õiguskantsleri 2007. aasta tegevuse ülevaade

Ülevaade õiguskantslerile seadusega pandud muude ülesannete täitmisest
kult kaitsta on deklaratsioon, millel puudub sisu ja tähendus.
Õigus tõhusale menetlusele enda kaitseks hõlmab muu hulgas õigust asja arutamisele mõistliku aja jooksul. Nii sätestab
EIÕK artikli 6 lõike 1 lause 1 expressis verbis inimõiguse õiglasele ja avalikule asja arutamisele mõistliku aja
jooksul sõltumatus ja erapooletus, seaduse alusel moodustatud õigusemõistmise volitustega institutsioonis. Vajadusele
lahendada kohtuvaidlus mõistliku aja jooksul on korduvalt viidanud ka Riigikohus. 807
Formuleering “mõistlik aeg” on määratlemata õigusmõiste, mis kohtupraktika kohaselt tuleb sisustada igal üksikjuhtumil,
arvestades konkreetset kaasust. Kohtumenetluse pikkuse “mõistlikkus” sõltub järgmistest asjaoludest: vaidluse
keerukus; kaalul olevate hüvede tähtsus; kaebuse, hagi või taotluse esitaja enda ning ametivõimude (eriti kohtu) käitumine.
808 Sama on rõhutanud Riigikohus: “[s]elleks, et mõõta, kas kohtumenetlus on toimunud mõistliku aja jooksul,
tuleb hinnata vaidluse keerukust ning menetlusosaliste ja kohtu käitumist.” 809
Kindlasti tuleb kohtumenetluse “mõistliku aja” kui kriteeriumi puhul arvestada ka kohtu töökoormusest tingitud
objektiivseid asjaolusid: olemasolevat ressurssi, kaebuste hulka, vaidluste keerukamaks muutumist jms, mis tingivad
viivitusi kohtumenetluses. 810
Avaldaja anti kohtu alla 2004. aasta juulis. Kohtu alla andmisel kohaldati tõkendit – elukohast lahkumise keeldu.
Kohtuistung määrati algselt 07.05.2007. Hiljem muudeti siiski kuupäeva varasemaks ning kohtuasi määrati arutamisele
14.02. ja 15.02.2007 istungitel.
Eeltoodud andmetest nähtub, et kohtu alla andmisest asja arutamiseni kohtuistungil kulus kokku kaks aastat ja seitse
kuud. Nagu eelnevalt öeldud, tuleb kõnealuse aja pikkuse mõistlikkuse hindamisel analüüsida konkreetset juhtumit:
vaidluse keerukust, kaalul olevate hüvede tähtsust, isiku enda ning ametivõimude (eriti kohtu) käitumist.
Konkreetsel juhul ei olnud tegemist õiguslikult väga keerulise juhtumiga, mis eeldaks kohtunikult väga mahukat eeltööd
või analüüsi enne asja kohtuistungil arutamisele määramist. Ka ei olnud kohtuasjas tegemist mitme süüdistatava
või rohkearvulise menetlusosalistega, mis võivad tingida viivitusi asja arutamise istungi määramisel.
Õigus asja arutamisele mõistliku aja jooksul on eriti oluline kriminaalasjades, kus on kaalul üks isiku olulisemaid
põhiõiguseid – õigus isiku vabadusele. 811 Isiku vahi all viibimise korral tuleb iseäranis rangelt suhtuda mõistliku aja
kriteeriumi järgimisse. Avaldaja vahi all ei viibinud, kuid tema suhtes kohaldati elukohast lahkumise keeldu. KrMS
§ 128 järgi seisneb see kahtlustatava või süüdistatava kohustuses mitte lahkuda oma elukohast ilma menetleja loata
kauemaks kui üheks ööpäevaks. Taoline piirang riivab isiku liikumisvabadust (PS § 34) ja eneseteostusvabadust (PS
§ 19 lg 1). Arvestades kohtumenetluse pikkust üle kahe aasta, võib sellest saada teiste põhiõiguste riive: kutsetegevusvabaduse
riive (PS § 29 lg 1), kui töö eeldab reisimist ja ringi liikumist, eraelu puutumatuse riive (PS § 26), kui
lähedaste külastamine nõuab elukohast lahkumist.
4. OSA 3. OSA
308
Süüdistuses kirjeldatud kuritegude eest süüdimõistmisel ähvardas avaldajat rahaline karistus või vangistus. N-ö õhus
olev määramatus võimalikust tulevasest karistusest, sh vabaduskaotuslikust toob kaasa olulise psüühilise pinge ning
loob takistusi tuleviku planeerimisel. Käimasoleva kriminaalmenetlusega võib kaasneda ka stigmatiseerimine.
Viru Maakohtu töökoormus on tõesti suur, mida tõendab statistika 812 . Suur töökoormus ei ole aga piisavaks põhjenduseks
sellele, et kohtumenetlus venib. Mõistliku aja põhimõtte mittejärgimist ei saa antud juhul panna konkreetse
kohtuniku süüks, kuna probleem on kohtusüsteemis üldine (eriti just Viru Maakohtus). 2004. aastal oli sama kohtuniku
menetlusse antud 80 vana kriminaalasja, mis olid saabunud kohtusse alates 1991. aastast.
(5) Eeltoodust tulenevalt võttis õiguskantsler seisukoha, et olukorda, kus üksnes kohtuistungini jõudmine võtab aega
kaks aastat ja seitse kuud ning seejuures on isiku suhtes kohaldatud elukohast lahkumise keeldu, ei saa pidada konkreetsel
juhul kooskõlas olevaks isiku põhiõigusega kohtuasja arutamisele mõistliku aja jooksul. Samas ei ole kohtumenetluse
mõistliku aja jooksul toimumise põhimõtte mittejärgimine konkreetsel juhul etteheidetav üksnes konkreetsele
807 Näiteks RKEKm 10.04.2002, nr 3-3-4-2-02, p 10; RKÜKo 17.02.2004, nr 3-1-1-120-03, p 18; RKHKo 29.09.2004, nr 3-3-1-42-04, p 22;
RKHKm 15.11.2004, nr 3-3-1-58-04, p 21.
808 Nt Euroopa Inimõiguste Kohtu 18.01.2007 otsus asjas Shchiglitsov vs. Eesti, p 16: “The Court reiterates that the reasonableness of the length
of proceedings must be assessed in the light of the circumstances of the case and with reference to the following criteria: the complexity of the
case, the conduct of the applicant and the relevant authorities and what was at stake for the applicant in the dispute.”
809 RKHKm 15.11.2004, nr 3-3-1-58-04, p 16.
810 Vt nt Euroopa Nõukogu tegevuse kohta Euroopa Nõukogu kohtute efektiivsust hindava komisjoni (CEPEJ) koostatud raamprogrammi
“Kohtusüsteemide uus eesmärk: iga kohtuasja menetlemine optimaalse ja ettenähtava aja jooksul” (CEPEJ (2004) 19 REV2, Strasbourg,
13.09.2005), mis mh võtab kokku Euroopa Nõukogu sellekohased soovitused ja resolutsioonid.
811 Nt RKHKo 09.06.2006, nr 3-3-1-20-06, p 15: “[…] oli isiku õiguseks, mida piirati, üks olulisemaid põhiõigusi – vabadus.” Põhiõiguste riive
intensiivsuse mõttes on tuginedes Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale eristatud vabaduse võtmist ja piiramist – RKHKo 24.11.2005, nr
3-3-1-61-05, p 33: “[…] selle üle otsustamisel, kas on tegemist vabaduse võtmisega Konventsiooni art 5 tähenduses või vabaduse piiramisega,
tuleb arvesse võtta konkreetse asja kõiki asjaolusid, sh kohaldatava vahendi tüüpi, kestvust, tagajärgi ja kohaldamise viisi. Vabaduse võtmine ja
vabaduse piiramine erinevad üksnes riive intensiivsuse määras […].”
812 Justiitsministeeriumi koostatud statistika; kättesaadav arvutivõrgus: http://www.kohus.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=20039/Kohtute
+statistika+2005+kodulehele.pdf; http://www.kohus.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=27844/kohtute+statistika+2006.pdf.