KMH aruanne

Äriregistri kood 10225846 

Laki tn.12-A501 10621 Tallinn 

Tel. 664 6730, faks 664 6767 

E - post: admin@ekonsult.ee 

Töö nr. E1202 

Tellija: AS Saarte Liinid 

Munalaid-Manilaid ja Kihnu sadamate hüdrotehniliste rajatiste 

rekonstrueerimise vee erikasutusload taotluse KMH 

Aruanne avalikustamiseks 

Tallinn 2010

Munalaid-Manilaid ja Kihnu sadamate hüdrotehniliste rajatiste rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH aruanne 

OÜ E – Konsult töö nr E1202 

Sisukord 

ARUANDE SISU KOKKUVÕTE ........................................................................................................................ 3 

1. SISSEJUHATUS ......................................................................................................................................... 5 

1.1 Menetlusosalised ................................................................................................................................ 7 

1.2 Keskkonnamõju hindamisel kasutatava hindamismetoodika kirjeldus ....................................... 8 

1.3 Ülevaade avalikkuse kaasamisest ................................................................................................... 9 

2. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS JA EESMÄRK ................................................................ 11 

2.1 Kavandatava tegevuse kirjeldus .................................................................................................... 11 

2.2 Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus ................................................................................. 14 

3. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS .......................................................................................... 16 

3.1 Sadamate hetkeolukord ................................................................................................................... 17 

3.2 Kaitstavad loodusobjektid ............................................................................................................... 19 

3.3 Hüdrometeoroloogiline iseloomustus ............................................................................................ 24 

3.4 Süvendatava materjali omadused .................................................................................................. 26 

3.5 Kalastik ............................................................................................................................................... 30 

3.6 Linnustik ............................................................................................................................................. 31 

4. HÜDRODÜNAAMILISTE VÄLJADE MODELLEERIMINE .................................................................. 36 

4.1 Sissejuhatus ...................................................................................................................................... 36 

4.2 Lähteandmed .................................................................................................................................... 36 

4.3 Matemaatiline mudel MIKE 21 ....................................................................................................... 37 

4.4 Matemaatilise modelleerimise tulemused ..................................................................................... 40 

4.5 Kokkuvõtteks .................................................................................................................................... 43 

5. KAVANDATAVA TEGEVUSE KESKKONNAMÕJU ............................................................................ 53 

5.1 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ............................................................................................. 53 

5.2 Mõju linnustikule ............................................................................................................................... 55 

5.3 Mõju mereimetajatele....................................................................................................................... 56 

5.4 Mõju mere põhjaelustikule .............................................................................................................. 59 

5.5 Mõju kalastikule ................................................................................................................................ 62 

5.6 Mõju inimeste heaolule .................................................................................................................... 63 

5.7 Kumulatiivsed mõjud ........................................................................................................................ 64 

5.8 Mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse eesmärkidele ......................................................... 65 

6. KAVANDATAVA TEGEVUSE ALTERNATIIVID JA NENDE VÕRDLUS.......................................... 66 

6.1 Vee erikasutusloaga kavandatav tegevus jääb realiseerimata ehk nn 0- alternatiiv .............. 66 

6.2 1. alternatiiv ehk süvenduspinnase kaadamine ........................................................................... 66 

6.3 2. Alternatiiv ehk süvenduspinnase ladustamine maismaale .................................................... 67 

7. NEGATIIVSETE KESKKONNAMÕJUDE LEEVENDAMISE MEETMED ......................................... 68 

7.1 Meetmed kalastiku ja linnustiku kaitsmiseks ................................................................................ 68 

7.2 Meetmed kõre elupaikade kaitsmiseks ......................................................................................... 68 

8. KESKKONNASEISUNDI EDASISE JÄLGIMISE VAJALIKKUS......................................................... 70 

9. KAVANDATAVA TEGEVUSE VASTAVUS PLANEERINGUTELE JA ARENGUKAVADELE ....... 71 

10. JÄRELDUSED ....................................................................................................................................... 72 

11. KASUTATUD MATERJALID JA ANDMEALLIKAD.......................................................................... 75 

LISAD .................................................................................................................................................................. 76 

2



ARUANDE SISU KOKKUVÕTE 

Püsiva parvlaevaühenduse loomine ja hoidmine väikesaartega on üks Eesti Riigi 

regionaalpoliitika olulistest meetmetest. Selleks eraldatakse igal aastal rahalisi 

vahendeid riigi eelarvest. Sujuva ühenduse tagamine on vajalik eelkõige väikesaarte 

püsielanikkonna kõigi vajaduste rahuldamiseks. 

Alates 2011. aastast kavandatakse mandri (Munalaiu sadam) ja Kihnu vahelise 

aastaringse parvlaevaühenduse loomist. Selleks võetakse kasutusele parvlaev, mille 

süvis eeldab olemasolevate sadamaakvatooriumite ja laevatee süvendamist. 

Transpordi investeeringute kava kohaselt tehakse koos süvendustöödega ka muud 

hüdrotehniliste rajatiste rekonstrueerimiseks vajalikud tööd. 

Siseministeeriumi 18. mai 2010 pressiteade nr 40 kohaselt on Vabariigi Valitsus 

otsustanud eraldada 340 miljonit krooni Abruka, Kihnu, Prangli, Ruhnu ja Vormsi 

liinidele uute laevade tellimiseks. Need laevad ehitatakse just konkreetsete saarte 

vajadusi arvestades. 

Kavandatud hüdrotehniliste tööde läbiviimiseks peab arendaja, AS Saarte Liinid, 

taotlema vee erikasutusloa. Keskkonnaministeerium algatas oma 25.02.2010.a 

otsusega nr 12 – 20/893-2 vee erikasutusloa taotluse põhjal keskkonnamõju 

hindamise. 

Kavandatav tegevus toimub Pärnu lahe ja Kihnu hoiualadel ning piirneb Manija 

maastikukaitsealaga. Kõigi nimetatud kaitsealade valitseja on Keskkonnaamet. 

Natura alade kaitse korraldamise põhimõtteks on, et alustada või jätkata võib kõiki 

tegevusi, mis ei ohusta ega kahjusta sellel alal kaitstavate liikide soodsat seisundit 

ning alade terviklikkust. Hoiualadel on keelatud hävitada ja kahjustada elupaiku, 

mille kaitseks hoiualad on moodustatud, ning kaitstavaid liike oluliselt häirida. 

Keelatud on ka tegevus, mis seab ohtu elupaikade ja kaitstavate liikide soodsa 

seisundi. 

3



Keskkonnamõju hindamise tulemusena selgus, et vee erikasutusloa alusel 

kavandatavad tegevused ei mõjuta hoiualade terviklikkust, ega muuda nende 

pindala ja sidusust. Olulisi mõjusid, mis võiksid mõne kaitsealuse liigi, elupaigatüübi 

või üldist keskkonnaseisundit halvendada ja mille leevendamiseks ei oleks sobivaid 

meetmeid, ei tuvastatud. KMH käigus tehtud alternatiivide võrdluse tegemisel ja 

aruandega välja pakutud leevendavate meetmete väljatöötamisel on arvestatud 

hoiualade kaitse eesmärki. Kihnu ja Manilaiu ning mandri vahelise aastaringse 

parvlaevaühenduse loomine väga olulise tähtsusega saarte elanike üldise heaolu, 

sotsiaalse turvalisuse, majandusliku stabiilsuse ja arengu tagamiseks. Seega on 

kavandatav tegevus saare kogukonna jaoks olulise positiivse mõjuga ja esmatähtis. 

Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §29 

lõikele 2 võib otsustaja tegevusloa anda, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala 

kaitsekord ning otsustaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõju kahjulikult 

selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkusele ega mõjuta negatiivselt selle ala 

kaitse eesmärki. Eksperdid soovitavad Keskkonnaministeeriumil tegevusloa 

väljastamise otsuse tegemisel sellest sättest lähtuda. 

4



1. SISSEJUHATUS 

AS Saarte Liinid on eraõiguslik äriühing, mille aktsiad kuuluvad 100% Eesti riigile. 

Ettevõte tegutseb alates 1. oktoobrist 1994.a. AS Saarte Liinid põhiülesanne on 

regionaalsete sadamate haldamine ja arendamine vastavalt Eesti riigi 

regionaalpoliitika põhimõtetele. Eelkõige tähendab see parvlaevaühenduse 

kindlustamist mandri ja asustatud saarte vahel. AS Saarte Liinid (edaspidi arendaja) 

eesmärgiks on laevade, reisijate, sõidukite ning kauba liikumise kvaliteetne 

korraldamine ettevõtte poolt hallatavates sadamates, mille hulka kuuluvad ka 

Munalaiu- Manilaiu ja Kihnu sadam. 

Munalaiu ja Manilaiu sadamad asuvad Pärnu maakonnas, Liivi lahes, Tõstamaa 

valla haldusterritooriumil. Kihnu sadam asub Pärnu maakonnas Liivi lahes, Kihnu 

valla haldusterritooriumil (vt. joonis 1). 

Joonis 1: Rekonstrueeritavate sadamate asukohad 

5







hüdrotehniliste rajatiste rekonstrueerimiseks vajalikud tööd (vt. ptk. 2.1). Tööde 

kompleksseks teostamiseks koostatakse projekt eelprojekti staadiumis (edaspidi 

Projekt) (koostaja OÜ EstKonsult), mis hõlmab lisaks süvendus- ja 

rekonstrueerimisprojektidele ka tasuvusanalüüsi. Projekti alusel esitab arendaja 

Euroopa Liidu Regionaalarengu fondile taotluse nimetatud tööde läbiviimise 

rahastamiseks. 

Kavandatud tööde läbiviimiseks peab arendaja taotlema vee erikasutusloa. 

Keskkonnaministeerium algatas oma 25.02.2010.a otsusega nr 12 – 20/893-2 (vt. 

lisa1) vee erikasutusloa taotluse põhjal keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH). 

Vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 2 

lõikele 1 on KMH eesmärk: 

1) teha kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel 

ettepanek kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega 

on võimalik vältida või minimeerida keskkonnaseisundi kahjustumist ning edendada 

säästvat arengut; 

2) anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete 

alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning negatiivse 

keskkonnamõju vältimise või minimeerimise võimaluste kohta; 

3) võimaldada keskkonnamõju hindamise tulemusi arvestada tegevusloa andmise 

menetluses. 

6



1.1 Menetlusosalised 

Arendaja: 

AS Saarte Liinid 

Rohu 5, 93819 Kuressaare 

Kontaktisik Peeter Oopkaup, arendusdirektor, juhatuse liige 

Tel.45 30142, e-post: peeter@saarteliinid.ee 

Tegevusloa andja ja keskkonnamõju hindamise järelevalvaja: 

Keskkonnaministeerium 

veeosakonna merekeskkonna büroo 

Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 

Kontaktisik on peaspetsialist Agnes Villmann 

Tel. 6262 936, e-post: agnes.villmann@envir.ee 

Keskkonnamõju hindaja: 

OÜ E-Konsult 

Laki tn. 12, 10621 Tallinn 

Kontaktisik Lembit Linnupõld, juhatuse esimees 

Tel: 664 6730, e-post: admin@ekonsult.ee 

Ekspertgrupp: 

Aide Kaar – keskkonnaekspert (Keskkonnaministeeriumi tegevuslitsents KMH0123, 

kehtiv kuni 2012.a); 

Priit Põldre – dipl. ehitusinsener, sadamate projekteerija (kvalifikatsioon EPBL järgi 

04); 

Roland Kraavi – tehnoökoloog; 

Kairi Mänd - geoökoloog. 

7



1.2 Keskkonnamõju hindamisel kasutatava hindamismetoodika kirjeldus 

KMH läbiviimine ja avalikustamine toimub vastavalt KeHJS ja Haldusmenetluse 

seaduses sätestatud nõuetele. 

KMH protsessis kasutatakse nii subjektiivset kogemuslikku (KMH ekspertgrupi 

arvamus) kui objektiivset hindamist (uuringute, modelleerimiste jms tulemused). 

Kvalitatiivselt ja kvantitatiivselt mõõdetavad mõjud integreeritakse ühisesse 

mõjuhinnangusse. 

Keskkonnamõju hindamisel analüüsitakse mõjuala keskkonnataluvust, mille juures 

võetakse arvesse üldtunnustatud keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ning 

keskkonnaalasete õigusaktide nõudeid. Hindamise käigus kirjeldatakse hindamise 

objekti mõjuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimusi, kavandatud tegevuse 

iseloomu ja selle võimalikke (ka positiivseid) tagajärgi ümbritsevale keskkonnale, 

kaasa arvatud võimalik kumulatiivne mõju. Hindamisel on peamisteks 

kriteeriumideks vastavus keskkonnakaitse nõuetele. 

KMH protsessis kasutatakse tavaliselt erinevate meetodite kombinatsiooni või 

kasutatakse erinevaid lähenemisviise, sõltuvalt sellest, millise hindamisstaadiumiga 

on tegemist. Lisaks eelnimetatule kasutatakse veel järgmisi hindamismetoodikaid: 

a) ekspertarvamus – vahend, millega saab nii määratleda kui hinnata 

otseseid, kaudseid ja kumulatiivseid keskkonnamõjusid; vajadusel 

korraldatakse ekspertide arutelusid, et vahetada informatsiooni 

kavandatava tegevusega kaasnevate mõjude erinevate aspektide kohta; 

b) konsultatsioonid, küsimustikud ja küsitlused – vahend info kogumiseks 

erinevate tegevuste kohta nii minevikus, olevikus kui tulevikus, mis võivad 

mõjutada kavandatava tegevusega kaasnevaid mõjusid; 

c) ruumiline analüüs – kasutatakse erinevat kaardimaterjali, mis võimaldab 

määratleda ja hinnata võimalike eri liiki mõjude koosmõju ilmnemist ja välja 

tuua piirkonnad, kus mõjud võivad olla kõige olulisemad; 

d) võrgustiku ja süsteemi analüüs – põhineb kontseptsioonil, et erinevate 

keskkonnaelementide vahel on seosed ja vastastikused koosmõjud ning 

8



kui ühte elementi eriliselt mõjutatakse, siis see toob endaga kaasa temaga 

seotud teiste keskkonnaelementide mõjutamise; 

e) taluvusvõime analüüs – põhineb teadmisel, et keskkonnas esinevad 

künnised (taluvuspiirid); kavandatavat tegevust saab hinnata keskkonna 

taluvusvõime või kindlaksmääratud piirväärtuste suhtes, ka koosmõjus 

teiste tegevustega; 

f) modelleerimine – analüüsimeetod, mis võimaldab hinnata põhjuse ja 

tagajärje vahelist suhet keskkonnatingimuste simuleerimise kaudu, nt 

õhukvaliteedi või mürataseme modelleerimised jms. 

On rida asjaolusid, mis mõjutavad konkreetseid kavandatava tegevusega seotud 

otseseid, kaudseid ja kumulatiivseid mõjusid ning mõjude interaktiivsust. Vastavalt 

sellele valitakse töö käigus praktiline(sed) ja sobiv(ad) metoodika(d) või nende 

kombinatsioonid, mille puhul on võimalik arvesse võtta mõju iseloomu, saadaolevate 

andmete olemasolu ja kvaliteeti ning aja ja muude ressursside olemasolu. 

Natura-hindamine viiakse läbi vastavalt juhistele loodusdirektiivi (Council Directive 

92/43/EEC of 21 May 1992 on the conservation of natural habitats and of wild fauna 

and flora) artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis (koostaja Kaja Peterson, 

Säästva Eesti Instituut, Tallinn 2006). 

1.3 Ülevaade avalikkuse kaasamisest 

KMH programmi avalikustamine toimus Keskkonnaministeeriumi korraldamisel 

19.03.-02.04. 2010 Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonnas ning 

Keskkonnaministeeriumi, Tõstamaa ja Kihnu Vallavalitsuse kodulehel. Sellekohased 

teated avaldati 16.03.2010. ajalehes „Pärnu Postimees―, 16.03.2010 väljaandes 

Ametlikud Teadaanded ja Tõstamaa ning Kihnu Vallavalitsuse kodulehtedel. Lisaks 

teavitas Keskkonnaministeerium kirjalikult Pärnu Maavalitsust, Tõstamaa 

Vallavalitsust, Kihnu Vallavalitsust, Keskkonnainspektsiooni, Keskkonnaametit, Eesti 

Keskkonnaühenduste Koda, Veeteede Ametit ja AS-i Kihnu Veeteed. 

9



Avalikustamise käigus saatis oma ettepanekud ja märkused KMH programmi kohta 

Keskkonnaameti Pärnu – Viljandi regioon. Sellekohane kiri ja ekspertgrupi vastuskiri 

on KMH aruandele lisatud. 

KMH programmi avaliku arutelu koosolekud toimusid 05.04.2010. kell 10.00 

Munalaiu sadama hoones, Tõstamaa vallas Pärnumaal ja kell 14.00 Kihnu 

Rahvamaja hoones. Avaliku arutelu koosolekul ei tehtud KMH programmi kohta 

parandus- või täiendusettepanekuid. Koosolekute protokollid ja osavõtjate 

registreerimislehe koopiad on KMH aruandele lisatud. 

10



2. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS JA EESMÄRK 

2.1 Kavandatava tegevuse kirjeldus 

2.1.1 Sadamate rekonstrueerimistööd 

Vee erikasutusloa raames on arendajal kavas: 

Munalaiu sadam 

pikendatakse kaid nr.3 ca 10 m võrra, 

rajatakse kai merepoolsele küljele tuuletõkke sein, 

pikendatakse kaid nr. 1 olemasoleva muuli pikkuselt ca 30 m võrra nii, et kuni 

20 m pikkusel laeval on võimalik silduda mõlemal pool kaid, 

Süvendatakse kaide vaheline ala kuni sügavuseni 3,0 m. Süvendustööde 

maht on 33000 m 3 . (1. ehitusetapp), 

taastatakse sadama kaitsemuul kaide kõrguselt, 

süvendatakse sadama akvatooriumi muulitagune veeala – 4,5 meetrini kuni 

laevade pöördekohani ning edasi kuni akvatooriumi piirini kuni sügavuseni 3,0 

m. Arvutuslik süvendustööde maht on 11 400 m 3 (2. ehitusetapp). 

Süvendatakse 50 m laiune laevatee Munalaiu ja Manilaiu sadama vahel sügavuseni 

4,0 m. Arvutuslik süvendustööde maht on 42 000 m 3 (1. ehitusetapp). 

Manilaiu sadam 

rajatakse idapoolne kaitsemuul pinnase sadamabasseini kandumise 

tõkestamiseks, 

renoveeritakse paadikaid nr 2 – 4, 

süvendatakse muulidevaheline akvatooriumi veeala kuni sügavuseni 4,0 m 60 

m laiuselt, arvutuslik süvendustööde maht on 32 400 m 3 (2. ehitsetapp). 

Kokku on Munalaid –Manilaid sadama süvendustööde maht 118800 m 3 , millest 1. 

ehitusetapis süvendatakse ja kaasatakse 75000 m 3 ja 2. ehitusetapis 43800 m 3 . 

11



Kihnu sadam 

lainetuse sadamasse kandumise tõkestamiseks pikendatakse tulepaagikaid 

25 m võrra, 

liitsihi suunal rajatakse kaitsemuul, 

rekonstrueeritakse olemasolev sadamaala nõlv, 

rekonstrueeritakse kai nr 1 (2. ehitusetapp), 

sadama akvatoorium süvendatakse kuni sügavuseni 4,5 m. Arvutuslik 

süvendustööde maht on 26 000 m 3 . 

Kihnu sadama 1. ehitusetapis on süvendustööde maht 12000 m 3 ja 2. ehitusetapis 

14 600 m 3 , kokku 26 600 m 3 . 

Arendaja ja projekteerija seisukoht on, et praeguses eelprojekti staadiumis ei 

sätestata ehitus- ja süvendustööde tehnilisi tingimusi. Need selguvad peale 

positiivse rahastamisotsuse saamist koostatava riigihanke tulemusena valitud 

ehitusettevõtjaga sõlmitud lepingu alusel. 

Projekteerija hinnangul on süvendus – ja kaadamistööde tehiste vahendite valik 

piiratud ala madala meretaseme tõttu, mis ei lase suurtel alustel tööde teostamisel 

osaleda. Eelnevate samalaadsete tööde tegemise kogemuse põhjal võib eeldada, et 

kogu süvendustöö Kihnu sadamas tehakse ära pinnasepumpadega. Munalaiu – 

Manilaiu sadama ja nendevahelise faarvaatri süvendustööd tehakse pinnase 

omaduste tõttu kopplaaduriga ning süvenduspinnas kaadatakse väikesemahulistelt 

pargastelt. 

Kui KMH tulemusena selgub, et kavandatav tegevus omab mingis osas negatiivset 

keskkonnamõju, siis otsivad eksperdid sobivaid leevendavaid meetmeid, mis 

sätestatakse vee erikasutusloa taotluse tingimustega. Sellisel juhul on need 

meetmeid tööde teostajale kohustuslikud ning ehitusettevõtja peab sobivate 

tehniliste lahenduste valimisel nendega arvestama. 

Projekt eelprojekti staadiumis on KMH aruande lisas 2. 

12



2.1.2 Kaadamisalad 

Keskkonnakaitse praktikas on kinnitust leidnud põhimõte, et süvenduspinnas tuleb 

kaadata sobivale alale võimalikult süvendustööde lähedal. Vältida tuleb asjatuid pikki 

sõite pinnast vedavate pargastega. Sellest lähtuvalt valis arendaja välja 2 ametlikku 

kaadamisala (vt. joonis 2), ning kooskõlastas nende kasutamise Veeteede Ametiga. 

Kaadamisalad Pärnu lahes on valitud ja kooskõlastatud arvestades meresõidu 

ohutust, piirkonnas varem toimunud kaadamisi, varasemate erinevate projektide 

keskkonnamõju hindamiste tulemusi ning majanduslikku otstarbekust. Tegemist on 

Veeteede Ameti ametlike kaadamisaladega ja Projekti käigus ei kavandata uute 

kaadamisalade avamist. 

1. kaadamisala asub Munalaiu sadamast ca 5,6 meremiili kaugusel loodes. Maa- 

Ameti kaardirakenduse andmete kohaselt on mere sügavus alal 5,8 – 8,2 m. Ala on 

ca 1 km 2 suurune ja koordinaatidega 

58 0 14,251'N 24 0 03,564'E 

58 0 14,676'N 24 0 03,080'E 

58 0 14,441'N 24 0 02,240'E 

58 0 14,010'N 24 0 02,731'E 

2. kaadamisala asub Kihnu sadamast ca 4,3 meremiili kaugusel lõunas. Maa- Ameti 

kaardirakenduse andmete kohaselt on mere sügavus alal 1,2 - 1,8 m. Ala on ca 1 

km 2 suurune ja koordinaatidega 

58 0 06,9512'N 24 0 01,2732'E 

58 0 07,4412'N 24 0 01,2732'E 

58 0 07,4412'N 24 0 02,2732'E 

58 0 06,9512'N 24 0 02,2732'E 

13



Joonis 2: Kavandatavad kaadamiskohad Pärnu lahes 

2.2 Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus 

Püsiva parvlaevaühenduse loomine ja hoidmine väikesaartega on üks Eesti Riigi 

regionaalpoliitika olulistest meetmetest. Selleks eraldatakse igal aastal rahalisi 

vahendeid riigi eelarvest. Sujuva ühenduse tagamine on vajalik eelkõige väikesaarte 

püsielanikkonna kõigi vajaduste rahuldamiseks. 





hüdrotehniliste rajatiste rekonstrueerimiseks vajalikud tööd. 

14



Kihnu - Pärnu ja Munalaiu - Manilaiu liinid on kummagi saare peamiseks 

mandriühenduseks. Seetõttu vajavad need liinid kvaliteetse teenuse osutamiseks 

vajalike rajatiste olemasolu. 




vajadusi arvestades. Regionaalministri sõnul on uute laevade esmafunktsioon saarte 

elanike teenindamine. Püsielanike kõrval on investeering mõeldud ka turismi 

elavdamiseks ja seeläbi töökohtade loomiseks. Kolmas eesmärk on 

keskkonnasäästlikkus –valmivad laevad vastavad uusimatele keskkonnanõuetele. 

15



3. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS 

Kihnu 

Suuruselt seitsmes saar Eestis – Kihnu, on Liivi lahe suurim saar. Saare pindala on 

16,4 km 2 (koos laidudega 16,8 km 2 ). Saarel on pikkust 7 km ning laiust kuni 3,3 km. 

Pinnamood on tasane, kõrgeim punkt on 8,5 m üle mere pinna. Lähim mandripunkt - 

Tõstamaa poolsaare Lao maanina, jääb Kihnust 10,2 km kaugusele. Pärnusse on 41 

km. Lähim asustatud ala, Tõstamaa valla territooriumile jääv Manija saar ehk 

Manilaid, asub Kihnust 7,5 km kaugusel kirdes. Kihnu saarel on neli küla. Saare 

idaosas asuvas Lemsi külas paikneb Kihnu sadam, mille kaudu toimub põhiline 

liiklus mandri ja saare vahel navigatsioonihooajal. Lennuväli asub saare põhjaosas. 

Lõuna-Kihnus asuvad ilmajaam ja majakas. 

Esmakordselt on saart kirjalikult mainitud 1386. aastal (Kyne), esmaasustusest on 

teateid aastast 1518. Kihnu elanikkond on kujunenud peamiselt Saare- ja 

Läänemaalt ning Muhust tulnud eestlastest. Saarel on elanud ka liivlasi ja rootslasi. 

Rahvastikuregistri andmetel, seisuga 02.02.2010, on Kihnu valla nimestikus 693 

inimest. 

Esimesed teated koolihariduse andmise kohta pärinevad aastast 1777. Eelmise 

sajandi 20-ndatest aastatest hakkas tegutsema 6-klassiline algkool, peale II 

Maailmasõda loodi 8-klassiline algkool. Uus kool valmis 1972.a. Tänasel päeval õpib 

Kihnu põhikoolis 69 õpilast, keda õpetab 8 õpetajat. Koolihariduse andmise teeb 

keeruliseks regulaarse ühenduse puudumine mandriga, sest paljud õpetajad käivad 

Kihnus tunde andma mandrilt. 

Siiani on navigatsiooniperioodil mandriühendus saartega toimunud OÜ Kihnu 

Veeteed opereerimisel liinidel Kihnu-Pärnu, Kihnu-Munalaid ja Manilaid-Munalaid. 

Navigatsiooniperioodi väliselt tehakse võimalusel tellimusvedusid, kuid suurimas 

probleemiks on puuduv koordineeritud süsteem, tagamaks korrapärast ühendust 

saartega. Lisaks laevaühendusele on alternatiivseteks ühenduslülideks 

lennuühendus Pärnuga ning Kihnu ja Tõstamaa valla poolt soetatud hõljuk. Hõljuki 

puhul on tegu siiski hädavariandiga, sest muu ühenduse puudumisel ei piisa hõljukist 

vajalikeks vedudeks. Lennuühenduse puuduseks on väga suur sõltuvus valitsevatest 

16



ilmastikuoludest ning lennuvälja tehnilisest seisukorrast. Kui kõvakatteta 

maandumisrajaga lennuväli on ilmastiku oludest sõltuvalt pehme ja lennuk ei saa 

maanduda, on viimaseks hädalahenduseks piirivalve lennusalga helikopter. Seda 

võimalust on ka aastaid päris palju kasutada tulnud. Talveperioodil sobivate 

tingimuste olemasolul on võimalus kasutada mandriga ühenduse pidamiseks 

jääteed, kuid seda ei saa muutlike jääolude tõttu pidada usaldusväärseks 

ühendusteeks. 

Manilaid 

Kihnu järel Pärnumaa suuruselt teine saar Manilaid asub Pärnu lahe suudmes Lao 

ranniku lähedal. Saar on kitsa väinaga lahutatud Torila neemest. Manilaid on neli 

kilomeetrit pikk, pindala 1,87 km 2 . Kõige laiem koht saarel on 500 m ning suurim 

kõrgus merepinnast 5,2 m. Saare selgrooks on kivikuhjatistega seljak, mille suunda 

jälgides joonistub rannajoon ja ka saare ainuke tee. Kõige varasemad andmed saare 

kohta pärinevad aastast 1560 – Holm Maunõ/ Mannõ - heinamaa ja kalurite 

peatuskoht. 

Praegu elab saarel alla 50 elaniku ning lisaks on mitmed majapidamised kasutusel 

suvekodudena. Traditsioonilistest tegevustest on elujõuliseim kalapüük ja 

loomakasvatus. Manilaiul pole arsti, puudub ka pood. Kuna saarel pole metsa, 

tuuakse ka küttepuud mandrilt. Tihedate sugulussidemate tõttu käiakse sageli ka 

Kihnus. Manilaiu elanike peamiseks matmispaigaks on Kihnu kalmistu, kuna saarel 

surnuaeda pole. 

3.1 Sadamate hetkeolukord 

Munalaiu sadam 

Sadama akvatooriumis on vee sügavus kaide ääres -3,0 m. Kaid on rajatud 

puitkärgedest ja nende tehniline seisukord vajab parandamist. Praegu kasutavad 

sadamat laevad, mille süvis on kuni 2,4 m. Sadamaala on heas korras, ehitati uus 

17



sadamahoone, välisvõrgud on rekonstrueeritud. 2005. aasta jaanuaritormis sai 

kannatada sadama põhjapoolne kaitsemuul. 

Munalaiu sadama Manilaiu kai 

Praamikai rekonstrueeriti 2007. aastal. Olemasolev väikelaevakai on halvas 

seisukorras. Samuti Sadama akvatoorium parvlaeva ohtuks manööverdamiseks ei 

ole piisava suurusega. 

Kihnu sadam 

Kihnu sadama riigile kuuluva osa kaid rekonstrueeriti 2005-2006 aastal, samuti 

laiendati akvatooriumit. Kai nr 1 tuleb rekonstrueerida. Olemasolev sadamaala 

nõlvakindlustus ei vasta nõuetele ja on varisemisohtlik. Sissesõidutee on osaliselt 

liivaga täitunud. Sadamal puudub reisijate teenindamiseks sadamahoone. 

Senises seisus ei vasta sadamad tänapäevastele reisijateveo nõuetele ega taga 

saarte ja mandri vahelise praamiühenduse vajalikus mahus ja nõuetekohast 

toimimist. Sadamate arendusettepaneku kohaselt tuleb sadamad rekonstrueerida 

selliselt, et minimaalselt oleks tagatud: 

- regulaarne parvlaevaühendus mandri ja Manilaiu ja Kihnu saartega; 

- laevaühendus Manilaiu ja Kihnu saartega ning teiste Läänemere sadamatega; 

-autode pääs jääteedele; 

-hõljuki vastuvõtt; 

- väikelaevade vastuvõtt; 

- väikelaevade vette laskmine ja maale tõmbamine; 

- varjusadamad väikelaevadele; 

- reisijate teenindamine sisetingimustes Kihnu sadamas. 

18



3.2 Kaitstavad loodusobjektid 

Kavandatav tegevus toimub Pärnu lahe ja Kihnu hoiualadel ning piirneb Manija 

maastikukaitsealaga. Kõigi nimetatud kaitsealade valitseja on Keskkonnaamet. 

Munalaiu ja Kihnu sadama piirkonnas Keskkonnaregistri andmete kohaselt 1 

kaitstavaid looduse üksikobjekte ei ole. 

Pärnu lahe hoiuala on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 18. mai 2007. a 

määrusega nr 154 Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas. Hoiuala kaitseeesmärk 

on nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide ja I lisas 

nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: 

tuttpütt (Podiceps cristatus), kormoran (Phalacrocorax carbo), väikeluik (Cygnus 

columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Gygnus olor), 

rabahani (Anser fabalis), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani (Anser anser), 

valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), ristpart (Tadorna tadorna), viupart (Anas 

penelope), rääkspart (Anas strepera), piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas 

plathyrhynchos), soopart (Anas acuta), rägapart (Anas querquedula), luitsnokk-part 

(Anas clypeata), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hahk (Somateria 

mollissima), aul (Clangula hyemalis), mustvaeras (Melanitta nigra), tõmmuvaeras 

(Melanitta fusca), sõtkas (Bucephala clangula), rohukoskel (Mergus serrator), 

jääkoskel (Mergus merganser), väikekoskel (Mergus albellus), merikotkas 

(Haliaeetus albicilla), roo-loorkull (Circus aeruginosus), täpikhuik (Porzana porzana), 

rukkirääk (Crex crex), liivatüll (Charadrius hiaticula), kiivitaja (Vanellus vanellus), 

niidurüdi (Calidris alpina schinzii), tutkas (Philomchus pugnax), mustsaba-vigle 

(Limosa limosa), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), tumetilder (Tringa erythropus), 

punajalg-tilder (Tringa totanus), mudatilder (Tringa glareola), kivirullija (Arenaria 

interpres), naerukajakas (Larus ridibundus), kalakajakas (Larus canus), 

tõmmukajakas (Larus fuscus), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), 

väiketiir (Sterna albifrons), rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus) ja punaselgõgija 

(Lanius collurio). 

1 18.05.2010 seisuga 

19



Joonis 3: Pärnu lahe hoiuala 

Kihnu hoiuala on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 18. mai 2007. a määrusega 

nr 154 Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas. Hoiuala kaitse-eesmärk on 

nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – veealuste 

liivamadalate (1110), rannikulõugaste (1150*), esmaste rannavallide (1210), 

väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), püsitaimestuga liivarandade 

(1640), valgete luidete ehk liikuvate rannikuluidete (2120), hallide luidete ehk 

kinnistunud rannikuluidete (2130*), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade 

niitude (6210), lubjarikkal mullal liigirikaste niitude (6270*), loodude (6280*), 

sinihelmikakoosluste (6410), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), puisniitude 

(6530*), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), 

puiskarjamaade (9070) ning soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) kaitse ning 

II lisas nimetatud liikide – hallhülge (Halichoerus grypus), viigerhülge (Phoca hispida 

20



bottnica), emaputke (Angelica palustris) ja soohiilaka (Liparis loeselii) elupaikade 

kaitse. 

Joonis 4: Kihnu hoiuala Alikas- Keskkonnainfo 

Manija maastikukaitseala on kaitse alla võetud Looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 

alusel Vabariigi Valitsuse 29. mai 2006. a määrusega nr 127 Manija 

maastikukaitseala kaitse-eeskiri. Määruse kohaselt on maastikukaitseala kaitseeesmärk: 

1) väikesaare ja laiu maastikuilme säilitamine; 

2) pärandkultuurmaastike säilitamine; 

3) kaitsealuse looduse üksikobjekti Kokakivi (Kotkakivi) ja kaitsealuste liikide kaitse; 

4) nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I ja II lisas 

nimetatud linnuliikide, kes on ühtlasi kas I või II kategooria kaitsealused liigid, ning 

21



järgmiste ühtlasi III kategooria kaitsealuste liikide – tõmmuvaerase (Melanitta fusca), 

väiketiiru (Sterna albifrons), randtiiru (Sterna paradisaea), punajalg-tildri (Tringa 

totanus), jõgitiiru (Sterna hirundo), roo-loorkulli (Circus aeroginosus) ja punaselgõgija 

(Lanius collurio) kaitse; 

5) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja 

taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – rannikulõugaste (1150*), 

väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*) ja puisniitude (6530*) kaitse; 

6) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide, mis on ühtlasi kas I või II 

kategooria kaitsealused liigid, elupaikade kaitse. 

Tärniga tähistatud elupaigatüübid on määruse aluseks oleva EÜ direktiivi kohaselt 

esmatähtsad. 

Liigid, kelle elupaikasid kaitstakse on Keskkonnaregistri andmetel kõre (Bufo 

calamita) (28 leiukohta), niidurüdi (Calidris alpina scinzii), rand –ogaputk (Eryngium 

maritimum) ja aas- karukell (Pulsatilla pratensis) ühe leiukohaga. Joonisele 5 on 

kantud Manija maastikukaitseala piir Keskkonnaregistri andmete kohaselt ja kõre 

püsielupaikade piirid Keskkonnaameti andmete kohaselt. Kirjanduse 2 andmetel asub 

Manilaiul Eesti kõige arvukam ja elujõulisem rannaniidul paiknev kõrepopulatsioon. 

Projektiga kavandatav tegevus piirneb Manija maastikukaitseala piiranguvööndiga. 

Manija piiranguvööndi kaitse-eesmärk on väikesaare, haruldaste rannikuelupaikade, 

kaitsealuste liikide ning maa kasutamisel väljakujunenud traditsioonilise 

pärandkultuurmaastiku ilme säilitamine. 

2 Rahvusvahelise tähtsusega looma- ja taimeliigid Eestis. Eesti Keskkonnaministeerium 2004 

22

Joonis 5: Manija maastikukaitseala ulatus ja kõre elupaigad

3.3 Hüdrometeoroloogiline iseloomustus 

Vee temperatuur 

Liivi laht on suhteliselt suurte aastaste temperatuurikõikumistega veekogu. Juuni 

lõpust augusti keskpaigani püsib rannalähedase vee temperatuur enamasti üle 18°C. 

Väga soojadel suvedel soojeneb vesi 26-28, lahe keskel 22-23°C-ni. 

Tuuled 

Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) Kihnu mõõtejaamas on tuulte 

mõõtmisi teostatud aastakümneid. Kokkuvõtlikult on esitatud tuulte sagedused (%) 

ilmkaarte järgi tabelis 1 ning tuulte tugevuse järgi tabelis 1. 

Tabel 1: Kihnu mõõtejaamas 1977-2008.a mõõdetud tuulte sagedus (%) ilmakaarte 

järgi kuude lõikes 

Kuu N NO O SO S SW W NW 

Jaanuar 9,0 9,8 7,8 10,8 17,3 19,7 16,4 8,3 

Veebruar 7,9 12,9 12,0 9,7 17,3 16,6 13,8 8,6 

Märts 6,7 10,4 12,6 12,5 21,1 14,9 11,5 8,6 

Aprill 8,9 15,4 12,4 8,7 13,4 12,4 13,3 13,0 

Mai 9,7 15,5 12,2 6,9 9,9 11,3 16,7 16,0 

Juuni 9,5 10,8 9,3 6,7 11,5 13,9 19,9 16,8 

Juuli 8,8 9,0 7,1 5,8 10,2 18,0 22,4 17,1 

August 9,4 9,1 8,0 7,4 12,3 16,9 20,7 14,8 

September 11,3 9,1 10,8 9,5 13,6 16,3 16,0 11,8 

Oktoober 8,8 5,2 6,9 11,5 19,2 19,4 17,1 10,4 

November 9,3 6,9 9,8 12,9 20,6 18,8 12,9 7,4 

Detsember 9,1 8,5 9,5 10,8 18,9 18,3 14,4 8,6



Valdavad on lääne-, loode ja lõunatuuled. Tuule kiirus kevadsuvisel perioodil (märtsaugust) 

on valdavalt 2-5 m/s, sügistalvisel perioodil (oktoober-jaanuar) 6-10 m/s. 

Veebruaris ja septembris esinevad valdavalt võrdselt tuuled kiirusega 2-5 ja 6-10 

m/s. Üle 10 m/s kiirusega puhuvaid tuuli esineb sagedamini sügistalvisel perioodil 

(oktoober-detsember), suvel on nende tuulte osatähtsus oluliselt väiksem. 

Tabel 2: Kihnu mõõtejaamas 1977-2008.a mõõdetud tuulte sagedus (%) tuule 

tugevuse järgi kuude lõikes 

Kuu 

Tuule kiirus (m/s) 

tuulevaikus 1 2 - 5 6 - 10 11 - 15 16 - 25 > 25 

Jaanuar 0,8 2,1 32,5 47,1 15,8 1,6 0,0 

Veebruar 1,3 3,2 42,4 43,2 9,4 0,6 0,0 

Märts 1,6 3,6 49,4 37,5 7,5 0,4 0,0 

Aprill 2,5 4,3 58,1 32,3 2,8 0,1 0,0 

Mai 1,8 3,5 60,0 33,0 1,7 0,0 0,0 

Juuni 1,6 4,2 60,3 30,9 2,9 0,0 0,0 

Juuli 1,7 3,9 57,6 32,7 4,0 0,1 0,0 

August 1,4 4,2 50,4 38,1 5,6 0,3 0,0 

September 1,6 3,4 42,1 40,3 11,5 1,1 0,0 

Oktoober 1,5 1,8 29,8 46,8 18,5 1,5 0,0 

November 1,2 2,4 29,0 44,8 20,1 2,5 0,0 

Detsember 1,9 2,9 29,9 43,1 20,2 1,9 0,0 

25



Lainetus ja hoovused 

Liivi lahe lainetus on palju nõrgem kui avamerel. Tugevad tuuled tekitavad lahe 

sügavamas osas 3–4, kestvad tormid 5–6 m kõrgusi laineid. 

Liivi lahe hoovused sõltuvad tuule suunast ja kiirusest ja on seetõttu väga muutlikud. 

Nende kiirus on suurem väinades — keskmise tuulega on veevool väinade keskel 

15–25 cm/s, tugevate tormide korral aga isegi enam kui 100 cm/s. Väinade kaudu 

toimub veevahetus mere erinevate osade vahel. Suurim on see läbi Kura kurgu, kus 

vooluhulk väga tugevate tuultega on 200 000–300 000 m 3 /s, erakordsete tormide 

korral üle 600 000 m 3 /s. 

3.4 Süvendatava materjali omadused 

Geoloogilised uuringud teostas kavandataval uurimisalal OÜ REI Geotehnika (töö nr 

2664-10). Välitööd teostati 2010 aasta märtsis. Laboriuuringuteks võeti põhjasetetest 

puurimise käigus pinnaseproovid plastsuspiiride ja lõimise määramiseks. 

Pinnaseproovid teimiti OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse Geotehnikalaboris, 

mis on EAK poolt akrediteeritud katselabor registreerimisnumbriga L008. 

Munalaid - Manilaid geoloogilised kihid 

Kuni uurimissügavuseni 9.6 m koosnes pinnakate merelise tekkega liiv-, möll-, ja 

savipinnastest. Liiv on valdavalt tihe, savipinnas kõva konsistentsiga, vaid 

geoloogilise lõike ülemises osas esineb kohati kohevat liiva. 

Muda (kiht 1) esineb vaid sadamatevahelisel laevateel vahetult merepõhjas kuni 0.7 

m paksuse kihina. 

Kohev peenliiv (kiht 2) moodustab pinnakatte ülemise kuni 1.4 m paksuse osa. Liiv 

on kohati mudane, esineb ka üksikuid lubikodade jäänuseid. 

Kesktihe peenliiv (kiht 3) levib projekteeritavate sadamarajatiste piirkonnas 

liivakompleksi ülemises osas. Liivas esinevad möllised vahekihid. Kihi paksus ulatub 

2.1 meetrini. 

26



Tihe peenliiv (kiht 4) levib valdaval osal uuritaval alal. Sügavuse suunas pinnase 

tihedus pidevalt kasvab. Liiv sisaldab rohkesti möllifraktsiooni, mistõttu 

lõimisanalüüside põhjal on kohati tegemist möllise peenliivaga. 

Kesktihe rohke liivaga möll (kiht 5) levib vaid laevateel kuni 1.3 m paksuse kihina. 

Tihe rohke liivaga möll (kiht 6) levib laevatee Munalaiupoolses osas. Kihi paksus on 

kuni 2.0 ja enam meetrit. 

Väheplastne liivaga savimöll (kiht 7) levib valdavalt laevatee Manilaiu poolses osas. 

Pinnas on kõva konsistentsiga. Kihti on puuritud 1.8 m ulatuses. 

Kihnu geoloogilised kihid 

Täitepinnas (kiht 1), mis koosneb liivast, mullast ja kruusast, esineb vaid 

projekteeritava sadamahoone alal 0.9…1.0 m paksuse kihina. 

Väga kohev mölline peenliiv (kiht 2) esineb vahetult merepõhjas kuni 3.2 m paksuse 

kihina. Pinnas on keskmise orgaanilise aine sisaldusega (3.8…4.0 %), kohati esineb 

ka taimede jäänuseid. Löökpenetreerimisel vajus koonus vasara raskusega liivast 

läbi. 

Kohev peenliiv (kiht 3) levib valdavalt rannalähedasel alal kuni 0.9 m paksuse kihina. 

Keskmine dünaamiline eritakistus löökpenetreerimisel qd=1 MPa ja redutseeritud 

löökide arv 20 cm läbimiseks Nred=2. 

Kesktihe peenliiv (kiht 4) levib valdavalt rannalähedasel alal kuni 2.2 m paksuse 

kihina. Keskmine dünaamiline eritakistus löökpenetreerimisel qd=4 MPa ja 

redutseeritud löökide arv 20 cm läbimiseks Nred=6. 

Kruus ja veerised (kiht 5) on kesktiheda peenliiva lamamiks. Kihi paksus on kuni 5 ja 

enam meetrit. Pinnast esineb ka savipinnastes kuni 0.9 m paksuse läätsena. 


löökide arv 20 cm läbimiseks Nred=20, kohati ei olnud pinnas löökpenetreerimisega 

läbitav. 

27



Tihe peenliiv (kiht 6) on kruusa või kesktiheda peenliiva lamamiks, LP 3044 

piirkonnas aga pindmiseks kihiks. Kihi paksus on kuni 2.5 m. Keskmine dünaamiline 

eritakistus löökpenetreerimisel qd=10 MPa ja redutseeritud löökide arv 20 cm 

läbimiseks Nred=12. 

Vähe kuni väga plastne savi (kiht 7) levib projekteeritava kai pikenduse ja osaliselt 

ka lainemurdja alal. Kiht on väga koheva peenliiva lamamiks ja tema lasumpinna 

abs. kõrgus on -3.9…-6.2 m. Kiht on maksimaalse paksusega 4.65 m projekteeritava 

kai piirkonnas, lainemurdja alal ulatub kihi maksimaalne paksus 2.0 meetrini. Savi on 

voolava konsistentsiga. Pinnase looduslik veesisaldus Wn=37.5…52.0 %, keskmine 

46.8 %. 

Väheplastne rohke liivaga möllsavi (kiht 8) on voolava savi lamamiks. Konsistentsilt 

on pinnas poolpehme, looduslik veesisaldus Wn=14.7…16.6 %, keskmine 15.7%. 


löökide arv 20 cm läbimiseks Nred=8. Kihi paksus kuni 2.2 m. 

Väheplastne kruusa ja rohke liivaga möllsavi (kiht 9) on voolava savi või pehme 

möllsavi lamamiks. Konsistentsilt on pinnas poolkõva, valdavalt kõva, looduslik 

veesisaldus Wn=8.5…12.6 %, keskmine 10.4%. Kohati esineb üksikuid veeriseid. 


löökide arv 20 cm läbimiseks Nred=25. Kihi paksus kuni 1.6 m. 

Tihe mölline peenliiv (kiht 10) on kõikide eelpool nimetatud pinnaste lamamiks ja 

tema lasumpinna abs. kõrgus on -5.5…-10.0 m. Keskmine dünaamiline eritakistus 

löökpenetreerimisel qd>100 MPa ja redutseeritud löökide arv 20 cm läbimiseks 

Nred>100. Kihi paksus on üle 2.2 meetri. 

Kai pikenduse ja lainemurdja alalt süvendatav pinnas on väga kohev keskmise, 

kohati ka rohke orgaanilise aine sisaldusega liiv ja voolav savi. 

28



3.4.1 Pinnase keskkonnaseisund 

19.04.1995.a. vastu võetud Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse 

konventsiooni (Helsingi Konventsiooni, HELCOM) soovitustes (HELCOM 

Recommendations) nr. 13/16 punkt 4 käsitleb proovide võtmist süvendatavatel 

aladel. Toodud on soovitused uuringupunktide arvu kohta lähtuvalt süvenduspinnase 

kogusest. Projekti eeldatav süvendustööde maht on ca 145 000 m³. HELCOMI 

soovituste kohaselt oleks minimaalne uuringupunktide arv sellise süvendustööde 

mahu korral 7 - 15. 

Välitööde käigus võeti vastavalt nendele soovitustele keskkonnaseisundi 

hindamiseks Munalaid –Manilaid sadama ja nendevahelise faarvaatri piirkonnast 8 

proovi Kihnu sadama akvatooriumist 3 proovi. OÜ Eesti Keskkonnauuringute 

Keskuse laboris määrati kogutud proovide naftaproduktide ja raskete metallide 

sisaldust. 

Pinnaste seisundit on hinnatud Keskkonnaministri 2. Aprilli 2004 a määruse nr. 12 

Pinnases ja põhjavees ohtlike aine sisalduse piirnormid järgi. Piirarv pinnases või 

põhjavees on ohtliku aine sisaldus, millest suurema väärtuse puhul on pinnas 

reostunud ja tervisele ning keskkonnale ohtlik. Piirarv elutsoonis on väiksem kui 

tööstustsoonis. Sihtarv pinnases on ohtliku aine sisaldus, millega võrdse või millest 

väiksema väärtuse puhul on pinnase seisund hea ehk inimesele ja keskkonnale 

ohutu. Seisund on rahuldav, kui ohtlike ainete sisaldus jääb piirarvu ja sihtarvu 

vahele. Metallide ja naftaproduktide sisaldus pinnases ja vastavate ainete sisalduse 

siht- ja piirarvud pinnases on tabelis 3. 

Vastavalt Keskkonnaministri 2. Aprilli 2004 a määruse nr 12 Pinnases ja põhjavees 

ohtlike aine sisalduse piirnormid jäid Munalaid-Manilaid sadama ja nendevahelise 

faarvaatris kogutud proovide raskemetallide ja naftaproduktide sisaldus pinnases 

madalamaks vastavast sihtarvust pinnases. 

Kihnu sadama akvatooriumis kogutud proovidest jäi puuraukudest 1 ja 4 võetud 

naftaproduktide ja raskmetallide sisaldus pinnases alla sihtarvu ja seega on pinnas 

heas seisundis ehk reostamata. Puuraugus 2 ületas elavhõbeda sisaldus sihtarvu, 

29



kuid jäi alla piirarvu elutsoonis. IPT Projektijuhtimine OÜ 3 poolt 2004. aasal samast 

kohast võetud ja analüüsitud pinnaseproovide järgi oli pinnas samuti reostamata. 

Tabel 3: Metallide ja naftaproduktide sisaldus pinnases ja vastavate ainete 

sisalduse siht- ja piirarvud pinnases 

Sisaldus Sihtarv* pinnases, Piirarv** elutsoonis, Piirarv tööstustsoonis, 

pinnases,[mg/kg] [mg/kg] 

[mg/kg] 

[mg/kg] 

Cd



Liivi lahe räim on juba mõnda aega olnud suhteliselt paremas olukorras kui 

Läänemere teiste piirkondade räimevaru, on ka seal 2007.–2008. aastal toimunud 

märgatav räime biomassi vähenemine. Tartu Ülikooli Mereinstituudi viimaste 

uuringute põhjal saadud tulemused näitavad, et räime kehamassi alanemine on 

vähendanud räimede individuaalset viljakust ning nihutanud ka kudemisperioodi 

hilisemale ajale. 4 

Põllumajandusministeeriumi kalamajandusosakonna andmetel püüsid rannakalurid 

Liivi lahest 2009. aasta jooksul ca 10388 tonni räime, 749 tonni tinti, 720 tonni 

ahvenat, 65,6 tonni koha. 

Alljärgnevalt on toodud Pärnu lahe piirkonnas enam esinevate kalaliikide 

kudemisajad ja koelmute asukohad: 5 

- räim – aprilli II pool kuni juuli; 5-10 m sügavusel meres; 

- koha – juuni (koelmud Pärnu lahe põhjaosas laialdastel 1-3 m sügavusega 

aladel kahel pool jõesuud); 

- ahven – mai lõpp kuni juuni (koeb kividele, veetaimedele jms); 

- vimb – mai-juuni (koelmud paiknevad Pärnu jões); 

nurg – juuni algus (koeb pilliroo ja kõrkjate juurtele). 

3.6 Linnustik 

KMH aruande linnustikku puudutavad käsitlused on koostatud toetudes 

Keskkonnaametist saadud asjakohastele andmetele ning hinnangutele tegevuse 

võimalikkuse ja sobivate leevendavate meetmete kohta. 

Kihnu väin ja laiemalt kogu Pärnu laht on ülioluline kevadine veelindude peatusala, 

kus erinevate linnuliikide elupaigaks on meri ja ranna- ning kaldaroostikud. 

4 Keskkonnaministri määruse “Ajutised traalpüügikitsendused Liivi lahel 2008. aastal” eelnõu seletuskiri ja 

Keskkonnaministri määruse “Ajutised püügikitsendused Läänemeres 2010. aastal” seletuskiri, leitavad 

eoigus.just.ee (06.05.2010) 

5 N. Mikelsaar. Eesti NSV kalad. Kirjastus “Valgus, Tallinn 1984 

31



Linnudirektiivi I lisa liikidest pesitsevad seal täpikhuik (Porzana porzana), rukkirääk 

(Crex crex), räusktiir (Sterna caspia), öösorr (Caprimulgus europaeus), vöötpõõsalind 

(Sylvia nisoria), punaselg-õgija (Lanius collurio). Mitte-pesitsejatest on alal 

väikekoskel (Mergus albellus), sookurg (Grus grus), rüüt (Pluvialis apricaria), 

vöötsaba- vigle (Limosa lapponica), mudatilder (Tringa glareola). Niinimetatud 

pudelikaela alaks on Pärnu laht sookurele (Grus grus). 

Munalaiu sadama piirkonnast on rohkelt avaldamata juhuvaatluseid ja käsikirjalist 

infot Lao linnujaama ajast. Sadamast idasse ja Manilaiu vahele jääv ala oluline 

veelindude peatumisala. Sadamas ja selle lähiümbruses pesitseb kaitstavatest 

liikidest hänilane, sadama kõrval (100 m SW) väikestel laidudel pesitsevad üksikud 

jõgitiiru paarid ja ristpart. Üle Lao poolsaare, Manilaiu ja Kihnu kulgeb ülioluline 

maismaa lindude rändekoridor. Igal sügisel lendab üle Munalaiu sadama 

hinnanguliselt üle miljoni linnu. 

Manilaiu sadama juures pesitseb kaitstavatest liikidest hänilane. Kuni 2000-2004. a 

toimusid Manilaiul rannaniitude linnustiku riikliku seire raames iga-aastased 

pesitsejate loendused. Joonisel 6 on Manilaiul pesitsevate lindude territooriumitega 

kaart 2004. aasta loenduse põhjal. 

Kihnu sadama alalt on rohkelt avaldamata juhuvaatlusi. Sadama juures pesitseb 

kaitstavatest liikidest hänilane. 

Põhjapoolse kaadamisala piirkond ei ole teadaolevalt väga oluline veelindude 

peatusala. Naabrusesse jääva Seliste ja Munalaiu vaheline rannaala on küll 

ujupartide ja luikede peatusala, kuid see ei kuulu Pärnu lahe hoiuala olulisemate 

kogunemisalade hulka. Nimetatud rannalõigul ei ületa ujupartide ja luikede 

rändekogumite kogusumma 500 piiri. Ka sukelparte peatub piirkonnas vaid 

väiksemate kogumitena. 

32



Joonis 6: Manilaiul pesitsevad linnud territooriumiga. Indrek Tammekänd 2004 

33



Lõunapoolne kaadamisalal Kihnu idarannas on regulaarselt linde loendatud 

kesktalvise veelindude riikliku seire raames. Peamisse mõjupiirkonda jääv rannalõik 

Kihnu sadama ja Pitkanä ninä vahel on eraldi loendussektor Ib11. Tegu on olulise 

veelindude talvitusalaga, kus talvitub regulaarselt 500 - 900 veelindu. Tabelis 4 on 

toodud veelindude riikliku seire 2007-2009 tulemused. 

Tabel 4: Veelindude riikliku seire tulemused loendussektoris Ib11 Kihnu saare 

idarannas 

Linnuliik 

Aasta 

2007 2008 2009 

Kühmnokk-luik 13 40 15 

Laululuik 22 11 

Sinikael-part 8 114 62 

Tuttvart 1 1 

Aul 265 83 465 

Tõmmuvaeras 5 

Sõtkas 54 130 211 

Väikekoskel 1 4 

Rohukoskel 1 2 3 

Jääkoskel 60 143 61 

Punakurk-kaur 3 

Kaur sp 2 

Kormoran 1 

Naerukajakas 55 7 

Kalakajakas 75 192 45 

Hõbekajakas 7 20 10 

Merikajakas 4 9 2 

Käblik 1 

KOKKU 493 817 898 

34



Kihnu idarandade linnustiku kohta leidub mõningaid juhuslikke kirjeid ka Kabli 

linnuvaatluste andmebaasis. Vaatamata sellele, et andmebaasis vaid 8 vaatluspäeva 

vaatlused, kinnitavad need ala olulisust peatuvatele veelindudele. Kihnu sadama ja 

Ristinä ninä vaheline rand on oluline ujupartide kevadise peatuspaigana ja sõtka 

suvise kogunemisalana. Aivo Kleini suulistel andmetel on alal suvituvate sõtkaste 

koguarv vähemalt 2000. 

Värskeimad juhuvaatlused kinnitavad Kihnust idas oleva mereala suurt tähtsust 

linnustikule. 27.04.2010 loendasid Eedi Lelov, Heikki Luhamaa, Jaanus Jürison 

Kihnu ja Sorgu vahelisel alal peatumas 1500 tõmmuvaerast ja 10000-12000 auli. Ka 

varasematel loendustel on täheldatud, et Kihnust vahetult idasse jääv ala on eriti 

tähtis auli ja tõmmuvaera peatusala. 

35



4. HÜDRODÜNAAMILISTE VÄLJADE MODELLEERIMINE 

4.1 Sissejuhatus 

Üldise praktika kohaselt modelleeritakse heljumi levik juhul, kui korraga süvendatava 

materjali maht on suurem kui 100 000 m 3 . Kuigi süvendustööd viiakse läbi etappide 

kaupa ning ühegi tööde etapi süvenduste kogumaht ei ole suurem kui 75 000 m 3 (vt. 

ptk. 2.1) otsustati KMH käigus modelleerida heljumi levik põhjapoolsel kaadamisalal 

Lao maaninast loodes. Kokkuleppel Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna 

osakonna spetsialistidega ei modelleerita kaadatava materjali väikese mahu tõttu 

heljumi levikut Kihnu saarest idas asuval kaadamisalal. 

Modelleerimisel on käsitletud süvendustööde käigus eraldatava materjali heljumi 

pilve levikut kaadamiskohas. Tekkivate hüdrodünaamiliste väljade ja heljumi pilve 

leviku määramiseks on kasutatud matemaatilist modelleerimist arvutiprogrammiga 

MIKE 21. 

Modelleerimised on tehtud hüdrodünaamika ja segunemise protsesside seisukohalt 

määravate tuulte NW, W ja S kohta. 

4.2 Lähteandmed 

Matemaatiliseks modelleerimiseks vaadeldava ala kohta vajalikud batümeetrilised 

andmed on eelnevalt arvutisse sisestatud kasutades selleks alljärgneval merekaardil 

toodud andmeid: 

- EVA kaart Nr. 516 Liivi laht Pärnust Ruhnuni, M: 1: 100000 

Heljumi pilve matemaatilisel modelleerimisel arvutuslikuks tuule kiiruseks valitud 

lähtudes järgmisest: kuigi Eestis puuduvad normid-ohutustehnika nõudeid, mis 

reguleeriksid kaadamistöödel piiranguid tuule kiiruse seisukohalt, on aluseks näiteks 

vastavates Vene normides tuule kiiruseks 15 m/s, mis on soovituslik piirkiirus 

kaadamistöödel. Lähtudes ülaltoodud arvutuslikust tuule kiiruse väärtusest heljumi 

36



pilve simulatsioonides, määratakse seega kõige halvemad situatsioonid. Kõikide 

teiste, arvutuslikust väiksemate tuule kiiruste puhul, võrreldes ülaltoodud arvutusliku 

tuule kiirusega on olukord parem kui modelleerimise tulemusena saadud 

olukordades. 

Määrava tähtsusega küsimus heljumi pilve levikul on kaadamise intensiivsus ja 

võimalikud intervallid kahe kaadamistsükli vahel. Loomulikult on see küsimus seotud 

süvendustööde teostamisel kasutatava tehnika ja tehnoloogiaga ja seetõttu on 

arvestatud Eestis kohalikel töödel kasutatava tavapärase süvendus- ja 

kaadamistööde tehnikaga. Selle kohaselt arvestades keskmist aega, mis kulub 

kaadamiskohale sõiduks, praami mahtu ja kaadamiskiirust kujuneb 

kaadamiskoormuseks 300 m 3 iga 3 tunni tagant. Arvutustes on aluseks võetud 

andmed, mille põhjal heljumi pilve moodustava materjali keskmine terajämedus d 50 = 

0,05 mm. 

4.3 Matemaatiline mudel MIKE 21 

Matemaatiline mudel MIKE 21 on loodud Taani Hüdraulika Instituudis ja on ette 

nähtud mitmesuguste hüdrodünaamiliste probleemide lahendamiseks. Mudel 

koosneb moodulitest, mis erinevad sõltuvalt lahendatava ülesande iseloomust. 

Vaadeldava ülesande jaoks kasutatakse kolme moodulit, mille kirjeldused esitatakse 

allpool. 

MIKE NSW moodul 

MIKE 21 NSW matemaatilist mudelit kasutatakse kaldajoonega piirnevatel aladel 

laineväljade arvutamiseks. Laineväljade määramisel on tähtsad järgmised lainete 

parameetrid: laine kõrgus, laine periood ja lainete liikumise suund, ehk suurused mis 

kõik on vajalikud lainetusest rannajoonel tekkivate jõudude määramisel. 

Matemaatiline mudel MIKE 21 NSW võtab arvesse vee sügavuse vähenemisest 

tingitud veepinna taseme muutuse ja refraktsiooni, kohaliku valitsevate tuule 

olukorda ja energia dissipatsiooni, mis on tingitud mere põhjal tekkivatest 

hõõrdejõududest ning lainete murdumisest. Mudel arvestab ka lainetuse ning 

hoovuste vastastikust koosmõju. MIKE 21 NSW on statsionaarne, suuna mõju 

37



arvestav parameetriline mudel. Selleks, et arvestada hoovuste mõjuga on mudeli 

põhivõrrandite koostamisel lähtutud laine spektraaltiheduse jäävuse võrrandist. Selle 

jäävuse võrrandi parameetriseerimisel sageduse järel on muutujatena lisatud 

nullinda ja esimest järku spektri momendid. MIKE 21 NSW põhivõrrandid 

lahendatakse kasutades Euleri lõplike vahede meetodit. Nullinda ja esimese järgu 

spektri momendid arvutatakse täisnurkses arvutusvõrgus kasutades selleks 

diskreetseid laine levikusuundi. Mudel kasutab põhilises laine leviku suunas iga 

võrgu punkti piiritingimusena eelmise võrgu punkti arvutustulemusi. 

Mudeli väljund annab põhiliste arvutustulemustena järgmised integraalsed laine 

parameetrid: oluline lainekõrgus, keskmise laine perioodi, keskmise laine leviku 

suuna, suuna standardhälbe ja radiaalpinged. 

MIKE 21 HD moodul 

MIKE 21 HD voolamise mudel on kahemõõtmeline vabapinnaga voolamise mudeli 

süsteem. MIKE HD 21 abil on võimalik lahendada hüdraulilisi ja keskkonna mõjusid 

arvestavaid probleeme järvedes, jõgede suudmealadel, rannaaladel ja meredes. 

Programmi võib rakendada kõikjal kus stratifikatsioonist võib loobuda. 

MIKE HD 21 mudelil on lai rakendusala hüdraulikas ja sellega kaasnevate 

probleemide lahendamisel: 

Tormiga kaasnev veepinna tõus; 

Soojus ja retsirkulatsioon; 

Vee kvaliteet. 

Hüdrodünaamiline moodul HD on MIKE 21 mudeli põhimoodul. See mudel 

moodustab hüdrodünaamilise baasi selleks, et kasutada keskkonna mõjusid 

arvestavat moodulit. Hüdrodünaamiline moodul simuleerib veepinna muutusi ja 

voolamist järvedes, jõe suudmealadel ja rannajoone lähedal meres sõltuvalt 

erinevatest voolamist tekitavatest jõududest. Ülalmainitud jõudude hulka kuuluvad: 

38



Hõõrdepinge põhjal; 

Tuulest tekkinud hõõrdepinge vabapinnal; 

Baromeetriline rõhugradient; 

Coriolise jõud; 

Liikumishulga dispersioon; 

Alale lisanduvad sisse- ja väljavoolud mudeliga haaratud alalt; 

Aurustumine; 

Üleujutus ja kuivendus; 

Lainetuse radiaalpinged. 

MIKE 21 & MIKE 3 Particle Analysis moodul 

MIKE 21 PA moodulit kasutatakse vees lahustunud ja suspensioonis oleva heljumi 

leviku simulatsiooniks, mis liigub koos vedelikuga või on õnnetuse tõttu sattunud 

järve, jõe suudmesse, rannajoonel olevasse vette või lahtisesse merre. 

SA moodulit kasutatakse koos vedelikuga suspensioonis olevate osakeste leviku 

simulatsiooniks arvestades sellega kaasnevaid dispersiooniprotsesse. 

Moodul arvestab osakeste juhusliku liikumise võimalust ja neis jälgitakse osakeste 

ansamblite liikumist, mis võimaldab loobuda Euleri advektsiooni-difusiooni võrrandi 

lahendamisest. 

Osakesed liiguvad mõlemal juhul advektiivse hoovuse ja turbulentsete 

pulsatsioonide tulemusena. Advektiivsed kiirused määratakse tavaliselt 

hüdrodünaamiliste arvutustega (MIKE 21 HD või MIKE 3 HD), samal ajal kui 

turbulentsi mõju kontrollivad dispersiooni koefitsiendid. Vaadeldavate osakeste 

käitumist kirjeldab settimiskiirust, mis on kas konstantne või määratakse 

pinnaseosakeste suuruse jaotuse kaudu. Võimaldab arvutada ka mitte uppuvate 

(veest kergema erikaaluga) osakeste liikumist. 

Osakeste pilve mass võib praktiliselt muutuda sõltuvalt settimisest või 

resuspensioonist. Lisaks sellele võib esineda lineaarne lagunemisprotsess. 

Mudelid arvutab välja kontsentratsiooni välja arvestades osakeste arvu igas 

võrgupunktis. Seejuures määrab arvutusvõrgu tihedus arvutuse välja täpsuse. 

39



4.4 Matemaatilise modelleerimise tulemused 

Ülesande numbrilise lahendamise tulemustena on saadud graafikud, millel on 

esitatud uuritavate suuruste - olulise lainekõrguse H mo , hoovuse kiiruse ja heljumi 

pilve väljad. Graafikutel esitatud kvalitatiivsed arvnäidud esinevad ainult 

lähteandmetena sisestatud arvutusliku tuule korral, kui tormi poolt põhjustatud 

hüdrodünaamiline situatsioon on välja arenenud, mis eeldab seda, et tuul on 

puhunud ühest suunast 9 tunni jooksul. Töö lõpus graafilise materjalina esitatud 

joonistel on kujutatud uuritavate suuruste samajooned, vektoritena on näidatud 

uuritava suuruse liikumissuund ja vektori pikkus on võrdeline uuritava suuruse 

arvväärtusena, peale selle on eri värvidega tähistatud uuritava suuruse väärtus (või 

heljumi pilve puhul kontsentratsioon), mille kohta legend on esitatud joonise serval 

asuval skaalal. 

Oluline lainekõrgus H mo kujutab endast üle keskmise kolmandiku võrra kõrgemate 

lainete kõrgust. Seega „rusikareegli‖ kohaselt on üksiklaine kõrguse leidmiseks 

vajalik oluline lainekõrgus H mo korrutada 1,7-ga. 

4.4.1 Arvutuslikud väljad loodest puhuva tuule korral 

Joonisel 7 kujutatud laineväli haarab kogu ala, kus asuvad rekonstrueerimisele 

kuuluvad sadamad ja kaadamiskoht (joonisel märgitud Manilaiust loode suunas 

ruuduna). Nagu joonisel esitatud vektorväli näitab, liiguvad selles olukorras 

lainevallid loodest kagusse. Kaadamisalal esinevad sellel arvutuslikul juhul lained, 

mille vastavad olulised lainekõrgused on vahemikus H mo =1,0-1,25 m ja millele 

vastav üksiklainete kõrgus on 1,7-2,2 m. 

Kihnu ja Manilaiu vahelisel alal Kihnu väina piirkonnas on aga väiksema vee 

sügavusega aladel olulised lainekõrgused H mo merepõhja hõõrde tagajärjel 

väiksemad, jäädes vahemikku 0,75-1,0 m. 

Munalaiu, Manilaiu ja Kihnu sadamate piirkonnas jäävad laine kõrgused tänu nende 

geograafilisele asukohale suhteliselt madalaks H mo =0,25-0,4 m. 

40



Joonis 8 kujutab samal alal lainete liikumisega kaasnevat hoovuste välja väiksemas 

mõõtkavas 1: 80000. Musta ruuduga tähistatud kaadamisalal on sellel arvutuslikul 

juhusel hoovuse kiirus madal ja on hinnanguliselt vahemikus v=0,20-0,25 m/s, mis 

on selles olukorras suunatud Kihnu väina suunas, kagusse. Kihnu väinas vee 

sügavus kahaneb ja lisaks toimub siin voolamise ristlõike kitsenemise, mille 

tagajärjel hoovuse kiirus kasvab siin kohati kuni 0,65 m/s. 

Madalad hoovuse liikumiskiirused kaadamisalal on soodne heljumi pilve liikumise 

seisukohalt, millest järeldub, et vette puistatud süvendusmaterjali pinnase osad ei 

kandu kaugele, vaid settivad kiiremini mere põhja. 

Joonisel 9 on näha vette puistatud materjali liikumistee arvutusliku tuule korral. 

Arvestades seda, et vette kaadamine toimub ptk. 4.2 kirjeldatud osade kaupa, on 

joonisel näha nelja järjestikuse kaadamise jäljed. Seejuures on joonisel selgesti 

nähtav, et heljumi kontsentratsioon piki liikumisteed väheneb, selle lõpuosas 

väärtuseni 2-0 kg/m 3 . Vastavalt joonisel toodud väärtusele levib 15 m/s puhuva 

loodetuulega madala kontsentratsiooniga heljumi pilv 3,2 km kaugusele 

kaadamisalast. 

4.4.2 Arvutuslikud väljad läänest puhuva tuule korral 

Läänekaarest puhuva arvutusliku tuule korral on tekkiv laineväli kujutatud joonisel 

10. Ka sellel juhul ületab kaadamisalal (tähistatud ruuduga) tekkiv oluline lainekõrgus 

1 meetri väärtuse. Lainevallid on suunatud läbi Kihnu väina idas suunas ja sealt 

edasi liiguvad lained Sorgu saare suunas. 

Manilaiu ja Munalaiu sadamate piirkonnas laineväli liikudes edasi läbi suhteliselt 

madala sügavusega vee alade jäävad olulised lainekõrgused vahemikku H mo =0,2- 

0,4 m. 

Kihnu sadam on sellel juhul Kihnu saare tuulealusel küljel ning siin on olulised 

lainekõrgused väga väikesed H mo =0,1 m. 

41



Heljumi liikumist määrav hoovus liigub sellel juhul kagusse kiirusega 0,14 m/s (joonis 

11), mis võrreldes olukorraga kus tuul puhub loodest, on veelgi soodsam heljumi 

pilve leviku seisukohalt. 

Manilaiu ja Munalaiu sadamate vahelisel alal läbib hoovus nende vahelist väina 

kiirusega kohati kuni 0,15 m/s. 

Kaadamisala lähedal Tõstamaa rannas järgib hoovuse suund rannajoone suunda ja 

on üldjoontes nagu ka kaadamisalal suunatud kagusse. 

Heljumi pilve levik kaadamisalal järgib hästi hoovuse välja suunda (joonis 12). 

Kaadamisala keskel vette puistatud madala kontsentratsiooniga süvenduspinnas 

levib läänest puhuva arvutusliku tuulega maksimaalselt 2 kilomeetri kaugusele. 

Joonisel on selgelt nähtav heljumi kontsentratsiooni vähenemine piki heljumi pilve 

teekonda. 

4.4.3 Arvutuslikud väljad lõunast puhuva tuule korral 

Lõunast puhuva arvutusliku tuule korral liiguvad lainevallid lõunast läbi Kihnu väina 

loode suunas. Kui Kihnu väinas on H mo kohati kuni 1,25 m siis laineväli kaadamisalal 

väheneb jõudmisel sügavama veega aladele (joonis 13). Kogu kaadamisalal on 

sellel juhul H mo =0,75 m, üksiklainete kõrgusega kuni 1,3 meetrit. 

Lõunast puhuva arvutusliku tuulega asub kaadamisala 0,15 m/s kiirusega liikuva 

hoovuse piirkonnas. Hoovuse liikumise suund on üldsuunaliselt lõunast põhja. 

Jooniselt 14 on näha, et rannaäärses madalas vees Heinlaiu ja Kirveslaiu ümbruses 

hoovuse kiirused kasvavad kuni 0,25 m/s, kuid see ei mõjuta oluliselt hoovuse 

kiiruse väljasid kaadamisala lähialadel kaadamisalast põhja suunas. Küll aga muutub 

hoovuse suund ja nagu näitavad joonisel kujutatud vektorid pöördub hoovus osaliselt 

ka kirdesse rannajoone suunas. 

Joonisel 15 esitatud heljumi pilve levik on heas kooskõlas eelmisel joonisel esitatud 

hoovuste väljaga. Siit on näha, kuidas kaadamisala keskelt vette lastud süvendatud 

materjal pöördub Tõstamaa rannajoone suunas. Jooniselt selgub ka, et peale 4 

kordset kaadamist heljum rannani ei jõua ja heljumi pilve kontsentratsioon on pärast 

42



seda kui see madala hoovuse kiiruse tõttu liikunud edasi 1,5 km kaugusele, langeb 

kontsentratsioon piirile 1 kg/ m 3 . 

4.5 Kokkuvõtteks 

Heljumi pilve modelleerimise tulemused näitavad, et madala 

kontsentratsiooniga heljumi pilv, milles kontsentratsiooni väärtus ei ületa 1-2 

kg/ m 3 , leviks kõige kaugemale (kuni 3,2 km) loodest puhuva arvutusliku (15 

m/s) tuule korral. Sellises meteoroloogilises olukorras on üksiklainete kõrgus 

kuni 2,2 m ja kaadamistööde läbiviimine praktikas võimatu. 

Teistest tuulte suundadest (lääne- ja lõunakaar) puhuva tuulega jääb heljumi 

leviku piir 1,5- 2 km piiridesse ja ei jõua rannani. 

43



Joonis 7: tuul loodest 

44

Joonis 8: Hoovused loodetuulega

Joonis 9: Kaadamine loodetuulega

Joonis 10: Tuul läänest

Joonis 11: Hoovused läänetuulega

Joonis 12: kaadamine läänetuulega



Joonis 13: Tuul lõunast 

50

Joonis 14: Hoovused lõunatuulega



Joonis 15: Kaadamine lõunatuulega 

52

5. KAVANDATAVA TEGEVUSE KESKKONNAMÕJU 

5.1 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele 

Manija piiranguvööndi kaitse-eesmärk on muuhulgas väikesaare maastikuilme 

säilitamine ja maa kasutamisel väljakujunenud traditsioonilise pärandkultuurmaastiku 

ilme säilitamine. Väikesaarte maastikupildi lahutamatud osa on ka sadamad ja 

lautrikohad. Hästifunktsioneeriv sadamakoht on üheks peamiseks eelduseks 

püsielanikkonna säilimisele väikesaarel. Pärandkultuurmaastike säilimiseks on 

oluline pidev maaharimine ja –tulundus ning üldjuhul tegelevad sellega saare 

püsielanikud. Seega toetab väljakujunenud ja käibiva sadama kavandatud mahus 

korrastamine selle funktsionaalsuse tagamiseks sätestatud kaitse eesmärkide 

täitmist. 

Arvestades Manilaiu sadamas kavandatavate tööde väikest mahtu ei mõjuta sadama 

rekonstrueerimistööd EL nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud 

elupaigatüüpide – rannikulõugaste (1150*), väikesaarte ning laidude (1620), 

rannaniitude (1630*) ja puisniitude (6530*) ning kaitsealuse looduse üksikobjekti 

Kokakivi (Kotkakivi) looduslikku seisundit kui põhiprojekt koostatakse ja ehitustööd 

viiakse läbi head tava jälgides. Eelprojekti koostamisel on kõigi teadaolevate 

kaitsealuste objektidega arvestatud. 

Sadamas olemasolev kuivkäimla on kavas rekonstrueerida selle praegusel asukohal. 

Kuivkäimla ja lähima kõre elupaiga vahemaa on ca 13 m (vt. joonis 16). Kuivkäimla 

on laudadest kergehitus, mis ehitatakse käsitsi. Arvestades ehitustööde mahtu ei ole 

selle mõju kaitsealuse liigi seisundile oluline, kui ehitustööd viiakse läbi ehitamise 

head tava jälgides. Püsielupaiga piir on Projekti asendiplaanile peale kantud selleks, 

et riigihankega selgitatav ehitusettevõtja oleks püsielupaiga olemasolust ja selle 

asukohast informeeritud, ning tööde kavandamisel sellega arvestaks. 

Praegu on käimla lampkastiga imbsüsteem, kuid Projektiga kavandatakse 

tühjendatava fekaalide kogumise paagi kasutamist. Purgimine hakkab toimuma 

selleks sobiva sõidukiga. Selleks, et sõiduk ei peaks manööverdama kitsal alal 

püsielupaiga ja käimla tagumise külje vahel, on soovitatav purgimisava



projekteerida käimla teepoolsele küljele lõuna- kagu suunal. Sellise lahenduse korral 

ei mõjuta käimla kasutamine kaitsealuse liigi elutingimusi. 

Joonis 16: ehitusala piir lähima kõre elupaiga suhtes Manilaiul 

Mõju linnustikule on kirjeldatud KMH aruande peatükis 5.3 ning vajalikud 

leevendavad meetmed toodud aruande peatükis 7. 

Manilaiu sadama kaiehitiste rekonstrueerimis- ja sadama akvatooriumi 

süvendustööde mõju Manija maastikukaitsealal kaitstavatele loodusväärtustele on 

arvestades tööde mahtu ja iseloomu ebaoluline. Mõju Manija piiranguvööndi kaitseeesmärkide 

täitmisele on neid toetav. 

54



5.2 Mõju linnustikule 

Veelindude toiteala on enamasti kaldast 500 meetrit avamere suunas. Süvendus- ja 

kaadamistööde ning ehituskonstruktsioonide paigaldamise käigus vette sattunud 

heljum võib mõjutada veelindude toitumistingimusi otseselt ja kaudselt. 

Otsese mõjuna võib käsitleda vee hägustumist ja hõljumi settimist merepõhja 

elustiku kooslustele. Vee hägustumisega kaasnev nähtavuse vähenemine 

raskendab sukelduvatel lindudel toidu leidmist. Vajaliku toidukoguse kättesaamiseks 

peavad nad rohkem energiat kulutama, st organismi energiabilanss suureneb ja 

toidu hankimine selles piirkonnas muutub ühel hetkel energeetiliselt 

ebaökonoomseks. Selline mõju on suurim kalatoidulistele lindudele (kaurid, 

kormoranid, pütid, kosklad). 

Kaudse mõjuna saab käsitleda ehitustööde käigus põhjasetetesse akumuleerunud 

biogeenide vabanemist ja kandumist madalama veega aladele. Toitainete 

kontsentratsiooni suurenedes muutuvad elutingimused soodsamaks planktonile ja 

nendest toituvatele filtreerivatele limustele, kelle biomass eeldatavalt kasvab 

märgatavalt. Limuste osakaalu kasvamine põhjaelustikus loob rikkalikuma toidubaasi 

neist toituvatele veelindudele, eelkõige sukelpartidele (merivart, tuttvart, mustvaeras, 

tõmmuvaeras, hahk). See tingib nende linnuliikide ajutise arvukuse kasvu 

süvendustööde piirkonnas. Madalas vees toituvaid ujuparte põhjaelustikus toimuvad 

muutused niipalju ei mõjuta, sest nende toitumisspekter on laiem ja suunatud teistele 

liikidele. 

Põhjasettest vabanevad toitained võivad põhjustada piirkonna troofsuse tõusu ja 

niitvetikate massarengut, aga mändvetikate, meriheina ja penikeelte koosluste 

taandumist. Mõjutatavad liigid on kühmnokk-, laulu- ja väikeluik, viupart, soopart, 

piilpart, sinikael-part ja luitsnokk-part. 

Ehitustegevusega kaasneb ajutine mürafooni tõus, mis võib linde häirida. 

Ehitusaegse müra allikateks on ehitusmehhanismid ning ehitusmaterjale kohale 

transportivad veokid ja ujuvvahendid. Müra avaldab kahesugust mõju: ootamatu 

tugev müra võib linde ehmatada ning kestev tugev müra võib häirida liikide 

55



sigimisbioloogiat. Regulaarse ja ühtlase müraga linnud reeglina harjuvad. Seetõttu 

tuleb müra põhjustavast ehitustegevusest sadamates hoiduda lindude 

pesitsusperioodil. 

Munalaiu sadamast idasse jääv ala on oluline veelindude peatumisala. Oluline on 

tööde käigus hoiduda nimetatud laidude kahjustamisest. Pinnasetööd, mis võivad 

kaasa tuua pesade hävimise, peavad toimuma väljaspool pesitsusaega. 

Põhjapoolse kaadamisala piirkond ei ole teadaolevalt väga oluline veelindude 

peatusala. Olemasoleva info põhjal hinnates võib arvata, et linnustikule selle ala 

kasutusele võtmine olulist negatiivset mõju kaasa ei too. 

Olemasolevad andmed näitavad, et Kihnust idasse jääv mereala on oluline 

veelindude peatusala. Kaadamisala kasutamine antud piirkonnas võib tuua kaasa 

olulise negatiivse mõju Pärnu lahe Natura linnuala kaitse-eesmärgiks olevatele 

väärtustele. Mõju seisneb lindude häirimises, mida on osaliselt võimalik ära hoida 

ajaliste piirangute kehtestamisega. Rändel peatuvate ujupartide rändetipud on 

Luitemaa looduskaitsealal tehtud loenduste põhjal 1.04-10.05 ja 5.08-31.10 (vt 

http://www.5dvision.ee/~edelamaa/main.htm). Sõtka arvukaim peatumine suvitusalal 

toimub 15.05-20.08. Sukelpartide massiline alal peatumine toimub 1.04-15.05 (vt 

http://www.5dvision.ee/~edelamaa/main.htm). Seega peaks häirimise vältimiseks 

kaadamisalal tööd toimuma väljaspool ajavahemikku 1.04 -31.10. Häirimisest 

olulisemaks võib osutuda heljumi tõttu halvenevad toitumistingimused ja piirkonnas 

setete mõjul toimuv toidubaasi kahanemine. 

5.3 Mõju mereimetajatele 

Lääne-Eesti saarestik on kahe Eestis elava hülgeliigi – hall- ja viigerhülge – peamine 

asustusala. Saarestikus paikneb 80% hallhüljeste lesilatest, mida asustab 95% 

populatsioonist ning kõik Eesti olulised viigerhüljeste puhkealad, samuti ligikaudu 

95% asurkonna esinemisega. Peamised lesilad asuvad looduskaitsealade 

sihtkaitsevööndites ja reservaatides või on nendele loodud liikide püsielupaigad. 

Kaitstavatel aladel on kehtestatud aastaringsed või sesoonsed liikumispiirangud, 

tagamaks hüljeste häirimatust. Kihnust loodes asuv Sangelaiu madalike piirkond on 

56



nii hall- kui viigerhüljeste kogunemisala (vt joonis 17 ja 18). Sangelaiu viigerhüljeste 

püsielupaik on kaitse alla võetud keskkonnaministri 20. detsembri 2005. a 

määrusega nr 78 Hallhülge ja viigerhülge püsielupaikade kaitse alla võtmine ja 

kaitse-eeskiri. Määruse kohaselt on Sangelaiu püsielupaiga sihtkaitsevööndis 

inimeste viibimine keelatud 15. veebruarist 15. novembrini. 

Joonisel 17 on kujutatud hallhüljeste lesilate asukohad ja joonisel 18 viigerhüljeste 

kevadtalvise leviku arvukus Liivi lahes. 

Soome laht 

15 

14 

59°20' 

59°20' 

10 

58°40' 

58°00' 

7 

6 

5 

9 

8 

4 

11 

12 

2 

3 

Liivi laht 

1 

1- Sangelaid 

2 - Paerahu 

3 - Allirahu sd 

4 - Kerju s. 

5 - Vesitükimaa 

6 - Innarrahu 

7 - Laevarahu 

8 - Raudrahu 

9 - Klaasirahu 

10 - Selgrahu 

11 - Hari kurgu karid 

12 - Eerikulaid 

13 - Krassi s. 

14 - Vahekari 

15 - Uhtju sd. 

58°40' 

58°00' 

Joonis 17: Hallhülgelesilate paiknemine Eesti rannikumeres. Allikas: Tegevuskava 

hallhüljeste kaitse korraldamiseks Eestis 

57



Joonis 18: viigerhüljeste kevadtalvine levik Liivi lahes. Allikas: Tegevuskava 

Läänemere viigerhülge kaitseks Eesti rannikul aastatel 2006 - 2010 

Tunnustatud hülgeekspert Ivar Jüssi mitmete ekspertarvamuste kohaselt (nt. 

Tegevuskava hallhüljeste kaitse korraldamiseks Eestis) on kriitiline kaugus häiringu 

tekkimiseks 500 m kaugusel lesilast. Sangelaiu püsielupaik asub kaadamisalast ca 8 

km kaugusel, süvendusalast ca 10 km kaugusel. Seega ei põhjusta kavandatavad 

süvendus- ja kaadamistööd hüljestele nende lesilates häiringuid. 

Liivi lahe merealade jääpangad ja rüsijää on nii hall- kui viigerhüljeste talvine 

poegimisala. Süvendus- ja kaadamistöid ei viida läbi jääkatte esinemise korral, ning 

seetõttu ei mõjuta kavandatav tegevus ka hüljeste võimalikku poegimist Liivi lahe 

merealade jääl. 

58



Suurimaks ohuks nii hall- kui viigerhüljestele peetakse merre koguneid 

keskkonnamürke, mis pärsivad hüljeste sigimisedukust ja nõrgestavad 

vastupanuvõimet haigustele. 6 Munalaid –Manilaid ja Kihnu sadamate 

süvendustöödel tekkiv pinnas, mis kaasatakse merre, on KMH käigus tehtud 

analüüside tulemuste kohaselt nii raskmetallide kui naftaproduktide kontsentratsiooni 

osas keskkonnale ohutu. 

5.4 Mõju mere põhjaelustikule 

Mõju põhjataimestikule 

Põhjataimestik omab rannikumere tingimustes äärmiselt suurt tähtsust kogu 

veeökosüsteemi aine- ja energiaringes. Põhjataimestiku vöönd katab Läänemere 

tingimustes enamasti sügavusvööndit 0-15 m, heade valgustingimuste korral ka kuni 

20 m. Põhjataimestiku vöönd on reeglina ka kõige liigirikkam merepõhja osa, 

tagades paljudele nii paikse kui liikuva eluviisiga mereorganismidele toidubaasi ning 

elupaiga. 

Igasugune keskkonnamuutus avaldab mõju põhjataimestikule, kuna neil pole 

füüsiliselt võimalik ebasoodsate keskkonnategurite eest eemale hoida. 

Süvendustööde käigus muudetakse vähemal või suuremal määral alati 

keskkonnatingimusi. Mõju suurus ja ulatus sõltub tööde mahust, läbiviimiseks 

kasutatavatest meetoditest ja tehnoloogiast, süvendatava pinnase saastatuse 

astmest ning piirkonnas valitsevatest keskkonnatingimustest. 

Piiratud alal (süvendatav ala) kaasneb süvendamistega otsene põhjataimestiku 

füüsiline hävitamine. Süvendus- ja kaadamistöödega tekkiva hõljumi levimine 

mõjutab süvendus- ja kaadamispiirkonda ümbritsevaid alasid laiemalt. Suure hulga 

setete resuspendeerumine vette võib põhjustada vee läbipaistvuse alanemist ning 

põhjataimestiku koosluste mattumist peenefraktsioonilise hõljumi alla. Lisaks satub 

süvendus- ja kaadamistööde käigus uuesti vette suur hulk põhjasetetesse 

kogunenud toitaineid, mis suurendab konkreetse rannikumere piirkonna 

6 Rahvusvahelise tähtsusega looma- ja taimeliigid Eestis. Eesti Keskkonnaministeerium 2004 

59



troofsustaset. Suurenev toitainete kontsentratsioon stimuleerib taimede 

primaarproduktsiooni, sellest tingituna halveneb samuti veealune valgusrežiim, eriti 

sügavamates veekihtides. Valgus on meretaimede eksisteerimise olulisim eeldus. 

Veealuse valgustatuse pikaajalise vähenemisega põhjataimestiku leviku alumine 

sügavuspiir väheneb. Kõige enam kannatavad alavalgustatuse tõttu põisadru ning 

sügavamal kasvavad mitmeaastased taimed. 

Süvendus- ja kaadamistööde teostamise ajal ja vahetult pärast seda on oodata 

niitjate, lühiealiste vetikaliikide massilist vohamist (lühiajaline mõju). Tööde 

lõpetamine toob endaga kaasa põhjataimestiku koosluste järkjärgulise taastumise 

kahjustatud piirkonnas ühe või maksimaalselt kahe vegetatsiooniperioodi jooksul. 

Eesti Mereinstituudi poolt Sillamäe ja Muuga sadamate ning Paldiski Lõunasadama 

keskkonnamõjude ehitusaegne ja -järgne seire on näidanud, et sadama rajamise 

toime põhjataimestikule on lühiaegne ning muutused tasanduvad mõne aastaga. 

Antud juhul tuleb tähelepanu juhtida asjaolule, et nimetatud sadamate puhul olid 

süvendus- ja kaadamistööde mahud oluliselt suuremad (nt. 2.85 milj. m³ Sillamäe 

sadama süvendustöödel), kui Projektiga kavandatud samalaadsed tööd. 

Lähtudes eeltoodust, olemasolevast informatsioonist ja eelnevate uuringute 

tulemustest ei avalda kavandatud süvendus- ja kaadamisööd piirkonna 

põhjataimestiku kooslustele ulatuslikku negatiivset mõju. 

Kuna kaadatava materjali maht on suhteliselt väike (145 400 m 3 ), töid tehakse 

etappide kaupa (vt ptk 2.1) ja süvendustööde aeg lühike (ühe etapi kestvuseks on 

kavandatud maksimaalselt 2 kuud), siis ei ole oodata pikemaajalist veekeskkonna 

kvaliteedi alanemist, mis võiks põhjustada mitmeaastaste põhjataimestiku liikide 

kadumise piirkonnast, mis omakorda tooks endaga kaasa ka muutused kogu 

põhjaelustikus. Kuna süvendatav pinnas ei sisalda ülemäärases koguses 

raskemetallide ja naftaprodukte (vt pt 3.4.1), siis nende sattumist ja akumuleerimist 

põhjataimestiku vööndisse kavandatavate tööde käigus ei ole ette näha. Tööde 

lõpetamine toob endaga kaasa põhjataimestiku koosluste järkjärgulise taastumise 

kahjustatud piirkonnas ühe või maksimaalselt kahe vegetatsiooniperioodi jooksul 

ning kavandatav tegevus ei avalda pikaajalist pöördumatut mõju põhjataimestikule. 

60



Mõju põhjaloomastikule 

On ilmne, et otseselt süvendustööde läbiviimise alal, samuti ammutatud setete 

kaadamiskohas, põhjafauna hävib. Mereinstituudi poolt suurte sadamate (Muuga, 

Sillamäe, Paldiski Lõunasadam) süvendus- ja kaadamistööde aegse ja järgse seire 

tulemused näitavad, et tavaliselt taastub zoobentos 1-2 aasta jooksul, kuid selle 

koosseis ja struktuur ei ole alati selline, nagu enne süvendamis- ja kaadamistöid. 

Kõige enam muutub zoobentose struktuur hõljumi tõttu, mis tööde ajal vette 

paisatakse. Hõljumi mõju avaldub mitu aastat pärast süvendus- ja kaadamistööde 

lõppu. Tugevam mõju põhjaloomastiku struktuurile on tööpiirkonnast 0,5-1,5 

meremiili kaugusel (sõltuvalt kaadatava materjali kogusest ja hõljumi leviku 

ulatusest) ning see võib tihti avalduda alles 0,5-2 aasta pärast ja seda reeglina 

põhjafauna arvukuse ja biomassi olulises kasvus. Süvendustöödega kaasnevat 

loomapopulatsioonide seletatakse toitumistingimuste paranemisega, s.t 

orgaanikarikaste osakeste hulga suurenemisega vees ja setetes (viited 

Mereinstituudi aruannetes). 

Seega toetudes mujal läbi viidud uurimistulemustele võib prognoosida 

kaadamispiirkonna vahetus ümbruses sessiilsete zoobentose liikide (Macoma 

balthica, Cerastoderma glaucum) arvukuse ja biomassi mõningast kasvu. Süvendusja 

kaadamistööde mõju nektobentosele (põhja kohal ujuvatele selgrootutele) ei ole 

nii selgelt väljendunud kui eelpoolmainitud sessiilsete loomade puhul. Tõenäoliselt 

võib samuti suureneda orgaanikarikka hõljumiga piirkondi eelistavate liikide (näiteks 

Corophium volutator) arvukus ja biomass. 

Seega süvendus- ja kaadamistööd põhjustavad põhjaloomastiku kooslustes 

samasuguseid muutusi kui veekogude eutrofeerumine – arvukus ja biomass 

suurenevad, suureneb oportunistlike liikide osakaal kooslustes. Süvendus- ja 

kaadamistöödega kaasnevad zoobentose koosseisu muutused on harilikult paarikolme 

aastase kestvusega, taandudes pärast süvendus- ja kaadamistööde 

tagajärjel veemassidesse paisatud orgaanikarikka hõljumi äratarbimist põhjaelustiku 

poolt. 

61



5.5 Mõju kalastikule 

Kaladele avaldatav keskkonnamõju sõltub kalastiku koosseisust, hüdrotehniliste 

tööde teostamise ajast ja kestusest ning hüdrometeoroloogilistest tingimustest 

tööperioodil. Mõju võib väljenduda nii otseses kalade hukkumises (eriti mari ja 

vastsed), üldseisundi halvenemises ja sellest tulenevas haiguste levikus, kui ka 

kaudselt, s.o. koelmute hävimises ja toidubaasi kahanemises, mis toob kaasa 

sigimispotentsiaali vähenemise ning kasvu pidurdumise. Mõju hulka kuuluvad ka 

mehhaanilised mõjud ning kalade häirimine. 

Kõige tundlikum periood kalade elus hüdrotehnilistest töödest tekkivate mõjude 

suhtes on sigimine: marja ja larvide arengu aeg. Eriti ohtlik on arenevale kalamarjale 

ja ka larvidele hapnikudefitsiidi tekkimine seoses heljumi kontsentratsiooni tõusuga. 

Vette sattunud heljumi tõttu kahaneb mõjuala põhjataimestik. Pruunvetikad on 

paljudele kalaliikidele, sealhulgas räime, peamiseks kudesubstraadiks. Räimemari 

hukkub täielikult, kui teda katab 0,2 mm paksune settekiht. 

Kui kala on jõudnud maimu staadiumisse, väheneb heljumi kontsentratsiooni 

negatiivne mõju ja suurematele kaladele on mõju juba üpris väike, kuna kala võib 

lahkuda antud merealalt. Seega, ebasobivaim ajavahemik süvenduseks ja 

kaadamiseks on aprilli keskpaigast juuni lõpuni, kui enamikel Liivi lahe kaladel on 

kudeaeg ja sellele järgnev larvide arengu aeg. 

Seega, praegusel juhul on ebasoovitavaim ajavahemik süvenduseks ja kaadamiseks 

kevadel, kui enamikel Liivi lahe kaladel on kudeaeg ja sellele järgnev larvide arengu 

aeg. Kalade aktiivne kudemine (räim, ahven, särg jt) algab siis, kui merevee 

temperatuur koelmutel on tõusnud +6˚ kuni +8˚ C. Keskmiselt leiab see aset aprilli 

kolmandal dekaadil. Sõltuvalt ilmast võib aktiivne kudeperiood kesta kuni juuni 

keskpaigani. Kalalarvide arvukus Liivi lahes aga jääb kõrgeks kuni juuni lõpuni-juuli 

alguseni. 

Analüüsides Pärnu ja Liivi lahes enamesinevate kalaliikide kudemispaikade eelistusi 

(vt pt 3.5), võib järeldada, et kaadamine avaldab kaudset mõju räimekoelmutele 

võimalike kudemispaikade mõjutamise kaudu. Nendes sügavustes on 

merepõhjakoosluste koosseis räime kudesubstraadiks sobiv. Arvestades sobivate 

62



kudemispaikade rohkust piirkonnas ei ole mõju kavandatud kaadamismahtude 

juures oluline. Teiste kalaliikide taastootmine kudemiskoha mõjutamise kaudu ei ole 

ohus, sest nad koevad teistsugustes tingimustes. 

Üheks võimalikuks otsese negatiivse mõju allikaks kalastikule võib olla süvendamisel 

tekkiv müra. Süvendaja tekitatud müratase vees võib hinnanguliselt ulatuda kuni 

150-160 dB, mis võib põhjustada kahjustusi kalade kuulmisorganitele. See võib olla 

oluline siis, kui kala on müra mõju all pikemat aega ja/või korduvalt. Tõenäoselt ei 

ole ohtu kaladele, kes on vanemad hilisemast maimustaadiumist (vanusest 0+), sest 

nad lihtsalt lahkuvad liigse tugevusega heliväljast. Ehk, nagu ka heljumi mõju puhul, 

on ohtlikem periood kalade sigimisaeg ja sellele vahetult järgnev ajavahemik 

pikkusega 2-4 nädalat, sõltuvalt merevee temperatuurist. 

Orgaanikarikkaid setteid ja hapnikupuudust taluvate põhjaloomastiku liikide biomassi 

oodatava kasvuga süvendatava ala ümbruskonnas võib paraneda põhjaloomastikust 

toituvate kalade (karplased, noor ahven, lest jt) toidubaas (positiivne mõju). 

TÜ Eesti Mereinstituudi seireandmete kohaselt on süvendamis- ja kaadamistööde 

mõju kalastikule oluliselt suuremate kaadamismahtude korral (nt. 2.85 milj. m³ 

Sillamäe sadama süvendustöödel) kestnud 2 - 3 aastat, sõltuvalt konkreetse kalaliigi 

elutsüklist. KMH aruande peatükis 7. on välja pakutud võimalikud leevendavad 

meetmed heljumi kõrgete kontsentratsioonide tekkimise vältimiseks. 

5.6 Mõju inimeste heaolule 

Kihnu saarel elab püsivalt umbes 600 ja Manilaiul 47 inimest. Kihnu valla 

arengukava kohaselt on tööealise elanikkonna ning noorte osakaal vanusstruktuuris 

võrdlemisi suur. Just neil elanikkonnagruppidel on töökohtade leidmiseks, hariduse 

omandamiseks ning muudel sotsiaalsetel põhjustel suurem vajadus püsiva ja 

regulaarse ühenduse järgi mandriga. Sotsiaalsete teenuste ja võimaluste 

puudumisel kaaluvad aktiivses tööeas lastega pered kolimist, et rahuldada oma 

sellelaadseid vajadusi. See tooks pikas perspektiivis kaasa majanduse ja kultuuri 

hääbumise saarel. 

63



KMH aruandele on lisatud väljavõte 08.04.2010 ajalehest „Pärnu Postimees― (vt. lisa 

1), kus kirjeldatakse ilmekalt 2009/2010 talvel kujunenud olukorda, kui laevaliiklust ei 

toimunud, lennuk ei saanud ebasoodsate ilmastikuolukordade tõttu piisava 

regulaarsusega sõita ja hõljuk oli liigse sõidukoormuse tõttu purunenud. See tingis 

olukorra, kus kohalike elanike igapäevane liikumine, koolis õppetöö korraldamine ja 

kohalikus omavalitsuses haldusfunktsiooni täitmine oli tugevalt häiritud. Saarel ei 

piisanud esmatähtsaid toidukaupu ja kütust. 

Seega on Kihnu ja Manilaiu ning mandri vahelise aastaringse parvlaevaühenduse 

loomine väga olulise tähtsusega saarte elanike üldise heaolu, sotsiaalse turvalisuse, 

majandusliku stabiilsuse ja arengu tagamiseks. Seda arvamust jagavad nii kohaliku 

omavalitsuse, maavalitsuse kui ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 

juhid. Aastaringse parvlaevaühenduse üheks peamiseks eelduseks on aga vee 

erikasutusloaga sätestatud hüdrotehniliste tööde läbiviimine. Kavandatav tegevus on 

saarte kogukonna jaoks olulise positiivse mõjuga. 

5.7 Kumulatiivsed mõjud 

Kumulatiivse mõju 7 termini alla koondatakse enamasti kaudne mõju, kumulatiivne 

mõju ja koosmõju. Nimetatud kolme tüüpi mõjude erinevad definitsioonid kattuvad 

suuremal või vähemal määral. Keskkonnamõju hindamise praktikas käsitletakse 

kõiki kolme tüüpi mõjusid koondnimetusega kumulatiivsed mõjud, mis sisulises 

mõttes on õigustatud, sest kumulatsiooniaspekt on ühiselt omane kõigi kolme tüübi 

keskkonnamõjudele. 8 

Kavandatud tegevuse keskkonnamõju põhjustab heljumi teke ja selle levik ja 

linnustiku võimalik häirimine. Ekspertidele ei ole teada teisi piirkonnas samal 

ajaperioodil kavandatavaid analoogilisi hüdrotehnilisi töid, mille põhjustatud 

keskkonnamõjud võiksid kumuleeruda käesoleva Projekti vee erikasutusloa raames 

7 Kumulatiivne mõju (liitmõju) – üksikute, eraldi toimivate mõjude summaarne mõju, näiteks eri kavade ja 

projektide ellurakendamisel samaaegselt tekkiv mõju. Terminit kasutatakse inimtegevusega kaasnevate riskide 

hindamisel looduskeskkonnale ja inimese tervisele keskkonnamõju hindamisel, keskkonnamõju strateegilisel 

hindamisel ja mõju hindamisel Natura 2000 alale. – Allikas: Säästva arengu sõnaseletusi (sõnastik) 

8 Guidelines for the Assessment of Indirect and Cumulative Impacts as well as Impact Interactions. Autorid: L. 

J. Walker, J. Johnston. EC DG XI Environment, Nuclear Safety & Civil Protection, NE80328/D1/3, May 1999 

64



kavandatavate tööde keskkonnamõjudega ja seeläbi olulise tähtsusega mõjudeks 

kujuneda. 

5.8 Mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse eesmärkidele 

Munalaiu ja Manilaiu sadamad piirnevad Pärnu lahe hoiualaga ning Kihnu sadam 

Kihnu hoiualaga. Kavandatavad kaadamisalad asuvad samuti Pärnu lahe hoiualal. 

KMH käigus on parma ülevaatlikkuse huvides analüüsitud kaitstavate liikide ja 

elupaigatüüpidele avalduvat mõju vastavates peatükkides, olenemata nende 

kuulumisest ühe või teise hoiuala koosseisu. 

Natura alade kaitse korraldamise põhimõtteks on, et alustada või jätkata võib kõiki 

tegevusi, mis ei ohusta ega kahjusta sellel alal kaitstavate liikide soodsat seisundit 

ning alade terviklikkust. Hoiualadel on keelatud hävitada ja kahjustada elupaiku, 

mille kaitseks hoiualad on moodustatud, ning kaitstavaid liike oluliselt häirida. 

Keelatud on ka tegevus, mis seab ohtu elupaikade ja kaitstavate liikide soodsa 

seisundi. 

Projektiga kavandatavad tegevused ei mõjuta hoiualade terviklikkust, ega muuda 

nende pindala ja sidusust. Rekonstrueerimiseks tehtavad kaeve-, süvendus- ja 

täitetööd, müra ning heljumi levik häirivad kaitstavate liikide elutegevust ja 

elupaikade seisundit peatükis 5 vastavates alapeatükkides kirjeldatud viisil. Olulisi 

mõjusid, mis võiksid mõne kaitsealuse liigi või elupaigatüübi seisundit halvendada ja 

mille leevendamiseks ei oleks sobivaid meetmeid, ei tuvastatud. KMH käigus tehtud 

alternatiivide võrdluse tegemisel ja aruandega välja pakutud leevendavate meetmete 

väljatöötamisel on arvestatud hoiualade kaitse eesmärki. 

Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §29 

lõikele 2 võib tegevusloa anda, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord 

ning otsustaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõju kahjulikult selle Natura 

2000 võrgustiku ala terviklikkusele ega mõjuta negatiivselt selle ala kaitse eesmärki. 

Eksperdid soovitavad otsustajal tegevusloa väljastamise otsuse tegemisel sellest 

sättest lähtuda. 

65



6. KAVANDATAVA TEGEVUSE ALTERNATIIVID JA NENDE VÕRDLUS 

6.1 Vee erikasutusloaga kavandatav tegevus jääb kas osaliselt või täielikult 

realiseerimata ehk nn 0- alternatiiv 

0 alternatiivi ehk kavandatud tegevusest loobumuse korral jäävad riigile kuuluvad 

regionaalsed väikesadamad ning nendevaheline laevatee korrastamata. 

Projekteerija hinnangul ei ole süvendustööde osalise läbiviimise korral mandri ja 

saarte vahelise aastaringse parvlaevaühenduse loomine võimalik, sest selle 

tegevuse üheks peamiseks eelduseks on meresõiduohutus. Seetõttu tuleks loobuda 

mandri ja Manilaiu ning Kihnu vahelise aastaringse parvlaeva ühenduse loomise 

kavast. Selle alternatiivi rakendamine on seega vastuolus Eesti Riigi kehtiva 

regionaalpoliitikaga ja avaldaks olulist negatiivset mõju Manilaiu ja Kihnu saare 

elanike heaolule. Seetõttu ei ole 0 alternatiivi rakendamine võimalik. 

6.2 1. alternatiiv ehk süvenduspinnase kaadamine 

1 – alternatiivi kohaselt kaadatakse kogu süvendamisel tekkinud täitetöödeks 

sobimatu pinnas merre Pärnu lahes, ühele või mõlemale arendaja valitud 

kaadamisalale (vt. joonis 2). 

KMH käigus ei tuvastatud asjaolusid, mis välistaksid Lao maaninast loodes asuva 

kaadamisala kasutamise. Kõik avalduvad keskkonnamõjud on ajutised ja 

leevendatavad. 

Kihnu saare idarannast ca 1,6 meremiili kaugusel asuva kaadamisala kasutamine 

võib tuua kaasa linnustikule oluliste keskkonnamõjude avaldumise. See on vastuolus 

Pärnu lahe hoiuala kaitse eesmärgiga. Lisaks on merevee keskmine sügavus 

kaadamisalal ja selle lähipiirkonnas 1,8, kohati vaid 1,2 meetrit. Sellises sügavuses 

on pinnast vedavate pargaste navigeerimine ja kaadamisoperatsioonide läbiviimine 

võimatu. Seega on kaasamine Kihnu saade idaranna lähedasele kaadamisalale 

majanduslikult ebaotstarbekas ning vastuolus Pärnu lahe hoiuala kaitse eesmärgiga. 

Seetõttu soovitavad eksperdid selle kaadamisala kasutamisest loobuda. 

66



6.3 2. Alternatiiv ehk süvenduspinnase ladustamine maismaale 

2 alternatiivi kohaselt ladustatakse Kihnu sadama süvendamisel tekkinud 

täitetöödeks sobimatu pinnas maismaale sadama lähialal. 

Süvendussügavusele jäävad pinnasekihid 2 (mölline peenliiv) ja kiht 7 (savi) (vt.ptk. 

3.4). Ehitusgeoloogilise uuringu aruande kohaselt on kiht 2 väga kohev mölline 

peenliiv keskmise kuni rohke orgaanilise aine sisaldusega liiv. Kiht 7 on vähe kuni 

väga plastne savi, mis lasub koheva peenliiva all. Granulomeetrilise koostise tõttu ei 

ole kiht 2 mölline peenliiv sobilik kasutamiseks tee-ehitustöödel. Rohke orgaanilise 

aine sisalduse tõttu ei sobi süvendatud liiv ka liivaranna moodustamiseks. Kiht 7 

voolav savi ei sobi ka täitetöödeks, kuna võib põhjustada hilisemal koormamisel 

suuri ebaühtlaseid vajumeid. 

Rekonstrueerimistööde 1. etapi süvendustööde maht on hinnanguliselt ca 12 000 m 3 

ning ainuüksi selle pinnase koguse Kihnu sadamas asuvale tehissaarele ladustades 

tõuseks saare pind ca 1 meetri võrra. Tehissaarele pinnase pumpamise korral on 

oht, et pinnas valgub süvendatud alale sadama akvatooriumisse tagasi. See 

omakorda võib põhjustada korduvsüvenduse vajaduse sadama - alal. 

Süvendatud pinnase ladustamiseks mõnele teisele maa-alale on vajalik sõltuvalt 

ladustatud kihi paksusest 6000 - 12000 m 2 suurune ladustamisplats. Kogu selleks 

sobiv Kihnu saare rannik kuulub Kihnu hoiuala koosseisu, mille kaitse eesmärk on 

muuhulgas rannale iseloomulike maastikutüüpide kaitse. Niisugune mudaja 

saviseguse pinnase ladustamine rannale ei ole kooskõlas Kihnu hoiuala kaitse 

eesmärgiga. KMH ekspertide hinnangul puuduvad igasugused majanduslikult 

otstarbekad leevendavad meetmed sellise mõju vähendamiseks või vältimiseks. 

Seega on alternatiiv 2 rakendamine majanduslikult ebaotstarbekas ning vastuolus 

Kihnu hoiuala kaitse eesmärgiga. Seetõttu soovitavad eksperdid selle alternatiivi 

elluviimisest loobuda. 

67



7. NEGATIIVSETE KESKKONNAMÕJUDE LEEVENDAMISE MEETMED 

7.1 Meetmed kalastiku ja linnustiku kaitsmiseks 

Süvendamisel ja kaadamisel satub vette heljumit, mille levik sõltub kaadamispaiga 

konkreetsetest meteoroloogilistest tingimustest. Tehniliste vahenditega pole heljumi 

leviku ulatust võimalik piirata. Eeldatavasti on heljumi leviku piirkonnas väiksemaid, 

kuid kohaliku tähtsusega räime kudemispiirkondi. Seetõttu tuleks vältida süvendusja 

kaadamistöid räime kudemisperioodil, s.o. aprillist - juulini. 

Vältida tuleb kaadamisala kasutamist 1. aprillist kuni 1. augustini kuna sellel 

ajavahemikul kasutavad Seliste ja Munalaiu vahelist rannaala rändel peatuvad, seal 

pesitsevad ning sulgivad vee- ja rannikulinnud. 

Modelleerimistulemuste põhjal selgus, et kõrged heljumi kontsentratsioonid 

kaadamisel tekiksid maksimaalse ohutustehniliselt lubatud tugevusega tuulega (15 

m/s). Selleks, et vältida heljumi kandumist rannikule tuleb loobuda kaadamisest 

sellele kaadamisalale kui loodetuul puhub kiirusega 15 m/s või rohkem. Oluline on, 

et ehitusjärelevalvega tagataks süvendusmaterjali transport kaadamiseks ettenähtud 

kohta. 

Sadamahoonete projekteerimisel ja rekonstrueerimisel peab kindlasti vältima 

lindudele ohtlike hoonete (suured klaaspinnad), mastide ja liinirajatiste (rändeteega 

ristuvad traadid) rajamisest. Munalaiu uue suurte klaaspindadega sadamahoone 

akendega kokkupõrkel hukkub igal aastal sadu linde. 

7.2 Meetmed kõre elupaikade kaitsmiseks 

Projektiga on kavandatud olemasoleva kuivkäima rekonstrueerimine Selleks, et 

purgimissõiduk ei peaks manööverdama kitsal alal püsielupaiga ja käimla tagumise 

külje vahel, on soovitatav lampkasti purgimisava projekteerida käimla teepoolsele 

küljele lõuna- kagu suunal. Sellise lahenduse korral ei mõjuta käimla kasutamine 

kaitsealuse liigi elutingimusi. 

68



Kõre püsielupaiga piir on Projekti asjakohastele joonistele peale kantud selleks, et 

riigihankega selgitatav ehitusettevõtja oleks püsielupaiga olemasolust ja selle 

asukohast informeeritud, ning tööde kavandamisel sellega arvestaks. 

69



8. KESKKONNASEISUNDI EDASISE JÄLGIMISE VAJALIKKUS 

Keskkonnaseire seaduse kohaselt on keskkonnaseire eesmärgid: 

1) keskkonda mõjutavate tegurite hindamine ja analüüsimine; 

2) meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste tegurite ning nende muutuste jälgimine, 

hindamine ja prognoosimine; 

3) keskkonnaseisundi hindamine ja selle muutuste prognoosimine; 

4) taastuvate loodusvarade seisundi ja hulga määramine; 

5) abinõude rakendamist või täiendavat uurimist nõudvate keskkonnamuutuste 

väljaselgitamine; 

6) saasteainete kauglevi jälgimine ja rahvusvaheliste lepingute alusel 

võrdlusuuringute tegemine; 

7) keskkonnaseisundit iseloomustavate näitajate süsteemi arendamine ja 

täiendamine; 

8) lähteandmete saamine programmide, planeeringute ja arengukavade 

koostamiseks. 

Seire jaguneb riiklikuks, kohaliku omavalitsuse ja ettevõtja keskkonnaseireks. 

Projekti mõjualas on viiakse läbi Eesti riiklikku keskkonnaseireprogrammi 

rannikumere seire alamprogrammi vaatlusi. KMH käigus on hinnangute andmiseks 

kasutatud kõigi seireliikide avalikke andmeid. 

Keskkonnaministri 30. juuli 2002. a määruse nr 50 Riiklike keskkonnaseirejaamade 

ja -alade määramine kohaselt on rannikumere seirejaamad Liivi lahes väljaspool 

süvendus- ja kaadamistööde ala ning seetõttu ei ole arendajal vaja taotleda 

kavandatava tegevuse läbiviimiseks seirepunktide asukoha muutmist. 

Seire läbiviimine Projekti mahus kavandatud süvendus- ja kaadamistööde ajal ei ole 

vajalik kui jälgitakse aruandes ekspertide poolt pakutud leevendavaid meetmeid, 

sest puudub tegevuse oluline negatiivne keskkonnamõju. 

70



9. KAVANDATAVA TEGEVUSE VASTAVUS PLANEERINGUTELE JA 

ARENGUKAVADELE 

Kihnu valla arengukava 2007-2013 on kinnitatud Kihnu Vallavolikogu 31.01.2007. a 

määrusega nr 1. 

Tõstamaa valla üldplaneering on kehtestatud 07.03.2008 Tõstamaa Vallavolikogu 

otsusega nr 60, Tõstamaa valla arengukava kuni aastani 2015 on kehtestatud 

Tõstamaa Vallavolikogu 30.11.2007. a. otsusega nr.47. 

Nii Munalaid – Manilaid kui Kihnu sadam on eksisteerivad sadamad, millega on 

Tõstamaa valla ja Kihnu kehtivates planeeringutes arvestatud. Projektiga ei 

kavandata tegevusi, mis oleksid piirkonnas kehtivate planeeringutega vastuolus või 

tingiksid planeeringu koostamise vajaduse. Sadamate hea funktsionaalsuse 

tagamise vajadust on rõhutatud nii Tõstamaa kui Kihnu valla arengukavas. 

Kihnu regionaalprogrammi 2007 - 2010 9 raames toetab Majandus- ja 

Kommunikatsiooniministeerium aastaringse regulaarse transpordiühendus tagamist 

mandriga. 




vajadusi arvestades. Regionaalministri sõnul on uute laevade esmafunktsioon saarte 

elanike teenindamine. 

Seega vastab Projektiga kavandatud tegevus kõigile kehtivatele planeeringutele, 

arengukavadele ja investeerimisplaanidele. 

9 Kinnitatud regionaalministri 22.11.2006 käskkirjaga nr123 

71



10. JÄRELDUSED 

Kavandatud tegevus vastab kõigile kehtivatele planeeringutele, 

arengukavadele ja investeerimisplaanidele. 

Kihnu ja Manilaiu ning mandri vahelise aastaringse parvlaevaühenduse 

loomine on väga olulise tähtsusega saarte elanike üldise heaolu, sotsiaalse 

turvalisuse, majandusliku stabiilsuse ja arengu tagamiseks. Kaasaegsetele 

nõuetele vastavad sadamad loovad soodsad tingimused ka saart külastada 

soovivate mereturistide vastuvõtuks. Aastaringse parvlaevaühenduse üheks 

peamiseks eelduseks on aga vee erikasutusloaga sätestatud hüdrotehniliste 

tööde läbiviimine. Seega on kavandatav tegevus saarte kogukonna jaoks 

olulise positiivse mõjuga ja esmatähtis. 

Manilaiu sadama kaiehitiste rekonstrueerimis- ja sadama akvatooriumi 

süvendustööde mõju Manija maastikukaitsealal kaitstavatele 

loodusväärtustele on arvestades tööde mahtu ja iseloomu ebaoluline. Mõju 

Manija piiranguvööndi kaitse-eesmärkide täitmisele on osaliselt neid toetav. 

Süvendus- ja kaadamistööd ei avalda olulist negatiivset mõju linnustikule, 

kalastikule ja mereimetajatele juhul, kui jälgitakse vastavate mõjude 

leevendamiseks KMH aruandes välja pakutud leevendavaid meetmeid ja 

välditakse keskkonnakaitseliselt ebasobivate alternatiivide ellurakendamist. 

Kuna kaadatava materjali maht on suhteliselt väike, töid tehakse etappide 

kaupa ja süvendustööde aeg lühike, siis ei ole oodata pikemaajalist 

veekeskkonna kvaliteedi alanemist, mis võiks põhjustada mitmeaastaste 

põhjataimestiku liikide kadumise piirkonnast, mis omakorda tooks endaga 

kaasa ka muutused kogu põhjaelustikus. Tööde lõpetamine toob endaga 

kaasa põhjataimestiku ja -loomastiku koosluste järkjärgulise taastumise 

kahjustatud piirkonnas ühe või maksimaalselt kahe vegetatsiooniperioodi 

jooksul ning kavandatav tegevus ei avalda pikaajalist pöördumatut mõju 

põhjaelustikule. 

72



Sadamate akvatooriumitest ja laevateelt süvendatud materjal ei sobi oma 

geotehniliste omaduste poolest kaide tagasitäiteks kuna see võib hilisemal 

koormamisel põhjustada suuri ebaühtlaseid vajumeid. 

Kaadamiseks valiti 2 Veeteede Ameti ametlikku kaadamiskohta, sest lähima 

võimaliku kaadamiskoha kasutamine on otstarbekas nii majanduslikult kui 

keskkonnakaitseliselt. 

Kaadamine kihnu idaranna lähedal olevale kaadamiskohale tooks endaga 

kaasa sellise ulatusega negatiivseid mõjusid linnustikule, et see tegevus on 

vastuolus Pärnu lahe hoiuala kaitse eesmärkidega. Lisaks on mere sügavus 

kaadamisalal ja selle lähipiirkonnas kohati vaid 1,2 meetrit ning see muudab 

süvenduspinnast vedavate pargaste liikumise ja kaadamisoperatsiooni 

läbiviimise võimatuks. Seega soovitavad eksperdid arendajal selle 

kaadamisala kasutamisest loobuda nii keskkonnakaitselistel kui 

navigatsioonilistel põhjustel. 

Lao maaninast loodes asuva kaadamisala asukoht on hüdrodünaamiliselt 

soodne, sest hoovuse liikumiskiirused on seal madalad. Vette puistatud 

süvendusmaterjali pinnase osad ei kandu kaugele, vaid settivad kiiresti. 

Seetõttu on kaadamise mõjuala väikene. 

Kogu Kihnu saare rannik kuulub Kihnu hoiuala koosseisu, mille kaitse 

eesmärk on muuhulgas rannale iseloomulike maastikutüüpide kaitse. Mudaja 

saviseguse süvenduspinnase ladustamine rannale ei ole kooskõlas Kihnu 

hoiuala kaitse eesmärgiga. KMH ekspertide hinnangul puuduvad igasugused 

majanduslikult otstarbekad leevendavad meetmed sellise mõju 

vähendamiseks või vältimiseks. Seega on alternatiiv 2 rakendamine 

majanduslikult ebaotstarbekas ning vastuolus Kihnu hoiuala kaitse 

eesmärgiga. Seetõttu soovitavad eksperdid selle alternatiivi elluviimisest 

loobuda. 

73



KMH analüüsi tulemusena soovitavad eksperdid kaadata kogu Projekti käigus 

süvendatav pinnas Veeteede Ameti ametlikule kaadamisalale Lao maaninast 

ca 5,6 meremiili kaugusel loodes koordinaatidega 

58 0 14,251'N 24 0 03,564'E 

58 0 14,676'N 24 0 03,080'E 

58 0 14,441'N 24 0 02,240'E 

58 0 14,010'N 24 0 02,731'E 

Kalastiku ja linnustiku kaitsmiseks tuleb hoiduda süvendus- ja kaadamistööde 

läbiviimisest ajavahemikul 1. aprillist kuni 1. augustini ning juhul, kui loodetuul 

puhub kiirusega 15 m/s või rohkem. 

74



11. KASUTATUD MATERJALID JA ANDMEALLIKAD 

1. Eesti NSV kalad, N. Mikelsaar. Kirjastus ―Valgus, Tallinn 1984; 

2. IPT Projektijuhtimine OÜ töö nr 04-11-0435 Kihnu sadam, Geotehnika 

aruanne, Tallinn 2004; 

3. Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis. Säästa 

Eesti Instituut, Kaja Peterson, 2006; 

4. Kihnu regionaalprogramm 2007 – 2010; 

5. Kihnu valla arengukava 2007-2013; 

6. Keskkonnaministri määruse ―Ajutised traalpüügikitsendused Liivi lahel 2008. 

aastal‖ eelnõu seletuskiri; 

7. Keskkonnaministri määruse ―Ajutised püügikitsendused Läänemeres 2010. 

aastal‖ seletuskiri; 

8. Kihnu-Munalaiu veetee Saareotsa kanali ja Kihnu väina kitsuse laevatee 

süvendustööde keskkonnamõju hindamise aruanne. TÜ Eesti Mereinstituut 

2007; 

9. Munalaiu sadama süvendamise keskkonnamõju hindamine. A. Käärd 2003; 

10. Munalaiu sadama akvatooriumi süvendamise võimalikud keskkonnamõjud. 

Ekspertarvamus, TÜ Eesti Mereinstituut 2006; 

11. Rahvusvahelise tähtsusega looma- ja taimeliigid Eestis. Eesti 

Keskkonnaministeerium 2004; 

12. Tegevuskava Läänemere viigerhülge kaitseks Eesti rannikul aastatel 2006 – 

2010; 

13. Tegevuskava hallhüljeste kaitse korraldamiseks Eestis; 

14. Tõstamaa valla arengukava kuni aastani 2015; 

15. Tõstamaa valla üldplaneering; 

16. Siseministeeriumi 18. mai 2010 pressiteade nr 40; 

75



LISAD 

Lisa 1: Dokumendid 

1.1. KMH algatamisse otsus; 

1.2. Veeteede Ameti 15.02.2010 kirja nr. 6-1-3/439 koopia kaadamisalade 

kooskõlastamise kohta; 

1. 3. Keskkonnaameti 31.03.2010 kirja nr PV 6-8/14146 koopia; 

1.4. Vastus Keskkonnaameti kirjale; 

1.5. KMH programmi avaliku arutelu Munalaiu koosoleku protokoll ja osavõtjate 

registreerimislehe koopia; 

1.6. KMH programmi avaliku arutelu Kihnu koosoleku protokoll ja osavõtjate 

registreerimislehe koopia; 

1.7. väljavõte 08.04.2010 ajalehest „Pärnu Postimees―; 

1.8. Keskkonnaministeeriumi 18.05.2010. otsus nr. 12-22/1927-5 KMH programmi 

heakskiitmise kohta; 

1.9. KMH programm. 

Lisa 2: Projekt 

2.1 Munalaiu sadama asendiplaan M 1:500; 

2.2 Manilaiu sadama asendiplaan M 1:500; 

2.3 Kihnu sadama asendiplaan M 1:500. 

76

KMH aruanne - Keskkonnaministeerium

Transform your PDFs into Flipbooks and boost your revenue!

KMH aruanne - Keskkonnaministeerium

Transform your PDFs into Flipbooks and boost your revenue!

Delete template?

Save as template ?