õiguskantsleri 2007. aasta tegevuse ülevaade

ÕIGUSKANTSLER JA TÄITEVVÕIM
sotsiaaltoetuse taotleja sissetulekust sõltuvateks täiendavateks sotsiaaltoetusteks lasteaias käivate laste toitlustamistoetus
toimetulekuraskustes olevatele peredele, õpilaste riiete ja jalatsite ostu toetus, õppevahendite ostu toetus, töötute,
pensionäride ja puuetega inimeste raviteenuse toetus, puuetega inimestele abivahendite ja põetusvahendite soetamise
toetus, laste ja puuetega inimeste ravimi toetus, hooldekodusse paigutatud isiku ülalpidamiskulude tasumise toetus,
materiaalse kahju osalise hüvitamise toetus tule- ja loodusõnnetuse, veeavarii jms korral, ühekordne toetus raske majandusliku
olukorra puhuks ning toetus küttepuude soetamiseks. Sama määruse § 11 lg 3 kehtestab, et täiendavat
sotsiaaltoetust makstakse majanduslikes raskustes olevale üksikisikule või perekonnale, kelle iga liikme netosissetulek
on alla 1700 krooni.
Asjaomase määruse § 11 lg 1 punktide 1–5 järgi tuleb kirjalikus taotluses märkida taotleja isiku- ja kontaktandmed,
andmed perekonna koosseisu ja sissetulekute kohta, taotluse põhjendus, toetuse saaja või teenust osutava isiku pangakonto
number, kulutusi tõendavad dokumendid. Lisaks näeb sama lõike p 6 ette, et isikul tuleb esitada vallavalitsusele
ka andmed ja dokumendid, millest taotlejat teavitatakse avalduse vastuvõtmisel või kuni 30 tööpäeva jooksul pärast
avalduse vastuvõtmist.
Õiguskantsler leidis, et esitatud näite puhul on Rõngu Vallavalitsus eksinud mõistliku aja jooksul menetlemise nõude
vastu. Küttepuude jaoks toetust palunud isik oli märkinud oma avalduses, et tema jaoks on tegemist kiireloomulise
küsimusega (olemasolevad küttepuude varud olid ammendumas), ent Rõngu Vallavalitsus otsustas taotluse rahuldamise
alles 30 päevaga. Samas tulnuks Rõngu Vallavalitsusel arvestada menetlemiseks kuluva aja kindlaksmääramisel,
et isiku jaoks on tegemist kiiret lahendust vajava küsimusega ning ta on esitanud nõutud andmed (isiku- ja kontaktandmed,
pere koosseisu, sissetulekud, toetuse saamise põhjenduse ja arveldusarve numbri).
4. OSA 3. OSA 2. OSA
Lisaks märkis õiguskantsler, et üldjuhul on asjaomaste toetuste määramise mõistlikuks ajaks 10 tööpäeva. Viimast
kinnitavad ka sotsiaalkomisjoni istungi protokollid, millest nähtub, et isiku avalduse lahendamise aeg sõltub pigem
sellest, millal toimub sotsiaalkomisjoni istung, ja mitte sellest, kui kiirelt tuleks isiku avaldus lahendada. Teisisõnu on
võimalik nende taotluste lahendamine lühema aja jooksul kui 20 päeva.
10 tööpäeva jooksul on asjaomaseid taotlusi võimalik lahendada ka juba seetõttu, et isikul tuleb oma taotluses kõik
vajalikud andmed ise märkida. Erandlikult võib 10 tööpäeva pikkusest menetlusajast kõrvale kalduda, kui taotluse
aluseks olevate asjaolude väljaselgitamine on tavapärasest aeganõudvam, kui isik keeldub vastavaid andmeid avalikustamast,
on kahtlus, et avaldatud andmed ei vasta tõele ja vajavad seetõttu ülekontrollimist või isikuid ei ole võimalik
kätte saada, et asjaolusid selgitada.
Neil põhjustel võttis õiguskantsler seisukoha, et nimetatud toetuste menetlemine peab mahtuma maksimaalselt
10 tööpäeva piiresse ning seda ületava aja jooksul teostatud menetlus on eelduslikult ebamõistlikult pikk. Olenevalt
kaasuse elulistest asjaoludest, võib teatud juhtudel pidada mõistlikku menetlemisaega isegi lühemaks.
HMS § 54 kohaselt on õiguspärane haldusakt antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel,
on sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Seega saab õiguspäraseks lugeda
haldusakti, mille andmisel on järgitud: 1) pädevust; 2) kehtivat õigust; 3) proportsionaalsust; 4) kaalutlemisreegleid ja
5) vorminõudeid.
Haldusakti õiguspärasuse nõue tuleneb seaduslikkuse põhimõttest. See tähendab, et iga avaliku võimu akt peab põhinema
nii formaalselt kui ka materiaalselt kehtival õigusel. Ühelt poolt tähendab see seda, et võimu teostamisel tuleb
järgida pädevus-, menetlus- ja vorminõudeid. Teisalt seisneb seaduslikkuse põhimõte selles, et iga avaliku võimu akt
peab olema sisuliselt kooskõlas hierarhias kõrgemal asuvate õigusaktide normidega, antud kindlal õiguslikul alusel,
mahtuma kaalutlusõiguse piiridesse ja vastama kaalutlusõiguse eesmärgile ning proportsionaalsuse põhimõttele. 683
HMS § 56 lg 1 lausest 1 tuleneb põhimõte, et kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine
peavad olema kirjalikult põhjendatud. Kõnealuse lõike lause 2 järgi esitatakse haldusakti põhjendus haldusaktis või
menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Lisaks tuleb HMS § 56 lõigete 2 ja 3
järgi haldusakti põhjenduses märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus ning kaalutlusõiguse alusel antud
haldusakti põhjenduses märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Seejuures sätestab
viidatud paragrahvi lõige 4, et haldusakti andmise faktilist alust ei pea põhjenduses näitama, kui haldusakti adressaadi
taotlus rahuldati ja kolmanda isiku õigusi ega vabadusi ei piirata.
Eespool toodust saab järeldada, et kehtiva õiguse järgi on põhjendamiskohustuse täitmisena käsitatav nii haldusaktis
õigusliku aluse äramärkimine 684 kui ka haldusaktis sisuliste faktiliste ja õiguslike põhjenduste toomine. Seejuures on
faktilisteks põhjusteks haldusmenetluse käigus välja selgitatud elulised asjaolud ja neile haldusorgani poolt antud hinnangud
ning õiguslikeks põhjusteks haldusaktiga kehtestatud õigusliku olukorra selgitused. 685
Kirjeldatu mõte seisneb esiteks selles, et isikul peab olema võimalus saada teada, millisel õiguslikul alusel haldusorgan
258
683 Haldusmenetluse seaduse eelnõu seletuskiri seisuga 06.06.2001, nr 456 SE I, kättesaadav arvutivõrgus: http://www.riigikogu.ee.
684 I. Pilving. Õiguslik alus. – A. Aedmaa jt. Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu 2004, lk 277.
685 A. Aedmaa. Haldusakti põhjendamise kohustus. - Juridica 2001, lk 533.