Eesti loomakasvatus 2011. aastal - Tõuloomakasvatus

1-12 Tõuloomakasvatus
Austraalias ja Uus-Meremaal
piimakarjakasvatust kaemas
Pm-mag Tõnu Põlluäär
ETKÜ tõuraamatu- ja aretusosakonna juhataja
V E I S E D
Möödunud aasta novembi alguses oli võimalus viibida
koos grupi Eesti piimafarmeritega Austraalias ja Uus-
Meremaal ning reisi lõpul ühe päeva Hongkongis. Tegu
oli ühistegelise piimandustegelaste (piimaühistute) algatusega,
mille käigus tutvuti Austraalia ja peamiselt Uus-
Meremaa (põhjasaar) piimandussektoriga. Programmi aitas
koostada Uus-Meremaa aukonsul Tõnu Loorpärg ja
farmide külastused korraldas Pauline Norrish, kes tegeleb
farmeritega Uus-Meremaal ja viib neid õppereisidele väljapoole,
peamiselt Euroopasse. Eesti-poolne koordinaator
ja grupijuht oli loomakasvatuskonsulent Nelly Oinus ja
tõlke tagas Piret Purru-Lemetti.
Austraalias viis buss meid Sydney linnaga tutvuma.
Pikk lennureis üle 27 tunni koos ooteajaga ja ajavahe seitse
tundi andsid küll tunda, aga olles nii kaugele lennanud,
pole magamiseks mahti. Ilm ei olnud meie vastuvõtuks
küll erilisi pingutusi teinud, sadas vihma ja oli udune,
meenutades nii kodust novembrit. Siiski oli midagi teistmoodi.
Rahulik liiklus, teistmoodi loodus (meie sügisele
oli vastu panna maailma kuklapoole kevad). Õhtul oli võimalus
külastada Sydney ooperimaja, näha ja kuulda maailmakuulsast
ehitisest ning ooperi- või kontserdielamustest.
Järgmisel päeval külastasime Leppington Pasture Company
farmi, kus on lüpsilehmi ~2000 ja lisaks noorkari
ning 16 töötajat. Lüpsmine toimub 2 x 36 paralleel-lüpsiplatsil
kolm korda päevas. Keskmine piima päevatoodang
oli 35 l (22 000 tonni aastas) ja TMR söötmine kaks korda
päevas. Söödad varutakse ise ning tehakse rohu-, lutserni-
ja maisisilo ning teraviljadest kasvatatakse nisu ja otra.
Lisaks ostetakse maisi, õlleraba, maisigluteeni ja jahujääke.
Farm on pereettevõte, omanikud kolmanda põlvkonna
horvaadid. Lisaks piimatootmisele tegeleb pere jaekaubanduse
ja kinnisvaraarendusega. Enamiku Austraalias
toodetavast piimast töötlevad jaapanlastele ja itaallastele
kuuluvad ettevõtted, mida Austraalia piimakarjakasvatajad
on hakanud nimetama „duopol“ (sõnast „monopol“).
Edasi liikusime rohkem lihaveisekasvatuses tuntud
Barrington Topsi piirkonnas. Austraalias kasvatatakse
palju erinevaid lihaveisetõuge ja nende ristandeid. Enam
levinud on herefordi ja brahmani (kumbagi ~20%) tõud.
Lihaveiseid on Austraalias üle 20 miljoni ning üle 60%
lihaveiselihast eksporditakse (USA, Jaapan ja Korea).
Õhtul oli võimalus tutvuda Austraalia öise loodusega,
mõni nägi isegi kängurut. Järgmisel päeval sõitsime taas
Sydney poole ja sel ajal rääkis reisijuht Laurie Cousins
täpsemalt põllumajandusest. Ühes juustukojas saime ülevaate
15 a tegutsenud juustutööstusest, kus päevas töödeldakse
kaks tonni piima ja toodetakse kuut juustusorti.
Õhtul aga maandusime juba Uus-Meremaal Aucklandi
lennuväljal.
Uus-Meremaa on väga rikkaliku loodusega, rohukasv
on kümme kuud intensiivne ja kaks kuud aeglasem,
veiseid ~10 mln ja lambaid ~32 mln. Reisi jooksul tutvusime
mitme piimafarmiga, mis olid väga sarnased. Uus-
Meremaal on 3000 mahetalunikku, kes toodavad 3% piimast.
Farm on nende mõistes tavaline lüpsikoda, mille
ümber on karjamaad, täis erineva värvusega lehmi. Tavaline
oli ka ussina looklev lehmade rivi lüpsikoja poole
(keskmiselt ~350 lehma karjas). Valdav on friisi tõug
(~40%), muidugi mustakirju, kuid holsteini tõust oluliselt
erinev. Teisena kasvatatakse dörsi tõugu (23%) ja päris
palju on erinevaid ristandeid (35%), kelle jaoks on oma
Foto 1. Vaade Austraalia farmile (T. Põlluäär) Foto 2. Laudaõhk vajab ventileerimist (T. Põlluäär)
5