Tallinn - Linnaleht

linnaleht.ee

Tallinn - Linnaleht

KADAKA SELVERI

T A A S A V A M I N E

21. APRILLIL KELL 13.00

PA L J U H Ä I D PAKKUMISI

2 1 . 0 4 – 2 4 . 0 4 . 2 0 1 1

Kadaka Selver asub

Kadaka tee 56a,Tallinn

-30%

Tavahind 7,99

5,59

(87,46 EEK)

M.V.Wool forell, roogitud 1 kg

Toodetud

Eestis

Tavahind 2,69

1,99

(31,14 EEK)

Hele viinamari

1 kg

-26%

Pakkumine kehtib, kuni kaupa jätkub.

Fotodel on illustratiivne tähendus.

Reede

22. 04. 2011

nr 16 (1110)

tasuta uudisteleht

igal reedel

www.linnaleht.ee

Häid pühi!

Kõikides

Kangadzunglites

kogu kaup

-50%

23. ja 24. aprillil!

Kangadzungel XXL

avatud laup ja pühap 9-17

Tartu mnt 35

Mustamäe kangadzungel

avatud laup ja pühap 10-16

Mustamäe tee 60

Kuressaare Kangadzungel

avatud laup ja pühap 10-18

Kihelkonna mnt 3

Haapsalu Kangadzungel

avatud laup ja pühap 10-16

Lihula mnt 3

Pärnu Kangadzungel

avatud laup 9-15 ja pühap 10-14

Karja 6

Neile, kes tulla ei saa,

SOODUSKUPONG

Kehtib kuni 30.04.2011

-30%


arvamus

toimetaja Indrek Kuus indrek.kuus@linnaleht.ee

Moodsad mured

“Perest kaugel võõrsil

tööl käimine laastab

peresid samamoodi

kui sõda.”

Lastekirjanik Grethe Rõõm tahab seadust,

mis lubaks isa-ema välismaale tööle vaid

kogu perega. (Postimees)

Ettevaatust, titt!

linnaleht reede, 22. aprill 2011

“Lapsevanem autoroolis, kui ta

on ainus täiskasvanu beebiga

autos, on liikluses sama ohtlik

kui joobes juht.”

Miks on paljudel autodel kleebised “Laps

autos!”? Vastust teab produtsent ja saatejuht

Tuuli Roosmaa. (Kroonika)

• TOIMETAJA VEERG

1000 õpetaja omahuvid

Vene koolide osalisest eesti

õppekeelele ülemineku

pidurdamisest lõikavad

kasu mitmed siinsed ja ka sealsed

jõud. Kõige kauem on hariduse

venekeelset alasüsteemi püüdnud

säilitada muidugi need tuhanded

õpetajad, kes sellega endale elatist

teenivad. Paljud neist pole suutnud

või tahtnud omandada riigikeele

oskust isegi sel tasemel, mis

on näiteks kaupluse turvamehena

töötamise eelduseks. Kuigi õpetajad

peaksid olema ju maa sool,

väärt inimesed.

Selle hoolimatusega on needsamad maa soola asemel

tegelikult maa vaeva moodustavad õpetajaameti pidajad

tekitanud olukorra, kus enam kui kümnete tuhandete koolilaste

saatus on tugevalt ära rikutud. Eestis töömeheelu alustamine

või õpingute jätkamine on puuduliku riigikeeleoskuse

tõttu tõsiselt takistatud.

Nende toetuseks on tekitatud liikumine, et lükata ammu

ühiskonnas kokku lepitud ümberkorraldust veel vähemalt

paar aastat edasi. Mõnedele jõududele on äärmiselt vastumeelne,

et meil siin Eestis asjad paremusele pööravad, tegelik

integratsioon toimib. Neil pole ettekäänetest kunagi puudus:

kui pole kujusid, siis leitakse keeleprobleem.

Muutusi on tormanud pidurdama ka pealinna ja piirilinna

valitsused. Koolid,

Ühtedele hääled,

teistele rikutud

tulevikuväljavaated.

Foto: erakogu

Ants Vill,

toimetaja

kes senise protsessi

eeskujuliku kulu eest

lausa preemiaid olid

saanud, teatasid järsku,

et nad pole siiski

valmis, kuna nõutavaid

õpetajaid napib.

Vene häälte toel võimul olevad linnavalitsused tahavad olla

jätkusuutlikud. Tulemus: ühtedele hääled, teistele rikutud

tulevikuväljavaated.

Omakasutaotlejatest õpetajate ja olupoliitikute poolt rikutud

väljavaadetega koolilapsi ei päästa isegi väljarändamine.

Sihtkohas nõutakse sealse riigikeele oskust veelgi nõudlikumalt,

kui seda Eestis pärast tsaariaja lõppu kunagi on juletud.

Paljud lapsed ja vanemad on muidugi juba ammu pragmaatilise

valiku teinud: kuna osa venekeelseid koole annab

ebatäieliku hariduse, läbib üha enam lapsi oma haridustee

eestikeelsetes koolides. Nii töötab 1000 õpetaja omakasupüüdlik

vandenõu pikemas plaanis nende endi vastu: kui

lapsi jääb vähemaks, kaovad õpetajakohad, seejärel koolid.

Ja nii lahenebki see kunstlikult pikaks venitatud probleem

ise ära, sealjuures hulga radikaalsemalt, kui eesti vähesed

ultraradikaalid osanuks eales kavandada.

Karikatuur: Peep Linno

• KUI LIND JA INIMENE TÜLLI LÄKSID

Kommentaar

Tervisesportlase mõnusad paastunipid südamele

Kirikliku paastu on tänapäeval

välja vahetanud

mitmesugused dieedid.

Sain kümmekond aastat

tagasi kõigest paksuks tegevast

loobumise hinnaga maha

paarkümmend kilo.

Toona vahetus mu

esmane eufooria

stressiga. Liikuda

oli küll kerge, ent

väsimus suur. Ning

kogu aeg tahtsin

kõike süüa-juua. Loomulikult

andsin peagi ahvatlustele järele,

aga et mitte kogu kaotatut

tagasi saada, hakkasin aktiivseks

tervisesportlaseks.

Nüüd eelistan oma tavapärasesse

kesta äramahtumise

nimel vaheldumisi jooksmist,

uisutamist, ujumist, suusatamist,

jõusaali, rattasõitu ja tennist.

Nõnda on võimalik saada

Ühispalvust

asendab

grupitrenn.

liigutamisest pidevat füüsilist

ja emotsionaalset naudingut

ning hoida end enam-vähem

viisakas vormis. Ühtlasi võin

end pärast trenni premeerida

mõne õllega!

Tervisesport on

tore, aga üsna laisa

inimesena kipub

mul lõpuks ikkagi

üle viskama – kaua

sa väljakujunenud

jooksuringil või

suusarajal ikka tiirled. Ses mõttes

on vaheldus tervisespordis

sama tähtis nagu uus menüü

igapäevases toitumises.

Südamenädala hakul potsatas

mu meilikasti suurepärane

pakkumine. Nimelt võimaldavad

kolm spordiklubide ketti

sel nädalal sissepääsu vaid viie

euro eest. Ehk summa eest,

millega mõnes pubis saaks

Väljaandja AS Linnaleht Lutsu 14,

51006 Tartu

Tel 7 441 223

E-post tartu@linnaleht.ee

parnu@linnaleht.ee

Peatoimetaja

Vastutav toimetaja

Büroo- ja

reklaamijuht

Trükk

Foto: EPL

kaks kannu õlut, on võimalik

piiramatult kasutada tipptasemel

jõusaale, basseine ja saunu.

Vau!

Ma otsustasin pubitiiru asemel

teha enda jaoks enneolematu

klubitiiru. Külastasin

järjestikku kolmel päeval

kõiki kolme spordiklubi. Ilmselt

tõusis endorfiini tase mu

veres märgatavalt, ent pohmelli

ei tekkinud. Ega ka vastumeelsust

trenni suhtes, kuna

kõikides fitness’i-klubides olid

omad finessid. Ja mu kehakaal

langes samuti ilma igasuguse

dieedita.

Lõpuks üks ketserlik mõte

suure reede eel. Vaadates seda,

kui vähe käib rahvast kirikutes

ja kui palju eri vanuses inimesi

külastab spordiklubisid, võibki

spordiklubi pidada kaasaegseks

pühamuks. Ühispalvust

Tiina Kangro, tiina.kangro@linnaleht.ee

Indrek Kuus, indrek.kuus@linnaleht.ee

Marika Kiiker, marika@linnaleht.ee

AS Kroonpress

• Repliik

Leidlikkuse küsimus

• Euroopas olevat suur hulk

inimesi, kes ei oska lugeda ega

kirjutada.

Tean üht juhust Eestist, kus

õpetaja pani kaks erivajadustega

last paaris tööle. Poiss luges

raamatust ette, ise küll teksti

mõistmata. Tüdruk, kes ise

lugeda ei suutnud, kuulas huviga

ja jutustas seejärel loo poisile

ümber. Mõlemad said õppida

ja muutusid iga päevaga targemaks.

Pikapeale õppis üks neist

ka kirjutama, kuid teisel oli jälle

peas väga palju häid mõtteid,

mida kirja panna.

Lugemis- või kirjutamisoskuse

puudumine ei tähenda veel,

et tegemist oleks mõttetu eksistentsiga.

Tiina Kangro, Linnaleht

Ivo Rull,

Rull & Rumm-i juhataja

asendab grupitrenn ja preestrit

personaaltreener. Liha võib

suretada trenažööril ja vaimu

virgutada teiste klubiliste

muskleid piiludes. Ning pärast

keha pingetest vabastamist

saab saunaaurudes hingeliste

kaemuste läbi puhastuda.

Eestlased ei usu mitte jumalat,

vaid mingit kõrgemat vaimu

ja Andrus Veerpalu. Mina usun,

et mõõdukas sport on hea nii

südamele kui ka hingele.

© Kõik Linnalehes avaldatud artiklid on autoriõigusega

kaitstud teosed, mille suhtes autoriõiguse teostamine,

sh nende edastamine ja reprodutseerimine

Linnaleht AS-i nõusolekuta on keelatud. Toimetusel

on õigus kaastöid nende selguse huvides toimetada

ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita.

-palju valmis rattakomplekte

-üksikud rehvid

-veljed

Tallinna suurim

kasutatud rehvide ja

valuvelgedekeskus

-valuvelgede taastamine

-ostame tagasi kasutuskõlbmatuid

ja korralikke valuvelgi

E-R 10-18, L 9-16

Mõõt Kasutatud Uus

185/65/14 10€ 39.90€

195/65/15 15€ 46.90€

205/55/16 20€ 49.90€

225/45/17 25€ 64.90€

Asume uuel aadressil:

Läike tee 6 a, Mõigu Tehnopark

info@kummiott.ee

www.kummiott.ee


eede, 22. aprill 2011 linnaleht

toimetaja Indrek Kuus indrek.kuus@linnaleht.ee

arvamus


Pühademõtisklus

Pinnapealsus varjutab hoolivuse tegelikku olemust

Sakarias Leppik,

õigeusu preester

Aasta 2011 ülestõusmispühade

künnisel, ajal,

mil kristlik hommikuja

õhtumaa vähemal või enamal

määral elab läbi paastuaja

Suure Nädala sündmusi, terendab

sarnlevalt kristlike mõtlejaiga

ka agnostiliste või ateistlike

ühiskonnategelaste kirjutisis

läbiva joonena küsimus: miks

on Eestis nii vähe hoolivust?

Küsimuse asetus on peaaegu et

valus. Küsimus pakitseb presidendi

tõstatustes, sotsiaalteadlaste

sedastustes. See on meediamogulite

märgatustes ja

külavanemate kõnedes. Poliitikudki

pärivad palju. Küsitakse

tihti. Vastuseid, mis aitaks, ei

anna aga keegi. Vastuseid, mille

abil muutuks Eesti suhtlusja

poliitiline konjunktuur kiiresti

ning efektiivselt. Millega

küll saavutaksime Eesti põhilise

Suure Eesmärgi ehk vahefinišite

Euroopa Liidu, NATO ja

euroala kõrval – hooliva suhtlus-

ja inimkultuuriga ühiskonna?

On üpris selge, et kiiresti

lagunenud hoolivat inimsuhtlust

kiiresti üles ei ehita, ehkki

mõni elukauge võib nii arvata.

Küll aga oleks tempo poliitiliste

võimaluste efektiivsust kasutades

ehk sujuvam kui senine

kasin hoog.

Vastuseid, mis

aitaks, ei anna

keegi.

Puudusi ei tunnistata

Suur hulk noid, kelle suunal

saadetud küsimus, miks on

Eestis vähe hoolivust, oma hoolivuse

ja empaatiavõime puudumist

loomulikult

ei tunnista.

Sest puudujääke

empaatiat

vajavas suhtluskultuuris

eestlane

põhimõtteliselt

ei tunnista. Vigu ka mitte.

Vahet ei ole, kas on juhtivametnik,

seadusandja, ärimees või

kultuuritegelane. Käibib tüüpiline

eestlaslik enesekaitsevõte:

mina pole teind!

Hääoluriigi staatuse suunas

marssiva Eesti ühiskonna liige

lihtsalt ei saa tunnistada, et

ta ei hooli oma ligimesest. Ta

ju armastab oma ema, venda,

õde! Ta isegi vahest kampaania

käigus teeb midagi, millega

teiste inimeste silmis teeniks

välja ausa ja väärika kodaniku

tiitli. Näiteks toetab lastehaiglat

ja Fukushima töötajate

peresid. Ja sellega peaks

ju kõik korras olema. Kvoot

rahalise kattega selekteeritud

viisakust on täis. Häätegu (sic!)

tehtud! Ja sellega ollakse rahul.

Rõhutan siinkohal sõnapaari

“teeniks välja”.

Hoolida saab tingimusteta

Pärast prestiiži saavutamiseks

vajalike sammude astumist

sukeldub ta aga liiklusse,

kus blokeerib, ise irvitades, teisel

rajal mööda sõita soovijaid.

Seejärel saadab suurpoes kassajärjekorda

kogemata vahele

tulnu kõvahääleliselt saba

lõppu, restoranis

mõnitab

ettekandjat, kui

tema roas on

lillkapsa asemel

kogemata

brokoli. Õhtul

kodus terroriseerib meilidega

oma võlgnikku ja siunab ilmse

mõnuga netiportaalis oma

rõvedate anonüümsete kommentaaridega

vürtsitades loodusehoidjaid,

kes saavutanud

selle, et ta ei saa enam valimatult

metsa raiuda.

Sellised inimesed ei soovi

kahjuks mõista, et nendetaoline

suhe hoolivusse on kaubanduslik

ning sel ei ole tegeliku

hoolivusega mingit pistmist.

Õhtumaal eriti, sest läänelik

võlaõiguse mentaliteet ja

tarbijalikkus ei puuduta üksnes

äritegevust, vaid mõjutab

laiaulatuslikult ka ühiskonnaelu

elavate inimeste väärtusi ja

suhtumist. Nii inimsuhetes kui

ka olusuhetes. Kuni isa-lapse,

isa-ema või ema-lapse suheteni

välja.

Sellised inimesed ei mõista,

et hoolivus tähendab tähelepanu

teiste inimeste suhtes ka

siis, kui nood võivad tunduda

taolised, kes meiega ei arvesta.

Just see ongi ainus hoolivus

kui selline. Siit puudub hammas-hamba-vastu-

või teeneteene-vastu-suhe.

Sest hoolida

saab ainult tingimusteta, kusjuures

teadlikult tingimusteta.

Olla tuleb alati üllam ja väärikam

võrreldes sellega, millega

meile võidakse vastata.

Ent samas oma üllusega mitte

ülbeks minnes, vaid tingimusteta

hoolivust üksnes oma käitumisse

asetades.

Otsigem eetilist allikat

Hoolivus ei ole tõesti midagi,

mille tekkimisel või kadumisel

oleks esmaselt pistmist kergelt

saavutatava pinnapealse käitumismuutusega.

Tingimusteta

hoolivuse puudumine nõuab

inimeselt juurväärtuste muutmist.

See tähendab, et inimene

peab tegelema eetilise allikaga.

Pinnapealsed hüüded – saage

paremaks, armastage rohkem

– ei mõju. Nood on ainult

sõnad ja sõnadena ka juurteta

“eetikat” tootva ühiskonna passioonidesse

sumbuvad.

OSTAME VANAMETALLI

Peterburi tee 105,

Iru korstna kõrval, juurdepääs

Saha-Loo teelt.

Avatud E–R 7.30–16, L 8–15

Metallieksport OÜ




















Saha-Loo tee

METALLIEKSPORT

Iru korsten

Vana-Narva mnt.

Peterburi tee

Tel 6 096 117, 53 069 000

www.metallieksport.ee

Õite ilus!

Tee oma aiast paradiisiaed!

Võõrasema

- 38%

Murureha

Fiskars

- 35%

Kanakaka

Compost

10l / 0.43€/l

- 25%

0 50

0.80 €

5 50

8.40€

4 30

5.70€

Kampaania hinnad kehtivad Bauhofi kauplustes üle Eesti kuni 30.04.2011

www.bauhof.ee

Tallinn

E-R 8-20

L 9-20 P 9-17

Peterburi tee 64

Laagri

E-R 8-20

L 9-20 P 9-17

Pärnu mnt 558

Keila

E-R 8-19

L 9-17 P 9-16

Paldiski mnt 35

Tartu

E-R 8-20

L 9-20 P 9-17

Ringtee 69

Pärnu

E-R 8-20

L 9-20 P 9-17

Papiniidu 5

Viljandi

E-R 8-20

L 9-20 P 9-17

Reinu tee 29a

Rakvere

E-R 8-20

L 9-20 P 9-17

Ringtee 2

Jõhvi

E-R 8-20

L 9-20 P 9-17

Narva mnt 141

Kuressaare

E-R 8-20

L 9-19 P 9-17

Põlluvahe 2

Haapsalu

E-R 8-19

L 9-17 P 9-16

Tallinna mnt 68a

Põlva

E-R 8-19

L 9-17 P 9-16

Jaama 12a

Valga

E-R 8-19

L 9-17 P 9-16

Viljandi 80a


päevateema toimetaja Tiina Kangro tiina.kangro@linnaleht.ee

linnaleht reede, 22. aprill 2011

Selver on Eestis juhtiv super- ja hüpermarketite kett, mis kaupleb peamiselt

toidu- ja esmatarbekaupadega. Selveri ketti kuulub kolmkümmend

viis kauplust üle Eesti ja Selveri Köök. Selver annab tööd ligi 2500

inimesele.

Tondi Selver otsib oma meeskonda

PAGAR-TEENINDAJAT

kelle peamisteks tööülesanneteks on pagaritoodete valmistamine, klientide teenindamine letis,

kaupade müügiks ettevalmistamine ja piisava sortimendi ja koguse tagamine oma teeninduspiirkonnas,

realiseerimistähtaegadest kinnipidamine ning jooksvate ülesannete täitmine

Kandidaadilt eeldame:

Omalt poolt pakume:

• keskeriharidust

• sõbralikku tööõhkkonda ja toetavat

• meeskonnatöö valmidust

meeskonda

• toimetulekut pingelistes olukordades • tööd organisatsioonis kus

• ausust ja kohusetundlikkust

väärtustatakse inimest ja tema tööd

• kiirust ja täpsust

• kaasaegseid töötingimusi ja

• füüsilise koormuse taluvust

-vahendeid

• eesti keele oskust (vähemalt tase B2)

• vene keele oskust

• varasemat töökogemust pagar-kondiitrina

Oma kandideerimissoovist anna teada hiljemalt 26. aprilliks k.a. saates CV märgusõnaga

„Tondi pagar-teenindaja“ aadressil personal@selver.eu.

Lisainfo numbril 6673 785, Karen Kotlov

Meditsiin vajab tohtrit

• ARSTIABI

Liikluses hukkub Eesti

teedel aastas 150–200 inimest,

meditsiinisüsteemis

juhtuvate vigade, tõrgete

ja hoolimatuse tõttu aga

vähemalt 1500.

Sellise karmi võrdluse aitas

sel nädalal Eesti ühiskonna

palge ette tuua Tartu ülikoolis

kaitstud magistritöö, mille

autoriks Pärnu haigla kvaliteedijuht,

arst Teele Orgse.

Magistritöös on teinegi kõnekas

võrdlus. Kui lugeda riigikogu

stenogramme, siis viimase

viie aasta jooksul leiab neist

patsiendi turvalisust või arstiabi

kvaliteeti käsitlevaid viiteid seitse,

liiklusohutus on olnud arutuse

all aga 308 korda.

Uurimistöös on esitatud

arvutuskäik, mille kohaselt

kogeb Eestis lisaks vähemalt

12 000 inimest aastas meditsiiniga

suheldes väiksemaid kahjustusi

või pettumusi.

Levinumaid õigustusi veast vaikimiseks

Kas rahvas on rahul?

Sotsiaalministeeriumi juures

tegutsevale tervishoiuteenuste

kvaliteedi ekspertkomisjonile

on aga 2009. aastal mureavalduse

esitanud vaid 105 inimest.

See pole palju, kuid siiski

tervelt 50 korda (!) rohkem kui

1995. aastal, mil avaldusi tehti

vaid kaks. Arstlikke vigu on

komisjon leidnud vaid mõõdukalt.

Ka näitab sotsiaalministeeriumi

andmebaas, et viimase

13 aastaga on meditsiiniliste

eksimuste tõttu Eestis

surnud vaid 151 inimest.

Viimase Eurobaromeetri

andmeil tunnetab aga ligi pool

Eesti rahvast võimalust haiglas,

arsti juures või ravimeid

võttes kahjustuste osaliseks

saada. Kus on tõde?

Vigadest tuleb õppida

Maailmas hakati patsiendi

ohutuse teemaga põhjalikumalt

tegelema 1999. aastal,

pärast seda, kui USA-s nägi

päevavalgust rahvusliku akadeemia

meditsiiniinstituudi

teadlaste koostatud raport

“Eksimine on inimlik – teel

turvalisema arstiabisüsteemi

poole”. Raport näitas, kui palju

inimesi USA-s meditsiini vigade

tõttu igal aastal kannatab ja

mida see tegelikult riigile rahas

maksma läheb. Kuid kõige

olulisem sõnum selles raportis

oli, et vigades pole süüdi mitte

arstid (“rohkem pingutamine

ei päästa olukorda”), vaid puudulikud

või halvasti üles ehitatud

arstiabi korralduse süsteemid,

mis seavad meedikud

tänamatusse olukorda, kus

vead on kerged tekkima.

Näiteks avastati USA-s ravivigu

analüüsides, et sageli tuli

ette eksimusi patsientidele

narkoosi andmisel ja seda võis

seostada asjaoluga, et erinevatel

narkoosiaparaatidel toimus

sisse-välja lülitamine eri moel.

• See patsient oleks niikuinii ära surnud.

• Veast kuulmine oleks perekonnale asja vaid raskemaks teinud.

• Me tegime, mida suutsime. Vahel lihtsalt läheb nii.

• Patsient oli ise ka süüdi. Kui ta poleks suitsetanud (nii paks olnud

jne), poleks asi nii halvasti läinud.

• Kui me ei saa täie kindlusega väita, et olukorra põhjustas just see

viga, pole mõtet sellest ka rääkida.

Hetkest, mil aparaatide tööpõhimõtted

ühtlustati, langesid

anestesioloogide eksimused

miinimumini.

Praeguseks on väga paljudes

riikides sisse seatud kohustuslikud

üleriigilised arstlike vigade

raporteerimissüsteemid,

kuhu kõik haiglad ja praktiseerivad

arstid on kohustatud

sisestama kõik oma töös esinenud

vead ja vealähedased

olukorrad. Seda materjali analüüsitakse

põhjalikult ning nii

saavad nii arstid kui ka meditsiinikorraldajad

neist ühiselt ja

pidevalt õppida.

Vastutuse kartus

Ka Eesti arstid väidavad, et

analüüsivad oma vigu – ise,

osakonnas või oma haigla

tasemel. Rahvusvahelise kogemuse

põhjal märgitakse aga,

et nii kitsastes raamides asjad

õiget tulemust ei anna.

Eesti tervishoiujuhid ja ka

paljud arstid ei ole lootusrikkad,

et meie maal sellist süsteemi

luua saaks. Kardetakse,

et kui vigadest avalikult rääkima

hakatakse, satuvad meedikud

turmtule alla, neid hakatakse

kohtus süüdi mõistma ja

kurjategijaiks kuulutama.

Tegelikult on kogu maailmas

sellised raporteerimissüsteemid

rangelt lahti seotud

vigu teinud arstide isikuandmetest.

Muidugi jääb arstile

teatud olukordades tema vastutus,

kuid õppimiseks mõeldud

infopangad on anonüümsed.

USA-s näiteks on enamikus

osariikides vastu võetud

seadus, mille alusel arst, kes

patsiendile oma eksimuse teatavaks

teeb, on samast hetkest

süüdistusest vaba. See aitab

vähendada pingeid ja arstide

soovi võimalikud vead salajas

hoida. Tiina Kangro


eede, 22. aprill 2011 linnaleht

toimetaja Tiina Kangro tiina.kangro@linnaleht.ee

päevateema


TARTU ÜLIKOOLI NÄDAL TALLINNAS

2.–6. mai Tartu Ülikooli Tallinna esinduses, Teatri väljak 3

Tartu Ülikooli nädalal Tallinnas toimuvad tasuta koolitused, loengud ja seminarid.

Meedikud, aga eriti meditsiinijuhid viskaksid palli meeleldi ühiskonna, ja just ajakirjanduse kapsaaeda,

kes nende meelest teevad oma pahatahtliku suhtumisega arstlike vigade analüüsimise Eestis praegu

veel võimatuks. Foto on illustratiivne. Foto: Rauno Volmar / Eesti Päevaleht

Maailm ootab ka Eestilt tegusid

• Kuna Eesti on nii Euroopa

Liidu kui ka maailma terviseorganisatsiooni

(WHO) liige, on

meile tegelikult siduvad mitmed

dokumendid, deklaratsioonid ja

soovitused.

• Euroopa Liidu tervishoiustrateegias

2008–2013 on patsiendi

ohutus tõstetud tähtsuselt

teiseks tervishoiu strateegiliseks

eesmärgiks. 2009. aasta suvel

võtsid liikmesriigid üksmeelselt

vastu Euroopa Nõukogu soovitused

patsiendi ohutuse kohta,

mis põhinevad Luxembourgi

patsiendi ohutuse deklaratsioonil

(2006). Sellega said Euroopa

riigid kohustuse luua kõikehõlmavad

aruandlus- ja õppesüsteemid,

välja töötada riiklikud

strateegiad, määrata pädevad

organid, ajakohastada ohutusstandardid

jne. Tähtajaks lepiti

kokku kolm aastat, mis tähendab,

et 2012. aasta juunis peavad

kõik liikmesriigid Euroopa Komisjonile

oma vastavast tegevusest

aru andma. Aasta varem ehk

juba sel suvel ootab komisjon

riikidelt esialgseid raporteid.

Näiteks Soome kinnitas oma patsiendi

ohutuse strateegia juba

2009. aastal.

• Ka WHO kinnitas juba 2002.

aastal patsiendi ohutuse alase

maailma tervise assamblee

deklaratsiooni, soovitades selles

oma liikmetel tungivalt patsiendi

Riigikogu lahtiste uste päev

esmaspäeval, 25. aprillil

Uksed valla kella 11–17

ohutuse küsimusele tähelepanu

pöörata, kutsudes ellu tõenduspõhised

patsiendi ohutust tagavad

süsteemid.

• Eesti ei ole praegu ühtegi

nimetatud soovitust veel täitnud.

Sotsiaalministeeriumi terviseala

asekantsleri Ivi Normeti sõnul

pole meil veel kavaski patsiendi

ohutuse strateegiat koostada.

Ühe põhjusena nimetas Normet

üleeilses Eesti Päevalehes, et Eesti

ühiskonna suhtumine meditsiiniliste

vigade teemasse erineb

veel palju nende riikide omast,

kus mittetahtlike ravivigade

avalik raporteerimine on tavaline

ega tekita meedias emotsionaalseid

lainetusi.

Toompea lossis

Kell 10.45 Politsei- ja Piirivalveameti Ühendorkestri tervituskontsert lossi platsil

Kell 11.00 Riigikogu esimehe Ene Ergma tervitus

Kell 12.00 Valitsuse infotund istungisaalis,

rahva küsimustele vastavad peaminister Andrus Ansip ja ministrid

Kell 13.10 Teatetants lossi õuel

Kell 14.00 Kultuurikomisjoni avalik istung “Kultuuripärand ja turism” konverentsisaalis

Kell 16.00 Folklooriansambli Pillipiigad kontsert valges saalis

Riigikogu teabekeskuses (Toompea 1)

Kell 11.15 Esmavalitute koolikatsumine: küpsust uurib Eiki Nestor, osalevad Annely Akkermann,

Kaja Kallas, Aivar Kokk, Andrei Korobeinik, Jevgeni Ossinovski, Rainer Vakra,

Rannar Vassiljev, Viktor Vassiljev

Kell 12.00 Dokumentaalfilm “Ma elasin Eesti Vabariigis” (režissöör Liina Triškina, Allfilm 2010)

Kell 13.30 Tallinna Toomklubi teatrikooli etendus “Peremees ja sulane”

(Leida Tigase naljajutu ainetel)

Kell 14.00 Dokumentaalfilm “Laulev revolutsioon”

(režissöörid James Tusty ja Maureen Castle Tusty, Allfilm 2006)

Ekskursioonid lossis ja pääs Pika Hermanni torni

Lossi orienteerumismäng ja viktoriin

Avatud näitused: August Rei mälestusnäitus

Küllike Jaama ja Urmas Viigi installatsioon “Luige Hummer”

Riigikogu teabekeskuses Riigikogu ajalugu ja tegevust tutvustav näitus

„Haridus – edu pant või veskikivi tööturule sisenemisel?“

Majandusseminar toimub teisipäeval, 3. mail kell 12.45–16.15

Seminaril räägitakse Eesti tööturust, selle vajadustest ja tulevikuväljavaadetest.

Esinevad professor Raul Eamets, haridus- ja teadusministeeriumi osakonnajuhataja Andres

Pung, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ekspert Mario Lambing ning ettevõtjad

Enn Veskimägi ja Kalle Kuusik. Päeva modereerib professor Jüri Sepp.

Esmaspäev, 2. mai

15.00–18.30 LOOMEPÄEV „Pärandtehnoloogia loovuse ja innovatsiooni teenistuses“

Teisipäev, 3. mai

12.45–16.15 MAJANDUSSEMINAR „Haridus – edu pant või veskikivi tööturule

sisenemisel?“

Kolmapäev, 4. mai

ÕPPIMISE JA ÕPETAMISE PÄEV

14.00–15.30 loeng „Keeruline laps klassiruumis“, prof Jaan Kõrgesaar

16.30–18.00 loeng „Euroopa Liidu päästeteed finantskriisist – eesmärgid, põhimõtted,

mehhanismid ja võimalused“, lektor Viljar Veebel

Neljapäev, 5. mai

14.00–18.00 PERSONALI ARENDAMISE PÄEV

Ettekanded „Miks valida täiendusõpe Tartu Ülikoolist?“ ja „E-õpe – innovaatiline ja

ressursisäästlik õppimisvõimalus“ ning lühikoolitused „Kuidas ennast turundada?“

(eesti keeles) „Valetamise ja pettuse põhitunnused“ (vene keeles).

Reede, 6. mai

VÄÄRIKATE ÜLIKOOL

13.00 Väärikate ülikooli avamine Tallinnas

13.15–15.30 loeng „Viirused, viirusnakkused ja nende vastu võitlemine“

Oodatud on osalejad vanuses 60+.

INFO 737 6601, esindus@tallinn.ut.ee

3 a.

LAHTISTE

USTE

PÄEVAD

27. ja 28. aprillil

Peaesineja

GETTER JAANI

Põhikooli baasil

Mehhatroonik

Autotehnik

Automaatik

Metallitöötleja arvjuhtimisega (CNC) pinkidel

Keevitaja

Müüja rõivaalal

Sisekujundaja assistent

Rätsep - stilist

Keskkooli baasil

TARTU ÜLIKOOL TALLINNAS!

Soovijatele koht renoveeritud õpilaskodus.

* töökohapõhise õppe korral vajalik

praktikakoha olemasolu

Tartu Ülikooli Tallinna nädala

täpne kava ja registreerumine:

www.ut.ee/tallinn

Kohtade arv on piiratud

3,5 a.

3,5 a.

3,5 a.

3 a.

3 a.

3 a.

3,5 a.

3 a.

Mehhatroonik (kooli- ja töökohapõhine õpe) 2,5 a.

Külmamehaanik

2 a.

Plastitöötluse seadistaja

2 a.

Autotehnik

2,5 a.

* Arvjuhtimisega (CNC)

metallilõikepinkide seadistaja (töökohapõhine õpe) 2 a.

Keevitaja (poolautomaat)

1 a.

Juuksur

1,5 a.

Rätsep - stilist

2 a.

Automaaler

2 a.

Autoplekksepp

2 a.

* Autodiagnostik

1,5 a.

Müügikonsultant rõivaalal

* A. töökohapõhine õpe

1,5 a.

B. õmbleja eriala lõpetanutel (Kutsekeskharidus) 0,5 a.


tegus tegelane toimetaja Indrek Kuus indrek.kuus@linnaleht.ee

linnaleht reede, 22. aprill 2011

Priit Loog on mees,

Endla teatri viimase aja ühes kõmulisemas

tükis peaosa mängiv näitleja Priit Loog

(27) on pigem pai poiss kõrvalmajast kui

ussi kaelas vedav nahkades metsmees.

Foto: Maarja-Liisa Maasik

Laiemale publikule kangastub

Priit Loogi nägu

esmalt linnapea Paulina

menusarjas “Pilvede all”. Just

tolle toreda tegelase sarnane ta

ongi, selline siiras ja heatahtlik,

kuigi ta kinnitab, et pole naiste

nimel võitlemises siiski vahest

nii järjekindel kui tema kehastatav

tegelane.

Praegune peaosa vastselt

lavale jõudnud Andrus Kiviräha

raamatu põhjal valminud

tükis “Mees, kes teadis ussisõnu”

pole päriselus aga Priidu

rida. Oma sihi ajamine hoolimata

kõigest ning hilisem

üksijäämine ei sobi teps mitte

seltskondlikule inimesele,

mida Leemetit mängiv näitleja

ometigi on.

Paar hooaega tagasi jooksis

teles ka improvisatsioonikomöödia

“Vilde tee”, kus Priit

mängis endanimelist tegelast

nagu kõik ülejäänud näitlejad.

Seega on ta lühikese eluea

ja tibakese näitlejakarjääri

jooksul teinud-näinud juba nii

mõndagi.

Priit tellib külmal kevadhommikul

Endla kohvikus

topeltkohvi, kerib end mugavalt

diivanile kerra ja kiidab

heaks mõtte alustada vestlust

vähem eksistentsiaalsetest

küsimustest. Arusaadav

– kuigi märtsis lavale tulnud

“Mees, kes teadis ussisõnu”

nõuaks tõsist analüüsi ja ajuragistamist,

on ju hommik

veel varajane.

Kui palun Kiviräha hittraamatu

põhjal loodud tüki kolme

sõnaga kokku võtta ka selle

inimese jaoks, kes pole raamatut

lugenud, meenutab

Priit mulle muiates kohe, et

pidime ju kergematest küsimustest

alustama. “Lihtsalt

öeldes on lugu sellest, kuidas

iseendaks jääda, säilitada juured

ning mitte püüelda kogu

aeg kuhugi, kuhu sa võib-olla

ei kuulu. Need on ühe mehe

mälestused,” annab ta lihtsa,

ent siiski sisuka vastuse.

Raske tõsiseks jääda

Priit on raamatu otsast lõpuni

läbi lugenud kaks korda ja

kinnitab, et lavastuse lihtsus

ongi tingitud sellest, et Kiviräha

fantaasialendu üks ühele

lavalaudadele tuua oleks paras

ulme, lisaks teps mitte odavate

killast. “Võib mõelda, et

see etendus on tehtud lihtsalt

ja labaselt, aga tegelikult on

see kõike muud kui lihtne ja

labane, eriti kui arvestada tehnilist

poolt, inimestel on seal

näiteks tohutu kiired kostüümivahetused.

Minul küll ei

ole, mina olen kogu etenduse

laval, seitsmest lähen ja pool

kümme tulen,” räägib Priit.

Seda, miks just tema ussisõnade

loo peaosaliseks sai, asjaosaline

otseselt ei teagi. Äkki

vanus loeb? “Kui mõelda, et

raamat on tagasivaade Leemeti

elule, siis sobiks ka näiteks

Jüri Vlassov sellesse rolli

hästi. Aga kui arvestada sealse

rohke jooksmise ja toimetamisega,

siis veidi töntsima

sammuga inimesel oleks ehk

raskem,” arutleb Priit.

Kivirähka kiputakse tänu

“Rehepapile” seostama huumoriga.

“Mees, kes teadis

ussisõnu” on Priidu meelest

siiski tõsine teos, raamat räägib

ühe mehe üksijäämise ja

ussisõnade unustusse vajumise

loo. “Kui sa ei jookse lambana

teiste järel, siis jäädki üksi.

Aga kuna tegelased ja situatsioonid

on raamatusse kirjutatud

väga värvikad, kisub ka

etendus koomilisse võtmesse,”

ütleb Priit ning lisab, et ilmselt

lavastus kas meeldib väga

või ei meeldi üldse, vahepealset

varianti ei ole. Ehk sõltub,

kuidas vaataja suhtub näiteks

karuga suudlemisse või jõulisse

pulmatantsu.

Mõni hetk on siiski nõnda

naljakas, et huumorit armastaval

Leemetil-Priidul on raske

tõsiseks jääda. Näiteks loo

lõpus, kus lavale tulevad põlvini

rindadega ja muude ebaloomulikus

suuruses ihuliikmetega

inimahvid ja pub-

KVALITEETSED SNICKERS WORKWEAR TÖÖRIIDED

IST

art. 3911/1818

TAVAHIND 49.84 EUR

Ostes CoolTwill piraadipüksid

soodushinnaga, saad kingituseks

TASUTA

põlvekaitsmed

Snickers Workwear

CoolTwill

piraadipüksid

-40%

Lõpumüük

Mugavad, stiilsed ja funktsionaalsed ¾ pikkusega tööja

vabaajapüksid. On sobilikud töötamiseks õues

suvistes tingimustes või sisetöödel. Materjal on väga

kerge ja hingav, põlved on valmistatud vastupidavast

Cordura® materjalist, kus asuvad põlvekaitsmete

taskud. Sääre alumine serv reguleeritav. Kaks taskut

taga ja kaks taskut ees. Vasakul reiel mahukas

rahakoti-, mobiili- ja pliiatsitaskud. Paremal reiel

joonlauatasku. Vöö kohas takjakinnitused tööriistahoidjate

riputamiseks. Värvus: hall

SOODUSHIND 29.90 €

Snickers Workwear

DuraTwill

ripptaskutega

tööpüksid

Mugavad, vastupidavad ja

nägusad multifunktsionaalsed

tööpüksid. Valmistatud 52%

puuvillast ja 48 % polüamiidist.

Sääre alumised servad ja püksi

põlved on valmistatud eriti

vastupidavast Cordura®-st. Palju

erinevaid taskuid nii tööriistade kui

ka muude esemete (mobiiltelefoni) jaoks. Kaks taskut

tagumisel küljel, kaks taskut ees ja üks tasku vasaku

jala külje peal, lisaks ripptaskud. Värvus: hall/must

art. 3212/7404

HIND 73.- €

Ostes DuraTwill ripptaskutega

tööpüksid, saad

kingituseks

TASUTA

nokkmütsi

art. M-9083

TAVAHIND 15.- EUR

Pakkumine kehtib kuni 30.06.2011 või kuni kingitusi/kaupa jätkub.

TAVAHIND 6.- EUR

Mugavus. Vastupidavus. Funktsionaalsus. Kaitse. Disain.

UUDIS! Tamrex avab juunis kaks uut kauplust - VÕRUS Piiri 2 ja TARTUS Aardla 114

TAMREXI KAUPLUSED: TALLINN Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35 TARTU Ringtee 37a PÄRNU Riia mnt 169a RAKVERE Pikk 2 VILJANDI Riia mnt 42a JÕHVI Tartu mnt 30


eede, 22. aprill 2011 linnaleht

toimetaja Indrek Kuus indrek.kuus@linnaleht.ee

tegus tegelane


kes teab ussisõnu

soovitab:

lik rõkkab, kuid Leemet peab

olema masendunud ja kõigest

tüdinud. Aga kuidas sa oled

tülpinud, kui teistel naerust

pisarad jooksevad?

Vahel nali ei tule

Priidu õppejõud Katri

Aaslav-Tepandi on öelnud:

“Annaks jumal, et Priit

ei läheks ainult estraadi peale,

mis oleks talle liiga lihtne

ülesanne.” (Priit Loog lõpetas

2007. aastal Tartu ülikooli Viljandi

kultuuriakadeemia näitleja

eriala ja samal aastal alustas

ta tööd Endla teatris.)

Koomikuks mees end siiski

ei pea ning seda, et seltskonnas

palutakse tal üles astuda ja

nalja visata, nimetab ta ametiga

kaasuvaks nähtuseks. “Ma

ei pea ennast naljameheks,”

kinnitab ta. Testküsimusele,

kas siga lendab, vastabki Priit

täie tõsidusega, et loomulikult

ei lenda.

Pealegi pole Priit see mees,

kes oleks juba noorena näitlejaks

saamisest unistanud või

lapsepõlves lakkamatult esinenud.

Ning Tartu ülikooli Viljandi

kultuuriakadeemia kõrval

oli tema valikutes ka Eesti

maaülikool, kuhu ta õnneks

sisse ei pääsenud. “Näitlejaks

saamise mõtted olid peast läbi

käinud ja ühte-teist olin teinud.

Aga praegu on kõik hästi

ja ma olen väga rahul,” ütleb

ta.

Üks olulisi juhtmõtteid,

mille Priit enda sõnul koolist

kaasa sai, oli õppejõu soovitus

laval mõelda, mida näitleja

rollis tegelikult tahab. “See on

küsimus, mis viib teinekord

õigele rajale tagasi. Kui see ära

unustada ja kuhugi ära eksida,

siis võib endal sassi minna

ning publik ei saa ka enam

aru, mis asju laval aetakse,”

selgitab Priit.

Pauliga veidi sarnane

Viimasel ajal laiemale publikule

teleri vahendusel tuntud

osatäitmine on Priidu

jaoks sarjas “Pilvede all”, kus

tema mängib Pauli. Teda soovitas

Inga Allik, kes kehastab

üht peaosalist Piretit. Tervet

teise hooaja stsenaariumi

pole Priitki käes hoidnud,

üles on võetud teise hooaja

kaheksa osa. “Seetõttu ma ei

teagi, mis seal lõpuks saab,”

vastab ta uurimisele, kuidas

lugu lõpeb.

Kas Priidul ja Paulil on peale

nime esimese tähe ka muid

sarnasusi, küsin. “Ma ei tea,

kas ma nüüd nii jube järjekindel

olen kui Paul seal Piretit

taga ajades. Saab kogu aeg

vastu kõrvu, aga keerab teise

põse ette. Samas on Paul ka

selline siiras ja naiivne nagu

ma ise kohati. Eks Paulil ole ka

omad nõksud, kuidas ta proovib

oma asja läbi suruda, ega

ta päris üheplaaniline pole,”

arutleb mees.

Priit Loog Leemetina Andrus

Kiviräha raamatu põhjal valminud

lavatükis “Mees, kes teadis

ussisõnu”. Foto: Endla teater

Kes õppida tahab,

tulgu teatrisse

Mõneti ootamatult selgub,

et naispublik polegi Priidule

suurt kirjakesi ja karukesi

saatnud, kui lilli tuuakse, on

need tavaliselt tuttavailt-sõpradelt.

“Lilled ja muud pisikesed

kingitused on muidugi

toredad, aga need pole kindlasti

esmatähtsad,” mainib ta.

Soe vastuvõtt ja aplaus on see,

mis annab kinnitust, et inimestele

tema töö meeldib.

Priit pälvis äsja ka Endla

teatri publikulemmiku preemia

kahasse Sepo Seemaniga.

Mis lemmikuks saamisel rohkem

rolli mängis, kas tuntus

telest või lavalt, ei oska ta öelda.

“Kas roll on suur või väike,

see polegi tähtis, kui teed

oma asja nii hästi, kui saad. Ja

kui see kellelegi meeldib, siis

on hästi!”

Pool päevakest pärast kohtumist

meenub mulle, et ussikeelest

me Priiduga ei rääkinudki.

Priit lähetab meilitsi

saadetud küsimusele vastuse:

“Ussikeelega on lood sedasi,

et ega seda sõnadesse annagi

panna. See on kõrgema tunnetuse

tase, metatasand. Küll

aga võin vihjeks öelda, et ussisõnu

tuleb lausuda nii mõistuse

kui ka südamega ja kõige

olulisem on keele töö, keel

peab olema kiire ja vilgas

nagu ussil. Kes professionaalset

koolitust soovib, see peab

tulema etendust kaema!”

Evelin Trink

linnaleht@linnaleht.ee

Maraton

on sõprus!

www.tartumaraton.ee

REHVID ja VALUVELJED

Müük ja paigaldus

Rehvivahetus soodsa hinnaga:

• plekkveljed 17 €/4 tk

• valuveljed 20 €/4 tk

Rehvihotell

10 €/hooaeg

Hinnad kehtivad

kuulutuse ettenäitamisel

Vesse 4, tel 6 727 586

www.inex.ee

Abakhani kangakauplustes

Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Narvas

SÜNNIPÄEV!

Pidupäeva pakkumised!

Paljud kaubad kuni -50%

www.abakhan.ee

e-pood

Ostes meilt...

...säästad loodust,

25. aprillil avame Humana kaupluse

Järve keskuse II korrusel

KAUPLUSED

Tallinnas: Tallinna Kaubamaja 0-korrusel,

Tartu mnt 29, Mustamäe tee 18,

Õismäe tee 107, Jaama 2 (Nõmme),

Vikerlase 19, Kotzebue 27,

Pallasti 1, Sütiste tee 30, Narva mnt 4

Pärnu mnt 66, Pärnu mnt 238

Pärnus: Riia mnt 106a, Jannseni 2a

Tartus: Kompanii 1c, Kuperjanovi 20

Narvas: Kerese 3

...säästad raha,

...oled isikupärane.

Kõik Humana kauplused võtavad vastu terveid ja puhtaid

riideid, jalatseid ja mänguasju.

www.humanae.ee

PUHASTUSTEENISTUS

• HOOLDUSKORISTUS

• SUURPUHASTUS

• PUUPÕRANDATE HOOLDUS

• PRÜGIVEDU

• HALJASTUSTE HOOLDUS

• ABITÖÖD

• TEKSTIILPINDADE PESEMINE

Tel 55 20 870, 65 65 311

puhastus@bestclean.ee

www.bestclean.ee

Panasonic, Toshiba

garantiiremont

Elektroonika, audio-video,

foto-, videokaamerate remont

Arvutite remont

Liimi 1, Tallinn

tel. 6 997 000, 53 430 003

www.panaservice.ee

Avatud E-R kl 9.30 - 18.00

Autopartner:

Jooksupartner:

Meediapartner:

Raadioülekanne:

Peasponsor:


kodu toimetaja Ada Maltseva ada.maltseva@linnaleht.ee

Redis annab topeltsaagi

Miks on nii, et redist

soovitatakse külvata

kevadel vara või siis suve

teisel poolel?

Põhjus on selles, et redis on

looduslikult tegelikult lühipäevataim

ja selleks, et tema juurikad

saaksid valmida, peaks

suvel päeva pikkust lühendama.

Nii tehakse aiandites krüsanteemide

ja jõulutähtedega –

päev lõpetatakse taime jaoks

varem ja taimed kaetakse päeva

teisel poolel musta kilevaibaga.

Kõik selle nimel, et saada soovitud

ajal kauneid õisi.

Redist peetakse aedrõika

teisendiks. Sageli käsitletakse

ühte ja sama sorti kord

redise-, kord aedrõikasordina.

Osa seemnefirmasid

lahterdab rõigasteks need

sordid, mida saab sügisel

teist korda külvata ja mis on

suuremad.

Uued varajased sordid

“Read Meat” (pildil) on

põnev uudissort, kelle eriskummaline

välimus kajastub

nimes. See redis on seest lillakaspunane

ja pealt rohekasvalge,

väga hea maitsega ja

hea kaunistusteks kasutada.

Seemnest kuni parajate juurikate

valmimiseni kulub 50–60

päeva. “French Breakfast” on

samuti hea ja maitsev varajane

sort, tema juurikad on piklikud.

Varajane on ka redis “Sniežka”.

Tema kasvuaeg on 30–35

päeva, ümarad, pealt ja seest

valged viljad on hea maitsega

ning mahlased. Kevadel saagi

saamiseks tuleks seemet külvata

aprillis,

sügiseseks

saagiks

augusti teisel

poolel.

Foto: arhiiv

Kes ei

taha valget

ümmargust

redist, võib

e e l i s t a d a

pikergust sorti “Icicle”. Kasvuaeg

on sama ja teda võib külvata

nii kevadel kui ka sügisel.

Maris Paalvelt, Viimsi Aiakeskus

• KAUNIS AED

Hekist on palju kasu: see

kaitseb müra, tuule ja

tolmu eest, varjab ning

piiritleb ülejäänud aia.

Lisaks annab värvilise

lehestikuga hekk värvi ja

muudab aia omanäoliseks.

Tänavu on paljasjuursetena

saadaval mitmesuguseid eriti

kaunilt õitsevaid hekitaimi:

erivärvilisi veigelaid ja populaarset

tuhkrut enelat “Grefsheim”,

uudisena astelpajuistikuid

– nii saab lisaks tõhusale

asteldega hekile sügisel ka

mõnusa vitamiinidest pakatava

saagi.

Paljasjuursetel istikutel

on potis müüdavate istikute

ees mitu eelist. Esiteks on

nende juured kohe istutamise

järel pinnasega kontaktis,

mis tähendab, et nad kohanevad

uue kasvukohaga lihtsamalt.

Teiseks saab ostja istikute

juurte kvaliteeti kohe hinnata.

Lisaks on paljasjuursete

istikute hind märksa soodsam

kui potis istikute oma.

Õie- ja värvimäng

Kes soovib astlalist hekki,

mis aeda kaitseks, võiks valida

viirpuu või punaselehise

Thunbergi kukerpuu. Need

taimed on suurepärased pöetud

heki taimed. Pukspuu aga

passib ideaalselt geomeetrilisse

aeda madalamaks pöetud

hekiks.

Roosisõprade rõõmuks on

saadaval uus kanada roosi

sort “Prairie Joy”(pildil), millest

saab kauni õitsva heki. See

vähenõudlik vanaaegsete roosade

ja keskmiselt lõhnavate

täidisõitega põõsasroos õitseb

rikkalikult juunist augustini

ja vähemal määral ka hiljem.

Meie kliimas on ta täiuslik

hekitaim, sest on külma- ja

haigusekindel.

Igasugustes oludes leplikud

kontpuud lisavad aeda värvide

mängu terveks aastaks:

suvel ulatub lehtede värvigamma

sõltuvalt sordist rohelisest

kirjuni, sügisel võtavad lehed

punaka tooni ja lehtede langedes

jäävad aeda kaunistama eri

karva võrsed. Kontpuud sobivad

hästi segaistutuseks. Nad

on väga vastupidavad, taluvad

hästi täispäikest ja ka varju.

Eriti hästi saavad nad hakkama

niisketes oludes. Niiskesse

pinnasesse saab hekiks istutada

ka punapaju “Nana”, kes

on tihe, keskmise kõrgusega ja

kevadel urbadega kaetud pajuliik.

Igihaljad okaspuud loovad

rohelise müüri kogu aastaks.

Heki võib rajada mägimändidest

ja kadakatest, eriti populaarne

hekitaim on elupuu.

Eelistades hekiks elupuud, on

roheline müür valmis kohe

pärast istutamist ja see kaitseb

aeda läbi kogu aasta.

Pärast seda, kui

hekk istutatud,

on soovitatav

pinda multšida,

et hekk

püsiks kaunis

ja eluj

õ u l i n e .

Multšimine

hoiab

m u l l a

kobedana,

säilitab niiskust,

takistab

vee aurumist

ja vähendab

umbrohtu kasvamist.

Talvel kaitseb

multš juuri külma eest

ega lase pinnasel sügavalt külmuda.

Lisaks aktiviseerib see

mulla mikroorganismide elutegevust.

Aeglaselt kõdunedes

on orgaaniline multš väga hea

väetis.

linnaleht reede, 22. aprill 2011

Kevad on hea aeg heki rajamiseks

Foto: Juhani puukool

Pügada võib julgesti

Ilus tihe hekk vajab korralikku

pügamist. Ka vabakujulist

hekki tuleks kärpida ja

harvendada, sest muidu muutub

see aastatega inetuks. Enelaid

tuleks kärpida pärast õitsemist,

eemaldades närtsinud

õisikud. Kontpuid peaks tugevalt

tagasi lõikama paari aasta

tagant, mitte sagedamini.

Vabakujulist hekki on põhjust

harvendada külmunud, kuivanud

ja haigete oksade väljavõtmise

teel. Ära tuleks lõigata

ristuvad ja paralleelselt asetsevad

oksad. Sedasi püsib hekk

ühtlane ja mitte liiga tihe.

Korrapärase heki korral

tuleb hekitaimi kohe pärast

istutamist tugevalt tagasi lõigata,

et nad hakkaksid võimalikult

maapinna lähedalt harunema.

Ilusa ja tiheda heki saamiseks

peab pügamise ja vormi

andmise ette võtma igal

aastal. Lõikamisega tuleks olla

järjepidev ja julge. Mida tugevamalt

tagasi lõigata, seda

tihedam ja korralikum hekk

moodustub.

David Dzaganija,

Juhani puukooli turundusjuht

TULE JA VALI OMA

KASVUHOONE

Aprilli lõpuni 5% odavam

Kaubanduskeskus Euromekka,

Punane 50, I korrus

Tel 56 621 454

www.kasvuhoonemeister.ee


eede, 22. aprill 2011 linnaleht

toimetaja Ada Maltseva ada.maltseva@linnaleht.ee

ilu/tervis


Tasub teada

• Glaukoomi esmane tunnus

on kõrgenenud silmasisene

rõhk.

• Haigus ohustab üle 40-

aastaseid inimesi ja neid,

kelle suguvõsas leidub glaukoomi.

• Glaukoomi põhjustatud

nägemiskahjustused on

pöördumatud.

• Silmasisest rõhku tuleks

käia mõõtmas kahe aasta

tagant.

• Loe lisa: www.glaukoom.ee.

Foto: Bulls

Kõrgenenud silmasisene

rõhk viitab glaukoomile

• TERVED SILMAD

Glaukoom on hiilivalt

algav krooniline silmahaigus,

mis ravimata jättes

võib lõppeda pimedaks

jäämisega.

Tänu moodsatele diagnostikavõimalustele

ja väga tõhusatele

ravimeetoditele saab

varakult avastatud glaukoomi

kontrolli all hoida ja nägemist

säilitada.

Glaukoomi põhjustatud

nägemiskahjustust ei ole võimalik

taastada. Just seepärast

on tähtis haigus õigel ajal

avastada, et saaks alustada

selle süvenemise pidurdamisega.

Haiguse algstaadiumis

sümptomid puuduvad, seetõttu

jõuab patsient silmaarsti

vastuvõtule tihti liiga hilja, siis,

kui nägemine on juba ulatuslikult

kahjustunud. Kahjustus

tekib nägemisnärvi kärbumisest,

mille tagajärjel vaateväli

aheneb või sellesse tekivad

tumedad alad.

Risk tõuseb üle

40-aastastel

Kes võivad glaukoomi haigestuda?

Risk kasvab suurel

määral 40. eluaastatest alates,

samuti on suur roll pärilikkusel.

Haigestumise tõenäosus

on suurem ka lühinägelikel,

diabeetikutel ning kõrgvererõhktõve

põdejatel.

Üle 40-aastastel inimestel

tasub meeles pidada lihtsat

soovitust: kui lähete esimeste

lugemisprillide saamiseks silmaarsti

juurde, laske ka silmasisest

rõhku mõõta. Kui silmasisene

rõhk on üle 21 mmHg,

jääb patsient arsti jälgimisele ja

ta suunatakse vajadusel uuringutele.

Glaukoom on krooniline

haigus, millega haige peab

õppima elama. Tavapäraselt

alustatakse ravi silmasisest

rõhku alandavate tilkadega,

mis on Eestis kättesaadavad

100-protsendilise soodusmääraga.

Kõrge rõhu või

kaugele arenenud glaukoomi

korral tuleb kõne alla ka operatiivne

või laserravi. Ravi on

aga seda edukam, mida varasemas

staadiumis glaukoom

on avastatud.

Leili Soovere,

Tartu Linna Polikliiniku silmaarst

Tartu Linna Polikliinik korraldab glaukoomipäeva

• 28. aprillil kella 9–17 on

soovijad oodatud Tartu Linna

Polikliiniku (Gildi 8) 4. korruse

silmakabinettidesse tasuta silmasisest

rõhku mõõtma.

Arstid võtavad sel päeval

vastu ainult eelregistreerimisega,

mida saab teha 25. aprillist

tööpäevadel kella 9–14

registratuuri numbril 7 423

628, öeldes oma nime ja isikukoodi.

“Kuna Eestis puudub glaukoomi

skriinimise programm,

siis aitab selline päev kaasa

haiguse võimalikult varajasele

diagnoosimisele,” ütleb silmaarst

Leili Soovere. Hinnanguliselt

poolel glaukoomipatsientidest

on see haigus diagnoosimata.

Glaukoomipäevale on oodatud

üle 40-aastased mehed ja

naised ning need, kelle suguvõsas

on glaukoomi esinenud.

Haiguse ravi on seda edukam,

mida varem see suudetakse

avastada. LL

Regulax ® Toimeaine:

naatriumpikosulfaat

monohüdraat

pikosulfaat















KULLA JA HÕBEDA

KOKKUOST

Head hinnad! Raha kohe kätte!

Pärnu mnt 8 • Tel 600 7715

Kadaka tee 36 • Tel 699 7370

Teemaleht

ilu ja tervis

Reklaami tellimine

sirje@linnaleht.ee

tel 6 804 573

faks 6 804 571

Hambaravi

Vabriku 2

Balti jaama ja Telliskivi

peatuse vahel

Tel 6 215 661

Hambaravi, kirurgia,

proteesimine.

Kuni 19-aastaste laste

hambaravi TASUTA

Töötame ka laupäeviti kl 10–15

Soovime Teile ilusat

naeratust läbi aastate!

Info: kvr.hambaravi@mail.ee

www.kvr.ee

PÄRNA KLIINIK

KUTSUB NAISI ALATES

50-st ELUAASTAST

LUUTIHEDUSE

MÕÕTMISELE

Uuring tasuta

Asume Tallinna südalinnas

J. Pärna tn. 4

Registreerimine ja info

telefonil 6 802 000

Koer-kibuvits

leevendab liigesvalu

Kui teid vaevab liigesvalu, proovige koer-kibuvitsa

pulbrit. Vastavalt hiljutisele uuringule, vähendab

kibuvitsapulber liigesvalu palju paremini kui glükosamiin.

Taani teadlaste poolt läbiviidud uuringud näitavad,

et kibuvitsapulbris leiduvad galaktolipiidid mõjuvad

põletikuvastaselt ja vähendavad liigesevalu. Liigesjäikus

väheneb, liikuvus paraneb, tänu sellele paraneb inimese

toimetulemine igapäevaste toimetustega.

Ja üha rohkem reumatolooge ja perearste kogu

maailmas on huvitatud koer-kibuvitsa valuvaigistavast

toimest. See toime avaldub vaid eritöötlemise

tulemusena, sest koer-kibuvitsas sisalduvad

galaktolipiidid on tundlikud temperatuurile.

Sellist pulbrit saab meie apteekidest osta

Litozini nime all.

LIT 1102-004


10 ilu/tervis toimetaja Ada Maltseva ada.maltseva@linnaleht.ee

linnaleht reede, 22. aprill 2011

Julgustagem mehi oma

tervise eest hoolitsema

• MEESTE TERVIS

Meeste põiepidamatus

on levinud probleem: iga

kümnes mees kannatab

selle all mingil eluperioodil.

Foto: Mihkel Maripuu, Postimees/Scanpix

MEIL ON APRILLIS SÜNNIPÄEV!

SELLE PUHUL MAI LÕPUNI



OOTAVAD TEID ROHKEM KUI 2900 PRILLIRAAMI!

UUED KOLLEKTSIOONID PRILLIRAAME

DOLCE&GABBANA

MAI LÕPUNI ALLAHINDLUS RAAMIDELE

kuni 77% *

* PAKKUMINE KEHTIB PLASTKLAASIDE TELLIMISEL

Kõva kattega plastklaasid al 25 € (391,17 kr) paar

AR-kattega plastklaasid al 38 € (594,57 kr) paar

NÄGEMIST KONTROLLIVAD

R (22.04) kl 11–17, P (24.04) kl 11–17 DOKTOR GEORG MATTIESEN

K (27.04) kl 15–18 DOKTOR MARK LEVIN!

(info tel 6 333 350, 6 024 696)

Prillide tellimisel maksab nägemiskontroll 6 € (93,88 kr)!

Oleme avatud ka 22. aprillil kl 10–18

www.nordoptika.ee

www.kasvaja.net on abiks, kui Sul või Sinu

lähedasel diagnoositakse vähktõbi.

Eestis haigestub pahaloomulistesse kasvajatesse üle 6000

inimese aastas. Vähihaiguse diagnoos on enamasti ootamatu,

põhjustades rohkelt küsimusi, millele soovitakse vastuseid leida.

Kasvaja.net on eelkõige infoallikaks vähihaigetele ja nende pereliikmetele.

kasvaja.net

lehelt leiad infot:

Pidamatusel võib olla mitmesuguseid

põhjuseid, kuid

üks levinumaid on suurenenud

eesnääre. Eesnääre hakkab

sageli suurenema üle 50-

aastastel meestel.

Tänavu talvel valminud

rahvusvahelise küsitluse tulemused

näitavad, et Eesti paistab

teiste Euroopa riikide seas

silma sellega, et mehed usaldavad

arste ja soovitavad neid

ka teistele. Samas käivad nad

end vähe kontrollimas.

Uroloog Gennadi Timbergi

sõnul peaksid mehed käima

kontrollis olenemata sellest,

kas nad tunnevad vaevusi.

“Mehed peavad normaalseks,

et naised käivad günekoloogi

juures kontrollis vähemalt

kord aastas, kuid enda kontrollimise

vajaduse unustavad

nad ära,” tõdes Timberg.

“Meestel on oht haigestuda

eesnäärmevähki, mille sümptomid

võivad kulgeda täiesti

ebamäärastena – nn alumiste

kuseteede sümptomitega ja

vaid mõningaste tervisehäiretega,”

rääkis Timberg. “Tervisemuredega

tuleks julgelt

esmalt oma perearsti poole

pöörduda.”

Eesti meeste küsitluses tunnistas

viiendik vastanuist, et

pidamatusel on nende elule

suurem mõju, kui nad arvasid.

Enam kui pool (54 protsenti)

vastanuist on põieprobleemidest

kuidagi häiritud: nad on

vähem enesekindlad, depressioonis

või tunnevad end mitteaktiivsena.

Kuigi meeste põiepidamatus

on tunduvalt rohkem levinud,

kui arvatakse, on paljudel

meestel sellest raske rääkida.

Praegu kulub kolmandikul

Eesti meestest terve aasta

enne, kui nad jõuavad arsti

juurde. Paljud mehed varjavad

probleemi ka enda eest

– ei tunnista mure olemasolu,

ei lähe arsti juurde, ei tarvita

ravimeid või meestele loodud

pidamatustooteid.

Siinjuures saame kõik ulatada

oma abistava käe – julgustagem

mehi oma tervise eest

rohkem hoolitsema ja astuma

samme, mis tõstavad nende

igapäevase elu kvaliteeti!

Kristel Peikel

• vähihaiguse olemuse kohta

• vähihaiguse raviviisidest ja -võimalustest

• toitumisest vähiravi ajal

• toetusravist ja hingeabist Sulle ja lähedastele

Sa ei ole üksi!

Info, mille leiad kasvaja.net koduleheküljelt,

ei asenda teavet, mida kuuled oma arstilt või meditsiiniõelt.

Arst aitab

Roche Eesti OÜ, Lõõtsa 2, 11445 Tallinn, tel: 617 7380, e-mail: tallinn.estonia@roche.com

Uroloog Gennadi Timbergi sõnul

peaksid mehed käima kontrollis

olenemata sellest, kas nad tunnevad

vaevusi.

Põiepidamatus ja eesnäärmeprobleemid

on tihedalt

seotud. Levinumad sümptomid,

millega tuleks arsti

juurde pöörduda:

• öösel peab tualetti kiirustama

• on vajadus tihti urineerida

• uriini väljutamisega tuleb

alustada mitu korda

• urineerides on ebamugavus-,

valu- või põletustunne

• on tunne, et põit pole täielikult

tühjendatud

• uriinis on verd

• vahetult tualetis käimise

järel esineb tilkumist

Loe lisaks:

www.mees50pluss.ee


eede, 22. aprill 2011 linnaleht toimetaja Ada Maltseva ada.maltseva@linnaleht.ee ilu/tervis 11

Botaanikaaed korraldab homme troopilise tervisepäeva

Tallinna botaanikaaias algab homme kell

11 sportlikke eluviise ja liikumist propageeriv

troopiline tervisepäev. “Botaanikaaia territoorium

on aasta läbi tervisesportlaste kasutuses.

Suvel on siin jooksurajad, talvel suusarajad.

Sealt tuligi meile mõte meie külastajatele

heade partnerite abiga rohkem sportlikku

ajaviidet pakkuda,” selgitas botaanikaaia

direktor Karmen Kähr.

Tervisepäeval räägib tippspordi telgitagustest

Jaak Mae (pildil), spordiklubi MyFitness

treener Eva Ottas tutvustab uut Nike’i

treeningut. Taimetark Urmas Laansoo korraldab

botaanikaaias ümbermaailmareisi. Pirita

linnaosa vanem Tiit Terik ja Malle Viitma viivad

läbi kepikõnni, mille käigus saab pilgu

peale visata talveunest ärkavatele puudele

ja põõsastele. LL

Foto: EPL

Melanoomi haigestumine on tõusuteel

• MÕÕDUKUS EELKÕIGE

Kaitse oma nahka

Eestis avastatakse aastas

pisut üle tuhande nahavähi

juhu. Kuigi tegu on

vähiga, mida on võimalik

varakult üles leida, on

suremus nahavähki ja eelkõige

melanoomi kõrge.

Melanoom on pahaloomuline

kasvaja, mis tekib melanotsüütidest

ehk naha pigmendirakkudest.

Kuna melanoom

võib organismis kiiresti levida,

on väga tähtis haigus avastada

ja seda ravida juba varases

staadiumis. Nahavähi ennetamiseks

tuleb jälgida oma nahka

ning kui sünnimärkides on näha

muutusi, tuleks kohe pöörduda

arsti poole.

Viimase kümne aasta vältel

on haigestumus melanoomi

Eestis kasvanud poole võrra.

Eesti Vähiliidu hinnangul on

selle tõusu põhjuseks sagenenud

soojamaareisid ja noorte rohke

solaariumi külastamine.

Lõunamaa päike kõrvetab

“Kui soojale maale mineku

põhiline eesmärk on ennast

pruuniks päevitada, siis seda

ei ole kahjuks võimalik nahka

kahjustamata teha. Igasugune

päevituse teke toimub naharaku

kahjustamise kaudu ja lühikesed

intensiivsed UV-kiirguse

episoodid tõstavad suurel määral

melanoomi riski,” tõdeb Põhja-Eesti

regionaalhaigla nahaarst

Kai Saluvere.

Pruuniks ei saa end paraku nahka kahjustamata päevitada. Soojal

maal aga tuleks end päikse eest eriti hoolikalt kaitsta. Foto: Bulls

Lõunamaal puhates peaks

tema sõnul veel hoolikam olema

kui siin: kasutada tuleks kaitsvaid

riideid, laia äärega mütsi

ja päikseprille. “Nahapindadele,

mida ei saa riietega kaitsta,

tuleks määrida kõrge kaitsefaktoriga

kreeme. Kreemid aitavad

põletuse vastu ainult siis,

kui neid kasutatakse adekvaatselt

ehk neid määritakse piisavas

koguses ja uuendatakse piisavalt

sageli, eriti pärast rohket higistamist

või ujumist,” lisas ta.

Maailma terviseorganisatsioon

(WHO) teatas 29. juulil

2009. aastal, et solaariumid

kuuluvad kõrgeimasse kantserogeensesse

riskigruppi ja kiirgavad

kolm korda enam kahjulikke

UV-kiiri kui kümme aastat

tagasi. Samuti on selgunud, et

solaariumi pideva külastamise

korral suureneb alla 30-aastastel

noortel melanoomi tekkimise

risk 75 protsenti. “Solaariumi

kasutamine on igal juhul nahale

väga kahjulik ning nahaarstina ei

saa küll nende kasutamist kuidagi

soovitada,” kinnitab Saluvere.

• Eesti Vähiliit korraldab

koostöös Eesti Naha- ja

Suguhaiguste Arstide Seltsi

ning Eesti Onkoloogide

Seltsiga Eesti raviasutustes

melanoomi ennetuskampaania,

mille käigus võtavad

nahaarstid tasuta patsiente

vastu Tallinnas, Tartus,

Rakveres, Võrus, Paides ja

Kuressaares.

• Nahaarsti vastuvõtule

oodatakse täiskasvanuid, kes

on korduvalt saanud päiksepõletusi

või märganud oma

nahal uue kuju ja värviga

moodustisi.

• Ülemöödunud aastal

kontrolliti nahavähi ennetamise

nädalal Ida-Tallinna

keskhaiglas 126 patsienti.

Esmane nahavähi kahtlus

avastati 14-l, neist ühel leiti

melanoom. Üle Eesti käis

nahaarstide tasuta vastuvõttudel

201 patsienti ja nahavähi

kahtlus leiti 21 korral.

Haigestuvad noored

Melanoomi haigestumine

sageneb küll vanuse kasvades,

see aga ei tähenda, et melanoom

ei puuduta noori inimesi,

tõdeb Kai Saluvere. “Statistiliselt

on melanoomi diagnoosimise

keskmine vanus 59 aastat,

samas on melanoom kõige

sagedasem vähk 25–29-aastaste

naiste hulgas ning rinnavähi

järel teisel kohal 30–34-aastaste

naiste seas,” märgib arst.

Tallinna keskhaigla onkoloogi

Marianne Niine sõnul on kõige

suuremaks melanoomi riskifaktoriks

enne 15. eluaastat

saadud päiksepõletused, seega

tuleks UV-kiirguse eest kaitsta

just lapsi. Ada Maltseva

Aprillis ja

mais soodustus

-25%

apteekides

Koer-kibuvitsa

pulber – imeline

abi liigestele

Hoiab liigeste tervist ja

parandab liikuvust

Toetab luude ja kõhrede

normaalset talitlust

UUS!

Puuetega inimesi ja nende lähedasi oodatakse pühapäeval spordipäevale

TALLINNA NAHAARSTIDE

VASTUVÕTUD

Tallinna puuetega inimeste

tegevuskeskuses (Endla 59)

algab pühapäeval kell 12 traditsiooniline

spordipäev, kuhu

Tallinna Puuetega Inimeste

Koda kutsub osalema kõiki

puudega inimesi ja nende

lähedasi.

Spordipäeval saab mängida

lauatennist, piljardit, koroonat,

boccia’t, malet ja kabet,

osaleda joogavõimlemises,

ITK Magdaleena Päevaravikeskus, Pärnu mnt 104

(sisenemine maja vasakult küljelt)

7. mail kella 10–13 võtavad vastu dr Pille Konno,

dr Ave Vahlberg, dr Marianne Niin, dr Elena Dejeva,

dr Liina Tedremets, dr Enn Tuulik ja dr Kersti Kivimägi

Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Sütiste tee 19

(üldkirurgia polikliinik)

6. mail kella 14–16 võtab kabinetis C 1040 vastu dr Marina Teras

Dr Niine Nahakliinik, Mõisa 4 / Vabaõhumuuseumi tee 3,

5. korrus

4. mail kella 14–16 võtab vastu dr Marianne Niin,

kella 14–18 dr Kairi Nurm, kella 16–18 dr Kreete Põder,

kella 16–18 dr Urmo Johanson, kella 16–18 dr Kai Saluvere

Vitaclinika, Tartu mnt 16, 3. korrus

9. mail kella 14–19 võtab vastu dr Ene Mäestu,

kella 14–17 dr Mare Aarne

Vastuvõttudele saab registreerida 26. ja 27. aprillil kella 9–17

telefonil 53 509 547.

teha kepikõndi ja ratastooli

vigursõitu, lasta vibu jpm.

Üritus on kõigile tasuta,

kaasalööjad saavad väikse

meene.

Spordipäeva korraldab Tallinna

Puuetega Inimeste Koda

koostöös Tallinna Invaspordiühinguga

ja Tallinna Liikumispuudega

Inimeste Ühinguga,

läbiviimist toetab Kristiine linnaosa

valitsus. LL

Pakume ööpäevaringset üldhoolekande

teenust abivajavatele klientidele.

Praegu on pakkuda kohti käijatele, lamajatele ning

ratastooli kasutavatele klientidele.

Asume Ida-Virumaal

looduskaunis Aa külas mere ääres.

Koha maksumus ööpäevas on alates 14,50 € (226,88 kr)

Aastal 2011 hind ei muutu!

Info tööpäeviti tel 33 75 190

Lisainfo tel 56 466 965, 53 010 802,

meiliaadressil aa.kodu@neti.ee

www.hooldekodud.ee

Miks valida just LITOZIN ® pulber?

Kõrvaltoimeteta looduslik toode

Väga mugav kasutada – ühes pakikeses

terve päeva annus

Võib vähendada valuvaigistite

kasutamise vajadust ja seoses sellega

tekkivaid kõrvaltoimeid

LITOZIN ® pulber on valmistatud eritöödeldud

koer-kibuvitsa marjadest. Kasutades

LITOZIN ® -i saate leevendust oma

liiges-probleemidele ja sellega seoses

tunda rõõmu paremast elukvaliteedist,

suuremast igapäevasest aktiivsusest, paremast

tujust ja une kvaliteedist. Kirjuta enda

kogemusest LITOZIN ® -iga Axellus OÜ,

Lõõtsa 2B, 11415 Tallinn. Avaldamiseks

sobilike lugude autoritele auhinnaks 2 kuu

varu LITOZIN ® -i.

Lit 1102-008


12

kuulutused

toimetaja Kristi Väin, tel 6 804 570, kristi.vain@linnaleht.ee

Lisa kuulutus Linnalehte www.linnaleht.ee

linnaleht reede, 22. aprill 2011

Müük

-Müüa tibusid. Tel 53 663 138

-Pärsia kassi pojad. Tel 56 484 894

-Kasutatud raamatute müük

internetis: http://vanajahea.ee/

-Müüa suurt kollast söögikartulit

0,50 €/kg ja väikest 0,30 €/kg.

Info: 51 88 292

-Uus kušett, 200×80 cm, peatoega,

69 €. Tel 53 654 483, 6 534 695

-Küttepuud. Brikett. Kõdusõnnik

30 kg. Tammaru Farm,

tel 52 38 852

-Saepuru ja turbabrikett.

Tel 6 352 185

-Müüa saetud küttepinnud 180

€/koorem ning saetud ja lõhutud

lepa küttepuud 35 €/rm.

Tel 53 466 680, meiliaadress

info@hirvlisaeveski.ee

-Müüa tooreid ja kuivi 30, 40, 50,

60 cm lõhutud lepaküttepuid.

Vedu. Tel 51 66 305

-Küttekuplus müüb turba-, puidubriketti,

kaminapuid, kasepindu

võrgus, pelletit. Tel 6 577 778

-KÜTTEPUUD. Kuiv mänd, lepp,

kask. Tel 55 596 143

Ost

, 555 38 898

www.levituur.ee

Pakume suures valikus

soodsaima hinnaga summuteid.

Hulgimüüjatele veelgi paremad hinnad.

Kullerteenuse võimalus.

www.izputeji.lv • izputeji@izputeji.lv

tel +371 26 699 900 • tel/faks +371 64 221 207

Põrandalauadsisevoodrilauad

lepalauadvälisvoodrilauad


Kuivad pakitud kütteklotsid ja kaminapuud

40 l võrkkottides, transport tasuta.

Tel 52 38 503, 4 333 130

Müüa kasvuhooned. Kõik

mõõdud. Karkass tsingitud

teras + Makrolonkate.

Garantii 10 a. Hinnad al 499 €.

Järelmaksu võimalus.

Tel 53 246 646

-Vanatehnika huviline osatab

vanemate Vene mootorrataste ja

sõiduautode varuosi.

Tel 51 02 349

-Reval Antiik ostab vanu maale,

münte, kuld- ja hõbeesemeid,

märke, raamatuid, mööblit jms.

Pakkuda võib kõike, mis tundub

olevat vana. Harju 13 / Müürivahe

2, tel 6 440 747, 51 18 825. Raha

kohe!

-Ostan vanu raamatuid, postkaarte

jm. Tel 51 40 618

-Kulla ost parima hinnaga:

www.luutar.ee,

www.pood.luutar.ee

Bussiga: Põhjakruiis (5 päeva)

Praha – Karlovy-Vary – Dresden (7 päeva)

Bavaria–Austria (8 päeva) · Horvaatia – Itaalia (11 päeva)

Riia · Pariis – Loire’i lossid (9 päeva)

Palanga (4 päeva)

-Ostan vanu maale, mööblit, nõusid

jne. Tel 58 299 810

-Ostan autoromusid, ARK-ist

kustutamine, paku ka vanametalli.

Sõidu-, veo- ja pakiautod,

bussid ja traktorid. Paku kõike, ka

terveid sõidukeid kuni 4000 €.

Tel 58 295 083

-Igasugust vanavara: märke,

mööblit, raamatuid, kunsti, portselani,

münte jm. Paku julgesti.

Tel 58 036 671

-Raamatuid – uusi ja vanu, märke,

medaleid, postkaarte, vanaraha

jne. Tel 58 036 162

Pallaslaste jt Eesti kunstnike

maalide, graafika, skulptuuride

ost ja hindamine.

Ostame ka vanaaegset mööblit,

lauahõbedat, ikoone, münte jm vanavara.

Raha kohe! Tel 55 46 341

Kinnisvara müük

-2 t, kk, Kehras. Omanikult.

Tel 51 77 523

-Müüa maja Harjumaal.

Tel 51 58 405

-Maja Aegviidus. 1,1 ha maad.

Tel 55 610 114

Kinnisvara ost

-Omanikult korter Tln-s.

Tel 56 130 711

-RAID & KO KLIENDID OSTA-

VAD KORTEREID TALLINNAS.

INFO TASUTA! www.raid.ee,

E–R 10–18, Luise 40-22, Tallinn,

tel 6 272 080

-Ostame või müüme-üürime teie

kinnisvara. Korrektne vormistamine.

Tel 6 576 301, 56 471 516

Veljo, meiliaadress

veljo@tipoliin.ee

,

,

-Ostan 3-toalise korteri Tallinnas

otse omanikult. Tel 58 004 800

-Garaaži. Tel 55 675 276

-Ostan tühja 2–3-toalise korteri

Tallinnas. Tel 58 200 800

Annan rendile

-Mustamäel asuv kaasaegse sisustusega

uus ilusalong rendib välja

ruumi küünetehnikutele, maniküür,

pediküür (soovitavalt oma

püsiklientuuriga). Ruumi on võimalik

rentida kas terveks kuuks

või pooleks kuuks. Salongile väga

hea juurdepääs ja tasuta parkimine.

Info tel 51 55 833

-Annan üürile suvila Kloogal (500

m supelrannast). Kaks hoonet

magamiskohtadega, soome saun,

vesi, elektriboiler. Tel 51 50 131

Võtan rendile

-Omanikult. Tel 50 89 052,

56 130 711

-RAID & KO KLIENDID ÜÜRI-

VAD KORTEREID TALLINNAS.

INFO TASUTA! www.raid.ee,

E–R 10–18, Luise 40-22 Tallinn,

tel 6 272 080

-1–2-toaline korter TALLINNAS.

Tel 50 68 959

-Garaaž Astangul, Õismäel, Mustamäel.

Tel 53 654 483

-N pensionär üürib elamispinna

omanikult. Tel 53 088 377

Pakun tööd

-Maxima Eesti OÜ pakub tööd

müüjatele Mustamäel. Kandideerida

saab CV Keskuse kaudu või

tulla kohale ja täita ankeet

aadressil Paterburi tee 47, Tallinn

-Ootame tööle kaupluse juhatajaid,

kaupluse ostujuhte, vahetuse

vanemaid, peakassapidajaid ja

müüjaid. Saada CV meiliaadressile

personal@maxima.ee või tule

kohale ja täida ankeet aadressil

Peterburi tee 47. Kõik töökuulutused

leiad meie kodulehel

www.maxima.ee või CV Keskuses

-Majutusasutus otsib ausat ja

kiiret eesti keelt vabalt kõnelevat

koristajat vanalinnas asuvatesse

külaliskorteritesse/hostelisse.

Palk katseajal 2,55 €/h bruto. CV/

elulookirjeldus tuua Rataskaevu

16 (avatud kella 9–19) või saata

meiliaadressile elen@oldhouse.ee

-Vajame pagarit-kondiitrit kesklinna

kohvikusse. Info: 55 656 165

-Haabersti Rimmis otsib juuksurit.

Soovitav vene ja eesti keele

oskus, viisakus.

Töögraafik ja palk protsent.

Meiliaadress

tamara.king@mail.ee

-Vajame autopesijat. KIIRE!

Tel 56 622 800

PETERBURI 4 päeva 149 €

Purskkaevude avamine 20.–23.05, 27.–30.05

Ermitaaž, Merevaigutuba, Jussupovi palee, Peterhof

23.06, 01.07, 15.07, 29.07, 12.08 Viisavaba kruiis Peterburi

Otsin tööd

-Töömees otsib tööd. 56 196 618

Teenus

-DEMONTEERIMINE JA EHI-

TUSPRAHI VÄLJAVEDU.

Tel 55 23 321

-VANA MÖÖBLI, VANAKRAA-

MI ÄRAVEDU. KORRALIKUD

LAADIJAD. Tel 50 28 148

-KOLIMISTEENUSED. KORRA-

LIKUD LAADIJAD. Tel 50 72 694

-VÕTAME VASTU OLMEMA-

SINAID JM VANAMETALLIKS.

TASUTA. LAADIME ISE PEALE.

Tel 6 620 892

-Demonteerimine ja väljavedu:

pesumasinad, pliidid, vannid,

radiaatorid, vanametall tasuta.

Tel 6 484 164, 56 51 487

-KOLIMINE VANA MÖÖBLI,

RAUA-, UTIILIVEDU. Info:

www.elar.ee, tel 58 503 903

-Viime TASUTA ära vanad kodumasinad

ja vanaraua.

Tel 55 939 504

-Telerite remont puhkepäevadeta.

Tel 51 89 839

-Kaardid ennustavad.

Tel 900 1727 (1,09 €/min). Eesti

vanim ja parim ennustusliin. 24 h

-Õmblusmasinate parandus.

Tel 51 68 180 Hillar

OÜ Hibicus. Hauakivide valmistamine jt

tööd. Allahindlus. Lastekodu 19.

Tel 50 54 878

Allahindlus 20%

Lennukiga:

TÜRGI HISPAANIA BULGAARIA

KREETA KÜPROS HORVAATIA ITAALIA

SOODNE LAEN

kinnisvara tagatisel

* NOTARI TASU

0.-

* LEPINGUTASU

* HINDAMISAKT

Sissetulekuid

tõendamata!

Võta PRAEGU - alusta

maksmist aasta pärast!

Kampaania kestab kuni 30.04.11

www.odavlaen.ee

Narva mnt 13, 2 korrus

6 143 024, 555 80 111

-Parandan õmblusmasinaid ja

Overloke. Garantii. Tel 6 459 367,

55 12 298

-San-tehnik. Tel 58 309 700

Vladimir

-Veoteenus. Tel 55 942 550

Aleksandr

-Koduabi24: autojuhi-, kulleri- ja

remonditööd vmt. Tel 53 439 483

-Pesumasinate remont.

Tel 55 610 873

-TASUTA viime ära vanad pesumasinad,

vannid, pliidid, külmikud,

mikrolaineahjud, boilerid.

Tel 6 559 606, 50 96 897

-AKENDE PESU. Tel 55 20 870,

www.bestclean.ee

-PUUDE LÕIKAMINE.

Tel 55 20 870, www.bestclean.ee

-SUURPUHASTUSTÖÖD.

Tel 55 20 870, www.bestclean.ee

Arvutite, telerite ja elektroonika remont.

Klienditeenindus tel 58 191 535

info@itbuss.ee, www.itbuss.ee

Raamatupidamisteenused,

aastaaruanded,vanad perioodid.

OÜ, KÜ, MTÜ, FIE.

Tel 52 73 923 või erten@erten.ee

www.erten.ee

Valmistame ja

restaureerime

hauakive, -plaate.

Erinevad hauapiirded.

-Ohtlike puude eemaldamine!

Tel 53 334 969

-Kodumasinate, vannide ja vanametalli

TASUTA ÄRAVEDU.

Tel 55 505 017

-Katuste ehitus ja parandus.

Tel 58 323 665

-Telerite remont. Tel 51 50 151

Koskla

-Senpoliapood: lõikelilled, toalilled,

Eesti seemned, tippsibul,

muld, väetis, istikud. Head hinnad.

Iga päev kella 9–20 aadressil

Paldiski mnt 75, soklikorrus,

Škoda kõrval. Kohale pääseb trollidega

6, 7 (Pirni peatus), 1, 5 ning

bussiga 33 (Hipodroomi peatus)

-Õunapuude pügamine.

Tel 52 10 334

-Viin ära vanaraua. Tel 55 670 479

-Korstnapühkimine. Tel 51 88 889

-KOLIMINE, TRANSPORT.

Tel 56 719 350

-Veoteenus kaubikuga. San-tehnik.

Tel 50 59 462

-Lõikan viljapuid ja marjapõõsaid.

Tel 55 10 119

-TASUTA METALLI ÄRAVEDU!

TEL 55 47 345

-Kogemustega aednik lõikab viljapuid.

Tel 56 651 281 Ilmar

-Akende pesu ja kodude koristus.

Mob-tel 58 098 230

-ANTENNITÖÖD. TEL 51 50 151

-OÜ Kimitas. Hauakivid, plaadid,

hauapiirded. Tööd kalmistul.

Kõrge kvaliteet, madalad hinnad.

Keldrimäe 9 (keskturg),

Valdeku 105 (Liiva kalmistu).

Tel 6 614 013, 55 20 316

-Telerite remont. Madalad hinnad.

Tasuta kojukutsed. Tel 55 931 473

Veo- ja kolimisteenus

TEENINDAME

7 PÄEVA NÄDALAS

Tel 56 471 516, 6 576 301

Veljo

Ehitus ja remont

-Torutööd, küte, vesi, kanalisatsioon,

sanitaarseadmete müük ja

paigaldus, vannitubade renoveerimine,

KÜ-de püstikute vahetus,

välitööd. Tel 56 491 815 Egon Vool

-San-tehnilised tööd. Tel 56 496

576 Peeter

-Parketi lihvimine, lakkimine.

Tel 51 01 064

-San-tehnilised ja elektritööd.

Tel 58 201 968

V

IIS

A

D

15.–17. juuli Palanga – Vahemere stiilis puhkus, hind 105 €




27.–29. mai Lilleline Peterburi folklooriga, hind 135 €




NORDLAND TRAVEL. Narva mnt 4, Tallinn

(Krediidipanga 2. k), reg nr 11332142. Tel 633 7951, 507 1879

info@nordlandtravel.ee

www.nordlandtravel.ee

Tallinn

Jõhvi

Tartu

Pärnu

Narva mnt 7-347

III sissepääs, III korrus

Tel 6 109 321, 6 109 322

E-post tallinn@virureisid.ee

Keskväljak 9

Tel 3 370 594, 3 371 216

E-post viru.reisid@neti.ee

Lõuna-Eesti Turismikeskus

Turu 2 (bussijaam)

Tel 7 344 190

Pärnu Reisibüroo

Rüütli 32

Tel 4 445 105

REISIKALENDER 2011

Väljasõitudega

Jõhvist

Tallinnast

Tartust

Pärnust

NB! Kindlasti helista ja küsi

infot ning vaata meie

kodulehekülge

www.virureisid.ee

Püsiklientidele ja gruppidele

soodushinnad.

NB! Bussikohti saab broneerida

seni, kuni kohti jätkub!

NB! Viimane eelregistreerimissoodustus

10% aprilli lõpuni!

UUDIS! PREISIMAA–VARSSAVI (Poola) (6 p) 3.–8.05, 1.–6.06,

6.–11.08, H 159 €

KREEKA RINGREIS KOOS PUHKUSEGA (13 ja 15 p) 13.–27.05,

1.–15.09 (15 p), H 383 € ja 447 €. 24.07–5.08, 18.–30.09 (13 p),

H 434 € ja 357 €

SLOVEENIA – HORVAATIA – BOSNIA JA HERTSEGOVIINA PUHKUS

(13 p) 19.–31.05, 8.–20.06, 25.06–7.07, 13.–25.07, 2.–14.08,

18.–30.08, 3.–15.09, 17.–29.09, H 307–319 €

PETERBURI – TSARSKOJE SELO – PETERHOF 28.–30.05

(purskkaevude avapidustused), 9.–11.06, 14.–16.06, 19.–21.06,

3.–5.07, H 105 €

UUDIS! LÕUNA-POOLA – VARSSAVI (6 p) 1.–6.06, 7.–12.08, H 159 €

KLASSIKALINE ITAALIA RINGREIS (11 p) 2.–12.06, 7.–17.07,

18.–28.08 (11 p), H 319–338 €. 21.–30.10 (10 p), H 293 €

UUDIS! BAIERIMAA–ŠVEITS–LIECHTENSTEIN–POOLA–TŠEHHI (9 p)

8.–16.07, 19.–27.08, H 262 €

PÕHJA-NORRA (NORDKAP), LOFOODID ja LAPIMAA (7 ja 9 p)

9.–15.06, 29.06–5.07, 19.–25.07, 10.–16.08 (7 p), H 242–255 €.

10.–18.06, 26.06–4.07, 29.06–7.07, 8.–16.07, 29.07–6.08,

19.–27.08 (9 p koos Nordkapiga), H 319–331 €

UNELMATE KESK-NORRA (7 p) 15.–21.06, 28.06–4.07, 11.–17.07,

20.–26.07, 28.07–3.08, 18.–24.08, H 274 €

UUDIS! FANTASTILINE NORRA ja KUULUS TROLLITEE (7 p)

28.06–4.07, 7.–13.07, 19.–25.07, 10.–16.08, H 274 €

BUDAPEST ja WIELICZKA soolakaevandus (6 p) 18.–23.06,

21.–26.08, 23.–28.10, H 153 €

HISPAANIA PUHKUS (12 ja 14 p) 20.–31.07, 22.10–2.11 (12 p),

H 319–357 €. 3.–16.06, 25.06–8.07, 22.07–4.08, 15.–28.08,

18.09–1.10, 24.09–7.10 (14 p), H 377–428 €

UUDIS! PRAHA – VARSSAVI – KARLOVY VARY – KARLŠTEJN –

CZĘSTOCHOWA (6 p) 17.–22.06, 20.–25.08, 23.–28.10, H 159 €

BERLIIN ja TROOPILINE PARADIIS 9.–14.06, 17.–22.06,

26.06–1.07, 3.–8.07, 7.–12.08, H 166 €

ŠOTIMAA–INGLISMAA–LONDON (13 p) 27.06–9.07, 23.07–4.08,

16.–28.08, H 364–383 €

LONDON–PARIIS (11 p) (Amsterdam-Brüssel-London-Pariis-

Luksemburg) 26.06–6.07, 24.07–3.08, 17.–27.08, H 294–307 €

AUSTRIA–BAIERIMAA–ŠVEITS–LIECHTENSTEIN (10 p)

25.06–4.07, 5.–14.08, H 293 €

SAKSA HANSATEE – BERLIIN – TAANI (9 p) 9.–17.07,

H 287 €

MADALMAADE PÄRLID (9 p) (Amsterdam-Haag-Rotterdam-

Antverpen-Brügge-Gent-Brüssel) 10.–18.07, H 262 €

IDA-EUROOPA RINGREIS (16 p) 3.–18.06, H 417 €. 3.–18.09,

H 447 €

HORVAATIA–SLOVEENIA RINGREIS (10 p) 10.–19.06, 25.06–4.07,

15.–24.07, 5.–14.08, 19.–28.08, 1.–10.09, 17.–26.09,

H 249–275 €

KREEKA–TÜRGI RINGREIS (19 p) 19.09–7.10, H 702 €

HISPAANIA–PORTUGALI–MAROKO RINGREIS (21 p) 21.09–11.10,

H 765 €

SUUR HISPAANIA RINGREIS KOOS PUHKUSEGA (15 p) 13.–27.07,

H 447 €

UNELMATE PARIIS 20.–28.07, 4.–12.08, H 239 €

VÄIKE HISPAANIA RINGREIS (13 p) 2.–14.08, H 383 €

PARIIS – LOIRE’I ORU LOSSID – BRETOONIMAA ja NORMANDIA

(11 p) 17.–27.08, H 319 €

UUDIS! LÄÄNE-UKRAINA – MOLDOVA – KRIMM

5.–17.09, H 383 €

TUNEESIA–MALTA–SITSIILIA RINGREIS 19.09–6.10,

H 875 €

HORVAATIA – SLOVEENIA – BOSNIA JA HERTSEGOVIINA –

MONTENEGRO – ALBAANIA (15 p) 5.–19.09, H 403 €

UUDIS! LONDON ning INGLISMAA SALADUSLIKUD ja

PÜHAD PAIGAD 14.–23.08, H 318 €

PRANTSUSE RIVIERA RINGREIS (11 p) 17.–27.08, H 338 €

MALTA JA SITSIILIA RINGREIS KOOS PUHKUSEGA (16 p)

22.09–7.10, H 640 €

SOOME (3 p) 3.–5.09, H 158 €

RUMEENIA – BULGAARIA PUHKUS MUSTA MERE ÄÄRES (13 p)

2.–14.06, 2.–14.09, 20.09–2.10, H 358–383 €

VAATA HINDA! SUURBRITANNIA KUNINGRIIK JA IIRI VABARIIK (18 p)

23.07–9.08, H 574 €


eede, 22. aprill 2011 linnaleht toimetaja Kristjan Roos kristjan.roos@linnaleht.ee sport

13

Vannitubade, duširuumide ja WC-de

täisremondid. Tel 56 766 933

-Pottsepatööd: ahjud, pliidid,

kaminad. Koduleht: http://

www.robert.ee/, tel 56 483 792

-ELEKTRITÖÖD. Tel 53 332 744

Andrus

-Pottsepatööd. Tel 58 061 850

-Maalri- ja remonditööd.

Tel 56 459 929

-SAN-TEHNILISED TÖÖD,

UMMISTUSTE LIKVIDEERIMI-

NE. Tel 58 160 916

-Kivikorstnate ehitamine.

Tel 51 88 889

-AEDADE EHITUS, REMONT.

TEL 52 49 034

-Lamekatuste katmine SBS rullmat.,

plekk, eterniit. Laon korstnaotsi.

Ehitus-, remondi-, maalri-,

toru-, elektritööd. Soodsalt.

Tel 50 11 413

-San-tehnik–elektrik.

Tel 58 508 713

-Maalri-remonditööd! Hind soodne!

Tel 53 782 889

-Kõik san-tehnilised tööd.

Tel 58 059 414

-Parketi lihvimine. Tel 50 45 067

Äriteenus

Usaldusväärne firma annab laenu kinnisvara ja

sõidukite tagatisel üle Eesti. www.eurestfund.ee.

Tel 51 51 259, info@eurestfund.ee

-Palgapäev kaugel, raha napib?

Helistage Laen Investi ja me

aitame Teid kuuks ajaks 30–300

€ väikelaenuga. Tel 6 556 086,

56 958 509. Tutvuge laenutingimustega

meie kodulehel www.laeninvest.ee.

Avatud E–R kella 9–18

Auto

-Ostan sõidu-, paki- ja veoautod,

bussid, traktorid. Terved

ja romud, paku kõike, ARK-ist

maha. Tel 58 295 083

-Ostan auto -500 € (VW, Audi

vms). Tel 50 11 799

-Ostan autoromusid: sõidu-, veo-,

pakiautod, bussid, traktorid jne.

ARK-ist maha, raha kohe, paku

kõike, korras masinaid kuni

4000 eurot. Paku ka vanametalli.

Tel 58 295 083

Koolitus

-Inglise kõnekeele kursus eratundidena,

koolitaja elanud pikalt

Ameerika Ühendriikides. Aitan

parandada nii igapäeva vestlust

kui ka tööalast kõnekeelt.

Tel 56 370 364

Tervis

-Hambalabor teeb hambaproteeside

kiirparandusi. Tel 6 002 519,

55 614 661

-Eesti Hirudoloogide Assotsiatsioon

kutsub tervislikele protseduuridele

apteegikaanidega.

Kaanide müük. Tel 55 573 733

-LEBOR OÜ. DR HELGI OJA

OOTAB OMA VANU JA UUSI

PATSIENTE HAMBAPROTE-

SEERIMISELE. Tatari 43 / Ravi 2.

Tel 6 461 450, TÖÖPÄEV 9–15

Tutvus

Kuuluta Linnalehes kuulutus.linnaleht.ee

A-, A1-, B-, BE-, C- ja CE-kat kursused,

lõppastme-, esmaabi- ja ametikoolitused.

Loengud Estonia pst 1 ja Koskla 16.

C-, CE- ja BE-kat kursus 2. ja 16.05

A-, A1-kat ja mopeedijuhi koolitus 1. ja 8.05

Lõppastme koolitus 28.05

Ametikoolitus 5.05

Soodushinnad, tasumine osade kaupa.

Maksuamet tagastab 21% õppemaksust.

Tel 6 485 481, 6 485 826,

50 18 860, www.odium.ee

-Üksik sale naine tutvub üksiku

alko-suitsuvaba pensionäriga, kes

otsib kaasat, mitte sekspartnerit!

Tel 58 267 637

Levadia saaks hakkama Ukraina esiliigas

• Levadia üks tänavuse hooaja

tähtsamaid täiendusi, väravavaht

Roman Smiško (pildil)

ütles intervjuus venekeelsele

Linnalehele, et kui Levadia

treeneritööd saab võrrelda

Ukraina kõrgliiga tasemega, siis

meeskond kuulub tasemelt

Ukraina esiliiga keskmikku.

“Levadia meeskond on praegu

liiga noor. Kõrgemale tasemele

jõudmiseks peaksid poisid saama

kogemusi,” hindas ta. Smiškost

huvitus Levadia kõrval ka

üks teine Eesti klubi. Pikka

intervjuud Roman Smiškoga

saab lugeda tänasest venekeelsest

Linnalehest. LL

Nõmme Kalju (mustas Alain Garcia ja Hidetoshi Wakui) on hooaja alguses kaotanud palju punkte, kuna

aga konkurendid on teinud sama, on nõmmekad jätkuvalt kõrges mängus. Pildil meenutus Kalju 1:2

kaotusega lõppenud mängust Sillamäe Kalevile. Foto: Rene Suurkaev / Eesti Päevaleht

Prins: Kalju vanameistrid

pole esialgu säranud

Foto: EPL









MEIL ON KEVADISED SOODUSHINNAD!






• HOOAJA ALGUS

Nõmme Kalju peatreener

Igor Prins ütles intervjuus

Linnalehele, et klubi

hooajaeelsete täienduste

Tarmo Neemelo, Kristen

Viikmäe ja Alo Bärengrubi

seniste etteastetega ei saa

rahule jääda.

Endised koondislased Neemelo

ja Viikmäe ning Eesti

koondisse kuuluv Bärengrub

peaksid aitama nõmmekad

Eesti meistriliiga valitsejateks.

Paraku on näiteks hooaja eel

Floragi huvisfääris olnud Neemelo

löönud Eesti liiga seitsmes

mängus vaid kaks väravat.

Viikmäelt ja Bärengrubiltki

võinuks eeldada senisest tugevamaid

etteasteid. Milles asi?

“Säravalt pole nad tõesti mänginud.

Igaühel neist on olnud

sähvatusi, aga kindlusest ei saa

praegu rääkida. Nii nende kui

ka kogu meeskonna jaoks on

tähtis mängukindluse leidmine,

sest igas mängus on olnud

ärakukkumisi. Kõik mängud

tuleb lõpuni stabiilselt mängida,”

rääkis Prins.

Kalju on meistriliiga avaringi

kohtumistes soosikute Flora

(0:1), Levadia (3:1), Narva

Transi (1:1) ja Sillamäe Kaleviga

(1:2) kogunud vaid neli

punkti. Seda on Prinsi sõnul

vähe, ometigi pole homme

Hiiu staadionil kell 17 liiga

autsaideri Lasnamäe Ajaxiga

kohtuva meeskonna jaoks

veel rong läinud, sest liigatabelis

hoiab Kalju 13 punktiga

neljandat kohta. Liider Florast

jääb ta maha vaid nelja punktiga.

Kolmapäeval sai Kalju Soome

tippmeeskonna HJK käest

võõrsil peetud sõprusmängus

sugeda 1:6. Peatreener

Prins ei jäänud selles kohtumises

rahule hoolealuste teise

poolajaga, mil lasti endale

neli väravat lüüa. “HJK suutis

oma kiirusega meid rasketesse

olukordadesse panna. Peame

nähtud mängupildist tegema

omad järeldused,” tõdes Prins

ning lisas, et mängu põhjal ei

saa Eesti ja Soome tippklubide

tasemevahe kohta midagi

üldistavat öelda. “HJK valmistub

alles Soome meistrivõistlusteks,

aga meie tulime laupäevaselt

mängult Kuressaarega,”

lausus Prins.

Kalju peatreener ei soovinud

kommenteerida Soome legendi

Jari Litmaneni liitumist HJKga.

Teadupärast oli Litti Kalju

ridadesse astumine kuni kolmapäevani

väga tõenäoline,

kuid põhjanaabrite staar eelistas

lõpuks HJK-d. “Oleme väga

rõõmsad, kui ta on meie trenne

külastanud ja neist osa võtnud.

Tema otsuseid aga ei ole mul

sobilik kuidagi kommenteerida,”

lausus Prins. Kristjan Roos

KIVID OTSE TOOTJALT!

Betoneks kõnniteekivide kulumiskindluse ja vastupidavuse tagavad

kaasaegne tehnoloogia, kvaliteetsed toorained ja pidev kvaliteedikontroll

.................................................................................................... .

Betoonist kõnniteekivid

UNI-kivi

NUNNA-kivi

KLOOSTRI-kivi

VANALINNA-kivi

KARTAANO-kivi

Õõnesbetoonplokk

VH-190 190X190X585

VH-140 140X190X585

VH- 90 90X190X585

ISO 9001:2008

Betoneks AS

Silikaltsiidi 5

Tallinn 11216

Tel 681 4110, 506 2905

Faks 68 14 135

www.betoneks.ee


14

vaba aeg

toimetaja Kristjan Roos kristjan.roos@linnaleht.ee

linnaleht reede, 22. aprill 2011

Artises näeb harrastusfilme

• Artise kinos (Solarise keskuse 3. korrus)

saab homme kella 12–17 näha 46.

Eesti harrastusfilmide festivali filmide

valikkava ning seejärel leiab aset paremate

filmide autasustamine. Sissepääs

on tasuta. Harrastusfilmide festivalil

osales 93 filmi, lühimad filmid olid

ühe minuti pikkused, pikim film 35

minutit pikk. LL

Foto: EPL

Vabaõhumuuseumis peetakse kevadlaata

• Pühapäeval pakutakse Eesti Vabaõhumuuseumis toimuval kevadisel

toidu- ja käsitöölaadal talukaupu, ökotooteid, käsitööd ning

istikuid. Samas saab vaimu kosutada mitmekesise kultuuriprogrammiga.

Näiteks võib jälgida, kuidas valmistusid talupered lihavõteteks

19. sajandil ja 1930. aastatel. Pulga talus on lastele avatud

istutamiskool. Aianduse algteadmistele vahelduseks võib väike

külastaja nautida etendusi lasteteatrilt Trumm. Sutlepa kabelis

kõlavad ansambli Nolens Volens esituses ürgnaiselikud regilaulud

ja regilaulude seaded. Vaata täpsemat kava: www.evm.ee. LL

Jazzkaar innustab Eesti muusikuid

www.concert.ee

Mari Tampere-Bezrodny, Anna-Liisa Bezrodny, Ruth Haav,

Sigrid Kuulmann, Satu Savioja (Soome), Andrus Haav,

Bruno Vidal Moreno (Hispaania), Mikk Murdvee

EMTA sümfooniaorkester

Dirigent

Ìîöàðò, Áåòõîâåí, Øîñòàêîâè÷

Âò 15 ôåâðàëÿ, 19 ÷ Êîíöåðòíûé çàë «Ýñòîíèÿ»

MIKK MURDVEE

Paganini, Vivaldi, Bach, Beethoven

Eespere (esiettekanne)

Koostöös Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaga

K 27. aprill kell 19 Estonia kontserdisaal

• DŽÄZZ JA LINN

Laiahaardelisel džässmuusikul

Siim Aimlal on

Jazzkaare ajal tihedad

tööpäevad, sest ta astub

festivalil üles mitme

projektiga.

“Siim Aimlat teatakse tegusa

ja mitmekülgse muusikuna,

keda jagub nii bigbände juhatama,

arranžeerima, muusikat

kirjutama, Otsa-kooli noortele

kogemusi jagama kui ka paljudeks

džässiprojektideks. Neist

tähtsaimad on alati tema enda

loodud koosseisud, kus ei peljata

eksperimente,” tutvustavad

Jazzkaare korraldajad meest, kel

jätkub vastukaaluks kiitust ka

Eesti ühele tähtsamale kultuuriüritusele.

Džäzz muuseumides

Siim, milles peitub teie jaoks

Jazzkaare võlu ja fenomen?

Jazzkaare võlu on loomulikult

eelkõige selles, et suur

hulk väga häid muusikuid

tuleb Eestisse kokku ja lühikese

aja jooksul on võimalik

kontsentreeritult kuulata palju

head muusikat. Lisaks innustab

see koduseid muusikuid

midagi uut välja mõtlema, sest

festivalipublik on palju laiem

kui tavaline džässipublik. Ja

muusikuna on festival ka selle

poolest tore, et kuna kõik on

kohal, siis kohtud sõpradega,

keda muidu tihti ei näe.

Kuidas kirjeldaksite Jazzkaare

kuulajaskonda? Mille poolest

see erineb mõne teise riigi

publikust?

Jazzkaare publikut ühendab

muidugi soov kuulata džässi.

Seda kõige laiemas mõistes.

Ilmselt on tegemist intelligentsete

inimestega, nauditakse

küll muusikat ja ollakse vaikselt

vaimustunud, aga tavaliselt

ollakse siiski kainemad

• Homme toimuvad muuseumides üle Kadrioru Jazzkaare kontserdid.

Näiteks Vilde majamuuseumis esineb 13 Gourmet Duo, Tammsaare

majamuuseumis võib kell 14 kuulata Mairo ja Holger Marjamaad

ning Iljo Tomingat. Lastemuuseumis Miia-Milla-Manda astuvad kell 15

üles Brian ja Rosena Melvin. Kumu auditooriumis saab kell 12 alguse

Jazzkarussell, kus esinevad Siim Aimla, Georg Otsa nimelise Tallinna

muusikakooli noored muusikud ja mõned veel nooremad muusikud.

Kell 17 astub samas lavale Mari Pokinen, maheda häälega noor laulja,

kes enda loodud muusikat laulab ja end kitarril saadab.

• Kontserte toimub teisteski Kadrioru muuseumides, vaata lähemalt:

www.jazzkaar.ee.

Muusik Siim Aimla kiidab Jazzkaare publikut, kes on Euroopa keskmisest

džässipublikust noorem. Foto: Arno Mikkor / Eesti Päevaleht

kui rokifestivalil ja vaoshoitumad

kui kirglik jalgpallipublik.

Autosid Jazzkaare publik üldiselt

ei süüta. Võib-olla on see

tuimus?

Üldiselt on Eestis džässipubliku

keskmine vanus palju

madalam Euroopa keskmise

džässipubliku omast, aga Jazzkaarele

tuleb muidugi inimesi

suures plaanis võrdselt kõigist

vanusegruppidest.

Kelle kontserti tänavusel festivalil

ise kõige suurema huviga

ootate?

Dave Liebmani oma eelkõige,

aga kindlasti ka Richard

Bona ja Bobby McFerrini

kontserti. Mari Pokineni

tahaks ka väga kuulata.

Kuidas iseloomustate enda

tänavusi Jazzkaarel toimuvaid

kontserte?

Enda asju on raske iseloomustada.

Nagu iseloomustaks

ennast – oota, vaatan peeglisse

– ilus, tark, noor ja tugev. Ilmselt

on seda ka minu muusika.

Nali naljaks... Kolmapäeval toimus

nn linnaruumi projekt, kus

muusika viidi inimestele tänavale

kätte. Laupäeval on aga

Kumus perekontsert, kus kõlavad

peamiselt lastelaulud, mis on

džässiga kaunistatud. Seal peaks

kõigil tore olema. Ilmselt kõikides

neis ettevõtmistes hakkab

olema väga palju spontaansust.

Seega ei või kunagi teada, äkki

läheb kõik vussi ... aga äkki juhtub

ime? Küsinud Kristjan Roos

OSTAD MEILT

ROTERMANNI KESKUS

Alati soodne kogu pere ostukeskus

Mere pst 4. Avatud iga päev kella 8.30–20

Tule 22. ja 23. aprillil!

Sind ootab pühadekingitus

hr Rotermannilt!

KAUPA al 3,50 €, SAAD 2 TUNDI PARKIMIST TASUTA. Info parkla kassast

Uudis! Kummikud

16,90 €

Uudis! Laste sandaalid

9,50 €

Uudis! Naiste pluus

16,90 €

Uudis! Naiste T-särk

7 €

Uudis! Tüdrukute

tossud

12 €

Uudis!

Tüdrukute

jopp

11,90 €

Uudis! Kummikud

9,90 €

Uudis! Naiste pluus

15,90 €

Uudis! Naiste T-särk

13 €

Uudis!

Naiste

tuunika

18 €

Uudis! Tüdrukute kleit

9,10 €

Uudis! Tüdrukute

sarafan

3,90 €

Adelli kauplused asuvad:

Rotermanni keskus, Mere pst 4, 2. korrus E–P 8.30–20

Kadaka tee 46 E–R 10–19, L 10–17, P 10–16


linnaleht reede, 22. aprill 2011 toimetaja Kristjan Roos kristjan.roos@linnaleht.ee vaba aeg 15

Petturi ja veebistaari ohver

Pean tunnistama, et eelmine nädal oli jube igav. Juhtub

megabeibedelgi! Noh, tegelikult ründas mind lihtsalt

kevadgripp, mis mind kogu nädalavahetuseks linade

vahele sundis. Küüslauk, külmaveerätikud ja Softis – üldsegi

mitte glämm…

Õnneks suutis aga üks sõber mu nädalavahetuse oma

külaskäiguga tunduvalt intrigeerivamaks teha. Nimelt käib

ta juba aasta aega ühe nunnu umbes 150 sentimeetri pikkuse

maakaga väiksest Pärnumaa külast. Tibi on temast

kümmekond aastat noorem ja tudeng. Kuna me aga veel

kohtunud polnud, otsustasid nad mulle külla tulla. Eriti

kuna tips on praegu vahetusüliõpilane Stockholmis.

Tõepoolest, tšikk oli väga tagasihoidlik ja vaikne, selline

prillide ja punaste lokkis juustega. Kui kutt aga välja

suitsu tegema läks, võttis tips täiesti enesestmõistetavalt

laualt ta mobla ja hakkas südamerahuga ta messe lugema.

Siis pöördus ta minu poole ühega neist traditsioonilistest

lausetest, millega uute tuttavatega omavahele jäädes ikka

vestlust alustatakse: “Kas sa oledki siis seksmaniakk?”

Mina vaatasin muidugi tühja pilguga lakke ning mõtlesin,

et palavik paneb mind asju

Mõtlesin,

et palavik

paneb mind

asju ette

kujutama.

ette kujutama.

Siis aga selgus tõsiasi, mis

pani mind tunnistama, et loomulikult

olen. Nimelt peaksin

siinkohal mainima, et kutt on

ilmselt Eesti rekordi omanik

petmises. Absoluutselt iga reede

õhtul jalutab ta tšiki Rootsis

oleku ajal uue tibiga koju. See

on juba nii tavaline, et me ei pilguta selle peale silmagi.

Samas SMS-ib ta mulle alati väga detailselt, mis täpselt

juhtus, kohe kui järjekordne üheöösuhe oma voodisse välja

magama on suundunud.

Kui tšikk aga need messid avastas, valetas kutt talle, et

ma olen täielik seksihull. Seega mõtleb ta hea sõbrana välja

lugusid, et mu sõltuvust kontrolli all hoida?!

Enivei, tšikk ei jätnudki pärast selle teadasaamist kutti

maha. Peagi selgus aga, miks. Kui ma tibi meiliaadressi

guugeldasin, jõudsin lehele, kus rootslased endale, khm,

voodikaaslasi otsivad ja siis oma

tegusid veebis live’is teistele

näitavad. Ja mida tegi kutt,

kui ta sellest teada sai? Ei,

ta ei jätnud teda maha,

vaid elab hoopis oma kallima

tegudele võõrsil neti

vahendusel kaasa! Salaja

muidugi. Olen sõnatu.

Ahjaa, kui tahate

ujula riietusruumis

oma meessõprade

meeleheaks mõne

tibi silikoontissidest

tema teadmata

pilti teha, lülitage

välk välja. Või valmistuge

kakluseks!

• RAAMAT

Korstnapühkimisraamat

Autor: Petteri Virranta

Kirjastus: Ehitame

Pehme köide

Lehekülgi: 176

Raamat on

mõeldud

korstnapühkijaks

õppida

soovijale, kuid

sellest leiab

kasulikku igaüks,

kes soovib

näpunäiteid küttekolde hooldamise

ja puhastamise ning kütusest maksimaalse

sooja kättesaamise kohta.

Üldjuhul arvatakse, et korstnapühkimistöö

on imelihtne ja sellega

saab hakkama igaüks, kes luua

kätte võtab. Oskamatusest võib aga

tekkida tuleoht, rikutakse garantiiga

küttesüsteem või kaotatakse kindlustushüvitis.

Kate. Printsessiks saamise lugu

Autor: Claudia Joseph

Kirjastus: Kunst

Kõva köide

Lehekülgi: 254

Klassikalise

välimuse,

loomuliku oleku

ja kristallpuhta

aktsendiga on

Kate Middletonil

olemas poos ja

kasvatus, mida troonipärija abikaasalt

oodatakse. Kate hurmas nii Williami

kahtlase kuulsusega sõpruskonda kui

ka Windsori õukonda. Ometi on lihvitud

pinna all peidus erakordne lugu

töölisklassi perekonnast, kes sai jagu

puudusest ja ebaõnnest ning tõusis

kõrgklassi. Autor vestles naise pere ja

sõpradega ja sai põneva ülevaate tema

perekonna arengust Durhami kaevurikülast

Buckinghami palee väravateni.

MAI

MÄNGUKAVA

E / 9.05 / 18.00 A. Toikka / P. Horvath HELP! VAT Teatris

(Rahvusraamatukogu Teatrisaalis)

Reserveeritud esietendus!

T / 10.05 / 18.00 A. Toikka / P. Horvath HELP! VAT Teatris

K / 11.05 / 18.00 A. Toikka / P. Horvath HELP! VAT Teatris

N / 12.05 / 18.00 M. Shostak’i samanimelise jutustuse ainetel NISA

VAT Teatris

R / 13.05 / 18.00 M. Shostak’i samanimelise jutustuse ainetel NISA

VAT Teatris

L / 14.05 / 18.00 HEA, PAHA JA INETU VAT Teatris

P / 15.05 / 18.00 HEA, PAHA JA INETU VAT Teatris

E / 16.05 / 18.00 M. Shostak’i samanimelise jutustuse ainetel NISA

VAT Teatris

T / 17.05 / 18.00 A. Toikka / P. Horvath HELP! VAT Teatris

K / 18.05 / 18.00 A. Toikka / P. Horvath HELP! VAT Teatris

N / 19.05 / 18.00 P. Stenham KIHVAD VAT Teatris

R / 20.05 / 18.00 P. Stenham KIHVAD VAT Teatris Reserveeritud!

L / 21.05 / 18.00 M. Shostak’i samanimelise jutustuse ainetel NISA

VAT Teatris

E / 23.05 / 18.00 F. Molnar / A. Toikka PAL-TÄNAVA POISID VAT Teatris

T / 24.05 / 18.00 F. Molnar / A. Toikka PAL-TÄNAVA POISID VAT Teatris

Piletid müügil Piletilevi ja Piletimaailma müügipunktides,Rahvusraamatukogu infoletis.

Info ja broneerimine: 645 0959, inga@vatteater.ee

dilaila@linnaleht.ee

AUTHORI JALGRATAS - TIPPKVALITEET SOODSA HINNAGA, 120 ERINEVAT MUDELIT

JET - 135 € BELLO - 198 € ENERGY - 187 € MELODY - 215 € MATRIX - 229 €

www.author.ee

OUTSET - 270 € UNICA - 270 € DEXTER - 640 € THEMA - 270 € CLASSIC - 360 €

AUTHORI RATTAPOOD - Lasnamae, Vesse 4b, tel 609 9928 AUTHORI ESINDUSKAUPLUS - Tartu mnt 171/3, tel 609 0620


KEVADISED

SULAHINNAD

585 KULD

17 cm keeruga kuldkett 35 € 25 €

38 cm keeruga kuldkett 99 € 65 €

Kuldripatsidal 8,90 €

925 HÕBE

Looduslike kividega

hõbeehted –15%

Suures valikus hõbekette,

lauahõbedat ja pärle

Viru Keskuse välisküljel

Laikmaa tänaval

tel 6 601 750

More magazines by this user
Similar magazines