Seletuskiri

koda.ee

Seletuskiri

Karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, vangistusseaduse ja väärteomenetluse

seadustiku muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

06.07.2012

I. Sissejuhatus ja seaduse eesmärk

Karistusseadustiku (edaspidi KarS), kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS), vangistusseaduse

(VangS) ja väärteomenetluse seadustiku (VTMS) muutmise seaduse eelnõusse on koondatud

karistusõiguse muudatused:

- Vihakuritegude osas viiakse Eesti karistusõigus kooskõlla EL rassismi ja ksenofoobia

raamotsuse nõuetega selles osas, mis puudutab vaenu õhutamist ja rahvusvaheliste

kuritegude kuritegelikku alatähtsustamist, samuti vihamotiivi arvestamist raskendava

asjaoluna iga süüteo korral. Vaenu õhutamise kuriteo kehtiva koosseisu sõnastuse

ebaadekvaatsusele ja rakendamise võimatusele on tähelepanu juhtinud mitmed

rahvusvahelised organisatsioonid ning selle muutmiseks on sotsiaalne vajadus.

- Ametialaste kuritegude osas muudetakse süsteemsemaks ametiisiku definitsioon nii avaliku

sektori kui erasektori ametiisikute osas ja viiakse kooskõlla vastu võetud ja 01.04.2013.a.

jõustuva korruptsioonivastase seaduse sõnastuse ja mõttega. Samuti täpsustatakse vastutust

pistise ja/või altkäemaksu korduva võtmise eest. See tähendab, et korduvusena arvestatakse

varasemalt nii pistise kui altkäemaksu võtmist.

- Samuti muudetakse universaaljurisdiktsiooni sätte sõnastust laiemaks, vastavalt asjaolule, et

mitmed rahvusvahelised kriminaliseerimispõhimõtted tulenevad mitte rahvusvahelistest

lepingutest, vaid rahvusvahelisest tavaõigusest või EL direktiividest. Samuti laiendatakse

aktiivse natsionaalsuspõhimõtte kohaldatavust juhtudele, kui korruptsioonikuritegu on toime

pandud välismaal, ilma topeltkriminaalsuse nõuet kohaldamata – s.t, kui ka teo

toimepanemise paigas ei ole see tegu karistatav, kohaldub Eesti karistusõigus Eesti kodaniku,

ametiisiku või Eestis registreeritud juriidilise isiku toime pandud teo suhtes. Muudatused on

seotud GRECO soovitustega.

- Tulenevalt Eesti rahvusvahelistest kohustustest loetakse karistatavaks sellise kokkuleppe

sõlmimine, mille eesmärgiks on rahapesukuriteo täideviimine.

- Kuna Riigikohus on karistusjärgse kinnipidamise instituudi tunnistanud põhiseadusega

vastuolus olevaks, tunnistatakse seda instituuti puudutavad sätted KarS-s, KrMS-s ja VangS-s

kehtetuks.

Eelnõu vihakuritegusid ja vaenu õhutamist puudutavad sätted on vajalikud Euroopa Liidu Nõukogu

raamotsuse teatud rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu võitlemise kohta

kriminaalõiguse vahenditega kohaldamiseks (tähtaeg lõppes 28.11.2010). Ametikuritegusid

puudutavad sätted on vajalikud Euroopa Nõukogu/GRECO (aruande kaitsmine 2012. a märtsis) ja

OECD soovituste, samuti mitmetes muudes Eestile siduvates rahvusvahelistes lepingutes ja EL

õigusaktides sisalduvate kohustuste täitmise kindlustamiseks, samuti on nende soovituste ja

kohustuste täitmiseks vajalik ametiisiku mõiste täpsustamine. Rahapesu ettevalmistamise

kriminaliseerimiseks on MONEYVAL andnud soovituse 2008. aastal. Järgnevalt käsitletakse

sissejuhatavalt mõnesid eespool nimetatud teemasid eraldi, tuues esile KarS muudatuse põhjendused

ja põhilised suundumused.

Seaduse eelnõu ettevalmistamisel on osalenud Justiitsministeeriumi asekantslerid Kristel Siitam-Nyiri,

Heili Sepp ja Martin Hirvoja, kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja -menetluse talituse

ametikohalt lahkunud juhataja Astrid Asi ja sama talituse nõunikud Tuuli Ploom, Einar Hillep ja Tanel

Kalmet. Eelnõu ja seletuskirja selle lõppkujul on koostanud Tanel Kalmet (tanel.kalmet@just.ee, 620

8243). Eelnõu keeletoimetaja on õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja

Helin Roosileht (helin.roosileht@just.ee, 620 8270).

Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus, kuna eelnõuga muudetakse

menetlusseadustikke (põhiseaduse § 104).

1. Nn vihakuritegusid puudutav osa

Kõnealuste muudatuste vajadus on tingitud mitmesugustest asjaoludest, millest olulisemad on

1


järgmised:

a) Euroopa Liidu Nõukogu raamotsuse teatud rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu

võitlemise kohta kriminaalõiguse vahenditega (nr 2008/913/JSK, ELT L 328, 6.12.2008, lk 55–58,

edaspidi rassismi raamotsus) vastuvõtmine 28.11.2008. Raamotsuse järgimiseks tuli Eestil võtta

vajalikud meetmed 2010. aasta 28. novembriks. Nagu on selgunud Justiitsministeeriumis 2009. a

tehtud vihakuritegude analüüsist, on raamotsuse järgimiseks vaja muuta KarS ja sellest tuleneb

omakorda KrMS ja VTMS muutmise vajadus.

b) Võimalik eelseisev arvutikuritegevusvastase konventsiooni 1 lisaprotokolli (ETS No. 189, edaspidi

rassismi lisaprotokoll) ratifitseerimine Eesti poolt. Lisaprotokoll kohustab osalisi kriminaliseerima

„arvutisüsteemi kaudu rassistliku ja ksenofoobse materjali levitamise või muul moel avalikkusele

kättesaadavaks muutmise” (art 3 lg 1). Protseduuri ja koostöö osas toetub rassismi lisaprotokoll

arvutikuritegevusvastasele konventsioonile, viidates selle sätetele. Vabariigi Valitsus andis korralduse

nr 52-k, millega kiideti heaks Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee 111. istungjärgul 7. novembril 2002.

a Strasbourgis vastu võetud „Arvutikuritegevusvastase konventsiooni lisaprotokolli arvutisüsteemide

kaudu rassismi ja ksenofoobia levitamise kriminaliseerimise kohta“ eelnõu ning volitati Eesti Vabariigi

alalist esindajat Euroopa Nõukogu juures kirjutama alla nimetatud lisaprotokollile. 2 3. märtsil 2003. a

kirjutas Eesti suursaadik Strasbourgis lisaprotokollile alla. Eesti on korduvalt andnud lubadusi protokoll

ratifitseerida, sh teatanud Euroopa Nõukogu rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa

komisjonile (edaspidi ECRI) selle kolmanda hindamise ajal 2004. aastal, et „ratifitseerimine on

käimas“. 3 Riigil on lepinguline ja tavaõiguslik kohustus käituda heas usus, st mitte anda eksitavaid ja

väärasid märke oma tegelike kavatsuste osas. Analüüsist selgus, et vähesel määral tuleneb vajadus

KarS muuta ka rassismi lisaprotokolli eelseisvast ratifitseerimisest.

c) ECRI perioodiliste hindamiste käigus on antud Eestile konkreetseid soovitusi võrdõiguslikkuse

tagamiseks karistusõiguslike vahenditega. ECRI on viidanud oma üldisele soovitusele „National

legislation to combat racism and racial discrimination“, 4 mis on käsitatav nn leebe õigusena (ingl soft

law). Näitamaks head tahet täita Eestile antud soovitusi, käsitletakse analüüsis ka ECRI soovitusi ja

tehakse ettepanekud KarS muutmiseks nendest tulenevalt. 5 Lisaks ECRI-le on analoogilisi soovitusi

Eesti Vabariigile andnud ka ÜRO erinevate konventsioonide kohaldamise komiteed, nt Rassilise

diskrimineerimise kõrvaldamise komitee. 6

On üldtunnustatud printsiip, et võrdseid tuleb kohelda võrdselt ja erinevaid erinevalt. Võrdsete erinev

kohtlemine selles, milles nad on võrdsed või sarnased, on selle põhimõtte eitamine tasandil, mis

puudutab nii aktiivse isiku (diskrimineerija) kui ka ohvri ja kogu üldsuse teadvust. Ameerika

psühholoogid on seisukohal, et nn vihakuriteod on unikaalset liiki vägivald isiku identiteedi vastu, mis

tingib otsustavat psühholoogilist, õiguslikku ja poliitilist reaktsiooni. 7 Võrdsete ebavõrdne kohtlemine

tuleneb eelarvamusest, et see, mis on tegelikult võrdne, on erinev. Psühholoog Gordon Allport on

1954. aastal välja töötanud skaala, milles ta kirjeldab eelarvamuse ja diskrimineerimise protsessi

astmeid. Esimene aste on halvustavate väljendite kasutamine (ingl antilocution), mida iseloomustab

see, et enamuse liikmed teevad vähemuse arvel vabalt nalja ja kujutavad vähemusse kuulujaid

negatiivsetes värvides; seda on mõistetud kui vihakõnet (ingl hate speech) (vaenu õhutamine, KarS §

151 lg 1). Esimese astme ohtlikkus (kuigi ta iseenesest ei tundu enamusele kahjulik ja on enamasti

kaitstud sõnavabadusega) väljendub selles, et ta juhatab sisse skaala järgmised astmed. Teine aste

on vältimine, mis seisneb selles, et enamus väldib aktiivselt vähemuse liikmeid. Kuigi otsest kahju

keegi ei tekita, tekib see iseenesest isolatsiooni tõttu. 8 Järgmine aste on diskrimineerimine –

1

https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=550359.

2

https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=243713.

3

Kolmas aruanne Eesti kohta. 24. juunil 2005, lk 7. http://www.coe.int/t/dghl/monitoring/ecri/Country-bycountry/Estonia/EST-CbC-III-2006-1-EST.pdf.

4

http://www.coe.int/t/dghl/monitoring/ecri/activities/GPR/EN/Recommendation_N7/Recommendation_7_en.asp.

5

Samuti on KarS vaenu õhutamise koosseisu ebaadekvaatsusele ja muudele puudustele Eesti karistusõiguses

vihakuritegude käsitlemisel tähelepanu juhtinud muud rahvusvahelised organisatsioonid ja komiteed (nt ÜRO

piinamisvastase ja vähemuste kaitse komiteed, OSCE).

6 2.–27. augustil 2010. Konventsiooni 9. artikli alusel esitatud osalisriikide aruannete arutelu. Rassilise diskrimineerimise

kõrvaldamise komitee lõppjäreldused. Eesti. http://www.vm.ee/sites/default/files/CERDkomisjoni_loppjareldused_%20EST.pdf.

Punkt 11.

7

Jeannine Mjoseth. Psychologists call for assault on hate crimes. Hate crimes demand unique legal, psychological and

policy responses. APA Online, http://www.apa.org/monitor/jan98/hate.html.

8

17. sajandi Inglismaa kontekstis on režiimi poolt vähemusreligioonide tõrjumise poliitilisele ebaratsionaalsusele

tähelepanu juhtinud John Locke, kes leiab, et riigil ei ole mõtet tõrjumisega luua endale sisevaenlasi (v.a juhul, kui need on

ilmselgelt vaenulikud või ettearvamatud).

2


vähemuse liikmetele ei anta võimalusi ega pakuta teenuseid, et takistada neil oma eesmärke

saavutada. See on juba aktiivne kahju vähemusele. Vähemuse õigust võrdsetele võimalustele

rünnatakse aktiivselt (passiivne või aktiivne ebavõrdne kohtlemine, KarS §-d 152–153). Neljas aste

skaalal on füüsiline rünnak, mille sihtmärk on vähemuse vara, aga ka vähemusse kuuluvate isikute

tervis ja elu. Selle näiteks on lintšimine, pogrommid jne (nn vihakuriteod, st ähvardamine, mõrv,

piinamine, vägistamine jne, mis on ajendatud võõravihast). Sellest jääb ainult kvantitatiivne samm

eksterminatsioonini, mis avaldub etnilises puhastuses või genotsiidis (KarS § 90). Arvestades Allporti

kirjeldatud eskalatsiooni, on järgmiste astmete ennetamiseks sel teel oluline ära hoida esimesed – eriti

tänapäeva globaliseerumise tingimustes. Kuigi Eestis võib tunduda, et paljud riskid on ülehinnatud, ei

ole meil siiski tegemist täiesti isoleeritud ühiskonnaga. Allporti skaala võimaldab muu hulgas

karistusõiguslikult paigutada ritta nn vihakuriteod ja muud seotud kuriteod, et tuvastada nende raskust,

ohtlikkust ja mõistlikku karistusmäära.

Eelarvamusest (või muudest põhjustest) tingitud rassi- või võõravihast (resp. vihast rahvuse, rassi,

nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste,

varalise või sotsiaalse seisundi tõttu) võivad olla ajendatud mitmesugused, eeskätt isikuvastased,

varavastased ja avaliku korra vastased süüteod. OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste

amet (ingl Office for Democratic Institutions and Human Rights, edaspidi ODIHR) 9 on oma juhises 10

määratlenud vihakuritegusid kahe tunnuse – viha või kallutatuse motiivi ja kriminaalse teo kaudu.

Esimene element tähendab, et kurjategija valib oma sihtmärgi mingi kaitstud tunnuse alusel, nt

nahavärvuse, rassi või puude alusel. Sihtmärk võib olla üks isik või terve grupp, kes jagab kaitstud

tunnust. Mingit kaitstud väärtuste fikseeritud loetelu ei ole ja iga riik valib välja tema ajaloole ja

sotsiaalsetele oludele sobiva tunnuste loetelu. Miinimumnõuded võivad tuleneda riigi põhiseadusest ja

rahvusvahelistest kohustustest. Nimetatud juhises on ka põhjendatud, miks vihakuriteod väärivad

eraldi reguleerimist ja milline on nende õiguslik ja sotsiaalne mõju.

Vihakuriteod eespool kirjeldatud tähenduses on eristatavad nn seotud süütegudest, milles samuti on

tuvastatavad viha või kallutatus ja kriminaalne iseloom, kuid erineval viisil. Vihakuriteod on eeskätt

tavalised süüteod, mis on toime pandud viha ajel; seotud süüteod on spetsiaalsed süüteod, milles viha

või kallutatuse motiiv on olemuslik element. Näiteks genotsiid kujutab endast kuritegu, mis seisneb

mingile tunnusele vastava rahvagrupi süstemaatilise hävitamise eesmärgis. Genotsiid toimepanemise

taga on alati nn vihamotiiv.

Teiseks on vihakuritegudest eristatav vaenu õhutamise (ingl hate speech) mõiste, mis seisneb

mingile tunnuse vastava rahvagrupi vastase vägivalla või vihkamise üleskutses või vaenu

väljendamises. Seejuures ei ole oluline, kas faktiline rünne üleskutse tagajärjel toimub või kas selleks

tihtipeale isegi reaalne oht tekib. Vaenu õhutamine on dialektilises sõltuvuses sõnavabaduse piiridest

ja seetõttu ei ole alati kohaldatav kriminaalvastutus, vaid võib piirduda muude õiguslike tagajärgedega

(nt kui reaalset ohtu ei teki, aga sihtmärgi väärikust on riivatud, võib olla tegemist solvanguga, mis

annab aluse tsiviilnõudeks). Vaenu õhutamisega on lähedane eeldatavalt vaenu õhutavate sümbolite

kasutamise keeld. 11 See keeld võib olla põhjendatud kas avaliku korra (sh riigikorra) kaitsega või

nende rahvagruppide liikmete kaitsega, kes on analoogilisi sümboleid kasutanud režiimide või

liikumiste käes kannatanud. Samuti on võimalik, et sümbolid vahetult õhutavad vaenu, st nendel

märkidel on vihkamist esile kutsuv tähendus (mõistagi võib see tähendus kontekstist sõltuvalt oluliselt

erineda). Samuti on vaenu õhutamisega seotud teatud ajaloofaktide eitamise või alatähtsustamise

keeld, mis on õigustatud seetõttu, et selle teoga võidakse põhjustada kannatusi nende faktide taga

olevates sündmustes kannatada saanud gruppide liikmetele.

Kolmandaks on vihakuritegudest eristatav vahetu diskrimineerimiskeelu rikkumine, nt

grupitunnuste alusel diskrimineerimine töökohal, ühissõidukites jne (apartheid on sellise

diskrimineerimise ekstreemseim näide).

(Alusetu) diskrimineerimise keeld on kõikide olulisemate rahvusvaheliste inimõiguse dokumentide

osa. Euroopa Nõukogu võrdsusõiguse acquis’sse kuulub eespool nimetatud rassismi lisaprotokoll,

mille Eesti on allkirjastanud. Samuti tegutseb Euroopa Nõukogu juures ECRI ehk rassismi ja

sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjon, mis hindab perioodiliselt liikmesriikide tegevust ja on

9

10

11

www.osce.org/odihr/.

Hate crime laws: a practical guide. 9 March 2009. http://www.osce.org/item/36671.html.

Vt nt USA Anti Defamation League'i vihasümbolite kataloogi http://www.adl.org/hate_symbols/default.asp.

3


omakorda andnud leebe õigusena soovitusi õiguspoliitika alal. 12 Samuti seirab riikide vihakuritegude ja

diskrimineerimise vastu suunatud tegevust ODIHR, mille värskele juhisele on viidatud eespool. Eesti

on ÜRO 1991. aastast rahvusvahelise konventsiooni rassilise diskrimineerimise kõigi vormide

likvideerimise kohta liige ning esitab regulaarseid aruandeid konventsiooni täitmise kohta, kohustudes

arvestama konventsiooni kohaldamise komitee soovitusi. Sarnane on olukord ka muude ÜRO

konventsioonidega, nt vähemusrahvuste kaitse raamkonventsiooniga, konventsiooniga naiste

diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta, ning inimõiguste alaste paktidega. 13

Diskrimineerimisvastane hoiak on ka üks Euroopa Liidu põhitunnuseid. Realiseerides seda

õiguspoliitilist suunda, mis muu hulgas väljendub asutamislepingu artiklis 13, on Euroopa Liidu lepingu

artiklite 29 ja 31 ning artikli 34 lõike 2 punkti b alusel vastu võetud rassismi raamotsus. Raamotsusest

(art 1 lg 1) tuleneb kohustus võtta vajalikud meetmed tagamaks, et järgmised tahtlikud teod on

karistatavad:

a) vägivallale või vihkamisele avalik kihutamine isikute rühma või rühma liikme vastu, keda

määratletakse rassilise kuuluvuse, nahavärvuse, usutunnistuse, sünnipära või rahvuse või etnilise

päritolu alusel;

b) punktis a nimetatud teole toimepanemine kirjutiste, piltide või muu materjali avaliku levitamise või

jagamise kaudu;

c) Rahvusvahelise Kriminaalkohtu statuudi artiklites 6, 7 ja 8 määratletud genotsiidi, inimsusevastaste

kuritegude ja sõjakuritegude, mis on suunatud isikute rühma või rühma liikme vastu, keda

määratletakse rassilise kuuluvuse, nahavärvuse, usutunnistuse, sünnipära või rahvuse või etnilise

päritolu alusel, avalik õigustamine, eitamine või mitteoluliseks tunnistamine juhul, kui teoga võidakse

kihutada vägivallale või vihkamisele isikute rühma või rühma liikme vastu;

d) 8. augusti 1945. aasta Londoni lepingule lisatud rahvusvahelise sõjatribunali harta artiklis 6

määratletud kuritegude, mis on suunatud isikute rühma või rühma liikme vastu, keda määratletakse

rassilise kuuluvuse, nahavärvuse, usutunnistuse, sünnipära või rahvuse või etnilise päritolu alusel,

avalik õigustamine, eitamine või mitteoluliseks tunnistamine juhul, kui teoga võidakse kihutada

vägivallale või vihkamisele isikute rühma või rühma liikme vastu.

Samuti nõuab rassismi raamotsus, et süüteole peab järgnema vastav karistus (art 3), et rassistlikku ja

ksenofoobilist motiivi loetakse raskendavaks asjaoluks või et sellist motiivi võib kohtus karistuse

määramisel arvesse võtta (art 4) ja et tagatud on juriidilise isiku efektiivne vastutus vastavate tegude

eest (art-d 5 ja 6).

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 12 kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi

diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude

veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Rahvusliku, rassilise,

usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja

karistatav. Samuti on seadusega keelatud ja karistatav õhutada vihkamist, vägivalda ja

diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel. Diskrimineerimise vastu kaitstud gruppide loetelu

põhiseaduse § 12 lõikes 1 on seega avatud ja see asetab samasuguse nõude ka muudele seadustele,

mis tegelevad diskrimineerimiskeelu konkreetsema realiseerimisega. Lõikes 2 sätestatu kohaselt on

vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamise vastu kaitstud gruppide loetelu piiratum, kuid see

ei tähenda iseenesest, et põhiseadusest madalama aktiga ei võidaks kaitsta muid gruppe vaenu

õhutamise vastu – sel juhul tuleb tasakaalustada sõnavabaduse ja ühinemisvabaduse võimalik riive

ning vaenu õhutamise poolt kõnelevad vähemuse kaitse ning avaliku korra ja rahu kaitse kaalutlused.

Võrdse kohtlemise seaduse 14 § 1 lõike 1 kohaselt on seaduse eesmärk tagada isikute kaitse

diskrimineerimise eest rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või

veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel. Seejuures eristatakse valdkondi,

milles teatud grupid on diskrimineerimise eest kaitstud. Nii on § 2 lõike 1 kohaselt keelatud isikute

diskrimineerimine nende rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi või nahavärvuse tõttu; lõike 2 kohaselt on

keelatud isikute diskrimineerimine nende usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või

seksuaalse sättumuse tõttu. Lõike 3 kohaselt ei välista seadus võrdse kohtlemise nõudeid töösuhetes

§ 1 lõikes 1 nimetamata tunnuste alusel, eelkõige perekondlike kohustuste täitmise, sotsiaalse

seisundi ja töötajate huvide esindamise või töötajate ühingusse kuulumise, keeleoskuse või

kaitseväeteenistuse kohustuse tõttu. Diskrimineerimise mõiste sisu avab seaduse § 3. Soolise

12

General Policy Recommendations, http://www.coe.int/t/dghl/monitoring/ecri/library/publications_en.asp.

13 Vt aruandeid ja soovitusi http://www.vm.ee/?q=node/10128.

14

https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13147946.

4


diskrimineerimise keeld tuleneb soolise võrdõiguslikkuse seadusest. 15

KarS eriosa 10. peatüki 1. jao “Süüteod võrdõiguslikkuse vastu” alusel on karistatav vaenu õhutamine,

võrdõiguslikkuse rikkumine ja diskrimineerimine pärilikkusriskide alusel (§-d 151–153). 16 Kui

võrdõiguslikkuse rikkumine (§ 152) on vahetult kellegi õigusvastaselt ebavõrdsesse positsiooni

asetamine, siis paragrahvis 151 sätestatud süütegu seisneb diskrimineerimiskeelu kaudses

rikkumises, kuna süüteokoosseis ei eelda konkreetse inimese tegelikku diskrimineerimist üksikjuhtumil

(nagu §-d 152 ja 153), vaid tegevust, mille oodatav ja realistlik laiem tagajärg on vihkamine, vägivald

või diskrimineerimine sellistel alustel, millele laieneb diskrimineerimise põhiseaduslik keeld.

Kokkuvõtlikult on kehtiva § 151 lihtkoosseisu (lg 1, väärtegu) kohaselt vaja järgmiste elementide

olemasolu:

- avalik üleskutsumine (tegevus);

- sõnum, millele üleskutsuv iseloom omistatakse konteksti ja tähendusvarjundit arvestades;

- suunatud vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele (eesmärk);

- konkreetne sotsiaalne grupp, kelle vastu üleskutse on suunatud (ründe objekt);

- oht isiku elule, tervisele või varale (tagajärg);

- ettevaatamatus kõigi objektiivsete tunnuste suhtes (väärtegu);

- toimepanija on teinud kõik temast oleneva kahjuliku tagajärje saabumiseks.

Kvalifitseeritud koosseisu (lg 2, kuritegu) tunnused on järgmised:

- kõik lihtkoosseisu objektiivsed tunnused;

- raske tagajärg, sh inimese surm või tervisekahjustus;

- ettevaatamatus selle raskendava tunnuse suhtes;

- või varasem karistatus sellise teo eest 17 või toimepanemine kuritegeliku ühenduse poolt (§ 255) 18 ;

- tahtlus ühe suhtes nendest raskendavatest tunnustest.

Paragrahvi 151 on muudetud kahel korral: 19.05.2004 vastu võetud seadusega oli algne vaadeldav

paragrahv muudetud kahelõikeliseks, millest lõikes 1 sätestatud põhikoosseis oli karistatav väärteona

ja lõikes 2 sätestatud kvalifitseerivate tunnuste esinemisel karistatav kuriteona. 14.06.2006 vastu

võetud seadusega muudeti põhikoosseis materiaalseks (varasemalt oli tegemist formaalse

süüteokoosseisuga), määratleti teisiti lõikes 2 sätestatud kvalifikatsioon ning lisati juriidilise isiku

karistatavus nii põhikoosseisu kui ka kvalifitseeritud koosseisu suhtes. See on praegu ainus

vaadeldava KarS jao süütegu, mille eest on kehtestatud juriidilise isiku vastutus.

Riigikohus on kõnealuse süüteo varasemat redaktsiooni (mis nägi ette karistuse tegevuse eest,

millega on avalikult kutsutud üles vihkamisele või vägivallale seoses rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo,

keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste veendumuste, varalise või sotsiaalse seisundiga) tõlgendanud

Lauris Kaplinski asjas (10.04.2006, 3-1-1-117-05), leides, et üleskutse peab olema reaalne, st selle

adressaatgrupp peab olema tõsiselt võetav nii oma arvukuselt kui sisuliselt ning seepärast on tarvis

tuvastada see grupp, kellele üleskutse on suunatud („meie“). Karistusseadustiku kommenteeritud

väljaande kommentaari autor leiab õigustatult, et selline tõlgendus ei ole põhjendatud. 19 Riigikohtunike

Kivi ja Ilvesti eriarvamuses leitakse samuti, et „sotsiaalse vaenu õhutamiseks piisab täiesti grupi

"nemad" määratlemisest. Õhutamise täideviija võib taotleda kindlat sihtgruppi, kellele oma üleskutse

suunata, kuid sel juhul peab ta seda ka kindlalt väljendama. Vastasel korral kattub mõiste "meie"

mõistega "kõik need, kes ei ole "nemad"". Kui vaenu õhutatakse üldiselt, adressaati valimata, pole

vajadust ka õhutatavate sihtgrupi määratlemiseks. Seega – õhutades vaenu kristlaste vastu,

konkretiseerimata, kes peaksid seda vaenu tundma, pole tähtis, kas adressaadiks on moslemid,

budistid, uus-meremaalased, notarid, korstnapühkijad, alaealised või keegi teine. [..] Meie arvates on

seadusandja mõte olnud märgatavalt laiem – kaitsta võrdsusõigust igasuguste kallalekippumiste

vastu, nii sotsiaalsete gruppide, väiksemate inimkoosluste kui ka üksikindiviidide poolt.“ 20

15

https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13100256.

16

Ajavahemikus 2004–2010 ei ole §-de 152 ja 153 alusel menetletud ühtegi kuritegu. § 152 alusel on menetletud ühte

väärtegu aastal 2010.

17

Tähele tuleb panna, et mitte lihtsalt korduvus (teistkordsus), vrd nt § 115 p 4 või § 202 lg 2 p 2.

18

Tähele tuleb panna, et grupi poolt toimepanemine ei ole raskendav tunnus, vrd nt § 200 lg 2 p 7 ja § 199 lg 2 p 7.

19 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, 2009. lk 432.

20

http://www.nc.ee/?id=11&tekst=222487134.

5


2006. aastal esitas Vabariigi Valitsus Riigikogule KarS muutmise eelnõu (1050 SE I), 21 mille eesmärk

oli korrastada §-s 151 sisalduvat vaenu õhutamise karistusnormi. Kuriteo kirjeldust oli kavas täiendada

selliste sümbolite avatud loeteluga, mida võidakse kasutada vaenu õhutamiseks, – et ühemõtteliselt

oleks karistatav okupatsioonirežiimide sümbolite avalik kasutamine ja levitamine, kui sellega kaasneb

vaenu õhutamine. Kuigi sümbolite loetelu ei ole ammendav, olid eelnõus toodud välja

okupatsioonirežiimide sümbolid, mille kasutamine on ajaloolistel põhjustel teistest sümbolitest

suurema tõenäosusega vaenu õhutav. Eelkirjeldatud muudatus seisneb vaenu õhutamise kui

tegevuse kirjelduse täpsustamises, mitte aga laiendamises. Kavas oli lugeda tegu karistatavaks juhul,

kui see on toime pandud avalikku rahu häirides ja vähemalt otsese tahtlusega vaenu õhutamise

suhtes, mida tähistab sõna „teadvalt“. Ka loetletud sümbolite avalik kasutamine ja levitamine, kui

sellega ei kaasne vaenu õhutamist, ei oleks olnud karistatav. Tegevust, mis on kaasa toonud ohu

konkreetse isiku elule, tervisele või varale, oleks edaspidi karistatud kriminaalkorras.

Avaliku rahu mõiste osas selgitati eelnõu nr 1050 seletuskirjas KarS kommentaarile tuginedes, et

avaliku rahu all mõeldakse „[i]nimeste ühiselu aluseid, suhtlemiskorda ühiskonnas, mis eksisteerib

sõltumata konkreetsest riigivõimust ja selle vormist ning mille eesmärk on tagada ühiskonnaliikmete

turvalisus. Mõistet avalik rahu kasutatakse siinkohal ka kui avaliku julgeoleku, avaliku korra ja avaliku

võimu teostamise (täpsemini selle korrapärase ja efektiivse toimimise […]) ühisnimetajana“. Avalik

rahu ei seondu mitte ainult riigi kehtestatud konkreetsete käitumiseeskirjadega, vaid tuleb arvestada

laiemalt ühiskonnas kehtivaid norme, ühiskonna eetika- ja taluvuspiire ning kõigi ühiskonnagruppide

rahulikuks kooseksisteerimiseks vajalikke tingimusi. Seejuures tuleb arvestada ka väljendusvabaduse

printsiipi ja selle olulisust riigi ja ühiskonna demokraatlikus eksistentsis. Avaliku rahu häirimist ei saa

üldjuhul tuletada konkreetse isiku solvamisest, see on seostatav üldsusele suunatud tegevusega, mis

seisneb eri ühiskonnagruppide vastandamises või/ja mõne grupi alavääristamises, halvustamises või

muul viisil marginaliseerimises.

Praktika näitab, et § 151 on kohaldatud minimaalselt – aastatel 2004–2011 menetleti § 151 lg 2 alusel

ühte juhtumit ja see menetlus on lõpetatud. 22 Selle passiivsuse põhjuseks võib olla ühelt poolt

süüteotunnuste raske määratlemine, võimalik ideaalkogum avaliku korra rikkumisega (§ 262, mida on

selle üldisuse tõttu lihtsam subjektile süüks panna), teiselt poolt aga ründe objektiks olevate isikute

soovimatus õiguserikkumistest teada anda, kuna see võib olla tülikas ja tuua kaasa täiendavaid

kannatusi – pealegi ei saa kindel olla, et toimepanija suhtes menetlus lõpule viiakse ja teda õiglaselt

karistatakse. 23 Legaliteedipõhimõtte alusel ex officio menetluse alustamist tuleb ette vähe just

teotunnuste raske tõendatavuse ja koosseisutunnuste tõlgendatavuse tõttu.

KarS ei sätesta diskrimineerimist või grupivihast ajendatust ühegi süüteo raskendava tunnusena

(lihtkoosseisulise tunnusena peale §-de 151–153 ka § 324; § 402 kasutab sõna muus tähenduses).

Ka Eesti karistusõiguses seni omane kitsam piinamise kontseptsioon ei kasuta diskrimineerimist

koosseisulise tunnusena. Samuti ei ole vihkamise motiiv sätestatud KarS üldosa §-s 58 karistust

raskendava asjaoluna. Karistust raskendava asjaoluna on ette nähtud küll „omakasu või muu madal

motiiv“ (p 1) ja „süüteo toimepanemine erilise julmusega või kannatanut alandades“ (p 2), samuti

„süüteo toimepanemine ühiskondlikku või loodusõnnetust ära kasutades“ (p 6) ja „süüteo

toimepanemine üldohtlikul viisil“ (p 7), kuid neid asjaolusid ei ole võimalik tõlgendada konkreetselt nii,

et viha kui motiiv oleks üheselt mõistetavalt madal motiiv, kannatanu eriline alandamine, ühiskondliku

õnnetuse ärakasutamine või üldohtlik viis.

Rassistliku motiivi näitamine kuritegevuse statistikas (mida ootavad Eestilt OSCE ja ECRI) on

võimalik. Paraku ei ole olemasoleva regulatsiooni kohaselt võimalik menetlejatelt nõuda, et nad seda

motiivi arvestaksid (olemata nt karistust raskendav asjaolu, on see menetluse jaoks ebaoluline), seda

tuvastama peaksid (nagu eespool § 151 rakendamise praktika kontekstis selgitatud, ei ole see lihtne)

või ankeeti vastavalt täidaksid. See muudab igasuguse statistika seda liiki süütegude arvu

kindlakstegemiseks juba ette ebatäpseks. ECRI soovituse kohaselt, mida toetab mitme riigi praktika,

loetakse kuritegu rassistlikul motiivil toimepanduks juhul, kui rassistlikku motiivi tajub kannatanu või

kes tahes muu isik (nt menetleja ja kõrvalseisja).

21

http://web.riigikogu.ee/ems/plsql/motions.show?assembly=10&id=1050&t=E. Eelnõu saadeti teisele lugemisele, kuid

algataja võttis selle tagasi seoses Riigikogu valimistega 2007. a märtsis.

22

Aastal 2010 on menetletud § 151 lg 1 alusel kahte väärtegu.

23

Kannatada saanud isik või grupp võib oma õigusi kaitsta ka tsiviilmenetluses. Ometi ei ole teada ka tsiviilasju

vihakuriteo tunnustele vastava teoga põhjustatud kahju hüvitamiseks vms.

6


Teiste riikide kogemusest võib esile tuua järgmised andmed.

a) USAs on vihakuritegude teemaga tegeletud 1980. aastate lõpust alates. Väljundi on see leidnud

1990. a Hate Crime Statistics Act'is (28 U.S.C. 534), 24 mis kohustab USA Justiitsdepartemangu

koguma andmeid kuritegude kohta, milles avalduvad rassil, usutunnistusel, seksuaalsel sättumusel või

etnilisel kuuluvusel põhinevad eelarvamused (1994. aastal lisatud täiendava alusena ka puue), ning

avaldada igaaastane raport. 25 Osariikide lähenemine vihakuritegudele on erinev. Mõnel pool (nt

Kalifornia, Ohio, Florida) on ette nähtud eraldi vaenuaktide süüteokoosseisud, mis keelavad nt

vandalismi kultusepaikades ja sekkumise kultusesse, risti põletamise jne. 26 Teistes jurisdiktsioonides

on kriminaliseeritud igasugune vaenuliku motivatsiooniga tegevus; nt New Yorgis moodustab

„kallutatud motiiv ja tegu“ ühe kuriteo, teatud tunnustega sihtmärgi otsimine on juba osa kuriteost.

Kolmandates osariikides on rassiviha motiiv mis tahes kuriteo puhul karistust raskendav asjaolu, nt

Wisconsinis tõstetakse selle alusel karistuse ülemmäära. 27 USAs avaldavad mittetulundus- ja avaliku

sektor vihakuritegevuse ennetamisel laialdast algatusvõimet, sel teemal koolitatakse nii era- kui ka

avalikku sektorit, samuti on arenenud ohvrikaitse. OSCE egiidi all toimunud kohtumisel 2010. aastal tõi

USAd esindanud föderaalprokurör esile, et kuna mingi grupi vastu kallutatud motiiv süüteo

toimepanemisel võib kaasa tuua osariikide vahelise konstitutsioonilise liikumisvabaduse tõsise riive,

on vihakuritegu käsitletav föderaalse kuriteona. FBI analüüsib osariikides vihakuritegude eest

mõistetud karistusi ning juhul, kui isikut ei ole adekvaatselt karistatud osariigi õiguse alusel, esitatakse

täiendav süüdistus föderaalkuriteos. Näitena tõi prokurör juhtumi, kui föderaalõiguse alusel karistati

hispaaniakeelse vähemuse liikme peksjaid piirkonnas, kus see vähemus oli väiksearvuline, kuna

osariigi karistus oli liiga väike selleks, et omada üldpreventiivset mõju vihakuritegude ennetamiseks.

b) Inglismaal 28 ja Walesis on 2006. aastal vastu võetud Racial and Religious Hatred Act (millega

täiendatakse 1986. a korrakaitseseadust) 29 ja mille alusel on detailselt määratletud juhtumid, mida

loetakse vaenu õhutamiseks. Kokkuvõtlikult on esimese koosseisu tunnused järgmised:

- usuviha on viha grupi vastu, keda määratletakse mingi religiooni järgijatena või religiooni puudumise

järgi

- ähvardavad sõnad või käitumine, sh ähvardavate kirjalike materjalide näitamine

- kavatsus esile kutsuda usuviha

- avalik või eraala, v.a juhul, kui isik teeb keelatud teo eluhoone sees ja teda tajuvad ainult inimesed

selles samas või teises eluhoones või vähemalt tal puudub alus uskuda, et teda võidaks kuulda

väljaspool ühtegi eluhoonet.

Järgmised koosseisud keelavad kavatsuslikult viha esile kutsuvate ähvardavate kirjalike materjalide

(igasugune märk või muu nähtav esitus) jagamise ja avaldamise, samalaadsed avalikud etendused ja

performance’id, samalaadsete heli- või videosalvestiste jagamise, näitamise või tegemise,

samalaadse leviprogrammi koostamise või edastamise. Samuti on karistatav kirjaliku materjali või

salvestise valdamine näitamise, levitamise, avaldamise või leviprogrammi lisamise eesmärgil või kui

seda võib mõistlikult eeldada. Oluline on, et keeldu ei tohi tõlgendada nii, et see sisaldaks piirangut

diskussioonile, kriitikale, antipaatia, naeruvääristamise, solvangu või kuritarvituse väljendusele

usutunnistuse, veendumuste või praktika kohta või usulisele või usuvastasele propagandale.

Mis tahes kuritegu loetakse vihakuriteoks, kui seda tajub nii kas kannatanu või muu isik.

c) Kanadas on kriminaliseeritud 30 genotsiidi õigustamine (identifitseeritava grupi liikmete tapmisele

24

http://www.fbi.gov/ucr/hc2004/appendix_a.htm.

25

Ka USAs on olnud probleeme statistiliselt tervikliku pildi saamisega. Bureau of Justice Assistance. A Policymaker's

Guide to Hate Crimes. www.ncjrs.gov/pdffiles1/bja/162304.pdf.

26

Vrd KarS § 154 usutalituse täitmise takistamise osas; motiivi järgi ei küsita, kuna tegu on iseenesest vaenulik või

diskriminatoorne.

27

Bureau of Justice Assistance. A Policymaker's Guide to Hate Crimes. www.ncjrs.gov/pdffiles1/bja/162304.pdf. Lk 27.

28

Iirimaa vihakõne regulatsioon sarnaneb Inglismaal kehtivale. European Commission For Democracy Through Law (Venice

Commission). Analysis of the domestic law concerning blasphemy, religious insult and inciting religious hatred in Albania,

Austria, Belgium, Denmark, France, Greece, Ireland, Netherlands, Poland, Romania, Turkey, United Kingdom on the basis

of replies to a questionnaire; http://www.venice.coe.int/docs/2008/CDL-AD%282008%29026add2-bil.pdf; lk 52.

29

http://www.england-legislation.hmso.gov.uk/acts/acts2006/ukpga_20060001_en_1. Analoogiline regulatsioon

puudutab rassi ja seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimisele õhutamist.

30

http://laws.justice.gc.ca/PDF/Statute/C/C-46.pdf, §§ 318jj. http://www.media-

7


toetuse avaldamine või selle kasuks argumenteerimine kavatsusega hävitada selle grupi liikmed). 31

Samuti on kriminaliseeritud avalik viha õhutamine, mille tunnused on järgmised:

- edastatud (sh telefoni teel ja muude visuaalsete või kuuldavate vahenditega) sõnum (kõneldud,

kirjutatud või salvestatud sõnad, žestid, märgid vm visuaalsed esitused);

- toimub avalikus kohas;

- sisaldab üleskutset identifitseeritava grupi vaenamisele;

- sel viisil, et rahurikkumine (ingl breach of the peace) on tõenäoline.

Eraldi on kriminaliseeritud mitteeraviisiline kavatsuslik vaenu õhutamine, mille eest võimalik karistus

on samuti kahe-aastane vangistus. Süüdimõistmine on välistatud, kui esinevad kaitseasjaolud: kui

väited on tõesed, kui isik tegutses heas usus (nt toetudes usutekstile, mida ta pidas tõeseks) või

avalikes huvides ja ta eeldas mõistlikult väidete tõesust.

d) Saksamaal on vaenu õhutamine (StGB § 130 (1)) seotud järgmiste tunnustega:

- viha õhutamine rahvagruppide vastu või nende suhtes vägivaldsele või meelevaldsele kohtlemisele

kihutamine või

- rahvagruppide solvamine, mustamine või häbistamine ja sellega inimväärikuse alandamine

- viisil, mis võib rikkuda avalikku rahu

(karistatav kolmest kuust kuni viieaastase vangistusega). 32

Eraldi koosseisudega on kaetud vaenava materjali levitamine, avaldamine, kättesaadavaks tegemine,

alaealisele pakkumine jne või edastamine levikanali vahendusel, samuti spetsiifiliselt natsirežiimi ajal

toime pandud tegude õigustamine, eitamine või (nende kahjulikkust) vähetähtsaks pidamine viisil, mis

rikub avalikku rahu, sh avalikult või avalikul kogunemisel; sellesisulise materjali levitamine jne.

Saksamaal on eraldi kriminaliseeritud mittekonstitutsiooniliste organisatsioonide sümbolite

kasutamine. Karistusseaduse (StGB) § 86a alusel on karistatav põhiseadusevastase erakonna

sümbolite levitamine või avalik kasutamine, mis hõlmab kasutamist avalikul koosolekul või kirjalikul

kujul (sh pildid, audio- ja videosalvestised vms). Põhiseadusevastaseks tunnistab erakonna Saksamaa

Ülemkohus, kes on seda teinud kaks korda: 1952. a keelati neonatslik nn sotsialistlik Reichpartei ja

1956. a Saksa kommunistlik partei (DKP). Sama kehtib sellise organisatsiooni kohta, mis on

tunnistatud põhiseadusliku korra vastaseks või rahvusvahelise üksteisemõistmise vastu suunatuks.

Keeld puudutab ka endise natsipartei (NSDAP) sümboleid. Samuti laieneb keeld selliste sümbolitega

toodete tootmisele, ladustamisele, impordile või ekspordile, kui seda tehakse levitamise või avaliku

kasutamise eesmärgil. Sellisteks sümboliteks loetakse lipud, ametimärgid, embleemid, loosung,

vormirõivas, tervitusviis, samuti nendega äravahetamiseni sarnased sümbolid. Sümbolite kasutamine

on lubatud hariduslikul, teaduslikul või kunstilisel eesmärgil, põhiseadusevastase tegevuse

ärahoidmiseks, päevauudiste edastamiseks jne. StGB § 130 alusel võib karistada isikut, kes kasutab

selliseid sümboleid vaenu õhutamiseks.

e) Austrias on alusnormiks 8.05.1945 vastu võetud seadus, mis keelab natsipartei (NSDAP). Selle

seaduse alusel on kõik natsiorganisatsioonid ja -institutsioonid keelatud. Keelatud ja karistatavaks on

tunnistatud igasugune tegevus, mis lähtub NSDAP eesmärkidest, sh selle poliitiliste loosungite

kasutamine propaganda eesmärgil või selle vägivaldse tegevuse heakskiitev kirjeldamine,

rassiideoloogia väljendamine jne. Natsisümbolite kasutamine propaganda eesmärgil on keelatud.

Karistusnorm ise sisaldub Austria karistusseadustiku (StGB) §-s 283 (vaenu õhutamine). Viimase

kohaselt igaüks, kes avalikult kutsub üles vaenamisaktile kiriku või religioosse ühenduse vastu või

sellesse kuuluva grupi vastu, samuti rassi, rahva, hõimu või riigi vastu avalikku korda ohustaval viisil,

või õhutab vaenu või solvamist inimväärikust alandaval viisil grupi vastu rassi, rahvuse,

hõimukuuluvuse või riikkondsuse alusel, on karistatav vangistusega mitte üle kahe aasta. 33 Kohus on

olnud seisukohal, et avalikus kohas asuv graffiti svastika, SS-ruunide ning sõnadega „viha“ ja

„Türklased välja“ on koosseisuga kaetud. 34

awareness.ca/english/resources/legislation/canadian_law/federal/criminal_code/criminal_code_hate.cfm;

31

Ettenähtud karistus on kuni viis aastat.

32

http://www.gesetze-im-internet.de/bundesrecht/stgb/gesamt.pdf. Tähelepanuväärne on, et eraldi ei nimetata lõikes 1

ühtegi grupi tunnust, nagu rass, religioon vms, vaid räägitakse elanikkonna segmendist või rahvagrupist.

33

European Commission For Democracy Through Law (Venice Commission). Analysis of the domestic law concerning

blasphemy, religious insult and inciting religious hatred in Albania, Austria, Belgium, Denmark, France, Greece, Ireland,

Netherlands, Poland, Romania, Turkey, United Kingdom on the basis of replies to a questionnaire;

http://www.venice.coe.int/docs/2008/CDL-AD%282008%29026add2-bil.pdf; lk 11.

34

Samas, lk 14.

8


f) Ungari karistusseadustiku § 269b sisaldab nimekirja sümbolitest, mida ei tohi levitada, avalikult

kasutada ega eksponeerida: haakrist, SS-märk, noolrist, sirp ja vasar, punane viisnurk või muu ese,

millel kasutatakse sellist sümbolit. Tegemist on üldjuhul väärteoga, kui seejuures ei panda toime muud

rikkumist (nt vaenu õhutamist). Sümbolite kasutamine on lubatud hariduslikul, teaduslikul või

kunstilisel eesmärgil või päevauudiste edastamiseks. Sättega ei ole hõlmatud teiste riikide ametlikud

sümbolid. Raamotsuse ülevõtmisel tehtud muudatustega seoses on jõutud konstitutsioonikohtu

vaidluseni, mille tulemused ei ole aga teada.

g) Itaalias on karistatav kuni pooleteiseaastase vangistuse ja trahviga rassilise, etnilise, rahvusliku või

religioosse diskrimineerimisideoloogia propageerimine, diskrimineerimisele õhutamine või

diskrimineerivate aktide toimepanemine, kui see ei kujuta endast raskemat süütegu. Kuni neljaaastase

vangistusega on karistatav vihkamisaktile õhutamine või selle toimepanemine, samuti

vägivaldne provokatsioon, osalemine rassistlikus või muul moel vihkamist ja diskrimineerimist

eesmärgiks seadvas grupis või selle toetamine. Grupi juhtimise eest karistatakse kuni kuueaastase

vangistusega. Sellise grupi või liikumise sümboolika avalik kasutamine on karistatav kuni

kolmeaastase vangistusega; kuni kahe-aastase vangistusega fašismi põhimõtete, tegude või

meetodite avalik kiitmine – rassistlike ideede korral kuni kolmeaastane vangistus ja trahv (Legge

Mancino, 1993 n 122, §-d 1-4). Samuti on Itaalias karistatav solvamine ja laim (Codice penale artiklid

594 ja 595). 35

h) Poolas ei ole otsesõnu keelatud sümbolite kasutamine, küll aga fašistliku või muu totalitaarse

süsteemi avalik toetamine, mis on võrdsustatav vaenu õhutamisega. Karistusseadustiku §-d 194-196

kohustavad karistama religioosse diskrimineerimise ja religiooni alusel solvamise eest trahvi või kuni

2-aastase vangistusega. 36

i) Rootsi kriminaalkoodeksi ptk 16 § 8 (1988. a redaktsioon) keelab avalikud avaldused, mis

ähvardavad või väljendavad austuse puudumist etniliste või muude gruppide vastu rassi,

nahavärvuse, rahvuse või etnilise päritolu, usu või seksuaalsättumuse alusel (karistatav kuni

kaheaastase vangistusega, v.a kui on pisirikkumine). 37 Ülemkohus on teinud otsuse, mille kohaselt

võib natsisümbolite kasutamine täita vaenu õhutamise süüteokoosseisu.

j) Lätis on avaliku koosoleku seaduses keeld kasutada avalikul koosolekul NSVL, Läti NSV ja Natsi-

Saksamaa sümboleid (sh stiliseeringuid) ja laulda neid režiime ülistavaid laule.

k) Madalmaade kriminaalkoodeksi artiklid 137c ja 137d kohustavad karistama kavatsetud avalikku

suulist, kirjalikku või graafilist solvamise eest grupi aadressil rassi, religiooni või maailmavaate, heterovõi

homoseksuaalsuse, füüsilise, psühholoogilise või vaimse puude alusel, samuti vaenu,

diskrimineerimise või vägivalla õhutamise eest sellise grupi liikme vastu. Karistuseks on trahv või kuni

üheaastane vangistus. 38

l) Šveitsi seadus (§ 261bis) keelab avaliku diskrimineerimise või vaenu õhutamise, alavääristava või

mustava ideoloogia propageerimise, vaenava propaganda levitamise, väärikust alandava solvamise,

sh grupivastase kuriteo õigustamise kaudu, ja diskrimineerimise isiku või grupi vastu rassi või etnilise

kuuluvuse alusel ning see on karistatav trahvi või kuni kolmeaastase vangistusega. Religiooni alusel

diskrimineerimine ja solvamine (§ 261) on karistatav trahviga. 39 Säte pärineb algkujul 1934. aastast,

kui see võeti vastu, et keelata juutidevastast vihakõnet, sh süüdistusi rituaalmõrvades. 40

m) Prantsusmaa kriminaalkoodeksi art R624-3 ja -4 kohustavad karistama trahviga isiku või grupi

vastase mitte avaliku laimu ja solvangu eest päritolu, tegeliku või arvatava etnilisse, rahvus-, rassi või

35

36

37

38

39

40

http://www.altalex.com/index.php?idnot=36774.

European Commission For Democracy Through Law (Venice Commission). Analysis of the domestic law concerning

blasphemy, religious insult and inciting religious hatred in Albania, Austria, Belgium, Denmark, France, Greece, Ireland,

Netherlands, Poland, Romania, Turkey, United Kingdom on the basis of replies to a questionnaire;

http://www.venice.coe.int/docs/2008/CDL-AD%282008%29026add2-bil.pdf; lk 72.

http://legislationline.org/documents/section/criminal-codes.

http://wetboek.net/wetboek/Sr.html

http://legislationline.org/documents/section/criminal-codes.

"Basel verbiete jede Diffamierung von Juden und Judentum", http://edocs.ub.unifrankfurt.de/volltexte/2008/38044/original/Stimme_409.pdf.

9


eligioosse grupikuuluvuse või selle puudumise, samuti soo, seksuaalsättumuse või puude alusel. 41

Eraldi seaduse 29/7/1881 artiklite 23, 29 ja 33 alusel on karistatav rassilise, religioosse või päritolul

põhineva viha avalik õhutamine või laimamine, artikli 24 alusel aga viha ja diskrimineerimise

propageerimine.

n) Soome Rikoslaki 11. ptk § 10 kohaselt on trahvi või kuni kaheaastase vangistusega karistatav

sellise teabe, arvamuse või muu sõnumi avalikkusele kättesaadavaks tegemine või levitamine, millega

ähvardatakse, laimatakse või solvatakse rühma rassi, nahavärvuse, sünnipära, rahvusliku või etnilise

päritolu, usu või veendumuse, seksuaalsättumuse või puude alusel või muul sarnasel alusel. § 10a

kohaselt on sama tegu raskemal juhul karistatav nelja kuu kuni nelja aastase vangistusega juhul, kui

vaenu õhutamisega kutsutakse üles genotsiidile või selle ettevalmistamisele, kuriteole inimsuse vastu,

sõjakuriteole, mõrvale või terroristlikule eluvastasele ründele või avalikku korda ja julgeolekut

ilmselgelt ohustades muule tõsisele vägivallateole. § 11 kohaselt on diskrimineerimine

kutsetegevuses, avalike teenuste osutamisel või muus avalikus suhtes või koosolekul, teenindamisest

keeldumise, juurdepääsu keelamise või isiku eemaldamise või erilaadsesse või halvemasse olukorda

asetamisega, rassi, rahvusliku või etnilise päritolu, nahavärvuse, keele, soo, ea, peresuhete,

seksuaalsättumuse, puude, terviseseisundi, usu veendumuse, poliitilise või ametialase tegevuse või

muu sarnase asjaolu alusel karistatav kuni kuue kuuse vangistusega (kui ei ole tegu

diskrimineerimisega töökohal). 42

o) Belgia 1981. aasta 30. juuli seadus (muudetud 2007) rassismi ja ksenofoobia kohta kohustab

karistama ühe kuu kuni aastase vangistuse ja trahviga rühma kuuluva isiku diskrimineerimisele,

vihkamisele, vägivallale või rühmavastasele segregatsioonile, vihkamisele või vägivallale

üleskutsumise eest (§ 20), rassilise üleoleku ideede levitamise (§ 21) ja diskrimineerimise või

segregatsiooni ideid avalikult ja korduvalt levitava ühenduse liikmelisuse või toetamise (§ 22), samuti

diskrimineerimisakti eest (§ 24, 25). Ametiisikut karistatakse kaks korda kõrgema määra alusel (§ 23).

p) Kreeka kavandab raamotsuse ülevõtmiseks vastu võtta eelnõu, mille artikkel 3 kohaselt on

karistatav kuni 3-aastase vangistuse ja kuni 5000-eurose trahviga vägivalla või viha avalik kavatsetud

õhutamine grupi vastu, kui see võib ohustada avalikku korda. Kui nimetatud tegu on kaasa toonud

muu kuriteo, on karistuseks kuni 5-aastane vangistus ja kahekordne trahv. Sellise teo eesmärgil

loodud grupi loomine ja selles osalemine on karistatav kahe-aastase vangistusega. Artikkel 4 kohaselt

on rahvusvahelise militaartribunali põhikirjas loetletud ja rahvusliku või rahvusvahelise kohtu poolt

tuvastatud kuritegude õigustamine, eitamine või tühisekspidamine karistatav kuni 2-aastase

vangistusega. 43 Seaduse L.927/1979 kohaselt on avalik, suuline või kirjalik, pilte kasutades või muul

viisil kavatsetud potentsiaalse rassilise või rahvusliku diskrimineerimise, viha või vägivalla õhutamine

karistatav trahvi või kuni 2-aastase vangistusega või mõlemaga. Sama karistus on ette nähtud ka

rassistliku organisatsiooni loomise või selles osalemise eest. See-eest avalik solvavate väljendite

kasutamine samade gruppide aadressil toob kaasa trahvi või kuni aastase vangistuse või mõlemad. 44

q) Albaania kriminaalseadustiku 265 kohaselt on rahvusliku, rassilise või religioosse vihkamise või

konflikti õhutamine, samuti sellist vihkamist propageeriva materjali ettevalmistamine, levitamine või

hoidmine levitamise eesmärgil karistatav trahvi või kuni 10-aastase vangistusega.

r) Taanis jõustus 2006. aastal karistussäte (§ 140), mille kohaselt legaalselt tegutseva religioosse

kogukonna õpetuste või riituste avalik naeruvääristamine on karistatav kuni 4-kuuse vangistusega.

Juba varem on § 266b kohaselt seisukoha või info avalik või levitamise eesmärgiga väljendamine,

mille alusel gruppi ähvardatakse, põlatakse või alandatakse rassi, nahavärvuse, rahvusliku või etnilise

päritolu, usu või seksuaalsättumuse alusel, karistatav trahvi või kuni 2-aastase vangistusega. Kui

41

42

43

44

http://www.legifrance.gouv.fr/affichCode.do;jsessionid=ED02FB534EACCAA3F534F17C8F06192A.tpdjo06v_3?idSectionTA

=LEGISCTA000006165419&cidTexte=LEGITEXT000006070719&dateTexte=20110823

http://www.finlex.fi/fi/laki/ajantasa/1889/18890039001?search%5Btype%5D=pika&search%5Bpika%5D=rikoslaki.

A. Chouliaras. Transposing the Framework Decision on Combating Racism and Xenophobia into the Greek Legal Order,

EUCrim 1/2011, p. 42.

European Commission For Democracy Through Law (Venice Commission). Analysis of the domestic law concerning

blasphemy, religious insult and inciting religious hatred in Albania, Austria, Belgium, Denmark, France, Greece, Ireland,

Netherlands, Poland, Romania, Turkey, United Kingdom on the basis of replies to a questionnaire;

http://www.venice.coe.int/docs/2008/CDL-AD%282008%29026add2-bil.pdf; lk 47.

10


tegemist on propagandaga, on see raskendav asjaolu. 45

s) Türgi kriminaalseadustiku § 216 kohaselt on on ühe sotsiaalse klassi, rassilise, usulise, lahkusulise

või regionaalse grupi teise suhtes vaenama õhutamine, kui see tekitab ilmse ja tegeliku ohu avalikule

julgeolekule, karistatav. samuti on karistatav nimetatud grupi avalik solvamine, nagu ka grupi

religioossete väärtuste avalik solvamine avalikku rahu häirival viisil. 46

Rassistlikku jms motiivi loetakse karistust raskendavaks asjaoluks nt Armeenia, Valgevene,

Aserbaidžaani, 47 Belgia, Tšehhi, 48 Soome, 49 Prantsusmaa, 50 Hispaania ja Rootsi õiguses. 51 Võrdlev

materjal võimaldab järeldada, et Eesti vihakuritegude ja sarnaste süütegude regulatsioonis on olulisi

puudujääke võrreldes nii enam kui ka vähem arenenud riikidega.

2. Rahapesualast kokkulepet puudutav muudatus

Rahapesuvastane töökond (FATF) 52 on välja töötanud 40 soovitust ning 9 erisoovitust rahapesu- ja

terrorismi rahastamise vastaseks võitluseks. Kõnealuseid soovitusi tunnustavad muuhulgas ka näiteks

Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailmapank. Euroopa Nõukogu rahapesu tõkestamise meetmeid

hindav ekspertkomitee (MONEYVAL) hindab Euroopa Nõukogu liikmesriikide, kelle seas on ka Eesti,

siseriiklikke õigusnormide ning nende rakendamise vastavust FATF-i soovitustele. Viimati hinnati

Eestit kolmanda hindamisvooru käigus aastal 2008 ning 2009 avaldati Eesti osas kolmanda

hindamisvooru progressiraport, milles tehakse etteheide, et kuritegelik kokkulepe (conspiracy)

rahapesu osas ei ole Eesti karistusõiguses piisavalt arusaadavalt kriminaliseeritud. 53 Nõue

rahapesualane kuritegelik kokkulepe kriminaliseerida ei tulene otsesõnu ühestki FATF-i soovitusest,

samas seda peetakse üheks 1. soovituse osaks, milles räägitakse rahapesukuriteo ulatusest. 54

Kuritegeliku kokkuleppe kriminaliseerimist ei nõu ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv

2005/60/EÜ 26. oktoobrist 2005 rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil

kasutamise vältimise kohta. Küll aga räägitakse FATF-i 1. soovituses, et riigid peaksid sätestama

kriminaalvastutuse rahapesu kokkuleppe eest 1998. aasta narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

ebaseadusliku ringluse vastase Ühinenud Rahvaste O rganisatsiooni konventsiooni (Viini

konventsioon) ja 2000. aasta rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastase Ühinenud Rahvaste

Organisatsiooni konventsiooni (Palermo konventsioon) alusel. Eesti on Viini konventsiooni

ratifitseerinud 12.07.2000 ning Palermo konventsiooni 10.02.2003. Viini konventsioon reguleerib

conspiracy’t artikkel 3 lg 1 punkt c alapunktis iv ning Palermo konventsioon artikkel 6 lg 1 punkt b

alapunktis ii. Palermo konventsiooni nimetatud artikkel kohustab osalisriike, oma siseriikliku õiguse

põhiprintsiipe arvesse võttes, muutma karistatavaks rahapesukuriteos „/.../osalemine, abistamine või

kokkulepe /.../ et toime panna artiklis sätestatud süütegu.” Viini konventsiooni ülalviidatud säte on

sõnastuselt peaaegu identne. Konventsioonide tekstid tunduvad esmapilgul kõnealuses küsimuses

väga paindlikena. Ilmselt on ka ratifitseerimise käigus kõnealuseid artikleid tõlgendades leitud, et

kuivõrd konkreetsed artiklid kasutavad sõna „või“ (kuriteos osalemine, abistamine või kokkulepe), siis

on tegemist alternatiivse loeteluga ning meie siseriiklik õigus on konventsiooniga kooskõlas. Samas,

nagu selgub ülalviidatud Moneyvali hindamisraportitest, tõlgendatakse rahvusvaheliselt nende

konventsioonide tekste teisiti, leides, et tegemist ei ole alternatiivse loeteluga, vaid kõik loetletud

45

Samas; lk 24, 27.

46

Samas, lk 83.

47

Mõrv ja raske kehavigastuse tekitamine rassi jms motiivil on eraldi kuriteod.

48

Rassistlik rünnak grupi või selle liikme vastu rassi vm motiivil on eraldi kuritegu.

49

Vaen etnilise grupi vastu on eraldi kuritegu; tegelikku ohtu ei pea tuvastama. Samuti on vihakuritegu sõjapropaganda,

mille puhul tuleb tegelik oht tuvastada.

50

Nt “vihamõrva” karistus on eluaegne vangistus, “vihata mõrva” karistus 30 aastat vangistust. Samuti on karistatav

solvava või häbistava või vaenu põhjustava materjali avaldamine ning rahvusvaheliste kuritegude õigustamine. Wikipedia, Hate

speech. Loi du 29 juillet 1881 sur la liberté de la presse. Version consolidée au 07 août 2009.

http://www.legifrance.gouv.fr/affichTexte.do?cidTexte=LEGITEXT000006070722&dateTexte=vig:

51

Wikipedia, Hate crime.

52

Valitsustevaheline institutsioon, mis kehtestab norme ning töötab välja ja edendab rahapesu- ja terrorismi rahastamise

vastase võitluse põhimõtteid. FATFi kuulub hetkel 33 liiget: 31 riiki ja valitsust ning kaks rahvusvahelist organisatsiooni,

lisaks sellele üle 20 vaatleja, kellest viis on FATFi-laadsed piirkondlikud organid ja 15 rahvusvahelised organisatsioonid või

organid. Kõigi liikmete ja vaatlejate loetelu on üleval FATFi veebileheküljel http://www.fatf-gafi.org/Members_en.html

53

http://www.coe.int/t/dghl/monitoring/moneyval/Evaluations/round3/MONEYVAL(2008)32Rep-EST3_en.pdf,

http://www.coe.int/t/dghl/monitoring/moneyval/Evaluations/progress%20reports/MONEYVAL(2009)37Progrep_EST_en.pdf.

54

http://www.fi.ee/index.php?id=12165.

11


tunnused peavad olema kuriteokoosseisuga hõlmatud. Kehtivas Eesti karistusõiguses on karistatav

küll kuriteos osalemine ja sellele kaasaaitamine, kuid mitte kokkulepe. Kuivõrd Eesti on nimetatud

konventsioonid ratifitseerinud, oleme võtnud endale kohustuse neid ka täita ja seetõttu tuleks viia

Eesti karistusõigus konventsioonidega kooskõlla ning rahapesualane kuritegelik kokkulepe

kriminaliseerida. Selline samm aitab säilitada või isegi tõstab ühtlasi Eesti usaldusväärsust

majanduskuritegude, kitsamalt rahapesu vastu võitlemise kontekstis. Ka siseriiklikult sätestavad nii

kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018 kui Laulasmaa deklaratsioon majandussüüteod

prioriteetse valdkonnana (Laulasmaa deklaratsioon toob isegi rahapesu vastu võitlemise eraldi

välja). 55

Rahapesu koosseis on sätestatud karistusseadustiku §-s 394, nähes selle eest ette kuni

kümneaastase vangistuse. Kuritegeliku kokkuleppe üldnorm on antud KarS §-s 22¹. Tegemist on

suhteliselt uue sättega, mis jõustus 01.01.2009 ning muutis karistatavaks kuriteole kihutamise katse,

kuriteo toimepanemise ettepanekuga nõustumise ja kuriteo täideviimise kokkuleppe. 56 Enne kõnealust

sätet nägi karistusseadustik kriminaalvastutuse ette ainult juhul, kui tegu on jõudnud katsestaadiumi.

KarS § 22¹ reguleerib aga olukordasid, kus isik üritab tahtlikult kallutada teist isikut tahtlikule kuriteole,

annab nõusoleku kuriteo toimepanemiseks või lepib teise isikuga kokku kuriteo kaastäideviimises, kuid

kuritegu, mida kihutamine, nõusolek või kokkulepe puudutas, ei jõua katsestaadiumi (nt loobub üks

osapooltest või takistavad tegu korrakaitseorganid). Samas on loetletud teod § 22¹ kohaselt

karistatavad ainult raskete kuritegude puhul, mille eest ettenähtud karistuse ülemmäär on vähemalt

12-aastane või eluaegne vangistus (näiteks § 90 genotsiid; § 114 mõrv; § 232 riigireetmine jne).

Seega ei ole KarS § 22¹ alusel karistatav igasugune kuritegelik kokkulepe. Kuriteo toimepanemise

ettepanekuga nõustumine või kaastäideviimise kokkulepe on karistatav üksnes KarS 8., 9., 13., 18. ja

22. peatükis ning 15. peatüki 2., 4. ja 5. jaos sätestatud kuritegude puhul, mille eest ettenähtud

karistuse ülemmäär on vähemalt 12-aastane või eluaegne vangistus. Lisaks sätestatakse KarS §-s 22¹

ka, et isik vastutab kõnealuses paragrahvis nimetatud tegevuse eest üksnes juhul, kui vähemalt üks

osapooltest (kihutaja, kuriteoettepanekuga nõustuja või kokkuleppe osaline) teeb lisaks ka täiendava

teo, eesmärgiga soodustada kuriteo toimepanemise alustamist. Seletuskirja kohaselt on selle nn

„overt act“-i kohustuslikkuse nõue toodud sisse anglo-ameerika õiguse eeskujule tuginedes ning

eesmärgiga välistada võimalus, et kedagi karistataks üksnes mõtete eest. Nimetatud kontseptsiooniga

kaasneb ka põhimõte, et iga kuritegeliku kokkuleppe osapool vastutab kõigi teiste osaliste tegevuse

eest. Kokkuleppe/tulemusliku kihutamise/kuriteo ettepaneku vastuvõtmise korral loetakse osaliste

tegevus, mis on suunatud „lepingu täitmisele“, ühiseks. Ei ole oluline, kas nõutava käitumisakti teeb

kihutaja või kihutatav, sest see täidab mõlema vastutuse eeltingimuse. Täiendava teo formuleerimisel

on seatud eesmärgiks eristada seda ka karistusseadustiku §-s 25 käsitletavast tahtlikust teost, mis on

süüteokatse: tahtlik tegu, mis on suunatud süüteo toimepanemisele, kusjuures süüteokatse algab

hetkest, mil isik alustab süüteo toimepanemist. § 22 1 lõige 2 hõlmab juba selliseid tegusid, mis ei

seisne vahetus kuriteo toimepanemise alustamises, vaid on mõeldud üksnes seda soodustama (nt

potentsiaalse täideviija tasustamisele suunatud toimingud). § 22 1 rakendamisel tuleb pidada silmas

erisusi, mis kaasnevad kuriteo matkimisega ning agent provocateur’i tegevusega. Kriminaalvastutus

kuriteo toimepanemise ettepanekuga nõustumise eest on välistatud, kui nõustumise tingis ülekaalukalt

matkija tegevus, kuid paragrahvi ülejäänud aspektide rakendumine sõltub konkreetse matkija rollist ja

selle kaalukusest.

Kuivõrd rahapesu koosseis on sätestatud karistusseadustiku 21. peatükis (§-s 394), mida KarS §-s 22¹

antud loetelus ei sisaldu ning rahapesu kvalifitseeritud koosseis näeb maksimumkaristusena ette kuni

kümneaastase vangistuse (§-s 22¹ seab tingimuseks aga vähemalt 12-aastase või eluaegse

vangistuse), siis ei ole kuritegelik kokkulepe rahapesu toimepanemiseks kehtiva seaduse kohaselt

karistatav. KarS §-s 22 1 toodud seadustiku peatükkide loetelu ei hõlma ka peatükkides nr 12 ning 15

sätestatud narko- ja terrorikuritegusid, mille kihutamise katse, toimepanemise ettepanekuga

nõustumine või kaastäideviimise kokkulepe peab rahvusvaheliste konventsioonide kohaselt olema

samuti karistatavad. Nimetatud tegude osas on aga seadusandja ettenäinud erikoosseisud vastavalt

KarS eriosa paragrahvides 189 ning 237 2-3 . Eraldi sätte alusel on karistatav ka konkurentsi kahjustav

kokkulepe (§ 400).

Kuigi Viini ja Palermo konventsioonid näevad ette kohustuse kriminaliseerida siseriiklikus õiguses

55

56

http://www.just.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=50603/Kriminaalpoliitika+arengusuunad+aastani+2018.pdf,

http://www.just.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=51124/03.08.2010+t%E4iendatud+deklaratsiooni+tekst.pdf.

Eelnõu ja seletuskiri on kättesaadavad:

http://www.riigikogu.ee/?page=eelnou&op=ems&emshelp=true&eid=398413&u=20110302134435.

12


lisaks narko- ja organiseeritud kuritegelike ühendustega seonduvate kuritegude toimepanemise

kokkuleppele ka rahapesualaste kuritegude toimepanemise kokkulepe, ei ole seda Eesti

karistusõiguses seni tehtud. Käesoleva eelnõu koostajad on analüüsinud ka varianti, et rahapesualase

kuritegeliku kokkuleppe karistatavus tuleneks KarS §-st 22 1 . Selleks tuleks vähendada kõnealuses

paragrahvis sätestatud minimaalselt 12-aastase vangistuse nõuet või tõsta KarS §-s 394 sätestatud

karistuse ülempiiri kümnelt aastalt kaheteistkümnele aastale. Mõlemal juhul kaasneks oht

ülekriminaliseerimisele, mida Eesti kriminaalpoliitika põhjendatult vältida soovib. §-s 22 1 ettenähtud

karistusmäära alandamine laiendaks nende erisätete kataloogi, millele antud üldsäte sel juhul

kohalduks. See lahendus ei ole proportsionaalne ega kohane. Samuti ei ole proportsionaalne ega

põhjendatud KarS § 394 vangistuse ülemmäära tõstmine kümnelt aastalt kaheteistkümnele

vangistusaastale situatsioonis, kus samal ajal kaalutakse mitmete karistusseadustikus sätestatud

süütegude dekriminaliseerimist või sanktsioonide alandamist. Seega ei ole kirjeldatud variandid eelnõu

koostajate arvates sobivad lahendamaks Eesti karistusõiguse Viini ja Palermo konventsioonile

mittevastavuse probleemi.

Eelnõu koostajad on seisukohal, et parim lahendusvariant on kriminaliseerida rahapesukuriteo

täideviimise eesmärgiga sõlmitud kokkulepe selliselt, et lisatakse vastav uus erisäte

karistusseadustiku eriossa (§ 394 1 ). Nimetatud seisukohta toetab asjaolu, et terrorisüütegude (§237 2-

3 ), narkosüütegude (§ 189), konkurentsisüütegude (§ 400) ning organiseeritud kuritegevuse (§-d 255

ja 256) puhul laiemalt on seda teed mindud. Samuti võimaldab antud lahendus viia Eesti

karistusõiguse kooskõlla Palermo ja Viini konventsioonidega, kriminaliseerides rahapesukuriteo

täideviimise eesmärgiga kokkuleppe, kasutades selleks Eestile sobivat sõnastust ning

sanktsioonimäära ning mõjutamata sealjuures karistusseadustiku üldist ülesehitust ja teiste kuritegude

koosseise. Uue sätte loomisel on eelnõu koostajad võtnud eeskujuks KarS § 400 sõnastuse,

arvestades loomulikult ka KarS §-e 189, 237² ning 237³ (arvestades, et viimased koosseisud

keskenduvad rohkem rahastamisele, ettevalmistamisele, üleskutsele ja värbamisele, uue erisätte kese

on aga kokkuleppel, nagu see on §-s 400).

Uue kuriteokoosseisu loomisel on aluseks võetud inglise õiguses kasutatud conspiracy mõiste. Inglise

regulatsiooni kohta vt nt Criminal Law Act 1977 artikkel 1, mille kohaselt „… kui isik lepib kokku teise

isiku või isikutega tegevuses, mis nende kavatsuste täitumise korral kas tingib või toob kaasa kuriteo

toimepanemise ühe või enama kokkuleppeosalise poolt või teeks seda, kui ei esineks asjaolusid, mis

teevad kuriteo toimepanemise võimatuks, siis vastutab ta kuriteo toimepanemiseks tehtud kuritegeliku

kokkuleppe eest.“ Samas on välistatud vastutus kuritegeliku kokkuleppe eest, kui isik on potentsiaalne

kannatanu või kui kõik ülejäänud kokkuleppe osapooled on tema abikaasa, võimalik kannatanu ja/või

süüvõimetu alaealine. Kuna tegemist on kergema astme kuriteoga (summary offence), siis toimub

vastutusele võtmine kuritegeliku kokkuleppe eest üksnes prokuratuuri juhi loal.

Kuritegeliku kokkuleppe instituut on omane ka USA kriminaalõigusele. Lisaks üldregulatsioonile, on

mõningate valdkondade, nagu näiteks rahapesualase ning narkosüütegude alase kuritegeliku

kokkuleppe puhul olemas erinormid, mil kuritegeliku kokkuleppe eest vastutatakse ka juhul, kui selle

eesmärgi realiseerimiseks ei pandud toime täiendavaid tegusid. Seega ei ole vajalik tõendada lisaks

kriminaalsele kokkuleppele iseseisvat lisategu (overt act), mis oli suunatud kuritegeliku kavatsuse

realiseerimisele.

Saksa karistusseadustikus (StGB) sisalduv regulatsioon on põhjalikum ning see võeti aluseks ka KarS

§ 22¹ koostamisel. Saksa karistusseadustik näeb vastutuse ette nimelt nii kuriteo toimepanemise

kokkuleppe, kihutamiskatse kui ka kuriteo toimepanemiseks valmisoleku avaldamise eest. Peale selle

näeb Saksa karistusseadustik ette vastutuse ka kuriteole kihutamisele kihutamise katse

(ahelkihutamise katse) eest ja valmisoleku avaldamise eest tegu toime panna (erinevalt nõusolekust

ei kujuta valmisoleku avaldamine endast vastust kihutajale). Samuti on ette nähtud võimalus

vabaneda kriminaalvastutusest, kui isik kihutamisest, kokkuleppest või valmisoleku avaldusest

vabatahtlikult loobub. Saksa karistusseadustik piirab ka nende kuritegude ringi, mille puhul StGB §-s

30 nimetatud teod on karistatavad. Eelduseks on, et teo eest, millele kihutamine, kokkulepe või

valmisoleku avaldamine on suunatud, oleks karistatav vähemalt üheaastase vangistusega. 57

Suhteliselt sarnane on Rootsi karistusseadustiku regulatsioon. Rootsi karistusseadustiku peatükk 23

§ 2 sätestab, et isik, kes kavatsusega panna toime või aidata toime panna kuritegu, pakub või saab

57

§ 30 StGB sätestab: (1) Isik, kes üritab mõjutada teist isikut panema toime kuritegu või sellele kihutama, karistatakse

kuriteokatse sätete järgi. Karistust kergendatakse § 49 lg 1 alusel. § 23 lg 3 kehtib. (2) Samuti karistatakse isikut, kes

avaldab valmisolekut, võtab vastu ettepaneku või lepib teise isikuga kokku kuriteo toimepanemises või sellele kihutamises.

Valmisoleku avaldamise karistatavuse põhjused on ajaloolised. Sellise regulatsiooni tingis asjaolu, et Duchesne’- nimeline

belgia katelsepp pakkus 1873. Pariisi peapiiskopile, et võib 60 000 frangi suuruse summa eest tappa Bismarcki.

13


aha või muid vahendeid ettemaksuna või tasuna kuriteo toimepanemise eest, või kes soetab,

valmistab, annab, võtab vastu, hoiab, toimetab edasi või käitleb muul moel mürki, lõhkeainet, relvi,

muukrauda, võltsimisvahendit või muud sellist eset, karistatakse vastava erinormi olemasolul kuriteo

ettevalmistamise eest, kui tegu ei ole lõpule viidud või jõudnud katsestaadiumi. Eraldi nimetatud

juhtudel karistatakse samuti kokkuleppe eest panna toime kuritegu. Kokkuleppe all mõeldakse

olukorda, kus isik lepib teise isikuga kokku kuriteo toimepanemises, võtab endale kohustuse panna

toime kuritegu või avaldab valmisolekut selline tegu toime panna või kui keegi üritab kallutada teist

isikut kuritegu toime panema. Kokkuleppe eest kohaldatav karistus peab olema sanktsiooni

ülemmäärast väiksem ning võib olla väiksem sanktsiooni alammäärast. Kui teo eest ei ole ette nähtud

vähemalt 8-aastast vangistust, ei või vangistus ületada kahte aastat. Kui oht, et kuritegu pannakse

toime, oli väike, ei tohi teo eest karistada.

II. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu § 1 sisaldab KarS muudatusi.

Eelnõu § 1 p 1 kohaselt muudetakse KarS § 7 lg 2 p 2 ja seega Eesti karistusõiguse kohaldamisala

laiemaks. Muudatuse kohaselt kehtib Eesti karistusseadus väljaspool Eesti territooriumi toimepandud

pistise, altkäemaksu või mõjuvõimuga kauplemisega seotud kuriteo kohta, mille on toime pannud Eesti

kodanik või ametiisik või välismaalane, kes on Eestis kinni peetud ja keda ei anta välja, või Eestis

registreeritud juriidiline isik.

GRECO III hindamisvooru (2008) vastavusaruande (2010) 58 p 31jj kohaselt soovitas GRECO kaotada

mõlemapoolselt süüteoks tunnistamise nõue (topeltkriminaalsus) välisriigis toimepandud altkäemaksu

ja mõjuvõimuga kauplemise süüteo puhul (VII soovitus), samuti kehtestada jurisdiktsioon välismaal

toimepandud altkäemaksu ja mõjuvõimuga kauplemise süütegude suhtes, mille on toime pannud või

milles on osalenud Eesti ametiisikud ja riigisiseste täiskogude liikmed, kes ei ole Eesti kodanikud (VIII

soovitus). Kehtiva õiguse kohaselt on topeltkriminaalsuse nõue sõnastatud KarS § 7 lõikes 1, mille

kohaselt Eesti karistusseadus kehtib väljaspool Eesti territooriumi toimepandud teo kohta, mis on

Eestis karistusseaduse järgi kuritegu, kui teo toimepanemise kohas on selline tegu karistatav või seal

ei kehti ükski karistusõigus ning täidetud on üks järgmiselt loetletud alternatiividest.

Topeltkriminaalsuse nõudest on loobutud 2008. a välisriigi ametiisiku korruptsioonijuhtumite korral (lg 2

p 2). GRECO leidis, et 2008. aasta muudatus ei hõlma kõiki VII soovituses loetletud võimalikke

olukordi. Näiteks altkäemaks erasektoris välisriigis selle mõiste alla ei kuulu. Samuti, korruptsiooni

kriminaalõigusliku reguleerimise konventsiooni artikli 17 1.b kohaselt laieneb riiklik jurisdiktsioon

ametiisikutele ja riigisiseste täiskogude liikmetele isegi juhul, kui nad ei ole selle riigi kodanikud, kus

nad ametiisiku ülesandeid täidavad. Avaliku teenistuse regulatsioonis on piiratud kodakondsusnõude

kehtivust. Selline olukord võib tekkida ka näiteks Euroopa Liidu liikmesriigi omavalitsusüksuses. KarS

§ 7 lg 2 kehtiv regulatsioon ei reguleeri taolisi olukordi.

Viidet KarS §-le 8 kui üldisele kõiki juhtumeid hõlmavale põhimõttele käsitleti juba 2008. a

hindamisaruandes ning siis olid kokku tulnud Eesti ametiisikud nimetatud argumendi suhtes üsnagi

ebakindlalt meelestatud, kuna puudus vastav praktika, millele tugineda, ning nad arvasid, et see

seisukoht tõstataks täiendavaid küsimusi, näiteks universaalse jurisdiktsiooni kohaldumine nende

riikide kodanike suhtes, mis ei ole kõnealuse rahvusvahelise leppega ühinenud. GRECO jäi

vastavusaruandes oma varasemale seisukohale, mille kohaselt ei ole tõestatud, nagu tühistaks KarS §

8 mõlemapoolselt süüteoks tunnistamise nõude kõikide VII ja VIII soovituses toodud juhtumite puhul.

Eelnõu § 1 p 2 kohaselt asendatakse KarS § 8 tekstis viide välislepingule viitega rahvusvahelisele

kohustusele. Inimsusevastaste kuritegude karistatavus ei tulene otseselt ühestki Eestile siduvast

lepingust. Ka on selge, et ÜRO mereõiguse konventsioonist ei tulene avamerepiraatluse karistatavus

(artikkel 100 kohustab riike tegema laiaulatuslikku koostööd, et tõkestada piraatlust avamerel või muus

riikide jurisdiktsiooni alt välja jäävas paigas, kuid ei kohusta tegu karistama). Eestil lepinguosalisena

puudub kohustus piraatluse eest karistada. Kui samuti konventsioonis käsitletud narkokaubandus on

kaetud muude lepingutega ning ebaseaduslikku raadiolevi ei tuleks pidada eriti aktuaalseks

probleemiks (artiklid 108 ja 109), siis piraatlust on loetud esimeseks rahvusvaheliseks kuriteoks

tavaõiguse, mitte Eestile siduva lepingu alusel ning just selle kuriteo eeskujul on kujunenud välja

universaaljurisdiktsiooni põhimõte ning hostis humani generis mõiste, mida on hiljem kohaldatud

genotsiidi, sõjakuritegude jne suhtes. Niisiis tuleneb nende tegude karistamiskohustus rahvusvahelise

58 http://www.korruptsioon.ee/34941.

14


tavaõiguse üldkohustuslikest normidest, mitte Eestile siduvast välislepingust.

Samuti mitmed karistamiskohustused tulenevad Euroopa Liidu allikatest, mis ei ole tehniliselt Eestile

siduvad lepingud, vaid lepingu alusel antud sekundaarõigus, millel on samas Eesti siseriikliku õiguse

ees kohaldamiseelis ülimuslikkuse alusel (kui tegu on selge normiga ning mitte karistusõiguses).

Eelnõus pakutud sõnastus hõlmaks nii erga omnes kohustused (rahvusvaheline ordre public) kui EL

õiguse sekundaaraktid.

Eelnõu § 1 p 3 kohaselt täiendatakse KarS § 58 punktiga 12, mille kohaselt süüteo toimepanemine,

lähtudes vaenulikkusest kannatanu vastu tema kodakondsuse, rahvuse, rassi, kehalise tunnuse,

terviseseisundi, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste või

varalise või sotsiaalse seisundi tõttu loetakse karistust raskendavaks asjaoluks.

Praegu puudub otsene alus rassistlikul või võõraviha motiivil toimepandud süüteo karmimaks

karistamiseks, sest KarS § 58 p 1 (madal motiiv) ei ole üheselt tõlgendatav. Vihast ajendatud kuriteo,

st vihakuriteo (vt selle mõiste kohta seletuskirja sissejuhatust) karmima karistamise kohustus tuleneb

rassismi raamotsusest, mille artikli 4 kohaselt „Artiklites 1 ja 2 nimetamata süütegude osas võtavad

liikmesriigid vajalikud meetmed tagamaks, et rassistlikku ja ksenofoobilist motiivi loetakse

raskendavaks asjaoluks või et sellist motiivi võib kohtus karistuse määramisel arvesse võtta.“.

Lähtudes regulatsiooni ökonoomikast, ei ole otstarbekas selle raskendava asjaolu lisamine kõigi

asjassepuutuvate süütegude kvalifitseeriva tunnusena. Selle asemel täiendatakse § 58 karistust

raskendavate asjaolude loetelu. Kui viha motiivina on juba süüteo koosseisuline tunnus, ei arvestata

seda raskendava asjaoluna (KarS § 59).

Vihamotiivi lisamine raskendavate asjaolude loetellu, mille arvestamine on KarS § 56 kohaselt

menetleja kohustus, motiveerib menetlejaid tuvastama viha motiivi ning fikseerima selle

menetlusdokumentides ja aruannetes, mis lihtsustab oluliselt kriminaalstatistika kogumist, mis on

omakorda vajalik sisend kriminaalpoliitiliste valikute tegemisel.

Kaitstud väärtuste loetelu osas on § 58 uue punkti sõnastamisel lähtutud kehtivas KarS §-s 151

sisalduvast loetelust, täiendades seda kodakondsuse tunnusega. Alusetu diskrimineerimine

kodakondsuse alusel on ka praegu keelatud, kuid selles osas võib KarS mitmeti tõlgendada.

Kodakondsuse alusel diskrimineerimise keeld tuleneb muu hulgas otsekohalduvana Euroopa Liidu

aluslepingutest, samuti paljudest rahvusvahelistest lepingutest. Samuti nõuab raamotsus otseselt

kodakondsuse (ingl nationality) alusel diskrimineerimise vastast kaitset. 59

Teiseks erinevuseks kehtivas KarS §-s 151 sisalduva loeteluga võrreldes on „nahavärvi” asendamine

kehalise tunnusega. Lisaks nahavärvusele võib õigusvastase diskrimineerimise aluseks olla nt juuste

või silma värvus, nina või pea kuju, kehakaal jne. Veel on loetelu täiendatud tunnusega terviseseisund,

mis hõlmab nii kaasasündinud kui hiljem tekkinud vaimset või kehalist puuet kui muud isiku vaimse või

kehalise tervisega seonduvat asjaolu, mida võidakse õigusvastaselt kasutada diskrimineerimise

alusena. Need muudatused on kooskõlas põhiseaduse üldise mõtte ja §-s 12 väljendatud

võrdsusõigusega.

Eelnõu § 1 p-de 4–7 kohaselt tunnistatakse kehtetuks karistusjärgset kinnipidamist puudutavad

paragrahvid KarS-s ja jäetakse KarS-i sätete sisust välja karistusjärgset kinnipidamist puudutav

sõnastus, kuna vastav kontseptsioon on tunnistatud Riigikohtu 21.06.2011 otsusega nr 3-4-1-16-10

põhiseadusvastaseks. 60 Samal eesmärgil on kavandatud VangS ja suurem osa KrMS muudatusi

eelnõus.

Eelnõu § 1 p-de 8–11 kohaselt muudetakse KarS § 151 lõikes 1 sisalduv vaenu õhutamise väärtegu

kuriteoks. Kehtiv § 151 sisaldab väärteokoosseisu ja kvalifitseeritult kuriteokoosseisu (lõiked 1 ja 2)

ning vastavaid sätteid juriidilise isiku karistamise kohta (lõiked 3 ja 4). Kuna vaenu õhutamise

väärteona karistamine ei ole kooskõlas rassismi raamotsusega (artikli 3 kohaselt võtavad liikmesriigid

vajalikud meetmed tagamaks, et artiklites 1 ja 2 nimetatud tegude eest määratakse tõhusad,

proportsionaalsed ja hoiatavad kriminaalkaristused. Artiklis 1 nimetatud teod peavad olema

kriminaalkorras karistatavad ning karistuse maksimummääraks peab olema vähemalt ühe- kuni

kolmeaastane vanglakaristus), tunnistatakse senised väärteosätted – KarS § 151 lõiked 1 ja 3 –

kehtetuks ja lg 1 asendatakse kuriteosättega. Karistussätte asendamine sama õigushüve kaitsva, kuid

rangema sättega on normitehniliselt lubatud.

59

ECRI viidatud soovituse art 21 kohaselt “The law should provide that, for all criminal offences not specified in

paragraphs 18 and 19, racist motivation constitutes an aggravating circumstance.”

60 vt RT I, 30.06.2011, 6, https://www.riigiteataja.ee/akt/130062011006.

15


KarS § 151 lõike 1 uue sõnastuse kohaselt seisneb karistatav tegu tegevuses, sealhulgas kirjutise,

pildi, sümboli või muu materjali kasutamises, levitamises või jagamises, millega avalikku rahu häirival

viisil või süstemaatiliselt kihutatakse vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele isiku või isikute

rühma vastu, keda määratletakse kodakondsuse, rahvuse, rassi, kehalise tunnuse, terviseseisundi,

soo, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste või varalise või

sotsiaalse seisundi alusel. Vastava teo eest karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase

vangistusega.

Uue koosseisu sõnastuse kohaselt tuleb tuvastada:

a) subjekti tegevus (see võib seisneda ka märgi kasutamises, materjali levitamises või jagamises);

b) avalikku rahu häiriv viis (st tegevus ei ole avaliku rahuga kooskõlas, avalikkust võib see häirida) või

süstemaatilisus (st tegevus ei seisne ühekordses aktis);

c) kavatsus õhutada vihkamist, vägivalda või diskrimineerimist;

d) tegevus määratletud isiku või isikute rühma vastu.

Erinevalt 2006. aasta eelnõust ei loetleta §-s 151 näitlikult sümboleid, millel on vihkamisele kutsuv

iseloom. Märkide kasutamisega antav sõnum eeldab märgi kasutaja ja märgi vastuvõtjate käitumise

ning märgi kasutamise konteksti analüüsimist. Näiteks ühe märgi (sh žest, meloodia) kasutamine

akadeemilises diskussioonis, ajaloolises dokumentaalfilmis või avalikus joogikohas võib olla täiesti

erineva iseloomu ja mõjuga. Tähtsust võib omada seegi, kas märki kasutatakse pelga illustratsioonina,

seda karikeeritakse või eksponeeritakse intensiivselt ja positiivselt (nt lippu lehvitatakse). Vihkamissisu

võib sõltuvalt kontekstist olla mitmesugustel sümbolitel. Seetõttu võiks näitlikku loetelu mõista

eksitavana. Ka Saksamaal ei ole seesugune loetelu sätestatud seaduses, vaid tuleneb peale

denatsifikatsiooniseaduse konstitutsioonikohtu lahenditest ühe või teise organisatsiooni

ebakonstitutsioonilisuse kohta, samuti praktikast ühe või teise sümboli ohtlikkuse ja lubamatuse kohta.

Selline loetelu karistussätte tekstis oleks meelevaldne ja kasuistlik; konkreetse juhtumi lahendamisel

peaks jääma võimalus hinnata mingi märgi semantikat ja pragmaatikat märgi kasutaja ja publiku, sh

eri rühmade seisukohast.

Peale vihkamissisu kandvate märkide võib keelatud tegevus seisneda ka nt pamflettide avalikus

jagamises (ka müümises), avalikus esinemises või telekommunikatsiooni vm levivahendite (ka

internet) kaudu tehtavas pöördumises. Kui tegevusel puudub nii süstemaatilisus kui võime mõjutada

avalikkust (avalikku rahu häirida), ei ole tegemist kuriteoga.

Oluline on tuvastada kaitstud tunnusele vastav rühm, kelle vastu tervikuna või kelle liikme suhtes

vastava rühmatunnuse alusel vaenu õhutatakse. Seevastu üleskutse adressaadiks oleva rühma

(„meie“) tuvastamine ei ole vajalik, sätte eesmärk on kaitsta võrdsusõigust igasuguste

kallalekippumiste vastu nii sotsiaalsete gruppide, väiksemate inimkoosluste kui ka üksikindiviidide

poolt. 61

Tegevuse süstemaatilisus avaldub subjekti (rassismi raamotsuse artikli 1 lg 2 tähenduses kuritahtlikus)

plaanipärases tegevuses vaenu õhutamisel (vrd Cato ’caeterum censeo’). Isegi kui selle tegevuse

üksikud episoodid ei ole toime pandud avalikku rahu häirival viisil, suureneb vaenu õhutava tegevuse

süstemaatilisusega risk, et varem või hiljem jõutakse õhutamise tagajärjel konkreetsete vaenuaktideni.

Alternatiivse, avalikku rahu häiriva viisi tunnus kohustab tuvastama, et ühekordne vaenu õhutav

tegevus ei piirdunud perekonnaringi, sõpruskonna või akadeemilise diskussiooniga, vaid puudutas

(häiris) teisi isikuid (võimalikke ohvreid) ja/või kolmandaid isikuid (avalikkust) või võis seda teha.

Näiteks kui keegi joonistab oma aiaplangu siseküljele haakristi või sirbi ja vasara, siis sellega avalikku

rahu ei saa häirida; kui see joonistatakse nt öösel plangu välisküljele, siis hommikul võib see avalikkus

sellest häiritud saada. Kui sümbolit kasutatakse küll plangu siseküljel, kuid süstemaatiliselt, on

määravaks isiku kavatsus vaenule, vägivallale või diskrimineerimisele kihutada: näiteks, kui isik kutsub

külla määratlemata hulga isikuid, kes võivad vähemalt isiku enda ettekujutuse kohaselt plangul

vaenuavaldust nähes ja sellest innustust saades toime panna vihakuritegusid, on eesmärgistatud tegu

aset leidnud.

KarS kommentaari kohaselt mõeldakse avaliku rahu all „[i]nimeste ühiselu aluseid, suhtlemiskorda

ühiskonnas, mis eksisteerib sõltumata konkreetsest riigivõimust ja selle vormist ning mille eesmärk on

tagada ühiskonnaliikmete turvalisus. Mõistet avalik rahu kasutatakse siinkohal ka kui avaliku

julgeoleku, avaliku korra ja avaliku võimu teostamise (täpsemini selle korrapärase ja efektiivse

61 Eriarvamus Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10. aprilli 2006. a kohtuotsuse nr 3-1-1-117-05 kohta L. Kaplinski

süüdistusasjas. http://www.nc.ee/?id=11&tekst=222487134.

16


toimimise […]) ühisnimetajana“. Avalik rahu ei seondu mitte ainult riigi kehtestatud konkreetsete

käitumiseeskirjadega, vaid tuleb arvestada laiemalt ühiskonnas kehtivaid norme, ühiskonna eetika- ja

taluvuspiire ning kõigi ühiskonnagruppide rahulikuks kooseksisteerimiseks vajalikke tingimusi.

Seejuures tuleb arvestada ka väljendusvabaduse printsiipi ja selle olulisust riigi ja ühiskonna

demokraatlikus eksistentsis. 62

Samuti tuleb kontrollida, kas selle tegevusega õhutati kellegi vastast diskrimineerimist, vägivalda või

vihkamist ja kas on reaalne, et kasutatud vahendiga on võimalik vaenu õhutada. Kui valitud vahend on

vaenu õhutamiseks kõlbmatu, ei ole tegu vaenu õhutamisega, nt kui kasutatud sümbol on niivõrd peen

või eriteadmisi eeldav, et ei ole potentsiaalsele adressaadile arusaadav. Samuti võib nt

internetikommentaarides esitatud rahvusgrupivastane sõnavõtt olla avalikku rahu häiriv. Kui asjaolud

võimaldavad seejuures tõendada, et kommentaatori tahe oli üles kutsuda vihkamisele, vägivallale või

diskrimineerimisele, on § 151 lg 1 koosseis täidetud.

Kuritegu eeldab kavatsetust. Rassismi raamotsus nõuab vastava tahtliku teo karistamist, samas

õhutamine (raamotsuses avalik kihutamine, avalik levitamine kihutamise eesmärgil) on mõistetav

üksnes kavatsusliku, eesmärgipärase teona.

Erinevalt kehtivast § 151 lõikest 1 ei ole vaja tuvastada, et üleskutse tõi kaasa ohu kellegi elule,

tervisele või varale. Erinevalt 2006. aasta eelnõust ei ole vastav tagajärg ka kvalifitseeriv tunnus. Kui

vaenu õhutamine leiab positiivset vastuvõttu, on iga vihkamis-, vägivalla- või diskrimineerimisakti

võimalik käsitleda eraldi süüteona (sh vihasüüteona), kuid vaenu õhutaja tahtlus ei pea hõlmama

sellist tagajärge ja ta ei pea seda ka ette nägema. Teisisõnu, õhutamine kui eraldi süütegu ei eelda

mingisugust tagajärge. Tagajärje tingimust ei võimalda ka raamotsus. Samuti tuleb arvestada, et

kehtivas § 151 lg 2 p-s 1 sisalduv kvalifitseeriv tagajärg (isiku surma vm raske tagajärje põhjustamine)

ei saa olla põhjuslikus seoses vaenu õhutamisega, ja regulatsiooni tuleb selles osas muuta. Raske

tagajärje põhjustamine on raskendav asjaolu vastavalt KarS § 58 p-le 8.

Mis puutub muudesse kehtiva § 151 lõikes 2 sisalduvatesse kvalifitseerivatesse tunnustesse, siis on

korduvuse tingimus liigne, kuna juba esmakordne vaenu õhutamine on eelnõu kohaselt karistatav kuni

kolmeaastase vangistusega. Kuriteo toimepanemine grupi poolt on raskendav asjaolu KarS § 58 p 10

kohaselt.

Regulatsiooniga täidetakse rassismi raamotsuse artikli 1 lg 1 p-de a ja b nõuded, mille kohaselt

liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et järgmised tahtlikud teod on karistatavad:

a) vägivallale või vihkamisele avalik kihutamine isikute rühma või rühma liikme vastu, keda

määratletakse rassilise kuuluvuse, nahavärvuse, usutunnistuse, sünnipära või rahvuse või etnilise

päritolu alusel;

b) punktis a nimetatud teo toimepanemine kirjutiste, piltide või muu materjali avaliku levitamise või

jagamise kaudu.

Nagu ette nähtud rassismi raamotsuse artikli 1 lg-s 2, võib lõike 1 kohaldamisel liikmesriik otsustada

karistada üksnes teo eest, mis võib rikkuda avalikku korda või mis on ähvardav, kuritahtlik või solvav.

Eelnõu kohaselt karistatakse üksnes teo eest, mis on toime pandud süstemaatiliselt või avalikku rahu

häirival viisil. Avaliku korra rikkumise mõistele on antud kitsas sisu, seega jääb avarama avaliku rahu

rikkumise kaudu määratletud kitsendav tingimus raamotsusega lubatu piiridesse. Süstemaatilisuses

avaldub vaenu õhutaja tegevuse kuritahtlikkus ja järjekindlus oma eesmärgi taotlemisel. Raamotsuse

artikli 1 lg 3 kohaselt hõlmab lõike 1 kohaldamisel viide usutunnistusele vähemalt neid tegusid, mida

kasutatakse ettekäändena tegudeks, mis on suunatud isikute rühma või rühma liikme vastu, keda

määratletakse rassilise kuuluvuse, nahavärvuse, sünnipära või rahvuse või etnilise päritolu alusel.

Kuna Eestis on usutunnistus eraldi kaitstud grupi tunnus, ei vaja see täpsustamist. Sama puudutab ka

KarS-le lisatavat § 151 1 . Rassismi lisaprotokolli artikli 3 lg 1 kohaselt võtab osalisriik seadusandlikke ja

muid meetmeid, et tunnistada riigisiseses õiguses kuriteoks järgmine tegevus, kui see on toime

pandud tahtlikult ja õigusvastaselt: rassistliku ja ksenofoobse materjali arvutisüsteemide kaudu

avalikkusele esitamine või muul moel kättesaadavaks tegemine. Kuna § 151 lg 1 materjalide

levitamise viisi ei reguleeri, on kaetud ka arvutisüsteemi kaudu materjalide levitamine või jagamine;

samas nähakse muudatuse kohaselt karistus ette üksnes juhul, kui tegu on toime pandud

kihutamisena. 63

62 Vt ka Riigikohtu 30.04.2010 asjas 3-1-1-29-10 tehtud otsust, mille kohaselt teiste isikute rahu rikkumine eeldab

personifitseeritud füüsilise isiku olemasolu, mistõttu selle all tuleb eelkõige mõista teiste isikute turvalisust, elu ja tervist ning

rahu häirivat tegevust (p 7). Riigikohtu tõlgenduse kohaselt ei tähenda teo toimepanemine avalikus kohas alati seda, et

rikutaks avalikku korda.

63 ECRI viidatud soovituse art 18 kohaselt „The law should penalise the following acts when committed intentionally:

17


KarS § 151 lõikes 3 nähakse ette juriidilise isiku vastutus. Paragrahvi lõiked 2 ja 4 tunnistatakse

kehtetuks.

Eelnõu § 1 p 12 kohaselt täiendatakse KarS §-ga 151 1 “Rühma vastu suunatud kuriteo õigustamine“,

mille lõike 1 kohaselt on karistatav rahvusvahelise või Eesti kohtu lõpliku otsusega tuvastatud

agressiooni, genotsiidikuriteo, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo ähvardaval viisil avalik

õigustamine, eitamine või mitteoluliseks tunnistamine, kui sellega on põhjustatud kodakondsuse,

rahvuse, rassi, kehalise tunnuse, terviseseisundi, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse

sättumuse, poliitiliste veendumuste või varalise või sotsiaalse seisundi alusel määratletud isikute

rühma või rühma liikme vastase vihkamise, vägivalla või diskrimineerimise oht. Karistusena nähakse

ette rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus.

Kõnealuse kuriteo puhul tuleb tuvastada:

a) Eesti või rahvusvahelise kohtu lõplik otsus,

b) millega on tuvastatud toimepandud kuritegu,

c) seda kuritegu subjekt eitab, õigustab või alatähtsustab

d) avalikult

e) ähvardaval viisil ning

f) sellega on põhjustatud oht vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele

h) määratletud rühma või selle liikme vastu.

Rassismi raamotsuse artikli 1 lõike 1 punktide c ja d kohaselt võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed

selle tagamiseks, et järgmised tahtlikud teod on karistatavad:

c) Rahvusvahelise Kriminaalkohtu statuudi artiklites 6, 7 ja 8 määratletud genotsiidi, inimsusevastaste

kuritegude ja sõjakuritegude, 64 mis on suunatud isikute rühma või rühma liikme vastu, keda

määratletakse rassilise kuuluvuse, nahavärvuse, usutunnistuse, sünnipära või rahvuse või etnilise

päritolu alusel, avalik õigustamine, eitamine või mitteoluliseks tunnistamine juhul, kui teoga võidakse

kihutada vägivallale või vihkamisele isikute rühma või rühma liikme vastu;

d) 8. augusti 1945. aasta Londoni lepingule lisatud rahvusvahelise sõjatribunali harta artiklis 6

määratletud selliste kuritegude avalik õigustamine, eitamine või mitteoluliseks tunnistamine, mis on

suunatud isikute rühma või rühma liikme vastu, keda määratletakse rassilise kuuluvuse, nahavärvuse,

usutunnistuse, sünnipära või rahvuse või etnilise päritolu alusel, juhul kui teoga võidakse kihutada

vägivallale või vihkamisele isikute rühma või rühma liikme vastu.

Artikli 1 lõike 2 kohaselt võivad liikmesriigid otsustada karistada üksnes sellise teo eest, mis võib

rikkuda avalikku korda või mis on ähvardav, kuritahtlik või solvav. Artikli 1 lõike 4 kohaselt võib

liikmesriik raamotsuse vastuvõtmise ajal või hiljem teha avalduse, et lõike 1 punktides c ja/või d

esitatud kuritegude eitamine või mitteoluliseks tunnistamine on riigis karistatav üksnes juhul, kui

selliste kuritegude toimepanemine on tuvastatud selle liikmesriigi oma kohtu ja/või rahvusvahelise

kohtu lõpliku otsusega või üksnes rahvusvahelise kohtu lõpliku otsusega.

Eelnõus on otsustatud muuta rahvusvahelise rühmavastase kuriteo avalik eitamine, alatähtsustamine

või õigustamine karistatavaks üksnes juhul, kui see:

a) on toime pandud ähvardaval viisil ja

b) puudutab rahvusvahelise kohtu või Eesti kohtu lõpliku otsusega tuvastatud kuritegu (Eesti peab

tegema sellekohase avalduse artikli 1(4) alusel). Muude riikide kohtute poolt või jõustumata või

vaieldava lahendiga tuvastatud kuriteo eitamine jms ei ole karistatav. Samuti ei ole karistatav muud

liiki kuriteo eitamine, isegi kui sellel on olnud rühmavastane iseloom.

Lisaks on nõutav, et teoga põhjustatakse vihkamise, vägivalla või diskrimineerimise oht selle isikute

rühma või rühma liikme vastu, st et tegevus kujutab endast reaalse vaenu õhutamist. See ei pea

olema selgesti väljendatud, st rahvusvahelise kuriteo õigustamine ei pea sisaldama sõnaselget

üleskutset vihkamisele jne, kui ähvardavaks saab lugeda muud laadi avaldust, samuti ei ole tarvis

vaadeldavale kuriteole järgnenud vihkamistegusid või vägivalda kui tagajärge. Vastupidi, kui vaenu

õhutamine ei ole objektiivselt võimalik (nt Eesti olukorda arvestades Rwanda genotsiidi ohvrite vastu),

a) public incitement to violence, hatred or discrimination [...] b) public insults and defamation or c) threats against a person

or a grouping of persons on the grounds of their race, colour, language, religion, nationality, or national or ethnic origin; d)

the public expression, with a racist aim, of an ideology which claims the superiority of, or which depreciates or denigrates, a

grouping of persons on the grounds of their race, colour, language, religion, nationality, or national or ethnic origin”.

Kavandatav sate ei täida täielikult punktides b-d nimetatud soovitusi.

64 Rahvusvahelise Kriminaalkohtu statuudi kohaselt kuulub kohtu jurisdiktsiooni ka agressioonikuritegu.

18


ei ole kuriteokoosseis täidetud. Kui sellegipoolest on tuvastatav vaenu õhutamine kui eraldi eesmärk,

tuleb kaaluda § 151 kohaldatavust.

Järjekindluse huvides on ka kõnealuses uues koosseisus kasutatud sama kaitstud rühmade loetelu kui

§ 151 lõikes 1. Kuna rassismi raamotsuse loetelu on kitsam, ei minda sellega raamotsusega vastuollu.

Tuleb arvestada ka seda, et Eesti õiguse genotsiidi mõiste erineb rahvusvahelises õiguses omaks

võetud mõistest, olles sellest laiem.

Rassismi lisaprotokolli artikli 6 lõike 1 kohaselt võtab osalisriik seadusandlikke ja muid meetmeid, et

tunnistada riigisiseses õiguses kuriteoks tegevus, kui see on toime pandud tahtlikult ja õigusvastaselt:

selliste materjalide arvutisüsteemide kaudu avalikkusele esitamine või muul moel kättesaadavaks

tegemine, mis eitavad, esitavad oluliselt vähetähtsana, kiidavad heaks või õigustavad tegusid, mis

kujutavad endast genotsiidi või inimsusevastaseid kuritegusid, mis on sellisena määratletud

rahvusvahelise õiguse alusel ja mida on kinnitanud 8. aprilli 1945. a Londoni kokkuleppega loodud

Rahvusvahelise Sõjatribunali lõplikud ja siduvad otsused või otsused, mida on teinud mõni muu

rahvusvaheline kohus, mis on loodud rahvusvaheliste kokkulepete alusel ja mille jurisdiktsiooni

asjaomane osalisriik tunnistab. Kuigi selle artikli kohaldamisest on riigil võimalik täielikult loobuda

(protokolli art 6 lg 2 p b), tuleneb vastava sätte olemasolu kohustus rassismi raamotsusest. 65

Eelnõu § 1 punktidega 13 ja 14 muudetakse KarS § 152 teksti ja tunnistatakse kehtetuks senine §

153. Esimesena nimetatud paragrahvis sõnastatakse ümber kvalifitseeritud koosseisude (teised

lõiked) tunnused ja sanktsioon. Nimelt asendatakse korduvusnõue kannatanute paljususe tunnusega

ja lisatakse raskendava asjaoluna diskrimineerimisakti toimepanemine ametiseisundit kasutades ning

tõstetakse vangistuse ülemmäära kolmele aastale. Diskrimineerimine on eriti taunitav juhul, kui see

pannakse toime ametiseisundit, sh riigilt tulenevat võimuvolitust kasutades. 66 Sanktsiooni

karmistamine on põhjendatud sellega, et kui rassismi raamotsusest tulenevalt on vaenu õhutamise ja

genotsiidi eitamise eest nõutav kuni kolmeaastane vangistus, siis konkreetsete tagajärgedega

diskrimineerimisakti eest ette nähtud maksimumkaristus ei tohiks olla madalam (arvestades, et tegu

on kvalifitseeritud koosseisuga).

Samuti muudetakse KarS § 152 lõikes 1 kaitstud rühmade loetelu analoogiliselt §-de 58 ja 151

muudatustega, kuid lisades pärilikkusriski mõiste. Puudub vajadus eraldi sätte järele pärilikkusriskide

alusel diskrimineerimise kohta, seega tunnistatakse § 153 kehtetuks.

Eelnõu § 1 punktis 15 sisaldub KarS § 255 lõike 1 muudatus. Selle kohaselt jäetakse kuritegeliku

ühenduse mõistest välja nõue, et ühendus, mille eesmärk on toime panna teise astme kuritegusid,

peab olema loodud varalise kasu eesmärgil, samuti et see peab olema püsiv või isikutevahelise

ülesannete jaotusega. Nimetatud piirang ei ole õigustatud ja ühendus, mis paneb toime teise astme

kuritegusid, millel ei ole varalist iseloomu, on ikkagi kuritegelikku laadi. 12.12.2000 Palermos

koostatud rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühendatud Rahvaste

Organisatsiooni konventsiooni (Palermo konventsiooni) artikkel 2 punkt a avab organiseeritud

kuritegeliku ühenduse mõiste läbi termini „struktureeritud grupp” (ehk „korraldatud ühendus”, nagu

tõlgitud). „Korraldatud ühenduse” sisustab omakorda artikkel 2 punkt c, kus on originaalis rõhutatud, et

„korraldatud ühendus” on isikute grupp, mis ei ole juhuslikult moodustatud üksikkuriteo vahetuks

täideviimiseks, aga selles ei pea esinema formaalselt määratletud rollijaotust, liikmeskonna püsivust

ega väljakujunenud struktuuri. Konventsiooni eestikeelset teksti lugedes jääb mulje, et konventsiooni

teksti tõlkides ja hiljem selle põhjal KarS § 255 sõnastades pole tegelikult hoomatud mõistete teineteist

täiendavat seost, vaid on ekslikult arvanud, et punktis c kirjeldatakse vastukaaluks punktile a mingit

kurjategijate grupilist tegevust, mis ei ole käsitletav organiseeritud kuritegeliku ühendusena.

Konventsiooni originaali kohaselt on „continuity of membership“ midagi, mida just ühenduse

kvalifitseerimisel ei tohiks otsida. Ainus ajaline määratlus, mida konventsiooni alusel võiks ühendusele

omistada, on „existing for a period of time”. See võib aga nt tähendada ka mõnda kuud. Konventsiooni

seletuskirja 67 järgi peavad korraldatud ühendusena olema hõlmatud nii hierarhilised ja hästi

struktureeritud kindla rollijaotusega organisatsioonid kui ka mitte-hierarhilised rühmitused, milles

65 ECRI eelviidatud soovituse kohaselt tuleks kriminaliseerida: “e) the public denial, trivialisation, justification or condoning,

with a racist aim, of crimes of genocide, crimes against humanity or war crimes”.

66 ECRI soovituse art 18 kohaselt tuleks kriminaliseerida „ h) racial discrimination in the exercise of one’s public office or

occupation”.

67 http://www.unodc.org/pdf/crime/legislative_guides/Legislative%20guides_Full%20version.pdf.

19


liikmete rollid ei ole formaalselt määratletud. Kui juhuslikku, vahetult või ad hoc mingi kuriteo

toimepanemiseks loodud gruppi ei saa lugeda kuritegelikuks ühenduseks, siis vastupidi, korraldatud

ühendusena peavad olema hõlmatud sellised ühendused, mille eesmärk on toime panna

organiseeritud ettevalmistamist nõudva kuritegu. Ka Saksa, Prantsusmaa, Itaalia, Soome jt riikide

analoogilised karistussätted ei nõua ühenduse püsivat iseloomu aga varalise kasu eesmärki, olles

kohati veelgi lihtsamalt kohaldatavad kuritegelike kavatsuste või praktikaga gruppidele üldisemalt. 68

Seega kohendatakse lõike sõnastust järgmiselt: „Kuulumise eest kolmest või enamast isikust

koosnevasse teatud ajavahemikus tegutsevasse korraldatud ühendusse, mille tegevus on suunatud

selliste teise astme kuritegude toimepanemisele, mille eest ettenähtud vangistuse ülemmäär on

vähemalt kolm aastat, või esimese astme kuritegude toimepanemisele – karistatakse kolme- kuni

kaheteistaastase vangistusega.“

See muudatus võimaldab kohaldada kriminaalvastutust ka nn rassistlike (rahvusäärmuslike,

neofašistlike jne) kasumit taotleva iseloomuta ühenduste organisaatorite ja liikmete suhtes. 69 Rassismi

raamotsuse artikkel 2, rassismi lisaprotokolli artikkel 7 ja ECRI soovituse art 18 p f ja art 20 käsitlevad

osavõttu kõnealustest kuritegudest ja nende katse karistatavust. Eesti on nimetatud kohustused

täitnud KarS üldosa sätete alusel.

Eelnõu § 1 punktiga 16 muudetakse KarS § 288 lõigetes 1 ja 2 sisalduv ametiisiku definitsioon.

Kehtiv, aastast 2007 pärinev definitsioon ei ole süsteemne, samuti on see vastuolus rahvusvaheliste

kohustustega. Pealegi sisaldab kehtiv õigus paralleelselt ametiisiku definitsiooni karistusseadustikus

(§ 288) ja korruptsioonivastases seaduses (KVS). Nii käesoleva kui KVS eelnõuga (jõustub

01.04.2013) on tehtud ettepanek ühtlustada riigisisese avalik-õigusliku ametiisiku definitsioonid. Uute

definitsioonide kontseptuaalseks eeskujuks on alates 2008. aastast KarS § 288 lõikes 3 sätestatud

välisriigi ametiisiku definitsioon.

Lõike 2 (eraõiguslik ametiisik) osas on vastuolule tähelepanu juhtinud GRECO. 70 Euroopa Nõukogu

konventsiooni korruptsiooni kriminaalõigusliku reguleerimise kohta 71 artikli 8 kohaselt määratletakse

eraõiguslikku ametiisikut erasektori majandusüksuse juhi või töötajana ning seda tõlgendatakse

laiendavalt (nt hõlmates ka isikuid, kellel ei ole töösuhet majandusüksusega, kuid kes tegutsevad selle

ülesandel). Samuti näeb kehtivast laiema eraõigusliku ametiisiku mõiste korruptsioonikuritegudes ette

Euroopa Liidu 22.07.2003 raamotsus 2003/568/JSK korruptsioonivastase võitluse kohta erasektoris, 72

mille ebakohasele täitmisele Eesti poolt on Euroopa Komisjon tähelepanu juhtinud. 73 KarS § 288 lg 2

on praegu nende rahvusvaheliste kohustusega vastuolus ning seda tuleb muuta. Seega oleks avalikõigusliku

ametiisiku määratlemisel senise põhimõtte juurde jäämine – teatud pädevuse ja ülesannete

osas (haldamis-, järelevalve- või juhtimisülesanded või varaliste väärtuste liikumist korraldavad või

võimuesindaja ülesanded või pädevus teha toiminguid, tehinguid või otsuseid või osaleda nende

tegemisel) – ebaproportsionaalne eraõigusliku ametiisiku suhtes.

Eelnõu kohaselt on avalik-õiguslik ametiisik (KarS § 288 lg 1) ehk ametiisik KarS eriosa tähenduses

füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund sõltumata sellest, kas ta täidab talle

pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või

lepingu, nimetamise või valimise alusel. 74 See määratlus langeb kokku 06.06.2012 vastu võetud KVS

§ 2 lõikega 1. KVS § 2 lõiked 2 ja 3 avavad ametiseisundi mõiste järgmiselt: „Ametiseisund seisneb

õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenevas õiguses ja kohustuses avaliku ülesande

täitmisel:

1) teha otsus, sealhulgas osaleda selle tegemises või selle sisulises suunamises. Otsus on teise isiku,

sealhulgas avalikku ülesannet täitva asutuse õiguse või kohustuse tekitamisele, muutmisele või

lõpetamisele suunatud otsustus, millega reguleeritakse üksikjuhtumit või piiritlemata arvu juhtusid,

68 Vt Saksa StrGB § 129, Prantsusmaa CP art 450-1, Itaalia CP art 416, Soome RL 17: 1a§.

69 ECRI soovituse art 18 kohaselt tuleks kriminaliseerida „ g) the creation or the leadership of a group which promotes racism;

support for such a group; and participation in its activities with the intention of contributing to the offences covered by

paragraph 18 a), b), c), d), e) and f)”.

70 II soovitus: 12. GRECO soovitas muuta praegu kehtivaid õigusakte seoses altkäemaksuga erasektoris, et hõlmata selgesti

kõik erasektori üksusi juhtivad või nendes mis tahes tööülesandeid täitvad isikud, nagu on sätestatud korruptsiooni

kriminaalõigusliku reguleerimise konventsiooni (ETS 173) artiklites 7 ja 8.

http://www.korruptsioon.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=50039/Greco+Compliance+2010.pdf.

71 https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=78526.

72 http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=DD:19:06:32003F0568:ET:PDF.

73 http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2011:0309:FIN:ET:HTML.

74

I soovitus: 7. GRECO soovitas tagada, et riigisiseste täiskogude, välisriikide täiskogude ja rahvusvaheliste parlamentaarsete

assambleede liikmete aktiivne ja passiivne altkäemaks tunnistatakse kuriteoks korruptsiooni kriminaalõigusliku

reguleerimise konventsiooni (ETS 173) artiklite 4, 6 ja 10 kohaselt.

20


sealhulgas õiguse üldakt, haldusakt haldusmenetluse seaduse tähenduses, kohtulahend, samuti

asutuse siseakt;

2) teha toiming, sealhulgas osaleda selles või selle sisulises suunamises. Toiming on teisele isikule,

sealhulgas avalikku ülesannet täitvale asutusele õiguslikku või vältimatut faktilist tagajärge põhjustav

tegevus, mis ei ole otsuse tegemine. Toiming võib seisneda ka menetlustoimingu tegemises,

tegevusetuses või viivituses.

Käsutustehingu tegemise kohustust ei loeta otsuse tegemise pädevuseks juhul, kui isikul puudub

õigus määrata tehingu asjaolusid. Toimingu sooritamise kohustust ei loeta toimingu tegemise

pädevuseks juhul, kui isikul puudub õigus määrata toimingu tagajärge mõjutavaid asjaolusid.“

Vahet ei tehta ainuisikulisel otsustamisel või otsustamises osalemisel vaatamata sellele, kui väike on

ühe ametiisiku osakaal otsustuskogus. Nt Riigikogu liige on ametiisik vaatamata sellele, et seaduse

vastuvõtmiseks on vajalik paljude Riigikogu liikmete ühine otsustamine. Otsuse sisulises

ettevalmistamises osalevate isikute all mõeldakse ametnikke, kes lõppotsust küll ei tee (mh ei

allkirjasta), ent kes sisuliselt osalevad otsuse ettevalmistamises. Riigikohus on 19.09.2005 lahendis nr

3-1-1-68-05 öelnud: „ebaõige on seisukoht nagu saaks karistusõiguslikult vastutava ametiisikuna

käsitada üksnes tippjuhte. Vastupidi, ka madalamatel ametikohtadel töötavad isikud võivad olla

ametiisikuteks, kui nad täidavad KarS §-s 288 nimetatud funktsioone. Seega ei ole KarS § 288 mõttes

ametiisiku obligatoorselt vajalikuks pädevustunnuseks lõplik iseseisev haldamis-, järelevalve- või

juhtimisotsuste vastuvõtmine, vaid piisab ka sellest, kui isik niisuguse otsuse tegemise protsessi

sisuliselt suunata saab.”

KVS seletuskirjas on ametiseisundi mõistet selgitatud:

„… otsus on teise isiku õiguse või kohustuse tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud

otsustus, millega reguleeritakse üksikjuhtumit või piiritlemata arvu juhtusid.

Selliseks otsustuseks loetakse peamiselt:

- üldakti (seadus, määrus, seadlus),

- haldusakti haldusmenetluse seaduse tähenduses (sealhulgas üldkorraldust, eelhaldusakti jne),

samuti nt kellegi ametisse nimetamist, armuandmist,

- kohtulahendit (kohtuotsus, kohtu määrus) , aga ka kohtu korraldust, mida ei vormistata lahendina,

- asutuse siseakti, millega reguleeritakse üksikjuhtumit (internne üksikakt) või piiritlemata arvu juhtusid

(internne üldakt)

- tehingut asutuse esindamisel või mitmepoolset tehingut, sealhulgas halduslepingut.

Selliseid otsustusi iseloomustab see, et nende eesmärk on tuua siduvalt kaasa teise isiku õiguse või

kohustuse tekkimine, muutmine või lõppemine.

Nii kohtumenetlused, õigusloomeline tegevus kui riiklik järelevalve kui protsess on käsitletavad ka

otsuse tegemises osalemise või sisulise suunamisena, kuigi nende protsesside üksikuid komponente

saab mõista pigem toimingutena.

Avalik huvi nõuab ka, et avaliku võimu poolt tehtud tehingute ja sõlmitud lepingute eest vastutavad

isikud, kes osalevad nt riigi- või munitsipaalvara hankimise, haldamise, erastamise, võõrandamise või

kasutusse andmisega, teenuste tellimisega ning eelarvevahendite, EL fondide vahendite ja välisabi

kasutamisega seotud lepingute sõlmimisel (nagu majandus- ja haldusametnikud, koolitusjuhid, IT-juhid

ning riigihangete, konkursside, projektide ja toetuste otsustamisega seotud ametiisikud), oleksid ausad

ja erapooletud. Kuna nende isikute pädevuses on nimetatud avalikku vahendit puudutavate otsustuste

tegemine või selles osalemine, on need isikud kaetud ametiisiku terminiga otsuse tegemise pädevuse

tõttu.

Teiseks isikuks võib olla ka avalikku ülesannet täitev asutus ning otsuseks seega selline õigusakt,

millega võetakse asutusele mingisugune juriidiline kohustus. Näiteks asutuse avaliku vahendi müüki

korraldava kohustustehinguga tekitatakse asutusele kohustus avalik vahend üle anda ning seega

omand selle vahendi suhtes lõpetada.

Sisuliselt on otsuse tegemise pädevuse kaudu ametiisikuna määratletavad võimuesindajad, kes

võtavad otse või osalemise kaudu vastu teistele isikutele kohustuslikke otsuseid. Näitena saab tuua

asutuste juhid, süüteo menetlejad, soodustuste andmise otsustajad, hanke- jm lepingute sõlmijad,

Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse volikogu liikmed, aga ka nõunikud või spetsialistid, kes otsustamise

sisulisi ettevalmistusi teevad.

Toiming on teisele isikule õiguslikku või vältimatut faktilist tagajärge põhjustav tegevus, mis ei ole

otsuse tegemine.

Seega toimingu kindlakstegemiseks tuleb:

- esiteks tuvastada, et tegemist ei ole otsusega;

21


- teiseks tuleb tuvastada kas

- - õiguslik tagajärg, mis toimingu tõttu teisele isikule saabub, või

- - faktiline tagajärg, mis toimingu tõttu teisele isikule vältimatult saabub.

Toiming võib seisneda ka menetlustoimingus (erinevalt halduskohtumenetluse seadustiku toimingu

terminist), tegevusetuses või viivituses. Erinevalt haldusmenetluse seaduses antud määratlusest ei ole

nõutav, et toiming peab olema haldusorgani tegevus või et seda ei ole sooritatud tsiviilõigussuhtes.

Toimingu näiteks on kinnipidamine, läbiotsimine, kohtulik vaatlus, registrikanne, vahetu sund (füüsilise

isiku, looma või asja mõjutamine füüsilise jõu, erivahendi või relvaga), hädaabi numbrile vastamine ja

päästetöö päästeseaduse tähenduses, tee sulgemine, selgituse või muu mittesiduva akti andmine,

tuvastamine, tõendamine, tõestamine tõestamisseaduse tähenduses, väljatõstmine.

Teiseks isikuks võib olla ka avalikku ülesannet täitev asutus ning toiminguks seega selline tegevus, nt

kahju tekitamine, mille tõttu tekib asutusele juriidiline kohustus kahju hüvitada.“

Mandri-Euroopa riikide analüüs näitab, et eri riikide ametiisiku kontseptsioonid on erinevad. Näiteks

Saksa karistusseadustik loeb ametikuritegude eest vastutavaks ametnikke ja erilise avaliku teenistuse

kohustusega isikuid. Prantsuse õiguse ametiisiku kontseptsioon hõlmab avaliku võimu ülesannete

teostamisel otsustamise ja sunni rakendamise pädevusega isikuid, kes tegutsevad alaliselt või ajutise

pädevuse alusel. Ametiisik on seega lisaks riigi ja omavalitsuste kõrgematele valitud ja nimetatud

esindajatele ka haldusfunktsionäärid, eeskätt avaliku sunnivõimu teostajad (kohtunikke,

vahekohtunikke ja eksperte käsitletakse eraldi), nt õppejõud, maksu- ja tolliametnikud,

politseifunktsionäärid ja -komissarid. Samuti on ametiisikud vahetu võimu kohaldamise õigusega

isikud (nt kohtukordnik), sh ka juhul, kui nad ei ole funktsionäärid (konduktor, valimiskomisjoni

ametnikud). Itaalia karistusseadustiku § 357 kohaselt on ametiisikud seadusandliku, kohtu- ja

haldusvõimu teostajad (riigi tahte kujundajad), haldusvõimu osas lisaks avaliku õiguse normide alusel

tegutsevad isikud, samuti otsustus- ja tõendamisvõimu teostajad, sh nt kohtuametnik, riigivara haldaja,

kirjakandja, haigla arst ja sanitaarinspektor, õppejõud ja kooliõpetaja, notar, maamõõtja. Paragrahvi

358 kohaselt on ametiisikud ka avaliku teenuse osutajad, nt rongijuht, piloot, gaasi- ja elektrinäitude

koguja, riigi trükikoja töötaja jne.

Eraõiguslik ametiisik (KarS § 288 lg 2, kohaldub KarS §-des 293–298 nimetatud kuritegudele) on

eelnõu kohaselt vahekohtunik või füüsiline isik, kelle ametiseisund seisneb pädevuses juhtida

eraõiguslikku juriidilist isikut või tegutseda eraõigusliku juriidilise isiku või teise füüsilise isiku huvides.

Eraõiguslik ametiisik võib esindada nii eraõiguslikku juriidilist isikut kui ka füüsilist isikut. Näiteks peaks

olema karistusõiguslikult hõlmatud juhtum, kus altkäemaksu võtab füüsilisest isikust ettevõtja ärijuht

või poole esindaja kohtumenetluses. Vahekohtuniku staatuse eraldi nimetamine tuleneb GRECO

soovitusest. Vahekohtuniku staatus peaks hõlmama ka rahvusvahelises ja ad hoc arbitraažis

tegutsemist, mida ei saa üheselt lugeda avaliku ülesande täitmiseks ning mis ei ole seega kaetud §

288 lõikega 1.

KarS § 288 lg 1 ja 2 muudatused on kavandatud jõustuma samal ajal uue KVS jõustumisega –

01.04.2013.

Eelnõu § 1 p 17 kohaselt muudetakse KarS § 293 lõiget 2 – pistise võtmist raskendavate asjaolude

määratlust. Esiteks on nii altkäemaksu kui ka pistise võtmise puhul tegemist korruptsioonikuriteoga,

mida paljudes jurisdiktsioonides ei eristatagi, kuna nende toimepanemine annab tunnistust ametiisiku

erahuvi eelistamisest esindatava (enamasti avaliku võimu) huvile. Kuritegude erinevus seisneb üksnes

selles, kas seadusvastast tasu võetakse ametikohustuse täitmise või selle rikkumise eest, ning nagu

praktika näitab, on selle piiri tõmbamine sageli raske. Seepärast ei ole õiglane olukord, kus pistisevõtja

vastutab kuriteo lihtkoosseisu alusel juhul, kui ta on varem juba võtnud altkäemaksu, kuigi ei ole

võtnud pistist. Sellele puudusele on juhitud tähelepanu ka GRECO teise ringi hindamise käigus.75

Seega asendatakse senine raskendav asjaolu „vähemalt teist korda” järgmisega: „isiku poolt, kes on

varem toime pannud altkäemaksu või pistise võtmise“. Tulenevalt KarS § 293 lg 2 punkti 1

sõnastusest on vaja muuta ka muude sama lõike punktide sõnastust, isegi kui sisu ei muutu.

Eelnõu § 1 p 18 kohaselt muudetakse KarS paragrahvi 294 lõiget 2 – altkäemaksu võtmist

raskendavate asjaolude määratlust. Nagu juba märgitud, annab nii pistise kui ka altkäemaksu võtmine

tunnistust ametiisiku korrumpeeritusest. Seetõttu loetakse eelnõu kohaselt ka varasem pistise võtmine

75

IV soovitus: 20. GRECO soovitas tagada, et pistise süütegu, kui sellele eelneb varasem altkäemaksu süütegu (ja vastupidi),

võetakse arvesse raskendava asjaoluna.

22


altkäemaksuvõtja jaoks raskendavaks asjaoluks ja asendatakse senine raskendav asjaolu „vähemalt

teist korda” järgmisega: „isiku poolt, kes on varem toime pannud altkäemaksu või pistise võtmise“.

Tulenevalt KarS § 294 lg 2 punkti 1 sõnastusest on vaja muuta ka muude sama lõike punktide

sõnastust, isegi kui sisu ei muutu.

Teiseks täiendatakse KarS § 294 lg 2 punktis 4 sätestatud raskendavat asjaolu „suures ulatuses”

alternatiivse raskendava asjaoluga „raske tagajärjega”. Juhul kui altkäemaksu pakkuja saavutab

ametiisiku sellise ametikohustuse rikkumise, mis toob kaasa tegeliku kahju inimeste elule või tervisele

(nt kui ametiisikuks on ehitusjärelevalve ametnik, kes annab altkäemaksu eest kasutusloa ehitisele,

mis on varisemisohtlik), on rangem karistus põhjendatud. Seda küünilisem tundub kehtiva KarS

regulatsiooni alusel olukord, kui altkäemaksu ulatus on niivõrd väike, et seetõttu ei ole alust

altkäemaksu võtmist kvalifitseerida KarS § 294 lg 2 alusel, samas kui suhteliselt ohutu

seaduserikkumise eest suures ulatuses altkäemaksu vastuvõtmise korral on tegemist raskendava

asjaoluga.

Eelnõu § 1 punktidega 19 ja 20 kohaselt muudetakse KarS § 295 lõiget 2 ja KarS § 296 lõiget 2 -

pistise ja altkäemaksu vahenduse raskendavatel asjaoludel määratlust. Muudatuse eesmärk on

lugeda raskendavaks asjaoluks nii varasem pistise vahendus kui ka varasem altkäemaksu vahendus

mõlema teo (altkäemaksu või pistise vahenduse) teistkordsel või korduval toimepanemisel. Ei ole

õiglane olukord, kus pistise vahendaja vastutab kuriteo lihtkoosseisu alusel juhul, kui ta on varem juba

vahendanud altkäemaksu, kuid ei ole vahendanud pistist. Seega asendatakse senine raskendav

asjaolu „vähemalt teist korda” järgmisega: „isiku poolt, kes on varem toime pannud altkäemaksu või

pistise vahenduse“.

Eelnõu § 1 punktidega 21 ja 22 muudetakse pistise ja altkäemaksu raskendavatel asjaoludel võtmise

sätete muutmisega paralleelselt ka pistise ja altkäemaksu andmise sätteid. KarS § 297 lõike 2

kohaselt loetakse raskendavaks asjaoluks, kui pistise andja on varem andnud altkäemaksu või pistist

ning kui pistist antakse grupi poolt; suures ulatuses. KarS § 298 lõikes 2 loetakse raskendavaks

asjaoluks, kui altkäemaksuandja on varem andnud altkäemaksu või pistist ning kui altkäemaksu

antakse grupi poolt; suures ulatuses või raske tagajärjega. Nimetatud muudatus on põhjendatud

sellega, et altkäemaksu või pistise võtmise ja andmise eest kehtestatud sanktsioonid peaksid olema

võrreldavad.

Eelnõu § 1 p 23 näeb ette muudatuse KarS § 331 1 sõnastuses. Muudatus on tingitud täitemenetluse

seadustiku muudatusest, mis võimaldab kohtutäituril kohaldada sunniraha; varem oli ette nähtud

võimalus, et kohtutäituri avalduse alusel määras trahvi kohus.

Eelnõu § 1 p 24 näeb ette täienduse, mis võimaldab kohaldada laiendatud konfiskeerimist

maksukuritegude korral. KarS annab aluse kriminaaltulu laiendatud konfiskeerimise kohaldamiseks 21

kuriteo puhul, nende hulgas tollieeskirjade rikkumise kuritegudes, milleks on KarS § 391 –

salakaubavedu ning KarS § 392 – keelatud kauba ebaseaduslik sisse- ja väljavedu.

Täidetud peavad ka olema järgmised tingimused:

1) süüdimõistetut karistatakse üle kolmeaastase või kuni eluaegse vangistusega;

2) kuriteo olemuse, isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevuse

või muu põhjuse tõttu on alust eeldada, et isik on saanud vara kuritegude toimepanemise tulemusena.

Kehtiva õiguse alusel ei saa kriminaaltulu laiendatud konfiskeerimist kasutada maksukuritegude puhul.

Samas on just maksukuriteod need süüteod, mille toimepanemise eesmärgiks on ebaseadusliku tulu

teenimine suures koguses. Maksupettustega kaasneb otsene negatiivne mõju riigieelarvele, mis

omakorda võib halvendada avalike teenuste pakkumise kvaliteeti ebapiisava finantseerimise tõttu.

Maksukuriteod on oma olemuselt sageli sellised, mis ei ole ühekordsed vaid pigem süstemaatilised.

Seega ka olemuslikult on maksukuriteod kooskõlas laiendatud konfiskeerimise põhimõtetega (isiku

elatumine kuritegelikest vahenditest).

Eelnõu koostaja leiab, et laiendatud konfiskeerimise kohaldamine peaks olema võimalik kogu KarS §

389¹ ja 389² koosseisu puhul. See annaks kohtule KarS § 389¹ (maksude maksmisest kõrvale

hoidumine suures ulatuses) puhul võimaluse kohaldada laiendatud konfiskeerimist ka lõikes 1

sätestatud lihtkoosseisu puhul kui tegemist on küll kahjuga, mis jääb alla 320 000 euro, kuid kuriteo

toimepanemise asjaolud (episoodide arv, toimepanemise süstemaatilisus, toimepanemise pikk

ajavahemik vms) annavad aluse sanktsioonis ettenähtud maksimumkaristuse, 3 aastat mõistmiseks.

Võrdluseks võib tuua, et ka salakaubaveo (KarS § 391) lihtkoosseisus, mis võimaldab laiendatud

konfiskeerimist, on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus.

KarS § 389² (maksukelmus suures ulatuses) on aga eesmärgistatud riigi petmisele ja teadvalt

23


valeandmete esitamisega varalise kasu saamisele, millele viitab ka lõikes 1 ettenähtud rangem

sanktsioon, 1 kuni 5 aastat. Seega peaks laiendatud konfiskeerimise kohaldamine olema ette nähtud

ka KarS § 389² lõikes 1 sätestatud lihtkoosseisu puhul.

Eelnõu § 1 p 25 kohaselt asendatakse viited Euroopa Ühenduse tollipiirile viitega Euroopa Liidu

tollipiirile. Muudatus on seotud Lissaboni lepingust tuleneva muudatusega.

Eelnõu § 1 p-ga 26 kriminaliseeritakse rahapesu kokkuleppe. Kuivõrd Eesti ei ole kriminaliseerinud

rahapesukuriteo täideviimise eesmärgiga sõlmitud kokkulepet, ei ole Eesti siseriiklik õigus kooskõlas

Palermo ja Viini konventsioonidega. Seetõttu ei täida Eesti endale kõnealuste konventsioonide

ratifitseerimisega võetud kohustust neid täita ning oma siseriiklik karistusõigus konventsioonidega

vastavusse viia. Eelnõu koostajad on seisukohal, et parim lahendus nimetatud olukorrale, on

kriminaliseerida rahapesu kokkulepe selliselt, et lisatakse vastav uus erisäte § 394¹ karistusseadustiku

eriossa.

Säte näeb ette, et kokkuleppe sõlmimise eest, mille eesmärgiks on seadustiku §-s 394 sätestatud

kuriteo – rahapesu – täideviimine, karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

Muudatuse tausta vt seletuskirja sissejuhatavas osas.

Võttes aluseks inglise õiguses kasutatud conspiracy mõiste, on rahapesu kontekstis kuritegeliku

kokkuleppena mõistetud tegu, mille käigus isik lepib teise isiku või isikutega kokku tegevuses, mis

nende kavatsuste täitumise korral kas tingib või toob kaasa rahapesu kuriteo toimepanemise ühe või

enama kokkuleppeosalise poolt või teeks seda, kui ei esineks asjaolusid, mis teevad kuriteo

toimepanemise võimatuks. Koosseisu puhul on oluline silmas pidada, et kokkuleppe esemeks olev

tegu ei ole lõpule viidud (vastasel juhul kohalduks KarS § 394) ega jõudnud katsestaadiumi (KarS §

394 ja § 25). Kokkulepe kuriteo kaastäideviimiseks on kaastäideviimise ettevalmistustegu ning seisneb

vähemalt kahe isiku vastastikku kooskõlastatud tahteavaldustes panna toime enam või vähem

kindlaksmääratud asjaoludega kuritegu kaastäideviijatena. Eelöeldut arvesse võttes on eelnõus

kehtestatud § 394¹ sanktsiooni ülemmäärana üheaastane vangistus, mis on proportsionaalne teiste

karistusseadustikus ette nähtud karistusmääradega. Võrdleva näitena võiks siinkohal välja tuua

konkurentsi kahjustava kokkuleppe sõlmimise (§ 400), mille sanktsiooni ülemmäär on samuti

üheaastane vangistus.

Eelnõu § 2 käsitleb KrMSi muutmist.

Kuna muudetud on KarS § 151 ülesehitust, on vajalik kaasajastada KrMS § 239 lg 2 p-s 1 sisalduvaid

loetelu, sisulisi muudatusi kaasa toomata. Ülejäänud muudatused seonduvad karistusjärgse

kinnipidamise põhiseadusvastaseks tunnistamisega.

Eelnõu §-s 3 sisalduvad vangistusseaduse muudatused seonduvad karistusjärgse kinnipidamise

põhiseadusvastaseks tunnistamisega.

Eelnõu § 4 käsitleb VTMSi muutmist.

Eelnõu § 4 p 1 kohaselt asendatakse viited võrdõiguslikkuse alaste väärtegudele kohtuvälise

menetleja pädevust kehtestavas § 52 lõikes 1 õige menetleja viidetega.. KarS § 152 lõigetes 1 ja 3

sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on politseiasutus.

Eelnõu § 4 p 2 kohaselt tunnistatakse kehtetuks VTMS § 52 1 , mille kohaselt KarS § 151 lõigetes 1 ja 3

ettenähtud väärtegusid arutab maakohus. Kuna kõnealused väärteokoosseisud eeldasid menetlejalt

ohu kui tagajärje hindamise kohustust, oli ette nähtud nende menetlemine maakohtus. Uued

väärteokoosseisud sel määral ohu hindamise kohustust menetlejale ei pane ja seega puudub alus

üsna erandliku menetluspädevuse kehtestamiseks. Väärteomenetlus võimaldab edasikaebust juhul,

kui kohtuvälise menetleja lahend menetlusosalisi ei rahulda.

III. Eelnõu terminoloogia

Eelnõu ei sisalda uusi, vähetuntud ega võõrkeelseid termineid.

IV. Eelnõu vastavus põhiseadusele

24


Seaduseelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega. Sõnavabadus ja muud vabadused, 76

millele eelnõu süüteokoosseisudega näilikult piiranguid asetatakse, ei ole absoluutsed, vaid neid tuleb

rakendada tasakaalus teiste isikute õiguste ja vabadustega 77 ning arvestades üldisi põhiseaduslikke

põhimõtteid võrdsuse ja diskrimineerimise kohta. 78 Karistatav on üksnes avalik tegevus, seega ei

tungita isiku eraviisilistesse suhetesse. Avaliku tegevuse osas võimaldab põhiseadus asetada

proportsionaalseid piiranguid avaliku korra, kõlbluse ja teiste isikute ohutuse huvides. 79

- § 151 lõikes 1 rekriminaliseeritakse tahtlik vaenu õhutamine, st tegevus, mis on kaudselt suunatud

põhiseadusliku võrdsusõiguse vastaste rünnete toimepanemisele, mida sõnavabadus ei kaitse avaliku

korra ja teiste isikute õiguste huvides;

- § 151 1 lõikes 1 kriminaliseeritakse lõplikult lahendatud rahvusvaheliste kuritegude osas ähvardava

või solvava iseloomuga või vaenu ohtu põhjustav avalik tegevus, mis ei ole kaitstud sõnavabaduse,

loominguvabaduse või akadeemilise vabadusega kaitstud rühmade võrdsusõiguse ja avaliku korra

kaitse vastu;

- Kuritegeliku ühenduse loomisele, juhtimisele ja sellesse kuulumisele ei laiene kogunemis- ja

ühinemisvabadus. 80

Kaitstud rühmade loetelu on täiendatud kodakondsuse tunnusega. Alusetu diskrimineerimine

kodakondsuse alusel on ka praegu keelatud, kuid selles osas võib KarS mitmeti tõlgendada.

Kodakondsuse alusel diskrimineerimise keeld tuleneb muu hulgas otsekohalduva Euroopa Ühenduse

asutamislepingu artiklist 12, samuti paljudest rahvusvahelistest lepingutest. Samuti nõuab raamotsus

otseselt kodakondsuse (ingl nationality) alusel diskrimineerimise vastast kaitset. Samuti on

karistusõiguslikult kaitstud väärtuste loetellu lisatud kehaline tunnus ja terviseseisund, mis samuti ei

tohi olla diskrimineerimise aluseks. Kehaline tunnus hõlmab nahavärvust. Terviseseisund hõlmab

puuet, mille alusel diskrimineerimist loevad õigusvastaseks mh mitmed Euroopa Liidu õigusaktid.

Need muudatused kaitstud rühmade loetelus on olulised tagamaks põhiseaduse §-s 12 väljendatud

võrdsusõiguse täielikumat kaitset.

V. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu vastavust Euroopa Liidu õigusaktidele on

selgitatud seletuskirja analüütilises osas.

VI. Seaduse mõjud

Seaduse esmase mõjuna tuleb nimetada Eesti vastavust rahvusvaheliste kohustustele ja soovitustele,

mis on Eestile antud siinset olukorda objektiivselt hinnates. Seega peaks eelnõu seadusena

jõustumise järel paranema võrdsuse kaitse, karistusõiguslike vahendite ja tagatiste kvaliteet.

Seaduse vastuvõtmisel on oluline mõju rahvusvahelistele suhetele, kuna eelnõuga ühtlustatakse

76 § 45. Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul

viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime

kaitseks. [...] Tsensuuri ei ole. § 19. Igaühel on õigus vabale eneseteostusele. Igaüks peab oma õiguste ja vabaduste

kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. § 38.

Teadus ja kunst ning nende õpetused on vabad [...] § 39. Autoril on võõrandamatu õigus oma loomingule [...] § 40. Igaühel

on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus [...]. § 41. Igaühel on õigus jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele.

Kedagi ei tohi sundida neid muutma. Veendumustega ei saa vabandada õiguserikkumist. Kedagi ei saa veendumuste

pärast võtta õiguslikule vastutusele.

77 § 10. Käesolevas peatükis loetletud õigused, vabadused ja kohustused ei välista muid õigusi, vabadusi ega kohustusi, mis

tulenevad põhiseaduse mõttest või on sellega kooskõlas ja vastavad inimväärikuse ning sotsiaalse ja demokraatliku

õigusriigi põhimõtetele. § 11. Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema

demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust.

78 § 12. Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu,

usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.

Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja

karistatav. Samuti on seadusega keelatud ja karistatav õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide

vahel.

79 § 43. Igaühel on õigus tema poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite

saladusele [...] § 47. Kõigil on õigus ilma eelneva loata rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada. Seda õigust võib

seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata riigi julgeoleku, avaliku korra, kõlbluse, liiklusohutuse ja koosolekust

osavõtjate ohutuse tagamiseks [...]

80 § 48. Igaühel on õigus koonduda mittetulundusühingutesse ja -liitudesse [...] Keelatud on ühingud, liidud ja erakonnad, kelle

eesmärgid või tegevus on suunatud Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele või on muul viisil vastuolus

kriminaalvastutust sätestava seadusega.

25


iigisisene karistusõigus rassismi raamotsuse, Euroopa Nõukogu korruptsioonikonventsiooni ja muude

õigusaktide nõuetega. Hetkel puudub ka selge ülevaade vihasüütegude juhtumite arvust, kuid eelnõu

vastuvõtmise järel on loodud alus vastavate andmete kogumiseks.

Järgnevalt on analüüsitud eraldi vihakuritegusid puudutava osa ja rahapesukokkuleppe

kriminaliseerimisega kaasnevaid võimalikke mõjusid.

Kavandatav muudatus: 1. Eelnõuga kriminaliseeritakse kuriteona vaenu õhutamine, diskrimineerimine

ametiseisundit kasutades või mitme isiku suhtes, laiendatakse kuritegeliku ühenduse mõistet ja

tunnistatakse vaenumotiiv kõigi kuritegude puhul raskendavaks asjaoluks.

Sihtgrupp: igaüks, süütegude menetlejad

Kaasnev mõju

Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja

tuludele: süütegude menetlejad peavad iga süüteo puhul kontrollima, kas see on toime pandud vaenu

motiiviga, dokumenteerima selle ning arvestama seda karistust raskendava asjaoluna. Selles osas

kasvab menetlejate koormus. Samuti mõjub menetlejate koormust tõstvalt see, et kuritegeliku

ühenduse mõiste muutub kohaldatavaks suurema hulga organiseeritud kuritegevuse ilmnemisjuhtudel.

Teiselt poolt võimaldab muudatus vastutusele võtta kuritegeliku ühenduse organiseerijaid ja liikmeid ka

juhul, kui kavandatud või toimepandavatel kuritegudel puudub kasu taotlemise eesmärk ning seega

väheneb tõendamiseseme elementide hulk, mis hoiab kokku menetlejate ressurssi ning loodetavalt

suurendab ühiskonna turvalisust.

Muudatuste rakendamine toob kaasa süütegude menetlejate koolituse vajaduse ning laiemalt avaliku

sektori teadlikkuse tõstmise vajaduse, mis tähendab lisakulusid. Vihamotiivi tuvastamiseks tuleb tõsta

ametnike oskusi.

Arvestades analoogiliste süütegude statistikat ja demograafilisi andmeid on nii muudatuste positiivse

mõju kui kulutuste ja töökoormusega kaasneva negatiivse mõju ulatus ning avaldumise sagedus väike

ning hoolimata potentsiaalselt suurest sihtrühmast võiks antud mõju pidada väheoluliseks.

Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele: Eelnõuga kaitstakse elanikkonna ja eeskätt kaitsetumate

gruppide ja nende liikmete turvalisust ja kaitsetaset vaenamise ja diskrimineerimise vastu. Muudatuste

jõustumise ja rakendamisega täidab Eesti võetud rahvusvahelised ja Euroopa Liidu kohustused ning

suurendab oma usaldatavust rahvusvahelistes suhetes inimõigusi austava riigina. Euroopa Liidu

kohustuste täitmata jätmine võib pikemas perspektiivis kaasa tuua sanktsioonid. Seega on

muudatuste oodatav positiivne mõju oluline.

Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud: Eelnõuga kaitstakse sotsiaalset keskkonda viha- ja

vaenuavalduste eest ning alusetu diskrimineerimise vastu mistahes alustel (vähemused, sooline

diskrimineerimine, kaitsetumad grupid) ning soodustatakse ühiskonna kokkukuuluvust. Selline

tagajärg avaldub nii avalikes kui erasuhetes (sh töösuhted, teenuste osutamine). Arvestades

sotsiaalset situatsiooni on muudatuse positiivne sotsiaalne mõju keskmine ning negatiivne mõju

puudub.

Kokkuvõttes on muudatuse mõju oluline.

Kavandatav muudatus: 2. Eelnõuga kriminaliseeritakse rahapesukuriteo toimepanemise kokkulepe.

Sihtgrupp: igaüks, süütegude menetlejad

Kaasnev mõju

Majanduslik mõju: tunnistades karistatavaks kuritegelikult omandatud varaga tehingute tegemise

kokkuleppe, kaitstakse kogu majanduskeskkonda võimalike pettuste vastu. Tegemist on suhteliselt

olulise positiivse mõjuga.

Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja

tuludele: õiguskaitseasutuste töökoormuse kasv muudatusest tulenevalt on minimaalne. Tegu on

ebaolulise mõjuga.

Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele: Eelnõuga tõstetekase riigi turvalisust ja eeskätt kriminaalsel

teel omandatud varaga tehingute tegemise karistamise ähvardusega muudetakse kuriteod vähem

tasuvamaks. Kuna rahapesu esemeks oleva vara päritolu on sageli rasked, kahjulikud ja ohtlikud

kuriteod (nt narkokaubandus, salakaubavedu, maksupettus) ning neid vahendeid kasutatakse

kriminaalsetel eesmärkidel (terrorismi rahastamine), täidetakse eksisteeriv lünk karistusõiguses, mis

võimaldab praegu karistamatult kuritegelikul teel rikastuda ja leida vahendeid kuritegude

toimepanemiseks. Muudatuste jõustumise ja rakendamisega täidab Eesti võetud rahvusvahelised

kohustused ning suurendab oma usaldatavust rahvusvahelistes suhetes. Nende kohustuste täitmata

jätmine võib pikemas perspektiivis kaasa tuua otsesemad või kaudsemad sanktsioonid, sh

investeeringute vähenemise. Muudatuse oodatav mõju on positiivne.

26


Eelnõu sisu tuleneb peaasjalikult rahvusvahelistest jõustunud kohustustest, mille täitmise viisi valikul

on võimalused piiratud. Seetõttu on piirdutud esialgse mõjude kirjeldamisega ning loobutud

üksikasjalikumast analüüsist. Samadel põhjustel pole eelnevalt koostatud ka seaduseelnõu

väljatöötamiskavatsust.

VII. Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja seaduse rakendamise eeldatavad tulud

Eelnõu rakendamine otseseid materiaalseid kulusid kaasa ei too. Üldisemalt on vajalik

õiguskaitsetöötajate koolitamine vihakuritegude ja seotud süütegude, ametialaste ja

korruptsioonikuritegude menetlemise osas, kuid see kohustus ei tulene eelnõust. Sellele vajadusele

on tähelepanu juhtinud ka GRECO, OECD ja ECRI; samuti on vaja suurendada üldsuse teadlikkust

võrdsuse kaitsest, sh karistusõiguslikest tagatistest.

VIII. Rakendusaktid

Eelnõul ei ole vahetuid rakendusakte, kuid seoses VangS muutusega tuleb muuta valitsuse ja

ministrite määrused, mis viitavad põhiseadusvastaseks tunnistatud karistusjärgse kinnipidamise

instituudile, nimelt „Riikliku kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute

registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“, „Kinnipeetavate rahaliste vahendite

arvestussüsteemi asutamine ja selle pidamise põhimäärus“, „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava

koostamise ja rakendamise juhend“, „Järelevalve korraldus vanglas“, „Täitmisplaan“ ja „Arestimaja

sisekorraeeskiri“.

IX. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras, v.a KarS § 288 lg 1 ja 2 muudatused (eelnõu § 1 p 16), mille

jõustumine on planeeritud samale ajale korruptsioonivastase seaduse uue redaktsiooni jõustumisega

(01.04.2013.a.).

Kristen Michal

Justiitsminister

27

More magazines by this user
Similar magazines