Transform your PDFs into Flipbooks and boost your revenue!
Leverage SEO-optimized Flipbooks, powerful backlinks, and multimedia content to professionally showcase your products and significantly increase your reach.
EESTI MAAELU<br />
ARENGUKAVA<br />
2014–2020<br />
Eelnõu, 21.06.2013<br />
0
Sisukord<br />
Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 4<br />
1. Eelhindamine ................................................................................................................................... 6<br />
1.1 Eelhindamise protsess …… ............................................................................................................ 6<br />
1.2 Eelhindaja soovitused …….. ......................................................................................................... 10<br />
2. Olukorra analüüs ........................................................................................................................... 11<br />
2.1 Üldine sotsiaalmajanduslik olukord ............................................................................................ 11<br />
2.2 Prioriteet 1: teadmussiire põllumajanduses, metsanduses ja maapiirkonnas ............................ 26<br />
2.2.1 Innovatsioon ja teadmistebaas maapiirkondades................................................................ 26<br />
2.2.2 Põllumajanduse, toidutootmise ja metsanduse ning teadus- ja arendustegevuse seosed . 29<br />
2.2.3 Elukestev õpe ja kutseharidus põllumajandus- ja metsandussektoris ................................. 32<br />
2.3 Prioriteet 2: põllumajanduse konkurentsivõime ja põllumajandusettevõtete elujõulisus ......... 39<br />
2.3.1 Põllumajanduse struktuur .................................................................................................... 39<br />
2.3.2 Põlvkondade vahetus põllumajandussektoris ...................................................................... 52<br />
2.4 Prioriteet 3: toidutarneahel ja riskijuhtimine .............................................................................. 54<br />
2.4.1 Põllumajandustootjate integreerimine ................................................................................ 54<br />
2.4.2 Riskijuhtimine ....................................................................................................................... 65<br />
2.5 Prioriteet 4: ökosüsteemid .......................................................................................................... 66<br />
2.5.1 Elurikkus ja maastikud .......................................................................................................... 66<br />
2.5.2 Veemajandus ........................................................................................................................ 74<br />
2.5.3 Mullastik ............................................................................................................................... 79<br />
2.6 Prioriteet 5: ressursisääst ja keskkonnasäästlik majandus ......................................................... 82<br />
2.6.1 Veekasutuse tõhustamine .................................................................................................... 82<br />
2.6.2 Energiakasutuse tõhustamine .............................................................................................. 83<br />
2.6.3 Taastuvate energiaallikate, kõrvalsaaduste, jäätmete, jääkide ja muude mittetoiduliste<br />
materjalide kasutamine ................................................................................................................. 84<br />
2.6.4 Põllumajandustegevusest tingitud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine ........... 86<br />
2.6.5 CO 2 heite vähendamine, sidumise edendamine põllumajanduses ja metsanduses ............ 87<br />
2.7 Prioriteet 6: maapiirkonna areng ja elukvaliteet ........................................................................ 89<br />
2.7.1 Ettevõtluskeskkond ja ettevõtluse arendamine ................................................................... 89<br />
2.7.2 Maapiirkondade kohaliku arengu edendamine ................................................................... 99<br />
2.7.3 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia maapiirkonnas ..................................................... 110<br />
2.8 SWOT-tabel................................................................................................................................ 111<br />
3. Strateegia ........................................................................................................................................ 114<br />
1
3.1 Eesmärgid sihtvaldkondade kaupa ............................................................................................ 114<br />
3.2 Sihtvaldkondade jaoks olulised meetmete kombinatsioonid ................................................... 117<br />
3.2.1 Prioriteet 1: Teadmussiirde ja innovatsiooni parandamine põllumajandus- ja<br />
metsandussektoris ning maapiirkondades ................................................................................. 117<br />
3.2.2 Prioriteet 2: Kõigi põllumajandusvormide konkurentsivõime ning põllumajandusettevõtete<br />
elujõulisuse edendamine............................................................................................................. 118<br />
3.2.3 Prioriteet 3: Toiduahela ja muu kui toiduahela korraldamise ja riskijuhtimise edendamine<br />
põllumajanduses ......................................................................................................................... 120<br />
3.2.4 Prioriteet 4: Põllumajanduse ja metsandusega seotud ökosüsteemide ennistamine,<br />
säilitamine ja parandamine ......................................................................................................... 122<br />
3.2.5 Prioriteet 5: Loodusvarade tõhusama kasutamise edendamine ja üleminek vähem CO 2 -<br />
heiteid tootvale ja kliimamuutuste suhtes vastupidavale majandusele põllumajanduses ning<br />
toiduainete- ja metsandussektoris .............................................................................................. 124<br />
3.2.6 Prioriteet 6: Sotsiaalse kaasamise, vaesuse vähendamise ja maapiirkondade majandusliku<br />
arengu edendamine .................................................................................................................... 126<br />
3.3 Strateegia horisontaalsete vajadustega tegelemiseks .............................................................. 128<br />
4. Eeltingimuste täitmise analüüs ....................................................................................................... 129<br />
4.1 GAEC, väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise miinimumnõuded, asjakohased riiklikud<br />
miinimumnõuded ............................................................................................................................ 129<br />
4.2 Juurdepääs EAFRD-le ................................................................................................................. 133<br />
5. Tulemusraamistik ............................................................................................................................ 135<br />
6. Meetmed ......................................................................................................................................... 136<br />
6.1 Maapiirkonna määratlus ........................................................................................................... 136<br />
6.2 Rahastamisvahendid ................................................................................................................. 138<br />
6.3 Meetmete kirjeldus ................................................................................................................... 140<br />
Teadmussiire ja teavitus (art 15) ..................................................................................................... 140<br />
Nõuandeteenuste toetamine (art 16) ............................................................................................. 142<br />
Kvaliteedikavades osalemine ja kvaliteedikavade raames toodetud toodete edendamine (art 17)<br />
......................................................................................................................................................... 146<br />
Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks (art 18(1)(a))................. 147<br />
Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks (art 18(1)(b)) .................... 152<br />
Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamine ja hoid (art 18(1)(c)) .............................................. 155<br />
Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine (art 20(1)(a)(i)) ............................................ 158<br />
Investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas mittepõllumajandusliku<br />
tegevuse suunas (art 20(1)(b)) ........................................................................................................ 160<br />
Metsa majandusliku ja ökoloogilise elujõulisuse parandamine (art 25 ja 27) ................................ 163<br />
2
Metsandussaaduste töötlemine ja turustamine (art 27) ................................................................ 166<br />
Tootjarühmade loomine (art 28) ..................................................................................................... 168<br />
Põllumajanduslik keskkonnatoetus (PKT) (art 29) ........................................................................... 173<br />
Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (art 29) .......................................................................... 174<br />
Piirkondlik mullakaitse toetus (art 29) ............................................................................................ 177<br />
Keskkonnasõbraliku aianduse toetus (art 29) ................................................................................. 181<br />
Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (art 29) ...................................................................... 185<br />
Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (art 29) .......................................................................... 189<br />
Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (art 29) ...................................................................... 192<br />
Mahepõllumajandus (art 30) ........................................................................................................... 195<br />
Natura 2000 toetus põllumajandusmaale (art 31) .......................................................................... 199<br />
Natura 2000 toetus erametsamaale (art 31) .................................................................................. 200<br />
Loomade heaolu toetus (art 34) ...................................................................................................... 202<br />
Üleminekukord ................................................................................................................................ 207<br />
Koostöö (art 36) ............................................................................................................................... 208<br />
LEADER kohalikuks arenguks (art 42-<strong>45</strong>) ......................................................................................... 213<br />
Tehniline abi .................................................................................................................................... 218<br />
7. Hindamisplaan ................................................................................................................................. 220<br />
8. Rahastamiskava ............................................................................................................................... 222<br />
9. Indikaatorite kava ............................................................................................................................ 227<br />
10. Täiendav riiklik rahastamine.......................................................................................................... 249<br />
11. Riigiabi skeemid ............................................................................................................................. 249<br />
12. Täiendavus muude poliitikatega ................................................................................................... 250<br />
13. Rakendamise kord ......................................................................................................................... 255<br />
13.1 MAKi rakendamise eest vastutavad asutused......................................................................... 255<br />
13.2 Seire ja hindamine ................................................................................................................... 256<br />
13.3 Kommunikatsioonipõhimõtted ja -strateegia ......................................................................... 257<br />
13.4 Teavitus- ja avalikustamistöö tegevuskava ............................................................................. 259<br />
13.5 Nõuete kontrollitavus .............................................................................................................. 261<br />
14. Kaasamine ..................................................................................................................................... 262<br />
15. Riikliku maaeluvõrgustiku tegevuskava ......................................................................................... 265<br />
Lisa 1 - Looduslikust eripärast tingitud piirangutega alade määratlemine ......................................... 267<br />
3
Sissejuhatus<br />
Maaelu arengu poliitika on osa Euroopa Liidu ühisest põllumajanduspoliitikast ning seda rahastatakse<br />
Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD). Maaelu arengu poliitika eesmärkideks on<br />
põllumajanduse konkurentsivõime, loodusvarade jätkusuutlik majandamine ning maapiirkondade<br />
tasakaalustatud territoriaalne areng. EAFRD toimib liikmesriikides maaelu arengu programmide<br />
kaudu. Eestis koostatakse Põllumajandusministeeriumi koordineerimisel EAFRD vahendite<br />
kasutamiseks Maaelu arengukava 2014–2020.<br />
Maaelu arengu poliitika on 2014-2020 programmiperioodil koos struktuurifondide ning Euroopa<br />
Merendus- ja Kalandusfondiga kaasatud ühtsesse strateegilise planeerimise protsessi. Selle tulemusel<br />
on maaelu arengu poliitikasse senisest tugevamalt integreeritud Euroopa Liidu majanduskasvu ja<br />
tööhõive eesmärgid ning peaks paranema erinevate poliitikate koosmõju.<br />
Samas peab maaelu arengu poliitika aitama leida lahendusi mitmetele ühise põllumajanduspoliitika<br />
väljakutsetele – kuidas tagada toiduga varustatus, tugevdada loodusressursside jätkusuutlikku<br />
majandamist, vähendada kliimamuutuste survet põllumajandustootmisele ja põllumajanduse mõju<br />
keskkonnale, suurendada konkurentsivõimet, kasutada ära põllumajanduse struktuuri mitmekesisus,<br />
suurendada maapiirkondade tasakaalustatud arengut.<br />
Arvestades põllumajanduse ja maapiirkondade ees seisvaid väljakutseid, on Maaelu arengukava<br />
2014-2020 raames kavas keskenduda järgmistele valdkondadele – teadmussiire, konkurentsivõime,<br />
toidutarneahela toimimine, keskkond ning maaettevõtlus ja kohalik algatus.<br />
Maaelu arengukava 2014-2020 eesmärkideks on:<br />
• Toimiv tootja, töötleja, nõustaja ja teadlase vaheline koostöö, ajakohane teadus- ja<br />
arendustegevus ning teadmussiire.<br />
• Elujõulisele ja jätkusuutlikule toidutootmisele suunatud põllumajandussektor on<br />
konkurentsivõimeline, ressursitõhus ja jätkusuutliku vanuselise struktuuriga.<br />
• Põllumajandussaaduste tootmise ja töötlemisega tegelevad ettevõtjad omavad turujõudu<br />
ning nende vahel toimub koostöö põllumajandussaaduste tootmisel, töötlemisel ja<br />
turustamisel.<br />
• Põllumajandusmaa kasutamine on keskkonnasõbralik ja piirkondlikke eripärasid arvestav,<br />
tagatud on elurikkuse, traditsiooniliste maastike ja kõrge loodusväärtusega põllumajanduse<br />
ja metsanduse säilimine.<br />
• Maamajandus ja maapiirkonna elukeskkond on mitmekesised, pakuvad alternatiivseid<br />
tööhõivevõimalusi põllumajandusest vabanevale tööjõule ning tuginevad kohalikul ressursil<br />
ja potentsiaalil põhinevatele lahendustele.<br />
Maaelu arengukava 2014-2020 rakendatakse läbi meetmete, mille valik põhineb arengukava<br />
koostamise käigus kindlaks tehtud vajadustel ja eesmärkidel. Kokku on 2014-2020 perioodil kavas<br />
rakendada üle 20 erineva (ala) meetme. Meetmete arv võrreldes käesoleva programmiperioodiga<br />
väheneb, tulenevalt vajadusest keskenduda suurima mõjuga ning enim tulevikuvalmidust<br />
suurendavatele tegevustele ning lihtsustada olemasolevat rakendussüsteemi. Arvestades vahendite<br />
piiratust, siis on olulise arenguna 2014-2020 perioodil osa toetustest plaanis anda tagastatava abi<br />
vormis läbi finantsinstrumentide.<br />
EAFRD rahastamise maht 2014-2020 programmiperioodiks on 84,8 miljardit eurot, millest Eesti saab<br />
721 miljonit eurot. Osa vahenditest kasutatakse vastavalt Ülemkogu kokkulepetele ühise<br />
põllumajanduspoliitika I samba otsetoetuste 2014. ja 2015. aasta vähenemise kompenseerimiseks<br />
(hinnanguliselt 19 miljonit eurot). Seega on eeldatav Maaelu arengukava 2014-2020 Euroopa Liidu<br />
poolne kaasrahastamine 702 miljonit eurot, mis koos Eesti poolse osalusega annab arengukava<br />
rahastamise tervikmahuks 936 miljonit eurot.<br />
Maaelu arengukava 2014–2020 koostamise osas partneritega konsulteerimiseks on moodustatud<br />
juhtkomisjon, kuhu kuulub 29 erinevat organisatsiooni, kes esindavad põllumajandust, keskkonda,<br />
metsandust, ettevõtlust, kohalikke omavalitsusi, külaliikumist, kohalikku algatust jm valdkondi.<br />
4
Ministeeriumidest on juhtkomisjonis esindatud Rahandusministeerium, Keskkonnaministeerium,<br />
Siseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Haridus- ja<br />
Teadusministeerium. Maaelu arengukava 2014-2020 meetmete väljatöötamine on toimunud<br />
nõuandva rolliga valdkonnapõhistes ekspertgruppides. Lisaks juhtkomisjonis esindatud<br />
organisatsioonidele on ekspertgruppidesse kaasatud eksperte ja esindajaid täiendavalt u 30<br />
organisatsioonist. Maaelu arengukava 2014-2020 koostamise käigus on toimunud üle 70<br />
juhtkomisjoni ja ekspertgruppide kohtumise.<br />
5
1. Eelhindamine<br />
1.1 Eelhindamise protsess<br />
Tulenevalt määruse (EL) [ÜSR/2012] artikli 48 lõikest 1 on eelhindamine programmperioodi 2014-<br />
2020 ettevalmistamise kohustuslik osa. Eelhindamise eesmärgiks on parandada arengukava<br />
väljatöötamise ja rakendamise kvaliteeti, toimivust ja tõhusust läbi sõltumatu hindaja antavate<br />
objektiivsete hinnangute ja soovituste ja seejuures optimeerides eelarvevahendite jaotamist.<br />
Eelhinnangu andmine on laiema ühise seire- ja hindamisraamistiku alguspunkt, mille tulemusel<br />
defineeritakse selged, saavutatavad ja kvantifitseeritud eesmärgid ja sihttasemed, mida kogu<br />
arengukava rakendamise perioodil jälgida. Määratletud eesmärgid ja sihttasemed peavad jooksvalt<br />
võimaldama jälgida arengukava rakendamise edukust, sh vahemikku soovitud sihttaseme ja<br />
hetkeolukorra vahel.<br />
Maaelu arengukava 2014-2020 eelhindamine teostatakse Põllumajandusministeeriumi vastutusel, kes<br />
on arengukava eelhindamise Tellija. Eelhindamine teostatakse hindaja poolt tihedas koostöös<br />
Põllumajandusministeeriumi, uue perioodi ettevalmistamisega seotud töörühmade/ komisjonidega ja<br />
maaelu arengukava perioodi 2007-2013 püsihindajate Eesti Maaülikooli ja Põllumajandusuuringute<br />
Keskusega. Eelhindamine viiakse läbi paralleelselt maaelu arengukava 2014-2020 koostamisega,<br />
võimaldades arengukava iga osa koostamisel ja kujundamisel arvesse võtta eelhindamisest saadavat<br />
sisendit.<br />
Perioodi 2014-2020 eelhindamist teostab Ernst & Young Baltic AS, kes leiti riigihanke korras. Leping<br />
hindajaga sõlmiti 23. aprillil 2012. a, mille kohaselt on hindaja ülesandeks läbi viia maaelu arengukava<br />
2014-2020 eelhindamine koos keskkonnamõju strateegilise hindamisega. Keskkonnamõju strateegilist<br />
hindamist teostab Hendrikson & KO OÜ, kellega Ernst & Young Baltic AS esitas riigihankel<br />
ühispakkumise.<br />
Eelhindamise käigus uuritavad teemad on jagatud neljaks peamiseks grupiks:<br />
• Üldküsimused;<br />
• Seire ja hindamine;<br />
• Meetmed ja nende administreerimine;<br />
• Rahastamiskava.<br />
Üldküsimused<br />
Antud teemabloki hindamisküsimused on MAK 2014-2020 koostamise käigus läbivalt olulised<br />
Vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr [ÜSR/2012] artikkel 48 lõikele 3. Selles<br />
grupis hinnatakse arengukava vastavust vajadustele ja panust Euroopa Liidu, riiklike ja piirkondlike<br />
prioriteetide saavutamisse. Hinnatakse ka arengukava terviklikkust, sisemist sidusust ning seost teiste<br />
asjakohaste programmide ja meetmetega. Üldküsimuste teemabloki raames käsitletakse seega<br />
hinnanguid olukorra kirjeldusele, kuidas MAK aitab kaasa konkurentsivõime, majanduskasvu ja<br />
töökohtade loomisele, keskkonnasõbralikuma elukeskkonna eesmärkidele, bioloogilise mitmekesisuse<br />
ja keskkonnasõbralike põllumajandus- ja metsandussüsteemide ning traditsiooniliste<br />
põllumajandusmaastike säilitamiseks ja arendamiseks, samuti vee ja kliimamuutusega seotud<br />
eesmärkide integreerimiseks jms. Samuti vaadeldakse, kuidas see toetab ühenduse horisontaalseid<br />
eesmärke nagu säästev areng, võrdsete võimaluste loomine ning diskrimineerimise ennetamine.<br />
Seire ja hindamine<br />
6
Selle teemabloki all hinnatakse kuivõrd hästi potentsiaalselt toetab loodav seire- ja hindamissüsteem<br />
arengukava elluviimist. Analüüsitakse, kas arengukava tulemuste hindamiseks kasutatavad mõõdikud<br />
on määratletud selgelt ja arusaadavalt, kas need on asjakohased arengukava seisukohalt (st aitavad<br />
mõõta seatud eesmärkide täitmist) ning kas mõõdikute sihttasemed on realistlikud ehk saavutatavad<br />
kogu arengukava konteksti silmas pidades. Lisaks mõõdikute seotusele arengukava eesmärkidele,<br />
peavad olema mõõdikud ka omavahel loogilistes seostes. Seetõttu on mõõdikutesüsteemi hindamisel<br />
oluline silmas pidada ka indikaatorite hierarhilisi seoseid. Väljundindikaatorid, mis mõõdavad<br />
konkreetseid tegevusi, peavad olema seotud tegevusega saavutatud otseseid tulemusi näitavate<br />
tulemusindikaatoritega. Tulemusindikaatorid peavad olema loogilises seoses mõjuindikaatoritega, mis<br />
viitab tegevuse pikemaajalistele mõjudele.<br />
Samuti hinnatakse selle hindamisbloki all seire- ja hindamissüsteemi kui tervikut, st analüüsitakse kas<br />
seire- ja hindamissüsteem võimaldab koguda kõiki Euroopa Komisjoni poolt nõutud ja siseriiklikult<br />
vajalikke indikaatoreid, kas indikaatorite maht on optimaalne, kas andmete kogumise viis ja meetodid<br />
on sobilikud arengukava järelevalvemenetluse ja hindamiste teostamiseks. Antud teemabloki all<br />
hinnatakse ka MAK 2014-2020 oodatavat mõju sotsiaalmajandusele, majandusele, keskkonnale ja<br />
regionaalarengule, mõjude avaldumist ajas, mõjude omavahelist kooskõla ja võimalikke vastuolusid<br />
ning sihtgruppe, keda arengukava positiivselt/ negatiivselt mõjutab.<br />
Meetmed ja nende administreerimine<br />
Selle teemabloki all hinnatakse arengukava eesmärkide elluviimiseks planeeritud meetmeid ja nende<br />
rakendamiseks loodud administratiivsüsteemi. Teemabloki juures antakse hinnang, millist<br />
informatsiooni on meetmete ülesehitamisel arvesse võetud ning kas valitud meetmed ja nende<br />
sekkumisloogika aitavad seatud eesmärke saavutada. Samuti hinnatakse, kas meetmed on<br />
eesmärkide suhtes tasakaalus.<br />
Administreerimise osas antakse hinnang, kuivõrd hästi toetab kavandatav rakendusskeem arengukava<br />
eesmärkide saavutamist. Hinnatakse arengukava elluviimiseks vajaliku personali ja haldussuutlikkuse<br />
piisavust ehk teisisõnu erinevate arengukava rakendamisega seotud institutsioonide valmisolekut ja<br />
muude ressursside (nt andmebaaside) olemasolu arengukava eduka elluviimise administreerimiseks.<br />
Hinnatakse, kas administratsiooni kulusid oleks võimalik vähendada, st saavutada tulemusi ja<br />
eesmärke väiksemate kuludega. Toetuse pakutud vormi all mõistame meetme ülesehitust.<br />
Antud teemabloki all vaadeldakse ka huvigruppide kaasamist programmi väljatöötamisele.<br />
Analüüsitakse seda, kas, kuidas ja millised huvigrupid olid kaasatud arengukava väljatöötamisele ning<br />
mil määral ja milliste huvigruppide seisukohtadega arvestati ning millistega mitte.<br />
Rahastamiskava<br />
Rahastamiskava teemabloki all antakse hinnang arengukava eelarveliste vahendite planeerimisele.<br />
Eelhindamise käigus analüüsitakse ühelt poolt, kas valitud prioriteetide ja toetusmeetmete<br />
rahastamine on põhjendatud ning teiselt poolt, kas eelarveliste vahendite eraldamine on kooskõlas<br />
arengukava eesmärkidega. See tähendab, et hinnatakse rahaliste vahendite ja eesmärkide vastavust.<br />
Lisaks analüüsitakse toetuse potentsiaalset mõjusust ja tõhusust. Hinnatakse, kas rahastamiskava<br />
tagab potentsiaalselt maksimaalse mõju ning kas seda tehakse toetusrahasid maksimaalselt tõhusalt<br />
ära kasutades või oleks võimalik planeeritavaid tulemusi saavutada ka väiksemate kuludega.<br />
Keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)<br />
KSH läbiviimisel lähtutakse strateegilise arengudokumendi spetsiifikast (arengukava) ning kaasaegse<br />
keskkonnakorralduse põhimõtetest.<br />
Vastavalt KeHJS´le ja välja kujunenud tavale viiakse keskkonnamõju strateegiline hindamine läbi<br />
järgmiste etappidena:<br />
7
• Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi koostamine ja selle sisu kohta seisukoha<br />
küsimine (vastab üldjoontes rahvusvahelises praktikas inglisekeelsele terminile „scoping“),<br />
mis sisaldab järgmist:<br />
o Arengukavas käsitletavate olulisemate strateegiliste tegevuste kirjeldamine<br />
o Olemasoleva olukorra kirjeldamine ja sellest tulenevalt KSH olulisemate<br />
o<br />
keskkonnavaldkondade/ probleemide määratlemine<br />
Tulenevalt arengukava tegevustest ja üldistusastmest, keskkonnaprobleemidest ning<br />
metsanduse valdkonna Eesti vabariigi poolt ratifitseeritud rahvusvahelistest lepetest<br />
ning siseriiklikest säästva metsanduse valdkonna juhend-dokumentidest tulenevate<br />
Kava ja selle KSH keskkonnaeesmärkide määratlemine.<br />
• Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalikustamine.<br />
• Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine, mõjude prognoosimine ja hindamine,<br />
alternatiivsete võimaluste selgitamine (tulenevalt arengukava täpsusastmest), kirjeldamine,<br />
hindamine ja võrdlemine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamine.<br />
• Strateegilise planeerimisdokumendi eelnõu ja KSH aruande avalikustamine.<br />
• Keskkonnamõju strateegilise hindamise ja selle avalikustamise tulemuste arvessevõtmine<br />
strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel.<br />
Hindamine toimub kahes osas:<br />
Vastavusanalüüsi käigus hinnatakse arengukava eesmärkide vastavust ja kooskõla antud sektori<br />
riiklike ja rahvusvaheliste keskkonnaeesmärkidega.<br />
Välismõjude analüüsi käigus hinnatakse arengukavas sätestatud eesmärkide elluviimisega kaasnevaid<br />
mõjusid alljärgnevatele loetletud keskkonnakomponentidele:<br />
• Mõju looduskeskkonnale<br />
• MAK elluviimisega kaasnev mõju erinevatele sotsiaalsetele gruppidele<br />
• Institutsionaalsed mõjud<br />
• Majanduslik mõju<br />
Keskkonnamõjude strateegiline analüüs moodustab eelhindamise aruandes eraldi peatüki.<br />
8
Arengukava koostamise ja KSH hindamise ajakava etapid.<br />
Arengukava etapp<br />
Olemasoleva olukorra hinnang<br />
Eesmärgid ja SWOT-analüüs<br />
Keskkonnamõju strateegilise<br />
hindamise etapp<br />
KSH algatamine<br />
Etapi toimumise aeg<br />
Detsember 2011-jaanuar<br />
2013<br />
Põllumajandusministeeriumi<br />
ministri käskkiri nr 188,<br />
5.november 2012.<br />
KSH programmi koostamine November 2012<br />
Meetmete väljatöötamine Mai 2012-jaanuar 2013<br />
KSH programmi kohta seisukoha<br />
küsimine, KeHJS § 36 lg 3<br />
KSH programmi avalik arutelu ja<br />
sellest teavitamine (14 päeva<br />
programmiga avalikult<br />
tutvumiseks, KeHJS § 37 lg 3)<br />
November 2012<br />
Jaanuar 2013<br />
Avalik arutelu 29. jaanuar<br />
2013<br />
Meetmelehtede kinnitamine.<br />
Arengukava esimene terviktekst<br />
Jaanuar-märts 2013<br />
KSH programmi läbivaatamine<br />
ja heakskiitmine<br />
Keskkonnaameti poolt (14<br />
päeva jooksul pärast KSH<br />
programmi esitamist, KeHJS §<br />
39 lg 2)<br />
Veebruar 2013<br />
KSH aruande koostamine Märts-aprill 2013<br />
Arengukava põhimõtteline<br />
heakskiit valitsuskabinetis<br />
KSH aruande avalik arutelu ja<br />
sellest teavitamine (21 päeva<br />
aruandega avalikult<br />
tutvumiseks)<br />
Juuni 2013<br />
Juuni 2013<br />
9
Arengukava etapp<br />
KSH tulemina vajalikuks osutuvad<br />
muudatused viiakse<br />
arengukavasse ning Põllumajandusministeerium<br />
esitab<br />
lõpliku arengukava Vabariigi<br />
Valitsusele heakskiitmiseks<br />
Vabariigi Valitsus kiidab<br />
arengukava heaks<br />
Keskkonnamõju strateegilise<br />
hindamise etapp<br />
KSH aruande esitamine<br />
Keskkonnaametile<br />
heakskiitmiseks<br />
Keskkonnaamet teeb otsuse<br />
KSH aruande heakskiitmise<br />
kohta (30 päeva jooksul<br />
aruande saamisest arvates,<br />
KeHJS § 42 lg 2)<br />
Etapi toimumise aeg<br />
Juuni-juuli 2013<br />
Juuli 2013<br />
Juuli-august 2013<br />
August-september 2013<br />
1.2 Eelhindaja soovitused<br />
Antud alapeatükk lisatakse pärast eelhindamise raporti valmimist ning enne arengukava Vabariigi<br />
Valitsusele lõplikuks heakskiitmiseks ja Euroopa Komisjonile esitamist.<br />
10
2. Olukorra analüüs<br />
2.1 Üldine sotsiaalmajanduslik olukord<br />
Rahvastik<br />
2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas Eestis püsivalt 693 929 naist ja 600 526 meest. Eestis kokku<br />
on 1000 naise kohta 865 meest, 2000. aastal oli neid vastavalt 856. Võrreldes 2000. aasta<br />
loendustulemustega on naiste arv vähenenud rohkem kui meestel.<br />
Eesti rahvaarvu vähenemine on viimastel aastatel pidurdunud. 2001. a 1. jaanuari seisuga oli Eestis 1<br />
367 000 elanikku, 2012. a alguses aga 1 339 700 (vähenemine aastas keskmiselt 0,2%).<br />
Tabel 1. Rahvastik, 1. jaanuari seisuga aastatel 2005-2012 (tuhat elanikku)<br />
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012<br />
Kogu Eesti 1347,5 1344,7 1342,4 1340,9 1340,4 1340,1 1340,2 1339,7<br />
Vallad 449,3 477,7 476,0 474,6 473,9 473,3 473,2 472,8<br />
Linnad 898,1 866,9 866,4 866,3 866,5 866,8 867,0 866,9<br />
Maaelanikkonna<br />
osatähtsus, % 33,3 35,5 35,5 35,4 35,4 35,3 35,3 35,3<br />
Allikas: Eesti Statistikaamet<br />
Tõmbekeskuses Tallinnas elab ligilähedale sama palju inimesi kui maal. Kui Tallinnas elab 400 292<br />
elanikku (30% kogu elanikkonnast), siis Eesti maapiirkonnas elab kokku kõigest 472 800 elanikku<br />
(35,3% kogu elanikkonnast).<br />
Rahvastiku vanuseline struktuur<br />
Eesti elanike keskmine vanus on 2011. aasta loenduse andmetel 40,8 aastat, meestel 37,7 ja naistel<br />
43,4 aastat. Keskmisest nooremad on Harju ja Tartu maakonna valdade elanikud –keskmine vanus<br />
vastavalt 36,3 ja 38,1 aastat.<br />
Laste ja noorukite ehk kuni 17-aastaste osatähtsus rahvastikus moodustab 18,4%. 2011. aasta<br />
rahvaloenduse andmetel on 18–64-aastaste osatähtsus rahvastikus 63,9%. Keskmisest rohkem on<br />
selle vanuserühma esindajaid Harju maakonnas.<br />
Tabel 2. Rahvastiku vanuseline struktuur, 2007-2012<br />
2007 2008 2009 2010 2011 2012<br />
Rahvaarv 1 327 484 1 325 408 1 324 260 1 323 323 1 320 976 1 318 005<br />
Vanus teadmata 156 131 120 111 94 88<br />
Rahvastik vanuses 0-14 198 335 197 382 199 164 201 603 204 308 206 130<br />
Rahvastik vanuses 15-64 900 773 898 283 896 336 893 581 889 289 882 289<br />
Rahvastik vanuses 65 ja enam 228 220 229 612 228 640 228 028 227 285 229 498<br />
Ülalpeetavate määr 47,4 47,5 47,7 48,1 48,5 49,4<br />
Allikas: Statistikaamet<br />
Kui hinnata ülalpidamiskoormust, siis 2000. aastal moodustasid kuni 14-aastased 18% rahvastikust.<br />
2012. aastaks oli nende osatähtsus vähenenud 15,6%-ni. Samas oli vähemalt 65-aastaste ja vanemate<br />
osatähtsus tõusnud 17,4%-ni (2000. aastal oli neid 15%).<br />
Tööealiste (vanus 15–64 aastat) osatähtsus rahvastikus oli jäänud 2000. aasta tasemele (67%).<br />
11
Kui linnades on noori vanuses 15-24 kokku 106 421, siis valdades on samas vanuses noori kõigest<br />
73 621. Tulenevalt demograafilistest trendidest on prognoositud, et aastaks 2018 väheneb 15-24-<br />
aastaste noorte arv üleriigiliselt ligi 40% ning reas ääremaalistes valdades ja asulates väheneb noorte<br />
arv koguni alla poole praegusest 1 .<br />
Tabel 3. Rahvastiku vanuseline struktuur 2012, (NUTS 2 3 piirkondade lõikes)<br />
Rahvaarv,<br />
1. jaanuar<br />
Vanus<br />
teadmata<br />
Rahvastik<br />
vanuses 0-14<br />
Rahvastik<br />
vanuses 15-64<br />
Rahvastik<br />
vanuses 65 ja<br />
enam<br />
Ülalpeetavate<br />
määr<br />
Kogu Eesti 1 318 005 88 206 130 882 289 229 498 49,4<br />
Põhja-Eesti 562 566 58 90 965 385 321 86 222 46,0<br />
Kesk-Eesti 128 074 0 20 008 84 113 23 953 52,3<br />
Kirde-Eesti 153 662 14 21 275 103 <strong>45</strong>6 28 917 48,5<br />
Lääne-Eesti 151 638 2 22 631 99 135 29 870 53,0<br />
Lõuna-Eesti 322 065 14 51 251 210 264 60 536 53,2<br />
Allikas: Statistikaamet<br />
Territoorium<br />
Eesti moodustab tervikuna nii NUTS I kui ka NUTS II piirkonna. Eesti NUTS 3 piirkondlikud üksused on:<br />
• Põhja-Eesti: Harju maakond (sh Tallinn);<br />
• Kesk-Eesti: Järva, Lääne-Viru, Rapla maakond;<br />
• Kirde-Eesti: Ida-Viru maakond;<br />
• Lääne-Eesti: Hiiu, Lääne, Pärnu, Saare maakond;<br />
• Lõuna-Eesti: Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi, Võru maakond.<br />
Tabel 4. Piirkondade pindala ja osatähtsus, 1. jaanuar 2012<br />
Riik, piirkond Pindala, km2 Osatähtsus, %<br />
Eesti <strong>45</strong> 227,6 100<br />
Põhja-Eesti 4 333,1 9,6<br />
Kesk-Eesti 9 067,1 20,0<br />
Kirde-Eesti 3 364,1 7,4<br />
Lääne-Eesti 11 135,3 24,6<br />
Lõuna-Eesti 15 799,0 34,9<br />
Allikas: Statistikaamet<br />
Rahvastik piirkondades ja tihedus<br />
Viimaste aastate jooksul ei ole toimunud suuri muutusi linna- ja maaelanike rahvastikus. Linnades (sh<br />
vallasisesed linnad ja alevid) elab 2011. aasta loendusandmetel 67,9% Eesti püsielanikest. 2000.<br />
aastal elas seal 69,2% püsielanikest. Rahvaarv on suhteliselt rohkem vähenenud eemal suurematest<br />
linnadest ja hõredama asustusega maakondade äärealade valdades.<br />
Tabel 5. Rahvaarv piirkonniti, 2005-2012 (tuhat elanikku)<br />
Piirkond 2007 2008 2009 2010 2011 2012<br />
Kogu Eesti 1327,5 1325,4 1324,3 1323,3 1321,0 1318,0<br />
Põhja-Eesti 538,6 543,0 547,5 552,3 558,0 562,6<br />
Kesk-Eesti 134,8 133,6 132,6 131,4 129,6 128,1<br />
Kirde-Eesti 164,7 162,4 160,3 158,5 155,9 153,6<br />
1 Uuringu „Eesti regioonide majandusstruktuuri muutuste prognoos“ lõpparuanne, Siseministeerium, lk 159<br />
2 NUTS – statistiliste territoriaaljaotuste nomenklatuur<br />
12
Lääne-Eesti 157,1 156,3 155,5 154,6 153,1 151,6<br />
Lõuna-Eesti 332,3 330,1 328,3 326,6 324,4 322,1<br />
Allikas: Statistikaamet<br />
Põhja-Eesti (Harju maakond koos Tallinnaga) rahvastiku osatähtsus on suurenenud ja moodustab<br />
42,7% Eesti elanikkonnast. Kõigis ülejäänud piirkondades on rahvaarv aastatel 2007-2012 vähenenud<br />
keskmiselt 4,1% võrra, sealhulgas Kirde-Eestis 6,7% ja Kesk-Eestis 5%.<br />
Loendusandmetel on 76% valdadest alla 3000 elanikuga. Mõnes vallas on rahvaarv kahe loenduse<br />
vahelisel ajal suurenenud üle kahe korra. Näiteks Viimsi valla rahvaarv on suurenenud 18 533-ni<br />
(2000. aastal oli seal 7978 elanikku), Rae vallas 15 721-ni (2000. aastal 7979 elanikku) ja Harku vallas<br />
14 181-ni (2000. aastal 6617 elanikku).<br />
Eesti on Euroopas üks hõredamalt asustatud alasid, siin elab keskmiselt vaid 30 inimest<br />
ruutkilomeetri kohta. Enamik Eesti elanikke elab linnades ja neis on asustustihedus märksa suurem –<br />
keskmiselt 1300–1400 elanikku ruutkilomeetri kohta. Maapiirkonnas on aga Eestis iga ruutkilomeetri<br />
kohta keskmiselt vaid 11 inimest.<br />
Tabel 6. Rahvaarvu suhe piirkonna pindalasse, 1. jaanuar 2012 (elanikku km² kohta)<br />
Riik, piirkond Pindala, km 2 Rahvaarv Asustustihedus<br />
Eesti <strong>45</strong> 227,6 1 318 005 30,3<br />
Põhja-Eesti 4 333,1 562 693 129,9<br />
Kesk-Eesti 9 067,1 128 005 14,1<br />
Kirde-Eesti 3 364,1 153 649 <strong>45</strong>,7<br />
Lääne-Eesti 11 135,3 151 589 13,6<br />
Lõuna-Eesti 15 799,0 322 069 20,4<br />
Allikas: Statistikaamet<br />
Tööhõive<br />
Pikemas perspektiivis on Eesti tööjõuturu arengusuunad oluliselt mõjutatud demograafilistest<br />
protsessidest. Iibe kõrval tööturgu otsesemalt puudutav rahvastiku vanuseline struktuur on<br />
probleem, mille aktuaalsus lähiaastatel suureneb järsult. Eesti rahvastiku kiirenev vananemine<br />
tähendab lisaks tervishoiu- ja pensionisüsteemi kasvavale koormale tööealiste inimeste arvu langust.<br />
Olukorda tööjõuturul saab hinnata tööturusurve indeksi abil. Demograafiline tööturusurve indeks<br />
saadakse rahvastiku vanuses 5-14 jagamisel rahvastikuga vanuses 55-64. Demograafiline<br />
tööturusurve indeks näitab, et Eesti rahvastik vananeb pidevalt ja üsna kiiresti. 2000. a võrreldes on<br />
indeks langenud 1,19-lt kuni 0,78-ni 2012. a (-34,4%). Maapiirkonna analoogne näitaja vähenes 1,34-<br />
lt kuni 0,83-ni (-38,1%). Keerulisem on olukord linnades, kus demograafiline tööturusurve indeks on<br />
vähenenud 0,75-ni, langedes 33,2%.<br />
Tabel 7. Demograafilise tööturusurve indeksi dünaamika, 2004-2012<br />
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012<br />
Kogu Eesti 0,96 0,91 0,88 0,85 0,81 0,79 0,78 0,78<br />
Vallad 1,11 1,05 1,00 0,96 0,88 0,83 0,85 0,83<br />
Linnad 0,89 0,84 0,82 0,79 0,77 0,75 0,74 0,75<br />
Allikas: Eesti Statistikaamet<br />
Tööturule saabujate vähenemine on järgnevate aastate jooksul veelgi kiirenemas, kuna avalduma<br />
hakkab üheksakümnendatel järsult vähenenud sündivuse mõju.<br />
15-74-aastaste tööjõus osalemise määr kasvas 61,5%-st 2006. aastal 62,6%-ni 2008. aastal. Kuid<br />
seoses majanduslangusega 2009. ja 2010. aastal on tööjõus osalemise määr vähenenud vastavalt<br />
13
61,4% ja 62%-ni. Tänu majanduse taastumisele 2011. ja 2012. aastal kasvas tööjõus osalemise määr<br />
vastavalt 64,4% ja 67,9%-ni.<br />
15-74-aastaste tööhõive määr oli 2006. a 57,7%, mis kasvas 2008. a 59%-ni ning seejärel 2009. ja<br />
2010. a seoses töötute arvu suurenemisega vähenes vastavalt kuni 53,6% ja 52,4%-ni. 15–74-aastaste<br />
maaelanike viimase üheksa aasta kõige madalam tööhõive määr oli 2004. a (52,2%). Tööhõive määr<br />
suurenes 2011. aastal maapiirkonnas 57%-ni ja 2012. aastal 61%-ni.<br />
Joonis 1. Tööhõive arengud 15-74-aastaste hulgas, 1998–2012<br />
Allikas: Statistikaamet<br />
Aastate 2004–2008 jooksul on Eestis 15-74-aastaste hõivatute arv kasvanud 595 500-lt kuni 656 500-<br />
ni (kasv 10,2%), samal ajal aga on primaarsektoris hõive vähenenud 34 700-lt kuni 25 300-ni (-27,1%),<br />
sekundaarsektoris hõivatute arv suurenes 24 100 võrra ehk 11,6% ja tertsiaarsektoris 46 400 hõivatu<br />
võrra (13,2%).<br />
2010. a on tööga hõivatute arv alanenud 570 900-ni, mis on võrreldav 2000. a tasemega. Hõive<br />
langust mõjutas nõudluse vähenemisest tingitud töömahtude kahanemine ning ettevõtjatepoolne<br />
kulude optimeerimine. 2011. aastal olukord tööturul paranes ning hõivatute arv suurenes 6,7% võrra<br />
jõudes 609 100-ni ning 2012. aastal 624 400-ni (+2,5%).<br />
Analoogselt on toimunud hõivatute arvu muutused 15-64-aastaste arvestuses, seejuures on 2011.<br />
aastal jõutud tagasi 2005. aasta tasemeni.<br />
Tabel 8. Hõivatute arv, 15-64-aastased 2005-2011, (tuhat)<br />
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011<br />
Kokku 586.3 621.1 630.7 633.5 575.8 551.8 588.2<br />
..mehed 290.7 310.8 319.2 320.2 278.6 267.0 293.7<br />
..naised 295.5 310.3 311.6 313.2 297.2 284.8 294.5<br />
Allikas: Eurostat<br />
Tabel 9. 15-64-aastased hõivatud linnastumise astme järgi, 2005-2011 (1 000)<br />
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011<br />
Kokku 586,3 621,1 630,7 633,5 575,8 551,8 588,2<br />
..tiheasustusega 289,4 303,5 306,8 296,3 269,4 260,0 275,6<br />
..keskmise 11,5 13,5 20,9 21,0 18,5 17,2 19,1<br />
..hõreasustusega 285,4 304,1 303,0 316,2 287,8 274,7 293,6<br />
Allikas: Eurostat<br />
14
Seoses asjaoluga, et tabelis 9 toodud jaotuse järgi andmed tööhõive määra kohta puuduvad, on<br />
alljärgnevalt esitatud Eesti Statistikaameti andmed 20-64-aastaste lõikes piirkonniti.<br />
Tabel 10. Tööhõive määr piirkonniti, 2005–2011, 20–64-aastased<br />
Aasta Põhja-<br />
Eesti<br />
Lääne-<br />
Eesti<br />
Kirde-<br />
Eesti<br />
Kesk-<br />
Eesti<br />
Lõuna-<br />
Eesti<br />
Eesti<br />
kokku<br />
Kokku<br />
..mehed<br />
..naised<br />
Kokku<br />
..mehed<br />
..naised<br />
Kokku<br />
..mehed<br />
..naised<br />
Kokku<br />
..mehed<br />
..naised<br />
Kokku<br />
..mehed<br />
..naised<br />
Kokku<br />
..mehed<br />
..naised<br />
Kokku<br />
..mehed<br />
..naised<br />
Allikas: Statistikaamet<br />
2005 71,6<br />
74,6<br />
68,9<br />
2006 81,1<br />
85,3<br />
77,4<br />
2007 81,2<br />
85,9<br />
77,2<br />
2008 81,6<br />
86,3<br />
77,5<br />
2009 74,2<br />
75,9<br />
72,7<br />
2010 71,0<br />
72,6<br />
69,6<br />
2011 75,3<br />
78,4<br />
72,6<br />
68,6<br />
70,1<br />
67,2<br />
73,2<br />
72,6<br />
73,8<br />
76,9<br />
79,4<br />
74,3<br />
77,5<br />
79,7<br />
75,4<br />
70,9<br />
69,0<br />
72,7<br />
65,3<br />
64,5<br />
66,1<br />
69,1<br />
71,5<br />
66,7<br />
65,7<br />
69,9<br />
61,8<br />
70,8<br />
78,1<br />
64,7<br />
70,4<br />
77,6<br />
64,5<br />
68,2<br />
74,6<br />
62,0<br />
62,4<br />
62,8<br />
62,1<br />
55,4<br />
57,7<br />
53,3<br />
61,5<br />
68,9<br />
55,2<br />
73,6<br />
76,5<br />
70,9<br />
74,6<br />
77,1<br />
72,2<br />
74,4<br />
80,8<br />
67,9<br />
74,5<br />
81,6<br />
67,9<br />
67,5<br />
70,1<br />
64,9<br />
67,1<br />
70,0<br />
64,2<br />
69,7<br />
73,9<br />
65,5<br />
67,5<br />
70,5<br />
64,5<br />
70,5<br />
73,5<br />
67,7<br />
72,1<br />
75,1<br />
69,2<br />
73,3<br />
76,2<br />
70,7<br />
65,9<br />
66,5<br />
65,5<br />
64,8<br />
63,9<br />
65,7<br />
66,9<br />
67,1<br />
66,7<br />
71,6<br />
74,6<br />
68,9<br />
75,5<br />
79,0<br />
72,3<br />
76,4<br />
80,8<br />
72,4<br />
76,6<br />
81,0<br />
72,7<br />
69,5<br />
70,3<br />
68,8<br />
66,4<br />
67,2<br />
65,6<br />
70,1<br />
73,0<br />
67,5<br />
Füüsilisest isikust ettevõtjad<br />
Tabel 11. Ise-enesele tööandjate arv ja osatähtsus, 2007-2012 (tuhandetes)<br />
2007 2008 2009 2010 2011 2012<br />
Enesele tööandjad 58,5 50,3 47,4 <strong>45</strong>,9 50,0 53,2<br />
% hõivatutest (15-64) 9,3 7,9 8,2 8,3 8,5 8,8<br />
..s.h primaarsektor 10,6 8,5 6,2 6,4 8,2 7,7<br />
% hõivatutest 36,0 34,3 27,7 27,9 31,5 27,5<br />
..tööstus (v. a ehitus) 5,8 4,0 4,4 4,4 4,0 4,3<br />
% hõivatutest 4,0 2,7 3,4 3,6 2,9 3,2<br />
..töötlev tööstus 5,7 3,6 4,0 4,4 4,0 4,1<br />
% hõivatutest 4,4 2,7 3,6 4,2 3,4 3,6<br />
..ehitus 12,6 7,7 6,0 4,9 7,3 7,6<br />
% hõivatutest 16,7 10,6 12,0 13,2 15,9 16,2<br />
Allikas: Eurostat<br />
Kui 2007. aastal oli iseendale tööandjaid 58 000 (9,3% hõivatutest), siis 2012. aastal on nende<br />
arvukus vähenenud 5 300 võrra (-9,1%) ja osatähtsus koguhõives 8,8%-ni.<br />
Suurim osatähtsus on primaarsektoris, kus enesele tagab tööd 27,5% kõigist sektoris hõivatutest.<br />
Seejuures on nende arvukus aastatel 2007-2012 vähenenud 2 900 võrra (-27,3%).<br />
15
Töötuse määr<br />
Aastate 2006-2012 jooksul on Eestis hõivatute arv vähenenud 646 000-st kuni 624 400-ni (-3,4%).<br />
Tööhõive kõrgperiood aga langes ajale (2008), mil majandusaktiivsus eelneva aastaga võrreldes oli<br />
juba languses ning 2009. aasta jooksul vähenes hõivatute arv 60 700 töötaja võrra (-9,2%).<br />
Joonis 2. Tööhõive ja töötus 2005-2012, kvartalite lõikes<br />
Allikas: Statistikaamet<br />
Kui 2009. aasta I kvartalis oli töötuid 79 000, siis 2010. aasta samal perioodil juba 136 900 ehk 1,7<br />
korda rohkem. Töötuse määr tõusis 2009. aasta I kvartali 11,4 protsendilt 2010. aasta esimeses<br />
kvartalis 19,8 protsendini.<br />
Töötute arv vähenes 2011. aasta I kvartalis 99 000-ni ja töötuse määraks kujunes 14,4%. 2010. aastal<br />
kiiresti vähenema hakanud töötus 2011. aasta I kvartalis veidi kasvas. 2010. aasta alguses 19,8%-ni<br />
tõusnud töötuse määr vähenes aasta lõpus 13,6%-ni, mis 2011. a esimeses kvartalis tõusis 14,4%-ni.<br />
Töötuse määr 2012. aasta IV kvartalis (9,3%) oli madalam kui eelmistes kvartalites ning<br />
märkimisväärselt väiksem kui eelmise aasta samas kvartalis (siis oli töötuse määr 11,4%).<br />
Tabel 12. Töötuse määr 2005-2012, vanusegrupi ja soo lõikes (%)<br />
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012<br />
Kokku 7.9 5.9 4.6 5.5 13.8 16.9 12.5 10.2<br />
alla 25 16.1 11.9 10.1 12.1 27.5 32.9 22.3 20.9<br />
25-74 7.0 5.1 3.9 4.6 12.0 15.0 11.3 8.9<br />
Mehed 8.9 6.1 5.4 5.7 16.9 19.5 13.1 11.0<br />
alla 25 16.9 10.0 12.0 12.7 31.7 35.2 23.7 23.4<br />
25-74 7.7 5.6 4.4 4.7 14.7 17.4 11.8 9.5<br />
Naised 7.0 5.6 3.8 5.3 10.6 14.3 11.8 9.3<br />
alla 25 15.0 14.6 7.3 11.3 22.0 30.0 20.7 18.0<br />
25-74 6.2 4.7 3.5 4.6 9.4 12.7 10.9 8.4<br />
Allikas: Eurostat<br />
Tabeli 12 andmetest on näha, et kõige madalam töötuse määr oli majandustõusu perioodil (2007-<br />
2008), kui aasta keskmiseks töötuse määraks oli vastavalt 4,6% ja 5,5%. Järgnenud majanduslanguse<br />
aastatel jõudis töötuse määr 2010. aastal 16,9%-ni, mis majanduse elavnedes langes 2012. aastal<br />
10,2%-ni.<br />
16
Analoogsed muutused on toimunud nii vanusegruppide, kui ka sugude lõikes. Samas saab märkida, et<br />
kui 2007. aastaga võrreldes on 2012. aasta töötuse määr 2,2 korda kõrgem, siis vanuses alla 25 aasta<br />
on see 2 korda ja vanuses 25-74 2,3 korda kõrgem. 2012. aastal oli naiste töötuse määr (9,3%)<br />
meeste omast (11%) märgatavalt väiksem.<br />
Maa-asulates olid parimad hõivenäitajad 2008. aastal, kui aastakeskmine tööhõive määr oli 59% (sh<br />
meestel 62,5% ja naistel 55,5%).<br />
Tabel 13. Maa-asulate 15-74-aastaste hõiveseisund soo lõikes, %<br />
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012<br />
Mehed ja naised<br />
Tööjõus osalemise määr, % 61,5 61,8 62,6 61,4 62 64,4 64,6<br />
Tööhõive määr, % 57,7 58,6 59 53,6 52,4 57,0 58,6<br />
Töötuse määr, % 6,2 5,1 5,7 12,8 15,5 11,4 9,2<br />
Mehed<br />
Tööjõus osalemise määr, % 65,3 66,3 66,9 66 66,1 66,6 67,8<br />
Tööhõive määr, % 61,2 62,3 62,5 55,3 54,6 59,0 60,6<br />
Töötuse määr, % 6,2 5,9 6,5 16,2 17,4 11,5 10,6<br />
Naised<br />
Tööjõus osalemise määr, % 57,6 57,3 58,3 57 57,8 62,1 61,2<br />
Tööhõive määr, % 54,1 54,9 55,5 51,9 50,1 55,0 56,6<br />
Töötuse määr, % 6,1 4,2 4,8 9 13,3 11,4 7,6<br />
Allikas: Statistikaamet<br />
Süveneva majanduslanguse tagajärjel alanes tööhõive määr 2009. aastal 53,6%-ni ning 2010. aastal<br />
52,4%-ni, millele järgnes majanduse taastumine ja tööhõive määra mõningane kasv 2011-2012.<br />
aastatel ning aastakeskmiseks kujunes vastavalt 57% ja 58,6%. 2010. aastaga võrreldes on 2012.<br />
aastal keskmine tööhõive määr suurenenud 6,2, sealhulgas naistel 6,5 ja meestel 6 protsendipunkti.<br />
Joonis 3. Maa-asulate 15-74-aastaste hõiveseisund 2006-2012, %<br />
Allikas: Statistikaamet<br />
Kui 2006. aastal oli maa-asulate 15-74-aastaste töötuse määraks 6,2% ning naiste ja meeste omad<br />
võrreldavad (vastavalt 6,1% ja 6,2%), siis 2010. aastal olukord muutus märgatavalt ning keskmise<br />
15,5%-lise töötuse määra juures oli naiste määraks 13,3% ja meestel 17,4%. 2011. aastal töötuse tase<br />
17
soo lõikes võrdsustus ja oli keskmise tasemel (11,4%), kuid 2012. aastal oli meeste töötus (10,6%)<br />
märgatavalt kõrgem naiste omast (7,6%).<br />
Tööhõive struktuur<br />
2005.–2007. a olid kiire hõive kasvuga aastad, mis tõid kaasa hõivatute arvu olulise suurenemise.<br />
2008. a negatiivne majanduskasv (-3,6%) ei avaldanud veel mõju tööhõivele, küll aga avaldas töötuse<br />
kasvule ja hõivatute arvu langusele otsustavat mõju 2009. a järgnenud suurem majanduslangus (-<br />
14,1%). Eelneva aastaga võrreldes hõivatute arv vähenes 10,3% võrra.<br />
Hõivatute arvu vähenemine jätkus ka 2010. a ja jõudis 550 900-ni, mis on 25 600 võrra ehk 4,4%<br />
vähem kui aasta varem. Paranenud majandusolukorra tõttu kasvas 2011. aastal hõivatute arv Eestis<br />
589 300-ni ehk 38 400 võrra (+6,9%) ning 2012. aastal 602 500-ni ehk 13 200 võrra (+2,2%).<br />
Tabel 14. Hõivatute arv ja osatähtsus hõivesektorite lõikes, 2007-2012, (1000)<br />
2007 2008 2009 2010 2011 2012<br />
Kokku 641,8 642,9 576,5 550,9 589,3 602,5<br />
..primaarsektor 29.4 24.8 22.4 22.9 26.0 28.0<br />
% kogu hõivest 4,6 3,9 3,9 4,1 4,4 4,6<br />
..tööstus 1<strong>45</strong>.5 149.5 128.7 123.7 137.4 132.4<br />
% kogu hõivest 22,7 23,2 22,3 22,4 23,3 22,0<br />
..töötlev tööstus 129.1 133.2 112.2 105.8 119.2 114.6<br />
% kogu hõivest 20,1 20,7 19,5 19,2 20,2 19,0<br />
..ehitus 75.6 72.6 50.1 37.0 <strong>45</strong>.8 46.9<br />
% kogu hõivest 11,8 11,2 8,7 6,7 7,8 7,8<br />
Allikas: EUROSTAT<br />
Aastate 2007-2012 jooksul on primaarsektori hõive vähenenud 1 400 hõivatu võrra (-4,8%), kuid<br />
säilitanud oma osatähtsuse koguhõives (4,6%). Tööstusvaldkonna hõive on kahanenud sama aja<br />
jooksul 13 100 võrra (-9%), ümbertöötleva tööstuse oma vähenes 14 500 hõivatu võrra (-11,4%).<br />
Kõige suurem hõive langus on toimunud ehituses, kus 2012. aastal oli 28 700 hõivatut vähem (-38%).<br />
Ehitusvaldkonna osatähtsus koguhõives on vähenenud 11,8%-st kuni 7,8%-ni.<br />
Tööviljakus<br />
Lisandväärtuse loomise seisukohalt jagunevad Eesti ettevõtted majandusharude lõikes väga<br />
erinevalt. Vaid vähestes sektorites nagu telekommunikatsioon, finantsvahendus, õhutransport,<br />
elekter, gaas ja veevarustus ning kinnisvara on loodav lisandväärtus oluliselt üle Eesti keskmise.<br />
Tabel 15. Tööviljakus hõivatu kohta lisandväärtuse alusel 2005-2010, tuhat eurot<br />
2005 2006 2007 2008 2009 2010<br />
Tegevusalad kokku 14,7 17,4 19,3 18,7 17,4 19,6<br />
Primaarsektor 12,6 13,9 22,9 19,9 18 24,2<br />
Töötlev tööstus 12,1 14,4 17,3 17,8 16 19,9<br />
Elektrienergia, gaasi, auru ja<br />
konditsioneeritud õhuga<br />
varustamine<br />
42 63,8 48,9 47,5 72 78,5<br />
Info ja side 32,1 33,4 36 37,1 34,6 34<br />
Kinnisvaraalane tegevus 24,7 27,4 29 28,5 31,1 30,5<br />
Majutus ja toitlustus 8,1 8,7 9 8,7 7,5 8,2<br />
Hulgi- ja jaekaubandus 14,1 17,4 19,7 17,4 13,5 15,7<br />
Ehitus 15 17,9 19,3 16,5 13,6 13,1<br />
Veevarustus; kanalisatsiooni, jäätmeja<br />
saastekäitlus<br />
21,8 24,4 28,8 29,7 34,1 38,3<br />
18
Haridus 9,3 9,5 10 12 11,3 12,4<br />
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 10 11,1 13,8 15,2 13,7 13,9<br />
Allikas: Statistikaamet.<br />
Aastate 2005-2010 jooksul on tegevusalade keskmine tööviljakus kasvanud 14 700 kuni 19 600<br />
euroni (+33,3%). Märkimisväärne kasv on toimunud primaarsektoris (+92,1%), mis on otseselt seotud<br />
struktuursete muutustega ja efektiivsuse ning intensiivsuse suurenemisega selles sektoris.<br />
Joonis 4. Tööviljakus lisandväärtuse alusel, 2005-2010, tuhat eurot<br />
Allikas: Statistikaamet.<br />
Tootlikkus on meil veel kordades madalam kui Euroopa Liidu edukamates riikides – näiteks on<br />
tootlikkus töötlevas tööstuses Soomes 6,9, Rootsis 5,5, Sloveenias 2,2 ja Poolas 1,6 korda kõrgem kui<br />
Eestis. Lisandväärtuse kasv töötlevas tööstuses on seotud selle sektori struktuuriga, kus vaatamata<br />
kiirele arengule domineerivad valdavalt võrdlemisi madala lisandväärtusega allhankele keskendunud<br />
ettevõtted. Eestil on nõrk tootmise struktuur, mis ei võimalda suurt lisandväärtust toota.<br />
Väljapääsuks oleks kõrgema lisandväärtusega tootmise juurde suundumine.<br />
Tootlikkus on aastatega kasvanud, jõudes Euroopa Liidu keskmisele lähemale. Majanduse langusfaas<br />
andis Eesti tööjõu lisandväärtusele hõivatu kohta mõningase tagasilöögi, kuna toodangu ja<br />
müügimahud kahanesid kiiremini kui vähenes hõive, mistõttu 2009. aastal oli see 65,8% EL27<br />
keskmisest, kuid 2010. aastal suurenes 69,2%-ni (SKP hõivatu kohta ostujõu standardi (PPS) järgi) 3 .<br />
Majandustegevus<br />
Aktiivsem majandustegevus koondub kahte suuremasse linnapiirkonda, kuid majanduskasvu<br />
piirkondlikud erinevused on mõnevõrra vähenenud. Arenguid jälgides on näha, et Põhja-Eesti<br />
sisemajanduse koguprodukti (SKP) osatähtsus on 2000. aastate esimesel poolel liikunud kasvutrendis,<br />
kuid seejärel on kasv pidurdunud ning aastatel 2006–2008 on see näidanud juba kerget langustrendi,<br />
3 Eurostat<br />
19
(vähenemine 60,5%-st 59,6%-ni kogu Eesti SKP-s). 2009. aastal oli Põhja-Eesti osatähtsus 61,1% Eesti<br />
SKP-st. Aastatel 2005-2008 kasvas maakonna SKP igal aastal keskmiselt 0,3 protsendipunkti, kuid<br />
2009. aastal vähenes 0,4 protsendipunkti. Tootlike töökohtade vähesus ja madal ettevõtlusaktiivsus<br />
väljaspool Tallinna ja Tartut on kitsaskohaks riigi majandusarengule tervikuna, kuna muude<br />
piirkondade panus riigi SKP-sse ja eksporti on jäänud tagasihoidlikuks.<br />
Allikas: Statistikaamet<br />
2005<br />
2006<br />
2007<br />
2008<br />
2009<br />
58,5<br />
60,6<br />
59,7<br />
59,7<br />
61,1<br />
8,8<br />
8,4<br />
8,4<br />
8,2<br />
7,9<br />
8,1<br />
7,5<br />
7,7<br />
8,1<br />
7,6<br />
6,6<br />
6,4<br />
6,7<br />
6,3<br />
6,0<br />
Tabel 16. Regionaalne sisemajanduse koguprodukti osatähtsus 2005-2009, %<br />
Aasta Põhja-<br />
Eesti<br />
Lääne-<br />
Eesti<br />
Kirde-<br />
Eesti<br />
Kesk-<br />
Eesti<br />
Regiooni<br />
osatähtsus, %<br />
Lõuna-<br />
Eesti<br />
18,0<br />
17,1<br />
17,5<br />
17,7<br />
17,4<br />
Eesti<br />
kokku<br />
100,0<br />
100,0<br />
100,0<br />
100,0<br />
100.0<br />
Aastate 2005-2009 jooksul on kasvanud ainult Põhja-Eesti (+2,6 protsendipunkti) osatähtsus ning<br />
vähenenud ülejäänud piirkondade oma – Lääne-Eesti (-0,9), Kesk-Eesti ja Lõuna-Eesti (-0,6) ning<br />
Kirde-Eesti (-0,5). Piirkondlikud erinevused sisemajanduse koguprodukti osas on eelnimetatud<br />
aastatel sisuliselt säilinud. Kui 2005. aastal moodustas Põhja-Eesti SKP 58,5% riigi SKP-st, Lääne-Eesti<br />
SKP 8,8%, Kirde-Eesti SKP 8,1%, Kesk-Eesti SKP 6,6% ja Lõuna-Eesti SKP 18% riigi SKP-st, siis 2009.<br />
aasta vastavad näitajad olid 61,1%, 7,9%, 7,6%, 6,0% ja 17,4%.<br />
Joonis 5. Regionaalse SKP osatähtsus 2005-2009, %<br />
Allikas: Statistikaamet<br />
Statistikaameti andmetel loodi 2008. aastal Harju, Tartu ja Ida-Viru maakonnas 78% ja 2009. aastal<br />
78,8% kogu Eesti SKP-st. Nende kolme maakonna summaarne osatähtsus kogu Eesti SKP-st on aastaaastalt<br />
kasvanud.<br />
Maakondade elu- ja ettevõtlustingimustes toimunud muutused (sealhulgas põllumajanduse<br />
osatähtsuse langus) ning linnaliste piirkondade kiire areng on põhjustanud nii rahvastiku kui<br />
majandustegevuse koondumise suurematesse keskustesse ja nende lähitagamaadele. Piirkondliku<br />
sisemajanduse koguprodukti geograafiline jaotus näitab, et intensiivsem ja tootlikum<br />
majandustegevus on ettearvatult koondunud piirkondadesse, kus paiknevad suuremad linnad ja on<br />
suurem elanike kriitiline mass.<br />
20
SKP ühe elaniku kohta on aastate 2005-2008 jooksul kasvanud keskmiselt 1,<strong>45</strong> korda. Kasv on olnud<br />
regiooniti ühtlane: Põhja-Eestis ja Kirde-Eestis 1,5, Lõuna-Eestis, Lääne-Eestis ja Kesk-Eestis 1,4 korda.<br />
Põhja-Eestis ületas SKP elaniku kohta riigi keskmist näitajat 1,5 korda.<br />
Tabel 17. Piirkondade SKP elaniku kohta, 2005-2009<br />
Aasta Põhja-<br />
Eesti<br />
Lääne-<br />
Eesti<br />
Kirde-<br />
Eesti<br />
Kesk-<br />
Eesti<br />
Lõuna-<br />
Eesti<br />
Eesti<br />
kokku<br />
Aastakeskmine<br />
Rahvaarv<br />
2005<br />
2006<br />
2007<br />
2008<br />
2009<br />
521 176<br />
521 730<br />
522 712<br />
524 107<br />
525 721<br />
162 477<br />
161 877<br />
161 333<br />
160 921<br />
160 617<br />
173 276<br />
172 262<br />
171 233<br />
170 204<br />
169 172<br />
141 366<br />
140 863<br />
140 449<br />
140 113<br />
139 816<br />
347 802<br />
346 815<br />
3<strong>45</strong> 9<strong>45</strong><br />
3<strong>45</strong> 330<br />
344 9<strong>45</strong><br />
1 346 097<br />
1 343 547<br />
1 341 672<br />
1 340 675<br />
1 340 271<br />
SKP elaniku 2005 12 555 6 040 5 229 5 238 5 780 8 307<br />
kohta, eurot 2006<br />
2007<br />
2008<br />
2009<br />
15 534<br />
17 849<br />
18 363<br />
16 097<br />
6 957<br />
8 169<br />
8 243<br />
5 875<br />
5 841<br />
6 997<br />
7 709<br />
6 185<br />
6 095<br />
7 411<br />
7 251<br />
5 091<br />
6 619<br />
7 921<br />
8 263<br />
6 039<br />
9 967<br />
11 648<br />
12 110<br />
10 326<br />
2009/2005, % x 128,2 97,3 118,3 97,2 104,5 124,3<br />
SKP elaniku<br />
kohta, % Eesti<br />
keskmisest<br />
Allikas: Statistikaamet<br />
2005<br />
2006<br />
2007<br />
2008<br />
2009<br />
151,1<br />
155,9<br />
153,2<br />
152,8<br />
155,9<br />
72,7<br />
69,8<br />
70,1<br />
68,6<br />
56,9<br />
62,9<br />
58,6<br />
60,1<br />
64,2<br />
59,9<br />
63,1<br />
61,1<br />
63,6<br />
60,3<br />
49,3<br />
69,6<br />
66,4<br />
68,0<br />
68,8<br />
58,5<br />
100,0<br />
100,0<br />
100,0<br />
100,0<br />
100,0<br />
Kui 2005. aastal oli Põhja-Eestis SKP elaniku kohta 151,1% Eesti keskmisest, siis 2009. aastal 155,9%.<br />
Kirde-Eesti vastavad arvud olid 62,9% ja 59,9%. Ülejäänud piirkondades on sama aja jooksul SKP<br />
elaniku kohta (mõõdetuna protsentides Eesti keskmisest) langenud Lääne-Eestis 15,8<br />
protsendipunkti, Kesk-Eestis 13,8 ja Lõuna-Eestis 11,1 protsendipunkti, moodustades 2009. aastal<br />
vastavalt 56,9%, 49,3% ja 58,5% Eesti keskmisest.<br />
Tallinnas 2009. aastal loodud vastav näitaja oli aga 171% Eesti keskmisest. Harju maakonnale<br />
(155,9%) järgnesid Tartu linn, Tartu, Saare ja Pärnu maakond, kus SKP elaniku kohta oli vastavalt<br />
104%, 91,1%, 67,7% ja 67,5% Eesti keskmisest. Kõige väiksem SKP elaniku kohta oli 2009. aastal<br />
Jõgeva, Põlva ja Valga maakonnas, vastavalt 44,2%, 48,4% ja 49,3% Eesti keskmisest.<br />
Majandusstruktuur<br />
Eesti piirkondade majanduses on toimumas teine suurem struktuurimuutus pärast 1990-ndate<br />
üleminekuperioodi, mis väljendub primaarsektori osatähtsuse vähenemises ning sekundaar- ja<br />
tertsiaarsektori osatähtsuse suurenemises majanduse struktuuris.<br />
Tabel 18. SKP baashindades, 2007-2012, mln eurot<br />
2007 2008 2009 2010 2011 2012<br />
Kokku 14, 083 14, 440 11, 900 12,483 13,900 14,738<br />
..primaarsektor 493,4 404,7 315,7 413,6 495,5 540,7<br />
..tööstus (v.a ehitus) 2, 866 2,918 2,374 2,812 3,277 3,286<br />
..töötlev tööstus 2,249 2,269 1,694 1,992 2,400 2,357<br />
..ehitus 1,511 1,421 858,0 736,0 893,7 1097,0<br />
Allikas: Eurostat<br />
21
SKP baashindades on 2012. aastal ületanud kriisieelse (2007) taseme 4,6% võrra. Primaarsektori<br />
analoogne näitaja on 9,6%, tööstuses 1,5%, ümbertöötlevas tööstuses 4,8%. Ehituse tegevusala ei ole<br />
suutnud taastada oma 2007. aasta mahtu ning 2012. aasta näitaja jäi 1,4 korda väiksemaks.<br />
Tabel 19. SKP piirkondade lõikes, 2007-2010, mln eurot<br />
2007 2008 2009 2010<br />
Kokku 14 083 14 440 11 900 12 483<br />
Põhja-Eesti 8 435 8 604 7 263 7 <strong>45</strong>4<br />
Lääne-Eesti 1 184 1 186 944 5 1 005<br />
Kesk-Eesti 935,1 914,4 707,8 804,3<br />
Kirde-Eesti 1 072 1 172 903 1 032<br />
Lõuna-Eesti 2 <strong>45</strong>7 2 564 2 081 2 187<br />
Allikas: Eurostat<br />
Majanduslangusest tingituna on Eesti SKP 2007-2010 aastate jooksul vähenenud 1 128,2 miljoni euro<br />
võrra (-8%), suurema SKP-ga Põhja-Eesti piirkonna majanduslangus ulatus seejuures 981 miljonini (-<br />
11,6%). Kõige väiksema SKP-ga Kesk-Eestis vähenes SKP 130,8 miljoni euro võrra (-14,%). Seevastu<br />
Kirde-Eesti majandus taastas oma SKP 2010. aastal.<br />
Peaaegu kaks kolmandikku kogu lisandväärtusest toodetakse teeninduses, 26,8 protsenti tööstuses ja<br />
ehituses ning 2,8 protsenti põllu- ja metsamajanduses ning kalapüügis.<br />
Tabel 20. Lisandväärtuse osatähtsus sektorite lõikes jooksevhindades, 2005 ja 2009<br />
2005 2009<br />
Lisandväärtuse Osatähtsus, % Lisandväärtuse Osatähtsus, %<br />
suurus, miljonit<br />
eurot<br />
suurus, miljonit<br />
eurot<br />
Kogu Eesti 9 895,53 100,0 11 947,23 100,0<br />
Primaarsektor 349,01 3,53 332,27 2,78<br />
Sekundaarsektor 2 829,69 28,59 3 196,12 26,75<br />
Tertsiaarsektor 6 716,82 67,88 8 418,83 70,47<br />
Allikas: Statistikaamet<br />
Võrreldes 2005. aastaga on esmasektori lisandväärtus 2008. aastal kasvanud 47,1 miljoni euro võrra<br />
(13,5%), kuid osatähtsus riigi SKP-s on vähenenud (vähenemine 0,8 protsendipunkti) ja teeninduse<br />
lisandväärtus suurenenud 3 027,7 miljoni euro võrra (<strong>45</strong>,1%), kuid osatähtsuse kasv moodustas ainult<br />
0,19 protsendipunkti.<br />
Joonis 6. Regionaalse lisandväärtuse osatähtsus jooksevhindades majandussektorite järgi, 2005-2009,<br />
%<br />
Allikas: Statistikaamet.<br />
22
Statistikaameti andmetel on Eestile iseloomulik, et neis maakondades, mille SKP osatähtsus riigi SKPs<br />
on suur, on põllumajanduse osatähtsus väga väike. Neis maakondades aga, mille SKP osatähtsus riigi<br />
SKPs on kõige väiksem, on olukord vastupidine.<br />
Kolme suurema SKP-ga piirkonna hulka kuuluvas Põhja-Eestis ja Kirde-Eestis toodeti 2009. aastal üle<br />
poole lisandväärtusest (vastavalt 76,4% ja 53%) tertsiaarsektoris. See peegeldab teenindussektori<br />
olulist rolli nende piirkondade majandustegevuses. Primaarsektori osatähtsus oli Põhja-Eestis ja<br />
Kirde-Eestis tagasihoidlik (vastavalt 0,8% ja 1,5%).<br />
Eesti majanduskasv sõltub oluliselt välisnõudlusest, kusjuures peamised eksportijad on töötleva<br />
tööstuse ettevõtted. Eelmisel kahel aastal oli kõige tähtsamaks SKP kasvu eestvedajaks töötleva<br />
tööstuse tegevusala lisandväärtuse suurenemine. 2012. aastal pidurdas töötlev tööstus aga SKP<br />
kasvu oluliselt, olles enim mõjutatud arvutite, elektroonika ja optikaseadmete ning toiduainete<br />
tootmise tegevusalade lisandväärtuste kahanemisest. Kui veel mõned aastad tagasi iseloomustas<br />
Eesti piirkondade majandust väljaspool Tallinna ja Tartut eeskätt industrialiseerimine 4 , siis nüüdseks<br />
on sellele enamasti iseloomulik hoogne liikumine teenindusmajanduse suunas. Vaid Põlva, Jõgeva ja<br />
Viljandi maakonnas on sekundaarsektori hõive viimasel kümnel aastal kasvanud mõnevõrra kiiremini<br />
kui tertsiaarsektori oma. 2010. aastaks oli ainult Viljandi maakonnas hõivatud tertsiaarsektoris alla<br />
50% töötajatest, Harju ja Tartu maakonnas ulatub hõivatus juba üle 70%. Sekundaarsektori hõive on<br />
ootuspäraselt suurim Ida-Viru maakonnas (ligikaudu 50% töötajatest) ning primaarsektori hõive<br />
Jõgeva, Järva ja Hiiu maakonnas (üle 10% töötajatest).<br />
Vaesusrisk ja suhtelise vaesuse määr<br />
Eestis on välja kujunenud selgepiiriline ja mitmetasandiline keskus—perifeeria (linn—maa, põhja—<br />
lõunapiirkond) regionaalne jaotus. Ääremaadel võib juba täheldada ulatuslikku sotsiaalmajanduslikku<br />
marginaliseerumist (s.t. mittetöötava ja abimajapidamises hõivatud tööealise<br />
elanikkonna keskmisest kõrgemat taset). Peamised vaesuse regionaalsed riskid on madalapalgaliste<br />
töökohtade domineerimine ning kõrge tööpuudus. Elamine madala toimetulekuressursiga regioonis<br />
tähendab olulist leibkondliku ja indiviidivaesuse riski.<br />
Tabel 21. Vaesusriskis oleva elanikkonna osatähtsus, 2005-2011, (% elanikkonnast)<br />
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011<br />
Kokku 25,9 22 22 21,8 23,4 21,7 23,1<br />
..mehed 24,3 20 19,4 18,9 21,1 21,5 23,2<br />
..naised 27,3 23,7 24,2 24,3 25,5 22 22,9<br />
..tiheasustusega 22,3 18,3 18,9 17,9 19,9 18,2 20,9<br />
..keskmise 25,2 23,2 15,2 19,5 14,7 25,9 23,7<br />
..hõreasustusega 29 25,2 25,2 25,6 27,3 24,5 25<br />
Allikas: EUROSTAT<br />
Tabeli 21 andmete alusel saab järeldada, et 2005-2011. aastate jooksul on vaesusriskis oleva<br />
elanikkonna osatähtsus vähenenud 25,9%-st kuni 23,1%-ni (-2,8 protsendipunkti), sealhulgas meeste<br />
osas 1,1 ja naiste osas 4,4 protsendipunkti võrra. Seejuures on vaesusriskis olevate naiste osatähtsus<br />
vähenenud 27,3%-lt kuni 22,9%-ni, mis on vaesusriskis meeste osatähtsusest (23,2%) väiksem.<br />
Piirkondlikus võrdluses on Kirde-Eesti elanikel suhtelise vaesuse määr ligi kolm korda kõrgem kui<br />
Põhja-Eesti elanikel. Samuti on maaelanikel vaesuses elamise risk oluliselt suurem (1,3 korda) kui<br />
linnaelanikel.<br />
4 Raagmaa, 2009<br />
23
Suhtelise vaesuse piiriks, mida mõõdetakse sissetulekutaseme järgi, on võetud 60%<br />
leibkonnaliikmete aasta netosissetuleku mediaanist (pärast sotsiaalseid siirdeid). Suhtelise vaesuse<br />
määr on aastatel 2005-2010 vähenenud Eestis 0,8 protsendipunkti ja EL27 riikides keskmiselt 0,1<br />
protsendipunkti võrra.<br />
Parem oli olukord 2009. aastal kui suhtelise vaesuse määr alanes eelneva aastaga võrreldes 3,9<br />
protsendipunkti võrra. 2010. aastal suurenes suhtelise vaesuse määr kuni 17,5%-ni, suurenedes 1,7<br />
protsendipunkti.<br />
Põhja-Eestis oli paremal järjel olevate inimeste kontsentratsioon elanike seas kõrgeim — suhtelise<br />
vaesuse määr, mis näitab isikute osatähtsust, kelle ekvivalentnetosissetulek on suhtelise vaesuse<br />
piirist madalam, on 2005. aasta 11,9%-st vähenenud 2009. aastal 10,1%-ni, mis 2010. aastal suurenes<br />
10,4%-ni.<br />
Tabel 22. Suhtelise vaesuse määr, 2005–2010, %<br />
2005 2006 2007 2008 2009 2010<br />
Kogu Eesti 18,3 19,4 19,5 19,7 15,8 17,5<br />
Põhja-Eesti 11,9 11,1 11,1 11,3 10,1 10,4<br />
Kesk-Eesti 22,9 22,7 23 24,3 18,3 23,1<br />
Kirde-Eesti 27,9 32,6 31,6 30,8 24,6 29,7<br />
Lääne-Eesti 19,6 21,6 23,8 24,1 19,2 15,9<br />
Lõuna-Eesti 20,8 23 22,8 23,2 17,7 20,8<br />
Linnaline asula 15,5 16,5 16,9 17,5 13,8 15,8<br />
Maa-asula 24,7 25,8 25,3 24,7 20,5 21,3<br />
EL27 16,5 16,6 16,7 16,4 16,3 16,4<br />
Läti 19,8 22,9 20,9 25,6 25,7 21,3<br />
Leedu 20,7 20,0 19,1 20,0 20,6 20,2<br />
Soome 11,7 12,6 13,0 13,6 13,8 13,1<br />
Allikas: Statistikaamet, EUROSTAT.<br />
Kesk-, Lääne- ja Lõuna-Eestis oli võrdlemisi ühtlane sissetulekujaotus, olles 2005. aastal 19,6 ja 22,9%<br />
vahel ning 2010. aastal 15,9 ja 23,1% piirides. Kõige suurem vaesuse määr oli 2006 ja 2007. aastal<br />
Kirde-Eestis – vastavalt 32,6 ja 31,6%, mis 2009. aastal vähenes 24,6%-ni, kuid oli ka 2010. aastal<br />
ülejäänud piirkondade omast kõrgem (29,7%).<br />
Madalama suhtelise vaesuse määra poolest järgnes Põhja-Eestile Lääne-Eesti, kus vaesuse määr oli<br />
2010. aastal 15,9% (vähenemine 3,3 protsendipunkti). Kõige madalam suhtelise vaesuse määr oli<br />
samal ajal Tallinnas (9,5 ja 10,3%), Harjumaal (10,1 ja 10,4%) ja Tartumaal (11,9 ja 16%). 2010. aastal<br />
lisandus siia Lääne maakond (12,7%).<br />
2009 ja 2010. aastal oli vaeseid rohkem Valga-, Ida-Viru- ja Jõgevamaal, kus suhtelise vaesuse määr<br />
oli vastavalt 24,7 ja 25,8%, 24,6 ja 29,7% ning 23,9 ja 25,4%. 2010. aastal lisandus vaesemate hulka ka<br />
Põlva maakond (25,8%).<br />
Joonis 7. Suhtelise vaesuse määr, 2005–2010, %<br />
24
Allikas: Statistikaamet.<br />
Linnalistes asulates oli vaeste proportsioon aastatel 2005-2008 suhteliselt ühtlaselt alla riigi<br />
keskmise, olles 15,5....17,5% piirides. Kõrgem vaeste osatähtsus (17,5%) oli 2008. aastal, mis 2009.<br />
aastal alanes 13,8%-ni, kuid järgneval aastal suurenes 15,9%-ni.<br />
Maa-asulates oli vaesemaid inimesi märksa enam – suhtelise vaesuse määr aastatel 2005-2008 oli<br />
24,7.... 25,8% vahel, mis 2009. aastal küll vähenes 20,5%-ni, kuid jäi riigi keskmisest 4,7<br />
protsendipunkti võrra suuremaks. 2010. aasta vastavad maa-asulate näitajad olid 21,3% ja 3,8<br />
protsendipunkti.<br />
EL27 keskmine suhtelise vaesuse määr on vaadeldava perioodi jooksul olnud stabiilselt 16,3...16,7%<br />
piirides. Naaberriikidest on parem olukord Soomes, kus on vaesuse määr suurenenud 2005. aasta<br />
11,7%-lt kuni 13,8%-ni 2009. aastal, mis seejärel 2010. aastal vähenes 13,1%-ni. Leedus oli suhtelise<br />
vaesuse määr kogu perioodi jooksul ühtlane, kõikudes 19,1 ja 20,7% vahel. Lätis on vaesuse määr<br />
suurenenud 2005. aasta 19,8%-lt kuni 25,7%-ni 2009. aastal, mis edaspidi vähenes järgmisel aastal<br />
21,3%-ni.<br />
Linnades oli vaeste ja rikaste proportsioon võrdsem, maal olid vaesemad inimesed enamuses. Vähese<br />
majandusaktiivsuse ja elanikkonna madala maksejõuga kaasnevad teenuste kättesaadavuse<br />
halvenemine ja infrastruktuuride ebarahuldav olukord on peamiselt maapiirkondades.<br />
25
2.2 Prioriteet 1: teadmussiire 5 põllumajanduses, metsanduses ja maapiirkonnas<br />
2.2.1 Innovatsioon 6 ja teadmistebaas maapiirkondades<br />
Eesti siht on liikumine innovaatilise teadmusmajanduse suunas, kohandades vastavalt ka oma<br />
majandusstruktuuri. Majanduse uuenemine eeldab haritud eestvedajaid ning tänapäevaselt<br />
ettevalmistatud tööjõudu, et välja arendada terviklik ja jätkusuutlik Eesti 7 .<br />
2010. aastal moodustas teadus- ja arendustegevuse kogukulutuste nominaalmaht 232,8 miljonit<br />
eurot, mis on Eesti läbi aegade suurim. Kasv võrreldes eelmise aastaga oli 18%, tõstes kulutused<br />
1,63%ni SKP-st (0,81% avalik sektor, 0,82% erasektor) (0). Kasumitaotluseta sektorite kulutuste kasv<br />
oli 6%. Teadus- ja arendustegevuse arengut on märgatavalt toetanud ettevõtted. Esmakordselt<br />
ületasid erasektori kulutused kasumitaotluseta sektori kulutusi, ulatudes 50,2%ni kogukulutustest.<br />
Selline struktuurimuutus lähendas Eestit arenenud tööstusriikidele. Eesti teadus- ja arendustegevuse<br />
intensiivsusnäitaja absoluutväärtus oli 2010. aastal EL keskmisest (2,0%) madalam, ületas siiski<br />
märgatavalt Lätit (0,6%) ja Leedut (0,79%), jäädes alla Soome (3,87%) ja Rootsi (3,42%) vastavatele<br />
näitajatele. 8<br />
Joonis 8. Teadus- ja arendustegevuse kulutuste osatähtsus SKP-s aastatel 2000-2010 (%)<br />
Allikas: Eurostat (27.07.2012)<br />
Kulutused teadus- ja arendustegevusele on avalikus ja mittetulundussektoris kokku 11 aasta jooksul<br />
kasvanud neli korda (0). 2000. aastal olid kulutused teadus- ja arendustegevusele 28,7 miljonit eurot<br />
ja 2010. aastal 116 miljonit eurot. Kulutused põllumajandusele on kasvanud küll ligikaudu 2,5 korda,<br />
kuid võrreldes teiste valdkondade teadus- ja arendustegevuse kulutustega on kulutused<br />
5<br />
Teadmussiire on teadmiste siirdumine väljatöötajalt kasutajale või ühelt kasutajalt teisele, ühes riigis ja/või<br />
organisatsioonis loodud teadmiste rakendamine teistes organisatsioonides ja/või riikides uute toodete, tehnoloogiate ja<br />
teenuste evitamiseks. Allikas: Teadmistepõhine Eesti, Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2007–<br />
2013<br />
6 Innovatsioon on uute ideede ja teadmiste kasutamine uudsete lahenduste rakendamiseks, mis hõlmab toodete ja<br />
teenuste väljatöötamist ning uuendamist (tooteinnovatsioon); vastavate turgude hõivamist ja laiendamist<br />
(turuinnovatsioon); uute tootmis-, tarne- ja müügimeetodite loomist ning juurutamist (protsessiinnovatsioon); uuendusi<br />
juhtimises ja töökorralduses (organisatsiooniinnovatsioon) ning töötingimuste ja personali oskuste arendamist<br />
(personaliinnovatsioon). Allikas: Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus<br />
7 Eesti hariduse viis väljakutset. Eesti haridusstrateegia 2014-2020 projekt.<br />
[http://www.elu5x.ee/public/documents/materjalid/Haridusstrateegia_PROJEKT_8_lk.pdf]. 12.12.2012<br />
8 Eesti. Arve ja fakte. 2012. Statistikaamet, 2012. 56 lk<br />
26
põllumajandusteadustele olnud kõige madalamad. Loodusteaduste valdkonnas on kulutused teadusja<br />
arendustegevusele tõusnud 130,5% alates 2005. aastast. Põllumajandusteaduste valdkonda on riik<br />
võrreldes eelmiste aastatega enam toetanud. Põllumajandusteaduste valdkonnas tõusid kulutused<br />
teadus- ja arendustegevusele kasumitaotluseta institutsionaalsetes sektorites aastatel 2005-2010<br />
57,6%, s.o 4,9 miljonilt eurolt 2005. aastal 7,7 miljoni euroni 2010. aastal.<br />
Joonis 9. Kulutused teadus- ja arendustegevusele kasumitaotluseta institutsionaalsetes sektorites<br />
aastatel 2000-2010 (tuhat eurot)<br />
Allikas: Statistikaamet (15.06.2012)<br />
2010. aastal oli T&A kulutuste kogumaht teadus- ja arendustegevusele kõrgharidus-, riiklikus ja<br />
kasumitaotluseta erasektoris põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse rakendusvaldkonnas 9,8<br />
miljonit eurot (0), kusjuures riik rahastas kulutusi summas 8,2 miljonit eurot. Enim tehti kulutusi<br />
kõrgharidussektoris, 7 miljoni euro eest (riigi panus 6 miljonit eurot). Alates 2000. aastast on<br />
kulutused nimetatud rakendusvaldkonnale suurenenud 199,9%.<br />
Joonis 10. Kulutused teadus- ja arendustegevusele kasumitaotluseta institutsionaalsetes sektorites<br />
põllumajandusele, metsandusele ja kalandusele aastatel 2000-2011 (tuhat eurot)<br />
Allikas: Statistikaamet (15.06.2012)<br />
27
Innovatsioon on investeeringu- ja teadmismahukas valdkond ning ettevõtetes toimuvat innovatsiooni<br />
kajastavad tehtud investeeringud põhivarasse. Innovatsiooni osas teevad suurettevõtted Eestis<br />
ülikoolide ja riigiga tunduvalt rohkem koostööd kui väikese või keskmise suurusega ettevõtted.<br />
Väikese või keskmise suurusega ettevõtete võimekus teadus- ja arendustegevust teha on nõrk, seda<br />
tuleb teha koostöös teiste ettevõtete, avaliku sektori ning teadus- ja arendusasutustega nii, et see<br />
suunaks ettevõtteid teadus- ja arendustegevuse edendamisele ja innovatsiooni arendamisele. Eesti<br />
ettevõtted tegid 2011. aastal investeeringuid materiaalsesse põhivarasse 2 365 miljoni euro ulatuses<br />
(0), millest 233 miljonit eurot suunati investeeringutena põllumajandusse, metsamajandusse ja<br />
kalapüüki. Nimetatud tegevusalal tehti suurim osa investeeringutest masinate ja seadmete<br />
soetamiseks (92 miljonit eurot), mis on vajalikud kõrgema lisandväärtusega tootmiseks.<br />
Joonis 11. Ettevõtete investeeringud materiaalsesse põhivarasse (tuhat eurot)<br />
Allikas: Statistikaamet (12.12.2012)<br />
Teadus- ja arendustegevus on konkurentsivõime seisukohalt olulise tähtsusega. Uuenduslikkusest,<br />
tootearendusest ja uutest teaduslahendustest sõltub ekspordivõimekus ja lisandväärtuse kasv. Eesti<br />
toiduainetööstuses on seni teadus- ja arendustegevus tihti seisnenud tootearenduses, millega<br />
tehakse olemasolevates toodete sisus küllalt vähetähtsaid muudatusi või uuendatakse peaasjalikult<br />
vaid selle pakendit. Tulevikus tuleks enam tähelepanu pöörata organisatsiooni- ja<br />
protsessiinnovatsioonile ning keskenduda tooteinnovatsioonile.<br />
Oluliseks ohuks põllumajanduse jätkusuutlikkuse seisukohast on teadus- ja arendustegevuse alase<br />
informatsiooni vähene levik ning vähene koostöö erinevate osapoolte vahel, et edendada<br />
innovatsioonitegevust. Nii siseriikliku kui rahvusvahelise koostöö arendamiseks on uueks<br />
programmperioodiks välja pakutud Euroopa Innovatsioonipartnerlus (EIP), mis läbi töörühmade<br />
tegevuse annab võimaluse soodustada uuenduslike lahenduste kiiremat ja ulatuslikumat ülevõtmist<br />
praktikasse ning aitab kaasa innovatsiooni tekkele maamajandusvaldkonnas. EIP julgustab erinevatel<br />
institutsioonidel, geograafilistel tasanditel ning valdkondades tegutsevaid partnereid tegema<br />
koostööd ja kasutama ära sünergia pakutavaid võimalusi sh teadmiste kasutajate, teaduse, hariduse<br />
ja nõuande vahelise kommunikatsiooni parandamiseks. Senisest tõhusam koostöö teadlaste ja<br />
konsulentide vahel parandab teadusinfo kättesaadavust. Koostöö edendamine on oluline, et aidata<br />
luua seos tipptasemel teadusuuringute ja tehnoloogia ning põllumajandustootjate, ettevõtjate ja<br />
nõustamisteenuste osutajate vahel.<br />
28
2.2.2 Põllumajanduse, toidutootmise ja metsanduse ning teadus- ja arendustegevuse seosed<br />
Teadus- ja arendustegevus<br />
Tegevusvaldkonnapõhised teadusuuringud aitavad siduda maamajandussektorit otse tarbijate<br />
vajaduste ja nõuetega tõstes sealjuures ka kohalike toodete väärtust, parandades ühiskonna<br />
suhtumist põllumajandusse ja metsandusse ning õpetades inimesi hindama maamajanduse rolli<br />
loodusressursside jätkusuutlikul kasutamisel ning puhtama keskkonna ja inimese hea tervisliku<br />
seisundi säilitamisel. Ajakohasel tasemel teadustöö tegemiseks ja rahvusvahelises koostöös<br />
osalemiseks on vajalik konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus, sh infrastruktuuri<br />
kaasajastamine, teadustöötajate olemasolu ja nende professionaalsuse arendamine. Majandusliku<br />
lisandväärtuse loomisele suunatud rakendusuuringute kvaliteeti ja mahtu ning ettevõtluse<br />
vajadustele orienteeritud teadus- ja arendustöötajate arvu ja nende mobiilsust ettevõtjate ja<br />
teadusasutuste vahel aitavad suurendada ülikoolide ja ettevõtete pikaajalisele koostööle<br />
orienteeritud tehnoloogia arenduskeskused 9 .<br />
Eesti riigieelarves teadus- ja arendustegevusele ettenähtud vahendid jagunevad kaheks:<br />
struktuuritoetused Euroopa Liidust ning teadus- ja arendustegevuse rahastamisvahendid<br />
(baasfinantseerimine, institutsionaalne ja personaalne uurimistoetus, ministeeriumite riiklikud<br />
programmid). Oma valitsemisala poliitika kujundamiseks ja eesmärkide täitmiseks tarviliku teadus- ja<br />
arendustööga tegelevad kõik ministeeriumid, kuid riigieelarves teadus- ja arendustegevusele<br />
ettenähtud vahenditest 82,5% eraldatakse läbi Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve.<br />
Põllumajandussektori kui ka põllumajandusteadus- ja arendussektori ees seisavad sel sajandil<br />
mitmed täiendavad väljakutsed – toidu ja energiaga varustatus, kliimamuutused, urbaniseerumine,<br />
ressursside efektiivne kasutamine, elurikkuse säilitamine ning muutused inimeste<br />
tarbimisharjumustes. Konkurentsivõime kava Eesti 2020 koostamisel korrigeeriti Eesti teadus- ja<br />
arendustegevuse sihttasemeid: 2015. a 2% SKP-st ning 2020.a 3% SKP-st 10 , mis on saavutatavad, kui<br />
ettevõtete teadus- ja arendustegevus kasvab märkimisväärselt ja Eesti suudab ligi meelitada rohkem<br />
teadus- ja arendustegevuse poolest intensiivseid otseseid välisinvesteeringuid. Sihttaseme täitmiseks<br />
tuleb ka põllumajanduslikku teadus- ja arendustegevusse enam panustada.<br />
Põllumajandusministeerium koordineerib põllumajanduslikku teadus- ja arendustegevust vastavate<br />
riiklike programmide kaudu.<br />
Riikliku programmi Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2009-2014<br />
eesmärk on aidata kaasa põllumajandustootmise ja –töötlemise konkurentsivõime tõusule, tagada<br />
selle jätkusuutlikkus, analüüsida põllumajandustootmise ja toodanguga kaasneda võivaid riske<br />
tarbijale ja keskkonnale ning töötada välja neid riske vähendavaid lahendusi kogu tootmis- ja<br />
töötlemisahelas. Programmi eesmärkide täitmine tekitab sünergia Eesti maaelu arengukava<br />
meetmetega 1.1 Koolitus- ja teavitustegevused ning 1.7.1 Põllumajandus- ja toidusektoris ning<br />
metsandussektoris uute toodete, töötlemisviiside ja tehnoloogiate alane koostöö. Programmi raames<br />
uuritakse muuhulgas taimekaitse- ning väetamistehnoloogiate täiustamist, loomatervise,<br />
toiduohutuse ja -kvaliteediga ning taastuvenergia ja säästliku majandamisega seonduvaid teemasid<br />
ning tehakse agrometeoroloogilisi prognoose ja kokkuvõtteid.<br />
Põllumajanduskultuuride geneetiliste ressursside säilitamine ja säästev kasutamine on eluliselt tähtis<br />
nii sordiaretusele kui ka põllumajandusteadusele ja põllumajanduslikule tootmisele üldiselt, et<br />
tagada selle areng ja säilitada bioloogiline mitmekesisus. Antud tegevusi täidetakse arengukava<br />
9 Tehnoloogia arenduskeskus on keskus, mille tegevus on põhiliselt orienteeritud rakendusuuringutele,<br />
arendustegevusele ja ülemaailmse oskusteabe rakendamisele ning nende baasil oma valdkonna ettevõtete<br />
konkurentsivõime suurendamisele. Allikas: Teadmistepõhine Eesti, Eesti teadus- ja arendustegevuse ning<br />
innovatsiooni strateegia 2007–2013<br />
10 Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2007-2013 Teadmistepõhine Eesti. Aruanne<br />
strateegia eesmärkide ja rakendusplaani täitmisest 2010. ja 2011. aastal. Haridusministeerium<br />
[http://www.hm.ee/index.php?03242]. 12.12.2012<br />
29
Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumine ja säilitamine aastateks 2007-2013 raames.<br />
2011. aasta lõpuks oli ex situ geenipangas pikaajalisel säilimisel 2 735 teraviljade, heintaimede,<br />
köögiviljade ja õlikultuuride säilikut, in vitro geenipangas 1 410 kartuli ja aiakultuuride säilikut.<br />
Kollektsioonistandikes on pikaajaliseks säilitamiseks 1 171 puuvilja- ja marjaliigi säilikut ning 627<br />
ravim- ja maitsetaimede säilikut.<br />
Riikliku programmi Sordiaretusprogramm aastatel 2009-2019 eesmärgid on Eesti sordiaretuse<br />
jätkusuutliku arengu ja olemasolevate sortide säilitusaretuse tagamine, Eesti põllumajandussektori<br />
konkurentsivõime tõstmine, tervislik ja ohutu toit, loodus- ja keskkonnaressursside säästlik<br />
kasutamine, geneetilise ja maastikulise mitmekesisuse säilitamine ning kliimamuutustest tingitud<br />
ohtude vähendamine. Sordiaretus nõuab suure hulga aretusmaterjali mitmekülgset hindamist ja<br />
analüüsimist agronoomiliste, resistentsuse, kvaliteediomaduste ja bioloogiliste tunnuste osas.<br />
Sordiaretusprogrammi raames on mitmed uued sordid saanud ühiskonnale kättesaadavaks.<br />
Põhilised probleemid avaliku sektori põllumajanduslikus teadus- ja arendustegevuses on väikesed<br />
teadusrühmad ning kaasaja nõuetele enamasti mittevastav taristute olukord, samuti ebapiisav<br />
patentide ning rahvusvahelistes teadusajakirjades avaldatud artiklite ja eelretsenseeritud teaduslike<br />
monograafiate arv viimase viie aasta jooksul. Põllumajanduslikul teadus- ja arendustegevusel on kaks<br />
eesmärki: uurida ettevõtjatele olulisi teemavaldkondi ning tegeleda rahvusvahelisele standardile<br />
vastava teadustegevusega. Rakendusuuringuid ei hinnata teadusmaastikul kõrgelt (puudub võimalus<br />
rahvusvaheliseks publitseerimiseks), mistõttu otsivad teadlased uurimisvaldkondi, mis kindlustavad<br />
publitseerimise ja teaduse kestliku rahastamise. Mitmete taristute, seadmete ja tegevuste<br />
planeerimised tuleb korralikult läbi mõelda ja eesmärgiks seada koostöö erinevate asutuste vahel.<br />
Jätkusuutlike uurimisrühmade vähesuse tõttu tekib oht, et teadustöö on takerdunud uutes ja<br />
olulistes suundades ja valdkondades.<br />
Üha suuremaks probleemiks muutub noorteadlaste osakaalu vähesus teadlaskonna hulgas.<br />
Vaatamata sellele, et teadusprojektidesse on kaasatud mitmeid noorteadlasi, on<br />
põllumajandusteaduses jätkuvalt probleeme teadlaste järelkasvu tagamisega, eriti taime- ja<br />
loomakasvatuse valdkonnas. Hetkel puuduvad meetmed ergutamaks noori valima<br />
põllumajandusteadlase elukutset, mis tagaks põllumajandusteaduse ja -hariduse jätkusuutlikkuse.<br />
Põllumajandusteaduses on oluline samuti rahvusvahelises koostöös osalemine. Erinevates<br />
rahvusvahelistes võrgustikes osalemine annab teadlastele, tootjatele, nõustajatele ja töötlejatele<br />
kogemusi ja teadmisi, mida saab võtta kasutusele ja edasi arendada. 7. raamprogrammis on Eesti<br />
hetkel partner ja koordineerija 150 projektis, alaprogrammis “Toit, põllumajandus ja biotehnoloogia“<br />
on Eesti kaasatud partnerina 15 projekti läbiviimisesse. Riiklike teadusprogrammide integreerimiseks,<br />
ühiste prioriteetide kujundamiseks ja edendamiseks ning ühiste projektikonkursside<br />
väljakuulutamiseks on algatatud üle-euroopalised teadusvõrgustikud ERA-NETid.<br />
Põllumajandusministeerium on ühinenud kolme põllumajandusvaldkonna teadusvõrgustikuga:<br />
mahepõllumajandusteaduse, taimetervise ning jätkusuutliku toidutootmise ja heaolu<br />
teadusvõrgustikuga. Lisaks osaleb Põllumajandusministeerium aktiivselt Euroopa Liidu<br />
põllumajandusteaduskoostöös ja on rahvusvahelise organisatsiooni (Standing Committee on<br />
Agricultural Research (SCAR)) liige. Üheks tähelepanuväärseks protsessiks Euroopa teadusmaastikul<br />
on Euroopa Liidu teaduse ühiskavandamine. Nende peamine eesmärk on reageerida ühiskondlikele<br />
probleemidele ja uutele katsumustele. Põllumajandusministeerium osaleb teaduse ühiskavandamise<br />
initsiatiivis “Põllumajandus, toiduga varustatus ja kliimamuutused” (Joint Programming Initiative on<br />
Agriculture, Food Security and Climate Change (FACCE – JPI)), mille eesmärgiks on edendada<br />
koostööd, koostegevust ning teadlaskonna võrgustiku loomist põllumajanduse, toiduga varustatuse<br />
ja kliimamuutuste valdkonnas.<br />
Teadus- ja arendusasutused<br />
30
Innovatsiooni ja teadmistebaasi arengule maapiirkonnas aitavad kaasa mitmed ülikoolid (Eesti<br />
Maaülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikool) ja teadusasutuste (Jõgeva Sordiaretuse Instituut,<br />
Eesti Maaviljeluse Instituut) juures asuvad keskused, katsejaamad, -farmid.<br />
Eesti Maaülikooli Polli aiandusuuringute keskuse puuviljade ja marjade tootearenduskeskus on õppe-<br />
, katse- ja arendustöö laboratoorium, mis pakub aiasaaduste tootmise ja töötlemisega alustavatele<br />
või tegelevatele väikeettevõtjatele ning samuti õpilastele ja teadlastele võimalust tegeleda<br />
tootearendusega. Eesti Maaülikooli Polli aiandusuuringute keskusesse luuakse ka teadmistepõhine<br />
tervise- ja loodustoodete kompetentsikeskus, mille eesmärgiks on taimsetest materjalidest kõrge<br />
lisaväärtusega toidu ja toiduks mitte kasutatavate tervisetoodete arendus ja taimse materjali<br />
täielikum ärakasutamine tõstes nende kvaliteeti, funktsionaalsust ja säilivust.<br />
Eesti Maaülikooli taastuvenergia keskuse eesmärgiks on algatada, koordineerida ja arendada<br />
interdistsiplinaarset taastuvenergiaalast teadus- ja arendustegevust. Alates 2008. aastast tegutseb<br />
taastuvenergia keskus SPINNO+ projekti all, kus panustab oluliselt tehnoloogiasiirdele. Eesti<br />
Maaülikooli agrobiotehnoloogia arenduskeskus on tugiüksus, mis toetab ja kiirendab<br />
agrobiotehnoloogiaga seotud ideede rakendamist, kaasates selleks ettevõtjaid, teadlasi,<br />
keskkonnaspetsialiste ja üliõpilasi.<br />
Eesti Maaülikooli teadustöö ja praktilise õppebaasina tegutseb Märja veisekasvatuse katsefarm.<br />
Mikromeierei on Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi toiduteaduse ja<br />
–hügieeni osakonna õppe-, katse- ja arendustöö laboratoorium, mida arendatakse koostöös<br />
Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskusega. Tootearenduse, rakenduslike uurimis- ja<br />
üliõpilastööde kaasabil saab mikromeiereis lahendada Eesti piimatöötlejate probleeme.<br />
OÜ Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskus uurib teadusasutuste ja ettevõtluspartnerite<br />
koostöös piima kui tervisliku ja asendamatu toiduaine ja kõrgväärtusliku biotoorme biotehnoloogilisi<br />
tootmis- ja töötlemisvõimalusi. Kavandatud uurimis- ja arendustööde tulemuste rakendamine aitab<br />
tõsta Eesti piimatööstuse ja piimatoodete konkurentsivõimet ning innovaatilisust.<br />
Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus (TFTAK) tegeleb mikroorganismide uute<br />
kultivatsioonitehnoloogiate arendusega ning fermentatsiooni tehnoloogiaga ja protsesside<br />
modelleerimisega. TFTAK pakub ettevõtetele põhjalikku teavet ja oskusi toidu biotehnoloogia alal.<br />
Tallinna Tehnikaülikooli Toiduainete Instituut koordineerib toidualast õppe-, teadus- ja arendustööd,<br />
kus koolitatakse üliõpilasi toidutehnika ja tootearenduse erialal ning viiakse läbi ka täiendkoolitusi<br />
toiduhügieeni ja toidu sensoorika alal.<br />
Jõgeva Sordiaretuse Instituut on loomas nüüdisaegset seemnekeskust, mille eesmärk on<br />
seemnekasvatus koostöös Eesti ülikoolide ja sordiaretusfirmadega.<br />
SA Järvselja Õppe ja Katsemetskonna suuremaks tööde valdkonnaks on hallatavatel aladel EMÜ ja ka<br />
teiste õppe- ja teadusasutuste praktilise õppetöö ja teadusliku uurimistöö toetamine ning selleks<br />
vajaliku taristu hooldamine.<br />
Puidutöötlemise kompetentsikeskuse eesmärk on juurutada teadusmahukamat tootmist. Keskusest<br />
saavad ettevõtjad abi ja teadlased uurimistööd teha, kasutades seadmeid, mida väiksem<br />
puiduettevõte endale lubada ei saa.<br />
31
2.2.3 Elukestev õpe ja kutseharidus põllumajandus- ja metsandussektoris<br />
Tööjõu vajadus põllumajandussektoris<br />
Kõrge tööhõive on majanduskasvu ja sotsiaalsüsteemide jätkusuutlikkuse tagamiseks<br />
möödapääsmatu vajadus. Eesti tulevased demograafilised trendid sarnanevad Euroopa üldiste<br />
trendidega. Eesti tööturgu mõjutavad vananemine, madal sündivus ning väljaränne, mille<br />
loomulikuks tagajärjeks on tööealise elanikkonna vähenemine. Rahvastiku vähenemine toimub<br />
põhiliselt tööealiste inimeste (15-64-aastaste) arvelt ning 20 aasta pärast elab Eurostati prognooside<br />
kohaselt Eestis üle 100 000 tööealise inimese vähem. Sarnaselt paljude Euroopa riikidega on Eestis<br />
täheldatav aktiivses tööeas inimeste ümberpaiknemine keskustesse ja jätkuv eeslinnastumine.<br />
Inimesed suunduvad maa-asulatest kiiremalt arenevatesse keskustesse ja suurema sissetulekuga<br />
sektoritesse.<br />
Praktiliste kogemustega majapidamiste juhtide arv on perioodil 2001-2010 kahanenud 3,4 korda,<br />
põllumajandusliku põhiettevalmistusega (nt kutsekeskharidus või kutseõpe põhihariduse baasil)<br />
juhtide arvukus vähenes 2,6 korda (Tabel 23). Täieliku põllumajandusliku ettevalmistusega<br />
majapidamiste juhtide arvukus vähenes 2001. aasta 5 839-st kuni 4 422-ni 2010. aastal (vähenemine<br />
1,3 korda), kuid nende kasutuses oleva põllumajandusmaa pindala kasvas 0,6 korda.<br />
Tabel 23. Majapidamiste juhtide põllumajanduslik ettevalmistus, 2001-2010<br />
Näitaja Praktilised<br />
kogemused<br />
Põllumajanduslik<br />
põhiettevalmistus<br />
Täielik<br />
põllumajanduslik<br />
ettevalmistus<br />
Põllumajanduslike<br />
majapidamiste arv<br />
Hõivatute arv<br />
(põllumajandus,<br />
metsamajandus,<br />
kalapüük)<br />
2001 42706 7203 5839 55 748 39 800<br />
2003 26856 4287 5716 36 859 37 000<br />
2005 18613 2920 6214 27 747 31 300<br />
2007 15460 3167 4709 23 336 30 300<br />
2010 12<strong>45</strong>2 2739 4422 19 613 24 100<br />
Allikas: Statistikaamet, 12.12.2012<br />
2010. aasta tööjõu ja –turu uuringust 11 järeldus, et kõikides uuritud sektorites, sõltumata ettevõtte<br />
suurusest, suureneb oskustööliste ja juhtide/spetsialistide vajadus ning väheneb lihttööliste ja „kõikühes”<br />
töötajate järgi. Kõige enam muret tekitav on tööjõu vananemine.<br />
Tegutsevates põllumajandusettevõtetes püsib tööjõuvajadus aastani 2020 praegusel tasemel, üldine<br />
hõive vähenemine toimub ettevõtluse lõpetajate arvelt, keda aastaks 2013 võib võrreldes 2010.<br />
aastaga olla kuni 3% ja aastaks 2020 kuni 10%. Põllumajandussektoris tunnevad tööjõupuudust kuni<br />
50% ettevõtetest oskustööliste osas ning kuni 17% juhtide ja spetsialistide osas. Toiduainetööstuses<br />
tunneb üle 60% ettevõtetest suuremal või vähemal määral tööjõupuudust ning napib pea kõiki kõrgja<br />
kutseharidusega erialaspetsialiste, alates tehnoloogidest ja tootearendajatest ning lõpetades<br />
meistrite ja tootevalmistajatega.<br />
Tootlikkuse kasvu ja kõrge tööhõive saavutamiseks tuleb jätkata ja edasi arendada tegevusi nii<br />
töötajate oskuste taseme tõstmiseks, tööjõu pakkumise suurendamiseks, erasektori teadus- ja<br />
arendustegevuse mahtude suurendamiseks, kui ettevõtlust toetava infrastruktuuri arendamiseks 12 .<br />
Haridus<br />
11<br />
Tööjõu kompetentside ja oskuste taseme ning tööturu vajaduste väljaselgitamine põllumajandus-, toidu- ja<br />
metsandussektoris. Kera OÜ, DevelopDesign, 2010 [http://www.agri.ee/public/juurkataloog/TEADUS-<br />
ARENDUS/T66jou_vajaduse_uuring_sektoris_2010.<strong>PDF</strong>], 12.12.2012<br />
12 Konsurentsivõime kava „Eesti 2020“ [http://ec.europa.eu/europe2020/pdf/nrp/nrp_estonia_et.pdf]. 12.12.2012<br />
32
Üha enam globaliseeruva majanduse puhul on tööjõu haridus ja kvalifikatsioon keskse tähtsusega<br />
küsimusi. Hariduslik ebavõrdsus 13 on regionaalse arengu peamine pidur ning on kooskõlas<br />
majandusarengu, töö iseloomu ning haridusteenuse pakkumise regionaalse iseloomuga. Eestis on<br />
kolmanda taseme haridusega inimeste osakaal viimase 5 aastaga stabiilselt kasvanud 14 . Kui 2009.<br />
aastal oli vanusegrupis 30-34 kolmanda taseme haridusega inimeste osakaal 35,7%, siis 2011. aastal<br />
juba 40,2%. Oluline kasv toimus 2010. aastal, kui kolmanda taseme haridusega inimeste osakaal<br />
jõudis 39,7%ni (Euroopa Liidu keskmine 31%). Põllumajandussektoris hõivatute kolmanda taseme<br />
hariduse osatähtsus on viimaste aastatega samuti kasvanud: 2010 aastal 22,7% (2004 aastal 17,5%).<br />
Hariduse omandamine, sh elukestva õppe põhimõtete ellurakendamine ning valmisolek muutuvate<br />
oludega kohanemiseks on muutunud tööturul üha olulisemaks. Uute tehnoloogiate kasutuselevõtt<br />
tingib vajaduse uut laadi töökohtade järele, kus töötamiseks tuleb omandada üha uusi teadmisi,<br />
oskusi ja hoiakuid. Seni kehtinud riiklikud koolitustellimused ei ole enam kooskõlas vajadustega.<br />
Koolitustellimuste planeerimise lähteandmed on pigem hinnangulised (nt erialaliidud saadavad<br />
tellimuse planeerimiseks oma arvamuse), mis ei põhine põhjalikel taustauuringutel. Seetõttu pole nt<br />
inseneride ja tehnoloogide ettevalmistusele pööratud piisavat tähelepanu vaatamata sellele, et need<br />
valdkonnad saaksid anda olulise panuse innovatsiooni. Praktika seostamiseks teooriaga peavad<br />
ülikoolid suurendama õppetöös ettevõtjate ja praktikute kaasatust.<br />
Igal aastal asub tuhatkond noort kutseõppesse põllumajanduse-, metsanduse- ja toiduainetööstuse<br />
õppekavadele. Lõpetajate arv on viimasel neljal aastal olnud 500-600 inimest aastas, kelledest ainult<br />
kolmandik lõpetab vaadeldavate sektorite jaoks nn. kriitilistel erialadel. Reaalselt sisenevad<br />
vaadeldavate sektorite tööturule neist hinnanguliselt 30-40% ehk siis kokku ca 50-70 inimest aastas.<br />
See on peaaegu kümme korda vähem, kui oleks vaja täielikuks toimetulekuks aastal 2020 eesootava<br />
tööjõunõudlusega. Möödapääsmatu tõsiasi on laste arvu vähenemine ja sellega seoses ka<br />
gümnaasiumis õppivate ja lõpetajate arvu järsk kahanemine. Kui näiteks 2006/07 õppis<br />
üldhariduskoolide 10.-12. klasside päevaõppes enam kui 36 000 õpilast, siis 2013. aastaks on see arv<br />
prognooside kohaselt vähenenud 42% võrra ehk jääb veidi alla 21 000 (EHIS 2010).<br />
Kõrghariduse bakalaureuseõppes on põllumajandus- ja metsanduserialadel viimasel neljal aastal<br />
lõpetajaid üle 400, lisaks ligi 70 veterinaari. Toiduainetetöötluse erialadel on nelja aastaga lõpetanud<br />
165 noort. Erialasele tööle asunuid on oluliselt vähem, kui oleks vaja ainuüksi vanaduse tõttu hõivest<br />
lahkujate asendamiseks, kuid võrreldes teise haridustaseme puudujäägiga ei ole erinevus nii suur.<br />
Maamajanduslikku (sh toidutehnoloogia alast) kõrgharidust on võimalik omandada Eesti<br />
Maaülikoolis. Ülikoolil on võtmeroll andmaks kvalifitseeritud tööjõule vajalikke kompetentsusi<br />
säästvate tehnoloogiate kasutamiseks ning hoiakuid jätkusuutlikuks ning keskkonda vähim haavavaks<br />
professionaalseks tegevuseks. Lisaks saab põllumajandust toetavaid ja keskkonna-alaseid erialasid<br />
õppida Tartu Ülikooli Loodus- ja Tehnoloogiateaduskonnas ning toidutehnika ja tootearenduse<br />
erialasid Tallinna Tehnikaülikooli Toiduainete Instituudis. Kutseõpet pakub Eestis 20 kutsekooli,<br />
nendest põllu-, metsa- ja maamajanduslikke erialasid õpetatakse 8 kutseõppeasutuses.<br />
Täiskasvanute täiendõpe<br />
Eesti inimarengu aruandest 15 selgub, et ehkki Eesti tööjõud on kõrgelt kvalifitseeritud, siis elukestva<br />
õppe süsteemi puuduste ja kiiresti areneva majanduse olukorras inimkapital deformeerub ehk<br />
vananeb kiiresti. Eesti kulutab töötajate täiend- ja ümberõppele kordi vähem kui arenenud<br />
tööstusriigid. Madalama ja kõrgema kvalifikatsiooniga töötajate osalemises elukestvas õppes on meil<br />
vahe kaheksakordne, mis on Euroopa suurim erinevus. Samas pole majanduses kõrgema tootlikkuse<br />
saavutamine ilma olemasoleva tööjõu täiend- või ümberõppeta võimalik.<br />
13 Eesti inimarengu aruanne 2009, Eesti Koostöö Kogu. Tallinn: AS Eesti Ajalehed, 2010, 180 lk.<br />
14<br />
Ülevaade „Vabariigi valitsuse tegevusprogrammi 2011-2015“ eesmärkide täitmisest 2011. aastal<br />
[http://www.valitsus.ee/UserFiles/valitsus/et/valitsus/tegevusprogramm/Tegevusprogrammi%20t%C3%A4itmine%202011-<br />
2015/%C3%9Clevaade%20valitsuse%20eesm%C3%A4rkide%20t%C3%A4itmisest_kodulehele.pdf]. 12.12.2012<br />
15 Eesti inimarengu aruanne 2009, Eesti Koostöö Kogu. Tallinn: AS Eesti Ajalehed, 2010, 180 lk.<br />
33
Eestis on 25–64-aastaste täiskasvanute osalemine elukestvas õppes 16 aastatel 2001–2006 olnud<br />
ühtlaselt vahemikus 4-7%. 2008. aastal toimus murrang ning Eesti täiskasvanute elukestvas õppes<br />
osalemine (9,8%) ületas EL-27 keskmist taset (9,4%) 17 . 2011. aastal tõusis elukestvas õppes osalejate<br />
osakaal 12%-ni, mis on seni kõigi aegade kõrgeim tulemus. See annab tunnistust täiskasvanute<br />
enesetäiendamise jätkuvalt tõusvast trendist.<br />
Oluline lahendus sektorile oleks ümberspetsialiseerumine, nt tööotsijaid võiks suunata õppima<br />
sektorile vajalikke erialasid, mille eelduseks on tihe koostöö erinevate organisatsioonide ja<br />
sotsiaalpartneritega. Ettevõtjate arvates 18 vajaks ligikaudu kolmandik töötajatest osalist ümberõpet.<br />
Tööandjatepoolse oskuste nõudluse ja vanema elanikkonna oskuste taseme vahel valitseb ebakõla,<br />
mistõttu on vajalik ka töötavate inimeste teadmiste ajakohastamine elukestva õppe käigus.<br />
Peamiseks kvalifitseeritud tööjõuga kindlustamise võimaluseks peetakse täiendkoolitusi ning 75%<br />
ettevõtetest on töötajad viimase aasta jooksul täiendkoolitustel ka osalenud. Kõige olulisemaks<br />
täiendkoolitusvaldkonnaks peeti erialast koolitust, millele järgnesid majandus ja müük.<br />
Põllumajandus-, kalandus-, toidu- ja metsandusküsimustega tegelevatele täiskasvanutele on vaja<br />
laiendada võimalusi koolitustel osalemiseks, et parandada seeläbi sektori töötajaskonna<br />
konkurentsivõimet tööturul.<br />
Põllu- ja maamajanduse valdkonnas peaksid erinevad koolitus- ja teavitustegevused mh hõlmama nii<br />
majandamise kui ka maade hooldamise ja põllumajanduskeskkonnaga seotud küsimusi. Kõigis kolmes<br />
sektoris tuleks koolitussuundadena enam tähelepanu pöörata nii päevakajalistele koolitustele, mis<br />
kajastaksid olulisi seadusemuudatusi, toetustega seonduvat ning uusi suundi, kui baaskoolitustele,<br />
mis annavad teavet sektorite põhitegevuste kohta 19 . Vajadust tuntakse koolituste järgi vähemlevinud<br />
tegevussektorites (nt küüliku-, kitse- ja linakasvatus) ning jätkuvalt oodatakse ettevõtluskoolitusi. Kui<br />
põllumajandussektoris on palju erinevate vajadustega tootjaid, samas ka palju tugevaid ja aktiivselt<br />
tegutsevaid organisatsioone, siis toidusektoris peaks tähelepanu toitlustamisteemadega kõrvuti<br />
pöörama töötlejatele-käitlejatele suunatud koolitusinfole ning metsandussektoris tuntakse enim<br />
puudust praktilistest koolitustest.<br />
Üks vähetähtsustatud täiendõppe valdkond, mis võiks kaasa aidata tööjõuprobleemide lahendamisel<br />
oleks juhtimiskoolituste osatähtsuse suurendamine pakutavate koolituste hulgas. Siin saaks pakkuda<br />
ettevõtjatele tuge tööjõu leidmise ja kasutamise paremaks korraldamiseks. Samuti oleks oluline<br />
ettevõtjate julgustamine aktiivsemalt erinevate meetmete kasutamiseks, et kindlustada ennast<br />
tööjõuga, näiteks läbi noorte õppima suunamise ning oma ettevõtete tutvustamise koolides, koolide<br />
karjääriteenistuste paremat ärakasutamist jne. 20<br />
Nõuandesüsteem<br />
Euroopa Liidu liikmesriikidele on kohustuslik tagada nõuandesüsteem põllumajandustootjate<br />
nõustamiseks 21 . Eestis on avatud nõuandeteenuste turg. Tänase seisuga tegutseb Eestis mitmeid<br />
16<br />
Ülevaade „Vabariigi valitsuse tegevusprogrammi 2011-2015“ eesmärkide täitmisest 2011. aastal<br />
[http://www.valitsus.ee/et/valitsus/tegevusprogramm/tegevusprogrammi-taitmine/tegevusprogrammi-aruanded].<br />
12.12.2012<br />
17<br />
Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ rakendamise ülevaade [http://www.valitsus.ee/et/riigikantselei/eesti2020].<br />
12.12.2012<br />
18<br />
Põllumajandustootjate teabe-, koolitus- ja nõustamisvajadus“ Maaelu Arengu Instituut, 2007<br />
[http://www.agri.ee/public/juurkataloog/TEADUS-ARENDUS/P_llumajandustootjate_vajaduse_uuring_Lopparuanne.pdf],<br />
12.12.2012<br />
19<br />
Koolituse korraldus toidu-, metsandus- ja põllumajandussektoris“ Eesti Konjunktuuriinstituut, 2008.<br />
[http://www.agri.ee/public/juurkataloog/TEADUS-<br />
ARENDUS/Koolituse_korraldus_toidu_metsandus_ja_pollumajandussektoris.pdf], 12.12.2012<br />
20<br />
Tööjõu kompetentside ja oskuste taseme ning tööturu vajaduste väljaselgitamine põllumajandus-, toidu- ja<br />
metsandussektoris. Kera OÜ, DevelopDesign, 2010. [http://www.agri.ee/public/juurkataloog/TEADUS-<br />
ARENDUS/T66jou_vajaduse_uuring_sektoris_2010.<strong>PDF</strong>], 12.12.2012<br />
21<br />
Nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 kohaselt on EL liikmesriikidel kohustus tagada nõuandesüsteem<br />
põllumajandustootjate nõustamiseks põllumajandusmaaga ja ettevõtte juhtimisega seotud küsimustes<br />
34
erinevaid nõuandeorganisatsioone. Maaelanikele pakuvad nõuannet mitu erinevat<br />
nõuandevõrgustikku, kusjuures igal neist on oma eripära ja pakutav nõuanne on sihtrühmale vajalik.<br />
Lisaks põllu- ja maamajanduslikule nõuandesüsteemile on organiseerunud Ettevõtluse Arendamise<br />
Sihtasutuse maakondlike arenduskeskuste võrgustik, metsaühistud, liikumise Kodukant<br />
nõuandevõrgustik ja ettevõtlike naiste nõuandevõrgustik. Lisaks koostöö tegemisele on oluline ka<br />
motiveeriva, järjest paremini tegutsema sundiva konkurentsi olemasolu. Tihedam konkurents nii<br />
nõuandesüsteemis kui võrgustike vahel mõjutab ka pakutavate nõuandeteenuste kvaliteeti.<br />
Nõuande kvaliteedi tagamiseks korraldatakse kutse andmist kutsekvalifikatsiooni raamistiku ja<br />
konsulendi kutsestandardi alusel. 1. jaanuari 2013. a. seisuga oli Eestis kutsetunnistust omavaid<br />
konsulente 168, kellest osa on omandanud kutse kahes või enamas valdkonnas. Erinevate<br />
uuringute 22 tulemused on näidanud, et probleemiks on kujunemas nõuandeturul tegutsevate<br />
konsulentide vanus: 18 % kehtivat kutsetunnistust omavatest konsulentidest on üle 60 aasta<br />
vanused. Konsulendi kutset taotleb esmakordselt aastas keskmiselt 20 isikut. Selleks, et nõustaja<br />
saaks oma klientidele kasulik olla, peab ta reeglina omama märkimisväärset teadmiste ning<br />
pikaajaliste ja mitmekesiste praktiliste kogemuste pagasit. Seetõttu ei saa nõustajate juurdekasvu<br />
osas lootma jääda ülikoolide lõpetajatele, vaid suurema osa vajalikest teadmistest ja eeskätt<br />
praktikast peab juurdetulejatele kättesaadavaks tegema nõuandesüsteem ise, nii spetsiaalsete<br />
koolituste kui praktika ja mentorluse abil, kaasates ka teadlaseid ja praktikuid.<br />
Eestis on maakondlikult tunnustatud nõuandekeskused, mis vajavad jätkuvalt arendamist.<br />
Nõuandekeskuste eesmärgiks on pakkuda kvaliteetset, nõudlusele orienteeritud nõuandeteenust, et<br />
teenuse tarbijad saaksid tootmisotsuseid tehes arvestada kehtivaid majanduslikke, keskkonna- ja<br />
sotsiaalseid nõudeid. Nõuandekeskused tagavad nõuande kättesaadavuse maakonnas, pakkudes<br />
nõuandeteenust ning viies läbi koolitusi ja infopäevi. Nõuandesüsteemi koordineeriva keskuse<br />
ülesandeks on põllu-, metsa- ja maamajandusliku nõuande, teabelevi ja koolituse valdkonna<br />
arendamine ja korraldamine. Üksikud nõuandekeskused ei saa tööle rakendada nõustajaid riigi jaoks<br />
vajalikes, kuid uutes valdkondades, millel oleks piirkonnas vähe kliente või mille jaoks on vaja<br />
inimesed nõustajaks koolitada-meelitada (näiteks kliimamuutused), samuti korraldada<br />
nõuandetoodete väljatöötamist või tihedat koostööd geograafiliselt kaugemal asuvate teadusarendusasutustega.<br />
Üldistel hinnangutel on teave erinevates valdkondades kättesaadav asjahuvilistele, kes seda otsida<br />
tahavad. Põllumajandusteaduse uurimistulemustest on hästi informeeritud ainult üksikud tootjad. Et<br />
põllumajandusteadus saaks pakkuda oma täielikku väärtust, on vaja hästitöötavat nõuandesüsteemi<br />
ning et nii ettevõtjad kui teadlased süsteemi usaldaks ning kasutaks. Oluliseks tuleb pidada<br />
kolmepoolset koostööd tootja, konsulendi ja teadlase vahel, et tootjate vajadused ja probleemid<br />
jõuaksid konsulentide ja teadlasteni ning viimaste välja töötatud erialane nõuanne baseeruks nii<br />
teadustulemustel kui ka reaalsetel vajadustel. Praegu on kolmepoolne koostöö nõrk ja see vajab<br />
arendamist. Tähelepanu tuleb pöörata ka rahvusvahelisele koostööle, mis võimaldab tutvuda teiste<br />
riikide põllumajanduslike koolitus- ja teavitustegevustega, nõuandesüsteemide ning –lahendustega.<br />
Eesti osaleb alates 2009. aastast rahvusvahelistes Läänemere äärsete riikide koostööprojektides.<br />
Projekti lõpptulemusena peaks olema loodud kõikide Läänemere piirkonna riikide koostööl ühine<br />
lähenemine keskkonnakaitseks põllumajanduses ning kõikide osalevate riikide tihe koostöö põllu- ja<br />
maamajanduslike nõuandesüsteemide vahel.<br />
Nõuandesüsteemi võimekusest sõltub palju, samas individuaalse nõuandeteenuse kasutamist<br />
soodustava nõuandetoetuse aastane maht moodustab 1,2% otsetoetuste summast.<br />
Eesti ligi 20 000 põllu- ja metsamajandusettevõttest peetakse nõuandeteenuse esmaseks sihtgrupiks<br />
ca 6 000 ettevõtet, nendest kasutavad nõuandesüsteemi umbes pooled. Nõuandetoetuse<br />
kasutajatest ca 55% on füüsilisest isikust ettevõtjad ning ca 40% osaühingud. 2008-2011 aastatel on<br />
toetust saanud 1 887 põllumajandustootjat ja 44 erametsavaldajat, kasutatud nõuandetoetuse maht<br />
22 Eesti nõuandesüsteemi arenguvõimalused. Uuringu lõppraport. Kera OÜ, 2009 (lk 28) ning Eesti nõuandesüsteem ja selle<br />
sobivus Eesti maaelu arengu strateegia 2007-2013 eesmärkide täitmiseks. Uuringu lõppraport. Kera OÜ, 2008 (lk 28)<br />
35
suureneb iga aastaga (Tabel 24). Erametsavaldajate nõuandeteenuse vähene kasutamine tuleneb<br />
sellest, et metsamajandamise nõuannet pakutakse peamiselt metsaühistutes tegutsevate<br />
konsulentide kaudu, mille tegevust koordineerib ja toetab SA Erametsakeskus (Tabel 25).<br />
Tabel 24. Nõuandeteenuste toetamine Eesti maaelu arengukava 2007-2013 vahenditest<br />
Näitaja/ aasta 2008 2009 2010 2011 2012<br />
Taotluste arv 899 955 749 1084 916<br />
Lõppkasusaajate arv 801 850 678 946 831<br />
Nõustamiste kestvus (h) 16 061 16 779 13 814 22 676 18 832<br />
Toetuse summa 349 184 428 976 512 647 693 814 799 603<br />
Allikas: PRIA, 02.01.2012<br />
Aastatel 2008-2012 on toetuse abil enim kasutatud finantsmajanduse nõuannet (0). Enamasti on nii<br />
looma- ja taimekasvatuse kui ettevõtte majandamise alane nõuanne tihedalt kombineeritud<br />
erinevate keskkonnaaspektidega, samas oli keskkonna ning nõuetele vastavuse nõuete teemalist<br />
nõuandeteenust toetatud kõigest 5,3% ulatuses. Kvaliteetse, tasakaalustatud ja arenguvõimelise<br />
nõuandesüsteemi funktsioneerimise tagamiseks on ka lähikümnendil vajalik finantseerimise mõistlik<br />
kombineerimine nii erasektori poolt kui riiklikest ja EL vahendite arvelt. Erialase nõuande pakkumise<br />
suurendamiseks tuleb nõuandesüsteemi kaasata erialaorganisatsioonid ja ühistud; komplekssete<br />
nõuandetoodete ja nõustamispakettide rakendamine aitaks parandada infovoogu ning muuta<br />
nõuandesüsteemi töö efektiivsemaks.<br />
Joonis 12. Toetatud peamised nõuandevaldkonnad teenuse maksumuse järgi (eurot)<br />
Allikas: PRIA; Põllumajandusministeerium, 2013<br />
Toetatava nõuandeteenuse mittekasutamise peamised põhjused on teenuse kallidus,<br />
nõuandetoetuse taotlemise keerukus ja ajanõudlikkus 23 . Samas oli 95% nõuandetoetuse saajatest<br />
rahul nõuandeteenuse kvaliteediga ning nõuanne oli täies ulatuses rakendatav 63% toetuse<br />
saajatele. Korduvad tootjate teabevajaduse uuringud (1994-2002, 2007, 2012) on näidanud, et<br />
konsulendiga suhtlemise (nõuande) kogemusega tootjatel on usaldus konsulendi suhtes tõusnud.<br />
2007-2010 aastatel kasutasid 71% toetuse saajatest lisaks nõuandetoetusele ka muid nõuannet<br />
23 Nõuandeteenuste mõju põllumajandus- ja metsandussektorile. Uuring Eesti maaelu arengukava 2007-2013 meetme 1.3<br />
Nõuandesüsteemi ja –teenuste toetamine tarbeks. Uuringu aruanne, Eesti Maaülikool, 2010<br />
[http://ms.emu.ee/userfiles/MSI%20failid/Uuringud/Meetme%201.3%20uuringu%20aruanne_18112010.pdf] 12.12.2012<br />
36
pakkuvaid allikaid. Ehkki olemasolevate nõuandeteenuste kasutajate uuringud on näidanud kõrget<br />
rahulolu nõuandeteenuste kvaliteediga, on nõuandesüsteemis veel olulist arenguruumi.<br />
Praeguse nõuandesüsteemi üks olulistest vigadest on kompleksse, kogu ettevõtte arengut haarava<br />
lähenemise puudumine, peamiselt osutatakse nõuannet üksikprobleemide lahendamiseks.<br />
Põllumajandussektoris aset leidvaid muudatusi arvestades võib prognoosida, et järgnevatel aastatel<br />
vajavad põllumajandustootjad üha rohkem üldisi- ja ristoskusi. Kindlasti suureneb ettevõtluse-,<br />
inimressursside-, innovatsiooni-, turundamise jms juhtimise alane nõustamisvajadus 24 . Olukorda<br />
aitaks parandada mentorlus-süsteemi ehk juhtimise alase nõuandeteenuse rakendamine.<br />
Metsanduse arengukava 2020 kohaselt on metsanduslik nõuandesüsteem jagatud kaheks.<br />
Metsaomanike teavitamine metsade õiguspärasest majandamisest ning metsa majandamise headest<br />
tavadest on maakonna keskkonnateenistuste korraldada. Majandusliku sisuga nõustamist nii<br />
metsakasvatuslikes kui metsamajanduslikes küsimustes korraldab Sihtasutus Erametsakeskus<br />
lepinguliste nõustajate abil, kelle tegevust toetatakse siseriiklike toetusmeetmetega. Aastatega<br />
nõustatud metsaomanike arv kasvab (Tabel 25), kuigi toetatud nõuannet on saanud vaid 6% kõikidest<br />
füüsilisest isikust erametsaomanikest.<br />
Tabel 25. Metsanduse valdkonnas nõuandeteenuste toetamine<br />
Näitaja/ aasta 2007 2008 2009 2010 2011<br />
Taotluste arv 29 38 178 236 224<br />
Lõppkasusaajate arv 200 229 2112 3502 5416<br />
Nõustanud konsulentide arv 19 19 53 64 61<br />
Nõustamiste kestvus (h) 1846 2141 8550 13177 16680<br />
Toetuse summa 28580 41060 216424 331024 433069<br />
Allikas: SA Erametsakeskus, 21.08.2012<br />
Kuigi Keskkonnameti ülesandeks ei ole pakkuda maaomanikele nõuandeteenust, pöördutakse<br />
ametnike poole praktiliste küsimustega eelkõige pool-looduslike koosluste majandamise teemadel.<br />
Sarnaselt pöörduvad põllumajandustootjad ka teiste ametiasutuste, laborite ning teadusasutuste ja<br />
ülikoolide töötajate, teadurite ning õppejõudude poole ning kuni sealt antakse tasuta nõuannet, on<br />
nõuandesüsteemil keeruline arendada välja nii vastavat kompetentsi kui teenusvaldkonda.<br />
2011. aastal valmis nõuandesüsteemi arendamiseks ühise tegevuse kokkuleppega liitunute poolt<br />
nõuandesüsteemi arengukava 25 . Kaasaja põllumajandustootja vajab hästi toimivat, tugevat ja<br />
professionaalset nõuandesüsteemi, mis suudab nõustada nii suur- kui väikeettevõtjaid ja juba<br />
toimivaid ning alustavaid ettevõtteid. Eesti lähiaja suundumuseks on valitud üle-eestilise, konsulente<br />
ja nõuandekeskuseid ühendava nõuandeorganisatsiooni väljaarendamine. Keskset rolli selle ülesande<br />
korraldamisel täidab nõuandeteenistuse koordineeriv keskus, mida opereerib Maaelu Edendamise<br />
Sihtasutus. Nõuandeorganisatsioon vastutaks nõuandeteenuse ja kompetentsete konsulentide<br />
kättesaadavuse eest.<br />
Nõuandesüsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb arvestada mitmete ohtude ja probleemidega,<br />
mis võivad takistada üldist arengut. Osa tootjaid ei leia talle vajalikku kvaliteetset infot/nõuannet üles<br />
või pole pakutav nõuanne vastavuses tootja ootustega. Nõuandesüsteem ei suuda pakkuda piisavalt<br />
nõuandeteenust toidu esmase töötlemise, põllumajandustootmise mitmekesistamise,<br />
mahepõllumajanduse, ühistegevuse jm. vajalikes valdkondades. Maamajandusliku nõuandesüsteemi<br />
arendamisel tuleb silmas pidada, et olemasolevad nõuandekeskused teeksid põhjalikumat koostööd<br />
24<br />
Eesti nõuandesüsteemi arenguvõimalused. Uuringu lõppraport. Kera OÜ, Tartu, 2009<br />
[http://www.agri.ee/public/juurkataloog/TEADUS-ARENDUS/nouanne/Nouandesysteemi_uuring_2009_RAPORT.pdf]<br />
12.12.2012<br />
25 Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandesüsteemi arengukava aastateks 2012-2020. Maaelu Edendamise Sihtasutus. 2011.<br />
[http://www.pikk.ee/upload/files/N%C3%B5uandeteenistus/Arengukava%202012-2020.pdf] 12.12.2012<br />
37
nii omavahel kui koordineeriva keskuse, teadus- ja arendusasutuste ning erinevate erialaliitudega.<br />
Oluline on mõlemapoolne tagasiside, et info jõuaks tootjalt nõustajale ning nõutajalt teadlastele.<br />
Tugeva nõuandeorganisatsiooni tagamiseks tuleb muuhulgas tõsta juhtimissuutlikkust, arendada<br />
koostööd igapäevaste tegevuste kaudu. Vaja on tugevdada ühtsustunnet koordineeriva keskusega.<br />
Sõltumata nõuandesüsteemi struktuurist tuleb jätkata tegevusi uute, aktiivselt tegutsevate<br />
konsulentide leidmiseks ning konsulentide koolitamiseks, sh uutes valdkondades nagu<br />
kliimamuutustega kohanemine või innovatsiooni edendamine. Kui senini keskendus nõuandesüsteem<br />
ettevõtete majanduslikule jätkusuutlikkusele ning nõuetele vastavuse nõuete täitmise alasele<br />
nõuandele, tuleb lähiaastatel tegeleda rohkem proaktiivselt ja konkreetsetest nõuetele vastavuse<br />
nõuetest kaugemale.<br />
38
2.3 Prioriteet 2: põllumajanduse konkurentsivõime ja põllumajandusettevõtete elujõulisus<br />
2.3.1 Põllumajanduse struktuur<br />
Põllumajandusliku ettevõtluse positsioon majanduses<br />
Aastatel 2002–2008 mõjutas põllumajandust kõige rohkem ELiga liitumine ning sellega kaasnenud<br />
senisest enam reguleeriva ning ka toetava ELi ühise põllumajanduspoliitika rakendumine, mille olulist<br />
mõju võis märgata juba mõned aastad enne liitumist. 2009. aastal alanud perioodi jäävad<br />
„toidukriisina“ tuntud hinnahüpped maailmaturul, üle-ilmne finantskriis, majanduskriis, suurenenud<br />
toorainehindade volatiilsus ning suhteliselt suur üldine ebakindlus tuleviku suhtes. 26<br />
Põllumajanduse osatähtsus Eesti majandustegevusalade loodud lisandväärtuses on vaadeldaval<br />
ajavahemikul (2005-2011) olnud ca 2% tasemel. On märkimisväärne, et peale osatähtsuse ajutist<br />
vähenemist majandussurutise aastail 1,5% tasemele, on põllumajanduse osakaal taastunud 2011.<br />
aasta andmetel uuesti 2,0%-ni. Ka põllumajanduse tööhõive on pikema trendina vähenenud, kuid<br />
peale kriisiaastaid mõnevõrra suurenenud. 2010. aasta põllumajandusloenduse andmeil oli hõivatuid<br />
19 400. Samas on põllumajanduse keskmine brutokuupalk aastatel 2008-2011 püsivalt moodustanud<br />
vähemalt ¾ Eesti keskmisest palgast, viimaste aastate andmed näitavad erisuse jätkuvat vähenemist.<br />
See näitab, et põllumajanduse suutlikkus konkureerida teiste tegevusaladega on paranemas.<br />
Tabel 26. Ettevõtete lisandväärtus ja tootlikkus, aastatel 2005-2011<br />
Ettevõtete Töötajate<br />
arv arv<br />
Lisandväärtus,<br />
tuhat €<br />
Tööviljakus<br />
hõivatu kohta<br />
müügitulu alusel,<br />
tuh €<br />
2005<br />
Tegevusalad kokku 42 225 424 224 6 397 987,4 72,1<br />
Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja<br />
829 11 919 135 280,6 29,0<br />
neid teenindavad tegevusalad<br />
2006<br />
Tegevusalad kokku 47 507 <strong>45</strong>0 215 8 061 102,9 81,2<br />
Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja<br />
848 11 378 147 275,9 33,3<br />
neid teenindavad tegevusalad<br />
2007<br />
Tegevusalad kokku 53 012 470 377 9 366 502,9 92,2<br />
Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja<br />
979 11 220 210 575,5 43,3<br />
neid teenindavad tegevusalad<br />
2008<br />
Tegevusalad kokku 55 653 461 750 8 897 328,3 93,6<br />
Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja<br />
1 060 10 604 186 798,5 51,9<br />
neid teenindavad tegevusalad<br />
2009<br />
Tegevusalad kokku 56 095 400 644 7 264 327,1 81,2<br />
Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja<br />
1 116 9 811 155 593,2 <strong>45</strong>,4<br />
neid teenindavad tegevusalad<br />
2010<br />
Tegevusalad kokku 58 347 400 127 7 832 385,8 95,4<br />
Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja<br />
neid teenindavad tegevusalad<br />
1 153 9 932 203 196 ,1 53,1<br />
26 Maaelu arengu aruanne, Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituut, Tartu 2011, lk 86<br />
39
2011<br />
Tegevusalad kokku 61 983 414 <strong>45</strong>6 9 428 048,9 112<br />
Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja<br />
neid teenindavad tegevusalad<br />
1 288 9 628 2<strong>45</strong> 219,2 64,6<br />
Muutus 2005-2011,%<br />
Tegevusalad kokku 146,8 97,7 147,3 155,3<br />
Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja<br />
neid teenindavad tegevusalad<br />
155,4 80,8 181,3 2,2 korda<br />
Allikas: Statistikaamet<br />
2009. aasta andmetel on EL-27 liikmesriigi keskmine põllumajandusliku tööhõive määr 5,4% üldisest<br />
tööhõivest ja loodud lisandunud väärtus osatähtsus 1,6%. Keskmine töötasu aga moodustas 2008.<br />
aastal 58% tegevusalade keskmisest. 27 Seega võrreldes EL keskmisega on Eesti põllumajanduse<br />
tootlus hõivatu kohta suurem, ning oluliselt suurem on ka põllumajanduses hõivatute keskmise palga<br />
osakaal majandusvaldkondade keskmisest.<br />
Lisaks väiksematele põllumajanduslikele majapidamistele tegutsevad põllumajandussektoris ka ca 1<br />
000 suurt ettevõtet, kes toodavad kolmveerandi kogu põllumajandustoodangust. Nende ettevõtete<br />
kohta kogub Statistikaamet andmeid sarnaselt teiste tegevusalade ettevõtetega. Võrreldes nende<br />
põllumajandussektori ettevõtete arengut teiste tegevusalade ettevõtetes toimunud arenguga<br />
(aastatel 2005-2011) saab nentida, et samaaegselt ettevõtete arvu kasvuga on oluliselt tegevusalade<br />
keskmisest kiiremini kasvanud ka tööjõu tootlikkus taime- ja loomakasvatuse ning neid teenindavate<br />
ettevõtetes. Sektori kui terviku iseloomustus on esitatud tabelis 27.<br />
Tabel 27. Põllumajanduse osatähtsus lisandväärtuses ja tööhõives 2005-2011<br />
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011<br />
Põllumajanduse ja jahinduse<br />
lisandväärtus jooksevhindades (mln €) 212,5 237 298,2 223,6 178,6 236,4 284,5<br />
Osatähtsus tegevusalade kogu<br />
lisandväärtuses (%) 2,1 2,0 2,1 1,5 1,5 1,9 2,0<br />
Hõivatud põllumajanduses ja<br />
jahinduses (tuh) 22,6 22,6 20,4 17,2 17,4 17,2 19,4<br />
Osatähtsus tegevusalad kogu<br />
tööhõives (%) 3,7 3,5 3,1 2,6 2,9 3,0 3,2<br />
Põllumajanduse majandusharu<br />
kogutoodang (mln €) 542,9 570,9 698,8 667,6 569,7 668,2 810,6<br />
Keskmine<br />
brutokuupalk<br />
põllumajanduses, € 360 435 550 635 636 657 715<br />
Palk tegevusalade keskmisest, %<br />
Põllumajandussaaduste<br />
tootjahinnaindeksi muutus (%,<br />
võrreldes eelmise aastaga)<br />
Tootjahinnaindeksi muutus (%,<br />
võrreldes eelmise aastaga)<br />
Allikas: Statistikaamet<br />
69,7 72,4 75,9 77,0 76,0 78,2 81,1<br />
2,4 2,5 16,7 4,5 -22,4 20,9 18,3<br />
4,0 6,0 9,0 10,4 -7,3 2,0 11,7<br />
27 Commission staff working paper, Impact assessment: Common Agricultural Policy towards 2020, Annex1:Situation and<br />
prospects for EU agriculture and rural areas, Brussels, 20.10.2011, SEC(2011) 1153 final/2<br />
40
Põllumajanduse majandusliku arvestuse kohaselt oli põllumajanduse majandusharu toodangu<br />
väärtus 2011. aastal 810,6 mln eurot, mis on 49,3% suurem kui 2005. aastal, kuid kogutoodangu<br />
väärtuses sisaldub muuhulgas ka oluline põllumajandussaaduste hindade volatiilsus. Lisandväärtuse<br />
ja tootluse kasvu mõjutas oluliselt põllumajandussaaduste hinnatõus, kuid samaväärselt tuleb<br />
arvestada ka asetleidnud tootmissisendite hinnatõusu mõju.<br />
0 kajastab põllumajandussaaduste tootjahinnaindeksi ja põllumajandussaaduste tootmise vahendite<br />
ostuhinnaindeksi muutust viimase viie aasta jooksul kvartalite lõikes. Ka põllumajandussaaduste<br />
tootmise vahendite ostuhinnaindeks on peale majandussurutise aegset hinnalangust alates 2009.<br />
aasta teisest poolest kindlalt tõusutrendil, suurendades oluliselt tootmiskulusid. Kui EL-27 moodustas<br />
2009. aastal sisendite koguväärtus keskmiselt 60,0%, siis Eestis oli see näitaja 66,8%. Seega on<br />
ettevõtete majandustulemused ja konkurentsivõimeolulisus olulises sõltuvuses hindade<br />
muutlikkusest.<br />
Joonis 13. Põllumajandussaaduste tootmise vahendite ostuhinnaindeksite ja põllumajandussaaduste<br />
tootjahinnaindeksite muutus aastatel 2006-2011 kvartalite lõikes<br />
Allikas: Statistikaamet<br />
Põllumajandustoodangu struktuur<br />
Oluline osa põllumajandustoodetest toodetakse spetsialiseeritud taimekasvatus- või<br />
loomakasvatusettevõtetes.<br />
Joonis 14. Põllumajanduslike majapidamiste spetsialiseerumine EL-27, 2007. aastal<br />
41
Allikas: EUROSTAT, Statistics Explained Archive - Vol. 4 - Agriculture, environment, energy and<br />
transport statistics - May 2012, joonis 6, lk 27<br />
2010. aasta Eesti põllumajandusloenduse andmetel tegeleb 35% majapidamisi<br />
põllumajanduskultuuride kasvatamisega ja 24% karjakasvatusega, samas standardkogutoodangut<br />
toodavad need ettevõtted vastavalt 22% ja 48%. Seega on Eestis toodetud põllumajandustoodangu<br />
loomisel suurim osakaal loomakasvatusele spetsialiseerunud ettevõtetel.<br />
Läbi aegade on Eesti põllumajanduse kõige olulisem toodang olnud piim, mis ka pärast ELiga liitumise<br />
perioodi on moodustanud kogu põllumajandustoodangust kolmandiku. Piimatootmine ja<br />
teraviljakasvatus kokku moodustavad poole Eesti põllumajandustoodangust, mille struktuuris<br />
aastatel 2005-2011 väga olulisi muutusi toimunud ei ole, siiski on märgata tehniliste kultuuride<br />
osatähtsuse suurenemist ja kartuli osatähtsuse vähenemist.<br />
Põllumajandussektori konkurentsivõimet ühisturul iseloomustab ka isevarustatuse tase, st kui palju<br />
kodumaine põllumajandus suudab koduturu vajadust katta. Piima isevarustatuse tase 2011. aastal oli<br />
166%. Liha isevarustatuse tase oli 2011. aastal sealiha osas 106%, veiseliha osas 80%, lamba- ja<br />
kitseliha osas 100% ja linnuliha osas 59%. Teravilja isevarustatuse tase 2010/2011 saagiaastal oli<br />
105%, köögiviljal 61%, puuviljal ja marjadel 8%, kartulil 92%. Seega suuremad puudujäägid elanike<br />
varustamisel kohalike põllumajandussaadustega on aiandussektoris.<br />
Joonis 15. Põllumajandussaaduste toodangu väärtuse struktuur aastatel 2005-2011<br />
Allikas: Statistikaamet<br />
Mahepõllumajandussaaduste tootmisega tegelevate ettevõtete arv ja mahepõllumajandusliku maa<br />
suurus on viimastel aastatel pidevalt suurenenud. Kui 2005. aastal tegeles Eestis<br />
mahepõllumajandussaaduste tootmisega 1 013 ettevõtet, kelle kasutuses oli 59 742 ha<br />
mahepõllumajandusmaad, siis 2010. aastal oli ettevõtete arv 1 356 (kasv 33,9%) ja<br />
mahepõllumajandusmaad 121 815 ha (kasv 103,9%). Mahepõllumajandusmaa koos üleminekuajal<br />
oleva maaga moodustab ligi 13% Eestis kasutatavast põllumajandusmaast.<br />
42
Taimekasvatus<br />
Põllukultuuride kasvatamisega tegelevaid majapidamisi oli 2005. aastal 21 901 ja 2010. a 12 951 ehk<br />
41% võrra vähem kui 2005. aastal. 2010. a. oli kõige enam vähenenud majapidamiste arv, kus<br />
kasvatati söödajuurvilja ja katmikköögivilja. Samal ajal oli suurenenud majapidamiste arv, kus<br />
kasvatakse tehnilisi kultuure (53%) ja avamaaköögivilja (17%). Kui 2005. aasta struktuuriuuringu<br />
andmetel oli Eestis 10 417 teraviljakasvatajat, siis 2010. a vaid 5 728. Üha enam koondub<br />
teraviljakasvatus suurematesse majapidamistesse – 2005. aastal moodustasid 6%<br />
teraviljakasvatajatest majapidamised, kus teravilja kasvupind ületas 100 ha ning nende<br />
majapidamised moodustasid 68% teravilja kasvupinnast. 2010. a moodustasid 11%<br />
teraviljakasvatajatest majapidamised, kus teravilja kasvupind ületas 100 ha ning nende<br />
majapidamised moodustasid 73% teravilja kasvupinnast. Alla 10 ha kasvupinnaga<br />
teraviljakasvatusega tegelevate majapidamiste arv moodustas 2005. a koguni 71%, kuid nende<br />
kasutatav kasvupind moodustas ainult 7% kogu teravilja kasvupinnast. 2010. a olid samad protsendid<br />
56 ja 4.<br />
2011. aasta põllukultuuride kasvupind Eestis oli Statistikaameti andmetel 585 300 ha, mis on<br />
võrreldes 2005. aastaga 4,4% suurem. Viimase seitsme aasta jooksul on põllukultuuride kasvupind<br />
püsinud vahemikus 539-602 000 ha. Teravilja kasvupind oli 2010. a 297 000 ha, mis on 5,3% rohkem<br />
kui 2005. a, kuigi aastatel 2008-2009 oli teravilja kasvupind üle 300 000 ha. Enim kasvatatakse<br />
põllukultuure (teravili, õliseemned, proteiinkultuurid, lina ja kanep) Lääne-Viru, Tartu ja Viljandi<br />
maakonnas. Nendes piirkondades, lisaks Järva- ja Jõgevamaale, asuvad taimekasvatuseks kõige<br />
sobivamad ehk kõige viljakamad mullad.<br />
Teravilja keskmine saagikus Eestis on olenevalt ilmastikust suhteliselt kõikuv. 2011. aastal oli<br />
keskmine teravilja saagikus Eestis 2 598 kg/ha. EL keskmine oli 5 192 kg/ha. 2012. a esialgsete<br />
andmete alusel oli keskmine teravilja saagikus Eestis 3 528 kg/ha; EL vastavaid andmeid Eurostatis<br />
veel ei ole). Sama tase oli ka 2005. aastal. Kuid 2007. aastaga võrreldes, kui koristati rekordilised<br />
3 009 kg/ha (EL-is keskmisena 4 550 kg/ha), jäi tulemus 18% madalamaks.<br />
Võrreldes Eesti keskmist teravilja saagikust EL keskmisega on meil veel arenguruumi. Samas on Balti<br />
riikides saagikuse keskmine kasvutempo olnud EL-12 riikide ja Soome vastavast näitajast kiirem. ELiga<br />
liitumise järel on Eestis teraviljade keskmine saagikus kasvanud keskmiselt 2,8% võrra aastas, EL-12<br />
riikides oli kasv samal ajal 1,3% aastas 28 . Eesti kiirema kasvutempo taga on mitmeid tegureid, millest<br />
võiks välja tuua taimekaitsevahendite oskuslikuma kasutamise (kättesaadavust on parandanud ka<br />
otsetoetuste kasv), investeeringud kaasaegsesse tehnoloogiasse ning paranenud oskusteave.<br />
Avamaaköögiviljade kasvupind 2011. aastal oli 3 000 ha. Kolm suurima kasvupinnaga<br />
avamaaköögivilja Eestis on kapsas, porgand ning söögipeet. Kapsa saagikus 2011. aastal oli 35 037<br />
kg/ha, mis jääb EL keskmisele saagikusele alla 22% võrra (EL keskmine <strong>45</strong> 100 kg/ha). Porgandi<br />
saagikus 2011. aastal oli 39 416 kg/ha, mis on viimase viie aasta kõrgeim ning on võrdne EL keskmise<br />
saagikusega (39 903 kg/ha). Söögipeedi saagikus 2011. aastal oli 24 251 kg/ha, mis on 29% kõrgem<br />
kui 2011. aastal ning jääb EL keskmisele alla 36% (EL keskmine 2011. aastal 32 961 kg/ha) Sarnaselt<br />
teraviljatootmisele on avamaaköögiviljade saagikused kõikuvad ning sõltuvad kasvuaegsetest<br />
ilmastikutingimustest. Saagikuse stabiliseerumisele ning suurenemisele aitaks kaasa<br />
tootmistehnoloogiate täiustumine.<br />
Tabel 28. Põllukultuuride kasvupind aastatel 2005-2011 (tuhat ha)<br />
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011<br />
Muutus<br />
2011/2005, %<br />
Põllukultuuride<br />
kasvupind kokku 560,7 539 579,6 577,4 566,6 602 585,3 4,4<br />
28 Maaelu arengu aruanne, Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituut, Tartu 2011, lk 94<br />
43
Teravili 282,1 280,3 292,3 309,3 316,4 275,3 297 5,3<br />
Kaunvili 4,4 4,6 5,7 4,8 4,9 7,3 8,5 91,2<br />
Tehnilised kultuurid 47,1 62,9 74,7 78,5 83,4 99,3 90 91,1<br />
Avamaaköögivili 3 2,8 2,8 2,4 2,8 2,8 2,9 -3,4<br />
Kartul 14 11,5 11,1 8,7 9,1 9,4 9,2 -34,3<br />
Söödajuurvili 0,2 0,1 0,2 0,1 0,1 0,1 0,1 -50,0<br />
Ühe- ja mitmeaastased<br />
söödakultuurid 206,9 173 187,7 168,8 146 204,5 175,2 -15,3<br />
Söödakultuuride<br />
seemnekasvatus 3,1 3,8 5,1 4,8 3,9 3,3 2,2 -29<br />
Allikas: Statistikaamet<br />
Võrreldes teiste taimekasvatussaadusi tootvate ettevõtetega on aiandussektoris suurem ressursining<br />
sisendimahukus. Aiandusettevõtete kuludest moodustab suure osa energia. Kulutused<br />
seemnetele on aiandussektoris FADN 2010. aasta andmetel 3,4 korda suuremad hektari kohta kui<br />
taimekasvatussektoris. Katmikalade toodangu tootmishinnast moodustab keskmiselt 78% valgusening<br />
soojaenergia. Aiandustootmise teeb ressursimahukamaks ka taimede ettekasvatamise vajadus<br />
ning suurem käsitsi tehtavate tööde osakaal, mis osaliselt tuleneb investeerimisvahendite nappusest.<br />
Mahepõllumajanduslikku taimekasvatust iseloomustab rohumaade suur osatähtsus (ligi 80%<br />
mahepõllumajandusmaast). Teravilja kasvatas 2010. aastal 612 ettevõtet 19 271 hektaril. Teravilja<br />
pind on viie aastaga (võrreldes 2005. a) suurenenud 2,8 korda. 2009. aastal toodeti üleminekuaja<br />
läbinud maal kokku üle 17 000 tonni teravilja, mis moodustas ca 2% teravilja kogusaagist.<br />
Maheköögiviljakasvatus on 2010. aastal võrreldes 2005. aastaga küll laienenud (2005. a 48,7 ha,<br />
2010. a 103 ha), kuid praegune kvaliteetse toodangu maht ja valik nõudlust rahuldada ei suuda.<br />
Oma osa etendavad siin maheköögivilja väike saagikus ja rohke käsitsitöö vajadus.<br />
Loomakasvatus<br />
Loomakasvatusega tegeles 2005. aastal 18 417 majapidamist, 2010. aastaks oli loomakasvatusega<br />
tegelevaid majapidamisi 9 679 moodustades 53% aastal 2005 tegutsenud majapidamistest. Kõige<br />
enam ehk üle poole oli majapidamisi, mis loobusid või lõpetasid tegevuse sea- (67%), küüliku- (64%),<br />
piimakarja- (62%) ja kodulinnukasvatuses (60%).<br />
Loomakasvatuses on aastatel 2005-2009 veiste arv pidevalt vähenenud piimalehmade arvelt.<br />
Sarnane tendents on ka EL-is tervikuna – 2010. aastal oli piimalehmi 8% vähem, kui 2005. aastal.<br />
2010. aasta veiste arvu kasvatas lihaveiste arvu kasv. Sigade arvu mõjutavad idaturul toimuvad<br />
muudatused. Lammaste ning kitsede arv on pidevalt suurenenud (68% võrreldes 2005. a), mille<br />
põhjuseks on erinevate toetuste maksmine ning ka looduslikult sobivate rohumaade olemasolu.<br />
Lindude arvu osas toimus 2005-2007. aastatel langus, mille üheks põhjuseks haiguspuhangud. Kolmel<br />
viimasel aastal on lindude arv aga jõudsalt kasvanud ja ületanud 2005. a taseme.<br />
Tabel 29. Loomade ja lindude arv aastatel 2005-2011, seisuga 31. detsember (tuhandetes)<br />
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011<br />
Muutus<br />
2011/2005, %<br />
Veised 249,5 244,8 240,5 237,9 234,7 236,3 238,3 -4,5<br />
..piimalehmad 112,8 108,4 103,0 100,4 96,7 96,5 96,2 -14,7<br />
Sead 346,5 3<strong>45</strong>,8 379,0 364,9 365,1 371,7 365,7 5,5<br />
Lambad ja kitsed 52,4 66,0 76,4 81,8 80,4 82,7 88,2 68,3<br />
Linnud 1878,7 1638,7 1477,6 1757,3 1792,2 2046,4 2032,90 8,2<br />
Allikas: Statistikaamet<br />
44
Piimatootmises on vähenenud piimalehmadega majapidamiste arv. Kui 2005. aastal peeti 9 210<br />
majapidamises piimalehmi, siis 2010. aastal oli selliseid majapidamisi 3 520. Ligi pool piimakarjast<br />
peeti 2010. aastal majapidamistes, kus oli rohkem kui 300 piimalehma. Piimalehmade osatähtsus 1-<br />
50 lehmaga majapidamises on aastatega langenud 26%-lt (2005. aastal) 17%-ni (2010. aastal). Kuigi<br />
lehmade arv on viimastel aastatel vähenenud, on piima kogutoodang tänu lehmade keskmisele<br />
produktiivsuse tõusule pidevalt suurenenud. Kui 2005. a toodeti 670 400 tonni piima ja keskmine<br />
piimatoodang lehma kohta oli 5 886 kg, siis 2010. a oli piimatoodang tõusnud 676 000 tonnini ja<br />
keskmine piimatoodang lehma kohta 7 021 kg-ni. Kokkuostetava piima osatähtsus kogu Eestis<br />
toodetud piimast moodustas 2010. a 91,9%.<br />
Veisekasvatus on peamiselt koondunud Järvamaale, Lääne-Virumaale ja Pärnumaale, kus<br />
kasvatatakse kokku 35% kogu Eesti veistest. Piimatõugu lehmi on kõige rohkem Järvamaal, Lääne-<br />
Virumaal ja Pärnumaal, kus kasvatatakse kokku 37% kogu Eesti piimatõugu lehmadest, ka kõige<br />
suurem piimakvoot oli Järvamaal. Aastate võrdluses on näha, et piimatootmises on toimunud<br />
piirkondlik koondumine Kesk- ja Ida-Eestisse.<br />
Kuigi Eesti piimalehmade produktiivsuse kasvutempo on olnud muljetavaldav ja ületab ELi keskmist,<br />
ei järeldu sellest üheselt, et Eesti piimatootjate konkurentsivõime on väga hea. Kuigi aastatel 2004–<br />
2008 ehk pärast ELiga liitumist piimatoodang kasvas 6,4% võrra, on see aastatel 2009 ja 2010 olnud<br />
2008. aasta tasemest mõne protsendi võrra väiksem. Oluliseks mõjuriks on seejuures olnud samasse<br />
perioodi jäänud piimahindade madalseis ning majanduskriis. Kui vaadelda perioodi 2004–2010, siis<br />
on Eestis piimatoodang kasvanud 3,6% võrra ning EL-12 riikides 1,4% võrra.<br />
Suuri edusamme on Eesti piimatootjad teinud tootmise moderniseerimises. Kui veel aastatuhande<br />
vahetuse paiku pärinesid praktiliselt kõik suuremad piimakarjalaudad 1960. kuni 1980. aastatest, siis<br />
EL liitumiseelse abiprogrammi SAPARD-i, RAK 2004-2006 ja MAK vahendite kaasabil oli 2011. aasta<br />
lõpuks rekonstrueeritud ja ehitatud uusi piimakarjalautu 182 tootmisüksuses kokku 53 000<br />
loomakohaga. Piimakarjalautu rekonstrueerinud ja ehitanud ettevõtetes on piimalehmade<br />
produktiivsus keskmisest kõrgem – kuigi neile ettevõtetele kuulus veidi üle poole lehmadest, omasid<br />
nad kogu Eestis tootjatele väljajagatud piima tootmiskvoodi kogusest 63,8%. Samas viitavad<br />
eeltoodud numbrid ka sellele, et veel küllaltki suur osa piimatootmisüksustest on käesolevaks<br />
hetkeks kas täielikult amortiseerunud või sellisesse seisu varsti jõudmas ning et sektor vajab<br />
investeeringute tegemisel toetamist ka edaspidi.<br />
Seakasvatuses on sigade arv suurenenud, kuid sigu kasvatavate majapidamiste arv vähenenud 2005.<br />
aasta 4 707 majapidamiselt 2010. aasta 1 549 majapidamiseni. Samas on keskmine sigade arv<br />
majapidamise kohta suurenenud 75 sealt 2005. aastal 251 seani 2010. aastal. Enamik sigadest (91%<br />
aastal 2010) kasvatatakse majapidamistes, kus on 2000 või rohkem siga.<br />
Lihaveisekasvatuses on lihaveiseid kasvatavate majapidamiste arv pidevalt suurenenud. Kui 2005.<br />
aastal peeti PRIA põllumajandusloomade registri andmetel lihatõugu lehmi 612 majapidamises, siis<br />
2010. aastal 1 108 majapidamises. Suurenenud on ka lihatõugu veiste üldarv, 2005. aastal oli<br />
loomade registris 14 266 lihatõugu ja lihatõu ristand veist. 2010. aastal 39 214 veist. Eestis on<br />
sobilikust põllumajandusmaast lähtuvalt lihaveisekasvatusega tegelemiseks arengupotentsiaali.<br />
Lihatõugu lehmi kasvatavateks piirkondadeks on välja kujunenud Lääne- ja Saaremaa kus on kokku<br />
26% kogu Eesti lihatõugu lehmadest. Läänemaal on suurimad lihaveiste karjad, kuid<br />
lihaveisekasvatajaid on kõige arvukamalt Saaremaal.<br />
Lamba ja kitsekasvatuses on lammaste arv oluliselt suurenenud, kuid lambaid pidavate<br />
majapidamiste arv vähenenud. 2005. aastal peeti lambaid 3 185 majapidamises, 2010. aastal<br />
ligikaudu ⅓ vähem 1 950 majapidamises. Ligi pooled lammastest kasvatakse üle 100-pealistes<br />
karjades. Vähenenud on kitsi pidavate majapidamiste ja ka kitsede arv. Kui 2005. aastal oli 1 164<br />
majapidamist, kus peeti 5 132 kitse, siis 2010. aastal oli 592 majapidamist, kus peeti 3 669 kitse.<br />
Lambaid kasvatatakse kõige rohkem Saaremaal (18% kogu Eesti lammastest), aga ka Valga-, Tartu- ja<br />
Harjumaal. Lambakasvatajad olid 2011. aastal võrreldes 2004. aastaga karju oluliselt suurendanud.<br />
Kui 2004. aastal oli keskmises karjas 26 utte, siis 2010. aastal juba 49 utte. Kitsekasvatus on enim<br />
<strong>45</strong>
levinud Pärnumaal, kus kasvatatakse 20% kogu Eesti kitsedest, suuremad karjad on ka Lääne- ja<br />
Saaremaal.<br />
Linnukasvatuses on majapidamiste arv viimastel aastatel samuti vähenenud. 2005. aasta 12 511-lt,<br />
2010. aasta 4 973 majapidamisele.<br />
Kuigi loomakasvatusega tegelevate majapidamiste arv on vähenenud, on lihatoodang samal ajal<br />
suurenenud. See on peamiselt tingitud linnuliha toodangu kasvust. Prognooside kohaselt linnuliha ja<br />
sealiha tootmismahud kasvavad EL-is lähiaastatel 3,6%, mis suurendab ka nimetatud lihaliikide<br />
tarbimist; veiseliha ja lamba-ja kitseliha toodangud aga vähenevad vastavalt 1,3% ja 7,9%. Viimasel<br />
paaril aastal on suurenenud ka lambaliha tootmine, kuid mahud on püsinud endiselt väikesed.<br />
Statistikaameti andmetel toodeti 2011. aastal Eestis kokku 80 603 tonni liha, millest 62% moodustas<br />
sealiha, 15% veiseliha, 22% linnuliha ning 1% lamba- ja kitseliha. 2011. aastal toodeti 1 elaniku kohta<br />
60 kg liha, tarbiti aga 73 kg inimese kohta. EL keskmine tarbimine inimese kohta samal aastal oli 83<br />
kg. Vaatamata kogu lihatoodangu kasvule ei ole siseturu vajadused kaetud. Kodumaine lihatoodang<br />
kattis viimati siseturu vajaduse 1993. aastal.<br />
Maheloomakasvatusega tegeles 2010. aastal ligi kaks kolmandikku mahetootjatest (848 tootjat).<br />
Kasvatatakse eelkõige lambaid (42 464 looma) ja veiseid (25 174). Viimastel aastatel on laienenud<br />
lamba- ja lihaveisekasvatus, teiste loomade arv on püsinud enam-vähem sama.<br />
Mahepõllumajanduslikult peeti 2010. aastal 202 ettevõttes kokku 3 275 piimalehma. Mahetootjate<br />
piimakarjad on enamasti väikesed. Suurimas karjas on 307 lehma, veel kolmes karjas on üle 100<br />
lehma. Rohkem kui 30 lehmaga karju oli kokku vaid 25. Nii piimakarja pidajate kui ka lehmade arv on<br />
viimastel aastatel vähenenud. Mitmed piimakarjakasvatajad on üle minemas lihaveisekasvatusele või<br />
lõpetavad üldse loomakasvatuse. 2009. aastal toodeti kokku 10 598 tonni mahepõllumajanduslikku<br />
piima (1,6% piima kogutoodangust). Mahepõllumajanduslik seakasvatus on üsna tagasihoidlikult<br />
arenenud. Kui 2005. aastal peeti Eestis mahepõllumajanduslikult 348 siga, siis 2010. aastal on sigade<br />
arv suurenenud 1 104-ni. Mahelammaste ja –kitsede arv on viimase 5 aastaga kiiresti kasvanud,<br />
jõudes 2010. a mahelammaste osas 42 500-ni ja mahekitsede osas 798-ni. Väärib märkimist, et<br />
umbes pooled kõigist Eesti lammastest peetakse mahepõllumajanduslikult. Mahepõllumajanduslikest<br />
kodulindudest moodustavad enamiku munakanad, kelle arv on kasvanud alates 2005. aastast 4 097-lt<br />
kuni 8 151-ni 2010. aastal.<br />
Eesti on piima, teravilja ning õliseemneid eksportiv riik. Et Eesti põllumajandustootjad oleksid nende<br />
kaupadega maailmaturul konkurentsivõimelised, tuleb neil jätkuvalt tõsta oma tootlikkust.<br />
Piimatoodang lehma kohta ning teravilja saagikus iseloomustavad osatootlikkust. Nende näitajate<br />
areng on Eestis viimase 20 aasta jooksul olnud EL-12 riikidega võrreldes mõnevõrra kiirem, kuid mitte<br />
palju. Eesti keskmine piimatoodang lehma kohta on ELi riikide võrdluses samal tasemel, kuid teravilja<br />
saagikused on ELi keskmisest kaugel ning jäävad alla ka Läti, Leedu ja Soome näitajatele. Kõrget<br />
piimakust ja teraviljade saagikust ei saa aga seada eesmärgiks omaette, eelkõige tuleks silmas pidada<br />
tootmise keskkonnasäästlikkust. Samas aga ka kuluefektiivsust, kalkuleerides seda, kui kallis on<br />
täiendav piima- või teraviljakilogramm. Seega on oluline panustada teadustöösse ning nõuandesse,<br />
mis aitaksid tõsta põllumajandustootjate tootlikkust.<br />
Põllumajanduslike ettevõtete maakasutuse muutused<br />
Eduka põllumajandustootmise aluseks on peamiste tootmisvahendite olemasolu, kaasaegsete<br />
tehnoloogiliste võtete kasutamine, looduslike ressursside säästlik kasutus ja toimetulek volatiilsetest<br />
maailmaturu hindadest tingitud muutliku turukonjunktuuriga.<br />
Põllumajandusmaa pindalalt elaniku kohta (0,69 ha elaniku kohta) on Eesti Euroopa riikide (EL-27<br />
riikides keskmiselt 0,37 ha elaniku kohta) seas esimeste hulgas, kuid selle kasutamise tulusust on seni<br />
oluliselt mõjutanud EL-15 riikidest rakendatavast erinev otsetoetuste süsteem, mis piiras<br />
toetusõigusliku põllumajandusmaa 2003. a referentsiga ning oluliselt madalam toetuste tase.<br />
Sama piiratud tulusust iseloomustab ka põllumajanduse lisandväärtuse (sh toetused) loomine<br />
põllumajandusmaa hektari kohta. Eurostati 2010. a struktuuriuuringu andmetel on EL-27 vastav<br />
46
näitaja 782 eurot/ha kohta, kuid Eestis vaid 253 eurot/ha kohta. Ka põllumajanduses hõivatu kohta<br />
loodud lisandväärtuse osas jääb Eesti vastav näitaja 12 421 eurot hõivatu kohta siiski veel oluliselt<br />
maha EL-27 keskmisest (13 749 eurot hõivatu kohta). Võrreldes eeltoodud näitajaid samades<br />
klimaatilistes tingimustes olevate lähimate naabritega, saab tõdeda et Lätit ületame oluliselt mõlema<br />
positsiooni osas (Lätis vastavalt 143 eurot/ha kohta ja 4 241 eurot hõivatu kohta). Soomega võrreldes<br />
kasutame maad ligi 2,5 korda madalama efektiivsusega, kuid hõivatu kohta ületab põhjanaaber meie<br />
tootlust vaid 10% võrra (vastavalt 634 eurot/ha kohta ja 13 607 eurot hõivatu kohta).<br />
Eestis kasutuses olevast põllumajandusmaast, mida on 2010 aasta seisuga 940 930 hektarit, on väga<br />
suure osakaaluga püsirohumaa (31,5%, võrdlusena haritavat maad on 68% ja püsikultuuride all 0,3%),<br />
sealhulgas rohumaa, mida ei kasutata aktiivselt põllumajandustootmiseks, vaid hooldatakse vastavalt<br />
headele põllumajandus- ja keskkonnatingimustele. Sellist olukorda on soosinud ühtse pindalatoetuse<br />
nõuded. Seetõttu käsitletakse järgnevas ettevõtete analüüsis eelkõige tegelikult tootvaid ettevõtteid<br />
ja nende tootmise kitsaskohti, et toetada selliseid muutusi järgneval perioodil, mis parandavad<br />
põllumajandussektori tootlikkust, meelitavad sektorisse investeeringuid ning pidurdavad<br />
püsirohumaa hooldajate osatähtsuse suurenemist otsetoetuse saajate hulgas.<br />
Põllumajanduslike majapidamiste arv<br />
Statistikaamet käsitleb põllumajandusliku majapidamisena neid majapidamisi, mis kasutavad<br />
vähemalt 1 ha põllumajandusmaad või kus toodetakse põllumajandussaadusi peamiselt müügiks.<br />
Selliste põllumajanduslike majapidamiste arv on vähenenud aastatel 2005-2010 29%. 2005. a oli ehk<br />
põllumajanduslikke majapidamisi 27 747 ja 2010. aastal 19 700.<br />
Põllumajanduslikest majapidamistest oli äriregistris 2011. aasta 1. jaanuari seisuga registreeritud 16<br />
364 põllumajandus-, jahindus- ja metsamajandusettevõtet, sh füüsilisest isikust ettevõtjaid 12 307<br />
(75%), juriidilisi isikuid 3 769, mittetulundusühistuid 285 ja sihtasutusi 3.<br />
Lisaks iga-aastasele põllumajanduslike majapidamiste statistilisele vaatlusele viiakse üle kahe aasta<br />
läbi ka majapidamiste struktuuri uuringuid, kus andmete kogumise objektiks on nö professionaalsed<br />
ettevõtjad. 2010. a põllumajandusloenduse andmeil oli selliseid ettevõtjaid 7 301, kes põhilise osa<br />
oma sissetulekutest said põllumajanduslikust tootmisest.<br />
Tootmistüüpidest tegeles 39,4% ettevõtetest taimekasvatusega, 26,6% piimatootmisega, 19%<br />
segatootmisega ning ülejäänud 15% aianduse, püsikultuuride, loomakasvatuse ning sea- ja<br />
linnukasvatusega.<br />
Põllumajandusmaa kasutus<br />
Kuigi vaadeldud perioodil on majapidamiste arv vähenenud 29%, on kogu põllumajandusmaa kasutus<br />
samal ajal suurenenud 13%. Sellise muutuse tulemusel on keskmise majapidamise maakasutus<br />
suurenenud 2005. aasta 29,9 hektarilt 2010. aastal 47,6 hektarile ehk 59%.<br />
Kui vaadata majapidamiste arvu ja nende maakasutust erinevates suurusklassides ha arvu alusel, siis<br />
ilmneb, et Eesti põllumajanduslike majapidamiste struktuuris on kaks olulist ettevõtete gruppi. Kuni<br />
10 ha suuruse maakasutustega majapidamisi on arvuliselt üle poole (54%) majapidamistest, kuid nad<br />
kasutavad ainult 5% kogu põllumajandusmaast. Samal ajal üle 100 ha suurusega majapidamisi on ligi<br />
kümnendik (9%) ja nad kasutavad 73% kogu põllumajandusmaast. Võrreldes lähimate naabritega<br />
(Balti riigid ja Soome) on Eestis põllumajandusmaa jaotus kõige ebavõrdsem, seega on vaja poliitika<br />
kujundamisel arvestada eri tootjagruppide vajadustega.<br />
Joonis 16. Põllumajanduslikud majapidamised ja nende põllumajandusmaa kasutus erinevates<br />
põllumajandusmaa suurusklassides aastatel 2001-2010, %<br />
47
Allikas: Statistikaamet<br />
Põllumajandusliku majapidamise keskmise suuruse järgi on Eesti ühes grupis selliste EL<br />
liikmesriikidega nagu Saksamaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia. EL-27 keskmiselt vähenes aastatel<br />
1995-2007 majapidamiste arv 2,2% aastas, kuigi maakasutus vähenes EL-15 riikides, kus paikneb 70%<br />
kasutatavast põllumajandusmaast, vaid 0,3% aastas, viidates sarnasele kontsentreerumisprotsessile.<br />
Eestis on põllumajanduslike majapidamiste arv vähenenud kiiremini kui ELis keskmiselt ning ka<br />
kiiremini kui Lätis ja Soomes. Tootjate arv on vähenenud ühelt poolt peamiselt nende majapidamiste<br />
arvelt, mis ei suuda oma põllumajandusliku tegevusega pakkuda ka ühele pereliikmele piisavat<br />
sissetulekut, ning teiselt poolt nende majapidamiste arvelt, kes tegelikult ei olnud professionaalsed<br />
põllumajandustootjad. See omakorda võimaldab põllumajanduslike majapidamiste arvu vähenemist<br />
vaadata positiivse külje pealt – põllumajanduslike majapidamiste struktuur on korrastunud ning<br />
majanduslikult jätkusuutmatud üksused on sektorist lahkunud. Sellega on sektorisse alles jäänud<br />
efektiivsemad tootjad ja on kasvanud ka põllumajandussektori konkurentsivõime tervikuna.<br />
Kuigi suuremate majapidamiste osakaal põllumajanduslikus tootmises on oluline, ei saa tähelepanuta<br />
jätta väiksemaid majapidamisi, kes tagavad maapiirkondade asustatuse ja põllumajandusmaa<br />
kasutamise ja põllumajandusliku tegevuse jätkumise ka vähem viljakatel ja äärealadel ning vajavad<br />
selle olukorra jätkumiseks sihipäraseid toetusmeetmeid. Põllumajandusliku majapidamise<br />
jätkusuutlikkusele hinnangut andes tuleb analüüsida, kui suur osa majandustegevuse tulemusest<br />
saadakse toodetud saaduste müügist turult st netolisandväärtust ilma toetusteta ning kui suur on<br />
ettevõtte investeerimisvõime, et tagada tootmistehnoloogiliste uuenduste rakendamine ja seeläbi<br />
tootlikkuse edasine kasv.<br />
Põllumajandusettevõtete majandustulemused<br />
Põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse analüüsimisel on olulisel kohal tootlikkuse analüüsimine.<br />
Üheks tootlikkuse näitajaks on kogutoodangu väärtuse suhe kogukuludesse, mille järgi saab anda<br />
hinnangu ettevõtte tegevuse kohta tervikuna. Kogutoodangu väärtuse ja kogukulude suhtarv näitab,<br />
mitu eurot kogutoodangut tootis iga tootmisesse kulutatud euro. Kui kogutoodangu ja kogukulude<br />
suhe jääb alla ühe siis aruandeaastal toodetud toodangu väärtus ei katnud selle tootmiseks tehtud<br />
kulutusi.<br />
48
FADN andmetel oli 2006. aastal Eesti põllumajandustootjatel keskmiselt põllumajandusettevõtte<br />
kohta kogutoodangu väärtuse suhe kogukuludesse 0,96 29 . Seega toodangu väärtus ei katnud selle<br />
tootmiseks tehtud kulutusi. 2007. aasta oli põllumajanduse jaoks veidi parem ning kogutoodangu<br />
vääruse suhe kogukuludesse suurenes keskmiselt põllumajandustootja kohta 1,08-le. Järgneva kahe<br />
aasta jooksul, mil võrreldes 2007. aastaga teravilja kokkuostuhinnad langesid ning<br />
põllumajandussaaduste tootmise vahendite ostuhinnaindeks omakorda kasvas (2,3%), vähenes<br />
kogutoodangu väärtuse suhe kogukuludesse oluliselt. 2008. aastal oli kogutoodangu väärtuse suhe<br />
kogukuludesse 0,89, 2009. aastal 0,83 ning 2010. aastal 0,90. 2011. aastal kogutoodangu väärtuse<br />
suhe kogukuludesse küll suurenes võrreldes 2008. aastaga, kuid jäi ikka alla ühe (0,95), mis näitab, et<br />
ilma toetusteta ei kata põllumajanduses toodangu väärtus tootmiseks tehtud kulutusi.<br />
Arvestades kogutoodangu väärtuse hulka ka toetused (v.a investeeringutoetused), on antud näitaja<br />
olnud üle ühe kõigil vaadeldavatel aastatel, kõige kõrgem (1,33) 2007. aastal. Seega kattis ainult<br />
2007. aastal kogutoodangu väärtus tootmiseks tehtud kulutused, kuid tänu toetustele jõudsid<br />
põllumajandustootjad positiivse tulemuseni ka teistel analüüsitavatel aastatel.<br />
Toetuste (va investeeringutoetused) osa kogutoodangu väärtuses on väiksematel<br />
põllumajandustootjatel (standardkogutoodangu 30 väärtus 4000-8000 eurot) suurenenud 2006 aasta<br />
33,9%-lt 2011 aastaks 41,2%-ni. Põllumajandustootjate, kelle standardkogutoodangu väärtus on 500<br />
000 eurot ja enam, kogutoodangu väärtus on jäänud samaks.<br />
Põllumajandustootmises tuleb arvestada ka erinevustega toodangule tehtavates kulutustes mahe- ja<br />
tava toomises. Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskuse poolt 2011. aastal läbiviidud uuringu kohaselt on<br />
mahetoomine nii taime- kui loomakasvatuse valdkonnas võrreldes tavatootmisega vähem<br />
efektiivne 31 . Uuringu kohaselt oli mahepiimakasvatuses kattetulu vahe võrreldes tavatootmisega ühe<br />
looma kohta ligi 521 eurot mahetootja kahjuks, lambakasvatuses 19 eurot ute kohta mahetootja<br />
kahjuks. Mesilaste pidamisel oli kattetulu vahe võrreldes tavatootmisega mesilastaru kohta 70-75<br />
eurot mahetootja kahjuks võrreldes tavatootmisega. Samuti on ka maheteraviljakasvatus võrreldes<br />
tavateraviljakasvatusest vähem kasumlikum (kattetulu vahe on kuni 550 eurot hektari kohta<br />
mahetootja kahjuks). Avaldunud efektiivsuse vahe kompenseeritakse mahepõllumajandustoetuse<br />
abil.<br />
Majandusliku suuruse gruppide lõikes on kogutoodangu väärtuse suhe kogukuludesse olnud<br />
väiketootjate grupis suhteliselt kõrgem kuna väiketootjatel puudub enamasti tööjõukulu. Samuti on<br />
väike- ja keskmise suurusega tootjate hulgas palju mahetootjaid, kellel on toetuste tase kõrgem kui<br />
tavatootjatel. Perioodil 2008-2011 on kogutoodangu väärtuse suhe kogukuludesse ilma toetusteta<br />
olnud enam-vähem võrdsel tasemel (alla ühe) kõigis suurusgruppides, kuid koos toetustega on<br />
suurtootjatel vastav näitaja aga olnud tunduvalt madalam kui väiksematesse suurusgruppidesse<br />
kuuluvatel tootjatel.<br />
Ettevõtte elujõulisuse seisukohalt on üheks määravaks teguriks võime investeerida tootmise<br />
arendamisse ning investeeringuid mõjutavad ettevõtte olemasolevad kohustused. FADN andmetel<br />
moodustas 2011. a võõrkapitali osakaal koguvara väärtusest keskmiselt põllumajandusettevõtte<br />
kohta 28%, mis on võrreldav 2006. a seisuga, mil võõrkapitali osakaal oli keskmiselt<br />
põllumajandusettevõtte kohta 27%. Sõltuvalt tootmistüübist on kohustuste osakaal ettevõtetes<br />
erinev. Piimatootmise ettevõtetes moodustas võõrkapital osakaal 2011. aastal keskmiselt 38%,<br />
taimekasvatuses 22%, aianduses 12%, loomakasvatuses 18%, segatootmisettevõtetes 23% ja<br />
püsikultuuride kasvatamisega tegelevates ettevõtetes 29% koguvara väärtusest.<br />
29 Kogutoodangu väärtus ei sisalda investeeringutoetusi.<br />
30 Põllumajandusettevõtte majanduslik suurus määratakse standardkogutoodangu väärtusena vastavalt maakasutusele ja<br />
kasvatatavate põllumajandusloomade arvule antud ettevõttes. Standardkogutoodangu arvutamisel kasutatakse<br />
standardtoodangu koefitsiente, mis on arvutatud viie aasta keskmisena vastavalt Eesti keskmistele saagikus- ja<br />
produktiivsusnäitajatele ning hindadele vaatlusalustel aastatel.<br />
31 Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskuse uuring “ Mahetootmisele ülemineku ja mahetoetuse mõju põllumajandusettevõtete<br />
tootmis- ja majandusnäitajatele“ (Tartu 2011)<br />
49
Põllumajandusettevõtete majandusliku olukorda ning investeerimisvõimet saab hinnata ka<br />
netolisandväärtuse 32 (NLV) kaudu. Mida suurem on netolisandväärtus, seda rohkem jääb ettevõttele<br />
vahendeid töötasude maksmiseks, investeeringute tegemiseks ja ettevõtjatuluks.<br />
Võrreldes ELi keskmisega on Eestis NLV nii ettevõtte kui ka tööjõu aastaühiku 33 (TJÜ) kohta madalam.<br />
Kui EL FADN andmebaasi alusel oli 2009. a keskmine NLV põllumajandusettevõtte kohta ELis 22 695<br />
eurot ning põllumajandustöötaja kohta 13 873 eurot, siis Eestis olid vastavad näitajad EL FADN<br />
andmebaasi alusel 20 542 eurot põllumajandusettevõtte kohta ning 8 360 eurot<br />
põllumajandustöötaja kohta ehk tulemuslikkus TJÜ kohta moodustas 2009. aastal ligi 60% ELi<br />
keskmisest ning NLV keskmiselt ettevõtte kohta oli ligi 10% võrra väiksem ELi keskmisest. FADN<br />
andmetel oli Eestis 2011. a NLV TJÜ väärtus 16 376 eurot, mis võrreldes 2009. aastaga (13 873 eurot)<br />
on kasvanud 18%.<br />
Kui 2011. aastal on võrreldes 2006. aastaga Eestis NLV nii keskmiselt ettevõtte kui TJÜ kohta<br />
suurenenud, siis samas on ka see näitaja teinud aastatel 2008-2009 läbi suure languse, mis oli<br />
otseselt seotud põllumajandussektoris toimunud üldiste muutustega (saagikuse kõikumised,<br />
sisendite hindade kallinemised jpm). NLV kasvu TJÜ kohta on mõjutanud oluliselt tööjõu efektiivsem<br />
kasutamine. Kui 2006. aastal oli põllumajandusettevõttes keskmiselt 2,76 TJÜ, siis 2011. aastal oli<br />
põllumajandusettevõttes keskmiselt 2,01 TJÜ.<br />
Kõige rohkem tööjõudu kasutati sea- ja linnukasvatusega tegelevates ettevõtetes 34 , kus oli 2011.<br />
aastal keskmiselt 5,2 TJÜ (sh 0,65 TJÜ oli tasustamata). Piimatootmisega tegelevates ettevõtetes oli<br />
keskmiselt 4,3 TJÜ. Taimekasvatusega tegelevates ettevõtetes oli keskmine tööjõu ühikute arv 1,3 ja<br />
loomakasvatusega tegelevates ettevõtetes 1,4. Aianduses oli vastav näitaja 1,5 TJÜ. Suur osa sellest<br />
oli tasustamata (eriti just väiksemates ettevõtetes). Reeglina tasustatud tööjõu osakaal kasvab koos<br />
ettevõtte mahu kasvuga. Tööjõu kasutamise efektiivsus mõjutab mõjutas ka NLV taset tööjõu<br />
aastühiku kohta.<br />
Põllumajandustootjate majandusnäitajate alusel on tootmistüüpide lõikes viimastel aastatel kõige<br />
edukam olnud taimekasvatus, kus NLV tööjõu aastaühiku kohta 2010. aastal võrreldes 2009. aastaga<br />
tõusis 2,6 korda ehk 18 851 euroni ning 2011. aastal NLV tööjõu aastaühiku kohta kasv jätkus,<br />
ulatudes 23 404 euroni. Kolme aastaga kasvas seega taimekasvatusettevõtetes NLV tööjõu<br />
aastaühiku kohta üle kolme korra. Kolme aastaga on NLV tööjõu aastaühiku kohta kasvanud<br />
piimatootmises 2,1 ning segatootmises 1,8 korda. Sea- ja linnukasvatuses oli 2011. aastal NLV tööjõu<br />
aastaühiku kohta näitaja osas tagasiminek nii 2010. kui ka 2009. aastaga võrreldes. Aianduses oli<br />
2011. a seisuga NLV tööjõu aastaühiku kohta alates 2008. aastast vähenenud 25% (8 338 eurolt 2008.<br />
aastal 6 214 eurole 2011. aastal). Loomakasvatuses saavutati 2011. aastal sama näitaja osas 2010.<br />
aasta tasemest kõigest 82%.<br />
Majandusliku suuruse gruppide lõikes olid tulemused väga erinevad. 2011.a oli ettevõtjatel, kelle<br />
standardkogutoodangu väärtus oli vahemikus 4000 kuni 8000 eurot NLV/TJÜ 5497 eurot,<br />
suurusgrupis 8000–25 000 eurot 6505 eurot. Kõige suurem oli NLV/TJÜ kohta grupis 100 000 – 500<br />
000 eurot, kus NLV/TJÜ oli 26 622 eurot. Suurusgrupis 500 000 ja üle oli NLV/TJÜ kohta 21 778 eurot.<br />
Arvestades, et suuremates ettevõtetes on hõivatud rohkem töötajaid (suurusgrupis<br />
standardkogutoodangu väärtusega rohkem kui 500 000 eurot oli tasustatud tööjõudu 24,1 TJÜ, kuid<br />
suurusgrupis 100 000 kuni 500 000 eurot oli tasustatud tööjõudu 2,7 TJÜ), moodustab töötajate<br />
palgakulu olulise osa ettevõtjatulust.<br />
Maaparandus<br />
Eesti paikneb kliimavööndis, kus sademete hulk ületab oluliselt auruvuse. Eesti Meteoroloogia ja<br />
Hüdroloogia Instituudi andmetel on meil sademete keskmine aastahulk 520–820 mm. Auruvuse<br />
32 Netolisandväärtuse (NLV) leidmiseks liidetakse kogutoodangu väärtusele toetused (v.a investeeringutoetused) ning<br />
lahutatakse eri- ja üldkulud ning põhivara kulum.<br />
33 Tööjõu aastaühik (TJÜ) on arvestuslikult 2200 töötundi aastas.<br />
34 Põllumajandustootjate majandusnäitajad 2011, Maamajanduse infokeskus 2012. a<br />
50
suuruseks hinnatakse keskmiselt 360-440 mm aastas. Niiske kliima, tasandikuline reljeef, hõre<br />
looduslik hüdroloogiline võrgustik ja vett halvasti läbilaskvad pinnased põhjustavad ulatusliku<br />
soostumise. Mullastiku suuremõõtkavalisel kaardistamisel saadud andmetel on üle poole (56-57%)<br />
Eestist kaetud märgade st. glei-, turvastunud ja turvasmuldadega. Sood katavad 23% maismaast.<br />
55% (522 000 ha) kasutuses oleva põllumajandusmaa ja 698 000 ha metsamaa sihipärane kasutamine<br />
on võimalik ainult juhul, kui sellel maal tagatakse maaparandussüsteemide nõuetekohane toimimine.<br />
See toimub vahepeal kasutamata ja parandamist vajava maa arvelt. Korras maaparandussüsteemid<br />
loovad eelduse põllumajandusmaa kasutamiseks ja leevendavad põllumajandustootmisel kahjulikult<br />
toimivaid ilmastikunähtusi – liigseid sademeid ja põuda. Samuti aitavad investeeringud maa<br />
taristusse kaasa ettevõtte konkurentsivõime kasvule läbi tootmistõrgete vähenemise ning<br />
tootmiskindluse tõstmise.<br />
Enamik olemasolevatest kuivendussüsteemidest on enam kui 30 aastat vanad ja vajavad uuendamist<br />
ning rekonstrueerimist. Maaparandussüsteemid on valdavalt 60–400 ha suurused ja paiknevad<br />
üldjuhul mitme maaomaniku maal. Maaparandussüsteeme ja eelkõige eesvoole on aga võimalik<br />
korras hoida vaid ühistööna, paraku on maaparandusalane ühistegevus keerukas ja aeganõudev töö.<br />
Eestis oli 2011. aasta lõpu seisuga kokku 193 maaparandusühistut ning nende tegevuspiirkonnas<br />
asuvate eesvoolude pikkuseks on 2 207 km ja reguleeriva võrgu pindalaks 130 900 ha.<br />
Maaparandustööd, mis on Eestis maatulundusmaa kasutamise eelduseks vajalikud, kuid otsest ega<br />
olulist puhast tulu ettevõttele ei too ning selle investeeringu tasuvusaeg on ca 10 aastat hakatakse<br />
tegema viimases hädas või kui muude ettevõtte jätkusuutlikkuseks vajalike investeeringute esmane<br />
vajadus on täidetud.<br />
Samuti pidurdab maapandussüsteemi tervendusööde tegemist Eestile iseloomulik suur rendimaade<br />
osakaal ja lühiajalised rendilepingud, mistõttu ei ole rentnikud huvitatud pikaajalise mõjuga ja mitte<br />
kiiret tulutoovate investeeringute tegemistest. Seetõttu on maaparandustööde tegemine<br />
maakasutajale kulukas ja keerukas lisakohustus, ning käib enamikule maaomanikest ilma toetuseta<br />
üle jõu. Eespool nimetatud põhjused halvendavad maaparandussüsteemide seisukorda veelgi, mis<br />
võib tingida maa kasutusest väljaminemise.<br />
2011. aastal Põllumajandusameti poolt vesikondade maaparandushoiukavade jaoks läbi viidud<br />
uuringu kohaselt oli puudulikus kuivendusseisundis 29% maaparandussüsteeme, 2005. aastal oli<br />
vastav näitaja 26%. Aastatel 2004-2013 makstud MAK toetuste abiga oli võimalik põllumajandusmaal<br />
rahuldada maaparandussüsteemide rekonstrueerimisvajadusest umbes 15% ja uuendamise<br />
vajadusest umbes 25%.<br />
Joonis 17. Maaparandusühistute arv ja maaparandusühistu liikmete arv maaparandusega seotud<br />
katastrite arvust maakonniti seisuga 31.12.2012<br />
51
Allikas: Põllumajandusamet<br />
2.3.2 Põlvkondade vahetus põllumajandussektoris<br />
Kuigi aastaid tootmises tegutsenud põllumajandustootjad omavad suurt pädevust ja kogemust, on<br />
oluline kaasata sektorisse noori, uutele tehnoloogilistele vahenditele enam avatud tegijaid.<br />
Traditsioonilises põllumajandustootmises on meil hulk väiketootjaid ja suhteliselt väike hulk suuri<br />
põllumajandustootjaid. Viimaste aastate trendiks on väiketootjate arvu pidev vähenemine, kuid<br />
sektori jätkusuutlikku arengut silmas pidades oleks vaja leida võimalusi selle protsessi pidurdamiseks.<br />
Eesti majapidamiste omanike vanuseline struktuur oli 2005. aastal EL27 keskmisega võrreldes parem<br />
(alla 35-a ja 65-a ning vanemate suhe oli vastavalt 0,23 ja 0,20), mis 2007. aastal oli nooremate arvu<br />
kiire vähenemise tõttu mõnevõrra kehvem (vastavalt 0,17 ja 0,18). 2010. aastaks oli toimunud<br />
nooremate omanike osatähtsuse kasv nii Eestis, kui ka EL27 keskmisena ning suhtarvuks kujunes<br />
vastavalt 0,24 ja 0,25.<br />
Tabel 30. Majapidamiste omanike vanuselise struktuuri muutused, 2005, 2007 ja 2010<br />
Alla 35-a ja 65-a ning vanemate suhe<br />
2005 2007 2010<br />
EL (27 liikmesriiki) 0,20 0,18 0,25<br />
Eesti 0,23 0,17 0,24<br />
Läti 0,27 0,24 0,18<br />
Leedu 0,16 0,10 0,17<br />
Poola 0,74 0,76 1,75<br />
Rootsi 0,26 0,25 0,18<br />
Saksamaa 1,26 1,03 1,34<br />
Soome 1,47 1,47 0,90<br />
Taani 0,39 0,29 0,25<br />
Allikas: Eurostat, Statistikaamet<br />
2010. aastal oli võrreldes 2007. aastaga Eesti majapidamistes suurenenud noorte majapidamisjuhtide<br />
ja vähenenud vanemate juhtide arvukus, mistõttu on nende vanusegruppide suhe kasvanud 0,17-st<br />
kuni 0,24-ni, ehk on võrreldav Taani (0,25), Ungari (0,24) ja EL27 keskmise tasemega (0,25), kuid on<br />
endiselt ebarahuldav ja jääb Soome (0,90), Saksamaa (1,34) ja Poola (1,75) tasemest kordades<br />
madalamaks.<br />
65-aastaste ja vanemate majapidamiste juhtide osatähtsus on Eestis 2005-2007. aastate jooksul<br />
suurenenud 28,4%-lt kuni 31,1%-ni, mis 2010. aastal alanes 28,3%-ni. Alla 35-aastaste majapidamiste<br />
juhtide osatähtsus oli ajavahemikul 2005-2007 vähenenud üle 1,3 korra (7,0%-lt kuni 5,2%-ni), mis<br />
viitas juba tookord vajadusele jätkata noorte ettevõtjate toetamist suuremas ulatuses. EL27 vastav<br />
noorte osatähtsuse keskmine näitaja 2007. aastal oli 6,0%, mis 2010. aastaks suurenes 7,5%-ni.<br />
2010. aastaks on noorte majapidamiste juhtide osatähtsus Eestis kasvanud 6,9%-ni, mis on võrreldav<br />
2005. aasta omaga (7,0%). Oluline osa selles on MAK 2007-2013 raames rakendatud noorte<br />
põllumajandustootjate toetusmeetmel. 2012. aasta lõpuks oli toetust saanud 520 põllumajandusliku<br />
eriharidusega ja töökogemusega noort ettevõtjat, kes moodustasid üle ⅓ alla 35-aastastest<br />
majapidamiste juhtidest.<br />
MAK 2007-2013 vahehindaja hinnangul 35 on noorte põllumajandustootjate toetusmeede<br />
soodustanud erialase pädevusega ja töökogemusega noorte siirdumist põllumajandusettevõtlusesse.<br />
Tänu toetusele on toodud põllumajandussektorisse täiendavat teadmist, kompetentsi ning<br />
35 Eesti maaelu arengukava 2007-2013 vahehindamine. Ernst & Young Baltic AS, Tallinn, 2010<br />
52
ettevõtlusinitsiatiivi, mis mõjutab positiivselt põllumajandussektori struktuurset kohanemist ja<br />
arengut.<br />
Arvesse võttes, et senised noorte põllumajandustootjate toetusmeetme rakendamise tulemused on<br />
positiivsed, kuid noorte majapidamisjuhtide osakaal on siiski veel ebapiisav, tuleb senisest suuremal<br />
määral soodustada põllumajandusalase pädevusega ja töökogemusega noorema juhtide põlvkonna<br />
osalemist põllumajandustootmises.<br />
53
2.4 Prioriteet 3: toidutarneahel ja riskijuhtimine<br />
2.4.1 Põllumajandustootjate integreerimine<br />
Toidusainetööstus<br />
Toiduainetööstus on põllumajandustootjate jaoks olulise tähtsusega, kuna pakub neile turgu oma<br />
toodangu turustamiseks ja toodangule lisandväärtuse andmiseks. Tegemist on jätkuvalt ühe<br />
olulisema töötleva tööstuse valdkonnaga Eesti majanduses, andes ligikaudu 2% kogu Eesti<br />
sisemajanduse koguproduktist ja moodustades enam kui 8% kogu Eesti tööstustoodangu ekspordist.<br />
Kogu töötleva tööstuse toodangu mahust on toiduainetööstus viimaste aastate jooksul moodustanud<br />
keskeltläbi 16-17%, tõustes 20%-ni vaid 2009. aastal, kuid seda ennekõike teiste töötleva tööstuse<br />
valdkondade tootmismahu suure languse tõttu. 36 Samas on ka toiduainetööstuses majanduskriisi<br />
tõttu tootmismahud vähenenud, nii moodustas 2010. aasta tootmismaht Eurostati andmetel vaid<br />
91,7% 2005. aasta tootmismahust, mis on üks suuremaid languseid EL-s. Eesti toiduainetööstuse<br />
toodangumahust moodustavad valdava osa piima-, liha- ja joogitööstus, mis annavad kokku peaaegu<br />
60% kogu toiduainetööstuse toodangumahust, piimatööstus üksi moodustab seejuures veidi alla 30%<br />
kogu toiduainetööstuse toodangumahust. 37<br />
Kogu töötleva tööstuse hõivatutest moodustasid toiduainetööstuse töötajad 2010. aastal ligikaudu<br />
15%. Statistikaameti andmetel oli 2010. aastal toiduainetööstusettevõtetes hõivatud keskmiselt 13<br />
907 inimest. Kõige rohkem oli töötajaid pagari- ja makaroni- (22%), liha- (20%) ning piimatööstuses<br />
(16%).<br />
Toiduainetööstuse sektorite lõikes tegutses 2010. aastal enam ettevõtjaid pagaritoodete töötlemise<br />
valdkonnas (100), järgnevad kalatööstused (58), muude toiduainete töötlejad (58) ja lihatööstused<br />
(57). Kõige vähem on ettevõtjaid tegutsemas õli-, jahu ja tangainete ning valmis loomasööda<br />
töötlemise valdkondades. 38 Vaatamata küllalt suurele ettevõtjate arvule on peamiste<br />
toiduainetööstuse sektorite turud Eestis käesolevaks ajaks tugevasti kontsentreerunud. Näiteks<br />
andsid piimasektoris 2010. aastal 6 suuremat ettevõtjat ligikaudu 80% kogu piimatööstuste<br />
müügitulust ja ostsid kokku ligikaudu 90% Eestis kokku ostetavast piimast. Samamoodi andsid<br />
põhilise osa (70%) pagari- ja makaronitoodete müügitulust selle valdkonna 12 suuremat ettevõtjat<br />
ning lihatöötlemise valdkonnas moodustas kümne suurema ettevõtja müügitulu hinnanguliselt 80-<br />
39; 40<br />
90% kogu valdkonna müügitulust.<br />
Toiduainetööstuse müügitulu maht on aastatel 2005-2010 näidanud küllalt stabiilset kasvutrendi,<br />
ainus tagasilöök toimus seoses majanduskriisiga aastal 2009. Sellegipoolest oli toiduainetööstuse<br />
2010. aasta müügitulu maht 1,3 miljardit eurot, mis on ligikaudu 22% kõrgem võrrelduna 2005.<br />
aastaga. Seejuures ulatus piimatoodete müügitulu 2010. aastal 338,1 miljoni euroni, mis moodustas<br />
enam kui veerandi kogu toiduainetööstuse müügitulust.<br />
Joonis 18. Toiduainetööstuse tööjõukulu, lisandväärtus ja müügitulu töötaja kohta EL liikmesriikides<br />
(2010)<br />
36 Statistikaamet 30.04.2012<br />
37 Statistikaamet 22.04.2012<br />
38 Statistikaamet 16.07.2012<br />
39 Statistikaameti ja Äriregistri andmetel<br />
40 Toiduainetööstuses tegutsevate ettevõtjate arv on viimase kuue aasta jooksul näidanud mõõdukat langustendentsi. Kui<br />
2005. aastal tegutses sektoris 448 ettevõtjat, siis 2010. aastaks oli nende arv vähenenud 361-ni. Vähenemine on seejuures<br />
toimunud pea kõigis ettevõtjate suurusgruppides, välja arvatud kõige suuremate, enam kui 100-le inimesele tööd andvate<br />
ettevõtjate seas, mis on märk sellest, et sektoris toimub kontsentreerumine.<br />
54
Allikas: Eurostat<br />
Eesti toiduainetööstuste tööjõukulud töötaja kohta on Eurostati andmetel EL-s ühed madalamad,<br />
moodustades 2010. aastal vaid ligikaudu poole EL-27 keskmisest. Samas tõusid tööjõukulud aastatel<br />
2005-2010 küllalt kiiresti, tööjõukulud töötaja kohta tõusid nimetatud aastate jooksul tervelt 4 100<br />
euro, so 56% võrra (0).<br />
Kiire tööjõukulude kasvuga ei ole kaasnenud samaväärset tootlikkuse kasvu. Eesti toiduainetööstuste<br />
efektiivsusnäitajad jäävad siiski veel EL-27 keskmisele tugevasti alla. Kui müügitulu näitaja töötaja<br />
kohta oli EL-i toiduainetööstuse keskmisena 2010. aastal 213 000 eurot töötaja kohta, siis Eestis oli<br />
see vaid 98 000 eurot (0). 41 Efektiivsuse osas valitsevad toiduainetööstuse sektorite seas ka küllalt<br />
suured erinevused, mis tulenevad eelkõige erinevast tehnoloogilisest tasemest ja toodetavate<br />
toodete erinevast töötlemisastmest ning hinnast. Näiteks piimatööstuste müügitulu töötaja kohta on<br />
olnud toidutööstuse keskmisest oluliselt kõrgem, ulatudes 2008. aastal ligikaudu 163 000 euroni.<br />
2009. aastal oli antud näitaja seoses majanduskriisi mõjuga langes 141 000 euroni, kuid 2010. aastal<br />
tõusis taas 156 000 euroni. Ka Eesti toiduainetööstuses loodav lisandväärtus töötaja kohta jääb EL<br />
riikide keskmisega võrreldes oluliselt väiksemaks. Kui Eesti vastav näitaja oli 2010. aastal ligikaudu 19<br />
000 eurot, siis EL-i keskmine ületas <strong>45</strong> 000 eurot.<br />
Eesti toiduainetööstuse investeeringute maht materiaalsesse põhivarasse on võrreldes EL-i<br />
keskmisega samuti suhteliselt madal. Kui EL-s keskmisena investeerisid toidutööstused 2010. aastal<br />
materiaalsesse põhivarasse ligikaudu 7 000 eurot töötaja kohta, siis Eestis vaid 5 000 eurot.<br />
Investeeringute kogumaht kasvas perioodil 2005-2007 84,1 mln eurolt 105,7 mln euroni.<br />
Majanduskriisi tulemusel investeeringud aastatel 2008-2009 vähenesid, kuid 2010. aastal hakkas<br />
uuesti suurenema. 2010. aastal investeerisid toidutööstused materiaalsesse põhivarasse 73,9 mln<br />
eurot.<br />
Eesti toiduainetööstuse investeeringute määr (investeeringud materiaalsesse<br />
põhivarasse/lisandväärtus) oli 2010. aastal keskmiselt 28,4%. Võrreldes toiduainetööstuse<br />
keskmisega oli nimetatud näitaja kõige kõrgem kalatööstuses (43,5%) ning kõige madalam valmis<br />
loomasööda tööstuses (17,7%). Piima- ja lihatööstuste näitajad jäid ligikaudu 30% tasemele.<br />
Seejuures on reeglina kõrgema tööviljakusega sektorites on investeeringute tase kõrgem.<br />
Suurusgrupiti investeerisid kõige enam 250 ja enama töötajaga (29,5% kogu toiduainetööstuse<br />
investeeringutest) ning 1-9 töötajaga (13,7%) ettevõtjad.<br />
Kuigi võrdlus EL-i keskmisega viitab, et potentsiaalne investeeringuvajadus on Eesti<br />
toiduainetööstuses suur, viitavad madalad efektiivsusnäitajad vajadusele olemasolevaid<br />
töötlemisvõimsuseid efektiivsemalt kasutada. Selleks on muuhulgas vaja parandada koostööd nii<br />
41 Eurostat (22.11.2012)<br />
55
töötlemisettevõtete kui ka töötlejate ja põllumajandustootjate ühistute vahel. Töötlejate ja<br />
põllumajandustootjate ühistute vahelise koostöö raames on näiteks põllumajandustootjate ühistutel<br />
võimalik oma liikmete toodetud toodangule lisandväärtuse andmiseks toiduainetööstustel<br />
töötlemisteenuse sisse ostmine, mis võimaldab vähendada ühistute investeerimisvajadust ning<br />
samas tagada töötlemisseadmete efektiivsem kasutamine.<br />
Madala üldise investeerimisvõimekuse tõttu on tootjad ja töötlejad senini peamiselt tähelepanu<br />
pööranud investeeringutele materiaalsesse põhivarasse. Piisavalt tähelepanu ei ole pööratud<br />
investeeringutele turundus- ja müügitegevusse, mis on takistanud ennekõike kõrgema<br />
lisandväärtusega toodete tarbijateni jõudmist nii Eesti kui eksportturgudel. Müügi- ja<br />
42; 43<br />
turundusvaldkonna väheseid oskuseid kinnitavad ka mitmed uuringud.<br />
Tulenevalt siseturu väiksusest ja piiratud ostujõust sõltub Eesti toiduainetööstuse areng paljuski<br />
ekspordist – kas suudetakse suurendada eksporttoodangu mahtu ja siseneda uutele turgudele.<br />
Toiduainetööstus eksportis 2010. aastal 448,2 miljoni euro eest toodangut ning ekspordi osatähtsus<br />
toodangus oli 40,2%. 44 See näitab Eesti toiduainetööstuse konkurentsivõimet võrreldes välisturul<br />
tegutsevate konkureerivate ettevõtjatega. Kõige suurem osatähtsus toiduainetööstuse toodangu<br />
ekspordis oli piimasektoril (33%), järgnes kalasektor (21%). Kõige väiksema panuse toiduainetööstuse<br />
eksporti andsid pagaritööstus (2%) ning valmis loomasööda tootjad (1%).<br />
Käesoleval ajal ületavad piima ja teravilja tootmismahud Eesti sisevajaduse, liha tootmismahud on<br />
samuti jõudmas sisevajaduse rahuldamise piirile (Lõik 0). Seega on eeskätt nendel<br />
põllumajandustoodetel eeldusi kujuneda põllumajandussektori peamisteks ekspordiartikliteks.<br />
Eesti toidutoodete eksporti soodustavad pikaajalised traditsioonid toiduainete tootmisel ning<br />
loodusliku ja ökoloogiliselt puhta toorme kasutamine, samuti paiknemine peamiste eksportturgude<br />
läheduses. Toidukaupade ekspordi peamised sihtriigid on lähinaabrid - Leedu, Läti, Venemaa ja<br />
Soome. 2011. aastal moodustas eksport nendesse riikidesse üle 50% kogu toidukaupade ekspordi<br />
kogusummast (0). Ekspordimahtude suurendamisel ja uutele turgudele sisenemisel on oluline teha<br />
ettevõtjate vahel senisest enam koostööd, mis võimaldab pakkuda suuremaid tootekoguseid ja<br />
vähendada riske.<br />
Joonis 19. Riikide osatähtsus Eesti toidukaupade ekspordis, 2011<br />
Allikas: Statistikaamet, 09.11.2012<br />
42 “Eesti ettevõtete ekspordiprobleemid”, Eesti Kaubandus- Tööstuskoda 2010<br />
43 Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arengusuundumused“, Praxis 2012<br />
44 Statistikaameti andmed 30.04.2012, Põllumajandusministeeriumi arvutused<br />
56
Eesti toiduainetööstuse efektiivsusnäitajate madal tase võrreldes EL-i keskmisega ning oluliselt<br />
väiksemad investeeringumahud viitavad, et senisest kiirest arengust hoolimata vajab<br />
toiduainetööstuse kaasajastamine jätkuvat tähelepanu.<br />
Eesti toidutoomise ahel lõppeb liialt suures osas madala lisandväärtusega toodetega, mille hinnad ei<br />
taga ahela lülidele turult piisavalt kõrget sissetulekut. Samuti on madala lisandväärtusega toodete<br />
hinnad maailmaturul pidevalt suures ulatuses kõikuvad, mis toob endaga tihti kaasa ka siseriiklike<br />
kokkuostuhindade languse. Seega tuleb ennekõike tähelepanu pöörata jaekaubandusele suunatud<br />
kõrgema lisandväärtusega toodete tootmise osakaalu suurendamisele, mis tagab turult kõrgema ja<br />
stabiilsema sissetuleku kõigile tarneahela lülidele. Samas on efektiivsust vaja siiski parandada ka<br />
nende toodete tootmisel, mis on madalama lisandväärtusega. Seda eriti selliste toodete osas, mis on<br />
tooraineks edasistele töötlemisetappidele (nt piimapulbrid).<br />
Senisest enam tähelepanu tuleb pöörata ka valmisolekule seista vastu võimalikele välismõjudest<br />
tekkinud kriisidele. Üldise majanduskriisi tingimustes võivad korraga esineda tooraine kiire hinnatõus<br />
ja turunõudluse vähenemine, mis toovad endaga kaasa kõigi toidutarneahela lülide majanduslikud<br />
raskused. Selliste mõjude vältimiseks on vaja senisest enam tegeleda toidutarneahela lülide parema<br />
integreerituse, ahela läbipaistvuse ja hindade sujuva ülekandumise tagamisega.<br />
Põllumajandustoodete turustamine ja jaekaubandus<br />
Jae- ja hulgikaubandus on toiduahela lülidest enim kontsentreerunud ja sellega seoses omab reeglina<br />
ka suurimat turujõudu. Suuremaid jaekaubanduskette on Eesti turul käesoleval ajal 6. <strong>45</strong> Võrdlusena,<br />
2011. aastal 1. jaanuari seisuga oli äriregistris registreeritud 16 364 põllumajandus-, jahindus- ja<br />
metsamajandusettevõtjat. Kui jaesektori kontsentreerumist jälgida viie suurema jaeketi turuosa<br />
suurusena, siis Eesti kontekstis oleks trend järgmine: 1998. aastal 11%, 2003. aastal 68% ning 2005.<br />
aastal 78,8%. Tootjate ja töötlejate killustatus võimaldab jaekaubandussektoril suurendada oma<br />
turujõudu ja läbirääkimisvõimet, mis realiseerub jaekaubandusele soodsamates lepingutingimustes,<br />
kokkuostuhindades jms.<br />
Eesti Konjunktuuriinstituudi läbi viidud uuringust 46 selgub, et 2005. aastaga võrreldes on tarbijate<br />
harjumustes ja ostueelistustes toimunud mõningad muutused, mis viitab ka erinevate jaekaubanduse<br />
tüüpide turuosade muutumisele. Kui 2005. aastal ostis 65% Eesti tarbijatest oma toidukaubad<br />
peamiselt suurtest toidukauplustest, 25% väikestest toidukauplustest ja 6% turult, siis 2010. aastaks<br />
on suurte toidukaupluste osakaal kerkinud 80%-ni, väikeste kaupluste osakaal langenud 19%-ni ning<br />
turu osakaal 1%-ni. Kui veel 2005. aastal ostis kuni 2% tarbijatest oma toitu hulgiladudest,<br />
autokauplustest, otse talunikult või tootjalt ja interneti kaudu, siis 2010. aastaks ei omanud need<br />
kohad tarbimisstruktuuris enam olulist rolli.<br />
Jae- ja hulgikaubanduse kontsentreerumine tähendab, et nii põllumajandustootjate kui<br />
toidutööstuste turujõud on vähenenud. Üks võimalus teiste ahela lülide läbirääkimisvõime<br />
tugevdamiseks on soodustada nende omavahelist koostööd ja ühistegevust ning seeläbi aidata kaasa<br />
tootmismahtude kontsentreerumisele nendes sektorites.<br />
Kohalike põllumajandustoodete turustamise peamisteks takistavateks asjaoludeks on ettevõtete<br />
väiksus ja killustatus, millega kaasneb tootmise väike maht, toodangu ebaühtlane kvaliteet ja<br />
problemaatiline tarnekindlus. Suuremad põllumajandusettevõtted, kes suudavad pakkuda piisava<br />
mahuga tooteid, turustavad enda toodangu peamiselt toorainena tööstustele või vahendajate kaudu.<br />
Samas paljude väiksemate tootjate tootmismahud ei ole piisavad kontsentreerunud töötleva<br />
tööstuse ja kaubandussektoriga hinnaläbirääkimiste pidamiseks. Väikemate põllumajandustootjate<br />
võimaluseks oma konkurentsivõimet tõsta on spetsialiseeruda ja keskenduda nišitoodete tootmisele,<br />
mis ei eelda suuri tootmismahtusid, kuid võimaldab tulenevalt toodete kõrgemast hinnast saavutada<br />
<strong>45</strong> Allikas: MTÜ Eesti Kaupmeeste Liit (Toidukettide kahjumid ning käibed, Delfi Majandus, 10.07.2012,<br />
http://www.kaupmeesteliit.ee/et/uudised-2012/2540-toidukettide-kahjumid-ning-kaeibed) ja Äriregister<br />
46 Elanike toitumisharjumused ja toidukaupade ostueelistused 2010, aprill 2011<br />
57
siiski piisav sissetulek. Sellega kaasnevad loomulikult ka riskid – hooajalisusest ja ebaühtlasest<br />
saagikusest tulenevad võimalikud ohud ning potentsiaalsete klientide leidmine, kuivõrd valdavalt on<br />
tegemist toodetega, mis on mõeldud otse tarbijale turustamiseks ja mitte tööstustele tooraineks.<br />
Tarbijate ostujõud erineb ka Eesti piirides küllalt märkimisväärselt ning nišitoodete tarbijaskond asub<br />
valdavalt Eesti suuremates linnades. Arvestades nišitoodete väikeseid tootmismahtusid ja nende<br />
transpordikulusid, samuti tarbijate soovi saada kõik vajalikud toiduained võimalikult kiiresti ja<br />
mugavalt, on toodete turustamine tihti raskendatud.<br />
Nimetatud takistuste ületamiseks on üks võimalus algatada erinevaid põllumajandustoodete<br />
otseturustamisele suunatud tegevusi, nagu näiteks toiduvõrgustikud, taluturud vms. Selliste<br />
tegevuste kaudu on võimalik anda tootjatele võimalus end tarbijatele tutvustada ning tarbijate jaoks<br />
muuta kohalike toodete tarbimine oluliselt lihtsamalt kättesaadavaks. Seeläbi on kohalike toodete<br />
tootjatel võimalik edukamalt konkureerida jaekaubanduskettide poolt tarbijatele pakutavate<br />
võimalustega. Samuti on mitmeid tootjaid hõlmavate turustustegevuste korral lihtsam selliste<br />
tegevuste algatamiseks vajalikeks investeeringuteks (näiteks toodangu hoidlate ehitamine,<br />
veebipõhiste müügikeskkondade loomine, müügikohtade sisustamine, kaupluste ehitamine,<br />
müügiautomaatide ostmine ja paigaldamine, toodangu eripära arvestavate transpordivahendite<br />
hankimine jne) vahendite leidmine.<br />
Viimastel aastatel on tekkinud mitmeid taolisi algatusi, mis on kaasa aidanud kohalike toodete (nt<br />
talutoodete) turustamisele – Lõuna-Eesti Toiduvõrgustik, elavtoit.com, TÜ Eesti Mahe, Põlvamaa<br />
Rohelisem Märk, Uma Mekk, Tagurpidi Lavka jpt. Sellest hoolimata on otse talunikelt ning tootjatelt<br />
ostetavad toidukogused kuni käesoleva ajani olnud niivõrd väikesed, et uuringutes ei oma nad veel<br />
statistilist tähendust.<br />
Otseturustuse ja lühikeste tarneahelate arenguks on vaja senisest enam ühistegevust, nii toodangu<br />
ühisel turustamisel kui ka lisandväärtuse andmisel, lisaks vajavad parandamist tootjate turundus- ja<br />
müügioskused. Samuti on oluline sobivate logistiliste lahenduste välja töötamine ning vajadusel ka<br />
investeeringud nii hoiutingimuste tagamisse kui logistikasse.<br />
Lisaks toodete turule viimise parandamisele on oluline pöörata enam tähelepanu ka oma toodete<br />
eristamisele teistest sarnastest toodetest ja oma toodete erilisuse paremale tutvustamisele<br />
tarbijatele. Üks võimalus selleks on välja töötada kvaliteedikava, millega liitunud tootjad toodavad<br />
turule teatavate eriomadustega tooteid. Toodete erilised omadused tulenevad tavatoodetega<br />
võrreldes kõrgematest tootmisnõuetest ja/või erilistest tootmisviisidest, mida kavaga liitunud tootjad<br />
on otsustanud rakendada, et oma tooteid seeläbi turul muudest samalaadsetest toodetest eristada.<br />
Kvaliteedikava väljatöötamine võimaldab sellega liitunud tootjatel anda tarbijatele kindlustunde, et<br />
kava raames toodetud tooted on toodetud vastavate nõuete kohaselt ja sellest tulenevalt on<br />
tegemist tavatoodetest kõrgema kvaliteediga toodetega, mis võimaldab neid tooteid ka kõrgema<br />
hinnaga turustada.<br />
Praeguseks hetkeks ei ole samas ühtki siseriiklikku toidukvaliteedikava Eestis tekkinud. See viitab<br />
asjaolule, et toidukvaliteedikava välja töötamine ja selle raames toodete turule toomine ei ole<br />
põllumajandustootjate silmis atraktiivne võimalus oma toodete eristamiseks ja müügi- ning<br />
turundustegevuse parandamiseks. Tagamaks kõrgekvaliteediliste, mahe- ja nišitoodete turulepääsu<br />
tuleb senisest suuremat tähelepanu pöörata põllumajandustootjate aktiivsemale osalemisele<br />
toidukvaliteedikavades.<br />
Mahepõllumajandusliku tootmisviisi näol on tegemist Euroopa Liidu ülese toidukvaliteedikavaga.<br />
Vaatamata mahesaaduste populaarsuse kasvule tarbijate seas on takistuseks mahetöötlemise ja<br />
turuarenduse mahajäämus. Hoolimata sellest, et Eestis moodustab mahepõllumajandusmaa ligi 13%<br />
kogu põllumajandusmaast, on mahetoodete osakaal jaekäibest siiski väga tagasihoidlik (0,36%) 47 .<br />
Eestis tegutses Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) andmetel 2012. aasta augusti seisuga 147<br />
tunnustatud mahetoidu käitlemisega tegelevat ettevõtet, neist 61 tegelesid mahetoidu töötlemisega.<br />
47 ibid<br />
58
Ülejäänud 86 ettevõtet tegelesid vaid mahetoidu ladustamisega ja turustamisega. Kõige enam oli<br />
2012. aastal tunnustatud teravilja ning puu- ja köögivilja töötlemis- ja turustamisega tegelevaid<br />
ettevõtjaid, vähem oli mahepiima ja –liha käitlejaid. Valdavalt on seejuures tegemist väikeste<br />
ettevõtjatega, kes töötlevad enda kasvatatud saaduseid, kuid kellel omakorda on väikeste mahtude<br />
tõttu sobivate turustuskanalite leidmine keeruline.<br />
Mahetoidu töötlemisega tegelevate ettevõtjate majandusnäitajate kohta eraldi riiklikku statistikat ei<br />
koguta. Samuti on tegemist väga eriilmeliste ettevõtjatega, kellest paljude puhul on mahetoidu<br />
töötlemine vaid üks tegevusaladest. Seega on mahetoidu töötlemise majandusliku efektiivsuse kohta<br />
keeruline usaldusväärseid andmeid koguda ja järeldusi teha. Võrreldes äriregistrile esitatud<br />
suuremate mahetoidu töötlemisega tegelevate ettevõtjate majandusnäitajaid vastava sektori<br />
keskmiste näitajatega võib siiski teha järelduse, et valdavalt on mahetöötlejate tootlikkuse ja<br />
efektiivsuse näitajad oluliselt madalamad kui on kogu sektori keskmised tulemused. See võib olla<br />
seotud muuhulgas ettevõtjate tootmismahtude väiksusega, mis ei võimalda piisavalt investeerida<br />
tootmistehnoloogiasse. Seega on mahetoidu töötlemise efektiivsuse suurendamiseks vaja<br />
suurendada mahetoidu tooraine kättesaadavust, mis annab töötlejatele võimaluse oma<br />
tootmismahtu suurendada ja seeläbi parandada efektiivsust ja majanduslikku jätkusuutlikkust.<br />
Nii toidukvaliteedikavades osalemine kui lühikese tarneahela ja otseturustuse projektid on heaks<br />
võimaluseks ennekõike väiksematele ja nišitooteid tootvatele tootjatele anda tarbijale tagatis, et<br />
toode või tootmisprotsess on kvaliteetne, saavutada põllumajandussaaduste lisandväärtus ja<br />
suurendada turustamisvõimalusi. Et sellistes tegevustes osalemine võib tekitada lisakulutusi ja<br />
kohustusi, mida turg esialgu täielikult ei kata, tuleks põllumajandustootjaid julgustada sellistes<br />
kavades osalema. Samuti on vajalik põllumajandussaaduste tootjate ja -töötlejate koostööna<br />
tarbijate ja avalikkuse senisest aktiivsem teavitamine kohalikest toodetest ning nende toodete<br />
edendamine.<br />
Põllumajandustootjate ühistegevus põllumajandussaaduste tootmisel, töötlemisel ja turustamisel<br />
Toidutootmise tarneahela teiste lülidega võrreldes on põllumajandustootjate ettevõtted reeglina<br />
väiksemad ja enam killustatud. Põllumajandustootjad üksikuna ei ole võrdsed partnerid<br />
kontsentreerunud töötleva tööstuse ja ketistunud kaubandussektoriga hinnaläbirääkimiste<br />
pidamisel. Samuti ei jaotu lõpptarbija poolt makstav hind tarneahelas tootjate, töötlejate ja<br />
kaubanduse vahel tihti mitte vastavalt tehtud kulutustele, vaid kasumimarginaali jaotumist<br />
mõjutavad enam ahela tugevamad lülid. Lisaks otseturustuse ja kvaliteedikavade väljatöötamise<br />
eesmärgil tehtavale koostööle on ühistegevus oluline ka teise põllumajandustootjate jaoks, kes<br />
turustavad oma toodangu kokkuostjatele või toiduainetööstusele. Seega on põllumajandustootjate<br />
turujõu suurendamisel oluline tootjate omavaheline koostöö ja ühistegevus, mis võimaldab pakkuda<br />
turule korraga suuremaid tootekoguseid ja tugevdada seeläbi oma läbirääkimisvõimet võrrelduna<br />
teiste turuosalistega.<br />
Sobivaimaks põllumajandusliku ühistegevuslikuks ettevõtlusvormiks Eestis on tulundusühistu, mis<br />
pakub liikmetele võrdset kohtlemist ja õigust osaleda kasumi jaotamisel vastavalt oma panusele<br />
majandustegevuses. Äriregistri andmetel on perioodil 1995 kuni 12. juuli 2012 registreeritud kokku<br />
299 põllumajandustootjate tulundusühistut 48 . Neist võib klassikalises mõttes ühistulisteks pidada<br />
vaid 161 tulundusühistut (s.o 85 ühismajandite baasil ja hiljem loodud põllumajanduslikke<br />
abiteenuseid pakkuvat tulundusühistut, sh 5 aretusühistut, 52 põllumajandussaaduste hulgimüüjat ja<br />
48<br />
Põllumajandustootjate tulundusühistutena on vaadeldud tulundusühistuid, kes vähemalt mingil perioodil oma<br />
eksisteerimise jooksul on olnud tegevad kas otseselt põllumajandussaaduste tootmisega, liikmetele põllumajanduslike<br />
teenuste pakkumisega või siis liikmete toodetud põllumajandussaaduste ühisturustuse ja töötlemisega. Kaasatud on ka<br />
need, kes on eelnimetatud tegevusi kavandanud, kui kes ei ole veel jõudnud tegevust alustada või siis on mingil põhjusel<br />
lõpetatud enne kavandatud tegevuse alustamist. Täpsemat ülevaadet põllumajandustootjate tulundusühistutest vaata:<br />
„Ülevaade põllumajandustootjate tulundusühistutest Eestis, 2005-2009“, 2011. a, Põllumajandusministeerium,<br />
http://www.agri.ee/public/Tulundusuhistud_2011.pdf.<br />
59
24 põllumajandussaaduste töötlejat). Ülejäänud ühismajandite baasil loodud põllumajandussaadusi<br />
tootvad tulundusühistud toimivad pigem sarnaselt aktsiaseltside või osaühingutega.<br />
Kõik registreeritud ühistegevuse põhimõtete järgi loodud tulundusühistud ei alusta<br />
majandustegevust ja mitte kõik tegevust alustanud ei osutu elujõuliseks. Nii oli seisuga 12. juuli 2012<br />
neist registrist kustutatud 80 tulundusühistut (49,7%). 2010. aastal omas ühistegevuse põhimõtete<br />
järgi loodud tulundusühistutest müügitulu (tegeles majandustegevusega) vaid 54, sh 26 hulgimüüjat,<br />
23 abiteenuste pakkujat ja 5 töötlejat.<br />
26-st 2010. aastal majanduslikult aktiivsest hulgimüügiga tegelevast tulundusühistust kauplesid 11<br />
toorpiimaga, 9 teravilja ja õlikultuuridega, 2 sigadega, 1 köögiviljaga (peamiselt sibulatega), 1<br />
kartulitega, 1 mahetoodetega ja 1 loodussõbralikult kasvatatud talutoodetega. Hulgimüügiga<br />
tegelevate tulundusühistute liikmete arv (2009. a 797 liiget; 2010. a 812 liiget) ja müügitulu (2009. a<br />
90,1 mln eurot; 2010. a 124,5 mln eurot, sellest piimasektor 70,5%, teraviljasektor 17,9%, lihasektor<br />
10,1%) on aastatel 2000-2009 olnud kasvava trendiga. Tulundusühistute müügitulu osatähtsus<br />
põllumajandustoorme ja elusloomade hulgimüügis kokku on üsna suur (2009. a ~50%; 2010. a ~80%)<br />
ning osatähtsuse langustrend on viimastel aastatel pöördunud tõusule. Samas võivad<br />
piimandussektori ühistute edasisele laienemisele ja koondumisele takistuseks saada<br />
konkurentsireeglid, mis seavad piirangud ühe ühistu poolt kontrollitavale turuosale.<br />
Vähem levinud tootmisvaldkondade ja nišitoodete puhul on ühistegevuse käivitamiseks raske leida<br />
piisavalt palju sama suuruse ja huviga põllumajandustootjaid. Samas võiks toodangumahtude<br />
koondamisest saadav kasu olla suurem just neis valdkondades ning seetõttu tuleks ühistegevust<br />
soodustada.<br />
2010. aastal 23-st aktiivsest abiteenuseid pakkuvast tulundusühistust olid 8 kuivatiühistud, 12<br />
masinaühistud, 2 tõuaretusühistud (veised ja sead) ja üks veterinaarteenuseid pakkuv ühistu.<br />
Abiteenuse pakkujate müügitulu on vaatamata nende arvu kiirele vähenemisele perioodil 2000-2009<br />
siiski tulundusühistu kohta keskmiselt kasvanud, mis näitab, et alles jäänud ühismajandite baasil<br />
loodud ja hiljem põllumajandustootjate initsiatiivil registreeritud tulundusühistud on<br />
majandustegevust aktiviseerinud. Abiteenuseid pakkuvad tulundusühistud võiksid olla oluliseks abiks<br />
tootmise moderniseerimisel just väiksematele põllumajandustootjatele, kuid seni on seda võimalust<br />
kasutatud väga tagasihoidlikult. Viimase 10 aasta jooksul (perioodil 2001 - 2011) on loodud vaid 6<br />
abiteenuseid pakkuvat tulundusühistut. Selliste tulundusühistute potentsiaali näitab aga asjaolu, et 5<br />
neist olid seisuga 1. jaanuar 2012 majanduslikult aktiivsed ja vaid üks oli liikmete otsusel tegevuse<br />
lõpetanud. Edukalt on toiminud ka tõuaretusühistud, kes näevad vajadust oma tegevuse<br />
laiendamiseks ning uute ühistuliste aretusfarmide loomiseks. Abiteenuseid pakkuvad<br />
tulundusühistud võiksid põllumajandustootjatele suuremat tuge pakkuda ka tootmise<br />
mitmekesistamise suunal (eelkõige kütuste ja elektrienergia tootmisel aga potentsiaalselt ka<br />
materjali- ja keemiatööstusesse sisenemisel).<br />
Viis aktiivset põllumajandussaaduste töötlemisega tegelevat tulundusühistut jagunesid 2010. aastal<br />
sektorite vahel järgmiselt: 3 piimasektorist, 1 kartuli ja köögivilja sektorist ning 1 lihasektorist.<br />
Seisuga 12. juuli 2012 oli neist aktiivselt tegutsemas vaid kaks. Mõlemad ühistulised piimatööstused<br />
kuuluvad Eesti 5 suurema piimatööstuse hulka, neist üks omab 49 aktsiaseltsi vormis tegutsevat<br />
piimatööstust ja teine kavandab tööstuse osa aktsiaseltsi vormi üle viimist.<br />
Üldise tendentsina on perioodil 2000-2009 töötlemisvaldkonna tulundusühistute liikmete arv<br />
vähenenud ja müügitulu (2009. a 59,9 mln eurot; 2010. a 64,7 mln eurot) püsinud sama. Ühistuliste<br />
tööstuste müügitulu osatähtsus toiduainete tootmise tegevusala müügitulus kokku on väga väike<br />
(alla 6%) ja väheneb aasta-aastalt. Samas on just töötlemine see valdkond, kus kõrgemat<br />
lisandväärtust luuakse ja mis võiks olla väga oluline põllumajandustootjate sissetulekute<br />
suurendamisel. Tööstuse käivitamine eeldab väga suuri investeeringuid ja valmidust suurema kasu<br />
nimel panustada ka liikmetelt. Arvestades töötlemise alustamisega kaasnevaid suuri kulusid ja riski,<br />
49 Tulundusühistule kuulub 100% piimatööstuse aktsiatest<br />
60
on liikmete ettevaatlikkus ühisinvesteeringutel osalemisel ootuspärane. Positiivne on, et perioodil<br />
2008-2009 on siiski registreeritud ka 2 uut tulundusühistut, kes soovivad käivitada ühistulist meiereid<br />
ning samuti see, et mahetoodete hulgimüügiga tegelev tulundusühistu omab enamusosalust ka ühes<br />
osaühingu vormis tegutsevas lihatööstuses.<br />
Majandusliku ühistegevuse areng Eesti põllumajandussektoris on mitmete teiste EL-i liikmesriikidega<br />
võrreldes tagasihoidlik. Ühistegevus on enam arenenud piimasektoris ja teraviljasektoris, teistes<br />
põllumajandusvaldkondades on ühistegevus seni olnud passiivsem. Maamajanduse Infokeskuse ja<br />
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) poolt 2008. aasta lõpus ja 2009. alguses ühistegevusega<br />
tegelejate seas läbi viidud uuringu 50 kohaselt takistasid ühistegevuse arengut Eesti<br />
põllumajandustootjate hulgas eelkõige ettevõtjate usaldamatus üksteise vastu ning ettevõtjate<br />
eelistus tegutseda individuaalselt. Lisaks toodi välja, et puuduvad eestvedajad, kes ühistu loomist ja<br />
selle tegevust juhiksid, ning ettevõtjate puudulikud teadmised ja kogemused ühisturustamisest.<br />
Seega on vaja panustada nii alles tekkivatele kui juba tegutsevatele ühistutele asjakohase<br />
nõustamisteenuse pakkumisele. Kolmanda peamise probleemina toodi välja turu olukord. Nimelt<br />
leiti, et ühistud ei suuda konkureerida väliskapitalil põhinevate äriühingutega, samuti et turg on juba<br />
jaotatud, mis teeb ühistute turule sisenemise keeruliseks, ning et ettevõtjad eelistavad pikaajalisele<br />
kasule kiiret kasumit. Lisaks leiti, et toiduainetööstused takistavad põllumajandustootjate ühinemist.<br />
2011. aastal EPKK poolt läbiviidud järelküsitlus 51 näitas aga, et vastajate hinnang ühistegevuse<br />
olukorrale on võrreldes 2008-2009 läbi viidud küsitlusega paranenud ning ühistegelikes<br />
organisatsioonides on toimunud positiivsed muutused (lisandunud on uusi liikmeid, käive on<br />
kasvanud, usaldus liikmete vahel on suurenenud, palgatud on uusi töötajaid, avatud kontoreid ja<br />
virtuaalse müügi keskkondi jne). Samas mainiti arengut takistavate teguritena endiselt pädevate<br />
inimeste ja rahaliste vahendite nappust (probleeme on partnerite ja liikmete finantsdistsipliiniga,<br />
omakapital on väike ning seetõttu investeeringuks laenude ja toetuste saamine peaaegu võimatu).<br />
Üks ühistegevust takistavatest teguritest on ka tootjate paiknemine, mis eriti väiksemate<br />
tootmismahtude juures muudab transpordikulud tihtipeale ebamõistlikult suureks ja toote lõpphinna<br />
seega tarbijale vastuvõetamatult kõrgeks. Seega on vaja tähelepanu pöörata logistika alasele<br />
ühistegevusele ja ka väiketöötlemise edendamisele.<br />
Ka on tootjate ja nende ühistute aktiivsus tootmisahela järgmisele astmele liikumisel, so oma<br />
toodetele lisandväärtuse andmisel ja töötlemisega alustamisel seni olnud liialt madal. Valdav osa<br />
tegutsevatest ühistutest tegeleb oma liikmete toodangu vahendamisega, kuid sellele lisandväärtuse<br />
andmisega tegelevad vaid üksikud ühistud. See on tihti seotud töötlemisega alustamiseks vajalike<br />
investeeringute suure mahu ja ühistu võimetusega selliste investeeringute rahastamiseks vahendeid<br />
leida. Üks võimalus nimetatud takistuste ületamiseks on kaaluda ühistute ja kapitaliettevõtjate<br />
omavahelise koostöö edendamist, ennekõike ühistute välise kapitali kaasamise näol ühistute<br />
valitseva mõju all olevatesse töötlemisettevõtetesse investeerimisel. See võimaldab suurendada<br />
ühistute investeerimisvõimet ning samas tagada jätkuvalt tootjatele kasu ühistegevuses osalemisest.<br />
Kuigi ühistute loomine on hoogustunud, on paljud nendest siiski liialt väikese turujõuga, et olla<br />
võrdväärsed partnerid teistele turuosalistele. Selleks on vaja veelgi suurendada ühistute poolt turule<br />
vahendatavate toodete koguseid, mis võimaldab saavutada suuremat mastaabiefekti ja turujõudu.<br />
Seega on oluline ühistutel teha omavahel koostööd. Väiksemate ühistute omavaheline koostöö ja<br />
keskühistute areng ei ole seni olnud piisavalt kiire. Keskühistutest on edukamalt toimima hakanud<br />
vaid TÜ EPIKO piimatootmise valdkonnas ja tootmissisendite sisseostu vallas on tegevust alustanud<br />
TÜ Farm In, mille liikmeteks on põllumajandusvaldkonna tulundusühistud ja MTÜ-d. Ühistute<br />
omavaheline erinevates vormides koostöö ja keskühistute areng võimaldab ühistute liikmetel<br />
50 “Põllumajandussaaduste ja –toodete ühisturustuse praktilised näited”, EPKK, 2009<br />
51 Uuringu „Põllumajandussaaduste ja -toodete ühisturustamise praktilised näited" järelküsitlus, 2011. a, MTÜ Eesti<br />
Põllumajandus-Kaubanduskoda,<br />
http://www.epkk.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=5296/lopparuanne_yhistute+jarelkysitlus_kodukale.pdf<br />
61
ühistegevusest enam kasu saada, kuna mitme ühistu tootemahtude koondamine suurendab tootjate<br />
turujõudu ja võimalusi oma toodetele lisandväärtuse andmiseks.<br />
Sektori esindusorganisatsioonid on senisest aktiivsemalt hakanud tegelema ühistegevuse arengu<br />
toetamisega. Nii on näiteks Eestimaa Talupidajate Keskliit algatanud ühistegevuse tugikeskuse<br />
tegevuse, mille eesmärk on anda nõu ja tuge alles alustavatele ühistutele. Eesti Põllumajandus-<br />
Kaubanduskoda on algatanud ühistegevuse toimkonna tegevuse, mis koondab Põllumajandus-<br />
Kaubanduskoja ühistulisi liikmeid ja tegeleb ühistegevuse arendamisega põllumajandustootjate seas.<br />
Ühistegevus finantssektoris<br />
Üheks majandusliku ühistegevuse valdkonnaks on maapiirkondades ka hoiu-laenuühistud, mis<br />
osutavad oma liikmetest eraisikutele ja ettevõtjatele finantsteenuseid, hoiustades liikmete raha ja<br />
andes neile laenu. Selliste piirkondade hoiu-laenuühistud on oma liikmetele pakkunud ka muid<br />
klassikalisi pangateenuseid, näiteks maksete vahendamist, valuutavahetust, võimalust kanda oma<br />
palk hoiu-laenuühistus olevale arvele jms teenuseid.<br />
Erinevalt kommertspankadest ei ole hoiu-laenuühistud kasumi teenimisele orienteeritud, eesmärk on<br />
võimalikult soodsama teenuse osutamine oma liikmetele. Teiseks hoiu-laenuühistute eeliseks<br />
pankade ees on laenuotsuste tegemise kiirus. Kasumi teenimise korral jagatakse see liikmete vahel<br />
või siis pakutakse liikmetele edaspidi veelgi soodsamaid teenuseid.<br />
Eesti Panga poolt koostatud hoiu-laenuühistute 2010. aasta koondbilanss sisaldab 17 hoiulaenuühistu<br />
andmeid. Koondbilansi järgi oli hoiu-laenuühistute bilansimaht 11,1 miljonit eurot,<br />
omakapital 5,5 miljonit eurot, laenud moodustasid 7,8 miljonit eurot ja hoiused 2,7 miljonit eurot.<br />
Viimase 7 aasta suurim bilansi maht oli 2008. aastal 12 miljonit eurot. Samas kõigi krediidiasutuste<br />
koondbilansi maht oli 2010. aastal 19,6 miljardit eurot, omakapital 1,8 miljardit eurot, laenukäive 3,6<br />
miljardit eurot ning hoiusejääk 10,5 miljardit eurot. 52 Liikmete arv hoiu-laenuühistutes on tasapisi<br />
kasvav, kokku oli 2010. aastal 3 144 liiget, mis on 5,3% enam kui aasta tagasi.<br />
Ühistegevus metsandussektoris<br />
Sihtasutuse Erametsakeskus andmetel oli Eestis 2010. a novembri seisuga 97 272 erametsaomanikku,<br />
kellest ligi 96% on füüsilised isikud, metsaühistutega on nendest ühinenud ca 4 500 ehk 4,5%<br />
metsaomanike üldarvust. Seevastu ühistutesse koondunud metsaomanike omandis oleva<br />
erametsamaa pindala on üle 280 000 ha ehk üks viiendik erametsamaa kogupindalast.<br />
Keskkonnateabe Keskuse poolt väljaantud aastaraamatu „Mets 2010“ kohaselt on kogu metsamaa<br />
pindala Eestis 2 212 000 ha ning erametsaomanike valduses on sellest 1 405 900 ha. Metsaühistuid<br />
on kokku 47, kellest 34 on liitunud 1992.a asutatud erametsaomanike esindusorganisatsiooniga MTÜ<br />
Eesti Erametsaliit . Metsaühistutest valdav enamus tegutseb MTÜ vormis, tulundusühistuid on vaid 5.<br />
Lisaks nõustamisele, koolitamisele ja esindamisele abistavad Eesti metsaühistud metsaomanikke ka<br />
puidu müügil ja laiemalt metsade majandamisel. Kuna enamus väiksemaid erametsaomanikke ei müü<br />
metsa igal aastal, pigem kord elus, siis ei ole nad sageli kursis ei turuhindadega ega seadustega.<br />
Ühistute kaudu saab nii infot kui ka abi konkreetse metsamajanduslike toimingute (sh<br />
müügitehingute) kordaajamisel.<br />
Erametsaomanike metsamaterjali ühiseks turustamiseks asutasid aktiivsemad metsaühistud 2009.<br />
aastal üle-eestilise TÜ Keskühistu Eramets. Väikeste puidukoguste koondamine ühte<br />
turustuskanalisse võimaldab saada konkurentsivõimelisemat hinda. Keskühistu liikmeks võivad saada<br />
metsamajandusvaldkonnas tegutsevad Eestis registreeritud metsaomanikke koondavad<br />
tulundusühistud või mittetulundusühingud, so kohalikud metsaühistud.<br />
Keskühistu liikmete arv (2011. a lõpuks oli liikmeid kokku 13), vahendatava puidu kogus (2011. a 95<br />
000 tm) ja müügitulu (2011. a 4,6 mln eurot) on aasta-aastalt kasvanud. Arvestades, et SA andmetel<br />
52 Eesti Panga koduleht, 11.12.12<br />
62
oli Eestis raiemaht erametsades 2010. aastal 7,0 miljonit m3 ja 2011. aastal 6,9 miljonit tm, siis on<br />
ühistulise müügi osatähtsus veel kaduv-väike.<br />
Kuna puidu kokkuostu ja töötlemise turud on Eestis jaotatud tugevate ja sageli ka väliskapitalil<br />
tuginevate ettevõtjate poolt, siis on ühistulises vormis tarneahelas ülespoole liikumine väga<br />
keeruline. Siiski, ühistute turujõu kasvades, pole seegi võimatu, eriti arendades näiteks mõnda<br />
alternatiivset ja innovatiivset suunda. Seega on ühistulise tegevuse areng oluline metsaomanike<br />
integreerimiseks kõrgematesse tarneahela lülidesse.<br />
Metsaomanike oma turustusorganisatsioon omab positiivset mõju Eesti puiduturu suurendamisele,<br />
sest kasutusse võetakse rohkem seni kasutamata püsinud pere- ja väikemetsaomanike metsi. Eesti<br />
erametsaomanike struktuuris domineerivad väikemetsaomanikud, kellel reeglina puuduvad kindlad<br />
partnerid puiduturul ning hirm äris petta saada on suur. Kui neid teenindab metsaomanike endi<br />
turustusorganisatsioon, siis on nad hoopis altimad tegema puidumüügiotsuseid. Samuti võetakse<br />
kasutusele kehvemaid lanke, mis puidufirmadele seni vähe huvi on pakkunud.<br />
Lisaks ühistegevusele koolituste ja turunduse valla on metsaomanikud aktiivselt ühistegevust<br />
alustanud ka finantssektoris. 2008. aastal asutasid 42 metsaomanikku Metsa Hoiu-Laenuühistu<br />
osakapitaliga 33 000 eurot, mille tegevuspiirkond hõlmab suurt osa Eestimaast ja võtab liikmeks<br />
eelkõige erametsaomanikke. Metsa Hoiu-Laenuühistu loomise siht oli aidata kaasa erametsanduse<br />
arengule ja suurendada erametsaomanike iseseisvust. Vajadus oma hoiu-laenuühistu asutamiseks<br />
tulenes sellest, et kommertspankadest oli metsandusse investeerimiseks laenu saada väga keeruline.<br />
Loomade heaolu<br />
Eesti on ühinenud Euroopa põllumajandusloomade kaitse konventsiooniga. Eesti seadusandlusesse<br />
on üle võetud, lisaks Euroopa nõukogu loomakaitse direktiividest tulenevale, ka konventsiooni lisade<br />
soovitused. 2000. aastal vastu võetud loomakaitseseadusele on järgnenud põllumajandusministri<br />
määrused, mis käsitlevad täiskasvanud veiste, vasikate, sigade, kanade, broilerite, lammaste, kitsede<br />
ja karusloomade pidamistingimusi ning heaolu. 2013. aastal rakenduvad nõuetele vastavuse<br />
süsteemis nõuded loomade heaolule.<br />
Seadusandlike loomakasvatusnõuete täitmist kontrollivad regulaarselt veterinaarametnikud ja<br />
volitatud veterinaararstid. 2011. a kontrolliti ca 3 000 loomakasvatusettevõtet, neist ca 6%-l leiti<br />
rikkumisi, sigalate puhul oli rikkumistega ettevõtete protsent suurem, kontrollitud 32 sigalast leiti<br />
eksimusi üheksas, mis moodustab 28% kontrollitud sigalatest. VTA andmetel oli levinumateks<br />
rikkumisteks loomade pidamine mittenõuetekohastes amortiseerunud ehitistes, esinesid probleemid<br />
loomade liikumisvabadusega (loomadel oli ebapiisavalt ruumi, vasikaid peeti lõas), loomade seisundit<br />
ei jälgitud küllaldaselt, sigadel puudus tuhnimismaterjal.<br />
Üldine olukord on aastate jooksul paranenud eelkõige tänu vanade lautade rekonstrueerimisele ja<br />
uute kaasaegse sisseseadega loomakasvatushoonete ehitamisele. Uutes lautades on üle mindud<br />
veiste vabapidamisele, üha enam võetakse kasutusele lüpsiroboteid. Majandusliku ökonoomsuse<br />
saavutamiseks koondatakse loomad üha enam suurfarmidesse. Suurtootjad on reeglina<br />
seadusandlikest regulatsioonidest teadlikumad ja nende võimekus investeerida tootmistingimuste<br />
nõuetele vastavusse viimiseks on olnud suurem, väiketootjate arv aga aasta-aastalt väheneb.<br />
Tootmise intensiivistumisega kaasneb omakorda oht, et suurema produktiivsuse ja kuluefektiivsuse<br />
nimel hakatakse tegema järeleandmisi loomade heaolus. Näiteks on suuremad tootjad loobunud<br />
piimaveiste karjatamisest, sigadele allapanu kasutamisest jmt.<br />
Seadusandlusest tulenevalt peavad põllumajandusloomadega vahetult tegeleval isikul olema<br />
teadmised loomade anatoomiast, füsioloogiast, loomaliigile omastest käitumisharjumustest ja<br />
loomakaitsenõuetest. Loomade heaolu edendamiseks on EMÜ korraldanud tootjatele<br />
loomakasvatusalasid täiendkoolitusi. Koolituste maht ja erialakirjanduse tiraažid on olnud siiski<br />
väikesed, mis näitab, et huvi uuemate teadmiste ja valdkonna arendamise vastu on tootjati küllalt<br />
erinev. Arvestades, et seadusandlus täieneb pidevalt, tehnoloogia areneb kiirelt ning tootmine<br />
intensiivistub aasta-aastalt, on uute väljakutsetega toimetulemiseks ning laiema hulga tootjateni<br />
63
jõudmiseks oluline jätkata loomakaitsealast teavitustööd. Kõiki loomapidamistingimusi ei ole<br />
seadusandlikult reguleeritud ning kokkuvõttes oleneb loomade heaolu ettevõttes suuresti sellest,<br />
kuivõrd teadlikud on tootjad loomade heaolu mõjutavatest teguritest, kui oluliseks peetakse<br />
loomade pikemat karjas püsimist, nende tervise ja heaolu tagamist ning kuivõrd osatakse seda oma<br />
majapidamises korraldada.<br />
Aastal 2006 Eurobaromeetri poolt läbiviidud uuring näitas, et Eesti elanike teadlikkus loomade<br />
heaolust on väiksem, kui EL keskmine ja ka huvi, saada täiendavat infot, jäi EL keskmisele alla.<br />
Loomade kohati kehvadele pidamistingimustele on tähelepanu juhtinud<br />
loomakaitseorganisatsioonid, kes on algatanud kampaaniaid, kutsudes üles eelistama<br />
loomasõbralikumal viisil toodetud tooteid. Tarbijate teadlikkuse tõstmiseks tuleks neile anda rohkem<br />
teavet loomapidamistingimustest põllumajandusettevõtetes, sellest, kuivõrd mõjutavad<br />
loomapidamistingimused toodangu kvaliteeti ning millised tooted on toodetud loomade heaoluga<br />
enam arvestades.<br />
Teadlikkuse tõus loomade heaolust loob võimaluse arendada välja kvaliteettooteid, mille<br />
lisandväärtuseks on kõrgemate loomapidamisstandardite järgimine. Loomasõbralikumate<br />
tootmissüsteemide rakendamisel on toote omahind kallim (näiteks mahetoodangu puhul). Kuna<br />
paljud Eesti tarbijad on hinnatundlikud ja eelistavad odavamaid tooteid, siis ei pruugi kõrge<br />
kvaliteediga, ent kallimale tootele olla piisavalt turgu. MAK meetmete abil on vaja propageerida ja<br />
toetada seadusandlusest kõrgemate loomapidamisstandardite järgimist.<br />
64
2.4.2 Riskijuhtimine<br />
Põllumajandustootjatel on erinevad riskid sõltuvalt piirkonnast, toodangust ja tootmisviisist ning iga<br />
tootja peaks iseseisvalt vastu võtma oma riske vähendavaid otsuseid. 2010. aastal viis OECD läbi<br />
uuringu teraviljatootjate riskikeskkonna hindamiseks, kus uuringusse haaratud 7 riigi seas oli ka Eesti.<br />
Uuringust selgub, et Eestis varieerub teravilja saagikus enam kui teistes uuringus osalenud Euroopa<br />
riikides ja keskmisest kõrgem või madalam saagikus esineb samaaegselt enamikul riigi<br />
teraviljakasvatajatel. Eesti ei suuda mõjutada ka maailmaturu hindasid, mis tähendab seda, et kui<br />
põllumajandustootja kannatab kehva saagikuse tõttu, siis hinnad võivad maailmatasemel jääda<br />
endisele madalale tasemele ning Eesti tootjat mõjutavad kaks riski samaaegselt. Põhiliseks riski<br />
allikaks taimekasvatuses on saagi varieeruvus ilmastikuolude tõttu, loomakasvatuses võivad<br />
suurimaid kahjusid põhjustada loomataudide puhangud. Väga oluliseks riskiks kõigile<br />
põllumajandustootjatele on ka tootmissisendite (nt kütus, elekter, väetised, sööt) suured<br />
hinnatõusud ja kokkuostuhinna suur langus madala hinna tõttu maailmaturul.<br />
OECD määratleb põllumajanduses kolme erinevat tüüpi riske: 1) tavapärane risk; 2) kindlustatav risk;<br />
3) katastroofi risk.<br />
Tavapärane risk ehk korduv risk on majandustegevusega kaasnev normaalne risk, mis ei too kaasa<br />
suuri kahjusid ja on tavaliselt juhitav põllumajandustootja enda poolt. Tavapäraseks riskiks võib<br />
pidada hindade või saagikuse varieerumist vähesel määral, töötajate haigestumine jms. Toodangu<br />
mitmekesistamine on ajalooliselt on olnud kõige tähtsam riskijuhtimise strateegia. Lisaks vähendab<br />
ka põllumajandustoetusest saadav tulu tootja riskitundlikkust ja võimaldab tal rakendada kõrgemat<br />
sissetulekut toovaid, kuid suurema riskiga seotud tootmisplaane.<br />
Kindlustatavad riskid ilmuvad keskmise sagedusega ja põhjustavad keskmise suurusega kahjusid (nt<br />
saagi hävimine rahe tõttu, loomade haigestumine). Alates 2008. aastast on Eestis võimalik taotleda<br />
kindlustustoetust. Toetuse eesmärgiks on pakkuda põllumajandustootjale tootmisteguritest, loomaja<br />
taimehaigustest ning kahjurite levikust tulenevate riskide vähendamist, mille läbi tõuseb sektori<br />
krediidivõimelisus. Riik hüvitab kuni 50%-80% ulatuses põllumajandustootjale kindlustusmaksed, mis<br />
ta on tasunud kindlustusandjaga sõlmitud kindlustuslepingu alusel kindlustustoetuse perioodil. Lisaks<br />
pakuvad suuremad kindlustusseltsid põllumajandusloomade kindlustamist. Kindlustusriskideks on<br />
tulekahju, õnnetusjuhtum, haigus, vargus või röövimine.<br />
Põllumajandustootjate huvi kindlustamise vastu on olnud väike ning aastate lõikes vähenenud. Kuigi<br />
suuremate kindlustusseltsid on pakkunud võimalust ka saagi kindlustamiseks, pole seni<br />
saagikindlustuse lepinguid sõlmitud.<br />
Eestis on rapsi- ja teraviljakasvatajatel võimalus sõlmida ka foward - lepinguid, millega tootja<br />
kohustub müüma tulevikus lepingus kindlaksmääratud hinnaga kindla koguse. Tulenevalt<br />
Looduskaitseseadusest ja kooskõlas EL õigusaktidega on hüvitatud põllumajandustootjatele<br />
kaitsealuste liikide, sh pruunkaru, hundi ja ilvese tekitatud kahjusid ja kahjustuste vältimise<br />
abinõudele tehtud kulutusi. Näiteks hüvitas riik 2010. aastal loomakasvatajatele hundi tekitatud<br />
kahjusid kokku 43 350 euro ulatuses.<br />
Katastroofirisk on harva esinev, kuid suure ulatusega kahjusid põhjustav risk, nt üleujutus, põud,<br />
loomataudide puhang. Turg ei suuda sellises olukorras ise kohaneda ja võib tekkida turutõrge (vaba<br />
turu tingimustes toimuvad tehingud ei anna ühiskondlikult soovitud lõpptulemust). Erakorralist abi<br />
looduskatastroofist ülesaamiseks antakse EL riikides väga erinevatel alustel ja erinevad on ka riikide<br />
võimalused abi andmiseks. Looduskahjutoetust on Eestis makstud aastatel 1993, 1998, 2002, 2006.<br />
Looduskahjutoetust on makstud enim liigsademete põhjustatud kahju hüvitamiseks.<br />
65
2.5 Prioriteet 4: ökosüsteemid<br />
2.5.1 Elurikkus ja maastikud<br />
Looduskaitse arengukava aastani 2020 paneb paika Eesti loodushoiuga seotud valdkondade<br />
olulisemad arengusuunad. Selle üheks põhieesmärgiks on tagada liikide ja elupaikade soodne seisund<br />
ning maastike mitmekesisus, nii et elupaigad toimivad ühtse ökoloogilise võrgustikuna.<br />
Elurikkus on eluvormide ohtrus maal. Elurikkus on miljonite aastate evolutsiooni vili, mida on<br />
muutnud looduslikud protsessid ning üha rohkem ka inimesed. Elurikkus hõlmab geneetilist, liigilist ja<br />
ökosüsteemide mitmekesisust 53 .<br />
Liigiline mitmekesisus<br />
Enamasti räägitakse elurikkusest, pidades seejuures silmas liigilist mitmekesisust. Võrreldes teiste 57.<br />
paralleelist põhja poole jäävate aladega on Eesti taimestik ja loomastik mitmekesisuselt üks maailma<br />
rikkamaid. Eestis on teada 26 600 liiki, tegelik liikide arv võib küündida 40 000-ni. Umbes poole Eesti<br />
liikidest moodustavad putukad, ämblikulaadsed ja teised selgrootud.<br />
2007. a hinnati Eestis leiduvate 96 EL-is ohustatud taime- ja loomaliikide seisundit. Halvas või<br />
ebapiisavas seisundis on neist ligi 50% ja nende hulgas on ka mitmed põllumajandusest mõjutatud<br />
liigid nt juttselg-kärnkonn, harivesilik, rukkirääk, põldtsiitsitaja, niidurüdi jt. Nende liikide<br />
elutingimuste parandamine läbi elupaikade taastamise ja hoidmise on esmane prioriteet, kuna EL-i<br />
elurikkuse strateegia 2020 54 kohaselt tuleb aastaks 2020 saavutada üle-euroopalise tähtsusega liikide<br />
50%-line seisundi paranemine (võrreldes 2007. a aruandluse tulemustega 55 ).<br />
Põllumajandusmaa üldise liigilise mitmekesisuse seisundi hindamisel on leitud, et tolmeldajate (sh<br />
kimalaste) liigirikkuse ja arvukuse hoidmiseks tuleb säilitada maastikulist mitmekesisust<br />
metsakoosluste, poollooduslike ja looduslike niitude ja neid ühendavate looduslike koridoridega.<br />
Uuringud on näidanud, et isegi Eesti suhteliselt liigirikkas ja mitmekesises põllumajandusmaastikus<br />
on näiteks tolmeldajate liikide arv põldudel tunduvalt väiksem kui kõrval paiknevatel poollooduslikel<br />
ja looduslikel aladel.<br />
Põllulindude indeks (Farmland Bird Index - FBI, mis arvestab Eestis 12 enamlevinud põllulinnuliigi<br />
isendite arvu muutumist ajas) on Eestis ajavahemikul 1988-2011 küll kõikunud, kuid üldise trendina<br />
siiski ligikaudu 11% langenud (aastal 2011 oli indeksi väärtus 89). Põllumajandusuuringute Keskuse<br />
(PMK) poolt 2012. a läbiviidud analüüs näitas, et muutused indeksi väärtuses on seostatavad nii<br />
maakasutuse muutustega (teraviljade suurenenud kasvupindalaga) kui ka väetiste kasutamisega.<br />
Võrreldes 1980. aastaga on kõige tavalisemate põllulindude arvukus langenud kogu Euroopas ~48%.<br />
Seega on Euroopa kaotanud 30 aasta jooksul peaaegu pooled oma põllulindudest. Euroopa Liidu nö<br />
vanades liikmesriikides oli vastaval perioodil langus 47% ning nö uutes liikmesriikides 29%.<br />
Regionaalsel tasandil Kesk- ja Ida-Euroopas (kuhu kuulub antud klassifikatsiooni järgi ka Eesti) oli<br />
tavalisemate põllulindude arvukuse langus 36%. Eelnev viitab sellele, et põllulindudele on vaja<br />
pöörata kõrgendatud tähelepanu. 56<br />
Uurimise tulemused näitavad, et maastike lihtsustumine, iseäranis just looduslike ja poollooduslike<br />
kasvukohtade osakaalu kahanemine on vähendanud põllumajanduspiirkondade taimestiku liigirikkust<br />
ja muutnud tugevasti liigilist koosseisu. Maakasutuse ja maastiku struktuuri muutuse mõju on<br />
liigirühmiti erinev.<br />
53 http://biodiv.dev.automatweb.com/368335<br />
54 EL-i elurikkuse strateegia aastani 2020 (Brussels, 3.5.2011 COM(2011) 244 final).<br />
55 http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2009:0358:FIN:ET:<strong>PDF</strong><br />
56 Eesti maaelu arengukava 2007 – 2013 2. telje püsihindamisaruanne 2011. aasta kohta,<br />
Põllumajandusuuringute Keskus, 2011<br />
66
Looduskaitse arengukava 2020 kohaselt on kõige suurem oht liikidele neile sobivate elupaikade<br />
pindala vähenemine, elutingimuste halvenemine ja killustumine, sh levikuteede kadumine. Ka<br />
muutunud maakasutus (näiteks niitude võsastumine) vähendab elupaikade sobivust paljudele<br />
liikidele. Liigikaitse eesmärgid Eestis on tagada kõikide siin looduslikult esinevate liikide soodne<br />
seisund sh alamliikide ja populatsioonide tasemel ja säilitada liigiline mitmekesisus kõikides selle<br />
avaldumisvormides (kaasa arvatud geneetiline mitmekesisus).<br />
Geneetiline mitmekesisus<br />
Geneetiline mitmekesisus on liigisisene mitmekesisus, mis põllumajanduses seondub sordiaretusega<br />
taimekasvatuses ja tõuaretusega loomakasvatuses. Looduslike taime- ja loomaliikide kõrval on<br />
oluline säilitada ka kultuurtaimede sortide ja koduloomade tõugude geneetilist mitmekesisust. See<br />
on oluline nii bioloogilisest, kultuurilisest kui ka majanduslikust seisukohast, kuna mitmekesiste<br />
tunnustega heterogeensed populatsioonid kannavad endas omadusi, mida saaks edukalt kasutada ka<br />
kultuursortide ja -tõugude aretamisel ja ka nn nišitoodete tootmisel. Olemasolevad geneetilised<br />
ressursid on hea võimalus keskkonnasõbraliku ettevõtluse arendamiseks maapiirkondades ning<br />
tervisliku toidulaua mitmekesistamiseks.<br />
Tänapäeval on Euroopa põllumajanduses valdav intensiivtootmine, kus kasutatakse vaid vähest arvu<br />
suurema tootlikkusega sorte ja tõuge. Kohalikud tõud ja sordid on kaotanud praegustes majandus- ja<br />
tootmistingimustes oma konkurentsivõime, muutunud väikesearvuliseks ja paljudel juhtudel juba<br />
täielikult hävinud, seda ka Eestis. Loomatõud, taimesordid, aretusmaterjal ja rahvaaretised on loodud<br />
pikaajalise töö tulemusena ning neid tuleb säilitada ka kui kultuuriväärtust. Ohustatud on eelkõige<br />
kohalikud väikesearvulised tõud, kes on madalama jõudlusega, kuid paremini kohastunud antud<br />
piirkonna keskkonnatingimustele, viljakad, vastupidavamad ja haiguskindlamad. Ohustatud tõu<br />
säilitamise eesmärk on säilitada tema eristumine teistest tõugudest. Eesti põliste koduloomade<br />
populatsioonides on veel säilinud geneetiline mitmekesisus koos tuleviku põllumajanduse (aretustöö)<br />
seisukohalt ülioluliste geenivariantidega, seepärast tuleks nad säilitada võimalikult autentsetena,<br />
hävitamata populatsioonisisest mitmekesisust. Eestis on ametlikult tunnustatud viis kohalikku<br />
ohustatud tõugu – maatõugu veis, eesti hobune, eesti raskeveo hobune ja tori hobuse<br />
universaalsuuna populatsioon ning eesti vutt. Neist esimesed neli on olnud toetatavad MAKist alates<br />
2004. aastast, kuid on jätkuvalt ohustatud tõugude staatuses. Kultuuripärandi ja geneetilise<br />
mitmekesisuse säilitamiseks on oluline jätkata ohustatud tõugude toetamist kuni nende arvukuse<br />
suurenemiseni ja väljasuremisohu vähenemiseni.<br />
Eestis käsitleb põllumajanduskultuuride geneetilise mitmekesisuse säilitamist arengukava<br />
„Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumine ja säilitamine aastateks 2007–2013“ ning<br />
selle jätkukava aastateks 2014–2020. EL-i elurikkuse strateegia 57 kohaselt tuleb paremini kasutada<br />
põllumajandusliku keskkonnatoetuse meetmeid põllumajanduse geneetiliste ressursside<br />
säilitamiseks. MAK 2007-2013 raames toetati olulise kohaliku taimesordi, rukkisordi “Sangaste”<br />
säilimist 2012. aastal 1 130 hektaril, kuid saavutustaset 10 000 ha ilmselt ei täideta.<br />
Põllumajanduskultuuride kogumise, säilitamise ja hindamiskomisjon on teinud ettepaneku täiendada<br />
MAK-i kohalikku sorti taimede kasvatamise toetuse sortide loetelu.<br />
Põllumajandusmaa ökoloogiline mitmekesisus<br />
Vahelduv mitmekesine maastik ja Eesti geograafiline asend on aluseks siinsele elupaikade suurele<br />
mitmekesisusele ning kõrgele loodusväärtusele. Tänu sajandeid kestnud pikaajalisele<br />
põllumajanduslikule tegevusele, eeskätt niitmisele ja karjatamisele, ilmestavad Eesti maastikku<br />
looduse mitmekesisuse ja kultuuripärandi poolest väärtuslikud poollooduslikud kooslused ehk<br />
pärandkooslused. Tegemist on äärmiselt elurikaste elupaikadega ja seetõttu on nende soodsa<br />
seisundi säilitamine oluline nii Eestis kui ka kogu Euroopas.<br />
57 EL-i elurikkuse strateegia aastani 2020 (Brussels, 3.5.2011 COM(2011) 244 final)<br />
67
Poollooduslike koosluste, sealhulgas aga näiteks rannaniitude kinnikasvamine põhjustab tänapäeval<br />
lisaks väärtuslike elupaikade kadumisele majanduslikku kahju ka põllumajandustootjatele, sest linnud<br />
lähevad tavaliste toitumiskohtade puudumisel toitu hankima orasepõldudele.<br />
Erinevates andmebaasides sisalduva info ja eksperthinnangute alusel on Eesti looduslike niitude<br />
pindalaks hinnatud u 118 000 ha, millest kaitse all on ligi 70%.<br />
Tabel 31. Loodusdirektiivi niiduelupaikade levik Eestis<br />
Loodusdirektiivi elupaigatüüp<br />
Eestis kokku<br />
(ha)<br />
Kaitstavatel<br />
aladel (ha)<br />
Kaitsealune %<br />
kogupindalast<br />
6<strong>45</strong>0 – lamminiidud 26 000 17 800 68<br />
1630* – rannaniidud 22 700 20 900 92<br />
6280* – lood (alvarid) 19 800 12 000 61<br />
6270* – liigirikkad niidud lubjavaesel mullal 10 100 5 100 50<br />
6530* – puisniidud 8 200 4 600 56<br />
6510 – aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud 8 000 3 700 46<br />
6210* – kuivad niidud lubjarikkal mullal 7 250 4 500 62<br />
9070 – puiskarjamaad 4 700 3 250 69<br />
5130 – kadastikud 4 000 3 250 81<br />
6430 – niiskuslembesed kõrgrohustud 3 750 2 050 55<br />
6410 – sinihelmikakooslused 1 750 1 600 91<br />
4030 – kuivad nõmmed 1 050 975 93<br />
2320 – kuivad liivanõmmed kanarbiku ja kukemarjaga 150 70 47<br />
8240* – plaatlood 110 80 73<br />
KOKKU 117 560 79 875 68<br />
Allikas: Eesti looduse kaitse aastal 2011, Keskkonnateabe Keskus<br />
Tänu erinevatele pindalatoetustele on poollooduslikke kooslusi hakatud 21. sajandi esimesel<br />
kümnendil tasapisi taas varasemast enam kasutusele võtma. Rannaniidud ja alvarid sobivad näiteks<br />
lihaveiste ja lammaste karjatamiseks. Natura 2000 alal asuvate poollooduslike koosluste hooldamist<br />
toetatakse 2007. a alates peamiselt EAFRD vahenditest, 2012. a hooldati u 26 500 ha. Selleks, et<br />
vähendada elupaikade killustumist, sh liikide levikuteede kadumist, tuleks edaspidi toetada<br />
poollooduslike koosluste hooldamist ka väljapool kaitsealasid.<br />
Peale otseselt kasutatava põllumajandusmaa (põllud, rohumaad) ning metsatukkade võib tänapäeva<br />
põllumajandusmaastikus leida mitmesuguseid sekundaarseid ehk hiljuti tekkinud põllulähedasi<br />
poollooduslikke kooslusi, mis omandavad üldise elurikkuse kahanedes üha suuremat tähtsust.<br />
Sellisteks poollooduslike koosluste liikide jaoks asendusena toimivateks elu- ja kasvukohtadeks on<br />
kujunenud eri laadi põlluservad, kraavid, tee- ja metsaservad ning väikesepinnalised biotoobid, nagu<br />
kivikuhjad ja põlluvahe-metsatukad. Sellised asenduskooslustega maastikuelemendid moodustavad<br />
rohevõrgustikke, mis võiksid toimida ka levikukoridoridena. Püsikoosluste ja -elupaikade vähesus on<br />
kõige kriitilisemaks probleemiks just suurte põllumassiivide keskel, kus on säilinud vaid väikesed<br />
püsitaimestikuga elupaiga fragmendid. Näiteks on Eesti põllumaade taimestiku mitmekesisuse<br />
uuringutest selgunud, et mitmes intensiivsemalt majandatud piirkonnas pakuvad just need vähesed<br />
kitsad ja avatud ning poolavatud põlluservad ainsat kasvukohta tavalisematele niiduliikidele, mis on<br />
hakanud kaduma poollooduslike heina- ja karjamaade pindala drastilise vähenemise tõttu. 58<br />
58<br />
Eesti maaelu arengukava 2007 – 2013 2. telje püsihindamisaruanne 2011. aasta kohta,<br />
Põllumajandusuuringute Keskus, 2011<br />
68
Euroopa elurikkuse säilitamise eesmärke ei ole võimalik täita ainult konkreetsete elupaikade või<br />
liikide kaitsmise läbi või näiteks konkreetse majandamisega määratletud alade kaudu (nt Natura 2000<br />
alad). Seetõttu on nö tavaliikide kaitseks kõrge loodusväärtusega põllumajandustegevuse<br />
määratlemine ja selle toetamine eriti oluline 59 . Eestis tegeleb kohalikele oludele sobiva<br />
kontseptsiooni laiendamise ning väljatöötamisega Põllumajandusuuringute Keskus. Kõrge<br />
loodusväärtusega põllumajanduse määratlemisel defineeriti esmalt põllumajandusmaa väärtused<br />
ning nende sõltuvus põllumajandustegevusest. Väärtuste all käsitletakse nii loodus-, kultuuriloolisi<br />
kui ka põllumajandusmaa majanduslikke väärtusi.<br />
Kaitstavate loodusobjektide kaitse korraldamine ja Natura 2000 võrgustik<br />
Looduskaitse on Eestis õiguslikult reguleeritud looduskaitseseadusega. Selle alusel loetakse<br />
kaitstavateks loodusobjektideks muuhulgas kaitsealad, hoiualad, kaitsealused liigid, püsielupaigad,<br />
kaitstavad looduse üksikobjektid ning kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid.<br />
Kokku on 2012. aasta lõpu seisuga Eestis 3 786 pindalalist kaitstavat loodusobjekti. Kaitsealused liigid<br />
jaotatakse nende ohustatuse ja kaitse ranguse järgi kolme kategooriasse. Kõige rangema kaitsega I<br />
kategooriasse kuulub 66, II kategooriasse 262 ja III kategooriasse 243 liiki. Metsamaa kogupindalast<br />
on kaitstavaid metsasid 25,4%, nendest hoiumetsad 9,8, kaitsemetsad 15,4 ja vääriselupaigad 0,3% 60 .<br />
Kaitsealad ja hoiualad võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse määrusega, püsielupaigad ja looduse<br />
üksikobjektid keskkonnaministri määrusega. Kaitsealade, püsielupaikade ja kaitstavate looduse<br />
üksikobjektide kaitsekord kehtestatakse kaitse-eeskirjadena, millega pannakse paika kaitseeesmärgid<br />
ja nende saavutamiseks vajalikud meetmed (sh piirangud vööndite kaupa). Hoiualadel<br />
lubatud tegevused ja kehtivad piirangud on sätestatud looduskaitseseaduses. Põllumajandusmaal<br />
võivad kehtida piirangud maaparandussüsteemide rajamisele ja uuendamisele, väetamisele,<br />
taimekaitsevahendite ja biotsiidide kasutamisele. Metsamaal kehtivad piirangud metsa<br />
majandamisele, maaparandussüsteemi rajamisele ja uuendamisele. Liikide elupaikade kaitseks<br />
moodustatakse lisaks traditsioonilistele kaitsealadele ka püsielupaiku, mille kaitse-eeskirjad<br />
koostatakse liikide vajadusi silmas pidades.<br />
Natura 2000 võrgustiku näol on tegemist EL-i kaitstavate alade võrgustikuga, mille eesmärgiks on<br />
tagada või taastada EL-s ohustatud taime- ja loomaliikide ning ohustatud elupaigatüüpide soodne<br />
seisund. Natura 2000 võrgustik baseerub kahel EL-i direktiivil. Linnualad valitakse vastavalt Euroopa<br />
Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitsest (linnudirektiiv),<br />
loodusalad vastavalt nõukogu direktiivile 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku<br />
taimestiku ja loomastiku kaitsest (loodusdirektiiv). Natura 2000 alad on siseriiklikult kaitse all<br />
kaitstavate loodusobjektidena, kuid samas ei kuulu kõik kaitstavad loodusobjektid Natura 2000<br />
võrgustikku. Koos Natura 2000 aladega on kaitse alla võetud 18% Eesti maismaast ja 31% veealast.<br />
Natura 2000 alasid on Eestis 2012. aasta augusti seisuga kokku 1 475 000 ha, sellest maismaal on 801<br />
800 ha ehk 16,5% Eesti pindalast. Maismaa Natura 2000 aladest umbes pool on kaetud metsaga<br />
(metsamaad 355 000 ha, Natura 2000 aladel on kokku 16% Eesti metsadest, erametsamaid on u 85<br />
000 ha), 7% (55 000 ha) Natura 2000 maismaaaladest moodustavad põllumajandusmaad. Suures osas<br />
on Eesti Natura 2000 võrgustiku alade valik lõppenud (teatud elupaikade kaitseks esitatakse<br />
täiendavaid alasid). Eestis on Natura 2000 võrgustiku linnualasid 66 ja Natura 2000 võrgustiku<br />
loodusalasid 542.<br />
59<br />
Koorberg, P (2009) „Kõrge loodusväärtusega põllumajandus Eestis: situatsioonianalüüs”<br />
http://pmk.agri.ee/pkt/files/f17/magistritoo_koorberg_2009.pdf<br />
60<br />
Aastaraamat Mets 2010, Keskkonnateabe Keskus, Tartu 2012.<br />
[http://www.keskkonnainfo.ee/failid/aastaraamat_2010a_parandatud.pdf]. 07.05.2013, lk 142.<br />
69
Kaart 1. Natura 2000 võrgustiku alad<br />
Allikas: Keskkonnaregister<br />
EL-i elurikkuse strateegia 2020 61 kohaselt tuleb aastaks 2020 saavutada üle-euroopalise tähtsusega<br />
elupaikade 100 %-line ja liikide 50%-line seisundi paranemine (võrreldes 2007. a aruandluse<br />
tulemustega 62 ). Eestis on Natura 2000 alad siseriiklikult kaitstud looduskaitseseaduse alusel kas<br />
kaitsealana, hoiualana, püsielupaigana või kaitstava looduse üksikobjektina - maaomanikele kehtivad<br />
kaitse korrast tulenevad kitsendused, mis osalt hüvitatakse maamaksu vähendamisega. Lisaks sellele<br />
on hüvitatud piiranguid Natura 2000 alade põllumajandusmaa, poollooduslike koosluste hooldamise<br />
ja erametsamaa toetuste kaudu. Siiski on kaitsekorrast tulenevad kitsendused üheks peamiseks<br />
põhjuseks, miks on vähenenud huvi hooldada poollooduslike kooslusi.<br />
Maastikud<br />
Maastik on inimese eluruum, mille moodustavad pinnavormid, taimestik, veestik jm looduslikud<br />
komponendid, mida kasutavad loomad, linnud, putukad jm elusorganismid, mida vormib maakasutus<br />
ja muu inimtegevus ning mida inimesed erinevalt näevad ja kogevad 63 . Maastik, kaasaarvatud<br />
põllumajandusmaastik, on seega sümbioos loodusest ja kultuurist, mis suuresti väljendub<br />
maakasutuses ja maastikuelementides. Kuni viimase ajani on põllumajandusmaastikku väärtustatud<br />
lihtsalt kui ressurssi põllumajandustegevuseks. Nüüdseks on aru saadud, et põllumajandusmaastikul<br />
on ka muid olulisi funktsioone – ökoloogilisi, looduskaitselisi, kultuurilisi või muinsuskaitselisi,<br />
esteetilisi ning puhkeotstarbelisi jne, mida samuti tuleb väärtustada ja hoida.<br />
61 EL-i elurikkuse strateegia aastani 2020 (Brussels, 3.5.2011 COM(2011) 244 final)<br />
62 Elupaigatüüpide ja liikide kaitsestaatust käsitlev ühendaruanne vastavalt loodusdirektiivi artiklile 17 (Brüssel,<br />
13.7.2009 KOM(2009) 358 lõplik).<br />
63 Hellström, K. (2010) „Maastikuhooldus”<br />
70
Maastik koos kõigi oma komponentidega on pidevas muutumises, põllumajanduslik tegevus on<br />
põllumajandusmaastikke kõige enam mõjutav protsesside kogum. Vahetuid muutusi maastikes<br />
kutsuvad esile kõik põllumajanduspoliitilised otsused. Samuti mõjutavad maastikupilti eri<br />
toomistüüpidele seatavad nõuded ja piirangud. Seega tuleks poliitikameetmete väljatöötamisel<br />
arvestada väljakujunenud maastikustruktuuri ja looduslike eeldustega, samuti tuleks lähtuda<br />
piirkondlikest eripäradest.<br />
Maastik on meie ajaloo peegel, kus on talletunud nii looduslikud protsessid kui tänane<br />
põllumajanduspoliitika jm tegurid. Tänapäevase maastiku ilme on valdavalt kujundanud<br />
nõukogudeaegne ”kolhoosimaastik”, mille tagant aimub veel varasemate faaside – talu- ja<br />
mõisamaastiku fragmente 64 . Nõukogude aja intensiivse põllumajanduse ja ulatusliku maaparanduse<br />
tagajärjel maastik polariseerus ja sellega hävitati paljudele põllumajandusmaastike liikidele sobivad<br />
elupaigad ning kahanes maastike esteetiline väärtus 65 . Kraavkuivenduse asendamine drenaažiga<br />
vähendab erosiooni, kuid negatiivse küljena väheneb ka looduslik mitmekesisus ja suureneb<br />
lämmastiku väljakanne. Kuivenduse otsene positiivne mõju maaharija seisukohast on Eesti<br />
tingimustes olnud aga väga oluline – kuivendussüsteemide ehitamine on võimaldanud kasutada<br />
alaliselt liigniiskeid muldasid.<br />
Üha rohkem tähelepanu, ka toetuste näol, on suunatud maastiku väärtuste säilitamiseks ja<br />
taastamiseks nii Euroopas kui ka Eestis 66 . Vaatamata sellele, et Eesti on üks vähestest riikidest, kes ei<br />
ole veel Euroopa maastikukonventsiooniga ühinenud, kajastuvad mitmed maastike kaitse<br />
põhimõtted erinevates strateegiates ja arengukavades.<br />
Eesti põllumajanduses peaks olema ruumi nii industriaal- kui ka „maastikuhoolduslikule“<br />
põllumajandusele. Vanade tehnoloogiate kasutamine on nii mõnegi looduskaitseliselt väärtuslikuks<br />
tunnistatud maastiku säilimise eelduseks – niitmine ja karjatamine puisniitudel, rannakarjamaadel<br />
jne. Selliste tegevuste jätkamisele tuleb kindlasti tähelepanu pöörata, sealjuures tuleb soodustada<br />
loomade karjatamist rohumaadel ja teistel loodusväärtuslike alade hooldamisel.<br />
Pärandkultuur on eelmiste põlvkondade tegutsemise jäljed maastikul, osa meie kultuurist ja<br />
rahvuslikust pärandist. Selleks, et unustuse hõlma vajunud kultuurimärgid (põlised talukohad, veskid,<br />
puud ja kivid, kõrtsid, keldrid, punkrid, vanad kohanimed ja muud pärandkultuuri objektid) uuesti<br />
tähelepanu alla tuua, viis Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) läbi ulatusliku pärandkultuuri<br />
objektide inventeerimise. RMK on metsandusliku pärandkultuuri inventeerimisega tegelenud alates<br />
2005. aastast, selle aja jooksul on kaardistatud kokku ca 35 000 mälestusväärset talukohta, kiviaeda,<br />
vana metsateed, mälestuskivi, hiiepuud jm eelmiste põlvkondade tegutsemisjälge maastikul.<br />
Kaardistatud objektide andmed on kantud ka avalikult kasutatavasse Maa-ameti geoportaali<br />
http://xgis.maaamet.ee. Pärandkultuuri on väärtustatud ka maaelu arengukavades, mille kaudu on<br />
toetatud vanade kiviaedade taastamist ning väärtuslike maastikuelemente säilimist<br />
keskkonnatoetuste kaudu.<br />
Maastike kultuuri- ja loodusväärtused oma mitmekesisuses on osa Eesti kultuuripärandist, seega<br />
tuleb riigil korraldada nende väärtuste hoidu ja strateegilist planeerimist. Loodus- ja kultuurmaastike<br />
mitmekesisuse säilitamine ja suurendamine ning toimivus läbi traditsioonilise asustuse ja<br />
maakasutuse tagab kultuuripärandi säilimise, eelkõige maapiirkondades, loob eelduse maastikulise ja<br />
bioloogilise mitmekesisuse ning ökoloogiliste funktsioonide säilimiseks.<br />
Mets kui ökosüsteem 67<br />
Mets on Eestis valdav ökosüsteem ja taastuv loodusressurss, mille kasutamisel tuleb arvestada nii<br />
loodusliku mitmekesisuse säilitamise vajadust kui ka sotsiaalset ja majanduslikku jätkusuutlikkust.<br />
Seetõttu lähtutakse metsade majandamisel jätkusuutliku metsamajanduse kontseptsioonist, mille all<br />
64 ibid<br />
65 R.Marja, J.Elts; Eesti Loodus<br />
66 Eesti Maaülikool (2007) „Põllumajandusmaastike seire, aruanne Põllumajandusuuringute Keskusele”<br />
67 Eesti looduskaitse arengukava aastani 2020 (eelnõu) alusel<br />
71
mõistetakse metsade majandamist sellisel viisil ja ulatuses, mis tagab nende elustiku mitmekesisuse,<br />
tootlikkuse, uuenemisvõime, elujõulisuse ning potentsiaali praegu ja võimaldab ka tulevikus teisi<br />
ökosüsteeme kahjustamata täita ökoloogilisi, majanduslikke ning sotsiaalseid funktsioone kohalikul,<br />
riigi ja maailma tasandil.<br />
Viimase neljakümne aasta jooksul on Eesti territooriumi metsasus kasvanud 10% võrra ning tänaseks<br />
on ligikaudu pool (50,6%) 68 Eesti maismaast kaetud metsaga, kusjuures kasvava metsa osakaalu<br />
poolest on Eesti Euroopas Soome, Rootsi, Sloveenia ja Läti järel viiendal kohal. Eesti metsade pindala<br />
on viimase neljakümne aasta jooksul kasvanud 1,77-lt miljonilt hektarilt 2,2 miljoni hektarini; suur<br />
osa kiirest juurdekasvust tuleneb 1990-ndatel aastatel endiste karja- ja rohumaad metsastumisest<br />
ning seetõttu on isetekkeliselt kasvanud hulgaliselt noorendikke.<br />
Joonis 20. Metsamaa jaotus omandivormiti<br />
Allikas: aastaraamat “Mets 2010”<br />
Keskmiselt on füüsilisest isikust erametsaomaniku omandis 8 ha metsamaad ja juriidilise isiku<br />
omandis 66 ha metsamaad. Metsade majandamise eelduseks on metsa inventeerimine ja<br />
inventeerimisandmete kandmine metsaressursi arvestuse riiklikkusse registrisse. Andmed<br />
eraomandisse kuuluva metsa kohta on nimetatud registris 75% ulatuses, millest võib järeldada, et<br />
umbes veerand erametsast on aktiivsest majandamisest väljas.<br />
Metsa majanduslikku- ja ökoloogilist elujõudu ja jätkusuutlikkust saab oluliselt mõjutada õigeaegsete<br />
metsamajanduslike võtete rakendamise kaudu. Metsa kasvatatakse ja selle koosseisu kujundatakse<br />
majandusliku tulu saamise eesmärgil tulenevalt turul valitsevast nõudlusest teatud puidu<br />
sortimentide järele. Eesti metsanduse arengukavas aastani 2020 on märgitud, et Eestis on<br />
pikaajaliselt jätkusuutlik kasutada 12–15 miljonit m 3 metsamaterjali aastas. Hinnanguliselt kasvab<br />
selline kogus puitu igal aastal metsa juurde. Metsanduse arengukava näeb ette, et metsa tootlikkuse<br />
säilitamiseks tuleb metsauuendustöid teha vähemalt poolel uuendusraiealadest–piisav hooldusraiete<br />
maht tagab metsamajanduse pikaajalise ühtlase arengu ning puidutööstuse varustamise kvaliteetse<br />
toorainega. Valgustus- ja esmase harvendusraiega, mille iga-aastane vajadus erametsades on kuni 30<br />
000 ha on metsaomanikel võimalik kujundada uuendusraiesse jõudva puistu koosseisu ja juurdekasvu<br />
ning sellega suurendada metsa majandamise pikaajalist tulukust ja süsinikusidumist.<br />
Põllumaade isetekkelise metsastumise tulemusena on metsaressursi hulgas üle 177 000 hektari halllepikuid.<br />
69% hall-lepa enamusega puistutest kasvab laane- ja salumetsades, kus on kõige<br />
68<br />
Aastaraamat Mets 2010, Keskkonnateabe Keskus, Tartu 2012.<br />
[http://www.keskkonnainfo.ee/failid/aastaraamat_2010a_parandatud.pdf]. 07.05.2013, lk 3.<br />
72
produktiivsemad Eestile omaste kuusikute kasvukohatüübid. Neid alasid on hoopis otstarbekam<br />
kasutada majanduslikult ja ökoloogiliselt väärtuslikumate kuuse ja laialehiste puuliikide<br />
kasvatamiseks.<br />
Enamus metsatulekahjudest (97%) on saanud alguse inimese otsesest või kaudsest tegevusest, sellest<br />
valdava osa moodustavad hooletud ja ettevaatamatud metsa külastajad suitsetamise või<br />
tuletegemise tagajärjel. 2008. aastal toimunud metsatulekahjude läbi keskkonnale tekitatud kahju<br />
suuruseks on hinnatud 14,2 miljonit eurot; hilisematel aastatel on vihmaste suvede ja metsatulekahju<br />
ennetavate tegevuste rakendumise tulemusena hävinud aga metsa suhteliselt vähe. Eeltoodu tõttu<br />
on oluline pöörata tähelepanu metsatulekahjude ennetamisele.<br />
Eesti kliimale on iseloomulik, et sademete hulk ületab aurumist, mistõttu on mullakvaliteedi ja<br />
kasvutingimuste parandamiseks ning metsadele ligipääsu loomiseks vajalikud kuivendussüsteemide<br />
olemasolu. Metsamulla mittekülmumine viimastel aastatel seoses kliimamuutusega raskendab<br />
metsamaterjali väljavedu niiskematest kasvukohatüüpidest, kus seda on traditsiooniliselt tehtud<br />
külmunud pinnasega. Sellega võib kaasneda metsamulla kahjustamine. Mullakvaliteedi säilitamiseks<br />
ning metsadele ligipääsu säilitamiseks on vajalik tagada kuivendussüsteemide ja metsateede<br />
säilimine ja toimimine.<br />
73
2.5.2 Veemajandus<br />
Eesti üldine põhjavee seisund on hea, erandiks on Ida-Virumaa põlevkivikaevanduste piirkond.<br />
Põllumajanduse suhteliselt madala intensiivsuse tõttu ei ole põhjavee nitraatioonidega reostumine<br />
Eesti jaoks tervikuna suur probleem. Suurenenud nitraatioonide sisaldus esineb Pandivere ja<br />
Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal. 2004. aastal moodustatud Pandivere ja Adavere-Põltsamaa<br />
nitraaditundliku ala (NTA) pindala on 3 250 km 2 ja see hõlmab 7% Eesti kogupindalast. NTA asub<br />
maakondades, kus paiknevad Eesti viljakaimad mullad ja suur osa intensiivsest põllumajandusest on<br />
koondunud just sinna. Põllumajandusmaa osakaal ja põllumajandusloomade arvukus NTA-l ületab<br />
Eesti keskmisi näitajaid ning põhjavesi on kohati kaitsmata või nõrgalt kaitstud. Nitraatioonide<br />
sisaldus nitraaditundliku ala maapinnalähedases põhjavees langes 1990. aastate alguses ja seejärel<br />
püsis stabiilsena. Vahemikus 2007-2008. a hakkas nitraatide sisaldus põhjavees tõusma, põhjuseks<br />
intensiivsema põllumajandustootmise taastumine ja lumevaesed talved, mis soodustasid nitraatide<br />
kandumist põhjavette. Mitmetes vaatluskaevudes ületas nitraatide sisaldus Euroopa Liidu<br />
Põhjaveedirektiiviga kehtestatud kvaliteedistandardi (50 mg/l). Aastatel 2009 – 2010 nitraatide<br />
sisaldus põhjavees veidi langes tingituna tõenäoliselt mineraalväetiste kasutamise vähenemisest ja<br />
püsiva lumekattega talvedest 69 , kuid 2011. aastal on nitraatide sisaldus põhjavees taas tõusnud.<br />
2009. ja 2011. aastal läbiviidud seire näitas, et ka mitmes seirekohas väljaspool NTA-d oli nitraatide<br />
sisaldus üle 50mg/l. 70<br />
Põllumajanduspiirkondades on viimastel aastatel 20-40% seirekaevudest leitud taimekaitsevahendite<br />
jääke, kuid jääkide sisaldused on jäänud alla lubatud piirnormide. Euroopa Liidus kehtestatud<br />
põhjavee kvaliteedistandardi ületamine on tuvastatud vaid korra 2007. aastal, mil leiti piirnormi (0,1<br />
µg/l) ületavas koguses glüfosaadi lagunemisjääki. 71<br />
Eesti rannikumere seisund on üldiselt kesine, seisundit mõjutavad nii jõgede valgalast tulenev<br />
saastekoormus kui ka Läänemere üldine eutrofeerumise tase 72 .<br />
Eestis eristatud 639 vooluveekogumist on 9 (1%) väga heas seisundis, 469 (74%) on heas, 143 (22%)<br />
kesises ja 21 (3%) halvas seisundis. Ühtki vooluveekogumit ei ole hinnatud väga halvas seisundis<br />
olevaks. Reoveepuhastuse tõhustamisest tingituna on punktreostus pidevalt vähenenud ja jõgede<br />
fosfori ning lämmastikusisaldus sõltub peamiselt hajukoormusest. Põhjaloomastik on tundlik eelkõige<br />
orgaanilise reostuse ja maaparandusest ning hüdroelektrijaamadest mõjutatud veetaseme<br />
kõikumiste suhtes. Kalastiku seisundit halvendavad jõgedel olevad paisud, mis takistavad pääsu<br />
kudemispaikadele, aga ka maaparandustööde käigus jõgede õgvendamine ja veetaseme alandamine,<br />
mille tõttu on muutunud veerežiim, kudealad on jäänud kuivaks või mattunud setete alla. Kesiste ja<br />
halvas seisundis vooluveekogumite osakaal on kõige kõrgem Pandivere alamvesikonnas, kus<br />
peamiste survetegurite nagu põllumajandus, heitveelasud, maaparandus ja paisud, mõju on<br />
tugevaim. 73 Perioodi 2008-2011 keskmine nitraadisisaldus ületas 10 mg NO 3 /l ligikaudu veerandis<br />
seiratavates jõgedes, jäädes vahemikku 10–20 mg/l. Enamik 10 mg NO 3 /l ületavaid seirekohti asub<br />
NTA-l või seal algavatel jõgedel 74 . Taimekaitsevahendite jääke ei ole pinnaveekogudest seirega<br />
tuvastatud 75 .<br />
69 Keskkonna ülevaade 2010, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2010<br />
70 Nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, täitmine<br />
Eestis 2008-2011, Keskkonnaministeerium, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2012<br />
71 Keskkonna ülevaade 2010, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2010<br />
72 Keskkonna ülevaade 2009, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2009<br />
73 Keskkonna ülevaade 2009, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2009<br />
74 Nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, täitmine<br />
Eestis 2008-2011, Keskkonnaministeerium, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2012<br />
4 Keskkonna ülevaade 2010, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2010<br />
74
Viimastel aastatel on reostuskoormus järvedele vähenenud ja järvede seisukord paranenud. Siiski on<br />
ligi 40% järvede seisund keskmine või halb, ka sinivetikate hulk on mitmes järves tõusnud. Põhjuseks<br />
võivad olla järvedesse varasematel aastatel kogunenud liigsed toitained 76 .<br />
Suur osa Eesti veekogudest on maaparandussüsteemide eesvoolud. Oluline osa haritavalt maalt<br />
väljakantavast toitainekoormusest on tingitud halvast kuivenduse seisundist. Kui kuivendus ei toimi<br />
hästi, siis taimede kasvuvõime halveneb, toitaineid ei seota, suureneb pindmise äravoolu osatähtsus,<br />
mis lõppkokkuvõttes suurendab biogeenide väljakannet eesvooludesse, jõgedesse ja järvedesse ning<br />
merre. Protsessi tulemusena suureneb veekogude eutrofeerumine. Üleujutused ei sõltu mitte ainult<br />
lumehulgast ja temperatuuritõusust, aga ka sellest, kui järsku temperatuur tõuseb. Kõige suuremad<br />
üleujutused juhtuvad kevadel siis, kui maapind on külmunud. Eesvoolude ja suublate kinnikasvamise<br />
ja risustumise tulemusena suureneb suve teisel poolel ja sügisel veekogude sängide karedus, mis<br />
omakorda põhjustab täiendavaid üleujutusi ja raskendab saagi koristamist.<br />
Nõukogude ajal põllumajandustootmine intensiivistus ja kasvas mineraalväetiste ja<br />
taimekaitsevahendite kasutamine. Pärast Eesti taasiseseisvumist langesid põllumajanduse<br />
tootmismahud 1990. aastate keskpaigaks 1980. aastatega võrreldes oluliselt. Väetiste kasutamine<br />
haritava maa hektari kohta vähenes samuti. 1996. aastal saavutas väetiste kasutamine oma<br />
miinimumi (Joonis 21) ning pärast seda on väetiste kasutamine olnud kasvutrendiga, kuid jäänud<br />
siiski kordades väiksemaks kui nõukogude ajal. Eelkõige on vähenenud mineraalväetisega antava<br />
fosfori ja kaaliumi kogus.<br />
Joonis 21. Aastate lõikes Eestis mineraalväetistega pinnasesse viidud toitainete kogused kokku ja<br />
mineraalväetistega väetatud pind<br />
*Mineraalväetiste korral on toitained arvestatud oksiididena<br />
Allikas: Statistikaamet<br />
Aastatel 2006-2011 on mineraalväetistega pinnasesse viidud igal aastal keskmiselt 28 000 tonni<br />
lämmastikku ja 7 000 tonni fosforit, sealjuures on väetatud pinna hektari kohta kasutatud keskmiselt<br />
69 kilo lämmastikku ja 17 kilo fosforit. 77 Mineraalväetiste kasutust on mõjutanud nii ilmastik kui ka<br />
üldine majanduslik olukord. Nii vähenes mineraalväetiste kasutamise märgatavalt 2009. aastal,<br />
76 Keskkonna ülevaade 2009, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2009<br />
77 Statistikaamet<br />
75
languse taga oli üldisest majanduslangusest tulenevate rahaliste vahendite nappus. Seoses<br />
majanduslanguse peatumisega Eestis on mineraalväetistega pinnasesse viidud toitainete kogused<br />
2010. aastast taas tõusnud.<br />
Loomade arvukus langes 90-ndate alguses ja vähenes ka orgaanilise väetisega (loomasõnnikuga)<br />
väetatav pind. 2000-st aastast on orgaanilist väetist kasutatud keskmiselt 2 000 000 tonni aastas,<br />
väetatud pind on olnud keskmiselt 65 000 ha ja hektarile on orgaanilist väetist antud keskmiselt 32<br />
tonni. Aastatel 2006 - 2011 on orgaaniliste väetistega pinnasesse viidud igal aastal hinnanguliselt ca<br />
10 000 tonni lämmastikku ja 4 000 tonni fosforit, sealjuures on väetatud pinna hektari kohta<br />
kasutatud keskmiselt 135 kilo lämmastikku ja 55 kilo fosforit. 78<br />
Tulenevalt suhteliselt heast majanduslikust olukorrast oli taimekaitsevahendite kasutamine aastatel<br />
2006-2007 Eestis kasvutrendiga. Selle taga oli loomulik soov saada suuremat ja kvaliteetsemat saaki<br />
ning selle kaudu ka suuremat tulu. Vaatamata sellele, et 2008. aastal kasvasid veel maakasutus ja<br />
investeeringud hektari kohta 79 , taimekaitsevahendite kasutus võrreldes 2007. aastaga vähenes. Selle<br />
põhjuseks võib lugeda 2008. a suve erakordselt vihmaseid ilmasid, mis ei võimaldanud kasutada<br />
taimekaitsevahendeid optimaalses koguses. Aastal 2009 toimus taimekaitsevahendite kasutuses<br />
oluline vähenemine. Nii suure taimekaitsevahendite kasutuse vähenemise peamiseks põhjuseks oli<br />
majanduskriis, mis saavutas oma tipu just samal aastal, majanduslanguse mõju võimendas ka 2008.<br />
aasta saagist saadud väiksem tulu. 2010. aastal on taimekaitsevahendite kasutamine taas<br />
suurenenud.<br />
Tabel 32. Eestis kasutatud taimekaitsevahendite kogused (preparaadi põhjal) aastatel 2006-2011<br />
Aasta 2006 2007 2008 2009 2010 2011<br />
Taimekaitsevahendite kasutamine<br />
kokku (tonnid)<br />
774 897 864 685 811 765<br />
Taimekaitsevahendite kasutamine<br />
haritaval maal (kg/ha)<br />
1,39 1,55 1,44 1,15 1,26 1,21<br />
Allikas: Statistikaamet<br />
PMK taimekaitsevahendite kasutuskoormuse 2006-2010. aasta seiretulemuste põhjal võib väita, et<br />
võrreldes teiste EL riikidega on meil kasutatud taimekaitsevahendite kogused töödeldud pinna<br />
(toimeaine kogus pritsituna pinna kohta oli 0,67 kg/ha) ja põllumajandusmaa kohta (0,35 kg/ha)<br />
väikesed ja koormus keskkonnale suhteliselt madal 80 . Enim tarbitakse üldhävitava toimega herbitsiidi<br />
– glüfosaati. 2010. aastal Eestis turustatud 515,2 tonnist taimekaitsevahenditest oli 55% glüfosaat 81 .<br />
Statistikaameti esialgsetel andmetel oli Eesti lämmastiku (N) kogubilanss aastatel 2004-2009<br />
positiivne, kuid fosfori (P) bilanss negatiivne (vt Joonis 22).<br />
Joonis 22. Lämmastiku ja fosfori kogubilanss Eestis (kg/ha) aastatel 2004-2009<br />
78 ibid<br />
79 Matveev, E. (2010). Muutused Eesti põllumajanduses viimasel viiel aastal. Majandus 4, 18-21<br />
80 Eesti maaelu arengukava 2007 – 2013 2. telje püsihindamisaruanne 2011. aasta kohta, Põllumajandusuuringute Keskus,<br />
2011<br />
81 Põllumajandusamet<br />
76
Allikas: Statistikaamet<br />
Tallinna Tehnikaülikooli poolt 2010. aastal tehtud uuringu 82 kohaselt oli kogu hajukoormus<br />
siseveekogudele 2009. aastal hinnanguliselt 29 700 tonni lämmastikku ja 710 tonni fosforit, millest<br />
põllumajanduskoormus, sh kaod sõnnikuhoidlatest, moodustas 89% lämmastiku ja 66% fosfori<br />
inimtekkelisest koormusest ning vastavalt 59% ja 30% kogu lämmastiku ja fosfori hajukoormusest<br />
siseveekogudele.<br />
Tabel 33. Siseveekogude lämmastiku ja fosfori hajukoormuse jagunemine erinevate allikate vahel,<br />
2009. aastal<br />
CORINE maakattetüüp N, t/a P, t/a<br />
Mets (sisaldab ka foonikoormust põllumajanduslikelt maakattetüüpidelt) 9802 371<br />
Lageraie 158 5<br />
Märgalad 1276 38<br />
Turbakaevandamisalad 84 7<br />
Põllumajanduslikud maakattetüübid 17405 215<br />
Sademete koormus siseveekogudele 995 69<br />
Asula kanaliseerimata sademevesi 67 11<br />
Kaod sõnnikuhoidlaist 934 26<br />
KOKKU hajukoormus 29703 710<br />
Allikas: Tallinna Tehnikaülikool<br />
Veeseaduse kohaselt peab kõigi loomakasvatushoonete juures, kus peetakse rohkem kui 10<br />
loomühikule vastaval hulgal põllumajandusloomi, olema lekkekindel sõnnikuhoidla, mis mahutaks<br />
loomakasvatushoones peetavate loomade 8 kuu sõnniku. 2009.-2010. aastal nitraaditundlikul alal<br />
läbiviidud sõnnikuhoidlate inventuuri 83 käigus selgus, et 21% nitraaditundlikul alal asuvatest<br />
loomakasvatushoonetest, mille juures pidanuks olema nõuetekohane sõnnikuhoidla, see kas puudus<br />
või ei vastanud nõuetele. Eelkõige ei vastanud nõuetele väiketootjate tahesõnnikuhoidlad. Suuremad<br />
loomakasvatusettevõtted on keskkonnakompleksloa kohuslased ning allutatud perioodilisele<br />
82<br />
Fosfori- ja lämmastikukoormuse uuring punkt- ja hajureostuse allikatest. Fosforväetistes kaadmiumi<br />
reostusohu hindamine, Tallinna Tehnikaülikooli Keskkonnatehnika Instituut, 2010<br />
83 NTA üle 10 LÜ farmide sõnnikukäitluse ja sõnnikuhoidlate inventuur, Keskkonnaministeerium, ELLE OÜ,<br />
2010<br />
77
kontrollile. Väiksemate tootjate üle on puudunud piisav kontroll. Sõnnikuhoidlate nõuetele vastavuse<br />
üle-Eestilist inventuuri tehtud ei ole, kuid hinnanguliselt võib nõuetele mittevastavate<br />
sõnnikuhoidlate osakaal väljaspool nitraaditundlikku ala olla veelgi suurem.<br />
Põllumajanduslikku hajukoormust mõjutab oluliselt sõnniku laotamise aeg ja meetod. Suuremad<br />
loomakasvatusettevõtted on üle läinud vedelsõnnikutehnoloogiale ning vedelsõnniku osatähtsus on<br />
Eestis hinnanguliselt juba ca 70% 84 . Vedelsõnnikut on soovitatav laotada kevadel, kuid kevadtööde<br />
tegemise lühike aeg ja piiratud ressursid seda alati ei võimalda. PMK uuringud on välja toonud, et<br />
vedelsõnniku sügisese laotamisega kaasneb suur nitraatide leostumine. Lisaks näitavad PMK<br />
uuringud, et kohati kasutavad tootjad lämmastikväetisi rohkem kui taimik suudab ära kasutada ning<br />
tagajärjeks on lämmastiku märgatav leostumine 85 .<br />
Põllumajandustegevust reguleerivad veekaitsemeetmed tulenevad eelkõige nitraadidirektiivist<br />
(91/676/EMÜ), veepoliitika raamdirektiivist (2000/60EÜ) ja HELCOMi III lisa soovitustest ning on<br />
Eestis sätestatud Veeseaduses ja selle rakendusaktides. Lisaks on põllumajanduslikke<br />
veekaitsemeetmeid rakendatud MAK ja nõuetele vastavuse süsteemi raames, veekaitsemeetmeid<br />
sisaldavad Läänemere tegevuskava rakendusplaan, Nitraaditundliku ala tegevuskava, Hea<br />
Põllumajandustava ja veemajanduskavad.<br />
Eesti territoorium jaguneb kolmeks vesikonnaks (Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikond), mis<br />
omakorda jagunevad kaheksaks alamvesikonnaks (Harju, Läänesaarte, Matsalu, Pärnu, Viru, Peipsi,<br />
Võrtsjärve, Pandivere põhjavee alamvesikond). Veeseadusest ja veepoliitika raamdirektiivist lähtuvalt<br />
on koostatud vesikondade veemajanduskavad. Veemajanduskavadesse on integreeritud MAK 2007–<br />
2013 hajukoormust piiravad keskkonnameetmed. Mitmete veemajanduskavades toodud meetmete<br />
nagu sõnnikuhoidlate, laotustehnika ja silohoidlate korrastamine ning põllumajandustootjate<br />
koolitus, elluviimiseks on olnud võimalus taotleda MAK 2007–2013 toetusi.<br />
EL veepoliitika raamdirektiiv seab veekaitseeesmärgiks veekogude hea seisundi saavutamise 2015.<br />
aastaks. HELCOMi eesmärkide kohaselt tuleb saavutada Läänemere hea ökoloogiline ja keskkonna<br />
seisund aastaks 2021. Põllumajandusest tulenev suur keskkonnakoormus, põllumajandustootmise<br />
intensiivistumine viljakamatel aladel, ressursipuudus parima võimaliku tehnoloogia rakendamiseks ja<br />
ebapiisav keskkonnaalane teadlikkus tingivad jätkuva vajaduse põllumajanduslike<br />
veekaitsemeetmete järele. Senisest enam tuleks tähelepanu pöörata sõnnikuhoidlate kordategemise<br />
kõrval ka hajureostuse ohjamisele. Oluline on jätkata mahepõllumajanduse toetamisega.<br />
Mahetootmise korral on lämmastiku leostumine ja sattumine pinna- ja põhjavette väike kuna<br />
sisendeid kasutatakse vähesel määral, see omakorda parandab vee kvaliteeti. Keemiliste<br />
taimekaitsevahendite mittekasutamisel mahetootmisel puhastuvad mullad aja jooksul<br />
taimekaitsevahendite jääkidest, mis parandab samuti vee kvaliteeti.<br />
84 Sõnnikukäitluse olukord Läänemere piirkonnas, Allan Kaasik, Argo Normak,Veefoorum 2012, 20. november<br />
2012, Põltsamaa<br />
85<br />
Eesti maaelu arengukava 2007 – 2013 2. telje püsihindamisaruanne 2011. aasta kohta,<br />
Põllumajandusuuringute Keskus, 2011<br />
78
2.5.3 Mullastik<br />
2006. aastal võeti vastu ühine Euroopa Liidu mullakaitse strateegia dokument (The Soil Thematic<br />
Strategy), milles on kirjeldatud liikmesriikide olulisemad muldi kahjustavad probleemid ja mis annab<br />
suunised mullakaitsega tegelemiseks. Senised tegevuskavad näevad mullakaitset enamasti kui<br />
ressursi kaitset. Peamised muldi kahjustavad protsessid Eestis on mulla orgaanilise aine vähenemine,<br />
mulla erosioon, muldade saastumine, muldade hapestumine, muldade tihenemine, mulla bioloogilise<br />
mitmekesisuse vähenemine, turvasmuldade kasutamine ning muldade katmine.<br />
PMK MAK 2007–2012 püsihindamisaruandes 2011 aasta kohta 86 on analüüsitud eri tasandite<br />
maafondi sobivust põllumajandustegevuseks mullaliikide alusel. Analüüsist järeldub, et praegusest<br />
ÜPT pinnast sobib hästi põllumajandustegevuseks 78% pinnast, viljeluspõldudel oli vastav näitaja ligi<br />
90%. Põllumajandustegevuseks halvasti sobivaid muldi on ÜPT pinnast ~2,6% ehk ca 25 000 ha.<br />
Muldade viljakus<br />
Mulla seisukohalt on oluline tagada põllumajanduslike muldade viljakus. Samas vahendab muld<br />
põllumajanduse võimalikku kahjulikku mõju veekeskkonnale. Suurt tähelepanu tuleb pöörata<br />
muldade orgaanilise aine sisalduse säilitamisele, et vältida mulla väljakurnamist.<br />
Põllumuldadel on probleemiks orgaanilise aine ja toitainetevaru vähesus mullas (ca <strong>45</strong>%<br />
põllumuldadest kannatab kaaliumi ja ca 20% fosfori puuduses), mida põhjustab klassikaliste<br />
külvikordade puudumine, toitainete bilansiandmete ja väetusplaanide puudumine, monokultuuride<br />
kasvatamine ja tahke sõnniku ning mineraalväetiste piiratud kasutamine.<br />
Mahepõllumajanduses on olukord mullaviljakusega veelgi teravam, sest kasutatava sõnniku kogus on<br />
isegi väiksem kui tavatootjatel ja seega peaks olema mullaseisundi hindamine veelgi olulisem.<br />
Ligikaudu 80% kogu mahepõllumajandusmaast on püsi- või lühiajalised rohumaad, kus kasvatatakse<br />
suhteliselt palju liblikõielisi. PMK andmetel on võimalik liblikõieliste või kõrreliste heintaimede ning<br />
nende allakülvide kasvatamisel põllukülvikorras ja püsirohumaadel säilitada ja parandada mulla<br />
orgaanilise aine sisaldust, mullastruktuuri ja elurikkust ning oluliselt takistada mullaerosiooni.<br />
Aeglustub ka kasvuhoonegaaside emissioon, kuna nende alusel pinnal mulda ei harita. Mullaviljakuse<br />
säilitamise ja suurendamisega on raskusi ainult taimekasvatusega tegelevatel mahetootjatel, sest<br />
Eestis ei toodeta piisavalt sõnnikut ning puudub sageli fosfori ja kaaliumi põldudele andmise võimalus<br />
kuna Eestis pole saadaval piisaval hulgal looduslikku päritolu mineraalseid fosforit ja kaaliumi<br />
sisaldavaid väetusaineid. Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse alusel maal on viimasel paaril<br />
aastal täheldatav mustkesa osakaalu mõningane suurenemine. Mustkesa liiga sage kasutamine<br />
maheettevõtte külvikorras võib mullaviljakust järsult vähendada, kuna kiirendab oluliselt orgaanilise<br />
aine mineraliseerumist ja soodustab mullaerosiooni.<br />
Mullaviljakuse ja keskkonna seisukohast on oluline kergesti liikuvate toitainete leostumise<br />
minimeerimine. Parimateks meetmeteks on kasutada nii talivilja kui heintaimi talvise taimkattena<br />
ning tuleks piirata vedelsõnniku andmist sügiskünni alla. Viimane on väga oluline meede leostumise<br />
vähendamiseks.<br />
Oluline põllumajanduslik keskkonnaprobleem on seotud turvasmuldade kasutamisega –<br />
turvasmuldade harimisel turvas laguneb ja mineraliseerub, mistõttu tuleks vältida või vähendada<br />
turvasmuldade harimist ja soodustada turbaalade viimist püsirohumaade alla. Vastavalt PRIA<br />
maakasutuse andmetele kasutati 2010. aastal põllumajandusmaadel 110 823 ha turvas- ja<br />
turvastunud muldi (9,2% kogu kasutusel olevast maast). PMK poolt läbi viidud uuringust selgus, et<br />
uuritud turvastunud muldadest 93% ja turvasmuldadest 53% oli orgaanilise aine sisaldus väiksem kui<br />
86<br />
Eesti maaelu arengukava 2007 – 2013 2. telje püsihindamisaruanne 2011. aasta kohta,<br />
Põllumajandusuuringute Keskus, 2011<br />
[http://pmk.agri.ee/pkt/files/f32/PMK_pysihindamine_ja_uuringud_2011.%20kohta_01.06.2012_VEEBI.pdf].<br />
30.11.12, lk 43<br />
79
turbahorisondile omane ja seega olid need mullad kaotanud oma turbamulla tunnused seoses turba<br />
mineraliseerumisega.<br />
Muldade hapestumine<br />
Muldade hapestumine on oluline probleem eriti Kesk- ja Lõuna-Eestis. Rohkem kui kolmandik Eesti<br />
põllumajandusmaast (üle 300 000 ha) on happeline. Peamiselt lähtekivimi omadustest tulenevat<br />
muldade hapestumise protsessi ära hoida ei ole võimalik, sest Eesti kliimas toimub pidev mullast<br />
kaltsium- ja magneesiumkarbonaatide väljauhtumine. Eesti haritava maa põllumuldade reaktsiooni<br />
hoidmist taimede kasvuks soodsal tasemel ning muldade vaesumise ärahoidmist saab tagada<br />
muldade neutraliseerimisega.<br />
Tabel 34. Haritava maa happesus<br />
Ring pH KCl struktuur, % Happeline Uuritud pind,<br />
6 maa, % tuh ha<br />
1957–64 21,7 10,8 7,4 15 <strong>45</strong>,1 54,9 805<br />
1965–69 7,5 12,1 14,1 16,6 49,7 50,3 953,9<br />
1972–77 2,2 5,7 11,5 18,9 61,7 38,3 1023,2<br />
1978–84 1,7 4,7 11,4 17,4 64,8 35,2 1067,8<br />
1984–89 1,2 4,5 10,8 17,7 65,8 34,2 1081,6<br />
2000-07 0,3 2,8 9,6 18,0 69,3 30,7 521,4<br />
2008-10 0,3 2,8 10,6 18,4 67,9 32,1 231<br />
Allikas: Põllumajandusuuringute keskus<br />
Kaart 2. Happeliste maade (mulla pH KCl
põllumaade lupjamist, ei taganud tööde maht maa taashapestumise peatumist. Seetõttu tuleks<br />
lupjamistöid teha vähemalt 25–30 000 hektaril aastas.<br />
Mullaerosioon<br />
Muldade erosioon on oluline muldi kahjustav protsess, mille üheks tagajärjeks on ka taimetoitainete<br />
ja huumuse kadu, mis omakorda viib viljakuse vähenemise ning keskkonna saastumiseni. Eesti<br />
mullaerosioonis omab kõige suuremat osakaalu vee-erosioon. Erodeeritud mullad asuvad peamiselt<br />
künklikel, tugevalt liigestatud reljeefiga Lõuna- ja Kagu-Eesti aladel, vähemal määral ka Kesk-Eestis<br />
Sakala ja Pandivere kõrgustikel. Põllumajandusuuringute Keskuse poolt läbi viidud<br />
erosiooniuuringute põhjal on Eestis erodeerunud muldade osakaal väga väike. Erodeerunud ja<br />
erosiooniohuga mullad moodustavad vaid 3,1% Eesti põllumaa koguvarust, samal ajal kui EL vastav<br />
näitaja on 17%. Erosiooniga seotud mullakadu on Eestis alla 0,1 t/ha/aastas (EL vastav näitaja 1,64).<br />
81
2.6 Prioriteet 5: ressursisääst ja keskkonnasäästlik majandus<br />
2.6.1 Veekasutuse tõhustamine<br />
Maailma veeressursid on jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt, mõnel pool tuntakse teravat veepuudust,<br />
teisal teevad muret sagedad üleujutused. Eesti asub parasvöötme kliimatsoonis ja seetõttu on meil<br />
eeliseid vee kvantitatiivse hulga hoidmisel ning rohkem tähelepanu saame pöörata vee kvaliteedi<br />
säilitamisele.<br />
Eestis on mageveevaru piisav, kasutatakse nii põhja- kui ka pinnavett. Euroopa veevaru on veidi üle<br />
3500 km 3 /aastas, Eesti veevaru moodustab sellest üle 11 km 3 /aastas ehk 0,3%. Enamike Eesti asulate<br />
ja ettevõtete veevajaduse katab põhjavesi. Tallinnas ja Narvas, samuti mõnes tööstusettevõttes<br />
kasutatakse peamiselt pinnavett 87 .<br />
Veekasutuse indeks 88 Eestis on väike (4% piires), jäädes oluliselt alla kriitilise veevaru kasutuspiiri<br />
(20%). Veevõtt langes Eestis järsult 1990. aastast kuni 2003. aastani. Aastast 2003 on aastane veevõtt<br />
püsinud 100 mln m 3 lähedal, kuid viimastel aastatel on suurenenud pinnaveevõtt. Aastal 2008<br />
kasutati olmeveena 47,3 mln m 3 , tootmises tarbiti 30,4 mln m 3 ja põllumajanduses 4,0 mln m 3 vett 89 .<br />
Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine, Eestis tarbib<br />
suurema osa veest energeetika ja tööstused (ca 90%) ning põllumajanduse veetarbimine ulatub<br />
erinevatel andmetel 0,34 protsendist 90 9 protsendini 91 . Ilmselt arvestatakse ühel juhul<br />
veetarbimisena vaid niisutusvett ning teisel juhul kogu põllumajandusettevõtete poolt tarbitavat<br />
vett. 2010. aasta andmete kohaselt on põllumajanduses kasutatud 3 913 214 kuupmeetrit vett 92 , mis<br />
moodustab 4-5% Eesti veekasutusest, kus Narva elektrijaamu pole arvestatud 93 . Metsanduses<br />
veekasutuse kohta eraldi arvet ei peeta ja see sisaldub tööstuse veekasutuse andmetes. Nimetatud<br />
mahus ei kajastu kalakasvatustes kasutatav vesi.<br />
Suurimad veetarbijad põllumajanduses on katmikalad, avamaaköögiviljakasvatused ning<br />
loomafarmid, eriti sea- ja linnukasvatused. Kuna Eestis veepuudust ei ole ning niisutussüsteeme on<br />
vähe (2010 aasta seisuga on 330 ha niisutatavaid alasid, mis ainult 0,03% kogu kasutuses olevast<br />
põllumajandusmaast), ei ole erinevalt paljudest teistest riikidest meil ka niisutusvesi maksustatud.<br />
Põllu- ja metsamajanduses on oluline veerežiimi säilitamine mullas ja selle taimedele tagamine.<br />
Kevadel on põllumajandustootjal vaja saada õigeaegselt põllule ja sügisel koristada saak kiiresti ja<br />
väikeste kadudega. Seda peab tagama korrektselt reguleeritud veerežiim, s.t kuivendussüsteemid<br />
peavad töötama. Sama oluline on niisutussüsteemide töökorras olemine ja vastamine nõuetele.<br />
Eestis ehitati 1980. aastatel ca 10 000 ha vihmutussüsteeme, mille kasutamine oli liiga<br />
energiamahukas, seepärast enamik neist tänaseks ei tööta. 2012. aastal oli maaparandussüsteemide<br />
registris 65 ha vihmutussüsteeme ning rohkem on hakatud kasutama vee kahepoolset reguleerimist,<br />
s.t seadedrenaaži ehitamist. Maaparandussüsteemi registri andmetel on toimivaid veerežiimi<br />
kahepoolseid reguleerimissüsteeme 19 ja need paiknevad 881,1 hektaril. Kõrgveeperioodil kogutakse<br />
nõutav veehulk dreenidesse ja hoitakse kraavide veetase vajalikul kõrgusel, et taimed saaksid kätte<br />
ökonoomse veehulga. Kuivadel perioodidel pumbatakse vett kuivendusdreenide kaudu lisaks ja juhul,<br />
kui taimed kõike ei omasta, läheb vesi uuesti tagasi kogumiskraavidesse ja vett ei raisata.<br />
Keskkonnateabe Keskuse andmete kohaselt kasutati 2010. aastal niisutamiseks 653 777 kuupmeetrit<br />
vett.<br />
87 http://www.envir.ee/627<br />
88 Veekasutuse indeks näitab riigis või piirkonnas olemasolevaid veeressursside ja veekasutuse suhet. Indeks üle 20% viitab<br />
tavaliselt veenappusele.<br />
89 http://www.envir.ee/627<br />
90 Eesti Vabaharidusliit ja SA REC Estonia<br />
91 Säästev Eesti 21<br />
92 Osade põllumajanduslike ettevõtete veetarbimine võib olla andmete kogumise protsessi arvestades arvestatud<br />
tööstusliku veetarbimise hulka (Keskkonnateabe Keskus).<br />
93 Keskkonnateabe Keskus, 2011<br />
82
2.6.2 Energiakasutuse tõhustamine<br />
Energiatarbimise vähendamine on Euroopa Liidu 2020 kliimapaketi üks kolmest kesksest eesmärgist.<br />
Aastaks 2020 soovitakse energiasäästu edendamisega vähendada primaarenergia tarbimist 20%<br />
võrreldes selleks ajaks ilma vastavate meetmete rakendamiseta projekteeritud tasemega.<br />
Statistikaameti andmetel suurenes ajavahemikul 2000-2007 energia lõpptarbimine Eestis ligikaudu<br />
30%, jõudes 2007. a 129 000 teradžaulini. 2008-2011 hakkas energiatarbimine majanduskriisi ning<br />
energiasäästu meetmete mõjul langema, ning oli 2011. a ligikaudu 114 000 teradžauli. Majanduse<br />
olukorra paranemine Eestis suurendab tõenäoliselt lähiaastatel ka energiatarbimist. 94<br />
2009. a moodustasid kõige suurema osa (<strong>45</strong>%) energia lõpptarbimisest kodumajapidamised.<br />
Tööstussektori osakaal oli 19%, transpordisektori 18% ning äri- ja avalike teenuste osakaal 15%.<br />
Toiduainetööstuse osa moodustas kogu tööstussektori energiatarbimisest seejuures 12 %.<br />
Põllumajanduse ja kalanduse osakaal energia lõpptarbimisest oli veidi üle 3%. Energia lõpptarbimine<br />
jagunes toiduainetööstuse ning põllumajanduse ja metsanduse vahel suhtena 36,3 ja 63,7%.<br />
Energiakandjate lõikes moodustasid 2008. a energia lõpptarbimisest kõige suurema osa (29%)<br />
mitmesugused kütused (v.a mootorikütused), millest omakorda valdav osa oli eramajapidamistes<br />
kütteks kasutatavad küttepuud. Mootorkütuste osakaal oli 27,5%, soojusenergia osakaal 23% ning<br />
elektrienergia osakaal 20,5%.<br />
Põllumajandussektori energia lõpptarbimine jagunes 2008. a energiakandjate lõikes järgmiselt:<br />
mootorikütused 49%, muud kütused 21%, elekter 19% ning soojusenergia 11%. Seega on<br />
põllumajanduses kõige suurem energiasäästu potentsiaal seotud mootorkütuste tõhusama<br />
kasutamisega. Seda on võimalik saavutada näiteks energiasäästlikumate ja taastuvaid kütuseid<br />
(biokütused ja biometaan) tarbivate põllumajandusmasinate kasutusele võtmisega. Samuti<br />
võimaldab mootorkütuste tarbimist tõhustada GPS seadmete kasutamine põllumajandusmasinatel.<br />
Joonis 23. Energia lõpptarbimine 2008 – struktuur energiakandjate lõikes<br />
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium<br />
Maapiirkondade eramajapidamistes on peamine energiakandja hoonete kütmiseks kasutatavad<br />
kütused, peamiselt puuhalud, mille tarbimist oleks võimalik kõige tõhusamalt vähendada hoonete<br />
parema soojustamisega.<br />
94 http://www.stat.ee/energeetika<br />
83
2.6.3 Taastuvate energiaallikate, kõrvalsaaduste, jäätmete, jääkide ja muude mittetoiduliste<br />
materjalide kasutamine<br />
Taastuvad energiaallikad<br />
Taastuvenergia tegevuskava alusel peab aastal 2020 taastuvenergia osakaal lõpptarbimisest<br />
moodustama vähemalt 25% ning transpordisektoris kasutatavatest kütustest peavad taastuvatest<br />
energiaallikatest toodetud kütuste osakaal olema 10%. 95<br />
Taastuvenergia valdkond arenes Eestis ajavahemikul 2006-2011 märkimisväärselt suure kiirusega.<br />
Statistikaameti andmete järgi toodeti 2006. aastal Eestis taastuvatest allikatest elektrienergiat 38<br />
GWh ehk 0,55% kogutarbimisest ning 2009. a kasvas see 314 GWh-ni ehk 4,4%-ni kogutarbimisest. 96<br />
Eleringi andmetel kasvas taastuvatest allikatest elektrienergia maht 2010. aastal 867 GWh-ni, mis<br />
moodustas juba 10,8% kogutarbimisest ning 2011. aastal 1 159 GWh-ni, mis moodustas 14,8%<br />
kogutarbimisest. Samas põllumajanduse ja metsanduse osakaal selles on kaduvväike, moodustades<br />
vastavalt 0,03 ja 11,14 GWh aastal 2010. Kõige suurem osakaal taastuvatest energiaallikatest<br />
toodetud elektrist on jäätmetel ja biomassil (763 GWh) ning tuulel (356 GWh).<br />
Soojusenergia tarbimisel on mitmed Eesti asulaid üle läinud biomassi kasutamisele, mis on võrreldes<br />
maagaasi või kütteõliga oluliselt soodsam. Statistikaameti andmetel on soojusenergia tootmiseks<br />
puitu kasutavate katelde hulk Eestis ajavahemikul 2006-2010 suurenenud 737-lt 851-ni ehk 15,5%.<br />
Samas on katelde hulk tervikuna suurenenud 3 909-lt 4 248-ni ehk 8,7% ning endiselt moodustavad<br />
peamise osa katlamajadest maagaasi ja raske kütteõli tarbivad katlad. Põllumajandussektoris<br />
kasutatavate katelde hulk on tõusnud aastatel 2006-2010 208-lt 239-ni ehk 14,9% ning siin<br />
moodustavad kõige suurema osa just puitu kasutavad katlad, mille arv on tõusnud 66-lt 76-ni ehk<br />
15,2%. 97 Seega on nii põllumajanduses kui ka eriti muudes sektorites katlamajade üleminekul<br />
taastuvatele energiaallikatele veel palju arenguruumi.<br />
Väga suures mahus on kasvanud hakkpuidu kasutamine energia tootmiseks. Kui 2007. aastal kasutati<br />
hakkpuitu primaarenergia tootmiseks 515 000 tihumeetrit, siis 2011. aastaks oli see tõusnud 1 908<br />
000 tihumeetrini ehk enam kui 270%. Kuigi Eesti Energia lõpetas 2012. aastal toetuse piiramise tõttu<br />
Narva elektrijaamades puiduhakke kasutamise, soosib pikemas perspektiivis puidu kasutamise<br />
kasvutrendi jätkumist mitmete uute puidupõhiste elektri ja soojuse koostootmisjaamade. Kõige<br />
enam on 2006-2011 langenud maagaasi tarbimine – 1 009 m 3 -lt 632 m 3 -ni ehk 37,4%.<br />
Puitbiomassi laiem kasutuselevõtt tõi kaasa küttepuu hinna tõusu. Eesti Konjunktuuriinstituudi<br />
kogutava biomassi hinnainfo järgi on tavalise küttepuu hind 2010. aasta lõpuks võrreldes 2007. aasta<br />
teise kvartaliga enam kui kahekordistunud. Nõudluse suurenemine biomassi järele ning hinnatõus<br />
loob tulevikus uusi võimalusi nii metsandussektorile kui ka põllumajandusele energiavõsa ja rohtsete<br />
energiakultuuride kasvatamisel.<br />
Potentsiaalsed biomassi allikad võiks olla rohumaade niitmise tulemusena mahajääv hein ning<br />
tapajäätmed ja kondijahu, kuid nende kasutamine vajab põhjalikku teadusarendustegevust. Näiteks<br />
niitmisel tekkiva heina puhul tuleb analüüsida kogu energiatootmise elutsüklit nii majandusliku<br />
tasuvuse kui ka kasvuhooneheitgaaside õhkupaiskamise vähendamise osas unustamata rohumassi<br />
olulisust mulla orgaanilise aine rikastajana.<br />
Kui puitbiomassi kasutamine käivitus 2006-2011. aastal aktiivselt, siis biogaasi ja transpordisektori<br />
biokütuste kasutamine on marginaalne. 2012. a seisuga on Eestis ainult kaks tegutsevat läga- või<br />
sõnnikupõhist biogaasijaama – Saaremaal Jööris ja Aravetes. Siiski on biogaasist elektri ja soojuse<br />
tootmisel suur potentsiaal ning lähiaastatel valmimas mitu uut suurt biogaasijaama. Lisaks tunnevad<br />
väiksemate biogaasireaktorite paigaldamise vastu huvi mitmed loomakasvatusega tegelevad<br />
põllumajandustootjad ning selles mastaabis biogaasiprojektide käivitamist on sobilik toetada just<br />
maaelu arengukava kaudu.<br />
95 Eesti taastuvenergia tegevuskava aastani 2020<br />
96 http://www.stat.ee/energeetika<br />
97 http://www.stat.ee/energeetika<br />
84
Kõrvalsaaduste, jäätmete, jääkide ja muude mittetoiduliste materjalide kasutamine<br />
Aastatel 2004-2007, pärast Euroopa Liiduga liitumist on jäätmevaldkonnas toimunud suured<br />
muutused. Jõustusid uus Jäätmeseadus, Pakendiseadus ja nende alusel kehtestatud alamad<br />
õigusaktid. Jäätmevaldkonna strateegilised eesmärgid hakkasid lähtuma Euroopa Liidu ja Eesti<br />
üldisest keskkonnapoliitikast, kus jäätmepoliitika peaeesmärk on vältida jäätmeteket ja edendada<br />
taaskasutamist, sh korduskasutamist ja ringlusesse võtmist. Jäätmekäitluse areng põhines üleriigilisel<br />
jäätmekaval ja selle üheks eesmärgiks oli mh vähendada prügilate arvu.<br />
Jäätmekäitluse põhimõtete ümberkorraldamise käigus vähenes aastaks 2009 keskkonnanõuetele<br />
mittevastavate tavajäätmeprügilate arv 250-lt 6-ni, suurenesid jäätmete (sh pakendijäätmete)<br />
taaskasutusmäärad, rakendusid olmejäätmete liigiti kogumine ja joogipakendi tagatisrahasüsteem.<br />
Olmejäätmeid tekkis aastail 2001–2009 keskmiselt 400 kg elaniku kohta. Liigiti kogutud<br />
olmejäätmetest (ca 11% olmejäätmete kogutekkest) moodustab enamiku vanapaber ja papp,<br />
järgnevad klaasi-, metalli- ja puidujäätmed ning biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed. Suurenenud<br />
on olmejäätmete taaskasutamine, enamiku sellest moodustab pinnastöötlus ja bioloogiline<br />
ringlussevõtt (eelkõige kompostimine).<br />
Keskkonnainfo andmetel taaskasutatakse suur osa tekkinud puidujäätmetest, kaevandamis- ja<br />
pinnasejäätmetest, veekäitluse setetest, metalli- ja ehitusjäätmetest, põllumajandus- ja<br />
toiduainetetööstuse jäätmetest. 2013. aastast jõustunud jäätmeseaduse muudatusega on<br />
põllumajandusplasti (silopallikile, silokattekile, kattevõrk või plastnöör) tootja kohustatud kokku<br />
korjama põllumajandusplastist tekkinud jäätmed. Põllumajandusplasti tootjal tuleb tarbijatelt kokku<br />
koguda vähemalt 70 protsenti eelnenud kalendriaastal müüdud põllumajandusplasti massist.<br />
Jäätmeid tekkis 2008. aastal Eestis kokku 19 583 855 tonni, millest põllumajanduse ja metsandusega<br />
tegelevates ettevõtetes 239 739 tonni, puidutöötlemise ja puittoodete tootmisel 1 058 958 tonni,<br />
toiduainete ja jookide tootmisel 157 553 tonni ning kodumajapidamistes 439 972 98 tonni.<br />
Sõnniku kasutamine toorainena biogaasitehastes ei ole Eestis veel väga laialt levinud ja osalt ka<br />
seetõttu, et Eestis ei ole üldjuhul probleeme laotamiseks sobiva maaga. Seega kasutatakse sõnnik ära<br />
väetisena. Edaspidi tuleks uurida, kuivõrd on võimalik kasutada biogaasi tootmiseks rohtset biomassi<br />
99 . Samuti tuleb uurida tapajäätmete kasutamise 100 võimalusi biogaasi tootmisel ning biogaasi<br />
tootmise kääritusjäägi omadusi ja laotamist.<br />
Visalt on kadumas eriti maapiirkondades levinud komme jäätmeid põletada. Keskkonnainspektsioon<br />
tuvastas 2010. aasta kümne kuuga 161 erinevat jäätmekäitluse nõuete rikkumist, millest ligi pooled<br />
ehk 67 juhtumit olid seotud jäätmete põletamisega.<br />
98 Statistikaamet, http://pub.stat.ee/px-web.2001/temp/KK0682011914115323.xls<br />
99 Moora, H. 2011. http://www.tartu.ee/data/Biogaasi%20toorme%20uuring%201-05-11.pdf<br />
100 Seejuures tuleb arvestada, et loomsete jäätmete temaatika on tugevalt reguleeritud valdkond ning enamustel juhtudel<br />
ei ole nende töötlemine lubatud<br />
85
2.6.4 Põllumajandustegevusest tingitud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine<br />
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 23. aprilli 2009. aasta otsusega 406/2009/EÜ määrati liikmesriikidele<br />
kohustus piirata kasvuhoonegaaside heitkoguseid heitmekaubanduse välistes sektorites, mille alla<br />
kuulub ka põllumajandus. Euroopa Liidu vähemarenenud riikidel ei ole kohustust heitkoguseid<br />
vähendada, vaid piirata nende kasvu. Eestile seati aastaks 2020 kohustus hoida heitkoguste kasv<br />
võrreldes 2005. aastaga 11% piires. 101 Eestis ei ole siseriiklikult otsustatud, kui palju peab iga<br />
konkreetne sektor selle eesmärgi saavutamiseks panustama. Võimalik on, et põllumajandussektori<br />
kasvuhoonegaaside heitkogused võivad kasvada üle 11%-i ning mõne teise sektori panus on<br />
sellevõrra suurem.<br />
Kliimamuutuste leevendamiseks võiks soodustada biomassi kasutamist ja taastuvenergia tootmist,<br />
investeeringuid loomakasvatusehitistesse (sh sõnnikuhoidlatesse) ning põllumajandusettevõtete<br />
tehnoloogia taseme tõstmist.<br />
Tabel 35. Põllumajanduse kasvuhoonegaaside heitkogused Eestis ajavahemikul 1990-2010 (kilotonni<br />
CO 2 ekvivalendis)<br />
1990 1995 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010<br />
3465 1629 1291 1286 1197 1241 1278 1272 1247 1302 1423 1318 1344<br />
Allikas: 2010. aasta inventuuriraport (2012)<br />
Inventuuriraporti andmete alusel olid põllumajandussektori kasvuhoonegaaside heitkogused<br />
võrreldes 1990. aasta baastasemega 2008. aastal 58,9% ja 2010. aastal 61,2% väiksemad. Võrreldes<br />
2005. aasta baastasemega olid heitkogused 2008. aastal 11,9% ning 2009. aastal 5,7% suuremad.<br />
Seega ei ole põllumajandussektoris tõenäoliselt problemaatiline täita 1990. aasta baastasemega<br />
seotud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärk. 2005. aasta baastasemega seotud<br />
kasvuhoonegaaside heitkoguste kasvu piiramise eesmärgi täitmine nõuab suure tõenäosusega<br />
täiendavaid meetmeid. Juba 2008. aastal ületasid heitkogused aastaks 2020 eesmärgiks seatud<br />
taseme ning 2010. aastal mõjutas nende langust olulisel määral majanduskriis.<br />
Põllumajandussektori peamised kasvuhoonegaasid on dilämmastikoksiid (N 2 O) ja metaan (CH 4 ).<br />
Dilämmastikoksiid tekib peamiselt taimekasvatusest lämmastikväetiste ja sõnnikväetiste kasutamise<br />
ja hoiustamise tulemusena. Metaan tekib peamiselt mäletsejate (veised, lambad) seedeprotsessidest<br />
ning sõnnikukäitluse tulemusel. 2010. aastal olid põllumajandusest tekkinud dilämmastikoksiidi<br />
heitkogused 2,736 kilotonni ning metaani heitkogused 23,63 kilotonni. Kuna IPCC hindab<br />
dilämmastikoksiidi mõju kasvuhooneefektile võrreldes süsihappegaasiga 310 ja metaani mõju 21<br />
korda suuremaks, siis tuleb mõlema gaasi heitkoguste CO 2 ekvivalendi leidmiseks emiteeritud kogus<br />
korrutada vastava suhtarvuga. Seega CO 2 ekvivalendis olid dilämmastikoksiidi heitkogused 848,2<br />
kilotonni ja metaani heitkogused 496,2 kilotonni ning mõlema gaasi osakaal põllumajanduse<br />
kasvuhoonegaaside heitkogustest vastavalt 63% ja 37% 102 .<br />
Kõige suurema potentsiaaliga valdkond põllumajandusest tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste<br />
vähendamisel on biogaasi tootmine, kuna see võimaldab lisaks sõnnikukäitlusest ja sõnniku<br />
laotamisest tuleneva metaani ja dilämmastikoksiidi heitkoguste vähendamisele toota ka taastuvat<br />
energiat. Kuna biogaasi tootmisel on võrreldes näiteks puitbiomassi kasutamisega oluliselt<br />
positiivsem keskkonnaefekt, siis on vajalik leida võimalusi selle sektori arendamiseks.<br />
101 Euroopa parlamendi ja nõukogu otsus nr 406/2009/EÜ. 23. aprill 2009, milles käsitletakse liikmesriikide jõupingutusi<br />
kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, et täita ühenduse kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid<br />
aastaks 2020<br />
102<br />
Eesti riikliku kasvuhoonegaaside inventuuri 1990 - 2010 aruanne;<br />
http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=118<strong>45</strong>36/Eesti+riikliku+KHG+inventuuri+aruanne+1990-2010.zip<br />
86
2.6.5 CO 2 heite vähendamine, sidumise edendamine põllumajanduses ja metsanduses<br />
Kasvuhoonegaaside summaarne heitkogus Eestis on võrreldes baasaastaga (1990.a) vähenenud 50%.<br />
Suurima panuse sellesse on andnud energeetikasektor, mille osakaal heitkogusest oli 2010. aastal<br />
88%; põllumajandussektor on teisel kohal – 6,5%-ga. Maakasutus- ja metsandussektor on ainuke<br />
potentsiaalne süsiniku neeldaja ÜRO 103 -le raporteeritavatest sektoritest. 2010. aastal seoti LULUCF 104<br />
sektoris kokku 3 758 Gg CO 2 ekv, mis on 60% vähem võrreldes 1990. aastaga. Arv sisaldab CO 2 heidet<br />
ja sidumist kõigis maakategooriates (sh põllumaad, rohumaad, märgaladest – turba kaevandusalad,<br />
asustusalad ja muu maa). Suurimaks süsiniku sidujaks on metsamaa (2010. a suurenes talletatud<br />
süsinikuvaru Eesti metsades 4 013 Gg CO 2 ekv.). Sidumine toimus ka rohumaadel, peamiselt puidu<br />
tagavara suurenemise tõttu.<br />
Metsamaa on Eestis alates 1970. aastast tänaseni suurenenud 270 000 hektari võrra 105 . 2010. aasta<br />
seisuga oli Eesti metsades talletatud 169 miljonit tonni süsinikku, millele vastav hinnang CO 2<br />
ekvivalentides on 618 miljonit tonni. Seejuures süsiniku sidumine suurenes võrreldes 2009. aastaga 4<br />
miljoni tonni CO 2 ekvivalendi võrra. Allolevas tabelis on toodud hinnangud süsinikuvaru muutustest<br />
kujul, nagu on nõutud IPCC 106 poolt riiklikus kasvuhoonegaaside aruandluses.<br />
Tabel 36. Eesti metsade CO 2 sidumise (-)/ emissiooni (+) aastane muutus 2001-2010<br />
Aasta 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010<br />
aastane<br />
muut,<br />
Gg CO 2<br />
4765 3837 1953 -1413 -8097 -2656<br />
-<br />
12305<br />
10 aasta<br />
keskmin<br />
e<br />
-5385 -6768 -4013 -3008<br />
Allikas: Keskkonnateabe Keskus, Riikliku metsainventeerimise osakond (KHG inventuuri materjalid)<br />
CO 2 sidumine on viimasel kümnendil metsades keskmiselt suurenenud 3 008 Gg ehk kolme miljoni<br />
tonni võrra aastas. Tegemist on aastati varieeruva hinnanguga, mis sõltub peamiselt raiemahust, kuid<br />
ka ilmastikutingimustest, toimunud häiringutest (nt põlengud, tormimurd), puistute vanuselisest<br />
struktuurist ning teatud määral valikmeetodi juhuslikkusest tingitud veast. Esitatud aegreas (Tabel<br />
36) eristuvad ilmekalt aastad kuni 2003. Selle põhjuseks on sajandi alguses toimunud intensiivne<br />
metsaraie, mille tulemused on nähtavad heitkoguste arvestuses. Antud muutude hinnangus on<br />
arvesse võetud: elus puude biomass, surnud puit, orgaaniline metsamuld, põlengud, raied jne.<br />
Metsadel on süsinikuringes oluline osa – elutegevuse käigus eemaldavad nad atmosfäärist<br />
süsinikdioksiidi, akumuleerivad osa süsinikust (peamiselt puu tüveosas) ning toimivad seeläbi kui CO2<br />
sidujad. Kliimamuutuse leevendamise seisukohalt on metsanduse mõju kõige tõhusam siis, kui metsa<br />
juurdekasv on maksimaalne ning sealt saadavat puitu kasutatakse kui taastuvat toorainet ja<br />
taastuvenergia allikat enam CO2 tekitavate toodete ja energiaallikate asemel. Paraku suurenevad<br />
raietegevuse intensiivistumisel emissioonid metsamuldadest ja -varisest. Olulist tähendust süsiniku<br />
sidumisel omab, millist kasutust metsast raiutud puit leiab.<br />
Maakasutuse- ja metsanduse sektoris moodustasid 2010. aastal süsiniku heitkogused<br />
põllumajandusmaadel hinnanguliselt 103 Gg CO 2 ekv., millest orgaaniliste muldade emissioon 77 Gg<br />
CO 2 107 . Märgalade kategoorias hinnati kohustuslikult vaid turbakaevandusaladel turbamulla<br />
kuivendamisest tulenevat CO 2 ja N 2 O emissiooni, mis oli 2010. aastal vastavalt 13,6 Gg ja 0,003 t N 2 O<br />
CO 2 . Asustusalade kategoorias arvutati metsamaa ja rohumaade asustusalaks muutmisest tulenevat<br />
103 ÜRO – Ühendatud Rahvaste Organisatsioon (est 26.06.19<strong>45</strong>.a)<br />
104 LULUCF – maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus<br />
105 Eesti keskkonnanäitajad 2012, lk. 14; Keskkonnateabe Keskus<br />
106 The Intergovernmental Panel on Climate Change - Valitsusevaheliste kliimamuutuste nõukogu<br />
107 1 Gg = 1000 tonni; Greenhouse gas emissions in Estonia 1990-2010, National Inventory Report<br />
87
iomassi ja mulla hävimisest tingitud süsiniku emissiooni, mis 2010. a oli 298 Gg CO 2 . Antud<br />
alamkategooria on ka suurim kasvuhoonegaaside heite põhjustaja LULUCF ja Kyoto protokolli<br />
vastavas sektoris.<br />
Kasvuhoonegaaside inventuuri põllumajandussektori arvestuses olevad heitkogused sõltuvad<br />
eelkõige tootmise mahust, olles vähendatavad keskkonnasõbralikuma tehnoloogia abil. Inventuuri<br />
maakasutuse sektori arvestuses on põllumajandus paratamatult heitkoguste tekitaja, eelkõige<br />
põldude lupjamise ja orgaaniliste muldade emissiooni tagajärjel. Selle sektori arvestuses praktiliselt<br />
puuduvad võimalused süsiniku täiendavaks sidumiseks, võimalik on vaid vähendada heitkoguste<br />
suurenemist tulevikus.<br />
Oluline on panustada põllumajandustootjate nõustamise- ja koolitustegevustesse, sest läbi selle saab<br />
muuta majandamisvõtteid jätkusuutlikumaks. Soodustada tuleks turvasmuldade võimalikult vähest<br />
harimist, sest turvasmuldade harimisel turvas laguneb ja mineraliseerub.<br />
88
2.7 Prioriteet 6: maapiirkonna areng ja elukvaliteet<br />
2.7.1 Ettevõtluskeskkond ja ettevõtluse arendamine<br />
Ettevõtluskeskkond<br />
Maapiirkonna ettevõtluskeskkond on mitmekesine ja omanäoline, ent tundlik majanduses ja muudes<br />
sfäärides toimuvate muudatuste suhtes. Mitmekesisus ja omanäolisus väljendub maalises<br />
eluskeskkonnas, kus konkurentsieelisteks puhas elukeskkond, atraktiivne ja puutumata loodus<br />
(maastikud, veekogud, märg- ja kaitsealad), tugev regionaalne identiteet ja piirkondlik kultuuripärand<br />
(rahvuslik käsitöö, pärimusmuusika, rahvustoit) 108 ning suurte avanevate turgude lähedus 109 .<br />
Soodsa ettevõtluskeskkonna loomine, kus on võimalik areneda ja investeerida ning kasulik töötada,<br />
on äärmiselt oluline, kuna ettevõtluskeskkonnast sõltub piirkonna majanduslik areng (sh töökohtade<br />
olemasolu) ja sealne elukvaliteet ning inimeste soov ja võimalused seal piirkonnas elada.<br />
Majanduslike võimaluste (sh töökohtade) ja sotsiaalsete teenuste vähesus põhjustab elanike<br />
lahkumise, mis omakorda halvendab maapiirkonna majanduslikku konkurentsivõimet.<br />
Maapiirkonna elukvaliteedi parandamiseks, sealhulgas maaelanike tulutaseme tõstmiseks ning<br />
maainimeste tööga hõivamise eesmärgil sobivate töökohtade arvu suurendamiseks tuleb arendada<br />
ning mitmekesistada maapiirkonna ettevõtlust tervikuna.<br />
2011. a. oli majanduslikult aktiivseid ettevõtteid Eestis 103 883, maaettevõtteid oli nende hulgas 36<br />
031 ehk 34,7% (Joonis 24). Majanduslikult aktiivsete ettevõtete arv on viimasel kümnel aastal<br />
järjekindlalt tõusnud nii Eestis tervikuna kui maapiirkonnas. Kogu Eestis (Äriregistris registreeritud)<br />
ettevõtete arv suurenes vahemikus 2000 kuni 2009 75%; sh maapiirkonna ettevõtete arvu kasv oli<br />
suurem. Võrreldes 2000. a. tasemega nende arv rohkem kui kahekordistus 2009. aastaks (juurdekasv<br />
1<strong>45</strong>%). 2011. a. on ettevõtete arv jätkanud kasvu: 2011. a. oli ettevõtete arvu juurdekasvu määr kogu<br />
Eestis ja maapiirkonnas sama – vastavalt 3,6% ja 3,7% võrreldes 2010. a. 110<br />
70% kõigist maaettevõtetest moodustasid viie tegevusala ettevõtted: põllumajandus,<br />
metsamajandus ja kalapüük (31,3%); hulgi- ja jaekaubandus (13,3%); ehitus (9,1%); kutse-, teadus- ja<br />
tehnikaalane tegevus (9%); töötlev tööstus (8,1%). Kogu Eesti ettevõtetest oli nende 5 tegevussala<br />
ettevõtete osakaal 2011. a. 60%.<br />
Joonis 24. Statistilisse profiili kuuluvate ettevõtete arv 2000-2011 111<br />
108 Turismiettevõtjad maapiirkonnas 2010, lk14. Kättesaadav: http://www.agri.ee/uuring_/, 7.08.2012.<br />
109 Eesti regionaalarengu strateegia 2005–2015, lk 4<br />
110 Maapiirkonna ettevõtjate olukord, arengutrendid ning toetusvajadus, Eesti Maaülikool 2012<br />
111 Kuna joonisel 1 toodud andmed 2000-2009.a. kohta ei sisalda ainult maksukohustuslaste registris registreeritud FIE-sid,<br />
siis ettevõtete arvu juurdekasv 2009 ja 2010 pole üks-üheselt võrreldav<br />
89
Allikas: ESA 2012<br />
Nagu Eesti ettevõtted tervikuna, nii on ka maapiirkonnas tegutsevad ettevõtted kontsentreerunud<br />
Põhja-Eestisse – kõigist maaettevõtetest 25,6% oli 2011. a registreeritud Harjumaale (kogu Eesti<br />
ettevõtetest on Harjumaale registreeritud 52,2%). Maapiirkonnas registreeritud ettevõtete suurim<br />
kontsentratsioon ongi Tallinna ümbruses. Tartu ümbruses on ettevõtete kontsentratsioon oluliselt<br />
väiksem. Viies maakonnas (Harjumaal, Tartumaal, Pärnumaal, Lääne-Virumaal, Raplamaal) oli<br />
registreeritud 57,6% kõigist maaettevõtetest.<br />
Perioodil 2005-2011 suurenes kogu Eestis äriühingute arv 47,3% võrra (Joonis 25) 112 .<br />
Absoluutarvudes on äriühingute arvu juurekasv olnud suurim Põhja-Eestis, kus 2010. a. asus<br />
kolmandik äriühingutest. Keskmisest suurem äriühingute arvu suurenemine toimus Tallinna ja Tartu<br />
ümbruse KOV-ides, samuti osades Viljandit, Valgat jne ümbritsevates KOV-ides. Maapiirkonna KOVidest<br />
oli kõrge suurem juurdekasv Rae vallas, kus sel perioodil äriühingute arv rohkem kui<br />
kolmekordistus ehk juurdekasv oli ca 275%.<br />
Joonis 25. Äriühingute arvu muutus KOV-des 2005–2011<br />
Allikas: ESA 2012<br />
Majandustegevus koondub ning ettevõtteid kasvab juurde ka edaspidi üha enam pealinnapiirkonda<br />
ning teiste suuremate keskuste ümber (näiteks tänaseks on suurem osa mittepõllumajanduslikust<br />
ettevõtlusest juba koondunud linnadesse – keskmiselt 74%), mistõttu esineb piirkonniti suuri<br />
erinevusi nii ettevõtluses, tööhõives kui ka sisemajanduse kogutoodangus. Majandustegevuse<br />
koondumist pealinnaregiooni ja teistesse suurematesse keskustesse on peamiselt soodustanud see,<br />
et maapiirkondade majandus ei tooda piisaval määral atraktiivseid töökohti, mistõttu on tugev<br />
suundumus noortel piirkonnast välja rännata, ning maapiirkondadel on raske saavutada<br />
ettevõtluseks ja selle arendamiseks vajalikku elanike, institutsioonide, teenuste ja infrastruktuuri<br />
kriitilist massi. 113<br />
112 Kuna FIE-de arvu statistilises profiilis mõjutab ka registreerimise muutus, siis viimaste aastate ettevõtete arvu<br />
juurdekasvu analüüsil vaadeldi ainult äriühingute arvu muutust vahemikus 2005- 2011<br />
113 The New Rural Pragadigm: Policies and Governence, OECD 2006, lk 30<br />
90
Primaarsektori ettevõtete osakaal on suurim Kesk-Eestis, kuid ka väiksema ettevõtlusaktiivsusega<br />
KOV-ides Kagu-Eestis (Joonis 26). Keskmisest suurem on tööstussektori ettevõtete osatähtsus Põhja-<br />
Eestis, kuid ka Tartu, Pärnu, Viljandi, Võru, Haapsalu, Rakvere, Kohtla-Järve ja Narvaga piirnevates<br />
valdades, kuhu on kontsentreerunud oluline osa kogu maapiirkonna tööstusettevõtetest (Joonis 27).<br />
Teenindussektori ettevõtete osakaal on suurim Põhja-Eestis, kus Viimsi vallas oli nende osakaal<br />
(81,2%) maapiirkonna KOV-dest kõige suurem. (Joonis 28).<br />
Joonis 26. Primaarsektori ettevõtete osakaal ettevõtete koguarvus 2011.a. maapiirkonna KOV-des<br />
Allikas: ESA 2012<br />
Joonis 27. Sekundaarsektori ettevõtete osakaal ettevõtete koguarvus 2011.a. maapiirkonna KOV-des<br />
Allikas: ESA 2012<br />
91
Joonis 28. Tertsiaarsektori ettevõtete osakaal ettevõtete koguarvus 2011.a. maapiirkonna KOV-des<br />
Allikas: ESA 2012<br />
Kuigi põllumajandusel on oluline roll maapiirkonna maastiku kujundamisel, siis paljudes riikides on<br />
tema mõju maapiirkonna edendamisel madal ja aina vähenev 114 . Oluliseks arenguks viimasel<br />
kümnendil oli, et tertsiaarsektori ettevõte osakaal maaettevõtetes ületas kümnendi keskel esimest<br />
korda primaarsektori oma (Joonis 29). 2011. a oli tertsiaarsektori ettevõtete osakaal tõusnud 50,6%-<br />
ni, primaarsektori oma vähenenud 31,3%-ni; sekundaarsektori ettevõtete osakaal oli 18,1%. Seega<br />
praegu tähendab maapiirkonnas registreeritud ettevõtlus juba eelkõige teenindussektori<br />
ettevõtteid. 115<br />
Joonis 29. Ettevõtete jaotus põhitegevusala sektori alusel 2001-2011<br />
Allikas: ESA 2012<br />
114 OECD Rural Policy Reviews: The New Rural Paradigm: Policies and Governance, lk 22<br />
115 Maapiirkonna ettevõtjate olukord, arengutrendid ning toetusvajadus, Eesti Maaülikool 2012<br />
92
Primaarsektori tootlikkuse kasv, sh moderniseerimine ja restruktureerimine, ning lisaks ka<br />
põllumajanduses kujunenud suurte ja väikeste ettevõtjate kooslus, kus peamise kaubatoodangu<br />
annavad tuhatkond suurettevõtet, misläbi keskmiste ja väikeste põllumajandusettevõtete arv aina<br />
väheneb (ning sh maad renditakse ja müüakse suurtootjatele ning majad suvitajatele) 116 , on<br />
soodustanud primaarsektori tööhõive märgatavat vähenemist viimasel kümnendil. 2012. aasta<br />
seisuga moodustab maa-asulates põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse valdkonnas hõivatute<br />
osatähtsus kõigist maapiirkonna tegevusaladest 12,3%, samas 2004. aastal oli vastav osatähtsus 18%<br />
ja 1990-ndate aastate alguses 56%. Enamikus EL maapiirkondades annab primaarsektor vähem kui<br />
10% kõigist töökohtadest. Kolmandikus EL maapiirkondades on selle osa alla 5% (mis on ka EL<br />
ligikaudne keskmine) ning OECD riikides 10%. Seega primaarsektori tööhõive, mis on Eestis veel<br />
küllaltki kõrge, suurenemist ei ole edaspidistel aastatel oodata. Tulenevalt aga primaarsektori hõive<br />
kokkutõmbumisest sõltub maapiirkondade (majanduslik) areng suurel määral uute töökohtade<br />
kättesaadavusest ja ettevõtluse mitmekesisusest, kuna töö kaotusega ja sobiliku töö mitteleidmisega<br />
väheneb automaatselt leibkonna sissetulek ning halveneb elukvaliteet.<br />
Tulenevalt ettevõtete regionaalsest paiknemisest ja demograafilistest protsessidest ning samuti ka<br />
tõuke- ja tõmbefaktoritest 117 on viimastel aastatel väga selgelt suurenenud piirkondlikud erinevused<br />
ettevõtlusaktiivsuses. Ettevõtlusaktiivsus (äriühingute ja FIE-de arv 1 000 elaniku kohta) oli<br />
maapiirkondades 2011. a 69,2 ettevõtet 1 000 elaniku kohta (sh 40,1 äriühingut ja 29,1 FIE-t), mis on<br />
Eesti keskmisest näitajast – 78,6 ettevõtet 1 000 elaniku kohta – madalam. Võttes arvesse ainult<br />
äriühinguid, oli äriühingute arv 1 000 elaniku kohta kogu Eestis 56,3 (so on võrreldav Euroopa Liidu<br />
keskmisega – 52 ettevõtet 1 000 elaniku kohta), samas maapiirkonnas oli see keskmiselt 30% võrra<br />
madalam – 40,1 äriühingut 1 000 elaniku kohta.<br />
Äriühingute arv 1 000 elaniku kohta KOV-des oli 2011.a. kõrgem Tallinna ümbruse valdades (Joonis<br />
30). Kõige kõrgem suhtarv oli 91,83 äriühingut 1000 elaniku kohta (Rae vald), mis oli kaks korda<br />
suurem kui kogu maapiirkonna näitaja keskmiselt. Nagu ka eeldada võib on äriühingud<br />
kontsentreerunud ka Tartu ümbrusesse ja Pärnu ümbrusesse, kuid peale nende piirkondade paistab<br />
silma, et elanikkonna aktiivsus on suurem ka Lääne-Eestis, sh äriühingute arv elanike kohta on<br />
suurem Lääne-Eesti maakondade keskuslinnade ümber (Haapsalu, Kärdla, Kuressaare), kuid ka nii<br />
läänerannikul paiknevates KOV-des (nt Noarootsi, Nõva; Hanila, Varbla, Tõstamaa) kui ka<br />
põhjarannikul, nt Lääne-Virumaal Rakvere ümbruses. Kesk-Eestist paistab silma kõrgema aktiivsusega<br />
Raplamaa. Ettevõtlusaktiivsus pole keskmisest suurem mitte kõikide maakonnakeskuste ümber, nt<br />
keskmisest madalam on äriühingute arv Kesk-Eestis ja Kagu-Eestis. Kagu-Eesti puhul on madalam<br />
aktiivsus eelkõige Läti ja Venemaa piiriäärsetes KOV-des. Samas on aga kogu piirkonnast eristuvaid<br />
KOV-e, nt Valgamaal Otepää, kus 2011.a. oli 52,94 äriühingut 1 000 elaniku kohta ehk<br />
ettevõtlusaktiivsusnäitaja oli kaks korda suurem kui selle KOV-i mitmetes lähivaldades.<br />
116 Uuringu „Eesti regioonide majandusstruktuuri muutuste prognoos“ lõpparuanne, Siseministeerium, lk 48.<br />
117 Ettevõtlusega tegelemist võib vaadelda läbi kahe vaatenurga: tõuke- ja tõmbefaktorite teooriate (Gilad, Levine 1986).<br />
Tõukefaktorite teooria järgi inimesed nö. tõugatakse ettevõtlusesse negatiivsete tegurite, nagu töökaotus, karjääri ja<br />
sissetulekuvõimaluste puudumine, rahulolematus jms tõttu. Tõmbefaktorite puhul aga motiveerivad ettevõtlusega<br />
alustamist tegurid nagu hea äriidee, hea ettevõtluskeskkond, soodne asukoht jms. Läbi tõmbe- ja tõuketegurite võib<br />
vaadelda ka regionaalset ettevõtlusaktiivsust, sest ühes piirkonnas võib suure ettevõtlusaktiivsuse põhjuseks olla soodne<br />
asukoht ja võimalused (tõmbetegurid), teises piirkonnas võib suure ettevõtlusaktiivsuse põhjuseks olla keeruline<br />
sotsiaalmajanduslik olukord (tõuketegurid).(Maaettevõtluse uuring)<br />
93
Joonis 30. Äriühingute arv 1 000 elaniku kohta maapiirkonna KOV-des 2011.a.<br />
Allikas: ESA 2012<br />
2011.a. oli kogu Eestis keskmiselt 22,3 FIE-t 1 000 elaniku kohta, maapiirkondade KOV-ides oli see<br />
näitaja 29,1 FIE-t 1 000 elaniku kohta. Kõige suurem FIE-de arv oli Hiiumaa Käina vallas – 114,6 FIE-t<br />
1 000 elaniku kohta. Suurem on FIE-de arv 1 000 elaniku kohta Kagu-Eesti ja Lääne-Eesti valdades.<br />
Kõige madalam on reeglina FIE-de arv elanike kohta Tallinna ja Tartu ümbruse valdades (Joonis 31),<br />
kus oli äriühingute arv ettevõtetes oluliselt suurem. Lääne-Eestis, Peipsi ja Võrtsjärve äärsetes<br />
piirkondades on kindlasti ka üheks FIE-de arvu suurendavaks teguriks kalanduse tähtsus piirkonnas,<br />
sest võib arvata, et ka arvestatav osa FIE-sid nendes piirkondades on rannakalurid.<br />
Joonis 31. FIE-de arv 1 000 elaniku kohta maapiirkonna KOV-des 2011.a.<br />
Allikas: ESA 2012<br />
94
Kokkuvõttes võib öelda, et üldine ettevõtlusaktiivsus maapiirkonnas on suurim lisaks Tallinna, Tartu<br />
ja Pärnu lähiümbruse valdadele ka Lääne-Eestis ja Kagu-Eestis, kuid nende piirkondade vahel on<br />
oluline erinevus selle vormis ja mõjutegurites. Kui Tallinna, Tartu, Pärnu lähiümbrusesse on<br />
kontsentreerunud eelkõige äriühingud, siis Kagu-Eestis on valdavalt tegemist FIE-dega, mida võib<br />
käsitleda viitena piirkonna majandusliku arengu mahajäämusele, mistõttu ettevõtlusega tegelemine<br />
on olnud kohalikele elanikele pealesunnitud valik muude võimaluste puudumise tõttu. Lääne-Eestis<br />
kõrgema ettevõtlusaktiivsusega KOV-ides on aga keskmiselt rohkem nii äriühinguid kui FIE-sid. Seega<br />
võib neid vaadelda kui piirkondi, kus on nii atraktiivseid tõmbefaktoreid (nt turismi arengu<br />
võimalused jms) kui ka tõukefaktoreid (muude töökohtade puudus). 118<br />
Eesti Maaülikooli poolt läbi viidud uuringu „Maapiirkonna ettevõtjate olukord, arengutrendid ning<br />
toetusvajadus“ (edaspidi EMÜ maaettevõtluse uuring) kohaselt peavad maaettevõtted järgneval<br />
seitsmel aastal (2012–2018) kõige olulisemaks investeeringuid masinatesse ja seadmetesse (92,5%<br />
vastanutest); järgnesid investeeringud ehitistesse ja rajatistesse (80,3%), olemasolevate toodete<br />
arendusse (77,1%), töötajate koolitusse ja väljaõppesse (73,9%), töötajate töötingimuste<br />
parandamisse (71,8%) ning uute toodete või teenuste loomisse (71,7%). Kavandatavate<br />
investeeringute rahalised mahud on kõige suuremad ehitiste ja rajatiste, tootmismaa ning tootmise<br />
automatiseerimise valdkondades, kõige väiksemad töötajate koolituse ja väljaõppe, töötingimuste<br />
parandamise ja e-äri arendamise osas. Põhiliseks allikaks, millest plaanitakse järgneval seitsmel aastal<br />
tehtavaid investeeringuid finantseerida, on omakapital. Ettevõtted plaanivad omakapitali kasutada<br />
peamiselt töötajate töötingimuste parandamiseks, e-äri arendamiseks, töötajate koolituseks ja<br />
väljaõppeks ning infotehnoloogiliste rakenduste kasutusele võtmisel. Toetuste rolli nähakse kõige<br />
suuremana infrastruktuuri investeeringutel: teede, vee- ja kanalisatsioonisüsteemide jms rajamisel,<br />
kuid ka keskkonnanõuete täitmiseks tehtavate investeeringute, ehitiste ja rajatiste, seadmete ja<br />
masinate puhul. Laenu ja liisingut kavatsetakse kõige enam kasutada seadmete ja masinate, ehitiste<br />
ja rajatiste ning tootmise automatiseerimise investeeringute finantseerimiseks. 119<br />
Joonisel 32 on toodud kokkuvõte sellest, millistes summades on ettevõtjate hinnangul erinevatesse<br />
valdkondadesse investeerimine vajalik. Vastuste puhul prevaleerib 10 000 euro investeeringu maht:<br />
a) masinate ja seadmete investeerimisel kavatseb 30% vastajatest investeerida kuni 10 000 eurot; b)<br />
kuigi tootearendusse investeerida kavatsevaid ettevõtteid on arvukalt, kavatsevad 49% vastanutest<br />
olemasolevate toodete ja teenuste arendamisse investeerida kuni 10 000 eurot; c) uute toodete ja<br />
teenuste arendamisel kavatseb 43,1% vastanutest investeerida kuni 10 000 eurot. Kuni 10 000 euro<br />
suurune investeeringute maht domineerib ka töötajate koolituse ning töötingimuste parandamise<br />
osas, samuti e-äri arendamisel. Kõige suuremad on investeeritavad summad ehitiste ja rajatiste,<br />
tootmismaa ning tootmise automatiseerimise osas. 120<br />
118 Maapiirkonna ettevõtjate olukord, arengutrendid ning toetusvajadus, Eesti Maaülikool 2012<br />
119 Maapiirkonna ettevõtjate olukord, arengutrendid ning toetusvajadus, Eesti Maaülikool 2012<br />
120 ibid<br />
95
Joonis 32. Ettevõtjate hinnangud selle kohta, millistes summades on erinevatesse valdkondadesse<br />
investeerimine nende ettevõtetes järgmise 7 aasta jooksul vajalik<br />
Ettevõtluse alustamiseks ja laiendamiseks kasutatakse tihtilugu finantsvahendeid, mis tulevad kas siis<br />
ettevõtja asutaja enda ressurssidest, perekonnaliikmetelt või sõpradelt. Kuid maapiirkonnas, kus<br />
ettevõtjate sissetulek ja säästud on väikesed, mängib olulist rolli finantsvahendite leidmine väljaspool<br />
pereringkonda. Kuid erinevate finantsvahendite kättesaadavus on maapiirkondades veelgi<br />
keerulisem ja raksem. 121 Näiteks Praxise uuringu kohaselt ei kasuta ettevõtted lisarahastuse allikana<br />
pangalaene, kuna nende tagatised on pankade jaoks ebapiisavad (35% vastanutest), pangalaenude<br />
intressimäärad on liiga kõrged (32%), puudub omafinantseering (23%). 122 Majanduskriisi tagajärjel on<br />
ettevõtete likviidsus ja omavahenditest investeerimise võimekus tuntavalt vähenenud. EMÜ<br />
maaettevõtluse uuringu kohaselt on maaettevõtjatel peamisteks takistusteks investeeringute<br />
tegemisel ebapiisav omakapital. Erinevate tegevusalade lõikes ettevõtjate hinnangud selles osas<br />
erinevad. Kõige enam nimetasid ebapiisavat omakapitali takistusena põllumajandustootjad ning<br />
majutuse ja toitlustusega tegelevad ettevõtjad. Kõigil teistel tegevusaladel on ettevõtjate hinnangute<br />
kohaselt omakapitali vähesus investeeringute tegemist takistanud vähem. 123<br />
Maaettevõtlus on arenenud ja muutunud mitmekesisemaks. Siiski pole Eesti inimvara raporti 2011<br />
andmetel paljude suurematest linnapiirkondadest kaugemale jäävate maapiirkondade tööjõu,<br />
loodus- ja ajaloolis-kultuuriliste ressursside kasutuselevõtt maaettevõtluse edendamiseks olnud<br />
piisav ja tööpuudus tervikuna on perifeersetes maapiirkondades tulenevalt sellest endiselt kõrge.<br />
Seetõttu jäävad maapiirkonnad ka edaspidi sõltuma edukatest põllumajandus- ja väikeettevõtetest,<br />
sh nišimajandusest ning kindlasti on vaja jätkuvalt tegeleda Eesti maapiirkondades ettevõtluse<br />
mitmekesistamisega, sh töökohtade loomisega.<br />
Ettevõtluse arendamine<br />
Kui arvestada maapiirkonna ressursse, globaalseid trende ning inimeste teadlikkuse ja nõudmiste<br />
kasvu toidu ja elukeskkonna suhtes, siis võib öelda, et arenguperspektiivita piirkondi Eestis ei ole.<br />
121 OECD Rural Policy Reviews: The New Rural Paradigm: Policies and Governance, lk 75<br />
122 „Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arengusuundumused“, Praxise 2012<br />
123 Maapiirkonna ettevõtjate olukord, arengutrendid ning toetusvajadus, Eesti Maaülikool 2012<br />
96
Maapiirkonna mitmekesisus ja omanäolisus, sh kohalik olemasolev kasutamata ressurss ongi üheks<br />
maapiirkonna ettevõtluse arenguvõimaluseks. Puutumatu looduskeskkond ja rikkalik kultuuripärand<br />
tõstavad piirkondlikku atraktiivsust ning tagavad nö „toore materjali“ erinevate majanduslike<br />
tegevuste arendamiseks, mis ulatub maaturismist (sh aktiivsed meelelahutuslikud tegevused) kuni<br />
nišitoodete ja kohaliku toiduni 124 .<br />
Maapiirkonna elukvaliteedi ja majanduse parandamiseks, sealhulgas maaelanike tulutaseme<br />
tõstmiseks, püsiva majandusliku baasi loomiseks ning maainimeste tööga hõivamise eesmärgil<br />
sobivate ja atraktiivsete töökohtade arvu suurendamiseks tuleb arendada ning mitmekesistada<br />
maapiirkonna ettevõtlust tervikuna - selleks on mitmeid erinevaid võimalusi.<br />
Lokaalse identiteedi väärtustamine. Vastureaktsioonina ülemailmastumisele tugevnevad lokaalsed ja<br />
regionaalsed püüdlused eristuda maailmas levivatest mallidest. Oluliseks muutub kohalik keel,<br />
kultuur ja kogukondlik identiteet. Piirkonnad, kellel oma eripära kultiveerimine paremini õnnestub,<br />
saavad sellest olulise konkurentsieelise. 125<br />
Koostöö. Ettevõtluse arenguks on vaja aglomeratsiooni mõju ehk siis ettevõtjaid ja teisi<br />
institutsioone, kelledega koostöös on võimalik areneda ja laieneda. Sektoritevaheline: ühe<br />
koostöövormina nähakse koostöö arendamist teiste maamajanduse sektoritega (käsitöölised,<br />
transport, kaubandus, külad jne) - see võimaldab suuremat spetsialiseerumist. Sektorisisene: koostöö<br />
teiste maapiirkonnas tegutsevate ettevõtjatega tekitab sünergiat ja täiendavat lisandväärtust, eriti<br />
läbi piirkonna ressursside ja potentsiaali mobiliseerimise. Erinevate valdkondade (näiteks metsandus,<br />
turism jne) konkurentsivõime tõstmiseks on seetõttu oluline ettevõtjatevahelise koostöö<br />
soodustamine (klaster, ühistu, liit, muud ühendused), kuid koostöö soov ja vajadus peab tekkima<br />
vabast tahtest ja osapooltevahelisest initsiatiivist. EMÜ maaettevõtluse uuringu 126 kohaselt on<br />
maaettevõtetele kõige olulisemateks koostööpartneriteks teised ettevõtjad, kellega tehakse<br />
koostööd infovahetuse, turunduse, toote- ning tootmisprotsesside arenduse valdkondades.<br />
Nimetatud uuringu kohaselt teevad enam teiste ettevõtetega koostööd turismi- ning puidutööstuse<br />
valdkondade ettevõtted, seda nii reklaami kui klientide osas.<br />
Suurem linnadest tulevate investeeringute kaasamine. Pealinna kui ka mujale linnadesse<br />
registreeritud ettevõtjad tegutsevad lisaks linnaterritooriumile ka maapiirkonnas, viies seal ellu<br />
investeeringuid ning muid ettevõtlusega seotuid tegevusi. Praxise uuring tõi välja suundumuse minna<br />
linnast maale – suur osa VKE-de peakontoritest asub maapiirkonnas (27%) 127 . Näiteks koguni 86%<br />
metsa majandamise või puidu töötlemisega tegelevatest mikroettevõtetest omavad tootmistegevust<br />
täielikult või osaliselt maapiirkonnas 128 . See näitab, et ei ole võimalik tõmmata ühest piiri linna- ja<br />
maapiirkonna ettevõtete vahel. Enam on linna- ja maapiirkonna vahel põimunud primaar- ja<br />
sekundaarsektori ettevõtted, omades kontorit ja registreeringut linnalises asulas, kuid tootmishoonet<br />
maapiirkonnas. Kontor linnas tagab ettevõtjale klientide ja tarnijatele läheduse ning tootmishoone<br />
maapiirkonnas võimaldab suuremaid pindu majandustegevuse elluviimiseks ja parema tooraine<br />
kättesaadavuse. Nii toimub ka teadmiste ja vahendite siire maa- ja linnapiirkonnavahel.<br />
Ettevõtluse mitmekesistamine ja arendamine mittepõllumajandusliku tegevuse suunas.<br />
Maaettevõtluse arendamine ei tähenda enam ainult põllumajanduse ja metsamajanduse<br />
edendamist, vaid primaarsektori tähtsuse vähenemise valguses on maaettevõtlus oluliselt<br />
mitmekesistunud mittepõllumajandusliku tegevuse suunas viimasel kümnel aastal. EMÜ<br />
maaettevõtluse uuringu 129 raames üle kolmandiku küsitletud KOVe juhtidest nimetasid viimase viie<br />
aasta (2007–2012) jooksul kordaminekuna ettevõtete tegevusalade mitmekesisuse – omavalitsusse<br />
olid tekkinud ettevõtted, mille tegevusalad olid ebaharilikud selles piirkonnas.<br />
124 OECD Rural Policy Reviews: The New Rural Paradigm: Policies and Governance, lk 69<br />
125 Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“, lk 9<br />
126 Maapiirkonna ettevõtjate olukord, arengutrendid ning toetusvajadus, Eesti Maaülikool 2012<br />
127 Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arengusuundumused, Praxis 2012<br />
128 “Toetuste vajadus metsamajanduse mikroettevõtetes”, Turu-uuringute AS, Koostaja: Hella Kaldaru, aprill 2009<br />
129 Maapiirkonna ettevõtjate olukord, arengutrendid ning toetusvajadus, Eesti Maaülikool 2012<br />
97
Üheks peamiseks maamajanduse arendamise võimaluseks on maaettevõtluse mitmekesistamine<br />
mittepõllumajandusliku tegevuse suunas, kaasates seejuures ka rohkem linnadest tulevaid<br />
investeeringud. See on valdkond, millega on samm-sammult tegeletud juba läbi kolme erineva riikliku<br />
programmi: SAPARD liitumiseelne abi programm 2001–2003, Eesti riiklik arengukava 2004–2006,<br />
Eesti maaelu arengukava 2007–2013.<br />
Mittepõllumajandusliku ettevõtluse panus maapiirkonnale väljendub selles, et läbi sekundaar- ja<br />
tertsiaarsektori arendamise on võimalik suurendada potentsiaalsete uute töökohtade arvu<br />
vähendamaks noorte spetsialistide ja perede väljarännet linnadesse ning luua võimalused hõivata<br />
põllumajandusliku tootmise tõhusamaks muutmise käigus vabanevat tööjõudu maksimaalselt<br />
mittepõllumajandusliku tegevusega. Lisaks arendab ja ilmestab mittepõllumajanduslik ettevõtlus<br />
maapiirkonna ettevõtluse maastikku ning loob eeldused elujõulise ja konkurentsivõimelise<br />
elukeskkonna tekkeks. Maaettevõtluse mitmekesistamine on oluline tegevus ka seetõttu, et see loob<br />
maapiirkonda ühiskondlikku ja sotsiaalmajanduslikku lisandväärtust ning pakub rohkem<br />
koostöövõimalusi 130 .<br />
Eesti ettevõtluses moodustavad 93% mikroettevõtjad, 82% on neid mikroettevõtjaid, kes tegelevad<br />
mittepõllumajandusliku ettevõtlusega. Lisaks mittepõllumajanduslikele mikroettevõtjatele on<br />
majandustegevuse mitmekesistamise puhul oluline sihtgrupp ka põllumajandusettevõtjad. FADN<br />
andmeil on põllumajandusettevõtjaid 8526 (ettevõtted, kellede kogu toodang ületab 4000 eurot).<br />
2010. aasta põllumajandusloenduse andmetel on Eestis 19 600 põllumajanduslikku majapidamist,<br />
kellest juba 13% tegeleb põllumajanduse kõrvalt ka muude mittepõllumajanduslike tegevustega,<br />
kasutades selleks majapidamise maid, hooneid või seadmeid. 2007. aastal oli Eesti vastav näitaja<br />
8,3% ning EL-27 keskmine 9,9%. Maaettevõtjate ettevõtlustegevuse mitmekesistamine ja<br />
arendamine on üks konkurentsivõime parandamise ja täiendavate sissetulekute võimaluste loomise<br />
viise maapiirkonnas.<br />
Maapiirkondade arengu tagamisel kui Eesti majanduse jaoks tervikuna on oluline ka puidu<br />
kasutamise intensiivistamine. Iga kuupmeetri puidu töötlemisega metsasektoris 34,5 eurot<br />
lisandväärtust ning ühe miljoni m 3 puidu varumine, transport ja töötlemine tagab vähemalt 2 350<br />
töökohta. 2011. a oli metsandussektori tööjõu tootlikus majandusaasta aruannete alusel 124 500 €.<br />
Perioodil 2007-2011 on tööjõu tootlikus metsandussektoris keskmiselt suurenenud 13% aastas 131 .<br />
Tulemuslikkuse saavutamiseks tuleb aga esmalt neid võimalusi oskuslikult piirkonna huvides ära<br />
kasutada. Ettevõtluse mitmekesistamise ja arendamisega tegeletakse Maaelu arengukava raames<br />
peamiselt mittepõllumajandusliku tegevuse suunas, eesmärgiga luua maapiirkonnas (eelkõige<br />
keskustest eemalejäävates piirkondades) püsiv majanduslik baas, sh sobivad ja atraktiivsed<br />
töökohad. Arvestades kogu Euroopas maapiirkondade majandusstruktuuri muutumist järjest<br />
sarnasemaks linnaregioonidega, võib eeldada ka Eesti maapiirkondades edasist ettevõtluse<br />
mitmekesistumist ja suuremat orienteeritust teenindusmajandusele. EK poolt koostatud<br />
maapiirkondade tööhõive ülevaate andmeil on juba täna teenindussektor Euroopa maapiirkondades<br />
suurim tööandja. Kui tööstustootmise ümberpaigutamisel linnadest on asukohaeelised enamasti<br />
paremad linnalähedastes piirkondades, siis kaugemate maapiirkondade edukamad tootmised on<br />
sunnitud kohanduma rohkem ka innovatsioonile orienteeritud ekspordile. Info- ja<br />
kommunikatsioonitehnoloogia ning teenuste jätkuva arengu toel peaks ääremaa piirkondades<br />
paranema eri teenuste kättesaadavus, ettevõtete äritingimused ja võimalused ligipääsuks laiemale<br />
turule ning tööhõive tingimused läbi kaugtöö 132 .<br />
130 ibid<br />
131 Statistikaamet, 07.05.2013<br />
132 Eesti regionaalarengu strateegia 2020 lähteolukorra analüüs, lk 33<br />
98
2.7.2 Maapiirkondade kohaliku arengu edendamine<br />
Maa ja linn on Eestis töö ja hariduse osas tihedalt läbi põimunud ning maa-asulad ja maapiirkonnad<br />
(sh ääremaad) ja nende elanikud sõltuvad linnadest väga olulisel määral. Samal ajal on ka maaelu<br />
areng olulise tähtsusega mitte ainult maale vaid ka linnale. Eesti edukaks arenguks peavad ka<br />
maapiirkonnad olema konkurentsivõimelised nii oma inimkapitali kvantiteedi kui kvaliteedi poolest.<br />
Arvestades, et enam kui pooltes valdades ja mitmetel äärealadel on elanike arv kümne aasta jooksul<br />
vähenenud üle 10% (Joonis 33), on rahvastiku vähenemise aeglustamine tõsine väljakutse suurele<br />
osale Eesti maapiirkonnast. Edasise arengu võtmekohaks on, kuivõrd atraktiivset elukeskkonda<br />
suudavad piirkonnad elanikele pakkuda ning elanike ealistest iseärasustest tulenevaid<br />
teenusevajadusi rahuldada. 133<br />
Joonis 33. Rahvaarvu suhteline muutus omavalitsusüksustes 2000-2011<br />
Allikas: Statistikaamet<br />
Maapiirkonna hulka loetavad ääremaad on maakonnakeskustest kaugemal asuvad väheneva<br />
elanikkonnaga maapiirkonnad. Ääremaalised on ligi pooled omavalitsused, kus elab ligikaudu<br />
140 000 inimest ja mis hõlmavad üle 50% Eesti pindalast. Ääremaa tunnustega piirkondade<br />
osatähtsus Eesti rahvastikus ja pindalas kasvab linnastumise, maaelanikkonna vananemise ja<br />
negatiivse iibe tõttu. Ääremaalisi kogukondi kammitseb haridus-kultuuriline mahajäämus: kolmanda<br />
haridustasemega hõivatute osakaal on ligi poolteist korda väiksem Eesti keskmisest ja kaks korda<br />
väiksem Tallinna linnastust. Et ääremaalised piirkonnad on pikema aja vältel kaotanud nooremaid ja<br />
aktiivsemaid elanikke, siis on rahvastik vananenud ääremaadel märgatavalt kiiremini kui Eestis<br />
tervikuna.<br />
Soov elada maal tuleneb kättesaadavatest teenustest, looduskeskkonna kvaliteedist ja sotsiaalsetest<br />
võrgustikest, mis muudavad maapiirkonna meeldivaks elukeskkonnaks. Võimalus elada maal tuleneb<br />
sissetuleku loomise eeldustest ja maa kui ressursiga seotud ning mitteseotud tegevuste<br />
mitmekesistamisest. Maapiirkondadele iseloomuliku eluviisi säilimine sõltub seega ühelt poolt selles<br />
piirkonnas elavate inimeste võimest luua piisavalt sissetulekut, mis tagaks kogukonna sotsiaalse ja<br />
133 Maaelu arengu aruanne, Eesti Maaülikool 2011<br />
99
demograafilise stabiilsuse, ning teiselt poolt mõjutab just seotus linnaga ning linnalise tegevuse<br />
välismõju selle piirkonna arengut. 134<br />
Arvestades Eesti väiksust, on riigisisesed regionaalsed arenguerinevused piirkondade (eeskätt Tallina<br />
linnapiirkonna ja ülejäänud Eesti) vahel jätkuvalt suured ka kogu ülejäänud Euroopa ning muude<br />
arenenud majandusega riikide võrdluses. 135<br />
Kui linnades kokku elab 2012 aasta andmetel keskmiselt 1 347 elanikku km 2 kohta, siis<br />
maapiirkondades on asustustihedus mitmeid kordi väiksem – valdades kokku elab keskmiselt ainult<br />
11 inimest km 2 kohta. Kõige kõrgema asustustihedusega maapiirkond on Harjumaa, kus ühel km 2<br />
elab 22 elanikku ning kõige väiksema asustustihedusega maapiirkonnad on Hiiu-, Saare- ja Läänemaa<br />
– keskmiselt 7 elanikku km 2 kohta. Madal asustustihedus ja rahvastiku ebaühtlane regionaalne<br />
paiknemine on süvendanud maapiirkondades majanduslikke ja sotsiaalseid probleeme 136 . Madala<br />
asustustihedusega piirkondade (eriti just maakondade äärealade) peamiseks probleemiks on nõrk ja<br />
haavatav majandus ning sobivate töökohtade puudus. Selline olukord aga omakorda soodustab<br />
negatiivsete demograafiliste protsesside (maapiirkondadest väljaränne ja vananemine) tugevnemist,<br />
mis lõpptulemusena suurendab maapiirkonna sotsiaalset ja territoriaalset eraldatust<br />
maakonnakeskustest ning mahajäämist peamistest sotsiaalmajanduslikest arenguprotsessidest 137 .<br />
Elanikkond rändab muudest piirkondadest peamiselt Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkonda, kus on<br />
parimad töö-, hariduse- ja eneseteostusvõimalused. Sellise siserände suundumuse taustal muutub<br />
ülejäänud piirkondade arenguperspektiiv võrreldes suuremate linnapiirkondadega ebasoodsamaks.<br />
Muudes maakondades, kus puuduvad suuremad linnad, jätkab rahvastiku osatähtsus langustrendi<br />
(10 maakonnas on aastatel 2005-2012 kahanemine olnud suurem kui 6%). Rahvastik on siserände<br />
arvelt kahanemas enamikes keskustes ja nende kaugemal tagamaal (sh ääremaades). 138 Suurema<br />
väljarändega piirkondade arengupotentsiaali nõrgendab veelgi asjaolu, et selgelt aktiivseimaks<br />
siserändajate rühmaks on noorem elanikkond, kes suunduvad maalt linna tööd otsima, kuna sobilikke<br />
ning konkurentsivõimelisi töökohti on maapiirkondades tunduvalt vähem kui linnades ning paljudes<br />
piirkondades isegi puuduvad. Näiteks, kui linnades on noori vanuses 15-24 kokku 106 421, siis<br />
seevastu valdades on samas vanuses noori kõigest 73 621. Tulenevalt demograafilistest trendidest on<br />
prognoositud, et aastaks 2018 väheneb 15-24 aastaste noorte arv üleriigiliselt ligi 40% ning reas<br />
ääremaalises valdades ja asulates väheneb aga noorte arv koguni alla poole praegusest 139 . Väike ja<br />
jätkuvalt kahanev maaelanike arv (eriti maakondade äärealadel) ning noorte väljaränne<br />
tõmbekeskustesse on tekitanud olukorra, kus maapiirkondades on nii kvalitatiivne kui ka<br />
kvantitatiivne tööjõu puudus, mis omakorda loob ebasoodsa pinna investeeringuteks140 ja<br />
ettevõtluse arendamiseks ning toob kaasa nii era- kui ka avalike teenindusettevõtete kumulatiivse<br />
kahanemise141 ja koondumise linnapiirkondadesse. Rahvaarvu kahanemine nõrgestab paljuski<br />
maapiirkonna omavalitsuste ettevõtluseeldusi ning suurendab tööpuuduse ja heitumuse riske 142 .<br />
Suurematest linnapiirkondadest kaugemale jäävate maapiirkondade sotsiaalsed indikaatorid on<br />
näidanud 2000. aastatel elukvaliteedi ja heaolu suhtelist langust. Ääremaade ettevõtlus on nõrk,<br />
tööpuuduse, heitumuse ja püsiva töövõimetuse näitajad oluliselt suuremad. Olulisim probleem ongi<br />
ääremaa tööjõu, aga ka loodus- ja ajalooliskultuuriliste ressursside (elukeskkonna) alarakendus. 143<br />
Siiski kompenseerivad nooremaealiste väljarännet kaugemale jäävatest maapiirkondadest<br />
mõnevõrra vanemaealised põlvkonnad, kes rändavad sagedamini keskuslinnadest välja. Arvestades<br />
134 Maaelu arengu aruanne, Eesti Maaülikool 2011<br />
135 Regions at a Glance 2011, OECD 2011<br />
136 Maaelu arengu aruanne 2011, EMÜ, lk 23<br />
137 The Territorial State and Perspectives of the European Union (2011), lk 56-57<br />
138 Eesti regionaalarengu strateegia 2020 lähteolukorra analüüs, lk 3-5<br />
139 Uuringu „Eesti regioonide majandusstruktuuri muutuste prognoos“ lõpparuanne, Siseministeerium, lk 159<br />
140 The Territorial State and Perspectives of the European Union (2011), lk 56-57<br />
141 Uuringu „Eesti regioonide majandusstruktuuri muutuste prognoos“ lõpparuanne, Siseministeerium, lk 48<br />
142 Eesti regionaalarengu strateegia 2020 lähteolukorra analüüs, lk 16-17<br />
143 Eesti inimvara raport 2010<br />
100
ahvastiku jätkuvat vananemist ning aktiivsemas väljarändeeas olevate nooremate vanusgruppide<br />
vähenemist, on ka vanemas eas toimuval rändel üha suurem mõju Eesti piirkondlikule arengule. 144<br />
Sarnaselt rahvastikule on ka aktiivsem ja tootlikum majandustegevus koondumas suuremate<br />
linnapiirkondade tööjõuareaalidesse, kus on ettevõtluse arenguks suurem inimeste ja kompetentside<br />
kriitiline mass ja institutsionaalne tihedus. Muude arenenud riikide võrdluses on Eesti sisesed<br />
regionaalsed erinevused olnud suured nii sisemajanduse kogutoodangus, selle kasvu kiiruses kui ka<br />
kogutoodangus töötaja kohta. Regionaalse sisemajanduse kogutoodangu (SKT) geograafiline jaotus<br />
näitab, et aastal 2009 ulatus SKT elaniku kohta üle riigi keskmise vaid Harjumaal (156%) ja Tartu<br />
linnas (104%). Ka Tartu maakonnas tervikuna ulatus SKT elaniku kohta üle 90% ning mujal on näitaja<br />
jäänud juba selgelt riigi keskmisest madalamaks. Viimastel aastatel (2005-2009) on Harju- ja<br />
Tartumaa kuulunud kõige kiirema SKP kasvuga maakondade hulka nii SKP-s elaniku kohta kui<br />
koguväärtuses. Sellest võib järeldada, et suuremate linnapiirkondade majandus on kasvanud<br />
muudest piirkondadest jõudsamalt nii kiirema kvantitatiivse (rohkem toodangut) kui kvalitatiivse<br />
(suurem tootlikkus) kasvu arvelt. 1<strong>45</strong> Taoline ettevõtluse koondumise tendents on seadnud<br />
maapiirkonna nii sotsiaalmajanduslikult kehvemasse olukorda linnadest. Väike ettevõtluse osakaal<br />
maal on viinud selleni, et maarahval ei ole sobilikke ja tulusaid töökohti, mis võimaldaksid neil<br />
saavutada linnaelanikega samaväärse elatustaseme.<br />
Eelnevatest asjaoludest tulenevalt on ka piirkondlikud erinevused tööhõive, tööjõu ja erinevate<br />
tööjõuareaalide osas jätkuvalt suured. Piirkondade lõikes on Põhja-Eestis asuvate maapiirkonnas<br />
registreeritud äriühingute tähtsus tööhõive pakkujana suurenenud (0 34), ülejäänud piirkondade<br />
oma vähenenud: 2010.a. kõikidest maapiirkonna äriühingutes tööga hõivatud isikutest üle<br />
kolmandiku – 34,9% olid hõivatud Põhja-Eestis. 146 Majanduse mahu säilitamiseks vähemalt tänasel<br />
tasemel suureneb vajadus töötajate järele iga aastaga, mistõttu suureneb ka vajadus kõrgema<br />
tööhõive järele tulevikus (eeskätt võimalikult kõrge lisandväärtusega ettevõtmistes). See omakorda<br />
tähendab vajadust suurendada hõive määra kõigis Eesti piirkondades 147 , ka nendes kus tööga<br />
hõivatute tase on üldisest Eesti keskmisest madalam.<br />
Joonis 34. Maaettevõtetes tööga hõivatud isikute jaotus ettevõtte piirkonna järgi 2005-2010<br />
Allikas: ESA tellimus 2012<br />
144 Eesti sotsiaalmajanduslik analüüs: ülevaade poliitikavaldkondade hetkeolukorrast, Rahandusministeerium 2012<br />
1<strong>45</strong> Eesti regionaalarengu strateegia 2020<br />
146 Maapiirkonna ettevõtjate olukord, arengutrendid ning toetusvajadus, Eesti Maaülikool 2012<br />
147 Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“, lk 6.<br />
101
Käimasolevad majanduse struktuurimuutused esitavad eri tööjõuareaalide arengule uusi ja<br />
piirkonniti erinevaid väljakutseid. Eesti piirkondade majanduses on toimumas teine suurem<br />
struktuurimuutus pärast 1990-ndate üleminekuperioodi, mis väljendub primaarsektori osatähtsuse<br />
vähenemises ning sekundaar- ja tertsiaarsektori osatähtsuse suurenemises maakondade<br />
hõivestruktuuris 148 . Lisaks on tänaseks saanud enamasti iseloomulikuks ka hoogsam liikumine<br />
teenindusmajanduse suunas. Võrreldes maapiirkonnas registreeritud äriühingutes hõivatud isikute<br />
jaotust ettevõtte tegevusala sektori alusel on näha tertsiaarsektoris hõivatute osakaalu suurenemist<br />
põhiliselt tööstussektoris hõivatute arvelt, kuigi jätkuvalt on tööstussektoris osakaal suurim (Joonis<br />
35). 149<br />
Joonis 35. Maapiirkonna äriühingutes tööga hõivatud isikute jaotus ettevõtte sektori järgi kohta<br />
2005- 2010<br />
Allikas: ESA tellimus 2012<br />
Kuigi sissetulekute regionaalsed erinevused on viimastel aastatel proportsionaalselt vähenenud, on<br />
sissetulekute summaarsed erinevused endiselt suured (erinedes 2010.a maakonniti 229 euro<br />
ulatuses). Üksikisiku tulumaksu laekumine kohalike omavalitsusüksuste lõikes näitab perifeersemates<br />
maapiirkondades selgelt väiksemaid sissetulekuid kui linnapiirkondades (ulatudes 2010. aastal 795<br />
eurost Viimsi vallas kuni 129 euroni elaniku kohta Piirissaare vallas). Seeläbi on ka kohaliku eelarve<br />
omatulud, mida kohaliku piirkonna arendamisse ja avalike teenuste osutamisse suunata, selgelt<br />
väiksemad Lõuna- ja Kagu-Eesti ning idapiiri äärsetes piirkondades. 150<br />
Tuleb arvestada, et maapiirkondade elanike igapäevaelu, eriti töö ja õppimine, on järjest rohkem<br />
seotud linnadega. Elanikkonna vähenemine suurendab avalike teenuste osutamise kulusid ja seab<br />
seetõttu surve alla teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi nendes piirkondades. Uute oludega<br />
kohanemiseks tuleb linnapiirkondadest kaugematele maapiirkondadele ja hõrealadele pöörata<br />
omaette tähelepanu, kasutades võimalusel uudseid ja ebatraditsioonilisi lahendusi. Lahendused<br />
seisnevad eeskätt avalike teenuste senisest säästlikumas ja innovaatilisemas korraldamises. Oluliseks<br />
kohanduvaks võimaluseks on ka erinevate kogukonnateenuste väljaarendamine. Kogukonnateenuste<br />
pakkumist peetakse maapiirkondades teenuste pakkumise elavdamisel üheks võtmetegevuseks.<br />
Külades pakutakse erinevaid teenuseid, enampakutavateks teenusteks on huviringid, ruumide rent,<br />
ja infoteenus. Kõige olulisem on aidata teenus välja töötada või arendada, kuid teenus peaks suutma<br />
148 Eesti piirkondlik areng 2011. Statistikaamet.<br />
149 Maapiirkonna ettevõtjate olukord, arengutrendid ning toetusvajadus, Eesti Maaülikool 2012.<br />
150 Eesti sotsiaalmajanduslik analüüs: ülevaade poliitikavaldkondade hetkeolukorrast, Rahandusministeerium 2012<br />
102
end ise majandada. Samuti on vajalik kohaliku väikeettevõtluse edendamine ja töökohtade loomisele<br />
kaasa aitamine maapiirkondades kohapeal.<br />
Sotsiaalne kaasatus<br />
Sotsiaalne kaasatus tähendab inimeste võimalust osaleda täisväärtuslikult ühiskondlikus elus - omada<br />
ligipääse ressurssidele ja teenustele. 151 Sotsiaalse kaasatuse kontekstis on olulised märksõnad<br />
vaesusega võitlemine, pikem tööelu ja aktiivne vananemine, piisavad ja jätkusuutlikud<br />
pensionisüsteemid, kasvav tervise ja pikaajalise hoolduse olulisus, elanikkonna üldine vananemine<br />
ning sotsiaalne tõrjutus. 152 Vaesust sotsiaalse kaitse ja kaasatuse kontekstis ei tõlgendata üksnes<br />
rahaliste ressursside puudumisena, üha enam räägitakse materiaalsete ressursside puudumisest.<br />
153; 154<br />
Vaesus iseloomustab ühiskonna sotsiaalset kaasatust.<br />
Üheks vaesust ennetavaks teguriks ühiskonnas on haridus ning sellega kaasnev elukestev õpe.<br />
Noorte kaasamine otsustusprotsessidesse on üks tõhusamaid meetmeid mõjutamaks noorte<br />
osalemist ühiskondlikus elus ja ennetamaks sotsiaalset tõrjutust ning koolist väljalangevust.<br />
Noorsootöö aitab kaasa noorte loovuse, kultuurilise ja sotsiaalse teadlikkuse, ettevõtlikkuse ja<br />
innovatsiooni arengule. 155<br />
Eesti probleemiks on struktuurne tööpuudus 156 , mille määr (NAIRU) on OECD andmetel Eestis<br />
kriisieelselt 9%-lt 2011. aastaks kasvanud 11%-ni. Peamiselt tööjõu vananemisest, vähemal määral ka<br />
tööjõustruktuuri muutusest tingitud kvalifitseeritud tööjõu puudus võib lähima kümne aasta jooksul<br />
muutuda peamiseks takistuseks põllumajandus- ja toiduainetööstuse sektorite arengule. 157<br />
Maksu- ja tolliameti andmed sotsiaalmaksu tasumise kohta 2010. aasta eest näitavad, et Eesti maaasulate<br />
ja maapiirkondade tööandjad suudavad pakkuda oma asula või valla elanikele üldjuhul alla<br />
poole vajalikest töökohtadest. Näiteks, kõigi maa-asulates elavate töötajate summeerimisel selgubki,<br />
et tervelt 60% neist töötab linnades registreeritud tööandjate juures. Nimetatud asjaolude valguses,<br />
võttes samal ajal arvesse, et tööpuudus ja kvalifitseeritud tööjõupuudus on maapiirkondades<br />
samaaegsed probleemid, on investeeringutoetuste ja muude meetmete abil töökohtade loomise<br />
soodustamine väga oluline ja aktuaalne teema. 158 .<br />
Teenuste kättesaadavus<br />
Siserände suundumuste taustal, väheneva ja vananeva rahvastiku tingimustes, on töökohtade<br />
tagamine ning teenuste osutamine endise kättesaadavusega ja kvaliteediga muutunud<br />
perifeersemates maapiirkondades keerukamaks ja üldjuhul palju kulukamaks. Pakutavate teenuste<br />
hulka ääremaades on vähendanud nii riigi- ja omavalitsussektori otsused (riigiasutuste ärakolimine,<br />
koolide sulgemine jms) kui ka ettevõtjate ärilised kaalutlused loobuda ebapiisava kasutajaskonna<br />
tõttu teenuste pakkumisest väiksemates asulates (nt. pangad, postkontorid, kauplused). 159 Isegi<br />
teenused, mida osutatakse kõigis maakonnakeskustes, on halvasti kättesaadavad ligikaudu 30 000<br />
inimesele kogu Eestis. 160<br />
Põhiteenuste kättesaadavus hakkab märkimisväärselt halvenema, kui kogukonna elukoht jääb<br />
maaliste kantide poole. Kõigi maakondade sotsiaalset infrastruktuuri puudutavate<br />
151 Sotsiaalministeerium www.sm.ee/kaasatus<br />
152 Sotsiaalse kaitse ja kaasatuse riiklik aruanne 2008-2010<br />
153 Näiteks, majanduslikult vaene inimene on sageli halvema tervisega, rahalises puuduses olevate perede lapsed jäävad<br />
sageli ilma heast haridusest, mis omakorda põhjustab vaesust<br />
154 Sotsiaalministeerium www.sm.ee/kaasatus<br />
155 Eesti sotsiaalmajanduslik analüüs: ülevaade poliitikavaldkondade hetkeolukorrast, Rahandusministeerium 2012<br />
156 Struktuurne tööpuudus on põhjustatud töötute oskuste, kvalifikatsiooni, asukoha vms ning töötajaid otsivate ettevõtete<br />
vajaduste mittevastavusest<br />
157 Eesti järgneva kümne aasta arenguvajadused, 2012<br />
158 Maapiirkonna ettevõtjate olukord, arengutrendid ning toetusvajadus, Eesti Maaülikool 2012<br />
159 Üleriigiline planeering Eesti 2030+; Eesti sotsiaalmajanduslik analüüs: ülevaade poliitikavaldkondade hetkeolukorrast,<br />
Rahandusministeerium 2012<br />
160 Riigi teenuste kättesaadavus maakondades, Riigikontroll 2012<br />
103
teemaplaneeringute määratluste üldistamisel on selliseid paikkondi ligikaudu 75%. Maaliste kantide<br />
puhul on kõige ebasoodsamas olukorras nn ääremaalised kandid (ca 25% paikkondade koguarvust),<br />
mida iseloomustab hõre asustus, eakas elanikkond, väike teenuste tarbijate hulk ning suhteliselt suur<br />
kaugus teenuseid pakkuvatest kohtadest ning eripärased nö “saarelised” kandid (ca 1%), mille eripära<br />
tuleneb maismaast eraldatusest ja elanike vähesusest ning vanusest.<br />
Tartu Ülikooli regionaalne pendelrändeuuring 161 tõdeb, et nõrgad keskuse ja tagamaa vahelised<br />
seosed (nt. transpordikorralduse; erinevate hüvede tarbimise; ettevõtete tooteahelate; teenuste<br />
osutamise ja planeerimise alase koostöö jms osas), atraktiivsete töökohtade ja vajalike teenuste<br />
nappus ning vaba aja veetmise võimaluste piiratus on põhjusteks, miks mitme väiksema<br />
tööjõuareaali puhul on toimunud selge taandareng ning enamike maakonnakeskuste toime oma<br />
tagamaa ja maaliste kantide arengu vedajana väljapool Harju- ja Tartumaad ajapikku nõrgenenud.<br />
Maaelu arengus on oluline küsimus, kuhu koonduvad teenuste pakkujad, kuna teenuste<br />
kättesaadavus mõjutab oluliselt maapiirkonnas elavaid ja töötavaid inimesi. Kas enamik neist jääb<br />
linnalistesse piirkondadesse ja maalistest piirkondadest teenused kaovad või tagatakse teenuste<br />
kättesaadavus ja kvaliteet olenemata asustustihedusest. Elukeskkonna kujunemisel on see oluline<br />
faktor. Maapiirkonna elanikele on tähtis sõiduteede läbitavus olenemata aastaajast, panga-, posti- ja<br />
arstiteenuse ning ühistranspordi kättesaadavus. Samuti muutub oluliseks, kuidas tagada<br />
maapiirkonna elanikele toidukaupade ja sotsiaalteenuste kättesaadavus, arvestades, et tegemist on<br />
vananeva generatsiooniga. Inimeste elujärg ja võimalused hakkama saada ei tohiks sõltuda nende<br />
sünni- või elukohast. Maaelu sõlmprobleem on inimestele töökohtade tagamine ning kvaliteetsete<br />
teenuste (sh e-teenuste) kättesaadavuse kindlustamine ja aja lühendamine nende teenuste<br />
kättesaamiseks. 162<br />
Kohalike eripärade kasutamine kohaliku arengu edendamisel<br />
Globaalsel tasandil keskkonnaolude halvenemise tingimustes avaneb Eestile iselaadi<br />
konkurentsieeliseid. Eesti saab üldiselt puhast ja loomulikku loodus- ja elukeskkonda, mis on<br />
iseenesest piiratud ressurss, üha rohkem kasutada riikliku kuvandi ja positsiooni edendamiseks. See<br />
võib anda otsest majanduslikku kasu nt turistide ja talentide Eestisse meelitamisel.<br />
Eesti looduslikud tingimused toetavad metsa- ja põllumajandusmaa kasutamise tõhustamist, mis<br />
loob eeldused taastuvressursside edasiseks väärindamiseks ja kasutamiseks toiduainete- ja<br />
puidutööstuses ning energeetikas 163 . Rohkem kui pool Eesti maismaast on kaetud metsaga. Kasvava<br />
metsa osakaalu poolest oleme Euroopas Soome, Rootsi, Sloveenia ja Läti järel viiendal kohal. Eesti<br />
metsade pindala on viimase poolsajandi jooksul kasvanud kaks ja metsa tagavara kaks ja pool korda.<br />
Järelikult on mets Eesti maapiirkonna pinnavormide üheks oluliseks kujundajaks ja<br />
majandustegevuse mitmekesistajaks.<br />
Kultuuri kaudu on võimalik luua olulist lisaväärtust nii regionaalses arengus, turismis kui ka<br />
ettevõtluses. Erinevate piirkondade kuvand on sageli seotud regioonis toimuva kultuuri- või<br />
spordieluga, samuti mõjutab kohalik kultuuriruum elanike motivatsiooni piirkonda jäämisel või sealt<br />
lahkumisel, seega kultuuri poolt pakutavate võimaluste tark kasutamine maandab ka mitmeid<br />
regionaalarenguga seotud riske. Eestil on suur hulk kultuuripärandit (sh ajaloo- ja maakultuuripärand<br />
põllumajandusmuuseumites), mille seisukord või hoiutingimused ei vasta nende väärtusele. 2011. a<br />
lõpu seisuga oli kaitstavaid kultuurimälestisi 26 979 (võrdluseks Soomes ja Rootsis ca 10 korda<br />
vähem). Paraku on hinnanguliselt 30,2% aastal 2011 arhitektuurimälestistest väga halvas või<br />
avariilises seisundis. See aga tähendab hävimisohtu pärandile, mille asendamine pole võimalik.<br />
Vaimse kultuuripärandi kaitse tähendab eelkõige selle elujõulisuse tagamist väärtustamist ja püsimist<br />
elavas kasutuses.<br />
161 Regionaalne pendelrändeuuring, Tartu Ülikooli inimgeograafia ja regionaalplaneerimise õppetool, Tartu 2010<br />
162 Maaelu arengu aruanne, Eesti Maaülikool 2011<br />
163 Eesti 2020<br />
104
Vaimse kultuuripärandi edasikestmise eelduseks on tegus ja tugev kogukond, kes on huvitatud oma<br />
kultuuri hoidmisest. Teadmised, oskused ja tavad jäävad püsima vaid siis, kui neid peetakse oluliseks<br />
ning soovitakse edasi anda. Tähelepanu keskmes on eelkõige kogukondlikud ja kohalikud<br />
traditsioonid, nende väärtustamine ja tutvustamine. Põllumajandusliku ja maaelu tutvustava ajalooja<br />
maakultuuripärandi säilitamisele, tutvustamisele ja edasikandmisele aitavad kaasa kolm riiklikku<br />
põllumajandusmuuseumi (Eesti Põllumajandusmuuseum, Eesti Piimandusmuuseum, C. R. Jakobsoni<br />
Talumuuseum). Kogukonnad saavad juhtida tähelepanu sellele, mis on nende endi jaoks tähtsam.<br />
Paljud maamajutus- ja maaturismiettevõtjad pakuvad tooteid ja teenuseid, mis tutvustavad kohalikku<br />
loodus- ja kultuuripärandit, sh vaimset kultuuripärandit ja sellega seotud traditsioone. Ühest küljest<br />
on kohalik loodus- ja kultuuripärand oluline turismiatraktsioon, teisest küljest pakub see võimaluse<br />
turismiinfrastruktuuri arendamiseks. (Näiteks 2011 aasta seisuga oli juba 58,1% (kokku 51 482)<br />
majutuskohtade voodikohtadest maapiirkonnas, võrdlusena 34,4% linna ja 7,5% linnalises<br />
piirkonnas). Lai kultuuripärand, sh ajaloo- ja maakultuuripärand põllumajandusmuuseumites on<br />
oluline arenguressurss piirkondliku eripära väljatoomiseks ja võimalus maapiirkonna elukvaliteedi<br />
parandamiseks ja majandustegevuse mitmekesistamiseks läbi maapiirkonna sisemiste<br />
arenguvõimaluste parema kasutamise.<br />
Kohalik algatus<br />
Kodanikualgatuslikud organisatsioonid etendavad kaasaegse ühiskonna toimimisel olulist rolli.<br />
Osaledes aktiivselt kodanikuühenduste tegevuses omandavad inimesed oskusi ja teadmisi, nad on<br />
võimelised tegema väärtuslikke ettepanekuid kohaliku elu parema korraldamise, kohaliku<br />
omavalitsuse tegevuste planeerimise ja teenuste osutamisel. Perifeersete maapiirkondade arengu<br />
tähtis eeldus on tugev kohalik kogukond ja elanike sotsiaalne kaasatus (kohaliku kogukonnalagatuse,<br />
omakultuuri viljelemise, kogukonnateenuste osutamise jms kaudu). Kohaliku omaalgatuse toetamine<br />
on aidanud ääremaalistes piirkondades alal hoida kohaliku arengu jaoks väärtuslikku inimressurssi,<br />
kasvatades teotahtelisi ja kogukondlikult aktiivseid inimesi. 164<br />
Üks võimalus kohaliku algatuse mõõtmiseks maapiirkonnas on läbi külavanemate institutsiooni. Eesti<br />
Külaliikumise Kodukant andmetel on Eestis 1 231 külavanemat, kes on 1 434 küla külavanemad<br />
(oktoober 2010). Eestis kokku on aga 4 435 küla, mis tähendab, et umbes kolmandikul küladest on<br />
külavanem. Eesti külad on väga väikesed, 60% meie küladest on alla 50 elanikuga. 165 Külade elanikest<br />
saab aktiivseks pidada 17%. 166<br />
Teine võimalus kohaliku algatuse mõõtmiseks on mittetulundusühingute (MTÜ) ja sihtasutuste (SA)<br />
arvukuse 167 kaudu. Kodanikuühiskonna arendamise üldiseks probleemiks on mittetulundussektori<br />
puudulik statistiline kajastatus 168 . 2009. aastal tegutses Statistikaameti andmetel Eestis veidi üle<br />
30 000 kasumitaotluseta üksuse, selliste üksuste arv on alates 2000. aastast pidevalt kasvades<br />
kahekordistunud. MAK 2007-2013 vahehindamise kohaselt on kodanikeühenduste osakaal<br />
maapiirkonnaskasvanud kiiremini võrreldes ülejäänud Eestiga. 169 Aastatega on kasvanud pikaajaliselt<br />
(enam kui kümme aastat) tegutsevate MTÜde arv ning MTÜde roll ettevõtluse ja maamajanduse<br />
edendaja ja arendajana, mis ühtlasi näitab maapiirkondades tegutsevate MTÜde jätkusuutlikkust ja<br />
orienteeritust tulevikku 170 . Eestis on viimaste aastate jooksul stabiilselt asutatud aastas umbes 1 500<br />
uut organisatsiooni aastas (MTÜd ja SAd), teistest kiiremini Tallinnas ja väikelinnades.<br />
„Riiuliorganisatsioonideks” võib arvata registreeritud ühendustest umbes pooli. Registreeritud<br />
164 Eesti regionaalarengu strateegia 2020 lähteolukorra analüüs (TÖÖVERSIOON)<br />
165 Annist, A. (2011) Otsides kogukonda sotsialismijärgses keskuskülas Arenguantropoloogiline uurimus, Tallinn: Tallinna<br />
Ülikool<br />
166 Külaliikumise küsitluse tulemuste kokkuvõte, Eesti Külaliikumine Kodukant 2010<br />
167 Kodaniku algatuslikeks organisatsioonideks saab pidada ka seltsinguid, kuid seltsinguid ei registreerita ja nende arv pole<br />
teada<br />
168 Eesti sotsiaalmajanduslik analüüs: ülevaade poliitikavaldkondade hetkeolukorrast, Rahandusministeerium 2012<br />
169 Eesti maaelu arengukava 2007-2013 vahehindamine, Ernst&Young 2010<br />
170 Kodanikuühiskonna arengukava 2011-2014<br />
105
ühenduste hulgas moodustavad suurima rühma korteriühistud, mida on rohkem kui 8 000. Ülejäänud<br />
ühendusi võib jaotada nende tegevusvaldkonna järgi, kõige rohkem on neid, kes tegelevad religiooni,<br />
spordi, kultuuri või üldisemalt võttes vaba aja sisustamisega. Paljude ühenduste eesmärk on<br />
liikmeskonna, mingi sotsiaalse rühma või eluvaldkonna huvide kaitse, edendamine ja esindamine.<br />
Sihtasutuste olulisimad tegevusvaldkonnad on ühiskonna areng, tervishoid ja sotsiaalteenused,<br />
samas kui MTÜdele on tüüpilisemad sport, kultuur ja sotsiaalsete rühmade esindamine (ehk<br />
huvikaitse). 171<br />
Kodanikuühiskonna tugevust saab hinnata, kui vaadata mitte ühenduste arvu vaid seda, kui paljud<br />
inimesed kuuluvad erinevat laadi vabatahtlikesse ühendustesse või avaldavad kodanikuaktiivsust<br />
muul moel. Vastav ELi keskmine näitaja oli 0,9. Eestis olid vastajad keskmiselt 0,6 ühenduse liikmed.<br />
Vaatamata ühenduste suurele arvule ei paista eestlased siiski olevat teistest kesk- ja idaeurooplastest<br />
aktiivsemad. 2007. aasta suvel tehtud küsitlusele vastajatest olid 30% vähemalt ühe<br />
kodanikeühenduse liikmed. Organisatsioonides osalevast vähemusest paljud kuuluvad mitmesse<br />
organisatsiooni, mis tähendav, et Eesti elanike hulgas on olemas tubli vähemus, kes on mitmekülgselt<br />
aktiivsed ning tänu kelle tegevusele on kolmas sektor siiski suhteliselt nähtav nii Eesti ühiskonna sees<br />
kui ka rahvusvahelises koostöös. Kaks kolmandikku kuni kolm neljandikku Eesti elanikest ei osale<br />
ühegi kodanikeühenduse töös. Uute liikmete värbamine ning olemasolevate aktiveerimine ongi<br />
professionaliseerumise kõrval ühenduste teine peamine, jätkusuutlikkuse seisukohast ehk olulisemgi<br />
väljakutse. 172<br />
Kodanikuühendused on muutunud tugevamateks ja oskuslikumateks kuid vabakonna tähtsus on<br />
jätkuvalt suhteliselt väike. Kitsaskohtadeks on ühenduste teenuste osutamise suutlikkus,<br />
tegutsemisvõime ja majanduslik elujõulisus. Üha enam väärtustatakse heategevuse rolli nii sotsiaalse<br />
kapitali kasvatamisel kui otsese sotsiaalmajandusliku panusena riigi arengus, mis on arvestatav ka<br />
osana SKTst. Kodanikuühendused tegelevad üha enam majandustegevuse kaudu omatulu<br />
teenimisega, osutavad avalikke ja kogukonnateenuseid, käivitavad sotsiaalseid ettevõtteid jne.<br />
Võrreldes 2004/2005. ja 2009/2010. aastate küsitluse tulemusi ilmneb, et MTÜde majanduslik<br />
olukord ei ole märkimisväärselt paranenud. Ootuspäraselt on suurenenud ELi fondidest tuleva<br />
rahastuse osakaal MTÜde aastaeelarvetes. Ent nende taotlemisel on edukad eelkõige kauem<br />
tegutsenud organisatsioonid, kes saavad endale lubada palgalist tööjõudu, ehk siis keskmisest<br />
professionaalsemad ühendused. Väiksemate MTÜde jaoks on rahvusvaheliste toetuste<br />
kättesaadavus märkimisväärselt vähenenud. 173 Palgaliste töötajatega MTÜde osakaal oli 2010. aastal<br />
32%. Vabatahtlikku tööd teinud elanikkonna osakaal kogu rahvastikust oli 2010. aastal 27%. Nende<br />
inimeste osakaal, kes oleksid viimase kahe aasta jooksul osalenud vähemalt neljas eri tüüpi<br />
ühiskondlikus tegevuses on vaid 11%. 174 Praxis on välja arvutanud, et kui vabatahtlikele peaks palka<br />
maksma, siis avalikul sektoril ja vabakonnal kuluks eelarvelisi vahendeid nimetatud ülesannete<br />
täitmiseks ja töö tegemiseks 0,2%-0,56% SKPst 175 .<br />
Oma küla säilitamise ning arendamise nimel ollakse valmis panustama 3-5 tundi nädalas vabatahtliku<br />
tööna koguni 44% juhtudest, veelgi rohkem on valmis panustama 30% küla elanikest. Kui kõik tunnid<br />
kokku arvutada on külades tohutu potentsiaal, millele rakendust leida. 176<br />
Kodanikualgatuslike organisatsioonide võrgustumine on võrreldes 2004. aastaga veelgi edenenud.<br />
Esile võib tõsta eriti kohalikul tasandil toimiva koostöö laienemist. 177 Kohaliku algatuse arengule aitab<br />
kaasa usalduse ja koostöövõime olemasolu. 2009. aastal läbi viidud LEADER uuringus osalejatest<br />
171 Eesti Inimarengu Aruanne 2007<br />
172 ibid<br />
173 Kodanikualgatuse institutsionaliseerumine Eestis 2009/2010, Kodanikeühiskonna uurimis-ja arenduskeskus<br />
Tallinna Ülikool 2010<br />
174 Kodanikuühiskonna arengukava 2011-2014<br />
175 Ülevaade vabatahtliku töö majandusliku ja sotsiaalse väärtuse hindamise võimalustest, 2011 Praxis<br />
176 Külaliikumise küsitluse tulemuste kokkuvõte, Eesti Külaliikumine Kodukant 2010<br />
177 Kodanikualgatuse institutsionaliseerumine Eestis 2009/2010, Kodanikeühiskonna uurimis-ja arenduskeskus<br />
Tallinna Ülikool 2010<br />
106
uskus 75%, et inimeste vaheline usaldus ja koostöövõime on kasvanud. Kõige rohkem usutakse seda,<br />
et kodanikeühendused on hakanud omavahel aktiivselt koostööd tegema, kokku 65%, järgnevad<br />
kohalikud omavalitsused 47% ja kõige vähem ettevõtjad 38%. Seda, et maapiirkonnas on tekkinud<br />
omavalitsuste, mittetulundussektori ning ettevõtjate omavaheline usaldus kinnitas ka 2010. aastal<br />
läbi viidud LEADER uuring 178 .<br />
Peamiste probleemidena külades on välja toodud, et inimeste kaasamine ühistegevusse on raske<br />
(46%). Eestis leidub tublisid külaelu eestvedajaid, kes on tegutsenud pikki aastaid, kuid väsivad.<br />
Seejuures on oluline rakendada oskusi, et külakogukond oleks võimalikult laialt küla ühistegevusse<br />
rakendatud, et koormust hajutada ja säiliks järjepidev tegutsemistahe. Üks aktiivne inimene, kui teda<br />
toetada, võib äratada ellu kogu küla ja teha sellest paigast atraktiivse ja soovitud elupaiga kõigile.<br />
Neljandik inimesest on probleemina välja toonud, esiteks inimeste üldise toimetuleku ning<br />
tööpuuduse, teiseks kooskäimise koha rajamise või selle puudumise ning kolmandaks elukeskkonna<br />
parandamise. Huvitav on see, et külades elavate inimeste endi jaoks ei ole peamisteks puudusteks<br />
teede korrashoid või ühistranspordi puudumine või teenuste kättesaadavus. Muret tekitavaks võib<br />
pidada seda, et noorte lahkumist või noorte kaasamist toob välja väga väike osa (vastavalt 3% ja 7%<br />
vastanutest). 179 Noored on kogukonna osa, nende kaasamine erinevatesse võrgustikesse<br />
kogukondlikul tasandil võimaldab noortel saada juurde kasulikke praktilisi oskusi ja kogemusi<br />
vanemalt generatsioonilt, paremini aru saada väärtustest ja õppida neid hindama. 180 Näiteks on ligi<br />
pooled 14–16aastastest on huvitatud kooli poliitikast ja koolielu korraldusest, kuid reaalselt saab<br />
otsustamises osaleda vaid 10–20%. Isegi huvilistest noortest jääb kolmveerandil oma kavatsus<br />
realiseerimata. 181 St ka noorte hulgas on väga suur kasutamata potentsiaal.<br />
Vabatahtlike tegevus võimaldab tõhusamalt lahendada ühiskondlikke murekohti, sest lahenduste<br />
loomine ja elluviimine on viidud probleemidele lähemale. Lisaks toob vabatahtlik töö kasu sellega, et<br />
eri ühiskonnagruppidel on võimalik säilitada ühiskondlikku aktiivsust. Vabatahtlikena töötavate<br />
inimeste endi (tööturu) potentsiaal tõuseb samuti, laieneb sotsiaalne kapital ja väheneb sotsiaalse<br />
isoleerituse risk. Samuti aitab see leevendada tööjõu puudust teatud sektorites (näiteks tervishoius<br />
või hoolekandes), parandada heakorda kohalikes kogukondades (nt talgutüüpi kampaaniatega),<br />
vähendada kuritegevust ja elavdada kohalikku kogukonnaelu. Nii toetab vabatahtlikkuse levik<br />
ühiskonna heaolu edenemist laiemalt. Näiteks kaasatakse alt-üles initsiatiiviga lahenduste loomisse<br />
kodanikke ja ettevõtteid ehk riigiväliseid osapooli, seega inimesed osalevad rohkem valitsemises ja<br />
võtavad arengu eest vastutust. 182<br />
LEADER-lähenemine<br />
LEADER-lähenemise üheks peamiseks eeliseks riiklike lähenemistega võrreldes on otsustustasandi<br />
kohalikule elanikule lähemale toomine ning piirkondlikke eripärade (piirkonna potentsiaal, ressursid,<br />
võimalused), parem arvestamine. Sellise alt-üles lähenemise rakendamiseks tegutseb Eestis 26<br />
kohalikku tegevusgruppi (0), kes on välja töötanud ja viivad ellu oma piirkonna arengustrateegiaid.<br />
Arengustrateegia on ühtne kogum tegevusi (strateegia meetmeid) kohaliku tasandi eesmärkide<br />
saavutamiseks, mis on loodud ning rakendatakse kohaliku tegevusgrupi piirkonnas, arvestades<br />
partnerluse põhimõtet.<br />
178 LEADER tegevuste rakendamine Eestis, Tartu Ülikool Pärnu Kolledž 2010<br />
179 Külaliikumise küsitluse tulemuste kokkuvõte, Eesti Külaliikumine Kodukant 2010<br />
180 Maaelu arengu aruanne, Eesti Maaülikool 2011<br />
181 Eesti Inimarengu Aruanne 2007<br />
182 Väliskeskkond 2020: olulised trendid ja nende tähendus Eestile, Eesti arengufond 2011/2012<br />
107
Kaart 3. LEADER kohalikud tegevusgrupid Eestis<br />
Allikas: Maamajanduse Infokeskus<br />
Eestis on LEADER- lähenemisel põhinevaid algatusi rakendatud alates 2000. aastast. Aastatel 2000-<br />
2003 viidi ellu kolme Baltimaad hõlmav Baltimaade Partnerluste Programm (Eestis - Kagu-Eesti<br />
Partnerlusprogramm, mida rakendati Põlva-, Valga- ja Võrumaal). Aastatel 2006-2008 rakendati Eesti<br />
riiklik arengukava 2004-2006 LEADER-tüüpi meedet kahes tegevusvaldkonnas – oskuste omandamine<br />
ja integreeritud maapiirkonna arengustrateegiate koostamine (21 kohalikku tegevusgruppi) ning<br />
Kagu-Eestis ka strateegiate elluviimise valdkonnas (3 tegevusgruppi). Alates 2008. aastast rakendus<br />
Eesti maaelu arengukava 2007-2013 LEADER-meede.<br />
2012. aasta lõpuks on Eesti maapiirkond kohalike tegevusgruppidega väga hästi kaetud, territooriumi<br />
mõttes on üle 99% maapiirkonnast (kus elab ka üle 99% maapiirkonna elanikkonnast) kaetud<br />
tegevusgruppidega. Vaid üks kohalik omavalitsus ei ole ühegi kohaliku tegevusgrupi liikmeks astunud.<br />
LEADER-lähenemine on Eesti maapiirkondades suhteliselt uus. LEADERi rakendamises eest<br />
vastutavad kohalikud tegevusgrupid (MTÜd), on valdavalt loodud 2006. aastal. Kohalikud<br />
tegevusgrupid on piirkonna arengule suunatud vabatahtlikkusel põhinevad koostööorganisatsioonid,<br />
mis on kohalike piirkondade arengumootoriteks.<br />
Kohalikud tegevusgrupis on panustanud kõikide sektorite koostööle. 2012. aasta lõpu seisuga oli<br />
kohalikes tegevusgruppides 1 718 liiget. Liikmete arv on pidevalt kasvanud, kuna kohalikud<br />
tegevusgrupid on uutele liikmetele avatud. Keskmiselt on igal kohalikul tegevusgrupil 66 liiget,<br />
varieerudes 37st kuni 108ni. 49% liikmetest esindab mittetulundussektorit, 39% ettevõtjaid ning 12%<br />
kohalikke omavalitusi. Kui liikmesorganisatsioonid jagada kolmeks: põllu- ja metsamajandus ning<br />
nende saaduste töötlemisega tegelev tööstus, maamajanduse mitmekesistajad ja kohaliku arengu<br />
edendajad, siis maamajanduse mitmekesistajad moodustavad 42% kõigist<br />
liikmesorganisatsioonidest, peaaegu samapalju (40%) on ka kohaliku arengu edendajaid.<br />
Traditsioonilise maamajanduse ja sellega seotud tööstuse osaks jääb 15%. Keskmiselt suudavad<br />
kohalikud tegevusgrupid haarata 4-5% majandusüksustest ning iga 1 000 elaniku kohta on üks<br />
108
kohalikku tegevusgruppi kuuluv organisatsioon. 183 LEADERisse on piirkonnast kaasatud väga suur hulk<br />
inimesi.<br />
LEADER-lähenemise rakendamisel on väga oluline arvestada koostöö põhimõtetega. Kohalike<br />
tegevusgruppide poolt on ellu viidud 25 spetsiaalset rahvusvahelist koostööprojekti (aprill 2013), mis<br />
on kas Eesti või teiste riikide kohalike tegevusgruppide vahelised. Koostöö projektides osalemise<br />
kogemust omab peaaegu 80% kohalikest tegevusgruppidest. LEADER on lähendanud erinevaid<br />
sektoreid ning pannud piirkonna arengu üle strateegiliselt mõtlema. Kodanikeühenduste ja ka teiste<br />
sektorite aktiviseerumine omab positiivset mõju ka valitsemise võimekuse kasvule maapiirkonnas. 184<br />
2012. aasta lõpuks moodustasid arvuliselt kõige suurema osa LEADERi toetuse saajatest MTÜd (64%).<br />
Ettevõtjatest taotlejate osakaal on pidevalt kasvanud ning tõusnud 25%ni, nagu prognoosisid ka<br />
kohalikud tegevusgrupid ise Eesti maaelu arengukava 2007-2013 vahehindamise käigus. LEADERi<br />
eripäraks võib pidada ka seda, et esmataotlejate osakaal on küllalt kõrge (77%). Kohalike<br />
tegevusgruppide hinnangul on LEADER meelitanud taotlema suure osa neid, kes muidu taotlemist<br />
liialt keeruliseks pidasid. 185 Kõige populaarsemateks valdkondadeks on siiani olnud külade<br />
uuendamise ja arendamise eesmärgil ehitamine, rekonstrueerimine ja seadmete soetamine ning<br />
koolitamise, teavitamise jms tegevused. LEADER projektitoetuste määramise andmed näitavad, et<br />
LEADER –lähenemine omab regionaalpoliitiliselt positiivset mõju 186 .<br />
Teadlikkus LEADERist on üsna kõrge – 88% MTÜdest ja 40 % kohalikest elanikest on LEADERist<br />
informeeritud. Ettevõtjate hulgas on informeerituid 42-43% 187 .<br />
183 Kohalike tegevusgruppide strateegiate põhine visioon Eesti maaelu arengust, Geomedia 2011<br />
184 Eesti maaelu arengukava 2007-2013 vahehindamine, Ernst&Young 2010<br />
185 ibid<br />
186 Kohalike tegevusgruppide strateegiate põhine visioon Eesti maaelu arengust, Geomedia 2011<br />
187 LEADER tegevuste rakendamine Eestis, Tartu Ülikooli Pärnu kolledž 2009<br />
109
2.7.3 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia maapiirkonnas<br />
Üheks oluliseks hoovaks teenuse kättesaadavuse parandamisel ning maa- ja linnapiirkondade<br />
vahelise ebavõrdsuse vähendamisel on e-teenuste tarbimisvõimaluste suurendamine. Kuigi Eestis on<br />
avalike e-teenuste ja interneti kasutamise osas parem olukord kui EL-s keskmiselt, jääb Eesti oluliselt<br />
maha lairiba infrastruktuuri iseloomustavatest EL keskmistest tasemetest nii kiiruse kui<br />
kättesaadavuse osas. Kättesaadavuse tagamine on võtmetähtsusega eelkõige maapiirkondades, kus<br />
elanikel, asutustel ja ettevõtjatel sageli puuduvad tiheasustuspiirkondadega võrreldes samaväärsed<br />
võimalused elektroonilise side ja infoühiskonnateenuste kasutamiseks. Interneti levialaga on kaetud<br />
hinnanguliselt 98% Eesti territooriumist. Interneti kvaliteet aga on väga ebaühtlane. Kodune<br />
internetiühendus on 2010. aasta seisuga Statistikaameti andmetel 67,8% Eesti leibkondadest, sama<br />
näitaja maalistes asulates (külad, alevikud) on 64,8%.<br />
110
2.8 SWOT-tabel<br />
Tugevused<br />
1. Maamajanduslike nõuandeteenuste<br />
valdkondade lai valik ning piisav pädevus<br />
maamajandusliku täiendõppe<br />
võimaldamiseks.<br />
2. Eestis on põllumajandusmaad elaniku kohta<br />
rohkem võrreldes teiste Euroopa Liidu<br />
riikidega.<br />
3. Ettevõtetest valdav osa on<br />
majandustulemuste ja kaasaegse tehnoloogia<br />
kasutamise seisukohast suure potentsiaali ja<br />
arenguvõimega.<br />
4. Teatud põllumajandussaaduste (teravilja,<br />
piima, liha) kvaliteet on piisavalt kõrge ja<br />
stabiilne, et võimaldada erinevate tootjate<br />
toodangu koondamist ja ühist turustamist.<br />
5. Toidutöötlemise ettevõtted on<br />
kontsentreerunud ja efektiivsus ning<br />
ekspordivõimekus on paranenud.<br />
6. Mahepõllumajandusmaa ja -tootjate suur<br />
osakaal.<br />
7. Põllumajandusmaal on säilinud palju<br />
loodusväärtusi (liigendatud põllud,<br />
maastikuelemendid) ning püsirohumaade, sh<br />
poollooduslike koosluste, osakaal on suur.<br />
8. Eestis on mitmekesine, kõrge<br />
loodusväärtusega ja hea majandusliku<br />
potentsiaaliga metsaressurss.<br />
9. Investeeringutega põllumajandushoonetesse<br />
ja –tehnikasse on tõhustunud energia<br />
kasutamine ning bioenergia tootmine<br />
biomassist on suurenenud.<br />
10. Rikkalik ajaloo- ja kultuuripärand – rahvuslik<br />
käsitöö, pärimusmuusika, rahvustoit.<br />
11. Tugevad kogukonnad ja aktiivsed inimesed,<br />
kes on koondunud kohaliku algatusel<br />
põhinevatesse gruppidesse.<br />
12. On olemas kogukonnakeskused teenuste<br />
osutamiseks ja kaugtöö tegemiseks.<br />
13. Põllumajandustootjate huvi oma<br />
majandustegevuse mitmekesistamise vastu<br />
on kasvanud.<br />
14. Hõivatute arvu kasv sekundaar- ja<br />
tertsiaarsektorite ettevõtetes.<br />
Nõrkused<br />
1. Investeeringud teadus- ja arendustegevusse<br />
ning innovatsiooni on tagasihoidlikud.<br />
2. Vähene ja koordineerimata teabevahetus<br />
teadlaste, koolitajate, konsulentide ja<br />
tootjate vahel.<br />
3. Väikeste põllumajandustootjate ning puu- ja<br />
köögiviljatootjate ning marjakasvatajate halb<br />
kohanemisvõime, ebapiisavad majanduslikud<br />
võimalused täiendavateks investeeringuteks,<br />
mh keskkonnakaitselisteks investeeringuteks.<br />
4. EL keskmisega võrreldes madal keskmine<br />
teravilja ja köögivilja saagikus.<br />
5. Kuivendussüsteemide ebarahuldav olukord,<br />
mistõttu valdav osa<br />
maaparandussüsteemidest vajab<br />
korrastamist. Investeeringute nappus<br />
vähendab hea ja rahuldava<br />
kuivendusseisundiga maade osakaalu.<br />
6. Tootjate ja nende ühistute aktiivsus<br />
tootmisahela järgmisele astmele liikumisel<br />
on madal, mille tulemusena on tarneahela<br />
lülide vaheline kontsentreerumise tase<br />
põllumajandustootjatele ebasoodne.<br />
7. Tootjate vähene suutlikkus investeerida<br />
turundus- ja müügitegevusse, niššitoodete<br />
turustamisvõimaluste puudus ja lühikeste<br />
tarneahelate ja otseturustusprojektide<br />
vähesus ning väike turuosa.<br />
8. Kõrge lisandväärtusega toodete madal<br />
osakaal toidutootmise ahela lõpptoodangu<br />
hulgas, sh mahetoodangu<br />
töötlemisvõimaluste vähesus.<br />
9. Töötlejate jätkuvalt madal<br />
investeerimisvõimekus, mistõttu töötlejate<br />
tootlikkus ja konkurentsivõime ei ole<br />
kasvanud piisavalt kiiresti.<br />
10. Põllumajandusettevõtete madal<br />
investeerimisvõimekus, mis tõttu on<br />
tootlikkus ja konkurentsivõime oluliselt<br />
madalam võrreldes ELi keskmiste<br />
näitajatega.<br />
11. Rohumaadel karjatatakse vähe loomi, samuti<br />
kasutatakse vähe loomi kõrge<br />
loodusväärtusega alade hooldamiseks.<br />
12. Looduskaitselistest piirangutest tulenevalt on<br />
vähene huvi hooldada poollooduslikke<br />
kooslusi.<br />
111
Võimalused<br />
1. Teadmispõhiste tegevuste osakaalu on põlluja<br />
maamajanduslikus tootmises ja<br />
töötlemises võimalik suurendada ning<br />
teadusasutuste potentsiaali paremini<br />
kasutada.<br />
2. Maailma rahvastiku kasvust tulenevalt<br />
kasvab nõudlus toiduainete ja<br />
energiakandjate järele maailmaturul.<br />
3. Otseturustamise erinevate vormide, sh<br />
taluturgude populaarsuse kasv.<br />
4. Loomade heaolu kõrgemate standardite<br />
järgimine võimaldab välja töötada<br />
kvaliteettooteid.<br />
5. Tarbijate teadlikkuse kasv ja ostukäitumise<br />
muutus, sh positiivne hoiak kodumaise<br />
toodangu tarbimiseks.<br />
6. Kliima sobib keskkonnasõbralikuks<br />
tootmiseks.<br />
7. Kaitstavate alade suur osakaal. Olemasolev<br />
mosaiikne maakasutus võimaldab<br />
suurendada rohekoridoride teket ning liikide<br />
paremat levikut ja seeläbi mitmekesisuse<br />
säilimist.<br />
8. Piirkondade majanduslik spetsialiseerumine<br />
ja eripalgeliste kohaspetsiifiliste<br />
arengueeliste/piirkondlike eripärade<br />
(mitmekesisus, omanäolisus, loodus- ja<br />
13. Keskkonnasõbralike tootmisviiside vähene<br />
vabatahtlik kasutamine, nt muldade<br />
kurnamine ebasobilike tootmispraktikate<br />
tõttu.<br />
14. Vähene motivatsioon kasutada kohalikke<br />
sorte ning pidada ohustatud tõuge ja teha<br />
neile jõudluskontrolli.<br />
15. Metsamaaomandite killustatus ja ebapiisav<br />
ühistegevus, mille tulemuseks on<br />
erametsaomanike vähene motiveeritus oma<br />
metsade majandamisel ja sellega seotud<br />
elurikkuse kaitsel.<br />
16. Aktiivse majandustegevuse ja rahvastiku<br />
koondumine linnadesse ja suurematesse<br />
keskustesse on toonud kaasa atraktiivsete<br />
töökohtade nappuse maapiirkonnas.<br />
17. Maapiirkonna ettevõtete kapitali vähesus<br />
ning seeläbi ka madal investeerimisvõime.<br />
18. Kohapealsete teenuste madal kvaliteet või<br />
halb kättesaadavus.<br />
19. Põllumajanduses hõivatute arvu<br />
vähenemine.<br />
Ohud<br />
1. Energia maailmaturu hinnatasemete<br />
tõusutrend võib tähendada, et<br />
tootmissisendite hinnatõus on suurem ja<br />
kiirem kui toodangu hinna kasv.<br />
2. Lühiajaline maailmaturu hindade kõikumine<br />
võimaldab üheaegselt tekitada tooraine kiire<br />
hinnatõusu ja maailmaturu nõudluse<br />
vähenemise ja tuua endaga kaasa nii tootjate<br />
kui töötlejate majanduslikud raskused.<br />
3. Tarbijad on hinnatundlikud ja kodumaise<br />
eelistus kaob, kui hind tõuseb liiga kõrgeks.<br />
4. Teadlikkus loomade heaolust on EL<br />
keskmisest madalam.<br />
5. Kasvab ühetaoliste väetiste ja<br />
taimekaitsevahendite kasutamine (näiteks<br />
lämmastikväetiste suur osakaal ilma teiste<br />
elementideta).<br />
6. Põllumajanduse intensiivistumisega ja<br />
kontsentreerumisega kaasnevad ohud<br />
(keskkonnareostus, elurikkuse vähenemine,<br />
taime- ja loomahaiguste levik).<br />
7. Ebasoodsad biootilised ja abiootilised mõjud<br />
metsade vastupanuvõimele ja kasutamisele<br />
ning põllumajandusele (tormid, põud, suur<br />
sademete hulk, soojad talved, tulekahjud,<br />
kahjustused).<br />
8. Bioenergia tootmine konkureerib<br />
112
ajalooliskultuurilised ressursid) potentsiaal.<br />
9. Potentsiaalne linnadest tulevate<br />
investeeringute suurenemine.<br />
10. Sotsiaalse ettevõtluse hoogustumine.<br />
11. Maaettevõtluse mitmekesistamine.<br />
maaressursi osas toidutootmisega.<br />
9. Teenuste, inimeste (sh noorte), teadmiste ja<br />
oskuste lahkumine maapiirkonnast.<br />
113
3. Strateegia<br />
3.1 Eesmärgid sihtvaldkondade kaupa<br />
Euroopa Liidu maaelu arengu prioriteetsed ülesanded (edaspidi prioriteedid), mille saavutamiseks<br />
Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) toetust kasutatakse, on sätestatud Euroopa<br />
Parlamendi ja nõukogu määruse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate<br />
maaelu arengu toetuste kohta eelnõu (edaspidi maaelu arengu määrus) artiklis 5. Prioriteetide<br />
sihtvaldkondade lõikes arengukava eesmärkide püstitamisel kasutatakse maaelu arengu määruse<br />
artiklis 76 viidatud, liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni vahel kokkulepitavaid ühiseid indikaatoreid<br />
(kõnealust ülesannet silmas pidades eeskätt rahastamisega seotud ning väljundindikaatoreid) ning<br />
nende kombineerimisel saadud eesmärkindikaatoreid. Eesmärkindikaatorite arvutamise detailne<br />
kirjeldus ning täiendavad sihtvaldkondadesse panustavad väljundid on toodud arengukava peatükis 9<br />
„Indikaatorite kava“.<br />
Sihtvaldkonnas 1A (Innovatsiooni toetamine ja teadmistebaasi parandamine maapiirkondades) on<br />
Eesti maaelu arengukava 2014–2020 (edaspidi arengukava) eesmärgiks, et aastaks 2020 on<br />
arengukava avaliku sektori kogurahastusest vähemalt 3,87% panustatud innovatsiooni toetamiseks ja<br />
teadmistebaasi parandamiseks maapiirkondades.<br />
Sihtvaldkonnas 1B (Põllumajanduse, toidu tootmise ja metsanduse ning teadusuuringute ja<br />
innovatsiooni vaheliste sidemete tugevdamine) on arengukava eesmärgiks 49 koostööalase<br />
toimingu toetamine (sh 10 EIP-töörühma loomine ja tegevus ning 39 muud koostööalast toimingut)<br />
2020. aastaks.<br />
Sihtvaldkonnas 1C (Elukestva õppe ja kutseõppe parandamine põllumajandussektoris ja<br />
metsandussektoris) on arengukava eesmärgiks 16 000 põllumajanduses, toidusektoris või<br />
metsandussektoris hõivatud inimese osalemine arengukava raames toetatavatel koolitustel 2020.<br />
aastaks.<br />
Sihtvaldkonnas 2A (Põllumajandusettevõtete ümberkorraldamise hõlbustamine, eelkõige pidades<br />
silmas selliseid ettevõtteid, kelle turul osalemise tase on madal, kes on suunatud konkreetsete<br />
sektorite turule ning kes vajaksid põllumajandusliku tegevuse mitmekesistamist) on arengukava<br />
eesmärgiks, et aastaks 2020 moodustaks arengukava raames põllumajandusettevõtte<br />
ümberkorraldamiseks investeeringutoetust saanud ettevõtete arv vähemalt …% 188 kõigist<br />
põllumajanduslikest majapidamistest.<br />
Sihtvaldkonnas 2B (Põllumajandussektorisse sisenemise lihtsustamine ja eelkõige<br />
põlvkondadevahetuse lihtsustamine põllumajandussektoris) on arengukava eesmärgiks, et 2020.<br />
aastaks moodustab noore põllumajandustootja tegevuse alustamiseks põllumajanduslike<br />
majapidamiste arv vähemalt 3,18% kõigist põllumajanduslikest majapidamistest.<br />
Sihtvaldkonnas 3A (Toormetootjate parem integreerimine toiduahelasse toidukvaliteedi kavade,<br />
kohalike turgude edendamise ja lühikeste tarneahelate ning tootjarühmade ja<br />
tootmisharudevaheliste organisatsioonide kaudu, samuti loomade heaolu edendamine) on<br />
arengukava eesmärgiks täiendavalt 1,65% põllumajandusliku majapidamise suurem integreerimine<br />
188 Lisatakse hiljem<br />
114
toiduahelasse läbi toidukvaliteedi kavade, kohalike turgude ja lühikeste tarneahelate ning<br />
tootjarühmade.<br />
Sihtvaldkonnas 4A (Euroopa maastike elurikkuse ja seisundi ennistamine, säilitamine ja<br />
parandamine, sealhulgas Natura 2000 aladel ja suure loodusliku väärtusega aladel) on arengukava<br />
eesmärgiks hõlmata 2020. aastaks elurikkusele kaasaaitavate majandamisviiside lepingutega<br />
vähemalt 52,8% kasutuses olevast põllumajandusmaast ning 2,39% metsamaast.<br />
Sihtvaldkonnas 4B (Veemajanduse ja maaharimise parandamine ning vee raamdirektiivi<br />
eesmärkide täitmisele kaasaaitamine) on arengukava eesmärgiks hõlmata 2020. aastaks vee<br />
majandamist parandavate majandamisviiside lepingutega vähemalt 52,8% kasutuses olevast<br />
põllumajandusmaast.<br />
Sihtvaldkonnas 4C (Mullaharimise, erosiooni, väetiste ja pestitsiidide majandamise parandamine)<br />
on arengukava eesmärgiks hõlmata 2020. aastaks mullaharimist parandavate majandamisviiside<br />
lepingutega vähemalt 11,6% kasutuses olevast põllumajandusmaast.<br />
Sihtvaldkonnas 5B (Põllumajandusettevõtete ja toiduainetetööstuse energiakasutuse tõhustamine)<br />
on arengukava eesmärgiks põllumajanduses ja toiduainetööstuses energiasäästu ja -tõhususse<br />
investeeringute tegemine vähemalt 20 000 000 euro ulatuses 2020. aastaks.<br />
Sihtvaldkonnas 5D (Põllumajandustegevusest tingitud kasvuhoonegaaside ja ammoniaagi<br />
heitkoguste vähendamine ning õhukvaliteedi parandamine) on arengukava eesmärgiks hõlmata<br />
2020. aastaks N 2 O ja metaani heitkoguste vähendamisele suunatud majandamisviiside lepingutega<br />
vähemalt 52,8% kasutuses olevast põllumajandusmaast.<br />
Sihtvaldkonnas 5E (Põllumajanduses ja metsanduses CO 2 sidumise edendamine) on arengukava<br />
eesmärgiks hõlmata 2020. aastaks CO 2 sidumist edendavate majandamisviisidega vähemalt 52,8%<br />
kasutuses olevast põllumajandusmaast.<br />
Sihtvaldkonnas 6A (Tegevusvaldkondade mitmekesistamise, väikeettevõtete loomise ja arendamise<br />
ning töökohtade loomise hõlbustamine) on arengukava eesmärgiks toetatud projektide läbi<br />
vähemalt 225 töökoha loomine 2020. aastaks.<br />
Sihtvaldkonnas 6B (Maapiirkondade kohaliku arengu soodustamine) on arengukava eesmärgiks<br />
2020. aastaks kohaliku arengu strateegiatega 100% maaelanikkonna hõlmamine.<br />
Arengukava raames ei kavandata sekkumisi sihtvaldkondades 3B (Põllumajandusettevõtte<br />
riskijuhtimise toetamine), 5A (Põllumajandusettevõtete veekasutuse tõhustamine) ja 6C (Info- ja<br />
kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kättesaadavuse, kasutamise ja kvaliteedi parandamine<br />
maapiirkondades), seega ei ole nende sihtvaldkondade kohta ka eesmärke püstitatud. Samuti ei ole<br />
eesmärke püstitatud sihtvaldkondades 4B ja 4C metsamaa osas, kuna arengukava raames ei ole<br />
kavas rakendada ühtegi nende sihtvaldkondade eesmärkindikaatori arvutamiseks vajalikku<br />
pindalapõhist metsaaladele suunatud toetusmeedet. Sihtvaldkonnas 5C (Taastuvate energiaallikate,<br />
kõrvalsaaduste, jäätmete, jääkide ja muude toiduks mittekasutatavate toorainete pakkumise ja<br />
kasutamise hõlbustamine biomajanduse edendamise eesmärgil) ning 5D (Põllumajandustegevusest<br />
tingitud kasvuhoonegaaside ja ammoniaagi heitkoguste vähendamine ning õhukvaliteedi<br />
parandamine) loomakasvatusse tehtavate investeeringute osas ei ole eesmärki püstitatud, kuna<br />
antud sihtvaldkonnas identifitseeritud vajadused ei ole meetmetes, mille kaudu neid on võimalik<br />
kõige paremini adresseerida, piisavalt prioriteetsed. Eesmärki ei ole püstitatud sihtvaldkonnas 6B<br />
115
kohaliku arengu strateegiate raames toetatud projektide läbi 2020. aastaks loodud töökohtade osas,<br />
kuna seda on antud ajahetkel raske teha ilma kohalike arengu strateegiate sisu teadmata. Samuti ei<br />
ole sihtvaldkonnas 6B püstitatud eesmärki uute või tõhustatud teenuste/infrastruktuuri osas, kuna<br />
arengukava raames ei ole kavas rakendada horisontaalset, maaelu arengu määruse artikli 21 kohast<br />
meedet maapiirkonnas põhiteenuste ja külauuenduse toetamiseks.<br />
Põllumajandusettevõtete riskijuhtimise sihtvaldkonnas ei kavandata sekkumist, kuna selles<br />
valdkonnas on juba olemas või kavandamisel täiendavad riiklikud mehhanismid. Maaelu ja<br />
põllumajandusturu korraldamise seaduse alusel antakse põllumajanduskindlustustoetust. Sama<br />
seaduse alusel on võimalik anda looduskahjutoetust. Lisaks on Eesti teinud ettepaneku, et perioodi<br />
2014-2020 EL põllumajandusliku riigiabi suuniste alusel oleks võimalik anda ka riigiabi kaitsealuste<br />
loomade ja lindude poolt põllumajandustootjatele tekitatud kahju hüvitamiseks.<br />
Põllumajandusettevõtete veekasutuse tõhustamise sihtvaldkonnas ei kavandata sekkumist, kuna<br />
tulenevalt Eesti geograafilisest asukohast ei ole vee kättesaadavus probleemiks ning niisutuseks<br />
kasutatakse tühine kogus vett. Veeressursside säästlikumale kasutamisele võivad kaudselt kaasa<br />
aidata artikli 18 alusel rakendatavad meetmed „Investeeringud põllumajandusettevõtte<br />
tulemuslikkuse parandamiseks“ ning „Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamine ja hoid“, ent see<br />
ei ole küllaldane, et nimetatud sihtvaldkonna alt eraldi sekkumisi programmeerida.<br />
Maapiirkondades info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kättesaadavuse, kasutamise ja<br />
kvaliteedi parandamise sekkumisvaldkonnas ei ole sekkumist ette nähtud, sest … . 189<br />
189 Lisandub pärast eelmise peatüki täiendamist (olukorra analüüs, vajaduste väljaselgitamine) kõnealuses teemas<br />
116
3.2 Sihtvaldkondade jaoks olulised meetmete kombinatsioonid<br />
3.2.1 Prioriteet 1: Teadmussiirde ja innovatsiooni parandamine põllumajandus- ja<br />
metsandussektoris ning maapiirkondades 190<br />
Prioriteet 1 on horisontaalne prioriteet, mille alt eraldi meetmeid ei programmeerita. Kõik<br />
teadmussiirde ja innovatsiooni alased meetmed ja tegevused programmeeritakse teiste<br />
sihtvaldkondade alt.<br />
190 Prioriteetide ja sihtvaldkondade sõnastuse osas on lähtutud maaelu arengu määruse eelnõu viimasest versioonist<br />
(13.03.2013).<br />
117
3.2.2 Prioriteet 2: Kõigi põllumajandusvormide konkurentsivõime ning põllumajandusettevõtete<br />
elujõulisuse edendamine<br />
Sihtvaldkond 2A: Põllumajandusettevõtete ümberkorraldamise hõlbustamine, eelkõige pidades<br />
silmas selliseid ettevõtteid, kelle turul osalemise tase on madal, kes on suunatud konkreetsete<br />
sektorite turule ning kes vajaksid põllumajandusliku tegevuse mitmekesistamist<br />
Antud sihtvaldkonna peamise sihtgrupi puhul on eelmises peatükis vajadusena välja toodud<br />
sihipäraste toetusmeetmete ettenägemine väiksemate põllumajanduslike majapidamiste jaoks, et<br />
tagada maapiirkondade asustatus ja põllumajandusmaa kasutamine ning põllumajandusliku tegevuse<br />
jätkumine ka vähem viljakatel ja äärealadel. Sihtvaldkonna jaoks kõige olulisemaks meetmeks on<br />
maaelu arengu määruse artikli 18 lõike 1 punkti a alusel rakendatav meede „Investeeringud<br />
põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks“ (alameetme kood 4.1). Programmeerimise<br />
käigus on sihtvaldkonna eesmärkide saavutamiseks kaalutud ka võimalust rakendada artikli 20 lõike 1<br />
punkti a alapunktis iii ette nähtud äritegevuse alustamise toetust väikeste põllumajandusettevõtjate<br />
arendamise puhul (aastane müügitulu on vahemikus 4000–16 000 eurot), et suurendada väiksemate<br />
põllumajandusettevõtete turul osalemise taset. Siiski leiti, et eeltoodud müügitulu vahemikuga<br />
sihtgrupi jaoks annaks suurema tõuke juurdepääs investeeringutoetustele, mistõttu otsustati<br />
loobuda artikli 20 lõike 1 punkti a alapunktis iii nimetatud meetme rakendamisest ning langetada<br />
meetmes „Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks“<br />
lävendkriteeriumiks oleva taotleja minimaalse nõutava müügitulu alampiiri 16 000 eurolt 4000<br />
euroni. Meetme raames eelistatakse taotluste hindamisel läbivalt neid taotlusi, mille on esitanud<br />
väiksema müügitulu ja tootmismahuga ettevõtjad.<br />
118
Antud sihtvaldkonna sihtgrupiks on definitsiooni kohaselt ka põllumajandusettevõtteid, kes vajaksid<br />
põllumajandusliku tegevuse mitmekesistamist. Põllumajandusliku majapidamise üleandmisel<br />
vanemalt põlvkonnalt nooremale põlvkonnale toimub sageli ka põllumajandusettevõtte<br />
tegevussuundade laiendamine. Seega võib öelda, et teatud määral panustab sihtvaldkonda ka artikli<br />
20 lõike 1 punkti a alapunkti i alusel rakendatav meede „Noorte põllumajandustootjate tegevuse<br />
alustamine“ (alameetme kood 6.1). Nimetatud sihtvaldkonnas programmeeritakse ka artikli 15<br />
kohane meede „Teadmussiire ja teavitus“ ning artikli 16 kohane meede „Nõuandeteenuste<br />
toetamine“.<br />
Sihtvaldkond 2B: Põllumajandussektorisse sisenemise lihtsustamine ja eelkõige<br />
põlvkondadevahetuse lihtsustamine põllumajandussektoris<br />
Antud sihtvaldkonna puhul on eelmises peatükis peamise vajadusena välja toodud senisest suuremal<br />
määral põllumajandusalase pädevusega ja töökogemusega noorema juhtide põlvkonna<br />
põllumajandustootmises osalemise soodustamine. Peamised võimalused selle vajaduse<br />
rahuldamiseks on kas näha ette spetsiaalsed meetmed, mille abil toetada noorte<br />
põllumajandusettevõtjate sisenemist tootmisesse või teiste meetmete abil selliste juba tegutsevate<br />
põllumajandusettevõtete tegevuse soodustamine, mille juhtimises osalevad nooremad<br />
põllumajandustootjad. Eeltoodust tulenevalt on sihtvaldkonna jaoks kõige olulisemaks meetmeks<br />
maaelu arengu määruse artikli 20 lõike 1 punkti a alapunkti i alusel rakendatav meede „Noorte<br />
põllumajandustootjate tegevuse alustamine“, mille raames on võimalik anda starditoetust<br />
põllumajandustootmisega alustavale või tegutseva põllumajandusettevõtte ülevõtvale noorele<br />
ettevõtjale. Põllumajandussektoris põlvkondade vahetumisele aitab kaudselt kaasa ka artikli 18 lõike<br />
1 punkti a alusel rakendatav meede „Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse<br />
parandamiseks“. Nimetatud kahe meetme vahel sünergia loomiseks on meetmes „Investeeringud<br />
põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks“ alla 40 aasta vanustel ettevõtjatel võimalik<br />
toetust saada tavapärasest 5 protsendipunkti võrra kõrgema määraga. Tulenevalt vajaduste<br />
prioriteetsusest ei ole aga erinevalt MAK 2007–2013 raames nimetatud meetmele vastavatest<br />
meetmetest 1.4.1 „Investeeringud mikropõllumajandusettevõtete arendamiseks“, 1.4.2<br />
„Investeeringud loomakasvatusehitistesse“ ja 1.4.3 „Investeeringud bioenergia tootmisesse“<br />
hindamiskriteeriumites noored põllumajandusettevõtjad eelistatud, samuti ei kohaldata neile<br />
tavapärasest 10 või 20 protsendipunkti võrra kõrgemaid toetusmäärasid (maaelu arengu määruse I<br />
lisa kohaselt oleks see endiselt võimalik). Seetõttu võib noorte põllumajandusettevõtjate juurdepääs<br />
investeeringutoetusele olla senisest tagasihoidlikum ning investeeringute elluviimine raskendatum.<br />
Seega on põllumajandussektoris põlvkondade vahetuse lihtsustamiseks vaja suurendada<br />
starditoetuse osatähtsust. Seetõttu nähakse võrreldes MAK 2007–2013 ette noorte<br />
põllumajandustootjate tegevuse alustamise toetuse suurendamine.<br />
119
3.2.3 Prioriteet 3: Toiduahela ja muu kui toiduahela korraldamise ja riskijuhtimise edendamine<br />
põllumajanduses<br />
Sihtvaldkond 3A: Toormetootjate parem integreerimine toiduahelasse toidukvaliteedi kavade,<br />
kohalike turgude edendamise ja lühikeste tarneahelate ning tootjarühmade ja<br />
tootmisharudevaheliste organisatsioonide kaudu, samuti loomade heaolu edendamine<br />
Antud sihtvaldkonna puhul on eelmises peatükis peamiste vajadustena toodud välja koostöö<br />
parandamine põllumajandustootjate ühistute ja töötlemisettevõtete vahel, senisest enam<br />
toidutarneahela lülide parema integreerituse, ahela läbipaistvuse ja hindade sujuva ülekandumise<br />
tagamisega tegelemine, põllumajandustootjate ja toidutööstuste omavahelise koostöö<br />
soodustamine, erinevate põllumajandustoodete otseturustamisele suunatud tegevuste, nagu näiteks<br />
toiduvõrgustikud, taluturud vms. algatamise toetamine, kvaliteedikavade väljatöötamise toetamine<br />
ning põllumajandustootjate kvaliteedikavades osalemisele senisest suurema tähelepanu pööramine,<br />
mahetoidu tooraine kättesaadavuse suurendamine, põllumajandustootjate julgustamine osalemaks<br />
toidukvaliteedikavades, lühikese tarneahela ja otseturustuse projektides, tarbijate ja avalikkuse<br />
senisest aktiivsem teavitamine kohalikest toodetest ning nende toodete edendamine ning<br />
põllumajandustootjate ja metsaomanike omavahelise koostöö ja ühistegevuse edendamine.<br />
Peamisteks meetmeteks sihtvaldkonna eesmärkide saavutamisel on artikli 17 alusel rakendatav<br />
meede „Kvaliteedikavades osalemine ja kvaliteedikavade raames toodetud toodete edendamine“,<br />
artikli 28 alusel rakendatav meede „Tootjarühmade loomine“ ning artikli 36 alusel rakendatav meede<br />
„Koostöö“. Kvaliteedikavade ja tootjarühmade meetmed panustavad sihtvaldkonna eesmärkide<br />
120
täitmisesse kõigi meetme raames toetatavate tegevustega, koostöö meetmes panustab<br />
sihtvaldkonna eesmärkide täitmisesse meetme osa, kus on kombineeritud alameetmeid koodidega<br />
16.6 (toetus koostööks tarneahelas osalejate vahel logistiliste platvormide loomiseks, et edendada<br />
lühikesi tarneahelaid ja kohalikke turge) ja 16.7 (toetus lühikeste tarneahelate ja kohalike turgudega<br />
seotud kohalikeks tutvustustegevusteks) (meetmekirjelduses „Tegevus 2: Lühikesed tarneahelad ja<br />
otseturustus“). Toormetootjate paremat integreerimist toiduahelasse on täiendavalt kavas toetada<br />
ka investeeringumeetmete abil: artikli 18 lõike 1 punkti b alusel rakendatava meetme<br />
„Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks“ raames on kavas toetada 15<br />
miljoni euro ulatuses tootjarühmade investeeringuid põllumajandustoodete töötlemisse ja<br />
turustamisse ning põllumajandustoodete töötlemisega alustada soovivate mikroettevõtetest<br />
põllumajandustootjate sellealaseid investeeringuid.<br />
Loomade heaolu valdkonnas on eelmises peatükis peamiste vajadustena identifitseeritud loomade<br />
heaolu alase teadlikkuse tõstmine ning seadusandlusest kõrgemate loomapidamisstandardite<br />
järgimise propageerimine ja toetamine. Kõrgemate loomapidamisstandardite toetamine on otseselt<br />
adresseeritav artikli 34 kohase meetmega „Loomade heaolu“, mis on käesoleva sihtvaldkonna alt ka<br />
programmeeritud. Teine otsene sekkumise võimalus on läbi meetme „Teadmussiire ja teavitus“<br />
Kõrgemate loomapidamisstandardite järgimisele on võimalik kaasa aidata ka investeeringutoetuste<br />
abil. MAKis on valitud selleks kaudne tee - artikli 18 lõike 1 punkti a alusel rakendatavas meetmes<br />
„Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks“ on üheks läbivaks<br />
eelistuskriteeriumiks nende taotlejate eelistamine, kellel on kohustus artikli 34 kohase loomade<br />
heaolu toetuse meetme raames.<br />
121
3.2.4 Prioriteet 4: Põllumajanduse ja metsandusega seotud ökosüsteemide ennistamine,<br />
säilitamine ja parandamine<br />
Kõnealuse prioriteedi alt on n.ö. blokk-programmeeritud artikli 29 kohane meede „Põllumajanduslik<br />
keskkonnatoetus“. Nimetatud meetme raames panustab põhitoetus („Keskkonnasõbraliku<br />
majandamise toetus“), mis hõlmab mitmeid positiivse keskkonnamõjuga tegevusi, suuremal või<br />
vähemal määral kõigisse kolme sihtvaldkonda ning seda ei ole alljärgnevalt sihtvaldkondade all eraldi<br />
välja toodud. Samuti on tervikuna prioriteedi alt blokk-programmeeritud artikli 30 kohane meede<br />
„Mahepõllumajandus“.<br />
Sihtvaldkond 4A: Euroopa maastike elurikkuse ja seisundi ennistamine, säilitamine ja<br />
parandamine, sealhulgas Natura 2000 aladel ja suure loodusliku väärtusega aladel<br />
Antud sihtvaldkonna puhul on eelmises peatükis peamiste vajadustena toodud välja kõikide Eestis<br />
looduslikult esinevate liikide soodsa seisundi tagamine ja liigilise mitmekesisuse säilitamine kõikides<br />
selle avaldumisvormides (kaasa arvatud geneetiline mitmekesisus), kultuurtaimede sortide ja<br />
koduloomade tõugude geneetilise mitmekesisuse säilitamine, poollooduslike koosluste hooldamise<br />
toetamine ka väljapool kaitsealasid, kõrge loodusväärtusega põllumajandustegevuse määratlemine ja<br />
selle toetamine, loodus- ja kultuurmaastike mitmekesisuse säilitamine ja suurendamine,<br />
metsauuendustööde tegemine, tähelepanu pööramine metsatulekahjude ennetamisele ning<br />
mullakvaliteedi säilitamiseks ja metsadele ligipääsu säilitamiseks kuivendussüsteemide ja metsateede<br />
säilimise ja toimimise tagamine. Sihtvaldkonna alt on eraldi programmeeritud artikli 31 alusel<br />
rakendatavad meetmed „Natura 2000 toetus põllumajandusmaale“ ja „Natura 2000 toetus<br />
122
erametsamaale“, millises valdkonnas ei ole strateegia toetuse eesmärkide, toetuse ulatuse ja mahu<br />
osas muutunud võrreldes MAK 2007–2013-ga. Põllumajandusliku keskkonnatoetuse eritoetustena on<br />
antud sihtvaldkonna alt programmeeritud alameetmed „Ohustatud tõugu looma pidamise toetus“ ja<br />
„Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus“, millega adresseeritakse kultuurtaimede sortide ja<br />
koduloomade tõugude geneetilise mitmekesisuse säilitamise vajadust, samuti „Poolloodusliku<br />
koosluse hooldamise toetus“. Ohustatud tõugu loomade pidamise ja kohalikku sorti taimede<br />
kasvatamise puhul on strateegia senisega võrreldes ambitsioonikam, nähes ette täiendavate loomaja<br />
taimeliikide toetamise ja olemasolevate toetamise suuremas mahus. Poollooduslike koosluste<br />
puhul ei ole toetuse ulatuse mõttes ressursside piiratusest ning prioriteetidest tulenevalt MAKi<br />
raames võimalik tegeleda väljaspool kaitstavaid alasid asuvate poollooduslike kooslustega, selle<br />
asemel on plaanis tõhustada olemasolevate toetusega hõlmatud alade majandamist.<br />
Sihtvaldkond 4B: Veemajanduse ja maaharimise parandamine ning vee raamdirektiivi eesmärkide<br />
täitmisele kaasaaitamine<br />
Antud sihtvaldkonna puhul on eelmises peatükis toodud välja jätkuv vajadus põllumajanduslike<br />
veekaitsemeetmete järele: sõnnikuhoidlate kordategemine, hajureostuse ohjamine<br />
mahepõllumajandusliku tootmise toetamise jätkamine. Lisaks põllumajandusliku keskkonnatoetuse<br />
alameetmele „Keskkonnasõbraliku aianduse toetus“, mille puhul alameede programmeeritakse selle<br />
sihtvaldkonna alt, on siin nähtud ette ka sekkumine artikli 18 kohases meetmes „Investeeringud<br />
põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamiseks“, kus antud sihtvaldkonna alt<br />
programmeeritakse eraldi toetatav tegevus „sõnnikuhoidla ehitamine“. Samuti on nimetatud<br />
meetmel kaudne mõju antud sihtvaldkonna jaoks, läbi valdkonnaspetsiifilise eelistuskriteeriumi<br />
ettenägemise sõnnikuhoidlatesse investeerimise puhul.<br />
Sihtvaldkond 4C: Mullaharimise, erosiooni, väetiste ja pestitsiidide majandamise parandamine<br />
Antud sihtvaldkonna puhul on eelmises peatükis peamiste vajadustena välja toodud muldade<br />
orgaanilise aine sisalduse säilitamine, et vältida mulla väljakurnamist, turvasmuldade harimise<br />
vältimine või vähendamine, turbaalase püsirohumaade alla viimise soodustamine ning lupjamistööde<br />
tegemine vähemalt 25-30 000 hektaril aastas happeliste muldade neutraliseerimiseks. Käesolevas<br />
sihtvaldkonnas programmeeritakse põllumajandusliku keskkonnatoetuse alameede „Piirkondlik<br />
mullakaitse toetus“, millega eeskätt tegeldakse turvasmuldadega ning happeliste muldadega seotud<br />
vajadustega.<br />
123
3.2.5 Prioriteet 5: Loodusvarade tõhusama kasutamise edendamine ja üleminek vähem CO 2 -heiteid<br />
tootvale ja kliimamuutuste suhtes vastupidavale majandusele põllumajanduses ning toiduaineteja<br />
metsandussektoris<br />
Sihtvaldkond 5B: Põllumajandusettevõtete ja toiduainetetööstuse energiakasutuse tõhustamine<br />
Antud sihtvaldkonna puhul on eelmises peatükis peamise vajadusena välja toodud mootorkütuste<br />
tõhusam kasutus põllumajandussektoris. Eraldi sekkumist selles sihtvaldkonnas ei ole ette nähtud,<br />
kaudselt on võimalik sihtvaldkonnaga tegeleda artikli 18 kohaste meetmetega „Investeeringud<br />
põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks“ ja „Investeeringud põllumajandustoodete<br />
töötlemiseks ja turustamiseks“. Põllumajandusinvesteeringute toetusmeetme raames on võimalik<br />
toetada energiasäästlikumate ja taastuvaid kütuseid (biokütused ja biometaan) tarbivate<br />
põllumajandusmasinate kasutuselevõtmist, samuti GPS-seadmete kasutamist<br />
põllumajandusmasinates.<br />
124
Sihtvaldkond 5C: Taastuvate energiaallikate, kõrvalsaaduste, jäätmete, jääkide ja muude toiduks<br />
mittekasutatavate toorainete pakkumise ja kasutamise hõlbustamine biomajanduse edendamise<br />
eesmärgil<br />
Antud sihtvaldkonna puhul on eelmises peatükis peamise vajadusena välja toodud biogaasist elektri<br />
ja soojuse tootmise toetamine, samuti biogaasi tootmiseks rohtse biomassi kasutamise võimaluste,<br />
biogaasi tootmisel tapajäätmete kasutamise võimaluste ning biogaasi tootmise kääritusjäägi<br />
omaduste ja laotamise uurimine. Selle sihtvaldkonna all on ette nähtud sekkumine artikli 18 kohases<br />
meetmes „Investeeringud põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamiseks“, kus antud<br />
sihtvaldkonna alt programmeeritakse eraldi toetatav tegevus „biomassi töötlemine ja biomassist<br />
bioenergia tootmine“.<br />
Sihtvaldkond 5D: Põllumajandustegevusest tingitud kasvuhoonegaaside ja ammoniaagi<br />
heitkoguste vähendamine ning õhukvaliteedi parandamine<br />
Antud sihtvaldkonna puhul on eelmises peatükis peamiste vajadustena välja toodud biomassi<br />
kasutamise ja taastuvenergia tootmise, loomakasvatusehitistesse (sh sõnnikuhoidlad) investeerimise<br />
ning põllumajandusettevõtete tehnoloogia taseme tõstmise soodustamine. Selle sihtvaldkonna alt ei<br />
ole eraldi meetmeid või alameetmeid programmeeritud, sekkumine toimub läbi artikli 18 kohase<br />
meetme „Investeeringud põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamiseks“ raames<br />
toetatavate tegevuste (investeeringud bioenergia tootmisesse, investeeringud sõnnikuhoidlatesse).<br />
Eelmainitud eeldatavad sekkumised panustavad ka sihtvaldkondade 5B ja 5C raames identifitseeritud<br />
vajaduste rahuldamisse.<br />
Sihtvaldkond 5E: Põllumajanduses ja metsanduses CO 2 sidumise edendamine<br />
Antud sihtvaldkonna puhul on eelmises peatükis peamise vajadusena välja toodud turvasmuldade<br />
võimalikult vähese harimise soodustamine, samuti põllumajandustootjate nõustamis- ja<br />
koolitamistegevustesse panustamine, et muuta majandamisvõtteid jätkusuutlikumaks. Selle<br />
sihtvaldkonna alt ei ole eraldi meetmeid või alameetmeid programmeeritud, sihtvaldkonna raames<br />
identifitseeritud vajaduste rahuldamisele aitab kaasa sekkumine sihtvaldkonnas 4C.<br />
125
3.2.6 Prioriteet 6: Sotsiaalse kaasamise, vaesuse vähendamise ja maapiirkondade majandusliku<br />
arengu edendamine<br />
Sihtvaldkond 6A: Tegevusvaldkondade mitmekesistamise, väikeettevõtete loomise ja arendamise<br />
ning töökohtade loomise hõlbustamine<br />
Antud sihtvaldkonna puhul on eelmises peatükis peamiste vajadustena välja toodud ettevõtluse<br />
arendamine ja mitmekesistamine, sh töökohtade loomine, samuti ettevõtjatevahelise koostöö<br />
soodustamine. Käesolevas sihtvaldkonnas programmeeritakse tervikuna vastavalt artiklite 20 ja 27<br />
kohased meetmed „Investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas<br />
mittepõllumajandusliku tegevuse suunas“ ja „Metsandussaaduste töötlemine ja turustamine“ ning<br />
osaliselt artikli 18 kohane meede „Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja<br />
turustamiseks“ (väikeettevõtete osas). Töökohtade loomisele vajadust adresseeritakse neist ainsana<br />
meetmega „Investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas<br />
mittepõllumajandusliku tegevuse suunas“.<br />
Sihtvaldkond 6B: Maapiirkondade kohaliku arengu soodustamine<br />
Antud sihtvaldkonna puhul on eelmises peatükis peamiste vajadustena välja toodud<br />
investeeringutoetuste ja muude meetmete abil väikeettevõtluse edendamise ja töökohtade loomise<br />
soodustamine maapiirkondades, ning kvaliteetsete teenuste (sh e-teenuste ja kogukonnateenuste)<br />
kättesaadavuse kindlustamine ja aja lühendamine nende teenuste kättesaamiseks. Käesoleva<br />
sihtvaldkonna alt programmeeritakse ainsa meetmena artiklite 42–<strong>45</strong> kohane meede Leader, samuti<br />
aitavad sihtvaldkonnas identifitseeritud vajaduste rahuldamisele kaasa sekkumised sihtvaldkonnas<br />
6A. Leader ise panustab eeldatavalt sihtvaldkondadesse 1A, 2A, 3A, 4B, 5C, 6A ja 6C.<br />
126
18 meedet/vahendit<br />
Ülevaade maaelu arengukava strateegiast<br />
P2: põllumajandusettevõtete<br />
konkurentsivõime<br />
edendamine<br />
2A:<br />
restruktureerimine<br />
2B: põlvkondade<br />
vahetus<br />
P3:toiduahela korraldamise<br />
ja riskijuhtimise<br />
edendamine<br />
3A: integreerimine<br />
toiduahel.<br />
3B:<br />
riskijuhtimine<br />
P4: ökosüsteemide ennistamine,<br />
säilitamine ja parandamine<br />
4A:<br />
elurikkus<br />
4B:<br />
vesi<br />
4C:<br />
muld<br />
P5: ressursitõhususe edendamine ning üleminek vähese<br />
CO 2 heitega ja kliimamuutuste suhtes vastupidavale<br />
majandusele<br />
5A: veekasutuse<br />
tõhusus<br />
5B:<br />
energiatõhusus<br />
art 15 teadmussiire ja teave X X X X X X X<br />
5C:<br />
taastuvenergia<br />
5D: heitkoguste<br />
vähend.<br />
5E:<br />
süsiniku<br />
sidumine<br />
P6: sotsiaalse kaasatuse, vaesuse<br />
vähendamise ja maapiirkondade<br />
majandusliku arengu edendamine<br />
6A:<br />
mitmekesistamine<br />
6B:<br />
kohalik<br />
areng<br />
6C:<br />
IKT<br />
art 16 nõuandeteenused X X X X X<br />
art 36 koostöö X X X X X X X<br />
art 31 CPR fondide toetus CLLD-le X<br />
art 18 inv. materiaalsesse varasse X X X X X X X X X X<br />
art 20 pm.- jt. ettevõtete areng X X X X<br />
art 21 põhiteenused ja külauuendus<br />
art 19 pm. taastamine ja ennetus<br />
art 22 inv. metsaalade arengusse X X<br />
art 17 kvaliteedikavad X<br />
art 28 tootjarühmade loomine X<br />
art 37 riskijuhtimine<br />
art 29 keskkonna- ja kliimatoetus X X X X X<br />
art 30 mahepõllumajandus X X<br />
art 31 Natura 2000 ja WFD toetused X<br />
art 32 toetused piirangutega aladele<br />
art 35 metsakeskkonna ja kliimatoet.<br />
art 34 loomade heaolu X<br />
127
3.3 Strateegia horisontaalsete vajadustega tegelemiseks<br />
Antud alapeatükk valmib hiljem.<br />
128
4. Eeltingimuste täitmise analüüs<br />
4.1 GAEC, väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise miinimumnõuded, asjakohased riiklikud<br />
miinimumnõuded<br />
GAEC: maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise standardid<br />
Valdkond<br />
Põhiküsimus<br />
Nõuded ja standardid<br />
Keskkond,<br />
kliimamuutused,<br />
maa hea põllumajandusseisund<br />
Vesi • Vooluveekogude äärde puhverribade rajamine i<br />
• Loataotlusmenetluste täitmine, kui vee kasutamiseks<br />
niisutamiseks tuleb taotleda luba<br />
• Põhjavee kaitse reostuse eest: otseheite keelamine põhjavette<br />
ning meetmed hoidmaks ära põhjavee kaudset reostust heite<br />
pinnasele juhtimise ja pinnase läbi toimuva ohtlike ainete<br />
infiltratsiooni kaudu, nagu on loetletud direktiivi 80/68/EMÜ lisas<br />
Eestis kehtestatud nõuded<br />
• Vooluveekogu äärde tuleb jätta puhverriba, kus on keelatud kasutada väetist. Puhverriba laius<br />
tavalisest veepiirist mõõdetuna on vähemalt:<br />
1) 1 meeter – alla 10 km 2 valgalaga maaparandussüsteemi eesvoolul;<br />
2) 10 meetrit – jõe, oja, peakraavi ja kanali puhul ning üle 10 km 2 valgalaga maaparandussüsteemi<br />
eesvoolul.<br />
• Taotlejal, kes kasutab põllumajandusmaa niisutamiseks põhjavett rohkem kui 5 m 3 või pinnavett<br />
rohkem kui 30 m 3 ööpäevas, peab olema «Veeseaduse» §-s 8 sätestatud vee erikasutusluba.<br />
Muld ja<br />
süsinikuvarud<br />
Eestis kehtestatud nõuded<br />
• Minimaalne taimkate<br />
• Kohaspetsiifilistele tingimustele vastav minimaalne maakasutus<br />
erosiooni piiramiseks<br />
• Mullas orgaanilise aine sisalduse taseme säilitamine, sealhulgas<br />
koristusjäätmete põletuskeeld ii<br />
• Haanja, Otepää, Valgjärve, Vastseliina ja Misso vallas asuvast põllumajandusmaast, mida taotlejal<br />
on õigus kasutada, peab vähemalt 30% olema talvise taimkatte all. Talviseks taimkatteks loetakse<br />
1. novembrist kuni 31. märtsini põllumajandusmaal olevad põllumajanduskultuurid ja kõrretüü.<br />
• Üle 10% kaldega aladel tuleb erosiooni takistamiseks põllumajandusmaa harimisel kasutada<br />
sobivaid agrotehnilisi võtteid. Sobivateks agrotehnilisteks võteteks on mulla harimine risti<br />
129
GAEC: maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise standardid<br />
Valdkond<br />
Põhiküsimus<br />
Nõuded ja standardid<br />
kallakuga, püsirohumaa rajamine, heintaimede kasvatamine, orgaaniliste väetiste kasutamine<br />
kooiskõlas «Veeseaduse» §-ga 26 1 , minimeeritud mullaharimine, kaitseribade rajamine küngaste<br />
nõlvadele või veekogude kallastele või muu mullaerosiooni takistav tegevus.<br />
• Põllumajandusmaal kulu, heina ja põhku põletada ei ole lubatud.<br />
Maastik,<br />
hooldustööde<br />
minimaalne<br />
tase<br />
Eestis kehtestatud nõuded<br />
• Maastikule iseloomulike vormide säilitamine, sealhulgas<br />
vajaduse korral hekid, tiigid, kraavid ja puude read, kogumina või<br />
üksikute puudena, põlluservad ja terrassid[…], ning [...] valikuna<br />
meetmed invasiivsete taimeliikide vältimiseks [...]<br />
• Põllumajandusmaal asuvat «Looduskaitseseaduse» § 4 lõikes 1 sätestatud kaitstavat looduse<br />
üksikobjekti ja «Muinsuskaitseseaduse» § 3 lõikes 2 sätestatud kinnismälestist ei tohi rikkuda ega<br />
hävitada.<br />
• Põllumajandusmaal rakendatakse «Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse» 6.<br />
peatükis sätestatud tuulekaera tõrjeabinõusid. Kui põllumajandusmaal esineb tuulekaera, esitab<br />
taotleja Põllumajandusametile viivitamata, kuid hiljemalt 31. juuliks, põllumajandusministri 27.<br />
detsembri 2004. a määruse nr 196 “Tuulekaera tõrjeabinõud” lisas 1 toodud vormi kohase teatise<br />
tuulekaera esinemise kohta.<br />
• Põllumajandusmaa, mille kohta toetust ei taotleta, on hooldatud, kasutades selliseid agrotehnilisi<br />
võtteid, mis välistavad ebasoovitava taimestiku ulatusliku leviku ning võimaldavad seda maad<br />
kasutusele võtta põllumajandusliku tegevusega tegelemiseks ilma lisakuludeta järgmisel<br />
kasvuperioodil, ning nimetatud maal täidetakse lõigetes 12 ja 14 sätestatud nõudeid<br />
Väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise miinimumnõuded<br />
Väetiste kasutamise miinimumnõuded<br />
NÕUE 1: Orgaanilisi ja mineraalväetisi ei tohi laotada 1. detsembrist kuni<br />
31. märtsini ja muul ajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud või<br />
perioodiliselt üleujutatud, või veega küllastunud maale<br />
Vastav Eesti seadus<br />
Veeseadus § 26 1 lg 4 2<br />
130
NÕUE 2: Väetise laotamine pinnale on keelatud haritaval maal, mille<br />
maapinna kalle on üle 10%. Kui maapinna kalle on 5-10%, on pinnale<br />
väetise laotamine keelatud 1. novembrist kuni 15. aprillini.<br />
Veeseadus § 26 1 lg 4 1<br />
NÕUE 3: Allikate ja karstilehtrite ümbruses on 10 m ulatuses veepiirist või<br />
karstilehtrite servast keelatud väetiste ja taimekaitsevahendite<br />
kasutamine ning vee kvaliteeti ohustav muu tegevus<br />
Veeseadus § 26 1 lg 5<br />
NÕUE 4: Põllumajandusloomade pidamisel peab sõnnikuhoidla või<br />
sõnniku- ja virtsahoidla mahutama vähemalt nende 8 kuu sõnniku ja<br />
virtsa. Kui sügavallapanuga laut ei mahuta kaheksa kuu sõnnikukogust,<br />
peab laudal olema ülejääva koguse mahutav sõnnikuhoidla. Sõnnikuga<br />
kokkupuutuvad konstruktsioonid peavad vastama sõnnikuhoidlatele<br />
esitatavatele nõuetele. Kui loomapidaja suunab sõnniku hoidmisele või<br />
töötlemisele oma ettevõtte teise hoidlasse või töötlemiskohta või lepingu<br />
alusel teise isiku hoidlasse või töötlemiskohta, peab loomakasvatushoone<br />
kasutamisel olema tagatud lekkekindla hoidla olemasolu, mis mahutab<br />
vähemalt ühe kuu sõnnikukoguse.<br />
Veeseadus §26 2 lg2, 3<br />
ja 3 1<br />
NÕUE 5: Põllumajandustootja peab hoidma loomapidamishoonetes<br />
tekkivat sõnnikut sõnnikuhoidlates ja/või aunades, sõnnikuaun paikneb<br />
veeobjektide suhtes nõutud kaugusel ning aunades hoidmise tingimustest<br />
peetakse kinni.<br />
Veeseadus § 26 2 lg 5,<br />
§ 26 3 lg 6; § 29 lg 1-4;<br />
Vabariigi Valitsuse (VV)<br />
määrus nr 17 § 6 lg 1-2<br />
ja VV määrus 288 § 6 lg<br />
1-3 + Lisa 2: ”nõutud<br />
kaugused” kehtivates<br />
seadusaktides<br />
NÕUE 6: Sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta<br />
keskmiselt kuni 170 kg lämmastikku ja 25 kg fosforit aastas, kaasa arvatud<br />
karjatamisel loomade poolt maale jäetavas sõnnikus sisalduv lämmastik ja<br />
fosfor. Mineraalväetistega on lubatud aastas anda haritava maa ühe<br />
hektari kohta selline kogus lämmastikku ja fosforit, mis on<br />
põllumajanduskultuuride kasvuks vajalik. Mineraallämmastiku kogused,<br />
mis on suuremad kui 100 kilogrammi hektari kohta aastas, tuleb anda<br />
Veeseadus § 26 1 lg 4;<br />
Mineraalväetistega<br />
aastas haritava maa ha<br />
kohta lubatud<br />
lämmastiku kogused<br />
sõltuvalt kasvatatavast<br />
kultuurist ja<br />
131
jaotatult.<br />
planeeritavast saagist<br />
on sätestatud VV<br />
määruse nr 288 lisas.<br />
NÕUE 7: Mineraalväetise hoidla peab olema ehitatud nii, et väetis ei<br />
satuks keskkonda.<br />
Veeseadus § 26, VV<br />
määrus nr 288 § 2 ja 3<br />
NÕUE 8: Veekaitsevööndis on keelatud väetise kasutamine ning<br />
sõnnikuhoidla või -auna paigaldamine.<br />
Veeseadus § 29 lg 2 ja<br />
lg 4 p 4<br />
Veekaitsevööndi ulatus tavalisest veepiirist on:<br />
• Läänemerel, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Võrtsjärvel – 20<br />
m;<br />
• teistel järvedel, veehoidlatel, jõgedel, ojadel, allikatel,<br />
peakraavidel ja kanalitel ning maaparandussüsteemide<br />
eesvooludel – 10 m;<br />
• maaparandussüsteemide eesvooludel valgalaga alla 10 km 2 – 1 m.<br />
Taimekaitsevahendite kasutamise miinimumnõuded<br />
NÕUE 1: Taimekaitsevahendi turustaja ja taimekaitsevahendi turule<br />
lubamise otsuses ettenähtud juhul ka taimekaitsevahendi ostja ja kasutaja<br />
peavad olema läbinud taimekaitsekoolituse ja neil peab olema<br />
taimekaitsetunnistus.<br />
Vastav Eesti seadus<br />
Taimekaitseseadus §<br />
79 lg 1<br />
NÕUE 2: Kasutuses olev taimekaitseseade, välja arvatud käsi- ja selgprits,<br />
peab olema läbinud korralise tehnilise kontrolli iga kolme aasta järel.<br />
Puhtimisseade ja udutaja peavad olema läbinud korralise tehnilise<br />
kontrolli iga viie aasta järel.<br />
Taimekaitseseadus §<br />
87 lg 1<br />
Alates 1.1.2014:<br />
Taimekaitsevahendi turustaja, professionaalne kasutaja ja nõustaja<br />
peavad olema läbinud taimekaitsekoolituse ning neil peab olema selle<br />
läbimist tõendav taimekaitsetunnistus.<br />
alates 26.11.2013:<br />
Taimekaitseseadus § §<br />
78 2 lg 1<br />
132
4.2 Juurdepääs EAFRD-le<br />
Toetustest teavitamine ja vajaliku info avalikustamine toimub vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) … ja selle<br />
korraldamise tagab MAKi korraldusasutus. Teavituse eesmärk on tagada võimaliku sihtrühma, aga ka laiema<br />
avalikkuse objektiivne informeeritus toetustest, nende taotlemise tingimustest ja taotluste vastuvõtu ajast<br />
ning info, kust vajadusel saada täpsemat lisateavet. Piisav ja täpne teadvustatus aitab saavutada toetuste<br />
võimalikult läbipaistva ja eesmärgipärase kasutamise. Põllumajandusministeerium kui korraldusasutus ning<br />
PRIA kui makseagentuur teevad koostööpartneritega kõik vajaliku, et tagada avalik juurdepääs<br />
dokumentidele ja teavitada potentsiaalseid toetuse taotlejaid ning avalikkust regulaarselt ja koordineeritult<br />
MAKiga seotud teemadest. Lisaks eelnevale peavad kõik MAKi rakendamisega seotud asutused tagama<br />
avaliku juurdepääsu asjasse puutuvatele dokumentidele ning teavitama toetuse saajaid ja avalikkust MAKi<br />
rakendamisega seotud asjaoludest.<br />
MAKi veebilehe aadress on www.agri.ee/mak. Veebilehele koondatakse värsked uudised, pressiteated,<br />
vajalikud õigusaktid ja kontaktandmed, taotluste vastuvõtu kuupäevad, info seminaride ja teabepäevade<br />
kohta, asjakohane statistika, ülevaade MAKi edenemise kohta jne. Veebilehel tehakse kasutajale lihtsaks<br />
küsimuste esitamine ja probleemide tõstatamine, millele korraldusasutuse või makseagentuuri ametnikud<br />
vastavad.<br />
Potentsiaalsete taotlejate puhul võime eristada järgmisi gruppe: ettevõtjad, mittetulundusühingud (MTÜ),<br />
sihtasutused (SA) ja nende liidud, kohalikud tegevusgrupid, füüsilisest isikust ettevõtjad, eraisikud ning<br />
teatud toetuste puhul ka riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused, teadus- ja arendusasutused. Nii<br />
korraldusasutus kui makseagentuur korraldavad nende sihtrühmade teavitamiseks seminare ja teabeüritusi,<br />
mida rahastatakse MAK tehnilise abi vahenditest. Põllumajandusministeeriumi ja PRIA teenistujad peavad<br />
MAKi meetmeid ja toetuste taotlemist tutvustavaid ettekandeid infopäevadel, koolitustel, konverentsidel,<br />
liitude, konsulentide koolitustel ning vastavad seal kohalolijate küsimustele. LEADER valdkonna spetsialistid<br />
esinevad Maamajanduse Infokeskuse korraldatavatel üritustel LEADER tegevusgruppidele. Potentsiaalsetele<br />
taotlejatele ning konsulentidele ja nõustajatele suunatud infoürituste ja koolituste puhul on rõhk suunatud<br />
eelkõige meetme- ja taotlemisspetsiifilise info edastamisele. Laiemale huviliste ringile tutvustatakse MAKi<br />
meetmeid iga-aastaselt Maamessil.<br />
Teadus- ja arendustegevus on konkurentsivõime seisukohalt olulise tähtsusega, uuenduslikkusest,<br />
tootearendusest ja uutest teaduslahendustest sõltub ettevõtete ekspordivõimekus ja lisandväärtuse kasv.<br />
Riigiinfo edastamine nõuandesüsteemis ja partneritele toimub e-posti listi: teabelevi@nouandeteenistus.ee<br />
kaudu. Listi kaudu edastatakse nii ministeeriumide, teadusasutuste kui partnerite pressiteateid ja infot<br />
õigusaktide jõudmise kohta Eelnõude Infosüsteemi. Nõustajatele korraldatavate teabepäevade ja koolituste<br />
kaudu jõuab teave enamuseni sihtrühmadest. Võrreldes MAK 2007-2013 perioodiga vähendatakse<br />
meetmetega otseselt seotud teabe edastamise (nõuandeteenuste ja teavitustegevuste) toetamist.<br />
Veebilehel www.nouandeteenistus.ee (varasem www.pikk.ee) kajastatakse teavet, uudiseid ja kokkuvõtteid<br />
põllu- ja maamajanduse ettevõtjate jaoks.<br />
PRIA makseagentuurina vastutab järgmiste ülesannete täitmise eest: potentsiaalsete taotlejate teavitamine<br />
taotluste vastuvõtu perioodist; toetuse saamise tingimustest; taotlusvormide täitmiseks vajalike<br />
juhendmaterjalide koostamise ja levitamise eest; toetuse taotlejate teavitamise eest taotluste<br />
menetlemisega seonduvatest tegevustest. Kõigile võrdse juurdepääsu tagamiseks toimub enne iga meetme<br />
taotlusvooru avanemist laiem info levitamine PRIA kodulehel www.pria.ee, kus on aktuaalsete<br />
taotlusvoorude info eraldi välja toodud. Suuremate sihtgruppide teavitamiseks kasutatakse ka trükiste<br />
masspostitust, teavitust e-kirjaga ning pressiteadetega. Igakuiselt annab PRIA välja elektroonilist infokirja,<br />
kus teavitatakse saabuvatest taotlusvoorudest. PRIA elektrooniline infokiri ilmub üks kord kuus, MAKi<br />
teemasid käsitletakse igas e-infokirjas.<br />
PRIA maakondlike teenindusbüroode teenistujad kutsuvad igal aastal telefoni või e-posti teel enne<br />
pindalatoetuste taotlusvooru taotlejaid varakult e-PRIAs põlde üle vaatama ja e-PRIA kaudu toetusi<br />
taotlema. Soovijaid abistatakse maakondlikes teenindusbüroodes asuvate kliendiarvutite juures e-PRIA<br />
kasutamisel. Lisaks jagatakse pindalatoetuste taotlejatele eeltäidetud andmetega taotlusvorme,<br />
juhendmaterjal taotlemise nn põhitõdedega ning väljastatakse taotlejatele põllumassiivide kaardid.<br />
133
Taotlejate abistamiseks vajalike dokumentide täitmiseks on avatud investeeringutoetuste ja otsetoetuste<br />
(pindala- ja loomatoetused) infotelefonid, kust on võimalik telefonitsi või e-kirja teel abi saada. Klientide<br />
kirjalike pöördumiste ja päringute jaoks toimib e-posti aadress info@pria.ee, kuhu laekuvatele päringutele<br />
vastavad samad inimesed, kes töötavad infotelefonil.<br />
Selleks, et taotlejad saaksid võimalikult varakult oma tegevusi planeerima hakata, on PRIA kodulehel<br />
http://www.pria.ee/et/oluline-info/vaade/toetuste_ajakava/toetuste_ajakava/ üleval toetuste ajakava<br />
võimalikult varakult kalendriaasta algul. See ajakava näitab planeeritud taotlusperioode, mis võivad<br />
erinevatel põhjustel muutuda: täpsed ja lõplikud taotluste vastuvõtu ajad meetmete lõikes teatab PRIA<br />
Ametlikes Teadaannetes üldjuhul kuu enne taotlusvooru avanemist.<br />
Edasi on arendatud e-PRIA teenuste portaali nii toetuste taotlemise kui kuludokumentide jt andmete<br />
esitamise ja vaatamise hõlbustamiseks. Igal aastal lisandub e-PRIAsse uusi teenuseid ning PRIA on seadnud<br />
eesmärgiks kõiki enamkasutatavaid teenuseid pakkuda klientidele ka portaali kaudu. Seega lihtsustub<br />
toetuste taotlemise ja menetlusega seonduv ja taotleja saab juurdepääsu oma andmetele kodust lahkumata.<br />
PRIA kodulehe vahendusel saavad kliendid broneerida aega (kindel päev ja kellaaeg) taotluste ja andmete<br />
esitamiseks, samuti e-PRIA kliendiarvutite kasutamiseks PRIA maakondlikes teenindusbüroodes.<br />
Süvendatud teavitamist vajavate teemade ja probleemide teadasaamiseks koguvad infot ja annavad PRIA<br />
teabeosakonnale sisendi menetlusbürood, kontrolli valdkonna spetsialistid, klienditeenindajad, maakondlike<br />
teenindusbüroode infotelefonide töötajad. PRIA on koostanud üksikute spetsiifiliste probleemide kohta<br />
selgitavaid tekste, mida on avaldatud e-infokirjades, kodulehel ja ka meedias.<br />
PRIA kodulehe ja teenindusbüroode vahendusel on kõigil võimalik anda PRIA-le tagasisidet PRIA<br />
tegevusvaldkonda ja meetmeid puudutavates küsimustes. Kliendi tagasiside menetlemiseks ja vastamiseks<br />
on PRIAs välja töötatud vastav kord.<br />
Põllumajandusministeerium ja PRIA avaldavad pressiteateid otseselt MAKi meetmetega seotud teemadel,<br />
mida kajastatakse mõlema asutuse veebilehtedel ja meedias.<br />
PRIA kodulehelt on võimalik saada teavet kõigi rakendunud toetusmeetmete kohta. Koduleht vahendab ka<br />
statistikat toetuste määramise ja maksmise kohta. PRIA, Põllumajandusministeeriumi ja AS Regio koostöös<br />
on valminud virtuaalne toetuste veebikaart, mis kajastab MAKi (ja EKFi) määratud ja makstud toetusi<br />
meetmete, summade, klientide ja nende asukohtade kohta alates aastast 2007. Andmed uuenevad kord<br />
ööpäevas http://kls.pria.ee/toetuste-veebikaart/.<br />
Välja makstud EAFRD toetuste kohta on võimalik andmeid leida ka finantsaastate lõikes koostatud<br />
otsingusüsteemist www.pria.ee/et/toetused/toetusesaajad/.<br />
134
5. Tulemusraamistik<br />
Antud peatükk valmib hiljem.<br />
135
6. Meetmed<br />
6.1 Maapiirkonna määratlus<br />
Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (eelnõu) Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist<br />
(EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta artiklile 50 määratleb korraldusasutus maapiirkonna mõiste<br />
programmi tasandil.<br />
Teatud meetmeid saab rakendada üksnes maapiirkonnas:<br />
• teadmussiire (maapiirkonna VKE-d – ei rakenda);<br />
• nõuanne (maapiirkonna VKE-d – ei rakenda);<br />
• mittepõllumajanduslik starditoetus (ei rakenda);<br />
• majandustegevuse mitmekesistamine maapiirkonnas;<br />
• baasteenused ja külaareng (ei rakenda horisontaalselt).<br />
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (eelnõu), millega kehtestatakse ühissätted ühisesse strateegilisse<br />
raamistikku kuuluvate fondide – Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi,<br />
Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta, nähakse ette<br />
üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning<br />
tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1083/2006 artikkel 28 kohaselt on LEADER suunatud konkreetsetele<br />
allpiirkondlikele territooriumidele ning ellu viidud piirkonnapõhiste kohaliku arengu strateegiate kaudu.<br />
Seega on vajalik määratleda ka LEADER tegevuspiirkond.<br />
Nimetatud meetmetest/tegevustest on plaanis rakendada meedet Investeeringud majandustegevuse<br />
mitmekesistamiseks maapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse suunas ning LEADER kohalikuks<br />
arenguks.<br />
2007-2013 perioodil kasutas Eesti haldusjaotuslikku maapiirkonna määratlust, mille kohaselt maapiirkonnaks<br />
loeti valdade ja kuni 4000 elanikega väikelinnade territoorium. LEADER tegevuspiirkond hõlmas ka<br />
suuremaid kui 4000 elanikuga vallasiseseid linnu, kuivõrd need moodustavad vallaga ühtse haldusüksuse.<br />
2014-2020 perioodil on plaanis jätkata senise maapiirkonna määratlusega, tehes selles mõningaid<br />
objektiivseid sotsiaal-majanduslikest näitajatest tulenevaid täpsustusi. Traditsioonilise haldusjaotusliku<br />
lähenemise eelised on, et see on lihtsasti mõistetav ja määratav, statistika on lihtsustatud ning kuivõrd<br />
metoodika on siiani kasutuses olnud, on sellega lihtne jätkata.<br />
Maapiirkonna määratlus 2014-2020 perioodiks hõlmab:<br />
• vallad, v.a vallad, mille puhul on täidetud kõik järgnevad rahvastiku kasvu, madalat tööpuudust,<br />
kõrgeid sissetulekuid iseloomustavad kriteeriumid:<br />
o kohalikud omavalitsused, kus rahvaarv on viimase 10 aasta jooksul (2002-2012) kasvanud üle<br />
20%;<br />
o kohalikud omavalitsused, kus tööpuudus on alla poole Eesti keskmisest (10,2%);<br />
o kohalikud omavalitsused, kus palgatöötaja kuukeskmine brutotulu on vähemalt 20% kõrgem<br />
Eesti keskmisest (797,7 eurot);<br />
• kuni 4000 elanikuga väikelinnad, sh kuni 4000 elanikuga vallasisesed linnad.<br />
Vallad, mis vastavad eelpool kirjeldatud rahvastiku kasvu, madala tööpuuduse ja üle keskmise sissetulekute<br />
kriteeriumidele<br />
Omavalitsusüksus Kohalikud<br />
Kohalikud<br />
Kohalikud<br />
omavalitsused, kus omavalitsused, kus omavalitsused, kus<br />
rahvaarv on viimase tööpuudus on alla palgatöötaja<br />
10 aasta jooksul poole Eesti keskmisest kuukeskmine<br />
kasvanud üle 20%<br />
(2002-2012)<br />
(2011)<br />
brutotulu (eurot) on<br />
vähemalt 20% kõrgem<br />
Eesti keskmisest<br />
136
(2011)<br />
Kiili vald + 100,6% 0,9% 1042,09<br />
Viimsi vald + 94,4% 3,6% 1188,22<br />
Harku vald + 93,4% 3,1% 1123,96<br />
Rae vald + 67,4% 3,6% 1044,88<br />
Saue vald + 36% 4,1% 1057,16<br />
Saku vald + 26,3% 3,7% 997,04<br />
Allikas: arvutused Statistikaameti andmete põhjal, Statistikaameti piirkondliku statistika portaal<br />
Linnad, mille rahvaarv on alla 4000 elaniku<br />
Elanike arv 0-4000 2007 2008 2009 2010 2011 2012<br />
Mõisaküla linn 1051 1040 1023 1013 1002 983<br />
Kallaste linn 1141 1134 1129 1115 1106 1096<br />
Suure-Jaani vallasisene linn 1237 1236 1228 1223 1219 1212<br />
Abja-Paluoja vallasisene linn 1354 13<strong>45</strong> 1334 1317 1301 1283<br />
Antsla vallasisene linn 1433 1410 1398 1386 1371 1360<br />
Lihula vallasisene linn 1442 1425 1415 1404 1396 1389<br />
Võhma linn 1525 1515 1508 1493 1490 1481<br />
Mustvee linn 1630 1610 1596 1592 1583 1567<br />
Püssi linn 1822 1814 1809 1802 1792 1783<br />
Karksi-Nuia vallasisene linn 1982 1970 1952 1942 1931 1921<br />
Otepää vallasisene linn 2099 2087 2075 2077 2070 2054<br />
Kilingi-Nõmme vallasisene linn 2120 2106 2095 2082 2075 2066<br />
Tamsalu vallasisene linn 2557 2544 2534 2522 2504 2492<br />
Narva-Jõesuu linn 2691 26<strong>45</strong> 2616 2602 2591 2564<br />
Räpina vallasisine linn 2876 2877 2867 2852 2830 2817<br />
Tõrva linn 3106 3101 3101 3099 3090 3077<br />
Kehra vallasisene linn 3128 3126 3116 3098 3092 3092<br />
Loksa linn 3<strong>45</strong>4 3437 3405 3403 3384 3372<br />
Kärdla linn 3695 3678 3662 3634 3635 3633<br />
Kunda linn 3738 3712 3689 3669 3652 3614<br />
Sindi linn 4039 4011 3996 3979 3972 3963<br />
Allikas: Statistikaamet<br />
Arvestades, et LEADER-lähenemise puhul on Eestis tekkinud 26 kohalikku tegevusgruppi, kes katavad üle<br />
99% käesoleval perioodil maapiirkonnana määratletud aladest, siis on otstarbekas olemasoleva<br />
tegevuspiirkonna määratlusega jätkata. LEADER tegevuspiirkond 2014-2020 perioodiks hõlmab:<br />
• vallad;<br />
• kuni 4000 elanikuga väikelinnad;<br />
• vallasisesed linnad.<br />
Samas on meetmete sarnasest suunitlusest tulenevalt otstarbekas ühtlustada seda võimalikult suures<br />
ulatuses majandustegevuse mitmekesistamise meetme raames kasutatava maapiirkonna määratlusega,<br />
sellest tulenevalt tehakse LEADER tegevuspiirkonna määratluses 2014-2020 perioodiks järgmised<br />
muudatused:<br />
• vallad, mida iseloomustab rahvastiku kasv, madal tööpuudus ja kõrged sissetulekud ning mis on<br />
sellest tulenevalt maapiirkonna määratlusest välja jäetud, võetakse kohalike tegevusgruppide vahel<br />
vahendite jagamisel arvesse vähenduskoefitsiendi alusel;<br />
137
• vallasisesed linnad, mille rahvaarv ületab 4000 elanikku, lähevad kohalike tegevusgruppide vahel<br />
vahendite jagamisel arvesse vähenduskoefitsiendi alusel.<br />
Vallasisesed linnad, mille rahvaarv on üle 4000 elaniku<br />
Elanike arv 4000-10 000 2007 2008 2009 2010 2011 2012<br />
Rapla vallasisene linn 5649 5641 56<strong>45</strong> 5630 5648 5637<br />
Türi vallasisene linn 6086 6038 6010 5972 5936 5911<br />
Tapa vallasisene linn 6502 6<strong>45</strong>8 6413 6371 6344 6333<br />
Jõhvi vallasisene linn 11 375 11 294 11 190 11 088 11 025 10 932<br />
Allikas: Statistikaamet<br />
6.2 Rahastamisvahendid<br />
Põhjendus<br />
Tulenevalt Eesti kapitaliturgude hetkeseisust ei ole VKE’del piisavat ligipääsu alternatiivsetele<br />
finantseerimisallikatele (erinevad omakapitali instrumendid) ning piisava tagatise puudumine ja/või<br />
ebastabiilsed rahavood raskendavad ka krediidiasutuste poolt vahendatava laenuraha kättesaadavust.<br />
Seetõttu eksisteerib selge vajadus tekitada selles segmendis juurde võimalusi kapitali (nii laenu kui<br />
omakapitali vahendite) kaasamiseks 191 .<br />
Kapitalile ligipääsu piiratus tuleneb eelkõige sellest, et krediidiasutused on oma tegevust maksimaalselt<br />
optimeerinud, st tegelevad võimalusel suhteliselt suuremahuliste klientidega, kes tegutsevad majanduse<br />
mõttes olulise mahuga ettevõtlusvaldkondades. Tavaliselt on suurettevõtetel tagatised paremad, neil on<br />
selge äriline ajalugu, kõrgem professionaalsus jne. Samuti on pankadel suurtes majandusvaldkondades<br />
paremad teadmised turutrendidest, seega nad suudavad riske paremini hinnata. See omakorda väljendub<br />
näiteks madalamas riskisuses (intressis). Lisaks tuleb arvestada, et tulenevalt laenutoote madalatest<br />
intressimääradest ei taha krediidiasutused võtta suuri riske ning seetõttu on pangad kehtestanud<br />
konkreetsed kvaliteedinõuded (kasumlik tegevusajalugu, tugev rahavoog, piisavad tagatised), mille täitmata<br />
jätmisel kliendile laenu ei väljastata.<br />
Eeltoodu mõjutab eelkõige alustavaid ettevõtteid, millel on lühike tegutsemisajalugu ja puuduvad piisavad<br />
tagatised pangalaenu saamiseks ning kasvavaid ettevõtteid, millel on keeruline saada laenu, kuna pangad<br />
annavad hetkel laenu pigem ainult selles ulatuses, mida ettevõtte olemasolevad rahavood võimaldavad.<br />
Need ettevõtted võivad vajada vastavalt ettevõtluse iseloomule kas riskikapitali investeeringuid, laene või<br />
tagatisi 192 .<br />
Kapitalile ligipääsu piiratus võimendub eriti maapiirkondades uusi töökohti loovate alustavate ettevõtete<br />
puhul, samuti põllumajandustootjatel üldisemalt, kelle majandustulemustes kajastuvad viimaste aastate nii<br />
sisendite kui väljundite turgudel valitsenud suured hinnakõikumised, mis võib omakorda võib tekitada<br />
finantssektoris ebakindlust tuleviku suhtes. Rahastamisvahendid saavad siinkohal efektiivselt pakkuda<br />
finantssektorile tuge sellistes tegevusvaldkondades, kus riigil on parem ülevaade sektori riskidest ning<br />
võimalustest kui finantsasutustel ning osaleda teatud projektide finantseerimisel, maandades osa neid riske,<br />
mida finantseerija tänu informatsiooni asümmeetrilisusele hinnastada ei suuda ning seetõttu tehingusse ei<br />
läheks.<br />
Lisaks ülaltoodule on veel oluline rõhutada, et majanduslikust aspektist on rahastamisvahendite kaasabil<br />
võimalus pehmendada turumajanduse ühte paratamatut kaasnähtust – majanduse tsüklilisust. Turg<br />
tervikuna kaldub majanduskasvu aegadel üleliigse optimismi lainel üle investeerima ning majanduslanguse<br />
ajal liigse konservatiivsuse tõttu optimaalsest tasemest vähem investeeringuid tegema – võimendades<br />
191<br />
Uuring: 2014-2020 perioodi EL vahenditest rahastatavate finantsinstrumentide kasutamise võimalused Eestis,<br />
Rahandusministeerium 2013, AS PricewaterhouseCoopers Advisors,<br />
http://www.struktuurifondid.ee/public/Finantsinstrumendid_2014-2020_lopparuanne_PwC.pdf<br />
192 Ibid.<br />
138
seeläbi majanduse tsüklilisust veelgi. Riik saab rahastamisvahendite kaudu tsüklilisuse amplituudi<br />
vähendada, süstides majanduse jahenedes turule täiendavat raha ning tagades seeläbi sihtgrupile parem<br />
kapitali kättesaadavus rasketel aegadel 193 . Eeltoodu on ka põhjuseks, miks rahastamisvahendid peaksid<br />
olema paindlikud turuvajadustele reageerimisel st. eelistatavalt sisaldama finantstoodete tervikportfelli, mis<br />
võimaldaks vajalikul hetkel kiiresti sobiv toode kasutusele võtta.<br />
Kasutatavad rahastamisvahendid<br />
MAK eesmärkide saavutamiseks vajalike investeeringute tegemiseks tuleb rahastamisvahendite abil tagada<br />
ettevõtjatele parem juurdepääs kapitalile järgmiste maaelu määruse artiklites toodud tegevussuundades:<br />
1. Investeeringud materiaalsesse varasse (artikkel 18), sh:<br />
a. investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks,<br />
b. investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks ning<br />
c. investeeringud põllu- ja metsamajanduse taristu arendamiseks ja hoidmiseks;<br />
2. Põllumajandusettevõtete ja äritegevuse arendamine (artikkel 20), sh investeeringud<br />
majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse suunas;<br />
3. Põhiteenused ja külauuendus maapiirkondades (artikkel 21);<br />
4. Investeeringud uutesse metsandustehnoloogiatesse ning metsasaaduste töötlemisse ja turustamisse<br />
(artikkel 27);<br />
5. Koostöö (artikkel 36).<br />
Rahastamisvahendite täpsem ulatus ja sekkumismehhanismid selguvad peale rahastamisvahendi<br />
eelhindamist, kuid juba olemasolevate teadmiste põhjal saab öelda, et MAK eesmärkide saavutamiseks<br />
vajalike investeeringute tegemiseks on vajadus vähemalt järgmiste finantstoodete järele:<br />
1. Garantiifond koos garantiitasude (osalise) subsideerimisega. Eelkõige alustavatele ettevõtetele ja<br />
mittetulundussektorile kapitalile ligipääsu tagamiseks.<br />
2. Laenufond ettevõtjatele või tegevustele, mis ei ole kaetud investeeringumeetmetega või<br />
projektidele, millesse laenamist peavad krediidiasutused riskantseks. Sõltuvalt tegevustest peaksid<br />
laenud vajadusel olema (osalise) toetuskomponendiga.<br />
193 Ibid.<br />
139
6.3 Meetmete kirjeldus<br />
Teadmussiire ja teavitus (art 15)<br />
Põhjendus<br />
Põllumajanduse ja metsanduse areng ja spetsialiseerumise ning uute väljakutsetega toimetulek nõuab<br />
sobival tasemel tehnilist ja majanduslikku koolitust, et teadmisi ja teavet saada ja vahetada, sealhulgas<br />
parimaid tootmisviise levitada.<br />
Teadmussiire peab hõlmama nii põllumajanduse, toiduainetööstuse ja metsanduse (biomajanduse 194 )<br />
konkurentsivõime, innovatsiooni ja teadmistepõhise majandamise kui põllumajanduskeskkonnaga seotud<br />
teemasid. Omandatud teadmised peaks eelkõige tõhustama põllumajandustootjate, metsa valdajate ja<br />
toiduainetesektoris töötavate isikute ja ettevõtete konkurentsivõimet ja ressursitõhusust ning parandama<br />
nende keskkonnahoidlikkust, panustades samal ajal maapiirkondade majanduse jätkusuutlikkusesse.<br />
Eesti maaelu arengukava 2007-2013 meetmest „Koolitus- ja teavitustegevused“ toetatud tegevustel<br />
osalejatest 90% olid hõivatud põllumajandus-, 6,8% toiduainetetööstuse- ja 3,2% metsandussektoris. Lisaks<br />
nimetatud meetmele toetavad nimetatud sektoritele suunatud koolitus- ja teavitustegevusi ka teised<br />
avalikud institutsioonid, nagu SA Erametsakeskus, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, SA<br />
Keskkonnainvesteeringute Keskus ja kohalikud omavalitsused. Teavitustegevusi korraldavad ka sisendite<br />
müüjad ja põllumajandussaaduste töötlejad ja kokkuostjad (agroärid), kelle tegevused on pigem seotud<br />
nende majanduslike huvidega.<br />
Eesti majanduse ja loodava lisandväärtuse tõstmine vajab uute kasvualade leidmist nii riigi kui ettevõtte<br />
tasandil. Arvestades, et teatud teadmisi on vaja pigem ühiskonnale kui põllumajandustootjatele nende<br />
otseseks majandustegevuseks, on vajalik tagada selliste teadmiste soodne ja lihtne kättesaadavus. Senisest<br />
olulisem on, et põllumajandus- ja toidusektor saaks koolitatud ka nendes teemades, mis on avalik huvi ning<br />
mitte ainult nende otsene huvi. Teisalt on ka teemasid, mis peaksid olema senisest paremini suunatud, et<br />
nad aitaksid kaasa sektori konkurentsivõime parandamisele. On vaja saada teada sektori prioriteedid ning<br />
teha teatud muudatusi, et koolitusprogrammide koostamisel oleks sektori huvid täpsemalt arvestatud.<br />
Toetatavate tegevuste valikut aitab teha konkreetsete prioriteetide-tellimuste esitamine, jättes samas<br />
võimalused ka kohalikule initsiatiivile.<br />
2012. aasta Eesti Maaülikooli korraldatud ettevõtjate uuringu kohaselt on neile oluliseks infoallikaks<br />
ajakirjanduse ja PRIA järel teised ettevõtjad. Arvestades teiste riikide ja regioonide parimaid praktikaid tuleb<br />
lisaks traditsioonilistele infopäevadele ja koolituskursustele soodustada omavahelist infojagamist, õpiringide<br />
tegevust ning tootmisettevõtete külastamist. Mõnes Eesti piirkonnas tootjate regulaarsed omavahelised<br />
kokkusaamised juba toimuvad.<br />
Eesmärk<br />
Meetme üldeesmärk on aidata kaasa biomajandussektori arengule ja kohanemisele uute väljakutsetega läbi<br />
inimpotentsiaali arendamise ja uute teadmiste leviku soodustamise ressurssside säästlikuks kasutamiseks.<br />
Toetatavad tegevused<br />
Toetust antakse meetme eesmärgiga kooskõlas oleva teabe levitamise toetamiseks järgmistes vormides:<br />
• Koolitustegevused:<br />
o ühe- ja mitmepäevased koolitused, sh seminarid;<br />
o koolitus- ja õppematerjalid ning käsiraamatud.<br />
194 Biomajandus on biomassi tootmine ja muutmine peamiselt toidu-, tervise- ja kiutoodeteks ning energiaks. Biomajandus hõlmab<br />
peaaegu kõiki tööstus- ja majandussektoreid, kuid peamiselt põhineb see valdkond just põllumajanduse, kalanduse ja metsandusega<br />
seotud tööstusel, mis toodab, majandab või muul moel kasutab bioloogilisi ressursse (sh toidu tootmine). Biomass: taastuv biomass<br />
on mis tahes bioloogiline materjal (põllumajandus-, metsandus- ja looma- ning vee elusressursi põhine) kas toote endana või<br />
kasutamiseks toormaterjalina. Allikas: “Eesti biomajanduse strateegia 2014–2030” koostamise ettepanek Vabariigi Valitsusele.<br />
Põllumajandusministeerium 10.10.2012<br />
140
• Esitlustegevused, sh viljeluspäevad;<br />
• Teavitustegevused:<br />
o infopäevad ja konverentsid;<br />
o infopäevad ja elektroonilised väljaanded.<br />
• Põllumajandusettevõtete külastused ja õpiringide kokkusaamised.<br />
Koolitustegevus on ühe- või mitmepäevane õppetegevus, mille käigus osalejad arendavad oma võimeid või<br />
parandavad kutsealaseid oskuseid. Koolitus on suunatud kindlale ja ühesuguse huviga sihtgrupile. Koolitus<br />
viiakse läbi süstematiseeritud metoodika alusel ning koolituse lõpus antakse välja tunnistus. Mitmepäevaste<br />
koolituste puhul peab vähemalt ¼ koolituse kestvusest olema praktiline.<br />
Esitlustegevused illustreerivad uut tehnoloogiat, tegutsemis- või tootmisviisi.<br />
Teavitustegevusel jagatakse teavet laiale sihtgrupile, selgelt mõõdetavat kutsealaste oskuste arendamist ei<br />
toimu.<br />
Ettevõtte külastuse ja õpiringi eesmärgiks on õppida teineteise praktilistest kogemustest. Õpiringi<br />
moodustavad omavahel regulaarselt kokku saavad ettevõtjad, toetatakse professionaalse juhendaja teenust<br />
ning kokkusaamiste korralduskulusid. Õpiringi juhendaja peab omama asjakohast kutsekvalifikatsiooni või<br />
sellega võrreldavat pädevust.<br />
Toetatava tegevuse maksimaalne teostamise aeg sõltub tegevuse mahust, näiteks ühepäevane koolitus ja<br />
infopäev tulevad teostada kuni 12 kuu jooksul pärast toetuse määramise otsuse tegemist. Luuakse võimalus<br />
pikemate kui kaheaastaste programmide läbiviimiseks. Koostöös erinevate huvigruppidega võib<br />
toetatavatest tegevustest või teemadest kuni 40% ette ära määratleda.<br />
Toetuse saajad<br />
Taotleja võib olla haridusasutus, teadus- ja arendusasutus või täiskasvanute koolitusega tegelev asutus või<br />
organisatsioon.<br />
Taotlejate valiku kord täpsustatakse rakendusmäärusega.<br />
Toetuse lõppkasusaajateks on põllumajanduses, toiduainetööstuses ja metsandussektoris hõivatud isikud.<br />
Taotluste hindamine<br />
Juhul, kui nõuetekohaste taotluste rahuldamiseks ei jätku piisavalt vahendeid, koostatakse<br />
hindamiskomisjonides hindamiskriteeriumide alusel taotluste rahastamise paremusjärjestused.<br />
Paremusjärjestused võib koostada teemavaldkondade või tegevuste liikide kaupa. Paremusjärjestuse<br />
moodustamine võib toimuda nii üleriiklikul kui piirkondlikul tasandil.<br />
Peamised hindamiskriteeriumid on järgmised:<br />
• teema vajalikkus, sh vastavus arengukava ja maaelu arengu poliitika seatud prioriteetidele;<br />
• taotlejate ja esinejate varasem kogemus ning kompetentsus vastavas teemavaldkonnas.<br />
Hindamisel eelistatakse:<br />
• tegevusi, mis tutvustavad maamajandusliku teadus-arendustegevuse tulemusi ja/või levitavad<br />
rahvusvahelisi kogemusi;<br />
• innovatsioonipartnerluse (EIP) töörühma tegevuskava täitmisega seotud taotluseid.<br />
Teavitamist vajavate teemade kaardistamiseks ja täpsemate prioriteetide määratlemiseks koostatakse<br />
perioodiliselt teostatud tegevuste, sektorite vajaduste ning riiklike vajaduste eelhinnang.<br />
Sektori jaoks vajalike ja riiklikult tähtsustatud tegevuste jaoks koostatakse tegevuste tellimise kava. Kavas<br />
nimetatud tegevusi rahastatakse eelisjärjekorras, tegevuste tellimiseks eraldatakse kuni 40% meetme<br />
eelarvest. Kava koostamisse kaasatakse sektorite esindajaid.<br />
Toetuse määr<br />
Meetmes nimetatud tegevusi toetatakse kuni 100% ulatuses abikõlblikest kuludest, arvestades riigiabi<br />
reegleid, kuid mitmepäevaste koolituste ja konverentside puhul toetatakse tegevusi kuni 90% ulatuses<br />
abikõlblikest kuludest.<br />
Maksimummäärasid võib diferentseerida tegevuste ning piirkondlikkuse alusel.<br />
Käibemaksu abikõlblikkus määratletakse vastavalt nõukogu määruse CSF/2012 artiklile 59<br />
141
Rakendamise piirkond<br />
Eesti<br />
Seirenäitajad ja sihttasemed<br />
Indikaatori liik Indikaator Sihttasemed<br />
Väljundnäitaja<br />
Tegevusel osalenute arv<br />
15 000 osalemist<br />
perioodi lõpuks<br />
Toetust saanud projektide arv 700<br />
Avaliku sektori kulud kokku (eurot) 4 371 000<br />
Nõuandeteenuste toetamine (art 16)<br />
Põhjendus<br />
Nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 kohaselt on EL liikmesriikidel kohustus tagada nõuandesüsteem<br />
põllumajandustootjate nõustamiseks. Nõuandesüsteem peab hõlmama vähemalt kohustuslikke<br />
majandamisnõudeid ning maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise standardeid. Lisaks<br />
soovitatakse alates 2014. aastast nõuandesüsteemi poolt hõlmata kliimat ja keskkonda säästvaid<br />
põllumajandustavasid ning põllumajandusmaa säilitamist, kliimamuutuste leevendamise ja nendega<br />
kohanemise, liigirikkuse, veekaitse, looma- ja taimehaigustest teatamise ja innovatsiooniga seonduvat ning<br />
põllumajandustootjate majandustegevuse säästvat arengut.<br />
Põllumajandustootjad kasutavad MAK püsihindaja (Eesti Maaülikool) analüüsi kohaselt enim toetatud<br />
nõuannet, mis aitab kiirelt lahendada finantsmajanduse ja taimekasvatuse probleeme, kuid samas on<br />
vajadus strateegilisema ja spetsiifilisema nõuande järele, nagu arengud põllumajandustoodete turul, nõuded<br />
toodete kvaliteedile, keskkonnanõuded, infotehnoloogia areng jms. Arvestades, et teatud teadmisi on vaja<br />
pigem ühiskonnal kui ettevõtjatele nende otseseks majandustegevuseks, on vaja soodustada selliste<br />
teemade nõuandeteenuste kättesaadavust. Uuringute andmetel on üheks nõuandeteenuse vähese<br />
kasutamise põhjuseks spetsiifilise valdkonna spetsialistide puudumine ning teenuse kasutamise kogemuse<br />
puudumine: 20% nõuannet varem mittekasutanud ettevõtjatest tunnistas, et ei tea kust ja kuidas nõustamist<br />
saab.<br />
Nõuandeteenuse ulatuslikuma kasutamise suur takistus on teenuse maksumus: personaalsed<br />
nõustamisviisid lähtuvad kliendi spetsiifilisest vajadusest ja on seetõttu rahaliselt kallimad. Teatud takistus<br />
teenuse kasutamiseks on senine nõuandetoetuse maksmise kord, mille kohaselt tuleb kliendil tasuda<br />
nõuande eest 100%-liselt enne toetuse saamist.<br />
Nõuande kvaliteedi tagamiseks korraldatakse kutse andmist, sh konsulentidele, kutsekvalifikatsiooni<br />
raamistiku alusel. 1. mai 2013. a seisuga oli Eestis kehtivat kutsetunnistust omavaid konsulente<br />
põllumajandusega seotud valdkondades 109, kellest osa on omandanud kutse kahes või enamas valdkonnas.<br />
Metsanduse valdkonnas oli 67 ning kogukonna arengu valdkonnas 8 kehtiva kutsetunnistusega konsulenti.<br />
Enamus põllumajandusega seotud konsulentidest omas kutset maaettevõtluse ja finantsmajanduse<br />
valdkonnas (54). Taimekasvatuse valdkonnas oli konsulente 24, loomakasvatuses ja selle alavaldkondades<br />
21. Spetsiifilistes valdkondades on kutsega konsulente vähe: keskkonnakaitse ja loodushoiu konsulente oli<br />
vaid kaks, maaparanduse konsulente üks ja toidukäitlemise valdkonnas ei ole ühtegi. Valdav enamus<br />
konsulentidest töötab osalise koormusega: vaid 30% konsulentidest täidab enamuse oma töisest tegevusest<br />
nõustamisega. Kui kõik põllumajandusvaldkondade konsulendid töötaks nõustamisega täismahus, oleks<br />
arvutuslikult ühe konsulendi kohta ca 160 ühtse pindalatoetuse taotlejat (võrdluseks on Poolas ca 290<br />
142
põllumajanduslikku majapidamist ühe riikliku konsulendi koha), tegeliku koormuse järgi on arvutuslikult <strong>45</strong>0<br />
majapidamist ühe Eesti konsulendi kohta.<br />
Nõuandeteenust pakkuvad konsulendid peavad olema kõrge kvalifikatsiooniga. Spetsiifiliste ning uudsete<br />
teemade osas võib nõuda täiendavalt asjaomase koolituse läbimist tõendavat tunnistust. Kuigi<br />
nõuandekeskuste konsulendid osalevad koolitustel keskmiselt üle 70 tunni aastas, vajatakse praktilisi ja<br />
põhjalikke erialaseid koolitusi, sh rahvusvahelisel tasemel. Nõustajatele suunatud koolitused on olnud<br />
enamasti ühe- ja kahepäevased, vähe on mitmepäevaseid kvalifikatsiooni taset tõstvaid õppetsükleid.<br />
Eestis on avatud nõuandeteenuste turg, mille tõttu on nõuandesüsteem fragmenteeritud.<br />
Põllumajandusettevõtetele nõuandeteenust pakkuvad konsulendid tegutsevad maakondlike<br />
nõuandekeskuste kaudu, konsulentide ja nõuandekeskuste tegevust abistab nõuandeteenistuse koordineeriv<br />
keskus. Maaelanike ja ettevõtjatele nõuandeteenuseid on võimalik saada metsaühistute, Kodukandi<br />
võrgustiku, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse poolt koondatud maakondlike arenduskeskuste,<br />
põllumajandussaaduste sisendite müüjate, töötlejate ja kokkuostjate (nn agroäride) ning muude nõustajate<br />
kaudu.<br />
Enne tunnustaud nõuandekeskuste moodustumist töötasid konsulendid nõuandeteenuste osutamisel kas<br />
individuaalselt, taluliitude või eraettevõtete kaudu. Alates 2000. aastast on riik aidanud kaasa<br />
nõuandekeskuste moodustumisele ning tänaseks tegutsevad toetatavat nõuandeteenust pakkuvad<br />
konsulendid maakondlike nõuandekeskuse kaudu. Nõuandekeskuste tegevus aastate jooksul on näidanud, et<br />
koostöö koordineeriva keskuse ning teadus- ja arendusasutustega on kaootiline. Nõuandesüsteemi<br />
arendamisel on keskne roll üleeestilisel konsulente ühendaval ühtsel põllu- ja maamajanduse<br />
nõuandeorganisatsioonil, mis tagab infovahetuse ja koostöö huvirühmadega, tugiteenused konsulentidele<br />
ning hoolitseb ühtlase töökoormuse eest. Eesti suurust arvestades ja nõuandekeskuste erahuvide tõttu tuleb<br />
tegeleda nõuandesüsteemi optimeerimisega riigi algatusel.<br />
Nõuandeteenuste arendamisel tuleb silmas pidada, et sihtrühmadele oleks teave kergelt kättesaadav.<br />
Nõuandesüsteem peab võimaldama ajakohase teabe kättesaadavuse innovatsiooni ja uusima teadusinfo<br />
kohta ning nõuande riigile olulistes valdkondades võrdsetel alustel ja sama kvaliteediga kogu Eestis.<br />
Nõuandesüsteem peab tagama toimiva infovoo nii tootjatelt teadlasele kui tagasiside ka teadlastelt<br />
tootjateni. Praeguse nõuandesüsteemi üks olulistest vigadest on kompleksse, kogu ettevõtet haarava<br />
lähenemise puudumine, peamiselt osutatakse nõuannet üksikprobleemide lahendamiseks või seotuna<br />
toetuste taotlemisega. Praegune nõuandesüsteem ei suuda pakkuda piisavalt nõuandeteenust toidu esmase<br />
töötlemise, põllumajandustootmise mitmekesistamise, mahepõllumajanduse, ühistegevuse jm vajalikes<br />
spetsiifilistes valdkondades.<br />
Erialase (tehnoloogilise) nõuande pakkumise suurendamiseks tuleb nõuandesüsteemi kaasata<br />
erialaorganisatsioonid ja ühistud, põllumajanduskoolid ja teadus-arendusasutused. Arvestades Eesti suurust<br />
piisab vajaduste katmiseks ka üksikutest väga spetsiifilise valdkonna konsulentidest. Ühtse nõuandesüsteemi<br />
ülesanne on nõuandetoodete ja tugiteenuste arendamine ning nõustajate koolitamine.<br />
Eesmärk<br />
Meetme üldeesmärk on aidata põllumajandusega tegelevatel isikutel kvaliteetse nõuandeteenuse<br />
kasutamisega kaasa nende majapidamiste või ettevõtete jätkusuutlikule majandamisele või tulemuslikkuse<br />
tõhustamisele.<br />
Spetsiifilised eesmärgid<br />
• Nõuandeteenuse kättesaadavuse tagamine riigile olulistes valdkondades, sh nõuetele vastavus ja<br />
keskkond, ning erialase nõuande aktiivsem kasutamine;<br />
• Nõuandesüsteemi optimeerimine;<br />
• Nõustajate koolitamine, et tagada konsulentide asja- ja ajakohased teadmised ning parandada<br />
nõuandeteenuste kvaliteeti.<br />
Toetatavad tegevused<br />
1. Individuaalse nõuandeteenuse võimaldamine<br />
Toetatav nõuandeteenus peab olema seotud vähemalt ühe Euroopa Liidu maaelu arengu prioriteediga ning<br />
hõlmama vähemalt ühte järgmistest valdkondadest:<br />
143
• Nõukogu määruse (EL) nr HR/2012 kohased kohustuslikud majandamisnõuded ja/või hea<br />
põllumajandus- ja keskkonnaseisundi nõuded (edaspidi nõuetele vastavuse nõuded);<br />
• Nõukogu määruse (EL) nr DP/2012 kohased kliimat ja keskkonda säästvad põllumajandustavad ning<br />
põllumajandusmaa sobilikus seisukorras hoidmine;<br />
• Nõukogu määruse (EL) nr HR/2012 kohased nõuded või meetmed, mis on seotud kliimamuutuste<br />
leevendamise ja sellega kohanemise, elurikkuse, vee ja mulla kaitse, loomahaigustest teatamise ning<br />
uuendustegevusega;<br />
• liikmesriigi poolt määratletud väikeste põllumajandusettevõtete ja Nõukogu määruse (EL) nr<br />
DP/2012 kohases väikepõllumajandustootjate kavas osalevate põllumajandusettevõtete<br />
majandustegevuse jätkusuutlik areng;<br />
• töötervishoiu ja tööohutuse nõuded;<br />
• põllumajandusliku majapidamise majandus-, põllumajandus- ja keskkonnategevuse tulemuslikkusega<br />
seotud küsimused, sh<br />
o keskkonda säästvate majandamisviiside kasutamine, sh säästev taimekaitse;<br />
o täiendavad rangemad põllumajanduse keskkonna- ja kliimanõuded ning<br />
mahepõllumajanduse nõuded;<br />
o ettevõtte või majapidamise juhtimine.<br />
Nimetatud juhtimisnõuanne võib hõlmata näiteks ühistegevust, ettevõtte tehnoloogiate või protsesside<br />
juhtimiskorralduse, juhtimisstruktuuri, turunduse või ettevõtte töö organiseerimise analüüsi, ettevõtte<br />
strateegilist planeerimist ning muudatuste rakendamise alast nõuannet. Juhtimisnõuannet pakkuvad<br />
nõustajad peavad omama konsulendi kutsetunnistust ning olema läbinud juhtimisalase koolituse.<br />
Nõuandeteenus väikestele põllumajandusettevõtetele osutatakse peamiselt majandus-, põllumajandus- ja<br />
keskkonnategevuse tulemuslikkuse valdkonnas. Samas on teenuse osutamisel seoseid kõigi ülalpool<br />
nimetatud valdkondadega.<br />
Ei toetata kalanduse, vesiviljeluse ega toetuste taotlemisega seotud nõuandeteenust. Toetatavast<br />
nõuandeteenusest kuni 25% võib olla osutatud maaettevõtluse ja finantsmajanduse valdkonnas. Ettevõtte<br />
äriplaani koostamise alast nõuannet toetatakse üks kord programmperioodi jooksul lõppkasusaaja kohta.<br />
2. Nõustajate koolitamine nõuandeteenuse osutamise jaoks vajalikes valdkondades.<br />
Nõustajate koolituse suundade osas võib ettepanekuid teha nõuandeorganisatsioon koos erialaliitudega.<br />
Eelkõige toetatakse nõustajate koolitusi nõuandesüsteemi jaoks prioriteetsetes valdkondades.<br />
Nõustajatele korraldatav koolitus peab olema vähemalt kahepäevane ning ühe valdkonna põhine.<br />
Toetuse saajad<br />
1. Nõuandetoetus<br />
Nõuandetoetuse taotleja pakub nõuandeteenuseid kas loetletud valdkondades või kompleksselt.<br />
Nõuandeteenuse osutamisel peavad toetuse saajad järgima määruse (EL) nr HR/2012 artikli 13 lõikes 2<br />
osutatud andmete avalikustamata jätmisega seotud kohustusi.<br />
Nõuandetoetuse taotleja võib olla juriidiline isik (sihtasutus või mittetulundusühing), mis tegeleb põllu- või<br />
maamajanduslike nõuandeteenuste pakkumisega kõigis Eesti piirkondades.<br />
Miinimumnõuded nõuandetoetuse taotlejale:<br />
• toetatavate nõuandeteenuste osutamisega tegelevad konsulendid, kes osalevad regulaarselt<br />
koolitustel;<br />
• teeb (või tagab) ettepanekuid koostöö korraldamiseks ja rahvusvaheliste sidemete arendamiseks;<br />
• nõuandeteenusega tegelevas meeskonnas peab olema minimaalselt 15 konsulenti;<br />
• omab tugistruktuuri nõustajatele infovahetuse, koolituste ja nõuandetoodete korraldamiseks;<br />
• omab finantsvõimekust konsulentidele tasu maksmiseks;<br />
• omab aastaks 2016 kvaliteedijuhtimise süsteemi vastavalt ISO standardile.<br />
Nõuandetoetuse taotleja peab tegema koostööd põllumajandustootjate keskorganisatsioonide, erialaliitude<br />
ning teadus- ja arendusasutustega ühel moel järgnevatest:<br />
• partnerite esindajad kuuluvad taotleja juhtorganisse või on partnerid tema liikmeteks;<br />
144
• partnerite esindajad kuuluvad taotleja nõuandetegevuse nõuandvasse kogusse;<br />
• koostöö tegemiseks vormistatakse lepingulised suhted;<br />
Koostöö tulemusel esitab nõuandeteenuse osutaja ise või tagab oma partnerite kaudu ettepanekute<br />
esitamise põllu- ja maamajanduse alase koostöö korraldamiseks ning rahvusvaheliste sidemete<br />
arendamiseks.<br />
2. Nõustajate koolitamise toetus<br />
Nõustajate koolitamise toetust võib taotleda ülikool või nõuandeteenuse osutaja vastavalt nõuandesüsteemi<br />
arengut suunava nõuandva koguga kooskõlastatud koolitusprogrammile.<br />
Koolitatav nõustaja peab vastama vähemalt ühele määratlusele järgnevatest:<br />
• kehtiva kutsetunnistusega konsulent;<br />
• konsulent, kelle kutsetunnistuse kehtivuse lõppemisest ei ole möödas rohkem kui 12 kuud;<br />
• nõuandeteenuse osutajaga seotud ning põllu- või maamajandusliku nõuandetegevusega tegelev<br />
nõustaja.<br />
Taotluste hindamine<br />
1. Nõuandetoetus<br />
Nõuandetoetuse taotluste vastuvõtt toimub taotlusvoorudena, taotluse menetlemisel kontrollitakse taotleja<br />
ja taotluse nõuetele vastavust. Taotlused rahuldatakse meetme eelarves vabade vahendite ulatuses. Täpne<br />
menetluskord täpsustatakse rakendusmäärusega.<br />
Peamised eelistused nõuandetoetuse taotluste hindamisel: juhul, kui lõppkasusaajaid on prognoositust<br />
enam, eelistatakse keskkonna- ja juhtimise teemalist nõuandeteenust või mikroettevõtte määratlusele<br />
vastavale lõppkasusaajale nõuandeteenuse osutamist.<br />
2. Nõustajate koolitamise toetus<br />
Nõustajate koolitamise toetuse taotluseid võetakse vastu taotlusvoorudena. Toetuse taotluse menetlemise<br />
korral kontrollitakse taotleja ja taotluse vastavust nõuetele. Täpne menetluskord täpsustatakse<br />
rakendusmäärusega.<br />
Peamised eelistused nõustajate koolitamise taotluste hindamisel: hinnatakse koolitusteema olulisust,<br />
koolitaja kogemust ja kompetentsi. Eelistatakse keskkonna ning juhtimise teemalisi koolitusi ja koolitusi, mis<br />
käsitlevad maamajandusliku teadus-arendustegevuse tulemusi või levitavad rahvusvahelisi kogemusi.<br />
Toetuse määr<br />
Meetmes nimetatud tegevusi toetatakse kuni 100% ulatuses abikõlblikest kuludest. Käibemaksu<br />
abikõlblikkus määratletakse vastavalt nõukogu määruse CSF/2012 artiklile 59.<br />
Nõuandeteenuse kasutamist toetatakse maksimaalselt 3000 euro ulatuses aastas ühe lõppkasusaaja kohta.<br />
Ühe nõuandeteenuse maksimaalne toetussumma on 1500 eurot.<br />
Toetatakse kuni 90% toiduainete väikekäitlemise alase või keskkonnateemalise nõuandeteenuse<br />
maksumusest, nõuetele vastavuse nõuete või töötervishoiu ja tööohutuse alase nõuandeteenuse<br />
maksumusest, samuti erialase (tehnoloogilise) ja juhtimisalase nõuandeteenuse maksumusest.<br />
Toetatakse kuni 50% maaettevõtluse ja finantsmajanduse alase nõuandeteenuse maksumusest. Ettevõtte<br />
äriplaani koostamise alast nõuannet toetatakse üks kord programmperioodi jooksul lõppkasusaaja kohta.<br />
Piiratud mahus kalendriaastas toetatakse nõuandeteenuse kasutamist lõppkasusaaja poolt kuni 100%<br />
ulatuses. Väikeste põllumajandustootjate nõuandeteenuse kasutamist toetatakse kuni 100% ulatuses kuni<br />
10 tundi kalendriaastas (kuni 50 tunni ulatuses programmperioodis) lõppkasusaaja kohta.<br />
Toetatakse kuni 100% nõustajate koolituse korraldamise kuludest, kuid mitte rohkem kui 200 000 eurot<br />
kolme aasta jooksul ühe taotleja kohta.<br />
Rakendamise piirkond<br />
Eesti<br />
1<strong>45</strong>
Seirenäitajad ja sihttasemed<br />
Indikaatori liik Indikaator Sihttasemed<br />
Väljundnäitaja<br />
Toetust saanud projektide arv I - 14 nõuandeteenuse toetuse<br />
taotlust perioodi lõpuks<br />
II - 60 nõustajate koolitusprojekti<br />
perioodi lõpuks<br />
Koolitatud nõustajate arv<br />
50 nõustajat aastas (150 koolituse<br />
läbinud nõustajat perioodi lõpuks)<br />
Avaliku sektori kulud kokku (eurot) 6 138 000<br />
Kvaliteedikavades osalemine ja kvaliteedikavade raames toodetud toodete edendamine (art 17)<br />
Põhjendus<br />
Kohalike toodete turustamine moodustab kogu turustatavate toodete mahust väikese osa. Üheks peamiseks<br />
arengut takistavaks asjaoluks on tootmise väike maht, toodangu ebaühtlane kvaliteet ja problemaatiline<br />
tarnekindlus. Suuremad põllumajandusettevõtted, kes suudavad pakkuda piisava mahu ja kvaliteediga<br />
tooteid, turustavad enda toodangu peamiselt toorainena tööstustele või vahendajate kaudu. Väiketalude<br />
tootmismaht on tihti väga väike ning tootmine/turustamine hooajaline. Toidutootjate spetsialiseerumist ning<br />
nišivaldkondadele keskendumist ja seeläbi parema kvaliteedi tagamist takistavad sellega kaasnevad riskid –<br />
hooajalisusest ja saagikusest tulenevad võimalikud ohud ning potentsiaalsete klientide leidmine. Arvestades<br />
väikeseid tootmismahtusid ja nende transpordikulusid, asuvad tootjad maksujõulistest turgudest (nt Tallinn)<br />
reeglina ka küllalt kaugel. Samuti on väiketootjate jaoks tihti keeruline otseturustamise või lühikese<br />
tarneahela algatamiseks vajalikeks investeeringuteks vahendite leidmine.<br />
Lisaks toodete turule viimise parandamisele on oluline pöörata enam tähelepanu ka põllumajandustoodetele<br />
lisandväärtuse andmisele. Hoolimata võimalusest MAK 2007-2013 raames toidukvaliteedikavades osalemist<br />
ja nende raames toodetud toodete tutvustamist toetada, ei ole praeguseks hetkeks ühtki siseriiklikku<br />
toidukvaliteedikava Eestis tekkinud. See viitab asjaolule, et toidukvaliteedikava välja töötamine ja selle<br />
raames toodete turule toomine ei ole põllumajandustootjate silmis atraktiivne võimalus oma toodetele<br />
lisandväärtuse andmiseks ja müügi- ning turundustegevuse parandamiseks. Põllumajandustootmise arengu<br />
seisukohast on oluline kohaliku tooraine parem kasutamine ja selle kõrgema väärtusega turustamine.<br />
Tagamaks kõrgekvaliteediliste, mahe- ja nišitoodete turulepääsu tuleb senisest suuremat tähelepanu<br />
pöörata põllumajandustootjate aktiivsemale osalemisele toidukvaliteedikavades.<br />
Sellistes kavades osalemine on heaks võimaluseks ennekõike väiksematele ja nišitooteid tootvatele<br />
tootjatele anda tarbijale tagatise, et toode või tootmisprotsess on kvaliteetne, saavutada<br />
põllumajandussaaduste lisandväärtus ja suurendada turustamisvõimalusi. Et sellistes kavades osalemine võib<br />
tekitada lisakulutusi ja kohustusi, mida turg esialgu täielikult ei kata, tuleks põllumajandustootjaid julgustada<br />
sellistes kavades osalema. Samuti on vajalik põllumajandussaaduste tootjate ja -töötlejate koostööna<br />
tarbijate ja avalikkuse senisest aktiivsem teavitamine toidukvaliteedikavade raames toodetud toodetest ning<br />
nende toodete edendamine, sealhulgas on vaja parandada ka tarbijate teadlikkust kvaliteedikavade raames<br />
toodetud toodete erilisusest.<br />
Eesmärk<br />
Meetme üldeesmärgiks on põllumajandustootjate jätkusuutlikkuse ja turujõu suurendamine.<br />
Spetsiifilised eesmärgid:<br />
• Toidu tarneahela toimimise parandamine.<br />
• Põllumajandustoodetele lisandväärtuse andmine.<br />
• Kvaliteedikavade raames toodetud toodete tutvustamine tarbijatele.<br />
146
Toetatavad tegevused<br />
Ühenduse kvaliteedikavades, siseriiklikult tunnustatud kvaliteedikavades ja siseriiklikult tunnustatud<br />
vabatahtlikud sertifitseerimisskeemides osalemine ja nende raames toodetud toodete edendamis- ja<br />
tutvustustegevused.<br />
Toetuse saajad<br />
Kvaliteedikavades osalevad põllumajandustootjad (kavas osalemisest tulenevate püsikulude osas) ja<br />
osalevaid tootjaid koondavad tulundusühistud, mittetulundusühingud ja seltsingud (edendamis- ja<br />
tutvustustegevuste osas).<br />
Taotluste hindamine<br />
Peamised eelistused taotluste hindamisel:<br />
• Suurema osalejate arvuga kvaliteedikavad.<br />
• Suurema omafinantseeringuga kavad (edendamis- ja tutvustustegevuste osas).<br />
Toetuse määr<br />
Edendamistegevust toetatakse kuni 70% ulatuses tegevuse maksumusest.<br />
Kavas osalemisest tulenevaid püsikulusid toetatakse kuni 3000 eurot ettevõtja kohta aastas.<br />
Rakendamise piirkond<br />
Eesti<br />
Seirenäitajad ja sihttasemed<br />
Indikaatori liik Indikaator Sihttasemed<br />
Toetust saanud projektide arv 5<br />
Väljundnäitaja<br />
Avaliku sektori kulud kokku (eurot) 1 000 000<br />
Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks (art 18(1)(a))<br />
Põhjendus<br />
Eesti põllumajandusettevõtted on viimastel aastatel läbinud nii kiire majandusliku kasvu kui ka languse.<br />
Põllumajandussektori konkurentsivõime parandamiseks vajalike tegevuste kavandamisel tuleb arvestada nii<br />
üldist põllumajandussektori struktuuri ja konkurentsivõimet võrreldes ELi teiste riikidega kui<br />
põllumajandusettevõtjate tootlikkust ja arenguvõimalusi.<br />
Piimatootmine<br />
Loomakasvatussaadused moodustasid 2011. aastal põllumajandussaaduste toodangu väärtusest 54%. Üle<br />
poole (54%) loomakasvatustoodangu väärtusest moodustas piim, järgnesid sead 22%, veised 11%, linnud 6%,<br />
munad 3% 195 .<br />
Eesti piimandusstrateegia on püstitanud eesmärgi suurendada piimatootmist 2020. aastaks 2011. aastaga<br />
võrreldes kolmandiku võrra. Eesmärk on saavutatav kui lehmade arvu suureneb 12 200 looma võrra ja<br />
195 Põllumajandus ja Maaelu. Maamajanduse Infokeskus 2012<br />
147
eeldusel, et keskmine väljalüps kasvab 2020.a kuni 19% võrra. See nõuab investeeringud hinnanguliselt 168-<br />
232 mln eurot.<br />
EMÜ poolt 2011 aastal piimastrateegia jaoks koostatud taustauuringu kohaselt on elujõulisemad<br />
piimatootjad, kelle on üle 50 piimalehma karjas. MAK 2007-2013 meetme 1.4.2 püsihindamise andmete<br />
kohaselt saab 2013. aasta lõpuks toetusega uuendatud 35% piimalehmakohtadest.<br />
Kuigi viimastel aastatel on oluliselt paranenud sõnnikumajanduse olukord, siis näitavad uuringud 196 ning<br />
Keskkonnaministeeriumi andmed (01.05.2011), et jätkuvalt on nõuetega mitte vastavaid sõnnikuhoidlaid.<br />
Keskkonnakompleksloa kohustusega ettevõtetel on nõuetega mittevastavaid sõnnikuhoidlaid alla 25%<br />
sõnnikuhoidlate koguarvust, väiksematel veise, sea- ja linnukasvatajatel oluliselt mittevastavaid<br />
sõnnikuhoidlaid veelgi enam.<br />
Loomakasvatus (v.a piimatootmine ja mesindus)<br />
Investeeringute kavandamisel tuleb arvestada ka isevarustatuse taset loomaliikide lõikes. Linnuliha<br />
isevarustatus oli 2011. aasta lõpuks 59%. Samas on linnuliha tootmine Eestis monopoolses olukorras. Eestis<br />
ei toodeta müügiks kodumaist kalkuni, hane-, pardi- ja küülikuliha.<br />
Üldiselt on loomakasvatuses toimunud viimastel aastale jätkuv areng keskkonnasõbralikkuse suunas, mis<br />
muuhulgas tähendab põllumajandustootmise jääkidest taastuvenergia tootmist ning toodetud energiaga<br />
tootmisprotsessi ja majapidamise varustamist. Investeeringud bioenergia tootmisesse ja kasutamisse<br />
võimaldavad muuta Eesti põllumajandust keskkonnasõbralikumaks, vähendades kasvuhoonegaaside<br />
heitkoguseid ja lämmastiku leket siseveekogudesse. Samuti saab vastavate investeeringutega vähendada<br />
energia kui ühe tootmise sisendi hinnatõusu mõju põllumajandustootjate konkurentsivõimele.<br />
Teravilja, õliseemnete ja valgurikaste taimede tootmine<br />
2011. aastal moodustas taimekasvatustoodang põllumajandussaaduste kogutoodangust 46%. Eestis on<br />
teraviljasaagikus võrreldes teiste ELi liikmesriikidega jätkuvalt madal. 2011. aastal oli ELi keskmine teravilja<br />
saagikus 5,16 t/ha, Eestis oli see statistika järgi vaid 2,60 t/ha. Madala saagikuse üheks põhjuseks vähesed<br />
investeeringud (kaasajastamist vajav tehnikapark ja ebapiisavad kuivatamis- ning ladustamistingimused).<br />
Konkurentsis püsimiseks on oluline tagada võime investeerida põhivarasse, masinatesse ja seadmetesse.<br />
Ettevõtjate põhivara varustatus on tunduvalt madalam just väiksema müügituluga ettevõtjatel.<br />
Põllumajandusettevõtetes, kus müügitulu on alla 100 000 euro, on võrreldes suurema (üle 100 000 euro)<br />
suurusgrupiga põhivara varustatuse tase madalam. See avaldub ka tootmise efektiivsusenäitajates<br />
(netlisandväärtus tootja kohta). Seetõttu aitab lisaks muu põhivara kaasajastamisele ka investeerimine<br />
mobiilsete masinate ja seadmete soetamisse alla 100 000 euro müügituluga ettevõtetes neil parandada<br />
tootlikkuse taset ja selle abil parandada konkurentsivõimet.<br />
Muu põllumajandustootmine<br />
Aianduse tootmistüübi ettevõtete toodang moodustab 2,9% kõigi Eesti põllumajandusettevõtete<br />
standardkogutoodangu väärtusest. Puuviljade ja marjade tootmine on Eestis olnud üle kümne korra väiksem<br />
kui tarbimine. Eesti Maaülikool poolt 2011. aastal aiandustootjate hulgas läbiviidud küsitlus näitas, et<br />
aiandustootjate arengut pärsivad kõige enam madal mullaviljakus, sobiva tööjõu vähesus, rahaliste<br />
vahendite keeruline kättesaadavus, vähesed ekspordivõimalused ning noorte ettevõtjate vähesus. Tööjõu<br />
kättesaadavus (sh hooajaliselt) on just viimastel aastatel kujunenud suurimaks tootmise laiendamise<br />
takistuseks. Selle leevendamiseks on vajalik tootmist moderniseerida, mis nõuab investeeringuid.<br />
Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskuse poolt 2011. a läbiviidud uuringu kohaselt on mahepõllumajanduslik<br />
tootmine võrreldes tavatootmisega vähem efektiivsem 197 . Mahetootmise puhul kompenseeritakse saamata<br />
jäänud tulu ja lisakulutusi läbi mahepõllumajandustoetuse. Lisaks on mahepõllumajanduse valdkonnas<br />
196 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ uuring NTA üle 10 LÜ farmide sõnnikukäitluse ja sõnnikuhoidlate<br />
inventuur (Tallinn 2010)<br />
197 Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskuse uuring “ Mahetootmisele ülemineku ja mahetoetuse mõju põllumajandusettevõtete<br />
tootmis- ja majandusnäitajatele“ (Tartu 2011)<br />
148
tegutsemiseks tunnustatud ettevõttel võimalus soetada antud meetme raames kasutatud tehnikat, mis aitab<br />
kaasa tootmise moderniseerimisele.<br />
Arvestades, et iga põllumajandustootmisharu on erinäoline, on põllumajandusinvesteeringute puhul<br />
projektide hindamine jaotatud neljaks grupiks. See aitab kaasa sarnaste projektide hulgast kõige rohkem<br />
meetme eesmärkidele vastavaid projekte toetuse saamiseks välja valida.<br />
Eesmärk<br />
Meetme üldeesmärk on põllumajandusettevõtete konkurentsivõime parandamine ja keskkonnahoidliku<br />
põllumajandustootmise arendamine.<br />
Spetsiifilised eesmärgid:<br />
• Põllumajandusettevõtete konkurentsivõime suurendamine läbi tootmise moderniseerimise ja<br />
keskkonnahoidlike investeeringute;<br />
• Keskkonnahoidlike ja energiatõhusate põllumajandus- ja loomakasvatusehitiste rajamine ja<br />
uuendamine;<br />
• Põllumajandusettevõtjate konkurentsivõime tõstmine ja turujõu suurendamine läbi nende ühise<br />
majandustegevuse edendamise.<br />
• Keskkonnasõbraliku energia tarnekindluse suurendamine põllumajandusettevõtetele.<br />
Toetatavad tegevused<br />
Toetatakse järgmisi tegevusi:<br />
• põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks vajalike hoonete ja rajatiste (sh<br />
kasvuhoonete) ehitamine ning hoonetesse ja rajatistesse paigaldatavate (või nende juurde<br />
kuuluvate) statsionaarsete seadmete soetamine;<br />
• viljapuuaedade ja marjaistandike (edaspidi istandikud) rajamiseks ning laiendamiseks vajaliku<br />
paljundusmaterjali, istandike piirdeaedade ning konstruktsioonide soetamine;<br />
• mesindus- ja seenekasvatusobjektide soetamine;<br />
• biomassi töötlemiseks ja biomassist elektri, soojuse, vedelkütuste või gaasi (edaspidi bioenergia)<br />
tootmiseks vajalikke hoonete ja rajatiste ehitamine ning hoonetesse ja rajatistesse või nende juurde<br />
kuuluvate statsionaarsete seadmete (sh infotehnoloogia seadmete) soetamine. Investeeringuobjekti<br />
kavandatav bioenergia toodang ei või ületa taotleja põllumajandusettevõtte kavandatavat järgmise<br />
viie aasta maksimaalset aastast energiatarbimist antud energialiigi (elektrienergia, soojusenergia,<br />
vedelkütused, gaas) osas;<br />
• põllumajandussaaduste tootmiseks, säilitamiseks ja toodangu esmamüügi eelseks ettevalmistuseks<br />
vajalike mobiilsete masinate ja seadmete (sh põllutöömasinate, haakeriistade) soetamine kui<br />
taotleja on kas:<br />
o<br />
põllumajandusettevõtja, kelle viimase kahe majandusaasta aasta keskmine müügitulu on alla<br />
100 000 euro;<br />
o põllumajandusettevõtja, kelle omatoodetud puuvilja- või marjakultuuri, köögivilja - või<br />
melonikasvatuse, juurvilja- või mugulviljakasvatuse või ravim- või maitsetaime- või<br />
lillekasvatuse või taimede paljundamise müügitulu moodustas viimasel kahel<br />
majandusaastal iga majandusaasta kohta vähemalt 70% ettevõtja omatoodetud<br />
põllumajandustoodete või nende töötlemisel saadud toodete müügitulust; või<br />
o põllumajandusettevõtjaid ühendav tulundusühistu (TÜ).<br />
• kasutatud masinate ja seadmete (sh põllutöömasinate, haakeriistade) soetamine kui taotlejaks on<br />
mahepõllumajanduse valdkonnas tegutsemiseks tunnustatud ettevõte<br />
Tehtav investeering ei tohi olla lihtne asendusinvesteering.<br />
Toetatava tegevuse osaks (ainult koos eelpool nimetatud investeeringutega) võib olla ka:<br />
• turundustegevus (infokandja ja jaotusmaterjali koostamine, veebilehe loomine ning messil<br />
osalemine);<br />
• omanikujärelevalve tegemine;<br />
• tee ja selle koosseisu kuuluva parkla ehitamine;<br />
149
• projekteerimistööd, investeeringuobjekti projekteerimiseks vajaliku ehitusgeoloogilise ja -<br />
geodeetilise uurimistöö ning energiaauditi tellimine;<br />
• infotehnoloogilise lahenduse ja tarkvara ostmine.<br />
Toetuse saajad<br />
1) Põllumajandusettevõtja, kes vastab järgmistele põhinõuetele:<br />
• on põllumajandusliku majandustegevusega tegelenud vähemalt kaks majandusaastat ning tema<br />
omatoodetud põllumajandustoodete või nende töötlemisel saadud toodete müügitulu on igal<br />
majandusaastal ületanud 4 000 eurot ning moodustanud üle 50% kogu müügitulust. Kui toetust<br />
taotleb põllumajandusettevõtja, kelle põhitegevusala on hobusekasvatus, peab ta olema<br />
tegelenud hobusekasvatusega vähemalt kaks majandusaastat ning tema omatoodetud<br />
põllumajandustoodete või nende töötlemisel saadud toodete ning hobusekasvatusega<br />
seonduvate teenuste müügitulu on igal majandusaastal ületanud 4 000 eurot ning moodustanud<br />
üle 50% kogu müügitulust. Põllumajandustoodete või nende töötlemisel saadud toodete<br />
müügitulu peab moodustama vähemalt 30% kogu müügitulust;<br />
• täidab keskkonna-, toiduhügieeni- ja loomade heaolu nõudeid;<br />
• on kasumis (FIE puhul peab ettevõtlustulem olema positiivne) ja majanduslikult jätkusuutlik, kuid<br />
seejuures on toetusel oluline ergutav mõju;<br />
• tehtav investeering parandab toetuse saaja tulemuslikkust.<br />
2) Põllumajandusettevõtjaid ühendav TÜ, kes on kas tunnustatud tootjarühm või kes vastab järgmistele<br />
põhinõuetele:<br />
• TÜ-l on vähemalt viis sõltumatut 198 liiget, kes igaüks on põllumajandusliku majandustegevusega<br />
tegelenud vähemalt kaks majandusaastat ning kelle omatoodetud põllumajandustoodete või<br />
nende töötlemisel saadud toodete müügitulu on igal majandusaastal ületanud 4 000 eurot ning<br />
moodustanud üle 50% kogu müügitulust.<br />
• TÜ on tegutsenud vähemalt aasta ja osutab põllumajanduslikke ja saagikoristusjärgseid tegevusi;<br />
• TÜ täidab keskkonna-, toiduhügieeni- ja loomade heaolu nõudeid;<br />
• TÜ on kasumis ja majanduslikult jätkusuutlik, kuid seejuures on toetusel oluline ergutav mõju;<br />
• Tehtav investeering parandab TÜ ja tema liikmete majanduslikku tulemuslikkust.<br />
Taotluste hindamine<br />
Hindamisel moodustatakse toetuse taotlejatest neli eraldi paremusjärjestust tegevusvaldkondade lõikes.<br />
Üldised hindamiskriteeriumid eelistuse andmisel on kõigis valdkondades järgmised:<br />
• taotleja ei ole varem käesoleva meetme ja Eesti maaelu arengukava (MAK) 2007-2013<br />
meetme 1.4 „Põllumajandusettevõtete ajakohastamine“ raames investeeringutoetust<br />
saanud;<br />
• taotleja müügitulu ja tootmismaht;<br />
• investeeringu realistlikkus ja tulemuslikkus;<br />
• taotlejal on kohustus põllumajandusliku keskkonnatoetuse või loomade heaolu toetuse<br />
raames;<br />
• taotlejaks on mahepõllumajanduse valdkonnas tegutsemiseks tunnustatud ettevõte;<br />
• investeering on seotud põllumajanduslikku päritolu biomassi töötlemise või bioenergia<br />
tootmisega;<br />
• võrdse arvu punktide korral eelistatakse taotlust, millega taotletakse toetust väiksema<br />
toetussumma ulatuses.<br />
198 Sõltumatud on ettevõtjad, kes ei ole partner või seotud ettevõtjad komisjoni määruse (EÜ) nr 800/2008, 6. august<br />
2008, EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga<br />
kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus) lisa 1 tähenduses.<br />
150
Valdkonnaspetsiifilised hindamiskriteeriumid eelistuste andmisel on järgmised:<br />
1) taotleja müügitulust kõige suurema osa moodustab piimatootmine<br />
• sõnnikuhoidla ehitamine.<br />
2) taotleja müügitulust kõige suurema osa moodustab teravilja, õliseemnete ja valgurikaste taimede<br />
kasvatamine<br />
• toetust taotleb põllumajandustootjaid ühendav TÜ.<br />
3) taotleja müügitulust kõige suurema osa moodustab loomakasvatus (v.a piimatootmine ja<br />
mesindus)<br />
• sõnnikuhoidla ehitamine või väljaspool loomade pidamiseks mõeldud ehitist asuva söötmisja<br />
jootmisplatsi rajamine;<br />
• investeering parandab vastavas valdkonnas Eesti isevarustatuse taset (nt linnu- ja küülikuliha<br />
tootmine);<br />
• toetust taotleb põllumajandustootjaid ühendav TÜ.<br />
4) taotleja müügitulust kõige suurema osa moodustab muude eelpool nimetamata<br />
põllumajandussaaduste tootmine (k.a mesindus)<br />
• investeering parandab vastavas valdkonnas Eesti isevarustatuse taset (nt puu- ja köögivilja,<br />
marjade kasvatamine);<br />
• toetust taotleb põllumajandustootjaid ühendav TÜ.<br />
Taotluste hindamise korra ja täpsemad kriteeriumid kehtestab põllumajandusminister määrusega.<br />
Toetuse määr ja suurus<br />
Maksimaalne toetuse määr<br />
Toetussummade määramisel peetakse silmas, et need ei ületaks:<br />
1. 40% hoonete ja rajatiste ning hoonetesse ja rajatistesse (või nende juurde) kuuluvate statsionaarsete<br />
seadmete; istandike rajamise (sh piirdeaiad) ning mesindus- ja seenekasvatusobjektide abikõlbliku<br />
kulu maksumusest;<br />
2. 30% mobiilsete masinate ja seadmete abikõlbuliku kulu maksumusest;<br />
3. loomakoha maksumuse kohta kehtestatavat piirmäära;<br />
4. taotleja müügituluga seotud summat.<br />
Toetuse osatähtsust abikõlbliku kulu maksumusest võib suurendada 5 protsendipunkti võrra, kui toetust<br />
taotleb alla 40 aasta vanune ettevõtja või põllumajandustootjaid ühendav TÜ.<br />
Maksimaalne toetuse suurus<br />
Maksimaalne toetuse suurus taotleja kohta perioodi jooksul kokku on kuni 500 000 eurot.<br />
Maksimaalne toetuse suurus taotleja kohta perioodi jooksul kokku on kuni:<br />
1) 500 000 eurot kui investeering on seotud hoonete ja rajatiste ehitamisega ning hoonetesse ja<br />
rajatistesse (või nende juurde) kuuluvate statsionaarsete seadmete soetamisega;<br />
2) 150 000 eurot kui investeering on seotud mobiilsete masinate ja seadmete, istandike rajamise,<br />
mesindus- ja seenekasvatusobjektide soetamisega.<br />
Ühte kontserni kuuluvad ettevõtjad või «Konkurentsiseaduse» § 2 lõike 4 tähenduses valitseva mõju kaudu<br />
üksteisega seotud ettevõtjad loetakse maksimaalse toetuse suuruse arvutamisel üheks ettevõtjaks.<br />
Lisaks võivad põllumajandusega tegelevad ettevõtjad kasutada finantskorraldusvahendite raames antavat<br />
abi.<br />
Rakendamise piirkond<br />
Eesti<br />
Seirenäitajad ja sihttasemed<br />
Indikaatori liik Indikaator Sihttasemed<br />
151
Toetust saanud projektide arv 955<br />
Väljundnäitaja<br />
sh piimatootmine 240<br />
sh teravilja, õliseemnete ja<br />
valgurikaste taimede kasvatamine<br />
223<br />
sh muu loomakasvatus (v.a<br />
piimatootmine)<br />
303<br />
sh muu põllumajandus 189<br />
Tehtud investeeringute maht (eurot) 434 000 000<br />
Avaliku sektori kulud kokku<br />
(eurot) 199 151 880 857<br />
sh piimatootmine <strong>45</strong> 564 257<br />
sh teravilja, õliseemnete ja<br />
valgurikaste taimede kasvatamine<br />
37 970 214<br />
sh muu loomakasvatus (v.a<br />
piimatootmine)<br />
37 970 214<br />
sh muu põllumajandus 30 376 171<br />
Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks (art 18(1)(b))<br />
Põhjendus<br />
Eesti toiduainetööstuse efektiivsusnäitajate madal tase võrreldes EL-i keskmisega ning oluliselt väiksemad<br />
investeeringumahud viitavad, et senisest kiirest arengust hoolimata vajab toiduainetööstuse kaasajastamine<br />
jätkuvat tähelepanu.<br />
Eesti toidutootmise ahel lõppeb liialt suures osas madala lisandväärtusega toodetega, mille hinnad ei taga<br />
ahela lülidele turult piisavalt kõrget sissetulekut. Samuti on madala lisandväärtusega toodete hinnad<br />
maailmaturul pidevalt suures ulatuses kõikuvad, mis toob endaga tihti kaasa ka siseriiklike kokkuostuhindade<br />
languse. Seega tuleb ennekõike tähelepanu pöörata jaekaubandusele suunatud kõrgema lisandväärtusega<br />
toodete tootmise osakaalu suurendamisele, mis tagab turult kõrgema ja stabiilsema sissetuleku kõigile<br />
tarneahela lülidele. Kõrgema lisandväärtusega toodete töötlemise efektiivsuse tõstmine suurendab nende<br />
toodete konkurentsivõimet lisaks siseturule ka eksportturgudel.<br />
Samas on efektiivsust vaja siiski parandada ka nende toodete tootmisel, mis on madalama lisandväärtusega.<br />
Seda eriti selliste toodete osas, mis on tooraineks edasistele töötlemisetappidele.<br />
Majanduslik ühistegevus Eesti põllumajandussektoris on arenenud lääneriikidega võrreldes nõrk.<br />
Põllumajandustootjad üksikuna ei ole võrdsed partnerid kontsentreerunud töötleva tööstuse ja ketistunud<br />
kaubandussektoriga hinnaläbirääkimiste pidamisel. Lõpptarbija poolt makstav hind ei jaotu tarneahelas<br />
tootjate, töötlejate ja kaubanduse vahel mitte vastavalt tehtud kulutustele, vaid kasumimarginaali jaotumist<br />
dikteerivad ahela tugevamad lülid. Ühiselt tegutsedes suudavad põllumajandustootjad tugevdada oma<br />
positsiooni tarneahelas. Omatoodetud põllumajandustoodete ühisturustamisega on võimalik saavutada<br />
kasumi teenimiseks vajalik mastaabiefekt, tagada pidev kaubapakkumine ning arendada välja kompetents<br />
äritehingute sõlmimiseks nii koduturul kui ka ekspordiks. Ka eeldab ühisturustamine toodangu kvaliteedi<br />
jälgimist ja ühtset tõstmist ning pikemas perspektiivis loob soodsa pinnase koondatud toodangule kõrgema<br />
lisandväärtuse andmiseks, st põllumajandustoodete ühise töötlemise alustamiseks, mis kasvatab<br />
199 Kui mõnes nimetatud tegevusvaldkonnas ei kasutata rahastamiseks ettenähtud vahendeid ära täies ulatuses, võib ülejäänud<br />
vahendeid kasutada teise tegevusvaldkonna rahastamiseks.<br />
152
põllumajandussektorisse jääva lisandväärtuse osa veelgi. Ühistegevus on seega oluline<br />
põllumajandustootjate elatustaseme tõstmisel ning laiemalt ka kogu maapiirkonna jätkusuutlikkuse<br />
tagamisel.<br />
Ka on tootjate ja nende ühistute aktiivsus tootmisahela järgmisele astmele liikumisel, so oma toodetele<br />
lisandväärtuse andmisel ja töötlemisega alustamisel seni olnud liialt madal. Valdav osa tegutsevatest<br />
ühistutest tegeleb oma liikmete toodangu vahendamisega, kuid sellele lisandväärtuse andmisega tegelevad<br />
vaid üksikud ühistud. See on tihti seotud töötlemisega alustamiseks vajalike investeeringute suure mahu ja<br />
ühistu võimetusega selliste investeeringute rahastamiseks vahendeid leida. Üks võimalus nimetatud<br />
takistuste ületamiseks on ühistute ja kapitaliettevõtjate omavahelise koostöö edendamine.<br />
Eesmärk<br />
Üldeesmärk on põllumajandustoodetele lisandväärtuse andmine.<br />
Spetsiifilised eesmärgid:<br />
• Põllumajandustoodete töötlemise konkurentsivõime tõstmine.<br />
• Esmatootjate aktiivsem osalemine põllumajandustoodete töötlemises.<br />
Toetatavad tegevused<br />
1) Põllumajandussektori ühistud või nende ühistute valitseva mõju all olevad toiduainetööstuse ettevõtjad<br />
a) Ühistute või ühistute valitseva mõju all olevate ettevõtjate puhul toetatakse EL-i Toimimise lepingu<br />
lisa I toodetest lisa I või lisaga I hõlmamata toodete töötlemiseks ja turustamiseks vajalikesse<br />
seadmetesse ja hoonetesse tehtavaid investeeringuid.<br />
b) Mitme ühistu või ühistu valitseva mõju all oleva ettevõtja ühise investeerimisprojekti (edaspidi<br />
suurprojekt) osas toetatakse EL-i Toimimise lepingu lisa I toodetest lisa I või lisaga I hõlmamata toodete<br />
töötlemiseks ja turustamiseks vajalikesse seadmetesse ja hoonetesse tehtavaid investeeringuid vaid<br />
juhul kui selle peamiseks eesmärgiks on uue töötlemisüksuse rajamine. Rekonstrueerimine,<br />
laiendamine, juurdeehituste tegemine jms võivad olla toetatavad juhul, kui kaasnevad uue<br />
töötlemisüksuse rajamisega.<br />
Muud toiduainetööstuse valdkonna ettevõtjad võivad olla suurprojekti kaasatud, kuid valitsev mõju<br />
projekti üle peab jääma ühistutele või ühistute valitseva mõju all olevatele ettevõtjatele ja see peab<br />
säilima ka piisava aja jooksul peale investeeringu tegemist.<br />
2) Muud toiduainetööstuse valdkonna ettevõtjad<br />
a) Mikro- ja väikeettevõtjate puhul toetatakse EL-i Toimimise lepingu lisa I toodetest lisa I või lisaga I<br />
hõlmamata toodete töötlemiseks vajalikesse seadmetesse ja hoonetesse tehtavaid investeeringuid.<br />
b) Keskmiste ja suurettevõtjate puhul toetatakse vaid selliseid EL-i Toimimise lepingu lisa I toodetest lisa<br />
I või lisaga I hõlmamata toodete töötlemiseks vajalikesse seadmetesse tehtavaid investeeringuid.<br />
Toetuse saajad<br />
1) Põllumajandussektori ühistud või nende ühistute valitseva mõju all olevad toiduainetööstuse ettevõtjad<br />
• Majanduslikult jätkusuutlik.<br />
• Tootjarühmana tunnustatud tulundusühistu.<br />
• Muu põllumajandusvaldkonna tulundusühistu (suurprojektide puhul).<br />
• Tunnustatud tootjarühma või (suurprojektide puhul) muu põllumajandusvaldkonna TÜ valitseva<br />
mõju all olev ettevõtja.<br />
• Ei pea olema eelnevalt töötlemisega tegelenud, võib taotleda toetust töötlemisega alustamiseks.<br />
• Vähemalt üks osalev ühistu omab minimaalselt 3-e aastast eelnevat töötlemise kogemust<br />
(suurprojektide puhul).<br />
153
2) Muud toiduainetööstuse valdkonna ettevõtjad<br />
a) Mikro- ja väikeettevõtjad<br />
• Majanduslikult jätkusuutlik.<br />
• Töötlemisega tegelev majanduslikult jätkusuutlik ettevõtja, kelle eelmise majandusaasta<br />
põhitegevusala oli EMTAK C10 või 11 (toiduainete ja jookide tootmine).<br />
• Majanduslikult jätkusuutlik mikroettevõtja, kes on vähemalt 2 aastat tegelenud<br />
põllumajandustootmisega ja kelle omatoodetud põllumajandustoodete või nende töötlemisest<br />
saadud toodete müügitulu ületab 50% kogumüügitulust.<br />
b) Keskmised ja suurettevõtjad (kuni 750 töötajat koos partner- ja sidusettevõtjatega)<br />
• Majanduslikult jätkusuutlik.<br />
• Eelmise majandusaasta põhitegevusala EMTAK C10 või 11.<br />
Taotluste hindamine<br />
Hindamisel moodustatakse erinevatesse toetuse saajate kategooriatesse kuuluvatest taotlejatest eraldi<br />
paremusjärjestused.<br />
Peamised eelistused taotluste hindamisel:<br />
• Kõrgema lisandväärtusega (sh mahe-) toodete tootmisele suunatud investeeringud.<br />
• Uusi töökohti loovad investeeringud.<br />
• Suurema omafinantseeringuga investeeringud.<br />
• Keskustest kaugemal asuvate taotlejate investeeringud (mikro- ja väikeettevõtjad).<br />
• Toodete välisturgudele müümise osakaalu suurendamisele suunatud investeeringud (keskmised ja<br />
suurettevõtjad ning ühistud).<br />
• Uute töötlemisüksuste rajamisele, olemasolevate võimsuste samaaegsele sulgemisele, mitme<br />
töötlemisüksuse koondamisele ühte kohta suunatud investeeringud (keskmised ja suurettevõtjad<br />
ning ühistud).<br />
• Suurema toorainekoguse kasutamisele suunatud investeeringud (keskmised ja suurettevõtjad ning<br />
ühistud).<br />
• Taotleja konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust enam suurendavad investeeringud (keskmised ja<br />
suurettevõtjad ning ühistud).<br />
• Suuremat arvu ettevõtjaid kaasavad investeeringud.<br />
Toetuse määr<br />
Maksimaalne toetuse määr<br />
• kuni 40%;<br />
• mahepõllumajandustoodete töötlemise korral suurendatakse toetusmäära 10 protsendipunkti võrra.<br />
Toetuse määrade kehtestamisel arvestatakse riigiabi reeglitest tulenevate piirangutega.<br />
Maksimaalne toetussumma<br />
1) Põllumajandussektori ühistud või nende ühistute valitseva mõju all olevad toiduainetööstuse ettevõtjad<br />
a) Ühistud või ühistute valitseva mõju all olevate ettevõtjad - minimaalne 100 000 eurot (investeeringu<br />
kohta), maksimaalne kuni 2 miljonit eurot (perioodi kohta).<br />
b) Suurprojektid - minimaalne 1 miljon eurot, maksimaalne kuni 15 miljonit eurot.<br />
2) Muud toiduainetööstuse valdkonna ettevõtjad<br />
a) Mikro- ja väikeettevõtjad - kuni 300 000 eurot (perioodi kohta).<br />
b) Keskmised ja suurettevõtjad - minimaalne 100 000 eurot (investeeringu kohta), maksimaalne kuni 2<br />
miljonit eurot (perioodi kohta).<br />
Lisaks võivad ettevõtjad kasutada finantskorraldusvahendite raames antavat abi.<br />
154
Rakendamise piirkond<br />
Eesti<br />
Seirenäitajad ja sihttasemed<br />
Indikaatori liik Indikaator Sihttasemed<br />
Toetust saanud projektide arv<br />
180<br />
Väljundnäitaja<br />
Tehtud investeeringute maht (eurot) 210 000 000<br />
Avaliku sektori kulud kokku (eurot) 75 000 000<br />
Sh mikro- ja väikeettevõtjad<br />
Toetust saanud projektide arv 108<br />
Tehtud investeeringute maht (eurot) 75 000 000<br />
Avaliku sektori kulud kokku (eurot) 30 000 000<br />
Sh keskmised ja suurettevõtjad<br />
Toetust saanud projektide arv 57<br />
Tehtud investeeringute maht (eurot) 60 000 000<br />
Avaliku sektori kulud kokku (eurot) 20 000 000<br />
Sh ühistud<br />
Toetust saanud projektide arv 14<br />
Tehtud investeeringute maht (eurot) 35 000 000<br />
Avaliku sektori kulud kokku (eurot) 10 000 000<br />
Sh suurprojekt<br />
Toetust saanud projektide arv 1<br />
Tehtud investeeringute maht (eurot) 40 000 000<br />
Avaliku sektori kulud kokku (eurot) 15 000 000<br />
Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamine ja hoid (art 18(1)(c))<br />
Põhjendus<br />
Korras maaparandussüsteemid meie kliimavöötmes loovad eelduse põllu- ja metsamajanduslikuks<br />
tegevuseks. Eestis kasutusel olevast põllumajandusmaast (949 000 ha) on kuivendatud u 55% ehk 522 000<br />
hektarit, kuivendatud on ka 698 000 ha (33%) metsamaad. Enamik (70%) olemasolevatest<br />
kuivendussüsteemidest on enam kui 30 aastat vanad (ehitatud aastatel 1965-1985), asuvad paljude<br />
erinevate omanike maadel ja on tänaseks amortiseerunud ning vajavad uuendamist ja rekonstrueerimist<br />
ning keskkonnakaitseliste eesmärkidega vastavusse viimist.<br />
Arvestades, et Eesti maatulundusmaad paiknevad suures osas liigniiskes piirkonnas ja muutlikes<br />
ilmastikutingimustes, peab põllumajandussaaduste tootmine ja metsamajandus senisest enam tähelepanu<br />
pöörama toimivate maaparandussüsteemide korrastamisele, mis aitab kohanduda ilmastikuga, säilitada<br />
põllumajandus- ja metsamaastikku, säästlikult kasutada pinna- ja põhjaveevarusid, rahuldades nii ettevõtja<br />
huvisid maa viljelusväärtuse säilitamisel kui ka avalikke huvisid üleujutusohu vähendamise ja eesvoolude<br />
155
isepuhastusvõime suurendamise ning veeressursi jätkusuutliku kasutamise osas. Liigniiskel alal asuva<br />
maatulundusmaa omanikud on raskemas olukorras kui parasniiskel alal asuva maatulundusmaa omanikud.<br />
Maaparandustööd on pika tasuvusajaga ja kapitalimahukad, mis otsest ega olulist puhast tulu ettevõttele ei<br />
too ning nõuavad kombineeritud inseneritehnilisi oskusi ja keskkonnaalaseid teadmisi. Samuti pidurdab<br />
maapandussüsteemi tervendustööde tegemist Eestile iseloomulik suur rendimaade osakaal (ca 60-70 %) ja<br />
lühiajalised rendilepingud, mistõttu ei ole rentnikud huvitatud pikaajalise mõjuga ja kiiret tulu mittetoovate<br />
investeeringute tegemisest.<br />
Olulise tähtsusega on ühiseesvoolude nõuetekohase toimimise tagamine, mis on eelduseks kogu<br />
maaparandussüsteemi toimimisele. Nii ühiseesvoolu korrastamist kui ka reguleeriva võrgu maa-alal<br />
maaparandustööde tegemist on otstarbekas teha ühiselt ehk maaparandusühistute kaudu.<br />
Põllumajandusameti andmetel oli Eestis 01.01.2013 seisuga 191 maaparandusühistut, kus oli 7<strong>45</strong>8 (2–274,<br />
keskmine 39) liiget, kelle tegevuspiirkonda kuulub 2171,3 km ühiseesvoole (0–173, keskmine 11,4) ning 133<br />
600 ha reguleerivat võrku (10–7718, keskmine 699 ha). Finantsvahendite vähesuse, maaomanike killustatuse<br />
ja põllumajanduse sh maaparanduse vajalikkuse vähese väärtustamise tingimustes on keeruline ja<br />
aeganõudev ühistegevusi puudutavaid kokkuleppeid sõlmida. Maaparandusühistute jätkuv arendamine ja<br />
ühistegevuse motiveerimine aitab kaasa maaparandushoiutööde tegemisele, mis omakorda parandab<br />
maaparandussüsteemide toimimist ja vähendab üleujutusohtu ning suurendab maaomanike omavahelist<br />
koostööd.<br />
Terviklikkuse printsiibist lähtudes on võtmetähtsuga riigi poolt korrashoitavad ühiseesvoolud, mille valgala<br />
on suurem kui 10 km 2 . Riigi poolt korrashoitavad ühiseesvoolud tagavad otseselt 648 000 ha põllu- ja<br />
metsmajandusmaa kuivendussüsteemide toimimise. Need on kõige olulisemad maaparandussüsteemi<br />
eesvoolud, mis loovad eelduse nendesse suubuvate maaparandussüsteemide toimimiseks ja sellega<br />
maatulundusmaa sihipärases kasutuses hoidmiseks. Kuid nende ühiseesvoolude aastane korrashoiu maht on<br />
olnud vaid ¼ vajadusest. Pikaaegne alarahastamine on toonud kaasa riigi poolt korrashoitavate<br />
ühiseesvoolude ebarahuldava tehnilise seisukorra, mis pidurdab maatulundusmaa sihtotstarbelist ja<br />
efektiivset kasutamist ning vähendab maaomanike motivatsiooni investeerida enda maal maaparandusse kui<br />
alamjooksul on eesvoolud korrastamata. Samuti tuleb nimetatud eesvoolude korrastamisel rakendada<br />
keskkonnakaitsemeetmeid, mis suurendavad vooluveekogude isepuhastusvõimet ja parandavad veekogu<br />
ökoloogilist seisundit.<br />
Hajaasustusega territooriumidel maakasutuse ratsionaalsemaks ja efektiivsemaks muutmiseks on vaja<br />
ehitada või parandada juurdepääsuteid põllumajandus- ja erametsamaale, et teede kandevõime suudaks<br />
taluda kaasaegset põllu- ja metsamajandus- ning tulekustutustehnikat. Maaparandussüsteemide hoiuks on<br />
vaja parandada maaparandussüsteemi teenindusteid. Metsateede ebarahuldav seisund takistab nii metsade<br />
majandamist kui ka metsatulekahjude ennetamist ja likvideerimist ning tormikahjustuste kõrvaldamist.<br />
Teede ehitamine ja rekonstrueerimine põllumajandus- ja erametsamaale juurdepääsu kindlustamiseks ei ole<br />
samuti olulist puhastulu andev infrastruktuuri investeering, vaid esmane vajadus maatulundusmaa<br />
kasutusele võtmiseks ja tootmise alustamiseks ning ettevõtluse arendamiseks maal.<br />
Eesmärk<br />
Üldeesmärk on maatulundusmaa viljelusväärtuse suurendamine ja sihtotstarbelise kasutuse tagamine<br />
korrastatud kuivendussüsteemide ja juurdepääsuteede kaudu.<br />
Spetsiifilised eesmärgid:<br />
• Tasakaalustada põllu- ja erametsamajanduse tootmistingimusi erinevates maapiirkondades,<br />
vähendades ebasoodsast veerežiimist tingitud põllumajandustootmise riske ja suurendades<br />
erametsa tootlikkust.<br />
• Vähendada üleujutusohte ja suurendada eesvoolude isepuhastamisvõimet.<br />
• Vähendada hajureostuse levikut.<br />
• Arendada maaparanduse ühistegevust, mis aitab terviklikult maaparandussüsteeme korrastada.<br />
• Parandada riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude, mille valgala on suurem kui 10 km, tehnilist ja<br />
ökoloogilist seisukorda.<br />
• Parandada juurdepääsu põllumajandusmaale ja erametsamaale.<br />
156
Toetatavad tegevused<br />
• Põllumajandus- ja erametsamaal maaparanduslikud tegevused (kuivendamiseks või niisutamiseks või<br />
veerežiimi kahepoolseks reguleerimiseks vajalike ehitiste (sh keskkonnakaitserajatised nagu lodud,<br />
settebasseinid ja erametsamaal tuletõrjetiigid) ja maaparandussüsteemi teenindusteede ehitamine,<br />
rekonstrueerimine ja uuendamine).<br />
• Põllumajandusmaale ja erametsamaale ning põllu- ja metsamajanduslikele tootmishoonetele<br />
juurdepääsuks teede ja teerajatiste ehitamine ja rekonstrueerimine.<br />
Toetuse saajad<br />
Toetust on õigus taotleda põllumajanduse ja erametsandusega tegelevatel ettevõtjatel, nende<br />
tulundusühistutel, maaparandusühistutel, muudel mittetulundusühingutel ning Põllumajandusametil.<br />
Miinimumnõuded taotlejale:<br />
• Maaparandusühistu on “Maaparandusseaduse” tähenduses maaparandusühistu.<br />
• Põllumajandusamet saab toetust taotleda “Maaparandusseaduse” paragrahv 46 lõike 4 alusel<br />
kehtestatud ühiseesvoolude loetelus oleva eesvoolu või nimetatud eesvoolu rajatise uuendamiseks.<br />
Taotluste hindamine<br />
Taotlusi hinnatakse hindamiskriteeriumite alusel. Mittetulundusühingu sihtgrupi ja ettevõtja sihtgrupi kohta<br />
koostatakse erinevad hindamiskriteeriumid ja hindamistulemuste alusel ka eraldi taotluste<br />
paremusjärjestused.<br />
Ühised eelistuskriteeriumid erinevatel sihtgruppidel:<br />
• esmakordsed toetuse taotlejad;<br />
• investeeringud maaparandussüsteemi korrastamisse (eelkõige ühiseesvoolud);<br />
• keskkonnakaitserajatiste rakendamine;<br />
• toetuse säästlikum kasutamine (korrastatava maaparandussüsteemi/tee maksumus hektari/ km või<br />
omafinantseeringu suurem osakaal).<br />
• maatulundusmaa eesmärgipärane kasutamine<br />
Ettevõtjate sihtgrupi eelistuskriteeriumid:<br />
• maaparandussüsteemi pindala osakaal kogu ettevõtte kasutatava maa kohta;<br />
Toetuse määr<br />
Maksimaalsed toetuse määrad<br />
• Maaparanduse investeeringute toetusemäär eesvoolu ja keskkonnakaitserajatiste investeeringutele<br />
on kuni 90%, reguleeriva võrgu investeeringutele kuni 75%, niisutusinvesteeringutele kuni 40% (v.a<br />
viljapuu- ja marjaaiad ning puukoolid, mille puhul kuni 75%) abikõlblike investeeringute summast.<br />
• “Maaparandusseaduse” paragrahv 46 lõike 4 alusel kehtestatud ühiseesvoolude loetelus olevatele<br />
eesvoolude või nimetatud eesvoolu rajatise rekonstrueerimise ja uuendamise investeeringutele on<br />
toetusmäär kuni 100%.<br />
• Põllumajandusmaale ja põllumajanduslikele tootmishoonetele juurdepääsu tagavatele<br />
investeeringutele on toetusemäär kuni 75% abikõlblikest kuludest.<br />
Maksimaalne toetussumma<br />
• Maaparanduslikeks tegevusteks võib avaliku sektori maksimaalne toetus ühe taotleja kohta ulatuda<br />
260 000 euroni aastas, ületamata kogu programmiperioodil 520 000 eurot.<br />
• Riigi poolt korrashoitavate eesvooludele maksimaalne toetussumma otsustatakse eelarve<br />
koostamise etapis.<br />
• Juurdepääsutee investeeringute korral võib avaliku sektori maksimaalne toetus ühe taotleja kohta<br />
ulatuda 30 000 euroni aastas, ületamata kogu programmperioodil 60 000 eurot.<br />
157
Rakendamise piirkond<br />
Meedet rakendatakse kogu Eestis.<br />
Seirenäitajad ja sihttasemed<br />
Indikaatori liik Indikaator Sihttasemed<br />
Toetust saanud projektide arv 360<br />
Väljundnäitaja<br />
Tehtud investeeringute maht (eurot) 62 800 000<br />
Avaliku sektori kulud kokku (eurot) 51 150 000<br />
Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine (art 20(1)(a)(i))<br />
Põhjendus<br />
Majapidamiste juhtide vanuseline koosseis ei ole tasakaalus. Kui 2005. aastal oli 34-aastaste ja nooremate<br />
majapidamiste juhtide osatähtsus 7,0%, siis 2007. aastal ainult 5,2%, mis 2010. aastaks tänu toetusmeetmele<br />
suurenes kuni 6,9%-ni. 65-aastaste ja vanemate osatähtsus oli eespool nimetatud aastatel vastavalt 28,4%,<br />
31,1% ja 28,3%.<br />
Ebasoodne põllumajandusettevõtjate vanuseline struktuur on 2007. a omaga võrreldes (alla 35-aastaste ja<br />
65-aastaste ning vanemate suhe 0,17) mõnevõrra paranenud ja 2010. aasta põllumajandusloenduse<br />
andmetel oli alla 35-aastaste juhtide suhe vanematesse suurenenud 0,24-ni, kuid noorte osatähtsus jääb<br />
jätkuvalt ebarahuldavaks. Kolmandikku väikemajapidamistest juhivad vähemalt 65-aastased,<br />
suurmajapidamistes on sellises vanuses juhte ainult 8%.<br />
Kõigist majapidamiste juhtidest on ainult 23%-l täielik põllumajanduslik ettevalmistus ja 14%-l<br />
põllumajanduslik põhiettevalmistus ning ainult praktilise kogemusega on 63% juhtidest.<br />
Oluline osa majapidamiste juhtide vanuselise struktuuri paranemises on MAK 2007-2013 raames rakendatud<br />
noorte põllumajandustootjate toetusmeetmel. Toetusmeetme üheks põhinõudeks on taotleja<br />
põllumajanduslik ettevalmistus (haridus ja töökogemus). Aastate 2007-2012 jooksul toetust saanud noortest<br />
põllumajandustootjatest on põllumajanduslik ettevalmistus 75%-l, nendest pooltel kõrgem haridus.<br />
Kolmandikul toetuse saajatest (29%-l) on kohustus omandada põllumajanduslik haridus 36 kuu jooksul.<br />
MAK 2007-2013 vahehindaja “Ernst&Young“ hinnangul on noorte põllumajandustootjate toetusmeede<br />
soodustanud erialase pädevusega ja töökogemusega noorte siirdumist põllumajandusettevõtlusesse.<br />
Toetuse valdkondlik jaotus on mitmekesine ning noored põllumajandusettevõtjad on saanud tänu toetusele<br />
ettevõtlust arendada erinevates põllumajanduse valdkondades. Tänu toetusele tuuakse<br />
põllumajandussektorisse täiendavat teadmist, kompetentsi ning ettevõtlusinitsiatiivi, mis mõjutab<br />
positiivselt põllumajandussektori struktuurset kohanemist ja arengut. Seega saab kokkuvõtvalt järeldada, et<br />
meetme rakendamisel on toetatud valdkonnapõhiseid eesmärke. Eesti Maaülikooli uuringu kohaselt on<br />
toetust saanud noored ettevõtjad konkurentsivõimelised, hea erialase pädevusega, teadmistehimulised ja<br />
ettevõtlikud ning orienteeritud koostööle.<br />
Arvesse võttes, et toetusmeetme rakendamise tulemused on positiivsed ja noorte majapidamisjuhtide<br />
osakaal on ebapiisav, tuleb uuel programmperioodil senisest suuremal määral soodustada<br />
põllumajandusalase haridusega ja töökogemusega noorema juhtide põlvkonna osalemist<br />
põllumajandustootmises.<br />
Noorte põllumajandustootjate toetusmeetme väljatöötamisel on lähtutud noorte põllumajandusliku<br />
ettevalmistusega põllumajandustootjate iga-aastase osatähtsuse 2%-lise suurendamise vajadusest. Ühtlasi<br />
toetab meede noori põllumajandustootjaid täiendavate investeeringute tegemisel, mille vajadus tuleneb<br />
158
uute masinate ja tehnoloogiate rakendamisest, kehtivatest nõuetest veterinaaria, taimetervise, loomade<br />
heaolu, hügieeni ja keskkonna valdkonnas.<br />
Eesmärk<br />
Meetme üldeesmärk on noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise hõlbustamine ja põlvkondade<br />
vahetusele kaasaaitamine põllumajanduses ning kaasaegsete teadmistega ja kogemustega<br />
põllumajandustootjate jätkusuutliku vanuselise struktuuri kujundamisele kaasaaitamine.<br />
Spetsiifilised eesmärgid:<br />
• Noorte põllumajandustootjate abistamine põllumajandusliku majapidamise sisseseadmisel.<br />
• Noorte põllumajandustootjate ettevõtte edaspidine struktuuriline kohandamine.<br />
• Tööhõive võimaluste laiendamine noortele.<br />
• Noorte põllumajandustootjate erialase pädevuse ja töökogemuse suurendamine.<br />
Toetatavad tegevused<br />
Toetust võib taotleda erinevate põllumajandusliku ettevõtte arendamiseks vajalike tegevuste ning<br />
investeeringute kohta. Vähemalt 50% toetusega kavandatavatest tegevustest peab olema suunatud<br />
põllumajandusliku põhivara soetamiseks. Soetatav käibevara ja muud toetuse abil tehtavad tegevused<br />
peavad olema seotud põhitegevusega.<br />
Kõik tegevused tuleb kirja panna äriplaani. Toetuse esimese osaga tehtavate tegevuste rakendamine peab<br />
algama 6 kuu jooksul alates toetuse andmist käsitleva otsuse kuupäevast ja need tegevused tuleb teostada<br />
hiljemalt 12 kuu jooksul alates toetuse andmist käsitleva otsuse kuupäevast. Toetuse teise osaga kavandatud<br />
tegevused peavad olema tehtud hiljemalt 24 kuu jooksul alates toetuse andmist käsitleva otsuse kuupäevast.<br />
Toetuse saajad<br />
Põllumajandustootmisega alustav füüsilisest isikust ettevõtja või ühe või mitme füüsilisest isikust osanikuga<br />
osaühing. Kui taotleja on alustanud tegevusega enne taotluse esitamise aastat, siis peaks tema müügitulu<br />
omatoodetud põllumajandussaadustest jääma aastas alla 4 000 euro (kõikidel tegutsemise aastatel).<br />
Põhilised nõuded taotlejale<br />
• Füüsilisest isikust ettevõtja või osaühingu kõik osanikud ja juhatuse liikmed on taotlemise hetkel<br />
nooremad kui 40 aastat.<br />
• Füüsilisest isikust ettevõtja või osaühingu kõik osanikud asuvad esimest korda tegutsema<br />
põllumajandusettevõtte juhina ning omavad selleks teoreetilist ja praktilist ettevalmistust.<br />
• Taotleja peab esitama oma põllumajandustegevuse arendamise äriplaani.<br />
• Taotleja võib üle võtta oma vanematele või vanavanematele kuulunud põllumajandusettevõtte või<br />
omandada tegutseva põllumajandusettevõtte.<br />
Miinimumnõuded äriplaanile<br />
• Äriplaanis tuleb kirjeldada põllumajandusettevõtte majanduslikku seisu ning tegevusi, mis aitavad<br />
kaasa ettevõtte majandusliku jätkusuutlikkuse edendamisele, koos eesmärkide ja teostamise<br />
tähtaegadega ning üksikasjadega tegevuse arendamiseks vajalike investeeringute, koolituse,<br />
nõuande või muu tegevuse kohta.<br />
• Äriplaani rakendamine peab algama 6 kuu jooksul alates toetuse andmist käsitleva otsuse<br />
kuupäevast.<br />
• Taotlemisele järgneva kalendriaasta müügitulu põllumajanduslikust tegevusest peab olema üle 4 000<br />
euro.<br />
• Ettevõtja peab tõestama majanduslikku jätkusuutlikkust järgneval viiel aastal ning toetuse saamisele<br />
järgneva viienda kalendriaasta lõpuks peab taotleja aastamüügitulu põllumajanduslikust tegevusest<br />
moodustama vähemalt 80% saadud toetuse summast.<br />
Taotluste hindamine<br />
159
Taotlusi hinnatakse vajadusel hindamiskriteeriumide alusel ning hindepunktide alusel moodustatakse<br />
taotluste paremusjärjestus. Rahuldamisele kuuluvad parimad taotlused.<br />
Eelkõige hinnatakse järgmist:<br />
• Ettevõtja pädevus ja töökogemus;<br />
• Meetme eesmärkidele, sh põlvkondade vahetumisele kaasaaitamine. Hindepunktide saamiseks peab<br />
ettevõtja poolt omandatud oma vanematele või vanavanematele kuulunud põllumajandusettevõtte<br />
vastama järgmistele tingimustele:<br />
o ettevõttes on vähemalt kolm kalendriaastat tegeletud aktiivselt põllumajandussaaduste<br />
tootmisega;<br />
o ettevõtte müügitulu kõigil kolmel aastal oli aasta kohta vähemalt 24 000 eurot, millest üle<br />
50% moodustab tulu omatoodetud põllumajandussaaduste müügist või nende töötlemisel<br />
saadud toodete müügist, kuid müügitulu kokku ei ületanud 500 000 eurot;<br />
o üleandja peab üleandmise ajal olema vähemalt 55-aastane.<br />
• Äriplaani realistlikkus ja majanduslik tasuvus.<br />
Toetuse määr<br />
Toetust makstakse kahes osas kindlasummalise toetuse vormis kokku kuni 40 000 eurot. Toetuse esimene<br />
osa moodustab 75% ja teine osa 25% saadavast toetusest. Toetuse teise osa maksmine sõltub äriplaani<br />
nõuetekohasest rakendamisest.<br />
Lisaks võivad noored ettevõtjad kasutada finantskorraldusvahendite raames antavat abi.<br />
Rakendamise piirkond<br />
Eesti maapiirkond.<br />
Seirenäitajad ja sihttasemed<br />
Indikaatori tüüp Indikaator Sihttasemed<br />
Väljundnäitaja<br />
Toetatud projektide arv 581<br />
Tehtud investeeringute maht (eurot) 25 300 000<br />
Avaliku sektori kulud kokku (eurot) 23 250 000<br />
Investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse<br />
suunas (art 20(1)(b))<br />
Põhjendus<br />
Väike ja jätkuvalt kahanev maaelanike arv (eriti keskustest eemalejäävates piirkondades ja maakondade<br />
äärealadel) ning noorte väljaränne tõmbekeskustesse on tekitanud olukorra, kus maapiirkondades on nii<br />
kvalitatiivne kui ka kvantitatiivne tööjõu puudus, mis omakorda loob ebasoodsa pinna investeeringuteks ja<br />
ettevõtluse arendamiseks ning toob kaasa nii era- kui ka avalike teenindusettevõtete kumulatiivse<br />
kahanemise ja koondumise linnapiirkondadesse. Töökohtade tagamine ning teenuste osutamine endise<br />
kättesaadavuse ja kvaliteediga on juba perifeersemates maapiirkondades muutunud keerukamaks ja<br />
kulukamaks, seda süvendab ka kapitali vähesusest tingitud ettevõtjate madal investeerimisvõime. Nimetatud<br />
negatiivsete demograafiliste protsesside võimendumist soodustab veelgi maapiirkondade madal<br />
asustustihedus, mis lõpptulemusena omakorda suurendab maapiirkonna sotsiaalset ja territoriaalset<br />
eraldatust maakonnakeskustest ning mahajäämist peamistest sotsiaalmajanduslikest arenguprotsessidest.<br />
Samuti on viimastel aastatel väga selgelt suurenenud piirkondlikud erinevused ettevõtlusaktiivsuses.<br />
Ettevõtete juurdekasvu tempo on olnud viimastel aastatel selgelt kiireim Tallinnas ja Harjumaal ning<br />
maakondades, kus ettevõtlusaktiivsus on olnud niigi kõrgem ka varem. Olulist rolli maaettevõtluse<br />
160
arenguprotsessis mängib ka see, et maamajandus ei ole pelgalt enam põllumajandus. Nii primaarsektori<br />
ettevõtete osakaal kui ka tööhõive on kahel viimasel kümnendil märgatavalt vähenenud. 2012. aasta seisuga<br />
moodustab maa-asulates põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse valdkonnas hõivatute osatähtsus kõigist<br />
maapiirkonna tegevusaladest 12,3%, samas 2004. aastal oli vastav osatähtsus 18% ja 1990-ndate aastate<br />
alguses 56%. Enamikus EL maapiirkondades annab primaarsektor vähem kui 10% kõigist töökohtadest.<br />
Kolmandikus EL maapiirkondades on selle osa alla 5% (mis on ka EL ligikaudne keskmine) ning OECD riikides<br />
10%. Primaarsektori tööhõive, mis on Eestis veel küllaltki kõrge, suurenemist ei ole edaspidistel aastatel<br />
oodata. Tulenevalt aga primaarsektori hõive kokkutõmbumisest sõltub maapiirkondade (majanduslik) areng<br />
suurel määral maaettevõtluse mitmekesisusest ja uute töökohtade kättesaadavusest. Majanduslike<br />
võimaluste (sh töökohtade) ja sotsiaalsete teenuste vähesus põhjustab elanike lahkumise, see omakorda<br />
halvendab maapiirkonna majanduslikku konkurentsivõimet ning teeb veelgi kulukamaks teenuste pakkumise<br />
kohapeal ja vähendab nende kättesaadavust, mille tõttu on veel enam elanikke sunnitud lahkuma.<br />
Maapiirkonna elukvaliteedi ja majanduse parandamiseks tuleb arendada ning mitmekesistada maapiirkonna<br />
ettevõtlust tervikuna. Üheks peamiseks maamajanduse arendamise võimaluseks ongi maaettevõtluse<br />
mitmekesistamine mittepõllumajandusliku tegevuse suunas, kaasates seejuures ka rohkem linnadest<br />
tulevaid investeeringud. Eesti ettevõtlusest moodustavad 93% mikroettevõtjad, 82% on neid<br />
mikroettevõtjaid, kes tegelevad mittepõllumajandusliku ettevõtlusega. Lisaks mittepõllumajanduslikele<br />
mikroettevõtjatele on majandustegevuse mitmekesistamise puhul oluline sihtgrupp ka<br />
põllumajandusettevõtjad. 2010. aasta põllumajandusloenduse andmetel on Eestis 19 600<br />
põllumajanduslikku majapidamist. FADN andmeil on põllumajandusettevõtjaid 8526 (ettevõtted, kellede<br />
kogu toodang ületab 4000 eurot). Mittepõllumajandusliku ettevõtluse panus maapiirkonnale väljendub<br />
selles, et läbi põllumajandusettevõtjate tegevuse mitmekesistamise ning sekundaar- ja tertsiaarsektori<br />
arendamise on võimalik suurendada potentsiaalsete uute töökohtade arvu vähendamaks noorte<br />
spetsialistide ja perede väljarännet linnadesse ning luua võimalused hõivata põllumajandusliku tootmise<br />
tõhusamaks muutmise käigus vabanevat tööjõudu maksimaalselt mittepõllumajandusliku tegevusega. EK<br />
poolt koostatud maapiirkondade tööhõive ülevaate andmeil on teenindussektor Euroopa maapiirkondades<br />
suurim tööandja (kuid võrreldes linnapiirkondadega on see seal väiksem).<br />
Teatud ulatuses on maapiirkondade ettevõtlus juba mitmekesistunud ja arenenud. Statistikaameti andmetel<br />
on mittepõllumajanduslike ettevõtete osakaal kõikide maapiirkonna ettevõtete hulgas perioodil 2004–2011<br />
kasvanud 52%-lt 68%-ni. Lisaks tegeleb 13% põllumajanduslikest majapidamistest mittepõllumajanduslike<br />
tegevustega põhitegevuse kõrvalt (2007. aastal oli vastav näitaja 8,3% ning EL keskmine 9,9%). Maa-asulate<br />
sekundaar- ja tertsiaarsektorite ettevõtetes hõivatute osatähtsus on 2012. aastaks tõusnud kokku juba<br />
88%ni (2004. aastal oli vastav näitaja 82%) 200 . Kohaliku toorme väärindamisega seotud tegevused, sh<br />
erinevad nišitooted ning kultuuri- ja turismimajandus, on nende valdkondade näideteks, milles mitmed<br />
väiksemad maaettevõtted on juba praegu oma tegevuse mitmekesistamise ja arendamise edukust<br />
tõestanud. Maapiirkonnad jäävad ka edaspidi sõltuma edukatest põllumajandus- ja väikeettevõtetest ning<br />
nišimajandusest. Seejuures kaugemate maapiirkondade edukamad tootmised on üha enam sunnitud<br />
kohanduma rohkem ka innovatsioonile orienteeritud ekspordile. Maapiirkonnad küll omavad suurel hulgal<br />
majanduslikku potentsiaali, kuid tihtilugu ei ole need efektiivselt maapiirkonna majandusliku arengu ja sealse<br />
ettevõtluse mitmekesistamise jaoks kasutusele võetud ning tööpuudus tervikuna on perifeersetes<br />
maapiirkondades tulenevalt sellest endiselt kõrge. Seetõttu ongi vaja jätkuvalt tegeleda Eesti<br />
maapiirkondades põllumajandus- ja muu maaettevõtjate tegevuse mitmekesistamisega.<br />
Eesmärk<br />
Üldeesmärk on maapiirkonnas (eelkõige keskustest eemalejäävates piirkondades) püsiva majandusliku baasi<br />
ning sobivate ja atraktiivsete töökohtade loomiseks maaettevõtluse mitmekesistamine ja arendamine.<br />
Spetsiifilised eesmärgid:<br />
• Põllumajandusettevõtja tegevuse mitmekesistamine mittepõllumajandusliku tegevuse suunas.<br />
• Muu maaettevõtja mittepõllumajandusliku tegevuse arendamine ja mitmekesistamine.<br />
200 Näitaja sisaldab linnade (sh Tallinna, Tartu, Pärnu) ja maakonnakeskustega ehk peamiste tööjõuareaalidega piirnevate alevike ja<br />
külade arvnäitajaid. Linnadest eemalolevates valdades (äärealadel) on vastav näitaja madalam.<br />
161
Toetatavad tegevused<br />
Majandustegevuse mitmekesistamiseks mittepõllumajandusliku tegevuse suunas ning ka<br />
mittepõllumajandusliku tegevuse arendamiseks vajalikud investeeringud ehitistesse ja statsionaarsesse<br />
põhivarasse (näiteks masinatesse, seadmetesse või muusse investeeringu teostamiseks otseselt vajalikku<br />
materiaalsesse põhivarasse, lisaks ka rändkauplustesse) ning muud investeeringuga kaasnevad ja selle<br />
eesmärkide elluviimiseks vajalikud tegevused (näiteks investeeringu eesmärkide elluviimiseks vajalik<br />
turundustegevus, ehitustöö üle omanikujärelevalve tegemine, maaelu arengukavast rahastatud objektide<br />
tähistamine vajaliku sümboolikaga jne).<br />
Toetuse saajad 201<br />
• Põllumajandusettevõtja.<br />
• Mittepõllumajandusliku ettevõtlusega tegelev mikroettevõtja.<br />
Miinimumnõuded taotlejale:<br />
• ettevõtja on tegutsenud vähemalt 24 kuud;<br />
• ettevõtja on majanduslikult jätkusuutlik, kuid seejuures on toetusel oluline ergutav mõju;<br />
• ettevõtja säilitab vähemalt olemasoleva töötajate arvu;<br />
Taotluste hindamine<br />
Kuulutatakse välja taotlusvoor. Kõiki esitatud taotlusi hinnatakse hindamiskriteeriumite alusel.<br />
Põllumajandusettevõtjate ja mittepõllumajandusliku ettevõtlusega tegelevate mikroettevõtjate kohta<br />
koostatakse hindamistulemuste alusel eraldi taotluste paremusjärjestus. Taotluste rahuldamiseks<br />
kehtestatakse minimaalne nõutav hindepunktide arv. Taotluste hindamise tulemusel koostatud taotluste<br />
paremusjärjestuste alusel rahuldatakse parimad nõuetele vastavad taotlused või kõik nõuetele vastavad<br />
taotlused, mis on saanud vähemalt nõutava hindepunktide arvu. Taotluste paremusjärjestuse koostamisel<br />
loetakse paremaks suurema hindepunktide summa saanud taotlus. Taotluste hindamise korra ja täpsemad<br />
kriteeriumid kehtestab põllumajandusminister määrusega. Vastavalt vajadustele moodustatakse taotluste<br />
hindamiseks ja paremusjärjestuse koostamiseks nõuandvaid hindamiskomisjone ning kaasatakse taotluste<br />
hindamiseks eksperte.<br />
Hindamiskriteeriumid:<br />
• Investeeringu elluviimise asukoht. Hindepunktide arv on kõrgem keskustest eemalejäävates ja<br />
madala võimekusega piirkondades;<br />
• Mõju piirkonna tööhõivele (sh töökoha loomine);<br />
• Ettevõtja võimekus (sh kogemus ja pädevus) investeeringu elluviimiseks ja püstitatud eesmärkide<br />
saavutamiseks ning varasem tegevus;<br />
• Ettevõtja kasvupotentsiaal investeeringu tulemusel;<br />
• Põllumajandusettevõtjate puhul eelistatakse ettevõtjat, kes sõltub enim põllumajanduslikust<br />
ettevõtlusest;<br />
• Investeeringu sisu, sh realistlikkus, jätkusuutlikkus ja vastavus meetme eesmärgile.<br />
Toetuse määr<br />
Maksimaalne toetuse määr on väikese ettevõtja puhul kuni 40% ja keskmise suurusega ettevõtja puhul kuni<br />
30%.<br />
Maksimaalne toetussumma:<br />
• Kuni 100 000 eurot ettevõtja kohta programmiperioodi jooksul.<br />
201 Põllumajandusettevõtja definitsioon ja detailsemad miinimumnõuded (sh tegutsemise aja nõue) tulenevad põllumajandusele<br />
suunatud investeeringumeetmest. Mitmekesistamise meetme puhul sätestatakse need täpsemalt meetme rakendusmääruses.<br />
162
• Toetuse maksimaalne suurus kontserni kuuluva ettevõtja puhul programmiperioodil on 100 000<br />
eurot kontserni kohta.<br />
• Kui ettevõtja suhtes omab valitsevat mõju nimetatud ettevõtjaga samas maakonnas tegutsev<br />
ettevõtja, saavad nimetatud ettevõtjad programmiperioodil taotleda toetust kokku kuni 100 000<br />
eurot.<br />
Lisaks võivad ettevõtjad kasutada finantskorraldusvahendite raames antavat abi.<br />
Rakendamise piirkond<br />
Eesti maapiirkond<br />
Seirenäitajad ja sihttasemed<br />
Indikaatori tüüp Indikaator Sihttasemed<br />
Toetatud projektide arv 418<br />
Väljundindikaator<br />
sh põllumajandusettevõtjate projektide arv 125<br />
sh mittepõllumajandusliku ettevõtlusega tegelevate<br />
mikroettevõtjate projektide arv<br />
293<br />
Kogu investeeringute maht (eurot) 112 500 000<br />
Avaliku sektori kulud kokku (eurot) 41 850 000<br />
sh põllumajandusettevõtjate projektide kulud<br />
(eurot) 202 12 555 000<br />
sh mittepõllumajandusliku ettevõtlusega tegelevate<br />
mikroettevõtjate projektide kulud (eurot)<br />
29 295 000<br />
Metsa majandusliku ja ökoloogilise elujõulisuse parandamine (art 25 ja 27)<br />
Põhjendus<br />
Rohkem kui pool Eesti maismaast on kaetud metsaga, millest suure osa moodustavad segapuistud – 30,7%-l<br />
metsadest moodustavad puistu 2 puuliiki, 33%-l 3 liiki ja 14%-l 4 liiki. Enamlevinud puuliigid on mänd, kask ja<br />
kuusk. Puuliikide osakaalu mõjutab metsavaru kasutamine ja looduslikud tingimused ning nende muutus.<br />
Ligi 50% metsamaast on eraomandis. Valgustus- ja harvendusraietega (hooldusraied) on metsaomanikul<br />
võimalik kujundada puistu koosseisu, reguleerides valgustustingimusi ja liigilist koosseisu, parandades sellega<br />
puistu kasvu ja kvaliteeti ning mullas leiduvate toitainete kasutamist. Hooldusraietega on võimalik tõsta ka<br />
metsa majandamise pikaajalist tulukust. Hooldusraie kaudu parendatud puistul paraneb süsiniku sidumise<br />
võime.<br />
Ebapiisav hooldusraiete maht ei taga metsamajanduse pikaajalist ühtlast arengut ning puidutööstuse<br />
varustamist kvaliteetse toorainega. Hooldusraiete pindala peaks olema otseses sõltuvuses eelnevate aastate<br />
uuendusraiete pindalast ning seda ületama - metsa hooldatakse noorendiku eas mitu korda. Lähikümnendil<br />
oleks noorendike hooldusraie aastane vajadus erametsades esimese viie aasta jooksul kuni 30 000 ha aastas,<br />
järgmise viie aasta jooksul võib see mõnevõrra väheneda, kuid jääb ikkagi mitte alla 10 000 ha aastas.<br />
Metsamajanduse kui majandustegevuse suurim eripära, võrreldes teiste tegevusaladega, on ülipikk<br />
tootmisprotsess, s.t metsa kasvamise aeg. 2010. aastal võeti arvele ligi 14 000 ha ulatuses metsakahjustusi.<br />
Metsa hukkumise peamiseks põhjuseks on olnud tormikahjustused − tuuleheide ja -murd moodustavad<br />
202 Kui põllumajandusettevõtjate projektide rahastamiseks ettenähtud vahendeid ei kasutata ära täies ulatuses, võib ülejäänud<br />
vahendeid kasutada mittepõllumajandusliku ettevõtlusega tegelevate mikroettevõtjate projektide rahastamiseks.<br />
163
umbes 40% hukkunud puistute kogupindalast. Järgnevad taimehaigused ja putukakahjustused, vastavalt 18%-<br />
l ja 14%-l hukkunud puistute pindalast. Arvele võetud kahjustatud metsade pindala on paari eelmise aastaga<br />
võrreldes veidi suurenenud, seda peamiselt tormikahjustuste tõttu.<br />
Kahjustustest on endiselt olulisel kohal ka ulukikahjustused. Laialt levinud juure- ja tüvemädanikest tingitud<br />
kahju on samuti suur. Kogu metsaressursist on erinevate kahjustajate poolt mõjutatud ca 400 000 ha.<br />
Metsatulekahjude esinemissagedust arvestades jagunevad Eesti metsad suure, keskmise ja väikese tuleohuga<br />
aladeks. Enim levinud metsatulekahjude tekkepõhjustaja on inimene. Metsatulekahjude ärahoidmiseks on<br />
otstarbekaim metsamajandusvõtete rakendamine, puistute kujundamine vähem tuleohtlikeks ning teiste<br />
metsa kaitsvate meetmete rakendamine.<br />
Eesmärk<br />
Metsanduse kui maaelu lahutamatu osa toetamise üldeesmärk on jätkusuutlik ja tulemuslik metsa<br />
majandamine, mis soodustab metsa elujõulisuse tõstmist metsa liigilise koosseisu parandamise või muude<br />
metsakasvatusvõtete rakendamise kaudu, metsa bioloogilise mitmekesisuse, tervikliku ökosüsteemi ja<br />
kaitsefunktsiooni säilimist ja taastamist, aidates alal hoida metsa multifunktsionaalset rolli ning selle vaimset<br />
ja kultuurilist pärandit.<br />
Toetatavad tegevused<br />
Tegevused metsa majandusliku ja ökoloogilise elujõulisuse parandamiseks hõlmavad keskkonnateadlikku<br />
metsa majandusliku väärtuse parandamist, metsatulekahjudest või muudest loodusõnnetustest tingitud<br />
kahjustuste kõrvaldamist, kahjustatud metsa taastamist või kahjustuste (sealhulgas ulukikahjustused,<br />
metsapuude taimehaiguste ja kahjurite levik ja metsatulekahjud) ennetamist.<br />
Metsade elujõulisuse ja majandusliku väärtuse parandamine:<br />
• hooldusraied;<br />
• keskkonnasäästlike ja kliimateadlike metsamajandamisvõtete rakendamine (keskkonna- ja<br />
majanduslikult väärtuslikuma ja vähem tuleohtlikuma puistu kujundamine, kasvavate puude<br />
laasimine, metsa ja metsamaamulda säästvate seadmete ja tarvikute soetamine).<br />
Metsakahjustuste ennetamine, kõrvaldamine ja kahjustatud metsa taastamine:<br />
• metsatulekahjude või muude loodusõnnetuste poolt kahjustatud metsas kahjustuste kõrvaldamine<br />
ja kahjustatud metsa taastamine (kahjustunud metsas kahjustuste likvideerimine, kahjustatud metsa<br />
asemele uute metsapuutaimede istutamine ja metsapuutaimi kaitsvate võtete rakendamine);<br />
• metsatulekahjude ja muude loodusõnnetuste ennetamine (seire- ja teavitusvahendite ning<br />
signalisatsiooniseadmete hankimine, metsamaale juurdepääsu tagamine, s.h tuletõkestusribade- ja<br />
vööndite rajamine ning korrashoidmine ja tuletõrje veevõtukohtade ja nendele juurdepääsuteede<br />
korrashoidmine, ulukikahjustuste ja metsapuude taimehaiguste ja –kahjustuste ennetamine, sh<br />
metsa kaitsetarvikute soetamine ja kasutusele võtmine; vajadusel lõkke- ja õppe-/puhkekohtade<br />
rajamine või täiustamine või muude metsatulekahjude ja loodusõnnetuste vastu võetavate<br />
väikesemahuliste ennetusmeetmete rakendamine).<br />
Toetuse saajad<br />
• füüsilised ja eraõiguslikud juriidilised isikud, sealhulgas ettevõtjatest üksnes mikroettevõtjad, kelle<br />
omandis on metsamaa (edaspidi koos erametsaomanik);<br />
• metsaühistud, kelle omandis või kelle liikmete omandis on metsamaa.<br />
Miinimumnõuded toetuse taotlejale:<br />
• metsa elujõulisuse ja majandusliku väärtuse parandamise ning metsatulekahju ennetamise<br />
tegevuste korral saab toetust metsamaale, mille kohta koostatud inventeerimisandmed on kantud<br />
metsaressursi arvestuse riiklikkusse registrisse; seadmete ja tarvikute soetamiseks võivad toetust<br />
164
taotleda erametsaomanik ja metsaühistu, kelle omandis või kelle liikmete omandis on metsamaad,<br />
mille inventeerimisandmed on kantud metsaregistrisse;<br />
• hooldusraieks saab toetust mitte vähem kui 1 ha suuruse metsamaa kohta;<br />
• kahjustatud metsa kahjustuste kõrvaldamiseks ja kahjustatud metsa taastamise tegevusteks saab<br />
toetust alates 0,5 ha suuruse kahjustatud metsamaa kohta;<br />
• metsapuude taimehaiguste ja –kahjustuste ennetamismeetmed on kooskõlas riigi<br />
metsakaitsekavaga;<br />
• metsatulekahju ennetamismeetmeid kohaldatakse kõrgema ja keskmise tuleohuga maakondades<br />
asuvate metsade puhul riigi metsakaitsekava kohaselt ja toetust saavad üksnes metsaühistud.<br />
Taotluste hindamine<br />
Metsade elujõulisuse ja majandusliku väärtuse parandamise puhul eeldatakse keskkonnasäästlike ja<br />
kliimateadlike metsamajandamisvõtete rakendamist ning eelistatud on:<br />
• metsamaal elluviidavad tegevused;<br />
• metsaühistud, kellel on vähemalt 200 liiget;<br />
• seadmete ja tarvikute soetamise korral taotlejad, kes pole Eesti maaelu arengukava 2007–2013<br />
meetme 1.5 “Metsade majandusliku väärtuse parandamine ja metsandussaadustele lisandväärtuse<br />
andmine” kaudu metsatehnika ja tarvikute soetamiseks toetust saanud.<br />
Metsakahjustuste ennetamise, kõrvaldamise ja kahjustatud metsa taastamise puhul on eelistatud:<br />
• kahjustatud metsa taastamiseks ellu viidavad tegevused;<br />
• taotlejad, kelle omandis või metsaühistu puhul tema liikmete omandis olevast metsamaast on<br />
kahjustunud metsa pindala osakaal suurem;<br />
• metsatulekahju ennetamine korral metsaühistud, kellel on vähemalt 200 liiget või kes taotlevad<br />
toetust tuletõkestusvööndite, mille üheks osaks on tee, rajamiseks ja korrashoiuks.<br />
Toetuse määr<br />
Metsade elujõulisuse ja majandusliku väärtuse parandamine:<br />
• maksimaalne toetuse määr on kuni 40% abikõlbuliku kulu maksumusest;<br />
• metsamaal ellu viidavate tegevuste puhul võib anda toetust standardkulude alusel;<br />
• seadmete ja tarvikute soetamise korral on maksimaalne toetuse määr kuni 30% abikõlbuliku kulu<br />
maksumusest, kuid mitte üle 100 000 euro erametsaomaniku kohta programmiperioodil ja mitte<br />
rohkem kui 300 000 eurot metsaühistu kohta programmiperioodil.<br />
Metsakahjustuste ennetamine, kõrvaldamine ja kahjustatud metsa taastamine:<br />
• metsatulekahjude või muude loodusõnnetuste poolt kahjustatud metsas kahjustuste kõrvaldamisel<br />
ja kahjustatud metsa taastamisel on toetuse määr kuni 90% abikõlblike investeeringute summast<br />
ning toetust võib maksta standardkulude alusel;<br />
• metsatulekahjude ja muude loodusõnnetuste ja kahjustuste (seal hulgas ulukikahjustused ja<br />
metsapuude taimehaigused ja -kahjustused) ennetamisel on toetuse määr kuni 80% abikõlblike<br />
investeeringute summast, välja arvatud lõkke- ja õppe-/puhkekohtade rajamisel, kus toetuse määr<br />
on kuni 50% abikõlblike investeeringute summast, kuid mitte üle 20 000 euro metsaühistu kohta<br />
programmiperioodil.<br />
Rakendamise piirkond<br />
Metsatulekahju ennetamiseks lõkke- ja õppe-/puhkekohtade puhul on toetatavad üksnes need objektid, mis<br />
rajatakse nende metsalade tuleohu ennetamiseks, mis on metsa inventeerimisel määratletud I<br />
tuleohuklassiga (väga suur tuleoht) metsaaladeks.<br />
Seirenäitajad ja sihttasemed<br />
165
Indikaatori tüüp Indikaator Sihttasemed<br />
Väljundindikaator<br />
Toetatud metsaomandite arv<br />
(erametsaomanike ja metsaühistute puhul<br />
tema liikmete toetatud omandite arv)<br />
sh metsade elujõulisuse ja majandusliku<br />
väärtuse parandamine<br />
sh metsakahjustuste ennetamine,<br />
kõrvaldamine ja kahjustatud metsa taastamine<br />
2500<br />
2350<br />
150<br />
Kogu investeeringute maht (eurot) 21 500 000<br />
sh metsade elujõulisuse ja majandusliku<br />
väärtuse parandamine<br />
sh metsakahjustuste ennetamine,<br />
kõrvaldamine ja kahjustatud metsa taastamine<br />
19 500 000<br />
2 000 000<br />
Avaliku sektori kulud kokku (eurot) 9 300 000<br />
sh metsade elujõulisuse ja majandusliku<br />
väärtuse parandamine<br />
sh metsakahjustuste ennetamine,<br />
kõrvaldamine ja kahjustatud metsa taastamine<br />
7 800 000<br />
1 500 000<br />
Toetatud metsamaa pindala kokku (ha) 32 000<br />
sh metsade elujõulisuse ja majandusliku<br />
väärtuse parandamine (ha)<br />
sh metsakahjustuste ennetamine,<br />
kõrvaldamine ja kahjustatud metsa taastamine<br />
(ha)<br />
25 000<br />
7 000<br />
Metsandussaaduste töötlemine ja turustamine (art 27)<br />
Põhjendus<br />
Metsa- ja puidutööstussektor on põllumajanduse kõrval üheks oluliseks tööandjaks Eesti maapiirkonna<br />
elanikele. Koguni 86% metsa majandamise või puidu töötlemisega tegelevatest mikroettevõtetest omavad<br />
tootmistegevust täielikult või osaliselt maapiirkonnas 203 . Metsa- ja puidutööstussektoris tegutseb 4,3 % Eesti<br />
ettevõtetest ning 6,8% Eesti ettevõtete töötajatest 204 .<br />
Enamik metsa- ja puidutööstussektori ettevõtetest tegeleb metsamajandamise või puidutöötlemise<br />
valdkonnas (üle 75%). Metsa- ja puidutööstussektori ettevõtetest on 96% mikro- või väikeettevõtted,<br />
sealjuures 83% on mikroettevõtted. Samas mikro- ja väikeettevõtted toodavad lisandväärtust keskmiselt alla<br />
40% kogu sektori poolt toodetud lisandväärtusest (mikroettevõtted sealhulgas 12%) 205 , mis näitab, et just<br />
väiksemad metsa- ja puidutöötlemissektori ettevõtted annavad puidule vähem lisandväärtust.<br />
Metsa- ja puidutööstussektori mikro- ja väikeettevõtete põhivarasse investeerimine on toimunud sarnases<br />
rütmis teiste majandussektoritega. Majandussurutise aastatel (periood 2007-2009) vähenesid sektori mikroja<br />
väikeettevõtete investeeringud põhivarasse. Järgnevatel aastatel (2010-2011) on investeerimismahud taas<br />
203 “Toetuste vajadus metsamajanduse mikroettevõtetes”, Turu-uuringute AS, Koostaja: Hella Kaldaru, aprill 2009.<br />
204 Statistikaamet 2013.<br />
205 Statistikaameti (2013) andmetel perioodi 2007-2011 keskmised näitajad.<br />
166
suurenenud ning jõudmas 2007. aasta tasemele. Kogu sektori investeeringutest moodustavad mikro- ja<br />
väikeettevõtete investeeringud keskmiselt 48% (mikroettevõtted sealhulgas 14%) 206 . See näitab, et<br />
väiksematel metsa- ja puidutööstussektori ettevõtetel on vähem likviidset käibevara, väiksem võõrvahendite<br />
kasutamisvõimalus, pessimistlikum tulevikuvaade või piiratum turg.<br />
Puidutööstuse peamine ressursiallikas – mets – katab enam kui poole Eesti maismaast. Tulenevalt<br />
ressursirohkusest ja Eesti siseturu piiratusest tuleb antud sektori ettevõtjatel järjest enam leida võimalusi<br />
oma toodangu turustamiseks väljapoole Eestit. See eeldab aga innovaatiliste tootmisviiside rakendamist ning<br />
kõrgekvaliteedilist ja suuremamahulist tootmist. Eesti puidutöötlemisega tegelevad ettevõtjad, kes soovivad<br />
laieneda toodangu turustamisel välisturgudele, on pidanud seda takistavateks peamiseks probleemiks<br />
olemasolevate tootmismahtude ja teatud juhtudel ka toodangu kvaliteedi ebapiisavust.<br />
Eesmärk<br />
Üldeesmärk on metsandussaaduste töötlemise ning turustamisega tegelevate ettevõtjate lisandväärtuse ja<br />
müügimahtude kasv.<br />
Spetsiifilised eesmärgid:<br />
• Metsandussaadusi töötlevate ja turustavate mikro- ja väikeettevõtete poolt toodetava<br />
lisandväärtuse kasv nii metsa- ja puidutööstuse sektoris tervikuna kui ka sektori ühe töötaja kohta.<br />
• Metsandussaadusi töötlevate ja turustavate mikro- ja väikeettevõtete müügimahtude kasv.<br />
Toetatavad tegevused<br />
Toetatavad on järgmised tööstusliku töötlemise eelsed tegevused:<br />
• Metsandussaadusi töötlevate ja lisandväärtust andvate masinate ja seadmete ostmine, sh<br />
automaatika- ja infotehnoloogilised seadmed;<br />
• Metsandussaaduste turundamine (infokandja või jaotusmaterjali koostamine, veebilehtede loomine,<br />
messidel osalemine ja turu-uuringute teostamine).<br />
Tööstusliku töötlemise eelse tegevusena käsitletakse mikro- ja väikeettevõtete poolt tehtavaid<br />
investeeringuid.<br />
Toetuse saajad<br />
Maapiirkonnas tegutsevad metsa- ja puidutööstussektori mikro- ja väikeettevõtete kriteeriumitele vastavad<br />
äriühingud, füüsilisest isikust ettevõtjad ja metsaühistud.<br />
Miinimumnõuded toetuse saajale:<br />
• metsa- ja puidutööstuse valdkonna müügitulu oli taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud<br />
majandusaastal vähemalt 10 000 eurot;<br />
• toetuse saaja tegeles taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kahel järjestikusel majandusaastal<br />
puiduliste metsandussaaduste töötlemise või metsa majandamisega ning nimetatud tegevuste<br />
müügitulu moodustas igal taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kahel järjestikusel<br />
majandusaastal kogumüügitulust vähemalt 50%.<br />
Taotluste hindamine<br />
Eelistatakse taotlejat:<br />
• kelle majandustegevus on jätkusuutlik (vaadeldakse ärikasumi ja müügitulu suhet, käibevara ja<br />
lühiajaliste kohustuste suhet, töötaja kohta makstavat keskmist töötasu);<br />
• kelle poolt ühe töötaja kohta toodetav lisandväärtus on olnud stabiilne või kasvav;<br />
• kelle müügitulu on olnud stabiilne või suurenev.<br />
Toetuse määr<br />
• Maksimaalne toetuse määr on kuni 40% abikõlbuliku kulu maksumusest.<br />
• Maksimaalne toetussumma on kuni 200 000 eurot toetuse saaja kohta programmiperioodil kokku.<br />
206 Statistikaameti (2013) andmetel perioodi 2007-2011 keskmised näitajad.<br />
167
• Kalendriaastas ei või toetuse maksimaalne summa ühe taotleja kohta olla suurem kui taotluse<br />
esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta kahekordne müügitulu.<br />
Lisaks võivad ettevõtjad kasutada finantskorraldusvahendite raames antavat abi.<br />
Rakendamise piirkond<br />
Eesti maapiirkond<br />
Seirenäitajad ja sihttasemed<br />
Indikaatori tüüp Indikaator Sihttasemed<br />
Väljundnäitaja<br />
Toetatud projektide arv 105<br />
Tehtud investeeringute maht (eurot) 15 110 000<br />
Avaliku sektori kulud kokku (eurot) 6 0<strong>45</strong> 000<br />
Tootjarühmade loomine (art 28)<br />
Põhjendus<br />
Tootjarühmade loomise toetamine on oluline nii põllumajandustootjate, kui ka erametsaomanike puhul.<br />
Väikestel põllumajandustootjatel on piiratud ressursside tõttu raske üksi edukalt hakkama saada oma<br />
toodete müügieelse ettevalmistuse, töötlemise ja turustamisega. Koondumine tootjarühmadesse aitab neil<br />
resusse liita ning ühiselt toime tulla nende ees seisvate väljakutsetega, mis on seotud turunõuete muutumise<br />
ja karmistumisega, kasvanud konkurentsiga nende toodangu turustamisel ning turgude<br />
kontsentreerumisega.<br />
Põllumajandustootjad on väikesed võrreldes töötleva tööstuse ja kaubandusega. 2010. aastal ulatus SA<br />
andmetel vaid 7-e põllumajandustootja müügitulu üle 5 miljoni euro samas kui peamises<br />
põllumajandustooteid kokku ostvas sektoris, toiduainete tööstuses, oli selliseid ettevõtteid 42 207 .<br />
Põllumajandustoodangust üsna suur osa on toodetud pisemate ettevõtjate poolt, kuid nende<br />
läbirääkimispartneritena töötlevas tööstuses ja jaekaubanduses domineerivad suuremad ettevõtjad. Alla 20<br />
töötajaga põllumajandusettevõtted moodustasid kogu põllumajandusettevõtet arvust 89% ja nende<br />
müügitulust 38%, põllumajandusettevõtete kogu müügitulu oli 0,47 miljardit eurot, toiduainete tööstuses<br />
olid vastavad näitajad 66,2%, 7% ja 1,12 miljardit eurot ning toidukaupade ja jookide jaekaubanduses<br />
vastavalt 91,3%, 7% ja 1,99 miljardit eurot. Seega on põllumajandussektor toidutarneahela lülidest kõige<br />
enam killustunud ning põllumajandustootjate ühistegevuse arendamisel on suur tähtsus toidutarneahela<br />
harmoonilise toimimise saavutamisel. Ühise mütsi alla grupeerumine annab ka väikematele<br />
põllumajandustootjatele võimaluse olla võrdväärsem partner enam kontsentreerunud töötleva tööstuse ja<br />
jaekaubandusega hinnaläbirääkimiste pidamisel.<br />
Turustamisel on oluliseks teadmised ja oskused müügi korraldamisel, pideva kaubapakkumise tagamine ja<br />
piisavad kogused. Omatoodetud põllumajandustoodete ühisturustamisega on võimalik saavutada kasumi<br />
teenimiseks vajalik maastaabiefekt, tagada pidev kaubapakkumine ning arendada välja kompetents<br />
äritehingute sõlmimiseks nii koduturul kui ka ekspordiks. Nii näiteks tegeles ekspordiga kaheteistkümnest<br />
2010. aastal tootjarühmana tunnustatud tulundusühistust seitse, kes müüsid väljaspool Eestit keskmiselt<br />
52% oma liikmete toodangust. Horisontaalsest koostööst tulenev maastaabiefekt laiendab oluliselt tootjate<br />
turustusvõimalusi.<br />
207 Vastavaid andmeid ei avaldata spetsialiseerimata jaemüügi (domineerivad toidukaubad ja joogid) kaupluste ning toidukaupade,<br />
jookide ja tubakatoodete jaemüügile spetsialiseeritud kaupluste kohta.<br />
168
Ühiselt turustamine soodustab toodangu kvaliteedistabiilsuse jälgimist ja tõstmist ning toodetele<br />
lisandväärtuse andmist. Ühise turustamise korral on vaja tagada kõigi tootjate toodangu kõrge kvaliteet, sest<br />
ka ühe liikme ühekordne eksimus võib rängalt kahjustada kõigi koondunud tootjate majanduslikke huve<br />
pikema perioodi jooksul. Liikmete toodangu kvaliteeti aitavad tõsta üheskoos organiseeritud koolitused,<br />
tootmissisendite ja seadmete ühishanked. Eesti Maaülikooli poolt 2011. aastal läbi viidud uuringus 208 tõid<br />
küsitletud põllumajandustootjad ühe ühistegevuse positiivse joonena välja selle, et tulundusühistu võtab<br />
enda peale põllumajandustootmisega paratamatult kaasnevad muud tegevused (sh koolituste korraldamise<br />
ja tootmissisendite soodsate ostuvõimaluste otsimise, turunduse jms) ning võimaldab<br />
põllumajandustootjatel keskenduda tootmisele.<br />
Toodangu kvaliteedi ja sissetulekute kasvades on järgmiseks loogiliseks sammuks veelgi suurema kasumi<br />
teenimine andes toodangule täiendavat lisandväärtust kas siis müügieelse parema ettevalmistuse (näiteks<br />
toodangu sorteerimise, puhastamise, pakendamisega) või töötlemisega. Müügieelse ettevalmistuse taseme<br />
tõstmiseks ja töötlemise alustamiseks on aga vajalikud suuremahulised investeeringud, milleks liikmetel<br />
üksikuna sageli vahendeid ei jätku. Seega on tootjarühmade loomise toetamine oluline teadmussiirde<br />
edendamisel, põllumajandustoodete kvaliteedi tõstmisel ning põllumajandustootjate tootmisahela<br />
kõrgematesse lülidesse integreerimisel.<br />
Ka on märkimisväärne, et ühistegevus soodustab innovatsiooni ning investeeringuid teadus- ja<br />
arendustegevusse. Kui arvestada, et aastatel 2010-2011 määrati meetmest 1.7.1 „Põllumajandus- ja<br />
toidusektoris ning metsandussektoris uute toodete, töötlemisviiside ja tehnoloogiate arendamise alane<br />
koostöö“ toetust kokku üldse vaid 14-le projektile ning neist 5 olid põllumajandustootjate tulundusühistute<br />
või neile kuuluvate äriühingute omad, siis on selgelt näha ühistegevuse ja teadus- ja arendustegevuse<br />
positiivset seost.<br />
Erametsaomanikke koondavad metsaühistud, kes valdavalt tegutsevad MTÜ vormis, pakuvad liikmetele küll<br />
tõhusat tuge teadmussiirdes (mida toetatakse ka siseriiklike meetmetega), kuid liikmete metsamaterjali<br />
müügist saadavate sissetulekute suurendamiseks jäävad nad üksikult nõrgaks. Eesti metsaühistud abistavad<br />
metsaomanikke lisaks nõustamisele ka puidu müügil ja laiemalt metsade majandamisel, kuid toodangu<br />
kogused on nii liiga väikesed võrreldes turu tegeliku mahuga ja hinnaläbirääkimistel efekti ei saavutata.<br />
Seevastu kohalike metsaühistute liikmete väikeste puidukoguste koondamine ühte turustuskanalisse<br />
võimaldab saada konkurentsivõimelisemat hinda. See ongi põhjuseks, miks metsaühistute poolt on ellu<br />
kutsutud müügitegevusele suunatud üle-eestiline tulundusühistu vormis tegutsev Keskühistu Eramets. Töö<br />
kohalike metsaühistute ja keskühistu vahel on korraldatud põhimõttel, et kohalik metsaühistu organiseerib<br />
materjali ostu metsaomanikult, aitab vajadusel raiete ja autotranspordi organiseerimisel, abistab<br />
dokumentide vormistamisel ning keskühistu peab müügiläbirääkimisi, sõlmib lepinguid (sh ka ekspordiks)<br />
ning turustab puidu sõlmitud lepingute alusel. Keskühistu liikmete arv (2011. a lõpuks oli liikmeid kokku 13,<br />
2010. a liitus 2 metsaühistut, 2011. a 1 metsaühistu), vahendatava puidu kogus (2010. a 50 000 tm ja 2011. a<br />
95 000 tm) ja müügitulu (2009. a 0,6 mln eurot, 2010. a 2,4 mln eurot ja 2011. a 4,6 mln eurot) on aastaaastalt<br />
kasvanud kuid tema turuosa on ikka veel väga väike. Seega on keskühistu tööpõld erametsaomanike<br />
usalduse võitmisel suur, eriti arvestades seda, et valdav enamus erametsaomanikke ei ole veel avastanud<br />
isegi kohalike metsaühistute poolt pakutavaid hüvesid (kohalikud metsaühistud koondavad vaid ca 5%<br />
erametsaomanike üldarvust).<br />
Metsaomanike oma turustusorganisatsioonide teke omab positiivset mõju Eesti puiduturu suurendamisele,<br />
sest kasutusse võetakse rohkem seni kasutama püsinud väikemetsaomanike metsi. Eesti erametsaomanike<br />
struktuuris domineerivad väikemetsaomanikud, kellel reeglina puuduvad kindlad partnerid puiduturul ning<br />
hirm äris petta saada on suur. Kui neid teenindab metsaomanike endi turustusorganisatsioon, siis on nad<br />
hoopis altimad tegema puidumüügiotsuseid. Samuti võetakse kasutusele kehvemaid lanke, mis<br />
puidufirmadele seni vähe huvi on pakkunud.<br />
Kuna puidu kokkuostu ja töötlemise turud on Eestis jaotatud tugevate ja sageli ka väliskapitalil tuginevate<br />
ettevõtjate poolt, siis on ühistulises vormis tarneahelas ülespoole liikumine väga keeruline. Siiski, ühistute<br />
208 Uuring „Tootjarühmade toetamine maaelu arengukava raames ja selle mõju põllumajandussektori konkurentsivõime kasvule“,<br />
2011. a, Eesti Maaülikool,<br />
http://www.agri.ee/public/juurkataloog/UURINGUD/uuring_maaelu_tootjaryhmad_2011.pdf<br />
169
turujõu kasvades, pole seegi võimatu, eriti arendades näiteks mõnda alternatiivset ja innovatiivset suunda.<br />
Seega on ühistulise tegevuse areng oluline metsaomanike integreerimiseks kõrgematesse tarneahela<br />
lülidesse.<br />
Eesmärk<br />
Üldeesmärk on põllumajandusega tegelevate ettevõtjate ja erametsaomanike konkurentsivõime tõstmine ja<br />
turujõu suurendamine läbi nende ühise majandustegevuse edendamise.<br />
Spetsiifilised eesmärgid:<br />
• Administratiivselt ja majanduslikult jätkusuutlike tootjarühmade loomine ja arendamine, nende<br />
müügitulu ja liikmete arvu kasv.<br />
• Põllumajandus- ja metsandustoodete ühisturustuse osatähtsuse kasv põllumajandussektori ja<br />
metsandussektori müügitulus.<br />
• Ühiselt müügiks ettevalmistatud ja töödeldud põllumajandus- ja metsandustoodete osatähtsuse<br />
suurenemine tootjarühmade müügitulus.<br />
• Tootjarühmadesse kuuluvate tootjate tootmise ja toodangu turunõuetele vastavaks viimine, äri- ja<br />
turundusoskuste arendamine ning uuendusprotsesside korraldamine ja lihtsustamine.<br />
Toetatavad tegevused<br />
Toetatakse tegevusi, mis on seotud tootjarühma loomise ja arendamisega. Kasutatud seadmete või kauba<br />
ostmine loetakse abikõlblikuks juhul, kui seade või kaup ei ole vanem kui kolm aastat (tootmisaasta), selle<br />
ostmiseks ei ole kasutatud EL, siseriiklikku või välisabi toetust.<br />
Toetuse saajad<br />
Toetuse saajateks võivad olla:<br />
• põllumajandustootjaid ühendavad tunnustatud tootjarühmad;<br />
• erametsaomanikke ühendavad tunnustatud tootjarühmad.<br />
Toetuse saaja peab olema mikro-, väike- või keskmise suurusega ettevõtja (VKE) 209 . Peamised nõuded<br />
tunnustatud tootjarühmadele on toodud peatükis Põhilised nõuded tunnustatud tootjarühmale.<br />
Põhilised nõuded tunnustatud tootjarühmale<br />
Põhilised nõuded tunnustust taotlevale ja tunnustatud põllumajandustootjaid ühendavale tootjarühmale<br />
on järgmised:<br />
• tootjarühma eesmärgiks on ühiselt turustada oma liikmete või liikmeks olevate tulundusühistute<br />
liikmete toodetud põllumajandustooteid ja nende töötlemisel saadud tooteid;<br />
• tootjarühm määratleb põllumajandustooted ja nende töötlemisel saadud tooted, mille<br />
ühisturustamisega ta oma peamise tegevusalana tegeleb (edaspidi tunnustatud toode);<br />
• tootjarühm tegutseb tulundusühistu vormis;<br />
• tootjarühm on asutatud tegutsemaks kauem kui viis aastat;<br />
• tootjarühmal on vähemalt viis sõltumatut 210 liiget, kes on kas:<br />
o äriregistrisse kantud ettevõtjad, kes toodavad tunnustatud toodet ja turustavad seda läbi<br />
tootjarühma, ning kelle omatoodetud põllumajandustoodete ja nende töötlemisel saadud<br />
toodete müügist saadud müügitulu moodustas eelneval majandusaastal vähemalt 50% selle<br />
ettevõtja kogu müügitulust ning ületas 4 000 eurot majandusaasta kohta;<br />
o või põllumajandustootjaid ühendavad tunnustatud tootjarühmad;<br />
209 Komisjoni määruse (EÜ) nr 800/2008, EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi<br />
tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus), artikli 2 punkti 7 tähenduses mikro-, väikese või keskmise<br />
suurusega ettevõtja.<br />
210 Sõltumatud on ettevõtjad, kes ei ole partner- või seotud ettevõtjad komisjoni määruse (EÜ) nr 800/2008, 6. august 2008, EÜ<br />
asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine<br />
grupierandi määrus) lisa 1 tähenduses.<br />
170
• tootjarühma liikmetest vähemalt 80% on tunnustatud toodet tootvad ja turustavad äriregistrisse<br />
kantud ettevõtjad või neid koondavad tulundusühistud. Kui tootjarühm on tõuaretusühistu, kelle<br />
tunnustatud tooteks on tõuloom, siis peab tõuloomade kasvatamise ja müügiga tegelema vähemalt<br />
10% tema liikmetest.;<br />
• tootjarühmal on äriplaan tunnustatud toote tootmise, töötlemise ja ühisturustamise ning<br />
tootjarühma arengu planeerimiseks (sh kavandatakse liikmete arvu ja müügitulu kasv). Äriplaanis<br />
kavandatud tegevused on konkreetsed ja asjakohased ning tootjarühm viib äriplaanis kavandatud<br />
tegevused ellu.;<br />
• tootjarühmal on liikmetele kohustuslik ühine eeskiri tunnustatud toodete tootmiseks, töötlemiseks<br />
ja ühisturustamiseks ning selle vastuvõtmise ja muutmise kord. Tootjarühm näeb eeskirjas või<br />
põhikirjas ette meetmed liikmete tunnustatud toodete toodangu müügi suurendamiseks läbi<br />
tootjarühma.;<br />
• tootjarühm tagab, et nende liikmete puhul, kes on olnud tunnustatud tootjarühma liikmed kauem<br />
kui aasta, moodustab liikmete turustatud tunnustatud toodete summaarsest müügitulust müük läbi<br />
tootjarühma või tootjarühma kontrolli all 211 oleva äriühingu igal aastal vähemalt 75%;<br />
• tootjarühma või tootjarühma kontrolli all 211 oleva äriühingu minimaalne aastane müügitulu<br />
tootjarühma liikmete või liikmeks olevate tulundusühistute liikmete poolt toodetud<br />
põllumajandustoodete ja nende töötlemisel saadud toodete ühisest turustamisest on üldjuhul<br />
35 000 eurot; kui tavatootmisviisiga toodetud lehmapiima, teravilja, õliseemnete ja nimetatud<br />
toodete töötlemisel saadud toodete turustamisest saadud müügitulu kas koos või eraldi moodustab<br />
tootjarühma müügitulust 50% või enam, siis 350 000 eurot;<br />
• tootjarühm järgib liikmete võrdse kohtlemise põhimõtet;<br />
• tootjarühma liikmete hulgas ei ole põllumajandustootjaid, kes on kuulunud viimase kolme aasta<br />
jooksul mõnda teise tootjarühma tunnustatud tootele sarnase, so sama Eesti majanduse<br />
tegevusalade klassifikaator 2008 alagruppi raames toodetava, tunnustatud toote ühismüügiga<br />
tegelevasse tunnustatud tootjarühma (va tõu- ja sordiaretusühistud) ning nende liikmete arv, kes on<br />
kuulunud rohkem kui kolm aastat tagasi mõnda teise eelnimetatud toojarühma ei ületa 20%.<br />
Põhilised nõuded tunnustust taotlevale ja tunnustatud erametsaomanikke ühendavale tootjarühmale on<br />
järgmised:<br />
• tootjarühma eesmärgiks ja peamiseks tegevusalaks on oma liikmeks olevatesse metsaühistutesse<br />
kuuluvate erametsaomanike 212 toodetud puidu ning selle töötlemisel saadud toodete ühine<br />
turustamine;<br />
• tootjarühm tegutseb tulundusühistu vormis;<br />
• tootjarühm on asutatud tegutsemaks kauem kui viis aastat;<br />
• tootjarühmal on vähemalt viis sõltumatut liiget;<br />
• tootjarühma kõik liikmed on metsaühistud 213 ;<br />
• tootjarühmal on äriplaan puidu ja selle töötlemisel saadud toodete tootmise, töötlemise ja<br />
ühisturustamise planeerimiseks ning tootjarühma arendamiseks (sh kavandatakse liikmete arvu ja<br />
müügitulu kasv). Äriplaanis kavandatud tegevused on konkreetsed ja asjakohased ning tootjarühm<br />
viib äriplaanis kavandatud tegevused ellu.;<br />
• tootjarühmal on liikmetele kohustuslik ühine eeskiri metsaraiete läbiviimiseks ja uue metsa<br />
istutamiseks ning selle vastuvõtmise ja muutmise kord. Tootjarühm näeb eeskirjas või põhikirjas ette<br />
meetmed liikmeks olevatesse metsaühistutesse kuuluvate erametsaomanike puidu müügi<br />
suurendamiseks läbi tootjarühma.;<br />
211 Hääleõigusest ja osakutest või aktsiatest vähemalt 51% kuulub tootjarühmale.<br />
212 Metsaseaduse § 10 lõike 2 punkti 4 tähenduses. Erametsaomanik Metsaseaduse tähenduses on füüsiline ja eraõiguslik juriidiline<br />
isik, kellel on metsamaa.<br />
213 Metsaseaduse § 10 lõike 2 punkti 5 tähenduses. Metsaühistu Metsaseaduse tähenduses on mittetulundusühing või<br />
tulundusühistu, mille põhikirjakohane tegevus on metsa majandamine ning mille liikmed on füüsilised või eraõiguslikud juriidilised<br />
isikud, kellel on metsamaa.<br />
171
• tootjarühma minimaalne aastane müügitulu liikmeks olevatesse metsaühistutesse kuuluvate<br />
erametsaomanike poolt toodetud puidu ning selle töötlemisel saadud toodete ühisest turustamisest<br />
on 1 000 000 eurot;<br />
• tootjarühm järgib liikmete võrdse kohtlemise põhimõtet;<br />
• tootjarühma liikmete hulgas ei ole metsaühistuid, kes on kuulunud viimase 3 aasta jooksul mõnda<br />
teise erametsaomanikke ühendavasse tunnustatud tootjarühma ning nende liikmete arv, kes on<br />
kuulunud rohkem kui kolm aastat tagasi mõnda teise eelnimetatud toojarühma ei ületa 20%.<br />
Tootjarühma tunnustamise menetlus<br />
Tootjarühm tunnustamine on menetlus, mille käigus hinnatakse tootjarühma vastavust Euroopa Liidu ühise<br />
põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele ning MAKile.<br />
Tootjarühma tunnustamise taotlemiseks esitab tootjarühm taotluse PRIAle. PRIA moodustab taotluste<br />
hindamiseks hindamiskomisjoni, vaatab taotluse läbi ja ning teeb taotluse kontrollimise tulemusel ning<br />
hindamiskomisjoni hinnangu alusel otsuse tootjarühma tunnustamise või tunnustamisest keeldumise või<br />
tunnustuse kehtetuks tunnistamise kohta. Tootjarühm tunnustatakse, kui ta vastab kehtestatud nõuetele.<br />
Tootjarühm tunnustatakse tähtajatult.<br />
Taotluste hindamine<br />
Juhul, kui nõuetele vastavuse kontrolli edukalt läbinud taotluste rahuldamiseks ei jätku piisavalt vahendeid,<br />
koostatakse hindamiskriteeriumide alusel nõuetele vastavate taotluste rahastamise paremusjärjestused<br />
tegevusvaldkondade 214 lõikes. Rahuldamisele kuuluvad parimad taotlused.<br />
Eelkõige hinnatakse järgmist:<br />
• eelistatakse tootjarühma, kelle müügitulu tema liikmete toodetud põllumajandustoote ja selle<br />
töötlemisel saadud toote või puidu ja selle töötlemisel saadud toodete turustamisest on suurem;<br />
• eelistatakse suurema liikmete arvuga tootjarühma;<br />
• eelistatakse mahepõllumajandustoodetele spetsialiseerunud tootjarühma.<br />
Toetuse määr<br />
Toetust antakse kindlasummalise toetusena iga-aastaste osamaksete teel. Toetust saab taotleda viie aasta<br />
jooksul alates tunnustamise kuupäevast kokku kuni 500 000 eurot. Viimane osa makstakse välja vaid juhul,<br />
kui äriplaan on nõuetekohaselt rakendatud.<br />
Tootjarühma maksimaalne toetus arvutatakse lähtuvalt tootjarühma aastasest müügitulust, mis on<br />
põllumajandustootjaid ühendava tulundusühistu puhul saadud tema liikmete või tema liikmeks olevate<br />
tulundusühistute liikmete poolt toodetud põllumajandustoodete turustamisest või erametsaomanikke<br />
ühendava tulundusühistu puhul tema liikmeks olevate metsaühistute liikmeks olevate erametsaomanike<br />
poolt toodetud puidu turustamisest, alljärgnevalt:<br />
Toetuse maksimaalne määr (%)<br />
müügitulule müügitulu osale,<br />
suurusega kuni mis ületab<br />
1 000 000 eurot 1 000 000 eurot<br />
Toetuse maksimaalne<br />
suurus kokku,<br />
eurot<br />
Esimese ja teise aasta 10 5 100 000<br />
jooksul<br />
Kolmanda aasta jooksul 8 4 100 000<br />
Neljanda aasta jooksul 6 3 100 000<br />
Viienda aasta jooksul 4 2 100 000<br />
214 Teravilja, õliseemnete ja valgurikaste taimede turustamine, loomakasvatustoodete (v.a lehmapiim ja -piimatooted) turustamine,<br />
lehmapiima ja -piimatoodete turustamine, muude põllumajandustoodete turustamine ja metsandus.<br />
172
• Toetuse arvutamise aluseks oleva müügitulu hulka ei arvestata mitteliikmetelt kokku ostetud toodangu<br />
müügist saadud tulu ja tootjarühma liikmeks oleva teise tunnustatud tootjarühma liikmete toodangu<br />
vahendamisest saadud tulu 5 aasta jooksul alates selle teise tootjarühma tunnustamise kuupäevast.<br />
• Toetuse arvutamise aluseks oleva müügitulu hulka arvestatakse tootjarühma liikmete toodangu müük<br />
läbi tootjarühma kontrolli all 211 oleva äriühingu.<br />
Rakendamise piirkond<br />
Eesti<br />
Seirenäitajad ja sihttasemed<br />
Indikaatori tüüp Indikaator Sihttase<br />
Väljundnäitaja<br />
Toetatud tootjarühmade arv<br />
sh, tootjarühmade arv, kes:<br />
• kohandavad liikmete toodangut ja<br />
tootmisprotsessi turunõuetele vastavaks;<br />
• turustavad kaupa ühiselt;<br />
• rakendavad ühist tootmiseeskirja;<br />
• arendavad muid tegevusi (n äri- ja<br />
turustusoskuste<br />
arendamine,<br />
uuendusprotsesside korraldamine ja<br />
lihtsustamine).<br />
Avaliku sektori kulud kokku (eurot) 5 580 000<br />
Toetatud tootjarühmadesse kuuluvate ettevõtjate arv 150<br />
15<br />
15<br />
15<br />
15<br />
15<br />
Põllumajanduslik keskkonnatoetus (PKT) (art 29)<br />
Põhjendus<br />
Mitmekesine loodus, kaunid maastikud, kohalikud tõud ja sordid, viljakas muld, puhas vesi ja õhk on avaliku<br />
hüve valdkonnad, millel on kõrge ühiskondlik nõudlus ja mida põllumajanduspoliitika olulisel määral<br />
mõjutab. Kuna põllumajandustootmine nagu iga teinegi majandusharu püüdleb majandusliku efektiivsuse ja<br />
konkurentsivõimelisuse poole, ei toodeta avalikke hüvesid, millega kaasnevad ettevõtetele üldjuhul<br />
täiendavad kulud või saamata jäänud tulu, sellekohaste hüvitisteta piisaval hulgal.<br />
Põllumajanduslik keskkonnatoetus (PKT) on põllumajanduspoliitikas väga tähtsal kohal, kuna selle meetme<br />
kaudu on võimalik aidata kaasa avalike hüvede piisavale pakkumisele. Toetusega hüvitatakse tavapärasest<br />
(õigusaktidega juba määratletud, nö omavastutuse normidest) keskkonnasõbralikumate, kuid samas<br />
kulukamate tegevustega kaasnevad kulud või saamata jäänud tulu. PKT näol on tegemist meetmega, mida<br />
liikmesriigid peavad oma arengukavade kaudu rakendama.<br />
Meede on üles ehitatud nii, et sellega oleks võimalik suunata kogu põllumajanduskeskkonna valdkonna<br />
arengut. Meetme kujundamise juures on võetud arvesse vastavaid riiklikke strateegiaid ja arengukavasid,<br />
mille kaudu on määratletud nö avalik nõudlus. Aluseks on ka mitmesugused seireprogrammid ja uuringud,<br />
mis annavad ülevaate põllumajanduskeskkonna alaste avalike hüvede seisundist (nö pakkumise määrast).<br />
Sellest tingituna on ka PKT abil avalike hüvede pakkumisse sekkumise määr erinevate valdkondade puhul<br />
erinev.<br />
Eesti on PKT meetmeid rakendanud alates 2000. aastast. Esialgu rakendati neid riigieelarve vahenditest<br />
eesmärgiga olla maksimaalselt valmis ELiga liitumise järgseks rakendamiseks. Järgneval kahel EL<br />
finantsperioodil rakendatud PKT meede oli eelarvevahenditelt üks suuremaid MAK meetmeid. MAK 2007-<br />
2013 raames rakendati 5 meedet: keskkonnasõbraliku majandamise toetus (ca 2/3 põllumaast hõlmanud<br />
meede, mille tervikpaketis esitati üksikuid nõudeid mitmete põllumajanduskeskkonna valdkondade<br />
173
küsimuste lahendamiseks), mahepõllumajandusliku tootmise toetus, poolloodusliku koosluse hooldamise<br />
toetus (üksnes Natura 2000 aladel), ohustatud tõugu looma pidamise toetus (3 hobusetõugu, 1 veisetõug),<br />
kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (Sangaste rukis).<br />
Meetmete senise rakendamise otsese positiivse tulemusena saab esile tõsta põllumajandustootjate<br />
keskkonnateadlikkuse suurenemist, tootmistegevuse paremat planeerimist, poollooduslike koosluste<br />
hooldamise aktiveerumist ning keskkonnasõbraliku põllupidamise ja mahepõllumajanduse aasta-aastast<br />
laienemist.<br />
Teisalt ei ole seni piisavalt tähelepanu pööratud spetsiifilistele keskkonnaküsimustele, näiteks mullakaitsele.<br />
Seni ei ole olnud ka eraldi toetust keskkonnasõbraliku aianduse viljelemiseks.<br />
Kuna PKT koosneb mitmetest erinevatest valdkondlikest toetustest, on täpsem põhjendus nende<br />
rakendamiseks toodud iga meetme juures.<br />
Eesmärk<br />
Meetme üldeesmärgid on järgmised:<br />
• soodustada keskkonnasõbralike majandamisviiside kasutuselevõttu ja jätkuvat kasutamist<br />
põllumajanduses;<br />
• säilitada ja suurendada elurikkust ja maastikulist mitmekesisust;<br />
• suurendada põllumajandustootjate keskkonnateadlikkust.<br />
Toetatavad tegevused<br />
Meede koosneb järgmistest omavahel kombineeritavatest toetustest:<br />
• Põllumajandusliku keskkonnatoetuse põhitoetus ehk keskkonnasõbraliku majandamise toetus;<br />
• Põllumajandusliku keskkonnatoetuse lisatoetus;<br />
• Põllumajandusliku keskkonnatoetuse eritoetus.<br />
Keskkonnasõbraliku majandamise toetus hõlmab endas mitmeid eelmiste eelarveperioodide jooksul edukalt<br />
rakendatud ja positiivse keskkonnamõjuga tegevusi, mis kokku moodustavad ühe toetuse. Toetuse taotlejal<br />
ei ole nende hulgast võimalik valida üksikuid tegevusi, mille kohta soovitakse toetust saada.<br />
Lisatoetusena rakendatakse järgmisi toetusi:<br />
• mullakaitse toetus;<br />
• keskkonnasõbraliku aianduse avamaa köögivilja, ravim- ja maitsetaimede kasvatamise toetus ning<br />
maasikakasvatuse toetus.<br />
Lisatoetust on võimalik taotleda üksnes koos keskkonnasõbraliku majandamise toetusega.<br />
Eritoetus hõlmab endas järgmisi toetusi:<br />
• keskkonnasõbraliku aianduse puuvilja- ja marjakasvatuse toetus<br />
• poolloodusliku koosluse hooldamise toetus;<br />
• ohustatud tõugu looma pidamise toetus;<br />
• kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus;<br />
Eritoetuse saamiseks ei pea taotleja olema endale võtnud keskkonnasõbraliku majandamise või lisatoetuse<br />
kohustust, kuid ta võib selle endale võtta.<br />
Erinevate põllumajanduslike keskkonnatoetuste eesmärke ja tingimusi kirjeldatakse vastavates<br />
meetmelehtedes.<br />
Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (art 29)<br />
Põhjendus<br />
Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hoiduma sellele<br />
kahju tekitamast. Eesti säästva arengu seaduse kohaselt kitsendatakse omandi käsutamise ja ettevõtlusega<br />
tegelemise vabadust, lähtudes vajadusest kaitsta loodust kui inimkonna ühisvara ja rahvuslikku rikkust.<br />
Eelnevast tulenevalt on keskkonnaalaste riiklike õigusaktidega kehtestatud põllumajandustootmisele mitmeid<br />
piiranguid, mis aitavad ära hoida põllumajandustootmisega kaasnevat keskkonnareostust ja elurikkuse<br />
174
vähenemist. Samas ei taga need piirangud veel head mulla- ja veekvaliteeti ning liikide, ökosüsteemide ja<br />
maastike mitmekesisuse säilimist. Täiendavate piirangute kehtestamine võib aga mõjutada märkimisväärselt<br />
põllumajandustootjate konkurentsivõimet. Seetõttu on Eestis alates 2001. aastast makstud neile<br />
põllumajandustootjatele, kes on olnud nõus võtma endale täiendavate piirangute täitmise kohustuse,<br />
keskkonnasõbraliku põllumajanduse toetusi, millega hüvitatakse täiendavate keskkonnapiirangutega<br />
kaasnevad saamata jäänud tulu ja lisakulud. Kui ELiga liitumise eelselt rakendati meetmeid üksikutel nö<br />
testaladel, siis alates 2004. aastast on meetmeid rakendatud üleriigiliselt, kattes 2012. a ligi 2/3 põllumaast.<br />
PMK püsihindamise tulemusena võib öelda, et senine keskkonnasõbraliku tootmise ja majandamise<br />
meetmete rakendamine on põllumajanduskeskkonnale üldiselt positiivselt mõjunud. Seireettevõtetes läbi<br />
viidud N-, P-, K-bilansiuuringu tulemusi võib keskkonna keemilise koormuse vähenemise ja vee kvaliteedi<br />
paranemise seisukohalt hinnata heaks, mullaviljakuse osas aga negatiivseks. Ühelt poolt võib väita, et on<br />
mõnevõrra vähenenud veereostuse risk toiteelementide väljaleostumise osas võrreldes ÜPP toetusi saavate<br />
tootjatega, kes ei liitunud PKT toetuse skeemiga, samas aga ilmneb aasta aastalt süvenev muldade<br />
väljakurnamise oht (pidevalt vähenev P ja K sisend ei kata tegelikku P ja K vajadust). Selle üheks põhjuseks<br />
võib kohati olla oskamatu ja valesti ajastatud väetiste kasutamine, mille tõttu osa taimetoiteelementidest<br />
kantakse mullast välja.<br />
Ajavahemikus 2007.-2010. a vähenes mineraalväetiste kasutamine (tõenäoliselt nende hinna tõttu) ja<br />
suurenes liblikõieliste kasvatamise pind.<br />
Taimekaitsevahendite kasutamise tulemusi keskkonna keemilise koormuse vähenemise, vee kvaliteedi<br />
paranemise ja selle kaudu ka elurikkuse vähenemise peatamise seisukohalt võib samuti hinnata suhteliselt<br />
heaks, ehkki intensiivse põllumajandusega piirkondades teostatud veeuuringute tulemusel on leitud mõnede<br />
Eestis enamkasutatavate taimekaitsevahendite madalaid sisaldusi. Selle põhjuseks võib pidada keerulist<br />
majandusolukorda, hindade tõusu, integreeritud taimekaitsesüsteemide juurutamist ja eeldatavasti ka<br />
tootjate teadlikkuse kasvu keskkonnasõbralikuma tootmise osas. Taimekaitsevahendite toimeaine koguste<br />
vähenemist pritsitud pinna ja põllumajandusmaa kohta võib osaliselt põhjendada üha enam kasutusele<br />
võetavate grammpreparaatidega, mis sisuliselt vähendab koormust keskkonnale. Bioloogilise mitmekesisuse<br />
uuringud näitasid enamike indikaatorliikide puhul taseme säilimist võrreldes eelmise perioodiga, üksikutel<br />
juhtudel teatud piirkondades ka meetme rakendusalal bioloogilise mitmekesisuse suurenemist.<br />
Eesti keskkonnastrateegia 2030 kohaselt tuleks ressursse kasutada efektiivselt, kasutades selleks<br />
loodussõbralikke tehnoloogiaid. Hoolitseda tuleks loodusmaastike ja elustiku liikide elupaikade säilimise eest.<br />
Loodushoiuga tuleks tegeleda kogu riigi territooriumil. Eelnevast tulenevalt tuleks ka uuel eelarveperioodil<br />
jätkata üleriigilise PKT meetmega, mille kaudu soodustatakse tavapärasemast keskkonnasõbralikumate<br />
tootmisviiside viljelemist.<br />
Eesmärk<br />
Üldeesmärk on soodustada keskkonnasõbralike majandamisviiside kasutuselevõttu ja jätkuvat kasutamist<br />
põllumajanduses, et kaitsta mulda ja vett ning parandada nende seisundit ning suurendada elurikkust ja<br />
maastikulist mitmekesisust.<br />
Spetsiifilised eesmärgid:<br />
• laiendada keskkonnasõbralike tegevuste planeerimist põllumajanduses;<br />
• tõsta põllumajandustootjate keskkonnateadlikkust.<br />
Toetatavad tegevused<br />
PKT keskkonnasõbraliku majandamise toetus hõlmab endas mitmeid eelmiste eelarveperioodide jooksul<br />
edukalt rakendatud PKT meetmete positiivse keskkonnamõjuga tegevusi. Nõuded esitatakse tervikpaketina<br />
kogu ettevõtte või selle põllumaa kohta, mis tähendab, et taotleja ei saa sealt välja valida üksikuid nõudeid,<br />
mille kohta soovib 5-aastase nõuete täitmise kohustuse võtta.<br />
Toetusõiguslik maa<br />
• Toetusega hõlmatud maa peab asuma PRIA põllumajandustoetuste ja -massiivide registris;<br />
175
• Toetuse saamise nõuete täitmise eest võib toetust taotleda üksnes põllumaa kohta, sh kuni 4-<br />
aastase rohumaa kohta. Toetust võib taotleda vähemalt 1,00 ha suuruse maa kohta.<br />
• Toetust ei saa taotleda mahepõllumajandusliku tootmise toetuse taotlejad.<br />
• Taotleja võtab kohustuse tegeleda selle põllu, mille kohta toetust taotles, nõuetekohase<br />
hooldamisega taotluse esmakordse esitamise kalendriaastast alates viis/kuus järjestikust<br />
kalendriaastat.<br />
• Taotleja peab kasvatama vähemalt 3 põllumajanduskultuuri, millest väikseima pindala ei tohi olla alla<br />
5% ettevõtte põllumajandusmaast.<br />
Toetuse saamise nõuded<br />
Toetatav nõue<br />
Viljavahelduse järgimine: põllumaa samale põllule ei<br />
külvata teravilja rohkem kui 3 järjestikusel aastal<br />
(mais ja tatar katkestavad teraviljakultuuride<br />
järgnevuse) ning sama liiki põllu-, rühvel- või<br />
köögiviljakultuuri rohkem kui 2 järjestikusel aastal.<br />
Ristõielisi võib samal põllul kasvatada uuesti 4. aastal.<br />
Viljavaheldust ei pea rakendama maasika ning<br />
mitmeaastaste köögivilja-, ravim- ja<br />
maitsetaimekultuuride kasvatamisel.<br />
Sertifitseeritud teraviljaseemne kasutamine külvisena<br />
(15% teraviljade külvipinnast)<br />
Liblikõieliste või liblikõieliste-kõrreliste heintaimede<br />
kasvatamine vähemalt 15% põllumaal<br />
Põllumajanduskultuurist koosneva talvise taimkatte<br />
nõue (vähemalt 30% põllumaast 1. novembrist 31.<br />
märtsini; ei rakendata NTAl)<br />
Glüfosaati ei ole lubatud kasutada<br />
põllumajanduskultuuri kasvuperioodil (tärkamisest<br />
kuni saagi koristamiseni). Glüfosaati ei ole lubatud<br />
kasutada haljasväetiseks kasvatatavatel heintaimedel<br />
Üle 20 ha suuruse põllu avaliku tee ääres asuvatesse<br />
servadesse 2-5 meetri laiuste mitmeaastase<br />
taimestikuga rohumaaribade rajamine või jätmine<br />
Väetusplaani koostamine<br />
Mullaproovide võtmine ja analüüsimine ühel<br />
korral kohustuseperioodi jooksul<br />
Sõnnikuproovide võtmine ettevõtetes, kus<br />
peetakse loomi. Proov tuleb võtta hoidla kohta<br />
ühel korral kohustuseperioodi jooksul<br />
Baasnõue<br />
Taotleja koostab või vajadusel uuendab külvikorravõi<br />
viljavaheldusplaani<br />
Haanja, Otepää, Valgjärve, Vastseliina ja Misso vallas<br />
asuvast põllumajandusmaast, mida taotlejal on õigus<br />
kasutada, peab vähemalt 30% olema talvise taimkatte<br />
all. Talviseks taimkatteks loetakse 1. novembrist kuni<br />
31. märtsini põllumajandusmaal olevad<br />
põllumajanduskultuurid ja kõrretüü<br />
Kasutuses olev taimekaitseseade, välja arvatud käsija<br />
selgprits, peab olema läbinud korralise tehnilise<br />
kontrolli iga kolme aasta järel.<br />
Põllumajandusmaal asuvat «Looduskaitseseaduse» §<br />
4 lõikes 1 sätestatud kaitstavat looduse üksikobjekti<br />
ja «Muinsuskaitseseaduse» § 3 lõikes 2 sätestatud<br />
kinnismälestist ei tohi rikkuda ega hävitada.<br />
Taotleja peab pidama põlluraamatut<br />
Taotleja osaleb keskkonnasõbraliku majandamise algja<br />
täiendkoolitusel<br />
Kui taotleja hoiab ettevõtte toetusõiguslikku maad mustkesas, siis sellel kohustuseaastal, kui maa on<br />
mustkesas, talle mustkesas oleva maa eest toetust ei maksta. Mustkesa ei katkesta kultuuride järgnevust<br />
viljavaheldus- või külvikorraplaanis.<br />
Taotleja peab järgima lisaks eespool toodud nõuetele kogu ettevõttes nõuetele vastavuse nõudeid, väetiste<br />
ja taimekaitsevahendite kasutamise miinimumnõudeid ning otsetoetuse rohestamise nõudeid.<br />
Toetuse saajad<br />
Toetust võib taotleda põllumajandusega tegelev füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik.<br />
176
Toetuse määr<br />
Toetuse määr on 32 eurot hektari kohta aastas.<br />
Piiratud eelarve korral on põllumajandusministril õigus kehtestada toetuse vähendamise alused kas<br />
toetusmäära proportsionaalselt vähendades või taotlusega hõlmatud maa pindala alusel.<br />
Rakendamise piirkond<br />
Eesti<br />
Seirenäitajad ja sihttasemed<br />
Indikaatori liik Indikaator Sihttasemed<br />
Toetusesaajate arv 2500<br />
Väljundnäitaja<br />
Toetust saanud alade kogupindala 500 000<br />
(ha)<br />
Avaliku sektori kulud kokku (eurot) 111 600 000<br />
Piirkondlik mullakaitse toetus (art 29)<br />
Põhjendus<br />
Klassikaliste külvikordade puudumise, toitainete bilansiandmete ja väetusplaanide puudumise,<br />
monokultuuride kasvatamise ja tahke sõnniku ning mineraalväetiste piiratud kasutamise tõttu on üheks<br />
mullaga seotud põhiprobleemiks orgaanilise aine ja toitainevaru vähesus mullas.<br />
Kuna turvasmuldade kasutamisel turvas laguneb ja mineraliseerub, tuleks vältida või vähendada<br />
turvasmuldade harimist ja soodustada turbaalade viimist püsirohumaade alla. Tuuleerosioonist on<br />
ohustatud eelkõige suured lagedad põllumassiivid ja taimkatteta kuivade huumusvaeste turvas- ja<br />
liivmuldadega põllud. Turvasmuldadega aladel loetakse ohustatuks tuulisemates piirkondades asuvad üle<br />
0,5 ha suurused põllud. Praktiliselt kõik turvasmullad kannatavad K puuduses ja nende P-ga varustatus on<br />
oluliselt halvem kui põllumaadel tervikuna, mis on aga limiteerivateks teguriteks saagikusele. Sellises<br />
agrokeemilises seisundis turvasmullad ei rahulda põllumajanduskultuuride vajadusi tänapäeva nõuetele<br />
vastavate saakide tootmiseks ja vajavad oluliselt suuremat väetamist. Turvasmuldade intensiivsemast<br />
väetamisest tuleneb omakorda suurem keskkonnarisk. Turvasmuldade intensiivne harimine on ka oluliseks<br />
kasvuhoonegaaside allikaks.<br />
Joonis 1. Turvasmuldadega põllumassiivide pindala on 2012. a põllumassiivide registri ja mullakaardi alusel<br />
85000 ha (vt joonis). Püsikultuure on turvasmuldadega aladel 100 ha.<br />
177
Mullaerosioon mõjutab oluliselt mullaviljakust ning on põllumajanduslikel maadel üheks olulisemaks<br />
toitainete väljakannet põhjustavaks protsessiks. Isegi väikestes kogustes mullaärakanne viib pika aja jooksul<br />
märgatava huumuse ning fosforiühendite kaoni. Kõige suuremat osakaalu mullaerosioonis omab Eesti<br />
tingimustes ajutiste vooluvete toimel mullaosakeste ümberpaigutumine ehk mulla vee-erosioon. See leiab<br />
aset ebatasastel aladel (enamasti Lõuna-Eestis), kus mullaosakesed haaratakse voolava veega kaasa.<br />
Erosiooni intensiivsus sõltub oluliselt ka maakasutusest ning valdav osa vee-erosioonist pärineb haritavatelt<br />
põllumaadelt. Eriti tundlik on erosiooni suhtes mustkesa, aga ka vaheltharitavate kultuuride kasvatamine.<br />
Teraviljade kasvatamisel on erosiooniohtlikum periood künnist kuni taimkatte kujunemiseni.<br />
Keskkonnaprobleemide põhiliseks põhjustajaks on erosioonist haaratud muldade peamisel levikualal Otepää<br />
ja Haanja kuppelmaastikul põldude viljelemine samamoodi kui ülejäänud Eestis. Üheks oluliseks erosiooni<br />
tõkestamise meetmeks on nende alade püsirohumaade alla viimine.<br />
Joonis. 2. Erodeeritud muldi on 2012. a PRIA põllumassiivide registri ja mullakaardi alusel 24 974 ha (vt<br />
joonis). Püsikultuure on erodeeritud muldadega aladel 60 ha.<br />
178
Muldade hapestumine on oluline probleem eriti Kesk- ja Lõuna-Eestis. Rohkem kui kolmandik Eesti<br />
põllumajandusmaast (üle 300 000 ha) on happeline. Peamiselt lähtekivimi omadustest tulenevat muldade<br />
hapestumise protsessi ära hoida ei ole võimalik, sest Eesti kliimas toimub mullast pidev kaltsium- ja<br />
magneesiumkarbonaatide väljauhtumine. Eesti haritava maa põllumuldade reaktsiooni hoidmist taimede<br />
kasvuks soodsal tasemel ning muldade vaesumise ärahoidmist saab tagada muldade neutraliseerimisega.<br />
2010. a ÜPT põldudest oli liiga happelise reaktsiooniga ca 10% massiividest. Happeliste muldade jagunemist<br />
valdade kaupa näitab joonis.<br />
Joonis 3. Aastatel 2008-2011 kogutud mullaproovide alusel oli pH
MAK 2007-2013 põllumajandusliku keskkonnatoetuse keskkonnasõbraliku majandamise meetme nõuetena<br />
on Eestis seni mulla- ja veekaitsetegevustest rakendatud näiteks teatud viljavahelduse nõudeid, 30% talvise<br />
taimkatte nõuet, mulla- ja sõnnikuproovide ning väetusplaani nõuet.<br />
Eesmärk<br />
Üldeesmärk on tagada erodeeritud ja turvasmuldade jätkusuutlik kasutamine ning muldade degradatsiooni<br />
minimeerimine. Tagada happelistel muldadel taimedele sobiv kasvukeskkond ja vähendada muldade<br />
neutraliseerimisega erinevaid keskkonnariske.<br />
Spetsiifilised eesmärgid:<br />
• Kasvuhoonegaaside emissiooni piiramine.<br />
• Mullaerosiooni (sh deflatsiooni) piiramine.<br />
• Muldade neutraliseerimine.<br />
• Toiteainete leostumise vähendamine.<br />
• Mulla orgaanilise aine sisalduse säilitamine ja suurendamine.<br />
Toetatavad tegevused<br />
Erodeeritud muldadega ja turvasmuldadega aladel toetatakse põllukultuuride all oleva maa viimist<br />
rohumaaks või viljapuu- ja marjaaiaks ja maa jätkuvat hoidmist rohumaana või viljapuu- ja marjaaiana.<br />
Happeliste muldadega põllumaal toetatakse muldade neutraliseerimist. Mulla neutraliseerimisvajaduse<br />
selgitamiseks tuleb võtta mullaproov, mis ei tohi olla vanem kui 5 aastat. Mullaproovi alusel antakse<br />
väljapõllumaa lubjatarbe tõend.<br />
Toetuse saamise nõuded erodeeritud ja turvasmuldadega aladel:<br />
• Rohumaa uuendamine:<br />
o on lubatud otsekülvi (kamarasse külvi) ja pealekülvi teel;<br />
o erodeeritud muldadel ei ole lubatud künni, randaalimise ega freesimise teel;<br />
o turvasmuldadel ei ole lubatud künni teel, aga on lubatud 1 kord kohustuseperioodi jooksul<br />
enne uue rohumaa rajamist samal aastal randaalimise ja freesimise teel.<br />
• Karjatamiseks kasutataval rohumaal on ülekarjatamine keelatud.<br />
• Viljapuu- ja marjaaia reavahed tuleb hoida rohukamara all, mida künni teel ei uuendata.<br />
• Rohumaa hooldamise täiendavad tingimused: niitmise kuupäev, koristus, hekseldamise keeld -<br />
sõltuvad ÜPT toetusõiguslikkuse nõuetest.<br />
• Baasnõue: püsirohumaa säilitamise kohustuse tingimuste täitmine. Aluseks "EPN määrus ühise<br />
põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja järelevalve kohta" art 93 ja "EPN määrus, millega<br />
kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele<br />
makstavate otsetoetuste eeskirjad" art 31.<br />
Toetuse saamise nõuded happeliste muldadega põllumaal:<br />
• Mulla neutraliseerimiseks on lubatud kasutada meliorante, mille CO 2 emissioon on väike:<br />
(täpsustatud loetelu).<br />
• Tuleb järgida lubjatarbetõendis antud ettekirjutisi (nt. kas melioranti kasutada üks kord või hajutada<br />
erinevatele aastatele, maksimaalsed määrad jms.).<br />
• Tööde teostamise alustamisest tuleb teatada Põllumajandusametile.<br />
• Viimasel kohustuseaastal tuleb võtta mullaproov.<br />
• Baasnõue: taotleja peab põlluraamatut.<br />
Toetuse saajad<br />
• toetust võib taotleda põllumajandusega tegelev füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik;<br />
180
• toetust võib taotleda isik, kelle ettevõtte põllumajandusmaa asub turvas- (M, S, R, AM), erodeeritud<br />
(E) muldadega või happeliste (pH
kasutamisega kaasneb loodusliku mitmekesisuse vähenemine (putukate ja nendest toituvate lindude<br />
hävimine, taimeliikide arvukuse vähenemine jne). Taimekaitsevahendite ühekülgse kasutamise tulemusena<br />
võivad välja kujuneda taimekaitsevahendite suhtes resistentsed kahjurid. Kahjulik mõju inimesele avaldub<br />
mitmel moel: otsesel preparaatidega kokkupuutel ja taimekaitsevahendite jääkide kogunemisel toiduahelate<br />
lõpulülidesse. Lisaks sellele, et kasutatavate taimekaitsevahendite jääke jääb keskkonda - mulda ning vette,<br />
jääb neid ka saagi koostisesse. Mullas ja vees mõjutavad jäägid erinevate organismide elutegevust, liiguvad<br />
taimedesse ja talletuvad saagis. Taimedest jõuavad taimekaitsevahendite jäägid nii inimeste kui loomade<br />
toitu.<br />
Jääkide jälgimist ei maksa alahinnata - kuigi registreeritud kogused on väikesed, on tegu ikkagi pidevate<br />
doosidega. Tavaliselt ei järgne taimekaitsevahendite jääke sisaldava toidu söömisele kohest reaktsiooni,<br />
tagajärjed võivad ilmneda alles aastate pärast. Pikema perioodi vältel intensiivpõllumajandussaaduste<br />
tarbimisel ladestuvad jäägid organismi.<br />
Eestis suurenes aastatel 2004-2010 taimekaitsevahendite turustamine 27%. Suurima osa kõikidest<br />
taimekaitsevahenditest moodustasid herbitsiidid (umbrohutõrjevahendid 80-82%), millest omakorda<br />
moodustasid glüfosaati sisaldavad preparaadid 42-67%. Viimastel aastatel on kõige kiiremini kasvanud just<br />
glüfosaadi toimeainet sisaldavate preparaatide turustamine (üle kahe korra võrreldes 2004. aastaga). See on<br />
otseseks ohumärgiks, mistõttu on otstarbekas pöörata juba ennetavalt tähelepanu ühte toimeainet<br />
sisaldavate preparaatide ühekülgsele kasutamisele. Eestis määratakse glüfosaati mullast, veest ja toidust<br />
alates 2009. aastast.<br />
Aastatel 2009-2011 analüüsiti Eestis nitraaditundliku ala mullaseire raames 98 mullaproovi.<br />
Taimekaitsevahendite jääke leiti 70 proovist, 39 proovist leiti üks ja 31 proovist enam kui üks jääk. Leitud<br />
kogused ei ületatud pinnases lubatud keemiliste taimekaitsevahendite summa sihtarvu (0,5 mg/kg).<br />
Toimeainetest leiti mullaproovidest enam trifluraliini (turustamine lõpetatud aastast 2008?), glüfosaati ja<br />
tebukonasooli.<br />
Põhja- ja pinnavees on taimekaitsevahendite jääke Eestis määratud väheses koguses. Jääkide sisaldused on<br />
reeglina jäänud alla lubatud piirnormide. Euroopa Liidus kehtestatud põhjavee kvaliteedistandardi ületamine<br />
on tuvastatud vaid korra 2007. aastal, mil leiti piirnormi (taimekaitsevahendite piirsisaldus põhjavees 0,1<br />
µg/l) ületavas koguses glüfosaadi lagunemisjääki. Pinnaveekogudes tuvastatud taimekaitsevahendite jääkide<br />
kogused ei ole ületanud lubatud piirnorme.<br />
2009. a analüüsiti Euroopas (ELi 27 liikmesriiki ning Norra ja Island) taimekaitsevahendite jääkide sisaldust<br />
kokku 74 305 puu-, juur- ja teraviljade proovist. Pooled proovidest sisaldasid taimekaitsevahendite jääke,<br />
kusjuures 5% proovidest ületasid lubatud piirnorme, taimekaitsevahendite jääkide piirnormi ületanud<br />
proovidest 25% sisaldasid kahe või enama taimekaitsevahendi jääki. Mitut erinevat jääki sisaldasid kõige<br />
sagedamini tsitruselised, banaanid, maasikad ja pipar.<br />
Eestis kaubeldavast ja imporditavast toidust võeti 2011. aastal taimekaitsevahendite jääkide määramiseks<br />
268 proovi, millest 177 proovi olid kohalikku päritolu toidust. Võetud proove uuriti enam kui 333 erineva<br />
taimekaitsevahendi jäägi suhtes. Taimekaitsevahendite jääke ei leitud 181 proovist (65%). Jääkide sisaldus jäi<br />
piirnormi piiresse 91 proovis (34%) ja üle piirnormi oli jääke 2 proovis (1%). Üle lubatud piirnormi jääke<br />
sisaldasid Eesti päritolu aedoad ja spinat. Alla piirnormi leiti taimekaitsevahendite jääke Eesti päritolu<br />
kartulist, maasikast, kurgist, porgandist, peedist, kusjuures eelnimetatud kultuuridest võetud proovid<br />
sisaldasid rohkem kui ühe taimekaitsevahendi jääki.<br />
Keemiliste taimekaitsevahendite kasutamine on keelatud mahepõllumajanduses. Eestis kasvatati 2011.<br />
aastal mahepõllumajanduslikult 5,6% köögiviljadest. Puuvilja- ja marjaaedade kogupinnast majandati<br />
mahepõllumajanduslikult 19,7%. Maheköögivili moodustas kogu köögiviljatoodangust 0,8% ning<br />
mahepuuviljad ja –marjad 9,4% kogutoodangust. Eelöeldut arvesse võttes on otstarbekas edaspidi<br />
rakendada mahepõllumajandusest pisut leebemate nõuetega keskkonnasõbraliku aianduse toetust, mille<br />
puhul tohib taimekaitsevahendeid kasutada tõestatud vajadusel; umbrohtude, taimehaiguste ja -kahjurite<br />
tõrjumisel kasutatakse võimalusel mehaanilisi ja bioloogilisi tõrjemeetodeid. Multši kasutamine ja<br />
külvikorra rakendamine võimaldab vähendada toitainete leostumist mullast.<br />
Eesmärk<br />
Üldeesmärk on soodustada keskkonnasõbraliku aianduse levikut.<br />
182
Spetsiifilised eesmärgid:<br />
• Vähendada taimekaitsevahendite kasutamist.<br />
• Tagada tarbijatele tervislikum toit.<br />
• Vähendada toitainete leostumist mullast.<br />
• Aidata kaasa põllumajandusmaastike bioloogilise mitmekesisuse säilimisele.<br />
Toetatavad tegevused<br />
Keskkonnasõbraliku aianduse alameede jaguneb kolmeks alategevuseks:<br />
• Keskkonnasõbralik puuvilja- ja marjakasvatus.<br />
• Keskkonnasõbralik köögivilja-, ravim- ja maitsetaimekasvatus (keskkonnasõbraliku majandamise<br />
toetuse lisategevus).<br />
• Keskkonnasõbralik maasikakasvatus (keskkonnasõbraliku majandamise toetuse lisategevus).<br />
Keskkonnasõbralik puuvilja- ja marjakasvatus<br />
Toetust saavad taotleda tootjad, kes kasvatavad puuvilja- ja/või marjakultuure vähemalt 0,3 hektari suurusel<br />
pinnal.<br />
Toetuse saamise nõuded:<br />
Toetuse taotleja peab järgima järgnevaid keskkonnasõbraliku puuvilja- ja marjakasvatuse nõudeid kogu<br />
ettevõtte toetusõiguslikul maal.<br />
• Toetuse taotleja peab osalema keskkonnasõbraliku aianduse alasel koolitusel.<br />
• Taimekahjustajate seire meetodite kasutamine. Ajavahemikus 1. maist kuni 31. augustini peab<br />
ettevõttes tegema seiret vähemalt üks kord nädalas.<br />
• Puuviljaaias peab olulisemate kahjustajate väljapüügiks või nende avastamiseks kasutama<br />
feromoonpüüniseid. Kasutama peab vähemalt 3 püünist hektari kohta.<br />
• Glüfosaatide kasutamise keeld.<br />
• Puuvilja- ja marjaaedade servades peab hektari kohta olema vähemalt 5 bioloogilist mitmekesisust<br />
toetavat elementi (lindude pesakastid, röövlindude istumiskohad, putukapesad või mesitarud),<br />
millest vähemalt 2 peavad olema lindude pesakastid. Kõik nimetatud elemendid peavad olema<br />
kohapeal 2. kohustuseaasta algusest kuni kohustuseperioodi lõpuni.<br />
• Sätestatud on puude ja põõsaste miinimumtihedus hektari kohta (toetusõiguslikkuse nõue).<br />
• Mullaproovide võtmine ja analüüsida laskmine üks kord kohustuseperioodi jooksul.<br />
• Viljapuude ja marjapõõsaste reavahed peavad olema 2/3 ulatuses rohukamaras ja niidetud või<br />
karjatatud, kusjuures rohu kõrgus ei tohi ületada 30 cm. Uue puuviljaaia rajamisel peavad reavahed<br />
2/3 ulatuses rohukamaraga kaetud olema hiljemalt rajamisele järgnevaks aastaks.<br />
• Rohu kõrgus kogu puuvilja- ja marjaaias (sh teenindusaladel) ei tohi ületada 30 cm.<br />
• Herbitsiide tohib kasutada ainult viljapuude ja marjapõõsaste võraalustes, kusjuures herbitsiidiriba<br />
laius ei tohi olla laiem kui 1/3 reavahest.<br />
• Võrade hooldamise nõue.<br />
Baasnõue:<br />
• Taotleja peab põlluraamatut.<br />
Keskkonnasõbraliku köögivilja-, ravim- ja maitsetaime- ning maasikakasvatuse eelduseks on<br />
keskkonnasõbraliku majandamise toetuse kohustus.<br />
Keskkonnasõbralik köögivilja-, ravim- ja maitsetaimekasvatus<br />
Toetuse taotleja peab kogu ettevõtte põllumajandusmaal täitma keskkonnasõbraliku majandamise toetuse<br />
nõudeid.<br />
183
Maale, kus taotleja kasvatab avamaa köögivilja-, ravim- ja maitsetaimekultuure ning mille kohta soovib<br />
taotleda keskkonnasõbraliku aianduse toetust, kehtivad järgmised nõuded, mida toetuse taotleja peab<br />
järgima kogu ettevõtte toetusõiguslikul maal.<br />
• Toetuse taotleja peab osalema keskkonnasõbraliku aianduse alasel koolitusel.<br />
• Taimekahjustajate seire meetodite kasutamine. Ajavahemikus 1. juunist kuni 31. augustini peab<br />
ettevõttes tegema seiret vähemalt üks kord nädalas.<br />
• Mullaproovide võtmine ja analüüsida laskmine (täisanalüüs) üks kord kohustuseperioodi jooksul.<br />
• Glüfosaatide kasutamise keeld.<br />
Keskkonnasõbralik maasikakasvatus<br />
Toetuse taotleja peab kogu ettevõtte põllumajandusmaal täitma keskkonnasõbraliku majandamise toetuse<br />
nõudeid.<br />
Maale, kus taotleja kasvatab maasikat ning mille kohta soovib taotleda keskkonnasõbraliku aianduse toetust,<br />
kehtivad järgmised nõuded, mida toetuse taotleja peab järgima kogu ettevõtte toetusõiguslikul maal.<br />
• Toetuse taotleja peab osalema keskkonnasõbraliku aianduse alasel koolitusel.<br />
• Taimekahjustajate seire meetodite kasutamine. Ajavahemikus 1. maist kuni 31. augustini peab<br />
ettevõttes tegema seiret vähemalt üks kord nädalas.<br />
• Mullaproovide võtmine ja analüüsida laskmine (täisanalüüs) üks kord kohustuseperioodi jooksul<br />
• Multši kasutamise nõue. Multši peab kasutama juba istandiku rajamisel ja see peab põllul olema<br />
kogu vegetatsiooniperioodi jooksul. Multšimaterjali valib tootja ise.<br />
• Reavahed peavad olema kaetud multšiga või rohukamaras ja niidetud, kusjuures rohu kõrgus ei tohi<br />
ületada 30 cm.<br />
• Sätestatud on taimede miinimumtihedus hektari kohta (toetusõiguslikkuse nõue).<br />
Taotleja peab järgima lisaks eespool toodud nõuetele kogu ettevõttes nõuetele vastavuse nõudeid, väetiste ja<br />
taimekaitsevahendite kasutamise miinimumnõudeid ning otsetoetuse rohestamise nõudeid.<br />
Toetuse saajad<br />
• Toetust võib taotleda põllumajandusega tegelev füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik.<br />
• Taotleja võtab kohustuse tegeleda selle põllu, mille kohta toetust taotles, nõuetekohase<br />
hooldamisega taotluse esmakordse esitamise kalendriaastast alates viis järjestikust kalendriaastat<br />
(erandid teatud nõuete puhul).<br />
Seosed teiste meetmetega<br />
Maa kohta, millele makstakse toetust keskkonnasõbraliku puuvilja- ja marjakasvatuse nõuete järgmise eest,<br />
ei saa taotleda piirkondlikku mullakaitse toetust.<br />
Toetuse määr<br />
Toetuse määr keskkonnasõbraliku puuvilja- ja marjakasvatuse nõuete järgimise eest on 160 eurot/ha.<br />
Toetuse määr keskkonnasõbraliku köögivilja-, ravim- ja maitsetaimekasvatuse nõuete järgmise eest on 320<br />
eurot/ha.<br />
Toetuse määr keskkonnasõbraliku maasikakasvatuse nõuete järgimise eest on 330 eurot/ha.<br />
Piiratud eelarve korral on põllumajandusministril õigus kehtestada toetuse vähendamise alused kas<br />
taotlusega hõlmatud maa pindala alusel või toetusmäära proportsionaalselt vähendades.<br />
Rakendamise piirkond<br />
Eesti<br />
Seirenäitajad ja sihttasemed<br />
Indikaatori liik Indikaator Sihttasemed<br />
184
Toetusesaajate arv 270<br />
Väljundnäitaja<br />
Toetust saanud alade kogupindala<br />
1700<br />
(ha)<br />
Avaliku sektori kulud kokku (eurot) 3 606 540<br />
Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (art 29)<br />
Põhjendus<br />
Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni kohaselt on oluline säilitada looduslike taime- ja loomaliikide<br />
kõrval koduloomade ja kultuurtaimede geneetiline mitmekesisus. EL-i elurikkuse strateegia kohaselt tuleb<br />
paremini kasutada põllumajandusliku keskkonnatoetuse meetmeid põllumajanduse geneetiliste ressursside<br />
säilitamiseks. Geneetiliste ressursside säilitamine on tähtis mitte ainult bioloogilisest ja kultuurilisest, vaid ka<br />
majanduslikust seisukohast, kuna mitmekesiste tunnustega heterogeensed populatsioonid kannavad endas<br />
omadusi, mida saaks edukalt kasutada ka kultuurtõugude aretamisel. Tõenäoliselt suureneb vajadus<br />
geneetiliste ressursside kasutuselevõtuks tulevikus veelgi, seega on oluline, et säiliks geneetiline variatsioon,<br />
mis aitaks aretustööd teostada vastavalt ilmnenud vajadustele. Lisaks säilikute säilitamisele geenifondis on<br />
väga oluline, et erinevaid sorte/tõugusid kasvatataks põllumajandusliku tegevuse ühe osana võimalikult<br />
laiapõhjaliselt (näiteks kõrge loodusväärtusega aladel jms piirkondades), mitte ei hoita ainult säilitamise<br />
eesmärgil ning sellist tegevust tuleb soodustada.<br />
Elusorganismi pikaajaliseks säilitamiseks on vajalik järjepidevus, muidu võib väärtuslik materjal hävida.<br />
Seepärast töötati välja arengukava “Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumine ja säilitamine<br />
aastateks 2007-2013“, kus lisaks põhitegevusele – säilitamisele – on kolm olulist ülesannet: geneetilise<br />
ressursi kasutamine, internetipõhise andmekogu täiendamine ja kohalike sortide leidmine kasvatajatelt.<br />
Põllumajanduskultuuride geneetiline ressurss hõlmab põllu- ja aiakultuuride sorte, aretusmaterjali,<br />
rahvaaretisi, liike ja vorme. Taimesordid, aretusmaterjal ja rahvaaretised on loodud pikaajalise töö<br />
tulemusena ning neid tuleb säilitada mitte ainult kui bioloogilist mitmekesisust, vaid ka kui kultuuriväärtust.<br />
Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumine ja säilitamine aastateks 2007-2013 arengukavas<br />
osalevate asutuste kollektsioonides säilitatakse põllukultuuride, köögiviljade, puuvilja- ja marjakultuuride<br />
ning ravim- ja maitsetaimede geneetilisi ressursse. Praegu on Jõgeva Sordiaretuse Instituudi geenipangas<br />
hoiul 57 taimeliigi seemneid, kokku 2300 säilikut ning Eesti Maaülikooli Polli Aiandusuuringute Keskuses<br />
kokku 1151 puuvilja- ja marjakultuuri säilikut.<br />
Olemasolevad geneetilised ressursid on hea võimalus keskkonnasõbraliku ettevõtluse arendamiseks<br />
maapiirkondades, tööhõive suurendamiseks ning tervisliku toidulaua mitmekesistamiseks.<br />
Kultuuripärandi ja geneetilise mitmekesisuse seisukohast olulise kohaliku taimesordi, rukkisordi ’Sangaste’<br />
säilimiseks on MAK 2007-2013 raames rakendatud vastavat toetust. Kui 2009. aastal taotleti toetust 308<br />
hektarile, siis 2012. aastal juba 1130 hektarile.<br />
Põllumajanduskultuuride kogumise, säilitamise ja hindamiskomisjon on teinud ettepaneku täiendada MAK-i<br />
kohalikku sorti taimede kasvatamise toetuse loetelu põllu-, puuvilja- ja marjakultuuride sortidega. Nende<br />
sortide valiku kriteeriumideks olid: kohalikku päritolu või kohanenud sort, sordi teatud omaduste tõttu<br />
puudub kasvatamiseks majanduslik huvi, sertifitseeritud seeme, vanus, sordil on head omadused ja<br />
põllukultuuri sort on sordilehel.<br />
Põllukultuurid<br />
Talirukis ’Sangaste’<br />
Üks vanemaid teraviljasorte on rukis “Sangaste”, mille aretas 1880. aastatel Sangaste mõisnik krahv Friedrich<br />
G.M. von Berg (18<strong>45</strong>–1938) ja mis on olnud suure tähtsusega uute rukkisortide aretamisel. “Sangaste” on<br />
185
teadaolevalt vanim praegu kasvatuses olev teraviljasort Euroopas. Võrreldes tänapäevaste rukkisortidega on<br />
“Sangaste” pikema kõrrega, mis suurendab kõrgemal agrofoonil kasvatades lamandumisohtu ja raskendab<br />
koristust. Samuti jääb “Sangaste” saak tänapäevaste sortidega võrreldes ligi 15% madalamaks.<br />
Põlduba ’Jõgeva’<br />
Põlduba ’Jõgeva’ on Eesti sordilehes alates 1956. aastast. Sort on sobiv nii teraks kasvatamiseks kui<br />
haljasmassi tootmiseks. Seemned on heamaitselised ja sordi omapäraks on õhuke seemnekest, sobivad<br />
toiduks ning jahvatamiseks erinevatesse jõusöödasegudesse. Proteiinisisaldus seemnetes on ca 30%, olles<br />
oluline taimse valgu allikas. Seemnekasvatust raskendab küllaltki pikk kasvuaeg ning vihmastel aastatel on<br />
keeruline saada hea idanevusega seemet. Kasvatajatele tekitavad probleeme ka linnuparved, mis seemnete<br />
idanemise ajal võivad külve tugevalt kahjustada, samuti roheliste kaunte faasis saagile olulist kahju tekitada.<br />
Põldoasort “Jõgeva“ on Eesti esimene ja praeguseni ainus ning vajaks oma unikaalsuse tõttu rohkem<br />
tähelepanu.<br />
Põldhernes ’Mehis’<br />
Põldhernes ’Mehis’ on Eesti sordilehes alates 1981. aastast. Sort on lehelist tüüpi, sobib kasvatamiseks teraks<br />
ja haljasmassiks. Seeme on roheline ja väga hea maitsega, sobides ideaalselt hernesupi valmistamiseks. Sordi<br />
eeliseks on ka seemnete kiire paisumine ja pehmekskeemine. Lehelise hernena kipub taimik lamanduma, mis<br />
teeb keeruliseks massi kombainiga koristamise. Sort on keskmisest pikema kasvuajaga ning vihmastel<br />
aastatel ei pruugi saadagi kvaliteetset seemet. Haiguse levikule soodsal aastal nakatab laikpõletik tugevalt<br />
seemneid, mis nõuab kasvatajatelt lisakulutusi sorteerimisele.<br />
Kartul ’Ando’<br />
Kartulisort ’Ando’ anti tootmisse 1973. aastal. Sordikirjelduses on öeldud, et ta võiks asendada ’Jõgeva<br />
kollast’. ’Ando ’ on mitmete kohalike sortide nagu ’Mats’, ’Vigri ’ ja ’Juku ’ vanemaks. ’Ando’ on väga<br />
heade kulinaarsete omadustega, mille tõttu võitis ta Eesti Kulinaaria Instituudi poolt korraldatud<br />
degusteerimisel 2010. a ’Kuldmugul’ 2010 tiitli. Enamik tarbijatest teeb oma eelistuse kõigepealt maitse järgi,<br />
siis tulevad kõik teised näitajad. Ka eelistab eestimaalane veidi jahusemat kartulit. Samuti on kindlasti tähtis<br />
lehemädanikukindlus. Kes soovib kasvatada kartulit mahedalt ja minimaalsete kuludega taimekaitsele, siis<br />
selleks sobib väga hästi sort ’Ando’. Sordi laiemat kasvatamist piirab viirustesse, eriti kiire kartuli Y viirusesse<br />
nakatumine, mille tõttu on raskendatud viirusvaba seemnekartuli tootmine. See omakorda nõuab tihedamat<br />
seemnevahetust ja on seega seotud suuremate kulutustega.<br />
Valge ristik ’Jõgeva 4’<br />
Valge ristik ’Jõgeva 4’ on Eesti sordilehes alates 1960. aastast. Hea talvekindlusega sort, taimikus püsimine<br />
keskmine. Heinasaagilt ja saagi kvaliteedilt võrdne sordiga ’Tooma’. Seemnekasvatust limiteerib vihmastel<br />
aastatel esinev liigne haljasmassi kasv ning seemnenuttide lamandumine, mis ei võimalda moodustunud<br />
saaki koristada. Seetõttu on valge ristiku seemnekasvatus seotud suure riskiga ja kõigil aastatel ei ole<br />
võimalik seemet toota või jääb seemnesaagi suurus alla majandusliku tasuvuse piiri. Seemnekasvatuse suure<br />
riski tõttu on viimastel aastatel jäänud sordi ’Jõgeva 4’ seemnekasvatuse pinnad paarisaja hektari piiridesse,<br />
mis kaugeltki ei kata vajadust. Valge ristik on oluline komponent karjamaasegudes, kus parandab nii<br />
karjamaarohu kvaliteeti kui õhulämmastiku sidujana vähendab mineraalväetiste kasutamise vajadust.<br />
Puuvilja- ja marjasordid<br />
Kohalikud vanad puuvilja- ja marjasordid on meie kultuuripärand. Enamasti ei oma need sordid<br />
majanduslikku ärilist väärtust ega paku huvi suurtootjatele, kuna ei suuda saagikuselt võistelda uuemate<br />
sortidega. Nendel sortidel on aga mõningaid omadusi, mis väärivad tähelepanu ja võiksid pakkuda huvi<br />
väiketootjatele. Siia kuuluvad sordid, mis on paljude aastate jooksul tõestanud oma sobivust Eesti<br />
kliimaoludesse, selgeks on saanud nende kasvunõuded ning vastupidamine haigustele ja kahjuritele. Need<br />
sordid kannavad edasi paikkondlikku traditsiooni ning mitmekesistavad oluliselt Eesti toidu valikut. Selliste<br />
sortide säilimise ja sordirikkuse kindlustamiseks on otstarbekas nende kasvatamist toetada.<br />
186
Õunasordid Pirnisordid Kirsisordid Ploomisordid<br />
„Aia ilu“<br />
„Krameri tuviõun“<br />
„Vahur“<br />
„Karlapärl“<br />
„Veiniõun“<br />
„Paide taliõun“<br />
„Põltsamaa taliõun“<br />
„Tallinna pirnõun“<br />
„Raeda suviõun“<br />
„Talipirnõun“<br />
„Suure-Jaani suveõun“<br />
„Eva kuld“<br />
„Meelis“<br />
„Vambola“<br />
„Maimu“<br />
„Roogoja“<br />
„Kägi bergamott“<br />
„Järve“<br />
„Tartu pirn“<br />
„Eesti pirn“<br />
„Saaremaa punane“<br />
„Tallinna pikk“<br />
„Tervishoiunõunik“<br />
„Liivi roheline võipirn“<br />
„Nõmme liivakirss“ „Kullamaa suur“<br />
„Volli ploom“<br />
„Polli viljakas“<br />
„Vikana“<br />
„Mõisaploom“<br />
„Pärnu sinine“<br />
„Hiiu sinine“<br />
„Noarootsi punane“<br />
„Noarootsi kollane“<br />
„Tamme sinine“<br />
„Kihelkonna“<br />
„Tartu kaunitar“<br />
„Tartu punane“<br />
„Tartu kollane“<br />
„Amitar“<br />
„Suur Tõll“<br />
„Polli Emma“<br />
„Lahtise luuga kreek“<br />
Musta sõstra sordid Punase sõstra sordid Karusmarjasordid<br />
„Anneke“<br />
„Albos“<br />
„Mede must“<br />
„Mulgi must“<br />
„Moka“<br />
„Musti“<br />
„Krameri punane“<br />
„Kurvitsa 4“<br />
„Polli esmik“<br />
„Rae 1“<br />
„Aamissepa viljakas“<br />
„Jaanike“<br />
Eesmärk<br />
Toetuse eesmärk on tagada kultuuripärandi ja geneetilise mitmekesisuse seisukohast oluliste kohalike<br />
taimesortide säilimine ning soodustada vanade kohalike puuvilja- ja marjasortidega uute istandike rajamist.<br />
Toetatavad tegevused<br />
Toetatakse talirukkisordi „Sangaste“, põldoa „Jõgeva“, põldherne „Mehis“, kartuli „Ando“, valge ristiku<br />
„Jõgeva 4“ ning loetelus toodud puuvilja- ja marjasortide kasvatamist.<br />
Põllumajandusministril on õigus täpsustada säilitamist vajavate sortide loetelu.<br />
Kui taotlemise aastal ei ole põllukultuuride sertifitseeritud seemet või loetelus toodud viljapuu ja marjapõõsa<br />
istikuid saadaval, siis toetust ei maksta ning kohustus jätkub.<br />
Nõuded toetusõigusliku sordi ja maa kohta<br />
Nõuded põllukultuuride kasvatamiseks:<br />
• toetust võib taotleda eespool toodud loetelus märgitud sortide kasvatamiseks;<br />
• toetusega hõlmatud maa peab asuma PRIA põllumajandustoetuste ja -massiivide registris;<br />
• „Sangaste“ rukki minimaalne toetusalune pind on 5 ha;<br />
• kartuli minimaalne toetusalune pind on 0,3 ha;<br />
• kartuli kasvatamisel peab taotleja olema kantud Taimetervise registrisse;<br />
• põldoa ja/või põldherne minimaalne toetusalune pind on 0,5 ha;<br />
• ristiku minimaalne toetusalune pind on 1,0 ha;<br />
• taotleja võtab esmakordsel taotlemisel kohustuse kasvatada toetuse loetelus toodud sorte viis<br />
aastat;<br />
• põllukultuuride kasvatamisel võib kasutada üksnes sertifitseeritud seemet;<br />
Nõuded puuvilja- ja marjakultuuride kasvatamiseks:<br />
• toetust võib taotleda eespool toodud loetelus märgitud sortide kasvatamiseks;<br />
187
• toetusega hõlmatud maa peab asuma PRIA põllumajandustoetuste ja -massiivide registris;<br />
• minimaalne istikute arv toetuse taotlemisel:<br />
o viljapuude puhul käesolevas meetmes loetletud erinevate kohalike sortide arv on<br />
minimaalselt 15 tk ja kokku vähemalt 30 istikut (puud) sõltumata pookealusest ning ühel<br />
pookealusel üks sort;<br />
o marjapõõsaste puhul on minimaalne kohalike sortide arv 7, istikute arv kokku on vähemalt<br />
14 tk;<br />
• istandiku rajamisel peab kasutama Põllumajandusameti Taimetervise registris olevast puukoolist<br />
pärit istutusmaterjali.<br />
Baasnõuded:<br />
• taotleja võtab kohustuse hoida viljapuude ja marjapõõsaste reavahed rohukamaras kuni 30 cm<br />
kõrgusena, võraalused rohukamaras või mustad;<br />
• taotleja peab põlluraamatut.<br />
Nõuded kohalikku sorti taimede kasvatamiseks<br />
Nõuded põllukultuuride kasvatamiseks:<br />
• „Sangaste“ rukki minimaalne külvinorm on 140 kg/ha;<br />
• kartuli kasvatamisel on seemne külvinorm vähemalt 2,5 t/ha;<br />
• põldoa külvinorm on minimaalselt 225 kg/ha;<br />
• põldhernest võib kasvatada puhaskülvina seemneks või segus. Puhaskülvi külvinorm on 200 kg/ha,<br />
hernes segus minimaalselt 70%, minimaalset 100 kg/ha;<br />
• ristiku külvinorm puhaskülvis on minimaalselt 4 kg/ha;<br />
• taotleja võtab kohustuse kasvatada põllukultuuri vähemalt õitsemisfaasini.<br />
Nõuded puuvilja- ja marjakultuuride kasvatamiseks:<br />
• taotleja võtab kohustuse pidada puuvilja- või marjakultuuride aia plaani.<br />
Taotleja järgib lisaks eespool toodud nõuetele kogu majapidamises nõuetele vastavuse nõudeid, väetiste ja<br />
taimekaitsevahendite kasutamise miinimumnõudeid ning otsetoetuse rohestamise nõudeid.<br />
Toetuse saajad<br />
Toetust võib taotleda põllumajandusega tegelev füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik.<br />
Toetuse määr<br />
• Talirukis „Sangaste“ - 32 eurot/ha aastas;<br />
• Kartul „Ando“ - 60 eurot/ha aastas;<br />
• Põldhernes „Mehis“ - 50 eurot/ha aastas;<br />
• Põlduba „Jõgeva“ - 65 eurot/ha aastas;<br />
• Valge ristik „Jõgeva 4“ - 100 eurot/ha aastas;<br />
• Viljapuud - 12 eurot/tk aastas;<br />
• Marjapõõsad - 5 eurot/tk aastas.<br />
Piiratud eelarve korral on põllumajandusministril õigus kehtestada toetuse vähendamise alused kas sortide<br />
või taotlusega hõlmatud maa pindala alusel või toetusmäära proportsionaalselt vähendades.<br />
Rakendamise piirkond<br />
Eesti<br />
Seirenäitajad ja sihttasemed<br />
Indikaatori liik Indikaator Sihttasemed<br />
188
Toetusesaajate arv 150<br />
Väljundnäitaja<br />
Toetust saanud põllukultuuri alade<br />
kogupindala (ha)<br />
1700<br />
Toetust saanud viljapuude ja<br />
2000<br />
marjapõõsaste arv (tk)<br />
Avaliku sektori kulud kokku (eurot) 542 190<br />
Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (art 29)<br />
Põhjendus<br />
Eesti ohustatud tõugude loetellu on kantud eesti hobune, eesti raskeveohobune, tori hobuse<br />
universaalsuuna hobuste populatsioon, eesti maatõugu veis ja eesti vutt. Tõuraamatusse kantud ohustatud<br />
tõugu loomade arvukusest annab ülevaate tabel 1.<br />
Tabel 1. Ohustatud tõugu loomade arvud seisuga (VTA andmetel, 02.02.2012 ja ….2013)<br />
Tõud/aasta 2007 2008 2009 2010 2011 2012<br />
Eesti hobune 1600 1788 1850 2055 2181 2299<br />
Tori hobune 1300 1365 1371 1382 1390 1350<br />
(sh. universaalsuuna populatsioon) - 751 755 747 726 707<br />
Eesti raskeveo hobune 210 223 251 283 325 331<br />
Eesti maatõugu veis (üldarv) 2173 1920 1838 1515 1514 1500<br />
(sh. tõuraamatus registreeritud<br />
veiseid)<br />
638 421 215 688 667 678 730<br />
2002. aastast hakati eesti hobuse pidamiseks maksma põllumajanduslikku keskkonnatoetust. 2005. aastast<br />
jätkati eesti hobuse pidamise toetamist MAK 2004-2006 raames ning alustati toetuse maksmist eesti<br />
maatõugu veise, tori hobuse ja eesti raskeveohobuse pidamise eest. Aastast 2007 said eesti hobuse, eesti<br />
raskeveohobuse, tori hobuse ja eesti maatõugu veise pidajad liituda uue MAK 2007-2013 toetusmeetmega.<br />
2009. aastast jagati tori hobuse tõug kaheks suunaks, ohustatuks loeti tori universaalsuuna populatsioon ja<br />
seetõttu hakati 2009. aastast alates maksma toetust üksnes universaalsuuna populatsiooni kuuluva tori<br />
hobuse pidamise eest.<br />
Eesti hobuse ja eesti raskeveohobuse arvukus on viimastel aastatel tõusnud, ka MAK 2004-2006 ja MAK<br />
2007-2013 raames toetatud eesti raskeveohobuste ja eesti tõugu hobuste arv on alates 2007. aastast<br />
pidevalt suurenenud. Tori tõugu hobuste arv tervikuna suureneb, ent tori universaalsuuna populatsiooni<br />
kuuluvate hobuste arv mitte. Samas on probleemiks, et tori universaalsuuna populatsiooni kuuluvad ka<br />
kõrge võõrveresusega tori hobused. Eesmärgiks on seatud säilitada tori tõugu lähtudes<br />
sotsiaalmajanduslikest ja kultuurilistest vajadustest, samuti on eesmärgiks vähendada võõrveresuse osakaalu<br />
ohustatuks loetud populatsioonis. 2012. aastal hakati täiendavalt pidama vana-tori hobuse tõuraamatut.<br />
Vaatamata MAK 2004-2006 ja MAK 2007–2013 raames makstavale toetusele on vähenenud nii toetust<br />
saavate eesti maakarja tõugu veiste arv kui ka maakarja veiste arv tervikuna. Veiste produktiivsus mõjutab<br />
suuresti valmisolekut tõugu pidada. Suured farmid eelistavad kõrge toodanguga produktiivtõuge, madalama<br />
produktiivsusega kohalikku maakarja soovitatakse pidada taludes ja väiksemates perefarmides. Kuna<br />
piimatootmine koondub üha enam suurfarmidesse ja väheneb väiketootjate arv, väheneb ühtlasi ka<br />
potentsiaalsete maakarja tõugu veiste pidajate arv.<br />
215 Siin on toodud ainult jõudluskontrolli all olevad veised.<br />
189
Ükski neljast ohustatud tõust ei ole välja jõudmas ohustatud tõu staatusest. Eksperthinnangute kohaselt<br />
tuleks enam toetada maakarja, kuna tõu arvukus on vähenemas ning aastasest piimatoodangust saadav tulu<br />
oluliselt väiksem kui produktiivtõugudelt saadav tulu. Samuti tuleks enam toetada jõudluskontrollis osalevaid<br />
maatõugu veiseid. Jõudluskontroll on tootjate jaoks lisatöö ja lisakulu, kuid annab parema ülevaade tõu<br />
piimatoodangu näitajatest ning tagab täpsema paaritusandmete registreerimise, mis omakorda aitab teha<br />
tõusisest aretus- ja säilitustööd. Eksperthinnangute kohaselt tuleks enam toetada maakarja veiseid, kes<br />
annavad puhtatõulisi järglasi. Meede vähendaks tootjate soovi ristata maakarja lihatõugu veistega, et saada<br />
suuri heteroosiefektiga vasikaid. Samuti tuleks senisest enam toetada aretusühingute poolt tunnustatud<br />
isasloomi, kuna pullide pidamine on tootjale keerulisem ja kulukam.<br />
Eesti vuttide arvukus on viimastel aastatel olnud ca 10 000 lindu, seejuures tehakse individuaalset<br />
jõudluskontrolli 216 emaslinnule. Jõudluskontrolli all olevaid emaslinde kasutatakse ühtlasi tõuaretuses ja<br />
järglaspõlvkonna saamiseks. Tõulinde peetakse ja jõudluskontrolli tehakse praegu kahes farmis. Eesti vuti<br />
toetamiseks ei ole maaelu arengukava vahendeid seni kasutatud, kuid tõug vajaks senisest enam tähelepanu.<br />
Tegemist on siiani ainukese Eestis aretatud linnutõuga. Toetus aitaks tagada seniste säilitus-aretuskarjade<br />
püsimise ja soodustaks uute teket ning tagaks seega kindlamalt tõu säilimise.<br />
Eesmärk<br />
Üldeesmärk on tagada kultuuripärandi ja geneetilise mitmekesisuse seisukohast oluliste ja ohustatuks loetud<br />
kohalike tõugude säilitamine.<br />
Toetatavad tegevused<br />
Toetust makstakse:<br />
• eesti maatõugu veise pidamise eest, kui toetuse taotleja peab tõuraamatu põhiossa kantud,<br />
nõuetekohaselt identifitseeritud ja registreeritud puhtatõulist eesti maatõugu veist, kelle mõlemad<br />
vanemad ja vanavanemad on kantud eesti maatõugu veiste tõuraamatu põhiossa;<br />
• eesti tõugu, eesti raskeveo tõugu ja tori tõu universaalsuuna hobuse pidamise eest, kui toetuse<br />
taotleja peab nõuetekohaselt identifitseeritud ja registreeritud puhtatõulist tõuraamatu põhiosas<br />
registreeritud eesti või eesti raskeveo tõugu hobust või tori tõu universaalsuuna hobust, kes on<br />
registreeritud tori tõu tõuraamatu TA osa põhiosas;<br />
• eesti tõugu vuti pidamise eest, kui toetuse taotleja peab tõendatud päritoluga eesti tõugu vutte, kes<br />
on individuaalse jõudluskontrolli all vastavalt jõudluskontrolli läbiviijana tunnustatud aretusühingu<br />
(Eesti Linnukasvatajate Selts) eeskirjale või keda peetakse sugulinnuna (täiskasvanud emas- ja<br />
isaslinde peetakse koos).<br />
Toetust makstakse eesti tõugu, eesti raskeveo tõugu, tori tõu universaalsuuna hobuse ja maatõugu veise<br />
kohta, kes on kohustuseaasta taotluste esitamise perioodi alguseks vähemalt kuuekuune. Asendamise korral<br />
võib loom, kes asendab kohustuse all olnud looma, olla asendamise ajal ka noorem kui 6 kuud juhul, kui ta<br />
muude näitajate osas vastab toetuse saamise nõuetele. Väikesearvuliste tõugude puhul võib põlvnemise ja<br />
füüsiliste näitajate poolest sobivate loomade leidmine olla keeruline ja ajamahukas. Valikuvõimaluste<br />
suurendamiseks on õigustatud toetada täismahus ka alla 6-kuuliste loomade pidamist.<br />
Taotleja järgib lisaks eespool toodud nõuetele kogu majapidamises nõuetele vastavuse nõudeid, väetiste ja<br />
taimekaitsevahendite kasutamise miinimumnõudeid ning otsetoetuse rohestamise nõudeid.<br />
Kohustus<br />
Taotleja võtab esimesel kohustuseaastal kohustuse pidada oma majapidamises taotlusel märgitud ja<br />
kontrolliasutuste poolt heakskiidetud (toetusõiguslikuks tunnistatud) arvul eesti maatõugu veist, eesti tõugu,<br />
eesti raskeveo tõugu või tori tõu universaalsuuna hobust viieaastase kohustuseperioodi jooksul. Iga tõu<br />
kohta võtab taotleja eraldi kohustuse. Taotleja ei või võtta kohustust selle loomatõu kohta, mille kohta tal on<br />
eelmise või käesoleva arengukava raames ohustatud tõugu looma pidamise kehtiv kohustus.<br />
Taotleja võib järgnevatel kohustuseperioodi aastatel märkida taotlusele suurema loomade arvu võrreldes<br />
esimesel kohustuseaastal taotlusel märgitud ja heakskiidetud loomade arvuga ilma, et tema<br />
kohustuseperiood pikeneks. Taotleja võib järgnevatel kohustuseperioodi aastatel märkida taotlusele kuni<br />
50% väiksema loomade arvu võrreldes esimesel kohustuseaastal taotlusel märgitud ja heakskiidetud<br />
190
loomade arvuga ilma, et temalt loomade kohta varem makstud toetus tagasi nõutaks. Kui kohustus väheneb<br />
üle eelpool sätestatud määra, nõutakse seda määra ületavas osas toetus loomade kohta tagasi. Taotleja<br />
märgib taotlusel need loomad, keda ta antud kohustuseaastal peab. Kohustuseaasta jooksul võib taotleja<br />
asendada kohustuse all oleva looma teise sama tõugu nõuete kohase loomaga, kaotamata õigust saada<br />
toetust taotletud mahus.<br />
Taotleja võtab esimesel kohustuseaastal kohustuse pidada oma majapidamises viieaastase<br />
kohustuseperioodi jooksul eesti tõugu vutte ja viia läbi nõuetekohaseid jõudluskontrolle. Taotleja märgib<br />
taotlusel, mitme vuti kohta ta kohustuseaastal toetust taotleb ja peab vähemalt selle arvu ulatuses antud<br />
kohustuseaastal nõuete kohaseid vutte.<br />
Juhul kui kohustuse all olev loom ei viibi taotleja majapidamises, teavitab taotleja kontrolliasutusi looma<br />
asukohast.<br />
Toetuse saajad<br />
Toetust võib taotleda füüsiline isik, juriidiline isik, seltsing ja muu isikute juriidilise isiku staatuseta ühendus.<br />
Toetuse määr<br />
• Eesti tõugu hobuse pidamise eest - 200 eurot/looma kohta aastas;<br />
• Eesti raskeveo tõugu hobuse pidamise eest - 260 eurot/looma kohta aastas;<br />
• Tori tõu universaalsuuna hobuse pidamise eest - 200 eurot/looma kohta aastas;<br />
• Maatõugu veise pidamise eest. - 315 eurot/looma kohta aastas;<br />
• Eesti vuti pidamise eest - 4 eurot/linnu kohta aastas.<br />
Täiendavalt makstaks lisamakset:<br />
• Jõudluskontrollis osaleva maatõugu lehma pidamise eest - 100 eurot/looma kohta aastas;<br />
• Maatõugu lehma, kes on eelneval aastal andnud puhtatõulise järglase, pidamise eest - 100<br />
eurot/looma kohta aastas;<br />
• Tõuraamatusse kantud maatõugu pulli pidamise eest - 100 eurot/looma kohta aastas.<br />
Eesti maatõugu veise ja eesti raskeveo tõugu hobuse kohta makstav toetusemäär ületab Euroopa<br />
Parlamendi ja Nõukogu määruse nr … I lisas lubatud maksimaalset toetusmäära loomühiku kohta aastas.<br />
Vaatamata seni rakendatud maaelu arengu toetusele väheneb maatõugu veiste arv. Kuna maatõu<br />
piimatoodangutase on oluliselt väiksem võrreldes tänapäevaste produktiivtõugudega ning vahe süveneb, siis<br />
ei kompenseeri maksimaalne lubatud toetusmäär küllaldaselt piimamüügist saamata jäänud tulu. Tõu<br />
säilimise tagamiseks ning arvukuse langustrendi peatamiseks on vajalik rakendada kõrgemat toetuse määra.<br />
Eesti raskeveo tõugu hobuse arvukus püsib vaatamata senisele toetusele väga madal ning FAO<br />
klassifikatsiooni põhjal kuulub eesti raskeveohobune kriitilises seisukorras olevate tõugude kategooriasse.<br />
Suurem toetusemäär on vajalik, et tõu arvukus tõuseks ning ületaks kriitilise seisu.<br />
Piiratud eelarve korral on põllumajandusministril õigus kehtestada toetuse vähendamise alused kas<br />
toetusmäära või lisamakseid proportsionaalselt vähendades.<br />
Rakendamise piirkond<br />
Eesti<br />
Seirenäitajad ja sihttasemed<br />
Indikaatori liik Indikaator Sihttasemed<br />
Väljundnäitaja<br />
Toetusesaajate arv 750<br />
Toetust saanud loomade arv 11 100<br />
eesti hobune 2100<br />
eesti raskeveo hobune 400<br />
191
tori hobune 600<br />
eesti maatõugu veis 1000<br />
eesti vutt 7000<br />
Avaliku sektori kulud kokku (eurot) 6 943 380<br />
Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (art 29)<br />
Põhjendus<br />
Tänu aastatuhandeid kestnud traditsioonilisele põllumajanduslikule tegevusele, eeskätt niitmisele ja<br />
karjatamisele, ilmestavad Eesti maastikku looduse mitmekesisuse ja kultuuripärandi poolest väärtuslikud<br />
poollooduslikud kooslused ehk pärandkooslused. Nende hooldus kätkeb endas maarahva sajanditepikkusi<br />
töötraditsioone, mis on tihedalt läbi põimunud meie rahvuskultuuriga. Lisaks suurele esteetilisele väärtusele<br />
Eesti kultuuris ja maastikupildis etendavad poollooduslikud kooslused väga olulist osa loodusliku<br />
mitmekesisuse säilitamisel. Suur liigirikkus (isegi kuni 74 taimeliiki ruutmeetri kohta) on omane eeskätt<br />
puisniitudele ja loopealsetele. Ranna- ja luhaniidud on seevastu olulised rändlindude peatus- ja<br />
toitumiskohad ning kurvitsaliste elupaigad. Poollooduslikel kooslustel esineb ka tavapärasest oluliselt enam<br />
haruldasi taime- ja loomaliike.<br />
Poollooduslike koosluste leviku kõrgaeg jääb 19. sajandi lõppu, mil need alad võisid hõlmata isegi kuni 1/3<br />
Eesti pindalast. 20. sajandi teise poole jooksul on aga poollooduslike elupaikade pindala seoses<br />
põllumajandusliku tegevuse vähenemisega oluliselt kahanenud. Rannaniite, loopealseid ja puisniite on<br />
sellegipoolest Eestis rohkem kui üheski teises Euroopa riigis ja seetõttu on nende säilitamine Eesti üks<br />
olulisemaid vastutusvaldkondi.<br />
Bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2020 näeb ette, et „Komisjon ja liikmesriigid lisavad<br />
mõõdetavad bioloogilise mitmekesisuse eesmärgid maaelu arengu strateegiatesse ja programmidesse /../“.<br />
EL loodusdirektiivi (92/43/EMÜ) kohaselt tuleb säilitada või taastada kõigi üle-euroopaliselt ohustatud liikide<br />
ja elupaigatüüpide soodne seisund. Esimest korda hindasid Euroopa Liidu (EL) liikmesriigid loodusdirektiivi<br />
liikide ja elupaikade seisundit 2007. a. 216 Ebapiisava majandamise tõttu hinnati meie olulisemate<br />
poollooduslike koosluste seisund selles aruandes ebapiisavaks. Paljud neist aladest on seisus, kus esmalt on<br />
vajalik niiduelustikule vastavad tingimused taastada. Tänu erinevatele pindalatoetustele on poollooduslikke<br />
kooslusi hakatud 21. sajandi esimesel kümnendil tasapisi taas varasemast enam hooldama. Alates 2001.<br />
aastast on toetatud niitude taastamist ja hooldamist riigieelarvest ning alates 2007. aastast on hooldamiseks<br />
kasutatud peamiselt EAFRD vahendeid.<br />
Hinnanguliselt vajab Eesti kaitstavatel aladel säilitamist 60 000 ha erinevaid niidukooslusi, millest tuleb<br />
looduskaitse arengukava kohaselt tagada aastaks 2020 regulaarne hooldus vähemalt <strong>45</strong> 000 hektaril. 2012.<br />
aastal hooldati Natura aladel asuvaid erinevaid kooslusi kokku ca 26 500 hektaril. Kui rannaniitude ja<br />
luhaniitude seisund on paranemas, siis senisest suuremat tähelepanu tuleb edaspidi pöörata puisniitude ja<br />
loopealsete taastamisele ja hooldamisele.<br />
Hooldatava ala pindala aastal Eesmärk – hooldatava ala<br />
2012<br />
pindala aastaks 2020<br />
Puisniit 684 1700<br />
Loopealne 2477 6500<br />
Rannaniit 9220 10 500<br />
216 http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2009:0358:FIN:ET:<strong>PDF</strong><br />
192
Lamminiit 6991 9300<br />
Aruniit 3910 5500<br />
Puiskarjamaa 1273 1500<br />
Osa poollooduslike kooslusi nagu rannaniidud ja lamminiidud on väga eriilmelised – mõned alad on suur osa<br />
aastast liigniisked ning hooldamine märjal ja mudasel alal vaevarikas ega pruugi olla igal aastal võimalik,<br />
sõltudes tugevalt konkreetse aasta sademete hulgast ja veetasemest meres/jões. Samas kui kõrgemal asuvad<br />
lamminiidud on märgatavalt kuivemad, seal võib üleujutus esineda ka mõne-aastase intervalliga, sealjuures<br />
jõe kalda langusest sõltub suuresti üleujutuse kestus – mida järsemad on kaldad, seda kiiremini<br />
tõuseb/langeb luhal vesi ning mullad ei ole pidevas liigniiskuse tingimustes.<br />
Eesmärk<br />
Üldeesmärk on parandada poollooduslike koosluste ja nendega seotud liikide seisundit.<br />
Spetsiifilised eesmärgid:<br />
• Parandada poollooduslike koosluste hooldamise kvaliteeti.<br />
• Parandada poollooduslike kooslustega seotud liikide seisundit.<br />
• Suurendada põllumajandusloomade abil hooldatavate poollooduslike koosluste osa.<br />
• Suurendada hooldatavate alade pindala.<br />
Toetatavad tegevused<br />
Toetust makstakse, kui toetuse taotleja hooldab nõuetekohaselt poollooduslikku kooslust. Poolloodusliku<br />
koosluse hooldamise toetuse nõuded sõltuvad hooldamise võttest – kas toetuse taotleja hooldab<br />
poolloodusliku kooslust karjatamise või niitmise teel – ning koosluse tüübist, mille kohta toetust taotletakse.<br />
Eelnevalt ekspertide poolt määratud rannaaladele, kus on vajalik keskmisest kõrgem hoolduskvaliteet, saab<br />
taotleja lisaks valida täiendava nõude täitmise.<br />
Põhitegevuse nõuded<br />
Nõuded niidetavate koosluste kohta:<br />
• poollooduslikku kooslust, mis on suurem kui 15 hektarit, on niidetud keskelt-lahku, servast-serva või<br />
Keskkonnaametiga varem kirjalikult kokku lepitud teisel meetodil, nõue ei kehti puisniitude puhul.<br />
Tööde alustamisest tuleb teavitada Keskkonnaametit;<br />
• niitmine on lubatud kaitse-eeskirjas, kaitsekorralduskavas või liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavas<br />
sätestatud ajast alates. Kui niitmise alguskuupäev ei ole kaitse-eeskirjas, kaitsekorralduskavas või liigi<br />
kaitse ja ohjamise tegevuskavas sätestatud, võib poollooduslikku kooslust niita 10. juulist või ala<br />
looduskaitselisi väärtusi arvesse võttes Keskkonnaameti määratud ajast alates;<br />
• niidetav poollooduslik kooslus peab olema niidetud ja niide koristatud 1. septembriks;<br />
• niidul asuvat taimikut ei tohi hekseldada, erandjuhtudel lubatud Keskkonnaameti nõusolekul;<br />
• puisniidul võib loomi karjatada vaid juhul, kui seda on varem niidetud ja kui niide on koristatud;<br />
• niide peab olema ära veetud taotluse esitamise aastale järgneva aasta 1. aprilliks, kui Keskkonnaamet<br />
ei määra teisiti.<br />
Nõuded karjatatavate koosluste kohta:<br />
• kui karjatamise alguskuupäev on kaitse-eeskirjas, kaitsekorralduskavas, liigi kaitse ja/või ohjamise<br />
tegevuskavas sätestatud, võib loomi karjatada kaitse-eeskirjas, kaitsekorralduskavas või liigi kaitse ja<br />
ohjamise tegevuskavas sätestatud ajast alates. kaitse ja/või ohjamise tegevuskavas sätestatud, tuleb<br />
rannaaladel karjatamisega alustada hiljemalt 31. mail, kui Keskkonnaamet ei määra teisiti. Vajadusel<br />
määrab Keskkonnaamet karjatamise algusaja ka teiste koosluste puhul;<br />
• poollooduslikul kooslusel on keelatud anda loomale lisasööta;<br />
• rannaniidul ja loopealsel on lubatud vaid karjatamine. Niitmine on lubatud põhjendatud juhtudel<br />
vaid Keskkonnaameti nõusolekul;<br />
193
• karjatamise tulemusena peab olema taotletav ala vähemalt 50% ulatuses söödud rohttaimestikuga<br />
(madalmurune) 217 ; karjatamise tulemus peab olema visuaalselt tuvastatav kogu alal hiljemalt 1.<br />
oktoobriks;<br />
• kui ala ei ole piisavalt karjatatud, siis tuleb ala üle niita ja niide kokku koguda hiljemalt 1. oktoobriks;<br />
• valitav täiendav nõue: rannaaladel, kus taotleja võtab kohustuse tagada kõrgem hoolduskvaliteet,<br />
peab olema ülepinnaliselt vähemalt 75% madalmurune ja vähemalt 75% ulatuses avatud veepiir ning<br />
hooldatud madalamad kohad (nagu näiteks lõukad, lombid jt väikeveekogud). Soovitav<br />
karjatamiskoormus on vähemalt 1,5 lü/ha. Tulemus peab olema visuaalselt tuvastatav kogu alal<br />
hiljemalt 1. oktoobriks. 218<br />
Nõuded kõigi koosluste kohta:<br />
• poollooduslikul kooslusel, kuhu toetust taotletakse, peab olema kohapeal visuaalselt tuvastatav piir;<br />
• taotleja peab toetuse saamiseks osalema poolloodusliku koosluse hooldamise kohustuslikul 6-<br />
tunnisel koolitusel;<br />
• taotleja peab pidama põlluraamatut.<br />
Baasnõuded:<br />
• poollooduslikul kooslusel, mille kohta toetust taotletakse, olevat kaitstava looduse üksikobjekti,<br />
kinnismälestist ja inventeeritud pärandkultuuri objekti ei tohi hävitada;<br />
• poolloodusliku koosluse kahjustamine on keelatud. Näiteks on keelatud taimkatte (rohukamara)<br />
hävitamine või kooslusele omase liigikoosseisu muutmine, väetamine, taimekaitsevahendite<br />
kasutamine, mullaharimine, metsa istutamine, maavara kaevandamine, loata (kooskõlastamata)<br />
ehitiste püstitamine või laiendamine, sh tiigi jm veekogu ning maaparandussüsteemi rajamine, välja<br />
arvatud juhul, kui see on kooskõlas looduskaitseseadusega.<br />
Taotleja peab järgima lisaks eespool toodud nõuetele kogu majapidamises nõuetele vastavuse nõudeid,<br />
väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise miinimumnõudeid ning otsetoetuse rohestamise nõudeid.<br />
Toetusõiguslik maa<br />
Toetusõiguslikuks maatükiks loetakse poollooduslikud kooslused, sealhulgas need puisniidud ja<br />
puiskarjamaad, kus on olemas niidukamar ning mis on põllumajandusvõtetega hooldatavad olenemata puude<br />
liituvusest ning sellised kadakatega niidualad, millel kasvavate kadakate liituvus ei ületa 0,5. Samuti loetakse<br />
toetusõiguslikuks maatükiks alad, kus asuvad traditsioonilised maastikuelemendid nagu näiteks kiviaiad,<br />
heinaküünid ja loomade varjualused; ajutiselt üleujutatud alad; rannaalad, mis on vähemalt 50% ulatuses<br />
taimestikuga kaetud ning kus ei domineeri puitunud roog; puude ja põõsastega osaliselt kaetud alad, mis on<br />
seotud traditsioonilise põllumajandustegevusega või keskkonnaalaste eesmärkide saavutamisega ja ei ole<br />
suuremad kui 0,05 ha.<br />
Toetust võib taotleda vähemalt 0,10 hektari suuruse poolloodusliku koosluse või selle osa kohta, mis on<br />
kantud keskkonnaregistrisse või väljapool kaitstavaid alasid sellistele poollooduslikele kooslustele, kus on läbi<br />
viidud inventuur ja mis on Keskkonnaameti poolt heaks kiidetud ning EELIS’esse kantud. Ala inventeerimise<br />
väljapool kaitstavaid alasid korraldab soovi korral toetuse taotleja ise.<br />
Toetust ei saa ala kohta, kuhu taotletakse samaaegselt MAK pindalatoetusi või loodushoiutoetust.<br />
Toetuse saajad<br />
• toetust võib taotleda füüsiline isik, juriidiline isik, seltsing ja muu isikute juriidilise isiku staatuseta<br />
ühendus;<br />
• taotleja võtab kohustuse tegeleda selle poolloodusliku koosluse, mille kohta ta toetust taotles,<br />
217 madalmurusus – loomade poolt madalaks söödud niiduala, kus on rohu kõrgus 3-5 cm.<br />
218 taotlejal on kogu kohustuseperioodi jooksul võimalik valida põhinõude või täiendava nõude täitmise vahel, sealjuures<br />
kohustuseperioodi kestuseks loetakse algse kohustuse kestus. Kui kord on täiendav nõue valitud, siis tuleb seda täita<br />
kohustuseperioodi lõpuni.<br />
194
nõuetekohase hooldamisega taotluse esmakordse esitamise kalendriaastast alates viis/kuus<br />
järjestikust kalendriaastat, välja arvatud loopealsed, kus tuleb kohustuseperioodi jooksul ala<br />
hooldada minimaalselt neli/viis aastat - heas korras loopealse võib jätta üks kord kohustuseperioodi<br />
jooksul hooldamata, selleks tuleb luba küsida Keskkonnaametilt.<br />
Toetuse määr<br />
• toetuse määr puisniidul on <strong>45</strong>0 eurot/ha;<br />
• toetuse määr kõigi teiste koosluste puhul on 132 eurot/ha 219 ;<br />
• toetuse määr koos valitava nõudega on 232 eurot/ha.<br />
Piiratud eelarve korral on põllumajandusministril õigus eelistada toetuse saajatena taotlejaid tulenevalt<br />
poolloodusliku koosluse tüübist.<br />
Samuti on põllumajandusministril õigus iga-aastaselt otsustada, millistel juhtudel on võimalik kohustusi<br />
pikendada ja uusi kohustusi võtta.<br />
Rakendamise piirkond<br />
Eesti. Natura alal ja teistel kaitstavatel aladel saab toetust taotleda keskkonnaregistrisse kantud<br />
hoolduskõlbulikele poollooduslikele kooslustele ja väljapool kaitstavaid alasid sellistele poollooduslike<br />
koosluste hooldamiseks, mis on kantud EELIS’esse.<br />
Keskkonnaamet tagab, et toetuse taotlemise aluseks on toetusõiguslikud alad (hooldatavad poollooduslikud<br />
kooslused). Keskkonnaamet kinnitab andmebaasidele, inventuuridele ja eksperthinnangule jmt toetudes<br />
taotluse ning väljastab taotlejale poolloodusliku koosluse hooldamise kohta üksikasjalikud juhtnöörid, kus<br />
lisaks seadusandlusest tulenevatele nõuetele on sätestatud individuaalsed soovitused konkreetse ala<br />
hooldamiseks (näiteks võttes arvesse ala seisundit, koosluse tüüpi ja looduskaitselist väärtust täpsustab<br />
Keskkonnaamet poolloodusliku koosluse karjatamise loomkoormust).<br />
Seirenäitajad ja sihttasemed<br />
Indikaatori liik Indikaator Sihttasemed<br />
Toetusesaajate arv 1500<br />
Väljundnäitaja<br />
Toetust saanud alade kogupindala 35 000<br />
(ha)<br />
Avaliku sektori kulud kokku (eurot) 29 295 000<br />
Mahepõllumajandus (art 30)<br />
Põhjendus<br />
Mahepõllumajandussaaduste tootmisega tegelevate ettevõtete arv ja mahepõllumajandusliku maa suurus<br />
on viimastel aastatel pidevalt suurenenud. Kui 2005. aastal tegeles Eestis mahepõllumajandussaaduste<br />
tootmisega 1013 ettevõtet, kelle kasutuses oli 59 742 ha mahepõllumajandusmaad, siis 2011. aastal oli<br />
ettevõtete arv 1431 ja mahepõllumajandusmaad 134 057 ha. Mahepõllumajanduslikus kasutuses olev maa<br />
moodustas 2011. aastal ligi 14% Eestis kasutatavast põllumajandusmaast. Mahetootmine on levinum Lääneja<br />
Lõuna-Eestis. Mahetootjate arvu poolest on esikohal Võrumaa ja mahemaa pindala poolest Saaremaa.<br />
Mahepõllumajanduslikku taimekasvatust iseloomustab rohumaade suur osatähtsus (ligi 80%<br />
mahepõllumajandusmaast). Maheloomakasvatusega tegeles 2011. aastal ligi kaks kolmandikku<br />
219 Muude koosluste määr 132 eurot/ha on eeldusel, et nendele aladele, kus poollooduslik kooslus vastab otsetoetuse tingimustele,<br />
on võimalik taotleda täiendavalt otsetoetust.<br />
195
mahetootjatest (899 tootjat). Kasvatatakse eelkõige lambaid (46 496 looma) ja veiseid (28 701 looma). Üle<br />
poole Eesti lammastest peetakse mahepõllumajanduslikult.<br />
Eestis on mahetoidu tarbimine viimastel aastatel suurenenud, 2010. aastal müüdi kohalikke<br />
mahetoidutooteid kokku ligi 4,3 mln euro eest ja Eestis toodetud mahetooted moodustasid toidukaupade<br />
(sh importtooted) jaekäibest 0,36%. Vaatamata mahesaaduste populaarsusele tarbijate seas on takistuseks<br />
mahetöötlemise ja turuarenduse mahajäämus, millest tulenevalt tuleks edaspidi keskenduda rohkem<br />
mahepõllumajandusliku tootmise ja töötlemise ning turustamise integreerimisele, mahetoodangu mahtude<br />
suurendamisele ja tarbijale parema kättesaadavuse võimaluste loomisele maaelu arengukava toetuste<br />
kaudu.<br />
Mahepõllumaad asuvad enamasti väheviljakatel põllumaadel. Ligikaudu 80% kogu mahepõllumajandusmaast<br />
on püsi- ja lühiajalised rohumaad, kus kasvatatakse suhteliselt palju liblikõielisi. Liblikõieliste või kõrreliste<br />
heintaimede ning nende allakülvide kasvatamisel põllukülvikorras ja püsirohumaadel säilib ja paraneb mulla<br />
orgaanilise aine sisaldus, mullastruktuur ja elurikkus, mis aitab oluliselt säilitada mullaviljakust ja takistada<br />
mullaerosiooni. Aeglustub ka kasvuhoonegaaside emissioon, kuna nende alusel pinnal mulda ei harita.<br />
Lämmastiku leostumine ja sattumine pinna- ja põhjavette on mahetootmisel väike, kuna sisendeid<br />
kasutatakse vähesel määral. Selline tootmine parandab vee kvaliteeti ja tagab veekogumite soodsa seisundi.<br />
Keemiliste taimekaitsevahendite mittekasutamisel mahetootmisel puhastuvad mullad aja jooksul<br />
taimekaitsevahendite jääkidest, mis parandab samuti vee kvaliteeti. Happeliste muldade osatähtsus on<br />
võrreldes teiste toetustüüpidega mahetootjate muldadel kõige vähem suurenenud.<br />
Probleemiks võib muutuda siiski taimetoiteelementide sisalduse säilitamine mahepõldude mullas, kuna<br />
vähesel väetiste kasutamisel jääb saagiga eemaldatavate toiteelementide kogus sageli tasakaalustamata<br />
väetistega juurdetoodava toiteelementide hulgaga. Põllumajandusuuringute Keskuse seireandmetele<br />
tuginedes on just taimedele omastatava kaaliumi sisaldus mahetootjate põldude künnikihis viie aasta<br />
jooksul mõnevõrra vähenenud. Omastatava fosfori sisaldus on püsinud sisuliselt muutumatuna.<br />
Mahepõllumajandusliku tootmise toetamine aitab kaasa loodusvarade tõhusamale kasutamisele ja<br />
soodustab üleminekut vähem CO 2 -heiteid tootvale ja kliimamuutuse suhtes vastupidavale põllumajandusele<br />
ning toidutootmisele.<br />
Eesmärk<br />
Mahepõllumajandusliku tootmise toetamise eesmärgid on järgmised:<br />
• toetada mahepõllumajanduse arengut ning aidata kaasa mahetoodete mitmekesisuse ja turuosa<br />
suurenemisele;<br />
• toetada ja suurendada mahepõllumajanduse konkurentsivõimet;<br />
• säilitada ja suurendada bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust;<br />
• säilitada ja parandada mullaviljakust ja veekvaliteeti;<br />
• parandada loomade heaolu.<br />
Toetatavad tegevused<br />
I Tervikpaketina esitatavad põhitoetuse nõuded<br />
• kogu kohustuseperioodi jooksul ettevõtte kohustusealusel põllumajandusmaal<br />
mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõuete järgimine ja mahepõllumajanduslike loomade puhul<br />
mahepõllumajandusliku loomakasvatuse nõuete järgimine;<br />
Kogu ettevõtte põllumaal:<br />
• samal põllul teravilja kasvatamine mitte kauem kui kolmel järjestikusel aastal. Sama liiki teravilja,<br />
kaunvilja, õli- ja kiukultuuri, muu tehnilise kultuuri, rühvel- või köögiviljakultuuri kasvatamine samal<br />
põllul mitte kauem kui kahel järjestikusel aastal. Ristõielisi võib samal põllul kasvatada uuesti 4.<br />
aastal. Köömne ja sertifitseeritud seemne kasvatamise korral on sama liiki põllukultuuri lubatud<br />
kasvatada samal põllul kuni kolmel järjestikusel aastal. Mustkesa, mida kasutatakse<br />
põllumajanduskultuuride vaheldusena, ei katkesta põllukultuuride järgnevust külvikorraplaanis;<br />
196
• kui taotleja hoiab ettevõtte toetusõiguslikku maad mustkesas, siis sellel kohustuseaastal, kui maa on<br />
mustkesas, talle selle maa eest toetust ei maksta;<br />
• liblikõieliste puhaskultuuri või liblikõieliste ja kõrreliste heintaimede ja muude haljasväetiskultuuride<br />
kasvatamine vähemalt 20% põllumaal, kaasa arvatud allakülvid.<br />
II Lisatoetuse nõuded<br />
Lisatoetust võib taotleda põllumajandusega tegelev füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik, kes toetuse<br />
taotlemise hetkel tegeleb kogu ettevõtte põllumajandusmaal mahepõllumajandusliku taimekasvatusega ja<br />
kelle ettevõttes peetakse kõiki loomaliike v.a mesilased, mahepõllumajanduslikult.<br />
Toetuse taotlemisele järgneva 12 kuu jooksul lisandunud maaga alustatakse mahepõllumajandusele<br />
üleminekut järgmise kohustuseaasta taotluse esitamise tähtpäevaks.<br />
Lisatoetust võib taotleda põllu kohta tingimusel, et igal kohustuseaastal kasvatatakse vähemalt 50%<br />
põllumaal muud kultuuri kui heintaimi.<br />
Kogu ettevõtte põllumaal:<br />
• vähemalt 30% põllumaast igal aastal 1. novembrist kuni 31. märtsini põllumajanduskultuurist<br />
koosneva talvise taimkatte alla jätmine;<br />
• mullaproovide võtmine ja analüüsida laskmine üks kord viie aasta jooksul;<br />
• vähemalt 30% põllumaal igal aastal sõnniku või komposti kasutamine või liblikõielise puhaskultuuri<br />
või liblikõieliste ja kõrreliste heintaimede segu kasvatamine;<br />
Lisaks eelpool loetletud tegevustele peab taotleja täitma järgmisi baasnõudeid:<br />
• ettevõttes peetakse põlluraamatut;<br />
• viljapuude võrad ja marjapõõsad on lõikamise teel hooldatud;<br />
• viljapuude ja marjapõõsaste reavahed peavad olema 2/3 ulatuses rohukamaras ja niidetud või<br />
karjatatud, kusjuures rohu kõrgus ei tohi ületada 30 cm. Uue puuviljaaia rajamisel peavad reavahed<br />
2/3 ulatuses rohukamaraga kaetud olema hiljemalt rajamisele järgnevaks aastaks.<br />
Toetuse taotleja peab toetuse saamiseks osalema mahepõllumajandusliku tootmise koolitusel.<br />
Koolitusvaldkonnad ja koolituste arv sätestatakse põllumajandusministri määruses.<br />
Toetuse saajad<br />
• Toetust võivad taotleda põllumajandusega tegelevad füüsilisest isikust ettevõtjad ja juriidilised<br />
isikud;<br />
• taotleja ettevõte peab olema mahepõllumajanduse seaduse alusel tunnustatud;<br />
• minimaalse toetusõigusliku maa suuruse määrab põllumajandusminister;<br />
• taotleja järgib kogu ettevõttes nõuetele vastavuse nõudeid ning väetiste ja taimekaitsevahendite<br />
kasutamise miinimumnõudeid.<br />
Toetuse määr<br />
Mahepõllumajandusliku tootmise eest makstakse toetust järgmiselt:<br />
• Teravilja-, kaunvilja-, õli- ja kiukultuuride, muude tehniliste kultuuride kasvatamiseks kasutatava<br />
põllumajandusmaa, kuni 3-aastase külvikorras oleva rohumaa ja põldtunnustatud heinaseemnepõllu<br />
hektari kohta makstakse põhitoetust 100 eurot aastas ning põhi- ja lisatoetust 130 eurot aastas.<br />
• Rühvelkultuuri kasvatamiseks kasutatava põllumajandusmaa hektari kohta makstakse põhitoetust<br />
200 eurot aastas ning põhi- ja lisatoetust 230 eurot aastas.<br />
• Sertifitseeritud maheseemnega külvatud teravilja või kartuli kasvatamiseks kasutatava<br />
põllumajandusmaa hektari kohta makstakse 20% kõrgemat toetust.<br />
• Köögivilja kasvatamiseks kasutatava põllumajandusmaa hektari kohta makstakse toetust 600 eurot<br />
aastas.<br />
197
• Puuvilja- ja marjakultuuri, maasika ning ravim- ja maitsetaimede kasvatamiseks kasutatava<br />
põllumajandusmaa hektari kohta makstakse toetust 300 eurot aastas.<br />
• Rohumaa, välja arvatud kuni 3-aastane külvikorras olev rohumaa ja põldtunnustatud<br />
heinaseemnepõld, mille iga hektari kohta peetakse põllumajandusettevõttes vähemalt 0,2 LÜ<br />
vastaval hulgal mahepõllumajanduslikke karjatatavaid loomi, hektari kohta makstakse toetust 25<br />
eurot aastas.<br />
• Täiendavalt makstakse toidu tootmise eesmärgil mahepõllumajanduslikult peetava karjatatava<br />
looma (veise, lamba või kitse) ühe ühiku kohta toetust 60 eurot aastas.<br />
• Teiste mahepõllumajanduslikult peetavate loomade kohta makstakse toetust aastakeskmise looma<br />
kohta alljärgnevalt:<br />
Loomarühm<br />
Mahepõllumajanduslike loomade arv<br />
taotlemisele eelneva aasta keskmisena,<br />
alates millest toetust makstakse<br />
Toetus ühe aastakeskmise<br />
ühiku kohta (eurot)<br />
Kalkun, hani, part 50 lindu (igast liigist) 6 eurot lind<br />
Munakana 50 lindu 6 eurot lind<br />
Kanabroiler 50 lindu 6 eurot lind<br />
Vutt 100 lindu 1 eurot lind<br />
Siga: emis põrsastega või ilma, kult<br />
200 eurot siga<br />
Vähemalt 2 kuu vanune nuum- või<br />
noorsiga<br />
2,0 ühikut kokku<br />
100 eurot nuum- või<br />
noorsiga<br />
Küülik 50 küülikut 3 eurot küülik<br />
Mesilased 5 mesilasperet 40 eurot pere<br />
Mahepõllumajanduslikult peetavate karjatatavate loomade ja sigade ühikud täiendava toetuse maksmiseks<br />
arvutatakse järgmiste koefitsientide alusel:<br />
Loomarühm<br />
Koefitsient<br />
Üle 24 kuu vanune veis, ammlehm 1,0<br />
Piimalehm 2,0<br />
6–24 kuu vanune veis 0,6<br />
Kuni 6 kuu vanune veis 0,2<br />
Vähemalt 6 kuu vanune kits, lammas liha tootmiseks 0,15<br />
Vähemalt 6 kuu vanune kits, lammas piima tootmiseks 0,3<br />
Emis (sh põrsastega) või kult 0,33<br />
Vähemalt 2 kuu vanune nuum- või noorsiga 0,2<br />
Rohumaa hektari kohta toetuse maksmisel võetakse loomühikute arvestamisel aluseks komisjoni määruse<br />
(EÜ) nr 1974/2006 V lisas toodud määrad:<br />
Loomarühm<br />
Määr<br />
Pullid, lehmad ja muud üle 2 aasta vanused veised ning üle 6 kuu vanused 1,0<br />
hobused<br />
6 kuud kuni 2 aastat vanad veised 0,6<br />
Alla 6 kuu vanused veised 0,4<br />
Lambad ja kitsed 0,15<br />
Rakendamise piirkond<br />
Eesti<br />
Seirenäitajad ja sihttasemed<br />
Indikaatori liik Indikaator Sihttasemed<br />
198
Väljundnäitaja<br />
Toetust<br />
saanud<br />
põllumajandustootjate ja muude<br />
maahaldajate arv<br />
Toetust saavate alade kogupindala<br />
(ha)<br />
Toetust saavate loomade arv<br />
loomaliikide lõikes<br />
1600<br />
160 000<br />
Veised – 36 400<br />
sh piimalehmad – 3600<br />
Lambad – 50 000<br />
Kitsed – 1020<br />
Sead – 1900<br />
Kodulinnud – 50 000<br />
Mesilaspered – 1100<br />
Avaliku sektori kulud kokku (eurot) 79 050 000<br />
Natura 2000 toetus põllumajandusmaale (art 31)<br />
Põhjendus<br />
Natura 2000 alal on u 55 000 ha põllumajandusmaad. Bioloogilise ja maastikulise mitmekesisuse säilitamise<br />
seisukohast on vaja tagada looduskaitseseadusest tulenevate kitsenduste ning Nõukogu direktiividest<br />
79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitsest (linnudirektiiv) ja 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning<br />
loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsest (elupaikade direktiiv) tulenevate piirangute tõttu saamata<br />
jäänud tulu hüvitamine.<br />
Natura 2000 aladel esinevate linnu- ja elupaikade direktiivi elupaigatüüpide ja liikide soodsa looduskaitselise<br />
seisundi tagamiseks on need alad võetud siseriikliku kaitse alla. Natura 2000 alad võivad olla kaitse all<br />
vastavalt looduskaitseseadusele kaitsealadena, hoiualadena ja püsielupaikadena. Kaitsealad ja hoiualad<br />
võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse määrusega ja püsielupaigad keskkonnaministri määrusega.<br />
Kaitsealadel ja püsielupaikadel kehtivad nõuded on kinnitatud kaitse-eeskirjaga. Igale kaitsealale<br />
kehtestatakse eraldi kaitse-eeskiri, kus on välja toodud konkreetselt sellel alal kehtivad piirangud.<br />
Püsielupaikade kaitse-eeskirjad kinnitatakse liikide kaupa. Kaitse-eeskiri lähtub looduskaitseseaduses toodud<br />
nõuetest. Hoiualadel kehtivad nõuded on toodud looduskaitseseaduses.<br />
Kaitseala, hoiuala, püsielupaika, kaitstavat loodus- või üksikobjekti või I kaitsekategooria liigi isendite<br />
kasvukohta või elupaika sisaldava või selle piiresse jääva kinnisasja valdajale väljastatakse kaitstava<br />
loodusobjekti valitseja poolt kaitsekohustuse teatis, mis sisaldab ühtlasi sätestatud looduskaitseliste<br />
kitsenduste loetelu.<br />
Eestis on Natura 2000 võrgustiku alad kinnitatud Vabariigi Valitsuse korraldusega, mille kohaselt on Eestis 66<br />
linnuala ja 509 loodusala. Põllumajandusmaad on Natura 2000 võrgustiku alal u 55 000 ha. Looduskaitselisi<br />
piiranguid Natura 2000 põllumajandusmaal kompenseeritakse Eesti maaelu arengukavadest alates 2006.<br />
aastast.<br />
Eesmärk<br />
Natura 2000 põllumajandusmaa toetuse üldeesmärk on tagada Natura 2000 võrgustiku aladel<br />
looduskaitsenõuete täitmine, säilitada nendes piirkondades põllumajanduslik tegevus ning aidata seal<br />
kohaneda piirangutega, mis tulenevad nõukogu direktiivi 79/409/ ja nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ<br />
rakendamisest, et aidata kaasa Natura 2000 alade tõhusale majandamisele.<br />
Toetatavad tegevused<br />
199
Toetusega hüvitatakse looduskaitseliste piirangute järgimine Natura 2000 põllumajandusmaal. Toetuse saaja<br />
täidab looduskaitseseaduse alusel koostatud kaitse-eeskirjast või hoiuala kaitsekorrast tulenevaid nõudeid.<br />
Taotleja peab järgima kogu majapidamises nõuetele vastavuse nõudeid.<br />
Toetusõiguslik maa<br />
Toetust makstakse Vabariigi Valitsuse korraldusega kinnitatud Natura 2000 alal asuva ja PRIA<br />
põllumajandustoetuste ja -massiivide registris asuva põllumajandusmaa kohta.<br />
Toetuse saajad<br />
Toetust võivad taotleda põllumajandustootjad: füüsiline isik, juriidiline isik, seltsing ja muu isikute juriidilise<br />
isiku staatuseta ühendus (edaspidi taotleja)<br />
Toetuse määr<br />
Toetuse määr on 32 eurot hektari kohta aastas. Toetuse määra arvutamiseks tehtud arvutused võtavad<br />
aluseks looduskaitseseaduse §-dest 30, 31 ja 33 tulenevaid kitsendusi põllumajandusmaa sihtotstarbelisele<br />
kasutamisele.<br />
Piiratud eelarve korral on põllumajandusministril õigus kehtestada toetuse vähendamise alused kas<br />
toetusmäära proportsionaalselt vähendades või taotlusega hõlmatud maa pindala alusel.<br />
Rakendamise piirkond<br />
Eesti<br />
Seirenäitajad ja sihttasemed<br />
Indikaatori liik Indikaator Sihttasemed<br />
Toetusesaajate arv 1590<br />
Väljundnäitaja<br />
Toetust saanud alade kogupindala 23 441<br />
(ha)<br />
Avaliku sektori kulud kokku (eurot) 4 895 195<br />
Taotluste menetlemine<br />
PRIA teeb kontrolli miinimumnõuete ja pindalade üle. Looduskaitseseadusest tulenevate nõuete täitmist<br />
kontrollivad Keskkonnaamet ja Keskkonnainspektsioon.<br />
Natura 2000 toetus erametsamaale (art 31)<br />
Põhjendus<br />
Mets on Eestis valdav ökosüsteem ja taastuv loodusressurss, mille kasutamisel tuleb arvestada nii loodusliku<br />
mitmekesisuse säilitamise vajadust kui ka sotsiaalset ja majanduslikku jätkusuutlikkust. Natura 2000<br />
võrgustik on EL kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärgiks on tagada või taastada EL-s ohustatud taime- ja<br />
loomaliikide ning ohustatud elupaigatüüpide soodne seisund. Natura 2000 alasid on Eestis 2012. aasta<br />
(augusti) seisuga kokku 1 475 000 ha, sellest maismaal on 801 800 ha ehk 16,5% Eesti pindalast. Maismaa<br />
Natura 2000 aladest umbes pool on kaetud metsaga. Natura 2000 aladel on kokku 16% Eesti metsadest,<br />
erametsamaid on u 85 000 ha.<br />
Natura 2000 võrgustik baseerub kahel EL-i direktiivil. Linnualad valitakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja<br />
nõukogu direktiivile 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitsest (linnudirektiiv), loodusalad vastavalt<br />
nõukogu direktiivile 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitsest<br />
(loodusdirektiiv).<br />
200
Erametsadel on maapiirkonna majandustegevuses tähtis osa. Seetõttu on bioloogilise ja maastikulise<br />
mitmekesisuse säilitamise seisukohast EL-i abi oluline. Seeläbi tagatakse looduskaitseseadusest ja nõukogu<br />
direktiividest tulenev loodusliku linnustiku kaitse, looduslike elupaikade ning loomastiku ja taimestiku<br />
kaitsest tulenevate nõuete täitmine, seejuures oluliselt kahjustamata metsanduse üldist tasuvusläve ja<br />
metsaomanike konkurentsivõimet. Erametsaomanikele hüvitatakse metsade majandamisel saamatajäänud<br />
tulu. Osaline või täielik loobumine majandamisest on vajalik keskkonnakaitseliste eesmärkide ning<br />
bioloogilise ja maastikulise mitmekesisuse säilitamise vajaduse tõttu.<br />
Looduskaitseseaduse alusel on Natura 2000 alade kaitseks moodustatud kas kaitsealad, hoiualad,<br />
projekteeritavad alad või püsielupaigad. Kaitsealad ja püsielupaigad on jagatud erinevateks vöönditeks, kus<br />
kehtivad erinevad piirangud. Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus, kaitse-eeskirjaga võib lubada<br />
koosluse kujundamist vastavalt kaitse-eesmärgile. Sihtkaitsevööndi metsad kuuluvad hoiumetsa<br />
kategooriasse. Piiranguvööndis on lubatud säästev majandustegevus, keelatud on uuendusraie. Hoiualadel<br />
on keelatud metsaraie, kui see võib ohustada ala kaitse-eesmärkide säilimist, ning kohustada võib<br />
kindlaksmääratud ajal metsaraiet tegema ning selleks kindlaksmääratud tehnoloogiat kasutama.<br />
Piiranguvööndi ja hoiuala metsad kuuluvad kaitsemetsa kategooriasse. Projekteeritavate alade näol on<br />
tegemist selliste aladega, mis on Natura 2000 võrgustikus ja keskkonnaregistrisse kantud projekteeritava<br />
kaitstava loodusobjektina, s.t, et toetust saab taotleda ka aladele, mille kaitse alla võtmine on algatatud või<br />
on esitatud ala kaitse alla võtmise ettepanek.<br />
Looduskaitselisi piiranguid Natura 2000 erametsamaal kompenseeritakse Eesti maaelu arengukavast alates<br />
2008. aastast.<br />
Eesmärk<br />
Meetme üldeesmärk on aidata toetuse kaudu kaasa Natura 2000 ala erametsamaa säästvale kasutusele.<br />
Spetsiifilised eesmärgid:<br />
• Kaitsta Natura 2000 erametsamaa piiranguvööndis, hoiualal ja sihtkaitsevööndis asuvaid<br />
loodusväärtuseid. Erametsaomanikele kompenseeritakse Natura 2000 metsaalade majandamisel<br />
saamata jäänud tulu.<br />
Toetatavad tegevused<br />
Toetusega hüvitatakse looduskaitseliste piirangute järgimine Natura 2000 erametsamaal.<br />
Tegemist on 1-aastase nõuete täitmise kohustusega. Taotlejal on õigus taotleda toetust nõuetele vastava<br />
piiranguvööndis, projekteeritaval alal, hoiualal ja sihtkaitsevööndis asuva vähemalt 0,30 hektari suuruse<br />
Natura 2000 erametsamaa kohta.<br />
Taotleja peab täitma looduskaitseseaduse ja metsaseaduse vastavaid nõudeid.<br />
Taotleja peab tagama, et ala, mille kohta toetust taotletakse, on kohapeal visuaalselt tuvastatav. Taotleja<br />
peab tagama, et katastriüksuse piiripunktidega ühtivad metsaala piiripunktid on tähistatud kohapeal<br />
visuaalselt tuvastatavate katastriüksuse piiripunktidega.<br />
Taotleja peab järgima kogu majapidamises nõuetele vastavuse nõudeid.<br />
Toetusõiguslik maa<br />
Toetusõiguslik on erametsamaa, mis asub nõukogu direktiivide 2009/147/EÜ ja 92/43/EMÜ kohaselt<br />
määratud Natura 2000 alal ja on kantud metsaalana keskkonnaregistrisse.<br />
Toetuse saajad<br />
Toetust saab taotleda füüsilisest või juriidilisest isikust erametsaomanik endale kuuluvale metsamaale, s.t<br />
toetuse taotleja saab olla ainult erametsamaa omanik.<br />
Toetuse määr (ja selle arvutamise alused)<br />
Nõukogu direktiivide 792009/409147/EMÜ ja 92/43/EMÜ rakendamisest tulenevalt on erametsast<br />
saamatajäänud keskmine tulu ühe hektari kohta aastas piiranguvööndi, hoiuala või projekteeritava ala ja<br />
hoiuala metsades 60 eurot ning sihtkaitsevööndi metsades 110 eurot.<br />
201
Piiratud eelarve korral on põllumajandusministril õigus kehtestada toetuse vähendamise alused kas<br />
toetusmäärasid proportsionaalselt vähendades, taotlusega hõlmatud maa pindala või looduskaitseliste<br />
piirangute alusel.<br />
Rakendamise piirkond<br />
Eesti<br />
Taotluste menetlemine<br />
Makseagentuur ja rakendavad asutused: PRIA, Sihtasutus Erametsakeskus, Keskkonnainspektsioon.<br />
Riigiabi<br />
Perioodil 2014-2020 riigiabi reeglites on Natura 2000 erametsatoetus lisatud grupierandi määruse eelnõusse<br />
(eelnõu art 25).<br />
Seirenäitajad ja sihttasemed<br />
Indikaatori liik Indikaator Sihttasemed<br />
Toetusesaajate arv 4700<br />
Väljundnäitaja<br />
Toetust saanud alade kogupindala<br />
(ha)<br />
54 995<br />
Sealhulgas<br />
piiranguvööndis ja<br />
hoiualal <strong>45</strong> 204<br />
ning sihtkaitsevööndis 9<br />
792<br />
Avaliku sektori kulud kokku (eurot) 24 573 948<br />
Loomade heaolu toetus (art 34)<br />
Põhjendus<br />
Meetme väljatöötamisel on lähtutud Eesti põllumajanduses väljakujunenud olukorra analüüsist,<br />
seadusandlikust baastasemest ja soovist tõsta loomade heaolu. Nõuete valikul arvestati, et nõude täitmine<br />
aitaks lahendada loomakasvatuses levinud heaolu probleeme, võimaldaks loomadel loomuomasemalt<br />
käituda ja tugevdaks loomade tervist. Lähtuti põhimõttest, et toetust saavate põllumajandustootjate<br />
loomapidamistingimused oleksid märgatavalt paremad ning tagaksid kõrgema loomade heaolu taseme<br />
võrreldes üldise baastasemega.<br />
Eesti seakasvatused on suures osas üle läinud vedelsõnnikutehnoloogiale, mistõttu ei taheta kasutada<br />
allapanu. ESA põllumajandusloenduse andmetel peetakse 71% sigadest osa- või täisrestpõrandaga lautades.<br />
Esineb ettevõtteid, kus sigadel puudub ka tuhnimismaterjal, ehkki tegemist on seadusandlusest tuleneva<br />
nõudega. Kohati esineb ruumipuudust, sead ei pääse karjamaale ega vabaõhualale, sabade lõikamine on<br />
kujunenud rutiinseks tegevuseks. Toetada tuleks tootjaid, kes kasutavad allapanu ja annavad sigadele<br />
tuhnimismaterjaliks põhku, sest tegemist on töömahukama tehnoloogiaga, millest seetõttu üha enam<br />
loobutakse, kuid mis tagaks sigadele loomuomasema keskkonna. Sabade lõikamine ei tohiks olla rutiinne<br />
tegevus. Soodustada tuleb emiste paremaid poegimistingimusi ja sigade välialale pääsemist.<br />
Linnukasvatus on koondunud peamiselt üksikute suurtootjate kätte. ESA põllumajandusloenduse andmetel<br />
on puuridega lindlaid vaid seitsmes majapidamises, kuid need on suured lindlad ja neis peetakse 86%<br />
munakanadest. 2012. aastast võeti suuremates linnukasvatustes kasutusele täiustatud puurid. Kui<br />
kodumajapidamistes peetakse kodulinde vabalt, siis alternatiivsüsteemide rakendamine tootmisettevõtetes<br />
202
on seni väikesemahuline. Linnusõbralikumate alternatiivsüsteemide rakendamise toetamine aitaks<br />
mitmekesistada põllumajandustootmist ning tarbijate toidulauda.<br />
Üks levinumaid hobuste terviseprobleeme on krooniline hingamisteede põletik. Seda tingivad<br />
hobusepidamishoonete halb mikrokliima ning madal söödakvaliteet. Hobused vajavad väga palju värskes<br />
õhus liikumist, kuid sageli puuduvad selleks vastavad tingimused. Suvel on suurimaks probleemiks<br />
karjamaade ebapiisav suurus hobuste arvu kohta ning rajatiste puudus, mis võimaldaks hobusel varjuda<br />
ilmastikuolude ning putukate eest. Suureks probleemiks on ka puudulik kabjahooldus. Kindlasti on loomade<br />
heaolu üheks alustalaks inimese teadlikkus sellest, mida hobune vajab ning millal sekkuda probleemi<br />
lahendamiseks. Erialane koolitus tõstaks hobusepidajate teadlikkust ja aitaks seeläbi parandada hobuste<br />
pidamistingimusi.<br />
Kitse- ja lambakasvatuse toetamine aitab mitmekesistada majandustegevust maapiirkonnas. Lammaste<br />
arvukus on 2000. aastast järk-järgult tõusnud ja sagenenud on lambakasvatajate kaebused seoses kiskjate<br />
rünnakuga karjale. Kuigi lammaste ja kitsede kaitsmine kiskjate eest on seadusandlusest tulenev kohustus,<br />
peavad tootjad kiskjakindlate karjaaedade rajamist kalliks, lahendusena nähakse suurkiskjate küttimise<br />
suurendamist ning murtud lammaste eest saadava kompensatsiooni mitmekordset tõstmist. Kuna<br />
suurkiskjad ja röövlinnud on looduskaitse all, tuleks senisest enam toetada meetmeid, mis kaitseksid<br />
loomakasvataja karja ilma kaitsealuste metsloomade populatsioone kahjustamata.<br />
Eesmärk<br />
Meetme üldeesmärgiks on tõsta loomakasvatajate teadlikkust loomade heaolust ja toetada<br />
põllumajandustootjaid, kes täidavad loomade heaolu kõrgemaid nõudeid, parandades sellega loomade<br />
heaolu ja tervist ning tagades neile loomuomasemad pidamistingimused.<br />
Toetatavad tegevused<br />
Meetme abil toetatakse sigadele loomuomasemat pidamiskeskkonda, alternatiivsüsteemide rakendamist<br />
linnukasvatuses (õrrekanad, vabalt peetavad kanad) ning lamba-, kitse- ja hobusekasvatuse arengut.<br />
Toetusõiguslik loom<br />
Looma kohta on täidetud loomade registreerimise- ja identifitseerimise seadusandlikud nõuded. Taotleja<br />
peab sigu, lambaid, kitsi või kanu loomakasvatushoones ning hobuseid loomakasvatushoones või -rajatises,<br />
mis on registreeritud PRIA põllumajandusloomade registris. Munakanade pidamisel toetatakse ainult<br />
alternatiivseid pidamissüsteeme, st õrrekanade ja vabalt peetavate kanade pidamist.<br />
Loomarühmapõhiseid toetatavaid nõudeid täidab taotleja selle loomarühma osas, mille kohta ta toetust<br />
taotleb. Taotleja võib valida täiendavalt ka loomarühmapõhise toetatava lisanõude. Lisaks võib taotleja<br />
valida täitmiseks ka koolituse lisanõude. Toetatavaid nõudeid tuleb täita kõigi loomade puhul, kes kuuluvad<br />
põllumajanduslooma liiki, mille kohta taotletakse toetust ja keda taotleja majapidamises peetakse, v.a sead,<br />
kelle puhul võib toetust taotleda taotlusel kindlaksmääratud loomakasvatushoones peetavate sigade kohta.<br />
Sel juhul tuleb toetatavaid nõudeid täita vähemalt kõigi nende sigade osas, keda peetakse selles taotlusel<br />
kindlaksmääratud loomakasvatushoones. Kanade ja sigade arvu üle peab taotleja lisaks majapidamisesisest<br />
arvestust.<br />
Toetust ei saa taotleda mahepõllumajanduslikult peetavate loomade kohta.<br />
Taotleja peab järgima lisaks eespool toodud nõuetele kogu majapidamises nõuetele vastavuse nõudeid.<br />
Meetme baasnõuded on kehtestatud järgmiste õigusaktidega:<br />
Loomakaitseseadus (edaspidi LKS); põllumajandusministri 23.02.2005.a määrus nr 21 „Ravimite ning<br />
ravimsöötade loomahaiguste ennetamiseks ja raviks kasutamise tingimused ja kord “ (edaspidi PõM 21);<br />
põllumajandusministri 03.12.2002.a määrus nr 80 „Nõuded sigade pidamisele ja selleks ettenähtud ruumi või<br />
ehitise kohta, sigade suhtes rakendada lubatud veterinaarsete menetluste loetelu ja neid läbiviivad isikud<br />
ning nõuded nende menetluste teostamisele ja neid menetlusi teostava isiku ettevalmistusele“ (edaspidi<br />
PõM 80); põllumajandusministri 19.06.2003.a määrus nr 59 „Nõuded kanade pidamisele ja selleks<br />
ettenähtud ruumile või ehitisele“ (edaspidi PõM 59); põllumajandusministri 27.08.2009.a määrus nr 91<br />
203
„Nõuded lamba ja kitse pidamise ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta“ (edaspidi PõM 91);<br />
Veeseadus (edaspidi VS).<br />
Toetatav nõue<br />
Sead<br />
Sigadele tagatakse sisetingimustes<br />
lamamisalal sobiv allapanu (põhk, turvas,<br />
hein, saepuru või muu sobiv materjal),<br />
lamamisala on kuiv, looma jaoks mugav ja<br />
pehme.<br />
Sigadel on pidev juurdepääs puhtale põhule<br />
või heinale uudishimu ja tuhnimisvajaduse<br />
rahuldamiseks ning emistel pesaehitamiseks.<br />
Sigade sabade lõikamine on keelatud va<br />
erandjuhtumil meditsiiniliste näidustuste<br />
korral veterinaararsti igakordsel kirjalikul loal<br />
ja seejuures narkoosi või lokaalanesteesiat<br />
kasutades. Nõue kehtib sigade kohta, kes on<br />
sündinud alates taotleja esmakordse taotluse<br />
esitamise aasta 1. jaanuarist.<br />
Valitav lisanõue: Suveperioodil tagatakse<br />
sigadele pääs väliaedikusse.<br />
Baasnõue<br />
PõM 80 § 10 (3) Sigade magamisala peab olema puhas ja sealt tuleb<br />
tagada vedelate väljaheidete äravool või nende imendumine<br />
kohasesse allapanusse. Sigadele peab võimaldama vaba juurdepääsu<br />
magamisalale. Magamisalal peab kõikidel sigadel olema võimalus<br />
samaaegselt lamada.<br />
PõM 80 § 12 (1) Sigade pidamise ruumi või ehitise põrand<br />
peab olema paindumatu ja sile, kuid mitte libe, et vältida<br />
sigade vigastumist. Tagatud peab olema vedelate väljaheidete<br />
äravool või nende imendumine kohasesse allapanusse.<br />
PõM 80 § 10 (1) Sigade pidamise ruum või ehitis peab olema<br />
ehitatud nii, et iga siga saab seal takistusteta maha heita,<br />
lamada ja üles tõusta<br />
PõM 80 § 13 (1) Sigade pidamise ruumi või ehitise soojustus,<br />
küte ja ventilatsioon peavad kindlustama õhuvahetuse,<br />
suhtelise õhuniiskuse, tolmusisalduse, temperatuuri ja<br />
gaasisisalduse püsimise tasemel, mis ei kahjusta sigade tervist.<br />
PõM 80 § 4 (2) Sigadele tuleb anda ülemäärase kisklemise<br />
ärahoidmiseks põhku või muud sobivat materjali, mis juhib<br />
sigade tähelepanu eemale kisklemiselt. Tuhnimismaterjal ei<br />
tohi olla kahjulik sigade tervisele.<br />
PõM 80 § 7 (7) Nooremistel ja emistel peab olema pidev<br />
juurdepääs tervisele ohutule tuhnimismaterjalile.<br />
PõM 80 § 10 (6) Sigade pidamise ruumis või ehitises peab<br />
sigadel olema pidev juurdepääs tervisele ohutule<br />
tuhnimismaterjalile, mida on piisavas koguses ja mis sobib<br />
sigade uudishimu ja tuhnimisvajaduse rahuldamiseks.<br />
PõM 80 § 8 (1) Nädal enne arvatavat poegimist tuleb<br />
poegimissulgu paigutatud nooremisele või emisele anda<br />
sobivat pesamaterjali, välja arvatud juhul, kui see ei ole<br />
sõnniku eemaldamise süsteemi tõttu tehniliselt teostatav.<br />
PõM 80 § 5 (2) Iga haigestunud või vigastatud siga peab saama<br />
vajalikku ravi. Veterinaarabi saamiseks tuleb loomapidajal<br />
viivitamata kutsuda veterinaararst. Vajadusel tuleb haige või<br />
vigastatud siga teistest loomadest eraldada, paigutades ta<br />
ruumi, kus on kuiv allapanu.<br />
PõM 80 § 18 (2) Saba lõikamine on lubatud rakendada üksnes<br />
teiste sigade tervise ja heaolu huvides, kui neil esineb vigastusi<br />
kõrvadel, sabadel või udaral.<br />
PõM 80 § 19 (1) ja (2) Sabade lõikamist võib läbi viia<br />
veterinaararst või vastava ettevalmistusega isik, kellel on<br />
kohased teoreetilised teadmised ja praktilised oskused.<br />
Sabade lõikamist võib üle seitsme päeva vanusel seal läbi viia<br />
üksnes veterinaararst, kes peab kasutama üldnarkoosi ja<br />
lokaalanesteesiat.<br />
PõM 80 § 15 (1) Sigade pidamine väliaedikus peab olema<br />
loomade tervisele ohutu. Väliaedikus paiknevad söötmise ja<br />
jootmise vahendid ning seadmed tuleb hoida puhtana,<br />
204
Munakanad<br />
1 m 2 lindude pidamise ruumi pinna kohta<br />
peetakse kuni kuut kana.<br />
Allapanu katab vähemalt poole kogu lindude<br />
pidamise ruumi põrandapinnast. Allapanu<br />
puudub ainult alal, mille kohale on<br />
paigaldatud õrred.<br />
Allapanu on puhas, kuiv, vähetolmav ja<br />
paksusega vähemalt 10 cm. Allapanu imab<br />
endasse väljaheited, võimaldab lindudel<br />
siblida ja sulgi puhastada.<br />
Puhas sõmer liiv on kanadele pidevalt<br />
saadaval.<br />
Valitav lisanõue: Kanad pääsevad<br />
suveperioodil välialale.<br />
Lambad ja kitsed<br />
Karjatamisperioodil karjatatakse kõiki<br />
majapidamises peetavaid kitsi ja lambaid<br />
karjamaal. Karjatama ei pea poegivaid ja<br />
haiged loomi.<br />
Karjatamise üle peetakse arvestust.<br />
Karjamaa on ümbritsetud piirdeaiaga.<br />
Piirdeaed ei ole kohustuslik rannaniidu<br />
mereäärsel küljel ja kaitstaval<br />
loodusobjektil asuva lamminiidu<br />
jõeäärsel küljel.<br />
vältides väljaheidete sattumist sööda ja joogivee hulka.<br />
PõM 80 § 15 (2) Väljas peetavatele sigadele tuleb tagada<br />
võimalus varjuda.<br />
PõM 59 § 14 Munakanade paiknemistihedus<br />
alternatiivmeetodil pidamisel on kuni üheksa munakana 1 m 2<br />
kasutatava pinna kohta.<br />
PõM 59 § 13 (3) Munakanadele peab olema tagatud vähemalt<br />
250 cm 2 allapanuga pinda kana kohta, kusjuures allapanu<br />
katab vähemalt ühe kolmandiku põrandapinnast.<br />
PõM 59 § 4 (5) Kui kanade pidamise ruumis või ehitises<br />
kasutatakse allapanuna põhku, siis tuleb see hoida kuivana.<br />
PõM 59 § 4 (1) Kanade pidamise ruumi või ehitise soojustus,<br />
küte ja ventilatsioon peavad tagama, et õhuvahetus, suhteline<br />
õhuniiskus, tolmusisaldus, temperatuur ja gaasisisaldus<br />
püsivad tasemel, mis ei kahjusta kanade tervist.<br />
PõM 59 § 8 (2) Kanad peavad saama nende eale ja kehakaalule<br />
kohast ning kanade füüsilisi tarbeid rahuldavat sööta, mida<br />
vajaduse korral täiendatakse mineraalainetega.<br />
PõM 59 § 9 Välitingimustes peetavatele kanadele tuleb tagada<br />
kaitse ebasoodsate ilmastikuolude eest, mis ohustavad kanade<br />
tervist ja heaolu.<br />
PõM 59 § 16 Kui munakanasid peetakse meetodil, mille puhul neil<br />
on vaba pääs jooksuaeda, tuleb järgida järgmisi nõudeid:<br />
1) peab olema mitu vähemalt 35 cm kõrgust ja 40 cm laiust<br />
käiguava, mis paiknevad ruumi või ehitise kogu pikkuses ja<br />
võimaldavad pääseda otse jooksuaeda; 1000 kanast koosneva<br />
rühma käiguavade laius kokku peab olema vähemalt 2 m;<br />
2) jooksuaedade põhi peab olema sobiva pinnasega, et vältida<br />
saastumist;<br />
3) jooksuaedades peavad munakanad olema kaitstud ebasoodsate<br />
ilmastikuolude ja kiskjate eest;<br />
4) vajaduse korral peavad jooksuaiad olema varustatud sobivate<br />
jooturitega.<br />
PõM 91 § 11 (1) Karjatamisperioodil tuleb lambale ja kitsele<br />
tagada pääs karjamaale või väliaedikusse.<br />
PõM 91 § 11 (5) Välitingimustes tuleb lammast ja kitse kaitsta<br />
halbade ilmastikutingimuste eest. Üleujutuse ohu korral<br />
viiakse loomad turvalisse piirkonda.<br />
VS § 26 1 .lg 7 Põllumajandusega tegelev isik on kohustatud<br />
pidama põlluraamatut, kuhu ta kannab muu hulgas andmed<br />
põllumajandusmaa pindala, mulla omaduste, saagi,<br />
kasutatavate väetiste ja taimekaitsevahendite liikide ja koguste<br />
ning kasutamisaja kohta.<br />
PõM 91 § 11 (3) Väliaedik ja karjamaa peavad olema loomade<br />
tervisele ohutud. Teravad esemed tuleb eemaldada. Piirdeaed<br />
tuleb hoida korras.<br />
205
Enne karjatamisperioodi tehakse väljaheidete<br />
analüüs loomade siseparasiitide<br />
kindlakstegemiseks.<br />
Valitav lisanõue: Lammastel ja kitsedel on<br />
öisel ajal tagatud pääs ehitisse, mis kaitseks<br />
halbade ilmastikutingimuste ja kiskjate eest.<br />
Hobused<br />
Karjatamisperioodil karjatatakse kõiki<br />
majapidamises peetavaid hobuseid<br />
karjamaal. Karjatama ei pea poegivaid ja<br />
haiged loomi. Täkkudele tagatakse<br />
karjatamisperioodil pääs karjamaale või<br />
väliaedikusse.<br />
Karjatamise üle peetakse arvestust.<br />
Karjamaa on ümbritsetud piirdeaiaga.<br />
Piirdeaed ei ole kohustuslik rannaniidu<br />
mereäärsel küljel ja kaitstaval loodusobjektil<br />
asuva lamminiidu jõeäärsel küljel.<br />
1. – 2. aastaseid märasid peetakse täkkudest<br />
eraldi.<br />
Enne karjatamisperioodi tehakse väljaheidete<br />
analüüs loomade siseparasiitide<br />
kindlakstegemiseks.<br />
Vajadusel on hobustel teostatud kevadine<br />
siseparasiitide tõrje ja see on kinnitatud<br />
antud menetluse läbiviinud veterinaararsti<br />
poolt väljaantud tõendiga.<br />
PõM 21 § 15 (1) Loomapidaja peab arvestust põllumajandusloomale<br />
manustatud ravimite ja ravimsöötade kohta.<br />
PõM 91 § 2 (4) ) Haigestunud või vigastatud loom peab saama<br />
asjakohast ravi. Loomale veterinaarabi saamiseks kutsub<br />
loomapidaja või looma pidamisega vahetult tegelev füüsiline isik<br />
viivitamata veterinaararsti. Vajaduse korral eraldatakse haige või<br />
vigastatud loom teistest loomadest, paigutades ta eraldi ruumi, kus<br />
on kuiv allapanu.<br />
PõM 91 § 7 (5) Loomapidaja võtab meetmeid, et kaitsta looma kiskja<br />
rünnaku eest.<br />
LKS § 3 lg 2 Loomapidaja peab loomale võimaldama vastavalt<br />
looma liigile ja eale:<br />
1) kohases koguses sööta ja joogivett;<br />
2) sobiva hoolduse;<br />
3) sobiva mikrokliima ja ruumi või ehitise, mis rahuldab liigile<br />
iseloomulikku liikumisvajadust.<br />
VS § 26 1 lg 7 Põllumajandusega tegelev isik on kohustatud<br />
pidama põlluraamatut, kuhu ta kannab muu hulgas andmed<br />
põllumajandusmaa pindala, mulla omaduste, saagi,<br />
kasutatavate väetiste ja taimekaitsevahendite liikide ja<br />
koguste ning kasutamisaja kohta.<br />
LKS § 3 (3) Loomapidamisel on keelatud kasutada vahendeid<br />
või seadmeid, mis võivad looma vigastada.<br />
LKS § 4 lg 1 Looma suhtes lubamatu tegu on looma hukkumist,<br />
vigastamist või talle valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid<br />
kannatusi põhjustav tegu, nagu looma sundimine talle üle jõu<br />
käivatele pingutustele, loomavõitluse korraldamine, looma<br />
hülgamine või abitusse seisundisse jätmine, loomale kannatusi<br />
põhjustav aretustegevus ja muu sarnaste tagajärgedega tegu,<br />
mis ei ole tingitud looma ravimisest, muust veterinaarsest<br />
menetlusest ega hädaolukorrast, välja arvatud LKS § 10 lõikes<br />
1 nimetatud juhud.<br />
PõM 21 § 15 lg 1 Loomapidaja peab arvestust<br />
põllumajandusloomale manustatud ravimite ja ravimsöötade<br />
kohta.<br />
Kõigi loomarühmade kohta ühine toetatav lisanõue: osalemine loomade heaolu või loomatervishoiu<br />
koolitusel.<br />
Toetuse saajad<br />
• Toetust võib saada põllumajandusega tegelev füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik.<br />
• Lammaste, kitsede ja hobuste kohta ei saa toetust isik, kel on MAK 2007–2013 raames kehtiv<br />
loomade karjatamise toetuse kohustus.<br />
206
Miinimumnõuded toetuse saajale<br />
• Põllumajandusminister määrab minimaalse loomühikute või loomade arvu.<br />
Toetuse määr<br />
Loomühikute arvestamisel võetakse aluseks komisjoni määruse (EL) nr …/… … lisas toodud määrad.<br />
• toetuse määr hobuse kohta on 75 eurot aastas;<br />
• toetuse määr sea kohta on 24 eurot aastas;<br />
• toetuse määr sea kohta lisanõude täitmise eest on 28 eurot aastas;<br />
• toetuse määr lamba või kitse kohta on 9 eurot aastas;<br />
• toetuse määr lamba või kitse kohta lisanõude täitmise eest on 16 eurot aastas;<br />
• toetuse määr munakana kohta on 2,80 eurot aastas;<br />
• toetuse määr munakana kohta lisanõude täitmise eest on 2 eurot aastas;<br />
• toetuse määr koolituse lisanõude täitmise eest taotleja kohta on 75 eurot aastas.<br />
Kui nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab kohustuseaastaks määratud toetuse<br />
rahastamise eelarve, rahuldatakse taotlused täiel määral (kindlaks määratud ühikumäär) vaid 100 ühiku<br />
ulatuses ning ülejäänud loomade osas vähendatakse toetuse ühikumäära võrdeliselt.<br />
Põllumajandusministril on õigus seada täiendavaid loomkoormuse piiranguid.<br />
Rakendamise piirkond<br />
Eesti<br />
Seirenäitajad ja sihttasemed<br />
Indikaatori liik Indikaator Sihttasemed<br />
Väljundnäitaja<br />
Toetusesaajate arv 650<br />
Toetatud loomühikute arv 15 000<br />
Avaliku sektori kulud kokku (eurot) 10 911 690<br />
Üleminekukord<br />
MAK 2007-2013 jätkuvate kohustuste rahastamine<br />
Põllumajandusliku keskkonnatoetuse viie alameetme ning loomade heaolu toetuse kohustusi, mis võeti MAK<br />
2007-2013 perioodil, rahastatakse nende lõppemiseni.<br />
Samas võib taotleja soovi korral ja sarnase meetme jätkumisel asendada MAK 2007-2013 kohustuse MAK<br />
2014-2020 kohustusega, kui võetava uue kohustusega parandatakse keskkonda või suurendatakse loomade<br />
heaolu. Samal ajal ei või ühe alameetme raames olla MAK 2007-2013 ja MAK 2014-2020 kohustust.<br />
Nii on võimalik asendada:<br />
MAK 2007-2013 keskkonnasõbraliku<br />
majandamise toetuse kohustus<br />
MAK 2007-2013 mahepõllumajandusliku<br />
tootmise toetuse kohustus<br />
MAK 2014-2020 keskkonnasõbraliku majandamise toetuse<br />
kohustusega või keskkonnasõbraliku aianduse toetuse<br />
kohustusega<br />
MAK 2014-2020 mahepõllumajandusliku tootmise toetuse<br />
kohustusega ja poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse<br />
kohustusega<br />
MAK 2014-2020 kohalikku sorti taimede kasvatamise<br />
toetuse kohustusega<br />
MAK 2007-2013 kohalikku sorti taimede<br />
kasvatamise toetuse kohustus<br />
MAK 2007-2013 ohustatud tõugu looma MAK 2014-2020 ohustatud tõugu looma pidamise toetuse<br />
207
pidamise toetuse kohustus<br />
MAK 2007-2013 poolloodusliku koosluse<br />
hooldamise toetuse kohustus<br />
kohustusega<br />
MAK 2014-2020 poolloodusliku koosluse hooldamise<br />
toetuse kohustusega<br />
Põllumajandusministril on õigus kehtestada täpsemad kohustuste asendamist puudutavad reeglid.<br />
Kohustuse võib lõpetada vääramatu jõu või erandlike olude tõttu. Makseagentuuril on õigus põhjendatud<br />
üksikjuhtudel teha erandeid väljapoole vääramatu jõu või erandlike olude loetelus nimetatud juhtumeid.<br />
Koostöö (art 36)<br />
Põhjendus<br />
Põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügiga tegelevate ettevõtete teadus- ja arendustegevuse<br />
ettevõttesisesed kulutused 2008. aastal olid 274 800 eurot. Võrreldes 2007. aastaga kasvasid<br />
ettevõttesisesed kulutused teadus- ja arendustegevusele 173 500 euro võrra. Ettevõttevälistes kuludes<br />
toimus samal ajal vähenemine 59 400 eurolt 50 800 euroni.<br />
Samas olid toiduainetööstuse teadus- ja arendustegevuse ettevõttesisesed kulutused 2009. aastal 2,1<br />
miljonit eurot. Võrreldes eelneva aastaga vähenesid ettevõttesisesed kulutused teadus- ja<br />
arendustegevusele 3,9% ehk 83 200 eurot. Toiduainetööstuse poolt tehtud investeeringud<br />
ettevõttesisesesse teadus- ja arendustegevusse moodustasid 10,5% kogu töötleva tööstuse vastavatest<br />
kulutustest ehk 1,2% vähem kui eelneval aastal. Ettevõtjaväliseid kulutusi ehk teadusasutustelt tellitud töid<br />
tehti toiduainetööstuses 2009. aastal 4 700 euro eest, mida oli üle kahe korra (-54 800 eurot) vähem eelmise<br />
aastaga võrreldes.<br />
Uuenduslikkusest, tootearendusest ja uutest teaduslahendustest sõltub muuhulgas ekspordivõimekus ja<br />
lisandväärtuse kasv. Teadus- ja arendustegevus on konkurentsivõime seisukohalt olulise tähtsusega ning<br />
järjest rohkem tähelepanu tuleks pöörata teadusuuringutele, teadmussiirdele, koostööle ning<br />
innovatsioonile, et parandada põllumajanduslikku tootlikkust. Innovatsiooni valdkonna tegevuste eesmärgiks<br />
on suurendada ettevõtete tootearenduslikku ja tehnoloogilist võimekust ning teadusasutuste võimekust<br />
pakkuda ettevõtetele vajalikke lahendusi ning motiveerida teadlasi ja tippspetsialiste läbi uurimistulemuste<br />
reaalse rakendamise. Põllumajanduse jätkusuutliku tuleviku takistajaks on teadusinfo ebapiisav levik ja<br />
vähene koostöö erinevate osapoolte vahel. Teadlased ja sidusrühmad on korduvalt osutanud lõhele<br />
uurimistulemuste ja põllumajandustegevuses uuenduslike ideede rakendamise vahel. Innovatiivsete ideede<br />
kasutuselevõtt võtab liiga kaua aega ning teadusringkonnad ei saa piisavalt teavet praktilise põllumajanduse<br />
vajadustest. Seega ei võeta olulisi uuendusi kasutusele vajalikus ulatuses ja tähtsatele teadusvaldkondadele<br />
ei pöörata alati piisavalt tähelepanu. Senini on ettevõtjate teadus- ja arendustegevus tihti seisnenud<br />
tootearenduses, millega tehakse olemasolevate toodete sisus vähe muudatusi või uuendatakse peamiselt<br />
vaid selle pakendit. Tulevikus tuleks enam tähelepanu pöörata organisatsiooni- ja protsessiinnovatsioonile<br />
ning senisest sügavamale tooteinnovatsioonile.<br />
Lisaks teadus- ja arendustegevuse arendamisele on toidu tootmise ja töötlemise tarneahela paremaks<br />
toimimiseks vajalik parandada põllumajandustootjate võimalusi kohalikke tooteid tarbijatele tutvustada ja<br />
turustada. Kohalike toodete turustamine moodustab kogu turustatavate toodete mahust väikese osa. Üheks<br />
peamiseks arengut takistavaks asjaoluks on tootmise väike maht, toodangu ebaühtlane kvaliteet ja<br />
problemaatiline tarnekindlus. Suuremad põllumajandusettevõtted, kes suudavad pakkuda piisava mahu ja<br />
kvaliteediga tooteid, turustavad enda toodangu peamiselt toorainena tööstustele või vahendajate kaudu.<br />
Väiketalude tootmismaht on tihti väga väike ning tootmine/turustamine hooajaline.<br />
Viimastel aastatel on tekkinud mitmeid algatusi, mis on kaasa aidanud kohalike toodete (nt talutoodete)<br />
turustamisele, kuid nende turustuskanalite osakaal on Eesti toiduainete turust väike. Selliste turustusviiside<br />
laialdasem levik võimaldab väiksematel ja nišitooteid tootvatel tootjatel oma kaupa edukamalt tarbijateni<br />
208
tuua ja ületada seejuures väiketootjate turule pääsemise peamiseid takistusi seoses väikeste ja<br />
ebastabiilsete tarnekoguste, suurte transpordikulude, piiratud turundusvõimalustega.<br />
Kohaliku toidu ja lühikeste tarneahelate arenguks on vaja senisest enam ühistegevust, nii toodangu ühisel<br />
turustamisel kui ka lisandväärtuse andmisel, lisaks vajavad parandamist tootjate turundus- ja müügioskused.<br />
Samuti on oluline toimiva logistilise lahenduse välja töötamine ning vajadusel ka investeeringud nii<br />
hoiutingimuste tagamisse kui logistikasse. Toidutootjate spetsialiseerumist ning nišivaldkondadele<br />
keskendumist ja seeläbi parema kvaliteedi tagamist takistavad sellega kaasnevad riskid – hooajalisusest ja<br />
saagikusest tulenevad võimalikud ohud ning potentsiaalsete klientide leidmine. Arvestades väikeseid<br />
tootmismahtusid ja nende transpordikulusid, asuvad tootjad maksujõulistest turgudest (nt Tallinn) reeglina<br />
ka küllalt kaugel. Samuti on väiketootjate jaoks tihti keeruline otseturustamise või lühikese tarneahela<br />
algatamiseks vajalikeks investeeringuteks vahendite leidmine.<br />
Omatoodetud põllumajandustoodete ühisturustamisega on võimalik saavutada kasumi teenimiseks vajalik<br />
mastaabiefekt, tagada pidev kaubapakkumine ning arendada välja kompetents äritehingute sõlmimiseks nii<br />
koduturul kui ka ekspordiks. Ka eeldab ühisturustamine toodangu kvaliteedi jälgimist ja ühtset tõstmist ning<br />
pikemas perspektiivis loob soodsa pinnase koondatud toodangule kõrgema lisandväärtuse andmiseks, st<br />
põllumajandustoodete ühise töötlemise alustamiseks, mis kasvatab põllumajandussektorisse jääva<br />
lisandväärtuse osa veelgi.<br />
Koostöö edendamine on oluline, et aidata luua seos tipptasemel teadusuuringute ja tehnoloogia ning<br />
põllumajandustootjate, ettevõtjate ja nõustamisteenuste osutajate vahel. Nii siseriikliku kui rahvusvahelise<br />
koostöö arendamiseks luuakse Euroopa Liidus Euroopa Innovatsioonipartnerlus (EIP), mis läbi töörühmade<br />
tegevuse annab võimaluse soodustada uuenduslike lahenduste kiiremat ja ulatuslikumat ülevõtmist<br />
praktikasse ning aitab kaasa innovatsiooni tekkele maamajandusvaldkonnas.<br />
EIP ülesandeks on luua seos teadusuuringute ja uuenduslike praktikate rakendamise vahel, samuti<br />
parandada infovahetust erinevate sektorite, algatuste ja projektide vahel. EIP lisandväärtus seisneb lisaks<br />
selles, et keskendada olemasolevaid strateegiad innovatsioonile ning luua rohkem tugevamaid sidemeid<br />
ettevõtjate, sidusrühmade, ülikoolide ning katselaborite vahel. EIPi eesmärk on edendada<br />
konkurentsivõimelist ja säästvat põllumajandust ja metsandust, mis saavutab vähemaga rohkem ja on<br />
kooskõlas keskkonnaga. Selleks et saavutada põllumajanduse tootlikkuse ja tootmise jätkusuutlik kasv, tuleb<br />
kooskõlas keskkonnanõuetega tagada loodusvarade hea haldamine ning vähendada üldist<br />
keskkonnakoormust.<br />
EIP hõlmab mitut etappi: alates uuringutest ja uurimistulemuste levitamisest kuni toodete ja tehnoloogiate<br />
arendamiseni ja nende integreerimiseni tootmisprotsessis. EIP võrgustik toimib teaduse ja praktika vahelise<br />
teabevahetuse ja koostöö parandamisel vahendajana. See hõlbustab kogemuste, saadud õppetundide ja<br />
heade praktikate jagamist.<br />
Tihedat koostööd EIP töörühmadega teevad käivitatavad ja arendatavad klastrid. Koostöö edasiseks<br />
edendamiseks sektoris on vaja luua ühtsed koordineerimise tugistruktuurid ehk klastrid, mis teadus- ja<br />
arendusasutuste konsortsiumi toel arendavad koostöös erinevate osapooltega oma valdkonnas<br />
eesmärgipäraselt uusi rakendusuuringuid, koguvad, süstematiseerivad ja levitavad vastavaid teadmisi,<br />
loovad vajalikke tugimaterjale ja viivad läbi katseid ning pilootprojekte.<br />
Eesmärk<br />
Üldeesmärk on põllumajandustoodete tootmise ja töötlemise ning erametsasektori jätkusuutlikkuse<br />
suurendamine ning innovatsiooni kiirendamine põllumajanduse, toidutootmise ja töötlemise ning<br />
metsanduse sektorites. Eesmärk on luua ja rakendada Eesti põllumajanduse ja toidutööstuse jätkusuutlikku<br />
arengut toetavaid klastreid, mis stimuleerivad uuendustegevust sektoris, edendades intensiivset suhtlemist,<br />
vahendite jagamist ning teadmiste ja oskusteabe vahetamist ning aidates tulemuslikult kaasa<br />
teadmussiirdele, võrgustike loomisele ja teabe levitamisele klastri ettevõtjate vahel.<br />
Spetsiifilised eesmärgid:<br />
• Toidu tootmise ja töötlemise tarneahela toimimise parandamine.<br />
• Põllumajandustoodete tootjate ja töötlejate turujõu suurendamine.<br />
• Koostöö arendamine teaduse, tootmise ja töötlemise vahel, sh infovahetus.<br />
209
• Innovatiivsuse suurendamine põllumajandustoodete tootmisel ja töötlemisel.<br />
Toetatavad tegevused<br />
Tegevus 1: Teadus- ja arendustegevus<br />
a) uute toodete, praktikate, protsesside ja tehnoloogiate arendamise raames toetatakse rakendusuuringute<br />
ja tootearendusprojektide elluviimist.<br />
b) katseprojektide elluviimise raames toetatakse toodete või tehnoloogiate katsetamist tingimustes, kus neid<br />
ei ole varem rakendatud. Eelneb toote/tehnoloogia äriliselt kasutusele võtmisele (eeldusel, et<br />
toodet/tehnoloogiat osutub võimalikuks äriliselt kasutusele võtta) ja võib järgneda<br />
rakendusuuringule/tootearenduse projektile.<br />
Tegevus 2: Lühikesed tarneahelad ja otseturustus<br />
a) Lühikeste tarneahelate ja kohalike turgude arendamise alane horisontaalne ja vertikaalne koostöö toidu<br />
tarneahela erinevate lülide vahel<br />
• Toetatavad on kohalike põllumajandustoodete turustamisele suunatud koostööprojektid, mille<br />
raames korraldatakse nimetatud toodete vahendamist põllumajandustootjalt tarbijatele nii, et<br />
põllumajandustootja ja lõpptarbija vahel ei ole rohkem kui üks vahendaja;<br />
• või millega rajatakse nimetatud toodete turustamiseks mõeldud müügikohti.<br />
Nimetatud projektide elluviimiseks toetatakse tegevusi, mis on seotud:<br />
• transpordiga;<br />
• investeeringutega seadmetesse ja ehitistesse;<br />
• infotehnoloogiliste lahendustega;<br />
• koostööprojekti juhtimise ja haldamisega.<br />
b) Lühikeste tarneahelate ja kohalike turgude arendamise alased kohaliku tasandi tutvustustegevused<br />
Toetatakse kohaliku toidu tutvustamisele suunatud reklaamiüritusi, üldisi reklaamiüritusi ei toetata.<br />
Toetatavate projektide kestvus on kuni 7 aastat.<br />
Tegevus 3: Euroopa Innovatsioonipartnerlus (EIP)<br />
a) EIP töörühma tegevuskavas esitatud eesmärkide saavutamisega seotud tegevused sh katsete tegemised;<br />
b) EIP töörühma tulemuste levitamine nii Eestis kui ka Euroopa Liidu tasandi EIP võrgustikus;<br />
c) EIP töörühma koordineerimistegevused.<br />
Tegevus 4: Klastrite käivitamine ja arendamine<br />
a) asjaomased uuringud ja teostatavusuuringud;<br />
b) koolituse korraldamine, liikmetevaheliste võrgustike loomine;<br />
c) koostöö administreerimiskulud;<br />
d) innovatsioonile suunatud tegevuste, sealhulgas katsete tegemisega seotud eriprojektide otsesed kulud.<br />
Toetust antakse kuni 7 aastaks.<br />
Toetuse saajad<br />
Tegevused 1 ja 2:<br />
1) põhitegevusalana põllumajandustootmise või toiduainete töötlemisega tegelevad ettevõtjaid ja<br />
erametsaomanikud;<br />
2) punktis 1 nimetatud ettevõtjaid ja erametsaomanikke ühendavad tulundusühistud või<br />
mittetulundusühingud;<br />
210
3) punktis 1 nimetatud ettevõtjatest ja erametsaomanikest koosnevad klastrid ja võrgustikud, mille<br />
asutamise eesmärgiks on käesoleva meetme raames toetatavate tegevuste elluviimine või mis ei ole<br />
varasemalt toetatava projekti valdkonnas tegutsenud.<br />
Kui toetust taotleb punktis 1 nimetatud taotleja, osaleb toetatavas projektis vähemalt 2 ettevõtjat. Kui<br />
toetust taotleb punktides 2 või 3 nimetatud taotleja, kuulub taotleja liikmete hulka vähemalt 2 projektis<br />
aktiivselt osalevat ettevõtjat.<br />
Tegevusest 1 võib toetust taotleda ka üksik taotleja.<br />
Tegevus 3:<br />
EIP töörühm peab koosnema vähemalt ühest teadus- ja arendusasutusest või teadlasest ning vähemalt ühest<br />
põllumajandustootmise, toidutootmise/-töötlemise või metsandussaaduste tootmisega seotud ettevõtjast,<br />
mis on välja töötanud detailse tegevuskava ühe või mitme probleemi lahendamiseks, mis sisaldab<br />
ajagraafikut ning rahastamiskava, samuti on koostatud sisekord otsuste läbipaistvuse ja huvide konfliktide<br />
vältimiseks.<br />
EIP töörühmal peab olema määratletud institutsioon, mis vastutab finantsadministratsiooni eest.<br />
Miinimumnõuded tegevuskavale<br />
• Sisaldab sektori probleemi kirjeldust ja lahendusteed.<br />
• Sisaldab eesmärkide saavutamiseks vajalike tegevuste ajalist järjestikkust kirjeldust, uuendusliku<br />
olemuse kirjeldust ning tegevuste pingerida, sealhulgas selgeid ja planeeritavaid väljundeid või<br />
tulemusi.<br />
• Sisaldab rahastamiskava.<br />
• Võtab arvesse maaelu arengukavas esitatud prioriteete ja sisaldab innovaatilisi elemente ning<br />
koostööd erinevate osapoolte vahel.<br />
Tegevus 4:<br />
Meede on avatud üksnes teadus-arendusasutuste ja nõuandeasutuste konsortsiumitele, uute või hiljuti<br />
moodustatud klastrite arendamiseks valdkondades, millised määratakse põllumajandusministri poolt<br />
konsulteerides Põllumajandus ja maaelu arengu nõukoguga.<br />
Taotluste hindamine<br />
Peamised eelistused tegevuste 1 ja 2 taotluste hindamisel:<br />
• Suurema osalejate arvuga projektid.<br />
• Laiema majandusliku mõjuga projektid.<br />
• Suurema omafinantseeringuga projektid.<br />
Peamised eelistused tegevuse 3 taotluste hindamisel:<br />
• Sektorist suuremat osa hõlmav töörühm.<br />
• Hinnatakse EIP töörühma tegevuskava majanduslikku mõju valdkonna arengule.<br />
• Vastavus Maaelu arengukava 2014-2020 prioriteetidega.<br />
• Hinnatakse EIP töörühma tegevuskava tehnilist ettevalmistuse taset (sh näha ette võimalikke riske,<br />
tagajärgi ja alternatiivseid tegevusi) ning taotleja organisatsioonilist võimekust.<br />
• Suurem omafinantseering.<br />
Peamised eelistused tegevuse 4 taotluste hindamisel:<br />
• Sektorist suuremat osa hõlmav klaster.<br />
• Laiema majandusliku mõjuga klaster.<br />
Toetuse määr<br />
211
Maksimaalsed toetuse määrad:<br />
• Tegevus 1 osas tulenevad toetuse määrad riigiabi reeglitest (praegusel perioodil ulatusid<br />
toetusmäärad 20% kuni 80%ni).<br />
Maksimaalset võimalikku toetusmäära vähendatakse 10%-punkti võrra, kui projektis osaleb üks<br />
taotleja ja 20%-punkti võrra, kui projektis osaleb üks taotleja, kes ei soovi projekti tulemusi<br />
avalikustada.<br />
• Tegevus 2 raames tehtavate investeeringute osas kehtivad investeeringutoetuste toetusmäärad.<br />
• Tegevus 3 raames tulenevad toetuse määrad riigiabi reeglitest ning EL Nõukogu maaelu määrusest<br />
aastateks 2014-2020.<br />
• Tegevus 4 raames tulenevad toetuse määrad riigiabi reeglitest ning EL Nõukogu maaelu määrusest<br />
aastateks 2014-2020.<br />
Maksimaalne toetussumma:<br />
• Tegevus1: kuni 350 000 eurot projekti kohta<br />
• Tegevus 2: kuni 200 000 eurot ühe lühikese tarneahela/otseturustusprojekti kohta kogu<br />
programmperioodi jooksul.<br />
• Tegevus 3: kuni 1 500 000 eurot tegevuskava kohta.<br />
• Tegevus 4: kuni 5 000 000 eurot ühe klastri kohta.<br />
Rakendamise piirkond<br />
Eesti<br />
Seirenäitajad ja sihttasemed<br />
Indikaatori liik Indikaator Sihttasemed<br />
Toetust saanud projektide arv 49<br />
Väljundnäitaja<br />
Koostöösse kaasatud partnerite arv 350<br />
Avaliku sektori kulud kokku (eurot) 25 000 000<br />
sh tegevus 1 (teadus- ja<br />
arendustegevus)<br />
Toetust saanud projektide arv 15<br />
Koostöösse kaasatud partnerite arv 26<br />
Avaliku sektori kulud kokku (eurot) 6 300 000<br />
sh tegevus 2 (lühikesed tarneahelad<br />
ja otseturustus)<br />
Toetust saanud projektide arv 20<br />
Koostöösse kaasatud partnerite arv 170<br />
Avaliku sektori kulud kokku (eurot) 4 000 000<br />
sh tegevus 3 (EIP)<br />
Toetust saanud projektide arv 10<br />
Koostöösse kaasatud partnerite arv 150<br />
Avaliku sektori kulud kokku (eurot) 8 400 000<br />
sh tegevus 4 (klastrid)<br />
Toetust saanud projektide arv 4<br />
Koostöösse kaasatud partnerite arv 4 teadus- ja<br />
arendusasutust<br />
212
Avaliku sektori kulud kokku (eurot) 6 300 000<br />
LEADER kohalikuks arenguks (art 42-<strong>45</strong>)<br />
Põhjendus<br />
Strateegia Euroopa 2020 on suunatud aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu soodustamisele,<br />
milleks on vajalik edendada ka kohalikku algatust, suunata seda kohaliku elu- ja ettevõtluskeskkonna<br />
arendamisel kohalikul ressursil ja potentsiaalil põhinevate lahenduste leidmisele. Lisaks tsentraalsetele<br />
meetmetele on võimalik rakendada teatud hulk meetmeid detsentraliseeritult selleks, et tuua<br />
otsustustasand kohalikule elanikule lähemale ning arvestada paremini piirkondlike eripäradega.<br />
LEADER lähenemise põhielementideks (Joonis …) on avaliku ja erasektori partnerluses loodud kohalikud<br />
tegevusgrupid, kes koostavad piirkonnapõhised kohaliku arengu strateegiad. Nii strateegiate väljatöötamine<br />
kui ka rakendamine toimub alt-üles põhimõttel. Strateegiad koosnevad omavahel seotud ja mitut valdkonda<br />
hõlmavatest toetusmeetmetest. Lisaks koostööle on LEADERis väga oluline võrgustikutöö soodustamine.<br />
Eraldi põhielemendiks on uuendused.<br />
Joonis … LEADERi 7 põhielementi<br />
Allikas: LEADER-lähenemine: üldjuhend<br />
Kohalikud tegevusgrupid on piirkonna arengule suunatud vabatahtlikkuse alusel moodustatud<br />
koostööorganisatsioonid, mis on kohalike piirkondade arengumootoriteks. Kohalikud tegevusgrupid on<br />
panustanud kõikide sektorite nii avaliku, ettevõtlus kui ka kolmanda sektori koostööle. Kohaliku algatuse<br />
edendamisel on sama oluline valdkondlike sektorite, nagu põllumajandus-, toidu-, metsandus- ning<br />
mittepõllumajandussektori koostöö soodustamine. LEADER on lähendanud erinevaid sektoreid ning pannud<br />
piirkonna arengu üle strateegiliselt mõtlema. Kodanikeühenduste ja ka teiste sektorite aktiviseerumine<br />
213
omab positiivset mõju ka valitsemise võimekuse kasvule maapiirkonnas. LEADER projektitoetuste määramise<br />
andmed näitavad, et LEADER–lähenemine omab regionaalpoliitiliselt positiivset mõju.<br />
Alates 2014. aastast on võimalik LEADER-lähenemist rakendada lisaks Euroopa Maaelu Arengu<br />
Põllumajandusfondile, kus see on liikmesriikidele kohustuslik, Euroopa Regionaalarengu Fondis, Euroopa<br />
Sotsiaalfondis ning Ühtekuuluvusfondis, eesmärgiga paremini kaasata kohaliku tasandi võimalusi, tugevdada<br />
ja hõlbustada kogukonna juhitud kohalikku arengut ning lihtsustada laiapõhjaliste piirkonnapõhiste kohaliku<br />
arengu strateegiate elluviimist. Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi haldusalas 220 jätkavad tegevust eraldi<br />
kalanduse tegevusgrupid selleks, et tagada nende juba mitmeid aastaid tegutsenud gruppide selge<br />
haakumine kalanduspoliitika kui tervikpoliitikaga. Euroopa Komisjon toob välja, et LEADER-lähenemist kui<br />
meetodit peaks eelistama, kuna LEADER-lähenemine kohalikus arengus on mitmete aastate jooksul<br />
tõestanud oma kasulikkust maaelu arengu edendamisel, võttes täiel määral arvesse maapiirkondade arengu<br />
sisemisi mitmeid sektoreid hõlmavaid vajadusi kooskõlas alt-ülespoole suunatud lähenemisega. Selleks, et<br />
paremini kasutada kohaliku tasandi võimalusi, on vaja tugevdada ja hõlbustada kogukonna juhitud kohalikku<br />
arengut.<br />
Eesmärk<br />
Üldeesmärk on tegevuspiirkondade tasakaalustatud arendamine läbi LEADERi põhielementide rakendamise.<br />
Spetsiifilised eesmärgid:<br />
• Ettevõtjate konkurentsivõime tõstmine, eelkõige läbi ühistel tegevustel põhinevate tegevuste<br />
rakendamise.<br />
• Sotsiaalse kaasatuse edendamine.<br />
• Piirkondlike eripärade parem rakendamine.<br />
• Uuenduslike lahenduste leidmise ja kasutuselevõtmise soodustamine sh kogukonnateenuste<br />
arendamisel.<br />
• Kohaliku tasandi valitsemise parendamine läbi erinevate osapoolte kaasamise.<br />
Igal kohaliku tegevusgrupi strateegial on oma eesmärgid, mis panustavad spetsiifiliste eesmärkide<br />
saavutamisse.<br />
Toetatavad tegevused<br />
Uutele kohalikele tegevusgruppidele:<br />
• ettevalmistav toetus.<br />
Ettevalmistav toetus hõlmab suutlikkust tõhustavaid tegevusi tegevusgruppidele, kes ei ole LEADERit 2007–<br />
2013 programmperioodil rakendanud ja toetust väikestele pilootprojektidele ning suutlikkuse arendamiseks,<br />
koolituse ja võrgustike loomiseks, pidades silmas kohaliku arengu strateegia ettevalmistamist ja<br />
rakendamist.<br />
Kohalikele tegevusgruppidele, kes on alustanud oma tegevust enne 2014. aastat:<br />
• strateegiate uuendamine;<br />
• strateegiate rakendamine;<br />
• piirkonna elavdamine;<br />
• kohaliku tegevusgrupi kui organisatsiooni toimimine (jooksvad kulud).<br />
Strateegia alusel rakendatavate projektide (projektitoetus) väljavalimine on kohaliku tegevusgrupi<br />
pädevuses. Makseagentuuri roll piirdub antud juhul üksiktegevuste abikõlblikkuse kontrolliga.<br />
Makseagentuuri ülesanne on jälgida, et ei toimuks topeltrahastamist.<br />
Koostööprojektid on strateegia osa ning nad valitakse kohalike tegevusgruppide endi poolt. Koostöö võib<br />
toimuda riigisiseselt või Eesti ja ühe või mitme ELi riigi või muu riigi vahel (riigiväline). Koostööprojektide<br />
vastuvõtt toimub jooksvalt. Koostööprojektide heakskiitmine toimub hiljemalt neli kuud pärast projektide<br />
esitamist. Põllumajandusministeerium teavitab Euroopa Komisjoni heaskiidetud riigivälistest<br />
koostööprojektidest.<br />
220 Alates perioodist 2007-2013 on kohalikul algatusel põhinevat lähenemist olnud võimalik kasutada ka Euroopa Kalandusfondi<br />
kalanduspiirkondade säästva arengu meetme elluviimisel. Eestis on määratletud 8 kalanduspiirkonda, kus tegutsevad 8 kalanduse<br />
tegevusgruppi.<br />
214
Koostööprojektide ettevalmistav toetus on abikõlblik tingimusel, et kohalikud tegevusgrupid tõendavad, et<br />
nad kavatsevad konkreetse projekti rakendada.<br />
Kohaliku tegevusgrupi kui organisatsiooni toimimise kulud ning piirkonna elavdamise kulud võivad<br />
moodustada kuni 20% avaliku sektori poolsest toetusest. Elavdamise kulud hõlmavad teavitamismeetmeid,<br />
mis käsitlevad kohalikku arengustrateegiat ja projektiarendusülesandeid. Strateegiate uuendamise, ning<br />
kohaliku tegevusgrupi kui organisatsiooni toimimise kulude hüvitamisel kasutatakse kindlasummalise<br />
rahastamise vormi (flat rate).<br />
Toetuse saajad<br />
• Kohalikud tegevusgrupid, ettevõtjad, kohalikud omavalitsused, mittetulundusühingud, seltsingud ja<br />
sihtasutused.<br />
Iga kohaliku tegevusgrupi piirkonnas on kohaliku tegevusgrupi otsustada, kes on kohaliku tegevusgrupi<br />
meetme sihtgrupiks. Kohalik tegevusgrupp võib ise taotlejaks olla projektidel, mis omavad ülepiirkonnalist<br />
mõju või mille järgi on piirkonnas vajadus, kuid puudub initsieerija. Koostööprojektide osas saab taotlejaks<br />
olla ainult kohalik tegevusgrupp ise.<br />
Miinimumnõuded kohalikule tegevusgrupile:<br />
• Kohalik tegevusgrupp on välja töötanud kohaliku arengu strateegia;<br />
• Kohaliku tegevusgrupi otsustustasandil ei tohi ükski huvigrupp omada üle 49% häälteenamust;<br />
• Kohaliku tegevusgrupi ülesandeks on kohalike osalejate suutlikkuse suurendamine tegevuste<br />
väljatöötamisel ja rakendamisel;<br />
• Kohaliku tegevusgrupi ülesanne on mittediskrimineeriva ja läbipaistva valikumenetluse ning<br />
toetatavatele tegevustele valikukriteeriumide koostamine, millega välditakse huvide konflikte, et<br />
valiku otsuste tegemisel tuleb vähemalt 50% häältest avaliku sektori välistelt partneritelt, jättes<br />
võimaluse valikuotsuseid vaidlustada;<br />
• Kohaliku tegevusgrupi ülesanne on rahastatavate meetmete ja tegevuste valikul kohaliku arengu<br />
strateegiaga sidususe tagamine, seades tegevused prioriteetideks vastavalt nende panusele<br />
strateegiate eesmärkide ja sihtide täitmisse;<br />
• Kohaliku tegevusgrupi ülesanne on projektikonkursside või jooksva projekti esitamise korra<br />
ettevalmistamine ja avaldamine, sealhulgas valikukriteeriumide määratlemine;<br />
• Kohaliku tegevusgrupi põhikirjas peab olema sätestatud strateegia rakendamise ja projektide valiku<br />
mehhanism ning valikut tegeva organi valimise põhimõtted (Projektide valiku korraldamisel järgib<br />
kohalik tegevusgrupp Haldusmenetluse seaduse nõudeid);<br />
• Kohalik tegevusgrupp korraldab toetusetaotluste vastuvõtmise ja hindamise;<br />
• Kohaliku tegevusgrupi ülesanne on toetatavate tegevuste valimine ja toetuse summa<br />
kindlaksmääramine;<br />
• Kohalik tegevusgrupp rakendab kohaliku arengu strateegiat ja korraldab toetust saanud tegevuste<br />
seiret ning kohaliku arengu strateegiaga seotud hindamistegevust.<br />
• Kohalik tegevusgrupp peab olema avatud uute liikmete vastuvõtmisele;<br />
• Kohaliku tegevusgrupi territooriumi piirid peavad ühtima selle liikmeks olevate omavalitsusüksuste<br />
piiridega;<br />
• Kohalik omavalitsusüksus võib kohaliku tegevusgrupi liikmena kuuluda korraga ainult ühte kohalikku<br />
tegevusgruppi;<br />
• Kohaliku tegevusgrupi territooriumi peavad moodustama ühiste majanduslike, kultuuriliste ja<br />
sotsiaalsete huvidega vallad ja linnad, mille territooriumid kuuluvad samasse geograafilisse<br />
piirkonda;<br />
• Kohaliku tegevusgrupi piirkonna suurus ja elanike arv peab pakkuma küllaldast kriitilist massi inim-,<br />
finants- ja majandusressursside osas, et teostada jätkusuutlikku arengustrateegiat;<br />
• Kohaliku tegevuspiirkonna elanike arv peab olema vahemikus 10 000 kuni 100 000, põhjendatud<br />
erisused kohaliku tegevusgrupi elanike arvus on lubatud. Põhjendatud erisuseks on saarelisus,<br />
kultuurilis-etniline eripära või kohaliku tegevusgrupi asustustihedus alla 10 elaniku ruutkilomeetril.<br />
215
• Kohaliku tegevusgrupi moodustamiseks peab selle liikmeteks olema vähemalt kolm<br />
omavalitsusüksust ning samas tegevuspiirkonnas tegutsevad ettevõtjad ja mittetulundusühingud või<br />
sihtasutused.<br />
Miinimumnõuded projektitoetuse taotlejale:<br />
• Taotlejad on selle piirkonna ettevõtjad, mittetulundusühingud, sihtasutused, seltsingud,<br />
omavalitsusüksused ja kohalikud tegevusgrupid, kes tegutsevad piirkonnas, kus on moodustatud<br />
kohalik tegevusgrupp.<br />
Taotluste hindamine<br />
Projektitoetuse taotluste vastavuse hindamine strateegiale on kohaliku tegevusgrupi pädevuses, kuid<br />
selleks, et projektitoetuse taotlejad saaksid taotlusi kohalikele tegevusgruppidele esitama hakata, on vaja<br />
hinnata kohalike tegevusgruppide strateegiaid. Meede on avatud kõigile maapiirkonnas tegutsevatele<br />
kohaliku tegevusgrupi nõuetele vastavatele taotlejatele.<br />
Strateegiate välja valimiseks moodustatakse komisjon. Strateegiatele kehtestatakse valikukriteeriumid. Kõigi<br />
kohaliku arengu strateegiate valimine ja heakskiitmine viiakse lõpule hiljemalt 31. detsembriks 2015.<br />
Kiidetakse heaks kõik strateegiad, mis vastavad nõuetele. Enne strateegiate heaks kiitmist annavad neile<br />
hinnangu valdkondlikud eksperdid.<br />
Strateegia lähtub LEADER-lähenemise põhimõtetest ning vastab järgmistele nõuetele:<br />
• Aitab kaasa ühe või mitme fondi ühe või mitme prioriteedi ellu viimisele;<br />
• On integreeritud, mitmesektoriline ning piirkonna põhine;<br />
• Võtab arvesse kohalikke vajadusi, potentsiaali ning sisaldab innovaatilisi elemente kohalikus<br />
kontekstis, võrgustumist ning koostööd;<br />
• Sisaldab strateegiaga hõlmatud piirkonna ja rahvastiku piiritlemist;<br />
• Sisaldab piirkonna arenguvajaduste ja potentsiaali analüüsi, sealhulgas tugevuste, nõrkuste,<br />
võimaluste ning ohtude analüüsi;<br />
• Sisaldab strateegia ja selle eesmärkide kirjeldust, strateegia integreeritud ja uuendusliku olemuse<br />
kirjeldust ning eesmärkide hierarhia, sealhulgas selgeid ja mõõdetavaid sihtasemeid<br />
väljundnäitajatele ja tulemusnäitajatele;<br />
• Sisaldab eelnevate strateegiate eesmärkide täitmist ning saavutatud tulemusi;<br />
• On sidus kõikide asjaomaste fondide valdkondlike arengukavadega;<br />
• Sisaldab kogukonna strateegia arendamisse kaasamise protsessi kirjeldust;<br />
• Sisaldab tegevuskava, milles näidatakse, kuidas eesmärgid meetmetena ellu viiakse;<br />
• Sisaldab strateegia juhtimise ja seire korralduse kirjeldust, milles näidatakse strateegiat rakendava<br />
kohaliku tegevusgrupi suutlikkust ja konkreetse hindamise korra kirjeldust;<br />
• Sisaldab strateegia rahastamiskava.<br />
• Sisaldab strateegia uuendamise korda.<br />
Vahendite kohalike tegevusgruppide vahelisel jagamisel on kavas arvestada piirkondlike erinevuste<br />
näitajatega. Üks osa eelarvest moodustub valikukriteeriumite alusel. Täpsemad näitajad sätestatakse<br />
määruse tasandil.<br />
Kvaliteetse strateegia valikukriteeriumid:<br />
• Kas strateegias on tõendatud, et kohalik kogukond on olnud kaasatud strateegia koostamisse?<br />
• Kas strateegia kajastab piirkonna arenguvajadusi?<br />
• Kas strateegial on asjakohased eesmärgid ja prioriteedid?<br />
• Kas tegevuskava on sidus?<br />
• Kas eelarve jaotus peamiste tegevuste vahel on loogiline ja tuleneb strateegias kirjeldatust?<br />
• Kas finantsressursid on piisavad, et tegevuskava ellu viia?<br />
• Kas strateegia täiendab teisi sekkumisi piirkonnas?<br />
• Kas kohalik tegevusgrupp kavandab koostööd teiste partnerlustega nii siseriiklikult kui<br />
rahvusvaheliselt?<br />
• Milline on partnerluse kogemus ja suutlikkus administratiivsel ja finantsilises juhtimisel?<br />
216
• Kas on olemas suutlikkus piirkonna elavdamiseks?<br />
• Kas töö- ja otsuste tegemise protseduurid on selged ja läbipaistvad?<br />
• Kuidas panustab strateegia Leader- meetme spetsiifiliste eesmärkide saavutamisse?<br />
Strateegiate välja valimisel osalevad teiste ministeeriumite esindajad tagavad selle, et välja valitud<br />
strateegiates toodud tegevusi ei ole võimalik rahastada ühegi teise toetusskeemi raames.<br />
Toetuse määr<br />
Maksimaalsed toetuse määrad:<br />
• Kohaliku tegevusgrupi kui organisatsiooni toimimise ja piirkonna elavdamise kulud – kuni 100%<br />
abikõlblikest kuludest;<br />
• Investeeringutel taristusse on toetuse määr kuni 60% abikõlblikest kuludest.<br />
• Strateegia raames ellu viidavate tegevuste toetuse määr kasumit mitte taotlevatele projektidele on<br />
kuni 90% ja ettevõtlusalastel projektidel kuni 60% abikõlblikest kuludest, võttes lisaks arvesse kõiki<br />
riigiabi reeglitest tulenevaid piiranguid.<br />
Maksimaalne toetussumma:<br />
• Maksimaalne toetussumma investeeringutele on kuni 200 000 eurot.<br />
• Maksimaalne toetussumma seltsingutele on kuni 10 000 eurot ühe projekti kohta.<br />
Kohalikul tegevusgrupil on õigus maksimaalseid toetusmäärasid ning -summasid vähendada.<br />
Kooskõlas maaelu arengu määruse eelnõu artikliga 42 on kohalikel tegevusgruppidel võimalik taotleda<br />
makseagentuurilt ettemakset. Ettemakse summa ei või ületada 50% riiklikust toetusest, mis on seotud<br />
jooksvate kulude ja elavdamiskuludega.<br />
Kooskõlas maaelu arengu määruse eelnõu artikli 46 lõikega 5 on projektitoetuse saajatel võimalik saada<br />
makseagentuurilt ettemakset investeeringute tegemiseks selleks vajalike vahendite olemasolu korral, kui<br />
vastav võimalus on ette nähtud põllumajandusministri rakendusmääruses. Ettemakse saamise täpsemad<br />
tingimused ja kord täpsustatakse ministri määrusega.<br />
Rakendamise piirkond<br />
Eesti maapiirkond<br />
Seirenäitajad ja sihttasemed<br />
Sihtvaldkonnad, kuhu meede panustab lisaks peamisele valdkonnale 6B: 1A, 2A, 3A, 4B, 5C, 6A, 6C.<br />
Indikaatori tüüp Indikaator Eesmärk 2014–2020<br />
Välja valitud kohalike<br />
tegevusgruppide arv 26<br />
Kohaliku tegevusgrupiga kaetud<br />
territooriumi rahvastik (nr/%) 472 730/99%<br />
Avaliku sektori kogukulutused (mln<br />
eurot): 87 048 000<br />
Väljundnäitaja<br />
a) Jooksvad kulud 10 300 000<br />
b) elavdamise kulud 6 800 000<br />
c) toetatud tegevused<br />
(projektitoetus va koostöö) 68 000 000<br />
d) riigisisene koostöö 100 000<br />
e) rahvusvaheline koostöö 300 000<br />
f) ettevalmistav toetus 1 348 000<br />
g) ettevalmistav toetus uutele<br />
tegevusgruppidele<br />
200 000<br />
217
Perioodidevaheline üleminek<br />
Perioodi 2014-2020 strateegiate uuendamise kulud on abikõlblikud enne perioodi 2014-2020 strateegiate<br />
rakendamist. Strateegiate uuendamisega samal ajal võib lõpetada perioodi 2007-2013.<br />
Tehniline abi<br />
Põhjendus<br />
Tehnilise abi kaudu toetab EAFRD MAKi rakendamisega seotud tegevusi, täpsemalt MAKi ettevalmistamise,<br />
juhtimise, seire, hindamise, teavitamise ja kontrolliga seotud tegevusi. Nendele tegevustele võib MAKi jaoks<br />
ettenähtud kogusummast kasutada kuni 4%. Tehnilist abi antakse läbi vastava meetme, mille raames<br />
toetatakse üldjuhul järgmisi MAKi ja üksikute projektide ettevalmistamise, elluviimise ja seire, vastavate<br />
haldamis- ja seiresüsteemide väljaarendamise ja toimimisega seotud tegevusi:<br />
• toetuse andmist korraldavate asutuste võimekuse tõstmine maaelu arengukava ettevalmistamisel ja<br />
rakendamisel;<br />
• projektide asjakohase hindamise, finantseeritavate tegevuste valiku ja projektide jooksva elluviimise,<br />
seire ning järelevalve tagamine;<br />
• arengukava seire tagamine;<br />
• fondi kasutamise üle tõhusa kontrollisüsteemi, sh toetuste kasutamise järelevalve, auditi ja kontrolli<br />
tagamine;<br />
• arengukava hindamine, sh MAK 2007–2013 järelhindamine;<br />
• toetuse andmise asjakohasuse, mõju ning toetuse kasutamise võimaluste kohta uuringute<br />
teostamine;<br />
• kasusaajate ja avalikkuse informeerimine EAFRD panusest ja toetusvõimalustest, sh näiteks<br />
meetmeid tutvustavate veebilehtede loomine, toimetamine ja hooldus; teavitustöö läbi trükimeedia,<br />
tele- ja raadiokanalite; info- ja juhendmaterjalide väljaandmine trükistena; teabepäevade<br />
korraldamine;<br />
• toetuse taotlejate võimekuse tõstmine toetuse taotlemisel;<br />
• riikliku maaeluvõrgustiku tegevuskava ettevalmistamine ja rakendamine sh<br />
o<br />
o<br />
o<br />
võrgustiku haldamiseks vajalike struktuuride ülalpidamine;<br />
tegevuskava, mis sisaldab sidusrühmade kaasamist programmi kujundamisse,<br />
võrgustiku juhtimist, innovatsioonialast võrgustumist, nõustajate ja/või<br />
nõuandeteenistuste vahelise kogemuste ja tavade vahetamist, arengukava prioriteete<br />
hõlmavate projektinäidiste kogumist, uuringute ja analüüside läbiviimist, järelevalve<br />
toetamist, sh tagasiside, soovituste ja analüüside kogumist ja levitamist,<br />
teabevahetuskava, sh heade üleantavate tavade määratlemist ja analüüsi ning neid<br />
käsitleva teabe levitamist, kogemuste ja oskusteabe vahetuse korraldamist ning<br />
kohalike tegevusgruppide toetamist nende kohalike arengustrateegiate järelevalve ja<br />
hindamise teostamisel, koolitustegevusi programmi rakendusasutustele ja<br />
moodustamise järgus olevatele kohalikele tegevusgruppidele, kohalike tegevusgruppide<br />
vahelise koostöö hõlbustamist ja võrgustumist, samuti kohalike tegevusgruppide<br />
territooriumisisese ja riikidevahelise koostöö toetamist, artiklis 36 osutatud meetme<br />
jaoks partneri otsimist, Euroopa maaelu arengu võrgustikus osalemist ja selle tegevusele<br />
kaasaaitamist<br />
artiklis 56 osutatud maapiirkonnas uuendusliku ja kohaliku koostöö Eesti sisese konkursi<br />
korraldamine vastavalt artikli 58 nõuetele 221 ;<br />
221 Sõltub sellest, kas nimetatud tegevus jääb maaelu arengu määrusesse sisse.<br />
218
o EIP võrgustikuga seotud tegevused;<br />
• arengukava rakendamisega tegelevate komisjonide töö korraldamine, komisjoniliikmete töö<br />
tasustamine ja koosolekute organiseerimine;<br />
• koolitus (sh põllumajanduskeskkonna-alane) fondi haldamisega seotud ametnikele, taotlejatele,<br />
toetuse saajatele, koolitajatele, nõustajatele ning teabetöötajatele;<br />
• infosüsteemide, riist- ja tarkvara soetamine ja paigaldamine;<br />
• muud kulud (nt transpordikulud, töökoha soetamine jms.);<br />
Täpsem toetatavate tegevuste loetelu kehtestatakse rakendusmäärusega. Tellitavate tööde korral lähtutakse<br />
riiklikest riigihankeid puudutavatest õigusaktidest.<br />
Riikliku maaeluvõrgustiku tegevuskava elluviimiseks on ettenähtud kuni 8,5% tehnilise abi meetme<br />
vahenditest.<br />
Eesmärk<br />
Üldeesmärk on toetada arengukava tõhusat ja tulemuslikku elluviimist.<br />
Toetatavad tegevused<br />
Tehnilisest abist toetatakse rakenduskavade ettevalmistus-, haldus-, seire-, hindamis-, teavitamis-,<br />
kommunikatsiooni-, võrgustiku, kaebuste lahendamise ning kontrolli- ja auditimeetmeid.<br />
Sertifitseerimisasutusega seotud kulud ei ole tehnilisest abist toetuskõlblikud.<br />
Tehnilist abi võib kasutada toetusesaajate halduskoormuse vähendamise meetmete toetamiseks, sealhulgas<br />
elektroonilised andmevahetussüsteemid ja meetmed liikmesriikide ametiasutuste ja toetusesaajate<br />
suutlikkuse parandamiseks. Need võivad puudutada eelnevaid ja järgnevaid programmitöö perioode.<br />
Toetatavad tegevused: programmi ettevalmistus-, juhtimis-, seire-, hindamis-, teavitamis- ja<br />
kontrollimistegevus, s.h nii programmi kui ka üksikute projektide ettevalmistamine, elluviimine ja seire;<br />
vastavate haldamis- ja seiresüsteemide väljaarendamine ja toimimine, s.h võrgustiku haldamiseks vajalikele<br />
struktuuridele ning tegevuskava ettevalmistamiseks ja rakendamiseks, mis hõlmab võrgustiku juhtimist,<br />
sidusrühmade kaasamist programmi kujundamise toetamisse; koolitustegevusi moodustamise järgus<br />
olevatele kohalikele tegevusrühmadele; maaelu arengu programmi prioriteete hõlmavate projektinäidiste<br />
kogumist, uuringuid ja analüüse; kohalike tegevusrühmade võrgustamist; innovatsioonialast võrgustamist;<br />
teabevahetuskava jms.<br />
Toetuskõlblikud kulud: tegevuskulud, personalikulud, koolituskulud, suhtekorraldusega seotud kulud,<br />
finantskulud, võrgustumisega seotud kulud, uuringud on toetuskõlblikud üksnes juhul, kui need on seotud<br />
programmi kohase eritoiminguga või programmi erieesmärkidega, artikli 33 lõikes 3 osutatud looduslikust<br />
eripärast tingitud piirangutega alade piiritlemise ettevalmistusööga seotud kulud; riikliku maaeluvõrgustiku<br />
rajamise ja tegevusega seotud kulud.<br />
Toetuse saajad<br />
Fondi rakendamisega seotud asutused.<br />
Toetuse määr<br />
Maksimaalne toetussumma kuni 100%.<br />
Rakendamine piirkond<br />
Eesti<br />
219
7. Hindamisplaan<br />
Eesmärgid ja otstarve<br />
MAKi Hindamisplaani koostamise aluseks on ÜSR eelnõu artiklid 49(1), 49(2) ja maaelu arengu määruse<br />
eelnõu artiklid 9(1) ja 83(1).<br />
Hindamisplaan on tegevuste kava, mida planeeritakse rakendada selleks, et tagada MAKi toetuste, sh kogu<br />
arengukava väljundite, tulemuste ja mõjude piisav ja asjakohane jälgimine. Hindamisplaani peamisteks<br />
eesmärkideks on tagada:<br />
• arengukava jälgimine, sh sisend 2017. a seirearuandesse;<br />
• vahetulemuste jälgimine, sh sisend 2019. a seirearuandesse;<br />
• andmete kättesaadavus sobival ajahetkel ja formaadis;<br />
• ELi tasandil info agregeerimine.<br />
Juhtimine ja koordineerimine<br />
MAKi seire- ja hindamissüsteemis osalevad asutused on: Põllumajandusministeerium, PRIA, EMÜ, PMK,<br />
Põllumajandusamet, Maamajanduse Infokeskus ja SA Erametsakeskus ning samuti Leader tegevusgrupid.<br />
MAKi Hindamisplaani koordineerimise ja rakendamise eest vastutab Põllumajandusministeerium, kes on<br />
MAKi korraldusasutus. Peamine roll MAKi seire- ja hindamissüsteemi koordineerimisel on<br />
Põllumajandusministeeriumi maaelu arengu osakonnal, kes muu hulgas juhendab asjaomaseid institutsioone<br />
MAKi seire ja hindamise küsimustes, täidab MAKi seirekomisjoni sekretariaadi ülesandeid, koostab MAKi igaaastased<br />
seirearuanded ja esitab need Euroopa Komisjonile.<br />
PRIA kui makseagentuuri peamised ülesanded seire- ja hindamissüsteemis on meetmete tasandil seireinfo<br />
kogumine ja säilitamine elektroonilises andmebaasis, andmete esitamine teistele seire- ja hindamissüsteemis<br />
osalejatele ja erinevate aruannete koostamine (nt PRIA aastaaruanne Põllumajandusministeeriumile, mis on<br />
sisendiks iga-aastasele seirearuandele).<br />
Põllumajandusministeerium korraldusasutusena tagab MAKi hindamise ettenähtud tähtaegade jooksul ja<br />
selle vastavuse ühisele seire- ja hindamisraamistikule ning teostatud hindamiste esitamise siseriiklikele<br />
asutustele ja komisjonile.<br />
Perioodil 2014-2020 jätkab Eesti hindamissüsteemiga, mis on sarnane perioodil 2007-2013 välja töötatud ja<br />
rakendatud püsihindamissüsteemile. Peamised põhjused sarnase süsteemi ja samade hindajatega<br />
jätkamiseks on:<br />
• järjepidevuse tagamine ja seniste teadmiste ja kogemuste arvesse võtmine;<br />
• teiste vastavat pädevust omavate organisatsioonide puudumine.<br />
MAKi tasandil teostavad hindamist kaks erinevat hindajat:<br />
• Eesti Maaülikool, kes on sõltumatu avalik õiguslik juriidiline isik, kelle tegevuse üle teostavad riiklikku<br />
järelevalvet Haridus- ja Teadusministeerium ning teised seadusega määratud ametiasutused ja<br />
isikud. EMÜ tegeleb ettevõtete finantsnäitajate ja sotsiaalmajanduslike näitajate kogumise ja<br />
analüüsimisega.<br />
• Põllumajandusuuringute Keskus, kes on MAKi keskkonnanäitajate kogumise ja analüüsimisega<br />
tegelenud juba alates MAK 2004–2006 rakendamisest. PMK tegeleb keskkonnaalaste näitajate<br />
kogumise ja analüüsimisega.<br />
Koostöös viivad hindajad läbi hindamisi, mille eesmärgiks on arengukavaüleste tulemuste ja mõjude<br />
jälgimine ja välja selgitamine.<br />
MAKi hindamise peamisteks eesmärkideks on:<br />
• MAKi rakendamise pidev jälgimine;<br />
• ettepanekute tegemine MAKi rakendamise kvaliteedi parandamiseks;<br />
• sisendi andmine MAKi tulemuste ja eesmärkide täitmise kohta (aastate 2017. ja 2019<br />
seirearuanded);<br />
• ettevalmistuste tegemine ja andmete tagamine järelhindamiseks, mis viiakse läbi 2023. a.<br />
MAKi seire ja hindamise täpsema korra kehtestab põllumajandusminister.<br />
220
Hindamise teemad ja tegevused<br />
Hindamise metoodika töötatakse välja koostöös hindajate, EMÜ ja PMKga.<br />
Andmed ja informatsioon<br />
PRIA vastutab kõigi vajalike andmete sisestamise eest ühtsesse elektroonilisse andmebaasi. Kõik andmed<br />
säilitatakse. Hindajatel on oma andmebaasid, kus säilitatakse hindamise käigus kogutud näitajad, sh<br />
algandmed.<br />
Ajakava<br />
Hindamine programmperioodi jooksul toimub pidevalt ja püsivalt, et tagada andmete aegrea olemasolu.<br />
Samuti lähtuvad iga-aastased hindamistegevused konkreetsetest vajadustest ja lepitakse<br />
Põllumajandusministeeriumi ja hindajate vahel eelneval aastal kokku järgnevaks.<br />
Vahetult enne aastaid 2017. ja 2019. ning järelhindamist läbi viidavad hindamistegevused on põhjalikumad ja<br />
keskenduvad arengukavaga saavutatud tulemustele.<br />
Kommunikatsioon<br />
Hindamine on oluline tööriist, mis annab kõigile sihtgruppidele (nt laiem avalikkus, poliitikakujundajad,<br />
arengukava välja töötajad ja rakendajad, toetusesaajad, sotsiaalpartnerid jt) ülevaate, mida on avaliku raha<br />
kasutamisega saavutatud. Selleks, et kogu informatsioon jõuaks kõigi sihtgruppideni, kasutatakse järgnevaid<br />
informatsiooni edastamise ja jagamise viise:<br />
• ülevaade MAKi rakendamise hetkeseisust iga-aastaselt seirekomisjoni istungil;<br />
• informatsiooni levitamine Põllumajandusministeeriumi, PRIA, hindajate, MMIKi, Leader<br />
tegevusgruppide kodulehekülgede kaudu (sh MAKi veebikaart, toetuse saajate kohta info<br />
avalikustamine, läbi viidud analüüsite ja uuringute aruannete avaldamine jms);<br />
• hindamistulemuste iga-aastane tutvustamine laiemale avalikkusele läbi korraldatavate infopäevade;<br />
• iga-aastaste seirearuannete avalikustamine Põllumajandusministeeriumi koduleheküljel.<br />
Vahendid ehk ressursid<br />
Seire- ja hindamissüsteemi edukaks rakendamiseks nähakse ette piisavad vahendid.<br />
221
8. Rahastamiskava<br />
Tabel 8(1): EAFRD iga-aastased rahastamisosalused (EUR)<br />
Piirkond 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020<br />
Kokku<br />
2014-2020<br />
Muud piirkonnad - - - - - - - -<br />
Vähem arenenud piirkonnad ja<br />
äärepoolseimad piirkonnad &<br />
Egeuse mere saared<br />
Otsetoetuste ümbrikust pärinevad<br />
täiendavad vahendid (toetuste<br />
piiramine)<br />
… … … … … … …<br />
652 860 000 222<br />
… … … … … … … …<br />
Vabatahtlik modulatsioon (UK) - - - - - - - -<br />
Kokku … … … … … … … 652 860 000<br />
223<br />
Tabel 8(2): Rahastamiskava meetmete kaupa (EUR, kogu periood 2014-2020)<br />
Piirkonna liik<br />
Vähem arenenud & äärepoolseimad<br />
piirkonnad&Egeuse mere saared<br />
Meetmed<br />
Kohaldatav<br />
määr<br />
KA poolt rakendatavale<br />
finantskorraldusvahendile<br />
kohalduv määr<br />
Kavandatav Liidu<br />
rahastamisosaluse<br />
kogusumma 224<br />
Avaliku sektori<br />
toetus kokku 224<br />
Teadmussiire ja teabemeetmed 75% - 3 278 250 4 371 000<br />
Põllumajandusettevõtete nõustamis-,<br />
juhtimis- ja asendusteenused<br />
Põllumajandustoodete ja toiduainete<br />
kvaliteedikavad<br />
75% - 4 603 500 6 138 000<br />
75% - 697 500 930 000<br />
222 Summast on maha arvatud 2014. ja 2015. aastal otsetoetuste vähenemise kompenseerimiseks minevad vahendid, samuti tulemusreservi vahendid<br />
223 Täpne summa ja selle iga-aastane jaotus 2014–2020 määratakse kindlaks Euroopa Komisjoni otsusega<br />
224 Summadest on maha arvatud tulemusreservi vahendid<br />
222
Investeeringud materiaalsesse varasse:<br />
investeeringud põllumajandusettevõtte<br />
tulemuslikkuse parandamiseks<br />
Investeeringud materiaalsesse varasse:<br />
investeeringud põllumajandustoodete<br />
töötlemiseks ja turustamiseks<br />
Investeeringud materiaalsesse varasse:<br />
põllu- ja metsamajanduse taristu arendamine<br />
ja hoid<br />
Loodusõnnetuses ja katastroofides<br />
kahjustunud põllumajandusliku<br />
tootmise potentsiaali taasta mine ning<br />
asjakohaste ennetusmeetmete<br />
kasutuselevõtmine<br />
Põllumajandusettevõtete ja äritegevuse<br />
arendamine: noorte põllumajandustootjate<br />
tegevuse alustamine<br />
Põllumajandusettevõtete ja äritegevuse<br />
arendamine: investeeringud majandustegevuse<br />
mitmekesistamiseks maapiirkonnas<br />
mittepõllumajandusliku<br />
tegevuse suunas<br />
Põhiteenused ja külauuendus<br />
maapiirkondades<br />
75% 75%<br />
75%<br />
113 910 643 151 880 857<br />
52 312 500 69 750 000<br />
38 362 500 51 150 000<br />
- 0 0<br />
75% 17 437 500 23 250 000<br />
- 31 387 500 41 850 000<br />
- 75% … …<br />
Metsastamine ja metsaalade loomine - - 0 0<br />
Agrometsandussüsteemide loomine - - 0 0<br />
Metsapõlengutest ja loodusõnnetustest<br />
ning katastroofidest tingitud<br />
metsakahjustuste ennetamine ja<br />
kõrvaldamine<br />
75% - 0 0 225<br />
225 Meetme vahendid sisalduvad meetme „Investeeringud uutesse metsandus- tehnoloogiatesse ning metsasaaduste töötlemisse ja turustamisse“ real.<br />
223
Investeeringud metsa ökosüsteemide<br />
vastupanuvõime ja keskkonnaväärtuse<br />
parandamisse<br />
Investeeringud uutesse metsandustehnoloogiatesse<br />
ning metsasaaduste<br />
töötlemisse ja turustamisse<br />
75% - 0 0<br />
75% 75% 11 508 750 15 3<strong>45</strong> 000<br />
Tootjarühmade loomine 75% - 4 185 000 5 580 000<br />
Põllumajanduse keskkonna- ja kliimameede:<br />
keskkonnasõbraliku majandamise<br />
toetus<br />
Põllumajanduse keskkonna- ja kliimameede:<br />
piirkondlik mullakaitse toetus<br />
Põllumajanduse keskkonna- ja kliimameede:<br />
keskkonnasõbraliku aianduse<br />
toetus<br />
Põllumajanduse keskkonna- ja kliimameede:<br />
kohalikku sorti taimede<br />
kasvatamise toetus<br />
Põllumajanduse keskkonna- ja kliimameede:<br />
ohustatud tõugu looma<br />
pidamise toetus<br />
Põllumajanduse keskkonna- ja kliimameede:<br />
poolloodusliku koosluse<br />
hooldamise toetus<br />
75% -<br />
83 700 000 111 600 000<br />
9 067 500 12 090 000<br />
2 704 905 3 606 540<br />
406 642 542 190<br />
5 207 535 6 943 380<br />
21 971 250 29 295 000<br />
Mahepõllumajandus 75% - 59 287 500 79 050 000<br />
Natura 2000 ja veepoliitika raamdirektiivi<br />
kohased toetused: põllumaa<br />
Natura 2000 ja veepoliitika raamdirektiivi<br />
kohased toetused: metsamaa<br />
Toetused looduslikust või muust<br />
eripärast tingitud piirangutega aladele<br />
75% -<br />
3 671 396 4 895 195<br />
18 430 461 24 573 948<br />
- - 0 0<br />
Loomade heaolu 75% - 8 183 768 10 911 690<br />
224
Metsakeskkonna- ja kliimateenused ja<br />
metsakaitse<br />
- - 0 0<br />
Koostöö 75% 75% 17 437 500 23 250 000<br />
Riskijuhtimine - - 0 0<br />
LEADER 75% - 65 286 000 87 048 000<br />
Ületulevad kohustused 75% - 8 370 000 11 160 000<br />
Muud piirkonnad - - - -<br />
Tehniline abi 75% - 26 114 400 34 819 200<br />
Otsetoetuste ümbrikust pärinevad<br />
täiendavad vahendid (toetuste<br />
piiramine)<br />
… … … …<br />
Vabatahtlik modulatsioon (UK) - - - -<br />
Finantskorraldusvahend – ELi tasandi<br />
(EK juhitud)<br />
- - - -<br />
Kokku 75% 75% 652 860 000 226 870 480 000 227<br />
226 Finantskorraldusvahendi jaoks ettenähtud summad (kokku <strong>45</strong> 337 500 EUR) ei sisaldu hetkel ühegi meetme real.<br />
227 Finantskorraldusvahendi jaoks ettenähtud summad (kokku 60 <strong>45</strong>0 000 EUR) ei sisaldu hetkel ühegi meetme real.<br />
225
Tabel 8(3): Kavandatav Liidu rahastamisosalus meetmete kaupa (EUR, kogu periood 2014-<br />
2020)<br />
(Viide: horisontaalmäärus)<br />
Meetmed<br />
Kavandatav Liidu rahastamisosalus<br />
Sisend tabelist 8(2) Sisend tabelist 8(2)<br />
…<br />
…<br />
…<br />
…<br />
Tabel 8(4): Mittejätkuvad meetmed<br />
Meetmed Kavandatav Liidu rahastamisosalus Kaasrahastamise määr<br />
… … …<br />
226
9. Indikaatorite kava 228<br />
1A Innovatsiooni toetamine ja teadmistebaasi parandamine maapiirkondades.<br />
% avaliku sektori kogurahastusest<br />
2020<br />
eesmärk<br />
3,87 % (4 700 000 + 6 600 000 + 25 000 000 / 936 000 000)<br />
planeeritud MAK-i<br />
avaliku sektori<br />
kogurahastus<br />
936 000 000 229<br />
kavandatavad väljundid 2014-2020<br />
TEADMUSSIIRE JA<br />
TEABEMEETMED<br />
(15)<br />
Avaliku sektori toetuse kogusumma (koolitused,<br />
põllumajandusettevõtete vahetus, tutvustustegevused) (1.1–1.3)<br />
4 700 000<br />
PÕLLUMAJANDUS-<br />
ETTEVÕTETE NÕUSTAMIS-<br />
, JUHTIMIS- JA<br />
ASENDUSTEENUSED (16)<br />
Avaliku sektori toetuse kogusumma (2.1–2.3)<br />
6 600 000<br />
KOOSTÖÖ (36) Avaliku sektori toetuse kogusumma (16.1–16.12) 25 000 000<br />
teised meetmed<br />
228 Indikaatorite kava tabelite täpne ülesehitus ja sõnastus sõltub maaelu arengu määruses toodud prioriteetide ja<br />
sihtvaldkondade lõplikust sõnastusest, hetkel on lähtutud eesistuja viimasest konsolideeritud versioonist ().<br />
229 Indikaatorite kava tabelites toodud eelarvetest ja muudest väljunditest ei ole maha arvestatud tulemusreservi.<br />
227
1B Põllumajanduse, toidu tootmise ja metsanduse ning teadusuuringute ja<br />
innovatsiooni vaheliste sidemete tugevdamine.<br />
Koostöö meetme all kavandatavate koostööalaste toimingute arv<br />
(rühmad, võrgustikud/klastrid, katseprojektid…)<br />
eesmärk<br />
2020<br />
49 (10 + 39)<br />
kavandatavad väljundid 2014-2020<br />
Toetatavate EIP töörühmade arv (loomine ja tegevus) (16.2) 10<br />
KOOSTÖÖ (36)<br />
Teiste koostööalaste toimingute arv (rühmad, võrgustikud/klastrid,<br />
katseprojektid…) (16.1 ja 16.3–16.12)<br />
39<br />
228
1C Elukestva õppe ja kutseõppe parandamine põllumajandussektoris ja<br />
metsandussektoris.<br />
Koolitustel osalejate arv<br />
eesmärk<br />
2020<br />
16 000<br />
kavandatavad väljundid 2014-2020<br />
TEADMUSSIIRE JA<br />
TEABEMEETMED (15)<br />
koolitustel osalejate arv (1.1)<br />
16 000<br />
229
2A Põllumajandusettevõtete ümberkorraldamise hõlbustamine, eelkõige peetakse silmas selliseid<br />
ettevõtteid, kelle turul osalemise tase on madal, kes on suunatud konkreetsete sektorite turule<br />
ning kes vajaksid põllumajandusliku tegevuse mitmekesistamist.<br />
Eesmärk<br />
2020. aastaks<br />
investeeringutoetust<br />
saanud<br />
põllumajanduslike<br />
majapidamiste arv<br />
Majapidamiste<br />
koguarv (baasaasta)<br />
MAK-ist toetatud ümberkorraldamiseks investeeringutoetust saanud<br />
põllumajanduslike majapidamiste %<br />
Nr. %<br />
a a/19 610<br />
19 610 230<br />
kavandatavad väljundid 2014-2020<br />
Põllumajanduslikku investeeringutoetust saanud majapidamiste arv<br />
(4.1)<br />
…<br />
INVESTEERINGUD<br />
MATERIAALSESSE<br />
VARASSE<br />
(18)<br />
Avaliku sektori toetuse kogusumma infrastruktuuri investeeringuteks<br />
(4.3)<br />
Avaliku sektori toetuse kogusumma (kogu meede)<br />
…<br />
…<br />
PÕLLUMAJANDUS-<br />
ETTEVÕTETE JA<br />
ÄRITEGEVUSE<br />
ARENDAMINE<br />
(20)<br />
Väikeste põllumajandusettevõtete arendamiseks tegevuse alustamise<br />
toetust saavate majapidamiste arv (6.3)<br />
avaliku sektori toetuse kogusumma 0<br />
0<br />
TEADMUSSIIRE JA<br />
TEABEMEETMED<br />
(15)<br />
PÕLLUMAJANDUS-<br />
ETTEVÕTETE NÕUSTAMIS-<br />
, JUHTIMIS- JA<br />
ASENDUSTEENUSED (16)<br />
koolitus/oskuste<br />
omandamine (1.1)<br />
Koolitustel osalejate arv<br />
Avaliku sektori toetuse kogusumma<br />
koolitusteks/oskuste omandamiseks<br />
Avaliku sektori toetuse kogusumma (koolitused,<br />
põllumajandusettevõtete vahetus, tutvustustegevused) (1.1–1.3)<br />
Nõustatud kasusaajate arv (2.1)<br />
Avaliku sektori toetuse kogusumma (kogu meede - 2.1–2.3)<br />
…<br />
…<br />
…<br />
…<br />
…<br />
KOOSTÖÖ (36) Avaliku sektori toetuse kogusumma …<br />
teised meetmed….<br />
230 SWOT-analüüsis on vastavaks näitajaks 19 700, ent siin ja edaspidi on kasutatud Euroopa Komisjoni poolt antud<br />
väärtust.<br />
230
2B Põllumajandussektorisse sisenemise lihtsustamine ja eelkõige põlvkondadevahetuse<br />
lihtsustamine põllumajandussektoris.<br />
Eesmärk<br />
2020. aastaks noore<br />
põllumajandustootja<br />
tegevuse alustamise<br />
toetust saanud<br />
põllumajanduslike<br />
majapidamiste arv<br />
Majapidamiste<br />
koguarv (baasaasta)<br />
MAK-ist toetatud noorte põllumajandustootjate majandustegevuse<br />
arendamise äriplaaniga põllumajanduslike majapidamiste %<br />
Nr. %<br />
625 3,18 % (625 / 19 610)<br />
19 610<br />
kavandatavad väljundid 2014-2020<br />
noorte põllumajandustootjate tegevuse<br />
alustamise toetust (6.1)<br />
625<br />
PÕLLUMAJANDUS-<br />
ETTEVÕTETE JA<br />
ÄRITEGEVUSE<br />
ARENDAMINE<br />
(20)<br />
Majapidamiste arv, kes<br />
saavad<br />
investeeringutoetust<br />
mittepõllumajanduslikeks tegevusteks<br />
maapiirkonnas<br />
üleandmise toetust (6.5) 0<br />
0<br />
avaliku sektori toetuse kogusumma<br />
25 000 000<br />
TEADMUSSIIRE JA<br />
TEABEMEETMED<br />
(15)<br />
PÕLLUMAJANDUS-<br />
ETTEVÕTETE NÕUSTAMIS-<br />
, JUHTIMIS- JA<br />
ASENDUSTEENUSED (16)<br />
koolitus/oskuste<br />
omandamine (1.1)<br />
Koolitustel osalejate arv<br />
Avaliku sektori toetuse kogusumma<br />
koolitusteks/oskuste omandamiseks<br />
Avaliku sektori toetuse kogusumma (koolitused,<br />
põllumajandusettevõtete vahetus, tutvustustegevused) (1.1–1.3)<br />
Nõustatud kasusaajate arv (2.1)<br />
Avaliku sektori toetuse kogusumma (kogu meede - 2.1–2.3)<br />
…<br />
…<br />
…<br />
…<br />
…<br />
INVESTEERINGUD<br />
MATERIAALSESSE<br />
VARASSE<br />
(18)<br />
Põllumajanduslikku investeeringutoetust saanud majapidamiste arv<br />
(noorte põllumajandustootjate äriplaani toetamiseks) (4.1)<br />
Avaliku sektori toetuse kogusumma<br />
…<br />
…<br />
KOOSTÖÖ (36) Avaliku sektori toetuse kogusumma …<br />
teised meetmed….<br />
231
3A Toormetootjate parem integreerimine toiduahelasse toidukvaliteedi kavade, kohalike turgude<br />
edendamise ja lühikeste tarneahelate ning tootjarühmade ja tootmisharudevaheliste<br />
organisatsioonide kaudu, samuti loomade heaolu edendamine.<br />
Kvaliteedikavade, kohalike turgude ja lühikeste tarneahelate ning<br />
tootjarühmade raames toetatud põllumajanduslike majapidamiste %<br />
Nr. %<br />
Eesmärk<br />
2020. aastaks<br />
toetatud<br />
majapidamiste arv<br />
Majapidamiste<br />
koguarv (baasaasta)<br />
75+100+150<br />
19 610<br />
1,65%<br />
(75+100+150)/19<br />
610<br />
kavandatavad väljundid 2014-2020<br />
PÕLLUMAJANDUS-<br />
TOODETE JA TOIDU-<br />
AINETE KVALITEEDI-<br />
KAVAD<br />
(17)<br />
Toetatud majapidamiste arv (3.1–3.3) 75<br />
Avaliku sektori toetuse kogusumma 1 000 000<br />
Toetatud tootjarühmade arv 15<br />
TOOTJARÜHMADE<br />
LOOMINE<br />
(28)<br />
Toetatud tootjarühmades osalevate põllumajanduslike majapidamiste<br />
arv<br />
100<br />
Avaliku sektori toetuse kogusumma 6 000 000<br />
KOOSTÖÖ (36)<br />
Tarneahela osapoolte koostöös osalevate põllumajanduslike<br />
majapidamiste arv (16.6)<br />
Avaliku sektori toetuse kogusumma (16.1–16.7)<br />
150<br />
…<br />
INVESTEERINGUD<br />
MATERIAALSESSE<br />
VARASSE<br />
(18)<br />
PÕLLUMAJANDUS-<br />
ETTEVÕTETE JA<br />
ÄRITEGEVUSE<br />
ARENDAMINE<br />
(20)<br />
Investeeringutoetust (nt. põllumajanduslikesse majapidamistesse,<br />
põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks) saanud<br />
majapidamiste/ettevõtete arv (4.1 ja 4.2)<br />
Avaliku sektori toetuse kogusumma (4.1 ja 4.2)<br />
Tegevuse alustamiseks/maapiirkondades mittepõllumajanduslikeks<br />
tegevusteks investeeringutoetust saanud toetusesaajate arv (6.2 ja<br />
6.4)<br />
avaliku sektori toetuse kogusumma<br />
25<br />
15 000 000<br />
0<br />
0<br />
PÕHITEENUSED JA<br />
KÜLAUUENDUS<br />
MAAPIIRKONDADES<br />
(21)<br />
Projektide arv (väikeinfrastruktuuri toetamine) (7.2) 0<br />
Avaliku sektori toetuse kogusumma 0<br />
LOOMADE HEAOLU<br />
(34)<br />
Toetusesaajate arv 700<br />
Avaliku sektori toetuse kogusumma 11 733 000<br />
TEADMUSSIIRE JA<br />
TEABEMEETMED<br />
koolitus/oskuste<br />
omandamine (1.1)<br />
Koolitustel osalejate arv<br />
…<br />
232
(15)<br />
Avaliku sektori toetuse kogusumma<br />
koolitusteks/oskuste omandamiseks<br />
Avaliku sektori toetuse kogusumma (koolitused,<br />
põllumajandusettevõtete vahetus, tutvustustegevused) (1.1–1.3)<br />
…<br />
…<br />
PÕLLUMAJANDUS-<br />
ETTEVÕTETE NÕUSTAMIS-<br />
, JUHTIMIS- JA<br />
ASENDUSTEENUSED (16)<br />
Nõustatud kasusaajate arv (2.1)<br />
Avaliku sektori toetuse kogusumma (kogu meede - 2.1–2.3)<br />
…<br />
…<br />
teised meetmed….<br />
233
3B Põllumajandusettevõtte riskijuhtimise toetamine.<br />
Riskijuhtimise skeemides osalevate põllumajanduslike majapidamiste %<br />
Nr. %<br />
Eesmärk<br />
2020. aastaks<br />
toetatud<br />
majapidamiste arv<br />
Majapidamiste<br />
koguarv (baasaasta)<br />
a+b+c+d<br />
e<br />
(a+b+c+d)/e<br />
RISKIJUHTIMINE1 (38)<br />
kavandatavad väljundid 2014-2020<br />
Kindlustushüvitiseks toetust saanud põllumajanduslike majapidamiste<br />
arv<br />
Avaliku sektori kulutuste kogusumma (€)<br />
a<br />
RISKIJUHTIMINE2 (39)<br />
Ühisfondides osalevate põllumajanduslike majapidamiste arv<br />
Avaliku sektori kulutuste kogusumma (€)<br />
b<br />
RISKIJUHTIMINE3 (40)<br />
Sissetuleku stabiliseerimise vahendites osalevate põllumajanduslike<br />
majapidamiste arv<br />
Avaliku sektori kulutuste kogusumma (€)<br />
c<br />
LOODUSÕNNETUSTES JA<br />
KATASTROOFIDES<br />
KAHJUSTUNUD<br />
PÕLLUMAJANDUSLIKU<br />
TOOTMISE POTENTSIAALI<br />
TAASTAMINE NING ASJA-<br />
KOHASTE ENNETUS-<br />
MEETMETE KASUTU-<br />
SELEVÕTMINE (19)<br />
Kasusaajate arv<br />
ennetusmeetmetes (5.1)<br />
põllumajandusettevõtted<br />
avaliku sektori asutused<br />
Avaliku sektori kulutuste kogusumma (€) (5.1–5.2)<br />
d<br />
TEADMUSSIIRE JA<br />
TEABEMEETMED<br />
(15)<br />
PÕLLUMAJANDUS-<br />
ETTEVÕTETE NÕUSTAMIS-<br />
, JUHTIMIS- JA<br />
ASENDUSTEENUSED (16)<br />
koolitus/oskuste<br />
omandamine (1.1)<br />
Koolitustel osalejate arv<br />
Avaliku sektori toetuse kogusumma<br />
koolitusteks/oskuste omandamiseks<br />
Avaliku sektori toetuse kogusumma (koolitused,<br />
põllumajandusettevõtete vahetus, tutvustustegevused) (1.1–1.3)<br />
Nõustatud kasusaajate arv (2.1)<br />
Avaliku sektori toetuse kogusumma (kogu meede - 2.1–2.3)<br />
KOOSTÖÖ (36)<br />
Avaliku sektori toetuse kogusumma<br />
teised meetmed….<br />
234
Prioriteet 4: põllumajanduse ja metsandusega seotud ökosüsteemide ennistamine, säilitamine ja parandamine<br />
4A Euroopa maastike elurikkuse ja seisundi<br />
ennistamine, säilitamine ja parandamine,<br />
sealhulgas Natura 2000 aladel ja suure<br />
loodusliku väärusega aladel<br />
eesmärk<br />
Elurikkusele kaasaaitavate<br />
majandamisviiside lepingutega<br />
hõlmatud põllumajandusmaa<br />
(ha) %<br />
4B Veemajanduse ja maaharimise<br />
parandamine ning vee raamdirektiivi<br />
eesmärkide täitmisele kaasaaitamine<br />
eesmärk<br />
Vee majandamist parandavate<br />
majandamisviiside lepingutega<br />
hõlmatud põllumajandusmaa (ha)<br />
% eesmärk<br />
4C Mullaharimise, erosiooni, väetiste ja<br />
pestitsiidide majandamise parandamine<br />
Mullaharimist parandavate<br />
majandamisviiside lepingutega<br />
hõlmatud põllumajandusmaa (ha)<br />
%<br />
Ha % Ha % Ha %<br />
Kogu füüsiline<br />
ala 2020.<br />
aastaks<br />
Kogu põllumajandusmaa<br />
(baasaasta)<br />
500 000<br />
52,8% (500 000<br />
/ 946 000)<br />
Kogu füüsiline<br />
ala 2020.<br />
aastaks<br />
946 000 231 Kavandatavad väljundid 2014-2020 prioriteedi 4 jaoks<br />
500 000<br />
52,8% (500 000<br />
/ 946 000)<br />
Kogu füüsiline<br />
ala 2020.<br />
aastaks<br />
110 000<br />
11,6% (110 000<br />
/ 946 000)<br />
PÕLLUMAJAN-<br />
DUSE KESKKONNA-<br />
JA KLIIMAMEEDE<br />
(29)<br />
MAHEPÕLLU-<br />
MAJANDUS (30)<br />
Põllumajanduse keskkonna- ja kliimameetme alune maa (ha) (panustab a-sse, b-sse ja/või c-sse) (10.1) 500 000<br />
Avaliku sektori kulutused geneetiliste ressursside säilitamiseks (10.2) 0<br />
Avaliku sektori toetuse kogusumma 120 000 000<br />
üleminek mahepõllumajandusele (panustab a-sse, b-sse ja/või c-sse) (11.1)<br />
…<br />
Pindala (ha)<br />
mahepõllumajanduse säilitamine (panustab a-sse, b-sse ja/või c-sse) (11.2) 160 000 000<br />
Avaliku sektori toetuse kogusumma 85 000 000<br />
231 SWOT-analüüsis antud näitajat otseselt välja ei ole toodud (näitaja ligikaudseks väärtuseks on 949 000 ha), siin ja edaspidi on kasutatud Euroopa Komisjoni poolt antud väärtust.<br />
235
NATURA 2000 JA<br />
VEEPOLIITIKA<br />
RAAMDIREKTIIVI<br />
KOHASED<br />
TOETUSED (31)<br />
NATURA 2000 põllumajandusmaa (panustab a-sse) (12.1) 23 500 000<br />
Pindala (ha)<br />
WFD (panustab b-sse) (12.3) 0<br />
Avaliku sektori toetuse kogusumma 5 385 195<br />
TEADMUSSIIRE JA<br />
TEABEMEETMED<br />
(15)<br />
PÕLLUMAJAN-<br />
DUSETTEVÕTETE<br />
NÕUSTAMIS-,<br />
JUHTIMIS- JA<br />
ASENDUSTEE-<br />
NUSED (16)<br />
INVESTEERINGUD<br />
MATERIAALSESSE<br />
VARASSE (18)<br />
PÕHITEENUSED JA<br />
KÜLAUUENDUS<br />
MAAPIIR-<br />
KONDADES (21)<br />
koolitus/oskuste<br />
omandamine (1.1)<br />
Koolitustel osalejate arv<br />
Avaliku sektori toetuse kogusumma koolitusteks/oskuste omandamiseks<br />
Avaliku sektori toetuse kogusumma (koolitused, põllumajandusettevõtete vahetus, tutvustustegevused) (1.1–1.3)<br />
Nõustatud kasusaajate arv (2.1)<br />
Avaliku sektori toetuse kogusumma (2.1–2.3)<br />
Mittetootlikeks investeeringuteks antava toetuse projektide arv (4.4) 0<br />
Avaliku sektori toetuse kogusumma 0<br />
Projektide arv toetus külade arengukavade ja N2000/HNV alade majandamiskavade koostamiseks (7.1) 0<br />
Avaliku sektori toetuse kogusumma 0<br />
KOOSTÖÖ (36) Avaliku sektori toetuse kogusumma …<br />
…<br />
…<br />
…<br />
…<br />
…<br />
TOETUSED<br />
LOODUSLIKUST VÕI<br />
MUUST ERI-<br />
PÄRAST TINGITUD<br />
PIIRANGUTEGA<br />
ALADELE (32)<br />
mägialad (13.1) 0<br />
Pindala (ha) olulistest looduslikest eripäradest tingitud piirangutega alad (13.2) 0<br />
konkreetsest eripärast tingitud piirangutega alad (13.3) 0<br />
Avaliku sektori toetuse kogusumma 0<br />
teised meetmed<br />
236
Prioriteet 4: põllumajanduse ja metsandusega seotud ökosüsteemide ennistamine, säilitamine ja parandamine<br />
4A Euroopa maastike elurikkuse ja seisundi<br />
ennistamine, säilitamine ja parandamine,<br />
sealhulgas Natura 2000 aladel ja suure<br />
loodusliku väärusega aladel<br />
4B Veemajanduse ja maaharimise<br />
parandamine ning vee raamdirektiivi<br />
eesmärkide täitmisele kaasaaitamine<br />
4C Mullaharimise, erosiooni, väetiste ja<br />
pestitsiidide majandamise parandamine<br />
eesmärk<br />
Elurikkusele kaasaaitavate<br />
majandamisviiside lepingutega<br />
hõlmatud metsaala (ha) %<br />
eesmärk<br />
Vee majandamist parandavate<br />
majandamisviiside lepingutega<br />
hõlmatud metsaala (ha) %<br />
eesmärk<br />
Mullaharimist parandavate<br />
majandamisviiside lepingutega<br />
hõlmatud metsaala (ha) %<br />
Ha % Ha % Ha %<br />
Kogu füüsiline<br />
ala 2020.<br />
aastaks<br />
56 300<br />
2,39% (56 300 /<br />
2 350 000)<br />
Kogu füüsiline<br />
ala 2020.<br />
aastaks<br />
b<br />
b/d<br />
Kogu füüsiline<br />
ala 2020.<br />
aastaks<br />
c<br />
c/d<br />
Kogu metsaala<br />
(baasaasta)<br />
2 350 000 232 Kavandatavad väljundid 2014-2020 prioriteedi 4 jaoks<br />
METSAKESK-<br />
KONNA- JA KLII-<br />
MATEENUSED JA<br />
METSAKAITSE (35)<br />
NATURA 2000 JA<br />
VEEPOLIITIKA<br />
RAAMDIREKTIIVI<br />
KOHASED<br />
Metsakeskkonna-skeemi alused maad (panustab a-sse, b-sse ja/või c-sse) (15.1) 0<br />
Avaliku sektori kulutused geneetiliste ressursside tegevusteks (15.2) 0<br />
Avaliku sektori toetuse kogusumma 0<br />
Pindala (ha) NATURA 2000 metsandus (panustab a-sse) (12.2) 56 300<br />
Avaliku sektori toetuse kogusumma 26 533 948<br />
232 SWOT-analüüsis on vastavaks näitajaks 2 212 000, ent siin on kasutatud Euroopa Komisjoni poolt antud väärtust.<br />
237
TOETUSED (31)<br />
INVESTEERINGUD<br />
METSAALA<br />
ARENGUSSE JA<br />
METSADE ELU-<br />
JÕULISUSE PA-<br />
RANDAMISSE 3 (25)<br />
INVESTEERINGUD<br />
METSAALA<br />
ARENGUSSE JA<br />
METSADE ELU-<br />
JÕULISUSE PA-<br />
RANDAMISSE 4<br />
(26)<br />
Ennetustegevuste toetusesaajate arv (8.3) 200<br />
Avaliku sektori toetuse kogusumma 1 500 000<br />
Metsa ökosüsteemide vastupanuvõime ja keskkonnaväärtuse parandamise investeeringute arv (8.4) 0<br />
Avaliku sektori toetuse kogusumma 0<br />
TEADMUSSIIRE JA<br />
TEABEMEETMED<br />
(15)<br />
PÕLLUMAJAN-<br />
DUSETTEVÕTETE<br />
NÕUSTAMIS-,<br />
JUHTIMIS- JA<br />
ASENDUSTEE-<br />
NUSED (16)<br />
koolitus/oskuste<br />
omandamine (1.1)<br />
Koolitustel osalejate arv<br />
Avaliku sektori toetuse kogusumma koolitusteks/oskuste omandamiseks<br />
Avaliku sektori toetuse kogusumma (koolitused, põllumajandusettevõtete vahetus, tutvustustegevused) (1.1–1.3)<br />
Nõustatud kasusaajate arv (2.1)<br />
Avaliku sektori toetuse kogusumma (2.1–2.3)<br />
…<br />
…<br />
…<br />
…<br />
…<br />
KOOSTÖÖ (36) Avaliku sektori toetuse kogusumma …<br />
teised meetmed<br />
238
5A Põllumajandusettevõtete veekasutuse tõhustamine.<br />
Eesmärk<br />
(Läbi MAK-i toetatud investeeringute) tõhusamale niisutussüsteemile üle<br />
läinud niisutatava maa %<br />
Ha %<br />
Kogu pindala a+b a+b/c<br />
Kogu niisutatud ala<br />
(baasaasta)<br />
c<br />
kavandatavad väljundid 2014-2020<br />
INVESTEERINGUD<br />
MATERIAALSESSE<br />
VARASSE<br />
(18)<br />
Toetatud investeeringuprojektide arv (4.1, 4.3)<br />
Niisutuse investeeringutest mõjutatud ala (ha)<br />
a<br />
Avaliku sektori toetuse kogusumma<br />
PÕLLUMAJANDUSE<br />
KESKKONNA- JA<br />
KLIIMAMEEDE (29)<br />
Pindala (ha) (nt. niisutatava ala vähendamine)<br />
Avaliku sektori toetuse kogusumma<br />
b<br />
TEADMUSSIIRE JA<br />
TEABEMEETMED<br />
(15)<br />
koolitus/oskuste<br />
omandamine (1.1)<br />
Koolitustel osalejate arv<br />
Avaliku sektori toetuse kogusumma<br />
koolitusteks/oskuste omandamiseks<br />
Avaliku sektori toetuse kogusumma (koolitused,<br />
põllumajandusettevõtete vahetus, tutvustustegevused) (1.1–1.3)<br />
PÕLLUMAJANDUS-<br />
ETTEVÕTETE NÕUSTAMIS-<br />
, JUHTIMIS- JA<br />
ASENDUSTEENUSED (16)<br />
Nõustatud kasusaajate arv (2.1)<br />
Avaliku sektori toetuse kogusumma (kogu meede - 2.1–2.3)<br />
KOOSTÖÖ<br />
(36)<br />
Avaliku sektori toetuse kogusumma<br />
teised meetmed….<br />
239
5B Põllumajandusettevõtete ja toiduainetetööstuse energiakasutuse tõhustamine.<br />
Energiasäästu ja -tõhususse tehtud investeeringute kogumaht (€)<br />
Eesmärk<br />
2020<br />
20 000 000<br />
kavandatavad väljundid 2014-2020<br />
Investeeringutoetust saanud projektide arv (põllumajanduslikesse<br />
majapidamistesse, põllumajandustoodete töötlemiseks ja<br />
turustamiseks) (4.1 ja 4.2)<br />
30<br />
INVESTEERINGUD<br />
MATERIAALSESSE<br />
VARASSE<br />
(18)<br />
Investeeringute kogumaht (€) 20 000 000<br />
Avaliku sektori toetuse kogusumma 8 000 000<br />
TEADMUSSIIRE JA<br />
TEABEMEETMED<br />
(15)<br />
PÕLLUMAJANDUS-<br />
ETTEVÕTETE NÕUSTAMIS-<br />
, JUHTIMIS- JA<br />
ASENDUSTEENUSED (16)<br />
koolitus/oskuste<br />
omandamine (1.1)<br />
Koolitustel osalejate arv<br />
Avaliku sektori toetuse kogusumma<br />
koolitusteks/oskuste omandamiseks<br />
Avaliku sektori toetuse kogusumma (koolitused,<br />
põllumajandusettevõtete vahetus, tutvustustegevused) (1.1–1.3)<br />
Nõustatud kasusaajate arv (2.1)<br />
Avaliku sektori toetuse kogusumma (kogu meede - 2.1–2.3)<br />
…<br />
…<br />
…<br />
…<br />
…<br />
KOOSTÖÖ (36) Avaliku sektori toetuse kogusumma …<br />
teised meetmed<br />
240
5C Taastuvate energiaallikate, kõrvalsaaduste, jäätmete, jääkide ja muude toiduks<br />
mittekasutatavate toorainete pakkumise ja kasutamise hõlbustamine biomajanduse edendamise<br />
eesmärgil.<br />
taastuvenergia tootmisesse tehtud investeeringute kogumaht (€)<br />
Eesmärk<br />
2020<br />
a+b+c+d<br />
kavandatavad väljundid 2014-2020<br />
INVESTEERINGUD<br />
MATERIAALSESSE<br />
VARASSE<br />
(18)<br />
Investeeringutoetust saanud projektide arv (4.1, 4.3)<br />
Investeeringute kogumaht (€)<br />
Avaliku sektori toetuse kogusumma<br />
a<br />
PÕHITEENUSED JA<br />
KÜLAUUENDUS<br />
MAAPIIRKONDADES<br />
(21)<br />
PÕLLUMAJANDUS-<br />
ETTEVÕTETE JA<br />
ÄRITEGEVUSE<br />
ARENDAMINE<br />
(20)<br />
Väikeinfrastruktuuri, sh taastuvenergia infrastruktuuri<br />
investeeringuprojektide arv (7.2)<br />
Investeeringute kogumaht (€)<br />
avaliku sektori toetuse kogusumma<br />
Maapiirkonnas mittepõllumajanduslikeks tegevusteks tegevuse<br />
alustamise toetust/investeeringutoetust saanud ettevõtete arv (6.2 ja<br />
6.4)<br />
investeeringute kogumaht<br />
projektide arv<br />
b<br />
c<br />
INVESTEERINGUD<br />
METSANDUSTEHNO-<br />
LOOGIATESSE NING<br />
METSASAADUSTE<br />
TÖÖTLEMISSE JA<br />
TURUSTAMISSE<br />
(27)<br />
Metsandustehnoloogiate ning esmatöötlemise/turustamise<br />
investeeringuprojektide arv (8.5)<br />
investeeringute kogumaht<br />
Avaliku sektori toetuse kogusumma<br />
d<br />
TEADMUSSIIRE JA<br />
TEABEMEETMED<br />
(15)<br />
PÕLLUMAJANDUS-<br />
ETTEVÕTETE NÕUSTAMIS-<br />
, JUHTIMIS- JA<br />
ASENDUSTEENUSED (16)<br />
koolitus/oskuste<br />
omandamine (1.1)<br />
Koolitustel osalejate arv<br />
Avaliku sektori toetuse kogusumma<br />
koolitusteks/oskuste omandamiseks<br />
Avaliku sektori toetuse kogusumma (koolitused,<br />
põllumajandusettevõtete vahetus, tutvustustegevused) (1.1–1.3)<br />
Nõustatud kasusaajate arv (2.1)<br />
Avaliku sektori toetuse kogusumma (kogu meede - 2.1–2.3)<br />
KOOSTÖÖ (36)<br />
Avaliku sektori toetuse kogusumma<br />
241
5D Põllumajandustegevusest tingitud kasvuhoonegaaside ja ammoniaagi heitkoguste<br />
vähendamine ning õhukvaliteedi parandamine.<br />
N 2O ja metaani heitkoguste vähendamiseks<br />
loomakasvatusse tehtavatest investeeringutest<br />
mõjutatud LÜ-de %<br />
N 2O ja metaani heitkoguste vähendamisele<br />
suunatud majandamisviiside lepingutega<br />
hõlmatud põllumajandusmaa %<br />
Investeeringust<br />
mõjutatud LÜ-d<br />
LÜ-d kokku<br />
(baasaasta)<br />
a<br />
c<br />
a/c<br />
Kogu füüsiline<br />
ala 2020.<br />
aastaks<br />
Kogu põllumajandusmaa<br />
(baasaasta)<br />
500 000<br />
946 000<br />
52,8%<br />
(500 000 /<br />
946 000)<br />
kavandatavad väljundid 2014-2020<br />
Toetatud investeeringuprojektide arv (nt. sõnnikuhoidlad,<br />
sõnnikukäitlemine) (4.1, 4.4 ja 4.3)<br />
…<br />
INVESTEERINGUD<br />
MATERIAALSESSE<br />
VARASSE<br />
(18)<br />
N 2O ja metaani heitkoguste vähendamiseks loomakasvatusse tehtavatest<br />
investeeringutest mõjutatud LÜ-de arv<br />
Investeeringute kogumaht (€)<br />
…<br />
…<br />
Avaliku sektori toetuse kogusumma<br />
…<br />
PÕLLUMAJAN-<br />
DUSE KESKKONNA-<br />
JA KLIIMAMEEDE<br />
(29)<br />
Pindala (ha) (nt. talvine taimkate, püüdekultuurid, väetamise vähendamine,<br />
ekstensiivsemaks muutmine…)<br />
500 000<br />
Avaliku sektori toetuse kogusumma 120 000 000<br />
TEADMUSSIIRE JA<br />
TEABEMEETMED<br />
(15)<br />
PÕLLUMAJAN-<br />
DUSETTEVÕTETE<br />
NÕUSTAMIS-,<br />
JUHTIMIS- JA<br />
ASENDUSTEE-<br />
NUSED (16)<br />
KOOSTÖÖ<br />
(36)<br />
koolitus/oskuste omandamine<br />
(1.1)<br />
Koolitustel osalejate arv<br />
Avaliku sektori toetuse kogusumma<br />
koolitusteks/oskuste omandamiseks<br />
Avaliku sektori toetuse kogusumma (koolitused, põllumajandusettevõtete<br />
vahetus, tutvustustegevused) (1.1–1.3)<br />
Nõustatud kasusaajate arv (2.1)<br />
Avaliku sektori toetuse kogusumma (kogu meede - 2.1–2.3)<br />
Avaliku sektori toetuse kogusumma<br />
…<br />
…<br />
…<br />
…<br />
…<br />
…<br />
teised meetmed….<br />
242
5E Põllumajanduses ja metsanduses CO 2 sidumise edendamine.<br />
Eesmärk<br />
Kogu füüsiline ala<br />
2020. aastaks<br />
Kogu põllumajandus-<br />
ja metsamaa<br />
(baasaasta)<br />
CO 2 sidumist edendavate majandamisviiside all oleva põllumajandus- ja<br />
metsamaa %<br />
Ha %<br />
500 000 52,8% (500 000 / 946 000)<br />
946 000<br />
kavandatavad väljundid 2014-2020<br />
INVESTEERINGUD<br />
METSAALA ARENGUSSE JA<br />
METSADE ELUJÕULISUSE<br />
PARANDAMISSE 1 (23)<br />
Metsastatav ala (ha) (rajamine - 8.1.1) 0<br />
Avaliku sektori toetuse kogusumma (8.1.1 + 8.1.2) 0<br />
INVESTEERINGUD<br />
METSAALA ARENGUSSE JA<br />
METSADE ELUJÕULISUSE<br />
PARANDAMISSE 2 (24)<br />
PÕLLUMAJANDUSE<br />
KESKKONNA- JA<br />
KLIIMAMEEDE (29)<br />
Ala (ha) millel luuakse agrometsandussüsteeme (8.2.1) 0<br />
Avaliku sektori toetuse kogusumma (8.2.1 + 8.2.2) 0<br />
CO 2 sidumiseks põllumajanduse keskkonna- ja kliimameetme all olev<br />
ala (ha)<br />
500 000<br />
Avaliku sektori toetuse kogusumma 120 000 000<br />
INVESTEERINGUD<br />
MATERIAALSESSE<br />
VARASSE (18)<br />
Toetatud investeeringuprojektide arv (keskkonnaeesmärkidel tehtavad<br />
mittetootlikud investeeringud) (4.4)<br />
Avaliku sektori toetuse kogusumma 0<br />
0<br />
INVESTEERINGUD<br />
METSAALA ARENGUSSE JA<br />
METSADE ELUJÕULISUSE<br />
PARANDAMISSE 4 (26)<br />
INVESTEERINGUD<br />
METSAALA ARENGUSSE JA<br />
METSADE ELUJÕULISUSE<br />
PARANDAMISSE 5 (27)<br />
Metsa ökosüsteemide vastupanuvõime ja väärtuse parandamiseks<br />
tehtavate investeeringute arv (8.4)<br />
Avaliku sektori toetuse kogusumma 0<br />
Metsandustehnoloogiate ning esmatöötlemise/turustamise<br />
investeeringuprojektide arv (8.5)<br />
Avaliku sektori toetuse kogusumma 0<br />
0<br />
0<br />
TEADMUSSIIRE JA<br />
TEABEMEETMED<br />
(15)<br />
PÕLLUMAJANDUS-<br />
ETTEVÕTETE NÕUSTAMIS-<br />
, JUHTIMIS- JA<br />
ASENDUSTEENUSED (16)<br />
koolitus/oskuste<br />
omandamine (1.1)<br />
Koolitustel osalejate arv<br />
Avaliku sektori toetuse kogusumma<br />
koolitusteks/oskuste omandamiseks<br />
Avaliku sektori toetuse kogusumma (koolitused,<br />
põllumajandusettevõtete vahetus, tutvustustegevused) (1.1–1.3)<br />
Nõustatud kasusaajate arv (2.1)<br />
Avaliku sektori toetuse kogusumma (kogu meede - 2.1–2.3)<br />
…<br />
…<br />
…<br />
…<br />
…<br />
243
KOOSTÖÖ<br />
(36)<br />
Avaliku sektori toetuse kogusumma<br />
…<br />
teised meetmed….<br />
244
6A Tegevusvaldkondade mitmekesistamise, väikeettevõtete loomise ja arendamise ning<br />
töökohtade loomise hõlbustamine.<br />
Toetust saanud projektide läbi loodud töökohtade arv<br />
Eesmärk<br />
2020<br />
225<br />
kavandatavad väljundid 2014-2020<br />
INVESTEERINGUD<br />
MATERIAALSESSE<br />
VARASSE<br />
(18)<br />
Investeeringutoetust saanud toetusesaajate arv<br />
(põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks) (4.2)<br />
Avaliku sektori toetuse kogusumma 15 000 000<br />
50<br />
PÕLLUMAJANDUS-<br />
ETTEVÕTETE JA<br />
ÄRITEGEVUSE<br />
ARENDAMINE<br />
(20)<br />
Maapiirkonnas mittepõllumajanduslikeks tegevusteks tegevuse<br />
alustamise toetust/investeeringutoetust saanud ettevõtete arv (6.2 ja<br />
6.4)<br />
Avaliku sektori toetuse kogusumma<br />
225<br />
<strong>45</strong> 000 000<br />
INVESTEERINGUD<br />
METSAMDUSTEH-<br />
NOLOOGIATESSE NING<br />
METSASAADUSTE<br />
TÖÖTLEMISSE JA<br />
TURUSTAMISSE<br />
(27)<br />
Metsandustehnoloogiate ning esmatöötlemise/turustamise<br />
investeerimisprojektide arv (8.5)<br />
Avaliku sektori toetuse kogusumma<br />
0<br />
6 500 000<br />
TEADMUSSIIRE JA<br />
TEABEMEETMED<br />
(15)<br />
PÕLLUMAJANDUS-<br />
ETTEVÕTETE NÕUSTAMIS-<br />
, JUHTIMIS- JA<br />
ASENDUSTEENUSED (16)<br />
koolitus/oskuste<br />
omandamine (1.1)<br />
Koolitustel osalejate arv<br />
Avaliku sektori toetuse kogusumma<br />
koolitusteks/oskuste omandamiseks<br />
Avaliku sektori toetuse kogusumma (koolitused,<br />
põllumajandusettevõtete vahetus, tutvustustegevused) (1.1–1.3)<br />
Nõustatud kasusaajate arv (2.1)<br />
Avaliku sektori toetuse kogusumma (kogu meede - 2.1–2.3)<br />
…<br />
…<br />
…<br />
…<br />
…<br />
KOOSTÖÖ (36) Avaliku sektori toetuse kogusumma …<br />
teised meetmed<br />
2<strong>45</strong>
6B Maapiirkondade kohaliku arengu soodustamine.<br />
kohaliku arengu strateegiatega hõlmatud<br />
maaelanikkonna %<br />
Uutest või<br />
tõhustatud<br />
teenustest /<br />
infrastruktuurist<br />
kasu saav<br />
maaelanikkond<br />
Nr. % 2020<br />
Eesmärk<br />
2020. aastaks<br />
hõlmatud maaelanikkond<br />
472 730 100 %<br />
Kogu maaelanikkond<br />
472 730<br />
(baasaasta)<br />
Loodud töökohtade arv (2014-2020)<br />
0<br />
…<br />
kavandatavad väljundid 2014-2020<br />
PÕHITEENUSED JA<br />
KÜLAUUENDUS<br />
MAAPIIRKONDADES<br />
(21)<br />
Projektide arv<br />
toetus külade arengukavade ja N2000/HNV alade<br />
majandamiskavade koostamiseks (7.1)<br />
toetus investeeringuteks väikeinfrastruktuuri, sh<br />
taastuvenergia infrastruktuuri (7.2)<br />
toetus investeeringuteks maaelanikkonnale<br />
ettenähtud kohalikesse põhiteenustesse (7.4)<br />
toetus investeeringuteks puhkemajanduse/turismi<br />
infrastruktuuri (7.5)<br />
toetus uuringuteks/investeeringuteks<br />
maapiirkonna kultuuri- ja looduspärandisse, sh<br />
HNV alad (7.6)<br />
toetus investeeringuteks keskkonna-/elukvaliteedi<br />
kaalutlustel tegevuste ümberpaigutamisse (7.7)<br />
Tõhustatud teenustest/infrastruktuurist kasu saav elanikkond (7.1; 7.2;<br />
7.4; 7.5; 7.6; 7.7)<br />
0<br />
0<br />
0<br />
0<br />
0<br />
0<br />
0<br />
Avaliku sektori toetuse kogusumma (7.1; 7.2; 7.4; 7.5; 7.6; 7.7) 0<br />
Valitud KTG-de arv 26<br />
KTG-dega hõlmatud elanikkond 472 730<br />
toetus Leaderi stardikomplektiks (18.1.1)<br />
200 000<br />
LEADER<br />
(42-<strong>45</strong>)<br />
Avaliku sektori<br />
toetuse kogusumma<br />
toetus suutlikkuse arendamiseks, koolituseks ja<br />
võrgustike loomiseks, pidades silmas kohaliku<br />
strateegia ettevalmistamist/rakendamist (18.1.2)<br />
toetus kohaliku arengustrateegia raames<br />
elluviidavatele toimingutele (18.2)<br />
koostööprojekte ettevalmistav tehniline toetus<br />
(18.3.1)<br />
toetus territooriumidevaheliseks koostööks<br />
(projektid) (18.3.2)<br />
200 000<br />
74 500 000<br />
200 000<br />
100 000<br />
toetus riikidevaheliseks koostööks (projektid) 300 000<br />
246
(18.3.3)<br />
toetus kohaliku arengustrateegia jooksvateks<br />
kuludeks ja elavdamiseks (18.4)<br />
18 200 000<br />
TEADMUSSIIRE JA<br />
TEABEMEETMED<br />
(15)<br />
PÕLLUMAJAN-<br />
DUSETTEVÕTETE<br />
NÕUSTAMIS-,<br />
JUHTIMIS- JA<br />
ASENDUSTEENU- SED<br />
(16)<br />
KOOSTÖÖ<br />
(36)<br />
koolitus/oskuste<br />
omandamine (1.1)<br />
Koolitustel osalejate arv 0<br />
Avaliku sektori toetuse kogusumma<br />
koolitusteks/oskuste omandamiseks 0<br />
Avaliku sektori toetuse kogusumma (koolitused, põllumajandusettevõtete<br />
vahetus, tutvustustegevused) (1.1–1.3) 0<br />
Nõustatud kasusaajate arv (2.1)<br />
Avaliku sektori toetuse kogusumma (2.1–2.3) 0<br />
Avaliku sektori toetuse kogusumma<br />
0<br />
…<br />
teised meetmed<br />
247
6C Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kättesaadavuse, kasutamise ja kvaliteedi<br />
parandamine maapiirkondades.<br />
Uuest või parandatud IT-infrastruktuurist kasusaav elanikkond<br />
eesmärk<br />
2020<br />
a<br />
PÕHITEENUSED JA<br />
KÜLAUUENDUS<br />
MAAPIIRKONDADES (21)<br />
kavandatavad väljundid 2014-2020<br />
Lairiba-infrastruktuuri ning sellele juurdepääsu tagamise (sh e-<br />
valitsemise teenused) investeeringuprojektide arv (7.3)<br />
Lairiba-internetiga toetatud elanikkond<br />
Avaliku sektori toetuse kogusumma<br />
a<br />
TEADMUSSIIRE JA<br />
TEABEMEETMED<br />
(15)<br />
PÕLLUMAJANDUS-<br />
ETTEVÕTETE NÕUSTAMIS-<br />
, JUHTIMIS- JA<br />
ASENDUSTEENUSED (16)<br />
koolitus/oskuste<br />
omandamine (1.1)<br />
Koolitustel osalejate arv<br />
Avaliku sektori toetuse kogusumma<br />
koolitusteks/oskuste omandamiseks<br />
Avaliku sektori toetuse kogusumma (koolitused,<br />
põllumajandusettevõtete vahetus, tutvustustegevused) (1.1–1.3)<br />
Nõustatud kasusaajate arv (2.1)<br />
Avaliku sektori toetuse kogusumma (kogu meede - 2.1–2.3)<br />
KOOSTÖÖ (36)<br />
Projektide arv (nt. …)<br />
Avaliku sektori toetuse kogusumma<br />
teised meetmed<br />
248
10. Täiendav riiklik rahastamine<br />
Riigi eelarvestrateegia koostamise ja heakskiitmise raames on Vabariigi Valitsusel võimalik otsustada<br />
vahendite vajaduse piisava põhjendatuse korral suunata MAKi elluviimise rahastamiseks täiendavaid<br />
riigieelarvelisi vahendeid. Sellisel juhul viiakse heakskiidu taotlemine läbi Liidu õigusaktides<br />
sätestatud korra kohaselt.<br />
11. Riigiabi skeemid<br />
Peatükk lisatakse pärast riigiabi reeglite täpsustumist ning asjakohaseid teavitusi/loataotlusi.<br />
249
12. Täiendavus muude poliitikatega<br />
Protsess<br />
Partnerlusleppe ja struktuurifondide rakenduskava väljatöötamist koordineerib<br />
Rahandusministeerium, kaasates kõiki ministeeriume ja Riigikantseleid. Maaelu arengukava 2014-<br />
2020 ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) rakenduskava koostamist koordineerib<br />
Põllumajandusministeerium, kaasates kõiki asjaomaseid ministeeriume.<br />
Koordinatsioon ja dubleerimise vältimine erinevate instrumentide ning rakenduskavade vahel<br />
tagatakse eelkõige läbi planeerimise ning eelarvestamisega seotud erinevate riiklike protsesside<br />
ühildamise: eelarveliste otsuste tegemisel vaadatakse kõiki vahendeid (sh erinevaid EL toetusi) koos<br />
ning vajadusel harmoniseeritakse nende kasutamist. Meetmete ja erinevate instrumentide<br />
omavahelist täiendavust jälgitakse ja suunatakse riigi eelarvestrateegia ja aastaste riigieelarve<br />
seaduste väljatöötamise ja elluviimise seire raames. Vabariigi Valitsusele esitatakse regulaarselt<br />
ülevaateid kõikide Euroopa Liidu toetuste kasutamise kohta.<br />
Nii riigi eelarvestrateegia kui ka rakenduskavade koostamise aluseks on valdkondlikud arengukavad,<br />
mis määratlevad arengusuunad ning eelisarendatavad tegevusvaldkonnad erinevate sektorite lõikes.<br />
Planeerimisel on EL vahendite kasutamise eesmärgid seotud teiste üleriigiliste ja valdkondlike<br />
strateegiliste algatustega. Selleks on paralleelselt partnerlusleppe koostamisega uuendatud<br />
valdkondlikke arengukavasid ja riigi eelarvestrateegiat.<br />
Riiklikud alusstrateegiad<br />
Konkurentsivõimekava Eesti 2020. Eesti 2020 eesmärkideks on tõsta tööhõive määra vanusegrupis<br />
20-64, tõsta tootlikkust hõivatu kohta Euroopa Liidu keskmisega võrreldes, vähendada põhihariduse<br />
või madalama haridustasemega õpinguid mittejätkavate noorte (18-24) osakaalu, suurendada<br />
kolmanda taseme haridusega 30-34-aastaste inimeste osakaalu, vähendada suhtelise vaesuse määra<br />
peale sotsiaalseid siirdeid, suurendada täiskasvanute (25-64) elukestvas õppes osalemise määra,<br />
vähendada eri- ja kutsealase hariduseta täiskasvanute (25-64) osakaalu, pikaajalise töötuse määra<br />
vähendamine, noorte (15-24) töötuse määra vähendamine, tööjõus osalemise määra suurendamine<br />
(vanusegrupp 15-64), tõsta teadus- ja arendustegevuse investeeringute taset, suurendada Eesti<br />
ekspordi osatähtsust maailma kaubanduses, tööjõukulude kasv ei ületa tootlikkuse kasvutempot,<br />
kasvuhoonegaaside heitkoguste piirmäär võrreldes 2005. aasta tasemega, taastuvenergia osakaalu<br />
tõstmine 25%ni energia lõpptarbimisest, energia lõpptarbimise taseme säilitamine 2010. aasta<br />
tasemel, valitsussektori struktuurselt tasandatud eelarveülejäägi hoidmine.<br />
Pikaajalistesse majanduspoliitilistesse eesmärkidesse (tootlikkuse tase, kõrge tööhõive) panustab<br />
Maaelu arengukava 2014-2020 ühelt poolt läbi erinevate investeeringutoetuste, mis peaks<br />
suurendama ettevõtete konkurentsivõimet (põllumajanduses, metsanduses, toiduainetööstus,<br />
muudes maapiirkonna ettevõtlusvaldkondades), teiselt poolt läbi erinevate inimressursi<br />
parendamisele suunatud meetmete (koolitus, nõuanne). Haritud rahva ja sidusa ühiskonna eesmärke<br />
aitavad täita inimressursile suunatud meetmed, ettevõtlusmeetmed (läbi maapiirkonda töökohtade<br />
loomise) kui ka kohaliku algatusele edendamisele suunatud meetmed (LEADER).<br />
Konkurentsivõimelise ettevõtluskeskkonna eesmärki panustavad erinevad teadus- ja<br />
arendustegevusele suunatud tegevused ning investeeringutoetused. Keskkonnasõbraliku majanduse<br />
ja energeetika eesmärgile on suunatud keskkonnasõbralikud investeeringud (mh taastuv energia)<br />
ning keskkonnatoetused.<br />
Säästev Eesti 21. Eesti säästva arengu riikliku strateegia Säästev Eesti 21 eesmärkideks on Eesti<br />
kultuuriruumi elujõulisus, heaolu kasv, sidus ühiskond, ökoloogiline tasakaal.<br />
Eesti kultuuriruumi elujõulisuse säilimisse panustab enim Maaelu arengukava 2014-2020 meede<br />
LEADER kohalikuks arenguks, mis on mh suunatud piirkondlike eripärade, kohalike ressursside ja<br />
lahenduste ärakasutamisele kohaliku elukeskkonna parendamisel. Heaolu kasvu eesmärgi<br />
komponentidest on Maaelu arengukava 2014-2020 meetmed seotud peamiselt majandusliku jõukuse<br />
ning võimaluste mitmekesisusega, millesse panustavad erinevad ettevõtlusmeetmed ning<br />
250
elukeskkonna parandamisega seotud meetmed. Põllumajanduse konkurentsivõimele suunatud<br />
meetmed on otseselt seotud heaolu eesmärgi mehhanismiga, mille kohaselt oma loodusvarade<br />
kasutamisel baseeruvad majandussektorid toimivad puhvrina. Maaelu arengukava 2014-2020<br />
meetmed on seotud kõigi sidusa ühiskonna eesmärgi komponentidega – sotsiaalne kaasatus,<br />
regionaalne tasakaal ja tugev kodanikuühiskond. Eelkõige panustavad sellesse eesmärgi<br />
majandustegevuse mitmekesistamise ning LEADER kohalikuks arenguks meetmed. Maaelu<br />
arengukava 2014-2020 keskkonnatoetused panustavad ökoloogilise tasakaalu eesmärki ja selle<br />
komponentidesse (loodusvarade kasutamine viisil ja mahus, mis kindlustab ökoloogilise tasakaalu,<br />
saastumise vähendamine, loodusliku mitmekesisuse ja looduslike alade säilitamine).<br />
Eesti julgeolekupoliitika alused. Eesti julgeolekupoliitika eesmärk on kindlustada Eesti riigi iseseisvus<br />
ja sõltumatus, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus. Julgeolekupoliitika<br />
loob eeldused ühiskonna järjepidevaks arenguks ja rahva heaoluks. Julgeolekupoliitika hõlmab<br />
tegevust valdkondades, mis kindlustavad riigi ja rahva kestmajäämise. Eesti teostab<br />
julgeolekupoliitikat põhiõigusi ja -vabadusi järgides ning põhiseaduslikke väärtusi kaitstes.<br />
Maaelu arengukaval 2014-2020 on enim kokkupuutepunkte julgeolekupoliitika ühiskonna<br />
toimepidevust ja sidusust käsitleva tegevussuunaga. Maaelu arengukava 2014-2020 raames<br />
toetatakse investeeringuid taastuvasse energiasse, aidates seeläbi suurendada energiajulgeolekut.<br />
Erinevad kavandatavad keskkonnatoetused ning keskkonnasõbralikud investeeringud panustavad<br />
kliimamuutusest tulenevate riskide ohjamisse ja kliimamuutusega toimetulemisse, suurendades<br />
seeläbi keskkonnaturvalisust. Ettevõtlusele ning kohalikule algatusele ja elukeskkonnale suunatud<br />
meetmed aitavad tagada ühtlast regionaalset arengut.<br />
ESI fondide vahelised seosed<br />
EAFRD, EMKF ja ühtekuuluvuspoliitika fondide vahel on tihedad seosed toetatavate tegevuste osas.<br />
Kui ühtekuuluvuspoliitika vahendid on suunatud mitmetele valdkondadele, siis EAFRD ja EMKF on<br />
suunatud peamiselt põllumajanduse ja kalandussektori arengu toetamisele. Samas kavandatakse<br />
kõigi fondide vahenditest tegevusi tööhõive suurendamiseks, ettevõtluse arengu soodustamiseks,<br />
elukeskkonna parandamiseks. Samuti toetavad ühtekuuluvuspoliitika vahendite kaasabil teostatavad<br />
tegevused olukorra paranemist maa- ja rannapiirkondades ning vastupidi.<br />
Koostöö erinevaid EL toetusi administreerivate ametkondade vahel jätkub meetmete väljatöötamisel<br />
ning elluviimisel – meetmete koostamise protsessi kaasatakse kõik seotud asutused ning olulisemad<br />
partnerid.<br />
251
Joonis … Eesti poolt määratletud ESI fondide 2014-2020 prioriteetide ja Maaelu arengukava 2014-<br />
2020 eesmärkide vahelised seosed<br />
Hariduse valdkonnas on Eesti seadnud eesmärgiks, et haridus on kvaliteetne, kättesaadav ning õppija<br />
ja ühiskonna vajadusi arvestav. Hariduse valdkonda panustab Maaelu arengukava 2014-2020<br />
teadmussiirde eesmärk – toimiv tootja, töötleja, nõustaja ja teadlase vaheline koostöö, ajakohane<br />
teadus- ja arendustegevus ning teadmussiire. Teadmussiirde põhifookus on erinevate osapoolte<br />
koostööl, mille tulemusel peaks teadus- ja arendustegevuse tulemused senisest enam praktikas<br />
kasutusele võtmiseni jõudma. Mh on kavas toetada erinevaid tegevusi põllumajanduses,<br />
toiduainetööstuses ja metsandussektoris hõivatute ettevalmistuse parandamiseks.<br />
Tööhõive puhul on Eesti ESI fondide prioriteediks seadnud kõrge tööhõive ja kvaliteetse tööelu.<br />
Maaelu arengukava 2014-2020 eesmärkidest panustab selle saavutamisse teadmussiirde eesmärk ja<br />
selle kohased tegevused põllumajanduses, toiduainetööstuses ja metsandussektoris hõivatute<br />
ettevalmistuse parandamiseks. Samuti panustavad eesmärki maaettevõtluse ja kohaliku algatuse<br />
alased tegevused, mille eesmärgiks on, et maamajandus ja maapiirkonna elukeskkond on<br />
mitmekesised, pakuvad alternatiivseid tööhõivevõimalusi põllumajandusest vabanevale tööjõule ning<br />
tuginevad kohalikul ressursil ja potentsiaalil põhinevatele lahendustele. Majandustegevuse<br />
mitmekesistamise ning LEADER kohalikuks arenguks meetmed aitavad avardada tegevusvõimalusi<br />
maapiirkonnas, kasutades selleks kohalikku ressurssi.<br />
Majanduse valdkonna eesmärgiks on teadmistemahukas ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline<br />
majandus. Eesmärki panustavad Maaelu arengukava 2014-2020 teadmussiirde, konkurentsivõime,<br />
toidutarneahela ning maaettevõtlusega seotud eesmärgid/tegevused. Teadmussiirde puhul<br />
kavandatakse erinevaid tegevusi, mis aitavad suurendada põllumajanduse, metsanduse ja<br />
toiduainetööstuse teadmistemahukust. Maaelu arengukava 2014-2020 üheks eesmärgiks on, et<br />
252
elujõulisele ja jätkusuutlikule toidutootmisele suunatud põllumajandussektor on<br />
konkurentsivõimeline, ressursitõhus ja jätkusuutliku vanuselise struktuuriga. Põhifookus on<br />
struktuursetel muudatustel, mis peaks parandama sektori tulevikuvalmidust. Lisaks on Maaelu<br />
arengukava 2014-2020 eesmärgiks, et põllumajandussaaduste tootmise ja töötlemisega tegelevad<br />
ettevõtjad omavad turujõudu ning nende vahel toimub koostöö põllumajandussaaduste tootmisel,<br />
töötlemisel ja turustamisel. Senisest enam tähelepanu pööratakse põllumajandussaadustele<br />
lisandväärtuse andmisele ning kõrgema lisandväärtusega toodetele. Maaettevõtluse valdkonnas on<br />
üheks fookuseks kohalike ressursside senisest tõhusam kasutamine.<br />
Keskkonna puhul on Eesti prioriteediks puhas ja mitmekesine looduskeskkond ning loodusressursside<br />
tõhus kasutus. Keskkonna valdkonnas on Maaelu arengukava 2014-2020 eesmärgiks, et<br />
põllumajandusmaa kasutamine on keskkonnasõbralik ja piirkondlikke eripärasid arvestav, tagatud on<br />
elurikkuse, traditsiooniliste maastike ja kõrge loodusväärtusega põllumajanduse ja metsanduse<br />
säilimine. Põhifookus on suunatud keskkonnameetmetele, mille tulemusel peaks põllumajanduse<br />
keskkonnamõju veele, mullale ja elurikkusele paranema. Samuti kavandatakse erinevaid tegevusi<br />
kõrge loodusväärtusega põllumajanduse ja metsanduse säilimiseks. Lisaks panustavad eesmärki<br />
Maaelu arengukava 2014-2020 konkurentsivõime valdkonna tegevused, kus mh toetatakse erinevaid<br />
keskkonnalaseid ja ressursisäästule suunatud investeeringuid.<br />
Transpordi ja ühenduste valdkonnas on Eesti ESI fondide eesmärgiks seadnud elanike vajadusi<br />
rahuldavad ja ettevõtlust toetavad kestlikud ühendused ja liikumisvõimalused. Otseselt eesmärki<br />
panustavaid tegevusi Maaelu arengukava 2014-2020 raames kavandatud ei ole, küll aga on kaudselt<br />
sellega seotud juurdepääsuteed (põllumajandusmaale, metsamaale, tootmishoonetele) ning<br />
juurdepääs lairibale, mis on üheks abikõlblikuks kuluks muude investeeringute osana erinevates<br />
investeeringumeetmetes.<br />
Täiendavus EMKF-iga<br />
Kalanduse strateegia peaeesmärk aastail 2014–2020 on Eesti kalanduse kui majandusharu<br />
jätkusuutlik arendamine ning kalatoodangu konkurentsivõime tõstmine sise- ja välisturgudel.<br />
Maaelu arengukaval 2014-2020 on enim kokkupuutepunkte ranna- ja sisevete kalandusega. Ranna- ja<br />
sisevete kalanduse arendamise eesmärk aastatel 2014-2020 on tõsta ranna- ja sisevetekalanduse<br />
majanduslikku jätkusuutlikkust, prioriteediks on toetada sadamate arendamist, säästvate ja<br />
innovaatiliste lahenduste elluviimist töötlemises ja kalapüügis, otse- ja ühisturustamisvõimalusi,<br />
tegevuste mitmekesistamist ja koostöö edendamist. Restruktureerimise eesmärk ranna- ja sisevete<br />
kalanduses on korrastatud ja toimiv terviklik tarneahel, mis võimaldab kaluritel suurendada<br />
kalapüügist saadavat sissetulekut ning leida alternatiivsed tegevused kalapüügi kõrval, mis aitaks<br />
toime tulla püügihooajavälisel ajal. Tarneahela esimesele poolele, kala toomine kvaliteetselt randa<br />
ehk sadamate ja lossimiskohtade uuendamine ja säilitamistingimuste loomine, on pööratud<br />
tähelepanu käimasoleval perioodil. Algust on tehtud väiketöötlemise ja lisandväärtuse andmisega<br />
kalale ning ühisturustamise soodustamisega, et aastaks 2020 oleks tarneahel korrastatud ja seeläbi<br />
tagatud kaluritele piisav sissetulek ja töökohad kohapeal, mis aitavad kaasa kestliku rannakalanduse<br />
kogukonna säilimisele.<br />
Eesti on jaotatud kalanduspiirkondadeks, kus on loodud kalanduse tegevusgrupid. Territoriaalselt on<br />
tegevuspiirkondadega kaetud rannapiirkonnad, saared, Peipsi-, Pihkva ning Võrtsjärve piirkond.<br />
Territooriumi valikul on primaarne kutseliste kalurite ja teiste kalandussektori esindajate olemasolu.<br />
Piirkonnad jagunevad vastavalt piirkondlikele vajadustele ja eripäradele tagades ühe piirkonna sees<br />
ühtse geograafilise, majandusliku ja sotsiaalse ühtsuse. Selline lähenemine on oluline ka kalavarude<br />
korraldamisel ja ühise kalanduspoliitika eesmärkide elluviimisel. Eesmärgiks on tegevusgruppide<br />
jätkusuutlikkus ja eelmisel perioodil asutatud kalanduse tegevusgruppide tegevuse jätkamine.<br />
Kalanduse tegevusgruppide eesmärk on piirkonna kalandussektori arendamine, koostöö edendamine<br />
ja piirkonna jätkusuutlikule arengule kaasaaitamine.<br />
Maaelu arengukava 2014-2020 raames on EMKF kavandatavatel tegevustel enim kokkupuutepunkte<br />
majandustegevuse mitmekesistamise ja LEADER kohalikuks arenguks meetmega. Majandustegevuse<br />
253
mitmekesistamise puhul on plaanis jätkata senist praktikat ning välistada kalapüügi ja vesiviljelusega<br />
seotud investeeringud. Kalanduse tegevusgrupid ja LEADER tegevusgrupid on territoriaalselt osaliselt<br />
kattuvad, kuid tegevusgrupid viivad ellu erinevaid eesmärke, samuti on tegevuspiirkonnad välja<br />
valitud erinevatel alustel. Selletõttu on plaanis kalanduse tegevusgruppe oluline hoida iseseisvate<br />
organisatsioonidena, et tagada kalanduse tegevusgruppide eesmärkide fookus, koondunud sektor,<br />
kus viljeletakse palju sektorisisest koostööd, samuti on väga oluline, et riik ei kaotaks olulist partnerit<br />
kalanduspoliitiliste otsuste kujundamisel ning elluviimisel ja kalanduse tegevusgruppide kogemusi ja<br />
teadmusbaasi.<br />
Täiendavus ÜPP I sambaga<br />
Põllumajanduse kui majandusharu üldist majandusruumi toetatakse Euroopa Põllumajanduse<br />
Tagatisfondist (EAGF), EAFRD raames toetatakse põllumajandusettevõtete struktuurilist<br />
kohandumist, avaliku hüve pakkumist põllumajandustootjate poolt jmt. Maaelu arengukava 2014-<br />
2020 täiendab teisi ühise põllumajanduspoliitika meetmeid ning ei ole vastuolus ühise<br />
turukorraldusega. Makseasutus (PRIA) administreerib nii ÜPP toetusskeeme kui ka Maaelu<br />
arengukava 2014-2020 toetusi, mis vähendab riski I ja II samba toetusskeemide võimalike kattuvuste<br />
osas.<br />
254
13. Rakendamise kord<br />
13.1 MAKi rakendamise eest vastutavad asutused<br />
Korraldusasutus<br />
MAKi korraldusasutus on Põllumajandusministeerium, kes vastutab Euroopa Liidu ühise<br />
põllumajanduspoliitika rakendamise koordineerimise eest Eestis. Põllumajandusministeerium<br />
vastutab makseagentuuri akrediteerimise, järelevalve ja akrediteerimise tühistamise eest ning täidab<br />
muid korraldusasutuse ülesandeid.<br />
Korraldusasutus vastutab programmi tõhusa, tulemusliku ja korrektse juhtimise ja rakendamise eest<br />
ning eriti järgneva eest:<br />
• tagab programmi statistiliste andmete salvestamise, säilitamise, haldamise ja esitamise<br />
asjakohase turvalise elektroonilise süsteemi olemasolu ning selle süsteemi vajaliku<br />
rakendamise, et jälgida ja hinnata ning eelkõige anda nõutud teavet määratletud eesmärkide<br />
ja prioriteetide suhtes saavutatud edusammude kohta;<br />
• esitab komisjonile kvartaalselt asjakohased andmeelemendid rahastamiseks valitud<br />
toimingute kohta, sealhulgas toetusesaaja ja projekti põhinäitajad;<br />
• tagab, et toetusesaajad ja muud toimingute rakendamisega seotud organid:<br />
o on teadlikud antavast abist tulenevatest kohustustest ja peavad kas eraldi<br />
raamatupidamissüsteemi või vastavaid raamatupidamiskoode kõikide toiminguga<br />
seotud tehingute kohta;<br />
o on teadlikud nõuetest, mis käsitlevad andmete andmist korraldusasutusele ning<br />
väljundite ja tulemuste registreerimist;<br />
• tagab, et MAKi eelhinnang vastab hindamis- ja järelevalvesüsteemile, aktsepteerib seda ning<br />
edastab selle komisjonile;<br />
• tagab, et MAKi hindamiseks programmiperioodi jooksul moodustatud hindamiskava toimib,<br />
et programmi eelhinnang toimub kõnealuses määruses sätestatud ajakava piires, tagades, et<br />
selline hinnang vastab hindamis- ja järelevalvesüsteemile ning edastab selle<br />
järelevalvekomiteele ja komisjonile;<br />
• edastab seire järelevalvekomisjonile teabe ja dokumendid, mis on vajalikud programmi<br />
rakendamiseks, pidades silmas programmi erieesmärke ja prioriteete;<br />
• koostab iga-aastase arenguaruande ja selles sisalduvad järelevalve koondtabelid ning pärast<br />
nende heakskiitmist järelevalvekomisjoni poolt esitab selle komisjonile;<br />
• tagab, et makseasutus saab enne maksete lubamist kogu vajaliku teabe eelkõige teostatud<br />
tegevuste ning seoses rahastamiseks valitud tegevuste suhtes tehtud kõigi kontrollide kohta;<br />
• tagab programmi avalikustamise, sealhulgas riikliku maaelu võrgustiku kaudu, teavitades<br />
võimalikke toetusesaajaid, kutseorganisatsioone, majandusja sotsiaalpartnereid, meeste ja<br />
naiste vahelise võrdõiguslikkuse edendamisega seotud organeid ja asjaomaseid<br />
valitsusväliseid organisatsioone, sealhulgas keskkonnaorganisatsioone, programmi<br />
pakutavatest võimalustest ning programmi finantseerimisele juurdepääsu eeskirjadest ning<br />
teavitades toetusesaajaid liidu panusest ning laiemat avalikkust liidu osast programmis.<br />
Makseasutus<br />
MAKi makseasutus on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), kes akrediteeritakse<br />
Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika ja sellega kaasnevate meetmete rakendamise eelselt<br />
Põllumajandusministeeriumi poolt.<br />
Makseasutus kohaldab halduskorraldust ja sisekontrollisüsteemi, mis annab piisava tagatise selle<br />
kohta, et maksed on seaduslikud ja korrektsed ning nende suhtes kohaldatakse nõuetekohast<br />
arvepidamist.<br />
255
Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise kontrollimiseks teostatavad iga-aastased<br />
sertifitseerimisauditid on näidanud, et makseasutuses ei ole suuri kitsaskohti, ülemääraseid<br />
süsteemseid riske ega väga madala efektiivsusega protsesse. Vastavaid puudusi ei leitud ka Eesti<br />
maaelu arengukava 2007-2013 vahehindamise käigus. Samas leidsid taotlejad vahehindamise<br />
raames, et menetlus- ja väljamaksetähtajad on liiga pikad. Seega ei ole vajadust EAFRD toetuste<br />
menetlemisel kasutatavat rakendussüsteemi oluliselt muuta, vaid pigem tuleb keskenduda selle<br />
säilitamisele ja tõhustamisele. Varasemale rakendamiskogemusele ja programmperioodi 2007–2013<br />
hindamiste tulemustele tuginedes võib öelda, et põhitegevused selleks on järgmised:<br />
• järelevalve ja hindamise tõhustamiseks viiakse läbi ulatuslikud administreerimise<br />
infosüsteemi arendused;<br />
• kulutuste mõistlikkuse kontrolli protsessi lihtsustamiseks ning läbipaistvuse suurendamiseks<br />
sätestatakse siseriiklikes õigusaktides täpsemad tingimused ja korrad;<br />
• jätkub pidev taotlejate ja toetuse saajate teavitamine, koolitamine ja nõustamine.<br />
Sertifitseerimisasutus<br />
Sertifitseerimisasutus on korraldusasutuse poolt määratud avalik-õiguslik või eraõiguslik<br />
auditeerimisasutus, kes esitab kooskõlas rahvusvaheliselt aktsepteeritud auditeerimisstandarditega<br />
koostatud arvamuse, milles käsitletakse makseasutuse raamatupidamise aastaaruande täielikkust,<br />
täpsust ja õigsust, sisekontrollisüsteemide nõuetekohast toimimist ja selliste kulude seaduslikkust ja<br />
korrektsust, mille suhtes on taotletud Komisjonilt hüvitamist.<br />
Sertifitseerimisasutus on oma tegevuses sõltumatu nii makseasutusest kui ka asjaomasest<br />
koordineerivast asutusest ning kõnealusele asutusele akrediteeringu andnud asutusest ning tal on<br />
vajalikud tehnilised eksperditeadmised.<br />
13.2 Seire ja hindamine<br />
MAKi elluviimise üle seire teostamiseks ning rakendamise tõhususe hindamiseks moodustab<br />
korraldusasutus kolme kuu jooksul pärast MAKi heakskiitmist seirekomisjoni. Seirekomisjon täidab<br />
muu hulgas järgmisi ülesandeid:<br />
• arutab ja kooskõlastab MAKi meetmete valikukriteeriumeid;<br />
• jälgib MAKi eesmärkide saavutamist;<br />
• tutvub rakendamise ning püsihindamiste tulemustega;<br />
• kiidab heaks MAKi aastaaruanded ja lõpparuande;<br />
• teeb vajadusel korraldusasutusele ettepanekuid MAKi eesmärkide või juhtimise<br />
parandamiseks;<br />
• vaatab läbi ja kiidab heaks Euroopa Komisjoni rahastamisotsuse muutmise ettepanekud.<br />
Seirekomisjoni moodustamisel lähtutakse partnerlus- ning võrdõiguslikkuse printsiibist kaasates<br />
erinevate huvigruppide esindajad nagu põllumajandus, keskkond, metsandus, ettevõtlus,<br />
külaliikumine ja kohalik algatus. Seirekomisjoni moodustatakse MAKi ettevalmistamiseks<br />
moodustatud juhtkomisjoni baasil ning see koosneb korraldusasutuse ja partnerite esindajatest, st<br />
pädevate piirkondlike ja kohalike asutuste ning muude avaliku võimu asutuste, majandus- ja<br />
sotsiaalpartnerite, muude asjakohaste organite (sh kohalike tegevusgruppide) esindajad ning<br />
Euroopa Komisjoni nõuandva pädevusega esindaja.<br />
Seirekomisjoni töökorra töötab välja Põllumajandusministeerium ning selle kinnitavad seirekomisjoni<br />
liikmed komisjoni esimesel istungil.<br />
Seirekomisjoni istungid toimuvad vähemalt üks kord aastas iga-aastase seirearuande kinnitamiseks.<br />
256
13.3 Kommunikatsioonipõhimõtted ja -strateegia<br />
Teavitamise ja avalikustamise korraldamise tagab MAKi korraldusasutus. Teavitamise ja<br />
avalikustamise korraldamine toimub käesoleva kommunikatsioonistrateegia ja -tegevuskava alusel.<br />
Tegevuskava eesmärk on tagada Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi toetuste võimalikult<br />
läbipaistev ja eesmärgipärane kasutamine. Selle teavitustöö tegevuskava täitmisest teavitatakse ka<br />
Euroopa Komisjoni.<br />
Põllumajandusministeerium kui korraldusasutus ning PRIA kui makseasutus teevad<br />
koostööpartneritega kõik endast oleneva, et tagada avalik juurdepääs dokumentidele ja teavitada<br />
potentsiaalseid toetuse taotlejaid ning avalikkust regulaarselt ja koordineeritult MAKi rakendamisega<br />
seotud küsimustest.<br />
Info avalikustamise tagamisele aitab kaasa ka avaliku teabe seadus, mille kohaselt on igasugune info,<br />
mida ei ole kuulutatud salastatuks, avalikkusele kättesaadav ning avalik.<br />
Kommunikatsiooni eesmärgid<br />
MAKi kommunikatsioonitegevuse eesmärk on muuta ELi põllumajanduse ja maaelu arengu toetused<br />
avalikkuses nähtavaks ja anda sihtrühmadele objektiivne ja ülevaatlik pilt MAKi eesmärkidest ja<br />
toetuse saamise põhimõtetest.<br />
Kommunikatsiooni alameesmärgid<br />
EAFRD toetustega seonduva kommunikatsiooniprotsessi eesmärgid on järgmised:<br />
• avalikkuse teadlikkuse tõstmine ELi põllumajanduspoliitika (peamiselt erinevate toetuste<br />
kontekstis) eesmärkidest ja põhimõtetest;<br />
• avalikkuse teadlikkuse tõstmine MAKist ja selle prioriteetidest, eesmärkidest, tegevustest ja<br />
tulemustest;<br />
• potentsiaalsete toetuse taotlejate teadlikkuse tõstmine EAFRD toetusvõimalustest,<br />
põhimõtetest ja info hankimise allikatest;<br />
• sihtrühmade teavitamine teiste maapiirkonna üldisele arengule kaasaaitavate abifondide (nt<br />
EMKF, ERF, ESF) olemasolust ja põhimõtetest – ELi seonduvate poliitikate tutvustamine<br />
EAFRD toetuste kontekstis;<br />
• nii Eesti riigi avaliku sektori vahendite kui ka ELi panuse teadvustamine maaelu arengu<br />
edendamisel;<br />
• info kättesaadavuse ja MAKi läbipaistvuse tagamine kõigile sihtrühmadele;<br />
• sihtrühmadega koostöö edendamine ja neilt tagasiside saamine;<br />
• teavitamise tagamine MAKi progressist;<br />
• järjepideva usaldusväärse info jagamine MAKi meetmete rakendamise tulemuste ja<br />
tulemuslikkuse kohta;<br />
• positiivsete eeskujude ja näidete esiletõstmine;<br />
• info avalikustamine heakskiidetud ja rahastatavate projektide kohta.<br />
Kommunikatsiooni põhimõtted<br />
EAFRD alane teavitus- ja avalikustamistöö põhineb üldistel avalikustamise põhialustel, mis on:<br />
• avatus ja läbipaistvus;<br />
• objektiivsus;<br />
• operatiivsus;<br />
• regulaarsus;<br />
• info sisu ja kättesaadavuse lihtsus.<br />
Lisaks projektide rahastamisele juhitakse teavitustöös tähelepanu ka kaugemaleulatuvatele<br />
tagajärgedele, nagu tööhõive, majandus- ja elukeskkonna paranemine, elanike sissetulekute<br />
suurenemine jne.<br />
257
Oluline on teha MAKi rakendamise käigus koostööd erinevate sotsiaalpartneritega, peamiselt<br />
erinevate katusorganisatsioonidega (potentsiaalseid kasusaajaid esindavate kolmanda sektori<br />
organisatsioonidega).<br />
Kommunikatsioonikorralduse tööjaotus<br />
MAKi korraldusasutusena koordineerib Põllumajandusministeerium info ja avalikustamisega seotud<br />
kohustuste täitmist. See ülesanne on pandud ministeeriumi avalike suhete osakonnale.<br />
Lisaks eelnevale vastutab Põllumajandusministeerium järgmiste ülesannete täitmise eest:<br />
• avalikkuse teavitamine Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika eesmärkidest ja selle<br />
mõjudest Eesti põllumajandusele ja maaelule;<br />
• põllumajanduse ja maaelu arengu toetuste üldine tutvustamine;<br />
• MAKi eesmärkide, prioriteetide, meetmete ja tulemuste avalikustamine;<br />
• teavitustöö koordineerimine makseasutusega;<br />
• EAFRD toetusi puudutavate materjalide ja teavitamise näitlikustamise nõuete väljatöötamine<br />
ja avalikustamine.<br />
PRIA makseasutusena vastutab järgmiste ülesannete täitmise eest:<br />
• potentsiaalsete taotlejate teavitamine toetuse saamise tingimustest;<br />
• taotlusvormide ja projektide kirjutamiseks vajalike juhendmaterjalide koostamine ja<br />
levitamine;<br />
• toetuse taotlejate teavitamine taotluste menetlemisega seonduvatest protseduuridest;<br />
• toetuse saajate teavitamine EAFRD toetustega seonduvatest avalikustamise ja<br />
näitlikustamise nõuetest;<br />
• toetuse saajate ning toetussummade avalikustamine Internetis.<br />
Lisaks eelnevale peavad kõik MAKi rakendamisega seotud asutused tagama avaliku juurdepääsu<br />
asjasse puutuvatele dokumentidele ning teavitama toetuse saajaid ja avalikkust MAKi rakendamisega<br />
seotud asjaoludest.<br />
Sihtrühmad<br />
Kommunikatsioonistrateegias ja tegevuskavas on sihtrühmad jaotatud järgmiselt:<br />
• Üldine avalikkus (kaudsed kasusaajad);<br />
• Taotlejad ja toetuse saajad (potentsiaalsed kasusaajad):<br />
o ettevõtjad;<br />
o mittetulundusühingud (MTÜ), sihtasutused (SA) ja nende liidud;<br />
o kohalikud tegevusgrupid;<br />
o teised majandus- ja sotsiaalpartnerid.<br />
• Tugistruktuurid:<br />
o maakondlikud nõuande- ja teabelevikeskused;<br />
o riiklik maaeluvõrgustik;<br />
o maa- ja vallavalitsused;<br />
o Euroopa Komisjoni Eesti esindus;<br />
o konsulendid ja nõustajad.<br />
• Ajakirjandus.<br />
Teavitustöö peamised sõnumid<br />
Teavitustöö peab kindlustama järgmiste peamiste sõnumite edastamise sihtrühmadele:<br />
• kõik toetatavad projektid peavad olema seotud MAKi eesmärkide täitmisega;<br />
• toetuse saamine on privileeg ja põhineb vabatahtlikkusel ning selleks on vaja üles näidata<br />
initsiatiivi;<br />
• toetuse taotlused ja muud taotlemisega kaasas käivad dokumendid peavad olema<br />
nõuetekohaselt koostatud;<br />
258
• toetuse saamisega kaasnevad ka kohustused, nt hankeprotseduuride järgimine,<br />
omafinantseeringu olemasolu, aruandlus, teavitamisnõuete järgimine jne;<br />
• MAKi projektid peavad oma vahetute tulemuste kõrval looma püsivat uut lisandväärtust.<br />
Avalikkust tuleb teavitada maaelu ja põllumajandustoetuste eesmärkidest ja tähtsusest.<br />
Programmiperioodi lõpus tuleb näidata, mis on muutunud ning mida on EAFRD toetuste abil<br />
saavutatud.<br />
Taotlejatele ja toetuse saajatele tuleb EAFRDd käsitlevas teavitustöös tagada piisav ja lihtsalt<br />
arusaadav info MAKi meetmete sisust ja eesmärkidest, finantseerimisvõimalustest ja -tingimustest,<br />
taotlemisprotsessist ja -protseduuridest, finantseerimisega kaasnevatest kohustustest ning ELi<br />
panusest projektide elluviimisel.<br />
Toetuse taotlejatele peavad olema kättesaadavad vajalikud abimaterjalid ja lahtiseletused<br />
taotlusvormide ja projektide kirjutamiseks, vajaliku dokumentatsiooni kokkupanekuks, projekti<br />
teostamiseks ja juhtimiseks ning aruannete kirjutamiseks.<br />
Tugistruktuuride jaoks tuleb ette valmistada abi- ja juhendmaterjalid, mis on abiks toetuse<br />
taotlemisel või mis annavad ülevaate erinevatest toetusvõimalustest. Suurt rõhku tuleb panna nii<br />
parimate positiivsete kogemuste jagamisele kui ka sagedamini esinevate vigade väljatoomisele.<br />
13.4 Teavitus- ja avalikustamistöö tegevuskava<br />
Kommunikatsiooniplaan<br />
Igal aastal koostab korraldusasutus kommunikatsioonitegevuste aastaplaani, mis sisaldab mh:<br />
• konkreetse aasta teavituseesmärke;<br />
• vastava aasta eesmärkidest tulenevate üldisele avalikkusele suunatud tegevuste aastaplaani;<br />
• MAK seirearuannete valmimise kuupäevi ja nendest teavitamist (sisendi eest vastutavad kõik<br />
korraldusasutuse osakonnad, kes kasutavad MAK-i vahendeid);<br />
• MAK toetusvoorude avanemiste ja kokkuvõtete pressiteadete kuupäevi (sisendi eest<br />
vastutab makseagentuur);<br />
• infomaterjalide aastaplaani (sisendi eest vastutavad kõik korraldusasutuse osakonnad, kes<br />
kasutavad MAK-i vahendeid);<br />
• seminaride jm teabeürituste aastaplaan (sisendi eest vastutavad kõik korraldusasutuse<br />
osakonnad, kes kasutavad MAK-i vahendeid).<br />
Veebilehekülg<br />
MAKi veebilehe aadress on www.agri.ee/mak. Veebilehele koondatakse värsked uudised,<br />
pressiteated, vajalikud õigusaktid ja kontaktandmed, taotluste vastuvõtu kuupäevad, info seminaride<br />
ja teabepäevade kohta, asjakohane statistika, ülevaade MAKi edenemise kohta jne.<br />
Veebileht on eelkõige suunatud potentsiaalsetele taotlejatele, küll aga peab lehekülg pakkuma<br />
avalikkusele ülevaatlikku pilti EAFRD toetustest ja nende eesmärkidest. Veebilehel on kogu info<br />
toetuse taotlemise võimalustest ja taotlemise üldisest korrast. Lisaks on seal ülevaade toetuse<br />
taotluste menetlemise ning meetmete väljatöötamise korrast.<br />
Lehekülje hoolduse ja info ülespanemise eest vastutab Põllumajandusministeerium. Makseagentuur<br />
vastutab oma veebilehel oleva info aktuaalsuse, täpsuse ja asjakohasuse eest.<br />
Teavitustöö läbi meediakanalite<br />
Korraldusasutus ja makseagentuur seisavad selle eest, et MAKi toetustega seonduv saaks piisava<br />
tähelepanu ka meedias (trüki- ja elektrooniline meedia). Oluline rõhk on koostööl<br />
maakonnalehtedega ning erialaväljaannetega. Korraldusasutus koostab vajaduse korral ka eraldi<br />
infolehti, mida levitatakse nii trüki- kui elektroonilise meedia vahendusel.<br />
Nii korraldusasutus kui makseagentuur vastutavad meediakanalitelt tulnud infopäringute õigeaegse,<br />
täpse ja adekvaatse vastamise eest.<br />
259
Infomaterjalid<br />
Nii korraldusasutus kui makseagentuur annavad välja erinevaid infomaterjale, mis teavitavad<br />
potentsiaalseid taotlejaid toetuse taotlemisel ja taotlusdokumentide koostamisel.<br />
MAKi rakendamise lõpupoole antakse välja ka infomaterjale, milles tutvustatakse teostatud projekte.<br />
Infomaterjalid sisaldavad infot meetmete, taotlejatele esitatavate nõuete, kriteeriumide, hanke- ja<br />
taotlusprotseduuride, hindamiskriteeriumide, taotlusvormide jne kohta. Kõik infomaterjalid tehakse<br />
kättesaadavaks Internetis.<br />
Aastaaruanded<br />
Iga aasta II kvartalis annab Põllumajandusministeerium välja eelneva eelarveaasta seirearuande, mis<br />
sisaldab finantsnäitajaid ja tulemusi. MAKi edenemine ja sellega seotud teavitustöö tegevused<br />
kajastuvad ka ministeeriumi aastaaruandes.<br />
Seminarid ja teabeüritused<br />
Nii korraldusasutus kui makseagentuur korraldavad sihtrühmade teavitamiseks seminare ja<br />
teabeüritusi. Potentsiaalsetele taotlejatele ning konsulentidele ja nõustajatele suunatud infoürituste<br />
ja koolituste puhul on rõhk suunatud eelkõige meetme- ja taotlemisspetsiifilise info edastamisele.<br />
Koostöökojad<br />
Toetusmeetmete tingimuste väljatöötamise käigus konsulteeritakse avalikult sotsiaalpartneritega<br />
ning selle käigus esitatud ettepanekud avaldatakse ka MAKi veebilehel.<br />
Rakendamine<br />
Põllumajandusministeeriumis jagavad teavitustööga seotud ülesandeid avalike suhete osakond,<br />
maaelu arengu osakond, jt MAK vahenditest teavitustööd korraldavad osakonnad.<br />
Avalike suhete osakond vastutab igapäevase kommunikatsioonitegevuse, ja meediasuhtluse eest.<br />
Avalike suhete osakonna ülesanne on ka anda teavitustegevuse ülevaateid seirekomisjonides ning<br />
hoolitseda MAKi veebilehe täiendamise ja uuendamise eest.<br />
Maaelu arengu osakond vastutab koostöö eest sotsiaalpartneritega toetusmeetmete väljatöötamisel<br />
ning teavitustegevuse eest seminaride ja teabeürituste korraldamise näol.<br />
Teadus- ja arendusosakond vastutab teavitustegevusega seoses üleriigiliste infopäevade ning<br />
koostöö eest konsulentide, nõustajate ja maakondlike nõuande- ja teabekeskustega.<br />
Lisaks vastutab teavitustöö eest makseagentuur oma tööülesannete piires.<br />
Aruandlus ja hindamine<br />
Teavitustöö aruandluse koostamise ja hindamise korraldamise ning läbiviimise eest vastutab<br />
Põllumajandusministeeriumi avalike suhete osakond. Kord aastas koostatakse seirekomisjonile<br />
esitamiseks aruanne peamiste teostatud teavitustegevuste kohta. Peamisi teavitustegevusi<br />
kajastatakse ka MAKi aastaaruandes.<br />
Teavitustöö hindamisel kasutatakse mh järgmisi meetodeid ja kriteeriume:<br />
• meediamonitooring – MAKi rakendamisega seotud asutuste poolt MAKi temaatika ning<br />
tähtsamate ürituste kajastamise jälgimine meedias;<br />
• veebileht – veebilehe külastatavuse ja sisu analüüs;<br />
• teavitusüritused – korraldatud seminaridel osalenute arv ning nendelt saadud tagasiside<br />
analüüs;<br />
• infomaterjalid – väljatöötatud trükiste kasutamise ja tagasiside analüüs;<br />
• kasusaajate informeerituse tõus – toetuse taotluste hulga ja kvaliteedi analüüs;<br />
• maakondlike nõuande- ja teabekeskuste kaudu Põllumajandusministeeriumisse laekunud<br />
tagasiside analüüs;<br />
• avaliku arvamuse uuringud;<br />
• toetuste rakendamisel püstitatud teavitusalaste eesmärkide saavutamine.<br />
260
13.5 Nõuete kontrollitavus<br />
Antud alapeatükk lisatakse hiljem.<br />
261
14. Kaasamine<br />
MAK 2014–2020 koostamise osas partneritega konsulteerimiseks on moodustatud<br />
põllumajandusministri 13. septembri 2011. a käskkirjaga nr 117 juhtkomisjon, kuhu kuulub 29<br />
erinevat organisatsiooni. Esindatud on erinevate huvigruppide esindajad nagu põllumajandus,<br />
keskkond, metsandus, ettevõtlus, Eesti Maaparandajate Selts, Eesti Maaomavalitsuste Liit,<br />
külaliikumine, kohalik algatus Leader tegevusgruppide foorumi näol ja veel Maamajanduse<br />
Infokeskuse, PRIA, Eesti Maaülikooli, Maaelu Edendamise Sihtasutuse, Eesti Hoiu- ja Laenuühistute<br />
Liidu ja Põllumajandusuuringute Keskuse esindajad. Ministeeriumidest on juhtkomisjonis esindatud<br />
Rahandusministeerium, Keskkonnaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,<br />
Siseministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium. Lisaks MAK 2014–2020 koostamises<br />
osalemisele annab juhtkomisjon ministeeriumile tuge Euroopa Liidu maaelu arengu poliitika<br />
läbirääkimiste seisukohtade kujundamisel ja sisendit partnerlusleppesse põllumajanduse ja maaelu<br />
valdkondades. Edaspidi kujuneb ülaltoodud organisatsioonide, seltside, ametkondade ja ühenduste<br />
põhjal välja MAK 2014-2020 seirekomisjon. Kokku on MAK 2014-2020 koostamise käigus alates 2011.<br />
aastast toimunud 13 juhtkomisjoni istungit ja 1 kirjalik protseduur. Kõigi istungite lindistused ja<br />
protokollid on leitavad Põllumajandusministeeriumi kodulehelt http://www.agri.ee/juhtkomisjoniistungid/.<br />
Lisaks on koos käinud MAK 2014-2020 meetmete väljatöötamiseks ja spetsiifiliste teemade<br />
arutamiseks nõuandva rolliga valdkonnapõhised ekspertgrupid. Lisaks juhtkomisjonis esindatud<br />
liikmetele on ekspertgruppidesse kaasatud eksperte ja esindajaid täiendavalt u 30 organisatsioonist,<br />
ametkonnast, seltsist ja ühendustest. Kokku on toimunud 61 ekspertgruppide kohtumist. Töögruppe<br />
juhtisid vastava meetme eest vastutavad ametnikud. Töögrupid olid avatud kõigile huvilistele ja info<br />
töögruppide toimumise aegade kohta oli üleval Põllumajandusministeeriumi veebilehel<br />
http://www.agri.ee/mak-2014-valdkonnapohised-toogrupid/. Töögrupid toimusid järgmistes<br />
valdkondades meetmete väljatöötamiseks vajalike küsimuste lahendamiseks ning nõuete<br />
kooskõlastamiseks:<br />
Põllumajanduskeskkonna toetused. Istungeid kokku 33 (toimusid alates 09.10.2012- 06. 05.2013).<br />
Töögrupid jagunesid omakorda: Põhitoetuse, vee- ja mullakaitse toetuse töögrupp,<br />
keskkonnasõbraliku aianduse toetuse töögrupp, kohalikku sorti taimede kasvatamise toetuse<br />
töögrupp, ohustatud tõugu looma kasvatamise toetuse töögrupp, elurikkuse töögrupp.<br />
Loomade heaolu. Istungeid kokku 4 (kuupäevad 22.10.2012, 30.11.2012, 19.12.2012, 30.01.2013).<br />
Bioenergia. Istungeid kokku 2 (kuupäevad 01.11.2012, 07.12.2012).<br />
Kogukonna juhitud kohalik algatus (Leader). Istungeid kokku 4 (kuupäevad 05.10.2012, 25.10.2012,<br />
14.11.2012, 12.12.2012). Lisaks korraldati koostöös Maamajanduse Infokeskusega 5 õppereisi, mille<br />
jooksul tutvuti 13 kohaliku tegevusgrupi tegemiste ja projektidega kohapeal. (reisid toimusid 1., 5.,<br />
9., 13. ja 15. november 2012).<br />
Maaettevõtlus. Istungeid kokku 4 (kuupäevad 25.10.2012, 23.11.2012, 14.12.2012, 21.01.2013, ).<br />
Mahepõllumajandus. Istungeid kokku 5 (kuupäevad 9.10.2012, 24.10. 2012, 6.11.2012, 18.12. 2012<br />
ning 23.01.2013).<br />
Metsandus. Istungeid kokku 2 (kuupäevad 16.10.2012, 29.11.2012).<br />
Põllumajanduse arendamine. Istungeid kokku 4 (kuupäevad 24.10.2012, 12.12.2012, 22.11.2012,<br />
04.04.2013). Käsitleti meetmeid – investeeringud põllumajandusliku majapidamise tulemuslikkuse<br />
parandamiseks; noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine; väikeste<br />
põllumajandusettevõtete arendamine; tootjarühmade loomine.<br />
Taristu. Istungeid kokku 2 (kuupäevad 16.10. 2012 ja 11.12.2012).<br />
Tarneahel. Istungeid kokku 2 (kuupäevad: 19.10.2012 ja 30.10.2012). Meetmed – kvaliteedikavas<br />
osalemine ja kvaliteedikavade raames toodetud toodete edendamine; investeeringud<br />
põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks; koostöö (Euroopa Innovatsioonipartnerlus).<br />
Teadmussiire ja nõuanne. Istungeid kokku 4 (kuupäevad 12.10.2012, 01.11.2012, 04.12.2012,<br />
08.04.2013). Meetmed – teadmussiire ja teave; nõuandeteenuste toetamine.<br />
262
Lisaks on toimunud eraldi kohtumised hobumajandussektori esindajatega. Hobumajanduse<br />
nõuandva nõukogu ülesandeks on teha ettepanekuid hobumajandust puudutavates küsimustes MAKi<br />
20014-2020 koostamisel. Nõukogu on moodustatud põllumajandusministri 27.12.2012 käskkirjaga nr<br />
234. Kokku on alates 2012.a toimunud 4 kohtumist (kuupäevad: 27.08.2012, 20.02.2013, 27.03.2013,<br />
15.05.2013).<br />
Samuti on väljaspool eelnimetatud MAK 2014-2020 ettevalmistavat juhtkomisjoni, ekspertgruppe ja<br />
hobumajanduse nõukogu laekunud hulgaliselt erinevaid ettepanekuid kodanikelt ja erinevatelt<br />
erialaorganisatsioonidelt MAK 2014-2020 perioodi planeerimiseks. Nimetatud pöördumistele on<br />
vastatud läbi katuseorganisatsioonide, kes on esindatud MAK 2014-2020 ettevalmistavas<br />
juhtkomisjonis, ametliku vastuskirjaga või telefoni teel. Lisaks on paljud küsimused seoses uue<br />
perioodiga vastatud Põllumajandusministeeriumi ametnike poolt erialaüritustel.<br />
MAKi koostamisel on arvestatud võrdõiguslikkuse põhimõtet ja kõigile on olnud tagatud ligipääs<br />
osalemaks huvi korral MAKi koostamise protsessis, nii töögruppide, kui komisjonide töös, kuna vastav<br />
teave on olnud üleval Põllumajandusministeeriumi veebilehel. MAK 2014-2020 ettevalmistava<br />
juhtkomisjoni istungite toimumisest on teavitatud igakordselt ka pressiteadetes.<br />
Maamajanduse Infokeskuse maaelu- ja kalandusvõrgustiku osakonna ehk maaeluvõrgustiku MAKi<br />
ettevalmistamise kaasamistegevused on eelkõige keskendunud Leader-lähenemise rakendamisele<br />
tulevikus, korraldades erinevaid seminare, infopäevi jm kaasamisüritusi.<br />
Regulaarselt on Leader infopäevadel käsitletud uue perioodi Leader arengu strateegiate koostamist<br />
(15.-16.05.2013, 12.02.2013, 04.12.2012, 02.10.2012, 30.05.2012); tutvustatud erinevaid<br />
arengukavasid ja uuringud, mida Leader tegevusgrupid vajavad oma strateegiaid ettevalmistavas<br />
töös; 2014-2020 EL vahendite kasutamise ettevalmistamist, sh kogukonna juhitud kohaliku arengu<br />
meetodi (CLLD) võimalikku rakendamist teiste fondide raames. 30.05.2013 infopäeval viidi koostöös<br />
Põllumajandusministeeriumiga läbi töögrupid ja ühisarutelu teemal "Parem kaasamine Leadertuleviku<br />
aruteludesse".<br />
09.05.2012 korraldati koostöös Põllumajandusministeeriumiga laiemale avalikkusel suunatud Leader<br />
konverents "Euroopa Päev Leaderiga" Lauluväljaku klaassaalis, Tallinnas. Konverentsil osales ca 260<br />
osavõtjat ning konverentsi sõnavõtte ja intervjuusid oli võimalik jälgida ka otseülekandena interneti<br />
teel.<br />
21.03.2012 korraldati Leader tuleviku seminar "Ühise strateegilise raamistiku fondid (ÜSR)<br />
kogukonna poolt juhitavaks kohalikuks arenguks". Seminari käsitleti järgmisi teemasid: MAK 2014-<br />
2020 ettevalmistus, kalanduse strateegia ettevalmistus aastateks 2014–2020, 2014-2020 EL<br />
vahendite kasutamise ettevalmistus (Rahandusministeerium); EL toetusvahendite kasutamine ja<br />
planeerimine (Sotsiaalministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Haridus- ja<br />
Teadusministeerium). Seminari käigus viidi läbi ka rühmatööd „Ühise strateegilise raamistiku fondid -<br />
kohalike tegevusgruppide ideed ja ettepanekud teiste fondide kasutamisel“.<br />
Esimese suurema Leader tulevikku käsitleva seminari korraldas maaeluvõrgustik koostöös<br />
Põllumajandusministeeriumiga 09.03.2011 Tallinnas. Arutelus „Leader – kuidas eraldi“ osalesid<br />
muuhulgas ELARDi president, Leedu Leader ja põllumajanduse koolitusmetodoloogia keskuse<br />
direktor, EPKK juhatuse esimees, Liikumine Kodukant juhatuse liige jt.<br />
Lisaks Leaderi tuleviku aruteludele on maaeluvõrgustik koostöös Põllumajandusministeeriumiga<br />
korraldanud ÜPP ja maaelu arengu poliitika kaasamisseminare. Näiteks 15.06.2011 EL ühise<br />
põllumajanduspoliitika tuleviku alane konverents "Eesti roll maailma toidusahvris", Tartus Dorpati<br />
konverentsikeskuses. Konverentsi töö toimus ka kolmes töögrupis („Toiduga kindlustatus“,<br />
„Keskkond ja kliimamuutused“ ja „Territoriaalne tasakaal“) ning osalejaid oli kokku ca 180.<br />
Lisaks eelnevale on toimunud ka väiksemad ÜPP ja maaelu arengu poliitika ühisseminarid<br />
02.12.2011, 06.04.2011, 09.03.2011, 15.12.2010., 10.03.2010 ja 27.01.2010.<br />
Eesti maaeluvõrgustiku veebilehel www.maainfo.ee/vorgustik on avatud ka vastav tulevikuarutelude<br />
kohta infot koondav teemaleht „ÜPP tuleviku arutelud“. Maaeluvõrgustiku teemalehele on<br />
koondatud infolingid nii EL, kui ka Eesti infoallikate kohta. Jooksvalt täiendatakse teemakohaste<br />
ürituste ja meediakajastuste loetelu. Maaeluvõrgustiku infokirjas „VÕRGUKIRI“, mida saadetakse<br />
elektrooniliselt igal nädal ligi 1 300le e-posti aadressile on samuti mitmel korral ilmunud maaelu<br />
263
arengukava tulevikku käsitlevad artiklid. Näiteks 17.07.2012 ilmus VÕRGUKIRJA-s artikkel "Maaelu<br />
arengu tuleviku planeerimise hetkeseis ÜPP kontekstis", 25.10.2011 "Maaelu arengu poliitika<br />
tulevikust ÜPP reformiettepanekute valguses" jt.<br />
Lisaks on maaeluvõrgustiku kaasamistegevust suunatud ka konkreetsete MAK meetmete<br />
rakendamise parendamiseks tulevikus. Näiteks tarneahela meetmete ettevalmistamise ja<br />
rakendamise kaasaaitamiseks on maaeluvõrgustik korraldanud kohaliku toidu võrgustike teemapäevi<br />
(28.02.2012; 22.11.2012, 25.04.2013, link viimasele teemapäevale<br />
http://www.maainfo.ee/index.php?id=2342&page=3394&). Loodud on kohaliku toidu teemaleht -<br />
http://www.maainfo.ee/?page=3468.<br />
Maaeluvõrgustiku ja Põllumajandusministeeriumi koostöös toimuvad ettevalmistused Euroopa<br />
Innovatsiooni Partnerluse rakendamiseks põllumajanduse, toiduainete töötlemise ja metsanduse<br />
valdkonnas. Esimene seminar on plaanis 2013.a juunis.<br />
Kaudselt on ÜPP tuleviku arutelude kaasamisega seotud ka sellised teemad nagu sotsiaalne<br />
talupidamine ja ühistegevus. Mõlemal teemal on korraldatud teemapäevi ning koostatud<br />
teemalehed Maamajanduse Infokeskuse veebilehele http://www.maainfo.ee/index.php?page=33.<br />
264
15. Riikliku maaeluvõrgustiku tegevuskava<br />
Riikliku maaeluvõrgustiku tegevuse aluseks on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse ettepanek<br />
12.10.2011 KOM(2011) 627 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu<br />
arengu toetuste kohta (maaelu arengu määrus) artikkel 55. Eesti riikliku maaeluvõrgustiku tegevusi<br />
viib ellu ning maaeluvõrgustiku üksuse ülesandeid täidab Maamajanduse Infokeskuse vastav<br />
struktuuriüksus.<br />
Maaeluvõrgustiku tegevuste peamisteks eesmärkideks on anda MAKi rakendamisele lisandväärtust,<br />
suurendada sidusrühmade kaasatust ja teavitada laiemat üldsust maaelu arengu poliitikast ning<br />
aidata kaasa innovatsiooni edendamisele põllumajanduses.<br />
Eesmärkide täitmiseks viiakse läbi järgmisi tegevusi:<br />
• meetmetest kasusaajate ja teiste maaelu arengust huvitatud osapoolte kaasamine<br />
arengukava elluviimisel;<br />
• osalemine teavitustegevuses;<br />
• parimate praktikate, võrgustikutöö ja uudsete lähenemiste näidete kogumine, koondamine ja<br />
levitamine, sh nõustajate ja/või nõuandeteenistuste vahel;<br />
• teabevahetuse- ja koolitustegevuse korraldamine kohalikele tegevusgruppidele, sh kohalike<br />
arengu strateegiate koostamise, rakendamise, seire ja hindamise ning<br />
territooriumitevaheliste ja rahvusvaheliste koostööprojektide algatamise ja elluviimise<br />
hõlbustamiseks;<br />
• artiklis 36 osutatud meetme jaoks partnerite otsimine;<br />
• osalemine koolitustegevuse korraldamisel rakendusasutustele;<br />
• tagasiside ja soovituste kogumine, küsitluste ja uuringute läbiviimine ning vastava teabe<br />
jagamine;<br />
• osalemine innovatsioonialases võrgustikutöös;<br />
• osalemine Euroopa maaelu arengu võrgustikutöös, sh maaelu arengu määruse artikli 58<br />
lõikes 2 osutatud uuendusliku ja kohaliku koostöö konkursi taotluste eelvalikus 233 ;<br />
• maaeluvõrgustiku juhtimine.<br />
Maaeluvõrgustiku tegevusse kaasatakse MAKi kasusaajaid esindavate organisatsioonide ning MAKi<br />
rakendamise ja maaelu arenguga seotud asutuste ja organisatsioonide esindajad, sh<br />
põllumajandustootjate ning talunike ühendused; toidukvaliteedi ja erinevate põllumajandustootmise<br />
valdkondade põhised ühendused ning organisatsioonid; metsaomanike ühendused;<br />
põllumajandussaadusi töötleva tööstuse ja metsatööstuste ühendused; põllumajandus- ja<br />
metsamajandusvaldkonna nõustajate ühendused; maaparandusühistute ühendused; põllumajandusja<br />
metsamajandusvaldkonna õppe- ja teadusasutused; keskkonnakaitse organisatsioonid;<br />
maapiirkonnas väikeettevõtluse arendamise ühendused, sh maaturismi ettevõtjate ühendused;<br />
külaliikumise, noorte ja naiste jm sotsiaalse kaasamisega tegelevad ühendused maapiirkonnas ja<br />
kultuuripärandi kaitse ühendused; maaettevõtluse ja maapiirkonna arengu valdkonna nõustamis-,<br />
koolitus-, õppe- ja teadusasutused; kohalikud tegevusgrupid ja nende vabatahtlikud võrgustikud;<br />
piirkondlikult ja riiklikult MAKi rakendamisega seotud ning teised MAKist huvitatud muud organid.<br />
Maaeluvõrgustiku tegevuste rahastamine toimub maaelu arengu määruse artikli 51 lõike 3 alusel<br />
(MAK tehniline abi). Maaeluvõrgustiku juhtimiseks ja tegevuskava täitmiseks kavandatav eelarve<br />
moodustab kuni 8,5% tehnilise abi vahenditest võrdselt iga programmiperioodi aasta kohta,<br />
kusjuures juhtimiseks kavandatud eelarve programmi jooksul ei ületa maaelu arengu määruse<br />
rakendusmääruses nimetatud osakaalu maaeluvõrgustiku kogueelarvest.<br />
Maaeluvõrgustiku eesmärke täidetakse iga-aastaste tegevuskavade alusel. Tegevuskava koostab<br />
maaeluvõrgustiku üksus koostöös korraldusasutusega. Maaeluvõrgustiku tegevuskava kinnitatakse<br />
233 Sõltub sellest, kas nimetatud tegevus jääb maaelu arengu määrusesse sisse.<br />
265
MAKi iga-aastase tehnilise abi koondkava raames, tuues välja peamiste kululiikide kokkuvõtlik<br />
kirjeldus järgnevalt:<br />
• juhtimine ja tegevuskava täitmine, sh maaeluvõrgustiku juhtimisega seotud tööjõu- ja<br />
halduskulu ning tegevuskava elluviimisega seotud tööjõukulu;<br />
• teadmiste levitamine, sh küsitluste, uuringute, teadmiste ja parimate praktikate levitamisega<br />
seotud teabematerjali ettevalmistamise, väljaandmise ja levitamise kulud;<br />
• ürituste korraldamine, sh infopäevade, seminaride, koolituste, õppereiside korraldamise ja<br />
vajadusel nendel osalemise kulud;<br />
• Eesti sisese, territooriumitevahelise ja rahvusvahelise koostöö tugitegevused, sh kulud<br />
veebilehe arenduseks ja lähetuskulud.<br />
Maaeluvõrgustiku juhtimises ja tegevuskava elluviimises osaleb nõuandva organina<br />
maaeluvõrgustiku koostöökoda. Koostöökoja liikmeteks on MAKi eesmärkide täitmisega seotud<br />
organisatsioonide ja rakendusasutuste esindajad. Koostöökoja kutsub kokku maaeluvõrgustiku üksus,<br />
kes tagab ka koostöökoja nõupidamiste tehnilise teenindamise. Koostöökoja nõupidamised toimuvad<br />
vähemalt kaks korda aastas.<br />
Koostöökoja ülesanneteks on tagada maaeluvõrgustiku tegevuse koordineeritus erinevate MAKist<br />
kasusaajaid esindavate ühenduste ja organisatsioonide ning MAKi rakendamisega või maaelu<br />
arendamisega seotud asutuste ja organisatsioonide vahel ning nõustada maaeluvõrgustiku üksust<br />
iga-aastase tegevuskava ettevalmistamise ja elluviimise osas.<br />
Maaeluvõrgustiku tegevuste juhtimise ja tegevuskava elluviimise eest vastutab Maamajanduse<br />
Infokeskuse vastav struktuuriüksus (maaeluvõrgustiku üksus). Maaeluvõrgustiku üksuse ülesanded<br />
sätestatakse Maamajanduse Infokeskuse põhimääruses.<br />
266
Lisa 1 - Looduslikust eripärast tingitud piirangutega alade määratlemine<br />
Uued ebasoodsate alade määratlemise kriteeriumid hõlmavad erinevaid kliima ja muldade<br />
ebasoodsaid omadusi. Kliimanäitajateks olid vegetatsiooniperioodi temperatuurisumma ja<br />
vegetatsiooniperioodi pikkus. Vegetatsiooniperioodi temperatuurisumma alusel paikneb enamus<br />
Eesti territooriumist ebasoodsas piirkonnas (vt joonis 1) ning vegetatsiooniperioodi pikkuse alusel<br />
paikneb kogu Eesti ebasoodsas piirkonnas (vt joonis 2).<br />
Joonis 1. Vegetatsiooniperioodi temperatuurisumma ≤ 1500 kraadipäeva tõenäosusega 20%. Eesti<br />
Meteoroloogia ja hüdroloogia Instituudi andmed viimase 30 aasta kohta.<br />
Joonis 2. Vegetatsiooniperioodi pikkus ≤ 180 päeva tõenäosusega 20%. Eesti Meteoroloogia ja<br />
hüdroloogia Instituudi andmed viimase 30 aasta kohta.<br />
267
Järgmiseks etapiks oli viljakamate piirkondade välja selgitamine ja välja arvamine kasutades selleks<br />
erinevaid saagikust ja põllumajandusintensiivsust ning -tulukust iseloomustavaid näitajaid<br />
(kriteeriumiks oli siin 80% EL ja liikmesriigi keskmisest näitajast). Alljärgnevalt on toodud ebasoodsate<br />
alade kaardid, kus standardtoodangu alusel on välja selekteeritud ebasoodsad alad.<br />
Standardtoodang on põllumajandustoodangu rahaline väärtus põllumajandustootja hinnaga, mis<br />
vastab keskmisele olukorrale iga põllumajandusliku tegevusala puhul ja mis arvutatakse<br />
põllumajanduskultuuride kasvupinnast, loomade arvust ja standardtoodangu koefitsientidest<br />
lähtudes (Statistikaamet, 2012). Euroopa Liidu riikidega võrdluses on näha et Balti riigid koos<br />
Bulgaariaga jäävad kõige madalamasse standardtoodangu klassi (400-700 eurot/ha aastas), enamiku<br />
riikide standardtoodang jääb 1 000 ja 2 000 euro vahele (joonis 3).<br />
Joonis 3. Euroopa Liidu liikmesriikide standardtoodang (eurot/ha/a) (2010. aasta andmed, Eurostat,<br />
22.11.2012).<br />
Kui võtta võrdluse aluseks Euroopa Liidu keskmine standardtoodang (1 648 eurot/ha) ning sellest<br />
80% (1 318 eurot/ha), siis on Eestis ainult 5 valda (Viiratsi, Hummuli, Kasepää, Palamuse ja<br />
Jõelähtme), kus selline kõrge tase saavutati (vt joonis 4). Seega EL keskmisega võrrelduna jääks siiski<br />
praktiliselt kogu Eesti looduslikust eripärast tingitud piirangutega alaks. Eesti keskmine<br />
standardtoodang on 632 eurot/ha.<br />
268
Joonis 4. Võrdlus Euroopa Liidu keskmise standardtoodanguga (1 648 eurot/ha) ning sellest 80% (1<br />
318 eurot/ha).<br />
Standardtoodangu kasutamisel on probleemiks see, et kui mingis vallas on üks suur tootmiskeskus<br />
(näiteks sigala või kanafarm), siis standardtoodang selles vallas on suhteliselt suur, samas ei pruugi<br />
seal põllumajandustootmine iseenesest väga heal järjel olla.<br />
269
Change language