Tartu - Linnaleht

linnaleht.ee

Tartu - Linnaleht

Kuidas teha

rõdust mõnus

aianurk?

Lk A11

Ämmaemand

Aili Piir räägib

maailma

ilusaimast

elukutsest

Lk A2

reede, 12. mai 2006 nr 19 (358)

Foto:

Jaan Olmaru


Linnaleht reede, 12. mai 2006 A 2

uudised

Aprillikuu

iive Tartumaal

positiivne

n Tartu maavalitsuse perekonnaseisuosakonnas

registreeriti aprillis 137 sündi ja 115

surma. Uutest ilmakodanikest olid 81 poisid

ja 56 tüdrukud. Aprillis registreeriti ka 41

abielu (neist 4 vaimuliku poolt) ja 25 lahutust.

Populaarsemad poistele pandud eesnimed

Tartu linnas ja maakonnas olid Mark, Nikita,

Artur, Kert, Kevin, Martin, Oliver, Rasmus,

Richard ja Robin. Populaarsemad tütarlastenimed

olid Sandra, Kristel, Liisa ja Mia.

Harva esinevatest nimedest pandi poistele

näiteks Kerl, Kelvin, Miko ja Ranon. Harva

esinevatest tütarlastenimedest pandi Beril-

Amabel, Diljara, Geili, Keissi, Miariin ja Säde

Riin.

Linnaleht

Maailma ilusaim elukutse

Naistekliiniku ämmaemand Aili Piir on elu jooksul vastu võtnud 6000 sünnitust

n Persoon

“Sünnitus on naise jaoks elu

kõige ilusam hetk,” ütleb

emadepäeva eel Tartu Linnalehele

intervjuu andnud

kahe lapse ema ning Toomemäe

sünnitusmaja ämmaemand

Aili Piir.

Lääne-Virumaalt Väike-Maarja

vallast pärit Piir väärib imetlust

mitmel põhjusel. Esiteks on üsna

vähe neid inimesi, kes on kogu elu

pidanud vaid ühte ametit ning teinud

seda tööd innu ja armastusega.

Teiseks on Piir võtnud 33 aasta

jooksul vastu umbes 6000 sünnitust,

millega on tal au olla ilmselt

Eesti kõige staaþikam ämmaemand.

Vanavanema jälgedes

Selle kõige taustal jääb Piir ise

aga äärmiselt tagasihoidlikuks

ning isegi Linnalehe usutlusega

nõustub ta alles pärast pikemat järelemõtlemist.

“Ma ei oska seda

ametit väga eriliseks pidada, aga

see meeldib mulle tõesti väga. Kui

sünnib ilus terve

laps, siis on hinges

nii suur ja siiras

rõõm ja südames

valitseb täielik rahulolu,”

räägib Piir

põhjustest, miks ta

on siiani nooruses

valitud elukutsele

truuks jäänud.

“Mul oli juba

keskkoolis kindel

soov minna meditsiini

õppima, aga

ei teadnud veel

täpselt, mida. Hakkasin siis Tallinna

Meditsiinikooli avaldust kirjutama,

kui sõbranna ütles, et ma pean

õppima ämmaemandaks,” meenutab

1973. aastast TÜ Kliinikumi

Naistekliiniku sünnitusosakonnas

töötav Piir. „Vahepeal, kui meie vanem-ämmaemand

oli dekreedis,

siis proovisin seda ülemusetööd

ka, aga see ei istunud mulle ja isegi

siis soovisin ma endiselt valves

edasi käia.“

Naised on küll

erinevad, aga

ämmaemanda

kunst ongi

oskus aidata

igat naist

vastavalt tema

vajadustele

Tegelikult kõnnib Piir praegu

oma vanaema jälgedes, sest ka tema

oli kodukülas tunnustatud

teadjanaine ja ämmaemand. „Ka

minust kaks aastat vanema venna

võttis vastu veel vanaema. Tagantjärele

mõeldes on mul selle üle

hästi hea meel, et kõik nii on läinud,”

tunnistab Piir ning lisab

rõõmsalt, et juba kaks aastat võtab

uusi ilmakodanikke Tallinna Keskhaiglas

vastu ka tema noorem tütar

Marge. Seega saab rääkida juba

ämmaemandate dünastiast.

Siis ja praegu

Olles töötanud ämmaemandana

üle 30 aasta, on Piiril olemas

väärtuslik võrdlusmoment kauge

nõukogude ajaga. „Oo-jaa, erinevusi

on ikka hästi palju. See, mille

poole me oleme liikunud, on ikka

nii positiivne. Naistel hakkab usk

iseendasse tagasi tulema. Kui vanasti

olid kindlad reeglid, mille järgi

tuli käituda, siis nüüd saavad

nad ise väga hästi hakkama ega taha

vahelesegamist. Oma keha tunnetamine

on hästi oluline,“ räägib

Piir sünnitamise erinevustest.

Eriti meeldib talle see, et naised

sünnitavad nüüd

koos pereliikmetega.

„Selle kohta

on palju eriarvamusi

ja mõned

mõtlevad, et miks

mehed peavad

juures passima.

Aga see on naise

jaoks ju elu tipphetk

ja enda võõraste

inimeste kätte

jätmine pole

kerge. Kui on aga

oma inimene kaasas,

siis see on nii suur tugi,“ lausub

Piir ning lisab, et üle poole

sünnitajatest teeb seda koos nn tugiisikuga.

Ülekaalus on mehed,

aga käivad ka emad, ämm või sõbrannad.

Samas kinnitab Piir, et sellel

hetkel saavad naised ka ämmaemandaga

üsna lähedaseks.

„Sa oled ju talle nii lähedal ja elad

tema rõõmudele ning muredele

samamoodi kaasa. Naised on küll

erinevad, aga ämmaemanda kunst

ongi oskus aidata igat naist vastavalt

tema vajadustele.”

Tänapäeva sünnituse juures rõhutab

Piir ka oluliselt sügavamat

ettevalmistusprotsessi. Kui varem

ootas naist sünnitusel ees teadmatus,

siis nüüd on võimalusi ennast

eesootavaga kurssi viia väga palju.

Lisaks on perekool, mis annab

juurde turvatunnet.

Piiril on kujunenud aastatega

põhimõte, et naist tuleb aidata

maksimaalselt loomulikul teel.

„Neile on ju looduse poolt antud

võime ise väga hästi hakkama saada.

Loomulikult, kui on vaja, siis

tuleb abivahendeid kasutada, aga

esmajärjekorras peaks naine ikka

iseennast hästi palju usaldama. Sageli

võib sekkumisega hoopis pidurid

peale panna ja naine ei saagi

enam aru, mida ta tegema peab,“

räägib Piir ning lisab, et tähtis on

ka lapsega toimuv läbi rääkida.

„Selle protsessi juures on ju üks

oluline tegelane väike laps seal kõhus

ja tema peab ka asjaga nõus

olema.“

“Ju ma teda aitasin”

Kõiki sünnitusi Piir meelde jätta

ei suuda. Kui on mingid pidepunktid,

siis küll, aga muidu kipub nägu

ikka meelest ära minema. Aga

linnas on küll tore ringi käia. Vankrid

ju tulevad järjest vastu ning

naised kipuvad teretama. Siis olen

küll mõelnud, et ju ma teda aitasin.

Ja naised lähevad ju pärast

sünnitust nii kauniks,“ teeb Piir

emadele komplimendi.

Ise loodab ta ülehomsel emadepäeval

ka oma ema juurde minna

ning kindlasti ei unusta teda ka

tütred Kätlin ja Marge. „Ma ei oota

mingit suurt kingitust. Piisab lillekimbust

ja heast pilgust,“ lausub

Piir.

Jaan Olmaru

jaan.olmaru@linnaleht.ee

Kuigi mõnikord venivad

vahetused üsna pikaks, tuleb

ämmaemand Aili Piir

Toomemäele tööle alati

rõõmsa meelega.

Foto: Jaan Olmaru


A 3 reede, 12. mai 2006 Linnaleht

UUDISED

Sebrad saavad erivalgustuse

Sügiseks saavad 14 Tartu

koolide juures asuvat ülekäigurada

spetsiaalse valgustuse,

mis peaks need autojuhtidele

märgatavamaks

ja jalakäijatele turvalisemaks

muutma.

Linna liikluskorraldusteenistuse

juhataja Peep Marguse sõnul on

selline valgustuse abil ülekäiguradade

esile toomise projekt Tartus

esimene. “Kuna projekteerimistöö

on veel tegemata, siis ei saa täpselt

rääkida, mida ühe või teise teeületuskoha

juures tegema hakatakse.

Küll on kindel, et nende juurde tulevad

valget valgust heitvad lambid,

mis paigaldatakse alla nelja

meetri kõrgustele postidele. Kui

linna üldine tänavavalgustusfoon

on kollakas, siis heledamad lambid

peaksid juhtide tähelepanu ülekäigurajale

tõmbama. Kõrgemale ei

saa lampe panna, sest siis valgus

hajuks,” selgitas Margus.

Ülekäigurajad remonditakse

ning kõik saavad uued teekattemärgistused.

Vajaduse korral tehakse

ka teetöid: pannakse uus asfalt,

lastakse äärekive alla ning paigaldatakse

lisakaableid, ohutussaari

ja künniseid.

“Tänavu on Tartu ülekäiguradadel

toimunud paar avariid, kusjuures

ühes neist sai vigastada ka

laps. Liiklust raugestavad meetmed

tuleb vajadusel kasutusele

võtta, sest paraku ei saa mõned juhid

aru, et linnas on piirkiirus 50

kilomeetrit tunnis,” lausus Margus.

Linn tahab tuleval aastal

avada turistidele Karl XI

bastioni poterni, mille tarvis

koostatakse juba lähiajal arheoloogilised

uuringud ja

selgitatakse muinsuskaitselised

eritingimused.

Toomkiriku ja Kristjan Jaak Petersoni

ausamba vahel asuv potern

on üks kehvemini säilinud

Toomemäe salakäike. Seepärast

on firma ARC Projekti arhitekti

Udo Tiirmaa arvates otsus just seda

restaureerima hakata õige.

Maa-aluse käigu korda tegemine

läheb maksma ligi 400 000 krooni,

millest u 100 00 krooni saadakse

linnalt.

“Käigu restaureerimine on alles

esimene samm. Minu idee on, et

haljastusega markeeritaks ka bastionite

kohad,” rääkis Tiirmaa.

Jalakäijate valgustatud ülekäigurada Tallinnas Pirita teel. Foto: Priit Simson

Tööd peavad valmis olema esimeseks

septembriks. Ülekäigurajad

renoveeritakse Forseliuse gümnaasiumi

ees (Tähe tänaval), Kesklinna

kooli läheduses (Jakobi ja

Kroonuaia tänaval), Katoliku kooli

ees (Jakobi tänaval), Hiie kooli

juures (Kreutzwaldi tänaval), Miina

Härma gümnaasiumi juures

(Kuperjanovi – Veski ristmikul),

Mart Reiniku gümnaasiumi kõrval,

Tamme gümnaasiumi juures

(Kesk-Kaare ja Tamme Puiestee

ristil), Kunstigümnaasiumi juures

(Aianduse tänaval), Karlova gümnaasiumi

ees (Kalevi tänaval),

Slaavi gümnaasiumi juures (Anne

Arutatud on ka seda, kas Toomemäe

nõlvade bastionid valgustada.

Laeni prahti täis käigu kõrgus on

tegelikult 3 meetrit ning selle pikkus

oli 20 meetrit. Täna on käik

mõlemalt poolt paar meetrit lühem.

“Põhjasõja ajal tegid kahurikuulid

päris suurt hävitustööd ka

poternide otsade ja eesruumide

juures. Siiski pole käik 300 aastat

tühjana seisnud. Veel 100 aastat

tagasi kasutati seda panipaigana.

Tõenäoliselt hakkas potern siis lagunema

ning seda ei tasunud

enam ka remontida,” selgitas Tiirmaa.

Käigu restaureerimist peaks

alustama selle kohal oleva puu

mahasaamisega. Seejärel saab hakata

eemaldama võlvlae tellistesse

tunginud juuri. Alles siis tuleks välja

vedada paari meetri paksune

prahikord. “Me ei tea isegi täpselt

seda, mis materjalist on poterni

ja Papli ristil), Kroonuaia kooli ees

(Puiestee tänaval), Puðkini gümnaasiumi

ees (Riia tänaval) ja Raatuse

gümnaasiumi ees.

Tartus on üle 200 ülekäiguraja

ning kõik on nõuetele vastavalt

liiklusmärkide ning teekattemärgistusega

tähistatud. “Suur osa

sebradest saab igal kevadel uue

märgistuse, sest naelkummid kulutavad

suurema liikluskoormusega

kohas triibud maha ühe talvega.

Triipude mahapanemise tööd

praegu käivad,” rääkis Margus.

Lisaks ülekäiguradadele on linna

liikluspildis muudatusi tulemas

veelgi. Kuna Jaama tänava lõppu

põrand. Arvatavasti siiski munakividest.

Hobused pidid ju käigust

raske kahurikuulikoormaga takistamatult

läbi pääsema,” lausus

Tiirmaa.

Kuigi potern on üsna kehvas

olukorras, on omaaegsed meistrid

teinud suurepärast tööd. Oma tuleristsed

said Tartu poternid kätte

juba Ivan Julma kahuritulele all

ning Põhjasõdagi ei suutnud neid

täielikult lõhkuda.

Pigem on poternile suuremat

kahju tehtud Toomemäe tasandamistega,

kuna vihma- ja sulavesi

hakkas selle tagajärjel lagundama

käigu lage ja seinu.

Karl XI bastioni poterni seinad

on tehtud erineva suurusega punastest

tellistest, mille järgi võib

arvata, et selle ehitamiseks võeti

materjali mahapõletatud ja purukslastud

majadelt.

“Sõltumata sellest, mis poterni

on tekkinud uued elurajoonid ning

liiklustihedus ja jalakäijate voog

on suurenenud, siis muutub sealne

liikluspilt üsna oluliselt. “Rõõmu

tee ja Kadaka tänava ristmiku vahelisele

lõigule lisandub vasakpöörde

hõlbustamiseks kolmas sõidurada.

See on vajalik eriti hommikuse

tipptunni seisakute vältimiseks.

Samuti tähistatakse Kadaka

ja Lehe tänava piirkonnas uus

ülekäigukoht, kuhu tuleb ka ohutussaar.

Rõõmu tee läheduses olev

teeületamise koht nihkub kaheksa

meetrit maa poole ning sinnagi rajatakse

ohutussaar,” rääkis Margus.

Arvo Uustalu

Toomemäel restaureeritakse salakäike

Kui mõnel Toomemäe poternil

on suurte ustega kinni käivad

eesruumid säilinud, siis Karl

XI salakäigu otsad on hävinud.

Foto: Jaan Olmaru

tuleb, kas kahe lauaga kohvijoomise

koht või lihtsalt muuseumi üks

vaatamisväärsus, tuleks igal juhul

prahist puhtaks tehtud käigule kohe

raudvarbadest väravad ette teha,”

arvas vandaale silmas pidav

Tiirmaa. Arvo Uustalu

Tähtveres asuva endise Dünamo ujula kohale kerkib peagi

mitme mängusaaliga tennisehall. Foto: Arvo Uustalu

Tähtverre uus tennisehall

n OÜ Dorpat Sport sai linnalt rohelise

tule ehitada Laulupeo tänavale

mitme mängusaaliga tennisehall

ja lisaks olmeruumid.

Samas asuvad ka mõni aasta tagasi

remonditud lahtised tenniseväljakud,

mida edaspidi hakatakse

talvehooaegadel kilehalliga

katma.

Linna sporditeenistuse juhataja

Veljo Lamp ütles Linnalehele,

et krundil asuvat vana spordiklubi

Dünamo varemetes ujumisbasseini

ei ole mõtet enam korda teha.

„Ujulast on järel ainult kommunikatsioonideta

auk, mis ei

tee sinna uue ujula rajamist teistest

paikadest odavamaks. Minu

teada tuleb praeguse ujula kohale

hoopis tulevast spordikompleksi

teenindav parkla,” selgitas

Lamp.

Tennisehallile veerandsajaks

aastaks hoonestusõiguse andnud

Tähtvere Spordiklubi juhi Rein

Kamariku sõnul on olemas nii

n Vabariigi valitsuse aprilli lõpus

heaks kiidetud kalapüügiseaduse

muutmise seaduse kohaselt võidakse

vajadusel piirata ka üheõngemeeste

poolt püütava kala hulka.

“Praegu on nõnda, et kui inimene

püüab ühe õngega Peipsi

jääl välja 30 kilo ahvenat ning ta

selle ära jõuab vedada, siis piiranguid

ei ole. Samas on Peipsi

Eesti poole jääl parimatel päevadel

loendatud korraga 2000 kalameest

ning nende poolt välja

püütav kalakogus võib ületada

kutseliste kalameeste püügimahu.

Küsimus on selles, kas 30 kilo

püüdev harrastaja on ikka harrastaja

ja sööb oma perega kõik

ära või on ta elukutseline ja

müüb oma kala ära,” selgitas Tartumaa

Keskkonnateenistuse jahinduse

ja kalanduse spetsialist

Aimar Rakko.

Kuigi ka Emajõel võib ilusa ilmaga

korraga kala püüda pool

statsionaarse tennisehalli projekt

kui ehitusluba. „Põhimõtteliselt

võib kopa kohe maasse lüüa. Lagunenud

ujula olmehoone lammutatakse

ja tenniseväljak ise tuleb

peatribüüni kohale,” ütles Kamarik.

Linn otsustas anda ka loa lahtised

tenniseväljakud talviti täispuhutava

kilehalliga katta. „Seda

on taotletud juba mitu aastat,

kuid linn tahtis enne loa andmist

kindel olla, et sinna ei paigaldataks

mingit räbaldunud monstrumit.

Ettevaatlik oldi seetõttu, et

Tamme staadionile püstitati omal

ajal vana ja mitte just kõige nägusam

kilehall, mille ümber ei rajatud

isegi lubatud haljastust. Kilehalli

Tähtvere tänavale püstitamisel

olime lõpuks nõus kompromissile

minema, kuna sinna lubati

sügisest paigaldada uus ja

moodne lumivalge kate,” rääkis

Lamp.

Arvo Uustalu

Kalameestele püügikvoodid

Kalamees Emajõel.

Foto: Arvo Uustalu

tuhat inimest, on Rakko sõnul

siiski ebatõenäoline, et mõne kala

püüdmist piirama hakatakse.

Enesestmõistetavalt peab kalamehel

olema spinninguluba ning

püüda tohib lubatud ajal ja lubatud

mõõdus kalu. Ühe tavaõngega

kalamees võib praegu jõest

välja püüda nõnda palju kui hing

ihaldab.

Arvo Uustalu


UUDISED

Linnaleht reede, 12. mai 2006 A 4

Esialgu ringristmikuks plaanitud Veeriku viie tee rist muutub ovaalsemaks, kuid jääb ka pärast rekonstrueerimist tavaristmikuks.

Foto: Jaan Olmaru

Veeriku viie tänava ristmiku

ehituse lõpp venib sügisesse

Peatselt algava Vitamiini –

Ilmatsalu – Veeriku – Puusepa

– Näituse – Lunini ristmiku

rekonstrueerimine lõpeb

paremal juhul sügisel, kuna

enne põhitööde algust peab

selle alla paigaldama Maarjamõisast

alguse saava sademeveekollektori

ning linn

ei ole eraldanud veel ka puuduvat

miljonit.

Linnavalitsus tunnistas teisel

katsel õnnestunuks Veeriku linnaosas

asuva viie tee ristmiku rekonstrueerimise

riigihankekonkursi,

mille soodsaimaks pakkumiseks

tunnistati ASi KPK Teedeehituse

poolt pakutud 5,75 miljonit krooni.

“Oli ka 400 000 krooni väiksem

pakkumine, kuid selle teinud firmal

puudus luba teetöid teha. Me

ei saa Tartu linna teedel katsetada,

kas firma saab asjaga hakkama või

mitte,” selgitas linnamajanduse

juhtaja Rein Haak.

ASiga Teedeehitus sõlmiti leping

ristmiku osaliseks väljaehitamiseks

– ristmik rekonstrueeritakse ja sellele

paigaldatakse aluskihi-asfalt.

Pealiskihi-asfaldi panemiseks taotletakse

täiendavaid vahendeid.

„Viimane läheb maksma veel miljoni.

Loodetavasti volikogu vastava

raha sügisesest lisaeelarvest ka

eraldab, sest aluskihi-asfalt ei pea

kaua vastu. Eriti veel suure liikluskoormusega

ristmikul ning talvel

naelkummide korral,” rääkis Haak.

Kuigi ristmikul võib ettevalmistustööde

ja äärekivide paigaldamisega

alustada sisuliselt kohe, tuleb

enne põhitöid ära oodata, millal

Tartu Veevärk paigaldab Maarjamõisa

kliinikumi tulevase linnaku

tarbeks rajatava sadeveekollektori.

Veevärgi juht Toomas Kapp lubas

torud maha panna juuni jooksul.

15% ristmiku renoveerimiskuludest

katab selle kõrval asuva Selveri-hoone

ehitanud OÜ Fausto Invest.

Ristmikule ovaalsem kuju

Viie tee ristmik saab linna teedeteenistuse

peaspetsialisti Rein-

Matti Laarmaa sõnul ovaalse kuju,

kuid töötab edasi siiski tavaristmikuna.

Ringristmikku ei ole otstarbekas

rajada, kuna tänavad on erineva

koormusastmega.

„Küll on renoveerimisel arvestatud,

et ristmikku läbivad suured

veoautod raskusteta pöörama mahuksid

ning et jalakäijatel oleks

teed ületades kindel tunne. Võib

öelda, et praegu on konkreetsete

piiridega ülekäigukohtade puudumine

probleemiks. Renoveerimise

järel saavad kõik ristmikule viivad

tänavad jalakäijate liikumisteid arvestavad

ülekäigurajad,” rääkis

Haak.

Viie tee ristmiku raskuskese nihkub

Puusepa tänava nurga poole

ning selle otsad tehakse ümaramaks.

Liikluskorralduslikult ei

muutu ristmikul midagi. Kuna

mullu toimusid seal suured soojatrassi

tööd, siis on asfalt hetkel väga

kehvas seisus.

Ristmiku renoveerimisel on arvestatud

ka seda, et kui Näituse

raudteeülesõidukohale peaks tunnel

tulema, siis oleks liikluskorraldust

lihtne muuta. Praktiliselt ristmikule

ehitatud Selver Haagi hinnangul

liiklust oluliselt ei mõjuta,

kuna päevane suurte autode voorimine

ja õhtune poeskäijate voog ei

kattu.

Arvo Uustalu

arvo.uustalu@linnaleht.ee


A 5 reede, 12. mai 2006 Linnaleht

REKLAAM


Linnaleht reede, 12. mai 2006 A 6

arvamus

pluss

n Linnavalitsus lubas ASil Go Bus anda ajateenijatele õiguse Tartu linna bussides

tasuta sõita. Kaitseressursside ameti andmetel kutsutakse aastas Tartumaalt

kaitseväkke 300 kutsealust. Linnavalitsuse arvutuste kohaselt jääks ASil

Go Bus seega aastas saamata maksimaalselt 52 000 krooni tulu. Bussifirmaga

peetud läbirääkimistel jõuti kokkuleppele, et käesoleval aastal dotatsiooni ei

suurendata. Firma teeb uuringu, et selgitada välja tasuta sõiduõigust kasutavate

ajateenijate arv.

miinus

n Möödunud nädala laupäeval süttis Raadi lennuvälja lähistel kuhjade

viisi autokumme, kusjuures põlengust tekkinud läbipaistmatu must suits

levis jõudsalt ka linna kohale. Raadi lennujaama ümbruse prügimäed

on nagu viitsütikuga pommid. Tartu linna ja valla juhid ütlevad, et piirkonna

puhastamine vene armee rämpsust maksab palju raha ning eurotoeta

hakkama ei saa. Fakt on aga see, et iga kell võib keegi kümnete

hektarite ulatuses võsa ja ohtlikke jäätmeid uuesti põlema panna.

TOIMETAJA VEERG

Rahvas nõuab

tsirkust ja leiba

n Ülikoolilinna korvpallisõprade

jaoks on kätte jõudnud kõige magusamad

päevad. Alustas ju Tartu Rocki

meeskond eile Eesti meistrivõistluste

finaalseeriat ning pingelist

heitlust jätkub vähemalt neljaks

mänguks.

Tartu Linnalehe trükkimineku

ajaks polnud esimese mängu tulemus

veel teada ning seetõttu ei saa

siinkohal rõõmustada ega kurvastada.

Küll saab aga tõdeda, et korvpall

on jätkuvalt populaarne. Juba

poolfinaalseeria mängud tõid TÜ

spordihalli täismaja ning rahvas

nautis täiel rinnal sportlikku meelelahutust.

Just meelelahutust, sest

kuidas teisiti seda nimetada.

Jaan Olmaru

jaan.olmaru@linnaleht.ee

Suurt melu jätkub lähiajal veelgi. Jõuab ju järgmisel nädalal kätte

see aeg, kui Kreekas toimub Eurovisiooni lauluvõistlus. Eestit

esindab rootslanna ning kired on taas kuumaks köetud.

Nii korvpalli finaalmänge kui eurolaulu lõppvõistlust kannab üle

ka Eesti Televisioon ning võib kindel olla, et vaatajate hulk kasvab

nende ajal oluliselt. Ometi selgus selle nädala TNS Emori meediauuringust,

et meie avalik-õiguslik telekanal on langenud TV3-

e ja Kanal 2-e järel vaadatavuselt kolmandale kohale, mis on kõigi

aegade madalaim tulemus. ETV juhatuse esimehe Ainar Ruussaare

sõnul on see märk “ärevust tekitav” ning ta kinnitas ajakirjandusele,

et programm vaadatakse üle ning et ETV peab olema ka

meelelahutuskanal. Mida Ruussaar selle all mõtles, jäi aga lahti seletamata,

kuid vähemalt tõsielusarju ei pidanud ETV-sse tulema.

Jääme siis põnevusega uut telehooaega ootama. Loodetavasti on

see meelelahutus tõesti kultuurne ja hariv, sest vastasel juhul teeks

ETV omale tõelise karuteene. Tegelikult pole vaja tänapäeva inimese

meelt mitte lahutada, vaid hoopis kokku panna. Meid ümbritsev

elu on niigi närviline ja tekitab stressi. Seetõttu tuleks taastumiseks

pigem rohkem hetki iseendale pühendada kui keskpäraseid

meelelahutuslikke telesaateid vaadata.

Uued liikluspiirangud Tartus

Seoses kaevetöödega on osaliselt või täielikult liikluseks suletud järgmised

tänavad:

n Anne tänaval Papli ja Pärna vahelisel lõigul pool sõiduteest - 18. maini.

Liiklus suunatakse vabale sõidurajale. Tööde piirkonnas on kehtestatud

kiirusepiirang 30 km/h.

n Betooni tänaval Ravila ja raudtee vahelisel lõigul pool sõiduteest -

25. maini. Takistusest möödasõit toimub vastassuuna raja kaudu.

Tipptundidel korraldab liiklust reguleerija. Tööde piirkonnas on kehtestatud

kiirusepiirang 30 km/h.

n Jaama tänaval Kivi ja Roosi tänavate vahelisel alal 50-meetriste lõikudena

pool sõiduteest - 11. maini. Liiklus suunatakse kõrvalrajale.

Tööde piirkonnas on kehtestatud kiirusepiirang 30 km/h.

n Jalaka tänaval Sepa - Aardla vahel pool sõiduteest 30-meetriste lõikudena

- 28. juulini. Liiklus juhitakse vastassuuna rajale. Tipptundidel

korraldab liiklust reguleerija. Kehtestatud on kiirusepiirang 30 km/h.

n Kannikese tänaval Nisu ja Arhitekti vahelisel lõigul Nisu tänavale

kulgev sõidusuund - 31. maini. Ümbersõidud toimuvad Arhitekti tänava

kaudu.

n Kroonuaia ja Herne tänavad üle 8-tonnise registrimassiga sõidukitele

Tartust Tallinna suunas väljasõiduks – ligikaudu oktoobrini.

Tartust Tallinna suunas väljasõitmiseks soovitatakse kasutada Riia tänavat

või Turu - Ringtee marsruuti.

n Linda tänav Saekoja ja Sõbra vahelisel lõigul - 12. juunini. Kohalikule

transpordile tagatakse juurdepääsud.

n Narva mnt Orava ja Jänese vahelisel lõigul linnast väljuval suunal

üks sõidurada 22. maini. Liiklus suunatakse kõrvalrajale. Tööde piirkonnas

on kehtestatud kiirusepiirang 30 km/h.

n Poe tänav – 31. juulini. Kohalikule ja teenindavale transpordile on

Poe tänavale juurdepääs avatud Ülikooli - Poe ristmiku kaudu.

n Saekoja tänav Tähe ja Kesk tänavate vahelisel lõigul - 22. juunini.

Kohalikule transpordile tagatakse juurdepääsud.

n Sanatooriumi tänava Tervise ja Viljandi mnt vahelisel lõigul pool sõiduteest

- 12. maini. Kehtestatud on kiirusepiirang 30 km/h.

n Staadioni tänav Sauna - Narva lõigul - 22. maini. Ümbersõidud toimuvad

Narva mnt ja Vene tänavate kaudu.

n Tammekuru tänav Kesk Kaare ja Tammekuru 6 vahelisel lõigul - 11.

maini.

n Vabbe tänav Starkopfi - Liimandi lõigul – 26. maini. Ümbersõidud

toimuvad Pallase pst kaudu.

n Vasara tänaval Aardla ja Sepa vahelisel lõigul pool sõiduteest - 20.

maini. Liiklus suunatakse vabale sõidurajale. Tööde piirkonnas on kehtestatud

kiirusepiirang 30 km/h.

Allikas: www.tartu.ee

Linnaleht

Väljaandja: AS Linnaleht

Aadress: Lutsu 14, 51006, Tartu

Faks: 744 1306

Trükiarv: 27 000

Trükk: AS Kroonpress

Kojukanne: Express Post

Tellimine: postkontorites, tellimiskeskus 666 2515

Peatoimetaja: Jaan Olmaru, 744 1218, jaan.olmaru@linnaleht.ee

Toimetaja: Arvo Uustalu, 744 1160, arvo.uustalu@linnaleht.ee

Reporter: Triin Kalter, 744 1160, triin.kalter@linnaleht.ee

Reklaam ja erakuulutuste vastuvõtt toimetuses Lutsu 14 E-R 9-17

Büroojuht: Marika Kiiker, 744 1223, marika.kiiker@linnaleht.ee

Maris Olesk, 744 1225, maris.olesk@linnaleht.ee

Heli Jõemaa, 744 1097, heli.joemaa@linnaleht.ee


A 7 reede, 12. mai 2006 Linnaleht

UUDISED/REKLAAM

“Bollywoodi” filmi peaosas tartlane

Homme õhtul esilinastub

Kanal 2-s Eesti ja India

koostöös valminud mängufilm

“Doonor”, milles mängib

meespeaosa Tartu kelner

Lauri Roots.

Tõsielusarja “Bollywood” võitnud

29-aastane Lauri staarikompleksi

ei põe ning on oma seiklushimu

ära rahuldanud. “Ma ei ole ju

mingi filminäitleja või muusik.

Olen tavaline eesti mees. Kui saatesarjas

mind erakordselt musikaalseks

inimeseks nimetati, siis

on see ju kunstiline liialdus, mida

vaevalt keegi tõsiselt võttis. Staarikompleksi

ei tekkinud tema sõnul

ehk ka seetõttu, et varsti täitub ikkagi

kolmkümmend ja oma võimeid

ja võimalusi oskab ta hinnata.

Samas on lavakogemus olemas

ka varasemast ajast, nii et proþektori

ette sattumine pead pööritama

ei pannud,” naeris Lauri.

Filmi suhtes on Lauri suhteliselt

kriitiline. “Ega tegijad ka vist sellest

väga vaimustuses olnud. Indias

tehakse iga päev paar filmi ja

kõrgkunstiga “Doonori” puhul vaevalt

tegu on. Mängisin filmis pühameest

ja ega mul väga palju rääkida

ka tulnud. Sõnalist osa oli rohkem

Katsil. Eks ta pigem saatesarja

õigustamiseks vändatud film

oli,” rääkis Lauri. Indiasse läks

Lauri selleks, et anda endale võimalus

kogeda ja näha midagi uut

ja argipäevast erinevat.

Kollane press huvi ei tunne

Teismeliste tüdrukute kõrgendatud

tähelepanu Laurit ei häiri. “Eks

ikka tänaval jalutades tuntakse

ära. Paraku on ka kelneriamet selline,

et nägu ära ei peida. Inimeste

soe ja positiivne suhtumine on

ainult tore,” ütles Lauri. Aastaid

värsket “Bollywoodi” staari tundnud

ehitusettevõtja Arvi Uiga võttis

teema ühe lausega kokku nii:

“Ikka sama hea, lihtne ja rahulik

Lauri”.

Kuigi Delfi sadades fännikommentaarides

on Lauri otseses mõttes

pühamehe seisusesse tõstetud,

pole seni kollane press tema vastu

huvi tundnud. “Loodan, et väga ei

tunnegi. Sarja lindistamisest on

möödas varsti pea aasta ja teleekraanilgi

viimane saade ära olnud.

Filmivõtted toimusid Goas möödunud

aasta augustis, nii et asi juba

parajagu ära ka unustatud. Eks

inimesed ole neist tõsielusarjadest

väsinud ka. Enesestmõistetavalt

küsimise peale ajakirjandusega

suhtlen, aga kindlasti ei ole minu

eesmärk Kroonika esikaanele pääseda,”

selgitas Lauri.

Indialased nalja ei teinud

Filmi produtsendi Ken Saani sõnul

vändati Eesti-India ühisfilm

nädalaga. “Kui arvestada sisse kogu

filmi valmimise tsükkel, siis läks

pisut kauem. Et kas film on tõsiseltvõetav

kunstiteos? Indialased

võtsid selle tegemist küll tõsiselt.

Teine asi on, kuidas meie publik

seda hindab. Kui on naljakas, siis

pigem meie televaatajatele. Eestist

olid peaosatäitjad, ülejäänu oli

ikkagi kohalike stsenaristide-reþissööride

töö. Aga filmi reþissööri nime

ei suuda ma küll välja öelda.

Tegelikult tehti filmist kaks versiooni,

üks meie televisiooni ja teine

India televisiooni tarvis,” ütles

Saan.

Linateoses on kirge, armastust,

tantsu, reetmisi ja kuritegevust

ning loomulikult vürtsitab haaravat

tegevust ka ehtne india filmimuusika.

Arvo Uustalu

Staarikompleksi Lauri ei põe. Ikka sama tore poiss kui enne

peadpööritavat filmikarjääri. Foto: Arvo Uustalu


UUDISED

Linnaleht reede, 12. mai 2006 A 8

Midrimaa mudilastel

maailma parimad emad

Linnaleht käis uurimas, mida

arvavad Midrimaa lasteaia

Sipsiku rühma mudilased

lähenevast emadepäevast

ja emadest.

Sipsiku rühmas käivad seitsmenda

eluaasta künnise kas siis juba

ületanud või ületavad tüdrukud

ja poisid. Seetõttu on enesestmõistetav,

et sügisel kooli minevad

lapsed juba ka aeglaselt lugeda ja

vigadega kirjutada oskavad. Viimane

oskus on eriti tähtis emadepäeva

eel, sest kevadtemaatikast

kantud joonistusele tuleks lisada

ka õnnitlusrida.

“Mina õmblesin emale kala. Tegelikult

meeldivad mulle rohkem

hobused, aga kala oli lihtsam teha,”

leidis Helene. Emadepäeva

kaardi tekst on plikatirtsul veel

koostamata, aga töö selles osas

käib.

Samas rühmas käiv Kevin on

aga härrasmees. Tema teab, et

emale meeldivad üle kõige punased

roosid ja need ta suure saladuskatte

all ka ostab. Roosidele lubab

poiss lisada käsitööna valminud

pliiatsijoonistuse, kus peal kodumaja,

kevadpäev ja võimalikult

elutruult kujutatud ema. Raha lillede

jaoks ei võta poiss aga mitte

isa suurest rahakotist, vaid on selle

taarat poodi viies ise teeninud.

Sipsiku rühma laste arvates on

ema olla üldiselt hea, kuigi emal

on ka palju muresid. Viimased tekivad

tavaliselt siis, kui laps emme

sõna ei kuula või haige on ning

siis, kui tööl halvasti öeldakse. Paraku

on aga nõnda, et emal napib

vahel aega. Aga üks tubli laps saab

sellest aru, kui ema ei saa alati

raamatut lugeda või jalgrattaga

sõitma tulla.

Emme tehtud toit süüakse

alati ära

Üllatusena selgus, et kõik emad

oskavad väga hästi süüa teha ning

valminud toit ilma vitsata ka ära

süüakse. Vitsa aga ei ole ükski Sipsiku

rühma laps kunagi saanudki.

Tõsi, erandjuhtudel lastakse vitsa

kapi otsast alla võtmisel jalga. Siis

hakkab ema naerma ja pole vaja

hirmu tunda. Õmmelda oskavad

emad ka.

Kõik Sipsiku rühma lapsed teavad

täpselt nii ema töökohta kui

seda, kui noor ema on. „Aga minu

ema töötab Vanemuises, minu ema

töötab koolis, minu ema koristajana,

minu ema riigikogus...,” tahavad

kõik rõõmuga kuulutada. Sipsiku

rühmas on emad 25–47aastased.

Lapsed ei tea veel midagi sellest,

et eesti rahvas aeglaselt, kuid järjekindlalt

kokku kuivab. Ja sellest on

ka raske aru saada, sest Sipsiku

rühmas on vaid mõned üksikud,

kel pole venda või õde. On isegi

nõnda tublisid emasid, kel viis last.

“Aga meie issiga tahame osta

emale mütsi ja jope,” ütleb Katrin.

Siis lisab keegi, et tema kogutud

raha eest ostab pere emale botased.

„Kui ema ja isa saavad palka,

siis saan raha tagasi.” Selgus, et

taskuraha suuremeelselt palgapäevani

laenamine ei olegi väga harv

tava.

Kui ema on väsinud, siis aidatakse

tal nõusid pesta ja lauldakse

unelaulu. Tasast ja aeglast. Aga

kõige parem väsimuse äravõtja on

ikka pikk-pikk pai. Kui aga ema väsinud

ei ole, siis minnakse koos

ratta või koguni paadiga sõitma

või istutatakse jõuluvana poolt

toodud põõsast.

Ema ja isa võrdselt head

Sipsiku rühma lapsed on üsna

kindlad, et emme ja issi on võrdselt

head. Sinnamaani, kui keegi

möönab, et emmed on ikka natuke

paremad kui issid. Ka ütlevad emmed

issidele, et ei ole vaja lapsega

pahandada. Aga lasteaaeda toovad

mõlemad lapsi võrdselt.

Küsimuses, kumb on olulisem,

kas naiste- või emadepäev, jõuti

üksmeelele, et ikka emadepäev,

sest siis saab emale lilli tuua.

Aga juba enne suvepuhkust on

laste mõtted kooli juures. Jutt kaldus

ikka selles suunas, et kas on

parem koolis või lasteaias ning

millisesse kooli õppima minnakse.

Kas ema mured lähevad lapse kooli

minnes suuremaks või kahenevad,

eks seda sügisel näeb. Võimalik,

et Sipsiku rühmas on kõigile

lihtsalt väga head emad sattunud,

kuid eranditult kõik on arvamusel,

et just nende ema on maailma kõige

parem ja ilusam. Nii arvasid

30–40 aastat tagasi ka nende

emad.

Arvo Uustalu

arvo.uustalu@linnaleht.ee

Midrimaa lasteaia Sipsiku rühm on veendumusel, et just nende emad on maailma parimad. Tervitama

on nad aga nõus kõiki Tartu toredaid emasid. Foto: Jaan Olmaru


A 9 reede, 12. mai 2006 Linnaleht

UUDISED

Talvised küttepuud osta ära juba kevadel

Kuna küttepuude ruumimeetri

hind tõotab sügiseks

tõusta, soovitavad nii osaühingu

Ahjutarve juht Annes

Andresson kui ka teised küttepuude

müüjad võimaluse

korral just praegu puud ära

osta.

Eelmise nädala kolmapäeval oli Tartu hotelli taga asuvas parklas vaid üks küttepuu pakkuja. Uudistajaid

jagus. Foto: Arvo Uustalu

„Praegu on viimane aeg, siis kuivavad

need sügiseks kütmiskõlblikuks.

Kohe kevadel ahju panemiseks

on päris kuiva puu leidmine

õnne asi. Sügiseks on nende niiskustase

30%. Kes tahab aga tõesti

ideaalset puud, see peab neid varju

all ja tuule käes veel aasta jagu

kuivatama. Selleks ajaks on halgude

niiskussisaldus umbes 20%. Vähemalt

nii suur peab olema näiteks

Saksamaal müüdava küttepuu

niiskusprotsent. Kuiv puu on oluliselt

ökonoomsem ja ei lõhu ahju

ega lõõre. Teoorias on kõik ilus,

aga praktikas pole inimestel linnatingimustes

sageli hoiuvõimalusi,”

rääkis Andresson.

Kõige parem on kütta seguga,

kus 30% on kaske ja ülejäänud

leppa. Kui metsaomanikud vaatavad

lepa peale viltu, siis ahju panekuks

on see puu suurepärane.

„Hea, kui lehtpuu seas on ka pisut

kuuske, siis läheb ahjutäis kiiresti

põlema,” lausus Andresson

Väga kõrge kütteväärtusega on

ka saar, kuid ühelt poolt on see

luksus ning teisalt võib sellega ahju

ka lõhki kütta. Saar sobib pigem

kateldele. Kütta on kõige parem

käsivarrejämeduste halgudega.

Suuremad tuleks veel pooleks lüüa

ning hambaorkidega kütmine ei

tasu end ka ära. Halu pikkus peaks

olema vähemalt viis sentimeetrit

kolde sügavusest lühem, siis pääseb

õhk puude ümber liikuma.

„Kui teil õnnestub aga osta puud,

mis maha võetud novembrist detsembrini,

mil tüves kõige vähem

vett, siis sellest enam paremat ei

ole,” kiitis Andresson.

30 krooni juurde

Kesknädalal pakuti Tartu hotelli

ja spordihoone vahel asuvas puumüügikohas

halge vaid ühest autost.

Kastis kümme ruumimeetrit

märga leppa ja hind 4000 krooni.

„On päevi, mil pakkujaid on rohkem.

Puudenappust ei ole. Küll on

praegu väga vähe neid, kes just

kuiva ahjualust müüvad. Seepärast

on tõesti mõttekas puu aprillimai

jooksul ära osta. Kui sügisel

leiabki kuiva küttematerjali, siis on

ruumimeetri hind ka vähemalt sada

krooni kallim. Endal sai kuiv

puu otsa aasta alguses. Kui tegu on

okaspuuga, siis ei tasu peljata ka

metsakuiva puud. Põleb väga hästi,”

rääkis Laeva kandist linna puid

müüma tulnud Aivo.

Nii Laeva metsaomanik Aivo kui

küttepuude müügiga tegelev Raimond

Poll arvavad, et puu hind

tõuseb 30 krooni jagu ruumimeetri

eest kindlasti, kuna auto- ja saekütuse

kallinemine paneb tootjaid

hinda tõstma. Eelmise aasta sügisega

võrreldes on märja puu hind

tõusnud umbes 30 krooni ja müüjad

pakuvad, et eesolevaks sügiseks

tõuseb puu hind veelgi. Hinnatõus

leiab aset arvatavasti juunis.

Suurte küttekulude tõttu ei tasu

kaugemalt tulijatel enam alla

kümne ruumimeetri linna tuua.

Käiakse ka kolme pakkumas, aga

siis sõiduauto järelkäruga või mikrobussiga.

Lehekuulutuste järgi võib ruumimeetri

jagu märgi küttepuid ka

330 krooni eest kätte saada. Kvaliteedist

ja kuivuse astmest sõltuvalt

võib sama palju korralikku

küttepuud maksta ka 600 krooni.

Samas tuleb ka see pea kolm korda

odavam, kui bensiinijaamast

võrguga kaminapuid ostes.

„Märja puu turuhind on hetkel

320–430 krooni ning kuival umbes

500 krooni ruumimeetri eest. Kaminapuu

on muidugi kallim. Meil

on veel ka päris kuiva puud müügil.

Miinimumkogus on 5,5 ruumimeetrit.

Sügisel pakutakse sageli

ses mõttes petukaupa, et kuiva pähe

müüakse poolkuiva või märga

puud,” lausus Poll.

Arvo Uustalu

arvo.uustalu@linnaleht.ee


UUDISED/REKLAAM

Linnaleht reede, 12. mai 2006 A 10

Aastad pole Toomemäele aumüüri toonud

Jakobi tänava ääres Toomemäe

nõlval seisab kulunud

kivi, millel olev lakooniline

kiri kinnitab: „Siia rajatakse

Tartu teadlaste aumüür”.

Kivist võib aastaid tahvlil

asuvaid sõnu märkamata

mööda käia. Aga mida pole,

on lubatud müür. Kauaaegne

ülikoolitöötaja ja Tartu linna

aukodanik Tullio Ilomets

meenutas kivi paigutamist

ja arutles selle tuleviku üle.

Kust aumüüri idee pärineb?

Kivi pandi oma kohale vist

1970ndate alguses seoses Tartu

Ülikooli juubeliga. Teadlaste aumüür

oli Jaan Eilarti idee ja ülikoolipoolne

kavatsus. Fjodor Klementi

oli siis rektor. Mäletan, et oli

suur tõrvikutega rongkäik. Sellest

peaks isegi pilte alles olema. Müüri

hakati puhastama, aga konkreetset

ideekavandit paika ei saadud.

Jäi lahtiseks, kas panna müürile

professorite nimed eraldi või teha

kõigile üks suur kiviplaat.

Tartu Ülikooli prorektor Jaak Kangilaski:

Mille taha rajamine omal ajal

jäi?

Sel ajal polnud nii, et kui mõte

tekkis, siis ehitati asi valmis. Kõigepealt

tuli Tallinna Keskkomiteest

luba saada ja alles siis võis rahastamisele

mõtlema hakata. Aga aumüüri

idee ei meeldinud miskipärast

Rein Ristlaanele ja teistele temasugustele.

Keskkomitees tekkis

suur vaidlus, keda täpselt müürile

panna ja kas EPA teadlasi peaks ka

meeles pidama. Tartu Ülikooli silmapaistvate

teadlaste seas on palju

saksa perekonnanimega mehi,

keda sel ajal tunnustada ei lubatud.

Lõpuks jäigi müüri rajamine

partei ja valitsuse bosside vastuseisu

taha. Tänased otsustajad jooksid

siis alles põlvpükstes ringi.

Kas vana plaani võiks praegu

ellu viia?

Ma ei usu, et teadlaste aumüüri

ideed praegu algselt planeeritud

kujul realiseerida saaks. Teadlasi

võiks kuidagi küll meeles pidada,

näiteks ülikooli peahoone taga

asuva professorite allee äärde midagi

panna. Kõige parem oleks

korraldada Toomemäe nõlva kujundamiseks

uus ideekonkurss,

kus ka aumüüri mõtet kasutada

saaks.

Kivi juures asuv müür tuleks

kindlasti korda teha, praegu on

see väga õnnetus seisus. Kahju oli

mõni aeg tagasi vaadata, kuidas kivi

kõrval kasvav puu seda kangutas.

Hoolimata sellest, kas aumüür

rajatakse või mitte, mina kivi ära ei

võtaks, see on ajalooline mälestis.

Toomemäe nõlv on ilus koht ja midagi

võiks sinna ikkagi teha.

Triin Kalter

triin.kalter@linnaleht.ee

Teadlaste aumüür on jäänud rajamata selle pärast, et ei ole üksmeelt

leitud. Erinevatel rühmadel on teostuse kohta erinevad arvamused.

Oleme ajalookomisjonis sellel teemal rääkinud, aga pole seni üksmeelele

jõudnud. Võib-olla tuleb aumüüri küsimus maikuu lõpus jälle arutlusele.

Kindlasti pole see mõte maha maetud.

Kuigi mälestustahvlilt võib lugeda, et Toomemäe maakivimüürist

peaks saama Tartu teadlaste aumüür, pole idee kaugemale jõudnud.

Foto: Jaan Olmaru


kolm

linna

toimetaja Tiina Kangro tiina.kangro@linnaleht.ee

Esimene heategevuslik teatejooks ootab noori üle Eesti

n Kolmapäeval toimub Tallinnas

Snelli pargis noorte heategevuslik

teatejooks, kuhu oodatakse osalema

11–15-aastaste noorte võistkondi

maakondadest ja linnadest üle kogu

Eesti. Osaleda saab nii sõprade, klubi

kui ka kooli võistkonnaga. Peaauhinnaks

on lennureis Norrasse, lisaks

läheb jagamisele palju

auhindu jooksu toetajatelt.

Jooksu korraldab MTÜ Tallinnmeeting

koostöös Norra saatkonna ja

Norra Kergejõustikuliiduga. Tegemist

on heategevusliku üritusega, millest

saadud osavõtutasu ja korraldajate

annetustega toetatakse

õnnetustes kannatanud

ja liikumisvõime

linnaleht reede, 12. mai 2006

kaotanud lapsi. Kõik võivad taastusravil

olevatele lastele kohapeal kinkida

mänguasju ja raamatuid.

Jooksu idee saadi Norrast, kus sarnast

jooksu on edukalt korraldatud

juba 13 aastat.

Heategevuslikule teatejooksule

saab end registreerida esmaspäevani

veebilehel www.teatejooks.ee. LL

Naerulind on üks väga

pisike lind, kelle pesa on

iga inimese sisemuses.

Keegi ei näe teda kunagi,

küll aga saab teda tunda.

Kui naerulind siputab, siis

on väga hea olla.

Reprod raamatust “Väike vahva

vanaema”, AS Ajakirjade Kirjastus,

pildid Reet Helisabeth Karm

Emadepäev on ka

vanaemade päev

Üks suur oskus elus

on lugusid jutustada.

Tihtipeale arvatakse

aga, et selleks pole aega. Veelgi

enam, sageli pole inimestel

isegi aega märgata, kui palju

põnevaid lugusid neil jutustada

oleks.

Ajakirjanik Hille Karmiga

juhtus hiljuti selline lugu.

Leivatööst vabal päeval oli

ta koos lapselapsega kõik

videod ära vaadanud ning

pildiraamatud läbi sirvinud,

kuid too nõudis aina lisa. Ei

jäänudki siis muud üle kui

oma mälusopist lisa hankida.

Üllatuseks jagus aga pisipõnnil

huvi kauemaks ja Pipid-

Karlssonid jäid hoopis tagaplaanile.

Ametit õppiv vanaema

sai siit aga innustust ja

otsustas jutustatud lood kirja

panna. Nii sündiski emadepäeva

eel müügile jõudnud

raamat “Väike vahva vanaema”.

“Üsna igapäevased lood

said eriliseks üksnes seetõttu,

et need olid sündinud pool

sajandit tagasi. Ammu juhtunu

sai uue hingamise. Väikesele

inimesele oligi see kõik

uus, minule aga tähendas

toonaste seikade meeldetuletamine

taaskohtumist kellegagi,

kelle olin juba unustanud

– iseendaga, keda nüüd

võis vabalt ja luuleliselt nimetada

väikeseks vahvaks vanaemaks,”

räägib autor, kelle

lugudepagasis on jutte sellest,

kuidas ta naerulinnu pesa leidis,

kirsiaeda ära eksis, padja

all pajutibusid kasvatas,

mõistatusliku Sääriku-nimelise

koera eest aiaposti otsa

ronis, ahjukivilt Ameerika

avastas jne.

Oma lood on parimad

“Eks niisuguseid lugusid

on jutustada kõigil,” kinnitab

ajakirjanik ja lisab, et

tema raamatu idee

polnudki tavaline.

“Mitte et osta

raamat ja loe lapsele

ette, vaid et

see võiks olla pigem

inspiratsioon, ärgitus,

et raamat kõrvale panna

ja oma lugusid jutustama

hakata,” soovib ta. “Sest

see, mis tundub meile tavaline,

on laste jaoks tihtipeale

maailmaavastuslik.”

Hille Karm rõhutab, et

tegelikult pühendas ta raamatu

vanaemadele. “Lugusid

kirja pannes mõtlesin tegelikult

kõige rohkem just vanaemadele.

Meile, kel pensionieani

veel mitu aastat ja kes me

tublide, tragide ja edukatena

end ikka tööl teostame. Lastelastega

veedetud napp aeg

on meile kullahinnaline,” selgitab

ta. “Väikesele järeltulijale

poest uhket autot või nukku

valides oleme tihti nõutud,

sest mänguasju tundub neil

olevat nagunii juba liiga palju.

Võib-olla vanaemad ei

peakski poest asju ostma,

vaid jagama põnnidele seda,

mida emadel-isadel veel jagada

pole!?” küsib ta.

Õnnesoovidega kõikidele

tublidele vanaemadele

ühineb ka Linnaleht.

LL


KOLM LINNA

Linnaleht reede, 12. mai 2006 B2

Mis ei tapa, teeb tugevaks

n ÕPILASAKADEEMIA

Selle lehekülje on

koostanud Tallinna

ülikooli õpilasakadeemia

tänavuse

meediakursuse

parimad lõpetajad.

Kolm edukat naist räägivad oma eksameist

Heli Lääts, laulja

Lõpetasin 1950. aastal Saaremaal Viktor Kingissepa nimelise keskkooli.

Lõputunnistuse saamiseks pidid kõik tegema 14 eksamit. Ainuke valikeksam

oli ladina keel. Kunagisi eksameid tänapäevastega kõrvutades

võib öelda, et praegu on see ikka üpris lapsemäng, eriti kirjand. Minu

ajal oli ainult kolm teemat, neist kaks kirjanduslikud. Kuldmedali

saamiseks võis olla viite seas kaks nelja. Minu trigonomeetria eksami

ülesannetest leiti aga eksimusi ja nii jäi mul medal saamata.

Eve Viilup, Lasteekraani muusikastuudio juhataja ja teleprodutsent

Lõpetasin Rakvere 1. keskkooli 1972. aastal. Sel ajal ei pidanud

lõpueksameid tegema need, kel olid tunnistusel neljad-viied. Alati võis

muidugi teha, et paremat tulemust saada. Minul oli eesti keele hinne

nelja ja viie vahel ning seetõttu kirjutasin kirjandi, et viit saada. Sain

ka. Kirjand oli siis raskem, sest kirjanduslike teemade seas oli vaid üks

vabateema ning kirjutada tuli poliitiliselt korrektselt. Lõpetasin keskkooli

cum laude. Ülikooli sisseastumisel ei arvestatud lõputunnistuse

hindeid, välja arvatud medalistide omi. Nemad pidid kõrgkooli astudes

esimese eksami viie peale tegema, siis polnud teisi enam vaja teha.

Annely Soosaar, AS-i Audentes finantsjuht

Õppisin Tallinna 13. keskkoolis ja lõpetasin 1995. aastal. Pidime

tegema viis eksamit. Neist olid kohustuslikud kirjand, matemaatika ja

inglise keel. Veel tegin ajaloo- ja filosoofiaeksami, kus olid eksamipiletid

ette teada, nii et kõike ka ei pidanud õppima. Need eksamid olid

suulised ja üpriski mahukad. Ülikooli sisse astudes tehti uued eksamid

ning lõputunnistuse hindeid arvesse ei võetud.

Küsitles Elisa Uussalu

Kümme võimalust põnevalt eksamit läbida

Veikko Täär leidis õige tee

Aktiivse eluhoiakuga näitleja Veikko Täär kinnitab,

et elu on olnud tema jaoks üks suur väljakutse.

“Põhikoolis olin pigem paha poiss, kuid keskkoolis

muutusin viisakamaks. Pärast keskkooli lõppu ei olnud

mul kindlat sihti. Astusin alguses Tartu ülikooli

füüsikateaduskonda, tahtsin saada füüsikaõpetajaks,”

meenutab ta. “Ühel hetkel muutus kõik muu

palju huvitavamaks, siis rändasin pöidlaküüdiga

palju mööda Euroopat. Tuli mõte lavakasse proovida,

oma üllatuseks sain sinna ka sisse. Inimese teed

on imelikud ja amet on vahel saatuse kätes.”

Küsitles Annika Maide

1. Võta padi kaasa ja teeskle magamist. Pärast tee nägu,

et oskad kõike, ja kirjuta midagi paberile. Kindlasti anna

töö varem ära kui vaja.

2. Matemaatika- ja füüsikaeksami korral kirjuta töö

esseevormis, kirjand kirjuta numbrite ja sümbolitega.

3. Võta ergutustüdrukud kaasa.

4. Pärast eksamipaberite saamist istu viis minutit paigal.

Siis kurda, et sa ei saa millestki aru, kuigi oled käinud

kõigis tundides, ning küsi, kus päris õpetaja on.

5. Põhjenda erinevalt, miks sa ühelegi küsimusele vastata

ei saa. Näiteks võid öelda, et see läheb su usuga vastuollu.

6. Jookse hingeldades eksamiruumi ja ütle eksamineerijale,

et NEMAD leidsid su üles ning sa pead maalt põgenema.

7. Hakka keset eksamit ropendama nagu Tourette’i sündroomi

käes kannatav patsient.

8. Kirjuta eksam mõnes võõrkeeles. Kui sa ei oska ühtegi

võõrkeelt, mõtle mõni välja!

9. Mine eksamile suure seltskonnaga ja ütle, et nad hakkavad sinust filmi tegema.

Meelita eksamineerijat protsendiga filmi kasumist.

10. Kohe kui eksamineerija annab sulle töö kätte, söö see ära!

Interneti põhjal kirja pannud Maria Tamming

MAIKUU ON JALGRATASTE KUU!

Nüüd Juku kauplustes 2006. aasta jalgrattad 2-14-aastastele lastele

www.jukukeskus.ee

Tule ja vali endale

paras jalgrattas!

Kliendikaardiga

soodustus 10%

Eesti Õpilasomavalitsuste

Liit kaotaks eksamid

Liidu avalike suhete juhi Anu Einbergi sõnul

tuleks praegust noorte võimekuse hindamise

süsteemi kapitaalselt reformida.

Intervjuu

Kas õpilaste arvates on riigieksamite tulemused

piisavalt objektiivsed?

Õpilaste tulevik ja edasiõppimisvõimalused

sõltuvad praegu kolmest kuni kuuest

tunnist, kui sooritatakse eksamit. Samuti ei

suuda eksamid õpilase võimeid ja teadmisi

objektiivselt hinnata. Läbi aasta on õpilaste

koormus suur, sest õpetajad ei tea, mida täpselt

eksamil kontrollitakse.

Mida arvate hindamissüsteemist?

Õpilased ei saa eksamilt tagasisidet, teada

saadakse vaid punktide arv. Oluline puudus on

ka see, et õpilasel puudub võimalus näha oma

parandatud eksamitööd.

Millisena näeb õpilasomavalitsuste liit

riigieksamisüsteemi tulevikus?

Eksamiperioodi alguseks peaksid kõik

tunnid olema lõppenud, et abiturient saaks

eksamitele pühenduda. Gümnaasiumi

lõpetamiseks oleks vaja sooritada vaid kolm

riigieksamit ning nende toimumise vahel peaks

olema vähemalt viis päeva. Riigieksamid ja

gümnaasiumi lõpetamine ei tohi olla seoses.

Gümnaasiumi lõpetamiseks võiks piisata vaid

lõputunnistusest, riigieksamid võiksid aga

vabatahtlikuks muutuda.

Kas teil on eesmärke ka kaugemaks tulevikuks?

Jah, üks eesmärk on riigieksamid kaotada.

Võimalikuks peame ka rahvusvaheliste testide

kasutuselevõttu.

Küsitles Elisa Uussalu

Juku kauplused asuvad:

Tallinnas:

Mustamäe tee 3 E-L 10-19, P 10-16

Pärnu mnt 238, Järve Kaubanduskeskus E-P 10-21

Paldiski mnt 102, Rocca Al Mare Kaubanduskeskus E-P 10-21

Suur Sõjamäe tee 4, Ülemiste Kaubanduskeskus E-P 10-21

Tartus:

Riia 26, Kauburi KM E-R 9-19, L 10-17, P 10-16

Kalda tee 43, Annelinna Keskus E-P 10-21

Pärnus:

Akadeemia 1 E-L 10-19, P-10-16

HUMANA

KAUPLUSED Tallinnas:

Tallinna Kaubamaja 0-korrusel, E-P 9-21, tel 6 691 323

Tartu mnt 29, E-R 10-20, L-P 10-17, tel 58 059 204

Pärnu mnt 67b, E-R 10-19, L-P 10-16, tel 55 541 102

Mustamäe tee 18, E-R 10-19, L 10-17, P 11-16, tel 55 43 690

Õismäe tee 107,E-R 10-19, L 10-17, P 10-16, tel 6 512 837

Jaama 2 (Nõmme) E-R 9-19, L 9-17, P 9-15, tel 6 504 122

Vikerlase 19, E-L 10-20, P 10-18, tel 55 612 372

Pärnus:

Metsa 13, E-R 9-19, L 10-17, P 10-15, tel 55 671 419

Silla Siseturg, Jannseni 2a, E-R 9-19, L 10-17, P 10-15, tel 55 608 454

Tartus:

Kuperjanovi 20, E-R 10-19, L-P 10-16, tel 55 39 237

Kompanii 1c, E-R 10-19, L 10-16, P 10-16, tel 55 626 634

Rakveres: Vilde 14, E-R 9-19, L-P 9-15, tel 58 181 852

HULGIMÜÜK

Betooni põik 8, Tallinn, kl 8-16 tel 6 012 955, www.humanae.ee

Ostes meilt...

...säästad raha, ...säästad loodust,

...oled isikupärane

12. maist

kõik kaubad

poole

hinnaga!!!

OOTAME KÜLASTAJAID!


B3 reede, 12. mai 2006 Linnaleht

KOLM LINNA

UUS

Uued CIDO mahlad

väikepakendis

Suvehooaja alguseks tõi

CIDO turule pooleliitristes

pakendites mahlad.

Uue väikepakendi on saanud

kolm menukamat toodet:

apelsinimahl, õunamahl ning

segumahlajook.

Pooleliitrised mahlad

on loodud inimestele, kes

igapäevatoimetuste keskel

soovivad mugavast pakendist

mahla juua. Väikepakendis

mahla on hea juua kiiretel

tööpäevadel ja suvistel lõunapausidel.

Uued pooleliitrises

pakendis mahlad meeldivad

kindlasti ka neile, kes võtavad

aja maha, et pargis puhata

või linna peal jalutada. Sellise

suurusega mahlapakk on

paras ka lastele, kelle jaoks

liitrised pakendid on liiga

suured ja rasked.

Nagu mujal Ida-Euroopa

riikides, kasvab ka Eestis

pidevalt tendents osta mahla

väiksemas ja kaasaskantavas

pakendis. Pakendile lisab

mugavust keeratav kork, mis

sulgeb korralikult ka juba avatud

mahlapaki. Nii pole ohtu,

et paki ümberminekul sisu

sealt välja valgub.

Tetra Prisma papp-pakendites

CIDO mahlad on tervislik

alternatiiv plastikpudelites

karastusjookidele. CIDO

papp-pakend kaitseb mahla

hästi väliskeskkonna mõjude

eest. PET-pudelis jookidele

lisatakse tihti säilitusaineid,

et tagada toodete pikemat

eluiga, CIDO mahlad on aga

säilitusainevabad.

CIDO pooleliitrised mahlad

– päikeselised hetked kiirel

päeval!

Cynarix lahus

kiirendab seedimist

Vahel juhtub, et Te sööte liiga palju.

Raskustunne kõhus, iiveldus, kõhugaasid ja kõhulahtisus -

need on ülesöömise tunnused.

Mida ette võtta?

Cynarix lahus aitab Teid.

Cynarix lahus sisaldab artišokiekstrakti, mis avaldab mõju rasvade seedimisele.

Cynarix lahus soodustab rasvade kiiremat lagundamist,

muutes raskesti seeditava ja rasvase toidu kergemini omastatavaks.

Cynarix lahust kasutatakse:

• täiskõhutunde kiiremaks leevendamiseks

• küllusliku toidu söömisest tekkinud seedehäirete korral

• kõhupuhitiste ja iivelduse korral





Kui Te olete korraga liiga palju söönud, võtke 1-2 teelusikatäit Cynarix lahust.

Kui Te teate, et ees ootab suurem söömine, võtke vahetult enne sööki

või söögi ajal samuti 1-2 teelusikatäit lahust.

Cynarix lahus - kiire toime ja meeldiv maitse

Cynarix lahus on müügil apteekides. Lisainformatsioon apteegist või telefonil 7 338 080.


KOLM LINNA

Lapsevanemad peaksid suvelaagrite tausta kontrollima

n “Kontrollige, kuhu te oma

lapse saadate,” paneb Eesti

Noorsoo Töökeskuse peaekspert

Kadri Kurve lapsevanematele

südamele. Kõigil lastelaagritel

peab olema tegutsemiseks

antud luba, kusjuures

noortelaagritel peab olema

haridus- ja teadusministeeriumi

luba ning projektlaagritel

kohaliku omavalitsuse väljastatud

luba.

Noortelaagrid tegutsevad

aastas üle 60 päeva, projektlaagrid

alla 60 päeva – näiteks

tehakse talus kolm kümnepäevast

vahetust. Aga ka “maal

vanaema juures” peetav laager

peab olema kohalikus omavalitsuses

registreeritud. Tegevusloaga

laagrite nimekiri on

üleval veebilehel www.noortelaagrid.edu.ee.

Kadri Kurve

sõnul peaks seal toodud laagrites

eesseisvaks suveks vabu

kohti piisavalt leiduma.

Eesti Noorsoo Töökeskuse

peaekspert soovitab lapsevanematel

lapse laagrisse minekuks

ette valmistada, sest siis

jäävad paljud arusaamatused

olemata. “Igas laagris on oma

programm, kodukord ja üritused

ning kavaga võiks eelnevalt

tutvuda,” ütleb ta. Sageli

juhtub, et laps teatab kasvatajatele,

et tuli laagrisse puhkama

ega taha osa võtta kõigist

üritustest, näiteks matkast.

“Aga laager ei ole päris vaba

olemine, et teen, mida tahan,”

märgib Kadri Kurve.

“Kõigil lastel on mobiiltelefon

ning väga levinud on see,

et kõigepealt kiputakse kohe

koju helistama, kuigi asja saaks

kasvatajaga lahendada,” lisab ta

ning soovitab vanematel lapse

kõnesid rahulikult võtta.

Lastelaagri kasvatajateks

ei tohi olla suvalised inimesed.

Kasvatajad peavad olema

läbinud koolituse ning teinud

eksami ehk peavad vastama

haridus- ja teadusministeeriumi

määruses kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele.

LL

Linnaleht reede, 12. mai 2006 B4

Enne reisile minekut oleks tark tegu varustada end rahvusvaheliselt

aktsepteeritud krediitkaardiga juhuks, kui sularaha reisil ära varastatakse.

Fotomontaaž

Enne reisipaketi ostu

uuri firma tausta

n TARBIJAKAITSEAMET

Reisi õnnestumiseks tuleks

teha suur eeltöö: mõelda läbi

ootused, otsida usaldusväärne

reisiettevõte ning otsustada,

kas soovitakse kõik väljasõiduga

seonduv (näiteks transport,

majutus ja kohapealsed

ekskursioonid) tellida ühest

reisiettevõttest või mitte. Enamasti

usaldatakse reisi planeerimine

reisifirmale ega tunta

üksikasjade vastu küllaldaselt

huvi. Esimene soovitus ongi,

et kunagi ei tasu otsustada ühe

firma kasuks enne, kui on end

kurssi viidud teiste samaväärseid

reise korraldavate ettevõtjate

hinnakirja ja tingimustega.

Reisi ja reisifirmat valides

tasuks arvestada ka tuttavate

kogemusi ning lugeda näiteks

internetifoorumitest teiste reisihuviliste

hinnanguid.

Kindlasti tuleks enne reisile

minekut välja selgitada võimalikud

riskid, näiteks muudatused,

hotelli mittevastavus ning

sihtpunktiga seotud plussid ja

miinused. Eduka reisi eelduseks

on avatud suhted reisikorraldajaga.

Sageli on puhkajad

reisis pettunud ka lihtsalt

seetõttu, et reisilt oodati palju

enamat. Selle põhjustab aga

just vähene reisieelne teave.

Lubadused tuleb

kirja panna

Selleks et reisimüüja lubatud

ekskursioonid ning majutustingimused

ka täidetaks, tuleb

kõik lubadused vormistada

kirjalikult. Kirja tuleb panna

näiteks reisi kirjeldus ja tingimused.

Kindlasti peab esimese

sissemakse sooritamisest

reisi lõpuni säilitama kõik tšekid,

piletid ning muud kulutusi

tõendavad paberid.

Reisikorraldaja peab pakettreisi

eest tasujale andma kirjaliku

dokumendi, kus on andmed

nii reisikorraldaja (nimi,

aadress, muud kontaktandmed

ja äriregistri registrikood)

kui ka pakettreisi kohta (hind,

tasumise viis, reisi algus- ja

lõppkuupäev, sihtkoht, reisiteekonna

kirjeldus, kasutatavate

sõiduvahendite liik, iseloomustus

ja kategooria, majutuse

liik, võimalik toitlustamiskava,

võimalikud passi, viisa ja

tervishoiunõuded).

Kehva reisi

kohta pretensioon

Kindlasti tuleb enne reisi

välja selgitada, mis juhtub siis,

kui reisi ajal tekivad probleemid.

Välja võiks uurida ka selle,

kuidas muresid saab lahendada

ning kelle poole tuleb reisil

olijatel pöörduda.

Kui reisihuviline ei jää reisi

kvaliteediga rahule, võib koju

naasnuna esitada reisi korraldanud

firmale pretensiooni.

Kirja tuleb panna see, millist

teenust ja millisest firmast telliti,

millised olid lepingutingimused

ja kas neist peeti kinni

ning millal ja mis puudusedprobleemid

tekkisid. Samuti

tuleks lisada omapoolne lahendus.

Lahendusena võib nõuda

näiteks raha tagasimaksmist

nende teenuste eest, mida reisil

ei pakutud, või muul viisil

kahju hüvitamist.

Kui reisikorraldaja ei lahenda

tarbija pretensiooni, võib

pöörduda tarbijakaitseametisse.

Kui aga reisil on tekitatud

tarbijale moraalset kahju, siis

selle hüvitamiseks võib pöörduda

kohtusse.

Kristina Vaksmaa,

tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike

suhete osakonna juhataja


Linnalehe lisaleht

12. mai 2006

Liigne mööbliga ilutsemine pole aias hea

n Aiamööbel peab vastama kasutajate

vajadustele ning harmoneeruma maja

stiiliga, aga ei tohiks olla nii silmatorkav,

et varjutab kogu ülejäänud aia ilu.

“Kui maja on korras ja stiilne ning ka

aed on hooldatud ja esinduslik, siis plastmööbel

sinna mitte kuidagi ei lähe,” nendib

aiakujundaja Irma Tungal.

Seetõttu võiks eelistada pigem puitu

või puidu-metalli kombinatsiooni. Plastmasstoolid

määrduvad kergesti, eriti valged,

ning päris puhtaks saada on neid

raske. “Määrdunud plasttoolil saab muidugi

istuda, aga see pole enam esteetiline.

Puitmööbliga seda probleemi pole, et

kui ta on juba vana, siis ta ei kutsu enam

istuma. Vastupidi – vana pink või laud

saab just väärika, arhailise ilme,” räägib

aiakujundaja. “Kui plastmööbel, siis võiks

see olla kas tumeroheline või tumesinine

või mingit muud tumedamat värvi, et see

vähemalt nii väga välja ei paistaks,” soovitab

ta. Muidugi on plastmööblil ka

omad eelised – see on kergesti teisaldatav

ja hinnalt odavam.

Linnaleht

kodu/aed

Kuidas kortermajade rõdud roheliseks muuta

Kõrgete korrusmajade vahel

kõndides on raske märkamata

jätta, kui vähe kasutust

leiavad rõdud. Enamasti

kuhjatakse sinna üleliigset

mööblit või remondijääke.

Samas on praktilise pesukuivatamise

kõrval võimalik

rõdule või ridaelamu terrassile

lihtsate vahenditega kujundada

imearmas aianurk,

kus raamatut lugeda ja kohvi

juua.

Korteris elamine ei tähenda

aiandushuvilise inimese jaoks sugugi

seda, et mängumaa ainult aknalaudadel

leiduva ruumiga piirduma

peaks. Tagasihoidliku suurusega

aia loomiseks piisab ka pisikesest

rõdust, kus on piisavalt valgust.

Leidliku ruumikasutusega

saab taimekasvatuseks mõeldud

ala mitmekordistada.

Kindlasti tuleb ära kasutada seinad.

Üks võimalus on kinnitada

seinale võre ja madalasse kasti kena

ronitaim istutada. Rohelised

väädid varjavad inetu pudenenud

krohviga seina ideaalselt ja on kenaks

raamiks aknale. Kui soovitakse

luua privaatsemat ruumi, võib

võre asetada hoopis rõdu servale,

et roheline sein seespool olevat

varjaks.

Huvitava tulemuse saab siis, kui

kinnitada seinale erinevale kõrgusele

konksud, kuhu lillepotte riputada.

Poelettidel leidub selleks

spetsiaalseid anumaid. Kui konkse

seina külge kruvida pole võimalik,

siis võib lillepotid ka vastu seina

toetuva võre külge kinnitada. Aednike

kõnekäänd ütleb: „Ühe ampli

ülesriputamine on hea, aga kolm

on veel parem”. Lilleamplite valik

paneb poodides pea ringi käima,

tuleb vaid meelepärane välja valida.

Selle asemel, et lakke hulganisti

kinnitusi kruvida, võib amplite

riputamiseks paigaldada hoopis

ühe pikema traadi või varda.

Taimede erinevatele tasapindadele

paigutamine näitab rõdu tegelikust

suuremana ja loob lopsaka

mulje. Nii võib nurka ehitada

väikese trepi, aga piisab ka sellest,

kui esimeste taimede taga asuvad

lilled telliskivi või tagurpidi pööratud

lillepoti abil kõrgemale tõsta.

Osavamad võivad valmis meisterdada

lillesamba või püramiidi. Selleks

tuleb võtta ringikujuliselt kinnitatud

metallvõrk, katta see seest

kilega ja täita mullaga. Taime istutamiseks

tuleb vaid kilesse ava lõigata.

Õitsevate taimede alt pole

hiljem konstruktsiooni nähagi.

Kasvata supirohelist

Täiesti tasuta saab rõdu haljastada

nii, kui tõsta õue olemasolevad

toalilled. Värske õhk teeb neile ainult

head! Siiski ei tohiks neid pikemaks

vihmaperioodiks või jahedateks

öödeks rõdule unustada.

Korrastatud rõdul on mõnus lõõgastuda: kohvi juua ja ajalehte

lugeda. Foto: Internet

Samamoodi võib rõdule tõsta oma

lemmiktugitooli ja väiksema kohvilaua

või kapikese. Ilmastikukindlam

on muidugi muretseda aiamööbel.

Hoolt nõudvate sorditaimede

rõdule kuhjamise asemel võib rõdu

kujundamisele läheneda praktilisemast

küljest. Näiteks näevad

väga dekoratiivsed välja punaste

Praktilisi nippe:

või kollaste viljadega tomatitaimed.

Väga mõnus on otse potist

võtta värsket sibulat ja salatilehti.

Miks mitte kasvatada oma tarbeks

ka pisut kurki või hernest? Pisikese

rõdu-aiamaa juures on garanteeritud,

et taimi ei tule rikkuma

teod ega tüütud putukad. Siiski tuleks

arvestada, et ka selline aiamaa

vajab kastmist. Triin Kalter

1. Joonista plaan – selgita välja, kui palju saab kasutada põrandapinda,

kas midagi saab riputada seintele? Püüa ette kujutada, kuidas näeb kujundus

välja toast ja tänavalt vaadatuna. Eelistad rohelust või kirevaid

lilli? Arvesta rõdu kandevõimega, eelista kergemaid materjale raskematele.

2. Kasuta ruumi maksimaalselt, väiksel pinnal loeb iga sentimeeter.

Taimede erinevatele tasapindadele paigutamine jätab rõdust suurema

mulje.

3. Arvesta taimede kasvutingimustega. Kas rõdu on varjuline või pideva

päiksepaiste käes? Kas see on avatud vihmale ja tuulele?

4. Enne taimede kokkuostmist mõtle välja aianurga stiil. Kõrvuti võib

panna samatooniliste õitega lilli või just võimalikult kirevaid. Võib ka

kasutada ainult ühe liigi erinevaid sorte. Kujundusest ühe osa moodustavad

lillepotid: savist, puust või metallist. Rõdule võib tõsta ka lemmiktooli

ja pisema kohvilaua või lustaka aiapäkapiku.

5. Kujutle aianurka ette erinevatel aastaaegadel. Varasuviste lillede

kõrval võiksid olla ka hilisemad, miks mitte pista potti ka mõni väiksem

igihaljas puuke.

6. Mõtle, millisel kellaaial aianurgas viibid. Kui käid päeval tööl, siis õhtuseks

rõdulistumiseks võib paigaldada valgustuse.

7. Silmade kõrval ära unusta ka teisi meeleelundeid. Lõõgastav on kuulata

kõrgemate taimede sahisemist tuules ja nuusutada lemmiklille

lõhna.

8. Mõtle kastmisele. Kui lillekast paikneb rõdu serval, siis piisab talle

vihmast. Seinapoolseteni aga vihm ei ulatu.

9. Ära unusta, et taimede kõrval vajavad ruumi ka tööriistad. Kuskile

peab mahutama mullakoti, väetise ja kastekannu.


KODU/AED

Linnaleht reede, 12. mai 2006 A 12

Hekk pakub silmailu ja varjab möödujate pilke

Hoolitsetud hekk on silmailuks

nii koduaias, suvilas kui

ka lähedase hauaplatsi ääres.

Sellest, mida istiku valikul

silmas pidada ja kuidas

tagada selle kasvama minek,

rääkis Tartu Linnalehele Tartu

Puukooli direktor Alvar

Peterson.

Paljasjuurset lehtpuuhekki ongi

Petersoni sõnul praegu viimane

aeg istutada, sest taim peaks mulda

saama enne aktiivse kasvuperioodi

algust – enne kui lehed küljes.

Okaspuuhekiga on pisut rohkem

aega, kuid sellegagi peaks

ühele poole saama enne jaanipäeva.

Konteinerites müüdavad istikud

nii tundlikud pole ja neid võib

ka hiljem istutada.

Hekk õunapuust

Sobiva liigi valimisel peab arvestama

nii soovitud tulemuse kui

ka reaalsete võimaluste ja oskustega.

Kõigepealt peab endale selgeks

tegema, kas piisab põlvepikkusest

hekist või peaks see olema niivõrd

kõrge, et aeda ka möödakäijate

pilkude eest varjata. Mõni sort võib

koguni mitmekümne meetri kõrguseks

sirguda. „Tegelikult liigid

oskajale aednikule piire ei sea: heki

võib teha nii õuna- kui ploomipuudest

või hoopis harilikust männist,”

rääkis Peterson. Soovitud tulemuse

saamiseks tuleb kannatlik

olla ja vaeva näha. „Kui inimesed

tulevad küsima vähenõudlikku ja

vastupidavat hekitaime, mis imekiiresti

2-meetriseks kasvaks, oleks

neil kindlam plank paigaldada ja

see roheliseks värvida,” sõnas puukooli

direktor naljaga pooleks.

Tartu Puukooli direktori Alvar Petersoni selja taga kõrgub hariliku elupuu hekk, esiplaanil on harilik sirel ja mõned raagus tömbilehise

viirpuu oksad. Foto: Triin Kalter

Järgmisena peaks üle vaatama

koha, kuhu hekki istutada plaanitakse.

Eestile iseloomulikku savist

pinnast vastupidavamad liigid ei

pelga. Kindlasti ei tohiks maapind

liiga niiske olla, võimalusel tuleks

tagada liigvee äravool. Teine variant

on istutada hekk mullast kuhjatud

valli peale. Ka ei saa hekki istutada

otse liivaluitele, enne peaks

kaevama kraavi ja täitma selle toitainerikkama

mullaga.

Millist liiki aga valida? Alvar Petersoni

arvates võiks inimestel lisaks

oma ihujuuksurile või hambaarstile

olla ka ihuaednik, kelle

käest usaldusväärset nõu küsida.

Ka erialaste raamatute lugemine ei

jookse mööda külgi alla. „Äri on

karm ja ostjale räägitakse mida tahes,”

soovitas puukooli direktor

müüjate juttu väga kriitiliselt suhtuda.

Paljud istikuid tuuakse sisse

Hollandist ja Poolast, kus on teised

kliimatingimused. Sealsed taimed

ei pruugi Eestimaa ilmastikuga kohaneda.

See aga ei tähenda, et eksootilisemate

liikidega katsetada

ei või. On ju teada, et Tallinnas

kasvab väga edukalt hõlmikpuu ja

Lõuna-Eestist võib leida 14 meetri

kõrguseks sirgunud magnoolia.

Hea õnne korral ja tubli tööga võib

heki teha ka aprikoosipuust.

Kui aga hekiga tegelemiseks aega

ja teadmisi napib, võiks vastupidavamaid

liike käia vaatamas näiteks

vanades mõisaaedades või talukohtades.

Teinekord on majast

vaevu vundament alles, aga sirelivõi

kibuvitsahekk õitseb täies hiilguses.

Vanaema aiast on tuttavad

magesõstar, harilik ebajasmiin ja

läätspuu. Ära ei tasu põlata ka paljukasutatud

viirpuud ja läikivat

tuhkpuud. Vähem on levinud

kontpuu, põõsasmaran ja jaapani

enelas oma sordirohkuses. Okaspuudest

on vähenõudlikumad paljude

sortidega elupuu ja kuusk.

Ostma minnes on elementaarne

kontrollida, kas taim on ikka elujõuline.

Kui on silmaga näha, et

juur on kuivanud ja küljesolevad

lehed närtsinud, siis tuleks istik

sinnapaika jätta. Et näha, kas oks

pole kuivanud, võib raagus taime

koort mündiga veidi kratsida, koore

all peaks olema roheline kiht.

Võiks arvestada, et keskmiselt istutatakse

kolm taime meetrile.

Kasta korralikult

Istutama asudes tuleks jälgida,

et taime juurte pikkus oleks põõsa

kõrgusega vastavuses. Mullapalliga

maha pandavate istikute puhul

tuleks veenduda, et juured ikka allapoole

kasvama hakkaksid. Selleks

võib altpoolt mulda veidi maha

raputada või lausa noaga jupi

maha lõigata. Kuna maapind vajub,

võiks istiku tüve mõni sentimeeter

sügavamale panna. Et taim

kasvama läheks, tuleb muld istiku

ümber kõvasti kinni tallata ja korralikult

kasta. Ka põua ajal ei tohiks

heki kastmist väheoluliseks

pidada.

Suurim viga on lasta hekil soovitud

kõrguseni kasvada ja alles siis

piirama hakata, sest nii on roheline

ainult ülemine pool ja heki alumisse

ossa jäävad inetud rootsud.

Esimese pügamise võiks ette võtta

kohe pärast istutamist. Keskmine

istik on pool meetrit pikk ja sellest

võib julgelt poole maha lõigata.

„See näeb alguses jube välja, aga

hekk saab tihedam,” selgitas Peterson.

Harjumuspärase kandilise kuju

asemel võiks heki lõigata hoopis

koonusekujuliseks, et alumiseks

oksad rohkem päikest näeksid.

Kolm-neli pügamiskorda ühel kasvuperioodil

on heki normis hoidmiseks

täiesti piisav.

Triin Kalter


A 13 reede, 12. mai 2006 Linnaleht

KODU/KINNISVARA

Müüa 1-toal korter. Annelinn,

Kaunase pst, 34 m 2 , 5/3, WC

ja vannituba eraldi, vajab sanremonti.

Hind: 569 000 kr.

744 1684, 512 7392

aivo@haaberstimaja.ee

Müüa maja. Jõgevamaa, Tabivere

vald, Tabivere, kogup. 68 m 2 ,

krunt 7800 m 2 , palkmaja, uus katus,

aknad vahetatud, saun. Hind:

445 000 kr. 744 1684, 512 7392

aivo@haaberstimaja.ee

Müüa maja. Tartu, Tammelinn,

kogupind 253 m 2 , krunt 563 m 2 ,

2 korrust, 5 tuba, rõdu,

keskküte, kamin, mööbel.

Hind: 2 700 000 kr. 744 1684,

554 4005 mati@haaberstimaja.ee

Müüa 3-toal korter. Tartu,

Tähtvere, Tammsaare tn,

65 m 2 , 5/2, parkett, pakettaknad,

rõdu. Hind: 975 000

kr. 744 1684, 554 4005

mati@haaberstimaja.ee

Müüa 3-toal korter. Võrumaa,

Võru, Kerutzwaldi tn,

54 m 2 , 2/2, vajab san-remonti,

ahjuküte, järv 150 m.

Hind: 190 000 kr. 503 5599

kylli@haaberstimaja.ee

Müüa maja. Tartumaa, Ülenurme

vald, Tõrvandi, kogup. 295

m 2 , krunt 1836 m 2 , e/a 2005,

saun. Hind: 2 300 000 kr.

744 1684, 512 7392

aivo@haaberstimaja.ee

Müüa 3-toal korter. Tartu,

Ropka, Jalaka tn, 58 m 2 , 5/3,

san-remont tehtud, parkett,

pakettaknad. Hind: 945 000 kr.

744 1684, 512 7392

aivo@haaberstimaja.ee

Müüa 2-toal korter. Tartu, Vasara

tn, 46 m 2 , 5/4, renoveeritud,

avatud köök, toad eraldi, mbl võimalus,

WC ja vannituba eraldi.

Hind: 795 000 kr. 744 1684,

554 4005 mati@haaberstimaja.ee

Müüa 4-toal korter. Tartumaa,

Haaslava vald, Roiu,

82 m 2 , san-remont tehtud,

rõdu, toad eraldi, parkett.

Hind: 799 000 kr. 503 5599

kylli@haaberstimaja.ee

Müüa korter. Tartu, Eha tn,

23 m 2 , 2/1, ahjuküte, puumaja,

parkimis võimalus

hoovis. Hind: 399 000 kr.

744 1684, 503 5599

kylli@haaberstimaja.ee

Müüa 1-toal korter Purde tn, III korrusel,

29 m 2 . Korter on kap-remonditud,

uued aknad ja uksed, laminaatparkett,

koos köögimööbliga. Hind 650 000 kr.

Tel 506 6173 Mart Metsnõmm

Müüa heas korras ja hooldatud aiaga

elamu Ülenurme tn. Elamu kogupind 211

m 2 , 2 kööki, 4 tuba, saun, garaaþ, täiskelder.

Kinnistu 761 m 2 . Hind 2 600 000 kr.

Tel 502 9505 Erki Räni

Müüa 3-toal eriprojektiga korter Aardla

tn lõpus, III k, 66 m 2 . Rõdu, keskmises

heakorras, majal avar kõrghaljastatud

krunt. Hind 1 200 000 kr.

Tel 502 9505 Erki Räni

Müüa 2-toal korter Peetri tn,

II k, 48 m 2 . Telliskivimaja, väga soe ja

hubane korter. Remonditud,

2 uut akent, uued siseuksed,

torustik, el-süsteem ja san-tehnika.

Hind 875 500 kr.

Tel 506 6173 Mart Metsnõmm

Müüa 2-toal korter Lääne tn,

I/V korrusel, 45 m 2 . Korter vajab

san-remonti. Majal uus katus,

vee- ja kanal-torustik vahetatud,

trepikojal metalluksed.

Hind 640 000 kr.

Tel 508 6185 Peeter Lääne

Müüa kena majake Jõgevamaal Saare

vallas. Korralik palkmaja üldpinnaga

70 m 2 , 3 tuba. Kinnistu 1438 m 2 .

Hind 165 000 Tel 502 9505 Erki Räni

Müüa kasemetsaga kinnistu Lemmatsi

külas, piirneb ojaga. Kõrge ja

kuiv koht, üks nurk külgneb kruusateega,

sobib elamukrundiks.

Suurus 1,73 ha. Hind 950 000 kr.

Tel 506 6173 Mart Metsnõmm

Müüa 1-toal korter Kesk tn, II k, 22 m 2 . Remonditud,

oma duðiruum, korralik pliit-ahi,

sisse jääb pesumasin. Kohe vaba! Hind

480 000 kr. Tel 508 6185 Peeter Lääne

Müüa maja Ülenurme alevikus kogupinnaga

270 m 2 , 4 tuba, 2 garaaþi,

saun. Ahi-/tahkeküte, tööstusvool,

pakettaknad. Kinnistu 1000 m 2 .

Hind 2 500 000 kr.

Tel 502 9505 Erki Räni

KINNISVARA HINDAMINE

ERAVARA hindamisakte

aktsepteerivad kõik pangad

ja krediidiasutused.

Hindaja: Heilin Reimand,

tel 5113 931, 7427 730,

heilin@eravara.ee


KODU/KINNISVARA

Linnaleht reede, 12. mai 2006 A 14

2-toal mug korter Põhja pst

(üp 47 m 2 , toad eraldi,

san-remonti vajav).

Hind 720 000 kr.

Tel 529 1441 Raissa Romanovitð

2-toal mug korter Anne tn (üp

43 m 2 , III k, gaasipliit, toad eraldi,

rõdu, san-remonti vajav).

Hind 800 000 kr.

Tel 529 1441 Raissa Romanovitð

3-toal mug heas korras korter

Mõisavahe tn (üp 65 m 2 ,

V k, toad eraldi, rõdu).

Hind 950 000 kr. Kiire!

Tel 508 1039 Eve Avi

Eramu Kriimanis Tartumaal

(üp 130 m 2 , 6 tuba, ahiküte, kinnistu

1027 m 2 , Tartust 20 km).

Hind 1 330 000 kr.

Tel 528 6175 Christel Blaubrük

Renoveerimisjärgus maja

Laeva vallas Väänikvere külas

(kinnistu 1,6 ha, puurkaev).

Hind 650 000 kr.

Tel 529 1441 Raissa Romanovitð

1-toal ahik korter Kuu tn

(üp 33 m 2 , II k,

pesemisvõimalus olemas).

Hind 575 000 kr.

Tel 508 1039 Eve Avi

1-toal remonditud korter

Karlovas Kesk tn (üp 33,6 m 2 ,

II k, duðinurk, elektripliit).

Hind 540 000 kr.

Tel 506 4094 Nelli Popova

2-toal mug korter Kalda tee

18 (üp 46,1 m 2 , toad eraldi,

gaasipliit, san-remonti vajav).

Hind 750 000 kr.

Tel 528 6175 Christel Blaubrük

3-toal mug korter Nõva tn

(üp 64,5 m 2 , V k, toad eraldi,

köögimööbel).

Hind 1 035 000 kr.

Tel 508 1039 Eve Avi

3-toal mug korter Ropka tn

(üp 66 m 2 , rõdu, V k,

toad eraldi, heas korras).

Hind 1 150 000 kr.

Tel 528 6175 Christel Blaubrük

Eramu Tammelinnas (üp

152,9 m 2 , 5 tuba, kinnistu

877 m 2 , renoveeritud).

Hind 3 600 000 kr.

Tel 508 1039 Eve Avi

Maja Puurmani alevikus

Pikknurme jõe kaldal (kinnistu

1 ha, saun, garaaþ, 5 tuba).

Hind 325 000 kr.

Tel 529 1441 Raissa Romanovitð

4-toal mug korter Tõrvandis,

I korrus, köögimööbel, kaasaegselt

renoveeritud, 72,3 m 2 ,

madalad kommunaalmaksud,

puitpakettaknad, laudpõrand.

Tel 5554 4586

Maja Kõrvekülas, üp 80

m 2 , 3 tuba, pakettaknad,

ahjuküte, kinnistu suurus

4065 m 2 , ühendus Tartu

linnaga väga hea.

Tel 508 3406 Anne Heinlo

2-toal korter Tartus

Ilmatsalu tn, 40,5 m 2 ,

uus el-süsteem,

kaabel-TV, II korrus.

Tel 5554 4586

Aleksander Sipria

4-toal mug korter

Tartus Kaunase pst,

üp 77,7 m 2 , 2 rõdu,

heas korras, I korrus.

Tel 50 83 406

www.arcovara.ee

Privaatne maakodu Põlvamaal,

26 km Tartust,

heas korras, saun (uusehitis),

850 000 kr.

Tel 508 3406 Anne Heinlo

1-toal mug korter Jaama

tn, V korrus, 30,3

m 2 , rõdu, aknad vahetatud.

Tel 513 3297

Kai Muiste

Ridaelamuboks

Uus-Ihastes, üp 250 m 2 ,

3-korruseline, 4 tuba.

Tel 513 3297

Kai Muiste

3-toal mug korter uues

korterelamus Ülenurme

alevikus, gaasiküte,

I korrus, 66, 5 m 2 .

Tel 513 3297 Kai Muiste

Müüa 1-toal korter: Tartumaa,

Tõrvandi, Ringtee tn,

28 m 2 , 1/4, WC ja vannituba

eraldi, lükandustega seinakapp,

heas korras.

Hind: 575 000 kr,

tel 501 2630 joel@markee.ee

Müüa 2-toal korter: Tartu,

Turu tn, 41 m 2 , 1/5, WC ja vannituba

koos, pakettaknad, üks

tuba läbikäidav, Zeppelini

vastas. Hind: 820 000 kr,

tel 501 2630 joel@markee.ee

Müüa 2-toal korter: Tartu,

Tammsaare tn, 49 m 2 , 4/5,

renoveerimisjärgus, pakettaknad,

uus el-juhtmestik, boiler,

pesumasin, el-pliit,

rõdu. Hind: 795 000 kr,

tel 501 2630 joel@markee.ee

Müüa 3-toal korter: Tartu,

Tammsaare tn, 64,9 m 2 , 5/5,

parkett, rõdu läbi kahe toa,

WC ja duðinurk eraldi, boiler,

üks tuba läbikäidav, heas

korras. Hind: 990 000 kr,

tel 501 2630 joel@markee.ee

Müüa 3-toal korter: Tartu, Jalaka

tn, 60 m 2 , 5/5, pakettaknad,

uus katus, toad eraldi,

uus san-tehnika, rõdu, heas

korras. Hind: 970 000 kr.

tel 501 2630 joel@markee.ee

Müüa maja: Elva, Käo tee,

ehit. 2005. a. krunt 2000 m 2 ,

2 korrust, II korrus välja ehitamata,

elamispind 78 m 2 ,

puitpakettaknad, köögimööbel,

Waterfordi kaminaga

keskküte. Hind: 1 420 000 kr,

tel 501 2630 joel@markee.ee

Müüa majakarp: Elva, Ploomi

tn, krunt 1700 m 2 , ü-p 200

m 2 , 5 tuba, maaküte, puitkarkassmaja,

silikaltsiitvooder,

liitumised (el, vesi ja kan) olemas.

Hind: 2 030 000 kr,

tel 501 2630 joel@markee.ee

Müüa maja: Elva, Tööstuse

tn, krunt 674 m 2 , ü-p 150 m 2 ,

2 korrust, puitkarkass-kivimaja,

ahjuküte, renoveeritud

köögimööbel, fassaadimaterjal

kaasa. Hind: 1 590 000 kr,

tel 501 2630 joel@markee.ee

Müüa 1-toaline korter Tartus

Annelinnas Jaama 183, 33

m 2 , 3/9, rõdu, WC ja vannituba

eraldi. Info tel 510 3816,

tiiu@markee.ee

Hind 665 000.-

Müüa 2-toaline korter Tartus

Mõisavahe 19, 46 m 2 , 5/5, vajab

san-remonti, parkett, uus

turvauks, pakettaknad.

Info tel. 510 3816, tiiu@markee.ee

Hind 735 000.-

Müüa 2-toaline korter Tartus

Kaunase pst. 37, 46 m 2 , 3/5,

vajab san-remonti.

Info tel. 510 3816,

tiiu@markee.ee Hind 775 000.-

Müüa 2-toaline eksklusiivkorter

Tartus Jakobi tn, 62 m 2 ,

eraldi sissekäiguga ja oma

parkimiskohaga hoovis.

Info tel. 510 3816,

tiiu@markee.ee Hind 1 650 000.-

Müüa 3-toaline korter Tartus

Aardla 130, 70 m 2 , 3/5,renoveeritud,

WC ja vanniuba

koos ning sisse jääb vannitoa

mööbel, rõdu. Info 5103816,

tiiu@markee.ee

Hind 1 195 000.-

Müüa 3-toaline korter Tartumaal

Ilmatsalus Aasa tn. 50,

m 2 , 3/5. Korter avatud köögiga

ja renoveeritud. Info

tel. 510 3816, tiiu@markee.ee

Hind 765 000.-

Müüa 3-toaline korter Tartus

Aiandi teel, 5/5, heas korras,

rõdu, sisse jääb köögimööbel.

Info tel. 510 3816,

tiiu@markee.ee Hind 1100 000.-

Müüa 4-toaline korter. Tartus

Jaama 179, 78 m 2 , 1/9,WC

ja vannituba eraldi, kaks rõdu,

vajab san-remonti.

Info tel. 510 3816,

tiiu@markee.ee Hind 1065 000.-

Müüa majaosa Tartus Riia tn.

126. Müügis maja alumine

korrus, 63 m 2 , krunt 1360 m 2 ,

renoveeritud, oma sissekäik,

garaaþ, suur kelder, saun.

Info tel 510 3816,

tiiu@markee.ee

Hind 1 535 000.-

Müüa maamaja või vahetada

Tartus 3-toalise korteri vastu.

Korralik silikaatmaja kolme

toa ja suure köögiga, võimalus

ehitada ärklikorrusele

toad, kanalisatsioon on olemas.

Saun, tiik, noorvilja- ja

marjapuuaed, kinnistu 1,1 ha.

Info tel. 5198 8013,

maire@markee.ee

Müüa kahest ühetoalisest

korterist kokku ehitatud kahetoaline

ahiküttega renoveeritud

korter, kahel korrusel,

eraldi sissekäiguga, üldpind

70 m 2 , elamispind 58 m 2 .

Oma maalapp, kesklinna

15 min. tee.

Info tel. 5198 8013,

maire@markee.ee

Müüa Saadjärvest 1 km kaugusel

korralik maja või vahetada

Tartus 2- või 3-toalise

korteri vastu - komp., krunt

üle 3000 m 2 , kõrghaljastus,

suured avarad toad, keskusesse

umbes 800 m,

Info tel. 5198 8013,

maire@markee.ee

Müüa Saadjärvest 1 km kaugusel,

krunt 2854 m 2 , krundil

olemas kommunikatsioonid.

Info tel. 5198 8013,

maire@markee.ee


A 15 reede, 12. mai 2006 Linnaleht

KODU/KINNISVARA

Anne 61. Keskk, 3/9, 33,7 m 2 . Korter

vajab san-remonti, toad eraldi, papppõrandad,

koridoris ja köögis linoleum.

Tugev ühistu! Hind 750 000.-

Tingi! Tühi! Tel 740 4191, 527 4186

Jelena Smertina

korterisse, soovi korral ka elutoa

mööbel ning pehme mööbel. Parkimine

maja ees, olemas keldriboks.

Hind 950 000.- Tel 740 4191,

5333 9859 Hele-Mai Hindrikson

Uus tn 1. Keskk, 5/2, 33,4 m 2 . Üldseisukord

on remonti vajav. Korter

paikneb maja keskel. Korteri eeliseks

on väga hea asukoht - kesklinna läheduses!

Majas korralik ühistu, parkimine

maja ees. Hind 600 000.-

Tel 740 4191, 5342 8446

Marge Saaremets

Rahu tn 15. Keskk, korter asub I

korrusel (soklikorrusel), 33,7 m 2 .

Korteri juurde kuulub panipaik. Pakettaknad,

WC ja duðiruum koos,

soe vesi boileriga. Seinad värvitud,

põrandal linoleum. Väga soe korter.

Hind 525 000.- Tel 740 4191,

5342 8446 Marge Saaremets

Linda tn. Ahik, 2/2, 24,7 m 2 . Korter

asub puumajas. San-remonti vajav.

WC koridoris. Majas ühistu,

suur hoov, kuur, kelder.

Hind 465 000.- Tel 740 4191,

5342 8446 Marge Saaremets

Kalda tee 38. Keskk, 5/5, 34 m 2 .

Hind 675 000.- Tel 740 4191,

5333 9859 Hele-Mai Hindrikson

Võru tn. 70. Ahik, 2/2, 43,7 m 2 .

Korteri vajab remonti, tühi, võimalik

osta ka kõrvalkorter, suur hoov,

aed, kesklinna lähedal! Hind

720 000.- Tingi! Tel 740 4191,

527 4186 Jelena Smertina

Narva mnt. Keskk, 1/2, 73,7 m 2 . Korteris

tehtud kap-remont, uued aknad,

tubades laminaatparkett, toad

eraldi, täispuidust köögimööbel, WC

ja vannituba koos (mullivann, mööbel).

Hind 1 550 000.- Tel 740 4191,

527 4186 Jelena Smertina

Võru tn. 70. Ahik, 1/2, 43,7 m 2 .

Kesklinna lähedal maitsekalt sisustatud

ja renoveeritud korter!

Mööbel, integreeritud tehnika,

stiilne kamin. Suur hoov, aed. Hind

1 050 000.- Tel 740 4191, 527 4186

Jelena Smertina

Tartu kesklinnas. Keskk, 4/4, 50

m 2 . Renoveeritud, avatud köök,

pakettaknad, puidust uksed, laminaatparkett.

Akendest avaneb ilus

vaade linnale. Parkimine hoovis,

ning õuepeal lastele mänguplats.

Hind 1 240 000.- Tel 740 4191,

5333 9859 Hele-Mai Hindrikson

Nõva tn. 4. Keskk, 5/3, 65,7 m 2 . Väga

hea asukohaga korter, kesklinna

lähedal. Korter vajab san-remonti,

tingi! Hind 1 200 000.- Tel 740 4191,

527 4186 Jelena Smertina

Kaks 3-toal kamina ja elektriküttega

korterit Ilmatsalus, Järve teel.

2/1, 52 m 2 . Renoveeritud, uued uksed,

aknad, san-tehnika. Korteritel

on avatud köök, duðiruum, saun,

põrandal laminaatparkett, seintel

seineks. Maja asub ilusas pargis,

vaikne piirkond, järveni 100 m.

Tartusse 7km. Hind 975 000.- ja

925 000.- Tel 740 4191, 5333 9859

Hele-Mai Hindrikson

Ropka tn. Keskk, 5/2, 75,9 m 2 . Korter

on väga heas seisukorras, läbi maja,

kahe rõduga. Vahetatud on kõik aknad,

siseuksed, kahekordne välisuks.

Korteri hind sisaldab köögimööblit.

Majas tegutseb korralik ühistu. Parkimine

hea. Vabaneb augusti alguses!

Hind 1 470 000.- Tel 740 4191,

5342 8446 Marge Saaremets

Kaunase pst 82. Keskk, 9/4, 77,7 m 2 .

Korter normaalses seisukorras. Avatud

planeeringuga esik ja elutuba,

köök, 3 tuba, WC, vannituba ja 2 rõdu.

Üks tuba on läbikäidav. Korter

paikneb läbi maja. San-tehnika on

osaliselt vahetatud. Vahetatud on siseuksed

ja elektrijuhtmestik. Hind

1 100 000.- Tel 740 4191, 5342 8446

Marge Saaremets

Annelinnas. El-küttega, 3/5, 73 m 2 , renoveeritud.

Hind 1 095 000.-Tel 740 4191,

5333 9859 Hele-Mai Hindrikson

Aasa elamurajoonis Kellukese 3. Kinnistu

938 m 2 , elamispind 95 m 2 , üldpind

164,5 m 2 . Praegu käsil sarikate

paigaldus. Majas neli tuba, köök-söögituba,

saun ja suur sauna eesruum.

Elutuppa planeeritud kamin. Lisaks

veel abiruum ja eraldiseisev kütteruum.

Olemas ka auto varjualune.

Hinna sees vee-, kanalisatsiooni- ja

gaasiliitumised. Maja küttesüsteem

lahendatud vesipõrandaküttega, kütab

gaasikatel. Maja valmimisaeg: kevad

2006. a. Haljastus ja piirdeaed ei

sisaldu hinnas. Hind 2 150 000.- Tel

740 4191, 5342 8446 Marge Saaremets

Tabiveres Kalda tn. Renoveeritud

2-kordne puitmaja. Uus laudvooder,

plekk-katus, plastpakettaknad.

Kaasaegne siseviimistlus. Kinnistu

3165 m 2 . Maja üp ca 200 m 2 . Soe

vesi boileriga. Majas ahiküte. Eraldi

hoonena saun–garaaþ ja kuur.

Sobib ka kahele perele!

Hind 1 960 000.- Tel 740 4191,

5342 8446 Marge Saaremets

Majaosa Veeriku linnaosas Varju

tn. Krunt 355 m 2 , 2/2, 33 m 2 . Sanremont

tehtud, kaminaküte.

Hind 830 000.-

Tel 740 4191, 5333 9859

Hele-Mai Hindrikson

Tartumaa, Rõhu ridaelamuboks. 91,4

m 2 , 5 tuba, köök, I korrusel 2 tuba, veranda,

WC. II korrusel 3 tuba, rõdu,

WC ja duðiruum. Keldris katlaruum,

saun. Hind 1 100 000.- Tel 740 4191,

527 4186 Jelena Smertina

Külitsel palkmaja. Kinnistu 1200

m 2 . Maja üldpind 120 m 2 . Elamu on

pooleliolev, majakarp püsti pandud,

ning paigaldatud plekk-katus.

Plaani järgi esimesel korrusel esik,

köök, elutuba ning maja teisel korrusel

kaks tuba. Elektriliitumine

tehtud, oma settekaev, vesi oma

kaevust. Tartu linna piirist 8,5 km.

Hind 850 000.- Tel 740 4191,

527 4186 Jelena Smertina

Mõisavahe tn. 14. Keskk, 5/5, 49,7

m 2 . Korter renoveeritud, tubades

laminaatparkett, uued aknad. Korteri

seinte viimistluseks kasutatud

tapeeti, seineksit ning seinapaneele.

WC ja vannituba eraldi, uus

san-tehnika, vahetatud torustik.

Köögis uus mööbel, mis jääb korterisse.

Saab kiiresti tühjaks!

Hind 905 000.- Tel 740 4191,

527 4186 Jelena Smertina

Anne 92. Keskk, 3/9, 48,7 m 2 . Korteris

tehtud kap-remont, uued aknad,

tubades kilpparkett, uus köögimööbel,

kinnine rõdu. Tingi!

Hind 850 000.- Tel 740 4191,

527 4186 Jelena Smertina

Väike-Kaar 43. Keskk, 4/5, 33,7

m 2 . Korter vajab san-remonti, toad

eraldi, papp-põrandad, koridoris ja

köögis linoleum. Korterisse võimalik

ehitada duðinurk. Hind

450 000.- Tel 740 4191, 527 4186

Jelena Smertina

Vasara tn. Keskk, 3/5, 32 m 2 . Hind

555 000.- NB! Kiire. Tel 740 4191,

5333 9859 Hele-Mai Hindrikson

Ropka tn. Keskk, 5/4, 62,4 m 2 . Korter

heas korras. Toad eraldi. Kolmekordsed

selektiivklaasiga aknad, elutoas

suur põrandani aken. Köök eraldi, hinna

sees köögimööbel ja tehnika ja kõikide

tubade rulood. WC ja vannituba

eraldi, plaaditud, uus san-tehnika.

Hind 1 290 000.- Tel 740 4191,

5342 8446 Marge Saaremets

Aleksandri tn. Keskk, 5/2, 80 m 2 .

Eksklusiivne korter Tartu kesklinnas!

Kahest korterist kokku ehitatud

ja teostatud täielik kap-remont.

Korteris on kaks WC-d, vann

ja duðiruum. Välisuks ja siseuksed

täispuidust, osadel vitraaþ. Korteri

hind sisaldab mööblit (v.a magamistuba

ja elutoa pehmet mööblit),

valgusteid. Korteri juurde kuulub

ka keldris olev saun.

Hind 1 750 000.- Tel 740 4191,

5342 8446 Marge Saaremets

Lääne tn. 3. Keskk, 5/4, 65,7 m 2 . Väga

hea asukohaga korter, kesklinna

lähedal. Korteris tehtud san-remont.

Hind 930 000.- Tel 740 4191,

527 4186 Jelena Smertina

Sõpruse pst. 21. Keskk, 9/9, 66,7 m 2 .

Väga hea asukohaga korter, suurepärase

vaatega tervele linnale. Korteris

tehtud san-remont. Seinad

krohvitud sirgeks, koridoris värvitud

seineks, tubades ja köögis seintel

tapeet, köögimööbel jääb sisse.

Hind 1 125 000.- Tel 740 4191,

527 4186 Jelena Smertina

Ropka linnaosas Jalaka tn. Keskk,

5/5, 60 m 2 . Renoveeritud, krt. läbi

maja, toad eraldi, WC ja vannituba

eraldi, rõdu, ilus vaade.

Hind 945 000.- Kiire! 740 4191,

5333 9859 Hele-Mai Hindrikson

Annelinnas Kaunase pst. 7. Keskk,

5/5, 65 m 2 . Korralik korter, asub

maja keskel ning aknad avanevad

mõlemale poole maja. Seintel on

tapeet, tubades põrandal vaipkate,

köögis ja koridoris linoleum. Vannituba

ja WC plaaditud. Köögimööbel

koos gaasipliidi ja külmkapiga jääb

Elva Lähedal. Kinnistu 1122 m 2 . Maja

üp 127 m 2 . Lintvundamendil, väikeblokkidest,

eterniitkatusega maja.

Täiskeldriga. I korrusel köök, elutuba,

magamistuba, garaaþ, saun ja kaminasaal.

II korrusel magamistuba ja

suur trepihall. Laudpõrandad, seinad

viimistletud kämpinglauaga, puitaknad.

Heas Korras! Kinnistu korralikult

haljastatud, piiratud aiaga. Piirneb tiigiga.

Sobib aastaringseks elamiseks.

Hind 1 630 000.- Tel 740 4191,

5342 8446 Marge Saaremets

Aasa elamurajoonis Kellukese põik 6.

Kinnistu 937 m 2 , elamispind 99,2 m 2 ,

üldpind 147,7 m 2 . Majas neli tuba,

köök-söögituba, saun ja suur sauna

eesruum. Elutuppa planeeritud kamin.

Lisaks veel abiruum ja eraldiseisev

kütteruum. Hinna sees vee-, kanalisatsiooni-

ja gaasiliitumised. Maja

küttesüsteem lahendatud vesipõrandaküttega,

kütab gaasikatel.

Haljastus ja piirdeaed ei sisaldu

hinnas. Maja paeaegu valmis.

Hind 2 100 000.- Tel 740 4191,

5342 8446 Marge Saaremets

Ülenurme vallas Soinaste külas. Kinnistu

2200 m 2 , elamispind 250 m 2 . Tartust

2 km kaugusel kiiresti arenevas

uuselamurajoonis. Maja valmis! Haljastus

tehtud, lokaalne kanalisatsioon

(võimalik liituda vee- ja kanalisatsioonitrassiga).

Esimese korruse tubades

seinad krohvitud ja värvitud, teisel korrusel

lõpetatakse viimistlus lähiajal. Teisel

korrusel asub avar trepihall, kaks

suurt rõduga magamistuba ja üks

väiksem magamistuba ning vannituba.

Hind 2800 000.- Tel 740 4191, 527

4186 Jelena Smertina

Vana-Ihastes. Kinnistu 1022 m 2 , maja

üp. Ca 150 m 2 . Suvilast ümberehitatud

majaks. Väga ilusas kohas -

Emajõe ääres! Uus plekk-katus, laudvooder,

pakettaknad, elektrijuhtmestik.

Majas 5 tuba, kaks kööki, 2 WC,

vannituba ja garaaþ. Maja on ahiküttega,

kokku 3 ahju. Vesi ja kanalisatsioon

on lokaalsed, tsentraalne vesi

tänaval olemas, võimalik liituda.

Hind 2 390 000.- Tel 740 4191,

5342 8446 Marge Saaremets

Jõgevamaa, Tabivere vald, Uhmardu

küla, Ilvese talu. Kinnistu 7,5ha.

Maja üldpind 65 m 2 . Elamu on heas

korras, esimesel korrusel kolm tuba,

teine korrus väljaehitamata, oma

settekaev, vesi oma kaevust. Uus

saun eraldi hoonena, küün ja ait väga

heas korras. Kinnistu peal oma

tiik. Tartu linna piirist 30 km.

Hind 500 000.- Tel 740 4191,

527 4186 Jelena Smertina

Ülenurme vald, Soinaste küla, Ülevälja

tn. Kinnistu 1886 m 2 . Kinnistul

olemas tsentraalvesi, kanalisatsioon,

gaas ning elekter (10 A).

Ülevälja elamurajoonis rajatud asfaltkattega

tänavad ning olemas

tänavavalgustus. Kinnistu asub

500 m kaugusel Tartu linna piirist.

Hind 350 kr/ m 2 Tel 740 4191,

527 4186 Jelena Smertina

Tartumaal, Nõo vald, Illi küla,

Tamsa. Põllu- ja metsamajandusmaa.

Elvast 3 km Pangodi poole,

suurusega 50,9 ha. Katastritunnus:

52801:012:0218.

Hind 2 950 000.- Tel 740 4191,

5333 9859 Hele-Mai Hindrikson


VÄIKEKUULUTUSED/TÖÖ

Linnaleht reede, 12. mai 2006 A 16

Kullassepa- ja kellassepatööd.

Saurus, Küütri 2, tel 742 3335

Inglise keele eratunnid Raadil,

tel 5816 7882

PAKUN TÖÖD

INNISVARA OST

1-toal korter, tel 528 6523

2-toal korter, tel 507 4635

2-3-toal korter, tel 503 2345

3-toal korter, tel 517 5635

4-toal korter, tel 504 8379

Maamaja Tartust kuni 40 km,

tel 503 2345

KUUM TUTVUS- JA SUHTLUSLIIN,

tel 900 5577 24 h, h 17 kr/min

Kvalifitseeritud pottsepatööd,

tel 502 5424, 734 8083

Metalluste valmistamine korteritele,

Tel 522 0022

Puksiirabi, vrakkide vedu, tehnika

vedu, tel 5552 9329

San-tehnilised tööd (garantii) ja kanal-ummistused,

tel 521 4808

Täispuidust trepid, uksed, aknad,

tel 5858 8697

Õmblemine ja juurdelõikustööd, tel

740 6587, 5662 1292, FIE Inga Tagel

EHITUS JA REMONT

Kivi- ja klaasvill, puistevill

(koos paigaldusega), penoplast.

Maaletooja hinnad!

Betooni 9c, Tartu,

tel 742 4475, 512 4222

Muld, kruus, kild, koos veoga, Tartu!

Tel 5666 7528

ILU JA TERVIS

Abakhani kangakauplus, Rüütli 11,

Tartus, pakub tööd koristajale.

Osaline tööaeg, töö hommikuti.

Info tel 744 2082, 504 1532. Sooviavaldus

saata Rüütli 11, 51007 Tartu

või faksida 744 1343 või e-postiga

abakhan@abakhan.neti.ee

Aiandustalu linna lähedal pakub tööd

istutajatele, tel 529 4014

Autoremondilukksepale, rehvitehnikule.

Väljaõpe kohapeal, kogemused

tulevad kasuks. Võimalusel CV koos

palgasooviga saata e-meilile: info@kummibox.ee,

tel 565 5522

Edukas eesti firma pakub naistele tasuvat

kodust telefonitööd suhtlusliinil.

Võimalus töötada osalise ja täiskohaga,

info 5815 8060

Pizzameister-teenindaja,

info tel 5656 0019

Stabiilne töö VALVE- JA TURVA-

TÖÖTAJATELE. Securitas Eesti AS,

Riia mnt 35, Tartu, 740 9580, e-postia

adress: tartu@securitas.ee

KINNISVARA MÜÜK

1-, 2-, 3-, 4-toal korterid.

Suur fotodega andmebaas

www.tartukinnisvara.ee,

tel 742 0240 Robinson KV

2-toal mug korterid Annelinnas,

www.stockest.ee, tel 503 2345. Maja

Tartust 18 km (195 m 2 , kõrvalhooned,

tiik, mets, 6 ha), tel 503 2345

Maja Tartust 18 km (195 m2, kõrvalhooned,

tiik, mets, 6 ha), tel 503 2345

Maad-metsakinnistud Tartumaal,

tel 503 2345

RENDILE VÕTTA

1-toal korter, tel 528 6523

1-2-toal korter, tel 503 2345

2-toal korter, tel 511 5949

RENDILE ANDA

1-, 2-, 3-toal üürikorterid.

Suurim fotodega andmebaas

www.tartukinnisvara.ee,

tel 734 3762 Robinson KV

Anda üürile 1-toaline korter Karlovas,

hind 1700 kr kuus + maksud,

tel 5626 3558

Anda toimekale vanapaarile soodsalt

rendile talumaja Jõgevamaal,

tel 5665 0408

OST

Ostan vanu raamatuid. Ka nõukogude

periood. Raha kohe, 734 1901

Ostan veneaegseid väikeste ovaalidega

vahvlimasinaid, tel 504 8299

Võtame mööblit komisjonimüüki.

Pooli Äri, Puiestee 114,

tel 5695 4662

ÄRITEENUS

Ettevõtete asutamine tasuta,

tel 730 0818

Laenud alates 20 000 kr,

tel 501 8507

Raamatupidamisteenus, firmade

asutamine ja müük, tel 740 7134,

www.rahayhistu.ee, Eesti Rahaühistu

AUTOD

pakuvad efektiivset ja alternatiivset

idamaist abi alkoholi-, nikotiini-,

hasartmängude sõltuvuse puhul.

Hiina prof. Ly Chini meetodil.

Garantii 98%. Tartus E-P,

tel 748 4677 või 505 8381

LEMMIKLOOM

Müüa bordoo dogi kutsikad,

info: 5560 6566, oxo@rpg.ee,

www.hot.ee/ronols

Koerte pügamine ja hoidmine,

tel 5559 6964

TEATED

12. 04 Orava tn kaduma läinud 6-

kuune musta-beeþi-oranþikirju, lühikarvaline,

kõhna kehaehitusega

kass, reageerib nimele Nuki.

Teatada palume tel 5666 4702.

Vaevatasu leidjale!

Vajame juuksurit, massööri, tel 744 1447

Vajatakse nobenäppe kummidetailide

töötlemiseks E-R kl 8-16.30.

Info tel 733 3995, 517 2264

Victor Wolf ltd pakub tööd Inglismaal!!!

Vabrikutesse: 18-55-a; farmidesse:

18-30-a, mai-november; maasikakorjamisele:

18-45-a, mai-november.

Estonia pst 5 Tallinn,

tel 665 4121, 5817 4154

Võtame tööle kohusetundliku välihooldusspetsialisti

Tammelinna piirkonda.

Tulla kohale OÜ Kyyrix,

Teguri 45A, Tartu, Info tel 734 6606

Võtame tööle montaaþielektriku ja

abitöölise elektritöödele. Väljaõppe

võimalus, tel 511 7505

Võtame tööle plekkseppi ja plekksepaõpilasi,

tel 517 2156, 747 2694.

Võtame tööle vahetuse vanema

(puhkuste asendamiseks), töö vahetustega.

Pakume konkurentsivõimelist

palka ja lisasoodustusi.

Samas võtame tööle liinitöölisi,

laotöölisi ja köögitöölisi.

Info tel 741 2650, 5662 4416 või

e-mailil liisa@reolakartul.ee

MÜÜK

VANAVARA

Elektroluxi pizzaahi (kahe kambriga,

RV-alusega), tel 564 4211

Müüa lehtpuu-küttepuid (0,5- ja

3-meetriseid) koos kojuveoga,

tel 503 7910

Müüa küttepinde (3-meetriseid)

koos kojuveoga, tel 5377 7195

MÜÜA LÕHUTUD KÜTTEPUUD.

Hind koos kohaletoomisega

340 kr/m 3 , tel 775 2018, 5191 8165

MÜÜA LÕHUTUD KÜTTEPUUD

(lepp, 50 cm). Hind koos

kohaletoomisega 340 kr/m 3 ,

tel 775 2018, 527 8041

Antiigiäri Saurus ostab antiiki ja

vanavara (maalid, lauahõbe, ehted,

mündid, ordenid, portselan,

postkaardid jne.), Küütri 2,

tel 742 3335 ja 505 2148

E-Kunstisalong Tartu Kaubamajas

ostab ja hindab (tasuta) vanemat

kunsti. Raha kohe, tel 736 6777

Nimepäevad

12. mai: Vootele, Võitur, Tapper,

Rünno

13. mai: Õie, Õile, Õili, Õilme

14. mai: Edith, Eedit, Eede

15. mai: Sofia, Viia, Viiu

16. mai: Ester, Esta, Este, Esti

17. mai: Taimo, Taimar, Taidur,

Taido, Taivo

Soodne nahk- ja plüüsmööbel

Soomest, voodid, madratsid.

Narva mnt 149, tel 733 3833

Uus keskkütte leektorukatel, 12

toruga, tel 747 4151, 5668 1756

TEENUS

KOOLITUS

Aga Ambrosia Autokoolis on

uus kursus algamas.

Info ja reg www.ambrosia.ee

18. mai: Eerik, Erik, Erich, Eeri,

Eero, Ergo, Ergi, Erko, Erki

19. mai: Emilie, Emma, Miili,

Milja, Milla, Milli

Boilerite puhastus, veemõõtjate

taatlemine, san-tehnilised tööd.

Tel 734 8044, 5646 9025

Fekaalivedu, tel 508 7471

Fekaalivedu, tel 740 7306,527 2706

KAARDID ENNUSTAVAD,

tel 900 1727, 24 h, h 17 kr/min

Kellade (ka vanaaegsete ja põrandakellade)

remont, prillide parandus,

kullassepatööd E-R 9-17 Aleksandri 1,

tel 734 4455


A 17 reede, 12. mai 2006 Linnaleht

RAAMAT

Mu südamelt murti pitsat

Autor:

Heiti Talvik

Kirjastus:

Tänapäev

Pehme köide

Lehekülgi: 116

L uuletused.

Eesti luuleloo ühe jõulisema sõnakasutuse

ja leidlikuma riimiga autori

uus valikkogu sisaldab kolme

osa – “Palavik”, “Kohtupäev” ja

“Viimaseid luuletusi” – ning hõlmab

kogu tema kanoonilist loomingut.

Vesta-Linne ja Nuusu

Autor:

Tove Appelgren

Kirjastus: TEA

Kõva köide

Lehekülgi: 34

V esta-Linne

ning tema

suur ja värvikas pere on lugejatele

juba tuttavad raamatutest „Vesta-

Linne ja hirmus emme” ning „Vesta-Linne,

kohe voodisse!”. Vesta

Linne lugude kolmandas loos täitub

peategelase unistus saada oma

koer. Kõik ei lähe aga kahjuks nii,

nagu soovitud, sest armas kutsikas

valmistab talle küll senikogematut

rõõmu, kuid samas teeb meele väga

kurvaks. Kõigest saab lähemalt

lugeda raamatust ”Vesta-Linne ja

Nuusu”.

Soovitusi kirjutamise

parendamise teostamiseks

Autor:

Annika Kilgi

Kirjastus:

Koolibri

Pehme köide

Lehekülgi: 32

Raamatukese igal leheküljel on

üks keelereegel või soovitus,

mis räägib iseendale vastu.

TEA koolisõnastik

Inglise-eesti

Kirjastus: TEA

Kõva köide + CD

Lehekülgi: 432

• 15 000

märksõna

• kahevärviline

trükk, õpilasesõbralik

kujundus

• käsitleb põhjalikult koolisõnavara

• sisaldab rohkesti väljendeid ja kasutusnäiteid

• kommentaarid keelekasutuse ja

grammatika kohta

• iga märksõna on varustatud hääldusega

• annab olulist grammatilist infot

• sobib nii põhikoolile kui gümnaasiumile

nii koolis kui ka iseseisvalt

kodus kasutamiseks

• annab tuge kontrolltöödeks ja eksamiteks

valmistumisel

• sõnastiku juurde kuulub ka CD-

ROM, mis on vältimatu abiline koolitekstide

tõlkimisel arvutis

• saadaval ka võrguversioon

TEA koolisõnastik

Prantsuse-eesti

Kirjastus: TEA

Kõva köide + CD

Lehekülgi: 432

• 15 000 märksõna

• kahevärviline

trükk, õpilasesõbralik

kujundus

• käsitleb põhjalikult koolisõnavara

• sisaldab rohkesti väljendeid ja kasutusnäiteid

• kommentaarid keelekasutuse ja

grammatika kohta

• iga märksõna on varustatud hääldusega

• annab olulist grammatilist infot

• sobib nii põhikoolile kui gümnaasiumile

nii koolis kui ka iseseisvalt

kodus kasutamiseks

• annab tuge kontrolltöödeks ja eksamiteks

valmistumisel

• sõnastiku juurde kuulub ka CD-

ROM, mis on vältimatu abiline koolitekstide

tõlkimisel arvutis

• saadaval ka võrguversioon

TEA koolisõnastik

Võõrsõnad

Kirjastus: TEA

Kõva köide + CD

Lehekülgi: 432

• 5000 märksõna

• käsitleb põhjalikult

koolivõõrsõnu

• rikkalik lisaosa:

võõrliidete loend; mõõtühikud, rahaühikud,

levinumad lühendid; geoloogilise

ajaarvamise skaala; rooma

numbrid; kreeka tähestik, ladina,

inglise ja itaalia väljendeid; keemilised

elemendid

• iga sõnaartikkel sisaldab: sõna

käänamist-pööramist, sõna põhitähendust,

näitelauset või -fraasi,

keelekommentaari, mis keskendub

mingile kitsaskohale

• sobib nii põhikoolile kui gümnaasiumile

nii koolis kui ka iseseisvalt

kodus kasutamiseks

• annab tuge kontrolltöödeks ja eksamiteks

valmistumisel

• Sõnastiku juurde kuulub ka CD-

ROM, mis on vältimatu abiline koolitekstidega

töötamisel arvutis

• saadaval ka võrguversioon

Vanemate lugu

Koostanud:

Reet Made

Kirjastus: Koolibri

Kõva köide

Lehekülgi: 232

See kogupereraamat

pakub

lugemist nii lastele-noortele kui ka

täiskasvanutele. Noorem lugejaskond

saab omaealiste kirjutistest

innustust ka ise oma vanemate ja

vanavanemate lugu välja uurida.

Täiskasvanute, eriti lastevanemate

jaoks, annavad kirjatööd võimaluse

heita pilk laste-noorte hingemaailma,

kus võib leida nii tõsiselt mõtlema

panevat materjali kui ka suurt

kiindumust ja helget rõõmu. Lood,

mida räägiti, olid äärmiselt isiklikud

ja just selle pere jaoks väga olulised.

Oli neid, kes olid seda kuulnud

juba kümneid kordi, kuid nii mõnegi

jaoks avanes too salakambri uks

esimest korda. Paar kirjutajat lisasid,

et just tänu sellele võistlusele

said nad teada oma vanemate loo.

Koprapoiss Pennu

Autor:

Daniel de Luca

Kirjastus: Koolibri

Kõva köide

Lehekülgi: 28

Lõbusate värvipiltidega

lasteraamat koprapoiss

Pennust, kes elab koos emaisa

ja väikeste vendade-õdedega

Põhja-Ameerikas. Väikesele seiklusjutu

kõrval sisaldab raamat ka

hulgaliselt teavet nii kobraste endi

kui ka nende pesa, elupaiga, käitumise

jms kohta.

Hundipoiss Harri

Autor:

Daniel de Luca

Kirjastus: Koolibri

Kõva köide

Lehekülgi: 28

Vaimukate joonistustega

südamlik lasteraamat

jutustab väikese hundipoisi

Harri ja hundikarja elust. Saame

teada, kus hundid elavad, mida söövad,

kuidas nad väljendavad oma

tundeid ja peavad jahti. Kaunilt kujundatud

raamat, mille teevad veelgi

huvitavamaks kilest vahelehed.

Inglise-eesti

koolisõnaraamat

Autor:

Ilmar Anvelt

Kirjastus: Koolibri

Kõva köide

Lehekülgi: 528

Käesolev sõnaraamat

on

määratud esmajoones koolisõnaraamatuks,

kuid on abiks ka laialdasemale

kasutajaskonnale keskmise

raskusega ingliskeelse teksti mõistmisel.

Piiratud mahu tõttu ei sisalda

sõnaraamat haruldasemaid sõnu.

Seevastu igapäevasõnavara on

püütud esitada võimalikult põhjalikult,

andes rohkesti erinevaid tähendusi,

selgitavaid märkusi, väljendeid

ja näiteid. Varasemate sõnaraamatutega

võrreldes on suuremat

tähelepanu pööratud ühendverbidele.

Looduslik vesi ja

hämmastavad imeveed

Autor: Helgi Karik

Kirjastus: Koolibri

Pehme köide

Lehekülgi: 144

E meriitprofessor

Hergi Karik

on enam kui veerand

sajandit uurinud veega seonduvaid

küsimusi ja esitab nüüd ulatusliku

väliskirjanduse analüüsi

põhjal koostatud ülevaate nüüdisaja

uurimustest vee struktuuri, anomaalsete

omaduste ja maailmas

sensatsiooni põhjustanud hämmastavate

omadustega imevete kohta.

Ladus ja lihtne sõnastus teevad

teadusprobleemid arusaadavaks ja

mõistetavaks. Juhtumid ning seigad

avastustest, imevete ravitoimest

ja rakendusaladest on köitvad.

On paradoksaalne, et vesi on

samaaegselt tuntud ja tundmatu.

Vee struktuuri uurimine pakub uusi

üllatusi. Paljud vee omadused on

ebaharilikud. Nüüdisajal tuntakse

enam kui 40 anomaalset vee omadust,

millest mõnigi ei tundu tõepärane,

näiteks Mpemba efekt, mille

kohaselt soe vesi jäätub kiiremini

kui külm vesi.

Nutikad küsimused

Arukad vastused. Ajalugu

Autor:

Rainer Köthe

Kirjastus: Koolibri

Pehme köide

Lehekülgi: 128

Kus toimusid

ristisõjad?

Kuidas sai Napoleonist valitseja?

Kuidas jõuti Saksamaa taasühendamiseni?

Rainer Köthe raamat sarjast

„Nutikad küsimused, arukad

vastused” lahkab 150 küsimust,

millele ei osata sageli lihtsat seletust

anda. Raamatut on Eesti ajalugu

puudutavates küsimustes täiendanud

ajaloolane Lauri Vahtre. Seepärast

leiab sealt vastused järgmistele

küsimustele: mis oli Balti erikord?

Miks oli iseseisva Eesti ülesehitamine

raske? Kas Konstantin

Päts oli diktaator? Mis oli Gulag?

Kaspar on kadekops

Autorid:

Clara Suetens,

Sandrine Lambert

Kirjastus: Koolibri

Kõva köide

Lehekülgi: 24

Lugu sellest,

kuidas väike jänesepoiss õppis

oma mänguasju sõbraga jagama.

On kolmapäeva pärastlõuna ja Kaspar

on üliõnnelik, et saab oma uue

mänguautoga mängida. Uksekell!

Külla tuleb tema sõber Janno. Aga

Janno tahab ka uue autoga mängida.

Kaspar tunneb südames imelikku

torget. Ta ei taha, et Janno tema

mänguasjadega mängiks.

Kaspar ei taha koristada

Autorid:

Clara Suetens,

Sandrine Lambert

Kirjastus: Koolibri

Kõva köide

Lehekülgi: 24

Jutuke, mis räägib

ühest tähtsast etapist väikelapse

elus. Kaspar otsustas end

koolis ära maskeerida. Piraadipüksid,

printsessikingad, naljakad prillid

– kõik need asjad vedelesid põrandal.

Pärast väikest einet jättis

Kaspar oma piimapudeli lauale ja

viskas salvräti maha. Koristamiseks

pole ju aega, õpetaja Liisa hakkab

kohe muinasjuttu rääkima.


Linnaleht reede, 12. mai 2006 A 18

vaba

aeg

Psychoterror esitleb plaati

n Täna mängib Sõbra Majas tuntud üheminutilugude meister Freddy

oma bändiga Psychoterror.

Suuremaks mölluks annab alust vastilmunud plaat pealkirjaga

„Anarhia ja dekadents”. CD-l on kuraditosina jagu laule ning video

loost „Teen, mida tahan”. Muusika on plaadile komponeerinud Uims ja

Freddy. 15 aastat püünel tegutsenud ðokibänd Psychoterror ei ðokeeri

täna tõenäoliselt enam kedagi ning on nagu hea vein, mis aastatega

paremaks läheb. Kontserdile lastakse sisse ka alaealisi. Täispikki albumeid

on bändil varem ilmunud viis: „Tusk. Töötus. Armetus.”, „Viva La

Revolucion”, „Chaos City”, „Live in Bremen” ja „Waste And Insanity”.

Bändi koosseisu kuuluvad Freddy, Libba, Mozg ja Uims ning neid saab

kuulata ka 19. mail toimuval Solk Muusika Vestivaalil. Linnaleht

LINNALEHT SOOVITAB!

Tammelinnas ja Karlovas

peetakse linnaosapäevi

n Tänasest pühapäevani kestvad Karlova ja Tammelinna päevad

pakuvad linnaosade tutvustamise kõrval kultuuri- ja spordiüritusi.

Kolmandat korda toimuvad päevad tutvustavad ja väärtustavad

nende linnaosade elukeskkonda. „Seal on palju kuulata-vaadata,

aga saab ka ise kaasa teha,” rääkis korraldaja Tiina Konsen.

Traditsiooniliselt on linnaosapäevade kavas palju sportlikku tegevust.

Laupäeval saab Tamme staadionil võistelda jalgrattasõidus

ja korvpallis vabavisetes. Professionaalide juhendamisel saab tutvust

teha kepi- ja täpsuskõnniga. Kõnnikeppe saab fotoga dokumendi

olemasolul ka kohapealt tasuta laenutada. „Eelmisel aastal

oli palju julgeid vanemaealisi kepikõnni proovijaid,” julgustas Konsen

ka sel aastal igas vanuses linlasi toast välja tulema. Kõige pisemad

külastajad saavad osa võtta asfaldijoonistuste võistlusest,

avatud on ka näputöönurk.

Ülejäänud tartlastele tõotab kujuneda põnevaks laupäevahommikune

kultuurilooline orienteerumine Tammelinnas. „Sellest tuleb

tore jalutuskäik, mis peaks jõukohane olema ka vanaemale ja

lapselapsele,” rääkis Konsen. Kõigil sportlikes tegevustes osalejatel

on võimalus lasta tervisetelgis eelisjärjekorras ja tasuta oma pulssi,

vererõhku ja keha rasvaprotsenti mõõta. Tammelinna ja Karlova

elanike sõprust näitab ka linnaosade noorte jalgpallurite sõprusmatð,

mille esimene poolaeg on Tamme staadionil ja teine Forseliuse

gümnaasiumi staadionil.

Spordivõistluste kõrval toimub veel palju vahvaid kontserte. Tiina

Konsen tõi kontsertidest eraldi välja laupäeva õhtul Salemi kirikus

toimuva ürituse, kus astuvad üles Karlova dþässmuusikud

Oleg Pissarenko, Jaak Lutsoja ja Taavo Remmel. Pühapäeva lõunal

toimub kirikus ka südamlik emadepäeva kontsert.

Ekraan 1

“Võimatu missioon III” 12.00, 14.30,

17.00, 19.30, 22.00

Ekraan 2

“Jääaeg 2: suur sula” (eesti keeles)

12.30, 14.45, 16.45, 18.45

“V nagu veritasu” 20.45

Vanemuise suur maja

12. V kell 19.00 “Sada aastat...”

13. V kell 19.00 “Tuletikke laenamas”

(Viimast korda!)

14. V kell 12.00 “Lotte reis lõunamaale!”

(Välja müüdud!)

15. V kell 19.00 “Pepsie” (Vana Baskini

Teatri külalisetendus)

16. V kell 19.00 “Cats”

17. V kell 19.00 “Cats”

18. V kell 19.00 “Cats”

19. V kell 19.00 “Teatriparadiis”

Vanemuise väike maja

16. V kell 19.00 “Vabamõtleja”

17. V kell 19.00 “Vabamõtleja”

18. V kell 19.00 “Sekstett a la carte”

19. V kell 19.00 “Impro 3 – Punane

Hanrahan” (Tallinna Linnateatri külalisetendus)

Jaani kirik

19. V kell 19.00 Eesti Filharmoonia

Kammerkoori kontsert – 17.–18. sajandi

hispaania muusika.

Vanemuise kontserdimaja

13. V kell 19.00 hooaja lõppkontsert!

Vanemuise Sümfooniaorkester, ka

koor, Tartu Noortekoor, Tartu Ülikooli

Akadeemiline Naiskoor.

16. V kell 19.00 “Nosso Brasil – meie

Brasiilia”. Helin Mari Arderi kvintett

Maarja kogudus

13. V kell 18.00 170 aastat koorilaulu

Tartu Maarja koguduses!

14. V kell 14.00 une- ja hällilaulude

kontsert! Tule ja laula oma lemmik

unelaul.

Atlantis

12. V Naabritest parimad baaris! DJ

Kolzar

13. V kell 18.00 Koolinoorte pidu! Õhtujuht

Ervin Hurt

13. V Saturday Danceclub! DeeJay Aav!

16. V Students’ Nightlife Spot! DJ

Marko Kiljak

17. V Girls Academy! DeeJay Aav!

18. V Club Dejavu! DJ Yep & Lang!

19. V Power Hit Radio hitte mängib

DJ Raul Rooma

Pattaya

12. V Friday@Jungle, DJ Sven Arusoo

13. V Club Vision 8 – Deepack! DJ-d

Melboom & Sunny Dee

17. V Nu:age! DJ-d Melboom & Sunny

Dee

18. V Live 2 Party! DJ Andres Aljaste!

19. V Tanel Padar & The Sun! DJ Heiko

Merikan

Club Tallinn

12. V Sin City! DJ Bailey, DJ Lica, DJ

S.I.N. & Mander

13. V Eesti eri! DJ Kalev K

Club Illusion

12. V Sounds of Hip Hop! DJ Möls &

DJ Ruff, mikrofonidega: 615 Crew,

breakdance show: Sleepwalk, Internetiportaali

www.weekend.ee avapidu!

Rõdul: DJ-produtsent-duo Oluline

Rakverest

13. V Delicious! Pop, club and disco

classics by DJ Easyg (Delicious, Illusion),

DJ Margus Peterson (Soulful

Sweets). Rõdul: DJ Marek Peterson.

Kanal 2 saatesarja “Missid” salvestus!

Õhtut juhib Laura Kõrgemäe.

Eesti Rahva Muuseum

Püsinäitus “Eesti. Maa, rahvas, kultuur”

Kuni 1. X “Ise sõime, ise jõime…” –

toidukultuurist nõukogude Eestis.

Spordimuuseum

Püsinäitus “Hortus Athleticus”

Kuni 21. V (19.–21. maini toimuvatele)

XXII SELLi mängudele pühendatud

üliõpilassporti tutvustav näitus

“Sportivad tudengid”.

Kuni 23. VII suurejooneline laskespordi

näitus “Iga pauk pihta”, mille

krooniks on taas Eestisse jõudnud

maailma laskespordi üks kaalukamaid

auhindu – Argentina Karikas.

Külastajatel on võimalus laskesimulaatoril

oma kätt ja silma proovida.

Põllumajandusmuuseum

Kuni 15. V fotonäitus “Eeskuju mõjujõud”.

Näitus esitab ülevaate programmi

“Europa Nostra” raames rahastatud

ning eeskujulikuks hinnatud

Ungari kultuuripärandist. Sel

moel renoveeritud ja esile toodud

väärtused on edaspidi olnud innustuseks

paljude teiste külade ja kogukondade

pärandi korrastamisel ja

talletamisel.

Tartu Linnaraamatukogu

Kuni 31. V näitus „Emajõe Suveteater

10”, mis tutvustab teatri kümmet

tegevusaastat – reklaamimaterjale,

fotosid ja arvustusi.

Kuni 3. VI 2. korruse näituseruumis

raamatunäitused „Eesti kaunimad

raamatud 2005” ja „Murderaamat”.

PANE TÄHELE!

Tartu tsirkus peab sünnipäeva

n Viis aastat noori tartlasi

tsirkusetrikke tegema

õpetanud stuudio Fox annab

tuleval teisipäeval Sadamateatris

kaheosalise

juubelietenduse, milles

väikesed klounid, õhuakrobaadid

ja kehaväänajad

oma oskusi näitavad.

Kuigi tegu on alaealiste

artistidega, võib stuudio

juhi Tiia Kollomi hinnangul

etendusel näha täiesti

tõsiselt võetavaid numbreid.

„On õige, et meil on

raske võistelda näiteks Venemaa noortega, kuna seal toetatakse

tsirkust lausa riiklikul tasemel. Kuid samas oleme tulnud rahvusvahelistel

konkurssidel lausa esimestele kohtadele. Meile on öeldud,

et lööme eelkõige oma originaalse kavaga,” rääkis Kollom.

Fox on toonud karika Peterburis toimunud konkursilt ning tänavu

tuldi Soome tsirkuseassotsiatsiooni korraldatud ürituselt kuldtelgiga.

„Meil on ka paar noort, kes tahavad tsirkusega oma elu siduda

ning Euroopas vastavaid õpinguid jätkata,” lausus Kollom.

Stuudios treenib ligi poolsada last vanuses 5–17 aastat, lisaks vilistlased.

Tsirkusenumbritega tegelemine nõuab suurt järjekindlust

ja ka füüsilist osavust, kuid hea tahtmise korral leidub igale lapsele

mõni sobiv trikk.

„Sageli tahavad inimesed kohe tulemusi saada, aga tsirkuses

paari kuuga numbrit ei omanda. Algul tuleb lihtsalt keha koordinatsiooni

ja füüsilist vastupidavust arendada. Samas esineb meie

juubelietendusel lapsi, kes lavale saanud pooleaastase treenimise

järel. Eriti tore on, et meile on tulnud ka julgeid poisse,” ütles Kollom.

Hetkel treenivad stuudio lapsed Annelinna Noortekeskuses ja

Sõbra Majas.

Kuni 10. VI muusikaosakonnas Piret

Mildebergi originaalillustratsioonide

näitus „Punase rebase tarkus”.

Kuni 31. V Karlova-Ropka harukogus

Tartu Maarja Kooli õpilaste tööde

näitus „Kevadkalad”.

Kuni 10. VI Tammelinna harukogus

Märten Krossi fotonäitus „Peipsiveere

vanausulised”.

Jaani kirik

Kuni 21. VI noodinäitus „Akadeemiline

kontsertmuusika Tartu Jaani kirikus

19. sajandil”. Noodinäitusel eksponeeritakse

ajaloolise väärtusega

nooditrükke ja käsikirjalisi nootide

ümberkirjutusi, mis on pärit Tartu

Ülikooli Raamatukogust.

TÜ raamatukogu

Kuni 21. V on 2. korruse teatmekirjanduse

saalis välja pandud Eesti ja

Soome 2005. aasta kauneimad raamatud.

Näitusel saab näha u 50 kaunilt

kujundatud ja tehniliselt hästi

teostatud köidet.

Kuni 29. V saab kohviku fuajees vaadata

kunstiühingu Pallas Stuudio ehk

Konrad Mäe Ateljee tavapärast kevadnäitust.

Stuudio on 1988. aasta

sügisest Tartus tegutsev Pariisi vabaakadeemiate

eeskujul töötav ateljee,

mis keskendub prantsuse natuurikoolist

lähtuvale maaliharidusele ja

mida juhatab kunstnik Heldur Viires.

Tartu Kunstimuuseum

Püsinäitus “Tartu kunsti lood”

Kuni 11. VI Andres Sütevaka isikunäitus

“Une taga on pirevil maastik”.

Tartu Linnamuuseum

Tartus toimuva esimese Emajõe festivali

raames kuulutab Tartu Linnamuuseum

välja temaatilise fotokonkursi

“Emajõe lood”, mille eesmärk

on innustada suuri ja väikseid tartlasi

jäädvustama Emajõge kõigis eluavaldustes.

Konkurss viiakse läbi ajavahemikus

24. aprill – 1. juuli. Tööd


A 19 reede, 12. mai 2006 Linnaleht

VABA AEG

Esimene eestikeelne koor Tartus

Tartu Maarja koguduses tähistatakse tänavu kooritegevuse 170.

aastapäeva kontserdisarjaga, mille avakontserdil (13. mail kell 18

koguduse majas) esineb kammerkoor Soli Deo Gloria. Paljud selle

koguduse õpetajad ja muusikud on olnud väljapaistvad kultuuritegelased,

kellest kuulsaim on koguduse õpetaja Adalbert Hugo Willigerode.

Tartu Maarja kiriku kunagisel Saueri orelil andis oma esimese

orelikontserdi Miina Härma. 1869. aasta 25.–26. märtsil tähistati

suurejooneliselt Liivimaa pärisorjusest vabastamise 50. aastapäeva.

Järgnes esimene Eesti üldlaulupidu Tartus, mille peaproov

toimus Maarja kirikus. Sealt algas ka laulupeo rongkäik.

1936. aastal tähistati koori 100. juubelit. Selleks puhuks valmis ka

koori lipp, mis on praegugi koori kasutuses.

Linnaleht

Dilaila

jutunurk

palutakse esitada linnamuuseumisse

2006. aasta 1. juuliks. Täpsem info:

http://linnamuuseum.tartu.ee/.

Mänguasjamuuseum

28. V kell 11.00 toimub mänguasjamuuseumi

suur sünnipäevapidu, mis

sel aastal on tsirkuseteemaline. Lapsi

rõõmustavad kloun, mustkunstnik

ja akrobaadid tsirkusestuudiost Folie.

Päeva lõpus magus üllatus! Üritus on

kõikidele suurtele ja väikestele mänguasjamuuseumi

sõpradele tasuta.

Tartu Linnaraamatukogu

13. V kell 11.00 laste- ja noorteosakonnas

muinasjututund lastele Edgar

Valteri raamatu „Metsa pühapäev”

ainetel. „Isand Kikertoki võlusauast

sündinud muinaslood”. Metsateemaliste

kollaaþpiltide valmistamine.

13. V kell 11.00–13.00 Annelinna raamatukogus

(Kaunase pst 23) kunstituba

lastele – emadepäeva kaartide

meisterdamine. Samal ajal on avatud

raamatukogu klaasimaali ringis osalevate

õpilaste tööde näitus.

15. V kell 17.00 linnaraamatukogu IV

korruse saalis näitetrupp Sagar Sagitta

etendus „Ilmaneiud”. Dramatiseeritud

rahvalaulude kava on lavastanud

Jaan Tooming. Esinevad Anne

Maasik, Heikki-Rein Veromann, Maare

Heinsoo ja Marja Unt. Pilet 25

krooni.

Tartu Kunstimuuseum

17. V kell 17.00 kohtumisõhtu Andrus

Kasemaa ja temaaegse Tartu Ülikooli

kunstikabineti seltskonnaga.

Tartu kesklinn

12. V algusega kell 15.30 toimub Tartu

kesklinnas XIV Sportlandi Viimase

Jooks! Kohal Eesti parimad jooksjad!

Põllumajandusmuuseum

15.–16. mail kell 10.00 ja 12.00 üritus

Taimetark Tutvustatakse näitust

„Elu- ja surmataimed”, vaadatakse

õppefilmi ohtlikust karuputkest, õpitakse

tundma taimi looduses, tehakse

kevadisi töid muuseumi ürdiaias.

Teadmisi taimemaailmast jagab botaanik

Ulvi Pihlik.

18.–19. mai kell 10.00, 12.00 ja 14.00

Eesti Põllumajandusmuuseumi puutööpäevad.

Pajuaasta puhul räägitakse

pajudest ja nende kasutamisest

pärimuskultuuris ja tänapäeval.

Tutvutakse väljapanekuga “Paju –

painepuu”. Õpitakse korvipunumist

ja proovitakse teisi puutöid. Kasetohust

kui mitmekülgsest käsitöömaterjalist

räägib Aime Lang.

Tartu jooksumaratonil rekordarv osalejaid

Mullu jäi maratoni peadistantsil jooksjate arv napilt alla tuhande.

Foto: arhiiv

n Pühapäeval toimuvale 24. Tartu

jooksumaratoni peadistantsile

on end juba registreerinud tublisti

üle tuhande jooksja, mis on maratoni

20 aasta rekord.

Mullu jäi jooksjate arv Tehvandi

ja Elva vahel pisut alla tuhande.

Üle 700 inimese lisandub ka

kümne kilomeetri pikkusel lühimaarajal

ning kepikõnnidistantsil.

Viimati oli nõnda palju osavõtjaid

1987. aasta sügisjooksul, mil

põhirajal startis üle 1200 sportlase.

Seekordsel jooksumaratonil

pakutakse esmakordselt võimalust

võistelda klubide arvestuses.

Uuendusena fikseeritakse tänavu

ka poolmaratoni aeg. Kolmandat

aastat toimub 10 kilomeetri pikkune

kepikõnnivõistlus, kuhu on

end registreerinud pea 250 inimest.

Jooksuraja rekord kuulub üleeelmisest

aastast Pavel Loskutovile,

kes läbis distantsi ühe tunni ja

kümne minutiga. Naistest on kiireim

olnud Jane Salumäe, kelle

rekord on püsinud juba kuus aastat.

Jooksumaratoni lasteüritused

toimuvad laupäeval Tähtvere

spordipargis, kus joostakse vastavalt

vanusele distantsidel 300

meetrit kuni 1,3 kilomeetrit. Nelja

kilomeetri pikkune avatud raja

jooks algab keskpäeva paiku.

Tartu jooksumaraton alustas

Eesti raskemuusika vägilased Sadamateatris

ERMi uue hooneni tallatakse rada

Bändis musitseerivad Markus,

Lauri, Raivo ja Atso.

Foto: Andres Toom

n Homme astuvad Sadamateatris

lavale Eesti raskemuusika lipulaevad

Metsatöll, Loits, Horricane

ja Tartu tõusev raudtäht

Fluidum. Tegemist on võimsa heli-

ja valgustehnikaga vürtsitatud

ðõuga, millist Maarjamaal sageli

ei koge.

Metsatöll on müünud uskumatud

7000 plaati, Loits naasis äsja

marujuutide meelehärmiks oma

Euroopa-tuurilt ning Horricane

on kuuldavasti suutnud sõlmida

parima välismaise plaadilepingu.

„Arvan, et Tartus ei ole varem

nõnda võimsat lavaðõud olnud.

Loodetavasti saab publik kontserdil

ka teada, millest on tingitud

Metsatölli plaadiedu,” ütles

kontserdi korraldaja Henri Laasner.

Metsatölli trummari Marko Atso

sõnul tullakse Tartusse tagasi

sügisel ja seda uue DVD-ga, millel

muu hulgas peal ka intervjuud

bändiga. „Õigemini tuleb

plaate kaks. Ilmavalgust näeb ka

meie kontserdilindistuste põhjal

tehtud plaat, mida stuudios pisut

üles putitatakse. Aga see on ehe

plaat, kust võimalikke apsakaid

välja ei lõigata,” rääkis Atso.

Tulevikuvisioon on Eesti raskemuusikal

helge. Kõvade bändide

arv Lääne festivalidel on lähenemas

kriitilise punktini ning Atso

arvates on üsna tõenäoline, et

muusikaärimehed mõnest staarid

teevad. Linnaleht

n Eesti Rahva Muuseum kutsub

kõiki 18. mail Raadi mõisa rahvusvahelist

muuseumipäeva tähistama.

Programm algab kell

üks päeval ja kestab viieni. Muuseumide

õpitubade kõrval on kavas

väljamüük, söögiturg, orienteerumismäng

ja ekskursioonid

veetorni näitusele. Ülesastumispaigas

mängivad rahvamuusikud,

saab tantsida ja laulda rahvalaule.

Linnaleht

1983. aastal Tartu sügisjooksu nimetuse

all. Algaastail joosti Tartu

tänavail ning poole lühemal rajal.

2000. aastast alates joostakse

Otepäält Elvasse, kusjuures trass

püüab järgida suusamaratoni rada.

Maratonile saab registreeruda

veel ka homme.

Arvo Uustalu

Tartus võistlevad

homme hobused

n Kuuel laupäeval erinevates

Eestimaa paikades toimuv ratsavõistlus

Palladium Cup

jõuab homme Tartu. Eesti

Maaülikooli “metsamaja” kõrval

võistleb 150 Baltimaade

parimat ratsanikku ja hobust.

Võistlused vahelduvad vaatemänguga

ning muu hulgas

esitavad kostüümikadrille Eesti

osavaimad ponid. Esimesed

hobused lähevad rajale kell

üksteist. Põhisõit algab õhtul

kell kuus ning siis on parkuuri

kõrgus 1,4 meetrit. Avatud on

suverestoran ja lastemaailm.

Palladium Cupi üldvõitjad

selguvad finaalsõitudes traditsiooniliselt

ürituse “Kalev Tallinn

International Horse

Show” raames 29.–30. septembril

Saku Suurhallis. Palladium

Cup toimus esmakordselt

2002. aastal.

Linnaleht

Rikas ja õnnelik?

Üks mu sõbratar teatas, et on lõpuks ometi täiusliku õnne valemi

leidnud – selle saavutamiseks peab olema piisavas koguses

materiaalseid vahendeid. Raha peab olema küllaldaselt

selleks, et süüdimatult ðopata ning ikka ja jälle uusi kingi muretseda

(kuigi kapis on ootamas ka hulk kandmata jalavarje). Peaks

olema võimalik süüa iga päev just seda, milleks soovi on, ja minna

reisile siis, kui soov tekib, mitte viimase hetke pakkumistest sõltuvalt.

On hea, kui on võimalik nagu muuseas autosalongi sisse astuda

ja endale Maserati Coupe tellida, mitte igakuist Opeli liisingut

maksta.

Korteri ostad ka uude ja stiilsesse kõrghoonesse, mille akendest

avaneb hingemattev vaade merele; kogu seina kattev telekas näitab

MTV popimaid muusikavideoid; elutuba on nii suur, et kui kutsud

sõbrad filmiõhtule sushi’t sööma, siis mahub neid sinna lahedasti

umbes 25. Üheks seinaks selles moepesas on hunnitu akvaarium,

kus ujuvad Jaapanist pärit värvilised kalad. Plaadimasinast

kõlavad trendikad dþässirütmid; raamaturiiulis troonivad aukohal

vene- ja ingliskeelsed kuulsate kirjanike teosed; moodsal klaaslaual

lebavad lohakalt ent elegantselt paigutatud moeajakirjad; riidekapis

valitseb kõrgmood, mis pärineb viimaselt Milano moenädalalt.

Ja muidugi on jäänõus alati ootamas ðampanja, mille paneb sinna

koduabiline, kes käib iga päev tolmu pühkimas.

Muidugi, ega siis tegelikult raha üksinda veel kedagi õnnelikuks

tee. Küll aga annab see vabaduse elu nautida, sest õnnelikud pole

ju needki, kes peavad iga nädal rangelt arvet pidama, sest pere söögilauale

tohib kulutada vaid 152 krooni ning riideid ostetakse kaltsukast.

Tunnen alati hingepiina ja piinlikkust, kui külmkapist riknenud

toitu ära viskan või hallitava saia prügikasti poetan, sest tean, et on

inimesi, kes saavad vaid kord

nädalas saia osta ja sellegi omavahel

ära jagama peavad.

Õnnelikud pole

ju needki, kes Samas ma neid inimesi tegelikult

ei mõista, sest igast olukorrast

on alati väljapääs. Tuu-

iga nädal pere

söögiraha üle led puhuvad teadagi kõigile

vastu, kuid ega keegi teine sinu

arvet peavad eest sammu astuda saa – ikka

ise tuleb väljapääsu otsida.

Jah, mõnel ka lihtsalt veab, kui ta sünnib jõukasse perekonda.

Kuid enamikul tuleb ikka ise püüda ja õppida, et kuhugi välja jõuda

ja suurt raha teenima hakata. Iseasi, kas seda raha ilmtingimata

koguma peab.

Mina isiklikult laristan kogu oma sissetuleku üsna süüdimatult

ära. On asju, millele pole mul iial kahju raisata. Näiteks ostan heameelega

raamatuid, kingi ja plaate. Toidupoeski käin nii, et ei tea

ühegi asja hinda ja ostan, mida sel hetkel tahan, ning sageli liiga

palju, sest prügikasti lendab ikka häirivalt suur söögikogus. Ka riidekappi

tühjendan regulaarselt ja leian sealt sageli asju, mida olen

vaid korra kandnud.

Ega mul siis alati ole olnud võimalust endale kõike lubada. Olen

ikka pingutanud ning tööd teinud ja ei ole kellegi teise peale lootma

jäänud, sest ikka ise tuleb paremaid võimalusi otsida. Abiks on

kindlasti haritus, lai silmaring, keeleoskus ning kiire kohanemisvõime

ja õppida tasub alati ka vanas eas.

Ahjaa, viiekümneviieselt võtan välja oma kolmanda samba pensionikindlustuse

ja rajame sõbratariga kuskile Kreeka väikesaarele

lõbusate vanainimeste kodu. Ja seal me siis mõnuleme – joome Makedoonia

veini ja ouzo’t ning kui viitsime, siis küpsetame ka pannkooke.

Dilaila

dilaila@hot.ee

More magazines by this user
Similar magazines