Niiskus - ja hallitusprobleemid töökohtadel
Niiskus - ja hallitusprobleemid töökohtadel
Niiskus - ja hallitusprobleemid töökohtadel
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
NIISKUS- JA HALLITUSPROBLEEMID TÖÖKOHTADEL<br />
_____________________________________________________________________<br />
Foto: Kari Vähämäki<br />
Lae mater<strong>ja</strong>l on märgunud,<br />
sellelt võetud külvis kasvas<br />
hallitus. Hallituse eosed levivad<br />
kergesti ruumi õhku <strong>ja</strong> tekitavad<br />
tööta<strong>ja</strong>tele tervisehäireid.<br />
<strong>Niiskus</strong>kahjustused <strong>ja</strong> keemiliste ühendite jääkained<br />
Pikaa<strong>ja</strong>line niiskus põhjustab ehitusmater<strong>ja</strong>lide kahjustusi. Mater<strong>ja</strong>lide lagunemine<br />
<strong>ja</strong> pehkimine nõrgestab ehituskonstruktsioone, mistõttu tuleb nad väl<strong>ja</strong><br />
vahetada. Märgades mater<strong>ja</strong>lides võib toimuda ka keemilisi muutusi, mille tulemusena<br />
eraldub ruumiõhku keemilisi ühendeid. Mõned neist mittesoovitavatest<br />
ühenditest rikuvad ruumide sisekliimat <strong>ja</strong> võivad põhjustada terviseprobleeme.<br />
Seinaplaadid<br />
Saepuruplaatides kasutatav ureaformaldehüüdliim ei talu niiskust; vee toimel<br />
hakkab plaat lagunema <strong>ja</strong> formaldehüüd vabaneb gaasina õhku. See gaas on<br />
ka väikestes annustes kahjulik <strong>ja</strong> tekitab kergesti limaskestade ärritusnähte.<br />
Kaasaegsetes plaatides kasutatav ureaformaldehüüdliim on küll parema kvaliteediga<br />
kui 1970. aastatel, kuid liimist põhjustatud kahjustusi esineb endiselt.<br />
Teisalt on tõusnud nõudmiste tase; on muutunud rangemaks normatiivid. Enne<br />
1983. aastat valminud hoonetes oli lubatud formaldehüüdi sisaldus ruumiõhus<br />
alla 0,3 mg/m 3 , hiljem valminud või kapitaalselt remonditud hoonetes<br />
aga alla 0,15 mg/m 3 .<br />
Siseseinte mater<strong>ja</strong>liks on saepuruplaadi asemele tulnud paberkattega kipsplaat.<br />
Kipsplaatidest pihtub õhku vähem orgaanilisi ühendeid kui saepuruplaatidest,<br />
kuid tselluloosi <strong>ja</strong> ligniini toiduks tarvitavad mikroorganismide liigid võivad<br />
elada ka neis plaatides.<br />
Betoon <strong>ja</strong> tasandussegud<br />
Viimasel a<strong>ja</strong>l on ruumide õhku rikkunud märgunud põranda <strong>ja</strong> seinte tasandussegud,<br />
millesse on töö hõlbustamiseks lisatud kaseiini <strong>ja</strong> želatiini, mis on<br />
algselt valkained. Neid tasandussegusid on kasutatud seinte <strong>ja</strong> põrandate tasandamiseks<br />
ebatasaste betoonplaatide peal. Pal<strong>ja</strong>s betoon on turvaline ehitusmater<strong>ja</strong>l<br />
<strong>ja</strong> sellest ei eritu ruumiõhku tervisele kahjulikke ühendeid. Siiski<br />
15