Reformikiri sügis 2011(pdf, 7.7 MiB) - Reformierakond

REPORTAAŽ
REPORTAAŽ
Kuidas moos kommi sisse
saab ehk sugugi mitte nii
magus elu Toompeal
Tekst: Peep Lillemägi
Fotod: Helen Kattai
Küsimusele, miks otsustasid astuda Reformierakonda,
on inimesed läbi aegade vastanud, et nad soovisid teada,
kuidas moos kommi sisse saab. Reformikiri heidabki pilgu
sellele, kuidas toimetavad moosi kommi sisse panijad.
Järgnevalt teeme väikse ülevaate erakonna saadikute
tööst Toompea lossis, kus töötab Eesti parlament.
L
aud, mille taha Reformierakonna parlamendisaadikud
igal hommikul ühiseks koosolekuks kogunevad, on
veninud järjest pikemaks. Aastal 2007 oli saadikurühma
ka tol ajal üsna suure põrandapinnaga toas vaja koguni
üks sein maha võtta, sest väiksemasse ruumi ei mahtunud
inimesed enam ära. Kevadel 2011 tuli toole juurde tuua. Toompea
lossis on praegu rahvast esindamas 33 oravapartei liiget –
peaaegu kolmandik parlamendist.
Parlamendirebased ja pikk koosolekulaud
On tavaline, et valimistel vahetub pool kuni kolmandik riigikogu
koosseisust. Reformierakonna 33 saadikust alustas aprillis
Toompeal hulk inimesi, kes esindavad rahvast parlamendis esimest
korda. Tõsi küll, mõni neist – Laine Randjärv, Urve Tiidus
ja Meelis Mälberg – on valijatelt mandaadi saanud varemgi,
kuid on eelistanud siis teist tööd kas valitsuses, linnapeana või
ettevõtte juhina.
Peale kolme juba nimetatu on Reformierakonna parlamendirebased
Remo Holsmer, Valdo Randpere, Arto Aas, Aare Heinvee,
Jüri Jaanson, Kalle Jents, Kaja Kallas, Andrei Korobeinik,
Kalev Lillo, Rait Maruste ja Andre Sepp. Kõik nad on Eesti
poliitika tippu jõudnud eri teed pidi: tulnud kas ettevõtlusest,
spordist, omavalitsusest, erakonna kontorist või noortekogust.
Eks seegi näitab erakonna kandepinda. Kümne tuhande
liikmega erakond on hoopis midagi muud kui sarnaste veendumuste
ja huvidega sõpruskond, millena alustati viisteist aastat
tagasi.
Veel fakte riigikogu reformierakondlaste kohta olgu siinkohal
edastatud erakonna kevadisel üldkogul kõnelnud fraktsioonijuhi
Jaanus Tamkivi sõnadega: „Oma noore ea kohta vägagi
soliidse parlamenditöökogemusega Kalle Palling on jätkuvalt
fraktsiooni noorim. Seda vaid vanuse poolest. Muidugi on
noorus asi, mille pärast pole vaja muretseda, sest see läheb üle.
Elutarkust on kõige enam kogunenud Paul-Eerik Rummol, kes
juba siis, kui pooled fraktsiooni liikmed polnud veel sündinudki,
kirjutas okupatsiooni ajal liberaalide hümniks kujunenud laulusõnad
„Põgene, vaba laps!”.”
Fraktsiooni esimehe Tamkivi tool pika koosolekulaua otsas on
lähedal tagatuppa viivale uksele. See tagatuba on siiski üksnes
fraktsiooni esimehe kabinet, kuhu koosoleku ajal kaovad vahel
need, kellel rääkida mõni edasilükkamatu telefonijutt. Arutelud
toimuvad ning seisukohad ja otsused kujunevad ikka eestoas,
kus igaüks saab sõna sekka öelda.
Teine lauaots – kaugel eemal koosoleku juhatajast – on enamasti
Igor Gräzini päralt, kes kasutab vahel võimalust jääda
eriarvamusele ning illustreerib oma seisukohta sageli näidetega
kohtumistelt Peipsi-äärsete valijatega. Eriti palju mõtteid on
Gräzinil Euroopa Liidu riikide finantskriisi lahendamise kohta.
Õigusteaduse professoril on kindel plaan kandideerida mõne
aasta pärast taas europarlamenti ning ta hoiab ennast kursis
teemadega, mis on seotud võlaprobleemidega maadleva
Euroopaga.
Ühised hommikud
Nendel, kes said tänavu kevadel valijate soovil esimest korda
riigikogusse tööle, võttis peale koridoridevõrgus orienteerumise
üksjagu harjumist seegi, et ühist tööpäeva käivitav koosolek
algab igal hommikul eri ajal.
Enamasti on saadikutel koosoleku alguseks vähemalt tunnike
uudiste ja dokumentide lugemist, e-kirju ja telefonikõnesid
sisaldavat tööd muidugi juba tehtud. Esmaspäeval kogunetakse
pool kümme, teisipäeval veerand kümme, kolmapäeval
juba kell üheksa – siis arutatakse enamasti mõnda teemat
süvitsi ja kuulatakse inimesi, kes teemaga rohkem kursis on.
Neljapäeva hommikul saadakse kokku kl 9.45.
Kolmapäevased riigikogu istungid võivad mõnikord venida
hommikutundideni. Nii on juhtunud, et riigikogu kolmapäeval
alanud istung lõppebki neljapäeva hommikul fraktsiooni koosolekuga
ja kella kümnest algab juba uus istung suures saalis.
Esmaspäevane koosolek on nädala tähtsaim. Seal vaadatakse
läbi parlamendi töönädala päevakord, jutuks tulevad eesseisvad
hääletused, erakonna seisukohad, komisjonides arutatav,
samuti teemad, mis on juba tõusnud või on kohe tõusmas
avalikkuse tähelepanu keskmesse. Suur ruum on rahvast täis.
Riigikogu liikmete kõrval on kohal ka ministrid ja nõunikud,
poolsada inimest vähemalt.
Et kirjad õige inimeseni jõuaksid, on igal
fraktsiooniliikmel omanimeline riiuliosa.
Tavaliselt lõpetab esmaspäevase pooleteisetunnise koosoleku
peaministri ülevaade nädala tähtsamatest teemadest ja
Reformierakonna suhestumisest nendega. Kuigi Andrus
Ansipile meeldib kõnelda pikalt ja selgitada põhjalikult, lõppeb
koosolek siiski täpselt kell 11 ning riigikogu liikmed ruttavad
komisjonidesse.
Reformierakondlaste juhtida on riigikogus kuus komisjoni,
kus seadusetoorikud saavad esimese lihvi enne suurde saali
saatmist. Reformikirja lugejatele jääb koduseks ülesandeks
otsida riigikogu koduleheküljelt www.riigikogu.ee üles, millise
eluvaldkonna parlamentaarseid arutelusid juhatavad oma
igapäevatöös Kaja Kallas, Rait Maruste, Peep Aru, Taavi
Rõivas, Mati Raidma ja Urmas Klaas.
Viimastel kuudel on fraktsioonis põhjalikult
arutletud haridusreformi teemadel, mille üks
eestkõnelejaid on Lauri Luik (esiplaanil).
65