õiguskantsleri 2007. aasta tegevuse ülevaade
õiguskantsleri 2007. aasta tegevuse ülevaade
õiguskantsleri 2007. aasta tegevuse ülevaade
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
ÕIGUSKANTSLER JA TÄITEVVÕIM<br />
1.3. Töövaldkond<br />
Töövaldkond hõlmab tööhõive- ja tööturu küsimusi, töökeskkonna probleeme, samuti individuaalsete ja kollektiivsete<br />
töösuhete õigusliku regulatsiooni kujundamist.<br />
XI Riigikogu valimiste järel moodustatud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis <strong>aasta</strong>teks 2007–2011 on seatud prioriteediks<br />
tööjõuturu ajakohastamine ja paindlikumaks muutmine. Plaanis on ette valmistada uus töölepingu seadus,<br />
mis saab osaks tsiviilseadustikust. Olulisemad muudatused tehakse koostöös tööturu osapooltega.<br />
<strong>2007.</strong> <strong>aasta</strong>l valmistasid Sotsiaalministeerium ja Justiitsministeerium omavahelises koostöös ette uue töölepingu seaduse<br />
eelnõu, mida tutvustati avalikkusele 2008. <strong>aasta</strong> jaanuaris. Õiguskantsleril on hea meel, et individuaalse tööõiguse<br />
reformiga on alustatud ning osundab, et uus seadus peab kindlasti arvestama põhiseadusest ja ka rahvusvahelisest<br />
õigusest, muu hulgas parandatud ja täiendatud Euroopa Sotsiaalhartast tulenevate nõuetega. Tagamaks uues seaduses<br />
mõlema tööturuosapoole vajadused, on kindlasti vaja reformimisel kaasata tööandjate ning töötajate esindajad ning<br />
arvestada nende põhjendatud märkusi ja ettepanekuid.<br />
Õiguskantsler osundas 2006. <strong>aasta</strong> <strong>tegevuse</strong> ülevaates, et lisaks individuaalsele tööõigusele on reformid vajalikud ka<br />
kollektiivses tööõiguses. Vastavate reformidega ei ole alustatud.<br />
4. OSA 3. OSA 2. OSA<br />
Eriti valmistab õiguskantslerile muret Eesti streigiregulatsiooni hetkeseis. Nimelt on õiguskantsler 2005., 2006. ja<br />
<strong>2007.</strong> <strong>aasta</strong>l juhtinud sotsiaalministri ja Riigikogu tähelepanu sellele, et nii toetusstreikide regulatsioon kui ka avaliku<br />
sektori streigireeglistik on vastuolus põhiseadusega. Sellele, et avalike teenistujate streigiõigust on Eestis liiga ulatuslikult<br />
piiratud, on osundanud ka parandatud ja täiendatud Euroopa Sotsiaalharta järelevalveorgan, Euroopa Sotsiaalsete<br />
Õiguste Komitee oma 2006. <strong>aasta</strong> kommentaarides Eesti riigi hartajärgsele raportile. 668<br />
Sotsiaalministeerium möönis juba 2005. <strong>aasta</strong>l probleemide olemasolu toetusstreikide regulatsioonis. Riigikogu<br />
tunnistas 2006. <strong>aasta</strong> kevadel, et avalike teenistujate streigiõigust on põhiseadusevastaselt piiratud. 669 Vaatamata sellele<br />
ei ole normistikku põhiseaduse ja rahvusvahelise õigusega kooskõlla viidud. Avaliku sektori streigiregulatsiooni<br />
muutmist on osalt edasi lükatud põhjendusega, et kohe on algamas avaliku teenistuse suurem reform, millega viiakse<br />
ühtlasi põhiseadusega kooskõlla ka teenistujate streigiõiguse reeglistik. 2008. <strong>aasta</strong> juuni seisuga tuleb aga tõdeda, et<br />
avaliku teenistuse reform ei ole veel alanud: koostatud ei ole isegi uut avaliku teenistuse seaduse eelnõu. 670<br />
Õiguskantsler leiab, et nii avalike teenistujate streigiõiguse regulatsioon kui ka toetusstreikide regulatsioon tuleb viia<br />
põhiseadusega kooskõlla kohe, lubamatu on põhiseaduse vastase olukorra lahendamisega venitamine.<br />
Siinjuures tuleb osundada, et palgatööd tegevate inimeste õigus võtta kasutusele ühiseid meetmeid tööalaste õiguste<br />
saavutamiseks on oluline, sest kollektiivselt suudavad inimesed saavutada tulemuslikumalt oma seaduslikke eesmärke<br />
ja huve kui üksikult. 671 Reeglina kasutatakse tööalaste õiguste ja huvide saavutamiseks rahulikke vahendeid: läbirääkimisi,<br />
konsultatsioone ja kokkuleppeid. Streigiõigus on ettenähtud üksnes äärmuslikeks juhtudeks: siis, kui tööd<br />
tegevad inimesed ei ole rahulike vahenditega saavutanud enda seaduslikke ja põhjendatud tööalaseid positsioone.<br />
Seejuures on tähelepanuväärne, et ainuüksi streikimisvõimaluse olemasolu tagab reeglina teiste, rahulike kollektiivsete<br />
meetmete tegeliku ja tõhusa realiseerimise.<br />
Õiguskantsleri hinnangul on oluline märgata ka seda, et Euroopa tasemel rõhutatakse järjest enam vajadust pöörata<br />
tähelepanu ühiskonna sotsiaalsele poolele ja muu hulgas vajadust tagada inimestele õigus võidelda enda tööalaste<br />
õiguste eest. Euroopa Ühenduste Kohus on leidnud, et töötajate õigus võidelda kollektiivselt oma õiguste ja huvide<br />
eest, sh streikimisega, on Euroopa Liidu õiguskorras tunnustatud põhiõigus, mis aitab kaasa ühiskondade sotsiaalsele<br />
arengule. 672 Õiguskantsler leiab, et Euroopa Kohtu sõnum on oluline ja näitab, et üle-euroopaliselt nähakse järjest<br />
rohkem vajadust tunnustada palgatööd tegevate inimeste õigust võidelda erinevate vahenditega oma õiguste ja huvide<br />
eest tagamaks ühiskondade sotsiaalne sidusus ja inimeste heaolu. Ka Eesti riigil tuleks seda teadvustada.<br />
Lisaks ülalöeldule on oluline märkida, et Eestis tuleb tagada ka tulemuslik ja efektiivne töövaidluste lahendamise süsteem.<br />
248<br />
668 Parandatud ja täiendatud Euroopa Sotsiaalharta. Euroopa Sotsiaalsete Õiguste Komitee järeldused (2006). Kättesaadav arvutivõrgus: http://<br />
www.coe.int/t/e/human_rights/esc/3_reporting_procedure/.<br />
669 Riigikogu sotsiaalkomisjoni ja põhiseaduskomisjoni 14.03.2006 ühisistungi protokoll nr 19 ning XI Riigikogu II istungijärgu stenogramm<br />
19.09.2007, kättesaadavad arvutivõrgus: http://www.riigikogu.ee.<br />
670 Seisuga 01.06.2008.<br />
671 T. Novitz. International and European Protection of the Right to Strike. Oxford 2003, lk 6, 67.<br />
672 Euroopa Kohtu 18.12.2007 otsus asjas nr C-341/05, Laval un Partneri Ltd vs. Svenska Byggnadsarbetareförbundet, Svenska Byggnadsarbetareförbundets<br />
avd. 1, Byggettan, Svenska Elektrikerförbundet, punktid 91, 103–105; Euroopa Kohtu 11.12.2007 otsus asjas nr C-438/05,<br />
International Transport Workers Association jt vs. Viking Line ABP, OÜ Viking Line Eesti, punktid 44, 77–79.
Change language