õiguskantsleri 2007. aasta tegevuse ülevaade
õiguskantsleri 2007. aasta tegevuse ülevaade
õiguskantsleri 2007. aasta tegevuse ülevaade
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
ÕIGUSKANTSLER JA TÄITEVVÕIM<br />
järele suurem kui olemasolevate lasteasutuste üldkohtade arv, soovijatele võimaluse saada lasteasutuses osaajaline koht.<br />
KELS § 10 lg 1 kohaselt on igal lapsevanemal, kes soovib panna oma ühe- kuni seitsme<strong>aasta</strong>se lapse lasteasutusse, selleks<br />
seadusest tulenev õigus. Riik on seadusega otsustanud, et kohalik omavalitsus peab alushariduse andmise tagama<br />
vähemalt ühe<strong>aasta</strong>seks saanud lapsele. KELS § 5 lg 1 p 1 ja § 6 lg 2 järgi on lastesõim kuni kolme<strong>aasta</strong>stele lastele, § 5<br />
lg 1 p 2 kohaselt lasteaed aga kuni seitsme<strong>aasta</strong>stele lastele mõeldud lasteasutus. Valla- või linnavalitsusel on kohustus<br />
tagada koolieelse lasteasutuse koht nii lastesõime- kui lasteaiaealistele lastele.<br />
Leevendamaks kohaliku omavalitsuse koormat lasteasutuste kohtade tagamisel, võib KELS § 19 lg 3 alusel kohalik<br />
omavalitsus anda soovijatele võimaluse saada lasteasutuses osaajaline koht. Koolieelse lasteasutuse seadus ei jäta lasteasutuse<br />
kohtade tagamisel valla- või linnavalitsusele pädevust seaduses sätestatust teistmoodi otsustada. Kui täisajaga<br />
kohti tagada ei ole võimalik, tuleb tagada osaajaga kohad. Osaajaliste kohtade loomine on ajutine lahendus, mida on<br />
võimalik kasutada siis, kui ajutiselt on kohaliku omavalitsuse territooriumil vajadus lasteasutuse kohtade järele suurem<br />
kui olemasolevate üldkohtade arv.<br />
Koolieelse lasteasutuse seadus ei sätesta, milliseid konkreetseid meetmeid peab kohalik omavalitsus tarvitusele võtma<br />
selleks, et seadusest tulenevaid kohustusi järjepidevalt täita. Kehtiv õigus ei näe ette alternatiive koolieelse lasteasutuse<br />
kohtade tagamise kohustusele. See tähendab, et kohaliku omavalitsuse initsiatiiv pakkuda oma elanikele alternatiivseid<br />
lapsehoiuvõimalusi väljaspool koolieelset lasteasutust, on soovitatav, ent ei vabasta seaduses imperatiivselt sätestatud<br />
kohustuse täitmisest. Sihtotstarbelise lapsehoiu teenuse rahastamise toetuse maksmine on vajalik, kuna võimaldab<br />
tagada kas või ajutiselt lapsehoidu neile, kes on alles lasteasutuse ootenimekirjas ega saa kohta vanemate soovitud<br />
ajal. Kohalik omavalitsus võib omal initsiatiivil kehtestada ka mittesihtotstarbelisi lisatoetusi, tagades seejuures isikute<br />
võrdne kohtlemine, ent seadusest tulenev kohustus kehtib edasi toetustest sõltumata.<br />
PS § 12 lg 1 sätestab, et kõik on seaduse ees võrdsed. § 12 lg 1 ls 1 sätestab üldise võrdsuspõhiõiguse ja teine lause<br />
diskrimineerimise keelatuse põhimõtte. PS §-st 12 tulenev võrdse kohtlemise põhimõte on siduv ka õigusloojale.<br />
Avaldusealuses asjas tuli kontrollida, kas Saue valla lapsehoiutoetuse regulatsioon, mis annab õiguse toetust taotleda<br />
ainult alates 3-<strong>aasta</strong>ste laste vanematel, on kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega.<br />
Et tuvastada kas tegemist on võrdsuspõhiõiguse rikkumisega, tuleb esmalt hinnata, kas ebavõrdselt koheldakse võrreldavaid<br />
isikute gruppe, sest PS § 12 lg 1 riivega saab tegu olla üksnes siis, kui ebavõrdselt koheldakse omavahel võrreldavaid,<br />
st konkreetse diferentseerimise aspektist analoogilises olukorras olevaid isikuid. 675 Riigikohus on leidnud, et<br />
üldise võrdsuspõhiõiguse riive on õigustatud siis, kui selleks on mõistlik ja asjakohane põhjus. 676<br />
Diferentseerimise kindlakstegemiseks tuleb esmalt leida vähim ühine soomõiste, milleks kontrollitaval juhul on<br />
“koolieelse lasteasutuse kohale õigustatud lapse vanem”. Kohalikul omavalitsusel on lähtudes KELS § 10 lõikest 1<br />
kohustus tagada koht koolieelses lasteasutuses 1–7-<strong>aasta</strong>stele lastele. Seega on Saue vald kohustatud tagama lapsehoiu<br />
lasteasutuses kõigile 1–7-<strong>aasta</strong>stele lastele. Kontrollitav säte eristab aga lapsehoiu teenust vajavaid isikuid lapse vanuse<br />
alusel. Võrreldavateks isikute gruppideks on 1–3-<strong>aasta</strong>sed lapsed ning 3–7-<strong>aasta</strong>sed lapsed, kes mõlemad vajavad võrdselt<br />
lapsehoidu, mille korraldamise kohustus on pandud seadusega kohalikule omavalitsusele.<br />
Teiseks tuleb tuvastada, kas esinevad piisavad ja mõistlikud põhjendused diferentseerimise õigustamiseks. Kui mõistlikku<br />
põhjust ei ole võimalik tuvastada, on tegemist meelevaldse eristamisega. 677 Mõistliku põhjuse tuvastamiseks<br />
tuleb välja selgitada määruse eesmärk. Saue vallavanem kinnitas oma vastuses õiguskantsleri teabe nõudmisele, et<br />
“lapsehoiutoetus kui üks täiendav vahend olukorra leevendamiseks lasteaiakohtade nappusel […]. Lapsehoiu toetuse<br />
maksmine on Saue valla vaba tahe lasteaiakohtade puudusest tingitud olukorra leevendamiseks”. Määruse eesmärgiks<br />
on seega soov kompenseerida lapsevanematele koolieelse lasteasutuse kohtade puudust. Lahendus leevendab lasteasutuse<br />
kohtade puudusest tingitud olukorda vaid osaliselt.<br />
Saue Vallavolikogu lapsehoiu toetuse eesmärgiks on lapsehoiule tehtava kulutuse kompenseerimine, mistõttu tuleneb<br />
määruse volitusnorm SHS § 12¹ lõikest 2, mille kohaselt kehtestab juhul, kui lapsehoiuteenust rahastatakse kohaliku<br />
omavalitsusüksuse eelarvest, lapsehoiuteenust saama õigustatud isikute ringi, lapsehoiuteenuse rahastamise mahu ning<br />
lapsehoiuteenuse osutamise tingimused ja korra kohaliku omavalitsusüksuse volikogu.<br />
Vastavalt SHS § 12 1 lõikele 1 tagab teenuse vastavat tegevusluba omav lapsehoiuteenuse osutaja. Seega on seadusandja<br />
eesmärgiks nimetatud regulatsiooni kehtestamisel olnud laste turvalisuse ja arengu tagamine selleks eriväljaõppe<br />
saanud isikult. Saue Vallavolikogu kehtestatud määrus võimaldab aga seadusandja tahtest mööda minna, kuna näeb<br />
ette mittesihtotstarbelise toetuse vanematele. Seetõttu on määrus vastuolus sotsiaalhoolekande seaduse lapsehoiu regulatsiooni<br />
mõtte ja eesmärgiga, kuna võimaldab mööda minna seadusandja tahtest kehtestada lapsehoiuteenusele<br />
kvaliteedinõuded. Seaduse mõte on aga vastupidiselt määruses kehtestatule, kulupõhise toetuse liigi loomine, mille<br />
osutamine on riigi ja kohaliku omavalitsuse järelevalve all, tagades seeläbi laste suurema kaitstuse. Sotsiaalhoolekande<br />
4. OSA 3. OSA 2. OSA<br />
675 RKÜKo 27.06.2005 nr 3-4-1-2-05, p 40.<br />
676 Vt nt RKPJKo 20.03.2006 nr 3-4-1-33-05, p 26.<br />
677 M. Ernits. Kommentaarid §-le 12. – Justiitsministeerium. Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2002, § 12 komm<br />
4.2.1.<br />
253