SOODSAIM - Linnaleht

linnaleht.ee

SOODSAIM - Linnaleht

Tasuta

nädalaleht

Ann Tenno

Tõnu Raadik –

Eesti oma

Paganini

Juba kolmeaastasena teatas Tõnu

Raadik, et temast saab Paganini. Pärast

mitu aastat kestnud piinarikast

harjutamist hakkas viiul neljandasviiendas

klassis ta käes ühtäkki kõlama.

„Viiuli võlu on see, et ta on hästi

tundlik. Temaga on võimalik väga

õhkõrnu varjundeid lihtsamini esile

tuua kui mõne teise pilliga. Viiulile

saab palju ülesandeid kuhjata ja

mängida väga väljendusrikkalt,” vaimustub

Raadik viiulist.

Aldo Luud (Õhtuleht)

Elektriautode

laadimiskohti

tuleb juurde

Mööda Eestit ringi vuravaid

elektriautosid on võimalik laadida

97 kiirlaadimiskohas.

Reede, 30. november 2012

linnaleht.ee

tegus tegelane lk 6

pärnu lk 4

SOODSAIM

AUTOVAHETUS

EESTIS!

Too oma mistahes vana auto *

uue Suzuki sissemaksuks!

Uus auto soodushinnaga!

Swift 1,2 VVT

Soodustus 1000 €

Vana auto eest täiendavalt 1200 €

Hea varustusega ökonoomne väikeauto

SX4 1,5 VVT 2wd City

Soodustus 1500 €

Vana auto eest täiendavalt 1500 €

Ruumikas ja kõrge kliirensiga pereauto

SX4 1,6 4wd X-Over

Soodustus 2000 €

Vana auto eest täiendavalt 1500 €

Kõrge kliirensiga nelikveoline pereauto

Valmar, 44 a, Võrumaalt

Igal hommikul sama lugu. Käivitan ja käivitan, ei võta raisk süüdet taha.

Lähen vaatan kapoti alla, putitan pisut, siis saan alles liikuma. Jube

tüütu. Ja nii juba aastaid. Naabrimees ütles, et ainult rumal määrib ise

oma käsi. Tark ostab uue käru ja kapoti alla vabatahtlikult ei roni. Ta ise

viis oma Sierra Topautosse ja sai ilma sissemaksuta tutika Suzuki vastu.

*Auto peab olema sõidukorras ja kehtiva tehnoülevaatusega!

Grand Vitara 2,4 5 ust 4wd XC

Soodustus kuni 3000 €

Vana auto eest täiendavalt 2500 €

Võimas nelikveoline maastikuauto

Kütusekulu 4,4-9,7 l/100 km, CO2 heide 103-225 g/km

Jannseni 36 b, Pärnu, tel 443 2113, 56 68 0021 www.mdmauto.ee

Ilmatsalu 28, Tartu, tel 742 4677, 742 5797 www.topauto.ee


2 arvamus Reede, 30. november 2012

Reede, 30. november 2012 arvamus 3

toimetaja veerg

GONGO-d, QUANGO-d

Teateid elust

Ebahea mõtte Suitsupääsukese esimene juubel

Pean

Heiko Kruusi

kõrvaldamine

ja muud loomad

26. novembril 50 aastat tagasi valis Eesti Loodusuurijate

Seltsi ornitoloogiasektsioon Tartus et Eesti on

tunnistama, Ohtlik elukutse

Eesti rahvuslinnuks suitsupääsukese. Paljud seni teatud mõttes

Riigikogu liikme Väino

Jah, kõik saab alguse sõnast. Ütle

tavalised linnuliigid on muutunud oludes sattunud

hävinemisohtu, kaitsta on tarvis ka suitsu-

President Toomas Hend-

kui ta riigikogus oma ko-

Tiina Kangro

pettunud.

Linde sõrm sai vigastada,

Bulls

„Gräzin” ja saatejuht manitseb sind vaikima.

Mõned nimed saavad meie paindlikus

dus toimunud Balti riiki-

peatoimetaja

pääsukest. Meie siin Eestis saame luua suitsupääsukesele

sobivaid pesitsustingimusi ja jälgide

presidentide kohtu-

kaudu meldida püüdis.

rik Ilves väljendas Leehalolekut

hääletuspuldi

keeles nobedasti üldnimeks, sealt edasi juba

tegusõnaks. Jah, kõik saab alguse sõdes

algatuses „Kodukoha pääsuke”. Täpsemad ju-

üle loobuda tuumajaama runes pult, mis oli tema

misel oma pettumust

da rahvusromantilise linnuliigi käekäiku, osale-

Rahvaasemiku sõnul pu-

Leedu uue valitsuse kava

nast. Ütle „suured silmad”, „ämma raha”,

ehitamisest, mida kolm

hised ja rohkem teavet rahvuslinnu kohta leiab

hinnangul juba pinges,

riiki on kavandanud üle

„isa äri”, „sigadus”, „jääkelder” – sõna hakkab

lehelt www.eoy.ee/suitsupaasuke.

kuue aasta

mitte väga karateka kom-

elama oma elu, juba järgmisel sekundil

bel hoogsa näpuvajutuse

Peep Linno

rebib keegi selle kontekstist välja ja rakendab

oma agenda ette. Nagu sõnadest oleks

Internetivabadus

arstiabi ning riigikogu

peale. Linde ei vajanud

puudus. Vaadake, kui paks on ÕS!

töö jätkus.

on löögi all

Üldiselt on ju asjad me riigis kontrolli

Kaader sarjast „Jah, härra peaminister” (BBC)

all: riigi palgal on asutused, nõukogud,

Ohtlik sugulus

ühingud ja sihtasutused.

Ja ka ajakirjandus saab alguse sõnast.

Seal pole riiklikku kontrolli, vähemalt mitte

sõnade üle, vähemalt

mitte seni. Aga ajad on

muutlikud, ja ka seal tuleb

asjad kontrolli alla võtta.

Riigiasutuses peab olema

kroonukeel, kontrollitud.

Tihti meenub ühiselu jälgides George

Orwelli „Loomade farm”. Rahvaesindajana

tuntud Igor Gräzin tõstab aga latti: nõudmised,

et avalik-õiguslikus ringhäälingus

kui riigiasutuses (sic!) tuleb keelepruuki ja

kõnetooni korrigeerida, viivad mõtted süngepilgulise

Orwelli kõige tuntuma teose, romaani

„1984” manu: korrastatud ühiskonnas

käib riikliku uuskeele loomine. Riigiametnikel

on ülesanne luua sellise grammatika

ja sõnavaraga keel, milles on võimatu

valesti, see tähendab Suure Venna suhtes,

ja ka kõige muu suhtes halvustavalt väljenduda.

Sest on tõsi ju: keel on mõtlemise

instrument. Kes valitseb keelt, valitseb mõtteid

ja seega ka inimesi. Kõik algab sõnast.

Hoidkem oma keelt! Nende eest, kes tahavad,

et see püsiks hammaste taga.

Ants Vill

toimetaja

Väljaandja AS SL Õhtuleht

Narva mnt 13, 10151 Tallinn

Tel 614 4085

Faks 614 4195

E-post linnaleht@linnaleht.ee

Nr 44 (1185 Tallinn, 819 Tartu ja Pärnu)

Trükk AS Printall

www.linnaleht.ee

Riigiasutuses

peab olema

kroonukeel,

kontrollitud.

Peatoimetaja Tiina Kangro,

tiina.kangro@linnaleht.ee

Reklaam Meelis Linke,

meelis.linke@linnaleht.ee

Kõik Linnalehes avaldatud artiklid on autoriõigusega

kaitstud teosed, mille suhtes autoriõiguse teostamine,

sh nende edastamine ja reprodutseerimine Linnalehe

nõusolekuta on keelatud. Toimetusel on õigus kaastöid

nende selguse huvides toimetada ja lühendada.

Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita.

nädal ruudus

Kinnitamata andmeil soovivad

Venemaa ja Hiina tuleval

nädalal Dubais algaval

Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni

Liidu (ITU) konverentsil

läbi suruda otsused,

millega vähendataks internetis

anonüümsust ja piirataks

neile riikidele ebameeldiva

teabe levikut. Eesti

valitsus kinnitas äsja Eesti

seisukohad väljendusvabaduse

piiramise tõkestamise

kohta internetis, mida Eesti

delegatsioon läheb kaitsma.

Eesti peamine eesmärk on

jätkuvalt toetada vaba interneti

ja võrgu neutraalsuse

printsiipe, samal seisukohal

on Euroopa Parlament ja

Euroopa Komisjon.

591eurot oli

mediaankuupalk

kolmandas kvartalis.

Mediaan tähistab summat,

millest suuremaid ja väiksemaid

väljamakseid on

võrdselt. Kolmandas kvartalis

tehti 550 601 töötajale

kokku 1,2 miljardit eurot

väljamakseid (töötasu ja

muud tulud). Kvartali keskmine

kuuväljamakse oli

seega 746 eurot. Mullu samal

ajal oli kuu mediaanväljamakse

551 eurot.

Viimane inglise

kirjutusmasin

Tundub, et mehaaniline kirjutamine hakkab

ajalooks saama. Neil päevil teatas Suurbritannia

üks suuremaid büroomasinate tootjaid

Brother viimase kirjutusmasina valmimisest

ja selle üleandmisest Londoni teadusmuuseumile.

Nii ongi lõppenud mehaanilise kirjutusvahendi

tootmise 130-aastane periood

saareriigis.

Kirjutusmasina kasutuselevõtu tulemusena

muutusid muu seas ka soorollid – miljonid

seni kodused naised võisid asuda töötama

asutuste ja ettevõtete kontorites.

Bulls

Keskkonnaminister Keit

Pentus-Rosimannuse isale

kuulunud ja pankrotistunud

transpordifirmas

Autorollo toimunud tehingute

pärast kavatseb

võlausaldaja esitada hagi

ministri ja tema abikaasa

Rain Rosimannuse vastu.

Tõendid viitavat sellele,

et noor abielupaar võttis

firma enne pankrotti enda

kontrolli alla, kirjutas

Äripäev. Hagi maht on

500 000 eurot. Isa aga

kinnitab, et tütar ja väi

pole pankrotiga seotud.

Eestlased

pesevad raha

73 protsenti eestlastest

on pesumasinas kogemata

raha pesnud, selgus

tehnoloogiaettevõtte LG

Electronics hiljuti Baltimaades

tehtud uuringust.

Lätis ja Leedus oli see

protsent vastavalt 65 ja

60. Pesumasinasse on kogemata

asju sattunud

tervelt 85 protsendil

eestlastest. Uuringu tulemused

näitavad, et Eestis

pestakse pesu üsna tihti:

88 protsenti eestlastest

peseb pesu vähemalt

kord nädalas.

Riigiametnike raskest saatusest pajatava kuulsa

briti komöödiasarja „Jah, härra minister” ühes esimestest

osadest, „Soojad kohad oma poistele”

(1986) ironiseeriti ühendkuningriigis toona tulise

arutluse all olnud teemal, kas on ikka õige, et riigiasutused

saavad luua justkui iseseisvaid ettevõtteid

ja organisatsioone, mida nad sisuliselt ikkagi

ise juhivad ja mille kaudu riigi raha liigutavad. Et

kas see ei too kaasa raiskamist ja võimumänge

Minister Hackeri tüütuks muutunud poliitnõunik

Frank Weisel (ehk mõnede tähtsate meeste

valehäälduse kohaselt „vinguv Nirk”) oli ühel heal

päeval jalust kadunud, leides end istumas soojal

kohal ühe niisuguse QUANGO juhatuses, mis oli

ellu kutsutud selleks, et „vaadelda” teiste samalaadi

QUANGO-de juhtimise õiguspärasust, s.t

tugevdada riiklikku omapoiste käepesusüsteemi.

Kui Suurbritannias peab valitsuskabinet sedalaadi

asutuste kohta lausa registrit ja neid on ka

tublisti kokku tõmmatud (tarbetud ja fiktiivsed

struktuurid laiali saadetud, osa vajalikke taasriigistatud

jne), siis poliitiliselt ebaküpses Eestis

toimub suurejooneline quangotamine ilma igasuguste

aruteludeta. Riigi osalusega laeva-, lennu-

jm taristufirmad, keskkonna-, teadus- ja ettevõtlusraha

jagamise sihtasutused, haiglad, veefirmad

ja kultuurikeskused – nagu võisime sel nädalal

lugeda mitmest Eesti Päevalehes avaldatud

analüüsist, istuvad meie võimurid sadade kaupa

niisuguste asutuste juhtorganites, suunates seal

avaliku raha liikumist ja korjates ka „kümniseid”.

Kui QUANGO-des on avaliku võimu käsi siiski

läbinähtav (küsimus on vaid, kas ja kuivõrd se-

Ühiskonna kolm jalga

Avalik ehk

riiklik sektor

Üleriigilised ja

kohaliku tasandi

valitsusasutused,

riigifirmad

Ärisektor

Erafirmad –

kasumit

taotlev

ettevõtlus

Kolmas sektor

Kodanikualgatusel põhinev

professionaalne või puhtalt

vabatahtlik, mittetulunduslik

tegevus

da püütakse kuritarvitada), siis veel hullem on

olukord GONGO-dega. Nende näol on juriidilises

mõttes tegu puhtakujuliste vabaühendustega,

mille tegevuse üle on varjatult aga kontrolli

sisse seadnud riiklikud või poliitilised jõud. Selline

kontroll võib väljenduda kas otseselt ühenduse

tegevuse suunamises endale lojaalsete inimeste

ja projektide kaudu või siis näiteks finantshoobade

abil dirigeerimises („toetame teid ministeeriumi

eelarvest, kui te …”). Just siit võib

näiteks otsida vastuseid, miks puuetega inimeste

kojad on oma väljaütlemistes väga ettevaatlikud,

miks patsientide esindusühingu hääl vahel

otsustaval hetkel raugeb või miks suur osa Eesti

seltsitegevusest jääb avalikkusele märkamatuks.

Mis on mis

NGO – valitsusväline organisatsioon (ingl k

non-governmental organisation). See on kodanikualgatuse

korras loodud ühing, sihtasutus

või seltsing, mille kaudu soovitakse

aidata kaasa ühiskonnaprobleemide lahendamisele

ja teha kuuldavaks rahva häält

avaliku elu korraldamisel, ning mis on riigist

sõltumatu, iseseisev ega ole orienteeritud

kasumi teenimisele.

GONGO – riigi lõa otsas rippuv NGO (ingl k

governmental non-governmental organisation).

Tegu on juriidiliselt vormilt kodanikualgatusliku

vabaühendusega, mille aga riik on ise

asutanud või algsete asutajate käest „kaaperdanud”

oma eesmärkide saavutamiseks.

QUANGO – poolenisti sõltumatu NGO

(ingl k quasi-autonomous non-governmental

organisation). Riigi või omavalitsuse poolt

enda käepikenduseks loodud mitteriikliku

vormiga asutus või ettevõte, kuhu delegeeritakse

mõni oma funktsioon.

Sussišokolaad Kalev, 20 g

0 19

9.50/kg

Kõik pesukaitsmed ja hügieenilised sidemed

Always

-20%

Kõik Domestos ja Cif tooted

TALVERÕIVASTE

LAOMÜÜK

, Tallinn

E–R 9–18

Ostes meilt...

...säästad loodust,

...säästad raha,

...oled isikupärane.

Alates 3. detsembrist uus kaup

KAUPLUSED

Tallinnas: Tallinna Kaubamaja 0-korrusel,

Tartu mnt 29, Mustamäe tee 18,

Õismäe tee 107, Jaama 2 (Nõmme),

Vikerlase 19, Kotzebue 27,

Pallasti 1, Sütiste tee 30, Narva mnt 4,

Pärnu mnt 66, Pärnu mnt 238 (Järve)

Pärnus: Riia mnt 106a, Jannseni 2a

Tartus: Kompanii 1c, Kuperjanovi 20

Viljandis: Riia mnt 35, Võrus: Kooli 6

Narvas: Kerese 3

Kuressaares: Tallinna 67

Haapsalus: Rannarootsi tee 1

Kõik Humana kauplused võtavad vastu terveid ja puhtaid

riideid, jalatseid ja mänguasju.

www.humanae.ee

Vana Kalamaja 16

E-R 10-18

L 10-15

Küüni 4, Tartu

E-R 10-18

L 10-16

-35%

Hind kehtib 27. novembrist − 3. detsembrini.

Kauba kogus on piiratud.


4 tartu / pärnu Reede, 30. november 2012

Reede, 30. november 2012 tartu / pärnu 5

Tartus on 8 ja Pärnus 5

elektriautode kiirlaadijat

Kristjan Roos

kristjan.roos@linnaleht.ee

Praegu liigub Eesti teedel

ligikaudu 600 elektriautot,

mida saab laadida

üle Eesti paigaldatud

97 kiirlaadimiskohas.

Neist Tartus asub kaheksa ja

Pärnus viis kiirlaadijat, pealinn

võib seevastu uhkustada 35 kiirlaadimiskohaga.

Hiljuti avati Tartus elektriautode

kiirlaadimiskoht ka Ahhaa

keskuse ja Tigutorni vahel

asuvas parklas. „Ahhaa juurde

ehitati kiirlaadimispunkt põhiliselt

järgmisel kevadel rajatava

elektriautode kompetentsikeskuse

projekti raames saabuvate

testsõiduautode kiire laadimise

tarbeks, kuid ka Ahhaasse

elektriautoga saabuvate

külastajate teenindamiseks,”

selgitas Ahhaa tehnikadirektor

Mairo Hirmo pressiesindaja vahendusel.

Ahhaa juurde rajatud kaks

laadimiskohta on mõeldud avalikuks

kasutamiseks. Kuni jaanuari

lõpuni on laadimine tasuta

ning hiljem hakkab üks laadimiskord

maksma 5–6 eurot ja

püsikliendile 2,5 eurot ehk umbes

poole vähem. Lisaks tuleb

püsiklientidel maksta 15-eurost

kuutasu.

KredExi tellitud ja AS-i ABB

paigaldatud kiirlaadimisjaam

on osa kogu riiki katvast kiirlaadimisvõrgust.

Taristu projektis

on kavas luua 163 kiirlaadijast

koosnev laadimisjaamade võrk.

Elektriautode ostmist toetava

KredExi kommunikatsioonijuhi

Tarmo Seliste sõnul võtab

kiirlaadimine elektriauto margist

olenevalt aega 20–40 minutit.

Kiirlaadijaga saab aku täita

80–90 protsendi ulatuses ning

Eestis müügil olevad mudelid

saavad seejärel läbida kuni 140

kilomeetrit.

„Loodetavasti järgmisel aastal

kasvab Eestis müügil olevate

elektriautode valik ja sellega

koos ka elektriautode arv,” loodab

Seliste.

Elektriauto kiirlaadimine võtab aega 20–40 minutit.

Kas teadsid

Aldo Luud (Õhtuleht)

■■Kuigi esimesed

elektriautod valmisid

juba 19. sajandi

lõpus, on need hakanud

uuesti populaarsust

koguma alles

viimaste aastate

jooksul.

■■Euroopas on enim

uusi elektriautosid

registreeritud Saksamaal

ja Prantsusmaal.

Põhjamaadest

on elektriautosid

kõige rohkem Norras,

kus veereb teedel

juba üle 4000

elektriauto.

Tartu Näitused

taastas jõululaada

Tartu Näituste messikeskuses

toimub nädala

pärast, 7. ja 8. detsembril

jõululaat.

Aldo Luud (Õhtuleht)

Jõululaadale tuleb järgmisel

laupäeval külla ka Lotte.

„Vaatasime, et nõudlus

laada järele on täiesti olemas,”

selgitas Tartu Näituste

müügi- ja reklaamijuht Margus

Kikkul, miks mullu ära

jäetud laat otsustati tänavu

taas korraldada. Aasta tagasi

küsisid väga paljud inimesed

laada järele ja kui sel aastal

oli laat välja kuulutatud, täitusid

kohad müügihuvilistega

kiiresti. Nüüdseks osaleb

laadal sadakond käsitöölist ja

väiketootjat Lõuna-Eestist

ning kaugemalt. „Päris palju

müüjaid tuleb Tallinnast ja

mujalt Põhja-Eestist,” ütles

laada üks korraldajaid Liisi

Org. „Ja seda kaupa, mida laadal

pakutakse, supermarketitest

ei leia,” täiendas samuti

laadakorraldusega tegelev Piret

Pettai.

Ükski laat poleks õige ettevõtmine

ilma meelelahutuseta.

Tartu Näitustel on plaane

päris mitu: esimesele päevale

pannakse punkt suurejoonelise

ilutulestikuga, laupäeval

viibib laadal ja rõõmustab

lapsi koeratüdruk Lotte ning

kogu aeg on kohal jõuluvanad.

Laval astuvad üles Tartu noortekollektiivid

ja kogu melu saadab

rahvalik lõõtspillimuusika.

Jõululaadaga samal ajal toimub

messikeskuses keskkonnamess

„Elukvaliteet” ja maheloomade

näitus. Sel aastal saab uudistada

šoti mägiveiseid, Kihnu

lambaid, talledega kodukitsi,

minisigu, kodusea ja metssea

ristandpõrsaid, küülikuid, kanu,

hanesid, parte ja muidugi ponisid.

Messi ajal liigub messi ja

linna vahet tasuta buss, mis väljub

Raekoja platsilt igal täistunnil

ja messikeskusest pooltundidel.

Linnaleht

ÜHE LAUSEGA: tartu

Esmaspäeval kell 17 Tartu

linnaraamatukogus algaval

tasuta filmiõhtul näidatakse

filmi „Ukuaru”, seansile eelneb

vestlus Minnat mänginud

Elle Kulli, filmi stsenaristi

Mats Traadi ja toimetaja

Maris Balbatiga.

Rahvusülikooli 93. aastapäevaks

ilmub üle tuhandeleheküljeline

põhiseaduse kommentaaride

kolmas, täiendatud

väljaanne, mida esitletakse

teisipäeval riigikogu

teabekeskuses.

Tartu noortevolikogu liikme

Henry Naritsa sõnul on Anne

noortekeskuse uue maja

ehitamise saatus lahtine ka

pärast kolmapäeval Tartu

raekojas peetud kohtumist

linnapea Urmas Kruusega.

Konkursikomisjon valis Tartu

kutsehariduskeskuse direktoriks

Andrus Mõttuse,

kel on kolm kõrgharidust ja

arvestatav juhtimiskogemus

mitmes ettevõttes.

Tänu maha sadanud lumele

said Tartu maratoni rajameistrid

rajatraktoriga sisse

sõita raja Elvast Peebu teeninduspunkti

ja tagasi, mõlemas

suunas läbiti maratoni

raja viimased 24 kilomeetrit.

AASTALÕPU

SOODUSTUS 20%

Iga ostuga kaasa KINGITUS

Kampaania tingimused: www.windrox.ee

Tartu, Turu 32B

Tel 1720

Tegemist on finantsteenuse reklaamiga.

Tutvu tingimustega, konsulteeri. Krediidikulukuse

määra näide: 5000€/60 kuud-47%.

Uus apteek Tartus, Pikk 62 avatud juba kell 7.30!

Tel 7 406 396, E–R 7.30–19, L–P ja pühadel 9–17

Raatuse apteek, Raatuse 20, tel 7 384 364, E–R 9–20, L 9–18

Vaksali apteek, Vaksali 17, tel 7 301 275, E–N 8–18, R 8–17

Haruapteek Maarjamõisas, Puusepa 8, tel 7 318 305, E–R 8–18, L 9–15

Haruapteek Nõos, Oja 12, tel 7 455 655, E–R 10–19, L 10–12, P 12–14

Parima maastikukujunduse

preemia

tuli Pärnumaale

Esmaspäeval kuulutati

välja tänavuse kodukujundusvõistluse

„Kodu

kauniks” võitjad.

Juta Kübarsepp, Tiina Tammet

Perekond Absaloni aia värviküllane haljastus kõlab kokku maja ja

sisustusega ning annab edasi pererahva optimistlikku kunstimeelt.

Peale aasta kodu ja aasta aia

auhinna anti välja 18 muud

preemiat. Parima maastikukujunduse

preemia (1500 eurot

Husqvarnalt) kuulub perekond

Absalonile, kelle avar merelähedane

koduaed Pärnumaal sisaldab

põnevaid vaateid ja

mängulisi nurki. Õie- ja värviküllane

haljastus kõlab kokku

maja ja sisustusega ning annab

edasi pererahva optimistlikku

kunstimeelt, märkis žürii.

Võistlust korraldab juba 12.

aastat kuukiri Kodu & Aed. Tänavu

osales konkursil sadakond

kodu ja aeda ning auhindu

jagati ligi 18 000 euro väärtuses.

Žüriisse kuulusid ajakirja

Kodu & Aed ja sponsorite

esindajad, sisekujundaja Sirje

Kadalipp ning aiandusspetsialist

Mihkel Saar. Linnaleht

Pärnu jõulukuusel

süüdatakse tuled

Pühapäeval, esimesel advendil kell 16 süüdatakse

tuled Pärnus Rüütli platsil ja Keskväljakul

asuval jõulupuul. Kell 14.30 saab

Eliisabeti kirikus kuulata jõululaule ja tund

hiljem alustab advendituli teekonda Eliisabeti

kirikust Rüütli platsile. Linlasi oodatakse

Rüütli platsile kella 16-ks. Jõulumuusikat

mängib puhkpilliorkester Saxon ning

sooja jõulujooki ja piparkooke pakub

Lions-klubi Koidula. Esimese küünla süütab

Pärnu Eliisabeti koguduse õpetaja Enn

Auksmann (pildil).

Tänavu kaunistavad Pärnut sinised, punased

ja valged jõulutuled. Tuled süüdatakse

samuti pühapäeval. LL

ÜHE LAUSEGA: pärnu

10. Pärnu linna ja maakonna

noorte solistide konkursil

„Sügisulg” võitis tänavu

10–19-aastaste noorte lauljate

finaalkontserdi peaauhinna

15-aastane Hanna Valk.

Pärnu kontserdimaja tähistab

täna õhtul 10 aasta juubelit

sünnipäevakontserdiga,

kus astuvad üles Pärnu

linnaorkester, Eesti rahvusmeeskoor

ning külalised

Moskvast: sopran Tatjana

Petšnikova ja dirigent Feliks

Korobov, peomeeleolu hoiavad

üleval Estonian Dream

Big Band ja konferansjee

Anu Välba.

Arhiiv

Kaitseliidu suurõppuse Orkaan

tõttu on nädalavahetusel Pärnumaal

tuhatkond riigikaitsjat

ning Sindi, Tori, Pulli ja Selja

elanikud võivad kohata harjumatult

palju vormikandjaid ja

sõjaväetehnikat; õppus lõpeb

pühapäeval kell 14 rivistusega

Tori kiriku ees platsil.

Lähipäevadel saab Endlas viimast

korda näha nelja lavastust:

laupäeva keskpäeval etendub

viimast korda lastetükk „Aladdini

imelamp” ja õhtul „Hamlet

Anderson”, 5. detsembril aga

mängitakse Küünis viimast korda

„Teatrikomöödiat” ning suurel

laval tõsist komöödiat „Lõpp”.

Aastaloosi telesaade on Kanal 2 eetris 1. jaanuaril 2013

Loosimisel osalevad kõik mängija nime ja telefoninumbriga Viking Lotto, Bingo Loto,

Keno Loto ning Eurojackpoti piletid, mis on ostetud 15.11.-26.12.2012 ning jõudnud posti teel

Eesti Lotosse hiljemalt 27.12.2012 või registreeritud kodulehel www.eestiloto.ee hiljemalt 26.12.2012.

Loosimistel veel mitte osalenud piletid tuleb registreerida internetis.

Loosi läheb:

Mängi vastutustundlikult! Lisainfo ja reeglid Eesti Loto kodulehel.

Pärnu mnt 106, 19089 Tallinn

2 x 25 000 €

3 x

10 000 €

5 x 5 000 €

10 x 1 000 €

30 x 75 €

* Aastaloosi si salvestusele stu

selel

e loositutele

tele


6 tegus tegelane Reede, 30. november 2012

Reede, 30. november 2012 tegus tegelane 7

Tõnu Raadik paneb

oma muusikaga

mõtlema ja

süstib elurõõmu

Arno Saar (Õhtuleht)

Teater ei ole

enam huvitav

Aastate eest nukuteatris ja Tallinna linnateatris näitleja ja

muusikuna töötanud Tõnu Raadikut on ikka nimetatud heliloojaks,

muusikuks ja näitlejaks. Kuigi teatris veedetud aeg

oli tore, on ta nüüdseks pühendunud vaid muusikale. „Muusikaga

tegelemine on huvitav ja teatriga tegelemine ei ole

enam huvitav. Võib-olla teatri kütkestavus tuleb kunagi tagasi,

aga praegu on muusika vahetum. Muusika loomine on

päris iseenda asi, siiras. Teatris aga on alati kellegi teise

tekst. Leiad seal küll enda jaoks puutepunkte, aga tegelikult

lähed lavale kedagi teist esitama,” tunnistab Raadik.

soovitab:

Maraton on

elamus! www.tartumaraton.ee

Eesti üks tuntumaid kui mitte tuntuim viiuldaja Tõnu

Raadik (54) on valmis saanud järjekordse autoriplaadi ja

ärgitab noori ägedaid lauljaid enda uusi lugusid esitama.

Kristjan Roos

kristjan.roos@linnaleht.ee

Mullu juulis andis Tõnu Raadik koos Henn Rebasega väga erakordse kontserdi – esines varahommikul

merel kuunari Kajsamoor pardal.

ta pärast on kadunud. Siis on

see asendunud kogemusega,

aga mulle meeldib just värskuse

puudutus,” on Raadik vaimustatud.

„Kelli Piksar õpib Sibeliuse

akadeemias džäss-poplaulu.

Kui Eestis tulevad Otsa koolist

kõik väiksed Kare Kauksid välja,

siis tema hääl on Soomes

läinud madalamaks ja kõrgemaks.

Anna Darling on aga looduslaps,

kel on temperamenti.

Ta lihtsalt läheb lavale ja kisub

tähelepanu endale,” iseloomustab

Raadik kahte eesti

džässi tulevikulootust. Väga

andekaks peab ta samuti kontserdil

esinevat Kristjan Kasearu:

„Ta on erakordselt hea

häälega, musikaalne ja siiras.”

Vaimu võibki ootama jääda

Kuidas aga ikkagi helilooja

peas muusika sünnib Tõnu

Raadik tunnistab, et konservatooriumis

Jaan Räätsa juures

õppis ta seda, et elukutselist

eristab mitteelukutselisest oskus

viia end staadiumi, kus hakatakse

midagi leiutama. Jättes

nimed nimetamata, on ju Eestiski

neid muusikaloojaid, kes

ROTERMANNI KESKUS

Alati soodne kogu pere ostukeskus. Mere pst 4. Avatud iga päev kella 8.30–20

OSTAD MEILT

KAUPA al 5 €, SAAD 2 TUNDI PARKIMIST TASUTA. Info parkla kassast

Kui veel kümmekond aastat tagasi

oli lavakunstikooligi lõpetanud

Raadik tegev ka teatris,

siis praegu on tema kirg ainuüksi

muusika. Alates 1990. aastate

algusest on laiemalt eelkõige

Kukerpillide viiuldaja ja

hiti „Tahan lennata” autorina

tuntuks saanud mehel ilmunud

üsna palju plaate. „2000. aastal

hakkasin ise plaate tegema.

Selleks ajaks olid arvutid juba

nii võimsad, et plaate oli võimalik

hakata ise kodus ja stuudios

salvestama,” tutvustab ta.

Autoriplaatide hulgas leidub

nii rõõmsameelseid lasteplaate

kui ka tõsisemaid, mõtisklema

kutsuvaid kauamängivaid.

Kuigi viimastel aastatel on

Raadiku muusika muutunud

tõsisemaks ja mõtisklevamaks,

ei tähenda see, nagu ta looming

poleks enam positiivne. Küllap

on asi paljuski kinni positiivsust

kiirgavas mehes endas.

Ausalt öelda ei meenu esimese

hooga ühtki nii elurõõmsat ja

sageli naeratavat intervjueeritavat.

Pole siis ka ime, et Jazzkaare

festivali korraldajadki

iseloomustavad Raadikut sõnapaariga

„elurõõmus svingija”.

„Ma ei ole kindlasti depressiivne.

See, et ma mõtlen maailma

asjade peale, ei tähenda, et see

oleks hästi murelik. Tavaliselt

jääb kõigile mulje, et nüüd tuleb

jälle „Tahan lennata”. Aga

mis mul sellega lõppude lõpuks

ikka õiendada. Kindlasti on mu

muusikas sees elurõõmus

sving, aga tahke on ikka rohkem.

Mu muusika on ikka positiivne

ja ma loodan, et aitab

elada,” võtab ta ise oma loomingu

kokku.

Viimast plaati „Tulilind” nimetab

Tõnu Raadik vaikseks

plaadiks, millel on miksitud

traditsioonilisi ja eksootilisi

pille. Peale selle on ta segamini

pööranud stiilid ja sajandidki.

„Mängin natuke kõladega.

See on ikka minu muusika, aga

olen läinud väljendusvahendite

katsetamisega julgemaks.

Ma ei saa öelda, et see on müramine,

sest need ei ole väga

naljakad laulud,” iseloomustab

autor ise.

Mis aga ehk üllatav – sel laupäeval

esitavad „Tulilinnu” lugusid

Raadiku enda kõrval noored

andekad lauljad. „Natuke

on ärevus sees,” tunnistab asjaosaline

kontserdi eel. Laiemale

avalikkusele suhteliselt

tundmatute solistide Kelli Piksari

ja Anna Darlingu kohta jätkub

tal vaid kiidusõnu. „Ma ei

taha üle pakkuda, aga need

noored lauljad on täiesti uus

tase. Mulle meeldib see, kuidas

nad oma instrumente valitsevad.

Nad on looduse poolest

hästi andekad ja samas on neil

värskust, mis neil siis, kui nad

rohkem tööd saavad, mõne aasdata,”

avab helilooja oma loometöö

eripära.

Kuna Raadikul on teatritaust,

siis pole ime, et tema

muusikas on sõnadel sama suur

kaal kui helil. „Sõnad on väga

tähtsad. Ma olen hirmus hädas,

kui sõnad midagi ei tähenda või

on eriti lollid,” ütleb ta ning rõhutab

muusika ja sõnade sünergiat:

„Kui sõnad on juba

olemas, siis katsun neile muusikaliselt

midagi lisada.”

Raadiku uue plaadi lood tulevad

laupäeval esitusele Tallinnas

Vene Kultuurikeskuses. Igale

muusikule on mõistagi kontserdi

toimumise paik väga tähtis.

„Esinemiskoht loob õhustiku.

Mõnes kohas ei ole midagi

teha nukrate lugudega, teises

Kogu lapsepõlve

käisin viiul kaelas

mööda Jõhvit ja

olin kõikide vene

pättide sihtmärgiks.

Mäletan ainult ühte

lõputut viiulikastiga

põgenemist.

Tõnu Raadik tunnistab, et viiulimänguga

alustamine oli üsna raske

kirjutavad siis, kui nad on kas

väga kurvad või väga õnnelikud.

„Mina kirjutan siis, kui on

vaja,” ütleb Raadik võidurõõmsalt.

Mõistagi on tal omad nipid

ja moodused. „Ma hakkan

klaveril või muul pillil mängima

klassikalise muusika etüüde

ning ühel hetkel justkui kanalid

avanevad ja ideed-mõtted

hakkavad pähe tulema. Eks

need võivad tekkida ka eimillestki,

aga seda juhtub harva.

Nii võibki ju ootama jääda … sel

aastal ei tulnud, järgmisel aastal

ka ei tule. Ja nii ei tulegi.

Aga mul ei ole aega nii kaua oopaigas

on jälle kohatu mängida

kergemeelset muusikat. Vene

Kultuurikeskus on muidugi äge

koht, viisnurk ju pea kohal. Olen

seal mänginud viiulit ühes projektis,

kellega esitasime Georg

Otsa ja Raimond Valgre lugusid.

Ühel hetkel tundsin, et see viisnurk

sobis sellesse tausta väga

hästi,” mõtiskleb Raadik. Ja toob

kohe veel ühe näite esinemiskohast.

Aastate eest, kui ta mängis

koos akordionist Henn Rebasega

Estonia kontserdisaalis Valgret,

tundis ta end kuidagi ebamugavalt.

Nemad kahekesi laval

ja seitsesada silmapaari neid

pingsalt jälgimas. Aga ühel hetkel

ununes ebamugavustunne

ära, rahvas hakkas kaasa laulma

või ümisema ja järsku olid Estonia

klassikaahistusega seinad

kadunud. Mees akordioniga ja

mees viiuliga panid saali endaga

ühes rütmis hingama.

Viiuliga mees

Just viiul on Tõnu Raadiku

kui looja jaoks A ja O. Siinkirjutaja

jaokski on ta lapsepõlvest

saadik jäänud meelde kui

mees, toona siiski noor mees

viiuliga. Nukuteatri „Priidu

viiul” on küllap paljudele täiskasvanutele

jätnud lapsepõlves

sügava mälestuse.

„Muidugi on viiuli võlu see,

et ta on hästi tundlik. Temaga

on võimalik väga õhkõrnu varjundeid

lihtsamini esile tuua kui

mõne teise pilliga. Viiulile saab

palju ülesandeid kuhjata ja

mängida väga väljendusrikkalt.

Viiul on pill nagu teisedki, kuid

tema üks needus, aga ka erilisus

on see, et teda peab lapsest saadik

harjutama. Kuueaastasena

tuleb mängimisega pihta hakata,

sest hiljem käed enam ei

paindu,” räägib Raadik ja võrdleb

viiulimängija kutset balletitantsija

omaga. Ka tal puudub

lapsepõlv, sest tuleb hakata varakult

tegema tõsist tööd, aga

tänu sellele saab hiljem loorbereid

lõigata.

Raadik ise teadis juba kolmeaastaselt,

et temast peab

saama Paganini ning pole siis

ka ime, et ta hakkas isa eeskujul

seitsmeaastaselt viiulit õppima.

Ja nüüd tuleb Raadikult

avaldus, mis võtab ehk suu ammuli:

„Esimesed viis aastat vihkasin

raudselt viiulit. Kogu lapsepõlve

käisin viiul kaelas

mööda Jõhvit ja olin kõikide vene

pättide sihtmärgiks. Mäletan

ainult ühte lõputut viiulikastiga

põgenemist. Aga kui seda

poleks olnud, siis poleks pärast

saanud rohkem viiulit edasi

mängida. Viiul läks ilusaks

alles kuskil neljandast-viiendast

klassist.” Aga eks esimestel

õpinguaastatel oli samuti

helgemaid hetki. Näiteks siis,

kui tema isa mängis õhtuti oma

lõbuks viiulit nagu nüüd ta ise.

Praegu harjutab Raadik vähem,

vaid tunnikese päevas:

„Hoian lihtsalt mootorit soojas.

Mängin tund aega klassikalisi

etüüde lihtsalt sellepärast,

et seesama tehnika ja käedsõrmed

taganeksid kohe, kui

jätaksin mängimata.” Kas siis

pill pakitakse kaasa ka reisidele

Seda siiski mitte – viiul on

kapriisne pill, mis ei talu vihma,

niiskust ega külma. Ja kes

siis hotellitoas harjutama hakkab.

Samas eks nende eripärade

vastu ole ju ka nipid olemas.

Näiteks alalõpmata vabas õhus

esinenud Kukerpillide tarbeks

oli Raadikul aastate eest kasutusel

vihmaviiul. See oli paksema

lakiga ning ei kartnud vett.

Soodusregistreerumine 7. detsembrini!

Autopartner:

Meediapartner:

Suusapartnerid:

Suurtoetajad:

8. detsembril, kell 10.00–15.00

Peasponsor:

Rotermanni keskus

Mere pst 4, 2. korrus,

E–P 8.30–20

Kadaka tee 46

E–R 10–19, L 10–17,

P 10–16

Laste sokid

0,60 €

Tüdrukute

aluspüksid

1 €

Naiste

rinnahoidja

5 €

Naiste

aluspüksid

3 €

Elukaaslane on parim kriitik

Tõnu Raadik tunnistab, et tema fotograafist elukaaslane

Ann Tenno on tema parim kriitik. „Ta

näeb neid punkte, mille peale mina ei tule. Ta

õppis reaalaineid ja tema maailma lingid on

teistsugused kui minusugusel humanitaaril,” selgitab

Raadik ning lisab, et kui üldiselt on naine

ta muusika suhtes üsna kriitiline, siis viimast

plaati „Tulilind” pidas ta huvitavaks.

Iseenesest mõista on ta loonud ka kõik Tõnu

Raadiku plaatide ümbrised. „Tänu neile läheb mu

muusika mitmemõtteliseks, ruumilisus tuleb

juurde. Tekib uus mõtestus ja see muutub võimsamaks.

Kõik mu plaatide ümbrised on justkui

üks näitus ja ma olen selle üle väga õnnelik.

Need on märgilised ning ei ole kunagi juhuslikud,”

on muusik rahulolev.

Elukaaslase fototööde kohta ei taha ta sõna

sekka öelda. Ekspeditsioonidel elukaaslast saates

jääb tema rolliks pigem tehnika transportija ja aitaja

töö. „Aitan näiteks kuskil Kesk-Ameerika

džunglis seljakotti vedada ja juhin autot, et ta

saaks pildistamisele keskenduda,” märgib Raadik.


8 kodu Reede, 30. november 2012

Reede, 30. november 2012 kodu 9

Aldo Luud (Õhtuleht)

Talveks valmistudes võiks üle vaadata ka

õuekoera varjualuse.

Vastu talve tuleks

koerakuut üle

kontrollida

Eestimaa Loomakaitse Liit ja Varjupaikade

MTÜ tuletavad meelde, et seaduse järgi tuleb

ka õues elavatele ketikoertele tagada nõuetekohased

tingimused. Esiteks tohib õues pidada

vaid selliseid koeri, kes on selleks kohastunud,

ning õuekoertel peab olema kuut,

mille suurus vastab looma kasvule. Ehitis olgu

vee- ja tuulekindel ning soojustatud. Kuudi

põhi peab asuma maapinnast kõrgemal

ning põrand tuleb hoida puhta ja kuivana. Lisaks

peab loomale tagama pehme küljealuse.

Ka kuudi sissepääsuava peab sobima koera

suurusega. Liiga suur ja uhke elamine pole

koerale samuti hea, kui ta ei jõua seda kehasoojusega

„üles kütta”.

Lisaks ei tohi ketis peetava koera kaelarihm

olla metallist ega poov ning kett peab paiknema

nii, et see ei saaks keerduda puu või muu

eseme ümber. Jooksutrossile kinnitatud koer

peab liikuda saama piki trossi 10 meetri ulatuses

ja laiuti vähemalt kaks meetrit kummalegi

poole. Kuudi külge aheldatud ketikoeral peab

olema liikumisruumi vähemalt 40 ruutmeetri

ulatuses. Linnaleht

Ilma projekti ja kooskõlastusteta

pole mõistlik ehitamist alustada

Käes on hilissügis ja parim

aeg hakata mõtlema tuleva

aasta ehitustööde peale.

Siin on mõned nõuanded, et

asjaajamine kiirelt laabuks.

Selles protsessis on võtmesõnad

kohalik omavalitsus,

projekteerimistingimused,

maamõõtja aktualiseeritud

geodeetiline alusplaan, projekteerija/arhitekt,

projekt ja ehitusluba.

Samm number 1: võta

ühendust kohaliku omavalitsusega,

tee projekteerimistingimuste

väljastamiseks taotlus.

See koostatakse blanketil

ja on tasuta. Võid taotluse teha

ka koostöös projekteerijaga.

Samm number 2: vajadusel

hangi kehtiv geodeetiline alusplaan.

Selle võid saada kohalikust

vallavalitsusest või maamõõtjalt.

Plaan ei tohi olla vanem

kui kaks aastat. Kui maaametist

või mujalt pole võimalik

plaani leida, pöördu maamõõtmisega

tegeleva ettevõtte

poole.

Samm number 3: leia projekteerija

või arhitekt. Internet

on siin suureks abiks. On ka

mitmesuguseid hankekeskkondi

(näiteks Hange, Mercell), kuhu

saab tingimused ja soovid

kirja panna ja siis pakkumisi

ootama jääda. Projekteerijat

valides uuri ta varasemate tööde

kohta. Mõistlik oleks valida

projekteerija, kes ka kooskõlastused

ise organiseerib ja lõpuks

projekti koos ehitusloaga üle

annab. Kõige odavam ja kooskõlastamata

projekt ei ole alati

kõige rentaablim valik.

Samm number 4: ole valmis

oma soovidest ja võimalustest

alati võimalikult täpselt

rääkima. Ainult nii saab projekteerija

plaanitavast täieliku

ülevaate ja tal on võimalik teha

sobiv projekt.

Samm number 5: kui oled

saanud projekteerijalt projekti

ja taotlenud ehitusloa, hakka

Palju aega ja raha kulub

Lihtsama eramaja joonised vormistab projekteerija mõne nädala jooksul. Siis algab kõige aeganõudvam

osa – ametiasutustelt kooskõlastuste saamine. Ja aega peab varuma paljudeks

kooskõlastusteks. Nõusolek tuleb saada kaasomanikelt, naabritelt, maa-aluste kommunikatsioonide

valdajatelt, päästeametilt, keskkonnaametilt, tihti ka kultuuriväärtuste ametilt, kohalikult

omavalitsuselt jne. Ülevaate sellest, milliseid kooskõlastusi on tarvis, leiab projekteerimistingimustest.

Suurematel projektidel võib kooskõlastusring venida mitme kuu peale, eriti

Tallinnas, kus igasse ametkonda tuleb projekt eraldi kooskõlastuseks kohale viia.

Projekteerimistingimuste taotluse esitamine ja projekteerimistingimuste väljastamine on

tasuta, ehitusloa väljastamise eest tuleb aga tasuda kohaliku omavalitsuse kassasse riigilõiv.

Peale selle küsib projekteerija töö ja asjaajamise eest tasu.

Pakkumised tuleks võtta mitmelt projekteerijalt. Mida üksikasjalikumalt lähteülesandeid

kirjeldada, seda täpsemaks kujuneb hind. Kindlasti peaks sõlmima projekteerijaga lepingu, kus

võimalikult täpselt kirjas, millised rahalised kohustused too enda kanda võtab. Kooskõlastused

trasside valdajatega on nimelt tasulised ja võib juhtuda, et on tarvis näiteks haljastusspetsialisti

hinnangut haljastusele, haljastusprojekti jne. Kui puudub ehitusgeodeetiline alusplaan,

siis tuleb arvestada ka selle väljaminekuga ja koostamisele kuluva ajaga.

tegelema ehitaja ja vajadusel

järelevalve otsimisega. On

muidugi ka ettevõtteid, kes pakuvad

tervikteenust projekteerimisest

ehitamiseni.

Samm number 6: esita enne

ehitama asumist ehitamise

alustamise teatis kohalikku

omavalitsusse.

Kokkuvõtteks: ära alusta

ehitamist ilma projekti ja

kooskõlastusteta! Nii väldid

segadust ning ülearust raha- ja

ajakulu. Lühinägelik on loota,

et kohalik omavalitsus ei tee

ettekirjutist ehitise seadustamiseks

või lammutamiseks.

Amre Saavas

Ehitusjoonis OÜ

Enne kui maja ehituseks läheb,

tuleb läbi käia pikk tee, mis

seisneb projekti koostamises ja

paljudest ametiasutustest

kooskõlastuste saamises.

Näide elust

Tiina Kõrtsini (Õhtuleht)

Majaomanik plaanis oma krundile kuuri ehitada.

Ta rääkis majanaabriga (1/2 osanik) ja üleaedsega,

leidis ehitusmehe ja nädalaga oli

kuur valmis. Kuu aja pärast said mõlemad majaomanikud

kohalikust omavalitsusest karmi

ettekirjutise. Nüüd taotles kodanik projekteerimistingimused,

tellis maa-ala plaani ja võttis

ühendust projektibürooga, et ehitis seadustada.

Ometi ei läinud see sujuvalt.

Milles asi Nimelt oli kuur ehitatud

vastu naabri aeda. Päästeamet selgitas

naabrile tulekaitsenõudeid ja too võttis

oma suulise nõusoleku tagasi.

Naabri nõusolekuta aga päästeamet

projekti ei kinnita. Kommunaalamet ei

olnud sugugi nõus sellega, et kuuri

juurde pole planeeritud sademevee

ärajuhtimist ja kogu katuselt tulev vesi

valgub mööda vihmaveerenni tänavale.

Sideettevõtja ei andnud nõusolekut,

sest kuur oli ehitatud tema kaabli

kaitsevööndisse. Seega tuli omanikul

parimate mõtetega tehtud abihoone

lammutada, koostada nõuetekohane

projekt ja ehitada kõikide osapoolte

ettepanekutest lähtudes uus kuur. Aga

uus algus ja uus kooskõlastuste ring

võtsid jällegi aega.

Laenuvõtmist

kaaludes peaks

läbi mängima ka

musta stsenaariumi

Kuigi suurem osa Eesti elanikest peab laenude

tagasimaksmist endale jõukohaseks, loodab

hättasattumise korral enamik neist lähedaste

ja sõprade abile, selgus Swedbanki eraisikute

rahaasjade teabekeskuse ja konjunktuuriinstituudi

läbi viidud uuringust.

Uuringu tulemuste järgi jääb enamiku küsitletud

Eesti inimeste laenukohustuste määr

30 protsendi piiresse sissetulekust ning valdaval

osal laenuvõtjatest ei teki tagasimaksetega

probleeme. Samas pingutab iga kaheksas

laenu võtnu selle tagasimaksmisega sageli

ja kaks protsenti suudab laenu tagasi

maksta vaid väga suurte pingutustega või

üldse mitte. Töötute kõrval on riskigrupis pered,

kelle netosissetulek jääb alla 400 euro,

pensionärid, kodused ja õppijad.

Väldi üle jõu kohustusi

„Madalad laenuintressid ahvatlevad praegu

küll kodu soetama või muid finantskohustusi

võtma, kuid sellest hoolimata tuleks arvestada

oma tegelike võimetega laenu tagasi

maksta ning tuleks mõelda, kas laenu ollakse

võimeline maksma ka siis, kui igakuine sissetulek

peaks vähenema või mõneks ajaks kaduma,”

soovitas teabekeskuse juhataja Anne

Sägi. „Kindlasti tasuks lähedastega läbi mängida

kõige mustem stsenaarium, et ootamatuste

jaoks end ühiselt kindlustada.”

Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse

tellimusel konjunktuuriinstituudi oktoobris

läbi viidud uuringus osales 800 inimest

alates 16. eluaastast, laenu oli võtnud

43 protsenti. Kodulaen on igal viiendal inimesel,

krediitkaarti on kasutanud iga kaheksas,

autoliising või mootorratta vms liising on igal

kümnendal. Mehed võtavad sagedamini autoliisingu,

kodulaenu ja järelmaksu, naised krediitkaardi

ja väikelaenu.

Linnaleht

Info tel 5340 4464

www.autokoolzebra.eu

Välisuksed, siseuksed, garaažiuksed, liuguksed, tuletõkkeuksed, varikatused

Tallinnas Sõpruse pst 145, tel 6 506 116

Pärnus Lao 12, boks 5, tel 4 431 518, faks 4 431 517

Pakume ka transporti ja paigaldust

KEEVITUS-

SEADMED

Euroopast!

www.mexin.ee

PUIDUPOOD

Sisevooder

Saunamaterjal

Liistud

Põrandalaud

Kütteklots 60 l

Turu 14, Zeppelini Kaubanduskeskus

• Mootori ja veermiku remont

• Tehnoülevaatuse-eelne kontroll

• Õlivahetus ja korrosioonitõrje

• Keretööd ja keevitustööd

175/65 R14 al 32 €

175/70 R14 al 33 €

185/65 R14 al 36 €

185/65 R15 al 35 €

MAJA ja KORTERI VÄLISUKSED, SISEUKSED.

PAIGALDUS.

TALVEREHVID SÕIDUAUTODELE,

KAUBIKUTELE JA DŽIIPIDELE

195/65 R15 al 38 €

205/55 R16 al 49 €

195/70 R15C al 52 €

225/65 R17 al 107 €

Ravila 51, Tartu, E–R 8–18, L 9–14

Väljaspool tööaega kokkuleppel (tel 5618 5701)

Tel 744 7719, 501 9739, 5345 3499

RAVILA

BETOONI

www.sadloy.ee

Autoabi 24 h

Tel 5618 5701

www.pkp.ee

Hea kvaliteet

SOODSAD HINNAD

Suur

valik!

LIUGUKSED KOMANDOR –

praktilised, esteetilised ja kõrge kvaliteediga!

KEEVITUSTEENUS

(töökodaTartus)

alumiinium, malm, r oostevaba , MIG/TIG/MMA

PÄRNU: Tallinna mnt. 84

TARTU: Vasara 52D

www.cedo.ee

Tartu, Turu 37

Tel 515 5322

www.kantpuu.ee

AT Kantpuu OÜ

557.-

251.-

E–R 10–18, L 10–15. Tiigi 76A, Tartu, tel 742 7824

Tartus Tehase 21 (hoovis)

Avatud E–R 9–17

Kauplus Neogreen Mööbel

177 €

siseuks

tammespoon

198 €

Müügiesindaja Eestis Ventex Grupp

Pärnu: Suurejõe Selver, Suur-Jõe 57

Tel 670 0807, 5807 0807, parnu@ventex.ee

www.ventex.ee


Uksesüsteemid KOMANDOR

Garderoobid

Liugustega kapid

Köögimööbel

KÕIKIDELE TELLIMUSTELE

SOODUSTUS 15%


LO1537

10 tervis Reede, 30. november 2012

Reede, 30. november 2012 elu 11

L.EE.03.2012.0110

Müügiloa hoidja kohalik esindus:

Bayer OÜ Lõõtsa 2 11415 Tallinn Tel: 655 8565

ANGOORAVILLAST TOOTED

Päris südameaspiriin

on maosõbralik!

Infarkti ja insuldi ennetamiseks.

Tavaline annus on 1 tablett ööpäevas enne sööki.

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult

pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete

tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga. Käsimüügiravim.

Südameaspiriin Bayerilt!

Atsetüülsalitsüülhape 100 mg

Tänane ennetus on homne kaitse.

ÄRA LASE IIVELDUSEL RIKKUDA SEDA KAUNIST AEGA

Soojad &

pehmed!

Õla-, selja-, põlve- ja

randmesoojendajad, sokid jms.

KÕRGKVALITEET AUSTRIAST

Iiveldusevastane randmepael

Kliiniliselt tõestatud toime:

Rasedusaegse iivelduse vastu

Reisiaegse iivelduse vastu

Muu iivelduse vastu (migreeni, kemo teraapia,

operatsiooni või anesteesia puhul)

Sea-Band toimib akupressuuri põhimõttel. Efekt

avaldub mõne minuti möödumisel peale Sea-Bandi

randmetele panemist.

Saadaval kaks suurust (täiskasvanutele ja lastele)

Saadaval apteekides ja veebipoes

www.hortusmedicus.ee

• Ortopeedilised sisetallad.

• Erineva laiusega liistud.

Palju

erinevaid

mudeleid!

ABIVAHENDID JALAPROBLEEMIDELE

Hallux valguse ortoos

Korrigeerib suure varba

asendit.

Varvaste eraldaja

Hoiab kokku surutud

varbad eraldatuna.

w w w . t e r v i s e k a u b a d . e e

Lootsi 7, Tallinn (Norde Centrum) • Tel: 669 8866 • Avatud iga päev 10-20

Tulevane ema ei peaks

hommikul voodist

tõusmisega kiirustama

Lapseootel naise hommikused

iiveldushood – mida

nende vastu ette võtta

Vastab arstikeskuse Qvalitas

naistearst Anu Vatter.

Oma kogemuse põhjal saan

öelda, et rasedusaegsed hommikused

iiveldushood ei ole

kindlasti paratamatus ja kõik

lapseootel naised neid ei koge.

Leidub hulk teooriaid selle

kohta, miks mõned naised

kannatavad hommikuse iivelduse

all. Tõenäoliselt on üks

tähtsamaid tegureid organismi

reaktsioon hormonaalsetele

muutustele. Iiveldust seostatakse

kooriongonadotropiini

hCG ehk rasedushormooni

tekkega.

Mõnda naist kimbutab hommikune

iiveldus kogu raseduse

ajal, kuid üldjuhul kestab see

vaid esimesed kolm kuud ja

möödub enamasti iseenesest.

Iiveldus on harilikult tugevaim

hommikuti kohe pärast ärkamist.

Mõned toiduained võivad

raseduse ajal muutuda vastumeelseks,

teisalt aga võib mõne

toidu suhtes tekkida eriline

isu. Ka tugevad lõhnad võivad

Eakate Tervisepäevad

Ootame kõiki eakaid Südameapteegi Tervisepäevadele

4. ja 5. detsembril Lasnamäe Centrumi Apteegis

Mustakivi tee 13, tel 605 2929

6. ja 7. detsembril Kotka Apteegis,

P. Pinna 21, tel 635 2486

7. detsembril Magdaleena Apteegis

Pärnu mnt 104, tel 699 9211

7. detsembril Raudalu Apteegis

Viljandi mnt 41A, tel 653 5991

11. ja 12. detsembril Magistrali Apteegis

Sõpruse pst 201/203, tel 677 4290

11. ja 12. detsembril Tõnismäe Tänava Apteegis

Tõnismäe 5, tel 644 3650, 644 2282

11. ja 12. detsembril Nõmme Keskuse Apteegis

Jaama 2, tel 670 6550

12. ja 13. detsembril Maardu Apteegis

Keemikute 37, Maardu, tel 601 7112

esile kutsuda iivelduse ja oksendamise.

Paljud lapseootel naised kardavad,

et kui nad ei suuda iivelduse

tõttu süüa, kahjustab see

loodet. Uuringutes on siiski selgunud,

et see hirm on alusetu.

Kannatab ainult naine ise. Probleem

tekib alles siis, kui ei suudeta

üldse toitu sees hoida – kui

tekib veevaegus ja elektrolüütide

ainevahetushäire, peab kindlasti

rääkima oma arstiga, vajadusel

saab abi ka haiglast.

Rasedatel soovitatakse süüa

sageli ja väikeste portsjonite

kaupa ning juua rohkelt vedelikku,

kas või lonkshaaval. Samuti

soovitatakse enne hommikul

voodist tõusmist midagi

juua (näiteks vett või mahla)

või süüa veidi näkileiba.

Apteegi käsimüügist leiab iivelduse

vastu mitmesuguseid

preparaate: ingveritablette, piparmünditablette

ja Võluvitsa

kõhutilku, samuti soovitas apteeker

akupressuuri põhimõttel

toimivat iiveldusvastast

randmepaela, aga selle kohta

mul kogemust ja tagasisidet ei

ole. Retseptiravimitest on saadaval

Cerucal, aga selle kirjutab

vajadusel välja arst.

Osa teadlasi on leidnud, et

rasedusaegse iivelduse on naine

suure tõenäosusega pärinud

emalt. Kui tõepärane see on, ei

oska ma öelda, aga ma usun, et

ükski naine ei jäta selle pärast

sünnitamata, et ta ema end raseduse

ajal halvasti tundis.

Linnaleht

12. ja 13. detsembril Pirita Apteegis

Merivälja tee 24, tel 623 7482

12. ja 13. detsembril Pelgulinna Apteegis

Ädala 1, tel 672 1873

12. ja 13. detsembril Saku Apteegis

Juubelitammede tee 6, Saku, tel 672 8344

12. ja 13. detsembril Marienthali Apteegis

Mustamäe tee 16, tel 619 1340

12. ja 13. detsembril Majaka Apteegis

Peterburi tee 15, tel 621 5251

20. ja 21. detsembril Vikerlase Apteegis

Vikerlase 19, tel 638 4338

Õpetlikud tooteesitlused

Tasuta vererõhu mõõtmine

Soodsa hinnaga vere kolesterooli ja suhkrutaseme ning

kehakoostise mõõtmine (vajalik eelnev registreerimine apteegis)

Südameapteegi toodete sooduspakkumised

Ristsõna

Igale uuele kliendikaardi omanikule

kingitus ja superpakkumine!

Paljud lapseootel

naised kardavad,

et kui nad ei suuda

iivelduse tõttu

süüa, kahjustab

see loodet.

Uuringutes on siiski

selgunud, et see

hirm on alusetu.

Bulls

Tegusam elu – sellest mõtteviisist

juhindume iga päev, kui loome

klientidele võimalusi aktiivseks ja

mitmekülgseks eluks kogukonnas.

talendid välismaal

Kaisa Kangro

Bournemouth

Te

gusama

elu kodud

AS Hoolekandeteenused kuulutab välja konkursi

TEGEVUSJUHENDAJA leidmiseks

Valkla Kodusse

Valkla Kodu asub Kuusalu vallas Harjumaal. Valkla

Kodus osutame ööpäevaringse hoolduse teenust ja ööpäevaringset

tugevdatud järelevalvega teenust ligi 190

kliendile.

Laiendame lähiajal Valkla Kodus ööpäevaringset

tugevdatud järelevalvega teenust ning seetõttu vajame

meeskonda juurde 20 tegevusjuhendajat.

Tegevusjuhendaja töötab vahetult psüühilise erivajadusega

kliendiga, toetades tema igapäevaelu ning arendades

tema oskusi ja tegevusvõimet eesmärgiga saavutada

tema võimalikult iseseisev toimetulek ning integreerumine

kogukonda ja ühiskonda laiemalt.

Ootame oma meeskonda mehi ja naisi. Pakume brutotöötasuks

510–600 eurot kuus ning tasuta transporti

Tallinna ja Valkla vahel.

Täpsem info kandideerimise kohta CV-Online’is,

kodulehel www.hoolekandeteenused.ee ja

meiliaadressil katlin.truu@hoolekandeteenused.ee

Lisainfo telefonil 3271020

Erakogu

Vaade minu

tänavuse kodu

aknast. Ka

suurem osa

neist majadest

on tudengitele

rendile

antud.

Üüriturust ja

briti inglitest

Eelmises loos kirjutasin,

missugune siin ühikaelu on.

Minult uuriti, kui palju tudengikodus

elamine maksab.

Minul näiteks oli see

350 naela kuus pluss 85

naela kommunaalteenuste,

elektri ja interneti eest. Kokku

siis veidi üle 500 euro

kuu kohta. Pluss 100-eurone

broneeringutasu ja deposiit,

mille saab kevadel tagasi. Ja

arvestatav ettemaks.

Kuna ühiselamu on vaid

esimese aasta tudengitele,

püütakse edaspidi rentida

linnas sobiv maja või korter

mitmekesi koos. Selleks pakuvad

maaklerid oma teeneid

ja ühtlasi tõmbavad kogenematutel

tudengitel igasuguste

nippidega naha üle

kõrvade. Näiteks teisel aastal

maksime maja eest seitsmekesi

igaüks vaid 330 naela

koos kommunaalmaksetega,

aga talvel selgus, et elasime

nagu õues – mitu kuud

jutti tuli kodus olles suust hingeauru.

Lisaks võidakse tüssata

sellega, et nõutakse kopsakat

deposiiti, aga järgmisel suvel

leitakse skeem, et seda ei olegi

võimalik tagasi saada.

Aastatega aga kogemus kasvab

ja nii võib lõpukursuste

ajaks saada mõistliku hinnaga

juba üsna korraliku pesa. Üks

hea nipp on otsida internetist

erakuulutusi ja teha tehing otse

omanikuga, jättes maaklerile

raha maksmata. Loomulikult

peab siis ettevaatlik olema,

sest ega majaomanikudki pole

mingid inglid. Leidub ka peresid,

kes rendivad välja vaid ühte

tuba, ja see võib ka olla

soodsam võimalus.

Kuigi elamispinna peale kulub

kokkuvõttes terve varandus,

ei tasuks selle pärast välismaale

mineku plaani katki jätta. Ülikoolides

mõeldakse ka tudengite

töökohtade peale ja kui vanematel

pole just hiigelpalk, saab

igast koolist toetust küsida.



REKLAAMTEKST

Rindkeres tekkinud äkilise tugeva

valu tõttu võivad mõtted isegi

infarkti peale minna.

Esimese asjana tahan ma rõhutada, et valu

rinnakorvis on vaid sümptom, mitte

diagnoos. See võib viidata mitmesugustele

haigustele alates kergematest tervisehäiretest

kuni tõsisemate probleemideni.

Valu tundes tuleks kiiresti üritada

selle tõsidust hinnata.

Põrgulik närvivalu

Roietevaheline närvivalu ei ole nii eluohtlik

kui näiteks infarkt, kuigi valu iseenesest

võib olla lausa põrgulik. Selle

põhjusi on palju: suhkurtõbi, alajahtumine,

B-vitamiini puudus, aga ka osteokondroos,

lülidevaheliste diskide song, liigesepõletik,

hormonaalsed häired naistel

jne. Tugev valu rindkeres ei teki tavaliselt

ainult ühe teguri mõjul.

SIKUPILLI ILUSALONGIS

Juuksur kogu perele,

kosmeetik, depilatsioon,

maniküür, pediküür,

solaariumid, spreipäevitus,

küünetehnik,

ripsmetehnik

Ultraheli näohooldus -20%

Tartu mnt 87 Sikupilli keskuses

Tel 621 1220, E-P 10.00-20.00

www.sunshineclub.ee










Mida teha, kui valu

rinnus ei lase hingata

Valu võib olla kui kameeleon

Salakavala roietevahelise närvivaluga

võib kaasneda valu südames, maos ja

neerudes, sest roietevahelistest närvidest

väljuvad väikesed harud, mis on mitmesuguste

organitega ühenduses.

Roietevaheline närvivalu võib püsida üsna

kaua ning vahel võib tunda valu nii

roiete piirkonnas kui ka teistes kehaosades.

Lisaks võib valus olla sisse ja välja

hingates, köhatades või aevastades, kehaasendit

muutes, järsult liikudes ning

füüsilise koormuse ajal, valus koht on

tunda isegi käega katsudes.

Algallika leidmine

Roietevahelise närvivalu ravi algab valu

algallika kindlakstegemisest. Ise endale

diagnoosi panna ega ennast ravida ei tohiks.

Kui õigel ajal arsti juurde tulla, on

Selgroo- ja liigesehaiguste

ravikeskus viib läbi

TERVISEKAMPAANIAT.

Kõikidele ajalehelugejatele pakutakse

peaarsti dr Semjon Goltsmani TASUTA

konsultatsiooni.

PÄRNA KLIINIK

KUTSUB NAISI ALATES

50-st ELUAASTAST

LUUTIHEDUSE

MÕÕTMISELE

Uuring tasuta

valust üsna lihtne lahti saada. Juhul kui

haiguse põhjuseks on näiteks seljaaju

närvide pitsumine, siis aitab vaid põhihaiguse

– osteokondroosi või lülidevaheliste

diskide songa ravimine.

Tavaliselt määrab arst kompleksravi, mis

võib hõlmata füsioteraapiat, reeksoteraapiat,

osteopaatiat või manuaalteraapiat,

samuti ravivõimlemist ja vajadusel

selgroo venitamist.

Üsna tõhusad on mesilas- ja maomürki

sisaldavad salvid. Need lõõgastavad lihaseid

ja parandavad sidekoe elastsust.

Samuti soovitan võtta B-vitamiini ja mitte

unustada mõõdukat füüsilist koormust,

kuna selle tulemusena toodetakse rohkem

endorine, mis mõjuvad organismile

justkui valuvaigistid.

Hambaravi

Asume Tallinna südalinnas

J. Pärna tn. 4

Registreerimine ja info

telefonil 6 802 000

Tel 675 0057

www.goltsman.ee

Mustamäe tee 5 (Ilmarine)

5. korrus

Vabriku 2. Balti jaama ja Telliskivi peatuse vahel

Hambaravi, kirurgia, proteesimine.

Kuni 19-aastaste laste hambaravi TASUTA.

Tel 6 215 661

Töötame ka laupäeviti kl 10–15

Soovime Teile ilusat naeratust läbi aastate!

Info: kvr.hambaravi@mail.ee, www.kvr.ee


12 kuulutused Reede, 30. november 2012

Kuuluta Linnalehes: kuulutus@linnaleht.ee, tel 614 4104, kuulutus.linnaleht.ee

Reede, 30. november 2012 sport 13

TARTU

MÜÜK

■ Kuivad kütteklotsid, puidubrikett,

kaminapuud. Tel 5197 8500

■ Küttepuud. Tel 523 8674,

744 6656

■ Toidukartul. Tel 501 9902

■ Turbabrikett, puidubrikett ja

võrgupuud. Kojuvedu. Tel 5300 6769

■ Küttepuud 40 l kotis –

kask 2,2 € ja lepp 2 €. Tel 5566 1844

■ Tartus müüa lõhutud küttepuid,

koos veoga. Tel 514 8309

OST

Printerite

tahmakassettide

täitmine

Tel 734 3420 : : GSM 5162038

www.tonerex.ee : : Ilmatsalu 1, Tartu

Müüa pidevalt välis- ja sisevoodrilaudu,

sügavimmutatud välisvoodri-,

terrassi- ja põrandalaudu.

Voodrilaudade tööstuslik värvimine.

Vajadusel transport.

Tel 5664 0228

Sügise soodushinnad!

OÜ Sakkose müüb lõhutud kase

ja lepa küttepuud hinnaga alates

kask 27 €/m³ ja lepp 23 €/m³

Tartu ja Elva piires transport TASUTA!

Tel 5684 4554

Kuivad pakitud kütteklotsid ja kaminapuud

40 l võrkkottides, transport tasuta.

Tel 52 38 503, 4 333 130

Pakitud kvaliteetne puidubrikett

(10 ja 30 kg), täiskuivad männipuuklotsid

alusel ja võrgus, kuivad

kaminapuud (lepp ja kask, 40 l),

kvaliteetsed küttegraanulid (20 kg).

Transport linna piires tasuta. Küsige lisa.

Viljandi mnt 48a, Tartu

Tellimine tel 7 407 547, 5 189 046

Sauga vald, Kilksama küla, Pärnumaa

Tellimine tel 4 490 099, 53 482 098

www.kuttekeskus.ee

KIVISÜSI

ka pakendatult

Söeturustuse OÜ

Tila küla, Tartu vald

Tel 735 1420, 516 8518

Pärnus Niidu 13, tel 509 8996

Avatud E–R 9–17

Riia 130, Tartu

Tel +372 5691 6838, +372 730

2188

info@abcohutus.ee

oh

www.abcohutus.ee

.ee

■ Ostan raamatuid. Tel 734 1901

■ Autode ost kiirmüügihinnaga.

Raha kohe kätte! Tel 5682 8790

■ Ostan vanaaegseid raamatuid,

postkaarte, paberrahasid, münte,

nõusid, maale, ikoone, medaleid, hõbedat,

mööblit, märke jne.

Tel 5829 9810

■ Ostan kollektsiooni veneaegseid

(CCCP-i ajast) mudelautosid (mõõtkavas

1:43, 1:24). Tel 510 7375

KINNISVARA OST

■ 2–3-toaline korter. Tel 503 2345

■ 1–2-toaline korter.

Tel 5770 2222

■ 3–4-toaline korter.

Tel 5770 2688

■ Ostan põllu- ja metsamaad.

Tel 513 4597

VÕTAN RENDILE

■ 1-toaline korter. Tel 5561 4114

■ 2–3-toaline korter. Tel 503 2345

■ 1–2-toaline korter. Tel 501 3219

■ 3–4-toaline korter. Tel 502 2728

■ Rendin põllumaad. Tel 513 4597

PANDIMAJA

V.E.M.M.

T–R 9–13, 14–18, L9–14, E, P suletud

Tartu,Kalevi10-17,tel 7 340 083

Pallaslaste jt Eesti kunstnike

maalide, graafika, skulptuuride

ost ja hindamine.

Ostame ka vanaaegset mööblit,

lauahõbedat, ikoone, münte jm vanavara.

Raha kohe! Tel 55 46 341

KARLOVA, TÄHE 18, TEL 7 344 035

E–R 10–18, lõuna 14–15, L 10–14

ANNELINN 1,

E–R 10–18, L 10–14, PIKK 82, TEL 7 405 636

ANNELINN 2,

E–R 10–19, L 10–14, KALDA TEE 30, TEL 7 404 112

Korterid, majad, majaosad

Tartus ja maakonnas.

Aitame kinnisvara müümisel

ja üürniku leidmisel.

Tel 742 0656, 511 5949

www.robinsonkv.ee

ALEKSANDRI PANDIMAJA

Asume Tartu kesklinnas

Aleksandri 1

E–R 10–18, lõuna 13.30–14

Tel 747 7009

Pandiks kuld (585º) 23,20 €/g

Hambakuld 32,90 €/g

ABC Ohutuse OÜ asub uuel aadressil –

Riia 130, Tartu

AASTA LÕPUNI 6 KG PULBERKUSTUTI 24 €

· Tuletõrjevoolikusüsteemi kontroll

· Tulekustutite müük, hooldus ja kontroll

· Evakuatsiooniskeemide koostamine ja muutmine

· Evakuatsiooniõppuste korraldamine

· Tuleohutuskoolituste korraldamine

AUTOD

■ Sõiduautode kokkuost.

Tel 5458 0842

TEENUS

■ VEO- JA KOLIMISTEENUS.

Tel 501 5312

■ Pottsepatööd, materjalid, ahjude,

pliitide ja küttekollete remont, ahjukestad.

Tel 502 5424

■ Korstnapitside ja katuste ehitus.

Tel 5557 9399

■ Elektritööd. Tel 5684 7007

■ Pottsepateenus. Tel 5348 9637

■ Rehvivahetus – plekkveljed 16 €,

valuveljed 19 €. Info: www.tarturehv.

com, tel 5682 7279

■ Ummistuste likvideerimine 24/7.

Tel 521 4808

■ San-tehnilised tööd.

Tel 515 6401

■ Pottsepatööd. Tel 503 2665

Ohtlike puude eemaldus, heki- ja võsalõikus,

vihmaveerennide puhastus, kinnisvara hooldus,

ehitus-, lammutustööd.

Hea hind, www.hooldusproff.ee, tel 5381 7161

Kuivad kaminapuud niiskusega

15–20%, kask ja lepp 30 cm 2 m 3

konteineris 80 €, 40 l võrgus 2 €.

Tel 557 6177

Kuivad kaseklotsid (26–29 cm)

40 l võrk 1,8 €, 60 l võrk 2,2 €

Tel 5591 5281

Taksojuht, pakume tööd moodsa

dispetšersüsteemiga taksofirmas!

Tel 501 0362

■ Õmblen odavalt kardinaid.

Kohapeal (avaturg Soola 10, Tartu)

lai valik kangaid ja kodutekstiili.

T ja K suletud. Tel 5332 7493

EHITUS/REMONT

■ Ehitus ja remont. Tel 5858 6953

■ Ehitus- ja remonditööd, vannitubade

ehitus. Tel 5647 3060

■ Saunade ehitus. Saunalavad, pingid.

Muud puidutööd. Tel 5300 3364

TERVIS

■ Massaaž kesklinnas. Info tel

55521705 Kaja

KOOLITUS

■ ADR-i ja ametikoolitus (A-, B-, C-,

CE-kat). Info: www.sõiduõppe.ee,

tel 507 8230

Kuivad puud (30 cm, 40 l

võrkkotis): LEPP 2,40 €,

KASK 2,70 €. Puidubrikett

(10 kg pakk) 1,90 €. Alates

5 kotist VEDU TASUTA!

Tel 5627 0402

UUS 13C-64 · Tel 740 3355

DTK Hambaravi OÜ

Hammaste ravi, proteesimine,

igemeravi, kirurgia

Kehtivad riiklikud soodustused

www.dtk.ee

Antiigiäri Saurus ostab antiiki, väärismetalle

ja vanavara (maalid, lauahõbe, ehted, mündid,

ordenid, portselan, postkaardid).

Ehete parandamine ja valmistamine,

prilliraamide ja kellade parandamine.

Küütri 2. Tel 7 423 335, 50 52 148

KAARDID ENNUSTAVAD

tel 900 1727. 24 h.

H 1,09 €/min. www.ennustus.ee

OSTAME KINNISVARA!

RAHA KOHE KÄTTE!

Tel 520 6055

Printerid, koopiamasinad

Toonerid, tindid, paberid

Kiire kassettide täitmine

E–R 9–17, Raekoja plats 13, Tartu

Tel 7 441 100, www.futari.ee

TEATED

■ Uues ja avaras Haldjakese

lastehoius on veel vabu kohti.

Info: www.haldjakeselastehoid.ee

või tel 5661 5431

■ Anne Saunas 6. detsembril

üldsaunateenus 50% soodsam!

PÄRNU

OST

■ Ostan raamatuid. Tel 734 1901

TEENUS

■ KAARDID ENNUSTAVAD. Tel 900

1727, 24 h. H 1,09 €/min,

www.ennustus.ee

■ KOLIMINE, TÖÖMEHED!

Tel 5622 6895 Enn (Pärnu)

EHITUS/REMONT

■ Teen korterite remondi-, maalri- jm

töid. Tel 447 2399, 5390 5886

• Mootori ja veermiku remont

• Tehnoülevaatuse-eelne kontroll

• Õlivahetus ja korrosioonitõrje

• Keretööd ja keevitustööd

175/65 R14 al 32 €

175/70 R14 al 33 €

185/65 R14 al 36 €

185/65 R15 al 35 €

KÕIK MATUSE-

TEENUSED

• KÜLMKAMBER

• KABEL

• TRANSPORT 24 h

(ka välisriikidest)

avatud E–L 10–16

Jaama 122

tel 7 487 108 (24 h)

info tel 50 79 810

Laarmann kraanad

Kraanad, upitajad, ja hüdrotõstuk haagisega.

Tel 5552 0847 • www.laarmann.ee

Kuivad pakitud kütteklotsid ja kaminapuud

40 l võrkkottides, transport tasuta.

Tel 52 38 503, 4 333 130

Tartu, Sõbra 56

tel 7 336 641

TALVEREHVID SÕIDUAUTODELE,

KAUBIKUTELE JA DŽIIPIDELE

195/65 R15 al 38 €

205/55 R16 al 49 €

195/70 R15C al 52 €

225/65 R17 al 107 €

Ravila 51, Tartu, E–R 8–18, L 9–14

Väljaspool tööaega kokkuleppel (tel 5618 5701)

Tel 744 7719, 501 9739, 5345 3499

Pant24h

www.

.ee

E–R 10–18, L 10–14

Tel 55 602 130

Kastani 44,Tartu

KAARDID ENNUSTAVAD

tel 900 1727. 24 h.

H 1,09 €/min. www.ennustus.ee

RAVILA

BETOONI

www.sadloy.ee

Autoabi 24 h

Tel 5618 5701

www.pkp.ee

OSTAME KINNISVARA!

RAHA KOHE KÄTTE!

Tel 520 6055

Teatame kurbusega

et 29. novembril lahkus

Nadezda Zuravljova

sünd. 27.08.1916).

Ärasaatmine 1. detsembril

kell 14.30 Tartu krematooriumis

Antiiksete kivide tootmine, müük

Tänavakivide paigaldus

Telefon 5802 6461

www.tootsikivi.ee

Tegemist on finantsteenuse reklaamiga.

Tutvu tingimustega, konsulteeri. Krediidikulukuse

määra näide: 5000€/60 kuud-47%.

KUULUTUS.LINNALEHT.EE

WWW.LINNALEHT.EE

Kui omad nutitelefoni,

siis parim viis Õhtulehe

uudiste lugemiseks on

app.ohtuleht.ee

LAOTÜHJENDUS

MÜÜK

Kauburi Kaubamaja







Stilist: meie jalgpalluritel

on hea stiilitunnetus

Kristjan Roos

kristjan.roos@linnaleht.ee

Viimasel kolmel aastal on

rahvahääletusel valitud aasta

stiilseimateks jalgpalluriteks

Tarmo Kink, Sergei Pareiko

ja tänavu Ragnar Klavan.

Stilist Triin Randloo

sõnul on meie jalgpallurid

tõesti stiilsed mehed.

Ka hilissügisel tahavad

jooksjad võistelda

Laupäeval toimus Tartus

Kvissentalis esimene

Novembrijooks, kus osales

tervelt 320 jooksjat.

„Novembri lõpus jooksuvõistlusel

osaleda võib tunduda

ekstreemne. Sellised hilissügisesed

jooksud on küll olemas,

kuid väiksed – vaid paarikümne

osalejaga. Novembrijooksu

320 osalejat tõestab

aga, et jooksuhuvi hakkab kujunema

aastaringseks,” märkis

Linnalehele võistluse peakorraldaja

Jaanus Mäe. Novembrijooksu

võib kahtlemata pidada

üheks edukamaks hilissügiseseks

rahvajooksuks, eriti kui arvestada,

et võistlus kuulutati

välja alles 1. oktoobril.

Viie kilomeetri pikkuse distantsiga

jooksu võitis ajaga

15.39 Vjatšeslav Košelev, naistest

oli parim Ariadna Golubenko

19.03-ga.

Vjatšeslav Košelev

Aldo Luud (Õhtuleht)

Jaanus Mäe kinnitas, et

Treenitus MTÜ korraldab

ka tuleval aastal kolm

rahva jooksu: Parkmetsa

jooksu, Suvejooksu ja

Novembrijooksu. Rohkem infot

saab jooksude kohta lehelt

www.treenitus.eu.

Kristjan Roos

Jelena Rudi

Ragnar Klavanile

on tähtsaim

edu Eesti

koondises

ja Bundesligas

Augsburgi

esindamine.

Aga küllap tegi

ka aasta

stiilseimaks

jalgpalluriks

valimine talle

rõõmu.

„Stiilsus ei tähenda seda, et

sa sirvid igal kuul moeajakirju

ning siis jooksed kohe poodi uusi

riideid ostma. See on kooslus,

oskus leida just sinule hästi istuvad

rõivad, mis iseloomustavad

sind ja sinu elustiili. Seda

kõike esindab ka tänavu stiilseimaks

jalgpalluriks valitud mees

Ragnar Klavan,” ütleb Linnalehele

Randloo, kes on enne vaadelnud

põhjalikumalt fotosid

Klavanist erariietes, koondise

ülikonnas ja võistlusriietuses.

Randloo sõnul on teada, et

jalgpallurid figureerivad meedias

päris tihti ning seetõttu

pööravad nad rohkem tähelepanu

riietusele. „Seda on näha

ka varem aasta stiilseimateks

jalgpalluriteks nimetatud Sergei

Pareiko ja Tarmo Kingi väga

maitsekas stiilitunnetuses,”

kiidab stilist. Ta rõhutab, et välimuse

ja sisemuse kooskõla

alustalaks on siiski enda eest

hoolitsemine, mis ei tähenda

ainuüksi hooldava kosmeetika

kasutamist, sama tähtis on ka

sisemine intelligentsus.

Kiidusõnu pälvib Klavan ka

Baltmanist, kes on jalgpallureid

ülikondadesse riietanud ja

kingib aasta stiilseimale jalgpallurile

luksusliku eritellimusülikonna.

Ettevõtte turundusjuhi

Olari Kontrami sõnul

on Klavan silma paistnud professionaalsete

saavutuste ning

väljapeetud riietuse ja oleku

poolest. „Kuna meie eesmärk

on selle projektiga propageerida

ülikonna kandmist ja kasvatada

uut ülikonna kandjate

põlvkonda, on Ragnar noortele

kindlasti väga suur eeskuju!”

on Kontram rahulolev.

Mida aga arvab auhinnast

asjaosaline ise Vutiliidu vahendusel

ütleb aasta jalgpalluriks

valitud Klavan, et selline

tunnustus oli tema jaoks üllatav:

„Stiilseid mehi on meil

koondises ju palju!”

Naislugejatele mõeldud portaalile

buduaar.ee on Klavan

öelnud, et ta ei raiska riidesse

panekule aega. Näiteks hommikul

kulub riietumisele paar minutit.

„Samas see ei tähenda, et

panen selga, mis juhtub. Loomulikult

on mul oma maitse ja

väljakujunenud stiil ning kõik

riided ostan ma ise. Oluline on,

et ese oleks mugav ja istuks seljas

hästi,” rääkis Klavan.

Kullamäe kiitis

Toome panust

Tartu ülikooli / Rocki korvpallimeeskond

sai Eurochallenge’i

sarjas teisipäeval kodusaalis

väärtusliku 94:77 võidu Ukraina

praegu parima klubi Južnõi

Himiku üle.

Rocki resultatiivseimateks

mängijateks kerkisid küll Ivan

Neljubov ja Justin Ingram võrdselt

16 punktiga, kuid peatreener

Gert Kullamäe erilised tänusõnad

kuulusid hoopis 9

punkti kogunud Joosep Toomele.

„Toome kohal ma pikalt mõtlesin,

kas panna teda mängu

või mitte, kuna ta pole näpuvigastuse

tõttu paar päeva korralikult

trenni teinud. Aga nende

minutitega, mis ta väljakul oli,

tegi ta väga kõva esituse ja õigustas

mu valikut,” ütles Kullamäe,

kes plaanib sel hooajal

kasutada kõiki mängumehi.

Eurochallenge’i sarjas on

Rockil nüüd kaks võitu ja kaks

kaotust. Järgmisel teisipäeval

mängitakse Rumeenias sealse

Gaz Metaniga. LL


14 vaba aeg Reede, 30. november 2012

Reede, 30. november 2012 vaba aeg 15

raamatureklaam

Admiral

Nelson

Autor: Tom

Pocock

Kirjastus: Kunst

Lehekülgi: 406

Kõva köide

■■Horatio Nelson

oli Briti impeeriumi

keskne

sangar võitluses

Napoleoni ja hispaanlastega ülemvõimu

pärast maailmameredel. Nelson kaitses

Briti positsioone ka Läänemerel, sattudes

nii lausa Tallinna. Siiski maksis Nelson oma

edu eest ränka hinda, kaotas lahingus parema

käe ja silma. Nelsoni suurim triumf,

Prantsuse ja Hispaania ühislaevastiku purustamine

Trafalgari lahingus 1806. aastal,

võttis talt elu. Ta oli kõigest 47 aasta vanune.

Ütle,

tsensor,

milleks

sulle

käärid

Autor: Aksel

Tamm

Kirjastus:

Kuldsulg

Lehekülgi:

177

Kõva köide

■■Kirjastuse Eesti Raamat ning ajakirja

Keel ja Kirjandus kauaaegse peatoimetaja,

arvukate raadio ja televisiooni kirjandussaadete

autori Aksel Tamme vaimukate

ja faktiderikaste kirjanduslooliste

esseede kolmanda köite sisuks on

põnevad lood kirjanike ja kirjastajate

võitlusest nõmeda kommunistliku tsensuuriga.

Lapse saamine ei takista

isegi filmitegemist

Kristjan Roos

kristjan.roos@linnaleht.ee

Tänavusel PÖFF-il esimest

korda kavas olnud Läänemere

maade võistlusprogrammi

„Tridens Herring” parima

operaatori tiitli võitis

Ain Mäeotsa filmi „Deemonid”

operaator Elen Lotman.

Mis aga seejuures erakordne

– Lotman võttis filmi üles last

oodates. „See oli päris lõbus lugu.

„Deemonite” võtteperiood

oli kahes osas, eelmise aasta

augustis-septembris ja novembris.

Esimesel võtteperioodil

mul iiveldas ja teisel oli kõht

juba nii suur, et kohati pidid assistendid

mind aitama,” meenutab

Lotman. Ta lisab, et tahab

tervet filmimeeskonda tänada,

sest kõik olid väga mõistvad

ja pühendunud. „Tahaks ka

seda öelda, et laste saamine ei

takista isegi filmitegemist,” ütleb

nüüd juba pisikest beebit

kasvatav Lotman naeratades.

PÖFF-i auhinda peab Lotman

enda jaoks väga tähtsaks,

sest operaatoreid väga sageli ei

tunnustata. Lotmani meelest

on see iseenesest normaalne,

sest režissöörid ja näitlejad

teevadki filmides suurema töö

ära. Talle endale on nüüdne

tunnustus elus teine, esimese

sai ta tudengiajal.

Võrreldes oma varasemate

filmidega on Lotmani töö „Dee-

Aldo Luud (Õhtuleht)

Operaator Elen Lotman ja režissöör Ain Mäeots mõned aastad

tagasi Võrumaal „Taarka” filmi võtetel.

16. PÖFF

■■Tänavuse PÖFF-i

võistlusprogrammi

„EurAsia” peaauhinna

pälvis Ukraina linateos

„Torniga maja”.

■■Programmi „Tridens

Herring” võitjaks kuulutas

žürii Vene-Gruusia-Tšehhi

filmi „Kõik

on läinud”.

■■Parimaks Eesti filmiks

nimetati „Seenelkäik”.

monites” senistest selgeima

ülesandepüstitusega. „„Deemonite”

puhul on kaks olulist

asja. Üks asi, mida ma iga kaadrit

tehes üritasin meeles pidada,

on lihtsus. Sellepärast, et

operaatoril on alati kiusatus teha

filmi natukene keerulisemalt,

kas või veidi peita sõnumit

tehniliselt trikke välja

mõeldes. Aga ma võtsin endale

metoodilise ülesande olla

100 protsenti truu loole ja näitlejatele

ning teha seda, mida

lugu ja näitlejad vajavad. Teine

asi on värvidramaturgia. Ma

üritasin värvide abil lugu jutustada,”

selgitab Lotman. Ta lisab

naljatades, et ju läks ülesandepüstitus

täkkesse, sest niipalju

kui „Deemonitele” on etteheiteid

tehtud, siis on öeldud, et

see film on liiga lihtne.

dilaila@linnaleht.ee

Paljad naised,

paljad mehed

Me kõik teame ju, kuidas teha seksikat autoreklaami.

Pane bikiinides tšikk autot pesema,

mitmesuguseid poose võtma ja oma niigi

nappe kehakatteid veelgi napimaks näpistama,

ning masin müüb nii et vähe pole. Mis

aga juhtuks siis, kui tema asemel oleks mees

Juba ammu pole mehed ju ainsad autovalijad,

pea kõigil kindla sissetulekuga naistel on

samuti sõiduriist istumise all. Niisiis võiks kirevates

bokserites päevitunud ihuga musklis

meesolevus ju samamoodi autode müüginumbrid

lakke tõsta

Mu sõps testis, kas teooria peab vett. Oma

igati seksikat läikivat Mitsubishit pestes lasi

ta oma kallimal teha pildiseeria, milles ta riidehilpe

üha vähemaks koorib, seistes lõpuks

vaid alukate väel vahusena auto

kõrval, toppides pesumodellide kalendritest

malli võtnuna näppe suhu

ja upitades pükse aina madalamale.

Nüüd on need pildid feissaris lausa viiruslikult

levima hakanud. Küll aga pole

kommentaarid mitte stiilis „oh, vaata

seda seksikat meest!”. Pigem arvatakse,

et need pildid tuleks kuhugi sügavale

sahtlipõhja ära kaotada ja mu sõps

võiks üldse end põlema panna. Naise puhul

saaksid sellised fotod aga sadu like’e!

Üks mu sõbranna on aga selline puritaan,

et katab telekas alasti meest nähes

kätega silmad kinni ja palub endale öelda,

kui tollel taas riided seljas on. Alasti

naiste vastu pole tal muide midagi.

Hm, kui nüüd järele mõelda, paneb mõtlema,

miks ta hilisõhtuti enda pool mul

alati veiniklaasi üha uuesti täidab!

Vanalinnas alasti briti poissmehi nähes

naeravad kõik end alati herneks, alasti

naise puhul aga ei naera küll keegi. Ehk

peaks soolise võrdõiguslikkuse ametnik

asja sekkuma…

Ahjaa, kuulsin, et Usain Bolt töötab

Nissanis meelelahutusdirektorina!

Loodan, et nad ta ikka MM-i ajaks

kontorilaua tagant võistlema lubavad!

Tiiger Bizarro

Sudoku

Teadmiste kontroll

Rahvaloenduse

andmetel oli

31.12 2011

Eesti püsielanike

hulgas …

Bulls

Ristsõna

1. Armeenlasi A 1945

2. Leedulasi B 1716

3. Lätlasi C 1682

4. Poolakaid D 1622

5. Sakslasi E 1490

6. Tatarlasi F 1402

Tiit Koppel

Bulls

Bulls

Marek Kuub

Eelmise sudoku lahendus

Teadmiste kontrolli vastus:

1F, 2C, 3B, 4D, 5E, 6A

viimane veerg

Tairo Lutter (Õhtuleht)

Pearu Paulus ja Emili Arm

Pearu ja Mairold

selgitavad uisutähe

Kanal 2 sügishooaja hiti „Tähed

jääl” finaalis hakkavad pühapäeval

kell 20.30 võistlema

Pearu Paulus ja Emili Arm ning

Mairold Millert ja Julia Abolina.

Finaalis on mõlemal mehel

oma trumbid: küllap suudab

tantsutreenerina töötav Millert

ka jääl sammud klappima saada,

Paulus on aga aastaid mänginud

harrastushokit ja seega

pole jää talle võõras koht. LL

Foto Tammealuse

hiiest tõi auhinna

Tänavuse kuvavõistluse „Maavalla

hiied 10225” peaauhinna

võitis teist aastat järjest Tartu

ülikooli farmaatsiainstituudi

dotsent Ain Raal ülesvõttega

Tammealuse hiiest. Võidukuva

„Hiieline” sai laiemalt tuntuks

juba eelmisel aastal ilmunud ja

mõnda aega müügiedetabeleid

juhtinud raamatu „101 Eesti

pühapaika” kaanepildina.

Tammealuse hiis ehk Samma

hiis asub Virumaal Mahu kihelkonnas

Samma külas. Iidse

mahapõletatud hiietamme asemel

kasvab umbes 70 aastat

vana tamm. Koos ohvrikiviga

moodustab ande kandev noor

puu erilise paiga. LL

Eesti Segakooride Liidu

Advendikontsert

8. detsembril 2012 kell 17

Kaarli kirikus

Kontserdi kunstiline juht Veronika Portsmuth.

Kontsertmeister Aime Pärisalu.

Täname:


Kontsert

on tasuta

ARSISE kellade e ansamb

ambli

JÕULUKO

ONTSERDID

D

Türil, Võrus, Põlvas, Jõgeval, Jõhvis,

Rakveres, Raplas, Haapsalus, Tallinnas,

Pärnus, Valgas, Tartus

25.detsembril

kl 12 Estonia kontserdisaal *

kl 18 Pärnu Eliisabeti kirik *

26.detsembril

kl 12 Valga kultuurikeskus

kl 19 Tartu Jaani kirik *

Kaastegevad Rahvusooper Estonia solistid

Oliver Kuusik ja Rauno Elp

Piletid Piletilevist, * Piletimaailmast ja

kohapeal enne kontserti.

www.arsis.ee

DETSEMBER

P 2. detsember kell 19 Vanemuise kontserdimaja

Kuldne klassika – EESTI FILHARMOONIA KAMMERKOOR, TALLINNA KAMMERORKESTER

Kaia Urb (sopran), Marianne Pärna (alt), Raul Mikson (tenor), Rainer Vilu (bariton)

Dirigent Eri Klas

R 7. detsember kell 19 Tartu ülikooli aula

Eliitkontserdid V – ARVO LEIBUR (viiul), IVARI ILJA (klaver), Tallinna Keelpillikvartett

T 11. detsember kell 19 Vanemuise kontserdimaja

Ethel Caffie-Austin Singers (USA)

Gospelmuusikat otse algallikatest, kõige ehedamal kujul!

N 13. detsember kell 19 Vanemuise kontserdimaja

KontsertJazz – Riho Sibul (kitarr), Raul Vaigla (bass), Toomas Rull (trummid)

T 18. detsember kell 19 Vanemuise kontserdimaja

Haydn. “Te Deum”

EESTI FILHARMOONIA KAMMERKOOR, TALLINNA KAMMERORKESTER, Solistid

Dirigent Daniel Reuss

K 19. detsember kell 19 Tartu Jaani kirik

Jõulukellad – Helen Lokuta (sopran, RO Estonia), Riivo Kallasmaa (oboe)

Löökpilliansambel PaukenfEst

Kontsert on tasuta!

SUUR JÕULUMÜÜK

SOKID JA TRIKOTAAŽ KOGU PERELE OTSE TOOTJA LAOST

30. novembril, reedel kella 12–18

1. detsembril, laupäeval kella 10–15

7. detsembril, reedel kella 12–18

8. detsembril, laupäeval kella 10–15

SOKID ja PÕLVIKUD alates 0,20 €/paar!

AADRESSIL Kopli 25, Tallinn

tramm nr 1, 2 (Angerja peatus), endise STANDARDI hoone hoovis

KULLA JA HÕBEDA

KOKKUOST

Head hinnad! Raha kohe kätte!

Pärnu mnt 8 • Tel 600 7715

Kadaka tee 36 • Tel 699 7370

P 23. detsember kell 19 Vanemuise kontserdimaja

Püha öö – EESTI RAHVUSMEESKOOR, dirigent Jaan-Eik Tulve

Gregooriuse laul ja varajane mitmehäälsus jõuluöö liturgias

L 29. detsember kell 15 Tartu Jaani kirik

HORTUS MUSICUS, COLLEGIUM MUSICALE

Dirigendid Andres Mustonen ja Endrik Üksvärav

E 31. detsember kell 17 Vanemuise kontserdimaja

Hennessy aastalõpukontsert

KLAASPÄRLIMÄNG SINFONIETTA, Natalie Clein (tšello, Suurbritannia)

Dirigent Andres Mustonen

Eesti Kontserdi

suurtoetaja

www.concert.ee


16 vaba aeg Reede, 30. november 2012

Blondid hakkavad veinimõisas

traktorit pesema

Täna kell 20.30 TV3 ekraanile

jõudvas uues tõsielusarjas

„Blondid veinimõisas”

hakkavad Prantsusmaa

veinimõisas tegutsema

kuus blondi eestlannat.

Veiniglamuuri hinnast saavad

täpsema pildi superstaarisaate

võitja Liis Lemsalu, Miss

Estonia Viktoria Azovskaja,

võistlustantsija Aleksandra Žeregelja,

lauljanna Triin Hunt,

moedisainer Kati Veerme ja vipiürituste

korraldaja Jana Pulk.

Liis Lemsalu sõnul oli ta enne

saatesse minekut üsna veinivõõras

inimene, aga Bordeaux

tundus olevat õige koht,

kus veinide kohta õppida.

Teistmoodi veinikoolitusel

osalemise kogemust hindavad

ka Jana Pulk ja Kati Veerme.

„Tänu reisile hakkasin rohkem

mõistma veini kui naudingut

ning omandasin ka oskuse sobitada

veine õigete toitude ja

sündmustega,” lisas Veerme.

Mõistagi ei hakka blondide

jaoks olema elu Prantsusmaal

vaid üks veini nautimine. Nii

peavad nad näiteks veinitünne

mööda põldu veeretama, aga ka

traktorit pesema. „Kõik tööd ja

Sel nädalal

jõuavad teleekraanile

blondide seiklused

ühes

Bordeaux’

veinimõisas.

TV3

ülesanded olid omamoodi toredad.

Mulle meeldis kõige

enam siiski n-ö oma veini tegemine

ja peakokaga koos toiduvalmistamine,

see oli tõesti

vapustav,” märkis Aleksandra

Žeregelja.

Johansonid lähevad Eesti tuurile

Johansonid on valmis saanud

plaadi „Külm”, millel on

hulk viimase kümnendi

jooksul loodud, kuid seni

plaadistamata lugusid. Plaadil

olevaid palasid esitavad

Kärt, Mart, Ants ja Jaak Johanson

ka 13 Eestimaa paigas

2.–29. detsembrini.

Kolmandalt plaadilt leiab

muuhulgas näiteks Mart Johansoni

laulud „Külm”, „Koju”,

„Ammu”, „Usuküsimus”,

„Siin-seal” ja „Anguse valss”,

aga ka Juhan Viidingult

kuuldud „Kilo meetri” ja

ETV näitab

vaesuse tahke

Ülemaailmse ettevõtmise

„Why Poverty” („Miks vaesus”)

raames näitavad 60

telejaama, nende hulgas

ETV ja ETV2, hulka mõtlemapanevaid

filme. Teavituskampaaniaga

tahetakse innustada

inimesi tegutsema,

et olukorda parandada. Filmid

kõnelevad näiteks aastakümnete

pikkusest abist

ja ebavõrdsusest lääneriikides.

Täna kell 20 saab ETV-s

näha filmi „Vaesus Solaarsed

naised” ja kolmapäeval

kell 20.05 ETV2-s filmi „Vaesus

Aafrika röövimine”.

Johansonid

Arno Saar (Õhtuleht)

„Pimmel-pommeli”. Tuur algab

pühapäeval Tartu Uues teatris

(Lai 37) toimuva kontserdiga.

Teisipäeval jõuavad Johansonid

pealinna Von Krahli.

Vesa-Matti Loiri

uues Soome filmis

Kuigi Pimedate Ööde filmifestival on selleks

aastaks läbi, jätkub häid filme kinodesse jätkuvalt.

Tänasest saab Tallinnas Artises ja

Coca-Cola Plazas näha soome režissööri Mika

Kaurismäki uut draamat „Teel põhja” („Tie

Pohjoiseen”), mille peaosas astub üles tuntud

näitleja Vesa-Matti Loiri, kes pälvis 2010. aasta

PÖFF-il elutööpreemia. Loiri kehastatav

Leo on positiivselt häälestatud igavene elukunstnik,

kes pidi omal ajal mitmesuguste

probleemide tõttu kodumaa tolmu jalgelt

pühkima. Nüüd on ta tagasi ja soovib anda

kolmeaastaselt maha jäetud pojale vastused

ammustele küsimustele. Et selguks tõde, tuleb

asuda ühisele rajale – teele Põhja.

Vanad diskohitid

kutsuvad

tantsima

Homme õhtul teeb Raadio

Uuno Pärnus Strandi klubis

sügava kummarduse Modern

Talkingule, mille moodustasid

Dieter Bohlen ja

Thomas Anders 1984. aastal.

Kaheksakümnendate pärle

mängivad kauaaegne Uuno

diskor Indrek Parts ja oma

lapsepõlvehitte meenutab

raadiohääl Lauri Hermann.

Disko avab Raadio Uuno 80.

aastate peosarja „80’s coming

back”, mis viib peolised

Rambode-Rockyde kümnendisse,

mil muusikas tegid ilma

Madonna, Kylie Minogue,

Michael Jackson, Bon Jovi,

Metallica, Jason Donovan jpt.

Tekstiilikunstnike

aastanäitus

Pärnu Uue Kunsti Muuseumis

avatakse täna pärastlõunal

Eesti Tekstiilikunstnike

Liidu aastanäitus. Väljapanekul

on esindatud 27

kunstnikku. Aastanäitus kannab

pealkirja „Järje hoidja”

ning selle märksõnad on

„kestvus” ja „järjepidevus”.

Näitus on avatud 20. jaanuarini.



















kampaania kehtib kuni 31.12.2012


Pärnus ja ka teistes Eesti Inkotubades jätkub abivahendite

soodustingimustel müük (isikliku abivahendi kaardi ja arstitõendi alusel).

Inkotuba aitab pidamatusprobleemide korral

Pidamatuse all kannatab iga kümnes Eesti elanik ja iga viies pensioniealine,

kuid probleemi olemasolu tunnistavad endale vähesed ning veelgi vähesemad

oskavad ja julgevad selle vastu abi otsida. MTÜ Inkotuba on abivajajatele

pidamatuse kohta tasuta nõu jaganud ja põetushooldustooteid müünud juba

10 aastat. Inkotoad asuvad üle Eesti.

Abivahendite müük Inkotoas:

• laste ja täiskasvanute mähkmed;

• imavad aluslinad, madratsite kaitselinad;

• naha- ja haavahooldusvahendid;

• pesemiskindad, söögipõlled, joogitopsid;

• kateetrid, siibrid, uriinikogumissüsteemid;

• poti- ja dušitoolid jm.

Soodustusega põetusvahendid Inkotubadest

Tasuta nõustamine Inkotoas:

• teave uriinipidamatusest ja abi saamise võimalustest;

• treeningprogrammid: vaagnapõhjalihaste harjutused, tualeti- ja põietreening;

• naha- ja haavahooldusküsimused;

• põetushooldusvahendite tutvustus:

erinevate toodete omadused, iseärasused;

• toodete valimine, kasutamine ja paigaldamine.

NB! Palume Inkotoa klientidel detsembris soodustingimustel ostuks

külastada Inkotuba kindlasti enne 12. detsembrit. Soodustingimustel

ostmiseks palume kaasa võtta isikliku abivahendi kaardi.

Pärnu Inkotuba Kuninga 24

Tel 443 0230, e-post parnu@inkotuba.ee

Tööajad E,T 10-17; K, R 10-16; N 10-18 (lõuna 13.00-13.30). Nõustamine eelregistreerimisega.

Info pidamatusprobleemidest www.kuivaks.ee

Veebipood www.inkotuba.ee

More magazines by this user
Similar magazines