Measurable
mõõdetavad
Eesmärgid peavad
olema mõõdetavad.
A
Attainable
saavutatavad
Eesmärgid peavad
olema saavutatavad.
R
Relevant
olulised
Eesmärgid peavad
olema olulised ka
pikas perspektiivis.
T
Time-bound
tähtajalised
Eesmärkidel peab
olema tähtaeg.
Kui te olete oma eesmärgid kirja pannud, tehke järjepidevalt nende nimel tööd. Pikaajalised kirjalikud eesmärgid aitavad teil
ka igapäevaseid tegevusi tähtsuse järjekorda panna. Nii tegelete alati sellega, mis on parajasti kõige tähtsam ja tulutoovam
ka pikas perspektiivis.