Viirushepatiiti haigestumine - Perearstikeskus.ee

perearstikeskus.ee

Viirushepatiiti haigestumine - Perearstikeskus.ee

Maksahaiguste põhjused

ÄGE HEPATIIT e.

MAKSAPÕLETIK

Tiina Prükk

Sisekliinik, nakkusosakond

Tartus, 05.mail 2004

• Äge ja krooniline viirushepatiit 47%

• Mittealkohoolne steatohepatiit 11%

• Ravimitest tingitud hepatiit 6%

• Alkohoolne maksahaigus 5%

• Primaarne biliaarne tsirroos (PBC) 4%

• Autoimmuunne hepatiit (AIH) 3%

• Primaarne skleroseeruv kolangiit (PSC) 3%

• Krüptogeenne tsirroos 3%

• Muud/diagnoosimata 20%

Ikteeriline haige

• Infektsioosne hepatiit

• Toksiline hepatiit

• Kaasasündinud hüperbilirubineemia

– Gilberti sündroom

– Dubin-Johnsoni sündroom

• Rasedate ikterus

• Vastsündinute ikterus

• Hemolüütiline ikterus

• Mehhaaniline ikterus

Viirushepatiidi etioloogia

I

• HAV – A hepatiidi viirus

• HBV – B hepatiidi viirus

• HDV – D hepatiidi viirus

• HCV – C hepatiidi viirus

• HEV – E hepatiidi viirus

• HBV – C

• TTV

• SEN-V

II

• EBV – Epstein-Barr viirus

• CMV – tsütomegaloviirus

• HSV – Herpes simplex

• VZV – Herpes zoster

• Coxsackie B viirus

• Adenoviirused

• Punetiste viirus

• Leetriviirus

• Mumpsi viirus

Viirushepatiiti haigestumine Eestis 1998 - 2002

Aasta

HAV

HBV

HCV

Viirushepatiiti haigestumine Eestis

1998 - 2003

1999

2000

2001

2002

Absol.arv

100000 el.

Absol.arv

100000 el.

Absol.arv

100000 el.

Absol.arv

100000 el.

378

26,1

79

5,5

82

6,0

23

1.7

280

19,3

437

30,0

449

32,8

244

17.8

244

16,8

365

25,3

306

22,5

199

14.6

haigete absoluutarv

1200

1000

800

600

400

200

HAV

HBV

HCV

2003

Absol.arv

100000 el.

10

0,7

173

12,7

154

11,3

0

1998 1999 2000 2001 2002 2003


A viirushepatiit

• Pikornaviiruste hulka kuuluv RNA viirus

Epidemioloogiast:

• Viimase 20-ne aasta jooksul on epideemiad

arenenud maades kadunud

• Epideemiate tsükkel sõltub elanikkonna

vanuselisest struktuurist

A viirushepatiidi epidemioloogiast

• Epiidtsüklit mõjutavad:

* kõrge asümptomaatiliste juhtude tase < 5

aastastel lastel

* HAV sattumine suletud inimgruppi

* perioodiline toidunakkus noorte

täiskasvanute grupis, kelle elustandard

on paranenud

* suur elukondlik levik madala

elatustasemega rühmades (5-10 a.

tsüklina)

Nakatumise sagedasemad põhjused:

Nakatumise mehhanism:

• Reostunud vesi

• Reostunud veest püütud koorikloomad (austrid)

• Toit, mis on valmistamise ajal reostunud

• Homoseksuaalsus

• Narkootikumide süstimine

• Haige lapse põetamine

• Nakatumine on enteraalne

• Vireemia kestab inkubatsiooniperioodi keskelt

kuni esmaste kliiniliste nähtudeni

• Viirus eritub roojaga

• Kõhulahtisus suurendab nakkusohtu

A viirushepatiidi kaugtagajärjed:

• Ei põhjusta kroonilist infektsiooni

• Teistkordselt reeglina ei põeta

• Ligikaudu 15% -l infitseeritutest on kulg

pikaldane või retsidiveeruv 6-9 kuu

jooksul

B viirushepatiit

• Fam. Hepadnaviridae

välisümbrisega DNA viirus

• WHO andmetel:

* 2000 milj. inimesel on mingi HBV

marker

* 350 milj. esineb krooniline HBV

infektsioon

* 1 milj. inimest sureb aastas


Riskigrupid:

• Kodune kontakt kroonilise HBV

infitseerituga

• HBsAg positiivselt emalt sündinud laps

• Immigrantide imikud/lapsed kõrge HBV

riski piirkonnast

• Tervishoiu- ja turvatöötajad

• Hemodialüüsihaiged

B hepatiidi viiruse levik:

I Potentsiaalsed infektsioossed kehavedelikud:

–Veri

–Sülg

–Higi

–Pisarad

–Rinnapiim

–Uriin

–Sperma

B hepatiidi viiruse levik

II Peamised leviku viisid:

• Vertikaalne

65-90% HBeAg posit. emade lapsed

• Horisontaalne

sülg, veri fi nahavigastused

• Parenteraalne/perkutaanne

veri, vereproduktid

• Seksuaalne

Ägeda B viirushepatiidi kulg ja

kaugtagajärjed

• 2/3 infitseeritutest põeb subkliiniliselt

• 1/3 esineb ikterusega keskmise või raske

kuluga haigusvorm

0,5 – 1,0% kujuneb äge maksa

puudlikkus

• 5 – 10% täiskasvanutest areneb krooniline

HBV infektsioon

Millal on oht kroonilise B hepatiidi

tekkeks?

• Äge B hepatiit ei parane 4 kuu jooksul

• HBeAg püsib veres > 10 nädala

• HBsAg püsib veres > 13 nädala

• Vanus infitseerumise hetkel:

vastsündinud 90-95%

lapsed kuni 20%

täskasvanud 1-10%

D hepatiidi viirus

• 1988.a. Rizzetto kaastöötajatega

• Genus Deltavirus

• Välisümbrisega RNA viirus

• Viirusel eristatakse 2 vormi, mis

pärinevad samast ahelast:

• lühike – HDAg-S

• pikk – HDAg-L


HDV epidemioloogia

• esineb ainult inimestel

• süstimised mitteendeemsetes piirkondades

• seksuaalne ja elukondlik levik endeemsetes

• 5% HBsAg kandjatest kogu maailmas on

HDV positiivsed

• anti-HBs positiivsed ei nakatu HDV

infektsiooni

Hepatiit C viirusinfektsioon

Fam. Flaviviridae

6 geneetilist gruppi: 1a, 1b, 2a, 2b, 3a, 4, 5, 6a

• Lõuna- ja Ida Euroopa – peamiselt 1b

• Lääne Euroopa ja USA – 1a, 1b, 2a, 2b ja 3a

• Jaapan, Taivan, mõned Hiina piirkonnad – 1b, 2a ja 2b

• Kesk Aafrika – 4 tüüp

• Lõuna Aafrika – 5 tüüp

• Hongkong – 6a tüüp

HCV epidemioloogia

A. Levik

• parenteraalne levik

posttranfusioonihepatiit

narkootikumide süstimine

• intiimkontakt

• olmekontakt

juukseharjad, kammid, hambaharjad,

raseerimisvahendid

HCV levik

Spetsiaalsed grupid:

• emalt lapsele max 8%

• nõelatorge 8-10%

• meditsiinitöötajad

• hemofiilikud

1,5% (sama mis

populatsioonis üldse)

60% (paljudel

koinfektsioon HIV-ga)

HCV epidemioloogia

B. Riskirühma kuuluvad:

• Hemofiilikud

• Dialüüsi haiged

• Narkomaanid

• Haiglatöötajad

HCV levik

Keda testida? I

• Kes on saanud verd või verekomponente

enne 1990.a.

• IV süstijad

• Seksuaalselt üliaktiivsed

• Kõik HCV infitseeritu partnerid


HCV levik

Keda testida II:

• Tätoveeringutega isikud

• Nõelatorke saanuid testida 2-3 nädalat hiljem

• Kõik isikud, kellel esineb AST ja ALT

suurenenud hulk veres

Ekstrahepaatilised nähud C hepatiidi korral

1. Hematoloogilised

• essentsiaalne krüoglobulineemia

• lümfoom

2. Neerukahjustus

• glomerulonefriit

Ekstrahepaatilised nähud C hepatiidi korral

5. Muud ekstrahepaatilised sümptomid

• sialadeniit

• uveiit

• kornea haavandumine

• polyarteritis nodosa

• autoimmuunsed reaktsioonid

Hepatiit E viirusinfektsioon

• Fam. Caliciaviridae

Epidemioloogia:

Alimentaarne levik

Esineb soojades maades

* sporaadiliselt

* epideemiana

HEV infektsioon

• anti-HEV seroprevalentsi tulemustesse

mitteendeemsetes piirkondades tuleb

ettevaatlikult suhtuda

• 53.8%-l juhtudest võivad IgG tüüpi antikehad

kaduda mõne aasta jooksul

• mõnikord kaovad antikehad väga kiiresti

• mõnede uurijate arvates ei teki osadel antikehi

üldse

HEV infektsioon

• HEV infektsioon on laialdasemalt levinud kui

seni arvati

• HEV infektsioon esineb endeemiliselt ka

Euroopas ja USA-s

Pilar Clemente-Casares et al Hepatitis E virus epidemiology

in industrialized countries. Emerg Infect Dis 2003; v 9: 448-454.


Hepatiit G viirusinfektsioon

GBV-C/HGV epidemioloogia

• 1967.a. Friedrich Deinhardt

• 1995.a. Linnen et al

avastas viirusvalgud

fl

GBV-C

fl

flaviviiruste perekond

• Levik on parenteraalne

• Kõrge vireemia esineb:

* transfusiooni saajad 33%

* narkomaanid 33%

* autoimmuunne hepatiit, PBC, alkohoolne

maksahaigus, krooniline HBV-infektsioon

• Esineb koos HBV ja HCV-ga

• Võib olla ägeda ja kroonilise hepatiidi

põhjuseks

TT viirus

Fam. Circoviridae

TTV

TUS01

SANBAN

YONBAN

TTV infektsioon

• 1997.a. kirjeldati esmakordselt

• On ühespiraalne ilma väliskestata DNA

viirus

• Kuulub loomadel esineva circoviiruste

hulka

• TTV on geneetiliselt väga heterogeenne

omades 7 genotüüpi

TTV infektsioon

• Esineb suure sagedusega Jaapanis kus

12% doonoritest on infitseeritud

3-7,5% doonoritest USA-s

• levinud üleilmselt

• levik vereülekannetega

* hemofiilikud 68%

*dialüüsihaiged 46%

*narkomaanid 40%

SEN viirusinfektsioon

• Hiljuti avastati uus DNA viiruste hulka kuuluv

nn. “SEN viirus”

• Fam. Circoviridae

• On väike, ühespiraalne väliskestata DNA viirus

• Fülogeneetiliselt on leitud 7 SENV tüve (A,B ja

D-H)

• SENV-D ja SENV-H on seotud

posttransfusiooni hepatiidiga


• SENV on leitud:

SEN viirusinfektsioon

* 20% tervetel jaapanlastel

* 1,8% Inglismaa doonoritel

• SENV esineb sageli:

* koos HBV ja HCV-ga

* hepatotsellulaarse kartsinoomiga haigetel

• Senini on SENV epidemioloogia, kliiniline

tähendus ja levik ebaselged

A hepatiidi vältimine:

• Vaktsineerimine on parim meetod

• Immuunglobuliin

• Pese alati käsi vee ja seebiga

Vaktsineerida soovitatakse:

HBV infektsiooni vältimine

• reisijad A hepatiidi riskipiirkondadesse

• homoseksuaalid

• narkomaanid

• hüübivushäiretega patsiendid (hemofiilikud)

• kroonilised maksahaiged

• lapsed, kes elavad endeemilises piirkonnas

• Vaktsineerimine on parim viis

0, 1 ja 6 kuul

• Spetsiifiline immuunglobuliin

More magazines by this user
Similar magazines