Seletuskiri

koda.ee

Seletuskiri

Jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu

SELETUSKIRI

I Sissejuhatus

Jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) on ette

valmistanud Keskkonnaministeeriumi (edaspidi KKM) jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek,

jäätmeosakonna peaspetsialist Marika Siht (626 2862, marika.siht@envir.ee). Eelnõu

õigusalase korrektsuse tagas KKM õigusosakonna jurist Meelis Männiste (626 2824,

meelis.manniste@envir.ee) ning keeletoimetaja oli KKM õigusosakonna peaspetsialist Enel

Ormus (626 2906, enel.ormus@envir.ee).

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu lihthäälteenamus.

II Eelnõu eesmärk, sisu ja võrdlev analüüs

Pakendi ja pakendijäätmete kogumissüsteemi toimimisel on esile kerkinud mitmed

probleemid, mille lahendamiseks on vaja teha muudatused jäätmeseaduses (edaspidi JäätS) ja

pakendiseaduses (edaspidi PakS). Eelnõu võib jagada tinglikult kahte ossa. Esimene osa

täpsustab JäätSi, et tõhustada kontrolli Eestis kehtestatud tagatisrahaga pakendi

riikidevahelise veo üle. Teine ja kõige mahukam mõtteline osa hõlmab täiendusi, mis on

seotud tagatisrahaga pakendite tagasivõtmisega.

Mitmed pakendiettevõtjad (isikud, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendavad

kaupa, veavad sisse või müüvad pakendatud kaupa) kasutavad oma toodete turustamisel Balti

riikides ühtset märgistust (etikette, sh ühtset EAN triipkoodi), mis võimaldab toodet

realiseerida nii Eestis, Lätis kui ka Leedus. Eesti PakSi kohaselt on pakendiettevõtja

kohustatud taaskasutusorganisatsioonile tasuma üksnes nende pakendite eest, mis lastakse

turule Eesti Vabariigis. Seega on tekkinud olukord, kus pakend, millel on Eesti tagatisraha

märgistus, lastakse turule Lätis või Leedus ja selle eest Eesti taaskasutusorganisatsioonile ei

tasuta, kuid pärast pakendis oleva kauba tarbimist kogutakse pakendid kokku ning veetakse

Eestisse. Eestis antakse pakendid üle taaskasutusorganisatsioonile, kes kohustub pakendi

tagastamisel tasuma nii pandi kui ka hüvitise pakendi tagastuskoha operaatorile. OÜ Eesti

Pandipakend hindab oma kahju suuruseks seoses Lätist ja Leedust sisse toodud pakendite ja

pakendijäätmetega 8–12 miljonit Eesti krooni aastas.

Pakendite ja pakendijäätmete riikidevahelisele veole kohalduvad piirangud, mis on

kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1013/2006 14. juunist 2006

jäätmesaadetiste kohta (edaspidi määrus 1013/2006). Määruse 1013/2006 artikli 3 punkti 2

kohaselt rakendatakse taaskasutamiseks määratud jäätmesaadetistele, sh pakenditele ja

pakendijäätmetele sama määruse artiklis 18 sätestatud üldnõudeid juhul, kui jäätmesaadetise

kogus ületab 20 kilogrammi. Artikli 18 kohaselt peab jäätmetega olema kaasas asjakohane

teave (määruse 1013/2006 lisa VII) ja sihtkohariigi jäätmekäitlejaga sõlmitud leping. Seega

on pakendijäätmete riikidevahelisele veole kehtestatud piirangud juhuks, kui veetavate

jäätmete kogus ületab 20 kilogrammi. 0,5-liitrine plastpudel kaalub ligikaudu 33 grammi, mis

tähendab, et kehtiva seaduse kohaselt võib Eestisse sisse vedada kuni 600 plastpudelit


artiklis 18 sätestatud üldnõudeid täitmata. Vastavalt OÜ Eesti Pandipakend 01. juuli 2009. a

kirjas tehtud ettepanekule tuleks vähendada pakendi, millele on kehtestatud tagatisraha,

sisseveol Eestisse, määruse 1013/2006 artikli 3 punktiga 2 kehtestatud 20 kilogrammist

piirmäära 4 kilogrammini. Madalam piirmäär võimaldab vähendada pettust, mille tõttu

pandisüsteem on kandnud suuri kahjusid.

PakSiga ei ole reguleeritud periood, mille kestel tarbijal või lõppkasutajal on õigus pärast

tagatisrahaga pakendi turule laskmise lõpetamist, pakendi ribakoodi muutmist (nt

rahvusvaheliselt koodilt Eesti koodile üleminekut) või tagatisraha märgi muutmist,

tagatisrahaga pakendit tagastada ja selle eest tagatisraha tagasi nõuda. Tarbija võib ka nt

10 aastat pärast tagatisrahaga pakendi ostmist nõuda tagatisraha tagastamist, mistõttu on

ajalise piirangu seadmine vajalik. Kavandatav muudatus on eelkõige vajalik majanduslike

riskide maandamiseks seoses sisseveetava pakendiga, mille ribakoodid on täna registrisse

kantud. Samuti on muudatus vajalik ka tagatisrahaga pakendite süsteemi pakendiregistri

häireteta toimimiseks, mida haldab OÜ Eesti Pandipakend, kes on keskkonnaministrile

saatnud ka vastavasisulise kirja (10.08.2009 nr 32). Olukorras, kus pakendiettevõtja lõpetab

märgistuse kasutamise (pakendi turule laskmise) või laseb turule vana toote asemel uue toote,

tuleb vana märgistusega toode pakendiregistrist kustutada. Näiteks täna on

tagatisrahasüsteemi pakendiregistris u 3600 registreeritud pakendit, millest ligi 2000 on

aktiivsed ehk sellised, mida toodetakse ja turule lastakse. Pakendite, mida Eestis enam turule

ei lasta, hoidmine pakendiregistris on tõsiseks riskiks seoses pakendite sisseveoga Lätist ja

mujalt. Kui sellist pakendit Eestis enam ei müüda, võidakse sama koodiga pakendit müüa

Lätis, kust viimane võib sattuda Eesti tagastussüsteemi, mille eest Eestis on tagatisraha

tasumata. Seoses eeltooduga täpsustatakse eelnõu §-ga 2 PakSi § 21 lõike 10 teksti selliselt, et

loetletakse juhtumid, mil tagatisraha ei kuulu tagastamisele. Punkti 1 kohaselt ei tagastata

tagatisraha PakSi § 23 lõigetes 2 ja 2 1 sätestatud juhul, kusjuures lõikele 2 on viidatud ka

kehtivas PakSis, kuid eelnõu kohaselt täpsustatakse lõike teksti selliselt, et lisaks tagatisraha

märgile peab pakendil või etiketil olema ka taaskasutusorganisatsiooniga kooskõlastatud

ribakood (täpsem selgitus järgneb seda käsitlevate lõigete muutmise ettepanekute juures).

Tulenevalt PakSi § 23 lõikest 2 1 ei tagastata pakendile kehtestatud tagatisraha, kui tagatisraha

märk muutub. Alates uue märgi kehtima hakkamisest tagastatakse tagatisraha eelnevalt

kehtinud märgiga pakendi eest 24 kuu jooksul, misjärel kuulub pakend tagasivõtmisele PakSi

§-s 20 sätestatud korras tagatisraha tagastamata. Eelnõu § 2 punkti 1 kohaselt ei tagastata

tagatisraha, kui pakendi turule laskmise lõpetamisest on möödunud 24 kuud. See puudutab

tagatisrahaga pakendites hooajatooteid (nt ainult suviseks müügiperioodiks toodetud

karastusjooke) ja tagatisrahaga pakendis jooke, mis on olnud müügil pikema aja jooksul, kuid

mille tootmine on lõpetatud. Kui tagatisrahaga pakendis jookide tootja Eestis või importija on

lõpetanud toote turule laskmise, siis teavitab ta sellest ka taaskasutusorganisatsiooni (see peab

olema reguleeritud ettevõtja ja taaskasutusorganisatsiooni omavahelise lepinguga) ja järgneva

24 kuu jooksul saab tarbija pakendit tagastades selle eest ka tagatisraha. Pärast 24 kuu

möödumist seadistatakse tagastusautomaadid ümber ja tagatisraha selle pakendi eest ei ole

enam võimalik saada, mistõttu selline pakend kuulub tagasivõtmisele koos muude

pakendijäätmetega (nt pakendijäätmed kogutakse konteinerisse või kotti). Tagastusraha

süsteemi kuuluvad pakendid võib mõistlikus koguses tagastada kogumispunkti, mis asub mis

tahes poes või poe vahetus läheduses, kus müüakse vastava kuju ja suurusega kaupa. Mõistlik

kogus käesoleva seaduse muutmise eelnõu tähenduses on kogus, mille kauba müüja on

suuteline füüsiliselt vastu võtma, võttes arvesse müügikoha suurust (vajalikku ajutist

ladustamise ruumi ja muud ruumi) ning väiksemate poodide korral ka tagastatava rahasumma

suurust.

Kehtiva PakSi § 23 lõike 1 kohaselt kannab pakendiettevõtja, välja arvatud isik, kes müüb


pakendatud kaupa, millele on kehtestatud tagatisraha, tagatisraha märgi kas pakendile või

etiketile. Kui pakendiettevõtja, kes laseb turule pakendatud kaupa, on andnud oma

kohustused vastavalt PakSi § 16 lõikele 2 üle taaskasutusorganisatsioonile, peab

pakendiettevõtja pakendile või etiketile kandma selle taaskasutusorganisatsiooni tagatisraha

märgi. Sellise sõnastusega säte on väga raskesti jälgitav ja mõistetav, sest esimeses lauses

kasutatud väljend „pakendiettevõtja, välja arvatud isik, kes müüb pakendatud kaupa“ on

samatähenduslik teises lauses kasutatud sõnadega „pakendiettevõtja, kes laseb turule

pakendatud kaupa“, mistõttu õigusselguse jaoks tuleb need ühildada. Lisaks võib esimesest

lausest järeldada, et pakendile või etiketile tuleb kanda tagatisraha märk ilma, et oleks

korraldatud nende pakendite kogumine, kuid kogumise korraldamiseks on vajalik, et need

pakendid oleks kogumissüsteemis ka aktsepteeritava ribakoodiga. Vaid tagatisraha märgi

alusel pakendi tuvastamine ja tagasi võtmine oli piisav pandisüsteemi käivitamisel, kui

valdavaks oli käsitsi vastuvõtt. Käesoleval ajal ligikaudu 90% tagastusest toimub

vastuvõtuautomaatide kaudu (RVM ehk taaraautomaatide vahendusel), mis tuvastab pakendi

ja võtab selle tagasi pakendi ribakoodi alusel. Seega on tänase tagastuse juures ülimalt

oluline, et pakendi ribakood vastaks rahvusvaheliselt tunnustatud standardile. Praktikas võib

esineda ka olukord, kus pakend, millel on märgitud OÜ Eesti Pandipakendi tagatisraha märk,

ei ole kantud tagatisrahaga pakendite kogumissüsteemi pakendiregistrisse, või enamgi veel,

tootega seotud pakendiettevõtjal puuduvad lepingulised suhted EPPga, s.o pakendiettevõtja ei

ole oma kohustusi EPPle üle andnud ega kanna ka pakendite tagastamisega seoses mingeid

kulusid. Samas on tarbijal või lõppkasutajal õigus pakend tagastada ja saada tagasi

tagatisraha. Seoses eeltooduga muudetakse PakSi § 23 lõike 1 sõnastust selliselt, et

pakendiettevõtja, kes laseb turule pakendatud kaupa ja on oma kohustused vastavalt

käesoleva seaduse § 16 lõikele 2 üle andnud taaskasutusorganisatsioonile, kannab tagatisraha

märgi ja taaskasutusorganisatsiooniga kooskõlastatud ribakoodi kas pakendile, millele on

kehtestatud tagatisraha, või selle etiketile. Nimetatud säte toimib koos PakSi § 23 lõikega 5,

mille kohaselt kauba müük pakendis, millel puudub sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud

nõuetekohane märgistus, on keelatud.

Kuna käesoleva eelnõu § 2 punktiga 2 lisandus nõue kasutada taaskasutusorganisatsiooniga

kooskõlastatud ribakoodi, tuleb täiendada PakSi § 23 lõiget 2, mis sätestab tingimused, millal

pakendi eest tagatisraha ei tagastata ja pakend kogutakse koos muude pakendijäätmetega

konteinerisse või kotti. Eelnõuga ei muudeta tingimuste sisu, vaid nõutakse, et sarnaselt

tagatisraha märgile peab ka pakendil või etiketil olev ribakood olema selgelt nähtav ja loetav.

Nagu öeldud, toimub tagastamine enamasti automaadi kaudu, mis tuvastab pakendi ja võtab

selle vastu pakendi ribakoodi alusel. Seetõttu on oluline, et pakendil oleks ribakood ja see ei

oleks füüsiliselt vigastatud.

PakSi § 23 täiendatakse lõikega 2 1 , et seada muutunud tagatisrahaga märgiga pakendite

tagastamisele ajaline piirang. Kui pakendil, millele on kehtestatud tagatisraha, tagatisraha

märk muutub, siis alates uue märgi kehtima hakkamisest tagastatakse tagatisraha eelnevalt

kehtinud märgiga pakendi eest 24 kuu jooksul, misjärel pakend kuulub tagasivõtmisele PakSi

§-s 20 sätestatud korras ning selle eest ei tagastata tagatisraha. Märgi muutmise korral tuleb

vanade märkide kasutamine ja vastuvõtmine lõpetada teatud aja möödudes. Eelnõu kohaselt

antakse tarbijale vanade märkidega pakendite tagastamiseks aega 24 kuud uue märgi kehtima

hakkamisest arvates. Tarbijatele jääb pärast vana märgiga pakendite müügi lõppu aega vana

märgiga pakendite tagastamiseks 12 kuud. 12 kuu möödumisel seadistatakse

tagastusautomaadid ümber ja selle pakendi eest enam tagatisraha ei saa ning see pakend

võetakse vastu koos muude pakendijäätmetega.

Kehtiva PakS § 23 lõike 6 kohaselt keskkonnaminister kehtestab määrusega tagatisraha

märgid, arvestades taaskasutusorganisatsiooni ettepanekut. Praeguses sõnastuses ei ole


eguleeritud väljaspool taaskasutusorganisatsioone olevate pakendiettevõtjate kohustused

tagatisraha märgi osas. Väljaspool taaskasutusorganisatsiooni oleva pakendiettevõtja

märgistusega seonduva tegevuse reguleerimiseks täiendatakse eelnõu §-ga 2 PakSi § 23

lõikega 7 ja lisatakse kohustus kirjalikult teavitada Keskkonnaministeeriumi oma turule

lastud tagatisrahaga pakendi märgistusest enne selle turule laskmist. Väljaspool

taaskasutusorganisatsiooni oleval pakendiettevõtjal, kes müüb taaskasutusorganisatsioonis

registreeritud ribakoodiga pakendatud kauba pakendit, tuleb pakendile või pakendi etiketile

kleepida oma tagatisraha märk ja ribakood. Käesoleva eelnõuga sätestatakse, analoogselt

taaskasutusorganisatsiooniga liitunud pakendiettevõtjale, väljaspool

taaskasutusorganisatsiooni olevale pakendiettevõtjale protseduur, mis tuleb läbi viia enne

tagatisrahaga pakendi turule laskmist ja see ei piira nende tegevust.

Nagu on juba eespool selgitatud, olukorras, kus muutub tagatisraha märk, on väga oluline, et

teatud aja möödudes lõppeks müügikohtades vana tagatisrahaga märgiga pakendite müük.

Selleks täiendatakse PakSi § 23 lõikega 8: kui pakendil, millele on kehtestatud tagatisraha,

tagatisraha märk muutub ja kui uue märgi kehtestamisest on möödunud 12 kuud, lõpetab

pakendiettevõtja, kes müüb pakendatud kaupa lõppkasutajale või tarbijale eelnevalt kehtinud

märgiga pakendi müümise. Tagatisrahaga pakendid, mis jäävad selle perioodi jooksul

müümata, tuleb tarnijatele tagastada või kleepida nendele uued märgid.

III Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivist 98/34/EÜ, millega nähakse ette tehnilistest

standarditest ja eeskirjadest teatamise kord, tulenevale teavitamiskohustusele on eelnõu

esitatud Euroopa Komisjonile 28.04.2010 teatisega 2010/256/EE. Komisjon edastas vastavalt

direktiivi 98/34/EÜ artikli 8 lõikele 2 tähelepanekud 29.08.2010, mis käsitlesid

jäätmeseaduse muutmisega kehtestatavaid erimeetmeid tagatisrahaga pakendi sisseveol

Eestisse.

IV Seaduse rakendamise mõju, vajalikud kulutused ja seaduse rakendamisest

eeldatavad tulud

JäätSi kehtestamine ei too kaasa lisakulusid tarbijale, ettevõtetele ja avalikule sektorile, küll

aga kindlustab efektiivsema kontrolli Eestisse sisseveetava tagatisrahaga pakendile.

Tagatisrahaga pakendite tagasivõtmisega seotud muudatused mõjutavad eelkõige tarbijat ning

pakendiettevõtjat, kes müüb pakendatud kaupa lõppkasutajale või tarbijale. Tarbija peab

tagatisraha tagasisaamiseks tagastama pakendi õigeaegselt. Tarbijal peab olema vähemalt

12 kuud aega tagatisrahaga pakendi tagastamiseks ning tagatisraha tagasi saamiseks. OÜ

Eesti Pandipakend teavitab tarbijaid muutnud korrast ning kuna tagastusaeg on piisavalt pikk,

on mõju tarbijale minimaalne. Pakendiettevõtja, kes müüb pakendatud kaupa lõppkasutajale

või tarbijale, peab lõpetama varem kehtinud märgiga pakendi müügi, kui uue märgi

kehtestamisest on möödunud 12 kuud. Tagatisrahaga pakendid, mis jäävad selle perioodi

jooksul müümata, tuleb kokkuleppel tarnijatega ja OÜ-ga Eesti Pandipakend tarnijatele

tagastada või kleepida uued märgid. Väljaspool taaskasutusorganisatsiooni olev

pakendiettevõtja, kes müüb pakendatud kaupa lõppkasutajale või tarbijale, peab kleepima

pakendile või pakendi etiketile oma tagatisraha märgi ja uue ribakoodi juhul, kui olemasolev

on registreeritud taaskasutusorganisatsioonis.

V Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras.


IV Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlasamiseks 28.04.2011. Ettenähtud

tähtajaks esitas oma seisukoha Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Eesti

Linnade Liit. Kooskõlastamise tulemused on esitatud seletuskirja lisas.

Keit Pentus

Minister


Seletuskirja lisa

Jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu

kooskõlastamise tulemused

Kooskõlastamise tulemus,

märkused ja ettepanekud

Eesti Linnade Liit – kooskõlastas

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium –

kooskõlastas

Märkus: peame vajalikuks, et selgitatakse eelnõu

Märkuste ja ettepanekute

arvestamine ja arvestamata

jätmise põhjendus

Arvestatud: seletuskirja

seletuskirjas, kuidas kavandatav eelnõu mõjutab nende täiendatud.

ettevõtjate tegevust, kes soovivad lasta turule kaupa, mille

pakendil on ühel või teisel

põhjusel TKO-s registreeritud ribakood, kuid kes soovivad

oma pakendiseadusest tuleneva täita iseseisvalt.

More magazines by this user
Similar magazines