07.11.2014 Views

Objekti kontrollimise protokoll Nr. 1004305 - IPPC Eesti

Objekti kontrollimise protokoll Nr. 1004305 - IPPC Eesti

Objekti kontrollimise protokoll Nr. 1004305 - IPPC Eesti

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

<strong>Objekti</strong> <strong>kontrollimise</strong> <strong>protokoll</strong> <strong>Nr</strong>. <strong>1004305</strong><br />

OKP <strong>Nr</strong>. <strong>1004305</strong><br />

Kontrolli koostamise aeg 20.04.2010 10:00 - 12:00<br />

HOONE<br />

Aadress<br />

Ehitusregistri tunnus<br />

Asukoha täpsustus / marsruut<br />

Viljandi maakond, Abja vald, Kamara küla<br />

KOORDINAADID<br />

Punkt<br />

Ala<br />

X Y Aeg Kommentaar<br />

KONTROLLITAV ISIK<br />

Isik Abja Farmid OÜ Registrikood 10582262<br />

Aadress<br />

Telefon<br />

E-post<br />

Põhitegevusala<br />

ESINDAJA<br />

Isik<br />

Aadress<br />

Urmas Sipelgas<br />

Fax<br />

Telefon 53267150 Fax<br />

E-post<br />

Kontrolli käik<br />

Kirjeldus:<br />

Urmas.Sipelgas@mail.ee<br />

Teostati plaaniline A kategooria ettevõtte kontroll.<br />

Kontrollitud<br />

Abja Farmid OÜle väljastati 09.detsembril 2009.a keskkonnakompleksluba nr KKL/300526. Käitis - Kamara veisefarm asub<br />

Viljandimaal Abja vallas Kamara külas. Kompleksloa kohaselt on käitises lubatud tootmisvõimsuseks kuni 1000 piimalehma ning<br />

kuni 1400 loomakohta.<br />

Abja Farmid OÜ esindaja - juhataja Urmas Sipelgas tutvustas keskkonnakaitsealal tehtut ja keskkonnakompleksloa tingimustest<br />

kinnipidamist. Kontrollimise käigus toimus ringkäik Kamara veisefarmi välisterritooriumil, eesmärgiga kontrollida vastavust<br />

kompleksloaga kehtestatud nõuetele. Kontrollimise käigus toimus ringkäik ka farmi siseruumides, mille käigus vaadati loomade<br />

pidamistingimusi ja piimajahuteid. Urmas Sipelga sõnul on töötajatele koostatud ametijuhendid (kus on sisse kirjutatud<br />

tegutsemine võimalike hädaolukordade puhul), tuleohutusjuhend ja seadmete ohutusjuhendid. Ettevõttes töötab<br />

keskkonnspetsialist.<br />

Abja Farmid OÜ tegutseb Kamara veisefarmis alates 2004.a maist ja põhitegevuseks on loomakasvatus. Sel aastal lõppesid<br />

laudahoonete rekonstrueerimistööd.<br />

Hetkel on farmis 540 lüpsilehma ja 250 noorlooma (kokku 665 LÜd). Loomad elavad kolmes hoones, mis on omavahel<br />

ühendatud vahekoridoridega. Lüpsilehmad ja noorloomad on vabapidamisel (asemed ja liikumiskoridorid on kaetud<br />

kummimattidega), poegimisele minevad loomad on lõastatud. Haigete loomade tarbeks on eraldi sektsioon. Vabapidamisega<br />

laudas allapanu ei kasutata, erivajadustega laudas kasutatakse allapanuna põhku või turvast. Ööpäevas toodetakse 11,700<br />

tonni piima. Loomi söödetakse vastavalt füsioloogilisele tarbele (lähtuvalt looma vanusest ja toodangust). Loomadele antakse<br />

toiduks silo, heina, koresööta, rapsikooki ja jahu. Söödad tõstetakse segajasse, segatakse ühtlaseks massiks ning jagatakse<br />

loomadele ette. Urmas Sipelga sõnul analüüsitakse söötasid laborites ning peetakse täpset arvestust loomasöötade, veekasutuse<br />

ja sõnniku tekke üle. Loomad saavad vee nn ninajooturitest. Kontrollimise tuvastati, et loomad on heas toitumuses ja hooldatud.<br />

2008.a maikuu lõpus suleti Abja vallas Penuja lähedal olev Jaanushansu farm ning Urmas Sipelga sõnul on tulevikuplaanis farm<br />

rekonstrueerida.<br />

Loomade toit kasvatatakse ise oma- ja rendipõldudel. Põllumajandusmaad on kokku 2309 ha, millest rendimaad 1483 ha.<br />

Kompleksloa tabel 8 kohaselt peab vedelsõnniku laotamiseks vajalikku laotamispinda olema minimaalselt 447 ha.<br />

Põllumajandusmaa ühe hektari kohta tohib pidada aasta keskmisena kuni kahele loomühikule vastaval hulgal loomi. Abja Farmid<br />

OÜs peetakse 1 hektari kohta ca 0,6 loomühikut loomi.<br />

Lüpsifarm saab vee Kamara suurfarmi territooriumil olevast puurkaevust. Puurkaev asub suurfarmi kompleksist umbes 200 m<br />

kaugusel. Vett tarbitakse kvartalis maksimaalselt 10 000 m³. Puurkaevu sanitaarkaitseala on korras ja ümber kaitsetsooni on<br />

ehitatud uus võrkaed. Puurkaevu hoonel on vahetatud katus ning uks on lukustatud. Väljapumbatud ja kasutatud veekogused<br />

mõõdetakse taadeldud veemõõtjaga (veemõõtja vahetati 2009.a aprillis) ning fikseeritakse kuude lõikes veevõtupäevikusse<br />

(<strong>kontrollimise</strong> hetkel esitati veevõtupäevik, mis on puurkaevu hoones). Kontrollimise hetkel oli veemõõtja näit 0015394 m3.<br />

Seadmetele on lisatud isepuhastuv filter, et vähendada raua sisaldust vees. Abja Farmid OÜ on korrapäraselt teinud joogivee<br />

uuringud. Viimased joogivee täisanalüüsid võeti 28.04.2010.a ja 27.04.2009.a.<br />

Kontrollitud KKA Pärnu-Viljandi regioonile esitatud vee erikasutusõiguse tasu arvutusi 2009.a III-IV kvartalite ja 2010.a I<br />

kvartali kohta (kahe kontrolli vaheline aeg). Aruanded on esitatud tähtaegselt ning lubatud koguseid ei ületatud. 2009.a III<br />

kvartalis tarbiti vett 5504 m3, IV kvartalis 4496 m3, 2010.a I kvartalis 4490 m3 (loaga lubatud kvartalis 10000 m3).<br />

KESKKONNAINSPEKTSIOON<br />

Kopli 76, 10416 Tallinn, tel. +372 696 2236, faks +372 696 2237, e-post valve@kki.ee<br />

1/9


<strong>Objekti</strong> <strong>kontrollimise</strong> <strong>protokoll</strong> <strong>Nr</strong>. <strong>1004305</strong><br />

Reovesi (olme ja lüpsiinventari pesu vesi) juhitakse laguuni. Urmas Sipelga sõnul on koostamisel kogumiskaevude projekt.<br />

Pärast projekti valmimist ja kogumiskaevu välja ehitamist hakatakse olme- ja reovett juhtima maa-alusesse kogumiskaevu.<br />

Omapuhastit territooriumil ei ole. Reoveesetet ettevõtte tegevuses ei teki.<br />

Sademeveed juhitakse räästast maa-alusesse dreeni ning sealt juhitakse edasi farmi kõrvale jäävasse karjakoplisse ja põllule.<br />

Urmas Sipelga sõnul on tulevikus plaanis ehitada uus tuletõrje veevõtukoht, kuhu juhitakse sademeveed.<br />

Taimekaitseks pinnavett eriti ei kasutata, vajadusel võetakse vajaminev vesi oma puurkaevust. Urmas Sipelga sõnul on<br />

pinnavett võetud Penuja tiigist, kuid kogused jäävad alla 30 m³ ööpäevas. Tavaliselt võetakse ühe püti jagu, nii umbes 6 m³.<br />

Lüpsilehmade hoones tekkiv sõnnik on vedelsõnnik ja see juhitakse laguuni. Lautadest eemaldatakse sõnnik<br />

skreeperseadmetega iga kahe tunni tagant. 2006.a kevadest on kasutusel uus laguunitüüpi kolmekihilise põhjaga lägahoidla,<br />

mis mahutab 13 000 m³ läga (umbes 1 aasta sõnnik). Lägahoidla ümber on võrkaed. Kontrollimisel tuvastati, et<br />

vedelsõnnikuhoidla on kaetud naturaalkoorikuga.<br />

Noorloomade ja vasikate hoones tekib tahesõnnik, allapanuks kasutatakse peamiselt põhku. Tahesõnnik eemaldatakse laudast<br />

traktoriga ja lükatakse tahesõnnikuhoidlasse. Kuna tahesõnnikuhoidla läheb Urmas Sipelga sõnul rekonstrueerimisele, siis<br />

viiakse sõnnik praegu põllule auna. Tahesõnnikuhoidla on betoneeritud aluse ja -seintega ja on varustatud sõnnikukihist välja<br />

valguva virtsakogumiskaevuga, milles on pump. Peale valguv virts pumbatakse vedelsõnnikuhoidlasse.<br />

Vedelsõnniku laotamisplaan kinnitati 11.05.2007.a Viljandimaa keskkonnateenistuses kolmeks aastaks. Urmas Sipelga sõnul on<br />

uus lägalaotamisplaan hetkel koostamisel ja see on plaanis esitada Keskkonnaametile kinnitamiseks enne laotamise algust.<br />

Kontrollimise hetkel sõnniku laotamist põldudele ei toimunud, küll aga ettevõtja esindaja andis sellest ülevaate. Vedelsõnnik<br />

laotatakse põldudele nii oma tehnikaga, kuid kasutatakse ka teenust (Kemira, Agriland), kuna omal puudub lohisvoolikutega<br />

masin. Pärast vedelsõnniku laotamist kasvavate kultuurideta põllule viiakse sõnnik koheselt mulda kas randaaliga või<br />

sügavkobestiga. Kevadeti, kui vedelsõnnik laotatakse orase põldudele, on masinal äke taga. Tahesõnnik laotatakse põllumaale<br />

paisklaoturiga ning sõnniku muldaviimine toimub võimalusel 6 tunni jooksul. Enne laotamise algust analüüsitakse sõnnikut,<br />

viimane vedelsõnniku proov võeti 08.10.2009.a ning <strong>kontrollimise</strong>l esitati sõnnikuanalüüsi tulemused. Abja Farmid OÜ maadel ei<br />

ole tugeva kaldega alasid ning põllud ei asu nitraaditundlikul alal.<br />

Mineraalväetiseid hoitakse küünis asuvas väetisehoidlas. Kasutatakse ainult kompleksväetist NPK, mida hoitakse hoidlas<br />

kevadeti ca 2 kuud. Väetist hoitakse kottides. Pärast põldude väetamist antakse väetisekotid (pakendid) tagasi tarnijale<br />

Agrochema <strong>Eesti</strong> OÜle. Väetised ja pestitsiidid tellitakse hooajaliselt ja täpsetes kogustes. Vedelaid mineraalväetiseid ei<br />

kasutata.<br />

Farmi töös kasutatakse järgmisi kemikaale: DmCid (lüpsiseadmete pesuaine); HYDERM (udara hügieenivahend); HYPRACID<br />

(lüpsitehnika puhastusvahend); HYPRED HYPRODERM (udarate lüpsieelne puhastusvahend); HYSPRAY PA5<br />

(loomakasvatushoonete desoaine); Virkon S (asemete desoaine). Kemikaalidel on olemas eestikeelsed ohutuskaardid (esitati<br />

<strong>kontrollimise</strong>l). Kemikaale tarnivad Lehola OÜ, DeLaval AS, Magnum Veterinaaria AS. Urmas Sipelga sõnul antakse pakendid<br />

tagasi tarnijatele.<br />

Silo hoitakse olemasolevates betoonpõhjaga silohoidlates (tranzeedes) ja kilest tunnelites. Kontrollimisel tuvastati, et<br />

silohoidlatel puuduvad kogumiskaevud (vastavalt Vabariigi Valitsuse 28.08.2001.a määrusele nr 288 § 7 tuleb silomahl suunata<br />

spetsiaalsesse hoidlasse, mis peab mahutama vähemalt 10 liitrit silomahla 1 m³ silohoidla ruumala kohta), mahlade valgumine<br />

keskkonda on tõkestatud põhukihiga. Ümber silohoidlate on rajatud piirdekraavid, et vältida silomahlade lekkimist.<br />

Kolmanda hoone tagune ala – endine sõnnikuhoidla on likvideeritud ning nüüd hoitakse selle asemel asfaltiplatsil (alates 2008<br />

aastast, kui lõpetati nn silopallide tegemine) silo, mis on mähitud kile sisse (nn kiletunnel). Silojäägid ja siloga segunenud<br />

põhukiht laotatakse kevadeti põldudele.<br />

Kasutatud silokiled ja muu olmeprügi antakse lepingu alusel üle AS-le Cleanaway. Jäätmed kogutakse kahte prügikasti,<br />

suurusega 4 m³ ja 1 m³. Eraldi kogutakse olmejäätmed, papp ja kiled. Kilejäätmed antakse taaskasutamiseks üle VSA <strong>Eesti</strong><br />

ASle, viimati 23.04.2010.a ja kogus 6,24 tonni). Pakendijäätmed (15 01 02) viis VSA <strong>Eesti</strong> AS (jäätmeluba nr RE.JÄ.HA-37839)<br />

OÜle <strong>Eesti</strong> Pakendiaudit.<br />

Surnud loomad antakse lepingu alusel üle Väike-Maarjas asuvale Loomsete Jäätmete Käitlemise AS-le. Ohtlikud jäätmed<br />

(vanaõli) kogutakse 200 L kinnistesse vaatidesse ja antakse üle AS-le Epler ja Lorenz (leping nr 434/08 sõlmiti 18.03.2008.a).<br />

ASle Epler ja Lorenz antakse üle ka vanarehvid, luminestsentslambid. Kahe kontrolli vahelisel ajal ohtlikke jäätmeid üle ei ole<br />

antud (kontrollitud aadressil: https://klis.envir.ee/<br />

Uuetele masinatele tehakse hoolet hooldusfirmas, leping Tatoli OÜ-ga. Ravimid ja nõelad korjab kokku loomaarst.<br />

Kuna Abja Farmid OÜle väljastati keskkonnakompleksluba alles 09.12.2009.a, siis 20 jaanuariks 2010.a ei esitatud<br />

jäätmearuannet 2009.a kohta.<br />

Kamara veisefarmi territooriumil on järgmised saasteallikad: kolme laudahoone ventilatsioonid, tahesõnnikuhoidla ja<br />

vedelsõnnikuhoidla.<br />

Kuna Abja Farmid OÜle väljastati keskkonnakompleksluba alles 09.detsember 2009.a, siis 31.jaanuariks 2010.a ei esitatud<br />

välisõhu saastamisega seotud tegevuse aruannet 2009.a kohta. Kontrollitud Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regioonile esitatud<br />

välisõhu saastetasu arvutust I kvartali 2010.a kohta. Loaga lubatud koguseid ei ületatud.<br />

Põletusseadmeid (katlaid) ja kuivateid Abja Farmid OÜs ei ole. Ruume ja olmevett soojendatakse elektriga. Viljakuivatusteenus<br />

ostetakse sisse. Naftasaaduste hoidmisehitisi samuti ei ole. Kütused (diisel, bensiin) ostetakse GT tanklast.<br />

Abja Farmid OÜ omab järgmisi külmaseadmeid (piimajahuteid):<br />

•Ühte fluoreeritud kasvuhoonegaase sisaldavat seadet DX/CE 12000, mis sisaldab f-gaasi R 404A ja mille kogus seadmes on<br />

2x12 kg. Külmaseade paigaldati 11.03.2009.a. On kasutuses.<br />

• Ühte osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavat seadet DN/C 6000, mis sisaldab gaasi R22 (HCFC-22) ja mille kogus seadmes<br />

on 2x8,5 kg. Paigaldamise kuupäev ei ole teada. See seade on reservis.<br />

•Ühte osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavat seadet Müller 4000, mis sisaldab gaasi R22 (HCFC-22) ja mille kogus seadmes<br />

on 7,0 kg. Ei ole kasutuses. Urmas Sipelga sõnul on see seade DeLavali töömeeste poolt lahti monteeritud ja läheb lähiajal<br />

müüki.<br />

•Ühte fluoreeritud kasvuhoonegaase sisaldavat seadet MUELLER EUROPA 12000L, mis sisaldab f-gaasi R 404A ja mille kogus<br />

KESKKONNAINSPEKTSIOON<br />

2/9<br />

Kopli 76, 10416 Tallinn, tel. +372 696 2236, faks +372 696 2237, e-post valve@kki.ee


<strong>Objekti</strong> <strong>kontrollimise</strong> <strong>protokoll</strong> <strong>Nr</strong>. <strong>1004305</strong><br />

seadmes on 28 kg. Külmaseade paigaldati 09.2009.a. Kuna seade on alles paigaldatud, siis lekkekontrolli pole veel tehtud. See<br />

seade on reservis, kasutatakse siis kui tootmine on suurem.<br />

Kolme esimese külmaseadme kohta peetakse ühist hoolderaamatut, kõige uuema seadme kohta peetakse eraldi<br />

hoolderaamatut. Seadmeid hooldab DeLaval AS ja Lehola OÜ. Hooldetöid viivad läbi hooldustehnikud Arvo Märtson (DeLaval AS<br />

hooldustehnik, tunnistuse nr 22, lõpetanud <strong>Eesti</strong> Mereakadeemia "külmakoolituse kursuse" mis vastab külmamehaaniku<br />

kutsestandardi I tasemele) ja Rudolf Samoson (Lehola OÜ hooldustehnik, kellele on väljastatud pädevustunnistus nr 00083).<br />

Külmaseadmete hooldetöid viikase läbi üks kord aastas, viimane külmaseadmete hooldus viidi läbi 10.03.2010.a ja see kajastub<br />

hoolderaamatus. Hoolderaamatu <strong>kontrollimise</strong>l tuvastati, et külmaseadmele ei ole fluoritud kasvuhoonegaase ega osoonikihti<br />

kahandavaid aineid juurde lisatud, st lekkeid ei ole olnud. Hoolderaamatud asuvad piimajahutite juures.<br />

Abja Farmid OÜ esitas tähtaegselt 21. jaanuaril 2010.a (tähtaeg 31.jaanuar) kolme või rohkem kui kolme kilogrammi osoonikihti<br />

kahandavaid aineid või fluoreeritud kasvuhoonegaase sisaldavate paiksete külmutusseadmete omanikuna Keskkonnateabe<br />

Keskusele aruande nendes seadmetes sisalduvate osoonikihti kahandavate ainete või fluoreeritud kasvuhoonegaaside tüüpide ja<br />

koguste kohta (Vabariigi Valitsuse 12.novembri 2004.a määrus nr 329 „Osoonikihti kahandavate ainetega seotud toimingutele<br />

esitatavad nõuded ning seadmes sisalduvate osoonikihti kahandavate ainete või fluoreeritud kasvuhoonegaaside kogusest<br />

aruandmise kord ja aruande vormid”. Kontrollitud aadressil: https://oka.keskkonnainfo.ee/<br />

Abja Farmid OÜs on olemas põlluraamat (paberkandjal ja elektrooniline), mida täidab agronoom. 20.04.2010.a põlluraamatut ei<br />

kontrollitud, kuna põlluraamat oli nõustaja käes. Urmas Sipelga sõnul märgitakse põldudel tehtud tööd ja väetamised koheselt<br />

paberkandjal olevasse põlluraamatusse ja seejärel kantakse elektroonilisse põlluraamatusse.<br />

Kontrollimisel esitati: joogivee analüüsileht nr J-214 (27.04.2009.a); joogivee analüüsileht nr J-184 (28.04.2010);<br />

külmaseadmete hoolderaamat; Arvo Märtsoni tunnistus nr 22; välisõhu saastetasu arvutus I kvartal 2010; vee erikasutusõiguse<br />

tasu arvutused (III-IV kvartal 2009 ja I kvartal 2010); vedelsõnniku analüüsitulemus (08.10.2009.a); kemikaalide<br />

ohutuskaardid; jäätmetõend (23.04.2010 VSA <strong>Eesti</strong> AS).<br />

Enne kontrollimist tutvutud: keskkonnakompleksloaga nr KKL/300526; objekti <strong>kontrollimise</strong> <strong>protokoll</strong>iga nr 391 (29.05.2009);<br />

osoonikihti kahandavate ainete aruannetega aadressil https://oka.keskkonnainfo.ee/.<br />

Märkused / Remarks<br />

Kontrollimisel avastati järgmised puudused: 1. Silohoidlatel puuduvad kogumiskaevud (vastavalt Vabariigi Valitsuse<br />

28.08.2001.a määrusele nr 288 § 7 tuleb silomahl suunata spetsiaalsesse hoidlasse, mis peab mahutama vähemalt 10 liitrit<br />

silomahla 1 m³ silohoidla ruumala kohta). Silohoidlate ümber olevad piirdekraavid vajavad korrastamist. Urmas Sipelga sõnul<br />

korrastatakse ümber silohoidlate olevad piirdekraavid koheselt.<br />

Järelkontrolli vajadus<br />

Kuupäev 31.05.2010<br />

Korrastada silohoidlate ümber olevad piirdekraavid.<br />

Alustatud väärteomenetlust<br />

Number<br />

KINNITUS osalejad<br />

Osaleja<br />

Struktuuriüksus Aadress Telefon<br />

Viljandimaa büroo<br />

Paala tee 4, Viljandi linn, Viljandi<br />

maakond, <strong>Eesti</strong><br />

4344212<br />

Ametikoht Ees-ja perekonnanimi Allkiri<br />

Vaneminspektor<br />

Telefon<br />

Janne Rohtla<br />

e-mail<br />

4344212 Janne.Rohtla@kki.ee<br />

Koostaja/vastutaja<br />

Struktuuriüksus Aadress Telefon<br />

Viljandimaa büroo<br />

Paala tee 4, Viljandi linn, Viljandi<br />

maakond, <strong>Eesti</strong><br />

4344212<br />

Ametikoht Ees-ja perekonnanimi Allkiri<br />

Vaneminspektor<br />

Telefon<br />

Jane Uibopuu<br />

e-mail<br />

4344212 Jane.Uibopuu@kki.ee<br />

KESKKONNAINSPEKTSIOON<br />

Kopli 76, 10416 Tallinn, tel. +372 696 2236, faks +372 696 2237, e-post valve@kki.ee<br />

3/9


<strong>Objekti</strong> <strong>kontrollimise</strong> <strong>protokoll</strong> <strong>Nr</strong>. <strong>1004305</strong><br />

Abja farmid 004.jpg - Vaade rekonstrueeritud loomapidamishoonele<br />

KESKKONNAINSPEKTSIOON<br />

Kopli 76, 10416 Tallinn, tel. +372 696 2236, faks +372 696 2237, e-post valve@kki.ee<br />

4/9


<strong>Objekti</strong> <strong>kontrollimise</strong> <strong>protokoll</strong> <strong>Nr</strong>. <strong>1004305</strong><br />

Abja farmid 005.jpg - Vaade loomadele<br />

KESKKONNAINSPEKTSIOON<br />

Kopli 76, 10416 Tallinn, tel. +372 696 2236, faks +372 696 2237, e-post valve@kki.ee<br />

5/9


<strong>Objekti</strong> <strong>kontrollimise</strong> <strong>protokoll</strong> <strong>Nr</strong>. <strong>1004305</strong><br />

Abja farmid 002.jpg - Vaade laguunile<br />

KESKKONNAINSPEKTSIOON<br />

Kopli 76, 10416 Tallinn, tel. +372 696 2236, faks +372 696 2237, e-post valve@kki.ee<br />

6/9


<strong>Objekti</strong> <strong>kontrollimise</strong> <strong>protokoll</strong> <strong>Nr</strong>. <strong>1004305</strong><br />

Abja farmid 014.jpg - Vaade puurkaevule<br />

KESKKONNAINSPEKTSIOON<br />

Kopli 76, 10416 Tallinn, tel. +372 696 2236, faks +372 696 2237, e-post valve@kki.ee<br />

7/9


<strong>Objekti</strong> <strong>kontrollimise</strong> <strong>protokoll</strong> <strong>Nr</strong>. <strong>1004305</strong><br />

Abja farmid 013.jpg - Vaade silohoidlale<br />

KESKKONNAINSPEKTSIOON<br />

Kopli 76, 10416 Tallinn, tel. +372 696 2236, faks +372 696 2237, e-post valve@kki.ee<br />

8/9


<strong>Objekti</strong> <strong>kontrollimise</strong> <strong>protokoll</strong> <strong>Nr</strong>. <strong>1004305</strong><br />

Abja farmid 010.jpg - Vaade külmaseadme hoolderaamatule<br />

KESKKONNAINSPEKTSIOON<br />

Kopli 76, 10416 Tallinn, tel. +372 696 2236, faks +372 696 2237, e-post valve@kki.ee<br />

9/9

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!