Sinu Mets_141109.pdf - Erametsakeskus
Sinu Mets_141109.pdf - Erametsakeskus
Sinu Mets_141109.pdf - Erametsakeskus
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Ühistu aitab metsale ostjat leida<br />
Energiapuit leevendab puiduturukriisi<br />
Toetused metsaomanikule<br />
Osav, aga tüütu ehitusmeister kobras<br />
<strong>Sinu</strong> <strong>Mets</strong><br />
<strong>Mets</strong>aomaniku õppeleht / nr 17 14. november 2009
[ 2 ] PÄEVAKORRAS LAUPÄEV, 14. november 2009<br />
<strong>Mets</strong>aühistu aitab metsaomanikul<br />
leida oma metsale hea ostja<br />
Suur kogus<br />
on puidumaterjali,<br />
samuti<br />
mitme lähestikku<br />
asuva<br />
metsaeraldise<br />
raieõiguse<br />
müügi korral<br />
ostja jaoks<br />
atraktiivsem<br />
ning sel juhul<br />
on võimalik<br />
saada ka kõrgemat<br />
hinda.<br />
FOTO: MARKO<br />
MUMM, EPL arhiiv<br />
Ühise puidumüügiga on<br />
võimalik saada oma metsa<br />
eest paremat hinda kui<br />
üksi müües.<br />
KRISTIINA VIIRON<br />
Elus kipub ikka olema nii, et ostu-müügitehingut<br />
tehes kipub hind olema müüja<br />
jaoks odav ja ostja jaoks kallis. Selleks et<br />
Eestimaa metsaomanik saaks oma metsa<br />
või ülestöötatud puidu eest võimalikult<br />
soodsat hinda, on sihtasutus <strong>Erametsakeskus</strong><br />
käivitanud projekti, millega metsaühistud<br />
arendavad oma liikmete jaoks välja<br />
kahte uut teenust: kasvava metsa raie õiguse<br />
müüki ja metsamaterjali müüki.<br />
Kohaliku metsaühingu konsulent aitab<br />
raieõiguse müügisooviga inimesel metsamajanduskava<br />
alusel määrata kindlaks<br />
raiesse mineva eraldise piirid, raieliigi, mahud<br />
ja ligikaudse hinna. Samuti aitab metsa<br />
kon sulent metsaomanikul vormistada vajalikku<br />
dokumentatsiooni (metsateatis,<br />
ostu-müügileping) ning korraldab metsaraie<br />
õiguse müügiks enampakkumise.<br />
„Ühistu saadab alghinnaga müügi -<br />
pakkumise oma piirkonna, samuti kogu<br />
Eesti võimalikele ostuhuvilistele laiali,” selgitab<br />
<strong>Erametsakeskus</strong>e juhatuse liige Jaanus<br />
Aun asjaajamise käekäiku. Samuti avaldatakse<br />
kõik müügipakkumised <strong>Erametsakeskus</strong>e<br />
koduleheküljel www.eramets.ee<br />
turu rubriigis.<br />
„Enampakkumise eesmärk on saada<br />
metsaomaniku jaoks atraktiivne turuhind,”<br />
selgitab Aun, miks müüki just sellisel moel<br />
korraldatakse. „Samuti peaks ostjad olema<br />
huvitatud ühistu kaudu lankide ostmisest:<br />
töö dokumentatsiooni, langi piirde jms teeb<br />
ühistu nende eest ära,” täpsustab ta. Ostust<br />
huvitatud isikud või firmad esitavad<br />
määratud tähtajaks kinnises ümbrikus oma<br />
müügipakkumised metsaühistule, ja kui<br />
hind omanikule sobib, sõlmitaksegi ostumüügileping.<br />
Jaanus Aun märgib, et ümbrike<br />
avamise juures võib olla ka metsaomanik,<br />
kui ta seda soovib. Siis saab ta oma<br />
silmaga veenduda, millised hinnapakkumised<br />
tema metsale on tehtud.<br />
Lepingu sõlmib metsaraie õiguse ostva<br />
isiku või firmaga metsaomanik ise, küll aga<br />
aitab metsaühistu konsulent tal vajaduse<br />
korral lepingut koostada. Samuti saab konsulendilt<br />
abi lepingusse eritingimuste (näiteks<br />
jätta omanikule teatud kogus küttepuid<br />
vm) lisamiseks.<br />
Ühistu hoiab töödel silma peal<br />
Ent ka siis, kui metsaomanik on oma metsa<br />
raiumise õiguse ühistu kaasabil maha müünud,<br />
ei jää ühistu edasisest kõrvale – konsulent<br />
teeb ka järelevalvet. „Ühistu esindaja<br />
hoiab silma peal, et ei ületataks raie<br />
piire, et oksad koristataks nõuetekohaselt,<br />
et ei tehtaks maale sügavaid rööpaid jms,”<br />
selgitab Jaanus Aun.<br />
Samuti võiks ühistu ja metsaomaniku<br />
koostöö jätkuda pärast raietööde lõppu.<br />
Kui tegemist on olnud lageraiega, aitab ja<br />
toetab ühistu metsaomanikku metsauuendustöödel.<br />
Näiteks ostavad ühistud ühiselt<br />
ja seega ka soodsama hinnaga istutamiseks<br />
vajalikke istikuid ja seemikuid või valmistatakse<br />
metsamaa ette iseuuenemiseks:<br />
tõmmatakse pinnasesse vaalud.<br />
Kuna riik maksab metsa uuendamistööde<br />
tarvis erametsaomanikele ka toetust,<br />
aitab ühistu toetust vormistada.<br />
Abi kasvava metsa raiumise õiguse<br />
müügil kulub eriti ära metsaomanikule, kes<br />
omab küll raieküpset metsa, ent kellel endal<br />
pole võimalusi või ka teadmisi oma metsas<br />
raietööde korraldamiseks. Muidugi sobib<br />
teenus ka pädevale metsaomanikule, kes<br />
soovib ühistu abiga oma metsale parima<br />
hinnaga ostja leida.<br />
Oleks ideaalne, kui ühte müügipakkumisse<br />
koondataks lähipiirkonnast mitme<br />
metsaomaniku langid, sest suur kogus on<br />
ostja jaoks atraktiivsem kui väike jupike<br />
metsa ning sel juhul on võimalik saada ka<br />
kõrgemat hinda.<br />
Jaanus Auna ütlust mööda on ostja
LAUPÄEV, 14. november 2009<br />
PÄEVAKORRAS [ 3 ]<br />
jaoks tähtis, et müügipakkumises oleks kirjas<br />
ka langi orienteeriv hind ehk alghind.<br />
„Omanikel on vahel arvamus, et ta PEAB<br />
oma metsa eest saama kindla summa, näiteks<br />
nii suures summas, kui on maksta<br />
laene või liisinguid. <strong>Mets</strong>a hind aga ei kujune<br />
selle baasil, kui palju inimesele raha<br />
vaja on, vaid sõltuvalt puistu kvaliteedist,<br />
ülestöötamistingimustest, turuolukorrast<br />
ja muudest paljudest teguritest,” tõdeb Aun.<br />
Oksjoni korraldamise tasu on kaks<br />
kuni neli protsenti raieõiguse müügihinnast<br />
ning selle tasub ühistule ostja.<br />
Ühine puidumüük toob<br />
parema hinna<br />
Jaanus Aun märgib, et niisugune, ühist<br />
puidumüüki võimaldav teenus on väga levinud<br />
Soomes, aga ka Kesk-Euroopas. Eestis<br />
pole selle jaoks aga ausalt öeldes varem<br />
erilist vajadust olnudki, sest veel mõni<br />
aasta tagasi maksti raieõiguse ja ka metsamaterjali<br />
eest head hinda, ostuhuvilisi<br />
jagus ning müügi korraldamisega probleeme<br />
polnud. Kui aga hinnad märgatavalt<br />
langesid, tekkis ka vajadus ühist müüki<br />
võimaldava teenuse järele.<br />
Kasvava metsa raie õiguse müügi teenuse<br />
pakkumist alustasid ühistud möödunud<br />
aasta oktoobris. „Algul läks müük<br />
väga hästi, aga siis tekkis pooleks aastaks<br />
vaikus, sest ostjaid polnud,” kõneleb Aun.<br />
„Selle suve lõpust aga on müük jälle hoogu<br />
sisse saamas, kuus toimub kuni kümmekond<br />
oksjonit ning hinnad on tõusmas.”<br />
Samuti tõusevad metsamaterjali müügi<br />
hin nad, mis kukkusid vahepeal sootuks<br />
madalale, ja teatud sortimendi, näiteks paberipuu<br />
järele kadus nõudlus üldse ära.<br />
„Eelmisel talvel läks asi nii hulluks, et<br />
mõnda sortimenti ei ostetud üldse või osteti<br />
vaid väga suurtelt metsa ülestöötajatelt,<br />
kes liigutavad tuhandeid tihumeetreid.<br />
Tekkis olukord, kus metsaomanik oli metsa<br />
üles töötanud, aga müüa polnud seda kuhugi.<br />
Inimesed hakkasid küsima, kas metsa<br />
ühistud ei korraldaks ka ühist metsamaterjali<br />
müüki, ning selle aasta mais saigi<br />
loodud keskühistu Eramets, mis on kes kendunud<br />
metsamaterjali müügile,” selgitab<br />
Jaanus Aun teise teenuse – metsamaterjali<br />
ühise müügi tagamaid.<br />
Keskühistul Eramets on Eesti suuri -<br />
mate puidutööstusettevõtetega sõlmitud<br />
tarnelepingud ning ühiseks müügitehinguks<br />
liidab keskühistu erametsaomanike<br />
müügiks pakutavad puidukogused, et saada<br />
kokkuostjalt võimalikult head hinda.<br />
<strong>Mets</strong>amaterjali ühiseks müügiks tuleb<br />
metsaomanikul jällegi võtta ühendust oma<br />
metsaühistuga, kes suhtleb juba ise keskühistuga<br />
edasi.<br />
Ühistu seisab müüja huvide eest<br />
„Meil on muidugi vabaturumajandus, aga<br />
enne müüma hakkamist tasub uurida, millist<br />
hinda on võimalik saada ühistu abil<br />
müües,” märgib Aun. „Ühistu kaudu on<br />
turvalisem müüa – see on ju su oma organisatsioon,<br />
kuhu sa metsaomanikuna kuulud,<br />
ning ühistu esindaja on ju alati müüja<br />
huvide eest väljas. Muidugi võib alati ka<br />
omal käel müüa, aga siis võtad ka kogu<br />
riski enda kanda.”<br />
Kuna <strong>Erametsakeskus</strong> käivitas ühist<br />
müüki võimaldava teenuse keskkonnainvesteeringute<br />
keskuse rahastatava projekti<br />
toel, ei ole teenust võimalik igas maakonnas<br />
pakkuda, sest projektil on oma rahaline<br />
piirang. Ühine müük on võimalik piirkondades,<br />
kus ühistu oli valmis seda teenust<br />
pakkuma hakkama ning kus leidub ka pädev<br />
eestvedaja.<br />
Infot teenust pakkuvate maakondade<br />
ja keskühistu kohta ning konsulentide<br />
kontaktandmed leiab loo juures olevast<br />
infokastist.<br />
Kui ühise müügi teenuse vastu on tekkinud<br />
huvi sellisel metsaomanikul, kes<br />
metsaühistusse ei kuulu, tuleks tal esimese<br />
sammuna teha tutvust oma maakonna erametsanduse<br />
tugiisikuga, kelle kontaktandmed<br />
leiab õppelehe <strong>Sinu</strong> <strong>Mets</strong> tagaküljelt.<br />
Selleks et oma metsas aktiivselt tegutsema<br />
asuda, tasub astuda erametsaomanike<br />
organisatsiooni liikmeks.<br />
Kommentaar<br />
Kadri Kukk,<br />
Vändra metsaühingu konsulent:<br />
Vändra metsaühing on sõlminud lepinguid<br />
nii palgi, paberipuidu kui ka<br />
küttepuidu ühiseks müügiks. Ühised<br />
koostöölepingud on sündinud suuresti<br />
liikmete soovist saada oma metsa<br />
eest konkurentsivõimelist hinda.<br />
Oktoobris panime näiteks kokku paberipuidu<br />
lepingu, millega turustasime<br />
üle tuhande tihumeetri puitu.<br />
Samuti oleme teinud esimese palgimüügi<br />
läbi keskühistu Eramets. Novembris<br />
plaanime kokku koguda ka<br />
Vändra <strong>Mets</strong>aühingu liikmete palgikogused,<br />
et pakkuda neid müügiks<br />
kohalikele saetööstustele. Kõige keerulisem<br />
ühismüügi puhul on ilmselt<br />
koostada prognoosi, kui palju materjali<br />
keegi konkreetse lepingu katteks<br />
pakub. <strong>Mets</strong>ategu sõltub ju ilma -<br />
oludest ning kui ikka külmakraade ei<br />
ole või sajab nädal aega vihma, ei jõua<br />
raiutud puit mitte kuidagi metsast ostja<br />
laoplatsile.<br />
Hinnad on turul liikunud kindlalt<br />
ülespoole. Muidugi ei ole olemas<br />
kindlust, et hinnad ei lange, kuid<br />
stabiliseerumist on märgata. Arvan, et<br />
täna tasub metsaomanikul juba raietöid<br />
oma metsas planeerida. Kindlasti<br />
tuleb üle vaadata langid, kus kasvab<br />
küps mets. Samuti võiks metsaomanik<br />
teha endale selgeks, kuidas tal on kõige<br />
kasulikum oma metsast tulu saada,<br />
kas müüa kasvava metsa raieõigust ja<br />
turustada see oma kohaliku metsaühistu<br />
abil või töötada oma mets<br />
üles ise ja kasutada metsamaterjali<br />
müügil hoopis keskühistu Eramets<br />
abi.<br />
Majanduskoostööd tegevate metsaühingute kontaktandmed<br />
Piirkond Projekti teostav Konsulendi kontaktandmed Projekti teostav ühistu<br />
konsulent<br />
Saaremaa Mati Schmuul mati.schmuul@erametsaliit.ee 5341 2480 Saaremaa metsaühing<br />
Lääne-Virumaa (lisaks<br />
Harjumaa idaosa) Guido Ploompuu guido.ploompuu@erametsaliit.ee 5558 3777 Viru-Lemmu metsaselts<br />
Ida-Virumaa Sergei Ong sergei.ong@erametsaliit.ee 516 9637 Iisaku metsaühistu<br />
Jõgevamaa<br />
(lisaks Tartumaa) Ülo Kriisa ulo.kriisa@erametsaliit.ee 508 4016 Palamuse metsaselts<br />
Kagu-Eesti Kalle Peterson kalle.peterson@erametsliit.ee 514 4513 Põlvamaa metsaomanike<br />
selts<br />
Kagu-Eesti Aarne Volkov aarne.volkov@erametsaliit.ee 529 9841 Võrumaa metsaomanike<br />
liit<br />
Pärnumaa<br />
(lisaks Läänemaa) Kadri Kukk kadri.kukk@erametsaliit.ee 526 1226 Vändra metsaühing<br />
Viljandimaa Olavi Udam olavi.udam@erametsaliit.ee 504 7407 Sakala metsaühistu<br />
Järvamaa (lisaks<br />
osaliselt Harjumaa) Tarmo Läll tarmo.lall@erametsaliit.ee 505 4390 MTÜ Minu <strong>Mets</strong>
[ 4 ] PÄEVAKORRAS LAUPÄEV, 14. november 2009<br />
Energiapuit leevendab<br />
puiduturu kriisi<br />
aasta jooksul saamata umbes 3 miljardit<br />
maksukrooni.”<br />
Pärt pole esimene asjatundja, kes toob<br />
välja, et metsapuudust Eestis pole, probleem<br />
seisneb liiga väheses metsa majandamises<br />
ning puit jääb sageli lihtsalt metsa<br />
mädanema.<br />
Isiklikule väikemetsaomaniku kogemusele<br />
tuginedes räägib Hepner, et pakkudes<br />
energiapuitu müügiks, on kokkuostjate esimene<br />
küsimus, kas ümb ruskonnas on veel<br />
müüjaid, et masinate kasutus oleks rentaablim.<br />
Eesti keskmine metsaomand on nii<br />
väike, et selle majandamine ilma naabritega<br />
koostööd tegemata ei tasu teinekord end<br />
ära. „Tehnika kohaletoomine ja hakkimine<br />
eeldab vähemalt kahte autotäit haket, see<br />
on 60 tihumeetrit puitu. Veel parem, kui on<br />
90–100 tihumeetrit, siis tullakse kindlasti<br />
kohale. Eespool toodu puudutab just energiapuitu,<br />
olgu see siis raiejäätmed või täistüvestena<br />
varutud puit. Minimaalselt sajast<br />
tihumeetrist hakatakse üldse tõsiselt rääkima,”<br />
räägib Hepner praktilisest kogemusest.<br />
„Kui puitu ongi 30 tihumeetrit ja juurde<br />
ei tule, tasub see müüa notina, mitte koos<br />
okstega hakkepuidu tootmiseks. Kindlasti<br />
aitab seda probleemi lahendada ka koostöö<br />
erametsaomanike vahel, kui raieid kavandatakse<br />
koos,” pakub ta ka paar lahendust.<br />
Kütmiseks sobivad hästi raiejäätmed. FOTO: RAUNO VOLMAR<br />
Samal ajal kui palgihind oli madal ja paberipuitu ka<br />
ei vajatud, küdesid kolded ikka edasi ja päästsid<br />
puiduturu täielikust seisakust.<br />
MARI SARV<br />
Energiapuidu kogumist katlamajade tarbeks<br />
on Eestis suuremas mahus tehtud<br />
ainult paar aastat – enne polnud sooja -<br />
firmadel selliseid katlaidki. Samale ajale<br />
sattunud ja puiduturulgi peegelduv majanduskriis<br />
on pahuraks ajanud ennekõike<br />
metsaomanikud: hinnalanguse tõttu polnud<br />
veel mõne aja eest vahet, kas müüa<br />
oma metsajääke põletamiseks või paberi<br />
tootmiseks, raske oli müüa isegi kvaliteetset<br />
ümarmaterjali.<br />
Kolded aga ootasid talvel kütet majandusest<br />
ja aktsiahindadest hoolimata, nii et<br />
suuremate puidul töötavate elektri- ja<br />
küttejaamade käivitamine andis metsa -<br />
meestele selle, mille kriis ära võttis.<br />
<strong>Mets</strong>a on piisavalt,<br />
motivaatoreid vähe<br />
Eesti metsaseltsi president Heiki Hepner<br />
on veendunud, et vastupidi siin-seal väljaöeldud<br />
väidetele pole puidupuudust Eestis<br />
endiselt: näiteks klassikalisest küttepuust<br />
hallist lepast kasutatakse kütteks vaid<br />
viiendik sellest, mis võiks.<br />
„Hall lepp on klassikaline energiapuitu<br />
andev puuliik. Teistest saab ka muid asju,<br />
näiteks paberipuitu või palki, aga hallist lepast<br />
paberit ei tehta ja palki saab minimaalselt.<br />
Lisaks on ta kõige kiirema kasvuga<br />
puu, mis Eestis puistuid moodustab,<br />
raiepiiranguid vanusega seoses sellele pole<br />
ning raieküpseks kasvab 30 aastaga,” iseloomustab<br />
Hepner meie metsades kasvavat<br />
head võimalust. Hakkepuiduks aga sobib<br />
ka juba lepavõsa, nii et ei peaks 30 aastatki<br />
ootama.<br />
Et puidust puudust pole, on ainus küsimus,<br />
kuidas see metsast ära tuua, mitte<br />
sinna mädanema jätta. Siin on esiteks tarvis<br />
nõudlust ja teiseks motiveerivat hinda.<br />
„Vaja on metsaomanikke selles valdkonnas<br />
rohkem informeerida ja harida,<br />
kuid alahinnata ei saa ka turgu – hind on<br />
üks motiveerija. Kui vaatame tagasi 2007.<br />
aasta peale, kus olid läbi aegade kõrgeimad<br />
puiduhinnad, siis raiemaht oluliselt ei kasvanud.<br />
See tähendab, et ka nii kõrge puiduhind<br />
ei motiveerinud metsa välja<br />
tooma,” analüüsib Hepner ja toetab oma<br />
väidet konkreetsete arvudega: „Enn Pärt<br />
metsakaitse- ja metsauuenduskeskusest arvutas<br />
välja, et viimastel aastatel on jäänud<br />
raiumata 30 miljonit tihumeetrit puitu,<br />
mida säästliku metsamajandusega võinuks<br />
raiuda. See tähendab, et riigil jäi seitsme<br />
Puidusõda läheb metsameestest<br />
mööda<br />
Viimasel ajal on mööblitootjad üpriski valjuhäälselt<br />
väljendanud oma meelehärmi<br />
Eesti Energia suhtes, kes sai elektrituru<br />
seaduse muudatusega õiguse põletada<br />
Narva põlevkivijaamades igal aastal ligi<br />
400 000 tihumeetrit puitu. Mööblitootjad<br />
heidavad ette, et Eesti Energia ostvat kvaliteetse<br />
puidu turult liiga kõrge hinna eest<br />
ära, nii et esiteks ei jäävat enam mööbli<br />
tarbeks tooret ja teiseks olevat hind kunstlikult<br />
liiga kõrgeks aetud.<br />
„Kui metsatööstusettevõte ütleb, et<br />
puitu ei tohiks ahju ajada, on tema eesmärk<br />
see puit oma tööstusele võimalikult<br />
odavalt kätte saada. Kuid lähenemine, kus<br />
kokkuostuhind on madalam kui metsaomaniku<br />
otsekulud puidu ülestöötamiseks,<br />
pole kindlasti jätkusuutlik. Tõsi, nemad<br />
peavad oma toodangut edasi müüma ja<br />
ma ei tea nende sihtriigi hinnataset. Kuid<br />
kui see sihtriiki müüdav hinnatase on nii<br />
madal, et siin ei kannata isegi metsaomanikule<br />
otsekulusid kinni maksta, siis see<br />
tootmine polegi jätkusuutlik ja lõpeb varem<br />
või hiljem Eesti Energia tegevusest<br />
sõltumata,” selgitab mees.<br />
Ta lisab, et riigimetsa majandamise<br />
keskusel on küll turu stabiliseerimise ülesandena<br />
kohustus anda igal aastal turule<br />
stabiilne kogus puitu, kuid erametsaomanikku<br />
ei saa keegi kohustada. „Ja kui talle<br />
jäävad isegi kulud katmata, siis ta pigem jätab<br />
metsa mädanema, kui end miinusesse<br />
rabeleb,” nendib Hepner.
LAUPÄEV, 14. november 2009<br />
PÄEVAKORRAS [ 5 ]<br />
ÜLE 20<br />
16–20<br />
11–15<br />
6–10<br />
KUNI 5<br />
11<br />
5 5 8<br />
HIIUMAA<br />
SAAREMAA<br />
LÄÄNEMAA<br />
5<br />
RAPLAMAA<br />
PÄRNUMAA<br />
11 8<br />
HARJUMAA<br />
8<br />
8<br />
JÄRVAMAA<br />
VILJANDIMAA<br />
LÄÄNE-VIRUMAA<br />
11<br />
JÕGEVAMAA<br />
17<br />
TARTUMAA<br />
4<br />
IDA-VIRUMAA<br />
Puiduga köetavad katlamajad<br />
•• Kütepuidust, hakkepuidust, puukoorest, saepurust ja puidujäätmetest<br />
soojusenergiat tootvad kaugküttekatlamajad, korteriühistud ja asutused Eestis.<br />
Keskmiselt vajavad nad aastas kokku 1 727 524 tihumeetrit puitu.<br />
25<br />
VALGAMAA<br />
8<br />
14<br />
PÕLVAMAA<br />
VÕRUMAA<br />
Allikas: <strong>Erametsakeskus</strong><br />
Konkurents langetab hindu<br />
Vändras energiapuitu kokku ostva ja katlamajasid<br />
hakkepuiduga varustava OÜ Raja<br />
K.T. juhatuse liige Jaan Õiglane ütleb, et<br />
transpordikulude tõttu Narvas toimuv<br />
Vändra metsi ei puuduta.<br />
Jaan Õiglane räägib, et kuna katlamajadega<br />
on lepingud tehtud aastaks – juulist<br />
juunini –, siis enne suve turul olulist hinnamuutust<br />
oodata ei ole. „Eelmisel talvel oli<br />
meil hakkepuidu ülepakkumine, sest Väos ja<br />
Tartus venis katelde käivitamine. See viis<br />
hinnad alla, mõned väiksemad hakkepuidu<br />
pakkujad tegid veel sooduspakkumisi ka, et<br />
kliente võita, ning katlamajad läksid hankelepinguid<br />
sõlmides rõõmuga selle hinnaralliga<br />
kaasa. Kuna nüüd on lepingud sõlmitud,<br />
siis enne suve erilist hinnamuutust ma ei<br />
prognoosiks, pigem lükkub see järgmisse<br />
sügisesse, mil katlamajad uuesti tõsiselt<br />
kütma hakkavad,” kirjeldab Õiglane viimasel<br />
aastal hakkepuidu turul toimunut.<br />
Raja K.T. ostab aastas ligi 150 000 m³<br />
hakkepuitu. Suurema osa sellest töötavad<br />
metsaomanikud ise üles ja laovad riita, nii<br />
et ostjale jääb üle see metsas masinale tõsta,<br />
ära hakkida ja katlamajja viia. „Hea on, kui<br />
metsaomanik võtab meiega ühendust juba<br />
enne metsatöid, siis saame paari sõnaga juhendada,<br />
kuidas võsa või küttepuitu ladestada,<br />
et meie masinad selle kätte saaksid,”<br />
soovitab Jaan Õiglane.<br />
Õiglane usub, et praeguste koguste juures<br />
suudab tema firma sõlmitud lepingud<br />
kütteperioodi lõpuni ära täita, kuid ei välista,<br />
et mõned väiksemad tarnijad peavad<br />
kevadel tooret juurde ostma hakkama või<br />
lausa uksed sulgema. Kui tuleb üle võtta<br />
mõne sellise tarnija lepingud, et katlamajad<br />
kütteta ei jääks, võib küll juhtuda, et ka<br />
Õiglane hakkab veel kevadel hakkepuitu<br />
juurde otsima.<br />
Palgihind on taas tõusmas<br />
Lühemas perspektiivis pole erametsaomaniku<br />
jaoks muidugi vahet, kas tema mastimännid<br />
põletatakse ahjus või disainitakse<br />
mööbliks – kui hind on õiglane, ostke mu<br />
puitu! Pikemas perspektiivis ei ole aga nemadki<br />
huvitatud näiteks Püssi puitlaastplaadi<br />
tehase kadumisest, sest siis on turul<br />
jälle üks tarbija vähem. Mida vähem on<br />
tarbijaid ja suurem pakkumine, seda madalamal<br />
püsivad muidugi hinnad ja see ei<br />
ole ühegi metsaomaniku eesmärk.<br />
Siit tagasi algusesse jõudes võiks eeldada,<br />
et samal ajal kui mööbli- ja paberitööstusele<br />
ning igatalvisele koduste ahjude<br />
vajadusele lisandusid katlamajad või moodsad<br />
elektri- ja küttejaamad, kasvas nõudlus<br />
koos hinnaga. Kuid Hepner kinnitab, et<br />
küttepuidu hind ei ole aasta algusega võrreldes<br />
oluliselt kasvanud. Samale ajale on ju<br />
jäänud nii paberivabrikute seisakud kui ka<br />
ehitusturu madalseis, mis võttis tagasi selle,<br />
mis energiaturg juurde andis.<br />
Nüüd lõpuks, nendib Hepner, on vähemalt<br />
palgi hind naasmas rahuldavale tasemele:<br />
ehitusturul on märgata väikest liikumist<br />
ning palgi tihumeeter maksab praegu<br />
u 80% aastatagusest hinnast. Paberipuidu<br />
hind on küll 85–90% 2008. aasta sügise<br />
hinnast, kuid arvestada tuleb, et see alustas<br />
vabalangust palgist varem ning oli juba<br />
aasta eest tublisti kukkunud. „Osa puiduhaket<br />
läheb meilt ka Skandinaaviasse, samuti<br />
suurem osa paberipuitu. Aga kui<br />
Lõuna-Eestist hakata praegu paberipuitu<br />
läänerannikule sadamasse tooma, siis<br />
praegu on veel rentaablim see kohalikule<br />
katlamajale jätta, mitte kaugemale sõita,”<br />
tõdeb Hepner. Ja märgib, et just küttepuit –<br />
nii kodusele kui ka Skandinaavia turule<br />
müüdav – on metsamajandust kriisi päevil<br />
mingil määral elus hoidnud. Küttepuidu<br />
tase on Hepneri sõnul praegu u 86% aastatagusest<br />
hinnast. Eeldatavasti tõuseb see<br />
talve tulles siiski veel: sügis on klassikaliselt<br />
küttepuude hinna tipptase.<br />
Energiapuit Eestis<br />
Energiapuit – raiejäätmed ja ka klassikaline<br />
küttepuit, mis tehakse kolmemeetrise<br />
ümarmaterjalina, millest<br />
on võimalik teha nii hakmeid kui ka<br />
halupuid.<br />
Eestis on ligi 150 katlamaja, mis kasutavad<br />
kütteks puitu ühel või teisel<br />
moel: puidujäätmeid, saepuru, puiduhakmeid<br />
või küttepuitu.<br />
Kokku mahutavad need katlad üle<br />
1,7 miljoni tihumeetri puitu aastas. Lisaks<br />
põletatakse lugemata hulgal puitu<br />
kodude ahjudes, pliitides ja kaminates.<br />
Kütteks sobivast männipuidust<br />
saab toota ka puitlaastplaati.
[ 6 ] EESKUJU LAUPÄEV, 14. november 2009<br />
Vanade õunapuude asemel<br />
sirguvad aias hoopis maarjakased<br />
Lehmoti-Jöri talu peremees Villu Grünbaum otsustas maarjakase kasvatamisega<br />
oma pensionipõlve sisustada, tema töö vilju lõikavad aga lapselapsed.<br />
SIGNE KALBERG<br />
Üks võimalus, mida hakata peale hiiglasliku,<br />
kolhoosiajast järele jäänud 35 hektari<br />
suuruse õunapuuaiaga, on vanad õunapuud<br />
välja juurida ja rajada asemele maarjakase<br />
istandus.<br />
Just sellise otsuse tegi Suure-Jaani mees<br />
Villu Grünbaum ligi kümme aastat tagasi,<br />
kui oli selge, et õunakasvatus tulu ei anna.<br />
Kuigi maarjakase kasvatamine on töömahukas<br />
ettevõtmine ja tulu sellest tuleb<br />
alles 35–40 aasta pärast, otsustas Lehmoti-<br />
Jöri talu peremees Villu Grünbaum just<br />
karjala kase ehk maarjakase kasvatamisega<br />
oma pensionipõlve sisustada.<br />
„Mina unistasin, et kui pensionile<br />
jääme, hakkame käest kinni hoides Suure-<br />
Jaani vahel jalutamas käima, aga nüüd on<br />
Villu päevad läbi väljas. Tuleb õhtul koju,<br />
riided mustad ja läheb hommikul jälle,”<br />
muheleb Villu abikaasa Tiiu.<br />
Villul on kaks hoolealust, julgemalt<br />
öel des armastust – oma põlismets ja maarjakaasik.<br />
Sinna kulub kogu tema aeg. Olgu<br />
tegu põlispuude või alles kasvamises hoogu<br />
võtva kaasikuga, kõik vajavad peremehe<br />
hoolt. Nii võtabki Villu kaasa hundikoer<br />
Aaro ja kaob päevaks metsa või kaasikusse.<br />
Iga päev metsas<br />
Praegu Grünbaumide käes oleva õunaaia<br />
rajas aiandusmajandina tuntud Lahmuse<br />
sovhoos. „Ligi 3000 puud on välja juuritud,<br />
umbes 4000 ootab aga oma järge,” selgitab<br />
Villu õunaias ettevõetut. Et külalisel<br />
oleks selgem pilt, millises olukorras oli<br />
õunaaed toona ja mõistmaks tehtud tööde<br />
mahtu, sõidutab Villu mind vanasse õuna -<br />
aeda. Teise peremehe käes olev õunaaed<br />
meenutab parajat padrikut ning erinevus<br />
hoolitsetud ja hooldamata aia vahel on<br />
nähtav nagu öö ja päev. Vanas õunaaias on<br />
Villu lõiganud oksi ja niitnud puudealuseid.<br />
Osa väljajuuritud aeda on nüüd<br />
maarjakase, osa aga teravilja all.<br />
Oma metsas tunneb Villu iga puud ja<br />
põõsast. Sama käib ka Tiiu kohta, sest vaheldumisi<br />
juhivad nad tähelepanu murdunud<br />
puudele ja töödele, mida oleks vaja<br />
teha. Sanitaarraiega saab murtud puud<br />
kohe välja raiutud ja sellega on välditud<br />
üraskirüüsteid.<br />
Silma hakkavad korrastatud lehtpuumetsad<br />
ja kuivenduskraavid. Peremehe<br />
hoolitsevat kätt on tunda ja pole imestada,<br />
et tänavu Jäneda talupäevadel pälvis Villu<br />
„Parima talumetsamajandaja” teise preemia.<br />
See on tunnustus metsa aastatepikkuse<br />
mõistliku ja heapereperemeheliku<br />
majandamise eest ning hea näide põllumajanduse<br />
registrite ja informatsiooni ameti<br />
ning <strong>Erametsakeskus</strong>e toetuste sihipärasest<br />
kasutamisest.<br />
Kased tahavad hoolt<br />
Kõige rohkem on perel tööd maarjakaasikuga,<br />
mida on praeguseks juba viis hektarit.<br />
Peremees ehitas kaskede kaitseks tara,<br />
et sokud ei pääseks aeda sarvi nühkima ja<br />
puid kahjustama, sest suur osa õunaaeda<br />
kaitsnud võrkaeda oli varem varaste saagiks<br />
langenud.<br />
Maarjakase kasvatusega kaasnevad<br />
mitmed mured, alustades rahest ja lumest,<br />
lõpetades sipelgate ja röövikutega. Villu<br />
näitab puid, kust vapsikud koorisid tüvelt<br />
pesa jaoks puukoort. Karistuseks otsis mees<br />
pesa üles ja enam vapsikud kaasikus ei<br />
lenda.<br />
Õigel ajal on vaja hakata istikuid lõikama,<br />
vitsa kujundamisest oleneb tulevase<br />
vineeripaku sirgus. Kes muu kui abikaasa<br />
Tiiu on mehele appi tulnud ja aidanud seda<br />
teha. Ka istandiku alla minev põld tuleb<br />
umbrohust puhtaks teha, sest muidu tekib<br />
Maarjakask<br />
tahab<br />
tublisti<br />
hoolt. Villu<br />
Grünbaum<br />
näitab<br />
puutüvel<br />
kohti, kust<br />
vapsikud<br />
koort oma<br />
pesa tarvis<br />
võtmas<br />
käisid.<br />
FOTO: SIGNE<br />
KALBERG<br />
juurkonkurents ning maarjakase juurekava<br />
väljaarenemine võib aega võtta ja esialgu<br />
puud lihtsalt kiratsevad.<br />
Villu näitab, milline on tema kaasikus<br />
ehtne maarjakask, milline mitte ja mis kuulub<br />
väljajuurimisele. Paksendid, mis moodustavad<br />
tüve ümber enam-vähem ühtlaselt<br />
jämenenud rõnga, võivad juba noores<br />
eas olla kaetud musta korbaga. „Mida rohkem<br />
muhke puu tüvel leidub, seda tõenäolisemalt<br />
on ka puit kaunima mustriga,” selgitab<br />
Villu.<br />
Kui muidu arvestatakse puidu hinda<br />
tihumeetri järgi, siis maarjakase puit<br />
müüakse kilohinnaga. „Karjala kase puit<br />
on väga kallis, praegu makstakse tüve kilo<br />
eest 65–80 krooni. Suurim nõudlus selle<br />
puidu järele on Saksamaal, kus lõviosa<br />
maarjakasevineeri kasutatakse autotööstustes,<br />
sellest tehakse eritellimustena luksusautode<br />
sisustuses käigukangi, armatuurlaua<br />
ja rooli viimistlust,” sõnab Villu.<br />
Karjala kasest toidunõusid nimetatakse<br />
vaese mehe lauahõbedaks. Kaunis, tihke,<br />
tugev ja kiuline puit sobib eriti hästi piipude<br />
ja tubakatooside valmistamiseks.<br />
Villu näitab maarjakasest tehtud lipsugi,<br />
mida paljud on eemalt tema kaelas imetlenud<br />
ega oska arvatagi, et tegu on puiduga.
LAUPÄEV, 14. november 2009<br />
TEHNIKA [ 7 ]<br />
Osa võsagiljotiini<br />
mudeleid<br />
on varustatud<br />
kolmanda<br />
haaratsi<br />
paariga,<br />
mis võimaldab<br />
lõigatavaid<br />
puid kimpu<br />
koguda.<br />
FOTO:<br />
OÜ <strong>Mets</strong>atrac<br />
Võsagiljotiiniga saab puhtaks<br />
kraavid, põlluservad ja metsaalusegi<br />
Võsastunud põlluservi, maanteepervi ning kraave saab käsitsitööst<br />
hõlpsamalt puhtaks võsagiljotiini abil.<br />
KRISTIINA VIIRON<br />
Soome firma Pentin Paja OY võsagiljotiine<br />
müüva osaühingu <strong>Mets</strong>atrac juhataja<br />
Kermo Grents märgib, et giljotiiniga saab<br />
puhastada ka võssa kasvama kippuvat palgimetsa,<br />
näiteks enne lageraie tegemist, et<br />
puude langetamine oleks kiirem ja ohutum.<br />
Giljotiini mudelist olenevalt on nendega<br />
võimalik lõigata nii peenemat kui ka<br />
jämedamat võsa: väiksemate mudelite võsagiljotiin<br />
on ette nähtud puidule läbimõõduga<br />
kuni 23 cm, suuremad aga kuni<br />
40 cm jämeduste puude jaoks. Osa mudeleid<br />
on varustatud kolmanda haaratsi paariga,<br />
mis võimaldab lõigatavaid puid<br />
kimpu koguda. Seega tõuseb tööjõudlus<br />
märgatavalt, sest iga üksikut puud pole vaja<br />
eraldi koormasse või maha asetada.<br />
Võsale tuul alla<br />
Grentsi sõnul sobib võsagiljotiin töö vahendiks<br />
näiteks hakkepuiduga tegelevatele<br />
firmadele, kes lõikavad ja veavad kütet<br />
hakkepuidul töötavatele katlamajadele või<br />
koostootmisjaamadele. Samuti on võsa -<br />
giljotiine omale soetanud talumehed, et<br />
hoida oma põlluservi ja kuivenduskraave<br />
võssa kasvamast.<br />
„Keskmine puu jämedus, mida giljotiiniga<br />
lõigata, on umbes 10–30 sentimeetrit,”<br />
märgib Grents. „Väga peenikest võsa lõigatakse<br />
tavaliselt võsaniidukiga.” Võsagiljotii -<br />
ni saab paigaldada mitmesugustele masinatele,<br />
sealhulgas ka põllumajandustrak<br />
toritele, millel on tõstuk, samuti ekskavaatoritele,<br />
forvarderitele (kokkuveo -<br />
traktoritele) ja harvesteritele (langetustraktoritele).<br />
Harvesteri lõikepeaga võrreldes on giljotiiniga<br />
võsa julgem lõigata – pole vaja<br />
karta, et kivid, traataed, muld ketti ja saeplaati<br />
rikuks, sest giljotiin võtab puu maha<br />
lõiketera abil.<br />
Giljotiin nõuab ka harvesteri lõikepeast<br />
väiksemas mahus hooldustöid, lõiketera<br />
vajab teritamist umbes kord kuus.<br />
Spetsiaalset juhiluba giljotiiniga töötamiseks<br />
pole tarvis, küll aga siis, kui masinaga,<br />
millele on giljotiin paigaldatud, on<br />
vaja sõita või töötada üldkasutataval teel.<br />
Muidugi kulub oskus metsamasinal, näiteks<br />
harvesteril töötada, marjaks ära ka<br />
võsagiljotiini puhul.<br />
Trotsib halba ilma<br />
Noarootsi põllumees Margus Kask soetaski<br />
möödunud talvel võsagiljotiini eesmärgiga<br />
lõigata põlluservades ja kraavides kasvavat<br />
võsa mehhaniseeritult. Ülestöötatud võsa<br />
laseb Kask teenustööna hakkida ning müüb<br />
kohalikule soojatootmisettevõttele.<br />
„Tundub, et töö giljotiinil tahab päris<br />
pikalt harjutamist,” tõdeb Margus Kask,<br />
märkides, et forvarderi külge kinnitatud<br />
giljotiiniga lõikas võsa mees, kes oli varem<br />
töötanud küll ekskavaatoril, kuid mitte<br />
metsatõstukil. „Eks oleme seda lühikest<br />
aega kasutanud ka veel – pool talve,” põhjendab<br />
ta. Nagu Grentski, märgib Kask, et<br />
peent võsa on mõttekam teha käsitsi.<br />
Võsalõikusele spetsialiseerunud Viljandimaa<br />
ettevõte Simatron <strong>Mets</strong>amajanduse<br />
OÜ soetas giljotiini, kui oli tõdenud, et käsitsi<br />
lõigates on tööjõudlus liiga väike, et töö<br />
end ära tasuks. „Terve talve tegime 12-kilomeetrist<br />
teeäärt,” selgitab osaühingu juhataja<br />
Tarmo Vaalmäe. Võsagiljotiini kasuks langes<br />
kaalukauss seetõttu, et ettevõte soovis soetada<br />
seadet, mida saaks riputada juba olemasolevale<br />
traktorile. „Masinaga – meil on<br />
Naarva-Koura kõige suurem giljotiin –<br />
saame üles töötada kilomeetri võsa päevas,<br />
keskmiselt jõuame ette raiuda ühe autokoorma<br />
jagu hakkepuitu.” Suureks plussiks<br />
tööjõudluse märgatava edenemise juures<br />
loeb Vaalmäe aga asjaolu, et halb ilm ei sega<br />
võsalõikust. Saemees suure vihmaga tööd<br />
teha eriti ei saa, ent võsagiljotiiniga töötades<br />
istub juht kabiinis ning vihm ega lumi teda<br />
ei sega. „Ainult väga suure tuulega ei saa<br />
tööd teha, sest siis on oht, et puu võib masinale<br />
peale langeda,” nendib Vaalmäe.
[ 8 ] ÜLEVAADE LAUPÄEV, 14. november 2009<br />
Eesti metsatööstus<br />
peab säilitama konkurentsivõime<br />
Sel aastal on Eesti <strong>Mets</strong>atööstuse Liidu tegevuse keskmes olnud eelkõige<br />
metsatööstussektori konkurentsivõime püsimajäämisega seotud küsimused.<br />
Ülemaailmne majandussurutis on põhjustanud tootmismahtude langust ka Eestis.<br />
OTT OTSMANN,<br />
Eesti <strong>Mets</strong>atööstuse Liidu<br />
tegevjuht<br />
Ettevõtete majandustulemused on halvenenud<br />
ning ettevõtteid on suletud nii möödunud<br />
kui ka sel aastal. Kõik see tuletab meile<br />
meelde, et asume karmi konkurentsi tingimustes<br />
ning esmatähtis on hoolitseda, et<br />
meie metsatööstussektoris püsiks konkurentsivõimeline<br />
ettevõtluskeskkond.<br />
Eesti metsatööstus on väga modernne<br />
ja konkurentsivõimeline ning suuteline<br />
müüma oma toodangut üle maailma. Siiski<br />
võib üsna kindlalt väita, et juba pikka aega<br />
on peamiseks probleemiks raiemahu vähesus<br />
ning ebastabiilsus. <strong>Mets</strong>atööstuse<br />
toodangu turgude olukord ja hinnatase<br />
muutuvad pidevalt ning muutustele tuleb<br />
paindlikult reageerida, et kliendid meie<br />
tooteid jätkuvalt ostaksid.<br />
Puidutranspordi efektiivsus<br />
Juba aastaid on olnud eesmärgiks muuta<br />
metsamaterjali transport efektiivsemaks.<br />
Eesti metsatranspordis on viimastel aastatel<br />
valitsenud arusaamatu olukord, kus riiklikud<br />
regulatsioonid ei võimalda kasutada<br />
tavapärast metsaveotehnikat efektiivselt. 60-<br />
tonnise täismassi asemel on meil tulnud<br />
leppida 40-tonnise piiranguga ning seoses<br />
sellega on logistikakulud olnud pea kahekordsed<br />
võrreldes näiteks konkureerivate<br />
naabermaade Soome ja Rootsiga. 2009.<br />
aasta kevadel tõstis majandus- ja kommunikatsiooniministeerium<br />
lõpuks kõnesoleva<br />
piirangu 44 tonnile, mis on muudatus õiges<br />
suunas, kuid siiski liiga väike, et parandada<br />
tõhusust märgatavalt. Seega töötab liit edasi,<br />
et saavutada vähemalt 52-tonnine piirang.<br />
Oleme algatanud vastava uuringu, mis vaat-<br />
leb täismassi piirangu tõusuga kaasnevaid<br />
efektiivsusnäitajate muutusi ning mõju teedele.<br />
Kuna ümarmaterjali transpordikulud<br />
võivad olenevalt toodete vääristusastmest<br />
moodustada omahinnast isegi kuni 20 protsenti,<br />
on tegemist väga olulise konkurentsivõime<br />
küsimusega.<br />
Puidu ja puittoodete eksport 2008<br />
MILJONITES KROONIDES<br />
Puitmööbel ja selle osad<br />
2962,9<br />
Puitkomponendid, ehitusdetailid, tisleritooted, uksed, aknad 2556,9<br />
Saematerjal<br />
2089,9<br />
Kokkupandavad puitehitised<br />
1966,4<br />
Töötlemata ümarpuit<br />
1461,2<br />
Küttepuit, saepuru, graanulid ja puidujäätmed<br />
1118,9<br />
Puitmass<br />
1034,2<br />
Jätkutöödeldud saematerjal<br />
763,3<br />
Puitlaastplaadid<br />
607,2<br />
Paber<br />
573,9<br />
Puittaara; puitalused jms kaubaalused<br />
526,4<br />
Muud puidust tooted<br />
386,7<br />
Vineer, spoonitud puitpaneelid<br />
367,4<br />
Spoon ja spoonilehed<br />
316,7<br />
Puitkiudplaadid<br />
174,8<br />
Vitspuit, teibad, vaiad, tulbad<br />
92,7<br />
Puitraamid maalide, fotode, peeglite, jms jaoks<br />
64,3<br />
Puusüsi<br />
41,0<br />
Puidust tööriistad, nende puitosad<br />
16,3<br />
Presspuit plokkidena, prussidena<br />
16,0<br />
Puitvill; puidujahu<br />
1,5<br />
Puitliiprid<br />
1,5<br />
KOKKU<br />
17 140,0<br />
Allikas: statistikaamet<br />
Taastuvenergeetika mõju<br />
metsatööstusele<br />
Taastuvenergeetika arenedes on puidu kasutamine<br />
muutunud mitmekesisemaks ja<br />
märkimisväärsetes kogustes on lisandunud<br />
täiendavat toodet – energiat. Peamiselt on<br />
tegu soojus- ja elektrienergiaga, mida toodetakse<br />
tihti koos, aga ka eraldi. Tänu viimaste<br />
aastate taastuvenergia tootjate<br />
lisandumisele on meil energiapuu näol<br />
täiendav võimalus kasutada ära vähemväärtuslikku<br />
puitu ning puidu nõudlus on<br />
sortimendi järgi paremas tasakaalus. Üleeuroopaliste<br />
riiklike toetusprogrammide<br />
toel on taastuvenergia tootmise areng kulgenud<br />
väga kiiresti. Vähese raiemahu tingimustes<br />
võib tekkida ressursi kasutamisel<br />
ka lühema- või pikemaajalisi vastuolusid<br />
energiatootjate ja ühesarnast vähemväärtuslikku<br />
puitu kasutava tööstuse vahel. Liit<br />
on nende küsimustega pidevalt tegelenud.<br />
<strong>Mets</strong>al baseeruva tööstuse<br />
toodang<br />
<strong>Mets</strong>a- ja puidutööstuse toodang on väga<br />
mitmekesine, mistõttu on riskid üsna hästi<br />
jaotatud. Hea ülevaate annab allpool statistikaameti<br />
andmete järgi koostatud 2008.<br />
aasta puittoodete ekspordi struktuur. Igal<br />
tootegrupil on oluline roll ja koht meie väliskaubandusbilansi<br />
tasakaalustajana.<br />
Tuleb hoolitseda selle eest, et nimekirja lisanduks<br />
uusi huvitavaid tooteid ning juba<br />
olemasolevad ei kaoks ega väheneks.<br />
OSAKAAL<br />
17,3%<br />
14,9%<br />
12,2%<br />
11,5%<br />
8,5%<br />
6,5%<br />
6,0%<br />
4,5%<br />
3,5%<br />
3,3%<br />
3,1%<br />
2,3%<br />
2,1%<br />
1,8%<br />
1,0%<br />
0,5%<br />
0,4%<br />
0,2%<br />
0,1%<br />
0,1%<br />
0,0%<br />
0,0%
LAUPÄEV, 14. november 2009<br />
MEIE TEGEMISI [ 9 ]<br />
Pärnumaa <strong>Mets</strong>aomanike Seltsi<br />
kümme aastat on olnud tegusad<br />
Seltsi tegevus käib ajaga<br />
kaasas – plaan on korraldada<br />
töötutele metsurikoolitust<br />
EERIK PHILIPS,<br />
Pärnumaa <strong>Mets</strong>aomanike Seltsi<br />
juhatuse esimees<br />
Möödunud sajandi viimased aastad olid<br />
erametsanduse ühistegevuses pöördelised<br />
– asutati SA <strong>Erametsakeskus</strong> ja kümmekond<br />
piirkondlikku metsaomanike organisatsiooni,<br />
nende hulgas ka Pärnumaa<br />
<strong>Mets</strong>aomanike Selts.<br />
Tänavu 29. aprillil tähistasime juba seltsi<br />
ümmargust kümnendat sünnipäeva. Selle<br />
kümne aasta jooksul on ellu viidud mitmesuguseid<br />
erametsaomanikele suunatud üritusi<br />
nii inimeste teadmiste rikastamiseks kui<br />
ka ühistegevuse ja ühise tunde suurendamiseks.<br />
Pärnumaa <strong>Mets</strong>aomanike Selts on taotlenud<br />
toetusi seltsi tegevuseks ja liikmete<br />
metsade majandamiseks <strong>Erametsakeskus</strong>elt,<br />
PRIA-st ja LEADER-programmist.<br />
Traditsiooniliste sündmuste algus<br />
Oleme korraldanud koolitus- ning tutvumisüritusi<br />
Eestis ja külastanud ka naaber -<br />
riikide metsaomanikke. Pärnumaa metsa -<br />
omanikele oleme pakkunud võimalust end<br />
harida metsatulekahjude ennetamise ja kustutamise,<br />
laiaulatusliku metsapõlenguala<br />
metsastamise, looduskaitse, juriidilistel ja jahinduse<br />
teemadel. Rabamatkal oleme täiendanud<br />
oma teadmisi puude- ja põõsaliikide<br />
ning taimede raviomaduste osas.<br />
Novembri keskpaigas toimuvad ühised<br />
üritused külla saabuvate Hämeenlinna ja<br />
Pori metsaomanikega.<br />
Selle aasta juulis korraldasime esimese<br />
Pärnumaa metsaomanike kokkutuleku<br />
Vändra metsas, kuhu tuli umbes viiskümmend<br />
inimest. Kokkutulekul autasustasime<br />
kevadel väljakuulutatud Pärnumaa parima<br />
metsaomaniku konkursi kolme parimat.<br />
Kahe viimatimärgitud sündmuse puhul<br />
Selle aasta juulis toimus Pärnumaa metsaomanike kokkutulek. FOTO: Erakogu<br />
loodame, et neist kasvavad välja pikaajalised<br />
traditsioonid.<br />
Töötute koolitamine metsuriks<br />
Pikemat seletamist väärib tegevus, mille<br />
idee arenes välja kampaaniast „<strong>Mets</strong> võsast<br />
puhtaks”. Kampaania mõte on rakendada<br />
töötuid võsa kokkukandmisel – miks mitte<br />
püüda töötuid välja koolitada laia profiiliga<br />
metsuriks, kellele jagub tööd igal aastaajal.<br />
Sellist mõtet ajendas teoks tegema<br />
ühelt poolt teadmine, et mitmed töövõimelised<br />
seltsi liikmed on kaotanud töö, teiselt<br />
poolt aga kehtiv toetuste taotlemise<br />
kord, mis sunnib metsaomanikke metsa<br />
hooldamise teenuseid sisse ostma. Pärnumaa<br />
kutsehariduskeskuse Voltveti Koolituskeskus<br />
on välja pakkunud 140-tunnise<br />
koolitusprogrammi, mille jooksul õpetatakse<br />
tulevasi metsureid käsitlema mootorsaagi<br />
ja võsalõikurit. Koolituse praktilise<br />
osa pearõhk on suunatud noore metsa<br />
hooldamise ja harvendusraie põhimõtete<br />
tutvustamisele, õpetatakse ka puude laasimist<br />
ja metsa istutamist. Koolituse rahastamiseks<br />
oleme pöördunud töötukassa<br />
Pärnumaa osakonna teenusekonsultandi<br />
poole, kes suhtub meie ettevõtmisse soosivalt.<br />
Optimismi lisab hiljutine vabariigi valitsuse<br />
otsus rahastada töötute koolitamist<br />
400 miljoni krooniga ja 1. jaanuarist 2010<br />
käivituv süsteem, kus osa palgast maksab<br />
ettevõtte eest riik, juhul kui ettevõte sõlmib<br />
töötuga lepingu vähemalt üheks aastaks.<br />
Soovime teistelegi jõudu ja ideid, et kasutada<br />
tekkinud majandussituatsiooni ära<br />
metsaühistute konkurentsivõime suurendamiseks.
[ 10 ] TASUB TEADA LAUPÄEV, 14. november 2009<br />
<strong>Mets</strong>amüügiga kaasnevaid kulusid<br />
tohib müügitulust maha arvata<br />
<strong>Mets</strong>a müües on võimalik valida eri võõrandamisviiside vahel, arvestades ja kaalutledes,<br />
mis kulusid on tal seaduslikult võimalik müügitulust maha arvata. Algavaks raiehooajaks<br />
oma metsamajandamist planeerides tuleb metsaomanikul hoolikalt mõelda,<br />
mis on talle majanduslikult kõige kasulikum ja efektiivsem.<br />
TARMO LEES,<br />
Põlvamaa erametsanduse<br />
piirkondlik tugiisik<br />
Müügiga kaasneb tulumaks<br />
Üks olulisi komponente, mida tuleb raieplaane<br />
tehes ja selle tulukust arvestades silmas<br />
pidada, on metsaomaniku metsamüügiga<br />
kaasnev tulumaksu tasumise<br />
kohustus. Ettevõtlusega mittetegeleva füüsilisest<br />
isikust metsaomaniku metsamüügist<br />
saadud tulu maksustatakse kui vara<br />
võõrandamisest saadud kasu. Seega on<br />
metsaomanikul õigus metsa müügihinnast<br />
maha arvata metsa müügiga otseselt seotud<br />
dokumentaalselt tõendatud kulud ehk kõik<br />
hädavajalikud kulud, mida tegemata ei saa<br />
vara võõrandamise tehingut sooritada või<br />
mis on tehtud tehingu edukama sooritamise<br />
nimel ja oleksid tehingu mittetoimumisel<br />
jäänud kandmata. Allpool vaatleme<br />
lühidalt, milliseid metsamüügiga otseselt<br />
seotud peamisi kulusid on metsaomanikul<br />
õigus maha arvata kahe enam levinud<br />
metsa võõrandamise liigi – kasvava metsa<br />
raieõiguse võõrandamise ja metsamaterjali<br />
müügi – hinnalt.<br />
Raieõiguse võõrandamine<br />
Raieõiguse võõrandamise korral on hinnast<br />
võimalik maha arvata metsa soetusmaksumus,<br />
kuid ainult juhul, kui kasvava<br />
metsa hind on kinnistu ostudokumendile<br />
eraldi märgitud. Valdavalt selline märge<br />
aga puudub ja sellisel juhul ei ole metsaomanikul<br />
õigust metsa soetusmaksumust<br />
kasust maha arvata.<br />
Kapitalirendi (liisingu) ning omandireformi<br />
käigus järelmaksuga soetatud metsamaa<br />
korral on soetusmaksumuseks lepingujärgsete,<br />
tegelikult makstud rendivõi<br />
väljaostumaksete kogusumma ilma intressideta.<br />
Kui ei võõrandata kogu kinnistul<br />
kasvavat metsa, vaid ainult osa sellest, tuleb<br />
soetusmaksumust maha arvates kasutada<br />
sama proportsiooni võõrandatava osaga.<br />
Samuti kuuluvad raieõiguse müügist<br />
saadud tulust maha arvamisele müügi ettevalmistamiseks<br />
ja edukama tehingu sooritamiseks<br />
tehtud maaklerilepingu ning<br />
metsa hindamise ja raielangi märkimisega<br />
seotud dokumentaalselt tõendatud kulud.<br />
Müügitulust võib maha arvata ka metsa<br />
uuendamisega otseselt seotud dokumentaalselt<br />
tõendatud kulud eeldusel, et on tegemist<br />
metsa uuendamisega metsaseaduse<br />
tähenduses.<br />
<strong>Mets</strong>amaterjali võõrandamine<br />
<strong>Mets</strong>amaterjali võõrandamise korral on<br />
metsaomanikul õigus müügitulust maha<br />
arvata samad kulud, mis raieõiguse võõrandamisel,<br />
välja arvatud metsa uuendamise<br />
kulud. Lisaks – erinevalt varem<br />
levinud seisukohast – tohib füüsilisest isikust<br />
metsaomanik sisseostetud teenuse abil<br />
üles töötatud ja transporditud metsamaterjali<br />
müügist saadud tulu deklareerida<br />
kui kasu vara võõrandamisest ning arvata<br />
müügihinnast müügiga otseselt seotud kuluna<br />
maha teenustasuks makstud metsa<br />
ülestöötamise ja materjali veo kulud. Seega<br />
tohib metsaraieks ja puiduveoks ostetud<br />
teenuse kulu puidu müügist saadud tulust<br />
maha arvata.<br />
Kindlasti tasub igal metsaomanikul<br />
enne metsamüügitehinguid tutvuda<br />
maksu- ja tolliameti kodulehel<br />
www.emta.ee oleva juhendiga „<strong>Mets</strong>a võõrandamisest<br />
saadud tulu maksustamine” ja<br />
SA <strong>Erametsakeskus</strong> kodulehel www.eramets.ee<br />
infoteatmikuga „<strong>Mets</strong>aomanik ja<br />
maksud”.<br />
TASUTA E-TEENUSTE KOOLITUSED METSAOMANIKELE<br />
SA <strong>Erametsakeskus</strong> ja IT Koolituskeskuse OÜ koostöös korraldavad e-teenuste koolitusi.<br />
Koolituste korraldamise eesmärk on taga da, et võimalikult paljudel<br />
erametsaoma nikel oleks oskus kasutada e-keskkonnas olevaid<br />
avalikke teenuseid ning anda digitaalallkirja.<br />
Koolitusel käsitletavad teemad:<br />
• ID-kaardi ja Mobiil-ID kasutamise õpetus ning kasutusalade<br />
lühitutvustus;<br />
• <strong>Mets</strong>aregistri avaliku veebiteenuse kasutamise õpetus;<br />
• Maa-ameti X-GIS – kuidas teha kiirpäring maaregistrist;<br />
• E-metsateatise esitamine eesti.ee riigiportaali kaudu;<br />
• E-teenuste infosüsteemi kaudu SA <strong>Erametsakeskus</strong> toetuse<br />
taotluste esitamine.<br />
Koolituste toimumise kohad ja ajad:<br />
19.11.2009 Pühajärve Spa Hotell, Pühajärve<br />
20.11.2009 Kubija hotell-loodusspaa, Männiku 43a, Võru<br />
23.11.2009 Nurga Külalistemaja, Niine 4, Rakvere<br />
24.11.2009 Rivaal” Külalistemaja-Kohvik, Veski 1, Põltsamaa<br />
25.11.2009 Hotell Arabella, Torni 12, Kuressaare<br />
26.11.2009 Liilia Hotell, Hiiu mnt.22, Käina<br />
27.11.2009 Päeva Villa, Lai 7, Haapsalu<br />
30.11.2009 SPA-hotell Sõprus, Eha 2, Pärnu<br />
Koolituse kestvus kella 9.00-17.00-ni. Lisa infot toimumisaegadest<br />
ja –kohtadest leiab www.eramets.ee sündmuste kalendrist.<br />
Õpitu kohapeal praktiseerimiseks on kõigi le koolitusel osalejatele<br />
tagatud interneti ühendusega arvuti kasutamise võimalus.<br />
Koolitusele tuleb kaasa võtta ID-kaart ja PIN koodid.<br />
Koolitusest osavõtt on kõigile erametsa omanikele tasuta!<br />
Osalejate arv on piiratud. Vajalik eelregistreerimine!<br />
Koolituste elluviimist finantseeritakse Euroopa<br />
Regionaalarengu Fondi vahenditest.<br />
Info ja registreerimine: Evelin Huul<br />
E-mail: evelin.huul@eramets.ee, tel: 683 6066
LAUPÄEV, 14. november 2009<br />
TASUB TEADA [ 11 ]<br />
Riik hakkab enampakkumisel<br />
metsamaad müüma uue korra järgi<br />
ANNE TOOM,<br />
maa-ameti peadirektori asetäitja<br />
Seni said piirinaabrid oma ostueesõigust<br />
riigile kuuluva metsamaad sisaldava kinnisasja<br />
müügi korral kasutada pärast seda,<br />
kui enampakkumine oli õnnestunud ja<br />
võitjaga oli sõlmitud müügileping.<br />
Seadusemuudatuse kohaselt tuleb edaspidi<br />
aga müügis oleva metsaga kaetud kinnistu<br />
naabritel ostuhuvi korral ise aktiivselt<br />
enampakkumisel osaleda.<br />
Nimelt sätestab peagi jõustuv riigivaraseaduse<br />
muudatus, et metsamaad sisaldava<br />
maatulundusmaa võõrandamisel on võõrandatava<br />
maaga piirneva maa omanikul,<br />
kes osales enampakkumisel, kuid ei osutunud<br />
võitjaks, õigus omandada võõrandatav<br />
kinnisasi enampakkumisel kujunenud<br />
lõpphinnaga. Tingimuseks on, et talle kuuluv<br />
maa peab olema sihtotstarbelt samuti<br />
maatulundusmaa ja sisaldama metsamaad.<br />
Kui tingimused ja hind sobivad, siis tuleb<br />
enampakkumisel osalenud kinnistu naabril<br />
viie päeva jooksul pärast enampakkumise<br />
tulemuste teatavaks tegemist esitada<br />
müügi korraldajale, kõnealusel juhul maaametile,<br />
kirjalik avaldus. Võib tulla ette ka<br />
olukord, kus ostueesõigust kasutada soovijaid<br />
on mitu. Sellisel juhul eelistatakse piirinaabrit,<br />
kelle kinnistul on müüdava<br />
maaga pikem ühine metsapiir.<br />
Juhul kui ostueesõigusega isik tähtaja<br />
jooksul müügilepingut ei sõlmi, taastub<br />
enampakkumise võitja õigus kinnisasi<br />
omandada. Samadel tingimustel saab ostueesõigust<br />
kasutada ka riigile kuuluvat haritavat<br />
maad või looduslikku rohumaad sisaldavat<br />
kinnistut õiguslikul alusel kasutav<br />
isik. Kui aga sama kinnistu puhul soovivad<br />
eelisostuõigust kasutada nii kinnistu piirinaaber<br />
kui ka kinnistu kasutaja, siis on eesõigus<br />
kinnistu kasutajal.<br />
Tasaarvestuse korras<br />
Tänavu juulis jõustunud looduskaitseseaduse<br />
muudatused võimaldavad nn looduskaitseliste<br />
maade omanikel osaleda<br />
riigi maa müügioksjonitel ja maksta enampakkumisel<br />
võidetud maatüki eest neile<br />
kuuluvate looduskaitsemaadega ehk tasaarvestuse<br />
korras.<br />
Seadusemuudatus muudab tasaarvestamise<br />
avalduste esitamise tähtaega. Sarnaselt<br />
piirinaabritega tuleb ka isikul, kes<br />
on teinud oksjonil kõrgeima pakkumise ja<br />
soovib tasaarvestamise õigust kasutada, esitada<br />
vastavasisuline kirjalik avaldus viie<br />
päeva jooksul enampakkumise tulemuste<br />
teatavaks tegemise päevast arvates.<br />
Võib tulla ette olukordi, kus pärast enampakkumise<br />
tulemuste teatavaks tegemist esitavad<br />
ostusooviavalduse nii piirneva kinnistu<br />
omanik kui ka oksjonil kõrgeima pakkumise<br />
teinud isik, kes soovib maksta tasaarvestuse<br />
korras. Piirinaabri ostueesõigust sellisel juhul<br />
ei rakendata, kuid kui looduskaitselise maa<br />
omanik loobub mingil põhjusel oma ees -<br />
õigusest ja võõrandamist ei toimu, on riigivara<br />
valitsejal õigus ennistada piirinaabri<br />
ostueesõigus.<br />
Huviline olgu aktiivne<br />
Maa-ameti novembris korraldatavate järjekordsete<br />
enampakkumiste ajaks on seaduse<br />
muu datused jõustunud. Seega toimub<br />
järgmistel oksjonitel ostueesõiguse kasutamine<br />
ja tasaarvestamine kaitstavat loodusobjekti<br />
sisaldavate maadega juba<br />
seaduse uute sätete kohaselt.<br />
Piirnevat maad omandada soovivatel<br />
kinnistute omanikel tuleb hoolega jälgida<br />
enampakkumisteateid ja esitada teates näidatud<br />
tähtajaks oma pakkumine.<br />
Enampakkumisteated avaldatakse vähe<br />
malt kaks nädalat enne enampakkumise<br />
toimumist väljaandes Ametlikud Teadaanded<br />
(www.ametlikudteadaanded.ee) ja juhul<br />
kui on tegemist kinnisasjadega, mille<br />
puhul rakendub kas piirinaabrite või kasutajate<br />
ostueesõigus, siis ka vähemalt ühes<br />
üleriigilise levikuga ajalehes.<br />
Tava kohaselt teavitab maa-amet ka kohalikke<br />
omavalitsusi nende haldusterritooriumil<br />
paiknevate kinnistute müügist. Täpset<br />
infot riigimaa müügi kohta saab<br />
maa-ameti kodulehelt www.maaamet.ee,<br />
kus on ka selgitav info enampakkumisel<br />
osalemise tingimuste kohta.<br />
Enampakkumisel müüdava maa<br />
piirnaabril on ostuks eelisõigus.<br />
FOTO: Kristiina Viiron
[ 12 ] TASUB TEADA LAUPÄEV, 14. november 2009<br />
Euroopa Liit toetab<br />
erametsandust<br />
Juba teist aastat on Eesti metsaomanikel olnud võimalik<br />
taotleda <strong>Erametsakeskus</strong>e kaudu Euroopa Liidust metsanduslikke<br />
toetusi.<br />
Hoiu-laenuühistu<br />
parandab<br />
metsaomanike<br />
laenuvõimalusi<br />
TRIIN SUUR,<br />
<strong>Erametsakeskus</strong>e EL-i toetuste<br />
üksuse juht<br />
Selle aasta mais laekus <strong>Erametsakeskus</strong>ele<br />
varasemast rohkem taotlusi Natura 2000<br />
toetuse saamiseks, mille eesmärk on kompenseerida<br />
metsaomanikule kaitsepiirangutest<br />
tingitud metsa majandamisel<br />
saamata jääv tulu. Esitati 2375 taotlust, mis<br />
on ligi 500 võrra enam kui mullu.<br />
Natura 2000 toetust saab taotleda erametsaomanik<br />
tema omandis oleva Natura<br />
2000 alal asuva metsamaa kohta.<br />
Natura metsa toetus<br />
Sel aastal taotleti toetust rohkem kui 7000<br />
hektarile sihtkaitsevööndis ja rohkem kui<br />
28 000 hektarile piiranguvööndis ja hoiualal.<br />
See moodustab ligikaudu 40% kogu<br />
toetusõiguslikust metsamaast. Kuna toetuse<br />
määr sihtkaitsevööndis on 1720<br />
krooni hektari kohta ning piiranguvööndis<br />
ja hoiualal 940 krooni hektari kohta,<br />
siis maksimaalne toetuse summa, mis<br />
2009. aasta taotlejatele välja makstakse, on<br />
ligi 40 miljonit krooni. Samas on eelarve<br />
selleks aastaks 82 miljonit krooni.<br />
Toetuse saajad otsustatakse hiljemalt<br />
järgmise aasta 30. aprilliks ning PRIA maksab<br />
<strong>Erametsakeskus</strong>e ettepaneku alusel toetuse<br />
välja hiljemalt 30. juuniks. Enne otsuse<br />
tegemist kontrollib <strong>Erametsakeskus</strong> taotluses<br />
esitatud andmete õigsust, muu hulgas<br />
kontrollitakse, et samale alale pole taotletud<br />
poolloodusliku koosluse hooldamise<br />
toetust ega loodushoiutoetust. Kohapeal<br />
mõõdetakse üle vähemalt 5% toetuse taotlejate<br />
metsaalade pindala. Selleks peavad<br />
olema kõikide metsaalade piirid looduses<br />
tuvastatavad. Veel võidakse Natura erametsamaa<br />
toetuse taotlejat kontrollida kohustuslike<br />
majandamisnõuete täitmisel.<br />
Neid kontrolle teevad PRIA, keskkonnainspektsioon,<br />
taimetoodangu inspektsioon<br />
ning veterinaar- ja toiduamet. Täpne toetuse<br />
summa arvutatakse pärast kõikide<br />
kontrollide tegemist. Toetuse saajad avalikustatakse<br />
erametsanduse portaalis<br />
www.eramets.ee.<br />
<strong>Mets</strong>ameetme toetused<br />
Selle aasta septembris võttis <strong>Erametsakeskus</strong><br />
teist aastat erametsaomanikelt vastu<br />
toetuse taotlused metsa majandusliku<br />
väärtuse parandamiseks, kahjustatud<br />
metsa taastamiseks ja metsatulekahju ennetamiseks.<br />
Taotlusi esitati ligi 600, see on<br />
enam kui 150 võrra eelmisest aastast<br />
vähem.<br />
Esialgsetel andmetel taotleti tänavu<br />
metsa majandusliku väärtuse parandamiseks<br />
hooldusraiena, laasimisena, metsa<br />
uuendamisena (mitte lageraiejärgne uuendamine)<br />
ja metsakahjustuste ennetamisena<br />
ligikaudu 20 miljonit krooni ning metsatehnika<br />
soetamiseks üle 30 miljoni krooni.<br />
Eelarve taotluste rahuldamiseks on sel aastal<br />
27,4 miljonit krooni, kusjuures tehnika<br />
soetamiseks jagatakse raha taotlejate vahel<br />
pärast seda, kui töödeks on toetus määratud<br />
ja raha jääb üle. Toetuse saajad otsustatakse<br />
hindamiskriteeriumite alusel<br />
moodustatud paremusjärjestuse alusel.<br />
<strong>Erametsakeskus</strong> otsustab toetuse saajad<br />
hiljemalt 17. veebruariks.<br />
Kahjustatud metsa taastamiseks ja metsatulekahju<br />
ennetamiseks on esialgsetel<br />
andmetel taotletud toetust veidi üle 4 miljoni<br />
krooni, aga eelarve on 4 miljonit<br />
krooni. Eelistatud on kahjustatud metsa<br />
taastamiseks esitatud taotlused. <strong>Erametsakeskus</strong><br />
teeb otsused hiljemalt 20. jaanuariks.<br />
Toetuse saajad avalikustatakse erametsanduse<br />
portaalis ning otsus toetuse saamise<br />
või mittesaamise kohta saadetakse<br />
taotlejale koju. Pärast otsuse tegemist on<br />
taotlejal aega kaks aastat teha investeeringud<br />
ning esitada kuludokumendid <strong>Erametsakeskus</strong>ele<br />
kuni neljas osas. Pärast kuludokumentide<br />
esitamist maksab PRIA<br />
toetuse <strong>Erametsakeskus</strong>e ettepaneku alusel<br />
välja. Nõuetekohaste kuludokumentide esitamisest<br />
raha saamiseni võib minna maksimaalselt<br />
kolm kuud. Selle aja jooksul<br />
kontrollitakse tehtud investeeringut ka kohapeal.<br />
SVEN KÖSTER,<br />
juhatuse esimees<br />
<strong>Mets</strong>a hoiu-laenuühistu eesmärk on ühistegevuse<br />
kaudu arendada tööhõivet ja ettevõtlust.<br />
Mullu detsembrikuus asutasid 42<br />
metsaomanikku <strong>Mets</strong>a hoiu-laenuühistu<br />
(<strong>Mets</strong>a HLÜ), mis on füüsiliste ja juriidiliste<br />
isikute hoiundus-, arveldus- ja laenundusalaseks<br />
teenindamiseks loodud<br />
finantseerimisasutus. Ühistu saab hoiuseid<br />
vastu võtta ja laenu anda ainult liikmetele.<br />
Maksimaalne laenuvõimalus on<br />
kümnekordne osamaks ja kuni 20% ühistu<br />
osakapitalist. Osamaksu saab tagasi ühistust<br />
väljaastumisel. Üldkoosoleku otsusega<br />
võib osamaksu pealt teenitud kasumi arvel<br />
maksta ka dividende.<br />
HLÜ juhatuse liikmed on Einar Pärnpuu,<br />
Agur Alev ja Sven Köster. Nõukogu<br />
liikmeteks valiti Taavi Ehrpais, Tarmo Läll<br />
ja Taimo Türnpu.<br />
<strong>Mets</strong>a HLÜ osakapitaliks kogunes<br />
515 000 krooni.<br />
LAENUVÕIMALUSED METSA<br />
HOIU-LAENUÜHISTUST:<br />
• ARVELDUSLAEN käibevahendite ja<br />
kohustuste finantseerimiseks.<br />
Minimaalne laenusumma 10 000 krooni,<br />
maksimaalne 100 000 krooni; tähtaeg kuni<br />
6 kuud; laenuintress 2% kuus; lepingutasu<br />
1% laenusummast min 1000 krooni; tagatiseks<br />
kaks käendajat või hüpoteek.<br />
• KÄIBEKAPITALILAEN – käibevahendite<br />
finantseerimiseks.<br />
Min. 10 000 krooni, maks. kümnekordne<br />
osamaksu suurus; tähtaeg kuni 12 kuud;<br />
laenuintress 16% aastas; lepingutasu 1%<br />
laenusummast min 1000 krooni; tagatiseks<br />
hüpoteek või toetuse määramise kiri ja minimaalselt<br />
kaks käendajat; tagatiseks sobib<br />
ka EL-i toetuse määramise kiri PRIA-lt või<br />
<strong>Erametsakeskus</strong>elt ja isiklik käendus.<br />
• INVESTEERIMISLAEN – finantseeritakse<br />
põhivarade soetamist.<br />
Min. 50 000 krooni; tähtaeg kuni 36 kuud;<br />
laenuintress 12% aastas; lepingutasu 1%<br />
laenusummast min 1000 krooni; tagatiseks<br />
hüpoteek ja/või kaks käendajat.
LAUPÄEV, 14. november 2009<br />
TASUB TEADA [ 13 ]<br />
<strong>Mets</strong>andustoetuste maht kasvab<br />
<strong>Erametsakeskus</strong>e vahendatud<br />
metsanduslike toetus te<br />
hulk on iga aastaga kasvanud<br />
nii taotluste arvus kui<br />
ka makstud toetuste<br />
mahus.<br />
ARPO KULLERKUPP,<br />
<strong>Erametsakeskus</strong>e siseriiklike<br />
toetuste üksuse juht<br />
Siseriiklikke toetusi saavad taotleda erametsaomanikud<br />
ja metsaühistud. Kokku<br />
on üheksa eri toetuse liiki, neist peamised<br />
on metsaomanike nõustamine ja koolitamine,<br />
metsamajandamise ja ühistegevuse<br />
toetused. Lisaks saavad metsaomanikud<br />
sõlmida <strong>Erametsakeskus</strong>e kaudu vääriselupaiga<br />
kaitse lepinguid.<br />
Sel aastal on oluliselt kasvanud metsaomanike<br />
nõustamise maht, juba augustikuuks<br />
oli kogu 2008. aasta maht ületatud<br />
mitu korda. Põhjuseid on mitmeid: keskkonnaministeeriumi<br />
haldusalas elluviidud<br />
reform, mille tulemusel jäi suurem roll<br />
nõustamisest erametsanduse tugisüsteemi<br />
kanda ning mistõttu on <strong>Erametsakeskus</strong><br />
suurendanud koolitatud konsulentide<br />
hulka. Eelmise aasta aprillis oli atesteeritud<br />
metsandusvaldkonna konsulente 37, nüüdseks<br />
on arv jõudnud 63-ni ning aasta lõpuks<br />
peaks üle Eesti tegutsema ligikaudu 80 konsulenti.<br />
Mõju on avaldanud ka see, et nüüd on<br />
abikõlblik ka kahe tunni ulatuses nn lihtsustatud<br />
nõustamine näiteks telefoni teel<br />
või e-postiga. Igal metsaomanikul on õigus<br />
saada tasuta nõustamist kuni 15 tunni ulatuses<br />
ühe kalendriaasta jooksul. Kui enda<br />
teadmistest jääb väheseks, tasub pöörduda<br />
konsulendi poole, kelle kontaktid on kättesaadavad<br />
erametsanduse portaalist<br />
www.eramets.ee.<br />
Uus mets kasvama<br />
Otseselt metsamajandamiseks suunatud<br />
toetused on metsauuendamise toetus<br />
(MU) ning erametsaomanike metsa inventeerimise<br />
ja metsamajandamiskava<br />
koostamise toetus (MMK). Mõlemal juhul<br />
<strong>Mets</strong>auuendustoetuse esimeses voorus toetati uue metsa istutamist 730 hektarisele<br />
maa-alale. FOTO: RAUNO VOLMAR<br />
kompenseeritakse metsaomanike tehtud<br />
kulud vastavalt keskkonnaministri kehtestatud<br />
määradele. Tegemist on kõige mahukamate<br />
siseriiklike toetustega nii taotlejate<br />
hulga mõttes kui ka rahaliselt.<br />
MU toetuse esimese vooru otsuste<br />
maht oli 6,4 miljonit krooni, mille eest<br />
hooldati 425 hektarit kuni kolme aasta vanuseid<br />
kultuure, 946 hektari ulatuses valmistati<br />
ette maapinda ja istutati 730 hektarit<br />
uusi kultuure ning toetati ligi kahe<br />
miljoni taime soetamist. Lisaks on kuni<br />
16. novembrini võimalik esitada MU taotlusi<br />
teise vooru. Toetuse taotlemisel on<br />
tähtis silmas pidada, et taotluse esitamise<br />
ajaks peavad tööd juba tehtud olema.<br />
MMK taotlemise voore on sel aastal olnud<br />
kolm. 16. novembrini ehk veel kaks<br />
päeva saab taotlusi esitada selle aasta viimasesse<br />
ehk neljandasse vooru.<br />
<strong>Mets</strong>a inventeerimise ja metsamajandamiskavade<br />
koostamise taotluste hulk on<br />
viimastel aastatel kasvanud väga hüppeliselt.<br />
Kui 2007. aastal oli taotlusi 317, siis<br />
2008. aastal juba 696 ja 2009. aasta lõpuks<br />
tuleb taotlusi menetleda juba üle tuhande.<br />
<strong>Mets</strong>aühistutel on ühistegevuse paremaks<br />
korraldamiseks ja arendamiseks<br />
võimalik saada toetust piirkondliku tugiisiku<br />
rakendamiseks (üks igasse maakonda<br />
ja lisaks üks Tallinnas).<br />
Ühistute ja tugiisikute toetamise eesmärk<br />
on luua metsaomanikele kohalikul<br />
tasandil tugisüsteem, mis saaks pakkuda<br />
piirkonnas vajalikku abi ja ka teenuseid.<br />
Toetuste saamise täpsed tingimused ja<br />
nõuded on kirjas metsaseaduses (§ 10),<br />
keskkonnaministri 2009. aasta 11. veebruari<br />
määruses nr 11 ja EMK nõukogu kehtestatud<br />
korras. Kõik dokumendid on võimalik<br />
leida aadressil www.eramets.ee.<br />
Samuti aitavad kõiki metsaomanikke EMK<br />
spetsialistid meie kontoris (Tartu mnt 63) ja<br />
telefonitsi numbritel 683 6051, 683 6066 ja<br />
683 6067.<br />
Kaitse vääriselu paika oma metsas<br />
Sellel aastal on sõlmitud vääriselupaikade<br />
kaitseks 15 lepingut, hõlmates sellega<br />
21 vääriselupaiga ala kokku 38,25<br />
hektaril. Kuigi aasta lõpp ei ole veel kätte<br />
jõudnud ja november-detsember<br />
on varasematel aastatel olnud aktiivsed<br />
lepingu sõlmimise kuud, võib öelda, et<br />
huvi lepingute sõlmimise vastu on leige.<br />
Kindlasti kutsume metsaomanikke<br />
pöörduma kohaliku keskkonnameti<br />
poole, et avaldada soovi kaitsta oma<br />
metsas olevat vääriselupaika. Vääris -<br />
elupaiga võite ära tunda vana või haruldase<br />
metsakoosluse järgi, kus leidub<br />
erilistele elutingimustele viitavaid bioloogilisi<br />
ja maastikulisi võtmetunnuseid<br />
või esineb erilistele elutingimustele<br />
viitavaid tunnusliike. Kas teie metsas<br />
asub vääriselupaik, saab küsida kohalikust<br />
keskkonnaametist või vaadata<br />
metsaregistri avalikust veebiteenusest<br />
http://register.metsad.ee/avalik/.
[ 14 ] PÄEVAKORRAS LAUPÄEV, 14. november 2009<br />
Eesti Erametsaliidu<br />
juhatuse liige<br />
ning aktiivne<br />
jahimees Ando<br />
Eelmaa leiab, et<br />
jahimees ja maaoma<br />
nik peaksid<br />
toimetama koostöös.<br />
FOTO: TERJE LEPPP<br />
Kaasake maaomanik jahipidamisse<br />
Jahikorraldus peaks toimima<br />
maaomaniku ning<br />
jahimehe koostööna<br />
KRISTIINA VIIRON<br />
Kuidas kõrvaltaatajana suhtuda järgmisesse<br />
vahejuhtumisse: metsaomanik läheb<br />
puhkepäeval oma metsa jalutama ja leiab<br />
oma maalt kümmekond golfimängijat, kes<br />
agaralt ja täie õigusega eramaal lustivad.<br />
Mõeldamatu! – oleks ilmselt valdav seisukoht,<br />
millega sellist lugu hinnata.<br />
Eesti Erametsaliidu juhatuse liige ning<br />
aktiivne jahimees Ando Eelmaa aga märgib,<br />
et paraku peab enamik Eesti erametsaomanikke<br />
leppima, et tema metsas ei käi<br />
ilma tema teadmiseta golfarid, ent see-eest<br />
jahimehed, kel pole praegu mingit kohustust<br />
metsaomanikule teatada, millal, kes ja<br />
millist jahti tema maal pidama hakatakse.<br />
Ehkki Eesti Vabariigi taassünd tõi meile<br />
arusaamise, et eraomand on püha ja puutumatu,<br />
ei järgita seda tõika jahinduses –<br />
omanik oma maale jahirentnikku ise valida<br />
ei saa. Äärmisel juhul saab ta oma maal jahipidamise<br />
üldse ära keelata, ent see oleks<br />
karuteene iseendale, sest ulukikahjustused<br />
meie metsades on niigi suured ning jahipidamine<br />
on vajalik.<br />
Maaomanikest jahikooperaatorid<br />
Milline peaks olema jahikorraldus, et Eesti<br />
erametsaomanik võiks rahule jääda ning<br />
jahi meeski tunneks, et talle ei tehta liiga?<br />
„Meie tahaksime, et jahipiirkonna rentnikud<br />
oleksid maaomandiga seotud, et jahiseltsi<br />
põhituumiku moodustaksid maaomanikud<br />
– ka siis, kui nad ise ei ole<br />
jahimehed,” märgib Ando Eelmaa. „Näiteks<br />
Saksamaal moodustavad maaomanikud<br />
jahikooperatiivi ning kasutavad oma<br />
maid ise jahipidamiseks või annavad mõnele<br />
jahiseltsile rendile. Soovime samuti<br />
saavutada seda, et kui enamikule maaomanikele<br />
jahirentnik ei sobi, siis on omanikel<br />
õigus valida oma maadele teine rentnik.”<br />
Praegu on jahipiirkonnad nii-öelda ajaloolised<br />
– järgivad nõukogudeaegseid kolhooside-sovhooside<br />
ja metskondade piire<br />
ning tänapäevase omandiga neil pistmist<br />
pole – jahiseltsil pole kohustust võtta maaomanikku<br />
oma ühingu liikmeks.<br />
Maaomanik metsa jahile<br />
Eelmaa sõnul võiks jahirentniku ja maaomaniku<br />
vahel valitseda tihe koostöö.<br />
Ideaalis käib maaomanik ka ise jahil – kui<br />
mitte püssiga, siis kas või ajajana. See tagab,<br />
et maaomanik on alati kursis oma metsas<br />
toimuvaga: teab, millal on jahti oodata, samuti<br />
teab, millised ulukikahjustused tema<br />
metsa kõige rohkem ähvardavad ning<br />
oskab nende vastu võidelda.<br />
Selge on aga seegi, et üheltki maaomanikult<br />
ei saa nõuda, et ta PEAB jahil käima<br />
– kui selline tegevus maaomanikule sugugi<br />
ei sobi, peaks tal maaomanikuna ikkagi<br />
olema võimalus olla oma maal toimuvaga<br />
kursis ning omama õigust kaasa rääkida.<br />
„<strong>Mets</strong>aomanik saab jahirentnikuga<br />
kokku leppida: teie kasutuses on minu põllud<br />
ja mets ning hoidke sead ja kitsed<br />
eemal,” toob Eelmaa näite vastastikusest<br />
koostöövõimalusest. Jahirentnikul oleks<br />
vastutus ulukikahjustuste ärahoidmisel<br />
ning kui ta seda eirab, peaks maaomanikul<br />
olema seaduslik alus nõuda ulukikahjustuste<br />
kompenseerimist.<br />
Eelmaa sõnul saab praegugi maaomanik<br />
tegelikult nõuda ulukikahjustuste kompenseerimist,<br />
kuid see toimib pigem teoreetiliselt<br />
kui praktiliselt, sest aluseks on<br />
piirkonnas elutsevate suurte, metsakahjustustes<br />
rolli mängivate ulukite (põder, kits)<br />
normist suurem arv. Kompensatsiooni saamiseks<br />
tuleb omanikul aga enne tõestada,<br />
et ulukite arv on liigsuureks paisunud just<br />
jahirentniku süül.<br />
Kompensatsiooni nõudmise aluseks<br />
aga peaks olema tekkinud kahjustus, mitte<br />
loomade arv, leiab Eelmaa.<br />
Jahti eramaal ei tohiks keelata<br />
Teistpidi tuleb maaomanikul mõista, et<br />
sada protsenti pole ulukikahjustusi iialgi<br />
võimalik ära hoida – nii kaua kui põdrad<br />
ja kitsed meie metsades elavad, toituvad<br />
nad ka metsast, see on ju nende toidulaud.<br />
Küll on aga võimalik sihipärase jahipidamisega<br />
kahjustusi miinimumini viia.<br />
Samas peaks maaomanik mõistma sedagi,<br />
et kasu tema maal jahipidamisest on<br />
tegelikult mõlemapoolne, seega ootavad jahimehed,<br />
et riik piiraks maaomaniku õigust<br />
oma maal jahipidamist keelata. „Kui üks<br />
omanik keelab oma maal jahi ära, mõjutab<br />
see kohe ka teisi kinnistuid,” selgitab Ando<br />
Eelmaa. „Keelatud maal tekib ulukite jaoks<br />
turvaala, kus nad saavad vabalt elada ja sigi<br />
da. Toitumas aga käivad nad ka väljaspool<br />
turvaala ning seetõttu satub ohtu ka<br />
naaber kinnistul asuv mets. „Sel juhul ei tohiks<br />
oma maal jahi keelanud maaomanik<br />
nõuda ulukikahjustuste eest ka kompensatsiooni<br />
ning ta peaks vastutuse võtma ka<br />
naaberkinnistute eest,” nendib Eelmaa.<br />
„Jahinduse üks põhialuseid on maaomandi<br />
ja omaniku tähtsustamine jahinduse<br />
korraldamises, samuti õiguste ja kohustuste<br />
tasakaal,” rõhutab Ando Eelmaa.
LAUPÄEV, 14. november 2009<br />
Kui jahimehed kobrast ei küti,<br />
saab kopra maine kahjustatud<br />
Eestimaa metsaomanik<br />
peab kobrast tihti tüütuks<br />
loomaks, kes ehitab maaparanduskraavidele<br />
tamme ja<br />
ujutab metsa veega üle, nii<br />
et halvemalt juhul ootab<br />
vee alla jäävaid puid häving.<br />
KRISTIINA VIIRON<br />
METSAELANIK [ 15 ]<br />
„Tegelikult ei tohiks koprale tammiehitust<br />
ja vee ülespaisutamist pahaks panna,” ütleb<br />
Jõgevamaa põline metsamees ja jääger<br />
Vahur Sepp. „Kobras on poolveelise eluviisiga<br />
ning ta lihtsalt loob endale eluks vajalikke<br />
tingimusi – ka inimese jaoks poleks<br />
autol mõtet, kui puuduks sõiduteed.”<br />
Kuna kobras liigub maa peal vähe, siis<br />
ajab ta oma asju vees ujudes: transpordib<br />
näiteks toitu ja varjub teda ähvardava ohu<br />
korral. Enamjaolt asubki kobras elama sügava,<br />
aeglase vooluga metsajõele või järvele,<br />
kus on piisavalt vett ning mille kaldal kasvab<br />
haabu, pajusid, leppi ja teisi lehtpuid. Vahel<br />
aga valib ta elupaigaks kuivenduskraavi, kus<br />
veetase on tema jaoks ilmselgelt liiga madal.<br />
„Kuivenduskraavidele tamme ehitades ei<br />
tee kobras muud, kui püüab taastada metsas<br />
sellist vesist olukorda, nagu seal varem oli,”<br />
tõdeb Sepp. Veetase peab kõrge olema ka<br />
näiteks sel põhjusel, et kobras pääseks veest<br />
kalda sisse ehitatud urgu või kuhilpessa<br />
(soise pinnase korral) – nende sissepääs<br />
asub veepinnast allpool.<br />
Kobras on imetlusväärne ehitus -<br />
insener: ta teab täpselt, kui kõrge tuleb<br />
tamm ehitada, et saavutada soovitud veetase,<br />
samuti on kobraste loodud ehitised<br />
väga vastupidavad.<br />
<strong>Mets</strong>aomanikust jahimees<br />
<strong>Mets</strong>amehel, kes loodab oma metsast tulu<br />
saada, muudab kopra loodud maastiku -<br />
kujundus meele muidugi mõruks. „Ütlen<br />
ikka, et kui jahimehed kobrast ei küti, siis<br />
saab kopra maine inimese silmis kahjustatud,”<br />
muheleb Vahur Sepp. „Kobras sobib<br />
igati elutsema looduslikel veekogudel, kuid<br />
asulatest ja maaparanduskraavidest tuleb ta<br />
välja püüda. Ainult tammide või kuhilpesade<br />
lõhkumine ei ole lahendus. See ei anna<br />
tulemust, sest kobras ehitab tammi tagasi –<br />
lõhkumise pärast ta mujale elama ei koli.”<br />
<strong>Mets</strong>aomanikul – eriti kui ta on ka ise<br />
jahimees – on kopra oma maa pealt väljatõrjumiseks<br />
mitu seadusega lubatud võimalust.<br />
Kobras on poolveelise eluviisiga ning tammide ehitusega loob ta endale eluks<br />
vajalikke tingimusi. FOTO: TIIU JALAKAS<br />
Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna<br />
peaspetsialisti Kaarel Rohu sõnul<br />
on kõige lihtsam olukord siis, kui metsaomanik<br />
on ise jahimees ja ühtlasi kohaliku<br />
jahiseltsi liige. „Maaomanik saab jahipiirkonna<br />
kasutajalt jahiloa, et oma maal ise<br />
kopraid küttida, jahiajal on tal õigus jahipidamise<br />
käigus lõhkuda ka kopratamme<br />
ning kobraste kaevatud urusüsteeme või<br />
kuhilpesi,” selgitab Roht. „Väljaspool jahiaega<br />
annab kopratammi lõhkumiseks loa<br />
keskkonnaamet. Asja loogiline käik ongi<br />
selline, et koos kopratammi lõhkumisega<br />
üritatakse välja püüda ka selles piirkonnas<br />
elutsevad koprad.”<br />
Kopraid on lubatud jahtida 1. augustist<br />
1. aprillini, püssiga küttimise kõrval on kopraid<br />
lubatud püüda ka püünisraudadega.<br />
Teiste abiga<br />
Kui aga maaomanik pole jahimees ning<br />
soovib oma maal kopratammi likvideerida,<br />
tuleb tal pöörduda keskkonnaameti poole.<br />
Keskkonnaameti määratud tähtajaks ja viisil<br />
võib maaomanik kopratammi ka ise<br />
lõhkuda ning tal on lubatud selleks kasutada<br />
teiste inimeste abi.<br />
„Teatud juhtudel saab keskkonnaamet<br />
mõjutada ka jahipiirkonna kasutajat,” märgib<br />
Roht. Kui metsas on tekkinud kobraste<br />
põhjustatud kahjustus, kuid samal ajal pole<br />
maaomanik keelanud oma maal jahipidamist,<br />
on jahipiirkonna kasutaja kohustatud<br />
keskkonnaameti määratud tähtajaks ja<br />
viisil kopratammid likvideerima.<br />
Oma metsal hoolsalt silma peal pidades<br />
ja kohalike jahimeestega head koostööd tehes<br />
ei saagi kobras metsas „võimust võtta”.<br />
Tasuta jahiluba<br />
„Halvem juhus on see, kui maaomanik, olles<br />
ise jahimees, ei soovi kuuluda selle jahiseltsi<br />
ridadesse, kelle kasutatavas jahipiirkonnas<br />
asub tema maaomand,” toob Roht veel ühe<br />
näite. „Sellisel juhul on ta ka üldjuhul keelanud<br />
omal maal teistele isikutele jahipidamise.<br />
Kui maaomand on ühes ringpiiris<br />
suurem kui 20 hektarit, tuleb jahimehest<br />
maaomanikul pöörduda keskkonnaameti<br />
poole, kes väljastab talle, sõltumata jahipiirkonna<br />
kasutaja tahtest, tasuta jahiloa kobraste<br />
küttimiseks. Antud juhul võib<br />
keskkonnaamet väljastada tasuta jahiloa<br />
maaomaniku kinnistul kobraste jahtimiseks<br />
ka maaomaniku lastele, abikaasale või vanematele,<br />
kui nad on jahimehed.”<br />
Üldjuhul kuuluvad maaomanikest jahimehed<br />
Kaarel Rohu sõnul kohalikku<br />
ja hiseltsi ja korraldavad ise seltsi juhtimisel<br />
kobraste püüdmist kahjustuskohtadest.<br />
Kuna koprapüügiks võib kasutada püünisraudu,<br />
tuleb meeles pidada, et püünisraudu<br />
peetakse jahipidamisvahenditeks<br />
ning nende kasutamise õigus on ikkagi vaid<br />
jahimeestel. Lubatud on kasutada Connibeari<br />
või sellesarnaseid looma kohe surmavaid<br />
püünisraudu. Vanamoeliste asteehk<br />
taldrikraudade kasutamine on koprapüügil<br />
keelatud!<br />
<strong>Mets</strong>akaitse- ja metsauuenduskeskuse<br />
seireosakonna andmetel elutseb meie jahimaadel<br />
umbes 18 000 kobrast. 2008. aastal<br />
kütiti 5631 kobrast.<br />
Võrreldes mulluse aastaga elutseb tänavu<br />
kopraid mõnevõrra vähem, kuid vaatamata<br />
arvukuse vähenemisele esineb kobraste<br />
põhjustatud metsakahjustusi omajagu.
[ 16 ] TASUB TEADA LAUPÄEV, 14. november 2009<br />
<strong>Mets</strong>aomaniku võimalused<br />
Kehtiva metsaseaduse alusel võib<br />
metsaomanik raiuda ilma metsateatist<br />
esitamata kolm tihumeetrit<br />
puitu metsamaa ühe hektari kohta<br />
raie korras, mis on selles metsaosas<br />
lubatud, kuid mitte enam kui 20 tihu -<br />
meetrit kinnisasja kohta aastas. Selle<br />
hulka kuuluvad ka tuulemurru<br />
ning metsakuivade puude koristamine.<br />
Kui teostatavate raietööde maht<br />
ületab eespool nimetatud koguseid,<br />
tuleb raietööde tegemiseks esitada<br />
metsateatis. <strong>Mets</strong>amaal olemasoleva<br />
tee-, kraavi- või muu trassi, sihi või<br />
kaitsevööndi puhastamist kuni 8-sentimeetrise<br />
keskmise rinnasdiameetriga<br />
puudest ja põõsastest metsaseaduse<br />
tähenduses raieks ei loeta.<br />
Sel puhul metsaomanik metsateatist<br />
esitama ei pea.<br />
Eramaal liikumise kohta ütleb asjaõigusseadus,<br />
et füüsilise isiku või<br />
eraõigusliku juriidilise isiku omandis<br />
<strong>Mets</strong>aomanik<br />
tohib oma kinnistul<br />
ilma<br />
metsateatist<br />
esitamata raiuda<br />
aastas 20 tihumeetrit<br />
puitu.<br />
Selle hulka<br />
kuuluvad ka<br />
tuulemurru<br />
ning metsakuivade<br />
puude<br />
koristamine.<br />
FOTO: MARKO<br />
MUMM, EPL arhiiv<br />
oleval kinnisasjal ei tohi teised isikud<br />
ilma tema loata viibida, kui kinnisasi<br />
on omaniku poolt piiratud või tähistatud.<br />
Kui kinnisasi ei ole piiratud<br />
ega tähistatud, ei tohi teised isikud<br />
seal viibida päikeseloojangust päikesetõusuni.<br />
Erametsaomanik saab võõraste<br />
liikumist oma metsas piirata, tähistades<br />
oma maatüki kas vastavate märkidega<br />
või piirates taraga. Tähistusest<br />
peab selgelt ilmnema, et tegemist on<br />
suletud territooriumiga.<br />
Pikemalt on igaüheõigust ja nõudeid<br />
võõras metsas viibimisele lahti<br />
seletanud Jaanus Aun väljaandes<br />
„<strong>Mets</strong>aomaniku juriidiline abimees”.<br />
Allikas: Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna<br />
peaspetsialist Taivo<br />
Denks<br />
Erametsaomanike piirkondlikud tugiisikud<br />
Piirkond Tugiisiku nimi E-kiri Tel nr<br />
Harjumaa Kalle Põld kalle.pold@erametsaliit.ee 513 1212<br />
Hiiumaa Aira Toss aira.toss@erametsaliit.ee 564 88 601<br />
Ida-Virumaa Viktor Lehtse viktor.lehtse@erametsaliit.ee 566 40 645<br />
Jõgevamaa Ain Malm ain.malm@erametsaliit.ee 516 5817<br />
Järvamaa Toomas Lemming toomas.lemming@erametsaliit.ee 566 65 252<br />
Lääne-Virumaa Lauri Salumäe rakvere.metsayhistu@erametsaliit.ee 513 4276<br />
Läänemaa Sven Köster sven.koster@erametsaliit.ee 566 94 989<br />
Põlvamaa Tarmo Lees tarmo.lees@erametsaliit.ee 530 03 334; 799 2515<br />
Pärnumaa Eerik Philips eerik.philips@erametsaliit.ee 534 83 148<br />
Raplamaa Valdu Reinaas valdu.reinaas@erametsaliit.ee 504 7119<br />
Saaremaa Helen Pilv helen.pilv@erametsaliit.ee 566 00 611<br />
Tallinn Mart Soobik mart.soobik@erametsaliit.ee 564 99 135<br />
Tartumaa Aadu Raudla aadu.raudla@erametsaliit.ee 524 8963<br />
Valgamaa Helju Leosk helju.leosk@erametsaliit.ee 562 47 325<br />
Viljandimaa Reet Mölder reet.molder@erametsaliit.ee 534 75 750<br />
Võrumaa Erki Sok erki.sok@erametsaliit.ee 522 9424<br />
<strong>Sinu</strong> <strong>Mets</strong><br />
Sihtasutuse <strong>Erametsakeskus</strong> väljaanne<br />
Projektijuht Evelin Huul, tel 683 6066<br />
Tootja: Eesti Päevalehe AS,<br />
Narva mnt 13, IV korrus, 10151 Tallinn<br />
Toimetaja: Kristiina Viiron,<br />
Tel 680 4567; kristiina.viiron@epl.ee<br />
Õppelehe väljaandmist rahastab<br />
Keskkonnainvesteeringute Keskus.<br />
Esikülje foto: Marko Mumm, EPL arhiiv