Viirushepatiiti haigestumine - Perearstikeskus.ee
Viirushepatiiti haigestumine - Perearstikeskus.ee
Viirushepatiiti haigestumine - Perearstikeskus.ee
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Maksahaiguste põhjused<br />
ÄGE HEPATIIT e.<br />
MAKSAPÕLETIK<br />
Tiina Prükk<br />
Sisekliinik, nakkusosakond<br />
Tartus, 05.mail 2004<br />
• Äge ja krooniline viirushepatiit 47%<br />
• Mittealkohoolne steatohepatiit 11%<br />
• Ravimitest tingitud hepatiit 6%<br />
• Alkohoolne maksahaigus 5%<br />
• Primaarne biliaarne tsirroos (PBC) 4%<br />
• Autoimmuunne hepatiit (AIH) 3%<br />
• Primaarne skleros<strong>ee</strong>ruv kolangiit (PSC) 3%<br />
• Krüptog<strong>ee</strong>nne tsirroos 3%<br />
• Muud/diagnoosimata 20%<br />
Ikt<strong>ee</strong>riline haige<br />
• Infektsioosne hepatiit<br />
• Toksiline hepatiit<br />
• Kaasasündinud hüperbilirubin<strong>ee</strong>mia<br />
– Gilberti sündroom<br />
– Dubin-Johnsoni sündroom<br />
• Rasedate ikterus<br />
• Vastsündinute ikterus<br />
• Hemolüütiline ikterus<br />
• Mehhaaniline ikterus<br />
Viirushepatiidi etioloogia<br />
I<br />
• HAV – A hepatiidi viirus<br />
• HBV – B hepatiidi viirus<br />
• HDV – D hepatiidi viirus<br />
• HCV – C hepatiidi viirus<br />
• HEV – E hepatiidi viirus<br />
• HBV – C<br />
• TTV<br />
• SEN-V<br />
II<br />
• EBV – Epstein-Barr viirus<br />
• CMV – tsütomegaloviirus<br />
• HSV – Herpes simplex<br />
• VZV – Herpes zoster<br />
• Coxsackie B viirus<br />
• Adenoviirused<br />
• Punetiste viirus<br />
• L<strong>ee</strong>triviirus<br />
• Mumpsi viirus<br />
<strong>Viirushepatiiti</strong> <strong>haigestumine</strong> Eestis 1998 - 2002<br />
Aasta<br />
HAV<br />
HBV<br />
HCV<br />
<strong>Viirushepatiiti</strong> <strong>haigestumine</strong> Eestis<br />
1998 - 2003<br />
1999<br />
2000<br />
2001<br />
2002<br />
Absol.arv<br />
100000 el.<br />
Absol.arv<br />
100000 el.<br />
Absol.arv<br />
100000 el.<br />
Absol.arv<br />
100000 el.<br />
378<br />
26,1<br />
79<br />
5,5<br />
82<br />
6,0<br />
23<br />
1.7<br />
280<br />
19,3<br />
437<br />
30,0<br />
449<br />
32,8<br />
244<br />
17.8<br />
244<br />
16,8<br />
365<br />
25,3<br />
306<br />
22,5<br />
199<br />
14.6<br />
haigete absoluutarv<br />
1200<br />
1000<br />
800<br />
600<br />
400<br />
200<br />
HAV<br />
HBV<br />
HCV<br />
2003<br />
Absol.arv<br />
100000 el.<br />
10<br />
0,7<br />
173<br />
12,7<br />
154<br />
11,3<br />
0<br />
1998 1999 2000 2001 2002 2003
A viirushepatiit<br />
• Pikornaviiruste hulka kuuluv RNA viirus<br />
Epidemioloogiast:<br />
• Viimase 20-ne aasta jooksul on epid<strong>ee</strong>miad<br />
arenenud maades kadunud<br />
• Epid<strong>ee</strong>miate tsükkel sõltub elanikkonna<br />
vanuselisest struktuurist<br />
A viirushepatiidi epidemioloogiast<br />
• Epiidtsüklit mõjutavad:<br />
* kõrge asümptomaatiliste juhtude tase < 5<br />
aastastel lastel<br />
* HAV sattumine suletud inimgruppi<br />
* perioodiline toidunakkus noorte<br />
täiskasvanute grupis, kelle elustandard<br />
on paranenud<br />
* suur elukondlik levik madala<br />
elatustasemega rühmades (5-10 a.<br />
tsüklina)<br />
Nakatumise sagedasemad põhjused:<br />
Nakatumise mehhanism:<br />
• Reostunud vesi<br />
• Reostunud v<strong>ee</strong>st püütud koorikloomad (austrid)<br />
• Toit, mis on valmistamise ajal reostunud<br />
• Homoseksuaalsus<br />
• Narkootikumide süstimine<br />
• Haige lapse põetamine<br />
• Nakatumine on enteraalne<br />
• Vir<strong>ee</strong>mia kestab inkubatsiooniperioodi keskelt<br />
kuni esmaste kliiniliste nähtudeni<br />
• Viirus eritub roojaga<br />
• Kõhulahtisus suurendab nakkusohtu<br />
A viirushepatiidi kaugtagajärjed:<br />
• Ei põhjusta kroonilist infektsiooni<br />
• Teistkordselt r<strong>ee</strong>glina ei põeta<br />
• Ligikaudu 15% -l infits<strong>ee</strong>ritutest on kulg<br />
pikaldane või retsidiv<strong>ee</strong>ruv 6-9 kuu<br />
jooksul<br />
B viirushepatiit<br />
• Fam. Hepadnaviridae<br />
välisümbrisega DNA viirus<br />
• WHO andmetel:<br />
* 2000 milj. inimesel on mingi HBV<br />
marker<br />
* 350 milj. esineb krooniline HBV<br />
infektsioon<br />
* 1 milj. inimest sureb aastas
Riskigrupid:<br />
• Kodune kontakt kroonilise HBV<br />
infits<strong>ee</strong>rituga<br />
• HBsAg positiivselt emalt sündinud laps<br />
• Immigrantide imikud/lapsed kõrge HBV<br />
riski piirkonnast<br />
• Tervishoiu- ja turvatöötajad<br />
• Hemodialüüsihaiged<br />
B hepatiidi viiruse levik:<br />
I Potentsiaalsed infektsioossed kehavedelikud:<br />
–Veri<br />
–Sülg<br />
–Higi<br />
–Pisarad<br />
–Rinnapiim<br />
–Uriin<br />
–Sperma<br />
B hepatiidi viiruse levik<br />
II Peamised leviku viisid:<br />
• Vertikaalne<br />
65-90% HBeAg posit. emade lapsed<br />
• Horisontaalne<br />
sülg, veri fi nahavigastused<br />
• Parenteraalne/perkutaanne<br />
veri, vereproduktid<br />
• Seksuaalne<br />
Ägeda B viirushepatiidi kulg ja<br />
kaugtagajärjed<br />
• 2/3 infits<strong>ee</strong>ritutest põeb subkliiniliselt<br />
• 1/3 esineb ikterusega keskmise või raske<br />
kuluga haigusvorm<br />
0,5 – 1,0% kujuneb äge maksa<br />
puudlikkus<br />
• 5 – 10% täiskasvanutest areneb krooniline<br />
HBV infektsioon<br />
Millal on oht kroonilise B hepatiidi<br />
tekkeks?<br />
• Äge B hepatiit ei parane 4 kuu jooksul<br />
• HBeAg püsib veres > 10 nädala<br />
• HBsAg püsib veres > 13 nädala<br />
• Vanus infits<strong>ee</strong>rumise hetkel:<br />
vastsündinud 90-95%<br />
lapsed kuni 20%<br />
täskasvanud 1-10%<br />
D hepatiidi viirus<br />
• 1988.a. Rizzetto kaastöötajatega<br />
• Genus Deltavirus<br />
• Välisümbrisega RNA viirus<br />
• Viirusel eristatakse 2 vormi, mis<br />
pärinevad samast ahelast:<br />
• lühike – HDAg-S<br />
• pikk – HDAg-L
HDV epidemioloogia<br />
• esineb ainult inimestel<br />
• süstimised mitt<strong>ee</strong>nd<strong>ee</strong>msetes piirkondades<br />
• seksuaalne ja elukondlik levik end<strong>ee</strong>msetes<br />
• 5% HBsAg kandjatest kogu maailmas on<br />
HDV positiivsed<br />
• anti-HBs positiivsed ei nakatu HDV<br />
infektsiooni<br />
Hepatiit C viirusinfektsioon<br />
Fam. Flaviviridae<br />
6 gen<strong>ee</strong>tilist gruppi: 1a, 1b, 2a, 2b, 3a, 4, 5, 6a<br />
• Lõuna- ja Ida Euroopa – peamiselt 1b<br />
• Lääne Euroopa ja USA – 1a, 1b, 2a, 2b ja 3a<br />
• Jaapan, Taivan, mõned Hiina piirkonnad – 1b, 2a ja 2b<br />
• Kesk Aafrika – 4 tüüp<br />
• Lõuna Aafrika – 5 tüüp<br />
• Hongkong – 6a tüüp<br />
HCV epidemioloogia<br />
A. Levik<br />
• parenteraalne levik<br />
posttranfusioonihepatiit<br />
narkootikumide süstimine<br />
• intiimkontakt<br />
• olmekontakt<br />
juukseharjad, kammid, hambaharjad,<br />
ras<strong>ee</strong>rimisvahendid<br />
HCV levik<br />
Spetsiaalsed grupid:<br />
• emalt lapsele max 8%<br />
• nõelatorge 8-10%<br />
• meditsiinitöötajad<br />
• hemofiilikud<br />
1,5% (sama mis<br />
populatsioonis üldse)<br />
60% (paljudel<br />
koinfektsioon HIV-ga)<br />
HCV epidemioloogia<br />
B. Riskirühma kuuluvad:<br />
• Hemofiilikud<br />
• Dialüüsi haiged<br />
• Narkomaanid<br />
• Haiglatöötajad<br />
HCV levik<br />
Keda testida? I<br />
• Kes on saanud verd või verekomponente<br />
enne 1990.a.<br />
• IV süstijad<br />
• Seksuaalselt üliaktiivsed<br />
• Kõik HCV infits<strong>ee</strong>ritu partnerid
HCV levik<br />
Keda testida II:<br />
• Tätov<strong>ee</strong>ringutega isikud<br />
• Nõelatorke saanuid testida 2-3 nädalat hiljem<br />
• Kõik isikud, kellel esineb AST ja ALT<br />
suurenenud hulk veres<br />
Ekstrahepaatilised nähud C hepatiidi korral<br />
1. Hematoloogilised<br />
• essentsiaalne krüoglobulin<strong>ee</strong>mia<br />
• lümfoom<br />
2. N<strong>ee</strong>rukahjustus<br />
• glomerulonefriit<br />
Ekstrahepaatilised nähud C hepatiidi korral<br />
5. Muud ekstrahepaatilised sümptomid<br />
• sialadeniit<br />
• uveiit<br />
• kornea haavandumine<br />
• polyarteritis nodosa<br />
• autoimmuunsed reaktsioonid<br />
Hepatiit E viirusinfektsioon<br />
• Fam. Caliciaviridae<br />
Epidemioloogia:<br />
Alimentaarne levik<br />
Esineb soojades maades<br />
* sporaadiliselt<br />
* epid<strong>ee</strong>miana<br />
HEV infektsioon<br />
• anti-HEV seroprevalentsi tulemustesse<br />
mitt<strong>ee</strong>nd<strong>ee</strong>msetes piirkondades tuleb<br />
ettevaatlikult suhtuda<br />
• 53.8%-l juhtudest võivad IgG tüüpi antikehad<br />
kaduda mõne aasta jooksul<br />
• mõnikord kaovad antikehad väga kiiresti<br />
• mõnede uurijate arvates ei teki osadel antikehi<br />
üldse<br />
HEV infektsioon<br />
• HEV infektsioon on laialdasemalt levinud kui<br />
seni arvati<br />
• HEV infektsioon esineb end<strong>ee</strong>miliselt ka<br />
Euroopas ja USA-s<br />
Pilar Clemente-Casares et al Hepatitis E virus epidemiology<br />
in industrialized countries. Emerg Infect Dis 2003; v 9: 448-454.
Hepatiit G viirusinfektsioon<br />
GBV-C/HGV epidemioloogia<br />
• 1967.a. Friedrich Deinhardt<br />
• 1995.a. Linnen et al<br />
avastas viirusvalgud<br />
fl<br />
GBV-C<br />
fl<br />
flaviviiruste perekond<br />
• Levik on parenteraalne<br />
• Kõrge vir<strong>ee</strong>mia esineb:<br />
* transfusiooni saajad 33%<br />
* narkomaanid 33%<br />
* autoimmuunne hepatiit, PBC, alkohoolne<br />
maksahaigus, krooniline HBV-infektsioon<br />
• Esineb koos HBV ja HCV-ga<br />
• Võib olla ägeda ja kroonilise hepatiidi<br />
põhjuseks<br />
TT viirus<br />
Fam. Circoviridae<br />
TTV<br />
TUS01<br />
SANBAN<br />
YONBAN<br />
TTV infektsioon<br />
• 1997.a. kirjeldati esmakordselt<br />
• On ühespiraalne ilma väliskestata DNA<br />
viirus<br />
• Kuulub loomadel esineva circoviiruste<br />
hulka<br />
• TTV on gen<strong>ee</strong>tiliselt väga heterog<strong>ee</strong>nne<br />
omades 7 genotüüpi<br />
TTV infektsioon<br />
• Esineb suure sagedusega Jaapanis kus<br />
12% doonoritest on infits<strong>ee</strong>ritud<br />
3-7,5% doonoritest USA-s<br />
• levinud üleilmselt<br />
• levik vereülekannetega<br />
* hemofiilikud 68%<br />
*dialüüsihaiged 46%<br />
*narkomaanid 40%<br />
SEN viirusinfektsioon<br />
• Hiljuti avastati uus DNA viiruste hulka kuuluv<br />
nn. “SEN viirus”<br />
• Fam. Circoviridae<br />
• On väike, ühespiraalne väliskestata DNA viirus<br />
• Fülogen<strong>ee</strong>tiliselt on leitud 7 SENV tüve (A,B ja<br />
D-H)<br />
• SENV-D ja SENV-H on seotud<br />
posttransfusiooni hepatiidiga
• SENV on leitud:<br />
SEN viirusinfektsioon<br />
* 20% tervetel jaapanlastel<br />
* 1,8% Inglismaa doonoritel<br />
• SENV esineb sageli:<br />
* koos HBV ja HCV-ga<br />
* hepatotsellulaarse kartsinoomiga haigetel<br />
• Senini on SENV epidemioloogia, kliiniline<br />
tähendus ja levik ebaselged<br />
A hepatiidi vältimine:<br />
• Vaktsin<strong>ee</strong>rimine on parim m<strong>ee</strong>tod<br />
• Immuunglobuliin<br />
• Pese alati käsi v<strong>ee</strong> ja s<strong>ee</strong>biga<br />
Vaktsin<strong>ee</strong>rida soovitatakse:<br />
HBV infektsiooni vältimine<br />
• reisijad A hepatiidi riskipiirkondadesse<br />
• homoseksuaalid<br />
• narkomaanid<br />
• hüübivushäiretega patsiendid (hemofiilikud)<br />
• kroonilised maksahaiged<br />
• lapsed, kes elavad end<strong>ee</strong>milises piirkonnas<br />
• Vaktsin<strong>ee</strong>rimine on parim viis<br />
0, 1 ja 6 kuul<br />
• Spetsiifiline immuunglobuliin
Change language