29.10.2014 Views

õiguskantsleri 2007. aasta tegevuse ülevaade

õiguskantsleri 2007. aasta tegevuse ülevaade

õiguskantsleri 2007. aasta tegevuse ülevaade

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

ÕIGUSKANTSLER JA RIIGIKOGU<br />

Siinkohal on taas põhjust viidata Riigikohtu 1994. <strong>aasta</strong> otsusele, milles on toonitatud, et PS §-de 3 ja 14 kohaselt<br />

saab operatiivtehnilisi erimeetmeid, s.o jälitustoiminguid kehtestada üksnes seadusega, milles on täpsustatud „[…]<br />

erimeetmeid rakendama õigustatud subjektide ring, juhud, tingimused, protseduuriline kord, garantiid, kontroll ja<br />

järelevalve ning vastutus”. 59<br />

3.2. Seadusliku aluse põhimõte<br />

4. OSA 3. OSA 2. OSA 1. OSA<br />

14<br />

PS § 3 lg 1 kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel (õigusriigi<br />

põhimõte). See tähendab, et riigiorgan tohib teha üksnes seda, milleks seadus talle õiguse annab. Teisisõnu on isiku<br />

eraellu või mis tahes muusse põhiõigusesse sekkumiseks vajalik seaduses sätestatud alus- ehk volitusnorm. 60<br />

Alusnorm annab riigiorganile volituse (andes õiguse või pannes kohustuse) tegutsemiseks ning piiritleb volituse ulatuse.<br />

Oluline on märkida, et alusnorm ei tohi olla üldine. Jälitustoiminguks volitav norm saab oma olemuselt olla<br />

ainult alusnorm, mis peab sätestama, millisel eesmärgil, mis tingimustel ja kuidas (millises ulatuses) tohib põhiõigust<br />

selle alusel riivata. Tuleb arvestada, et teabe kogumine eo ipso ei saa olla jälitus<strong>tegevuse</strong> eesmärk, vaid üksnes vahend<br />

seadusega kindlaksmääratud konkreetse eesmärgi saavutamiseks.<br />

Iga seaduses sätestatud jälitustoimingu puhul peab olema selge, millist põhiõigust ning millises ulatuses sellega riivatakse,<br />

samuti see, millistel tingimustel ja millisel põhiseaduses sätestatud eesmärgil seda tehakse. See tähendab, et toimingut<br />

kirjeldav säte ei tohi olla nii üldine, et toimingu sisu asemel on kirjas üksnes selle eesmärk ning jälitusasutus<br />

ise võib otsustada, mida täpsemalt eesmärgi saavutamiseks teha tuleks. 61 Riigiasutusele pandud ülesannete täitmiseks<br />

on vaja anda piisavad volitused ning teatav paindlikkus abinõude kohaldamisel.<br />

Jälitus<strong>tegevuse</strong>ga isiku põhiõigustesse sekkumise seaduslikku alust on lisaks riive legitimeerimisele vaja ka jälitus<strong>tegevuse</strong><br />

üle järelevalve tegemiseks. Üksnes seadusega lubatud eesmärgi, tingimuste ja meetme kirjelduse valguses saab hinnata<br />

reaalsete tegevuste vastavust seaduslikkuse põhimõttele.<br />

3.3. Riivatavad põhiõigused<br />

Isikuandmete salajase kogumise ja töötlemisega sekkub riik inimese privaatsfääri ning riivab seeläbi PS § 26 lõikega 1<br />

tagatud perekonna- ja eraelu 62 puutumatust. Mitmesugused isikuandmed on faktid isiku eraelu kohta, mistõttu on ka<br />

nende kogumine ja töötlemine eraelu riive. 63<br />

Oluline on silmas pidada, et kuigi PS § 26 lg 1 kaitsealasse kuulub kogu eraelu valdkond, sisaldab põhiseadus lex<br />

specialis´ena ka norme, mis on pühendatud eraelu mõne kitsama aspekti kaitsele. Sellisteks erinormideks on eelkõige<br />

PS § 33 lg 1, mis sätestab õiguse kodu (eluruumi, valduse ja töökoha) puutumatusele, ja PS § 43 lg 1, mis tagab<br />

sõnumisaladuse kaitse. Asjakohaste põhiõigustena ei saa jätta viitamata ka PS §-dele 40 (südametunnistuse-, usu- ja<br />

mõttevabadus), 41 (õigus jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele) ning 42 (keeld koguda andmeid veendumuste<br />

kohta), samuti PS § 19 lõikele 1 kui üldisele vabadusõigusele. 64 Olgu märgitud, et PS §-st 42 tulenevat isiku<br />

tahte vastaselt tema veendumuste kohta andmete kogumise ja talletamise keeldu on seadusandja pidanud jälitus<strong>tegevuse</strong><br />

kontekstis eriti oluliseks ja sätestanud selle JTS § 5 lõikes 4 kui jälitus<strong>tegevuse</strong> ühe üldpõhimõtte.<br />

Lisaks piirab jälitus<strong>tegevuse</strong> salastatus PS §-s 15 sätestatud kohtusse pöördumise õiguse realiseerimist. Siinkohal tuleb<br />

eraldi välja tuua, et mis tahes eesmärgil teabe varjatud kogumine kriminaalmenetluse eelselt (väliselt), kus sageli on<br />

vajalik jätta isik teavitamata eraelu puutumatuse riivest, ning mille puhul on kohtulik kontroll seetõttu välistatud. 65<br />

Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis (EIÕK) tagab eraelu puutumatuse art 8, mis sõnaselgelt nimetab<br />

kõrvuti era- ja perekonnaeluga ka õigust kodu puutumatusele ning sõnumisaladusele. Eraelu puudutavate andmete<br />

kogumine, säilitamine ja kasutamine mahuvad Strasbourg´i kohtu hinnangul vaieldamatult art 8 kaitsealasse. 66 EIK<br />

on lisaks märkinud, et kuna varjatud viisil (konkreetsel juhul pealtkuulamise teel) kogutud teabe edastamine teistele<br />

59 RKPJKo 12.01.2994, nr III-4/1-1/94.<br />

60 Alus- ehk volitusnormidest tuleb eristada pädevusnorme, mis reguleerivad seda, kellel (millisel riigi või kohaliku omavalituse organil) on<br />

õigus mingit toimingut teha või kohustus mingit ülesannet täita.<br />

61 JTS § 12 lg 1 p 2 järgi on jälitustoiming “võrdlusmaterjali varjatud kogumine ning dokumentide ja esemete varjatud vaatlus ja esmauuringud”.<br />

Eriteadmisteta on väga raske mõista, mida esmauuringud endast kujutavad. Sellele probleemile on viidatud ka õiguskirjanduses, vt<br />

E. Kergandberg (viide 32), lk 544–552. Samuti ei täpsusta seadus seda, kuidas võrdlusmaterjali kogumine võib toimuda – nt kas selleks on<br />

õigus tungida isiku teadmata tema elu- või töökohta või valdusesse.<br />

62 Kuna eraelu mõiste on laiem, hõlmab see käesolevas artiklis edaspidi ka perekonnaelu.<br />

63 R. Maruste (viide 57), lk 435.<br />

64 Üldise vabadusõiguse rakendusala ja riivet õigustavate põhiseaduslike väärtuste kohta vt nt M. Ernits. Kommentaarid §-le 19. – Justiitsministeerium.<br />

Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2002, komm 3–3.2.<br />

65 Vt ka Veneetsia Komisjoni <strong>2007.</strong> a raport (viide 58), p 203. Sama seisukoht EIK 06.09.1978 otsuses asjas nr 5029/71, Klass jt vs. Saksamaa,<br />

p 36.<br />

66 Vt nt EIK 26.03.1987 otsus asjas nr 9248/81, Leander vs. Rootsi, p 48; EIK 16.02.2000 otsus asjas nr 27798/95, Ammann vs. Šveits p 69;<br />

EIK 04.05.2000 otsus asjas nr 28341/95, Rotaru vs. Rumeenia, p 46.

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!