22.11.2014 Views

Sinu Mets_141109.pdf - Erametsakeskus

Sinu Mets_141109.pdf - Erametsakeskus

Sinu Mets_141109.pdf - Erametsakeskus

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

Ühistu aitab metsale ostjat leida<br />

Energiapuit leevendab puiduturukriisi<br />

Toetused metsaomanikule<br />

Osav, aga tüütu ehitusmeister kobras<br />

<strong>Sinu</strong> <strong>Mets</strong><br />

<strong>Mets</strong>aomaniku õppeleht / nr 17 14. november 2009


[ 2 ] PÄEVAKORRAS LAUPÄEV, 14. november 2009<br />

<strong>Mets</strong>aühistu aitab metsaomanikul<br />

leida oma metsale hea ostja<br />

Suur kogus<br />

on puidumaterjali,<br />

samuti<br />

mitme lähestikku<br />

asuva<br />

metsaeraldise<br />

raieõiguse<br />

müügi korral<br />

ostja jaoks<br />

atraktiivsem<br />

ning sel juhul<br />

on võimalik<br />

saada ka kõrgemat<br />

hinda.<br />

FOTO: MARKO<br />

MUMM, EPL arhiiv<br />

Ühise puidumüügiga on<br />

võimalik saada oma metsa<br />

eest paremat hinda kui<br />

üksi müües.<br />

KRISTIINA VIIRON<br />

Elus kipub ikka olema nii, et ostu-müügitehingut<br />

tehes kipub hind olema müüja<br />

jaoks odav ja ostja jaoks kallis. Selleks et<br />

Eestimaa metsaomanik saaks oma metsa<br />

või ülestöötatud puidu eest võimalikult<br />

soodsat hinda, on sihtasutus <strong>Erametsakeskus</strong><br />

käivitanud projekti, millega metsaühistud<br />

arendavad oma liikmete jaoks välja<br />

kahte uut teenust: kasvava metsa raie õiguse<br />

müüki ja metsamaterjali müüki.<br />

Kohaliku metsaühingu konsulent aitab<br />

raieõiguse müügisooviga inimesel metsamajanduskava<br />

alusel määrata kindlaks<br />

raiesse mineva eraldise piirid, raieliigi, mahud<br />

ja ligikaudse hinna. Samuti aitab metsa<br />

kon sulent metsaomanikul vormistada vajalikku<br />

dokumentatsiooni (metsateatis,<br />

ostu-müügileping) ning korraldab metsaraie<br />

õiguse müügiks enampakkumise.<br />

„Ühistu saadab alghinnaga müügi -<br />

pakkumise oma piirkonna, samuti kogu<br />

Eesti võimalikele ostuhuvilistele laiali,” selgitab<br />

<strong>Erametsakeskus</strong>e juhatuse liige Jaanus<br />

Aun asjaajamise käekäiku. Samuti avaldatakse<br />

kõik müügipakkumised <strong>Erametsakeskus</strong>e<br />

koduleheküljel www.eramets.ee<br />

turu rubriigis.<br />

„Enampakkumise eesmärk on saada<br />

metsaomaniku jaoks atraktiivne turuhind,”<br />

selgitab Aun, miks müüki just sellisel moel<br />

korraldatakse. „Samuti peaks ostjad olema<br />

huvitatud ühistu kaudu lankide ostmisest:<br />

töö dokumentatsiooni, langi piirde jms teeb<br />

ühistu nende eest ära,” täpsustab ta. Ostust<br />

huvitatud isikud või firmad esitavad<br />

määratud tähtajaks kinnises ümbrikus oma<br />

müügipakkumised metsaühistule, ja kui<br />

hind omanikule sobib, sõlmitaksegi ostumüügileping.<br />

Jaanus Aun märgib, et ümbrike<br />

avamise juures võib olla ka metsaomanik,<br />

kui ta seda soovib. Siis saab ta oma<br />

silmaga veenduda, millised hinnapakkumised<br />

tema metsale on tehtud.<br />

Lepingu sõlmib metsaraie õiguse ostva<br />

isiku või firmaga metsaomanik ise, küll aga<br />

aitab metsaühistu konsulent tal vajaduse<br />

korral lepingut koostada. Samuti saab konsulendilt<br />

abi lepingusse eritingimuste (näiteks<br />

jätta omanikule teatud kogus küttepuid<br />

vm) lisamiseks.<br />

Ühistu hoiab töödel silma peal<br />

Ent ka siis, kui metsaomanik on oma metsa<br />

raiumise õiguse ühistu kaasabil maha müünud,<br />

ei jää ühistu edasisest kõrvale – konsulent<br />

teeb ka järelevalvet. „Ühistu esindaja<br />

hoiab silma peal, et ei ületataks raie<br />

piire, et oksad koristataks nõuetekohaselt,<br />

et ei tehtaks maale sügavaid rööpaid jms,”<br />

selgitab Jaanus Aun.<br />

Samuti võiks ühistu ja metsaomaniku<br />

koostöö jätkuda pärast raietööde lõppu.<br />

Kui tegemist on olnud lageraiega, aitab ja<br />

toetab ühistu metsaomanikku metsauuendustöödel.<br />

Näiteks ostavad ühistud ühiselt<br />

ja seega ka soodsama hinnaga istutamiseks<br />

vajalikke istikuid ja seemikuid või valmistatakse<br />

metsamaa ette iseuuenemiseks:<br />

tõmmatakse pinnasesse vaalud.<br />

Kuna riik maksab metsa uuendamistööde<br />

tarvis erametsaomanikele ka toetust,<br />

aitab ühistu toetust vormistada.<br />

Abi kasvava metsa raiumise õiguse<br />

müügil kulub eriti ära metsaomanikule, kes<br />

omab küll raieküpset metsa, ent kellel endal<br />

pole võimalusi või ka teadmisi oma metsas<br />

raietööde korraldamiseks. Muidugi sobib<br />

teenus ka pädevale metsaomanikule, kes<br />

soovib ühistu abiga oma metsale parima<br />

hinnaga ostja leida.<br />

Oleks ideaalne, kui ühte müügipakkumisse<br />

koondataks lähipiirkonnast mitme<br />

metsaomaniku langid, sest suur kogus on<br />

ostja jaoks atraktiivsem kui väike jupike<br />

metsa ning sel juhul on võimalik saada ka<br />

kõrgemat hinda.<br />

Jaanus Auna ütlust mööda on ostja


LAUPÄEV, 14. november 2009<br />

PÄEVAKORRAS [ 3 ]<br />

jaoks tähtis, et müügipakkumises oleks kirjas<br />

ka langi orienteeriv hind ehk alghind.<br />

„Omanikel on vahel arvamus, et ta PEAB<br />

oma metsa eest saama kindla summa, näiteks<br />

nii suures summas, kui on maksta<br />

laene või liisinguid. <strong>Mets</strong>a hind aga ei kujune<br />

selle baasil, kui palju inimesele raha<br />

vaja on, vaid sõltuvalt puistu kvaliteedist,<br />

ülestöötamistingimustest, turuolukorrast<br />

ja muudest paljudest teguritest,” tõdeb Aun.<br />

Oksjoni korraldamise tasu on kaks<br />

kuni neli protsenti raieõiguse müügihinnast<br />

ning selle tasub ühistule ostja.<br />

Ühine puidumüük toob<br />

parema hinna<br />

Jaanus Aun märgib, et niisugune, ühist<br />

puidumüüki võimaldav teenus on väga levinud<br />

Soomes, aga ka Kesk-Euroopas. Eestis<br />

pole selle jaoks aga ausalt öeldes varem<br />

erilist vajadust olnudki, sest veel mõni<br />

aasta tagasi maksti raieõiguse ja ka metsamaterjali<br />

eest head hinda, ostuhuvilisi<br />

jagus ning müügi korraldamisega probleeme<br />

polnud. Kui aga hinnad märgatavalt<br />

langesid, tekkis ka vajadus ühist müüki<br />

võimaldava teenuse järele.<br />

Kasvava metsa raie õiguse müügi teenuse<br />

pakkumist alustasid ühistud möödunud<br />

aasta oktoobris. „Algul läks müük<br />

väga hästi, aga siis tekkis pooleks aastaks<br />

vaikus, sest ostjaid polnud,” kõneleb Aun.<br />

„Selle suve lõpust aga on müük jälle hoogu<br />

sisse saamas, kuus toimub kuni kümmekond<br />

oksjonit ning hinnad on tõusmas.”<br />

Samuti tõusevad metsamaterjali müügi<br />

hin nad, mis kukkusid vahepeal sootuks<br />

madalale, ja teatud sortimendi, näiteks paberipuu<br />

järele kadus nõudlus üldse ära.<br />

„Eelmisel talvel läks asi nii hulluks, et<br />

mõnda sortimenti ei ostetud üldse või osteti<br />

vaid väga suurtelt metsa ülestöötajatelt,<br />

kes liigutavad tuhandeid tihumeetreid.<br />

Tekkis olukord, kus metsaomanik oli metsa<br />

üles töötanud, aga müüa polnud seda kuhugi.<br />

Inimesed hakkasid küsima, kas metsa<br />

ühistud ei korraldaks ka ühist metsamaterjali<br />

müüki, ning selle aasta mais saigi<br />

loodud keskühistu Eramets, mis on kes kendunud<br />

metsamaterjali müügile,” selgitab<br />

Jaanus Aun teise teenuse – metsamaterjali<br />

ühise müügi tagamaid.<br />

Keskühistul Eramets on Eesti suuri -<br />

mate puidutööstusettevõtetega sõlmitud<br />

tarnelepingud ning ühiseks müügitehinguks<br />

liidab keskühistu erametsaomanike<br />

müügiks pakutavad puidukogused, et saada<br />

kokkuostjalt võimalikult head hinda.<br />

<strong>Mets</strong>amaterjali ühiseks müügiks tuleb<br />

metsaomanikul jällegi võtta ühendust oma<br />

metsaühistuga, kes suhtleb juba ise keskühistuga<br />

edasi.<br />

Ühistu seisab müüja huvide eest<br />

„Meil on muidugi vabaturumajandus, aga<br />

enne müüma hakkamist tasub uurida, millist<br />

hinda on võimalik saada ühistu abil<br />

müües,” märgib Aun. „Ühistu kaudu on<br />

turvalisem müüa – see on ju su oma organisatsioon,<br />

kuhu sa metsaomanikuna kuulud,<br />

ning ühistu esindaja on ju alati müüja<br />

huvide eest väljas. Muidugi võib alati ka<br />

omal käel müüa, aga siis võtad ka kogu<br />

riski enda kanda.”<br />

Kuna <strong>Erametsakeskus</strong> käivitas ühist<br />

müüki võimaldava teenuse keskkonnainvesteeringute<br />

keskuse rahastatava projekti<br />

toel, ei ole teenust võimalik igas maakonnas<br />

pakkuda, sest projektil on oma rahaline<br />

piirang. Ühine müük on võimalik piirkondades,<br />

kus ühistu oli valmis seda teenust<br />

pakkuma hakkama ning kus leidub ka pädev<br />

eestvedaja.<br />

Infot teenust pakkuvate maakondade<br />

ja keskühistu kohta ning konsulentide<br />

kontaktandmed leiab loo juures olevast<br />

infokastist.<br />

Kui ühise müügi teenuse vastu on tekkinud<br />

huvi sellisel metsaomanikul, kes<br />

metsaühistusse ei kuulu, tuleks tal esimese<br />

sammuna teha tutvust oma maakonna erametsanduse<br />

tugiisikuga, kelle kontaktandmed<br />

leiab õppelehe <strong>Sinu</strong> <strong>Mets</strong> tagaküljelt.<br />

Selleks et oma metsas aktiivselt tegutsema<br />

asuda, tasub astuda erametsaomanike<br />

organisatsiooni liikmeks.<br />

Kommentaar<br />

Kadri Kukk,<br />

Vändra metsaühingu konsulent:<br />

Vändra metsaühing on sõlminud lepinguid<br />

nii palgi, paberipuidu kui ka<br />

küttepuidu ühiseks müügiks. Ühised<br />

koostöölepingud on sündinud suuresti<br />

liikmete soovist saada oma metsa<br />

eest konkurentsivõimelist hinda.<br />

Oktoobris panime näiteks kokku paberipuidu<br />

lepingu, millega turustasime<br />

üle tuhande tihumeetri puitu.<br />

Samuti oleme teinud esimese palgimüügi<br />

läbi keskühistu Eramets. Novembris<br />

plaanime kokku koguda ka<br />

Vändra <strong>Mets</strong>aühingu liikmete palgikogused,<br />

et pakkuda neid müügiks<br />

kohalikele saetööstustele. Kõige keerulisem<br />

ühismüügi puhul on ilmselt<br />

koostada prognoosi, kui palju materjali<br />

keegi konkreetse lepingu katteks<br />

pakub. <strong>Mets</strong>ategu sõltub ju ilma -<br />

oludest ning kui ikka külmakraade ei<br />

ole või sajab nädal aega vihma, ei jõua<br />

raiutud puit mitte kuidagi metsast ostja<br />

laoplatsile.<br />

Hinnad on turul liikunud kindlalt<br />

ülespoole. Muidugi ei ole olemas<br />

kindlust, et hinnad ei lange, kuid<br />

stabiliseerumist on märgata. Arvan, et<br />

täna tasub metsaomanikul juba raietöid<br />

oma metsas planeerida. Kindlasti<br />

tuleb üle vaadata langid, kus kasvab<br />

küps mets. Samuti võiks metsaomanik<br />

teha endale selgeks, kuidas tal on kõige<br />

kasulikum oma metsast tulu saada,<br />

kas müüa kasvava metsa raieõigust ja<br />

turustada see oma kohaliku metsaühistu<br />

abil või töötada oma mets<br />

üles ise ja kasutada metsamaterjali<br />

müügil hoopis keskühistu Eramets<br />

abi.<br />

Majanduskoostööd tegevate metsaühingute kontaktandmed<br />

Piirkond Projekti teostav Konsulendi kontaktandmed Projekti teostav ühistu<br />

konsulent<br />

Saaremaa Mati Schmuul mati.schmuul@erametsaliit.ee 5341 2480 Saaremaa metsaühing<br />

Lääne-Virumaa (lisaks<br />

Harjumaa idaosa) Guido Ploompuu guido.ploompuu@erametsaliit.ee 5558 3777 Viru-Lemmu metsaselts<br />

Ida-Virumaa Sergei Ong sergei.ong@erametsaliit.ee 516 9637 Iisaku metsaühistu<br />

Jõgevamaa<br />

(lisaks Tartumaa) Ülo Kriisa ulo.kriisa@erametsaliit.ee 508 4016 Palamuse metsaselts<br />

Kagu-Eesti Kalle Peterson kalle.peterson@erametsliit.ee 514 4513 Põlvamaa metsaomanike<br />

selts<br />

Kagu-Eesti Aarne Volkov aarne.volkov@erametsaliit.ee 529 9841 Võrumaa metsaomanike<br />

liit<br />

Pärnumaa<br />

(lisaks Läänemaa) Kadri Kukk kadri.kukk@erametsaliit.ee 526 1226 Vändra metsaühing<br />

Viljandimaa Olavi Udam olavi.udam@erametsaliit.ee 504 7407 Sakala metsaühistu<br />

Järvamaa (lisaks<br />

osaliselt Harjumaa) Tarmo Läll tarmo.lall@erametsaliit.ee 505 4390 MTÜ Minu <strong>Mets</strong>


[ 4 ] PÄEVAKORRAS LAUPÄEV, 14. november 2009<br />

Energiapuit leevendab<br />

puiduturu kriisi<br />

aasta jooksul saamata umbes 3 miljardit<br />

maksukrooni.”<br />

Pärt pole esimene asjatundja, kes toob<br />

välja, et metsapuudust Eestis pole, probleem<br />

seisneb liiga väheses metsa majandamises<br />

ning puit jääb sageli lihtsalt metsa<br />

mädanema.<br />

Isiklikule väikemetsaomaniku kogemusele<br />

tuginedes räägib Hepner, et pakkudes<br />

energiapuitu müügiks, on kokkuostjate esimene<br />

küsimus, kas ümb ruskonnas on veel<br />

müüjaid, et masinate kasutus oleks rentaablim.<br />

Eesti keskmine metsaomand on nii<br />

väike, et selle majandamine ilma naabritega<br />

koostööd tegemata ei tasu teinekord end<br />

ära. „Tehnika kohaletoomine ja hakkimine<br />

eeldab vähemalt kahte autotäit haket, see<br />

on 60 tihumeetrit puitu. Veel parem, kui on<br />

90–100 tihumeetrit, siis tullakse kindlasti<br />

kohale. Eespool toodu puudutab just energiapuitu,<br />

olgu see siis raiejäätmed või täistüvestena<br />

varutud puit. Minimaalselt sajast<br />

tihumeetrist hakatakse üldse tõsiselt rääkima,”<br />

räägib Hepner praktilisest kogemusest.<br />

„Kui puitu ongi 30 tihumeetrit ja juurde<br />

ei tule, tasub see müüa notina, mitte koos<br />

okstega hakkepuidu tootmiseks. Kindlasti<br />

aitab seda probleemi lahendada ka koostöö<br />

erametsaomanike vahel, kui raieid kavandatakse<br />

koos,” pakub ta ka paar lahendust.<br />

Kütmiseks sobivad hästi raiejäätmed. FOTO: RAUNO VOLMAR<br />

Samal ajal kui palgihind oli madal ja paberipuitu ka<br />

ei vajatud, küdesid kolded ikka edasi ja päästsid<br />

puiduturu täielikust seisakust.<br />

MARI SARV<br />

Energiapuidu kogumist katlamajade tarbeks<br />

on Eestis suuremas mahus tehtud<br />

ainult paar aastat – enne polnud sooja -<br />

firmadel selliseid katlaidki. Samale ajale<br />

sattunud ja puiduturulgi peegelduv majanduskriis<br />

on pahuraks ajanud ennekõike<br />

metsaomanikud: hinnalanguse tõttu polnud<br />

veel mõne aja eest vahet, kas müüa<br />

oma metsajääke põletamiseks või paberi<br />

tootmiseks, raske oli müüa isegi kvaliteetset<br />

ümarmaterjali.<br />

Kolded aga ootasid talvel kütet majandusest<br />

ja aktsiahindadest hoolimata, nii et<br />

suuremate puidul töötavate elektri- ja<br />

küttejaamade käivitamine andis metsa -<br />

meestele selle, mille kriis ära võttis.<br />

<strong>Mets</strong>a on piisavalt,<br />

motivaatoreid vähe<br />

Eesti metsaseltsi president Heiki Hepner<br />

on veendunud, et vastupidi siin-seal väljaöeldud<br />

väidetele pole puidupuudust Eestis<br />

endiselt: näiteks klassikalisest küttepuust<br />

hallist lepast kasutatakse kütteks vaid<br />

viiendik sellest, mis võiks.<br />

„Hall lepp on klassikaline energiapuitu<br />

andev puuliik. Teistest saab ka muid asju,<br />

näiteks paberipuitu või palki, aga hallist lepast<br />

paberit ei tehta ja palki saab minimaalselt.<br />

Lisaks on ta kõige kiirema kasvuga<br />

puu, mis Eestis puistuid moodustab,<br />

raiepiiranguid vanusega seoses sellele pole<br />

ning raieküpseks kasvab 30 aastaga,” iseloomustab<br />

Hepner meie metsades kasvavat<br />

head võimalust. Hakkepuiduks aga sobib<br />

ka juba lepavõsa, nii et ei peaks 30 aastatki<br />

ootama.<br />

Et puidust puudust pole, on ainus küsimus,<br />

kuidas see metsast ära tuua, mitte<br />

sinna mädanema jätta. Siin on esiteks tarvis<br />

nõudlust ja teiseks motiveerivat hinda.<br />

„Vaja on metsaomanikke selles valdkonnas<br />

rohkem informeerida ja harida,<br />

kuid alahinnata ei saa ka turgu – hind on<br />

üks motiveerija. Kui vaatame tagasi 2007.<br />

aasta peale, kus olid läbi aegade kõrgeimad<br />

puiduhinnad, siis raiemaht oluliselt ei kasvanud.<br />

See tähendab, et ka nii kõrge puiduhind<br />

ei motiveerinud metsa välja<br />

tooma,” analüüsib Hepner ja toetab oma<br />

väidet konkreetsete arvudega: „Enn Pärt<br />

metsakaitse- ja metsauuenduskeskusest arvutas<br />

välja, et viimastel aastatel on jäänud<br />

raiumata 30 miljonit tihumeetrit puitu,<br />

mida säästliku metsamajandusega võinuks<br />

raiuda. See tähendab, et riigil jäi seitsme<br />

Puidusõda läheb metsameestest<br />

mööda<br />

Viimasel ajal on mööblitootjad üpriski valjuhäälselt<br />

väljendanud oma meelehärmi<br />

Eesti Energia suhtes, kes sai elektrituru<br />

seaduse muudatusega õiguse põletada<br />

Narva põlevkivijaamades igal aastal ligi<br />

400 000 tihumeetrit puitu. Mööblitootjad<br />

heidavad ette, et Eesti Energia ostvat kvaliteetse<br />

puidu turult liiga kõrge hinna eest<br />

ära, nii et esiteks ei jäävat enam mööbli<br />

tarbeks tooret ja teiseks olevat hind kunstlikult<br />

liiga kõrgeks aetud.<br />

„Kui metsatööstusettevõte ütleb, et<br />

puitu ei tohiks ahju ajada, on tema eesmärk<br />

see puit oma tööstusele võimalikult<br />

odavalt kätte saada. Kuid lähenemine, kus<br />

kokkuostuhind on madalam kui metsaomaniku<br />

otsekulud puidu ülestöötamiseks,<br />

pole kindlasti jätkusuutlik. Tõsi, nemad<br />

peavad oma toodangut edasi müüma ja<br />

ma ei tea nende sihtriigi hinnataset. Kuid<br />

kui see sihtriiki müüdav hinnatase on nii<br />

madal, et siin ei kannata isegi metsaomanikule<br />

otsekulusid kinni maksta, siis see<br />

tootmine polegi jätkusuutlik ja lõpeb varem<br />

või hiljem Eesti Energia tegevusest<br />

sõltumata,” selgitab mees.<br />

Ta lisab, et riigimetsa majandamise<br />

keskusel on küll turu stabiliseerimise ülesandena<br />

kohustus anda igal aastal turule<br />

stabiilne kogus puitu, kuid erametsaomanikku<br />

ei saa keegi kohustada. „Ja kui talle<br />

jäävad isegi kulud katmata, siis ta pigem jätab<br />

metsa mädanema, kui end miinusesse<br />

rabeleb,” nendib Hepner.


LAUPÄEV, 14. november 2009<br />

PÄEVAKORRAS [ 5 ]<br />

ÜLE 20<br />

16–20<br />

11–15<br />

6–10<br />

KUNI 5<br />

11<br />

5 5 8<br />

HIIUMAA<br />

SAAREMAA<br />

LÄÄNEMAA<br />

5<br />

RAPLAMAA<br />

PÄRNUMAA<br />

11 8<br />

HARJUMAA<br />

8<br />

8<br />

JÄRVAMAA<br />

VILJANDIMAA<br />

LÄÄNE-VIRUMAA<br />

11<br />

JÕGEVAMAA<br />

17<br />

TARTUMAA<br />

4<br />

IDA-VIRUMAA<br />

Puiduga köetavad katlamajad<br />

•• Kütepuidust, hakkepuidust, puukoorest, saepurust ja puidujäätmetest<br />

soojusenergiat tootvad kaugküttekatlamajad, korteriühistud ja asutused Eestis.<br />

Keskmiselt vajavad nad aastas kokku 1 727 524 tihumeetrit puitu.<br />

25<br />

VALGAMAA<br />

8<br />

14<br />

PÕLVAMAA<br />

VÕRUMAA<br />

Allikas: <strong>Erametsakeskus</strong><br />

Konkurents langetab hindu<br />

Vändras energiapuitu kokku ostva ja katlamajasid<br />

hakkepuiduga varustava OÜ Raja<br />

K.T. juhatuse liige Jaan Õiglane ütleb, et<br />

transpordikulude tõttu Narvas toimuv<br />

Vändra metsi ei puuduta.<br />

Jaan Õiglane räägib, et kuna katlamajadega<br />

on lepingud tehtud aastaks – juulist<br />

juunini –, siis enne suve turul olulist hinnamuutust<br />

oodata ei ole. „Eelmisel talvel oli<br />

meil hakkepuidu ülepakkumine, sest Väos ja<br />

Tartus venis katelde käivitamine. See viis<br />

hinnad alla, mõned väiksemad hakkepuidu<br />

pakkujad tegid veel sooduspakkumisi ka, et<br />

kliente võita, ning katlamajad läksid hankelepinguid<br />

sõlmides rõõmuga selle hinnaralliga<br />

kaasa. Kuna nüüd on lepingud sõlmitud,<br />

siis enne suve erilist hinnamuutust ma ei<br />

prognoosiks, pigem lükkub see järgmisse<br />

sügisesse, mil katlamajad uuesti tõsiselt<br />

kütma hakkavad,” kirjeldab Õiglane viimasel<br />

aastal hakkepuidu turul toimunut.<br />

Raja K.T. ostab aastas ligi 150 000 m³<br />

hakkepuitu. Suurema osa sellest töötavad<br />

metsaomanikud ise üles ja laovad riita, nii<br />

et ostjale jääb üle see metsas masinale tõsta,<br />

ära hakkida ja katlamajja viia. „Hea on, kui<br />

metsaomanik võtab meiega ühendust juba<br />

enne metsatöid, siis saame paari sõnaga juhendada,<br />

kuidas võsa või küttepuitu ladestada,<br />

et meie masinad selle kätte saaksid,”<br />

soovitab Jaan Õiglane.<br />

Õiglane usub, et praeguste koguste juures<br />

suudab tema firma sõlmitud lepingud<br />

kütteperioodi lõpuni ära täita, kuid ei välista,<br />

et mõned väiksemad tarnijad peavad<br />

kevadel tooret juurde ostma hakkama või<br />

lausa uksed sulgema. Kui tuleb üle võtta<br />

mõne sellise tarnija lepingud, et katlamajad<br />

kütteta ei jääks, võib küll juhtuda, et ka<br />

Õiglane hakkab veel kevadel hakkepuitu<br />

juurde otsima.<br />

Palgihind on taas tõusmas<br />

Lühemas perspektiivis pole erametsaomaniku<br />

jaoks muidugi vahet, kas tema mastimännid<br />

põletatakse ahjus või disainitakse<br />

mööbliks – kui hind on õiglane, ostke mu<br />

puitu! Pikemas perspektiivis ei ole aga nemadki<br />

huvitatud näiteks Püssi puitlaastplaadi<br />

tehase kadumisest, sest siis on turul<br />

jälle üks tarbija vähem. Mida vähem on<br />

tarbijaid ja suurem pakkumine, seda madalamal<br />

püsivad muidugi hinnad ja see ei<br />

ole ühegi metsaomaniku eesmärk.<br />

Siit tagasi algusesse jõudes võiks eeldada,<br />

et samal ajal kui mööbli- ja paberitööstusele<br />

ning igatalvisele koduste ahjude<br />

vajadusele lisandusid katlamajad või moodsad<br />

elektri- ja küttejaamad, kasvas nõudlus<br />

koos hinnaga. Kuid Hepner kinnitab, et<br />

küttepuidu hind ei ole aasta algusega võrreldes<br />

oluliselt kasvanud. Samale ajale on ju<br />

jäänud nii paberivabrikute seisakud kui ka<br />

ehitusturu madalseis, mis võttis tagasi selle,<br />

mis energiaturg juurde andis.<br />

Nüüd lõpuks, nendib Hepner, on vähemalt<br />

palgi hind naasmas rahuldavale tasemele:<br />

ehitusturul on märgata väikest liikumist<br />

ning palgi tihumeeter maksab praegu<br />

u 80% aastatagusest hinnast. Paberipuidu<br />

hind on küll 85–90% 2008. aasta sügise<br />

hinnast, kuid arvestada tuleb, et see alustas<br />

vabalangust palgist varem ning oli juba<br />

aasta eest tublisti kukkunud. „Osa puiduhaket<br />

läheb meilt ka Skandinaaviasse, samuti<br />

suurem osa paberipuitu. Aga kui<br />

Lõuna-Eestist hakata praegu paberipuitu<br />

läänerannikule sadamasse tooma, siis<br />

praegu on veel rentaablim see kohalikule<br />

katlamajale jätta, mitte kaugemale sõita,”<br />

tõdeb Hepner. Ja märgib, et just küttepuit –<br />

nii kodusele kui ka Skandinaavia turule<br />

müüdav – on metsamajandust kriisi päevil<br />

mingil määral elus hoidnud. Küttepuidu<br />

tase on Hepneri sõnul praegu u 86% aastatagusest<br />

hinnast. Eeldatavasti tõuseb see<br />

talve tulles siiski veel: sügis on klassikaliselt<br />

küttepuude hinna tipptase.<br />

Energiapuit Eestis<br />

Energiapuit – raiejäätmed ja ka klassikaline<br />

küttepuit, mis tehakse kolmemeetrise<br />

ümarmaterjalina, millest<br />

on võimalik teha nii hakmeid kui ka<br />

halupuid.<br />

Eestis on ligi 150 katlamaja, mis kasutavad<br />

kütteks puitu ühel või teisel<br />

moel: puidujäätmeid, saepuru, puiduhakmeid<br />

või küttepuitu.<br />

Kokku mahutavad need katlad üle<br />

1,7 miljoni tihumeetri puitu aastas. Lisaks<br />

põletatakse lugemata hulgal puitu<br />

kodude ahjudes, pliitides ja kaminates.<br />

Kütteks sobivast männipuidust<br />

saab toota ka puitlaastplaati.


[ 6 ] EESKUJU LAUPÄEV, 14. november 2009<br />

Vanade õunapuude asemel<br />

sirguvad aias hoopis maarjakased<br />

Lehmoti-Jöri talu peremees Villu Grünbaum otsustas maarjakase kasvatamisega<br />

oma pensionipõlve sisustada, tema töö vilju lõikavad aga lapselapsed.<br />

SIGNE KALBERG<br />

Üks võimalus, mida hakata peale hiiglasliku,<br />

kolhoosiajast järele jäänud 35 hektari<br />

suuruse õunapuuaiaga, on vanad õunapuud<br />

välja juurida ja rajada asemele maarjakase<br />

istandus.<br />

Just sellise otsuse tegi Suure-Jaani mees<br />

Villu Grünbaum ligi kümme aastat tagasi,<br />

kui oli selge, et õunakasvatus tulu ei anna.<br />

Kuigi maarjakase kasvatamine on töömahukas<br />

ettevõtmine ja tulu sellest tuleb<br />

alles 35–40 aasta pärast, otsustas Lehmoti-<br />

Jöri talu peremees Villu Grünbaum just<br />

karjala kase ehk maarjakase kasvatamisega<br />

oma pensionipõlve sisustada.<br />

„Mina unistasin, et kui pensionile<br />

jääme, hakkame käest kinni hoides Suure-<br />

Jaani vahel jalutamas käima, aga nüüd on<br />

Villu päevad läbi väljas. Tuleb õhtul koju,<br />

riided mustad ja läheb hommikul jälle,”<br />

muheleb Villu abikaasa Tiiu.<br />

Villul on kaks hoolealust, julgemalt<br />

öel des armastust – oma põlismets ja maarjakaasik.<br />

Sinna kulub kogu tema aeg. Olgu<br />

tegu põlispuude või alles kasvamises hoogu<br />

võtva kaasikuga, kõik vajavad peremehe<br />

hoolt. Nii võtabki Villu kaasa hundikoer<br />

Aaro ja kaob päevaks metsa või kaasikusse.<br />

Iga päev metsas<br />

Praegu Grünbaumide käes oleva õunaaia<br />

rajas aiandusmajandina tuntud Lahmuse<br />

sovhoos. „Ligi 3000 puud on välja juuritud,<br />

umbes 4000 ootab aga oma järge,” selgitab<br />

Villu õunaias ettevõetut. Et külalisel<br />

oleks selgem pilt, millises olukorras oli<br />

õunaaed toona ja mõistmaks tehtud tööde<br />

mahtu, sõidutab Villu mind vanasse õuna -<br />

aeda. Teise peremehe käes olev õunaaed<br />

meenutab parajat padrikut ning erinevus<br />

hoolitsetud ja hooldamata aia vahel on<br />

nähtav nagu öö ja päev. Vanas õunaaias on<br />

Villu lõiganud oksi ja niitnud puudealuseid.<br />

Osa väljajuuritud aeda on nüüd<br />

maarjakase, osa aga teravilja all.<br />

Oma metsas tunneb Villu iga puud ja<br />

põõsast. Sama käib ka Tiiu kohta, sest vaheldumisi<br />

juhivad nad tähelepanu murdunud<br />

puudele ja töödele, mida oleks vaja<br />

teha. Sanitaarraiega saab murtud puud<br />

kohe välja raiutud ja sellega on välditud<br />

üraskirüüsteid.<br />

Silma hakkavad korrastatud lehtpuumetsad<br />

ja kuivenduskraavid. Peremehe<br />

hoolitsevat kätt on tunda ja pole imestada,<br />

et tänavu Jäneda talupäevadel pälvis Villu<br />

„Parima talumetsamajandaja” teise preemia.<br />

See on tunnustus metsa aastatepikkuse<br />

mõistliku ja heapereperemeheliku<br />

majandamise eest ning hea näide põllumajanduse<br />

registrite ja informatsiooni ameti<br />

ning <strong>Erametsakeskus</strong>e toetuste sihipärasest<br />

kasutamisest.<br />

Kased tahavad hoolt<br />

Kõige rohkem on perel tööd maarjakaasikuga,<br />

mida on praeguseks juba viis hektarit.<br />

Peremees ehitas kaskede kaitseks tara,<br />

et sokud ei pääseks aeda sarvi nühkima ja<br />

puid kahjustama, sest suur osa õunaaeda<br />

kaitsnud võrkaeda oli varem varaste saagiks<br />

langenud.<br />

Maarjakase kasvatusega kaasnevad<br />

mitmed mured, alustades rahest ja lumest,<br />

lõpetades sipelgate ja röövikutega. Villu<br />

näitab puid, kust vapsikud koorisid tüvelt<br />

pesa jaoks puukoort. Karistuseks otsis mees<br />

pesa üles ja enam vapsikud kaasikus ei<br />

lenda.<br />

Õigel ajal on vaja hakata istikuid lõikama,<br />

vitsa kujundamisest oleneb tulevase<br />

vineeripaku sirgus. Kes muu kui abikaasa<br />

Tiiu on mehele appi tulnud ja aidanud seda<br />

teha. Ka istandiku alla minev põld tuleb<br />

umbrohust puhtaks teha, sest muidu tekib<br />

Maarjakask<br />

tahab<br />

tublisti<br />

hoolt. Villu<br />

Grünbaum<br />

näitab<br />

puutüvel<br />

kohti, kust<br />

vapsikud<br />

koort oma<br />

pesa tarvis<br />

võtmas<br />

käisid.<br />

FOTO: SIGNE<br />

KALBERG<br />

juurkonkurents ning maarjakase juurekava<br />

väljaarenemine võib aega võtta ja esialgu<br />

puud lihtsalt kiratsevad.<br />

Villu näitab, milline on tema kaasikus<br />

ehtne maarjakask, milline mitte ja mis kuulub<br />

väljajuurimisele. Paksendid, mis moodustavad<br />

tüve ümber enam-vähem ühtlaselt<br />

jämenenud rõnga, võivad juba noores<br />

eas olla kaetud musta korbaga. „Mida rohkem<br />

muhke puu tüvel leidub, seda tõenäolisemalt<br />

on ka puit kaunima mustriga,” selgitab<br />

Villu.<br />

Kui muidu arvestatakse puidu hinda<br />

tihumeetri järgi, siis maarjakase puit<br />

müüakse kilohinnaga. „Karjala kase puit<br />

on väga kallis, praegu makstakse tüve kilo<br />

eest 65–80 krooni. Suurim nõudlus selle<br />

puidu järele on Saksamaal, kus lõviosa<br />

maarjakasevineeri kasutatakse autotööstustes,<br />

sellest tehakse eritellimustena luksusautode<br />

sisustuses käigukangi, armatuurlaua<br />

ja rooli viimistlust,” sõnab Villu.<br />

Karjala kasest toidunõusid nimetatakse<br />

vaese mehe lauahõbedaks. Kaunis, tihke,<br />

tugev ja kiuline puit sobib eriti hästi piipude<br />

ja tubakatooside valmistamiseks.<br />

Villu näitab maarjakasest tehtud lipsugi,<br />

mida paljud on eemalt tema kaelas imetlenud<br />

ega oska arvatagi, et tegu on puiduga.


LAUPÄEV, 14. november 2009<br />

TEHNIKA [ 7 ]<br />

Osa võsagiljotiini<br />

mudeleid<br />

on varustatud<br />

kolmanda<br />

haaratsi<br />

paariga,<br />

mis võimaldab<br />

lõigatavaid<br />

puid kimpu<br />

koguda.<br />

FOTO:<br />

OÜ <strong>Mets</strong>atrac<br />

Võsagiljotiiniga saab puhtaks<br />

kraavid, põlluservad ja metsaalusegi<br />

Võsastunud põlluservi, maanteepervi ning kraave saab käsitsitööst<br />

hõlpsamalt puhtaks võsagiljotiini abil.<br />

KRISTIINA VIIRON<br />

Soome firma Pentin Paja OY võsagiljotiine<br />

müüva osaühingu <strong>Mets</strong>atrac juhataja<br />

Kermo Grents märgib, et giljotiiniga saab<br />

puhastada ka võssa kasvama kippuvat palgimetsa,<br />

näiteks enne lageraie tegemist, et<br />

puude langetamine oleks kiirem ja ohutum.<br />

Giljotiini mudelist olenevalt on nendega<br />

võimalik lõigata nii peenemat kui ka<br />

jämedamat võsa: väiksemate mudelite võsagiljotiin<br />

on ette nähtud puidule läbimõõduga<br />

kuni 23 cm, suuremad aga kuni<br />

40 cm jämeduste puude jaoks. Osa mudeleid<br />

on varustatud kolmanda haaratsi paariga,<br />

mis võimaldab lõigatavaid puid<br />

kimpu koguda. Seega tõuseb tööjõudlus<br />

märgatavalt, sest iga üksikut puud pole vaja<br />

eraldi koormasse või maha asetada.<br />

Võsale tuul alla<br />

Grentsi sõnul sobib võsagiljotiin töö vahendiks<br />

näiteks hakkepuiduga tegelevatele<br />

firmadele, kes lõikavad ja veavad kütet<br />

hakkepuidul töötavatele katlamajadele või<br />

koostootmisjaamadele. Samuti on võsa -<br />

giljotiine omale soetanud talumehed, et<br />

hoida oma põlluservi ja kuivenduskraave<br />

võssa kasvamast.<br />

„Keskmine puu jämedus, mida giljotiiniga<br />

lõigata, on umbes 10–30 sentimeetrit,”<br />

märgib Grents. „Väga peenikest võsa lõigatakse<br />

tavaliselt võsaniidukiga.” Võsagiljotii -<br />

ni saab paigaldada mitmesugustele masinatele,<br />

sealhulgas ka põllumajandustrak<br />

toritele, millel on tõstuk, samuti ekskavaatoritele,<br />

forvarderitele (kokkuveo -<br />

traktoritele) ja harvesteritele (langetustraktoritele).<br />

Harvesteri lõikepeaga võrreldes on giljotiiniga<br />

võsa julgem lõigata – pole vaja<br />

karta, et kivid, traataed, muld ketti ja saeplaati<br />

rikuks, sest giljotiin võtab puu maha<br />

lõiketera abil.<br />

Giljotiin nõuab ka harvesteri lõikepeast<br />

väiksemas mahus hooldustöid, lõiketera<br />

vajab teritamist umbes kord kuus.<br />

Spetsiaalset juhiluba giljotiiniga töötamiseks<br />

pole tarvis, küll aga siis, kui masinaga,<br />

millele on giljotiin paigaldatud, on<br />

vaja sõita või töötada üldkasutataval teel.<br />

Muidugi kulub oskus metsamasinal, näiteks<br />

harvesteril töötada, marjaks ära ka<br />

võsagiljotiini puhul.<br />

Trotsib halba ilma<br />

Noarootsi põllumees Margus Kask soetaski<br />

möödunud talvel võsagiljotiini eesmärgiga<br />

lõigata põlluservades ja kraavides kasvavat<br />

võsa mehhaniseeritult. Ülestöötatud võsa<br />

laseb Kask teenustööna hakkida ning müüb<br />

kohalikule soojatootmisettevõttele.<br />

„Tundub, et töö giljotiinil tahab päris<br />

pikalt harjutamist,” tõdeb Margus Kask,<br />

märkides, et forvarderi külge kinnitatud<br />

giljotiiniga lõikas võsa mees, kes oli varem<br />

töötanud küll ekskavaatoril, kuid mitte<br />

metsatõstukil. „Eks oleme seda lühikest<br />

aega kasutanud ka veel – pool talve,” põhjendab<br />

ta. Nagu Grentski, märgib Kask, et<br />

peent võsa on mõttekam teha käsitsi.<br />

Võsalõikusele spetsialiseerunud Viljandimaa<br />

ettevõte Simatron <strong>Mets</strong>amajanduse<br />

OÜ soetas giljotiini, kui oli tõdenud, et käsitsi<br />

lõigates on tööjõudlus liiga väike, et töö<br />

end ära tasuks. „Terve talve tegime 12-kilomeetrist<br />

teeäärt,” selgitab osaühingu juhataja<br />

Tarmo Vaalmäe. Võsagiljotiini kasuks langes<br />

kaalukauss seetõttu, et ettevõte soovis soetada<br />

seadet, mida saaks riputada juba olemasolevale<br />

traktorile. „Masinaga – meil on<br />

Naarva-Koura kõige suurem giljotiin –<br />

saame üles töötada kilomeetri võsa päevas,<br />

keskmiselt jõuame ette raiuda ühe autokoorma<br />

jagu hakkepuitu.” Suureks plussiks<br />

tööjõudluse märgatava edenemise juures<br />

loeb Vaalmäe aga asjaolu, et halb ilm ei sega<br />

võsalõikust. Saemees suure vihmaga tööd<br />

teha eriti ei saa, ent võsagiljotiiniga töötades<br />

istub juht kabiinis ning vihm ega lumi teda<br />

ei sega. „Ainult väga suure tuulega ei saa<br />

tööd teha, sest siis on oht, et puu võib masinale<br />

peale langeda,” nendib Vaalmäe.


[ 8 ] ÜLEVAADE LAUPÄEV, 14. november 2009<br />

Eesti metsatööstus<br />

peab säilitama konkurentsivõime<br />

Sel aastal on Eesti <strong>Mets</strong>atööstuse Liidu tegevuse keskmes olnud eelkõige<br />

metsatööstussektori konkurentsivõime püsimajäämisega seotud küsimused.<br />

Ülemaailmne majandussurutis on põhjustanud tootmismahtude langust ka Eestis.<br />

OTT OTSMANN,<br />

Eesti <strong>Mets</strong>atööstuse Liidu<br />

tegevjuht<br />

Ettevõtete majandustulemused on halvenenud<br />

ning ettevõtteid on suletud nii möödunud<br />

kui ka sel aastal. Kõik see tuletab meile<br />

meelde, et asume karmi konkurentsi tingimustes<br />

ning esmatähtis on hoolitseda, et<br />

meie metsatööstussektoris püsiks konkurentsivõimeline<br />

ettevõtluskeskkond.<br />

Eesti metsatööstus on väga modernne<br />

ja konkurentsivõimeline ning suuteline<br />

müüma oma toodangut üle maailma. Siiski<br />

võib üsna kindlalt väita, et juba pikka aega<br />

on peamiseks probleemiks raiemahu vähesus<br />

ning ebastabiilsus. <strong>Mets</strong>atööstuse<br />

toodangu turgude olukord ja hinnatase<br />

muutuvad pidevalt ning muutustele tuleb<br />

paindlikult reageerida, et kliendid meie<br />

tooteid jätkuvalt ostaksid.<br />

Puidutranspordi efektiivsus<br />

Juba aastaid on olnud eesmärgiks muuta<br />

metsamaterjali transport efektiivsemaks.<br />

Eesti metsatranspordis on viimastel aastatel<br />

valitsenud arusaamatu olukord, kus riiklikud<br />

regulatsioonid ei võimalda kasutada<br />

tavapärast metsaveotehnikat efektiivselt. 60-<br />

tonnise täismassi asemel on meil tulnud<br />

leppida 40-tonnise piiranguga ning seoses<br />

sellega on logistikakulud olnud pea kahekordsed<br />

võrreldes näiteks konkureerivate<br />

naabermaade Soome ja Rootsiga. 2009.<br />

aasta kevadel tõstis majandus- ja kommunikatsiooniministeerium<br />

lõpuks kõnesoleva<br />

piirangu 44 tonnile, mis on muudatus õiges<br />

suunas, kuid siiski liiga väike, et parandada<br />

tõhusust märgatavalt. Seega töötab liit edasi,<br />

et saavutada vähemalt 52-tonnine piirang.<br />

Oleme algatanud vastava uuringu, mis vaat-<br />

leb täismassi piirangu tõusuga kaasnevaid<br />

efektiivsusnäitajate muutusi ning mõju teedele.<br />

Kuna ümarmaterjali transpordikulud<br />

võivad olenevalt toodete vääristusastmest<br />

moodustada omahinnast isegi kuni 20 protsenti,<br />

on tegemist väga olulise konkurentsivõime<br />

küsimusega.<br />

Puidu ja puittoodete eksport 2008<br />

MILJONITES KROONIDES<br />

Puitmööbel ja selle osad<br />

2962,9<br />

Puitkomponendid, ehitusdetailid, tisleritooted, uksed, aknad 2556,9<br />

Saematerjal<br />

2089,9<br />

Kokkupandavad puitehitised<br />

1966,4<br />

Töötlemata ümarpuit<br />

1461,2<br />

Küttepuit, saepuru, graanulid ja puidujäätmed<br />

1118,9<br />

Puitmass<br />

1034,2<br />

Jätkutöödeldud saematerjal<br />

763,3<br />

Puitlaastplaadid<br />

607,2<br />

Paber<br />

573,9<br />

Puittaara; puitalused jms kaubaalused<br />

526,4<br />

Muud puidust tooted<br />

386,7<br />

Vineer, spoonitud puitpaneelid<br />

367,4<br />

Spoon ja spoonilehed<br />

316,7<br />

Puitkiudplaadid<br />

174,8<br />

Vitspuit, teibad, vaiad, tulbad<br />

92,7<br />

Puitraamid maalide, fotode, peeglite, jms jaoks<br />

64,3<br />

Puusüsi<br />

41,0<br />

Puidust tööriistad, nende puitosad<br />

16,3<br />

Presspuit plokkidena, prussidena<br />

16,0<br />

Puitvill; puidujahu<br />

1,5<br />

Puitliiprid<br />

1,5<br />

KOKKU<br />

17 140,0<br />

Allikas: statistikaamet<br />

Taastuvenergeetika mõju<br />

metsatööstusele<br />

Taastuvenergeetika arenedes on puidu kasutamine<br />

muutunud mitmekesisemaks ja<br />

märkimisväärsetes kogustes on lisandunud<br />

täiendavat toodet – energiat. Peamiselt on<br />

tegu soojus- ja elektrienergiaga, mida toodetakse<br />

tihti koos, aga ka eraldi. Tänu viimaste<br />

aastate taastuvenergia tootjate<br />

lisandumisele on meil energiapuu näol<br />

täiendav võimalus kasutada ära vähemväärtuslikku<br />

puitu ning puidu nõudlus on<br />

sortimendi järgi paremas tasakaalus. Üleeuroopaliste<br />

riiklike toetusprogrammide<br />

toel on taastuvenergia tootmise areng kulgenud<br />

väga kiiresti. Vähese raiemahu tingimustes<br />

võib tekkida ressursi kasutamisel<br />

ka lühema- või pikemaajalisi vastuolusid<br />

energiatootjate ja ühesarnast vähemväärtuslikku<br />

puitu kasutava tööstuse vahel. Liit<br />

on nende küsimustega pidevalt tegelenud.<br />

<strong>Mets</strong>al baseeruva tööstuse<br />

toodang<br />

<strong>Mets</strong>a- ja puidutööstuse toodang on väga<br />

mitmekesine, mistõttu on riskid üsna hästi<br />

jaotatud. Hea ülevaate annab allpool statistikaameti<br />

andmete järgi koostatud 2008.<br />

aasta puittoodete ekspordi struktuur. Igal<br />

tootegrupil on oluline roll ja koht meie väliskaubandusbilansi<br />

tasakaalustajana.<br />

Tuleb hoolitseda selle eest, et nimekirja lisanduks<br />

uusi huvitavaid tooteid ning juba<br />

olemasolevad ei kaoks ega väheneks.<br />

OSAKAAL<br />

17,3%<br />

14,9%<br />

12,2%<br />

11,5%<br />

8,5%<br />

6,5%<br />

6,0%<br />

4,5%<br />

3,5%<br />

3,3%<br />

3,1%<br />

2,3%<br />

2,1%<br />

1,8%<br />

1,0%<br />

0,5%<br />

0,4%<br />

0,2%<br />

0,1%<br />

0,1%<br />

0,0%<br />

0,0%


LAUPÄEV, 14. november 2009<br />

MEIE TEGEMISI [ 9 ]<br />

Pärnumaa <strong>Mets</strong>aomanike Seltsi<br />

kümme aastat on olnud tegusad<br />

Seltsi tegevus käib ajaga<br />

kaasas – plaan on korraldada<br />

töötutele metsurikoolitust<br />

EERIK PHILIPS,<br />

Pärnumaa <strong>Mets</strong>aomanike Seltsi<br />

juhatuse esimees<br />

Möödunud sajandi viimased aastad olid<br />

erametsanduse ühistegevuses pöördelised<br />

– asutati SA <strong>Erametsakeskus</strong> ja kümmekond<br />

piirkondlikku metsaomanike organisatsiooni,<br />

nende hulgas ka Pärnumaa<br />

<strong>Mets</strong>aomanike Selts.<br />

Tänavu 29. aprillil tähistasime juba seltsi<br />

ümmargust kümnendat sünnipäeva. Selle<br />

kümne aasta jooksul on ellu viidud mitmesuguseid<br />

erametsaomanikele suunatud üritusi<br />

nii inimeste teadmiste rikastamiseks kui<br />

ka ühistegevuse ja ühise tunde suurendamiseks.<br />

Pärnumaa <strong>Mets</strong>aomanike Selts on taotlenud<br />

toetusi seltsi tegevuseks ja liikmete<br />

metsade majandamiseks <strong>Erametsakeskus</strong>elt,<br />

PRIA-st ja LEADER-programmist.<br />

Traditsiooniliste sündmuste algus<br />

Oleme korraldanud koolitus- ning tutvumisüritusi<br />

Eestis ja külastanud ka naaber -<br />

riikide metsaomanikke. Pärnumaa metsa -<br />

omanikele oleme pakkunud võimalust end<br />

harida metsatulekahjude ennetamise ja kustutamise,<br />

laiaulatusliku metsapõlenguala<br />

metsastamise, looduskaitse, juriidilistel ja jahinduse<br />

teemadel. Rabamatkal oleme täiendanud<br />

oma teadmisi puude- ja põõsaliikide<br />

ning taimede raviomaduste osas.<br />

Novembri keskpaigas toimuvad ühised<br />

üritused külla saabuvate Hämeenlinna ja<br />

Pori metsaomanikega.<br />

Selle aasta juulis korraldasime esimese<br />

Pärnumaa metsaomanike kokkutuleku<br />

Vändra metsas, kuhu tuli umbes viiskümmend<br />

inimest. Kokkutulekul autasustasime<br />

kevadel väljakuulutatud Pärnumaa parima<br />

metsaomaniku konkursi kolme parimat.<br />

Kahe viimatimärgitud sündmuse puhul<br />

Selle aasta juulis toimus Pärnumaa metsaomanike kokkutulek. FOTO: Erakogu<br />

loodame, et neist kasvavad välja pikaajalised<br />

traditsioonid.<br />

Töötute koolitamine metsuriks<br />

Pikemat seletamist väärib tegevus, mille<br />

idee arenes välja kampaaniast „<strong>Mets</strong> võsast<br />

puhtaks”. Kampaania mõte on rakendada<br />

töötuid võsa kokkukandmisel – miks mitte<br />

püüda töötuid välja koolitada laia profiiliga<br />

metsuriks, kellele jagub tööd igal aastaajal.<br />

Sellist mõtet ajendas teoks tegema<br />

ühelt poolt teadmine, et mitmed töövõimelised<br />

seltsi liikmed on kaotanud töö, teiselt<br />

poolt aga kehtiv toetuste taotlemise<br />

kord, mis sunnib metsaomanikke metsa<br />

hooldamise teenuseid sisse ostma. Pärnumaa<br />

kutsehariduskeskuse Voltveti Koolituskeskus<br />

on välja pakkunud 140-tunnise<br />

koolitusprogrammi, mille jooksul õpetatakse<br />

tulevasi metsureid käsitlema mootorsaagi<br />

ja võsalõikurit. Koolituse praktilise<br />

osa pearõhk on suunatud noore metsa<br />

hooldamise ja harvendusraie põhimõtete<br />

tutvustamisele, õpetatakse ka puude laasimist<br />

ja metsa istutamist. Koolituse rahastamiseks<br />

oleme pöördunud töötukassa<br />

Pärnumaa osakonna teenusekonsultandi<br />

poole, kes suhtub meie ettevõtmisse soosivalt.<br />

Optimismi lisab hiljutine vabariigi valitsuse<br />

otsus rahastada töötute koolitamist<br />

400 miljoni krooniga ja 1. jaanuarist 2010<br />

käivituv süsteem, kus osa palgast maksab<br />

ettevõtte eest riik, juhul kui ettevõte sõlmib<br />

töötuga lepingu vähemalt üheks aastaks.<br />

Soovime teistelegi jõudu ja ideid, et kasutada<br />

tekkinud majandussituatsiooni ära<br />

metsaühistute konkurentsivõime suurendamiseks.


[ 10 ] TASUB TEADA LAUPÄEV, 14. november 2009<br />

<strong>Mets</strong>amüügiga kaasnevaid kulusid<br />

tohib müügitulust maha arvata<br />

<strong>Mets</strong>a müües on võimalik valida eri võõrandamisviiside vahel, arvestades ja kaalutledes,<br />

mis kulusid on tal seaduslikult võimalik müügitulust maha arvata. Algavaks raiehooajaks<br />

oma metsamajandamist planeerides tuleb metsaomanikul hoolikalt mõelda,<br />

mis on talle majanduslikult kõige kasulikum ja efektiivsem.<br />

TARMO LEES,<br />

Põlvamaa erametsanduse<br />

piirkondlik tugiisik<br />

Müügiga kaasneb tulumaks<br />

Üks olulisi komponente, mida tuleb raieplaane<br />

tehes ja selle tulukust arvestades silmas<br />

pidada, on metsaomaniku metsamüügiga<br />

kaasnev tulumaksu tasumise<br />

kohustus. Ettevõtlusega mittetegeleva füüsilisest<br />

isikust metsaomaniku metsamüügist<br />

saadud tulu maksustatakse kui vara<br />

võõrandamisest saadud kasu. Seega on<br />

metsaomanikul õigus metsa müügihinnast<br />

maha arvata metsa müügiga otseselt seotud<br />

dokumentaalselt tõendatud kulud ehk kõik<br />

hädavajalikud kulud, mida tegemata ei saa<br />

vara võõrandamise tehingut sooritada või<br />

mis on tehtud tehingu edukama sooritamise<br />

nimel ja oleksid tehingu mittetoimumisel<br />

jäänud kandmata. Allpool vaatleme<br />

lühidalt, milliseid metsamüügiga otseselt<br />

seotud peamisi kulusid on metsaomanikul<br />

õigus maha arvata kahe enam levinud<br />

metsa võõrandamise liigi – kasvava metsa<br />

raieõiguse võõrandamise ja metsamaterjali<br />

müügi – hinnalt.<br />

Raieõiguse võõrandamine<br />

Raieõiguse võõrandamise korral on hinnast<br />

võimalik maha arvata metsa soetusmaksumus,<br />

kuid ainult juhul, kui kasvava<br />

metsa hind on kinnistu ostudokumendile<br />

eraldi märgitud. Valdavalt selline märge<br />

aga puudub ja sellisel juhul ei ole metsaomanikul<br />

õigust metsa soetusmaksumust<br />

kasust maha arvata.<br />

Kapitalirendi (liisingu) ning omandireformi<br />

käigus järelmaksuga soetatud metsamaa<br />

korral on soetusmaksumuseks lepingujärgsete,<br />

tegelikult makstud rendivõi<br />

väljaostumaksete kogusumma ilma intressideta.<br />

Kui ei võõrandata kogu kinnistul<br />

kasvavat metsa, vaid ainult osa sellest, tuleb<br />

soetusmaksumust maha arvates kasutada<br />

sama proportsiooni võõrandatava osaga.<br />

Samuti kuuluvad raieõiguse müügist<br />

saadud tulust maha arvamisele müügi ettevalmistamiseks<br />

ja edukama tehingu sooritamiseks<br />

tehtud maaklerilepingu ning<br />

metsa hindamise ja raielangi märkimisega<br />

seotud dokumentaalselt tõendatud kulud.<br />

Müügitulust võib maha arvata ka metsa<br />

uuendamisega otseselt seotud dokumentaalselt<br />

tõendatud kulud eeldusel, et on tegemist<br />

metsa uuendamisega metsaseaduse<br />

tähenduses.<br />

<strong>Mets</strong>amaterjali võõrandamine<br />

<strong>Mets</strong>amaterjali võõrandamise korral on<br />

metsaomanikul õigus müügitulust maha<br />

arvata samad kulud, mis raieõiguse võõrandamisel,<br />

välja arvatud metsa uuendamise<br />

kulud. Lisaks – erinevalt varem<br />

levinud seisukohast – tohib füüsilisest isikust<br />

metsaomanik sisseostetud teenuse abil<br />

üles töötatud ja transporditud metsamaterjali<br />

müügist saadud tulu deklareerida<br />

kui kasu vara võõrandamisest ning arvata<br />

müügihinnast müügiga otseselt seotud kuluna<br />

maha teenustasuks makstud metsa<br />

ülestöötamise ja materjali veo kulud. Seega<br />

tohib metsaraieks ja puiduveoks ostetud<br />

teenuse kulu puidu müügist saadud tulust<br />

maha arvata.<br />

Kindlasti tasub igal metsaomanikul<br />

enne metsamüügitehinguid tutvuda<br />

maksu- ja tolliameti kodulehel<br />

www.emta.ee oleva juhendiga „<strong>Mets</strong>a võõrandamisest<br />

saadud tulu maksustamine” ja<br />

SA <strong>Erametsakeskus</strong> kodulehel www.eramets.ee<br />

infoteatmikuga „<strong>Mets</strong>aomanik ja<br />

maksud”.<br />

TASUTA E-TEENUSTE KOOLITUSED METSAOMANIKELE<br />

SA <strong>Erametsakeskus</strong> ja IT Koolituskeskuse OÜ koostöös korraldavad e-teenuste koolitusi.<br />

Koolituste korraldamise eesmärk on taga da, et võimalikult paljudel<br />

erametsaoma nikel oleks oskus kasutada e-keskkonnas olevaid<br />

avalikke teenuseid ning anda digitaalallkirja.<br />

Koolitusel käsitletavad teemad:<br />

• ID-kaardi ja Mobiil-ID kasutamise õpetus ning kasutusalade<br />

lühitutvustus;<br />

• <strong>Mets</strong>aregistri avaliku veebiteenuse kasutamise õpetus;<br />

• Maa-ameti X-GIS – kuidas teha kiirpäring maaregistrist;<br />

• E-metsateatise esitamine eesti.ee riigiportaali kaudu;<br />

• E-teenuste infosüsteemi kaudu SA <strong>Erametsakeskus</strong> toetuse<br />

taotluste esitamine.<br />

Koolituste toimumise kohad ja ajad:<br />

19.11.2009 Pühajärve Spa Hotell, Pühajärve<br />

20.11.2009 Kubija hotell-loodusspaa, Männiku 43a, Võru<br />

23.11.2009 Nurga Külalistemaja, Niine 4, Rakvere<br />

24.11.2009 Rivaal” Külalistemaja-Kohvik, Veski 1, Põltsamaa<br />

25.11.2009 Hotell Arabella, Torni 12, Kuressaare<br />

26.11.2009 Liilia Hotell, Hiiu mnt.22, Käina<br />

27.11.2009 Päeva Villa, Lai 7, Haapsalu<br />

30.11.2009 SPA-hotell Sõprus, Eha 2, Pärnu<br />

Koolituse kestvus kella 9.00-17.00-ni. Lisa infot toimumisaegadest<br />

ja –kohtadest leiab www.eramets.ee sündmuste kalendrist.<br />

Õpitu kohapeal praktiseerimiseks on kõigi le koolitusel osalejatele<br />

tagatud interneti ühendusega arvuti kasutamise võimalus.<br />

Koolitusele tuleb kaasa võtta ID-kaart ja PIN koodid.<br />

Koolitusest osavõtt on kõigile erametsa omanikele tasuta!<br />

Osalejate arv on piiratud. Vajalik eelregistreerimine!<br />

Koolituste elluviimist finantseeritakse Euroopa<br />

Regionaalarengu Fondi vahenditest.<br />

Info ja registreerimine: Evelin Huul<br />

E-mail: evelin.huul@eramets.ee, tel: 683 6066


LAUPÄEV, 14. november 2009<br />

TASUB TEADA [ 11 ]<br />

Riik hakkab enampakkumisel<br />

metsamaad müüma uue korra järgi<br />

ANNE TOOM,<br />

maa-ameti peadirektori asetäitja<br />

Seni said piirinaabrid oma ostueesõigust<br />

riigile kuuluva metsamaad sisaldava kinnisasja<br />

müügi korral kasutada pärast seda,<br />

kui enampakkumine oli õnnestunud ja<br />

võitjaga oli sõlmitud müügileping.<br />

Seadusemuudatuse kohaselt tuleb edaspidi<br />

aga müügis oleva metsaga kaetud kinnistu<br />

naabritel ostuhuvi korral ise aktiivselt<br />

enampakkumisel osaleda.<br />

Nimelt sätestab peagi jõustuv riigivaraseaduse<br />

muudatus, et metsamaad sisaldava<br />

maatulundusmaa võõrandamisel on võõrandatava<br />

maaga piirneva maa omanikul,<br />

kes osales enampakkumisel, kuid ei osutunud<br />

võitjaks, õigus omandada võõrandatav<br />

kinnisasi enampakkumisel kujunenud<br />

lõpphinnaga. Tingimuseks on, et talle kuuluv<br />

maa peab olema sihtotstarbelt samuti<br />

maatulundusmaa ja sisaldama metsamaad.<br />

Kui tingimused ja hind sobivad, siis tuleb<br />

enampakkumisel osalenud kinnistu naabril<br />

viie päeva jooksul pärast enampakkumise<br />

tulemuste teatavaks tegemist esitada<br />

müügi korraldajale, kõnealusel juhul maaametile,<br />

kirjalik avaldus. Võib tulla ette ka<br />

olukord, kus ostueesõigust kasutada soovijaid<br />

on mitu. Sellisel juhul eelistatakse piirinaabrit,<br />

kelle kinnistul on müüdava<br />

maaga pikem ühine metsapiir.<br />

Juhul kui ostueesõigusega isik tähtaja<br />

jooksul müügilepingut ei sõlmi, taastub<br />

enampakkumise võitja õigus kinnisasi<br />

omandada. Samadel tingimustel saab ostueesõigust<br />

kasutada ka riigile kuuluvat haritavat<br />

maad või looduslikku rohumaad sisaldavat<br />

kinnistut õiguslikul alusel kasutav<br />

isik. Kui aga sama kinnistu puhul soovivad<br />

eelisostuõigust kasutada nii kinnistu piirinaaber<br />

kui ka kinnistu kasutaja, siis on eesõigus<br />

kinnistu kasutajal.<br />

Tasaarvestuse korras<br />

Tänavu juulis jõustunud looduskaitseseaduse<br />

muudatused võimaldavad nn looduskaitseliste<br />

maade omanikel osaleda<br />

riigi maa müügioksjonitel ja maksta enampakkumisel<br />

võidetud maatüki eest neile<br />

kuuluvate looduskaitsemaadega ehk tasaarvestuse<br />

korras.<br />

Seadusemuudatus muudab tasaarvestamise<br />

avalduste esitamise tähtaega. Sarnaselt<br />

piirinaabritega tuleb ka isikul, kes<br />

on teinud oksjonil kõrgeima pakkumise ja<br />

soovib tasaarvestamise õigust kasutada, esitada<br />

vastavasisuline kirjalik avaldus viie<br />

päeva jooksul enampakkumise tulemuste<br />

teatavaks tegemise päevast arvates.<br />

Võib tulla ette olukordi, kus pärast enampakkumise<br />

tulemuste teatavaks tegemist esitavad<br />

ostusooviavalduse nii piirneva kinnistu<br />

omanik kui ka oksjonil kõrgeima pakkumise<br />

teinud isik, kes soovib maksta tasaarvestuse<br />

korras. Piirinaabri ostueesõigust sellisel juhul<br />

ei rakendata, kuid kui looduskaitselise maa<br />

omanik loobub mingil põhjusel oma ees -<br />

õigusest ja võõrandamist ei toimu, on riigivara<br />

valitsejal õigus ennistada piirinaabri<br />

ostueesõigus.<br />

Huviline olgu aktiivne<br />

Maa-ameti novembris korraldatavate järjekordsete<br />

enampakkumiste ajaks on seaduse<br />

muu datused jõustunud. Seega toimub<br />

järgmistel oksjonitel ostueesõiguse kasutamine<br />

ja tasaarvestamine kaitstavat loodusobjekti<br />

sisaldavate maadega juba<br />

seaduse uute sätete kohaselt.<br />

Piirnevat maad omandada soovivatel<br />

kinnistute omanikel tuleb hoolega jälgida<br />

enampakkumisteateid ja esitada teates näidatud<br />

tähtajaks oma pakkumine.<br />

Enampakkumisteated avaldatakse vähe<br />

malt kaks nädalat enne enampakkumise<br />

toimumist väljaandes Ametlikud Teadaanded<br />

(www.ametlikudteadaanded.ee) ja juhul<br />

kui on tegemist kinnisasjadega, mille<br />

puhul rakendub kas piirinaabrite või kasutajate<br />

ostueesõigus, siis ka vähemalt ühes<br />

üleriigilise levikuga ajalehes.<br />

Tava kohaselt teavitab maa-amet ka kohalikke<br />

omavalitsusi nende haldusterritooriumil<br />

paiknevate kinnistute müügist. Täpset<br />

infot riigimaa müügi kohta saab<br />

maa-ameti kodulehelt www.maaamet.ee,<br />

kus on ka selgitav info enampakkumisel<br />

osalemise tingimuste kohta.<br />

Enampakkumisel müüdava maa<br />

piirnaabril on ostuks eelisõigus.<br />

FOTO: Kristiina Viiron


[ 12 ] TASUB TEADA LAUPÄEV, 14. november 2009<br />

Euroopa Liit toetab<br />

erametsandust<br />

Juba teist aastat on Eesti metsaomanikel olnud võimalik<br />

taotleda <strong>Erametsakeskus</strong>e kaudu Euroopa Liidust metsanduslikke<br />

toetusi.<br />

Hoiu-laenuühistu<br />

parandab<br />

metsaomanike<br />

laenuvõimalusi<br />

TRIIN SUUR,<br />

<strong>Erametsakeskus</strong>e EL-i toetuste<br />

üksuse juht<br />

Selle aasta mais laekus <strong>Erametsakeskus</strong>ele<br />

varasemast rohkem taotlusi Natura 2000<br />

toetuse saamiseks, mille eesmärk on kompenseerida<br />

metsaomanikule kaitsepiirangutest<br />

tingitud metsa majandamisel<br />

saamata jääv tulu. Esitati 2375 taotlust, mis<br />

on ligi 500 võrra enam kui mullu.<br />

Natura 2000 toetust saab taotleda erametsaomanik<br />

tema omandis oleva Natura<br />

2000 alal asuva metsamaa kohta.<br />

Natura metsa toetus<br />

Sel aastal taotleti toetust rohkem kui 7000<br />

hektarile sihtkaitsevööndis ja rohkem kui<br />

28 000 hektarile piiranguvööndis ja hoiualal.<br />

See moodustab ligikaudu 40% kogu<br />

toetusõiguslikust metsamaast. Kuna toetuse<br />

määr sihtkaitsevööndis on 1720<br />

krooni hektari kohta ning piiranguvööndis<br />

ja hoiualal 940 krooni hektari kohta,<br />

siis maksimaalne toetuse summa, mis<br />

2009. aasta taotlejatele välja makstakse, on<br />

ligi 40 miljonit krooni. Samas on eelarve<br />

selleks aastaks 82 miljonit krooni.<br />

Toetuse saajad otsustatakse hiljemalt<br />

järgmise aasta 30. aprilliks ning PRIA maksab<br />

<strong>Erametsakeskus</strong>e ettepaneku alusel toetuse<br />

välja hiljemalt 30. juuniks. Enne otsuse<br />

tegemist kontrollib <strong>Erametsakeskus</strong> taotluses<br />

esitatud andmete õigsust, muu hulgas<br />

kontrollitakse, et samale alale pole taotletud<br />

poolloodusliku koosluse hooldamise<br />

toetust ega loodushoiutoetust. Kohapeal<br />

mõõdetakse üle vähemalt 5% toetuse taotlejate<br />

metsaalade pindala. Selleks peavad<br />

olema kõikide metsaalade piirid looduses<br />

tuvastatavad. Veel võidakse Natura erametsamaa<br />

toetuse taotlejat kontrollida kohustuslike<br />

majandamisnõuete täitmisel.<br />

Neid kontrolle teevad PRIA, keskkonnainspektsioon,<br />

taimetoodangu inspektsioon<br />

ning veterinaar- ja toiduamet. Täpne toetuse<br />

summa arvutatakse pärast kõikide<br />

kontrollide tegemist. Toetuse saajad avalikustatakse<br />

erametsanduse portaalis<br />

www.eramets.ee.<br />

<strong>Mets</strong>ameetme toetused<br />

Selle aasta septembris võttis <strong>Erametsakeskus</strong><br />

teist aastat erametsaomanikelt vastu<br />

toetuse taotlused metsa majandusliku<br />

väärtuse parandamiseks, kahjustatud<br />

metsa taastamiseks ja metsatulekahju ennetamiseks.<br />

Taotlusi esitati ligi 600, see on<br />

enam kui 150 võrra eelmisest aastast<br />

vähem.<br />

Esialgsetel andmetel taotleti tänavu<br />

metsa majandusliku väärtuse parandamiseks<br />

hooldusraiena, laasimisena, metsa<br />

uuendamisena (mitte lageraiejärgne uuendamine)<br />

ja metsakahjustuste ennetamisena<br />

ligikaudu 20 miljonit krooni ning metsatehnika<br />

soetamiseks üle 30 miljoni krooni.<br />

Eelarve taotluste rahuldamiseks on sel aastal<br />

27,4 miljonit krooni, kusjuures tehnika<br />

soetamiseks jagatakse raha taotlejate vahel<br />

pärast seda, kui töödeks on toetus määratud<br />

ja raha jääb üle. Toetuse saajad otsustatakse<br />

hindamiskriteeriumite alusel<br />

moodustatud paremusjärjestuse alusel.<br />

<strong>Erametsakeskus</strong> otsustab toetuse saajad<br />

hiljemalt 17. veebruariks.<br />

Kahjustatud metsa taastamiseks ja metsatulekahju<br />

ennetamiseks on esialgsetel<br />

andmetel taotletud toetust veidi üle 4 miljoni<br />

krooni, aga eelarve on 4 miljonit<br />

krooni. Eelistatud on kahjustatud metsa<br />

taastamiseks esitatud taotlused. <strong>Erametsakeskus</strong><br />

teeb otsused hiljemalt 20. jaanuariks.<br />

Toetuse saajad avalikustatakse erametsanduse<br />

portaalis ning otsus toetuse saamise<br />

või mittesaamise kohta saadetakse<br />

taotlejale koju. Pärast otsuse tegemist on<br />

taotlejal aega kaks aastat teha investeeringud<br />

ning esitada kuludokumendid <strong>Erametsakeskus</strong>ele<br />

kuni neljas osas. Pärast kuludokumentide<br />

esitamist maksab PRIA<br />

toetuse <strong>Erametsakeskus</strong>e ettepaneku alusel<br />

välja. Nõuetekohaste kuludokumentide esitamisest<br />

raha saamiseni võib minna maksimaalselt<br />

kolm kuud. Selle aja jooksul<br />

kontrollitakse tehtud investeeringut ka kohapeal.<br />

SVEN KÖSTER,<br />

juhatuse esimees<br />

<strong>Mets</strong>a hoiu-laenuühistu eesmärk on ühistegevuse<br />

kaudu arendada tööhõivet ja ettevõtlust.<br />

Mullu detsembrikuus asutasid 42<br />

metsaomanikku <strong>Mets</strong>a hoiu-laenuühistu<br />

(<strong>Mets</strong>a HLÜ), mis on füüsiliste ja juriidiliste<br />

isikute hoiundus-, arveldus- ja laenundusalaseks<br />

teenindamiseks loodud<br />

finantseerimisasutus. Ühistu saab hoiuseid<br />

vastu võtta ja laenu anda ainult liikmetele.<br />

Maksimaalne laenuvõimalus on<br />

kümnekordne osamaks ja kuni 20% ühistu<br />

osakapitalist. Osamaksu saab tagasi ühistust<br />

väljaastumisel. Üldkoosoleku otsusega<br />

võib osamaksu pealt teenitud kasumi arvel<br />

maksta ka dividende.<br />

HLÜ juhatuse liikmed on Einar Pärnpuu,<br />

Agur Alev ja Sven Köster. Nõukogu<br />

liikmeteks valiti Taavi Ehrpais, Tarmo Läll<br />

ja Taimo Türnpu.<br />

<strong>Mets</strong>a HLÜ osakapitaliks kogunes<br />

515 000 krooni.<br />

LAENUVÕIMALUSED METSA<br />

HOIU-LAENUÜHISTUST:<br />

• ARVELDUSLAEN käibevahendite ja<br />

kohustuste finantseerimiseks.<br />

Minimaalne laenusumma 10 000 krooni,<br />

maksimaalne 100 000 krooni; tähtaeg kuni<br />

6 kuud; laenuintress 2% kuus; lepingutasu<br />

1% laenusummast min 1000 krooni; tagatiseks<br />

kaks käendajat või hüpoteek.<br />

• KÄIBEKAPITALILAEN – käibevahendite<br />

finantseerimiseks.<br />

Min. 10 000 krooni, maks. kümnekordne<br />

osamaksu suurus; tähtaeg kuni 12 kuud;<br />

laenuintress 16% aastas; lepingutasu 1%<br />

laenusummast min 1000 krooni; tagatiseks<br />

hüpoteek või toetuse määramise kiri ja minimaalselt<br />

kaks käendajat; tagatiseks sobib<br />

ka EL-i toetuse määramise kiri PRIA-lt või<br />

<strong>Erametsakeskus</strong>elt ja isiklik käendus.<br />

• INVESTEERIMISLAEN – finantseeritakse<br />

põhivarade soetamist.<br />

Min. 50 000 krooni; tähtaeg kuni 36 kuud;<br />

laenuintress 12% aastas; lepingutasu 1%<br />

laenusummast min 1000 krooni; tagatiseks<br />

hüpoteek ja/või kaks käendajat.


LAUPÄEV, 14. november 2009<br />

TASUB TEADA [ 13 ]<br />

<strong>Mets</strong>andustoetuste maht kasvab<br />

<strong>Erametsakeskus</strong>e vahendatud<br />

metsanduslike toetus te<br />

hulk on iga aastaga kasvanud<br />

nii taotluste arvus kui<br />

ka makstud toetuste<br />

mahus.<br />

ARPO KULLERKUPP,<br />

<strong>Erametsakeskus</strong>e siseriiklike<br />

toetuste üksuse juht<br />

Siseriiklikke toetusi saavad taotleda erametsaomanikud<br />

ja metsaühistud. Kokku<br />

on üheksa eri toetuse liiki, neist peamised<br />

on metsaomanike nõustamine ja koolitamine,<br />

metsamajandamise ja ühistegevuse<br />

toetused. Lisaks saavad metsaomanikud<br />

sõlmida <strong>Erametsakeskus</strong>e kaudu vääriselupaiga<br />

kaitse lepinguid.<br />

Sel aastal on oluliselt kasvanud metsaomanike<br />

nõustamise maht, juba augustikuuks<br />

oli kogu 2008. aasta maht ületatud<br />

mitu korda. Põhjuseid on mitmeid: keskkonnaministeeriumi<br />

haldusalas elluviidud<br />

reform, mille tulemusel jäi suurem roll<br />

nõustamisest erametsanduse tugisüsteemi<br />

kanda ning mistõttu on <strong>Erametsakeskus</strong><br />

suurendanud koolitatud konsulentide<br />

hulka. Eelmise aasta aprillis oli atesteeritud<br />

metsandusvaldkonna konsulente 37, nüüdseks<br />

on arv jõudnud 63-ni ning aasta lõpuks<br />

peaks üle Eesti tegutsema ligikaudu 80 konsulenti.<br />

Mõju on avaldanud ka see, et nüüd on<br />

abikõlblik ka kahe tunni ulatuses nn lihtsustatud<br />

nõustamine näiteks telefoni teel<br />

või e-postiga. Igal metsaomanikul on õigus<br />

saada tasuta nõustamist kuni 15 tunni ulatuses<br />

ühe kalendriaasta jooksul. Kui enda<br />

teadmistest jääb väheseks, tasub pöörduda<br />

konsulendi poole, kelle kontaktid on kättesaadavad<br />

erametsanduse portaalist<br />

www.eramets.ee.<br />

Uus mets kasvama<br />

Otseselt metsamajandamiseks suunatud<br />

toetused on metsauuendamise toetus<br />

(MU) ning erametsaomanike metsa inventeerimise<br />

ja metsamajandamiskava<br />

koostamise toetus (MMK). Mõlemal juhul<br />

<strong>Mets</strong>auuendustoetuse esimeses voorus toetati uue metsa istutamist 730 hektarisele<br />

maa-alale. FOTO: RAUNO VOLMAR<br />

kompenseeritakse metsaomanike tehtud<br />

kulud vastavalt keskkonnaministri kehtestatud<br />

määradele. Tegemist on kõige mahukamate<br />

siseriiklike toetustega nii taotlejate<br />

hulga mõttes kui ka rahaliselt.<br />

MU toetuse esimese vooru otsuste<br />

maht oli 6,4 miljonit krooni, mille eest<br />

hooldati 425 hektarit kuni kolme aasta vanuseid<br />

kultuure, 946 hektari ulatuses valmistati<br />

ette maapinda ja istutati 730 hektarit<br />

uusi kultuure ning toetati ligi kahe<br />

miljoni taime soetamist. Lisaks on kuni<br />

16. novembrini võimalik esitada MU taotlusi<br />

teise vooru. Toetuse taotlemisel on<br />

tähtis silmas pidada, et taotluse esitamise<br />

ajaks peavad tööd juba tehtud olema.<br />

MMK taotlemise voore on sel aastal olnud<br />

kolm. 16. novembrini ehk veel kaks<br />

päeva saab taotlusi esitada selle aasta viimasesse<br />

ehk neljandasse vooru.<br />

<strong>Mets</strong>a inventeerimise ja metsamajandamiskavade<br />

koostamise taotluste hulk on<br />

viimastel aastatel kasvanud väga hüppeliselt.<br />

Kui 2007. aastal oli taotlusi 317, siis<br />

2008. aastal juba 696 ja 2009. aasta lõpuks<br />

tuleb taotlusi menetleda juba üle tuhande.<br />

<strong>Mets</strong>aühistutel on ühistegevuse paremaks<br />

korraldamiseks ja arendamiseks<br />

võimalik saada toetust piirkondliku tugiisiku<br />

rakendamiseks (üks igasse maakonda<br />

ja lisaks üks Tallinnas).<br />

Ühistute ja tugiisikute toetamise eesmärk<br />

on luua metsaomanikele kohalikul<br />

tasandil tugisüsteem, mis saaks pakkuda<br />

piirkonnas vajalikku abi ja ka teenuseid.<br />

Toetuste saamise täpsed tingimused ja<br />

nõuded on kirjas metsaseaduses (§ 10),<br />

keskkonnaministri 2009. aasta 11. veebruari<br />

määruses nr 11 ja EMK nõukogu kehtestatud<br />

korras. Kõik dokumendid on võimalik<br />

leida aadressil www.eramets.ee.<br />

Samuti aitavad kõiki metsaomanikke EMK<br />

spetsialistid meie kontoris (Tartu mnt 63) ja<br />

telefonitsi numbritel 683 6051, 683 6066 ja<br />

683 6067.<br />

Kaitse vääriselu paika oma metsas<br />

Sellel aastal on sõlmitud vääriselupaikade<br />

kaitseks 15 lepingut, hõlmates sellega<br />

21 vääriselupaiga ala kokku 38,25<br />

hektaril. Kuigi aasta lõpp ei ole veel kätte<br />

jõudnud ja november-detsember<br />

on varasematel aastatel olnud aktiivsed<br />

lepingu sõlmimise kuud, võib öelda, et<br />

huvi lepingute sõlmimise vastu on leige.<br />

Kindlasti kutsume metsaomanikke<br />

pöörduma kohaliku keskkonnameti<br />

poole, et avaldada soovi kaitsta oma<br />

metsas olevat vääriselupaika. Vääris -<br />

elupaiga võite ära tunda vana või haruldase<br />

metsakoosluse järgi, kus leidub<br />

erilistele elutingimustele viitavaid bioloogilisi<br />

ja maastikulisi võtmetunnuseid<br />

või esineb erilistele elutingimustele<br />

viitavaid tunnusliike. Kas teie metsas<br />

asub vääriselupaik, saab küsida kohalikust<br />

keskkonnaametist või vaadata<br />

metsaregistri avalikust veebiteenusest<br />

http://register.metsad.ee/avalik/.


[ 14 ] PÄEVAKORRAS LAUPÄEV, 14. november 2009<br />

Eesti Erametsaliidu<br />

juhatuse liige<br />

ning aktiivne<br />

jahimees Ando<br />

Eelmaa leiab, et<br />

jahimees ja maaoma<br />

nik peaksid<br />

toimetama koostöös.<br />

FOTO: TERJE LEPPP<br />

Kaasake maaomanik jahipidamisse<br />

Jahikorraldus peaks toimima<br />

maaomaniku ning<br />

jahimehe koostööna<br />

KRISTIINA VIIRON<br />

Kuidas kõrvaltaatajana suhtuda järgmisesse<br />

vahejuhtumisse: metsaomanik läheb<br />

puhkepäeval oma metsa jalutama ja leiab<br />

oma maalt kümmekond golfimängijat, kes<br />

agaralt ja täie õigusega eramaal lustivad.<br />

Mõeldamatu! – oleks ilmselt valdav seisukoht,<br />

millega sellist lugu hinnata.<br />

Eesti Erametsaliidu juhatuse liige ning<br />

aktiivne jahimees Ando Eelmaa aga märgib,<br />

et paraku peab enamik Eesti erametsaomanikke<br />

leppima, et tema metsas ei käi<br />

ilma tema teadmiseta golfarid, ent see-eest<br />

jahimehed, kel pole praegu mingit kohustust<br />

metsaomanikule teatada, millal, kes ja<br />

millist jahti tema maal pidama hakatakse.<br />

Ehkki Eesti Vabariigi taassünd tõi meile<br />

arusaamise, et eraomand on püha ja puutumatu,<br />

ei järgita seda tõika jahinduses –<br />

omanik oma maale jahirentnikku ise valida<br />

ei saa. Äärmisel juhul saab ta oma maal jahipidamise<br />

üldse ära keelata, ent see oleks<br />

karuteene iseendale, sest ulukikahjustused<br />

meie metsades on niigi suured ning jahipidamine<br />

on vajalik.<br />

Maaomanikest jahikooperaatorid<br />

Milline peaks olema jahikorraldus, et Eesti<br />

erametsaomanik võiks rahule jääda ning<br />

jahi meeski tunneks, et talle ei tehta liiga?<br />

„Meie tahaksime, et jahipiirkonna rentnikud<br />

oleksid maaomandiga seotud, et jahiseltsi<br />

põhituumiku moodustaksid maaomanikud<br />

– ka siis, kui nad ise ei ole<br />

jahimehed,” märgib Ando Eelmaa. „Näiteks<br />

Saksamaal moodustavad maaomanikud<br />

jahikooperatiivi ning kasutavad oma<br />

maid ise jahipidamiseks või annavad mõnele<br />

jahiseltsile rendile. Soovime samuti<br />

saavutada seda, et kui enamikule maaomanikele<br />

jahirentnik ei sobi, siis on omanikel<br />

õigus valida oma maadele teine rentnik.”<br />

Praegu on jahipiirkonnad nii-öelda ajaloolised<br />

– järgivad nõukogudeaegseid kolhooside-sovhooside<br />

ja metskondade piire<br />

ning tänapäevase omandiga neil pistmist<br />

pole – jahiseltsil pole kohustust võtta maaomanikku<br />

oma ühingu liikmeks.<br />

Maaomanik metsa jahile<br />

Eelmaa sõnul võiks jahirentniku ja maaomaniku<br />

vahel valitseda tihe koostöö.<br />

Ideaalis käib maaomanik ka ise jahil – kui<br />

mitte püssiga, siis kas või ajajana. See tagab,<br />

et maaomanik on alati kursis oma metsas<br />

toimuvaga: teab, millal on jahti oodata, samuti<br />

teab, millised ulukikahjustused tema<br />

metsa kõige rohkem ähvardavad ning<br />

oskab nende vastu võidelda.<br />

Selge on aga seegi, et üheltki maaomanikult<br />

ei saa nõuda, et ta PEAB jahil käima<br />

– kui selline tegevus maaomanikule sugugi<br />

ei sobi, peaks tal maaomanikuna ikkagi<br />

olema võimalus olla oma maal toimuvaga<br />

kursis ning omama õigust kaasa rääkida.<br />

„<strong>Mets</strong>aomanik saab jahirentnikuga<br />

kokku leppida: teie kasutuses on minu põllud<br />

ja mets ning hoidke sead ja kitsed<br />

eemal,” toob Eelmaa näite vastastikusest<br />

koostöövõimalusest. Jahirentnikul oleks<br />

vastutus ulukikahjustuste ärahoidmisel<br />

ning kui ta seda eirab, peaks maaomanikul<br />

olema seaduslik alus nõuda ulukikahjustuste<br />

kompenseerimist.<br />

Eelmaa sõnul saab praegugi maaomanik<br />

tegelikult nõuda ulukikahjustuste kompenseerimist,<br />

kuid see toimib pigem teoreetiliselt<br />

kui praktiliselt, sest aluseks on<br />

piirkonnas elutsevate suurte, metsakahjustustes<br />

rolli mängivate ulukite (põder, kits)<br />

normist suurem arv. Kompensatsiooni saamiseks<br />

tuleb omanikul aga enne tõestada,<br />

et ulukite arv on liigsuureks paisunud just<br />

jahirentniku süül.<br />

Kompensatsiooni nõudmise aluseks<br />

aga peaks olema tekkinud kahjustus, mitte<br />

loomade arv, leiab Eelmaa.<br />

Jahti eramaal ei tohiks keelata<br />

Teistpidi tuleb maaomanikul mõista, et<br />

sada protsenti pole ulukikahjustusi iialgi<br />

võimalik ära hoida – nii kaua kui põdrad<br />

ja kitsed meie metsades elavad, toituvad<br />

nad ka metsast, see on ju nende toidulaud.<br />

Küll on aga võimalik sihipärase jahipidamisega<br />

kahjustusi miinimumini viia.<br />

Samas peaks maaomanik mõistma sedagi,<br />

et kasu tema maal jahipidamisest on<br />

tegelikult mõlemapoolne, seega ootavad jahimehed,<br />

et riik piiraks maaomaniku õigust<br />

oma maal jahipidamist keelata. „Kui üks<br />

omanik keelab oma maal jahi ära, mõjutab<br />

see kohe ka teisi kinnistuid,” selgitab Ando<br />

Eelmaa. „Keelatud maal tekib ulukite jaoks<br />

turvaala, kus nad saavad vabalt elada ja sigi<br />

da. Toitumas aga käivad nad ka väljaspool<br />

turvaala ning seetõttu satub ohtu ka<br />

naaber kinnistul asuv mets. „Sel juhul ei tohiks<br />

oma maal jahi keelanud maaomanik<br />

nõuda ulukikahjustuste eest ka kompensatsiooni<br />

ning ta peaks vastutuse võtma ka<br />

naaberkinnistute eest,” nendib Eelmaa.<br />

„Jahinduse üks põhialuseid on maaomandi<br />

ja omaniku tähtsustamine jahinduse<br />

korraldamises, samuti õiguste ja kohustuste<br />

tasakaal,” rõhutab Ando Eelmaa.


LAUPÄEV, 14. november 2009<br />

Kui jahimehed kobrast ei küti,<br />

saab kopra maine kahjustatud<br />

Eestimaa metsaomanik<br />

peab kobrast tihti tüütuks<br />

loomaks, kes ehitab maaparanduskraavidele<br />

tamme ja<br />

ujutab metsa veega üle, nii<br />

et halvemalt juhul ootab<br />

vee alla jäävaid puid häving.<br />

KRISTIINA VIIRON<br />

METSAELANIK [ 15 ]<br />

„Tegelikult ei tohiks koprale tammiehitust<br />

ja vee ülespaisutamist pahaks panna,” ütleb<br />

Jõgevamaa põline metsamees ja jääger<br />

Vahur Sepp. „Kobras on poolveelise eluviisiga<br />

ning ta lihtsalt loob endale eluks vajalikke<br />

tingimusi – ka inimese jaoks poleks<br />

autol mõtet, kui puuduks sõiduteed.”<br />

Kuna kobras liigub maa peal vähe, siis<br />

ajab ta oma asju vees ujudes: transpordib<br />

näiteks toitu ja varjub teda ähvardava ohu<br />

korral. Enamjaolt asubki kobras elama sügava,<br />

aeglase vooluga metsajõele või järvele,<br />

kus on piisavalt vett ning mille kaldal kasvab<br />

haabu, pajusid, leppi ja teisi lehtpuid. Vahel<br />

aga valib ta elupaigaks kuivenduskraavi, kus<br />

veetase on tema jaoks ilmselgelt liiga madal.<br />

„Kuivenduskraavidele tamme ehitades ei<br />

tee kobras muud, kui püüab taastada metsas<br />

sellist vesist olukorda, nagu seal varem oli,”<br />

tõdeb Sepp. Veetase peab kõrge olema ka<br />

näiteks sel põhjusel, et kobras pääseks veest<br />

kalda sisse ehitatud urgu või kuhilpessa<br />

(soise pinnase korral) – nende sissepääs<br />

asub veepinnast allpool.<br />

Kobras on imetlusväärne ehitus -<br />

insener: ta teab täpselt, kui kõrge tuleb<br />

tamm ehitada, et saavutada soovitud veetase,<br />

samuti on kobraste loodud ehitised<br />

väga vastupidavad.<br />

<strong>Mets</strong>aomanikust jahimees<br />

<strong>Mets</strong>amehel, kes loodab oma metsast tulu<br />

saada, muudab kopra loodud maastiku -<br />

kujundus meele muidugi mõruks. „Ütlen<br />

ikka, et kui jahimehed kobrast ei küti, siis<br />

saab kopra maine inimese silmis kahjustatud,”<br />

muheleb Vahur Sepp. „Kobras sobib<br />

igati elutsema looduslikel veekogudel, kuid<br />

asulatest ja maaparanduskraavidest tuleb ta<br />

välja püüda. Ainult tammide või kuhilpesade<br />

lõhkumine ei ole lahendus. See ei anna<br />

tulemust, sest kobras ehitab tammi tagasi –<br />

lõhkumise pärast ta mujale elama ei koli.”<br />

<strong>Mets</strong>aomanikul – eriti kui ta on ka ise<br />

jahimees – on kopra oma maa pealt väljatõrjumiseks<br />

mitu seadusega lubatud võimalust.<br />

Kobras on poolveelise eluviisiga ning tammide ehitusega loob ta endale eluks<br />

vajalikke tingimusi. FOTO: TIIU JALAKAS<br />

Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna<br />

peaspetsialisti Kaarel Rohu sõnul<br />

on kõige lihtsam olukord siis, kui metsaomanik<br />

on ise jahimees ja ühtlasi kohaliku<br />

jahiseltsi liige. „Maaomanik saab jahipiirkonna<br />

kasutajalt jahiloa, et oma maal ise<br />

kopraid küttida, jahiajal on tal õigus jahipidamise<br />

käigus lõhkuda ka kopratamme<br />

ning kobraste kaevatud urusüsteeme või<br />

kuhilpesi,” selgitab Roht. „Väljaspool jahiaega<br />

annab kopratammi lõhkumiseks loa<br />

keskkonnaamet. Asja loogiline käik ongi<br />

selline, et koos kopratammi lõhkumisega<br />

üritatakse välja püüda ka selles piirkonnas<br />

elutsevad koprad.”<br />

Kopraid on lubatud jahtida 1. augustist<br />

1. aprillini, püssiga küttimise kõrval on kopraid<br />

lubatud püüda ka püünisraudadega.<br />

Teiste abiga<br />

Kui aga maaomanik pole jahimees ning<br />

soovib oma maal kopratammi likvideerida,<br />

tuleb tal pöörduda keskkonnaameti poole.<br />

Keskkonnaameti määratud tähtajaks ja viisil<br />

võib maaomanik kopratammi ka ise<br />

lõhkuda ning tal on lubatud selleks kasutada<br />

teiste inimeste abi.<br />

„Teatud juhtudel saab keskkonnaamet<br />

mõjutada ka jahipiirkonna kasutajat,” märgib<br />

Roht. Kui metsas on tekkinud kobraste<br />

põhjustatud kahjustus, kuid samal ajal pole<br />

maaomanik keelanud oma maal jahipidamist,<br />

on jahipiirkonna kasutaja kohustatud<br />

keskkonnaameti määratud tähtajaks ja<br />

viisil kopratammid likvideerima.<br />

Oma metsal hoolsalt silma peal pidades<br />

ja kohalike jahimeestega head koostööd tehes<br />

ei saagi kobras metsas „võimust võtta”.<br />

Tasuta jahiluba<br />

„Halvem juhus on see, kui maaomanik, olles<br />

ise jahimees, ei soovi kuuluda selle jahiseltsi<br />

ridadesse, kelle kasutatavas jahipiirkonnas<br />

asub tema maaomand,” toob Roht veel ühe<br />

näite. „Sellisel juhul on ta ka üldjuhul keelanud<br />

omal maal teistele isikutele jahipidamise.<br />

Kui maaomand on ühes ringpiiris<br />

suurem kui 20 hektarit, tuleb jahimehest<br />

maaomanikul pöörduda keskkonnaameti<br />

poole, kes väljastab talle, sõltumata jahipiirkonna<br />

kasutaja tahtest, tasuta jahiloa kobraste<br />

küttimiseks. Antud juhul võib<br />

keskkonnaamet väljastada tasuta jahiloa<br />

maaomaniku kinnistul kobraste jahtimiseks<br />

ka maaomaniku lastele, abikaasale või vanematele,<br />

kui nad on jahimehed.”<br />

Üldjuhul kuuluvad maaomanikest jahimehed<br />

Kaarel Rohu sõnul kohalikku<br />

ja hiseltsi ja korraldavad ise seltsi juhtimisel<br />

kobraste püüdmist kahjustuskohtadest.<br />

Kuna koprapüügiks võib kasutada püünisraudu,<br />

tuleb meeles pidada, et püünisraudu<br />

peetakse jahipidamisvahenditeks<br />

ning nende kasutamise õigus on ikkagi vaid<br />

jahimeestel. Lubatud on kasutada Connibeari<br />

või sellesarnaseid looma kohe surmavaid<br />

püünisraudu. Vanamoeliste asteehk<br />

taldrikraudade kasutamine on koprapüügil<br />

keelatud!<br />

<strong>Mets</strong>akaitse- ja metsauuenduskeskuse<br />

seireosakonna andmetel elutseb meie jahimaadel<br />

umbes 18 000 kobrast. 2008. aastal<br />

kütiti 5631 kobrast.<br />

Võrreldes mulluse aastaga elutseb tänavu<br />

kopraid mõnevõrra vähem, kuid vaatamata<br />

arvukuse vähenemisele esineb kobraste<br />

põhjustatud metsakahjustusi omajagu.


[ 16 ] TASUB TEADA LAUPÄEV, 14. november 2009<br />

<strong>Mets</strong>aomaniku võimalused<br />

Kehtiva metsaseaduse alusel võib<br />

metsaomanik raiuda ilma metsateatist<br />

esitamata kolm tihumeetrit<br />

puitu metsamaa ühe hektari kohta<br />

raie korras, mis on selles metsaosas<br />

lubatud, kuid mitte enam kui 20 tihu -<br />

meetrit kinnisasja kohta aastas. Selle<br />

hulka kuuluvad ka tuulemurru<br />

ning metsakuivade puude koristamine.<br />

Kui teostatavate raietööde maht<br />

ületab eespool nimetatud koguseid,<br />

tuleb raietööde tegemiseks esitada<br />

metsateatis. <strong>Mets</strong>amaal olemasoleva<br />

tee-, kraavi- või muu trassi, sihi või<br />

kaitsevööndi puhastamist kuni 8-sentimeetrise<br />

keskmise rinnasdiameetriga<br />

puudest ja põõsastest metsaseaduse<br />

tähenduses raieks ei loeta.<br />

Sel puhul metsaomanik metsateatist<br />

esitama ei pea.<br />

Eramaal liikumise kohta ütleb asjaõigusseadus,<br />

et füüsilise isiku või<br />

eraõigusliku juriidilise isiku omandis<br />

<strong>Mets</strong>aomanik<br />

tohib oma kinnistul<br />

ilma<br />

metsateatist<br />

esitamata raiuda<br />

aastas 20 tihumeetrit<br />

puitu.<br />

Selle hulka<br />

kuuluvad ka<br />

tuulemurru<br />

ning metsakuivade<br />

puude<br />

koristamine.<br />

FOTO: MARKO<br />

MUMM, EPL arhiiv<br />

oleval kinnisasjal ei tohi teised isikud<br />

ilma tema loata viibida, kui kinnisasi<br />

on omaniku poolt piiratud või tähistatud.<br />

Kui kinnisasi ei ole piiratud<br />

ega tähistatud, ei tohi teised isikud<br />

seal viibida päikeseloojangust päikesetõusuni.<br />

Erametsaomanik saab võõraste<br />

liikumist oma metsas piirata, tähistades<br />

oma maatüki kas vastavate märkidega<br />

või piirates taraga. Tähistusest<br />

peab selgelt ilmnema, et tegemist on<br />

suletud territooriumiga.<br />

Pikemalt on igaüheõigust ja nõudeid<br />

võõras metsas viibimisele lahti<br />

seletanud Jaanus Aun väljaandes<br />

„<strong>Mets</strong>aomaniku juriidiline abimees”.<br />

Allikas: Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna<br />

peaspetsialist Taivo<br />

Denks<br />

Erametsaomanike piirkondlikud tugiisikud<br />

Piirkond Tugiisiku nimi E-kiri Tel nr<br />

Harjumaa Kalle Põld kalle.pold@erametsaliit.ee 513 1212<br />

Hiiumaa Aira Toss aira.toss@erametsaliit.ee 564 88 601<br />

Ida-Virumaa Viktor Lehtse viktor.lehtse@erametsaliit.ee 566 40 645<br />

Jõgevamaa Ain Malm ain.malm@erametsaliit.ee 516 5817<br />

Järvamaa Toomas Lemming toomas.lemming@erametsaliit.ee 566 65 252<br />

Lääne-Virumaa Lauri Salumäe rakvere.metsayhistu@erametsaliit.ee 513 4276<br />

Läänemaa Sven Köster sven.koster@erametsaliit.ee 566 94 989<br />

Põlvamaa Tarmo Lees tarmo.lees@erametsaliit.ee 530 03 334; 799 2515<br />

Pärnumaa Eerik Philips eerik.philips@erametsaliit.ee 534 83 148<br />

Raplamaa Valdu Reinaas valdu.reinaas@erametsaliit.ee 504 7119<br />

Saaremaa Helen Pilv helen.pilv@erametsaliit.ee 566 00 611<br />

Tallinn Mart Soobik mart.soobik@erametsaliit.ee 564 99 135<br />

Tartumaa Aadu Raudla aadu.raudla@erametsaliit.ee 524 8963<br />

Valgamaa Helju Leosk helju.leosk@erametsaliit.ee 562 47 325<br />

Viljandimaa Reet Mölder reet.molder@erametsaliit.ee 534 75 750<br />

Võrumaa Erki Sok erki.sok@erametsaliit.ee 522 9424<br />

<strong>Sinu</strong> <strong>Mets</strong><br />

Sihtasutuse <strong>Erametsakeskus</strong> väljaanne<br />

Projektijuht Evelin Huul, tel 683 6066<br />

Tootja: Eesti Päevalehe AS,<br />

Narva mnt 13, IV korrus, 10151 Tallinn<br />

Toimetaja: Kristiina Viiron,<br />

Tel 680 4567; kristiina.viiron@epl.ee<br />

Õppelehe väljaandmist rahastab<br />

Keskkonnainvesteeringute Keskus.<br />

Esikülje foto: Marko Mumm, EPL arhiiv

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!