SOODSAIM - Linnaleht

linnaleht.ee

SOODSAIM - Linnaleht

Tasuta nädalaleht Ann Tenno Tõnu Raadik – Eesti oma Paganini Juba kolmeaastasena teatas Tõnu Raadik, et temast saab Paganini. Pärast mitu aastat kestnud piinarikast harjutamist hakkas viiul neljandasviiendas klassis ta käes ühtäkki kõlama. „Viiuli võlu on see, et ta on hästi tundlik. Temaga on võimalik väga õhkõrnu varjundeid lihtsamini esile tuua kui mõne teise pilliga. Viiulile saab palju ülesandeid kuhjata ja mängida väga väljendusrikkalt,” vaimustub Raadik viiulist. Aldo Luud (Õhtuleht) Elektriautode laadimiskohti tuleb juurde Mööda Eestit ringi vuravaid elektriautosid on võimalik laadida 97 kiirlaadimiskohas. Reede, 30. november 2012 linnaleht.ee tegus tegelane lk 6 pärnu lk 4 SOODSAIM AUTOVAHETUS EESTIS! Too oma mistahes vana auto * uue Suzuki sissemaksuks! Uus auto soodushinnaga! Swift 1,2 VVT Soodustus 1000 € Vana auto eest täiendavalt 1200 € Hea varustusega ökonoomne väikeauto SX4 1,5 VVT 2wd City Soodustus 1500 € Vana auto eest täiendavalt 1500 € Ruumikas ja kõrge kliirensiga pereauto SX4 1,6 4wd X-Over Soodustus 2000 € Vana auto eest täiendavalt 1500 € Kõrge kliirensiga nelikveoline pereauto Valmar, 44 a, Võrumaalt Igal hommikul sama lugu. Käivitan ja käivitan, ei võta raisk süüdet taha. Lähen vaatan kapoti alla, putitan pisut, siis saan alles liikuma. Jube tüütu. Ja nii juba aastaid. Naabrimees ütles, et ainult rumal määrib ise oma käsi. Tark ostab uue käru ja kapoti alla vabatahtlikult ei roni. Ta ise viis oma Sierra Topautosse ja sai ilma sissemaksuta tutika Suzuki vastu. *Auto peab olema sõidukorras ja kehtiva tehnoülevaatusega! Grand Vitara 2,4 5 ust 4wd XC Soodustus kuni 3000 € Vana auto eest täiendavalt 2500 € Võimas nelikveoline maastikuauto Kütusekulu 4,4-9,7 l/100 km, CO2 heide 103-225 g/km Jannseni 36 b, Pärnu, tel 443 2113, 56 68 0021 www.mdmauto.ee Ilmatsalu 28, Tartu, tel 742 4677, 742 5797 www.topauto.ee


2 arvamus Reede, 30. november 2012 Reede, 30. november 2012 arvamus 3 toimetaja veerg GONGO-d, QUANGO-d Teateid elust Ebahea mõtte Suitsupääsukese esimene juubel Pean Heiko Kruusi kõrvaldamine ja muud loomad 26. novembril 50 aastat tagasi valis Eesti Loodusuurijate Seltsi ornitoloogiasektsioon Tartus et Eesti on tunnistama, Ohtlik elukutse Eesti rahvuslinnuks suitsupääsukese. Paljud seni teatud mõttes Riigikogu liikme Väino Jah, kõik saab alguse sõnast. Ütle tavalised linnuliigid on muutunud oludes sattunud hävinemisohtu, kaitsta on tarvis ka suitsu- President Toomas Hend- kui ta riigikogus oma ko- Tiina Kangro pettunud. Linde sõrm sai vigastada, Bulls „Gräzin” ja saatejuht manitseb sind vaikima. Mõned nimed saavad meie paindlikus dus toimunud Balti riiki- peatoimetaja pääsukest. Meie siin Eestis saame luua suitsupääsukesele sobivaid pesitsustingimusi ja jälgide presidentide kohtu- kaudu meldida püüdis. rik Ilves väljendas Leehalolekut hääletuspuldi keeles nobedasti üldnimeks, sealt edasi juba tegusõnaks. Jah, kõik saab alguse sõdes algatuses „Kodukoha pääsuke”. Täpsemad ju- üle loobuda tuumajaama runes pult, mis oli tema misel oma pettumust da rahvusromantilise linnuliigi käekäiku, osale- Rahvaasemiku sõnul pu- Leedu uue valitsuse kava nast. Ütle „suured silmad”, „ämma raha”, ehitamisest, mida kolm hised ja rohkem teavet rahvuslinnu kohta leiab hinnangul juba pinges, riiki on kavandanud üle „isa äri”, „sigadus”, „jääkelder” – sõna hakkab lehelt www.eoy.ee/suitsupaasuke. kuue aasta mitte väga karateka kom- elama oma elu, juba järgmisel sekundil bel hoogsa näpuvajutuse Peep Linno rebib keegi selle kontekstist välja ja rakendab oma agenda ette. Nagu sõnadest oleks Internetivabadus arstiabi ning riigikogu peale. Linde ei vajanud puudus. Vaadake, kui paks on ÕS! töö jätkus. on löögi all Üldiselt on ju asjad me riigis kontrolli Kaader sarjast „Jah, härra peaminister” (BBC) all: riigi palgal on asutused, nõukogud, Ohtlik sugulus ühingud ja sihtasutused. Ja ka ajakirjandus saab alguse sõnast. Seal pole riiklikku kontrolli, vähemalt mitte sõnade üle, vähemalt mitte seni. Aga ajad on muutlikud, ja ka seal tuleb asjad kontrolli alla võtta. Riigiasutuses peab olema kroonukeel, kontrollitud. Tihti meenub ühiselu jälgides George Orwelli „Loomade farm”. Rahvaesindajana tuntud Igor Gräzin tõstab aga latti: nõudmised, et avalik-õiguslikus ringhäälingus kui riigiasutuses (sic!) tuleb keelepruuki ja kõnetooni korrigeerida, viivad mõtted süngepilgulise Orwelli kõige tuntuma teose, romaani „1984” manu: korrastatud ühiskonnas käib riikliku uuskeele loomine. Riigiametnikel on ülesanne luua sellise grammatika ja sõnavaraga keel, milles on võimatu valesti, see tähendab Suure Venna suhtes, ja ka kõige muu suhtes halvustavalt väljenduda. Sest on tõsi ju: keel on mõtlemise instrument. Kes valitseb keelt, valitseb mõtteid ja seega ka inimesi. Kõik algab sõnast. Hoidkem oma keelt! Nende eest, kes tahavad, et see püsiks hammaste taga. Ants Vill toimetaja Väljaandja AS SL Õhtuleht Narva mnt 13, 10151 Tallinn Tel 614 4085 Faks 614 4195 E-post linnaleht@linnaleht.ee Nr 44 (1185 Tallinn, 819 Tartu ja Pärnu) Trükk AS Printall www.linnaleht.ee Riigiasutuses peab olema kroonukeel, kontrollitud. Peatoimetaja Tiina Kangro, tiina.kangro@linnaleht.ee Reklaam Meelis Linke, meelis.linke@linnaleht.ee Kõik Linnalehes avaldatud artiklid on autoriõigusega kaitstud teosed, mille suhtes autoriõiguse teostamine, sh nende edastamine ja reprodutseerimine Linnalehe nõusolekuta on keelatud. Toimetusel on õigus kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. nädal ruudus Kinnitamata andmeil soovivad Venemaa ja Hiina tuleval nädalal Dubais algaval Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (ITU) konverentsil läbi suruda otsused, millega vähendataks internetis anonüümsust ja piirataks neile riikidele ebameeldiva teabe levikut. Eesti valitsus kinnitas äsja Eesti seisukohad väljendusvabaduse piiramise tõkestamise kohta internetis, mida Eesti delegatsioon läheb kaitsma. Eesti peamine eesmärk on jätkuvalt toetada vaba interneti ja võrgu neutraalsuse printsiipe, samal seisukohal on Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon. 591eurot oli mediaankuupalk kolmandas kvartalis. Mediaan tähistab summat, millest suuremaid ja väiksemaid väljamakseid on võrdselt. Kolmandas kvartalis tehti 550 601 töötajale kokku 1,2 miljardit eurot väljamakseid (töötasu ja muud tulud). Kvartali keskmine kuuväljamakse oli seega 746 eurot. Mullu samal ajal oli kuu mediaanväljamakse 551 eurot. Viimane inglise kirjutusmasin Tundub, et mehaaniline kirjutamine hakkab ajalooks saama. Neil päevil teatas Suurbritannia üks suuremaid büroomasinate tootjaid Brother viimase kirjutusmasina valmimisest ja selle üleandmisest Londoni teadusmuuseumile. Nii ongi lõppenud mehaanilise kirjutusvahendi tootmise 130-aastane periood saareriigis. Kirjutusmasina kasutuselevõtu tulemusena muutusid muu seas ka soorollid – miljonid seni kodused naised võisid asuda töötama asutuste ja ettevõtete kontorites. Bulls Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse isale kuulunud ja pankrotistunud transpordifirmas Autorollo toimunud tehingute pärast kavatseb võlausaldaja esitada hagi ministri ja tema abikaasa Rain Rosimannuse vastu. Tõendid viitavat sellele, et noor abielupaar võttis firma enne pankrotti enda kontrolli alla, kirjutas Äripäev. Hagi maht on 500 000 eurot. Isa aga kinnitab, et tütar ja väi pole pankrotiga seotud. Eestlased pesevad raha 73 protsenti eestlastest on pesumasinas kogemata raha pesnud, selgus tehnoloogiaettevõtte LG Electronics hiljuti Baltimaades tehtud uuringust. Lätis ja Leedus oli see protsent vastavalt 65 ja 60. Pesumasinasse on kogemata asju sattunud tervelt 85 protsendil eestlastest. Uuringu tulemused näitavad, et Eestis pestakse pesu üsna tihti: 88 protsenti eestlastest peseb pesu vähemalt kord nädalas. Riigiametnike raskest saatusest pajatava kuulsa briti komöödiasarja „Jah, härra minister” ühes esimestest osadest, „Soojad kohad oma poistele” (1986) ironiseeriti ühendkuningriigis toona tulise arutluse all olnud teemal, kas on ikka õige, et riigiasutused saavad luua justkui iseseisvaid ettevõtteid ja organisatsioone, mida nad sisuliselt ikkagi ise juhivad ja mille kaudu riigi raha liigutavad. Et kas see ei too kaasa raiskamist ja võimumänge Minister Hackeri tüütuks muutunud poliitnõunik Frank Weisel (ehk mõnede tähtsate meeste valehäälduse kohaselt „vinguv Nirk”) oli ühel heal päeval jalust kadunud, leides end istumas soojal kohal ühe niisuguse QUANGO juhatuses, mis oli ellu kutsutud selleks, et „vaadelda” teiste samalaadi QUANGO-de juhtimise õiguspärasust, s.t tugevdada riiklikku omapoiste käepesusüsteemi. Kui Suurbritannias peab valitsuskabinet sedalaadi asutuste kohta lausa registrit ja neid on ka tublisti kokku tõmmatud (tarbetud ja fiktiivsed struktuurid laiali saadetud, osa vajalikke taasriigistatud jne), siis poliitiliselt ebaküpses Eestis toimub suurejooneline quangotamine ilma igasuguste aruteludeta. Riigi osalusega laeva-, lennu- jm taristufirmad, keskkonna-, teadus- ja ettevõtlusraha jagamise sihtasutused, haiglad, veefirmad ja kultuurikeskused – nagu võisime sel nädalal lugeda mitmest Eesti Päevalehes avaldatud analüüsist, istuvad meie võimurid sadade kaupa niisuguste asutuste juhtorganites, suunates seal avaliku raha liikumist ja korjates ka „kümniseid”. Kui QUANGO-des on avaliku võimu käsi siiski läbinähtav (küsimus on vaid, kas ja kuivõrd se- Ühiskonna kolm jalga Avalik ehk riiklik sektor Üleriigilised ja kohaliku tasandi valitsusasutused, riigifirmad Ärisektor Erafirmad – kasumit taotlev ettevõtlus Kolmas sektor Kodanikualgatusel põhinev professionaalne või puhtalt vabatahtlik, mittetulunduslik tegevus da püütakse kuritarvitada), siis veel hullem on olukord GONGO-dega. Nende näol on juriidilises mõttes tegu puhtakujuliste vabaühendustega, mille tegevuse üle on varjatult aga kontrolli sisse seadnud riiklikud või poliitilised jõud. Selline kontroll võib väljenduda kas otseselt ühenduse tegevuse suunamises endale lojaalsete inimeste ja projektide kaudu või siis näiteks finantshoobade abil dirigeerimises („toetame teid ministeeriumi eelarvest, kui te …”). Just siit võib näiteks otsida vastuseid, miks puuetega inimeste kojad on oma väljaütlemistes väga ettevaatlikud, miks patsientide esindusühingu hääl vahel otsustaval hetkel raugeb või miks suur osa Eesti seltsitegevusest jääb avalikkusele märkamatuks. Mis on mis NGO – valitsusväline organisatsioon (ingl k non-governmental organisation). See on kodanikualgatuse korras loodud ühing, sihtasutus või seltsing, mille kaudu soovitakse aidata kaasa ühiskonnaprobleemide lahendamisele ja teha kuuldavaks rahva häält avaliku elu korraldamisel, ning mis on riigist sõltumatu, iseseisev ega ole orienteeritud kasumi teenimisele. GONGO – riigi lõa otsas rippuv NGO (ingl k governmental non-governmental organisation). Tegu on juriidiliselt vormilt kodanikualgatusliku vabaühendusega, mille aga riik on ise asutanud või algsete asutajate käest „kaaperdanud” oma eesmärkide saavutamiseks. QUANGO – poolenisti sõltumatu NGO (ingl k quasi-autonomous non-governmental organisation). Riigi või omavalitsuse poolt enda käepikenduseks loodud mitteriikliku vormiga asutus või ettevõte, kuhu delegeeritakse mõni oma funktsioon. Sussišokolaad Kalev, 20 g 0 19 9.50/kg Kõik pesukaitsmed ja hügieenilised sidemed Always -20% Kõik Domestos ja Cif tooted TALVERÕIVASTE LAOMÜÜK , Tallinn E–R 9–18 Ostes meilt... ...säästad loodust, ...säästad raha, ...oled isikupärane. Alates 3. detsembrist uus kaup KAUPLUSED Tallinnas: Tallinna Kaubamaja 0-korrusel, Tartu mnt 29, Mustamäe tee 18, Õismäe tee 107, Jaama 2 (Nõmme), Vikerlase 19, Kotzebue 27, Pallasti 1, Sütiste tee 30, Narva mnt 4, Pärnu mnt 66, Pärnu mnt 238 (Järve) Pärnus: Riia mnt 106a, Jannseni 2a Tartus: Kompanii 1c, Kuperjanovi 20 Viljandis: Riia mnt 35, Võrus: Kooli 6 Narvas: Kerese 3 Kuressaares: Tallinna 67 Haapsalus: Rannarootsi tee 1 Kõik Humana kauplused võtavad vastu terveid ja puhtaid riideid, jalatseid ja mänguasju. www.humanae.ee Vana Kalamaja 16 E-R 10-18 L 10-15 Küüni 4, Tartu E-R 10-18 L 10-16 -35% Hind kehtib 27. novembrist − 3. detsembrini. Kauba kogus on piiratud.


4 tartu / pärnu Reede, 30. november 2012 Reede, 30. november 2012 tartu / pärnu 5 Tartus on 8 ja Pärnus 5 elektriautode kiirlaadijat Kristjan Roos kristjan.roos@linnaleht.ee Praegu liigub Eesti teedel ligikaudu 600 elektriautot, mida saab laadida üle Eesti paigaldatud 97 kiirlaadimiskohas. Neist Tartus asub kaheksa ja Pärnus viis kiirlaadijat, pealinn võib seevastu uhkustada 35 kiirlaadimiskohaga. Hiljuti avati Tartus elektriautode kiirlaadimiskoht ka Ahhaa keskuse ja Tigutorni vahel asuvas parklas. „Ahhaa juurde ehitati kiirlaadimispunkt põhiliselt järgmisel kevadel rajatava elektriautode kompetentsikeskuse projekti raames saabuvate testsõiduautode kiire laadimise tarbeks, kuid ka Ahhaasse elektriautoga saabuvate külastajate teenindamiseks,” selgitas Ahhaa tehnikadirektor Mairo Hirmo pressiesindaja vahendusel. Ahhaa juurde rajatud kaks laadimiskohta on mõeldud avalikuks kasutamiseks. Kuni jaanuari lõpuni on laadimine tasuta ning hiljem hakkab üks laadimiskord maksma 5–6 eurot ja püsikliendile 2,5 eurot ehk umbes poole vähem. Lisaks tuleb püsiklientidel maksta 15-eurost kuutasu. KredExi tellitud ja AS-i ABB paigaldatud kiirlaadimisjaam on osa kogu riiki katvast kiirlaadimisvõrgust. Taristu projektis on kavas luua 163 kiirlaadijast koosnev laadimisjaamade võrk. Elektriautode ostmist toetava KredExi kommunikatsioonijuhi Tarmo Seliste sõnul võtab kiirlaadimine elektriauto margist olenevalt aega 20–40 minutit. Kiirlaadijaga saab aku täita 80–90 protsendi ulatuses ning Eestis müügil olevad mudelid saavad seejärel läbida kuni 140 kilomeetrit. „Loodetavasti järgmisel aastal kasvab Eestis müügil olevate elektriautode valik ja sellega koos ka elektriautode arv,” loodab Seliste. Elektriauto kiirlaadimine võtab aega 20–40 minutit. Kas teadsid Aldo Luud (Õhtuleht) ■■Kuigi esimesed elektriautod valmisid juba 19. sajandi lõpus, on need hakanud uuesti populaarsust koguma alles viimaste aastate jooksul. ■■Euroopas on enim uusi elektriautosid registreeritud Saksamaal ja Prantsusmaal. Põhjamaadest on elektriautosid kõige rohkem Norras, kus veereb teedel juba üle 4000 elektriauto. Tartu Näitused taastas jõululaada Tartu Näituste messikeskuses toimub nädala pärast, 7. ja 8. detsembril jõululaat. Aldo Luud (Õhtuleht) Jõululaadale tuleb järgmisel laupäeval külla ka Lotte. „Vaatasime, et nõudlus laada järele on täiesti olemas,” selgitas Tartu Näituste müügi- ja reklaamijuht Margus Kikkul, miks mullu ära jäetud laat otsustati tänavu taas korraldada. Aasta tagasi küsisid väga paljud inimesed laada järele ja kui sel aastal oli laat välja kuulutatud, täitusid kohad müügihuvilistega kiiresti. Nüüdseks osaleb laadal sadakond käsitöölist ja väiketootjat Lõuna-Eestist ning kaugemalt. „Päris palju müüjaid tuleb Tallinnast ja mujalt Põhja-Eestist,” ütles laada üks korraldajaid Liisi Org. „Ja seda kaupa, mida laadal pakutakse, supermarketitest ei leia,” täiendas samuti laadakorraldusega tegelev Piret Pettai. Ükski laat poleks õige ettevõtmine ilma meelelahutuseta. Tartu Näitustel on plaane päris mitu: esimesele päevale pannakse punkt suurejoonelise ilutulestikuga, laupäeval viibib laadal ja rõõmustab lapsi koeratüdruk Lotte ning kogu aeg on kohal jõuluvanad. Laval astuvad üles Tartu noortekollektiivid ja kogu melu saadab rahvalik lõõtspillimuusika. Jõululaadaga samal ajal toimub messikeskuses keskkonnamess „Elukvaliteet” ja maheloomade näitus. Sel aastal saab uudistada šoti mägiveiseid, Kihnu lambaid, talledega kodukitsi, minisigu, kodusea ja metssea ristandpõrsaid, küülikuid, kanu, hanesid, parte ja muidugi ponisid. Messi ajal liigub messi ja linna vahet tasuta buss, mis väljub Raekoja platsilt igal täistunnil ja messikeskusest pooltundidel. Linnaleht ÜHE LAUSEGA: tartu Esmaspäeval kell 17 Tartu linnaraamatukogus algaval tasuta filmiõhtul näidatakse filmi „Ukuaru”, seansile eelneb vestlus Minnat mänginud Elle Kulli, filmi stsenaristi Mats Traadi ja toimetaja Maris Balbatiga. Rahvusülikooli 93. aastapäevaks ilmub üle tuhandeleheküljeline põhiseaduse kommentaaride kolmas, täiendatud väljaanne, mida esitletakse teisipäeval riigikogu teabekeskuses. Tartu noortevolikogu liikme Henry Naritsa sõnul on Anne noortekeskuse uue maja ehitamise saatus lahtine ka pärast kolmapäeval Tartu raekojas peetud kohtumist linnapea Urmas Kruusega. Konkursikomisjon valis Tartu kutsehariduskeskuse direktoriks Andrus Mõttuse, kel on kolm kõrgharidust ja arvestatav juhtimiskogemus mitmes ettevõttes. Tänu maha sadanud lumele said Tartu maratoni rajameistrid rajatraktoriga sisse sõita raja Elvast Peebu teeninduspunkti ja tagasi, mõlemas suunas läbiti maratoni raja viimased 24 kilomeetrit. AASTALÕPU SOODUSTUS 20% Iga ostuga kaasa KINGITUS Kampaania tingimused: www.windrox.ee Tartu, Turu 32B Tel 1720 Tegemist on finantsteenuse reklaamiga. Tutvu tingimustega, konsulteeri. Krediidikulukuse määra näide: 5000€/60 kuud-47%. Uus apteek Tartus, Pikk 62 avatud juba kell 7.30! Tel 7 406 396, E–R 7.30–19, L–P ja pühadel 9–17 Raatuse apteek, Raatuse 20, tel 7 384 364, E–R 9–20, L 9–18 Vaksali apteek, Vaksali 17, tel 7 301 275, E–N 8–18, R 8–17 Haruapteek Maarjamõisas, Puusepa 8, tel 7 318 305, E–R 8–18, L 9–15 Haruapteek Nõos, Oja 12, tel 7 455 655, E–R 10–19, L 10–12, P 12–14 Parima maastikukujunduse preemia tuli Pärnumaale Esmaspäeval kuulutati välja tänavuse kodukujundusvõistluse „Kodu kauniks” võitjad. Juta Kübarsepp, Tiina Tammet Perekond Absaloni aia värviküllane haljastus kõlab kokku maja ja sisustusega ning annab edasi pererahva optimistlikku kunstimeelt. Peale aasta kodu ja aasta aia auhinna anti välja 18 muud preemiat. Parima maastikukujunduse preemia (1500 eurot Husqvarnalt) kuulub perekond Absalonile, kelle avar merelähedane koduaed Pärnumaal sisaldab põnevaid vaateid ja mängulisi nurki. Õie- ja värviküllane haljastus kõlab kokku maja ja sisustusega ning annab edasi pererahva optimistlikku kunstimeelt, märkis žürii. Võistlust korraldab juba 12. aastat kuukiri Kodu & Aed. Tänavu osales konkursil sadakond kodu ja aeda ning auhindu jagati ligi 18 000 euro väärtuses. Žüriisse kuulusid ajakirja Kodu & Aed ja sponsorite esindajad, sisekujundaja Sirje Kadalipp ning aiandusspetsialist Mihkel Saar. Linnaleht Pärnu jõulukuusel süüdatakse tuled Pühapäeval, esimesel advendil kell 16 süüdatakse tuled Pärnus Rüütli platsil ja Keskväljakul asuval jõulupuul. Kell 14.30 saab Eliisabeti kirikus kuulata jõululaule ja tund hiljem alustab advendituli teekonda Eliisabeti kirikust Rüütli platsile. Linlasi oodatakse Rüütli platsile kella 16-ks. Jõulumuusikat mängib puhkpilliorkester Saxon ning sooja jõulujooki ja piparkooke pakub Lions-klubi Koidula. Esimese küünla süütab Pärnu Eliisabeti koguduse õpetaja Enn Auksmann (pildil). Tänavu kaunistavad Pärnut sinised, punased ja valged jõulutuled. Tuled süüdatakse samuti pühapäeval. LL ÜHE LAUSEGA: pärnu 10. Pärnu linna ja maakonna noorte solistide konkursil „Sügisulg” võitis tänavu 10–19-aastaste noorte lauljate finaalkontserdi peaauhinna 15-aastane Hanna Valk. Pärnu kontserdimaja tähistab täna õhtul 10 aasta juubelit sünnipäevakontserdiga, kus astuvad üles Pärnu linnaorkester, Eesti rahvusmeeskoor ning külalised Moskvast: sopran Tatjana Petšnikova ja dirigent Feliks Korobov, peomeeleolu hoiavad üleval Estonian Dream Big Band ja konferansjee Anu Välba. Arhiiv Kaitseliidu suurõppuse Orkaan tõttu on nädalavahetusel Pärnumaal tuhatkond riigikaitsjat ning Sindi, Tori, Pulli ja Selja elanikud võivad kohata harjumatult palju vormikandjaid ja sõjaväetehnikat; õppus lõpeb pühapäeval kell 14 rivistusega Tori kiriku ees platsil. Lähipäevadel saab Endlas viimast korda näha nelja lavastust: laupäeva keskpäeval etendub viimast korda lastetükk „Aladdini imelamp” ja õhtul „Hamlet Anderson”, 5. detsembril aga mängitakse Küünis viimast korda „Teatrikomöödiat” ning suurel laval tõsist komöödiat „Lõpp”. Aastaloosi telesaade on Kanal 2 eetris 1. jaanuaril 2013 Loosimisel osalevad kõik mängija nime ja telefoninumbriga Viking Lotto, Bingo Loto, Keno Loto ning Eurojackpoti piletid, mis on ostetud 15.11.-26.12.2012 ning jõudnud posti teel Eesti Lotosse hiljemalt 27.12.2012 või registreeritud kodulehel www.eestiloto.ee hiljemalt 26.12.2012. Loosimistel veel mitte osalenud piletid tuleb registreerida internetis. Loosi läheb: Mängi vastutustundlikult! Lisainfo ja reeglid Eesti Loto kodulehel. Pärnu mnt 106, 19089 Tallinn 2 x 25 000 € 3 x 10 000 € 5 x 5 000 € 10 x 1 000 € 30 x 75 € * Aastaloosi si salvestusele stu selel e loositutele tele


6 tegus tegelane Reede, 30. november 2012 Reede, 30. november 2012 tegus tegelane 7 Tõnu Raadik paneb oma muusikaga mõtlema ja süstib elurõõmu Arno Saar (Õhtuleht) Teater ei ole enam huvitav Aastate eest nukuteatris ja Tallinna linnateatris näitleja ja muusikuna töötanud Tõnu Raadikut on ikka nimetatud heliloojaks, muusikuks ja näitlejaks. Kuigi teatris veedetud aeg oli tore, on ta nüüdseks pühendunud vaid muusikale. „Muusikaga tegelemine on huvitav ja teatriga tegelemine ei ole enam huvitav. Võib-olla teatri kütkestavus tuleb kunagi tagasi, aga praegu on muusika vahetum. Muusika loomine on päris iseenda asi, siiras. Teatris aga on alati kellegi teise tekst. Leiad seal küll enda jaoks puutepunkte, aga tegelikult lähed lavale kedagi teist esitama,” tunnistab Raadik. soovitab: Maraton on elamus! www.tartumaraton.ee Eesti üks tuntumaid kui mitte tuntuim viiuldaja Tõnu Raadik (54) on valmis saanud järjekordse autoriplaadi ja ärgitab noori ägedaid lauljaid enda uusi lugusid esitama. Kristjan Roos kristjan.roos@linnaleht.ee Mullu juulis andis Tõnu Raadik koos Henn Rebasega väga erakordse kontserdi – esines varahommikul merel kuunari Kajsamoor pardal. ta pärast on kadunud. Siis on see asendunud kogemusega, aga mulle meeldib just värskuse puudutus,” on Raadik vaimustatud. „Kelli Piksar õpib Sibeliuse akadeemias džäss-poplaulu. Kui Eestis tulevad Otsa koolist kõik väiksed Kare Kauksid välja, siis tema hääl on Soomes läinud madalamaks ja kõrgemaks. Anna Darling on aga looduslaps, kel on temperamenti. Ta lihtsalt läheb lavale ja kisub tähelepanu endale,” iseloomustab Raadik kahte eesti džässi tulevikulootust. Väga andekaks peab ta samuti kontserdil esinevat Kristjan Kasearu: „Ta on erakordselt hea häälega, musikaalne ja siiras.” Vaimu võibki ootama jääda Kuidas aga ikkagi helilooja peas muusika sünnib Tõnu Raadik tunnistab, et konservatooriumis Jaan Räätsa juures õppis ta seda, et elukutselist eristab mitteelukutselisest oskus viia end staadiumi, kus hakatakse midagi leiutama. Jättes nimed nimetamata, on ju Eestiski neid muusikaloojaid, kes ROTERMANNI KESKUS Alati soodne kogu pere ostukeskus. Mere pst 4. Avatud iga päev kella 8.30–20 OSTAD MEILT KAUPA al 5 €, SAAD 2 TUNDI PARKIMIST TASUTA. Info parkla kassast Kui veel kümmekond aastat tagasi oli lavakunstikooligi lõpetanud Raadik tegev ka teatris, siis praegu on tema kirg ainuüksi muusika. Alates 1990. aastate algusest on laiemalt eelkõige Kukerpillide viiuldaja ja hiti „Tahan lennata” autorina tuntuks saanud mehel ilmunud üsna palju plaate. „2000. aastal hakkasin ise plaate tegema. Selleks ajaks olid arvutid juba nii võimsad, et plaate oli võimalik hakata ise kodus ja stuudios salvestama,” tutvustab ta. Autoriplaatide hulgas leidub nii rõõmsameelseid lasteplaate kui ka tõsisemaid, mõtisklema kutsuvaid kauamängivaid. Kuigi viimastel aastatel on Raadiku muusika muutunud tõsisemaks ja mõtisklevamaks, ei tähenda see, nagu ta looming poleks enam positiivne. Küllap on asi paljuski kinni positiivsust kiirgavas mehes endas. Ausalt öelda ei meenu esimese hooga ühtki nii elurõõmsat ja sageli naeratavat intervjueeritavat. Pole siis ka ime, et Jazzkaare festivali korraldajadki iseloomustavad Raadikut sõnapaariga „elurõõmus svingija”. „Ma ei ole kindlasti depressiivne. See, et ma mõtlen maailma asjade peale, ei tähenda, et see oleks hästi murelik. Tavaliselt jääb kõigile mulje, et nüüd tuleb jälle „Tahan lennata”. Aga mis mul sellega lõppude lõpuks ikka õiendada. Kindlasti on mu muusikas sees elurõõmus sving, aga tahke on ikka rohkem. Mu muusika on ikka positiivne ja ma loodan, et aitab elada,” võtab ta ise oma loomingu kokku. Viimast plaati „Tulilind” nimetab Tõnu Raadik vaikseks plaadiks, millel on miksitud traditsioonilisi ja eksootilisi pille. Peale selle on ta segamini pööranud stiilid ja sajandidki. „Mängin natuke kõladega. See on ikka minu muusika, aga olen läinud väljendusvahendite katsetamisega julgemaks. Ma ei saa öelda, et see on müramine, sest need ei ole väga naljakad laulud,” iseloomustab autor ise. Mis aga ehk üllatav – sel laupäeval esitavad „Tulilinnu” lugusid Raadiku enda kõrval noored andekad lauljad. „Natuke on ärevus sees,” tunnistab asjaosaline kontserdi eel. Laiemale avalikkusele suhteliselt tundmatute solistide Kelli Piksari ja Anna Darlingu kohta jätkub tal vaid kiidusõnu. „Ma ei taha üle pakkuda, aga need noored lauljad on täiesti uus tase. Mulle meeldib see, kuidas nad oma instrumente valitsevad. Nad on looduse poolest hästi andekad ja samas on neil värskust, mis neil siis, kui nad rohkem tööd saavad, mõne aasdata,” avab helilooja oma loometöö eripära. Kuna Raadikul on teatritaust, siis pole ime, et tema muusikas on sõnadel sama suur kaal kui helil. „Sõnad on väga tähtsad. Ma olen hirmus hädas, kui sõnad midagi ei tähenda või on eriti lollid,” ütleb ta ning rõhutab muusika ja sõnade sünergiat: „Kui sõnad on juba olemas, siis katsun neile muusikaliselt midagi lisada.” Raadiku uue plaadi lood tulevad laupäeval esitusele Tallinnas Vene Kultuurikeskuses. Igale muusikule on mõistagi kontserdi toimumise paik väga tähtis. „Esinemiskoht loob õhustiku. Mõnes kohas ei ole midagi teha nukrate lugudega, teises Kogu lapsepõlve käisin viiul kaelas mööda Jõhvit ja olin kõikide vene pättide sihtmärgiks. Mäletan ainult ühte lõputut viiulikastiga põgenemist. Tõnu Raadik tunnistab, et viiulimänguga alustamine oli üsna raske kirjutavad siis, kui nad on kas väga kurvad või väga õnnelikud. „Mina kirjutan siis, kui on vaja,” ütleb Raadik võidurõõmsalt. Mõistagi on tal omad nipid ja moodused. „Ma hakkan klaveril või muul pillil mängima klassikalise muusika etüüde ning ühel hetkel justkui kanalid avanevad ja ideed-mõtted hakkavad pähe tulema. Eks need võivad tekkida ka eimillestki, aga seda juhtub harva. Nii võibki ju ootama jääda … sel aastal ei tulnud, järgmisel aastal ka ei tule. Ja nii ei tulegi. Aga mul ei ole aega nii kaua oopaigas on jälle kohatu mängida kergemeelset muusikat. Vene Kultuurikeskus on muidugi äge koht, viisnurk ju pea kohal. Olen seal mänginud viiulit ühes projektis, kellega esitasime Georg Otsa ja Raimond Valgre lugusid. Ühel hetkel tundsin, et see viisnurk sobis sellesse tausta väga hästi,” mõtiskleb Raadik. Ja toob kohe veel ühe näite esinemiskohast. Aastate eest, kui ta mängis koos akordionist Henn Rebasega Estonia kontserdisaalis Valgret, tundis ta end kuidagi ebamugavalt. Nemad kahekesi laval ja seitsesada silmapaari neid pingsalt jälgimas. Aga ühel hetkel ununes ebamugavustunne ära, rahvas hakkas kaasa laulma või ümisema ja järsku olid Estonia klassikaahistusega seinad kadunud. Mees akordioniga ja mees viiuliga panid saali endaga ühes rütmis hingama. Viiuliga mees Just viiul on Tõnu Raadiku kui looja jaoks A ja O. Siinkirjutaja jaokski on ta lapsepõlvest saadik jäänud meelde kui mees, toona siiski noor mees viiuliga. Nukuteatri „Priidu viiul” on küllap paljudele täiskasvanutele jätnud lapsepõlves sügava mälestuse. „Muidugi on viiuli võlu see, et ta on hästi tundlik. Temaga on võimalik väga õhkõrnu varjundeid lihtsamini esile tuua kui mõne teise pilliga. Viiulile saab palju ülesandeid kuhjata ja mängida väga väljendusrikkalt. Viiul on pill nagu teisedki, kuid tema üks needus, aga ka erilisus on see, et teda peab lapsest saadik harjutama. Kuueaastasena tuleb mängimisega pihta hakata, sest hiljem käed enam ei paindu,” räägib Raadik ja võrdleb viiulimängija kutset balletitantsija omaga. Ka tal puudub lapsepõlv, sest tuleb hakata varakult tegema tõsist tööd, aga tänu sellele saab hiljem loorbereid lõigata. Raadik ise teadis juba kolmeaastaselt, et temast peab saama Paganini ning pole siis ka ime, et ta hakkas isa eeskujul seitsmeaastaselt viiulit õppima. Ja nüüd tuleb Raadikult avaldus, mis võtab ehk suu ammuli: „Esimesed viis aastat vihkasin raudselt viiulit. Kogu lapsepõlve käisin viiul kaelas mööda Jõhvit ja olin kõikide vene pättide sihtmärgiks. Mäletan ainult ühte lõputut viiulikastiga põgenemist. Aga kui seda poleks olnud, siis poleks pärast saanud rohkem viiulit edasi mängida. Viiul läks ilusaks alles kuskil neljandast-viiendast klassist.” Aga eks esimestel õpinguaastatel oli samuti helgemaid hetki. Näiteks siis, kui tema isa mängis õhtuti oma lõbuks viiulit nagu nüüd ta ise. Praegu harjutab Raadik vähem, vaid tunnikese päevas: „Hoian lihtsalt mootorit soojas. Mängin tund aega klassikalisi etüüde lihtsalt sellepärast, et seesama tehnika ja käedsõrmed taganeksid kohe, kui jätaksin mängimata.” Kas siis pill pakitakse kaasa ka reisidele Seda siiski mitte – viiul on kapriisne pill, mis ei talu vihma, niiskust ega külma. Ja kes siis hotellitoas harjutama hakkab. Samas eks nende eripärade vastu ole ju ka nipid olemas. Näiteks alalõpmata vabas õhus esinenud Kukerpillide tarbeks oli Raadikul aastate eest kasutusel vihmaviiul. See oli paksema lakiga ning ei kartnud vett. Soodusregistreerumine 7. detsembrini! Autopartner: Meediapartner: Suusapartnerid: Suurtoetajad: 8. detsembril, kell 10.00–15.00 Peasponsor: Rotermanni keskus Mere pst 4, 2. korrus, E–P 8.30–20 Kadaka tee 46 E–R 10–19, L 10–17, P 10–16 Laste sokid 0,60 € Tüdrukute aluspüksid 1 € Naiste rinnahoidja 5 € Naiste aluspüksid 3 € Elukaaslane on parim kriitik Tõnu Raadik tunnistab, et tema fotograafist elukaaslane Ann Tenno on tema parim kriitik. „Ta näeb neid punkte, mille peale mina ei tule. Ta õppis reaalaineid ja tema maailma lingid on teistsugused kui minusugusel humanitaaril,” selgitab Raadik ning lisab, et kui üldiselt on naine ta muusika suhtes üsna kriitiline, siis viimast plaati „Tulilind” pidas ta huvitavaks. Iseenesest mõista on ta loonud ka kõik Tõnu Raadiku plaatide ümbrised. „Tänu neile läheb mu muusika mitmemõtteliseks, ruumilisus tuleb juurde. Tekib uus mõtestus ja see muutub võimsamaks. Kõik mu plaatide ümbrised on justkui üks näitus ja ma olen selle üle väga õnnelik. Need on märgilised ning ei ole kunagi juhuslikud,” on muusik rahulolev. Elukaaslase fototööde kohta ei taha ta sõna sekka öelda. Ekspeditsioonidel elukaaslast saates jääb tema rolliks pigem tehnika transportija ja aitaja töö. „Aitan näiteks kuskil Kesk-Ameerika džunglis seljakotti vedada ja juhin autot, et ta saaks pildistamisele keskenduda,” märgib Raadik.


8 kodu Reede, 30. november 2012 Reede, 30. november 2012 kodu 9 Aldo Luud (Õhtuleht) Talveks valmistudes võiks üle vaadata ka õuekoera varjualuse. Vastu talve tuleks koerakuut üle kontrollida Eestimaa Loomakaitse Liit ja Varjupaikade MTÜ tuletavad meelde, et seaduse järgi tuleb ka õues elavatele ketikoertele tagada nõuetekohased tingimused. Esiteks tohib õues pidada vaid selliseid koeri, kes on selleks kohastunud, ning õuekoertel peab olema kuut, mille suurus vastab looma kasvule. Ehitis olgu vee- ja tuulekindel ning soojustatud. Kuudi põhi peab asuma maapinnast kõrgemal ning põrand tuleb hoida puhta ja kuivana. Lisaks peab loomale tagama pehme küljealuse. Ka kuudi sissepääsuava peab sobima koera suurusega. Liiga suur ja uhke elamine pole koerale samuti hea, kui ta ei jõua seda kehasoojusega „üles kütta”. Lisaks ei tohi ketis peetava koera kaelarihm olla metallist ega poov ning kett peab paiknema nii, et see ei saaks keerduda puu või muu eseme ümber. Jooksutrossile kinnitatud koer peab liikuda saama piki trossi 10 meetri ulatuses ja laiuti vähemalt kaks meetrit kummalegi poole. Kuudi külge aheldatud ketikoeral peab olema liikumisruumi vähemalt 40 ruutmeetri ulatuses. Linnaleht Ilma projekti ja kooskõlastusteta pole mõistlik ehitamist alustada Käes on hilissügis ja parim aeg hakata mõtlema tuleva aasta ehitustööde peale. Siin on mõned nõuanded, et asjaajamine kiirelt laabuks. Selles protsessis on võtmesõnad kohalik omavalitsus, projekteerimistingimused, maamõõtja aktualiseeritud geodeetiline alusplaan, projekteerija/arhitekt, projekt ja ehitusluba. Samm number 1: võta ühendust kohaliku omavalitsusega, tee projekteerimistingimuste väljastamiseks taotlus. See koostatakse blanketil ja on tasuta. Võid taotluse teha ka koostöös projekteerijaga. Samm number 2: vajadusel hangi kehtiv geodeetiline alusplaan. Selle võid saada kohalikust vallavalitsusest või maamõõtjalt. Plaan ei tohi olla vanem kui kaks aastat. Kui maaametist või mujalt pole võimalik plaani leida, pöördu maamõõtmisega tegeleva ettevõtte poole. Samm number 3: leia projekteerija või arhitekt. Internet on siin suureks abiks. On ka mitmesuguseid hankekeskkondi (näiteks Hange, Mercell), kuhu saab tingimused ja soovid kirja panna ja siis pakkumisi ootama jääda. Projekteerijat valides uuri ta varasemate tööde kohta. Mõistlik oleks valida projekteerija, kes ka kooskõlastused ise organiseerib ja lõpuks projekti koos ehitusloaga üle annab. Kõige odavam ja kooskõlastamata projekt ei ole alati kõige rentaablim valik. Samm number 4: ole valmis oma soovidest ja võimalustest alati võimalikult täpselt rääkima. Ainult nii saab projekteerija plaanitavast täieliku ülevaate ja tal on võimalik teha sobiv projekt. Samm number 5: kui oled saanud projekteerijalt projekti ja taotlenud ehitusloa, hakka Palju aega ja raha kulub Lihtsama eramaja joonised vormistab projekteerija mõne nädala jooksul. Siis algab kõige aeganõudvam osa – ametiasutustelt kooskõlastuste saamine. Ja aega peab varuma paljudeks kooskõlastusteks. Nõusolek tuleb saada kaasomanikelt, naabritelt, maa-aluste kommunikatsioonide valdajatelt, päästeametilt, keskkonnaametilt, tihti ka kultuuriväärtuste ametilt, kohalikult omavalitsuselt jne. Ülevaate sellest, milliseid kooskõlastusi on tarvis, leiab projekteerimistingimustest. Suurematel projektidel võib kooskõlastusring venida mitme kuu peale, eriti Tallinnas, kus igasse ametkonda tuleb projekt eraldi kooskõlastuseks kohale viia. Projekteerimistingimuste taotluse esitamine ja projekteerimistingimuste väljastamine on tasuta, ehitusloa väljastamise eest tuleb aga tasuda kohaliku omavalitsuse kassasse riigilõiv. Peale selle küsib projekteerija töö ja asjaajamise eest tasu. Pakkumised tuleks võtta mitmelt projekteerijalt. Mida üksikasjalikumalt lähteülesandeid kirjeldada, seda täpsemaks kujuneb hind. Kindlasti peaks sõlmima projekteerijaga lepingu, kus võimalikult täpselt kirjas, millised rahalised kohustused too enda kanda võtab. Kooskõlastused trasside valdajatega on nimelt tasulised ja võib juhtuda, et on tarvis näiteks haljastusspetsialisti hinnangut haljastusele, haljastusprojekti jne. Kui puudub ehitusgeodeetiline alusplaan, siis tuleb arvestada ka selle väljaminekuga ja koostamisele kuluva ajaga. tegelema ehitaja ja vajadusel järelevalve otsimisega. On muidugi ka ettevõtteid, kes pakuvad tervikteenust projekteerimisest ehitamiseni. Samm number 6: esita enne ehitama asumist ehitamise alustamise teatis kohalikku omavalitsusse. Kokkuvõtteks: ära alusta ehitamist ilma projekti ja kooskõlastusteta! Nii väldid segadust ning ülearust raha- ja ajakulu. Lühinägelik on loota, et kohalik omavalitsus ei tee ettekirjutist ehitise seadustamiseks või lammutamiseks. Amre Saavas Ehitusjoonis OÜ Enne kui maja ehituseks läheb, tuleb läbi käia pikk tee, mis seisneb projekti koostamises ja paljudest ametiasutustest kooskõlastuste saamises. Näide elust Tiina Kõrtsini (Õhtuleht) Majaomanik plaanis oma krundile kuuri ehitada. Ta rääkis majanaabriga (1/2 osanik) ja üleaedsega, leidis ehitusmehe ja nädalaga oli kuur valmis. Kuu aja pärast said mõlemad majaomanikud kohalikust omavalitsusest karmi ettekirjutise. Nüüd taotles kodanik projekteerimistingimused, tellis maa-ala plaani ja võttis ühendust projektibürooga, et ehitis seadustada. Ometi ei läinud see sujuvalt. Milles asi Nimelt oli kuur ehitatud vastu naabri aeda. Päästeamet selgitas naabrile tulekaitsenõudeid ja too võttis oma suulise nõusoleku tagasi. Naabri nõusolekuta aga päästeamet projekti ei kinnita. Kommunaalamet ei olnud sugugi nõus sellega, et kuuri juurde pole planeeritud sademevee ärajuhtimist ja kogu katuselt tulev vesi valgub mööda vihmaveerenni tänavale. Sideettevõtja ei andnud nõusolekut, sest kuur oli ehitatud tema kaabli kaitsevööndisse. Seega tuli omanikul parimate mõtetega tehtud abihoone lammutada, koostada nõuetekohane projekt ja ehitada kõikide osapoolte ettepanekutest lähtudes uus kuur. Aga uus algus ja uus kooskõlastuste ring võtsid jällegi aega. Laenuvõtmist kaaludes peaks läbi mängima ka musta stsenaariumi Kuigi suurem osa Eesti elanikest peab laenude tagasimaksmist endale jõukohaseks, loodab hättasattumise korral enamik neist lähedaste ja sõprade abile, selgus Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse ja konjunktuuriinstituudi läbi viidud uuringust. Uuringu tulemuste järgi jääb enamiku küsitletud Eesti inimeste laenukohustuste määr 30 protsendi piiresse sissetulekust ning valdaval osal laenuvõtjatest ei teki tagasimaksetega probleeme. Samas pingutab iga kaheksas laenu võtnu selle tagasimaksmisega sageli ja kaks protsenti suudab laenu tagasi maksta vaid väga suurte pingutustega või üldse mitte. Töötute kõrval on riskigrupis pered, kelle netosissetulek jääb alla 400 euro, pensionärid, kodused ja õppijad. Väldi üle jõu kohustusi „Madalad laenuintressid ahvatlevad praegu küll kodu soetama või muid finantskohustusi võtma, kuid sellest hoolimata tuleks arvestada oma tegelike võimetega laenu tagasi maksta ning tuleks mõelda, kas laenu ollakse võimeline maksma ka siis, kui igakuine sissetulek peaks vähenema või mõneks ajaks kaduma,” soovitas teabekeskuse juhataja Anne Sägi. „Kindlasti tasuks lähedastega läbi mängida kõige mustem stsenaarium, et ootamatuste jaoks end ühiselt kindlustada.” Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse tellimusel konjunktuuriinstituudi oktoobris läbi viidud uuringus osales 800 inimest alates 16. eluaastast, laenu oli võtnud 43 protsenti. Kodulaen on igal viiendal inimesel, krediitkaarti on kasutanud iga kaheksas, autoliising või mootorratta vms liising on igal kümnendal. Mehed võtavad sagedamini autoliisingu, kodulaenu ja järelmaksu, naised krediitkaardi ja väikelaenu. Linnaleht Info tel 5340 4464 www.autokoolzebra.eu Välisuksed, siseuksed, garaažiuksed, liuguksed, tuletõkkeuksed, varikatused Tallinnas Sõpruse pst 145, tel 6 506 116 Pärnus Lao 12, boks 5, tel 4 431 518, faks 4 431 517 Pakume ka transporti ja paigaldust KEEVITUS- SEADMED Euroopast! www.mexin.ee PUIDUPOOD Sisevooder Saunamaterjal Liistud Põrandalaud Kütteklots 60 l Turu 14, Zeppelini Kaubanduskeskus • Mootori ja veermiku remont • Tehnoülevaatuse-eelne kontroll • Õlivahetus ja korrosioonitõrje • Keretööd ja keevitustööd 175/65 R14 al 32 € 175/70 R14 al 33 € 185/65 R14 al 36 € 185/65 R15 al 35 € MAJA ja KORTERI VÄLISUKSED, SISEUKSED. PAIGALDUS. TALVEREHVID SÕIDUAUTODELE, KAUBIKUTELE JA DŽIIPIDELE 195/65 R15 al 38 € 205/55 R16 al 49 € 195/70 R15C al 52 € 225/65 R17 al 107 € Ravila 51, Tartu, E–R 8–18, L 9–14 Väljaspool tööaega kokkuleppel (tel 5618 5701) Tel 744 7719, 501 9739, 5345 3499 RAVILA BETOONI www.sadloy.ee Autoabi 24 h Tel 5618 5701 www.pkp.ee Hea kvaliteet SOODSAD HINNAD Suur valik! LIUGUKSED KOMANDOR – praktilised, esteetilised ja kõrge kvaliteediga! KEEVITUSTEENUS (töökodaTartus) alumiinium, malm, r oostevaba , MIG/TIG/MMA PÄRNU: Tallinna mnt. 84 TARTU: Vasara 52D www.cedo.ee Tartu, Turu 37 Tel 515 5322 www.kantpuu.ee AT Kantpuu OÜ 557.- 251.- E–R 10–18, L 10–15. Tiigi 76A, Tartu, tel 742 7824 Tartus Tehase 21 (hoovis) Avatud E–R 9–17 Kauplus Neogreen Mööbel 177 € siseuks tammespoon 198 € Müügiesindaja Eestis Ventex Grupp Pärnu: Suurejõe Selver, Suur-Jõe 57 Tel 670 0807, 5807 0807, parnu@ventex.ee www.ventex.ee – Uksesüsteemid KOMANDOR Garderoobid Liugustega kapid Köögimööbel KÕIKIDELE TELLIMUSTELE SOODUSTUS 15%


LO1537 10 tervis Reede, 30. november 2012 Reede, 30. november 2012 elu 11 L.EE.03.2012.0110 Müügiloa hoidja kohalik esindus: Bayer OÜ Lõõtsa 2 11415 Tallinn Tel: 655 8565 ANGOORAVILLAST TOOTED Päris südameaspiriin on maosõbralik! Infarkti ja insuldi ennetamiseks. Tavaline annus on 1 tablett ööpäevas enne sööki. Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga. Käsimüügiravim. Südameaspiriin Bayerilt! Atsetüülsalitsüülhape 100 mg Tänane ennetus on homne kaitse. ÄRA LASE IIVELDUSEL RIKKUDA SEDA KAUNIST AEGA Soojad & pehmed! Õla-, selja-, põlve- ja randmesoojendajad, sokid jms. KÕRGKVALITEET AUSTRIAST Iiveldusevastane randmepael Kliiniliselt tõestatud toime: Rasedusaegse iivelduse vastu Reisiaegse iivelduse vastu Muu iivelduse vastu (migreeni, kemo teraapia, operatsiooni või anesteesia puhul) Sea-Band toimib akupressuuri põhimõttel. Efekt avaldub mõne minuti möödumisel peale Sea-Bandi randmetele panemist. Saadaval kaks suurust (täiskasvanutele ja lastele) Saadaval apteekides ja veebipoes www.hortusmedicus.ee • Ortopeedilised sisetallad. • Erineva laiusega liistud. Palju erinevaid mudeleid! ABIVAHENDID JALAPROBLEEMIDELE Hallux valguse ortoos Korrigeerib suure varba asendit. Varvaste eraldaja Hoiab kokku surutud varbad eraldatuna. w w w . t e r v i s e k a u b a d . e e Lootsi 7, Tallinn (Norde Centrum) • Tel: 669 8866 • Avatud iga päev 10-20 Tulevane ema ei peaks hommikul voodist tõusmisega kiirustama Lapseootel naise hommikused iiveldushood – mida nende vastu ette võtta Vastab arstikeskuse Qvalitas naistearst Anu Vatter. Oma kogemuse põhjal saan öelda, et rasedusaegsed hommikused iiveldushood ei ole kindlasti paratamatus ja kõik lapseootel naised neid ei koge. Leidub hulk teooriaid selle kohta, miks mõned naised kannatavad hommikuse iivelduse all. Tõenäoliselt on üks tähtsamaid tegureid organismi reaktsioon hormonaalsetele muutustele. Iiveldust seostatakse kooriongonadotropiini hCG ehk rasedushormooni tekkega. Mõnda naist kimbutab hommikune iiveldus kogu raseduse ajal, kuid üldjuhul kestab see vaid esimesed kolm kuud ja möödub enamasti iseenesest. Iiveldus on harilikult tugevaim hommikuti kohe pärast ärkamist. Mõned toiduained võivad raseduse ajal muutuda vastumeelseks, teisalt aga võib mõne toidu suhtes tekkida eriline isu. Ka tugevad lõhnad võivad Eakate Tervisepäevad Ootame kõiki eakaid Südameapteegi Tervisepäevadele 4. ja 5. detsembril Lasnamäe Centrumi Apteegis Mustakivi tee 13, tel 605 2929 6. ja 7. detsembril Kotka Apteegis, P. Pinna 21, tel 635 2486 7. detsembril Magdaleena Apteegis Pärnu mnt 104, tel 699 9211 7. detsembril Raudalu Apteegis Viljandi mnt 41A, tel 653 5991 11. ja 12. detsembril Magistrali Apteegis Sõpruse pst 201/203, tel 677 4290 11. ja 12. detsembril Tõnismäe Tänava Apteegis Tõnismäe 5, tel 644 3650, 644 2282 11. ja 12. detsembril Nõmme Keskuse Apteegis Jaama 2, tel 670 6550 12. ja 13. detsembril Maardu Apteegis Keemikute 37, Maardu, tel 601 7112 esile kutsuda iivelduse ja oksendamise. Paljud lapseootel naised kardavad, et kui nad ei suuda iivelduse tõttu süüa, kahjustab see loodet. Uuringutes on siiski selgunud, et see hirm on alusetu. Kannatab ainult naine ise. Probleem tekib alles siis, kui ei suudeta üldse toitu sees hoida – kui tekib veevaegus ja elektrolüütide ainevahetushäire, peab kindlasti rääkima oma arstiga, vajadusel saab abi ka haiglast. Rasedatel soovitatakse süüa sageli ja väikeste portsjonite kaupa ning juua rohkelt vedelikku, kas või lonkshaaval. Samuti soovitatakse enne hommikul voodist tõusmist midagi juua (näiteks vett või mahla) või süüa veidi näkileiba. Apteegi käsimüügist leiab iivelduse vastu mitmesuguseid preparaate: ingveritablette, piparmünditablette ja Võluvitsa kõhutilku, samuti soovitas apteeker akupressuuri põhimõttel toimivat iiveldusvastast randmepaela, aga selle kohta mul kogemust ja tagasisidet ei ole. Retseptiravimitest on saadaval Cerucal, aga selle kirjutab vajadusel välja arst. Osa teadlasi on leidnud, et rasedusaegse iivelduse on naine suure tõenäosusega pärinud emalt. Kui tõepärane see on, ei oska ma öelda, aga ma usun, et ükski naine ei jäta selle pärast sünnitamata, et ta ema end raseduse ajal halvasti tundis. Linnaleht 12. ja 13. detsembril Pirita Apteegis Merivälja tee 24, tel 623 7482 12. ja 13. detsembril Pelgulinna Apteegis Ädala 1, tel 672 1873 12. ja 13. detsembril Saku Apteegis Juubelitammede tee 6, Saku, tel 672 8344 12. ja 13. detsembril Marienthali Apteegis Mustamäe tee 16, tel 619 1340 12. ja 13. detsembril Majaka Apteegis Peterburi tee 15, tel 621 5251 20. ja 21. detsembril Vikerlase Apteegis Vikerlase 19, tel 638 4338 Õpetlikud tooteesitlused Tasuta vererõhu mõõtmine Soodsa hinnaga vere kolesterooli ja suhkrutaseme ning kehakoostise mõõtmine (vajalik eelnev registreerimine apteegis) Südameapteegi toodete sooduspakkumised Ristsõna Igale uuele kliendikaardi omanikule kingitus ja superpakkumine! Paljud lapseootel naised kardavad, et kui nad ei suuda iivelduse tõttu süüa, kahjustab see loodet. Uuringutes on siiski selgunud, et see hirm on alusetu. Bulls Tegusam elu – sellest mõtteviisist juhindume iga päev, kui loome klientidele võimalusi aktiivseks ja mitmekülgseks eluks kogukonnas. talendid välismaal Kaisa Kangro Bournemouth Te gusama elu kodud AS Hoolekandeteenused kuulutab välja konkursi TEGEVUSJUHENDAJA leidmiseks Valkla Kodusse Valkla Kodu asub Kuusalu vallas Harjumaal. Valkla Kodus osutame ööpäevaringse hoolduse teenust ja ööpäevaringset tugevdatud järelevalvega teenust ligi 190 kliendile. Laiendame lähiajal Valkla Kodus ööpäevaringset tugevdatud järelevalvega teenust ning seetõttu vajame meeskonda juurde 20 tegevusjuhendajat. Tegevusjuhendaja töötab vahetult psüühilise erivajadusega kliendiga, toetades tema igapäevaelu ning arendades tema oskusi ja tegevusvõimet eesmärgiga saavutada tema võimalikult iseseisev toimetulek ning integreerumine kogukonda ja ühiskonda laiemalt. Ootame oma meeskonda mehi ja naisi. Pakume brutotöötasuks 510–600 eurot kuus ning tasuta transporti Tallinna ja Valkla vahel. Täpsem info kandideerimise kohta CV-Online’is, kodulehel www.hoolekandeteenused.ee ja meiliaadressil katlin.truu@hoolekandeteenused.ee Lisainfo telefonil 3271020 Erakogu Vaade minu tänavuse kodu aknast. Ka suurem osa neist majadest on tudengitele rendile antud. Üüriturust ja briti inglitest Eelmises loos kirjutasin, missugune siin ühikaelu on. Minult uuriti, kui palju tudengikodus elamine maksab. Minul näiteks oli see 350 naela kuus pluss 85 naela kommunaalteenuste, elektri ja interneti eest. Kokku siis veidi üle 500 euro kuu kohta. Pluss 100-eurone broneeringutasu ja deposiit, mille saab kevadel tagasi. Ja arvestatav ettemaks. Kuna ühiselamu on vaid esimese aasta tudengitele, püütakse edaspidi rentida linnas sobiv maja või korter mitmekesi koos. Selleks pakuvad maaklerid oma teeneid ja ühtlasi tõmbavad kogenematutel tudengitel igasuguste nippidega naha üle kõrvade. Näiteks teisel aastal maksime maja eest seitsmekesi igaüks vaid 330 naela koos kommunaalmaksetega, aga talvel selgus, et elasime nagu õues – mitu kuud jutti tuli kodus olles suust hingeauru. Lisaks võidakse tüssata sellega, et nõutakse kopsakat deposiiti, aga järgmisel suvel leitakse skeem, et seda ei olegi võimalik tagasi saada. Aastatega aga kogemus kasvab ja nii võib lõpukursuste ajaks saada mõistliku hinnaga juba üsna korraliku pesa. Üks hea nipp on otsida internetist erakuulutusi ja teha tehing otse omanikuga, jättes maaklerile raha maksmata. Loomulikult peab siis ettevaatlik olema, sest ega majaomanikudki pole mingid inglid. Leidub ka peresid, kes rendivad välja vaid ühte tuba, ja see võib ka olla soodsam võimalus. Kuigi elamispinna peale kulub kokkuvõttes terve varandus, ei tasuks selle pärast välismaale mineku plaani katki jätta. Ülikoolides mõeldakse ka tudengite töökohtade peale ja kui vanematel pole just hiigelpalk, saab igast koolist toetust küsida. REKLAAMTEKST Rindkeres tekkinud äkilise tugeva valu tõttu võivad mõtted isegi infarkti peale minna. Esimese asjana tahan ma rõhutada, et valu rinnakorvis on vaid sümptom, mitte diagnoos. See võib viidata mitmesugustele haigustele alates kergematest tervisehäiretest kuni tõsisemate probleemideni. Valu tundes tuleks kiiresti üritada selle tõsidust hinnata. Põrgulik närvivalu Roietevaheline närvivalu ei ole nii eluohtlik kui näiteks infarkt, kuigi valu iseenesest võib olla lausa põrgulik. Selle põhjusi on palju: suhkurtõbi, alajahtumine, B-vitamiini puudus, aga ka osteokondroos, lülidevaheliste diskide song, liigesepõletik, hormonaalsed häired naistel jne. Tugev valu rindkeres ei teki tavaliselt ainult ühe teguri mõjul. SIKUPILLI ILUSALONGIS Juuksur kogu perele, kosmeetik, depilatsioon, maniküür, pediküür, solaariumid, spreipäevitus, küünetehnik, ripsmetehnik Ultraheli näohooldus -20% Tartu mnt 87 Sikupilli keskuses Tel 621 1220, E-P 10.00-20.00 www.sunshineclub.ee Mida teha, kui valu rinnus ei lase hingata Valu võib olla kui kameeleon Salakavala roietevahelise närvivaluga võib kaasneda valu südames, maos ja neerudes, sest roietevahelistest närvidest väljuvad väikesed harud, mis on mitmesuguste organitega ühenduses. Roietevaheline närvivalu võib püsida üsna kaua ning vahel võib tunda valu nii roiete piirkonnas kui ka teistes kehaosades. Lisaks võib valus olla sisse ja välja hingates, köhatades või aevastades, kehaasendit muutes, järsult liikudes ning füüsilise koormuse ajal, valus koht on tunda isegi käega katsudes. Algallika leidmine Roietevahelise närvivalu ravi algab valu algallika kindlakstegemisest. Ise endale diagnoosi panna ega ennast ravida ei tohiks. Kui õigel ajal arsti juurde tulla, on Selgroo- ja liigesehaiguste ravikeskus viib läbi TERVISEKAMPAANIAT. Kõikidele ajalehelugejatele pakutakse peaarsti dr Semjon Goltsmani TASUTA konsultatsiooni. PÄRNA KLIINIK KUTSUB NAISI ALATES 50-st ELUAASTAST LUUTIHEDUSE MÕÕTMISELE Uuring tasuta valust üsna lihtne lahti saada. Juhul kui haiguse põhjuseks on näiteks seljaaju närvide pitsumine, siis aitab vaid põhihaiguse – osteokondroosi või lülidevaheliste diskide songa ravimine. Tavaliselt määrab arst kompleksravi, mis võib hõlmata füsioteraapiat, reeksoteraapiat, osteopaatiat või manuaalteraapiat, samuti ravivõimlemist ja vajadusel selgroo venitamist. Üsna tõhusad on mesilas- ja maomürki sisaldavad salvid. Need lõõgastavad lihaseid ja parandavad sidekoe elastsust. Samuti soovitan võtta B-vitamiini ja mitte unustada mõõdukat füüsilist koormust, kuna selle tulemusena toodetakse rohkem endorine, mis mõjuvad organismile justkui valuvaigistid. Hambaravi Asume Tallinna südalinnas J. Pärna tn. 4 Registreerimine ja info telefonil 6 802 000 Tel 675 0057 www.goltsman.ee Mustamäe tee 5 (Ilmarine) 5. korrus Vabriku 2. Balti jaama ja Telliskivi peatuse vahel Hambaravi, kirurgia, proteesimine. Kuni 19-aastaste laste hambaravi TASUTA. Tel 6 215 661 Töötame ka laupäeviti kl 10–15 Soovime Teile ilusat naeratust läbi aastate! Info: kvr.hambaravi@mail.ee, www.kvr.ee


12 kuulutused Reede, 30. november 2012 Kuuluta Linnalehes: kuulutus@linnaleht.ee, tel 614 4104, kuulutus.linnaleht.ee Reede, 30. november 2012 sport 13 TARTU MÜÜK ■ Kuivad kütteklotsid, puidubrikett, kaminapuud. Tel 5197 8500 ■ Küttepuud. Tel 523 8674, 744 6656 ■ Toidukartul. Tel 501 9902 ■ Turbabrikett, puidubrikett ja võrgupuud. Kojuvedu. Tel 5300 6769 ■ Küttepuud 40 l kotis – kask 2,2 € ja lepp 2 €. Tel 5566 1844 ■ Tartus müüa lõhutud küttepuid, koos veoga. Tel 514 8309 OST Printerite tahmakassettide täitmine Tel 734 3420 : : GSM 5162038 www.tonerex.ee : : Ilmatsalu 1, Tartu Müüa pidevalt välis- ja sisevoodrilaudu, sügavimmutatud välisvoodri-, terrassi- ja põrandalaudu. Voodrilaudade tööstuslik värvimine. Vajadusel transport. Tel 5664 0228 Sügise soodushinnad! OÜ Sakkose müüb lõhutud kase ja lepa küttepuud hinnaga alates kask 27 €/m³ ja lepp 23 €/m³ Tartu ja Elva piires transport TASUTA! Tel 5684 4554 Kuivad pakitud kütteklotsid ja kaminapuud 40 l võrkkottides, transport tasuta. Tel 52 38 503, 4 333 130 Pakitud kvaliteetne puidubrikett (10 ja 30 kg), täiskuivad männipuuklotsid alusel ja võrgus, kuivad kaminapuud (lepp ja kask, 40 l), kvaliteetsed küttegraanulid (20 kg). Transport linna piires tasuta. Küsige lisa. Viljandi mnt 48a, Tartu Tellimine tel 7 407 547, 5 189 046 Sauga vald, Kilksama küla, Pärnumaa Tellimine tel 4 490 099, 53 482 098 www.kuttekeskus.ee KIVISÜSI ka pakendatult Söeturustuse OÜ Tila küla, Tartu vald Tel 735 1420, 516 8518 Pärnus Niidu 13, tel 509 8996 Avatud E–R 9–17 Riia 130, Tartu Tel +372 5691 6838, +372 730 2188 info@abcohutus.ee oh www.abcohutus.ee .ee ■ Ostan raamatuid. Tel 734 1901 ■ Autode ost kiirmüügihinnaga. Raha kohe kätte! Tel 5682 8790 ■ Ostan vanaaegseid raamatuid, postkaarte, paberrahasid, münte, nõusid, maale, ikoone, medaleid, hõbedat, mööblit, märke jne. Tel 5829 9810 ■ Ostan kollektsiooni veneaegseid (CCCP-i ajast) mudelautosid (mõõtkavas 1:43, 1:24). Tel 510 7375 KINNISVARA OST ■ 2–3-toaline korter. Tel 503 2345 ■ 1–2-toaline korter. Tel 5770 2222 ■ 3–4-toaline korter. Tel 5770 2688 ■ Ostan põllu- ja metsamaad. Tel 513 4597 VÕTAN RENDILE ■ 1-toaline korter. Tel 5561 4114 ■ 2–3-toaline korter. Tel 503 2345 ■ 1–2-toaline korter. Tel 501 3219 ■ 3–4-toaline korter. Tel 502 2728 ■ Rendin põllumaad. Tel 513 4597 PANDIMAJA V.E.M.M. T–R 9–13, 14–18, L9–14, E, P suletud Tartu,Kalevi10-17,tel 7 340 083 Pallaslaste jt Eesti kunstnike maalide, graafika, skulptuuride ost ja hindamine. Ostame ka vanaaegset mööblit, lauahõbedat, ikoone, münte jm vanavara. Raha kohe! Tel 55 46 341 KARLOVA, TÄHE 18, TEL 7 344 035 E–R 10–18, lõuna 14–15, L 10–14 ANNELINN 1, E–R 10–18, L 10–14, PIKK 82, TEL 7 405 636 ANNELINN 2, E–R 10–19, L 10–14, KALDA TEE 30, TEL 7 404 112 Korterid, majad, majaosad Tartus ja maakonnas. Aitame kinnisvara müümisel ja üürniku leidmisel. Tel 742 0656, 511 5949 www.robinsonkv.ee ALEKSANDRI PANDIMAJA Asume Tartu kesklinnas Aleksandri 1 E–R 10–18, lõuna 13.30–14 Tel 747 7009 Pandiks kuld (585º) 23,20 €/g Hambakuld 32,90 €/g ABC Ohutuse OÜ asub uuel aadressil – Riia 130, Tartu AASTA LÕPUNI 6 KG PULBERKUSTUTI 24 € · Tuletõrjevoolikusüsteemi kontroll · Tulekustutite müük, hooldus ja kontroll · Evakuatsiooniskeemide koostamine ja muutmine · Evakuatsiooniõppuste korraldamine · Tuleohutuskoolituste korraldamine AUTOD ■ Sõiduautode kokkuost. Tel 5458 0842 TEENUS ■ VEO- JA KOLIMISTEENUS. Tel 501 5312 ■ Pottsepatööd, materjalid, ahjude, pliitide ja küttekollete remont, ahjukestad. Tel 502 5424 ■ Korstnapitside ja katuste ehitus. Tel 5557 9399 ■ Elektritööd. Tel 5684 7007 ■ Pottsepateenus. Tel 5348 9637 ■ Rehvivahetus – plekkveljed 16 €, valuveljed 19 €. Info: www.tarturehv. com, tel 5682 7279 ■ Ummistuste likvideerimine 24/7. Tel 521 4808 ■ San-tehnilised tööd. Tel 515 6401 ■ Pottsepatööd. Tel 503 2665 Ohtlike puude eemaldus, heki- ja võsalõikus, vihmaveerennide puhastus, kinnisvara hooldus, ehitus-, lammutustööd. Hea hind, www.hooldusproff.ee, tel 5381 7161 Kuivad kaminapuud niiskusega 15–20%, kask ja lepp 30 cm 2 m 3 konteineris 80 €, 40 l võrgus 2 €. Tel 557 6177 Kuivad kaseklotsid (26–29 cm) 40 l võrk 1,8 €, 60 l võrk 2,2 € Tel 5591 5281 Taksojuht, pakume tööd moodsa dispetšersüsteemiga taksofirmas! Tel 501 0362 ■ Õmblen odavalt kardinaid. Kohapeal (avaturg Soola 10, Tartu) lai valik kangaid ja kodutekstiili. T ja K suletud. Tel 5332 7493 EHITUS/REMONT ■ Ehitus ja remont. Tel 5858 6953 ■ Ehitus- ja remonditööd, vannitubade ehitus. Tel 5647 3060 ■ Saunade ehitus. Saunalavad, pingid. Muud puidutööd. Tel 5300 3364 TERVIS ■ Massaaž kesklinnas. Info tel 55521705 Kaja KOOLITUS ■ ADR-i ja ametikoolitus (A-, B-, C-, CE-kat). Info: www.sõiduõppe.ee, tel 507 8230 Kuivad puud (30 cm, 40 l võrkkotis): LEPP 2,40 €, KASK 2,70 €. Puidubrikett (10 kg pakk) 1,90 €. Alates 5 kotist VEDU TASUTA! Tel 5627 0402 UUS 13C-64 · Tel 740 3355 DTK Hambaravi OÜ Hammaste ravi, proteesimine, igemeravi, kirurgia Kehtivad riiklikud soodustused www.dtk.ee Antiigiäri Saurus ostab antiiki, väärismetalle ja vanavara (maalid, lauahõbe, ehted, mündid, ordenid, portselan, postkaardid). Ehete parandamine ja valmistamine, prilliraamide ja kellade parandamine. Küütri 2. Tel 7 423 335, 50 52 148 KAARDID ENNUSTAVAD tel 900 1727. 24 h. H 1,09 €/min. www.ennustus.ee OSTAME KINNISVARA! RAHA KOHE KÄTTE! Tel 520 6055 Printerid, koopiamasinad Toonerid, tindid, paberid Kiire kassettide täitmine E–R 9–17, Raekoja plats 13, Tartu Tel 7 441 100, www.futari.ee TEATED ■ Uues ja avaras Haldjakese lastehoius on veel vabu kohti. Info: www.haldjakeselastehoid.ee või tel 5661 5431 ■ Anne Saunas 6. detsembril üldsaunateenus 50% soodsam! PÄRNU OST ■ Ostan raamatuid. Tel 734 1901 TEENUS ■ KAARDID ENNUSTAVAD. Tel 900 1727, 24 h. H 1,09 €/min, www.ennustus.ee ■ KOLIMINE, TÖÖMEHED! Tel 5622 6895 Enn (Pärnu) EHITUS/REMONT ■ Teen korterite remondi-, maalri- jm töid. Tel 447 2399, 5390 5886 • Mootori ja veermiku remont • Tehnoülevaatuse-eelne kontroll • Õlivahetus ja korrosioonitõrje • Keretööd ja keevitustööd 175/65 R14 al 32 € 175/70 R14 al 33 € 185/65 R14 al 36 € 185/65 R15 al 35 € KÕIK MATUSE- TEENUSED • KÜLMKAMBER • KABEL • TRANSPORT 24 h (ka välisriikidest) avatud E–L 10–16 Jaama 122 tel 7 487 108 (24 h) info tel 50 79 810 Laarmann kraanad Kraanad, upitajad, ja hüdrotõstuk haagisega. Tel 5552 0847 • www.laarmann.ee Kuivad pakitud kütteklotsid ja kaminapuud 40 l võrkkottides, transport tasuta. Tel 52 38 503, 4 333 130 Tartu, Sõbra 56 tel 7 336 641 TALVEREHVID SÕIDUAUTODELE, KAUBIKUTELE JA DŽIIPIDELE 195/65 R15 al 38 € 205/55 R16 al 49 € 195/70 R15C al 52 € 225/65 R17 al 107 € Ravila 51, Tartu, E–R 8–18, L 9–14 Väljaspool tööaega kokkuleppel (tel 5618 5701) Tel 744 7719, 501 9739, 5345 3499 Pant24h www. .ee E–R 10–18, L 10–14 Tel 55 602 130 Kastani 44,Tartu KAARDID ENNUSTAVAD tel 900 1727. 24 h. H 1,09 €/min. www.ennustus.ee RAVILA BETOONI www.sadloy.ee Autoabi 24 h Tel 5618 5701 www.pkp.ee OSTAME KINNISVARA! RAHA KOHE KÄTTE! Tel 520 6055 Teatame kurbusega et 29. novembril lahkus Nadezda Zuravljova sünd. 27.08.1916). Ärasaatmine 1. detsembril kell 14.30 Tartu krematooriumis Antiiksete kivide tootmine, müük Tänavakivide paigaldus Telefon 5802 6461 www.tootsikivi.ee Tegemist on finantsteenuse reklaamiga. Tutvu tingimustega, konsulteeri. Krediidikulukuse määra näide: 5000€/60 kuud-47%. KUULUTUS.LINNALEHT.EE WWW.LINNALEHT.EE Kui omad nutitelefoni, siis parim viis Õhtulehe uudiste lugemiseks on app.ohtuleht.ee LAOTÜHJENDUS MÜÜK Kauburi Kaubamaja Stilist: meie jalgpalluritel on hea stiilitunnetus Kristjan Roos kristjan.roos@linnaleht.ee Viimasel kolmel aastal on rahvahääletusel valitud aasta stiilseimateks jalgpalluriteks Tarmo Kink, Sergei Pareiko ja tänavu Ragnar Klavan. Stilist Triin Randloo sõnul on meie jalgpallurid tõesti stiilsed mehed. Ka hilissügisel tahavad jooksjad võistelda Laupäeval toimus Tartus Kvissentalis esimene Novembrijooks, kus osales tervelt 320 jooksjat. „Novembri lõpus jooksuvõistlusel osaleda võib tunduda ekstreemne. Sellised hilissügisesed jooksud on küll olemas, kuid väiksed – vaid paarikümne osalejaga. Novembrijooksu 320 osalejat tõestab aga, et jooksuhuvi hakkab kujunema aastaringseks,” märkis Linnalehele võistluse peakorraldaja Jaanus Mäe. Novembrijooksu võib kahtlemata pidada üheks edukamaks hilissügiseseks rahvajooksuks, eriti kui arvestada, et võistlus kuulutati välja alles 1. oktoobril. Viie kilomeetri pikkuse distantsiga jooksu võitis ajaga 15.39 Vjatšeslav Košelev, naistest oli parim Ariadna Golubenko 19.03-ga. Vjatšeslav Košelev Aldo Luud (Õhtuleht) Jaanus Mäe kinnitas, et Treenitus MTÜ korraldab ka tuleval aastal kolm rahva jooksu: Parkmetsa jooksu, Suvejooksu ja Novembrijooksu. Rohkem infot saab jooksude kohta lehelt www.treenitus.eu. Kristjan Roos Jelena Rudi Ragnar Klavanile on tähtsaim edu Eesti koondises ja Bundesligas Augsburgi esindamine. Aga küllap tegi ka aasta stiilseimaks jalgpalluriks valimine talle rõõmu. „Stiilsus ei tähenda seda, et sa sirvid igal kuul moeajakirju ning siis jooksed kohe poodi uusi riideid ostma. See on kooslus, oskus leida just sinule hästi istuvad rõivad, mis iseloomustavad sind ja sinu elustiili. Seda kõike esindab ka tänavu stiilseimaks jalgpalluriks valitud mees Ragnar Klavan,” ütleb Linnalehele Randloo, kes on enne vaadelnud põhjalikumalt fotosid Klavanist erariietes, koondise ülikonnas ja võistlusriietuses. Randloo sõnul on teada, et jalgpallurid figureerivad meedias päris tihti ning seetõttu pööravad nad rohkem tähelepanu riietusele. „Seda on näha ka varem aasta stiilseimateks jalgpalluriteks nimetatud Sergei Pareiko ja Tarmo Kingi väga maitsekas stiilitunnetuses,” kiidab stilist. Ta rõhutab, et välimuse ja sisemuse kooskõla alustalaks on siiski enda eest hoolitsemine, mis ei tähenda ainuüksi hooldava kosmeetika kasutamist, sama tähtis on ka sisemine intelligentsus. Kiidusõnu pälvib Klavan ka Baltmanist, kes on jalgpallureid ülikondadesse riietanud ja kingib aasta stiilseimale jalgpallurile luksusliku eritellimusülikonna. Ettevõtte turundusjuhi Olari Kontrami sõnul on Klavan silma paistnud professionaalsete saavutuste ning väljapeetud riietuse ja oleku poolest. „Kuna meie eesmärk on selle projektiga propageerida ülikonna kandmist ja kasvatada uut ülikonna kandjate põlvkonda, on Ragnar noortele kindlasti väga suur eeskuju!” on Kontram rahulolev. Mida aga arvab auhinnast asjaosaline ise Vutiliidu vahendusel ütleb aasta jalgpalluriks valitud Klavan, et selline tunnustus oli tema jaoks üllatav: „Stiilseid mehi on meil koondises ju palju!” Naislugejatele mõeldud portaalile buduaar.ee on Klavan öelnud, et ta ei raiska riidesse panekule aega. Näiteks hommikul kulub riietumisele paar minutit. „Samas see ei tähenda, et panen selga, mis juhtub. Loomulikult on mul oma maitse ja väljakujunenud stiil ning kõik riided ostan ma ise. Oluline on, et ese oleks mugav ja istuks seljas hästi,” rääkis Klavan. Kullamäe kiitis Toome panust Tartu ülikooli / Rocki korvpallimeeskond sai Eurochallenge’i sarjas teisipäeval kodusaalis väärtusliku 94:77 võidu Ukraina praegu parima klubi Južnõi Himiku üle. Rocki resultatiivseimateks mängijateks kerkisid küll Ivan Neljubov ja Justin Ingram võrdselt 16 punktiga, kuid peatreener Gert Kullamäe erilised tänusõnad kuulusid hoopis 9 punkti kogunud Joosep Toomele. „Toome kohal ma pikalt mõtlesin, kas panna teda mängu või mitte, kuna ta pole näpuvigastuse tõttu paar päeva korralikult trenni teinud. Aga nende minutitega, mis ta väljakul oli, tegi ta väga kõva esituse ja õigustas mu valikut,” ütles Kullamäe, kes plaanib sel hooajal kasutada kõiki mängumehi. Eurochallenge’i sarjas on Rockil nüüd kaks võitu ja kaks kaotust. Järgmisel teisipäeval mängitakse Rumeenias sealse Gaz Metaniga. LL


14 vaba aeg Reede, 30. november 2012 Reede, 30. november 2012 vaba aeg 15 raamatureklaam Admiral Nelson Autor: Tom Pocock Kirjastus: Kunst Lehekülgi: 406 Kõva köide ■■Horatio Nelson oli Briti impeeriumi keskne sangar võitluses Napoleoni ja hispaanlastega ülemvõimu pärast maailmameredel. Nelson kaitses Briti positsioone ka Läänemerel, sattudes nii lausa Tallinna. Siiski maksis Nelson oma edu eest ränka hinda, kaotas lahingus parema käe ja silma. Nelsoni suurim triumf, Prantsuse ja Hispaania ühislaevastiku purustamine Trafalgari lahingus 1806. aastal, võttis talt elu. Ta oli kõigest 47 aasta vanune. Ütle, tsensor, milleks sulle käärid Autor: Aksel Tamm Kirjastus: Kuldsulg Lehekülgi: 177 Kõva köide ■■Kirjastuse Eesti Raamat ning ajakirja Keel ja Kirjandus kauaaegse peatoimetaja, arvukate raadio ja televisiooni kirjandussaadete autori Aksel Tamme vaimukate ja faktiderikaste kirjanduslooliste esseede kolmanda köite sisuks on põnevad lood kirjanike ja kirjastajate võitlusest nõmeda kommunistliku tsensuuriga. Lapse saamine ei takista isegi filmitegemist Kristjan Roos kristjan.roos@linnaleht.ee Tänavusel PÖFF-il esimest korda kavas olnud Läänemere maade võistlusprogrammi „Tridens Herring” parima operaatori tiitli võitis Ain Mäeotsa filmi „Deemonid” operaator Elen Lotman. Mis aga seejuures erakordne – Lotman võttis filmi üles last oodates. „See oli päris lõbus lugu. „Deemonite” võtteperiood oli kahes osas, eelmise aasta augustis-septembris ja novembris. Esimesel võtteperioodil mul iiveldas ja teisel oli kõht juba nii suur, et kohati pidid assistendid mind aitama,” meenutab Lotman. Ta lisab, et tahab tervet filmimeeskonda tänada, sest kõik olid väga mõistvad ja pühendunud. „Tahaks ka seda öelda, et laste saamine ei takista isegi filmitegemist,” ütleb nüüd juba pisikest beebit kasvatav Lotman naeratades. PÖFF-i auhinda peab Lotman enda jaoks väga tähtsaks, sest operaatoreid väga sageli ei tunnustata. Lotmani meelest on see iseenesest normaalne, sest režissöörid ja näitlejad teevadki filmides suurema töö ära. Talle endale on nüüdne tunnustus elus teine, esimese sai ta tudengiajal. Võrreldes oma varasemate filmidega on Lotmani töö „Dee- Aldo Luud (Õhtuleht) Operaator Elen Lotman ja režissöör Ain Mäeots mõned aastad tagasi Võrumaal „Taarka” filmi võtetel. 16. PÖFF ■■Tänavuse PÖFF-i võistlusprogrammi „EurAsia” peaauhinna pälvis Ukraina linateos „Torniga maja”. ■■Programmi „Tridens Herring” võitjaks kuulutas žürii Vene-Gruusia-Tšehhi filmi „Kõik on läinud”. ■■Parimaks Eesti filmiks nimetati „Seenelkäik”. monites” senistest selgeima ülesandepüstitusega. „„Deemonite” puhul on kaks olulist asja. Üks asi, mida ma iga kaadrit tehes üritasin meeles pidada, on lihtsus. Sellepärast, et operaatoril on alati kiusatus teha filmi natukene keerulisemalt, kas või veidi peita sõnumit tehniliselt trikke välja mõeldes. Aga ma võtsin endale metoodilise ülesande olla 100 protsenti truu loole ja näitlejatele ning teha seda, mida lugu ja näitlejad vajavad. Teine asi on värvidramaturgia. Ma üritasin värvide abil lugu jutustada,” selgitab Lotman. Ta lisab naljatades, et ju läks ülesandepüstitus täkkesse, sest niipalju kui „Deemonitele” on etteheiteid tehtud, siis on öeldud, et see film on liiga lihtne. dilaila@linnaleht.ee Paljad naised, paljad mehed Me kõik teame ju, kuidas teha seksikat autoreklaami. Pane bikiinides tšikk autot pesema, mitmesuguseid poose võtma ja oma niigi nappe kehakatteid veelgi napimaks näpistama, ning masin müüb nii et vähe pole. Mis aga juhtuks siis, kui tema asemel oleks mees Juba ammu pole mehed ju ainsad autovalijad, pea kõigil kindla sissetulekuga naistel on samuti sõiduriist istumise all. Niisiis võiks kirevates bokserites päevitunud ihuga musklis meesolevus ju samamoodi autode müüginumbrid lakke tõsta Mu sõps testis, kas teooria peab vett. Oma igati seksikat läikivat Mitsubishit pestes lasi ta oma kallimal teha pildiseeria, milles ta riidehilpe üha vähemaks koorib, seistes lõpuks vaid alukate väel vahusena auto kõrval, toppides pesumodellide kalendritest malli võtnuna näppe suhu ja upitades pükse aina madalamale. Nüüd on need pildid feissaris lausa viiruslikult levima hakanud. Küll aga pole kommentaarid mitte stiilis „oh, vaata seda seksikat meest!”. Pigem arvatakse, et need pildid tuleks kuhugi sügavale sahtlipõhja ära kaotada ja mu sõps võiks üldse end põlema panna. Naise puhul saaksid sellised fotod aga sadu like’e! Üks mu sõbranna on aga selline puritaan, et katab telekas alasti meest nähes kätega silmad kinni ja palub endale öelda, kui tollel taas riided seljas on. Alasti naiste vastu pole tal muide midagi. Hm, kui nüüd järele mõelda, paneb mõtlema, miks ta hilisõhtuti enda pool mul alati veiniklaasi üha uuesti täidab! Vanalinnas alasti briti poissmehi nähes naeravad kõik end alati herneks, alasti naise puhul aga ei naera küll keegi. Ehk peaks soolise võrdõiguslikkuse ametnik asja sekkuma… Ahjaa, kuulsin, et Usain Bolt töötab Nissanis meelelahutusdirektorina! Loodan, et nad ta ikka MM-i ajaks kontorilaua tagant võistlema lubavad! Tiiger Bizarro Sudoku Teadmiste kontroll Rahvaloenduse andmetel oli 31.12 2011 Eesti püsielanike hulgas … Bulls Ristsõna 1. Armeenlasi A 1945 2. Leedulasi B 1716 3. Lätlasi C 1682 4. Poolakaid D 1622 5. Sakslasi E 1490 6. Tatarlasi F 1402 Tiit Koppel Bulls Bulls Marek Kuub Eelmise sudoku lahendus Teadmiste kontrolli vastus: 1F, 2C, 3B, 4D, 5E, 6A viimane veerg Tairo Lutter (Õhtuleht) Pearu Paulus ja Emili Arm Pearu ja Mairold selgitavad uisutähe Kanal 2 sügishooaja hiti „Tähed jääl” finaalis hakkavad pühapäeval kell 20.30 võistlema Pearu Paulus ja Emili Arm ning Mairold Millert ja Julia Abolina. Finaalis on mõlemal mehel oma trumbid: küllap suudab tantsutreenerina töötav Millert ka jääl sammud klappima saada, Paulus on aga aastaid mänginud harrastushokit ja seega pole jää talle võõras koht. LL Foto Tammealuse hiiest tõi auhinna Tänavuse kuvavõistluse „Maavalla hiied 10225” peaauhinna võitis teist aastat järjest Tartu ülikooli farmaatsiainstituudi dotsent Ain Raal ülesvõttega Tammealuse hiiest. Võidukuva „Hiieline” sai laiemalt tuntuks juba eelmisel aastal ilmunud ja mõnda aega müügiedetabeleid juhtinud raamatu „101 Eesti pühapaika” kaanepildina. Tammealuse hiis ehk Samma hiis asub Virumaal Mahu kihelkonnas Samma külas. Iidse mahapõletatud hiietamme asemel kasvab umbes 70 aastat vana tamm. Koos ohvrikiviga moodustab ande kandev noor puu erilise paiga. LL Eesti Segakooride Liidu Advendikontsert 8. detsembril 2012 kell 17 Kaarli kirikus Kontserdi kunstiline juht Veronika Portsmuth. Kontsertmeister Aime Pärisalu. Täname: Kontsert on tasuta ARSISE kellade e ansamb ambli JÕULUKO ONTSERDID D Türil, Võrus, Põlvas, Jõgeval, Jõhvis, Rakveres, Raplas, Haapsalus, Tallinnas, Pärnus, Valgas, Tartus 25.detsembril kl 12 Estonia kontserdisaal * kl 18 Pärnu Eliisabeti kirik * 26.detsembril kl 12 Valga kultuurikeskus kl 19 Tartu Jaani kirik * Kaastegevad Rahvusooper Estonia solistid Oliver Kuusik ja Rauno Elp Piletid Piletilevist, * Piletimaailmast ja kohapeal enne kontserti. www.arsis.ee DETSEMBER P 2. detsember kell 19 Vanemuise kontserdimaja Kuldne klassika – EESTI FILHARMOONIA KAMMERKOOR, TALLINNA KAMMERORKESTER Kaia Urb (sopran), Marianne Pärna (alt), Raul Mikson (tenor), Rainer Vilu (bariton) Dirigent Eri Klas R 7. detsember kell 19 Tartu ülikooli aula Eliitkontserdid V – ARVO LEIBUR (viiul), IVARI ILJA (klaver), Tallinna Keelpillikvartett T 11. detsember kell 19 Vanemuise kontserdimaja Ethel Caffie-Austin Singers (USA) Gospelmuusikat otse algallikatest, kõige ehedamal kujul! N 13. detsember kell 19 Vanemuise kontserdimaja KontsertJazz – Riho Sibul (kitarr), Raul Vaigla (bass), Toomas Rull (trummid) T 18. detsember kell 19 Vanemuise kontserdimaja Haydn. “Te Deum” EESTI FILHARMOONIA KAMMERKOOR, TALLINNA KAMMERORKESTER, Solistid Dirigent Daniel Reuss K 19. detsember kell 19 Tartu Jaani kirik Jõulukellad – Helen Lokuta (sopran, RO Estonia), Riivo Kallasmaa (oboe) Löökpilliansambel PaukenfEst Kontsert on tasuta! SUUR JÕULUMÜÜK SOKID JA TRIKOTAAŽ KOGU PERELE OTSE TOOTJA LAOST 30. novembril, reedel kella 12–18 1. detsembril, laupäeval kella 10–15 7. detsembril, reedel kella 12–18 8. detsembril, laupäeval kella 10–15 SOKID ja PÕLVIKUD alates 0,20 €/paar! AADRESSIL Kopli 25, Tallinn tramm nr 1, 2 (Angerja peatus), endise STANDARDI hoone hoovis KULLA JA HÕBEDA KOKKUOST Head hinnad! Raha kohe kätte! Pärnu mnt 8 • Tel 600 7715 Kadaka tee 36 • Tel 699 7370 P 23. detsember kell 19 Vanemuise kontserdimaja Püha öö – EESTI RAHVUSMEESKOOR, dirigent Jaan-Eik Tulve Gregooriuse laul ja varajane mitmehäälsus jõuluöö liturgias L 29. detsember kell 15 Tartu Jaani kirik HORTUS MUSICUS, COLLEGIUM MUSICALE Dirigendid Andres Mustonen ja Endrik Üksvärav E 31. detsember kell 17 Vanemuise kontserdimaja Hennessy aastalõpukontsert KLAASPÄRLIMÄNG SINFONIETTA, Natalie Clein (tšello, Suurbritannia) Dirigent Andres Mustonen Eesti Kontserdi suurtoetaja www.concert.ee


16 vaba aeg Reede, 30. november 2012 Blondid hakkavad veinimõisas traktorit pesema Täna kell 20.30 TV3 ekraanile jõudvas uues tõsielusarjas „Blondid veinimõisas” hakkavad Prantsusmaa veinimõisas tegutsema kuus blondi eestlannat. Veiniglamuuri hinnast saavad täpsema pildi superstaarisaate võitja Liis Lemsalu, Miss Estonia Viktoria Azovskaja, võistlustantsija Aleksandra Žeregelja, lauljanna Triin Hunt, moedisainer Kati Veerme ja vipiürituste korraldaja Jana Pulk. Liis Lemsalu sõnul oli ta enne saatesse minekut üsna veinivõõras inimene, aga Bordeaux tundus olevat õige koht, kus veinide kohta õppida. Teistmoodi veinikoolitusel osalemise kogemust hindavad ka Jana Pulk ja Kati Veerme. „Tänu reisile hakkasin rohkem mõistma veini kui naudingut ning omandasin ka oskuse sobitada veine õigete toitude ja sündmustega,” lisas Veerme. Mõistagi ei hakka blondide jaoks olema elu Prantsusmaal vaid üks veini nautimine. Nii peavad nad näiteks veinitünne mööda põldu veeretama, aga ka traktorit pesema. „Kõik tööd ja Sel nädalal jõuavad teleekraanile blondide seiklused ühes Bordeaux’ veinimõisas. TV3 ülesanded olid omamoodi toredad. Mulle meeldis kõige enam siiski n-ö oma veini tegemine ja peakokaga koos toiduvalmistamine, see oli tõesti vapustav,” märkis Aleksandra Žeregelja. Johansonid lähevad Eesti tuurile Johansonid on valmis saanud plaadi „Külm”, millel on hulk viimase kümnendi jooksul loodud, kuid seni plaadistamata lugusid. Plaadil olevaid palasid esitavad Kärt, Mart, Ants ja Jaak Johanson ka 13 Eestimaa paigas 2.–29. detsembrini. Kolmandalt plaadilt leiab muuhulgas näiteks Mart Johansoni laulud „Külm”, „Koju”, „Ammu”, „Usuküsimus”, „Siin-seal” ja „Anguse valss”, aga ka Juhan Viidingult kuuldud „Kilo meetri” ja ETV näitab vaesuse tahke Ülemaailmse ettevõtmise „Why Poverty” („Miks vaesus”) raames näitavad 60 telejaama, nende hulgas ETV ja ETV2, hulka mõtlemapanevaid filme. Teavituskampaaniaga tahetakse innustada inimesi tegutsema, et olukorda parandada. Filmid kõnelevad näiteks aastakümnete pikkusest abist ja ebavõrdsusest lääneriikides. Täna kell 20 saab ETV-s näha filmi „Vaesus Solaarsed naised” ja kolmapäeval kell 20.05 ETV2-s filmi „Vaesus Aafrika röövimine”. Johansonid Arno Saar (Õhtuleht) „Pimmel-pommeli”. Tuur algab pühapäeval Tartu Uues teatris (Lai 37) toimuva kontserdiga. Teisipäeval jõuavad Johansonid pealinna Von Krahli. Vesa-Matti Loiri uues Soome filmis Kuigi Pimedate Ööde filmifestival on selleks aastaks läbi, jätkub häid filme kinodesse jätkuvalt. Tänasest saab Tallinnas Artises ja Coca-Cola Plazas näha soome režissööri Mika Kaurismäki uut draamat „Teel põhja” („Tie Pohjoiseen”), mille peaosas astub üles tuntud näitleja Vesa-Matti Loiri, kes pälvis 2010. aasta PÖFF-il elutööpreemia. Loiri kehastatav Leo on positiivselt häälestatud igavene elukunstnik, kes pidi omal ajal mitmesuguste probleemide tõttu kodumaa tolmu jalgelt pühkima. Nüüd on ta tagasi ja soovib anda kolmeaastaselt maha jäetud pojale vastused ammustele küsimustele. Et selguks tõde, tuleb asuda ühisele rajale – teele Põhja. Vanad diskohitid kutsuvad tantsima Homme õhtul teeb Raadio Uuno Pärnus Strandi klubis sügava kummarduse Modern Talkingule, mille moodustasid Dieter Bohlen ja Thomas Anders 1984. aastal. Kaheksakümnendate pärle mängivad kauaaegne Uuno diskor Indrek Parts ja oma lapsepõlvehitte meenutab raadiohääl Lauri Hermann. Disko avab Raadio Uuno 80. aastate peosarja „80’s coming back”, mis viib peolised Rambode-Rockyde kümnendisse, mil muusikas tegid ilma Madonna, Kylie Minogue, Michael Jackson, Bon Jovi, Metallica, Jason Donovan jpt. Tekstiilikunstnike aastanäitus Pärnu Uue Kunsti Muuseumis avatakse täna pärastlõunal Eesti Tekstiilikunstnike Liidu aastanäitus. Väljapanekul on esindatud 27 kunstnikku. Aastanäitus kannab pealkirja „Järje hoidja” ning selle märksõnad on „kestvus” ja „järjepidevus”. Näitus on avatud 20. jaanuarini. kampaania kehtib kuni 31.12.2012 Pärnus ja ka teistes Eesti Inkotubades jätkub abivahendite soodustingimustel müük (isikliku abivahendi kaardi ja arstitõendi alusel). Inkotuba aitab pidamatusprobleemide korral Pidamatuse all kannatab iga kümnes Eesti elanik ja iga viies pensioniealine, kuid probleemi olemasolu tunnistavad endale vähesed ning veelgi vähesemad oskavad ja julgevad selle vastu abi otsida. MTÜ Inkotuba on abivajajatele pidamatuse kohta tasuta nõu jaganud ja põetushooldustooteid müünud juba 10 aastat. Inkotoad asuvad üle Eesti. Abivahendite müük Inkotoas: • laste ja täiskasvanute mähkmed; • imavad aluslinad, madratsite kaitselinad; • naha- ja haavahooldusvahendid; • pesemiskindad, söögipõlled, joogitopsid; • kateetrid, siibrid, uriinikogumissüsteemid; • poti- ja dušitoolid jm. Soodustusega põetusvahendid Inkotubadest Tasuta nõustamine Inkotoas: • teave uriinipidamatusest ja abi saamise võimalustest; • treeningprogrammid: vaagnapõhjalihaste harjutused, tualeti- ja põietreening; • naha- ja haavahooldusküsimused; • põetushooldusvahendite tutvustus: erinevate toodete omadused, iseärasused; • toodete valimine, kasutamine ja paigaldamine. NB! Palume Inkotoa klientidel detsembris soodustingimustel ostuks külastada Inkotuba kindlasti enne 12. detsembrit. Soodustingimustel ostmiseks palume kaasa võtta isikliku abivahendi kaardi. Pärnu Inkotuba Kuninga 24 Tel 443 0230, e-post parnu@inkotuba.ee Tööajad E,T 10-17; K, R 10-16; N 10-18 (lõuna 13.00-13.30). Nõustamine eelregistreerimisega. Info pidamatusprobleemidest www.kuivaks.ee Veebipood www.inkotuba.ee

More magazines by this user
Similar magazines