õiguskantsleri 2007. aasta tegevuse ülevaade

ÕIGUSKANTSLER JA TÄITEVVÕIM
(4.4) Justiitsministeerium on teinud mitmeid pingutusi, et lühendada kohtumenetluste pikkust (nt ühendanud kohtu
tööpiirkondi, suurendanud abipersonali, tõstnud kohtutöötajate kvalifikatsiooni). Olukord on mõneti paranenud,
kuid probleeme esineb endiselt (vt täpsemalt statistikat 253 ).
Ka Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kinnitab kohtumenetluse pikkuse probleemi olemasolu Eestis, näiteks
02.12.2003 otsus asjas Treial vs. Eesti ning 18.01.2007 otsus asjas Štšiglitsov vs. Eesti, kus kohus tuvastas mõlemal
korral mõistliku aja põhimõtte rikkumise. 254
Kohtumenetluse toimumine mõistliku aja jooksul on üheks Euroopa Nõukogu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu teravdatud
tähelepanu all olevatest küsimustest. 255 Et vähendada mõistliku aja põhimõttega seotud kaebusi Euroopa
Inimõiguste Kohtule, rõhutatakse vajadust üldiste meetmete, sh riigisiseste õigusreformide järele. 256 Viimase üheks
komponendiks (üldiste kohtumenetluse kiirendamise abinõude kõrval) on ka võimalus mõistliku aja põhimõtte rikkumisel
saada riigi tasandil kahju hüvitist, mis hoiaks ära vajaduse pöörduda Inimõiguste Kohtu poole. Ka nn tarkade
grupi (Group of Wise Persons) koostatud raportist 257 nähtub, et näiteks 2005. aastal puudutas kohtumenetluse
mõistliku aja põhimõtte järgimist ligikaudu 25% Euroopa Inimõiguste Kohtu tehtud otsustest. Selleks, et vähendada
muuhulgas ka Inimõiguste Kohtu enda töökoormust, rõhutatakse raportis vajadust tõhusate (ja isikutele teada olevate)
riigisiseste meetmete järele, et riik heastamaks kõnealused rikkumised.
Veneetsia Komisjon on teinud uurimuse siseriiklike õiguskaitsevahendite efektiivsusest ebamõistliku pikkusega kohtumenetluse
puhul. 258 Selles analüüsitakse nii Euroopa Inimõiguste Kohtu kui ka Euroopa Nõukogu liikmesriikide
kogemusi ja tagajärgi. Nii näiteks on Itaalia, mis on üheks probleemseimaks riigiks kõnealuses küsimuses, 259 välja
töötanud sellekohase eraldi seaduse, nähes ette vastava kahju hüvitamise võimaluse (24.03.2001 seadus nr 89,
nn Pinto seadus). 260 Ka Poolas 261 on loodud vastav regulatsioon (17.06.2004 seadus).
Täiendavalt tuleb lisada, et kahju hüvitamine on mõistagi vaid tagantjärgi reaktsioon mõistliku aja põhimõtte rikkumisele.
Riik peaks rakendama abinõusid, et vältida taoliste kahetsusväärsete juhtumite tekkimist juba ennetavalt ja
nägema ette sellekohase kaebeõiguse, et kiirendada menetlust. 262 Ennetavad meetmed ei ole olnud seni piisavad, kui
kohtumenetluse venimise läbi on isikul juba tekkinud moraalne või materiaalne kahju.
(5) Et tagada PS §-st 25 tulenev igaühe õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalsele ja materiaalsele
kahju hüvitamisele, tegi õiguskantsler justiitsministrile ettepaneku algatada seaduseelnõu, mis võimaldaks isikutel
saada riigisisese (kohtu)menetluse kaudu hüvitist juhtumil, kui isikut puudutava kohtuasja lahendamisel on rikutud
kohtumenetluse mõistliku aja jooksul toimumise põhimõtet. Õiguskantsler rõhutas, et see aitaks tagada PS §-dest
13, 14 ja 15 ning EIÕK artiklist 13 tuleneva õiguse tõhusale menetlusele enda kaitseks, et lahendada probleem riigi
tasandil ning vältida seeläbi vajadust pöörduda (hüvitise saamiseks) Euroopa Inimõiguste Kohtu poole.
Oma 19.06.2007 vastuses märkis justiitsminister, et õiguskantsleri ettepanek väärib kaalumist ning tõstatatud küsimusega
tuleb edaspidi kindlasti tegeleda.
Seisuga 27.11.2007 ei olnud õiguskantsler justiitsministrilt selles küsimuses rohkem tagasisidet saanud, seetõttu pöör-
253 Kättesaadav arvutivõrgus: http://www.kohus.ee/10925.
254 Vt Euroopa Inimõiguste Kohtu 02.12.2003 otsus asjas nr 48129/99 Treial vs. Eesti, 18.01.2007 otsus asjas nr 35062/03 Štšiglitsov vs.
Eesti.
255 Vt Euroopa Nõukogu tegevuse kohta: Euroopa Nõukogu kohtute efektiivsust hindava komisjoni (CEPEJ) koostatud raamprogramm
“Kohtusüsteemide uus eesmärk: iga kohtuasja menetlemine optimaalse ja ettenähtava aja jooksul” (CEPEJ (2004) 19 REV2, Strasbourg,
13.09.2005), mis mh võtab kokku ka Euroopa Nõukogu sellekohased soovitused ja resolutsioonid. Eestikeelne versioon on kättesaadav arvutivõrgus:
http://www.nc.ee/vfs/531/cepej_rev_2004.pdf (01.04.2007). Vt ka: Length of court proceedings in the member States of the Council
of Europe based on the case-law of the European Court of Human Rights, CEPEJ(2006)15; Reducing judicial times in the countries of
Northern Europe, CEPEJ(2006)14. Kättesaadavad arvutivõrgus: http://www.coe.int/t/dg1/legalcooperation/cepej/textes/adoptedTexts_en.asp
(02.05.2007).
256 Nt Ministrite Komitee 13-14.02.2007 toimunud Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuste täitmise kontrollimise teemalise kohtumise üheks päevakorrapunktiks
oli 21 liikmesriigis kohtumenetluse ülemäärase pikkuse probleem ja/või vastava tõhusa siseriikliku heastamise võimaluse loomine
(the problem of excessive length of judicial proceedings, and/or setting up an effective domestic remedy in this respect, in 21 countries
(cases against Bulgaria, Croatia, Czech Republic, France, Germany, Greece, Hungary, Italy, Ireland, Latvia, Liechtenstein, Lithuania, “the
former Yugoslav Republic of Macedonia”, Poland, Romania, San Marino, Slovakia, Slovenia, Turkey, Ukraine and United Kingdom)). Kättesaadav
arvutivõrgus: http://www.coe.int/t/e/human_rights/execution/01_Introduction/1PR987e.asp#TopOfPage (31.03.2007).
257 Kättesaadav arvutivõrgus: http://www.coe.int/t/dc/press/NoteRedac2007/20070125_report_wisepersons_en.asp (31.03.2007).
258 Study on the Effectiveness of National Remedies in respect of Excessive Length of Proceedings, adopted by the Venice Commission at
its 69the Plenary Session (Venice, 15-16 December 2006); CDL-AD(2006)036rev. Kättesaadav arvutivõrgus: http://www.venice.coe.int/
docs/2006/CDL-AD(2006)036rev-e.asp (02.05.2007).
259 Vt nt Ministrite Komitee 14.02.2007 vaheresolutsiooni ResDH(2007)2 kohtumenetluse ülemäärase pikkuse kohta Itaalias; kättesaadav arvutivõrgus:
https://wcd.coe.int/ViewDoc.jsp?Ref=ResDH(2007)2&Sector=secCM&Language=lanEnglish (01.04.2007).
260 Itaalia vastavat seadusandlust ja praktikat on käsitletud pikemalt ka Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendites, vt nt 29.03.2006 otsus asjas
Cocchiarella vs. Itaalia.
261 Vt nt Euroopa Inimõiguste Kohtu 01.03.2005 lahendid asjades Michalak vs. Poola ja Charzynski vs. Poola.
262 ÜRO Inimõiguste Komitee on märkinud, et rahvusvahelise poliitiliste ja tsiviilõiguse pakti art 14 mõttes ei piisa üksnes vaid tagantjärgi heastamisvõimalustest.
Komitee on rõhutanud: “To make this right effective, a procedure must be available in order to ensure that the trial will
proceed “without undue delay”, both in first instance and on appeal.” (ÜRO Inimõiguste Komitee üldised selgitused (General Comment) nr
13 artikli 14 kohta, § 10; kättesaadav arvutivõrgus: http://sim.law.uu.nl/SIM/CaseLaw/Gen_Com.nsf/Treaty?OpenView&Start=1&Count=3
0&Expand=6#6 (01.05.2007).)
4. OSA 3. OSA 2. OSA
81