õiguskantsleri 2007. aasta tegevuse ülevaade

ÕIGUSKANTSLER JA TÄITEVVÕIM
pidamiseks üksnes väärteokahtluse korral. Seda kinnitab ka p 7 sõnastus, mis lõpeb sõnadega “ja vajaduse korral väärteoprotokolli
koostamiseks”.
Kahtlustus õigusrikkumise toimepanemises võib konkreetse isiku vastu tekkida kas juba alustatud süüteomenetluse
käigus või olla süüteomenetluse alustamisel (KrMS § 194 lg 1, VTMS § 2). Mõlemal juhul on isiku kinnipidamise ja
isikusamasuse tuvastamise esmane eesmärk tagada süüteomenetlus ja menetluse reeglid.
PolS § 13 lg 1 p 4 alusel on politseil õigus kutsuda politseisse isikuid politseimenetluses olevates väärteo- ja kriminaalasjades
ning toimetada politseisse õigusrikkumises osalenud isikuid selle asjaolude viivitamatuks väljaselgitamiseks.
Eelkirjeldatud sõnastusest nähtub, et süüteomenetluses tunnistajana ülekuulatavad isikud kutsutakse politseiasutusse
ning, et kinni pidada ja tahtevastaselt politseiasutusse võib toimetada üksnes kahtlustatavaid 532 . Tunnistajate sundtoomise
kord ja sundtoomise eeldused süüteomenetlustes nagu eespool viidatud, on eraldi reguleeritud menetlusseadustes,
ning ei ole aprillirahutuste korral asjassepuutuvad.
Politseipeadirektor märkis oma vastuse õiguskantsleri teabe nõudmisele, et isikute kinnipidamine isikusamasuse
tuvastamise eesmärgil toimus seoses politseioperatsiooniga. PolS § 13 lg 1 punktis 25 on politseile antud pädevus
korraldada politseioperatsioone siseministri kehtestatud korras. Nimetatud politseiseaduse norm ei ole siiski iseseisev
alus õiguste ja vabaduste piiramiseks. 533 Politseioperatsiooni käigus konkreetsete meetmete rakendamise volitus ning
rakendamise tingimused ja kord peavad tulenema seadusest.
Nagu juba öeldud, võib vabaduse võtmise või piiramise volitusnorm tuleneda lisaks politseiseadusele, kriminaalmenetluse
seadustikule ja väärteomenetluse seadustikule ka teistest seadustest.
4. OSA 3. OSA 2. OSA
Antud juhul on asjakohane lastekaitseseaduse regulatsioon. Selle § 23 1 lg 2 kehtestab kellaajalised piirangud alaealisele
avalikus kohas viibimiseks ilma täiskasvanud saatjata. Karistus keelu rikkumise eest järgneb KarS § 262 (avaliku korra
rikkumine) alusel. 534 Kui alaealine ei ole süüvõimeline, st on noorem kui 14-aastane (KarS § 33), tuleb keelu rikkumise
korral lapse ohutuse huvidest lähtudes tema liikumisvabadust ajutiselt piirata kuni lapsevanema või muu seadusliku
esindaja järelevalve alla andmiseni. Lapse huvide esikohaleseadmine (“alati ja igal pool”) on ka LaKS §-s 3 sätestatud
üldpõhimõte. Selline kinnipidamine vastab PS § 34 teises lauses nimetatud liikumisvabaduse lubatud riivele seoses
alaealise järelevalvetuse ärahoidmise eesmärgiga. 535
Massiliste kogunemistega haakub ka AvKS § 14, millega on politseile antud pädevus koosolekult kõrvaldada avalikku
korda rikkuv isik või isik, kelle kohta on alust arvata, et ta võib ette valmistada või toime panna kuriteo.
Politseiasutusse toimetamiseks kinnipidamine ja isikusamasuse tuvastamine on kõrvaldamisele järgneda võivad abinõud,
millel peab olema seadusest tulenev iseseisev alus.
Lisaks kinnipidamise ja vabaduse võtmise erinevatele alustele ja eeldustele kehtib haldus- ja süüteomenetluses kinnipidamise
kohta ka erinev menetluskord.
Kahtlustatavana kinnipidamisega omandab isik kahtlustatava staatuse ja sellega kaasnevad süüteomenetluses mitmed
õigused (õigus teada kahtlustuse sisu, õigus kaitsjale, õigus teavitada kinnipidamisest lähedasi ja õigus mitte anda
ütlusi). Nimetatud õigused tuleb kahtlustatavale tagada sõltumata tema kahtlustatavana kinnipidamise kestvusest.
VTMS § 44 lg 2 p 2 järgi peab väärteo toimepanemises kahtlustatavana kinnipeetud isikult viivitamata võtma ütlused
väärteo toimepanemise kohta. KrMS § 217 lg 7 näeb ette uurimisasutuse kohustuse selgitada kahtlustatavana kinnipeetule
tema õigusi ja kohustusi ning kuulata ta viivitamatult üle. Kui isiku väärteo toimepanemises kahtlustatavana
kinnipidamine on esimene menetlustoiming, millega algab väärteomenetlus, peab sarnaselt kriminaalmenetlusega
menetlusalusele isikule tulenevalt VTMS §-st 19 tutvustama viivitamata tema õigusi ja kohustusi. Kinnipidamise protokolli
ei pea siiski koostama juhul, kui vastavad andmed kantakse otse väärteoprotokolli (VTMS § 46 lg 1 ls 2).
Kahtlustatavana kinnipidamine tuleb nii väärteo- kui ka kriminaalmenetluses protokollida (VTMS § 46, KrMS
§ 218). Samuti näeb kriminaalmenetluse seadustik kohustuslikuna ette protokolli koostamise kuriteo pealtnägija kinnipidamisel,
kes keeldub tunnistajana osalemast ja kelle isik ei ole tuvastatud (KrMS § 170 lg 3).
Viivitamatu ülekuulamine, nagu ka kinnipidamise protokollimine tuleb teha mõistliku aja jooksul. Konkreetne aeg
võib sõltuvalt asjaoludest olla erineva pikkusega. 536
190
532 RKKKo 17.11.2005, nr 3-1-1-120-05, p 10: “ “Asjaolude väljaselgitamine” PolS § 13 p 4 mõttes hõlmab eeskätt tõendite kogumist. Seega on
politseil õigus PolS § 13 p 4 alusel õigus toimetada menetlusalune isik tõendite kogumise eesmärgil politseisse. Kriminaalkolleegium leiab, et
“politseisse toimetamine” PolS § 13 p 4 mõttes hõlmab lisaks politseiasutusele ka muud asutust (nt meditsiiniasutus), kuhu on menetlusalune
isik vaja tõendusteabe kogumiseks toimetada.”
533 Politseioperatsioonide teostamise õigusliku regulatsiooni põhiseadusvastasusele viitab ka korrakaitseseaduse eelnõu seletuskiri, vt lk 17.
534 Lastekaitseseaduse § 23 1 lg 4 viitab küll kehtetu haldusõiguserikkumiste seadustiku §-s 142 ettenähtud karistusele, kuid see säte nägi samuti
ette karistuse avaliku korra eeskirjade rikkumise eest.
535 Vt ka P. Roosma. Op. cit. § 34 komm 2 ja 5.6.
536 Kriminaalmenetlust puudutavas osas vt ka E. Kergandberg. M. Sillaots. Op. cit., lk 207 (“Ilmselt tuleks siin lihtsalt prokurörijärelevalvega
tagada, et ajavahemikus faktilise kinnipidamise ja protokolli vormistamise vahel oleks minimaalne. Eesti oludes on vaevalt võimalik lugeda
põhjendatuks palju pikemat kui 3-tunnist erinevust.”)