KOPSUHAIGUSTE THTSAMAD SMPTOMID

perearstikeskus.ee

KOPSUHAIGUSTE THTSAMAD SMPTOMID

KOPSUHAIGUSTE TÄHTSAMAD SÜMPTOMID

Köha, hingeldus, veriköha, rindkerevalu

• peamisi põhjusi tervishoiuteenuste poole pöördumiseks

Iga sümptom üksikuna on väga ebaspetsiifiline – ei viita ühelegi konkreetsele haigusele

• Spetsiifilisemaks (millelegi konkreetsemale viitavaks) muudab iga sümptomi või tunnuse

1. koosesinemine teiste sümptomitega

2. lisateave sümptomi iseloomu kohta

Iga sümptomi puhul on oluline:

• kestus, raskusaste ja ajaline areng

• alguse ajastus

• suhe patsiendi füüsilise aktiivsusega

• provotseerivad, raskendavad või kergendavad tegurid

• muude sümptomite koosesinemine

• samal ajal tekkinud muutused üldtervislikus või psühhosotsiaalses staatuses

• seos suitsetamisega

KÖHA

• Kas köha on rögaeritusega või kuiv?

• Köha algus, kestus, muutused koha intensiivsuses ja röga erituses, samuti röga iseloomus aja jooksul

• Röga:

• limane (valkjas)

• mädane e. purulentne (kollakas, rohekas), viitab bakteriaalsele kasvule

• veriköha – värske punane veri või verehüübed

• pruunikas, roostekarva röga – (mõnikord S. pneumoniae-tekkese pneumoonia korral)

1. Äge köha

• ägedad ülemiste hingamisteede põletikud

• Ohtlikumad haigused, mille puhul esineb ägedat köha:

o kopsupõletik

o südamepuudulikkuse ägenemine

o kopsuarteri embooliad

o aspiratsioon

2. Krooniline köha – jätkuv või korduv köha, mis on kestnud vähemalt 3 nädalat

• 14-23% -l täiskasvanud mittesuitsetajatel

• Väga palju erinevaid põhjusi

Esineb >90%-l järgmistest haigustest (4):

• “Ninaneelu nohu” e. “postnasal drip”

• Bronhiaalastma

• Gastroösofageaalne reflukshaigus (GERD)

• Krooniline bronhiit

Kroonilise köha põhjused:

Ninaneelu nohu → köha esineb >2/3-l juhtudest

• ninaneelus limane või mädane eritis

• munakivitaolised muutused neelu limaskestas

• riniidid (kõik vormid), sinusiidid

• köha muutub pikaliasendis raskemaks

Bronhiaalastma

• esinevad astma muud tunnused

Astma “köhavariandi” korral

• köha võib esineda ööpäev ringi

• raskeneb kokkupuutel allergeeniga, külma õhuga, allergeeniga, füüsilise koormuse järel jne.

1


Gastroösofageaalne reflukshaigus (GERD, maosisaldise tagasipääs söögiturusse)

• söögitoru distaalosa ärritus

• harvem aspiratsioon

• Diagnostika → söögitoru 24-tunnine pH monitooring

Bronhiektaasiatõbi (BE)

• rohke mukoidne või purulentne röga

• sageli veriköha, veri helepunane, tihti rohke

• BE ägenemisel esinevad bakteriaalse põletiku tunnused

Kopsuparenhüümi-, pleura, rindkereseina ja diafragma haigused restriktsioon (kopsumahtude

vähenemine)

• köha kuiv

Muud põhjused ~6%

• bronhogeenne kartsinoom (bronhidest lähtunud vähk)

• muud kasvajad bronhides (k.a. healoomulised)

• sarkoidoos

• südame vasaku vatsakese puudulikkus

• ACE-inhibiitorite kasutus

• psüühilised probleemid (harvem, kui välja pakutakse)

• Alumiste hingamisteed infektsioonid

• Bronhiidid

• Pneumooniad, eeskätt atüüpilised (näit. M. pneumoniae-tekkene)

• Kopsutuberkuloos

VERIKÖHA

Verekiududest rögas verejooksuni hingamisteedest

Ülemistest hingamisteedest pärit verd inhaleeritakse harva

Hingamisteedest (bronhidest) pärinev veri:

• värske veri on tavaliselt erepunane

• sees röga, sülge

• pH alkaalne (e. aluseline)

• hüübed – esineb pikaajaline veritsus või on verejooks lakanud; mõnikord võtavad verehüübed bronhiaalpuu

selle osa kuju, milles nad tekkisid

Veriköha korral näidustatud invasiivne diagnostika (s.t. võetakse ette erakorraline bronhoskoopia), kui veritsuse

põhjus ei ole muul viisil ilmselge!

Veriköha põhjustavad haigused:

1. Alumiste hingamisteede infektsioonid

• S. pneumoniae-tekkene pneumoonia (röga pruun)

• S. aureus-tekkene pneumoonia (rögas mäda)

• kopsuabstsess veri koos rohke mädaga

• bronhiektaasiatõbi erkpunane (bronhiaalarteritest)

• kesksagara sündroom

• tuberkuloos lagufaasis

• seeninfektsioonid

2. Kasvajad

• primaarsed bronhogeensed vähid (köha, kerge rindkerevalu)

• harva metastaaside korral

• healoomulised kasvajad (adenoomid, kartsinoid)

3. Kardiovaskulaarsed põhjused

• mitraalstenoos (vasaku koja-vatsakese vahelise suistiku ahenemine) kopsukongestioon e. kopsupais

• vasaku vatsakese puudulikkus

• kopsuemboolia

2


Muid põhjusi

• rindkere traumad – roidemurrud

• tugevast köhimisest

• võõrkehad

• vaskuliidid (Wegeneri granulomatoos)

• hüübimishäired (trombotsütopeenia, hemofiiliad, antikoagulantravi)

• Goodpasture’ sündroom

• idiopaatiline hemosideroos

HINGELDUS

Sisuliselt 2 erinevat olukorda, mida on põhjust patsiendi käest uurida:

1. Esineb tegelik hingamistakistus või hingamisraskus, hingamine on (mehhaaniliselt) takistatud, või

esineb hingamistöö suurenenud vajaduse tunnetus. Esineb rohkem reaalse obstruktsiooni korral

2. Esineb õhu- või hapnikupuuduse tunne, hingamistakistust ei tarvitse olla - sagenenud või suuremate

mahtudega hingamine. Esineb haiguste puhul, kus hingamisteede obstruktsiooni ei ole või see on

väheoluline

Sageli esinevad koos kombineeritult, tavaliselt on ka raske patsiendil endal vahet teha

Sageli koosesinevad, sageli patsiendil raske vahet teha

Võib olla kõikide südame-veresoonkonda (kardiorespiratoorset süsteemi) mõjutavate haiguste peakaebuseks

1. Äge hingeldus

• astmahoog

• äge trahheiit, bronhiit, bronhioliit, epiglotiit

• toksiline hingamisteede kahjustus (inhalatsioon)

• mehaaniline hingamisteede obstruktsioon (tuumorid, võõrkehad) striidor

• õhkrind

• kopsuemboolia (hingeldus + pleuraalne rindkerevalu + köha ja veriköha)

• kopsuturse (kardiaalsed põhjused – vasema poole puudulikkus; hüpoalbumineemia, liigne vedeliku

(kolloidide või kristalloidide) ülekanne, ARDS)

• hüperventilatsioonisündroom

2. Vahelduv hingeldus

• eelduseks pöörduva iseloomuga (reversiibelsed) “sündmused”

• astma (näiteks pärast füüsilist koormust)

• kongestiivne südamepuudulikkus e. kopsupais (raskeneb pikaliasendis)

• hüperventilatsioon

• kopsuarteri embooliad

3. Krooniline hingeldus

• püsiv või süvenev hingeldus

• krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK)

• kõik kopsufibroosid, kaasa arvatud idiopaatilised interstitsiaalsed pneumooniad

• hüpersensitiivsuspneumoniit (e. allergiline alveoliit)

• sarkoidoos

• primaarne pulmonaalne hüpertensioon

• krooniline kopsuemboolia

• vöötlihaste ja närvi-lihassüsteemi haigused

• südamepuudulikkuse süvenemine

• harvaesinevad parenhüümi- ja veresoontehaigused

RINDKEREVALU

Uurida

• kas esineb seoses hingamisliigutuste või kehaasendi muutustega või mitte

• kas valu on pindmine või sügav

• muud valu iseloomustavad atribuudid

3


Võrdlemisi üldine kaebus, võib olla tingitud:

• kopsuhaigustest

• kopsudega mitteseotud haigustest

• Kopsukelme haigustest tingitud (valutundlik on parietaalne pleura) valu – pistev, terav, seoses

hingamisliigutuste või kehaasendi muutustega

• Ebamäärasem, püsivam, sügavam

• pahaloomulised kasvajad (vähk)

• kopsukoe haigused (sarkoidoos)

PATSIENDI UURIMINE KOPSUHAIGUSTE SEISUKOHALT

PÕHITEAVE ANAMNEESIST

• Kaebuste kestus ja provotseerivad tegurid

• Köha olemasolu

• Rögaeritus, röga iseloom

• Hingelduse olemasolu, selle iseloomustus, millega seoses

• Kas hingamine on olnud vilistav, mis olukorras

• Rindkerevalu –

o kas seoses hingamisliigutuste või kehaasendi muutustega

o kas pindmine või sügav

• Medikamentoosne ravi

• Suitsetamine

• Amet

• Ekspositsioon gaasidele, tolmudele

• Allergia olemasolu (kõik avaldusvormid igas vanuses)

• Kehakaalu muutused

• Infektsioonidele viitavad kaebused (palavik etc.)

OBJEKTIIVNE LEID

Üldstaatus – patsient istudes või seistes

Võib mingil määral viidata patsiendil esinevale haigusele

• haige välimus → rasked infektsioonid, pahaloomulised kasvajad, süsteemsed haigused

• kõhnumine e. kahheksia → emfüseem, kopsuvähk

• adipoossus → obstruktiivse uniapnoe/hüpopnoe sündroom

• psüühiline seisundi “somatisatsioon”?

• intelligents, mälu → tähtsus patsiendikoolituses

Nahk ja küüned

• nahaarmid →armisarkoidoos

• erythema nodosum e. sõlmeline erüteem, lupus pernio → viited sarkoidoosile

• kellaklaasküüned (praktiliselt alati koos trummipulksõrmedega) → idiopaatiline kopsufibroos jt. idiopaatilised

interstitsiaalsed pneumooniad, bronhiektaasiatõbi, pneumokonioosid e. kopsude tolmustustõved (eriti

asbestoos), kopsuvähk

Kael ja ülajäsemed

• → pais ülemise õõnesveeni süsteemis

• kaela ja kaenlaaluste lümfisõlmed

• kilpnäärme suurenemine → köha, hingelduse põhjus

Rinnad

• kopsumetastaaside võimalik lähtekoht

Süda ja vereringeelundid

• südametoonid

Kõht

• süsteemsed haigused, pahaloomulised kasvajad

4


Alajäsemed

• südame parema poole puudulikkus

• kopsuemboolia (tursed)

• erythema nodosum → sarkoidoosikahtlus

Silmad

• konjunktiivide punetus, kühmulisus → sarkoidoosikahtlus

• silmapõhjad → ajuprotsessid

Suu ja neel

• tsüanoos e “sinitõbi”, näonärvi halvatus,

• seenpõletiku tunnused neelus

• saneerimata hambad infektsiooni lähtekohana

• obstruktiivse uniapnoe esinemist soodustavad tegurid neelus

Hingamine ja hääl

• eri asendites

• normaalne hingamissagedus 12-16 × /min., hääletu

• abilihaste kasutus

• vinguv ja raske väljahingamine → perifeersete hingamisteede obstruktsioon

• vinguv sissehingamine = striidor → obstruktsioon suurtes hingamisteedes

• hääle kähedus → häälepaelte põletik või halvatus – kasvajalised protsessid vasakus kopsus

Rindkere uurimine kopsuhaiguste korral

Vaatlus ja palpatsioon - istudes või seistes

• rindkere liikuvus, külgühtlus

• valupunktid roiete kohal

• trahhea asend manubrium sterni kohal

Raske emfüseemi korral:

• rindkere tünnikujuline (eest-taha-mõõde pikeneb)

• rinnak võlvub ettepoole, roided paigutuvad enam horisontaalselt

• rindkere liikuvus on halb

• õlad kõrgel, kael, pea näivad allapoole vajunutena

• Sissehingamisel roidevahemike sissetõmbumine

Rindkere ebasümmeetrilisus viitab →

• ühepoolne kopsu fibroos (tuberkuloosi v. pneumoonia j.)

• ühepoolne pleuraalne haigus

• torakoplastika järgne seisund

• küfoos või skolioos

Valu palpatsioonil:

• roidevigastus – krepitatsioon + punktvalu + juhtevalu

• sama metastaasi korral

• valu roideotsa-kõhre üleminekukohas →Tietze sündroom

Muu leid palpatsioonil:

• Nahaalune õhkemfüseem

• “Tremulus” – värin hingamisel → lima hingamisteedes

Perkussioon e koputlemine: ühe käe sõrmega koputatakse teise käe 2. või 3. sõrme kesklülile

Uuritakse:

• diafragma asendit ees, taga

• kopsude asümmeetria

Tavaline koputlusleid kopsude kohal → “kopsukõla”

5


Hüpersonoorsus – “karbikõla” → suurenenud õhusisaldus allolevas materjalis

• sümmeetrilise → emfüseem

• asümmeetriline → bulla või tühik

“Tümpaania” – kõlav (“tühja tünni kõla”) → õhkrind, väga suur bulla

“Tumestus” → õhusisalduse puudumine allolevas materjalis

o vedelik pleuraõõnes

o atelektaas

o ulatuslik kopsukoe konsolidatsioon

o suur kasvaja

o diafragma kõrgseis

Tumestuse ja kopsukõla vahepealne on “lühenenud kopsukõla” – esineb kopsufibroosi, bronhopneumoonia jm.

seisundite korral, kus kopside õhusisaldus on vähenenud, kuid veel ei ole tegemist täieliku konsolidatsiooniga

KOPSUDE AUSKULTATSIOON

• enne paluda köhida – eemaldada lima

• kuulatleda suu kaudu hingamisel

• forsseeritud ekspiiriumi ajal → võimalik obstruktsioon

Trahheaalne hingamiskahin

• heli ekspiiriumis (=väljahingamisfaasis) tugevam kui inspiiriumis (=sissehingamisfaasis)

• normis ainult kaelal

Bronhiaalne hingamiskahin

• heli ekspiiriumis sama tugev kui inspiiriumis

• normis rinnaku ülaosal ja abaluude vahelt tagant

Vesikulaarne hingamiskahin

• heli inspiiriumis tugevam kui ekspiiriumis

• normis kopsuparenhüümi kohalt

Hingamiskahina nõrgenemise põhjused:

• vedelik pleuraõõnes

• õhkrind

• atelektaas

• raske emfüseem

• suur liigkaal

Hingamiskahina tugevnemine

• kopsukoe suurenenud tihedus (konsolidatsioon) → bronhiaalne kahin kostub perifeeriast

• Vahel normaalselt vasakul tugevam kui paremal

• Kopsupõletik, perifeerne soliidne kasvaja jne.

• Bronhofoonia → kõne kostab selgelt konsolidatsiooni kohal rindkere seinani

Amfooriline hingamisheli - ekspiiriumis ja inspiiriumis kume heli seoses suurte tühikutega

Vilinad ja kiuned

Ekspiiriumis:

• peente, sulguvate hingamisteede liikumisest

• kujutab endast obstruktsiooni (astma, KOK)

Inspiiriumis:

• trahhea kohal → näiteks trahhea stenoosist (ahenemisest)

• ebasümmeetriliselt ja lisaks ka ekspiiriumis → peabronhi või kopsusiseste bronhide stenoosist

Urinad (“rhonchi”) – madalamatoonilised helid, tekivad sekreediosakeste võnkumisest suuremates

hingamisteedes (iseloomulik kroonilisele bronhiidile, paranemisjärgus olevale astma ägenemisele jt.

kopsuhaigustele)

Suured (suuremullilised) räginad (“coarse crackles”)

• madalasageduslikud

• alati, kui bronhides on eritist

• inspiiriumi alguses → lima liikumine bronhides

6


Peened (peenemullilised) räginad (“fine crackles”)

• kõrge sagedusega

• tekivad suletud peente hingamisteede, k.a. alveoolide avanedes sissehingamisel; esineb ka normis, eriti

vanemas eas isikutel alveoolide gruppide avanemisest sissehingamisel

• Difuussed parenhümatoossed kopsuhaigused, sealh. idiopaatilised interstitsiaalsed pneumooniad (IIP),

alveolaartasandilt lähtunud või seda haaranud muud kopsufibroosid → inspiiriumi lõpus

• südamepuudulikkus → kogu inspiiriumis + ekspiiriumi alguses, enam kopsude alaosades, istudes

• kopsupõletiku korral → inspiiriumis

Pleura hõõrdumiskahin

• “kõrvalähedane”, nii ekspiiriumis kui inspiiriumis

• difuusse pleurafibroosi korral peen ja meenutab idiopaatilise kopsufibroosi auskultatoorset leidu

Ühepoolne e. unilateraalne leid:

Viitab pigem patoloogilisele seisundile:

Näiteid:

Intrapulmonaalne striidor (vinguv või kiunuv heli, mis on kuuldav selgesti enam ühes kopsuosas või ühel

rindkerepoolel – ühepoolne takistus tsentraalsetes bronhides → hea- või pahaloomuline kasvaja, võõrkeha,

limakogum jne.

Peened räginad:

ühepoolselt febriilse palaviku ja nõrkusega patsiendil → pigem kopsupõletik

mõlemapoolselt, eriti bibasilaarselt (= mõlemal pool alaväljades) → pigem paisunähud (südame

paispuudulikkus)

Mõnikord on normaalne vesikulaarne hingamiskahin kuulda vasakul tugevamini kui paremal – heli parem

peegeldus keskseinandilt (perikardilt) lisab helivaljust, vahel moduleerib tugevamaks-nõrgemaks südamerütm

(muutuvad mediastinumi kontuuride mõõtmed)

Kompleksne leid erinevat tüüpi kopsu- ja rindkerehaiguste korral

Kopsukoe tihenemine (konsolidatsioon)

1. rindkere liikuvus (haigel poolel) vähenenud

2. perkutoorne tumestus

3. bronhiaalne hingamiskahin

4. inspiiriumis (peeni) räginaid

Kopsukoe õhusisalduse vähenemine (atelektaas)

1. trahhea (ja keskseinand) siirdunud atelektaasi poole

2. rindkere liikuvus (haigel poolel) vähenenud

3. perkutoorne tumestus

4. hingamiskahin puudub

Vedelik pleuraõõnes

1. trahhea (ja keskseinand) siirdunud haigest poolest eemale (vastaspoolele)

2. rindkere liikuvus (haigel poolel) vähenenud

3. perkutoorne tumestus

4. hingamiskahin nõrk või puudub

Õhkrind

1. trahhea (ja keskseinand) siirdunud haigest poolest eemale

2. rindkere liikuvus (haigel poolel) vähenenud

3. perkussioonil tümpaania

1. hingamiskahin nõrk või puudub

7

More magazines by this user
Similar magazines