õiguskantsleri 2007. aasta tegevuse ülevaade
õiguskantsleri 2007. aasta tegevuse ülevaade
õiguskantsleri 2007. aasta tegevuse ülevaade
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
ÕIGUSKANTSLER JA TÄITEVVÕIM<br />
III<br />
JUSTIITSMINISTEERIUMI VALITSEMISALA<br />
1. Üldiseloomustus<br />
Justiitsministeeriumi valitsemisalas on riigi õigus- ja kriminaalpoliitika kavandamine ja elluviimine; õigusloome<br />
koordineerimine; õigusaktide terviktekstide koostamine; rahvusvaheliste õigusabitaotluste menetlemine;, välisriigi kodaniku<br />
või kodakondsuseta isiku välisriigile väljaandmise otsustamine: esimese ja teise astme kohtute, prokuratuuri,<br />
vanglate, kohtulike registrite ning kohtuekspertiisi, notarite ameti<strong>tegevuse</strong> ja õigusteenuse korraldamine; tsiviiltäite,<br />
vandetõlke, pankrotimenetluse ja andmekaitse küsimused ning kuriteoennetuse koordineerimine ja õigusaktide eelnõude<br />
ettevalmistamine.<br />
Justiitsministeeriumi pädevuses on notariaadi ameti<strong>tegevuse</strong> ja õigusteenuse; vandetõlgi- ja kohtutäituriteenistuse<br />
ning pankrotihaldurite töö korraldamine; kuriteoennetuse ja Eesti õigusaktide Euroopa Liidu õigusega ühtlustamise<br />
koordineerimine; rahvusvaheliste õigusabitaotluste menetlemine ning advokatuuri <strong>tegevuse</strong> seaduslikkuse tagamine ja<br />
riigi kohtumenetluses esindamise korraldamine.<br />
Ministeeriumi valitsemisalas asuvad maa- ja halduskohtud ning ringkonnakohtud, prokuratuur, vanglad, Registrite<br />
ja Infosüsteemide Keskus, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, Andmekaitse Inspektsioon (AKI) ja Kohtute Raamatupidamiskeskus.<br />
4. OSA 3. OSA 2. OSA<br />
<strong>2007.</strong> <strong>aasta</strong>l oli Justiitsministeeriumi valitsemisalas õiguskantsleri uuritavaid küsimusi 344 juhul (sh 57 juhul puudutas<br />
see ministeeriumit ning 257 juhul vanglaid). Sarnaselt eelnevatele <strong>aasta</strong>tele moodustasid ka <strong>2007.</strong> <strong>aasta</strong>l suurema<br />
osa õiguskantslerile esitatud avaldustest ja menetlustest kinnipidamistingimuste õiguspärasust puudutavad avaldused.<br />
Ülevaate<strong>aasta</strong>l tegeles Justiitsministeerium põhiliselt sisejulgeoleku, karistusõiguse, vanglate ja andmekaitse arendamisega.<br />
1.1. Riiklik ekspertiisiasutus<br />
<strong>2007.</strong> <strong>aasta</strong>l lõpetasid Justiitsministeerium ja Siseministeerium riiklike ekspertiisiasutuste pädevuste dubleerimise.<br />
01.01.2008 ühendati Kriminalistika Keskus ja Kohtuekspertiisi Büroo üheks asutuseks, mis tegutseb edaspidi<br />
Justiitsministeeriumi valitsemisalas. Muudatus lõpetas dubleerimise ning peaks kaasa tooma parema teenuse osutamise<br />
politseile, prokuratuurile ja kohtule tõendusliku baasi loomisel ja selle kasutamisel süütegude avastamiseks.<br />
Eelduslikult ühtlustub kohtuekspertiisi süsteem, lisaks vähenevad halduskulud. Ekspertiisiasutuste ühendamisega<br />
seoses menetles õiguskantsler <strong>2007.</strong> <strong>aasta</strong>l küsimusi, mis puudutasid endiste ametnike subjektiivsete õiguste rikkumist<br />
teenistussuhte muutmisel töölepinguliseks. Õiguskantsler leidis, et riigil tuleb kujundada üldine regulatsioon, kuidas<br />
ning milliste põhimõtete alusel kaitstakse ametniku kohalt töölepingulisele kohale üleviidava isiku põhiõigusi, eriti<br />
õiguspärast ootust, et tema tööalased õigused ei muutuks kehvemaks.<br />
Õiguskantsler 2006. <strong>aasta</strong> <strong>tegevuse</strong> ülevaates oli menetlus, mis puudutas riiklikus ekspertiisiasutustes tehtavate ekspertiiside<br />
hinnakirja. Õiguskantsler leidis, et lähtudes kohtuekspertiisitasu olemusest ja toetudes PS §-le 113, on<br />
nimetatud tasu avalik-õiguslik rahaline kohustus. Seetõttu tuleb tasu sätestada seadusega. Selle seisukohaga nõustus<br />
toona ka justiitsminister ja teatas, et kõnealust muudatust sisaldav seaduseelnõu võetakse Justiitsministeeriumi <strong>2007.</strong><br />
<strong>aasta</strong> tööplaani tähtajaga esitada see hiljemalt 05.09.2007 Riigikantseleile Vabariigi Valitsuse päevakorda panemiseks.<br />
Niinimetatud ekspertiisiasutuste ühendamise eelnõu 216 esitatigi Riigikogule arutamiseks, seda aga ekspertiisitasusid<br />
puudutava muudatuseta. Nii on ekspertiisitasud jätkuvalt põhiseadusega kooskõlas oleval viisil seadustamata.<br />
1.2. Korrakaitse<br />
Aastaid on õiguskantsleri kõrgendatud tähelepanu all olnud korrakaitsega seonduvad küsimused ning riigi <strong>tegevuse</strong>d<br />
valdkonna kujundamisel. Nii 2006. kui ka <strong>2007.</strong> <strong>aasta</strong>l jälgis õiguskantsler Justiitsministeeriumi ettevalmistatud<br />
korrakaitseseaduse eelnõu menetluse käiku ning esitas oma seisukohad selle lahenduste kohta. Tegu on inimeste põhiõigusi<br />
intensiivselt riivata võimaldava seadusega. Eelnõu võeti Riigikogu menetlusse 16.05.<strong>2007.</strong> Õiguskantsler on<br />
oma varasemates ülevaadetes korduvalt juhtinud tähelepanu lüngale Eesti õiguskorras ja vajadust korrakaitseseaduse<br />
vastuvõtmiseks. 217<br />
Eelnõuga luuakse alus avalikku korda ja turvalisust kaitsvale ühtsele süsteemile. Eriti oluliseks peab õiguskantsler<br />
seda, et eelnõuga luuakse konkreetsed alusnormid ohtude tõrjumiseks vajalike korrakaitsemeetmete rakendamiseks,<br />
mis tagab korrakaitseorganitele varasemast suurema kindlustunde oma <strong>tegevuse</strong>s ning inimestele suurema usalduse<br />
70<br />
216 Politseiseaduse, Vabariigi Valitsuse seaduse, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse, politseiteenistuse seaduse<br />
ja kohtuekspertiisiseaduse muutmise seadus. Vastu võetud Riigikogus 07.06.2007, jõustunud 14.07.2007 (osaliselt 01.01.2008).<br />
217 Korrakaitse valdkonda käsitleti nt õiguskantsleri politsei- ja korrakaitseõiguse teaduskonverentsil 2004. <strong>aasta</strong>l. Vt ka eelnõu kajastatust õiguskantsleri<br />
2006. <strong>aasta</strong> <strong>tegevuse</strong> ülevaates, lk 152–153.
Change language