õiguskantsleri 2007. aasta tegevuse ülevaade
õiguskantsleri 2007. aasta tegevuse ülevaade
õiguskantsleri 2007. aasta tegevuse ülevaade
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
ÕIGUSKANTSLER JA RIIGIKOGU<br />
Siinkohal on taas põhjust viidata Riigikohtu 1994. <strong>aasta</strong> otsusele, milles on toonitatud, et PS §-de 3 ja 14 kohaselt<br />
saab operatiivtehnilisi erimeetmeid, s.o jälitustoiminguid kehtestada üksnes seadusega, milles on täpsustatud „[…]<br />
erimeetmeid rakendama õigustatud subjektide ring, juhud, tingimused, protseduuriline kord, garantiid, kontroll ja<br />
järelevalve ning vastutus”. 59<br />
3.2. Seadusliku aluse põhimõte<br />
4. OSA 3. OSA 2. OSA 1. OSA<br />
14<br />
PS § 3 lg 1 kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel (õigusriigi<br />
põhimõte). See tähendab, et riigiorgan tohib teha üksnes seda, milleks seadus talle õiguse annab. Teisisõnu on isiku<br />
eraellu või mis tahes muusse põhiõigusesse sekkumiseks vajalik seaduses sätestatud alus- ehk volitusnorm. 60<br />
Alusnorm annab riigiorganile volituse (andes õiguse või pannes kohustuse) tegutsemiseks ning piiritleb volituse ulatuse.<br />
Oluline on märkida, et alusnorm ei tohi olla üldine. Jälitustoiminguks volitav norm saab oma olemuselt olla<br />
ainult alusnorm, mis peab sätestama, millisel eesmärgil, mis tingimustel ja kuidas (millises ulatuses) tohib põhiõigust<br />
selle alusel riivata. Tuleb arvestada, et teabe kogumine eo ipso ei saa olla jälitus<strong>tegevuse</strong> eesmärk, vaid üksnes vahend<br />
seadusega kindlaksmääratud konkreetse eesmärgi saavutamiseks.<br />
Iga seaduses sätestatud jälitustoimingu puhul peab olema selge, millist põhiõigust ning millises ulatuses sellega riivatakse,<br />
samuti see, millistel tingimustel ja millisel põhiseaduses sätestatud eesmärgil seda tehakse. See tähendab, et toimingut<br />
kirjeldav säte ei tohi olla nii üldine, et toimingu sisu asemel on kirjas üksnes selle eesmärk ning jälitusasutus<br />
ise võib otsustada, mida täpsemalt eesmärgi saavutamiseks teha tuleks. 61 Riigiasutusele pandud ülesannete täitmiseks<br />
on vaja anda piisavad volitused ning teatav paindlikkus abinõude kohaldamisel.<br />
Jälitus<strong>tegevuse</strong>ga isiku põhiõigustesse sekkumise seaduslikku alust on lisaks riive legitimeerimisele vaja ka jälitus<strong>tegevuse</strong><br />
üle järelevalve tegemiseks. Üksnes seadusega lubatud eesmärgi, tingimuste ja meetme kirjelduse valguses saab hinnata<br />
reaalsete tegevuste vastavust seaduslikkuse põhimõttele.<br />
3.3. Riivatavad põhiõigused<br />
Isikuandmete salajase kogumise ja töötlemisega sekkub riik inimese privaatsfääri ning riivab seeläbi PS § 26 lõikega 1<br />
tagatud perekonna- ja eraelu 62 puutumatust. Mitmesugused isikuandmed on faktid isiku eraelu kohta, mistõttu on ka<br />
nende kogumine ja töötlemine eraelu riive. 63<br />
Oluline on silmas pidada, et kuigi PS § 26 lg 1 kaitsealasse kuulub kogu eraelu valdkond, sisaldab põhiseadus lex<br />
specialis´ena ka norme, mis on pühendatud eraelu mõne kitsama aspekti kaitsele. Sellisteks erinormideks on eelkõige<br />
PS § 33 lg 1, mis sätestab õiguse kodu (eluruumi, valduse ja töökoha) puutumatusele, ja PS § 43 lg 1, mis tagab<br />
sõnumisaladuse kaitse. Asjakohaste põhiõigustena ei saa jätta viitamata ka PS §-dele 40 (südametunnistuse-, usu- ja<br />
mõttevabadus), 41 (õigus jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele) ning 42 (keeld koguda andmeid veendumuste<br />
kohta), samuti PS § 19 lõikele 1 kui üldisele vabadusõigusele. 64 Olgu märgitud, et PS §-st 42 tulenevat isiku<br />
tahte vastaselt tema veendumuste kohta andmete kogumise ja talletamise keeldu on seadusandja pidanud jälitus<strong>tegevuse</strong><br />
kontekstis eriti oluliseks ja sätestanud selle JTS § 5 lõikes 4 kui jälitus<strong>tegevuse</strong> ühe üldpõhimõtte.<br />
Lisaks piirab jälitus<strong>tegevuse</strong> salastatus PS §-s 15 sätestatud kohtusse pöördumise õiguse realiseerimist. Siinkohal tuleb<br />
eraldi välja tuua, et mis tahes eesmärgil teabe varjatud kogumine kriminaalmenetluse eelselt (väliselt), kus sageli on<br />
vajalik jätta isik teavitamata eraelu puutumatuse riivest, ning mille puhul on kohtulik kontroll seetõttu välistatud. 65<br />
Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis (EIÕK) tagab eraelu puutumatuse art 8, mis sõnaselgelt nimetab<br />
kõrvuti era- ja perekonnaeluga ka õigust kodu puutumatusele ning sõnumisaladusele. Eraelu puudutavate andmete<br />
kogumine, säilitamine ja kasutamine mahuvad Strasbourg´i kohtu hinnangul vaieldamatult art 8 kaitsealasse. 66 EIK<br />
on lisaks märkinud, et kuna varjatud viisil (konkreetsel juhul pealtkuulamise teel) kogutud teabe edastamine teistele<br />
59 RKPJKo 12.01.2994, nr III-4/1-1/94.<br />
60 Alus- ehk volitusnormidest tuleb eristada pädevusnorme, mis reguleerivad seda, kellel (millisel riigi või kohaliku omavalituse organil) on<br />
õigus mingit toimingut teha või kohustus mingit ülesannet täita.<br />
61 JTS § 12 lg 1 p 2 järgi on jälitustoiming “võrdlusmaterjali varjatud kogumine ning dokumentide ja esemete varjatud vaatlus ja esmauuringud”.<br />
Eriteadmisteta on väga raske mõista, mida esmauuringud endast kujutavad. Sellele probleemile on viidatud ka õiguskirjanduses, vt<br />
E. Kergandberg (viide 32), lk 544–552. Samuti ei täpsusta seadus seda, kuidas võrdlusmaterjali kogumine võib toimuda – nt kas selleks on<br />
õigus tungida isiku teadmata tema elu- või töökohta või valdusesse.<br />
62 Kuna eraelu mõiste on laiem, hõlmab see käesolevas artiklis edaspidi ka perekonnaelu.<br />
63 R. Maruste (viide 57), lk 435.<br />
64 Üldise vabadusõiguse rakendusala ja riivet õigustavate põhiseaduslike väärtuste kohta vt nt M. Ernits. Kommentaarid §-le 19. – Justiitsministeerium.<br />
Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2002, komm 3–3.2.<br />
65 Vt ka Veneetsia Komisjoni <strong>2007.</strong> a raport (viide 58), p 203. Sama seisukoht EIK 06.09.1978 otsuses asjas nr 5029/71, Klass jt vs. Saksamaa,<br />
p 36.<br />
66 Vt nt EIK 26.03.1987 otsus asjas nr 9248/81, Leander vs. Rootsi, p 48; EIK 16.02.2000 otsus asjas nr 27798/95, Ammann vs. Šveits p 69;<br />
EIK 04.05.2000 otsus asjas nr 28341/95, Rotaru vs. Rumeenia, p 46.