28.12.2014 Views

SOODSAIM - Linnaleht

SOODSAIM - Linnaleht

SOODSAIM - Linnaleht

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

Tasuta<br />

nädalaleht<br />

Ann Tenno<br />

Tõnu Raadik –<br />

Eesti oma<br />

Paganini<br />

Juba kolmeaastasena teatas Tõnu<br />

Raadik, et temast saab Paganini. Pärast<br />

mitu aastat kestnud piinarikast<br />

harjutamist hakkas viiul neljandasviiendas<br />

klassis ta käes ühtäkki kõlama.<br />

„Viiuli võlu on see, et ta on hästi<br />

tundlik. Temaga on võimalik väga<br />

õhkõrnu varjundeid lihtsamini esile<br />

tuua kui mõne teise pilliga. Viiulile<br />

saab palju ülesandeid kuhjata ja<br />

mängida väga väljendusrikkalt,” vaimustub<br />

Raadik viiulist.<br />

Aldo Luud (Õhtuleht)<br />

Elektriautode<br />

laadimiskohti<br />

tuleb juurde<br />

Mööda Eestit ringi vuravaid<br />

elektriautosid on võimalik laadida<br />

97 kiirlaadimiskohas.<br />

Reede, 30. november 2012<br />

linnaleht.ee<br />

tegus tegelane lk 6<br />

pärnu lk 4<br />

<strong>SOODSAIM</strong><br />

AUTOVAHETUS<br />

EESTIS!<br />

Too oma mistahes vana auto *<br />

uue Suzuki sissemaksuks!<br />

Uus auto soodushinnaga!<br />

Swift 1,2 VVT<br />

Soodustus 1000 €<br />

Vana auto eest täiendavalt 1200 €<br />

Hea varustusega ökonoomne väikeauto<br />

SX4 1,5 VVT 2wd City<br />

Soodustus 1500 €<br />

Vana auto eest täiendavalt 1500 €<br />

Ruumikas ja kõrge kliirensiga pereauto<br />

SX4 1,6 4wd X-Over<br />

Soodustus 2000 €<br />

Vana auto eest täiendavalt 1500 €<br />

Kõrge kliirensiga nelikveoline pereauto<br />

Valmar, 44 a, Võrumaalt<br />

Igal hommikul sama lugu. Käivitan ja käivitan, ei võta raisk süüdet taha.<br />

Lähen vaatan kapoti alla, putitan pisut, siis saan alles liikuma. Jube<br />

tüütu. Ja nii juba aastaid. Naabrimees ütles, et ainult rumal määrib ise<br />

oma käsi. Tark ostab uue käru ja kapoti alla vabatahtlikult ei roni. Ta ise<br />

viis oma Sierra Topautosse ja sai ilma sissemaksuta tutika Suzuki vastu.<br />

*Auto peab olema sõidukorras ja kehtiva tehnoülevaatusega!<br />

Grand Vitara 2,4 5 ust 4wd XC<br />

Soodustus kuni 3000 €<br />

Vana auto eest täiendavalt 2500 €<br />

Võimas nelikveoline maastikuauto<br />

Kütusekulu 4,4-9,7 l/100 km, CO2 heide 103-225 g/km<br />

Jannseni 36 b, Pärnu, tel 443 2113, 56 68 0021 www.mdmauto.ee<br />

Ilmatsalu 28, Tartu, tel 742 4677, 742 5797 www.topauto.ee


2 arvamus Reede, 30. november 2012<br />

Reede, 30. november 2012 arvamus 3<br />

toimetaja veerg<br />

GONGO-d, QUANGO-d<br />

Teateid elust<br />

Ebahea mõtte Suitsupääsukese esimene juubel<br />

Pean<br />

Heiko Kruusi<br />

kõrvaldamine<br />

ja muud loomad<br />

26. novembril 50 aastat tagasi valis Eesti Loodusuurijate<br />

Seltsi ornitoloogiasektsioon Tartus et Eesti on<br />

tunnistama, Ohtlik elukutse<br />

Eesti rahvuslinnuks suitsupääsukese. Paljud seni teatud mõttes<br />

Riigikogu liikme Väino<br />

Jah, kõik saab alguse sõnast. Ütle<br />

tavalised linnuliigid on muutunud oludes sattunud<br />

hävinemisohtu, kaitsta on tarvis ka suitsu-<br />

President Toomas Hend-<br />

kui ta riigikogus oma ko-<br />

Tiina Kangro<br />

pettunud.<br />

Linde sõrm sai vigastada,<br />

Bulls<br />

„Gräzin” ja saatejuht manitseb sind vaikima.<br />

Mõned nimed saavad meie paindlikus<br />

dus toimunud Balti riiki-<br />

peatoimetaja<br />

pääsukest. Meie siin Eestis saame luua suitsupääsukesele<br />

sobivaid pesitsustingimusi ja jälgide<br />

presidentide kohtu-<br />

kaudu meldida püüdis.<br />

rik Ilves väljendas Leehalolekut<br />

hääletuspuldi<br />

keeles nobedasti üldnimeks, sealt edasi juba<br />

tegusõnaks. Jah, kõik saab alguse sõdes<br />

algatuses „Kodukoha pääsuke”. Täpsemad ju-<br />

üle loobuda tuumajaama runes pult, mis oli tema<br />

misel oma pettumust<br />

da rahvusromantilise linnuliigi käekäiku, osale-<br />

Rahvaasemiku sõnul pu-<br />

Leedu uue valitsuse kava<br />

nast. Ütle „suured silmad”, „ämma raha”,<br />

ehitamisest, mida kolm<br />

hised ja rohkem teavet rahvuslinnu kohta leiab<br />

hinnangul juba pinges,<br />

riiki on kavandanud üle<br />

„isa äri”, „sigadus”, „jääkelder” – sõna hakkab<br />

lehelt www.eoy.ee/suitsupaasuke.<br />

kuue aasta<br />

mitte väga karateka kom-<br />

elama oma elu, juba järgmisel sekundil<br />

bel hoogsa näpuvajutuse<br />

Peep Linno<br />

rebib keegi selle kontekstist välja ja rakendab<br />

oma agenda ette. Nagu sõnadest oleks<br />

Internetivabadus<br />

arstiabi ning riigikogu<br />

peale. Linde ei vajanud<br />

puudus. Vaadake, kui paks on ÕS!<br />

töö jätkus.<br />

on löögi all<br />

Üldiselt on ju asjad me riigis kontrolli<br />

Kaader sarjast „Jah, härra peaminister” (BBC)<br />

all: riigi palgal on asutused, nõukogud,<br />

Ohtlik sugulus<br />

ühingud ja sihtasutused.<br />

Ja ka ajakirjandus saab alguse sõnast.<br />

Seal pole riiklikku kontrolli, vähemalt mitte<br />

sõnade üle, vähemalt<br />

mitte seni. Aga ajad on<br />

muutlikud, ja ka seal tuleb<br />

asjad kontrolli alla võtta.<br />

Riigiasutuses peab olema<br />

kroonukeel, kontrollitud.<br />

Tihti meenub ühiselu jälgides George<br />

Orwelli „Loomade farm”. Rahvaesindajana<br />

tuntud Igor Gräzin tõstab aga latti: nõudmised,<br />

et avalik-õiguslikus ringhäälingus<br />

kui riigiasutuses (sic!) tuleb keelepruuki ja<br />

kõnetooni korrigeerida, viivad mõtted süngepilgulise<br />

Orwelli kõige tuntuma teose, romaani<br />

„1984” manu: korrastatud ühiskonnas<br />

käib riikliku uuskeele loomine. Riigiametnikel<br />

on ülesanne luua sellise grammatika<br />

ja sõnavaraga keel, milles on võimatu<br />

valesti, see tähendab Suure Venna suhtes,<br />

ja ka kõige muu suhtes halvustavalt väljenduda.<br />

Sest on tõsi ju: keel on mõtlemise<br />

instrument. Kes valitseb keelt, valitseb mõtteid<br />

ja seega ka inimesi. Kõik algab sõnast.<br />

Hoidkem oma keelt! Nende eest, kes tahavad,<br />

et see püsiks hammaste taga.<br />

Ants Vill<br />

toimetaja<br />

Väljaandja AS SL Õhtuleht<br />

Narva mnt 13, 10151 Tallinn<br />

Tel 614 4085<br />

Faks 614 4195<br />

E-post linnaleht@linnaleht.ee<br />

Nr 44 (1185 Tallinn, 819 Tartu ja Pärnu)<br />

Trükk AS Printall<br />

www.linnaleht.ee<br />

Riigiasutuses<br />

peab olema<br />

kroonukeel,<br />

kontrollitud.<br />

Peatoimetaja Tiina Kangro,<br />

tiina.kangro@linnaleht.ee<br />

Reklaam Meelis Linke,<br />

meelis.linke@linnaleht.ee<br />

Kõik Linnalehes avaldatud artiklid on autoriõigusega<br />

kaitstud teosed, mille suhtes autoriõiguse teostamine,<br />

sh nende edastamine ja reprodutseerimine Linnalehe<br />

nõusolekuta on keelatud. Toimetusel on õigus kaastöid<br />

nende selguse huvides toimetada ja lühendada.<br />

Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita.<br />

nädal ruudus<br />

Kinnitamata andmeil soovivad<br />

Venemaa ja Hiina tuleval<br />

nädalal Dubais algaval<br />

Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni<br />

Liidu (ITU) konverentsil<br />

läbi suruda otsused,<br />

millega vähendataks internetis<br />

anonüümsust ja piirataks<br />

neile riikidele ebameeldiva<br />

teabe levikut. Eesti<br />

valitsus kinnitas äsja Eesti<br />

seisukohad väljendusvabaduse<br />

piiramise tõkestamise<br />

kohta internetis, mida Eesti<br />

delegatsioon läheb kaitsma.<br />

Eesti peamine eesmärk on<br />

jätkuvalt toetada vaba interneti<br />

ja võrgu neutraalsuse<br />

printsiipe, samal seisukohal<br />

on Euroopa Parlament ja<br />

Euroopa Komisjon.<br />

591eurot oli<br />

mediaankuupalk<br />

kolmandas kvartalis.<br />

Mediaan tähistab summat,<br />

millest suuremaid ja väiksemaid<br />

väljamakseid on<br />

võrdselt. Kolmandas kvartalis<br />

tehti 550 601 töötajale<br />

kokku 1,2 miljardit eurot<br />

väljamakseid (töötasu ja<br />

muud tulud). Kvartali keskmine<br />

kuuväljamakse oli<br />

seega 746 eurot. Mullu samal<br />

ajal oli kuu mediaanväljamakse<br />

551 eurot.<br />

Viimane inglise<br />

kirjutusmasin<br />

Tundub, et mehaaniline kirjutamine hakkab<br />

ajalooks saama. Neil päevil teatas Suurbritannia<br />

üks suuremaid büroomasinate tootjaid<br />

Brother viimase kirjutusmasina valmimisest<br />

ja selle üleandmisest Londoni teadusmuuseumile.<br />

Nii ongi lõppenud mehaanilise kirjutusvahendi<br />

tootmise 130-aastane periood<br />

saareriigis.<br />

Kirjutusmasina kasutuselevõtu tulemusena<br />

muutusid muu seas ka soorollid – miljonid<br />

seni kodused naised võisid asuda töötama<br />

asutuste ja ettevõtete kontorites.<br />

Bulls<br />

Keskkonnaminister Keit<br />

Pentus-Rosimannuse isale<br />

kuulunud ja pankrotistunud<br />

transpordifirmas<br />

Autorollo toimunud tehingute<br />

pärast kavatseb<br />

võlausaldaja esitada hagi<br />

ministri ja tema abikaasa<br />

Rain Rosimannuse vastu.<br />

Tõendid viitavat sellele,<br />

et noor abielupaar võttis<br />

firma enne pankrotti enda<br />

kontrolli alla, kirjutas<br />

Äripäev. Hagi maht on<br />

500 000 eurot. Isa aga<br />

kinnitab, et tütar ja väi<br />

pole pankrotiga seotud.<br />

Eestlased<br />

pesevad raha<br />

73 protsenti eestlastest<br />

on pesumasinas kogemata<br />

raha pesnud, selgus<br />

tehnoloogiaettevõtte LG<br />

Electronics hiljuti Baltimaades<br />

tehtud uuringust.<br />

Lätis ja Leedus oli see<br />

protsent vastavalt 65 ja<br />

60. Pesumasinasse on kogemata<br />

asju sattunud<br />

tervelt 85 protsendil<br />

eestlastest. Uuringu tulemused<br />

näitavad, et Eestis<br />

pestakse pesu üsna tihti:<br />

88 protsenti eestlastest<br />

peseb pesu vähemalt<br />

kord nädalas.<br />

Riigiametnike raskest saatusest pajatava kuulsa<br />

briti komöödiasarja „Jah, härra minister” ühes esimestest<br />

osadest, „Soojad kohad oma poistele”<br />

(1986) ironiseeriti ühendkuningriigis toona tulise<br />

arutluse all olnud teemal, kas on ikka õige, et riigiasutused<br />

saavad luua justkui iseseisvaid ettevõtteid<br />

ja organisatsioone, mida nad sisuliselt ikkagi<br />

ise juhivad ja mille kaudu riigi raha liigutavad. Et<br />

kas see ei too kaasa raiskamist ja võimumänge<br />

Minister Hackeri tüütuks muutunud poliitnõunik<br />

Frank Weisel (ehk mõnede tähtsate meeste<br />

valehäälduse kohaselt „vinguv Nirk”) oli ühel heal<br />

päeval jalust kadunud, leides end istumas soojal<br />

kohal ühe niisuguse QUANGO juhatuses, mis oli<br />

ellu kutsutud selleks, et „vaadelda” teiste samalaadi<br />

QUANGO-de juhtimise õiguspärasust, s.t<br />

tugevdada riiklikku omapoiste käepesusüsteemi.<br />

Kui Suurbritannias peab valitsuskabinet sedalaadi<br />

asutuste kohta lausa registrit ja neid on ka<br />

tublisti kokku tõmmatud (tarbetud ja fiktiivsed<br />

struktuurid laiali saadetud, osa vajalikke taasriigistatud<br />

jne), siis poliitiliselt ebaküpses Eestis<br />

toimub suurejooneline quangotamine ilma igasuguste<br />

aruteludeta. Riigi osalusega laeva-, lennu-<br />

jm taristufirmad, keskkonna-, teadus- ja ettevõtlusraha<br />

jagamise sihtasutused, haiglad, veefirmad<br />

ja kultuurikeskused – nagu võisime sel nädalal<br />

lugeda mitmest Eesti Päevalehes avaldatud<br />

analüüsist, istuvad meie võimurid sadade kaupa<br />

niisuguste asutuste juhtorganites, suunates seal<br />

avaliku raha liikumist ja korjates ka „kümniseid”.<br />

Kui QUANGO-des on avaliku võimu käsi siiski<br />

läbinähtav (küsimus on vaid, kas ja kuivõrd se-<br />

Ühiskonna kolm jalga<br />

Avalik ehk<br />

riiklik sektor<br />

Üleriigilised ja<br />

kohaliku tasandi<br />

valitsusasutused,<br />

riigifirmad<br />

Ärisektor<br />

Erafirmad –<br />

kasumit<br />

taotlev<br />

ettevõtlus<br />

Kolmas sektor<br />

Kodanikualgatusel põhinev<br />

professionaalne või puhtalt<br />

vabatahtlik, mittetulunduslik<br />

tegevus<br />

da püütakse kuritarvitada), siis veel hullem on<br />

olukord GONGO-dega. Nende näol on juriidilises<br />

mõttes tegu puhtakujuliste vabaühendustega,<br />

mille tegevuse üle on varjatult aga kontrolli<br />

sisse seadnud riiklikud või poliitilised jõud. Selline<br />

kontroll võib väljenduda kas otseselt ühenduse<br />

tegevuse suunamises endale lojaalsete inimeste<br />

ja projektide kaudu või siis näiteks finantshoobade<br />

abil dirigeerimises („toetame teid ministeeriumi<br />

eelarvest, kui te …”). Just siit võib<br />

näiteks otsida vastuseid, miks puuetega inimeste<br />

kojad on oma väljaütlemistes väga ettevaatlikud,<br />

miks patsientide esindusühingu hääl vahel<br />

otsustaval hetkel raugeb või miks suur osa Eesti<br />

seltsitegevusest jääb avalikkusele märkamatuks.<br />

Mis on mis<br />

NGO – valitsusväline organisatsioon (ingl k<br />

non-governmental organisation). See on kodanikualgatuse<br />

korras loodud ühing, sihtasutus<br />

või seltsing, mille kaudu soovitakse<br />

aidata kaasa ühiskonnaprobleemide lahendamisele<br />

ja teha kuuldavaks rahva häält<br />

avaliku elu korraldamisel, ning mis on riigist<br />

sõltumatu, iseseisev ega ole orienteeritud<br />

kasumi teenimisele.<br />

GONGO – riigi lõa otsas rippuv NGO (ingl k<br />

governmental non-governmental organisation).<br />

Tegu on juriidiliselt vormilt kodanikualgatusliku<br />

vabaühendusega, mille aga riik on ise<br />

asutanud või algsete asutajate käest „kaaperdanud”<br />

oma eesmärkide saavutamiseks.<br />

QUANGO – poolenisti sõltumatu NGO<br />

(ingl k quasi-autonomous non-governmental<br />

organisation). Riigi või omavalitsuse poolt<br />

enda käepikenduseks loodud mitteriikliku<br />

vormiga asutus või ettevõte, kuhu delegeeritakse<br />

mõni oma funktsioon.<br />

Sussišokolaad Kalev, 20 g<br />

0 19<br />

9.50/kg<br />

Kõik pesukaitsmed ja hügieenilised sidemed<br />

Always<br />

-20%<br />

Kõik Domestos ja Cif tooted<br />

TALVERÕIVASTE<br />

LAOMÜÜK<br />

, Tallinn<br />

E–R 9–18<br />

Ostes meilt...<br />

...säästad loodust,<br />

...säästad raha,<br />

...oled isikupärane.<br />

Alates 3. detsembrist uus kaup<br />

KAUPLUSED<br />

Tallinnas: Tallinna Kaubamaja 0-korrusel,<br />

Tartu mnt 29, Mustamäe tee 18,<br />

Õismäe tee 107, Jaama 2 (Nõmme),<br />

Vikerlase 19, Kotzebue 27,<br />

Pallasti 1, Sütiste tee 30, Narva mnt 4,<br />

Pärnu mnt 66, Pärnu mnt 238 (Järve)<br />

Pärnus: Riia mnt 106a, Jannseni 2a<br />

Tartus: Kompanii 1c, Kuperjanovi 20<br />

Viljandis: Riia mnt 35, Võrus: Kooli 6<br />

Narvas: Kerese 3<br />

Kuressaares: Tallinna 67<br />

Haapsalus: Rannarootsi tee 1<br />

Kõik Humana kauplused võtavad vastu terveid ja puhtaid<br />

riideid, jalatseid ja mänguasju.<br />

www.humanae.ee<br />

Vana Kalamaja 16<br />

E-R 10-18<br />

L 10-15<br />

Küüni 4, Tartu<br />

E-R 10-18<br />

L 10-16<br />

-35%<br />

Hind kehtib 27. novembrist − 3. detsembrini.<br />

Kauba kogus on piiratud.


4 tartu / pärnu Reede, 30. november 2012<br />

Reede, 30. november 2012 tartu / pärnu 5<br />

Tartus on 8 ja Pärnus 5<br />

elektriautode kiirlaadijat<br />

Kristjan Roos<br />

kristjan.roos@linnaleht.ee<br />

Praegu liigub Eesti teedel<br />

ligikaudu 600 elektriautot,<br />

mida saab laadida<br />

üle Eesti paigaldatud<br />

97 kiirlaadimiskohas.<br />

Neist Tartus asub kaheksa ja<br />

Pärnus viis kiirlaadijat, pealinn<br />

võib seevastu uhkustada 35 kiirlaadimiskohaga.<br />

Hiljuti avati Tartus elektriautode<br />

kiirlaadimiskoht ka Ahhaa<br />

keskuse ja Tigutorni vahel<br />

asuvas parklas. „Ahhaa juurde<br />

ehitati kiirlaadimispunkt põhiliselt<br />

järgmisel kevadel rajatava<br />

elektriautode kompetentsikeskuse<br />

projekti raames saabuvate<br />

testsõiduautode kiire laadimise<br />

tarbeks, kuid ka Ahhaasse<br />

elektriautoga saabuvate<br />

külastajate teenindamiseks,”<br />

selgitas Ahhaa tehnikadirektor<br />

Mairo Hirmo pressiesindaja vahendusel.<br />

Ahhaa juurde rajatud kaks<br />

laadimiskohta on mõeldud avalikuks<br />

kasutamiseks. Kuni jaanuari<br />

lõpuni on laadimine tasuta<br />

ning hiljem hakkab üks laadimiskord<br />

maksma 5–6 eurot ja<br />

püsikliendile 2,5 eurot ehk umbes<br />

poole vähem. Lisaks tuleb<br />

püsiklientidel maksta 15-eurost<br />

kuutasu.<br />

KredExi tellitud ja AS-i ABB<br />

paigaldatud kiirlaadimisjaam<br />

on osa kogu riiki katvast kiirlaadimisvõrgust.<br />

Taristu projektis<br />

on kavas luua 163 kiirlaadijast<br />

koosnev laadimisjaamade võrk.<br />

Elektriautode ostmist toetava<br />

KredExi kommunikatsioonijuhi<br />

Tarmo Seliste sõnul võtab<br />

kiirlaadimine elektriauto margist<br />

olenevalt aega 20–40 minutit.<br />

Kiirlaadijaga saab aku täita<br />

80–90 protsendi ulatuses ning<br />

Eestis müügil olevad mudelid<br />

saavad seejärel läbida kuni 140<br />

kilomeetrit.<br />

„Loodetavasti järgmisel aastal<br />

kasvab Eestis müügil olevate<br />

elektriautode valik ja sellega<br />

koos ka elektriautode arv,” loodab<br />

Seliste.<br />

Elektriauto kiirlaadimine võtab aega 20–40 minutit.<br />

Kas teadsid<br />

Aldo Luud (Õhtuleht)<br />

■■Kuigi esimesed<br />

elektriautod valmisid<br />

juba 19. sajandi<br />

lõpus, on need hakanud<br />

uuesti populaarsust<br />

koguma alles<br />

viimaste aastate<br />

jooksul.<br />

■■Euroopas on enim<br />

uusi elektriautosid<br />

registreeritud Saksamaal<br />

ja Prantsusmaal.<br />

Põhjamaadest<br />

on elektriautosid<br />

kõige rohkem Norras,<br />

kus veereb teedel<br />

juba üle 4000<br />

elektriauto.<br />

Tartu Näitused<br />

taastas jõululaada<br />

Tartu Näituste messikeskuses<br />

toimub nädala<br />

pärast, 7. ja 8. detsembril<br />

jõululaat.<br />

Aldo Luud (Õhtuleht)<br />

Jõululaadale tuleb järgmisel<br />

laupäeval külla ka Lotte.<br />

„Vaatasime, et nõudlus<br />

laada järele on täiesti olemas,”<br />

selgitas Tartu Näituste<br />

müügi- ja reklaamijuht Margus<br />

Kikkul, miks mullu ära<br />

jäetud laat otsustati tänavu<br />

taas korraldada. Aasta tagasi<br />

küsisid väga paljud inimesed<br />

laada järele ja kui sel aastal<br />

oli laat välja kuulutatud, täitusid<br />

kohad müügihuvilistega<br />

kiiresti. Nüüdseks osaleb<br />

laadal sadakond käsitöölist ja<br />

väiketootjat Lõuna-Eestist<br />

ning kaugemalt. „Päris palju<br />

müüjaid tuleb Tallinnast ja<br />

mujalt Põhja-Eestist,” ütles<br />

laada üks korraldajaid Liisi<br />

Org. „Ja seda kaupa, mida laadal<br />

pakutakse, supermarketitest<br />

ei leia,” täiendas samuti<br />

laadakorraldusega tegelev Piret<br />

Pettai.<br />

Ükski laat poleks õige ettevõtmine<br />

ilma meelelahutuseta.<br />

Tartu Näitustel on plaane<br />

päris mitu: esimesele päevale<br />

pannakse punkt suurejoonelise<br />

ilutulestikuga, laupäeval<br />

viibib laadal ja rõõmustab<br />

lapsi koeratüdruk Lotte ning<br />

kogu aeg on kohal jõuluvanad.<br />

Laval astuvad üles Tartu noortekollektiivid<br />

ja kogu melu saadab<br />

rahvalik lõõtspillimuusika.<br />

Jõululaadaga samal ajal toimub<br />

messikeskuses keskkonnamess<br />

„Elukvaliteet” ja maheloomade<br />

näitus. Sel aastal saab uudistada<br />

šoti mägiveiseid, Kihnu<br />

lambaid, talledega kodukitsi,<br />

minisigu, kodusea ja metssea<br />

ristandpõrsaid, küülikuid, kanu,<br />

hanesid, parte ja muidugi ponisid.<br />

Messi ajal liigub messi ja<br />

linna vahet tasuta buss, mis väljub<br />

Raekoja platsilt igal täistunnil<br />

ja messikeskusest pooltundidel.<br />

<strong>Linnaleht</strong><br />

ÜHE LAUSEGA: tartu<br />

Esmaspäeval kell 17 Tartu<br />

linnaraamatukogus algaval<br />

tasuta filmiõhtul näidatakse<br />

filmi „Ukuaru”, seansile eelneb<br />

vestlus Minnat mänginud<br />

Elle Kulli, filmi stsenaristi<br />

Mats Traadi ja toimetaja<br />

Maris Balbatiga.<br />

Rahvusülikooli 93. aastapäevaks<br />

ilmub üle tuhandeleheküljeline<br />

põhiseaduse kommentaaride<br />

kolmas, täiendatud<br />

väljaanne, mida esitletakse<br />

teisipäeval riigikogu<br />

teabekeskuses.<br />

Tartu noortevolikogu liikme<br />

Henry Naritsa sõnul on Anne<br />

noortekeskuse uue maja<br />

ehitamise saatus lahtine ka<br />

pärast kolmapäeval Tartu<br />

raekojas peetud kohtumist<br />

linnapea Urmas Kruusega.<br />

Konkursikomisjon valis Tartu<br />

kutsehariduskeskuse direktoriks<br />

Andrus Mõttuse,<br />

kel on kolm kõrgharidust ja<br />

arvestatav juhtimiskogemus<br />

mitmes ettevõttes.<br />

Tänu maha sadanud lumele<br />

said Tartu maratoni rajameistrid<br />

rajatraktoriga sisse<br />

sõita raja Elvast Peebu teeninduspunkti<br />

ja tagasi, mõlemas<br />

suunas läbiti maratoni<br />

raja viimased 24 kilomeetrit.<br />

AASTALÕPU<br />

SOODUSTUS 20%<br />

Iga ostuga kaasa KINGITUS<br />

Kampaania tingimused: www.windrox.ee<br />

Tartu, Turu 32B<br />

Tel 1720<br />

Tegemist on finantsteenuse reklaamiga.<br />

Tutvu tingimustega, konsulteeri. Krediidikulukuse<br />

määra näide: 5000€/60 kuud-47%.<br />

Uus apteek Tartus, Pikk 62 avatud juba kell 7.30!<br />

Tel 7 406 396, E–R 7.30–19, L–P ja pühadel 9–17<br />

Raatuse apteek, Raatuse 20, tel 7 384 364, E–R 9–20, L 9–18<br />

Vaksali apteek, Vaksali 17, tel 7 301 275, E–N 8–18, R 8–17<br />

Haruapteek Maarjamõisas, Puusepa 8, tel 7 318 305, E–R 8–18, L 9–15<br />

Haruapteek Nõos, Oja 12, tel 7 455 655, E–R 10–19, L 10–12, P 12–14<br />

Parima maastikukujunduse<br />

preemia<br />

tuli Pärnumaale<br />

Esmaspäeval kuulutati<br />

välja tänavuse kodukujundusvõistluse<br />

„Kodu<br />

kauniks” võitjad.<br />

Juta Kübarsepp, Tiina Tammet<br />

Perekond Absaloni aia värviküllane haljastus kõlab kokku maja ja<br />

sisustusega ning annab edasi pererahva optimistlikku kunstimeelt.<br />

Peale aasta kodu ja aasta aia<br />

auhinna anti välja 18 muud<br />

preemiat. Parima maastikukujunduse<br />

preemia (1500 eurot<br />

Husqvarnalt) kuulub perekond<br />

Absalonile, kelle avar merelähedane<br />

koduaed Pärnumaal sisaldab<br />

põnevaid vaateid ja<br />

mängulisi nurki. Õie- ja värviküllane<br />

haljastus kõlab kokku<br />

maja ja sisustusega ning annab<br />

edasi pererahva optimistlikku<br />

kunstimeelt, märkis žürii.<br />

Võistlust korraldab juba 12.<br />

aastat kuukiri Kodu & Aed. Tänavu<br />

osales konkursil sadakond<br />

kodu ja aeda ning auhindu<br />

jagati ligi 18 000 euro väärtuses.<br />

Žüriisse kuulusid ajakirja<br />

Kodu & Aed ja sponsorite<br />

esindajad, sisekujundaja Sirje<br />

Kadalipp ning aiandusspetsialist<br />

Mihkel Saar. <strong>Linnaleht</strong><br />

Pärnu jõulukuusel<br />

süüdatakse tuled<br />

Pühapäeval, esimesel advendil kell 16 süüdatakse<br />

tuled Pärnus Rüütli platsil ja Keskväljakul<br />

asuval jõulupuul. Kell 14.30 saab<br />

Eliisabeti kirikus kuulata jõululaule ja tund<br />

hiljem alustab advendituli teekonda Eliisabeti<br />

kirikust Rüütli platsile. Linlasi oodatakse<br />

Rüütli platsile kella 16-ks. Jõulumuusikat<br />

mängib puhkpilliorkester Saxon ning<br />

sooja jõulujooki ja piparkooke pakub<br />

Lions-klubi Koidula. Esimese küünla süütab<br />

Pärnu Eliisabeti koguduse õpetaja Enn<br />

Auksmann (pildil).<br />

Tänavu kaunistavad Pärnut sinised, punased<br />

ja valged jõulutuled. Tuled süüdatakse<br />

samuti pühapäeval. LL<br />

ÜHE LAUSEGA: pärnu<br />

10. Pärnu linna ja maakonna<br />

noorte solistide konkursil<br />

„Sügisulg” võitis tänavu<br />

10–19-aastaste noorte lauljate<br />

finaalkontserdi peaauhinna<br />

15-aastane Hanna Valk.<br />

Pärnu kontserdimaja tähistab<br />

täna õhtul 10 aasta juubelit<br />

sünnipäevakontserdiga,<br />

kus astuvad üles Pärnu<br />

linnaorkester, Eesti rahvusmeeskoor<br />

ning külalised<br />

Moskvast: sopran Tatjana<br />

Petšnikova ja dirigent Feliks<br />

Korobov, peomeeleolu hoiavad<br />

üleval Estonian Dream<br />

Big Band ja konferansjee<br />

Anu Välba.<br />

Arhiiv<br />

Kaitseliidu suurõppuse Orkaan<br />

tõttu on nädalavahetusel Pärnumaal<br />

tuhatkond riigikaitsjat<br />

ning Sindi, Tori, Pulli ja Selja<br />

elanikud võivad kohata harjumatult<br />

palju vormikandjaid ja<br />

sõjaväetehnikat; õppus lõpeb<br />

pühapäeval kell 14 rivistusega<br />

Tori kiriku ees platsil.<br />

Lähipäevadel saab Endlas viimast<br />

korda näha nelja lavastust:<br />

laupäeva keskpäeval etendub<br />

viimast korda lastetükk „Aladdini<br />

imelamp” ja õhtul „Hamlet<br />

Anderson”, 5. detsembril aga<br />

mängitakse Küünis viimast korda<br />

„Teatrikomöödiat” ning suurel<br />

laval tõsist komöödiat „Lõpp”.<br />

Aastaloosi telesaade on Kanal 2 eetris 1. jaanuaril 2013<br />

Loosimisel osalevad kõik mängija nime ja telefoninumbriga Viking Lotto, Bingo Loto,<br />

Keno Loto ning Eurojackpoti piletid, mis on ostetud 15.11.-26.12.2012 ning jõudnud posti teel<br />

Eesti Lotosse hiljemalt 27.12.2012 või registreeritud kodulehel www.eestiloto.ee hiljemalt 26.12.2012.<br />

Loosimistel veel mitte osalenud piletid tuleb registreerida internetis.<br />

Loosi läheb:<br />

Mängi vastutustundlikult! Lisainfo ja reeglid Eesti Loto kodulehel.<br />

Pärnu mnt 106, 19089 Tallinn<br />

2 x 25 000 €<br />

3 x<br />

10 000 €<br />

5 x 5 000 €<br />

10 x 1 000 €<br />

30 x 75 €<br />

* Aastaloosi si salvestusele stu<br />

selel<br />

e loositutele<br />

tele


6 tegus tegelane Reede, 30. november 2012<br />

Reede, 30. november 2012 tegus tegelane 7<br />

Tõnu Raadik paneb<br />

oma muusikaga<br />

mõtlema ja<br />

süstib elurõõmu<br />

Arno Saar (Õhtuleht)<br />

Teater ei ole<br />

enam huvitav<br />

Aastate eest nukuteatris ja Tallinna linnateatris näitleja ja<br />

muusikuna töötanud Tõnu Raadikut on ikka nimetatud heliloojaks,<br />

muusikuks ja näitlejaks. Kuigi teatris veedetud aeg<br />

oli tore, on ta nüüdseks pühendunud vaid muusikale. „Muusikaga<br />

tegelemine on huvitav ja teatriga tegelemine ei ole<br />

enam huvitav. Võib-olla teatri kütkestavus tuleb kunagi tagasi,<br />

aga praegu on muusika vahetum. Muusika loomine on<br />

päris iseenda asi, siiras. Teatris aga on alati kellegi teise<br />

tekst. Leiad seal küll enda jaoks puutepunkte, aga tegelikult<br />

lähed lavale kedagi teist esitama,” tunnistab Raadik.<br />

soovitab:<br />

Maraton on<br />

elamus! www.tartumaraton.ee<br />

Eesti üks tuntumaid kui mitte tuntuim viiuldaja Tõnu<br />

Raadik (54) on valmis saanud järjekordse autoriplaadi ja<br />

ärgitab noori ägedaid lauljaid enda uusi lugusid esitama.<br />

Kristjan Roos<br />

kristjan.roos@linnaleht.ee<br />

Mullu juulis andis Tõnu Raadik koos Henn Rebasega väga erakordse kontserdi – esines varahommikul<br />

merel kuunari Kajsamoor pardal.<br />

ta pärast on kadunud. Siis on<br />

see asendunud kogemusega,<br />

aga mulle meeldib just värskuse<br />

puudutus,” on Raadik vaimustatud.<br />

„Kelli Piksar õpib Sibeliuse<br />

akadeemias džäss-poplaulu.<br />

Kui Eestis tulevad Otsa koolist<br />

kõik väiksed Kare Kauksid välja,<br />

siis tema hääl on Soomes<br />

läinud madalamaks ja kõrgemaks.<br />

Anna Darling on aga looduslaps,<br />

kel on temperamenti.<br />

Ta lihtsalt läheb lavale ja kisub<br />

tähelepanu endale,” iseloomustab<br />

Raadik kahte eesti<br />

džässi tulevikulootust. Väga<br />

andekaks peab ta samuti kontserdil<br />

esinevat Kristjan Kasearu:<br />

„Ta on erakordselt hea<br />

häälega, musikaalne ja siiras.”<br />

Vaimu võibki ootama jääda<br />

Kuidas aga ikkagi helilooja<br />

peas muusika sünnib Tõnu<br />

Raadik tunnistab, et konservatooriumis<br />

Jaan Räätsa juures<br />

õppis ta seda, et elukutselist<br />

eristab mitteelukutselisest oskus<br />

viia end staadiumi, kus hakatakse<br />

midagi leiutama. Jättes<br />

nimed nimetamata, on ju Eestiski<br />

neid muusikaloojaid, kes<br />

ROTERMANNI KESKUS<br />

Alati soodne kogu pere ostukeskus. Mere pst 4. Avatud iga päev kella 8.30–20<br />

OSTAD MEILT<br />

KAUPA al 5 €, SAAD 2 TUNDI PARKIMIST TASUTA. Info parkla kassast<br />

Kui veel kümmekond aastat tagasi<br />

oli lavakunstikooligi lõpetanud<br />

Raadik tegev ka teatris,<br />

siis praegu on tema kirg ainuüksi<br />

muusika. Alates 1990. aastate<br />

algusest on laiemalt eelkõige<br />

Kukerpillide viiuldaja ja<br />

hiti „Tahan lennata” autorina<br />

tuntuks saanud mehel ilmunud<br />

üsna palju plaate. „2000. aastal<br />

hakkasin ise plaate tegema.<br />

Selleks ajaks olid arvutid juba<br />

nii võimsad, et plaate oli võimalik<br />

hakata ise kodus ja stuudios<br />

salvestama,” tutvustab ta.<br />

Autoriplaatide hulgas leidub<br />

nii rõõmsameelseid lasteplaate<br />

kui ka tõsisemaid, mõtisklema<br />

kutsuvaid kauamängivaid.<br />

Kuigi viimastel aastatel on<br />

Raadiku muusika muutunud<br />

tõsisemaks ja mõtisklevamaks,<br />

ei tähenda see, nagu ta looming<br />

poleks enam positiivne. Küllap<br />

on asi paljuski kinni positiivsust<br />

kiirgavas mehes endas.<br />

Ausalt öelda ei meenu esimese<br />

hooga ühtki nii elurõõmsat ja<br />

sageli naeratavat intervjueeritavat.<br />

Pole siis ka ime, et Jazzkaare<br />

festivali korraldajadki<br />

iseloomustavad Raadikut sõnapaariga<br />

„elurõõmus svingija”.<br />

„Ma ei ole kindlasti depressiivne.<br />

See, et ma mõtlen maailma<br />

asjade peale, ei tähenda, et see<br />

oleks hästi murelik. Tavaliselt<br />

jääb kõigile mulje, et nüüd tuleb<br />

jälle „Tahan lennata”. Aga<br />

mis mul sellega lõppude lõpuks<br />

ikka õiendada. Kindlasti on mu<br />

muusikas sees elurõõmus<br />

sving, aga tahke on ikka rohkem.<br />

Mu muusika on ikka positiivne<br />

ja ma loodan, et aitab<br />

elada,” võtab ta ise oma loomingu<br />

kokku.<br />

Viimast plaati „Tulilind” nimetab<br />

Tõnu Raadik vaikseks<br />

plaadiks, millel on miksitud<br />

traditsioonilisi ja eksootilisi<br />

pille. Peale selle on ta segamini<br />

pööranud stiilid ja sajandidki.<br />

„Mängin natuke kõladega.<br />

See on ikka minu muusika, aga<br />

olen läinud väljendusvahendite<br />

katsetamisega julgemaks.<br />

Ma ei saa öelda, et see on müramine,<br />

sest need ei ole väga<br />

naljakad laulud,” iseloomustab<br />

autor ise.<br />

Mis aga ehk üllatav – sel laupäeval<br />

esitavad „Tulilinnu” lugusid<br />

Raadiku enda kõrval noored<br />

andekad lauljad. „Natuke<br />

on ärevus sees,” tunnistab asjaosaline<br />

kontserdi eel. Laiemale<br />

avalikkusele suhteliselt<br />

tundmatute solistide Kelli Piksari<br />

ja Anna Darlingu kohta jätkub<br />

tal vaid kiidusõnu. „Ma ei<br />

taha üle pakkuda, aga need<br />

noored lauljad on täiesti uus<br />

tase. Mulle meeldib see, kuidas<br />

nad oma instrumente valitsevad.<br />

Nad on looduse poolest<br />

hästi andekad ja samas on neil<br />

värskust, mis neil siis, kui nad<br />

rohkem tööd saavad, mõne aasdata,”<br />

avab helilooja oma loometöö<br />

eripära.<br />

Kuna Raadikul on teatritaust,<br />

siis pole ime, et tema<br />

muusikas on sõnadel sama suur<br />

kaal kui helil. „Sõnad on väga<br />

tähtsad. Ma olen hirmus hädas,<br />

kui sõnad midagi ei tähenda või<br />

on eriti lollid,” ütleb ta ning rõhutab<br />

muusika ja sõnade sünergiat:<br />

„Kui sõnad on juba<br />

olemas, siis katsun neile muusikaliselt<br />

midagi lisada.”<br />

Raadiku uue plaadi lood tulevad<br />

laupäeval esitusele Tallinnas<br />

Vene Kultuurikeskuses. Igale<br />

muusikule on mõistagi kontserdi<br />

toimumise paik väga tähtis.<br />

„Esinemiskoht loob õhustiku.<br />

Mõnes kohas ei ole midagi<br />

teha nukrate lugudega, teises<br />

Kogu lapsepõlve<br />

käisin viiul kaelas<br />

mööda Jõhvit ja<br />

olin kõikide vene<br />

pättide sihtmärgiks.<br />

Mäletan ainult ühte<br />

lõputut viiulikastiga<br />

põgenemist.<br />

Tõnu Raadik tunnistab, et viiulimänguga<br />

alustamine oli üsna raske<br />

kirjutavad siis, kui nad on kas<br />

väga kurvad või väga õnnelikud.<br />

„Mina kirjutan siis, kui on<br />

vaja,” ütleb Raadik võidurõõmsalt.<br />

Mõistagi on tal omad nipid<br />

ja moodused. „Ma hakkan<br />

klaveril või muul pillil mängima<br />

klassikalise muusika etüüde<br />

ning ühel hetkel justkui kanalid<br />

avanevad ja ideed-mõtted<br />

hakkavad pähe tulema. Eks<br />

need võivad tekkida ka eimillestki,<br />

aga seda juhtub harva.<br />

Nii võibki ju ootama jääda … sel<br />

aastal ei tulnud, järgmisel aastal<br />

ka ei tule. Ja nii ei tulegi.<br />

Aga mul ei ole aega nii kaua oopaigas<br />

on jälle kohatu mängida<br />

kergemeelset muusikat. Vene<br />

Kultuurikeskus on muidugi äge<br />

koht, viisnurk ju pea kohal. Olen<br />

seal mänginud viiulit ühes projektis,<br />

kellega esitasime Georg<br />

Otsa ja Raimond Valgre lugusid.<br />

Ühel hetkel tundsin, et see viisnurk<br />

sobis sellesse tausta väga<br />

hästi,” mõtiskleb Raadik. Ja toob<br />

kohe veel ühe näite esinemiskohast.<br />

Aastate eest, kui ta mängis<br />

koos akordionist Henn Rebasega<br />

Estonia kontserdisaalis Valgret,<br />

tundis ta end kuidagi ebamugavalt.<br />

Nemad kahekesi laval<br />

ja seitsesada silmapaari neid<br />

pingsalt jälgimas. Aga ühel hetkel<br />

ununes ebamugavustunne<br />

ära, rahvas hakkas kaasa laulma<br />

või ümisema ja järsku olid Estonia<br />

klassikaahistusega seinad<br />

kadunud. Mees akordioniga ja<br />

mees viiuliga panid saali endaga<br />

ühes rütmis hingama.<br />

Viiuliga mees<br />

Just viiul on Tõnu Raadiku<br />

kui looja jaoks A ja O. Siinkirjutaja<br />

jaokski on ta lapsepõlvest<br />

saadik jäänud meelde kui<br />

mees, toona siiski noor mees<br />

viiuliga. Nukuteatri „Priidu<br />

viiul” on küllap paljudele täiskasvanutele<br />

jätnud lapsepõlves<br />

sügava mälestuse.<br />

„Muidugi on viiuli võlu see,<br />

et ta on hästi tundlik. Temaga<br />

on võimalik väga õhkõrnu varjundeid<br />

lihtsamini esile tuua kui<br />

mõne teise pilliga. Viiulile saab<br />

palju ülesandeid kuhjata ja<br />

mängida väga väljendusrikkalt.<br />

Viiul on pill nagu teisedki, kuid<br />

tema üks needus, aga ka erilisus<br />

on see, et teda peab lapsest saadik<br />

harjutama. Kuueaastasena<br />

tuleb mängimisega pihta hakata,<br />

sest hiljem käed enam ei<br />

paindu,” räägib Raadik ja võrdleb<br />

viiulimängija kutset balletitantsija<br />

omaga. Ka tal puudub<br />

lapsepõlv, sest tuleb hakata varakult<br />

tegema tõsist tööd, aga<br />

tänu sellele saab hiljem loorbereid<br />

lõigata.<br />

Raadik ise teadis juba kolmeaastaselt,<br />

et temast peab<br />

saama Paganini ning pole siis<br />

ka ime, et ta hakkas isa eeskujul<br />

seitsmeaastaselt viiulit õppima.<br />

Ja nüüd tuleb Raadikult<br />

avaldus, mis võtab ehk suu ammuli:<br />

„Esimesed viis aastat vihkasin<br />

raudselt viiulit. Kogu lapsepõlve<br />

käisin viiul kaelas<br />

mööda Jõhvit ja olin kõikide vene<br />

pättide sihtmärgiks. Mäletan<br />

ainult ühte lõputut viiulikastiga<br />

põgenemist. Aga kui seda<br />

poleks olnud, siis poleks pärast<br />

saanud rohkem viiulit edasi<br />

mängida. Viiul läks ilusaks<br />

alles kuskil neljandast-viiendast<br />

klassist.” Aga eks esimestel<br />

õpinguaastatel oli samuti<br />

helgemaid hetki. Näiteks siis,<br />

kui tema isa mängis õhtuti oma<br />

lõbuks viiulit nagu nüüd ta ise.<br />

Praegu harjutab Raadik vähem,<br />

vaid tunnikese päevas:<br />

„Hoian lihtsalt mootorit soojas.<br />

Mängin tund aega klassikalisi<br />

etüüde lihtsalt sellepärast,<br />

et seesama tehnika ja käedsõrmed<br />

taganeksid kohe, kui<br />

jätaksin mängimata.” Kas siis<br />

pill pakitakse kaasa ka reisidele<br />

Seda siiski mitte – viiul on<br />

kapriisne pill, mis ei talu vihma,<br />

niiskust ega külma. Ja kes<br />

siis hotellitoas harjutama hakkab.<br />

Samas eks nende eripärade<br />

vastu ole ju ka nipid olemas.<br />

Näiteks alalõpmata vabas õhus<br />

esinenud Kukerpillide tarbeks<br />

oli Raadikul aastate eest kasutusel<br />

vihmaviiul. See oli paksema<br />

lakiga ning ei kartnud vett.<br />

Soodusregistreerumine 7. detsembrini!<br />

Autopartner:<br />

Meediapartner:<br />

Suusapartnerid:<br />

Suurtoetajad:<br />

8. detsembril, kell 10.00–15.00<br />

Peasponsor:<br />

Rotermanni keskus<br />

Mere pst 4, 2. korrus,<br />

E–P 8.30–20<br />

Kadaka tee 46<br />

E–R 10–19, L 10–17,<br />

P 10–16<br />

Laste sokid<br />

0,60 €<br />

Tüdrukute<br />

aluspüksid<br />

1 €<br />

Naiste<br />

rinnahoidja<br />

5 €<br />

Naiste<br />

aluspüksid<br />

3 €<br />

Elukaaslane on parim kriitik<br />

Tõnu Raadik tunnistab, et tema fotograafist elukaaslane<br />

Ann Tenno on tema parim kriitik. „Ta<br />

näeb neid punkte, mille peale mina ei tule. Ta<br />

õppis reaalaineid ja tema maailma lingid on<br />

teistsugused kui minusugusel humanitaaril,” selgitab<br />

Raadik ning lisab, et kui üldiselt on naine<br />

ta muusika suhtes üsna kriitiline, siis viimast<br />

plaati „Tulilind” pidas ta huvitavaks.<br />

Iseenesest mõista on ta loonud ka kõik Tõnu<br />

Raadiku plaatide ümbrised. „Tänu neile läheb mu<br />

muusika mitmemõtteliseks, ruumilisus tuleb<br />

juurde. Tekib uus mõtestus ja see muutub võimsamaks.<br />

Kõik mu plaatide ümbrised on justkui<br />

üks näitus ja ma olen selle üle väga õnnelik.<br />

Need on märgilised ning ei ole kunagi juhuslikud,”<br />

on muusik rahulolev.<br />

Elukaaslase fototööde kohta ei taha ta sõna<br />

sekka öelda. Ekspeditsioonidel elukaaslast saates<br />

jääb tema rolliks pigem tehnika transportija ja aitaja<br />

töö. „Aitan näiteks kuskil Kesk-Ameerika<br />

džunglis seljakotti vedada ja juhin autot, et ta<br />

saaks pildistamisele keskenduda,” märgib Raadik.


8 kodu Reede, 30. november 2012<br />

Reede, 30. november 2012 kodu 9<br />

Aldo Luud (Õhtuleht)<br />

Talveks valmistudes võiks üle vaadata ka<br />

õuekoera varjualuse.<br />

Vastu talve tuleks<br />

koerakuut üle<br />

kontrollida<br />

Eestimaa Loomakaitse Liit ja Varjupaikade<br />

MTÜ tuletavad meelde, et seaduse järgi tuleb<br />

ka õues elavatele ketikoertele tagada nõuetekohased<br />

tingimused. Esiteks tohib õues pidada<br />

vaid selliseid koeri, kes on selleks kohastunud,<br />

ning õuekoertel peab olema kuut,<br />

mille suurus vastab looma kasvule. Ehitis olgu<br />

vee- ja tuulekindel ning soojustatud. Kuudi<br />

põhi peab asuma maapinnast kõrgemal<br />

ning põrand tuleb hoida puhta ja kuivana. Lisaks<br />

peab loomale tagama pehme küljealuse.<br />

Ka kuudi sissepääsuava peab sobima koera<br />

suurusega. Liiga suur ja uhke elamine pole<br />

koerale samuti hea, kui ta ei jõua seda kehasoojusega<br />

„üles kütta”.<br />

Lisaks ei tohi ketis peetava koera kaelarihm<br />

olla metallist ega poov ning kett peab paiknema<br />

nii, et see ei saaks keerduda puu või muu<br />

eseme ümber. Jooksutrossile kinnitatud koer<br />

peab liikuda saama piki trossi 10 meetri ulatuses<br />

ja laiuti vähemalt kaks meetrit kummalegi<br />

poole. Kuudi külge aheldatud ketikoeral peab<br />

olema liikumisruumi vähemalt 40 ruutmeetri<br />

ulatuses. <strong>Linnaleht</strong><br />

Ilma projekti ja kooskõlastusteta<br />

pole mõistlik ehitamist alustada<br />

Käes on hilissügis ja parim<br />

aeg hakata mõtlema tuleva<br />

aasta ehitustööde peale.<br />

Siin on mõned nõuanded, et<br />

asjaajamine kiirelt laabuks.<br />

Selles protsessis on võtmesõnad<br />

kohalik omavalitsus,<br />

projekteerimistingimused,<br />

maamõõtja aktualiseeritud<br />

geodeetiline alusplaan, projekteerija/arhitekt,<br />

projekt ja ehitusluba.<br />

Samm number 1: võta<br />

ühendust kohaliku omavalitsusega,<br />

tee projekteerimistingimuste<br />

väljastamiseks taotlus.<br />

See koostatakse blanketil<br />

ja on tasuta. Võid taotluse teha<br />

ka koostöös projekteerijaga.<br />

Samm number 2: vajadusel<br />

hangi kehtiv geodeetiline alusplaan.<br />

Selle võid saada kohalikust<br />

vallavalitsusest või maamõõtjalt.<br />

Plaan ei tohi olla vanem<br />

kui kaks aastat. Kui maaametist<br />

või mujalt pole võimalik<br />

plaani leida, pöördu maamõõtmisega<br />

tegeleva ettevõtte<br />

poole.<br />

Samm number 3: leia projekteerija<br />

või arhitekt. Internet<br />

on siin suureks abiks. On ka<br />

mitmesuguseid hankekeskkondi<br />

(näiteks Hange, Mercell), kuhu<br />

saab tingimused ja soovid<br />

kirja panna ja siis pakkumisi<br />

ootama jääda. Projekteerijat<br />

valides uuri ta varasemate tööde<br />

kohta. Mõistlik oleks valida<br />

projekteerija, kes ka kooskõlastused<br />

ise organiseerib ja lõpuks<br />

projekti koos ehitusloaga üle<br />

annab. Kõige odavam ja kooskõlastamata<br />

projekt ei ole alati<br />

kõige rentaablim valik.<br />

Samm number 4: ole valmis<br />

oma soovidest ja võimalustest<br />

alati võimalikult täpselt<br />

rääkima. Ainult nii saab projekteerija<br />

plaanitavast täieliku<br />

ülevaate ja tal on võimalik teha<br />

sobiv projekt.<br />

Samm number 5: kui oled<br />

saanud projekteerijalt projekti<br />

ja taotlenud ehitusloa, hakka<br />

Palju aega ja raha kulub<br />

Lihtsama eramaja joonised vormistab projekteerija mõne nädala jooksul. Siis algab kõige aeganõudvam<br />

osa – ametiasutustelt kooskõlastuste saamine. Ja aega peab varuma paljudeks<br />

kooskõlastusteks. Nõusolek tuleb saada kaasomanikelt, naabritelt, maa-aluste kommunikatsioonide<br />

valdajatelt, päästeametilt, keskkonnaametilt, tihti ka kultuuriväärtuste ametilt, kohalikult<br />

omavalitsuselt jne. Ülevaate sellest, milliseid kooskõlastusi on tarvis, leiab projekteerimistingimustest.<br />

Suurematel projektidel võib kooskõlastusring venida mitme kuu peale, eriti<br />

Tallinnas, kus igasse ametkonda tuleb projekt eraldi kooskõlastuseks kohale viia.<br />

Projekteerimistingimuste taotluse esitamine ja projekteerimistingimuste väljastamine on<br />

tasuta, ehitusloa väljastamise eest tuleb aga tasuda kohaliku omavalitsuse kassasse riigilõiv.<br />

Peale selle küsib projekteerija töö ja asjaajamise eest tasu.<br />

Pakkumised tuleks võtta mitmelt projekteerijalt. Mida üksikasjalikumalt lähteülesandeid<br />

kirjeldada, seda täpsemaks kujuneb hind. Kindlasti peaks sõlmima projekteerijaga lepingu, kus<br />

võimalikult täpselt kirjas, millised rahalised kohustused too enda kanda võtab. Kooskõlastused<br />

trasside valdajatega on nimelt tasulised ja võib juhtuda, et on tarvis näiteks haljastusspetsialisti<br />

hinnangut haljastusele, haljastusprojekti jne. Kui puudub ehitusgeodeetiline alusplaan,<br />

siis tuleb arvestada ka selle väljaminekuga ja koostamisele kuluva ajaga.<br />

tegelema ehitaja ja vajadusel<br />

järelevalve otsimisega. On<br />

muidugi ka ettevõtteid, kes pakuvad<br />

tervikteenust projekteerimisest<br />

ehitamiseni.<br />

Samm number 6: esita enne<br />

ehitama asumist ehitamise<br />

alustamise teatis kohalikku<br />

omavalitsusse.<br />

Kokkuvõtteks: ära alusta<br />

ehitamist ilma projekti ja<br />

kooskõlastusteta! Nii väldid<br />

segadust ning ülearust raha- ja<br />

ajakulu. Lühinägelik on loota,<br />

et kohalik omavalitsus ei tee<br />

ettekirjutist ehitise seadustamiseks<br />

või lammutamiseks.<br />

Amre Saavas<br />

Ehitusjoonis OÜ<br />

Enne kui maja ehituseks läheb,<br />

tuleb läbi käia pikk tee, mis<br />

seisneb projekti koostamises ja<br />

paljudest ametiasutustest<br />

kooskõlastuste saamises.<br />

Näide elust<br />

Tiina Kõrtsini (Õhtuleht)<br />

Majaomanik plaanis oma krundile kuuri ehitada.<br />

Ta rääkis majanaabriga (1/2 osanik) ja üleaedsega,<br />

leidis ehitusmehe ja nädalaga oli<br />

kuur valmis. Kuu aja pärast said mõlemad majaomanikud<br />

kohalikust omavalitsusest karmi<br />

ettekirjutise. Nüüd taotles kodanik projekteerimistingimused,<br />

tellis maa-ala plaani ja võttis<br />

ühendust projektibürooga, et ehitis seadustada.<br />

Ometi ei läinud see sujuvalt.<br />

Milles asi Nimelt oli kuur ehitatud<br />

vastu naabri aeda. Päästeamet selgitas<br />

naabrile tulekaitsenõudeid ja too võttis<br />

oma suulise nõusoleku tagasi.<br />

Naabri nõusolekuta aga päästeamet<br />

projekti ei kinnita. Kommunaalamet ei<br />

olnud sugugi nõus sellega, et kuuri<br />

juurde pole planeeritud sademevee<br />

ärajuhtimist ja kogu katuselt tulev vesi<br />

valgub mööda vihmaveerenni tänavale.<br />

Sideettevõtja ei andnud nõusolekut,<br />

sest kuur oli ehitatud tema kaabli<br />

kaitsevööndisse. Seega tuli omanikul<br />

parimate mõtetega tehtud abihoone<br />

lammutada, koostada nõuetekohane<br />

projekt ja ehitada kõikide osapoolte<br />

ettepanekutest lähtudes uus kuur. Aga<br />

uus algus ja uus kooskõlastuste ring<br />

võtsid jällegi aega.<br />

Laenuvõtmist<br />

kaaludes peaks<br />

läbi mängima ka<br />

musta stsenaariumi<br />

Kuigi suurem osa Eesti elanikest peab laenude<br />

tagasimaksmist endale jõukohaseks, loodab<br />

hättasattumise korral enamik neist lähedaste<br />

ja sõprade abile, selgus Swedbanki eraisikute<br />

rahaasjade teabekeskuse ja konjunktuuriinstituudi<br />

läbi viidud uuringust.<br />

Uuringu tulemuste järgi jääb enamiku küsitletud<br />

Eesti inimeste laenukohustuste määr<br />

30 protsendi piiresse sissetulekust ning valdaval<br />

osal laenuvõtjatest ei teki tagasimaksetega<br />

probleeme. Samas pingutab iga kaheksas<br />

laenu võtnu selle tagasimaksmisega sageli<br />

ja kaks protsenti suudab laenu tagasi<br />

maksta vaid väga suurte pingutustega või<br />

üldse mitte. Töötute kõrval on riskigrupis pered,<br />

kelle netosissetulek jääb alla 400 euro,<br />

pensionärid, kodused ja õppijad.<br />

Väldi üle jõu kohustusi<br />

„Madalad laenuintressid ahvatlevad praegu<br />

küll kodu soetama või muid finantskohustusi<br />

võtma, kuid sellest hoolimata tuleks arvestada<br />

oma tegelike võimetega laenu tagasi<br />

maksta ning tuleks mõelda, kas laenu ollakse<br />

võimeline maksma ka siis, kui igakuine sissetulek<br />

peaks vähenema või mõneks ajaks kaduma,”<br />

soovitas teabekeskuse juhataja Anne<br />

Sägi. „Kindlasti tasuks lähedastega läbi mängida<br />

kõige mustem stsenaarium, et ootamatuste<br />

jaoks end ühiselt kindlustada.”<br />

Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse<br />

tellimusel konjunktuuriinstituudi oktoobris<br />

läbi viidud uuringus osales 800 inimest<br />

alates 16. eluaastast, laenu oli võtnud<br />

43 protsenti. Kodulaen on igal viiendal inimesel,<br />

krediitkaarti on kasutanud iga kaheksas,<br />

autoliising või mootorratta vms liising on igal<br />

kümnendal. Mehed võtavad sagedamini autoliisingu,<br />

kodulaenu ja järelmaksu, naised krediitkaardi<br />

ja väikelaenu.<br />

<strong>Linnaleht</strong><br />

Info tel 5340 4464<br />

www.autokoolzebra.eu<br />

Välisuksed, siseuksed, garaažiuksed, liuguksed, tuletõkkeuksed, varikatused<br />

Tallinnas Sõpruse pst 145, tel 6 506 116<br />

Pärnus Lao 12, boks 5, tel 4 431 518, faks 4 431 517<br />

Pakume ka transporti ja paigaldust<br />

KEEVITUS-<br />

SEADMED<br />

Euroopast!<br />

www.mexin.ee<br />

PUIDUPOOD<br />

Sisevooder<br />

Saunamaterjal<br />

Liistud<br />

Põrandalaud<br />

Kütteklots 60 l<br />

Turu 14, Zeppelini Kaubanduskeskus<br />

• Mootori ja veermiku remont<br />

• Tehnoülevaatuse-eelne kontroll<br />

• Õlivahetus ja korrosioonitõrje<br />

• Keretööd ja keevitustööd<br />

175/65 R14 al 32 €<br />

175/70 R14 al 33 €<br />

185/65 R14 al 36 €<br />

185/65 R15 al 35 €<br />

MAJA ja KORTERI VÄLISUKSED, SISEUKSED.<br />

PAIGALDUS.<br />

TALVEREHVID SÕIDUAUTODELE,<br />

KAUBIKUTELE JA DŽIIPIDELE<br />

195/65 R15 al 38 €<br />

205/55 R16 al 49 €<br />

195/70 R15C al 52 €<br />

225/65 R17 al 107 €<br />

Ravila 51, Tartu, E–R 8–18, L 9–14<br />

Väljaspool tööaega kokkuleppel (tel 5618 5701)<br />

Tel 744 7719, 501 9739, 5345 3499<br />

RAVILA<br />

BETOONI<br />

www.sadloy.ee<br />

Autoabi 24 h<br />

Tel 5618 5701<br />

www.pkp.ee<br />

Hea kvaliteet<br />

SOODSAD HINNAD<br />

Suur<br />

valik!<br />

LIUGUKSED KOMANDOR –<br />

praktilised, esteetilised ja kõrge kvaliteediga!<br />

KEEVITUSTEENUS<br />

(töökodaTartus)<br />

alumiinium, malm, r oostevaba , MIG/TIG/MMA<br />

PÄRNU: Tallinna mnt. 84<br />

TARTU: Vasara 52D<br />

www.cedo.ee<br />

Tartu, Turu 37<br />

Tel 515 5322<br />

www.kantpuu.ee<br />

AT Kantpuu OÜ<br />

557.-<br />

251.-<br />

E–R 10–18, L 10–15. Tiigi 76A, Tartu, tel 742 7824<br />

Tartus Tehase 21 (hoovis)<br />

Avatud E–R 9–17<br />

Kauplus Neogreen Mööbel<br />

177 €<br />

siseuks<br />

tammespoon<br />

198 €<br />

Müügiesindaja Eestis Ventex Grupp<br />

Pärnu: Suurejõe Selver, Suur-Jõe 57<br />

Tel 670 0807, 5807 0807, parnu@ventex.ee<br />

www.ventex.ee<br />

–<br />

Uksesüsteemid KOMANDOR<br />

Garderoobid<br />

Liugustega kapid<br />

Köögimööbel<br />

KÕIKIDELE TELLIMUSTELE<br />

SOODUSTUS 15%


LO1537<br />

10 tervis Reede, 30. november 2012<br />

Reede, 30. november 2012 elu 11<br />

L.EE.03.2012.0110<br />

Müügiloa hoidja kohalik esindus:<br />

Bayer OÜ Lõõtsa 2 11415 Tallinn Tel: 655 8565<br />

ANGOORAVILLAST TOOTED<br />

Päris südameaspiriin<br />

on maosõbralik!<br />

Infarkti ja insuldi ennetamiseks.<br />

Tavaline annus on 1 tablett ööpäevas enne sööki.<br />

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult<br />

pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete<br />

tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga. Käsimüügiravim.<br />

Südameaspiriin Bayerilt!<br />

Atsetüülsalitsüülhape 100 mg<br />

Tänane ennetus on homne kaitse.<br />

ÄRA LASE IIVELDUSEL RIKKUDA SEDA KAUNIST AEGA<br />

Soojad &<br />

pehmed!<br />

Õla-, selja-, põlve- ja<br />

randmesoojendajad, sokid jms.<br />

KÕRGKVALITEET AUSTRIAST<br />

Iiveldusevastane randmepael<br />

Kliiniliselt tõestatud toime:<br />

Rasedusaegse iivelduse vastu<br />

Reisiaegse iivelduse vastu<br />

Muu iivelduse vastu (migreeni, kemo teraapia,<br />

operatsiooni või anesteesia puhul)<br />

Sea-Band toimib akupressuuri põhimõttel. Efekt<br />

avaldub mõne minuti möödumisel peale Sea-Bandi<br />

randmetele panemist.<br />

Saadaval kaks suurust (täiskasvanutele ja lastele)<br />

Saadaval apteekides ja veebipoes<br />

www.hortusmedicus.ee<br />

• Ortopeedilised sisetallad.<br />

• Erineva laiusega liistud.<br />

Palju<br />

erinevaid<br />

mudeleid!<br />

ABIVAHENDID JALAPROBLEEMIDELE<br />

Hallux valguse ortoos<br />

Korrigeerib suure varba<br />

asendit.<br />

Varvaste eraldaja<br />

Hoiab kokku surutud<br />

varbad eraldatuna.<br />

w w w . t e r v i s e k a u b a d . e e<br />

Lootsi 7, Tallinn (Norde Centrum) • Tel: 669 8866 • Avatud iga päev 10-20<br />

Tulevane ema ei peaks<br />

hommikul voodist<br />

tõusmisega kiirustama<br />

Lapseootel naise hommikused<br />

iiveldushood – mida<br />

nende vastu ette võtta<br />

Vastab arstikeskuse Qvalitas<br />

naistearst Anu Vatter.<br />

Oma kogemuse põhjal saan<br />

öelda, et rasedusaegsed hommikused<br />

iiveldushood ei ole<br />

kindlasti paratamatus ja kõik<br />

lapseootel naised neid ei koge.<br />

Leidub hulk teooriaid selle<br />

kohta, miks mõned naised<br />

kannatavad hommikuse iivelduse<br />

all. Tõenäoliselt on üks<br />

tähtsamaid tegureid organismi<br />

reaktsioon hormonaalsetele<br />

muutustele. Iiveldust seostatakse<br />

kooriongonadotropiini<br />

hCG ehk rasedushormooni<br />

tekkega.<br />

Mõnda naist kimbutab hommikune<br />

iiveldus kogu raseduse<br />

ajal, kuid üldjuhul kestab see<br />

vaid esimesed kolm kuud ja<br />

möödub enamasti iseenesest.<br />

Iiveldus on harilikult tugevaim<br />

hommikuti kohe pärast ärkamist.<br />

Mõned toiduained võivad<br />

raseduse ajal muutuda vastumeelseks,<br />

teisalt aga võib mõne<br />

toidu suhtes tekkida eriline<br />

isu. Ka tugevad lõhnad võivad<br />

Eakate Tervisepäevad<br />

Ootame kõiki eakaid Südameapteegi Tervisepäevadele<br />

4. ja 5. detsembril Lasnamäe Centrumi Apteegis<br />

Mustakivi tee 13, tel 605 2929<br />

6. ja 7. detsembril Kotka Apteegis,<br />

P. Pinna 21, tel 635 2486<br />

7. detsembril Magdaleena Apteegis<br />

Pärnu mnt 104, tel 699 9211<br />

7. detsembril Raudalu Apteegis<br />

Viljandi mnt 41A, tel 653 5991<br />

11. ja 12. detsembril Magistrali Apteegis<br />

Sõpruse pst 201/203, tel 677 4290<br />

11. ja 12. detsembril Tõnismäe Tänava Apteegis<br />

Tõnismäe 5, tel 644 3650, 644 2282<br />

11. ja 12. detsembril Nõmme Keskuse Apteegis<br />

Jaama 2, tel 670 6550<br />

12. ja 13. detsembril Maardu Apteegis<br />

Keemikute 37, Maardu, tel 601 7112<br />

esile kutsuda iivelduse ja oksendamise.<br />

Paljud lapseootel naised kardavad,<br />

et kui nad ei suuda iivelduse<br />

tõttu süüa, kahjustab see<br />

loodet. Uuringutes on siiski selgunud,<br />

et see hirm on alusetu.<br />

Kannatab ainult naine ise. Probleem<br />

tekib alles siis, kui ei suudeta<br />

üldse toitu sees hoida – kui<br />

tekib veevaegus ja elektrolüütide<br />

ainevahetushäire, peab kindlasti<br />

rääkima oma arstiga, vajadusel<br />

saab abi ka haiglast.<br />

Rasedatel soovitatakse süüa<br />

sageli ja väikeste portsjonite<br />

kaupa ning juua rohkelt vedelikku,<br />

kas või lonkshaaval. Samuti<br />

soovitatakse enne hommikul<br />

voodist tõusmist midagi<br />

juua (näiteks vett või mahla)<br />

või süüa veidi näkileiba.<br />

Apteegi käsimüügist leiab iivelduse<br />

vastu mitmesuguseid<br />

preparaate: ingveritablette, piparmünditablette<br />

ja Võluvitsa<br />

kõhutilku, samuti soovitas apteeker<br />

akupressuuri põhimõttel<br />

toimivat iiveldusvastast<br />

randmepaela, aga selle kohta<br />

mul kogemust ja tagasisidet ei<br />

ole. Retseptiravimitest on saadaval<br />

Cerucal, aga selle kirjutab<br />

vajadusel välja arst.<br />

Osa teadlasi on leidnud, et<br />

rasedusaegse iivelduse on naine<br />

suure tõenäosusega pärinud<br />

emalt. Kui tõepärane see on, ei<br />

oska ma öelda, aga ma usun, et<br />

ükski naine ei jäta selle pärast<br />

sünnitamata, et ta ema end raseduse<br />

ajal halvasti tundis.<br />

<strong>Linnaleht</strong><br />

12. ja 13. detsembril Pirita Apteegis<br />

Merivälja tee 24, tel 623 7482<br />

12. ja 13. detsembril Pelgulinna Apteegis<br />

Ädala 1, tel 672 1873<br />

12. ja 13. detsembril Saku Apteegis<br />

Juubelitammede tee 6, Saku, tel 672 8344<br />

12. ja 13. detsembril Marienthali Apteegis<br />

Mustamäe tee 16, tel 619 1340<br />

12. ja 13. detsembril Majaka Apteegis<br />

Peterburi tee 15, tel 621 5251<br />

20. ja 21. detsembril Vikerlase Apteegis<br />

Vikerlase 19, tel 638 4338<br />

Õpetlikud tooteesitlused<br />

Tasuta vererõhu mõõtmine<br />

Soodsa hinnaga vere kolesterooli ja suhkrutaseme ning<br />

kehakoostise mõõtmine (vajalik eelnev registreerimine apteegis)<br />

Südameapteegi toodete sooduspakkumised<br />

Ristsõna<br />

Igale uuele kliendikaardi omanikule<br />

kingitus ja superpakkumine!<br />

Paljud lapseootel<br />

naised kardavad,<br />

et kui nad ei suuda<br />

iivelduse tõttu<br />

süüa, kahjustab<br />

see loodet.<br />

Uuringutes on siiski<br />

selgunud, et see<br />

hirm on alusetu.<br />

Bulls<br />

Tegusam elu – sellest mõtteviisist<br />

juhindume iga päev, kui loome<br />

klientidele võimalusi aktiivseks ja<br />

mitmekülgseks eluks kogukonnas.<br />

talendid välismaal<br />

Kaisa Kangro<br />

Bournemouth<br />

Te<br />

gusama<br />

elu kodud<br />

AS Hoolekandeteenused kuulutab välja konkursi<br />

TEGEVUSJUHENDAJA leidmiseks<br />

Valkla Kodusse<br />

Valkla Kodu asub Kuusalu vallas Harjumaal. Valkla<br />

Kodus osutame ööpäevaringse hoolduse teenust ja ööpäevaringset<br />

tugevdatud järelevalvega teenust ligi 190<br />

kliendile.<br />

Laiendame lähiajal Valkla Kodus ööpäevaringset<br />

tugevdatud järelevalvega teenust ning seetõttu vajame<br />

meeskonda juurde 20 tegevusjuhendajat.<br />

Tegevusjuhendaja töötab vahetult psüühilise erivajadusega<br />

kliendiga, toetades tema igapäevaelu ning arendades<br />

tema oskusi ja tegevusvõimet eesmärgiga saavutada<br />

tema võimalikult iseseisev toimetulek ning integreerumine<br />

kogukonda ja ühiskonda laiemalt.<br />

Ootame oma meeskonda mehi ja naisi. Pakume brutotöötasuks<br />

510–600 eurot kuus ning tasuta transporti<br />

Tallinna ja Valkla vahel.<br />

Täpsem info kandideerimise kohta CV-Online’is,<br />

kodulehel www.hoolekandeteenused.ee ja<br />

meiliaadressil katlin.truu@hoolekandeteenused.ee<br />

Lisainfo telefonil 3271020<br />

Erakogu<br />

Vaade minu<br />

tänavuse kodu<br />

aknast. Ka<br />

suurem osa<br />

neist majadest<br />

on tudengitele<br />

rendile<br />

antud.<br />

Üüriturust ja<br />

briti inglitest<br />

Eelmises loos kirjutasin,<br />

missugune siin ühikaelu on.<br />

Minult uuriti, kui palju tudengikodus<br />

elamine maksab.<br />

Minul näiteks oli see<br />

350 naela kuus pluss 85<br />

naela kommunaalteenuste,<br />

elektri ja interneti eest. Kokku<br />

siis veidi üle 500 euro<br />

kuu kohta. Pluss 100-eurone<br />

broneeringutasu ja deposiit,<br />

mille saab kevadel tagasi. Ja<br />

arvestatav ettemaks.<br />

Kuna ühiselamu on vaid<br />

esimese aasta tudengitele,<br />

püütakse edaspidi rentida<br />

linnas sobiv maja või korter<br />

mitmekesi koos. Selleks pakuvad<br />

maaklerid oma teeneid<br />

ja ühtlasi tõmbavad kogenematutel<br />

tudengitel igasuguste<br />

nippidega naha üle<br />

kõrvade. Näiteks teisel aastal<br />

maksime maja eest seitsmekesi<br />

igaüks vaid 330 naela<br />

koos kommunaalmaksetega,<br />

aga talvel selgus, et elasime<br />

nagu õues – mitu kuud<br />

jutti tuli kodus olles suust hingeauru.<br />

Lisaks võidakse tüssata<br />

sellega, et nõutakse kopsakat<br />

deposiiti, aga järgmisel suvel<br />

leitakse skeem, et seda ei olegi<br />

võimalik tagasi saada.<br />

Aastatega aga kogemus kasvab<br />

ja nii võib lõpukursuste<br />

ajaks saada mõistliku hinnaga<br />

juba üsna korraliku pesa. Üks<br />

hea nipp on otsida internetist<br />

erakuulutusi ja teha tehing otse<br />

omanikuga, jättes maaklerile<br />

raha maksmata. Loomulikult<br />

peab siis ettevaatlik olema,<br />

sest ega majaomanikudki pole<br />

mingid inglid. Leidub ka peresid,<br />

kes rendivad välja vaid ühte<br />

tuba, ja see võib ka olla<br />

soodsam võimalus.<br />

Kuigi elamispinna peale kulub<br />

kokkuvõttes terve varandus,<br />

ei tasuks selle pärast välismaale<br />

mineku plaani katki jätta. Ülikoolides<br />

mõeldakse ka tudengite<br />

töökohtade peale ja kui vanematel<br />

pole just hiigelpalk, saab<br />

igast koolist toetust küsida.<br />

<br />

<br />

REKLAAMTEKST<br />

Rindkeres tekkinud äkilise tugeva<br />

valu tõttu võivad mõtted isegi<br />

infarkti peale minna.<br />

Esimese asjana tahan ma rõhutada, et valu<br />

rinnakorvis on vaid sümptom, mitte<br />

diagnoos. See võib viidata mitmesugustele<br />

haigustele alates kergematest tervisehäiretest<br />

kuni tõsisemate probleemideni.<br />

Valu tundes tuleks kiiresti üritada<br />

selle tõsidust hinnata.<br />

Põrgulik närvivalu<br />

Roietevaheline närvivalu ei ole nii eluohtlik<br />

kui näiteks infarkt, kuigi valu iseenesest<br />

võib olla lausa põrgulik. Selle<br />

põhjusi on palju: suhkurtõbi, alajahtumine,<br />

B-vitamiini puudus, aga ka osteokondroos,<br />

lülidevaheliste diskide song, liigesepõletik,<br />

hormonaalsed häired naistel<br />

jne. Tugev valu rindkeres ei teki tavaliselt<br />

ainult ühe teguri mõjul.<br />

SIKUPILLI ILUSALONGIS<br />

Juuksur kogu perele,<br />

kosmeetik, depilatsioon,<br />

maniküür, pediküür,<br />

solaariumid, spreipäevitus,<br />

küünetehnik,<br />

ripsmetehnik<br />

Ultraheli näohooldus -20%<br />

Tartu mnt 87 Sikupilli keskuses<br />

Tel 621 1220, E-P 10.00-20.00<br />

www.sunshineclub.ee<br />

<br />

<br />

<br />

<br />

<br />

<br />

<br />

<br />

<br />

Mida teha, kui valu<br />

rinnus ei lase hingata<br />

Valu võib olla kui kameeleon<br />

Salakavala roietevahelise närvivaluga<br />

võib kaasneda valu südames, maos ja<br />

neerudes, sest roietevahelistest närvidest<br />

väljuvad väikesed harud, mis on mitmesuguste<br />

organitega ühenduses.<br />

Roietevaheline närvivalu võib püsida üsna<br />

kaua ning vahel võib tunda valu nii<br />

roiete piirkonnas kui ka teistes kehaosades.<br />

Lisaks võib valus olla sisse ja välja<br />

hingates, köhatades või aevastades, kehaasendit<br />

muutes, järsult liikudes ning<br />

füüsilise koormuse ajal, valus koht on<br />

tunda isegi käega katsudes.<br />

Algallika leidmine<br />

Roietevahelise närvivalu ravi algab valu<br />

algallika kindlakstegemisest. Ise endale<br />

diagnoosi panna ega ennast ravida ei tohiks.<br />

Kui õigel ajal arsti juurde tulla, on<br />

Selgroo- ja liigesehaiguste<br />

ravikeskus viib läbi<br />

TERVISEKAMPAANIAT.<br />

Kõikidele ajalehelugejatele pakutakse<br />

peaarsti dr Semjon Goltsmani TASUTA<br />

konsultatsiooni.<br />

PÄRNA KLIINIK<br />

KUTSUB NAISI ALATES<br />

50-st ELUAASTAST<br />

LUUTIHEDUSE<br />

MÕÕTMISELE<br />

Uuring tasuta<br />

valust üsna lihtne lahti saada. Juhul kui<br />

haiguse põhjuseks on näiteks seljaaju<br />

närvide pitsumine, siis aitab vaid põhihaiguse<br />

– osteokondroosi või lülidevaheliste<br />

diskide songa ravimine.<br />

Tavaliselt määrab arst kompleksravi, mis<br />

võib hõlmata füsioteraapiat, reeksoteraapiat,<br />

osteopaatiat või manuaalteraapiat,<br />

samuti ravivõimlemist ja vajadusel<br />

selgroo venitamist.<br />

Üsna tõhusad on mesilas- ja maomürki<br />

sisaldavad salvid. Need lõõgastavad lihaseid<br />

ja parandavad sidekoe elastsust.<br />

Samuti soovitan võtta B-vitamiini ja mitte<br />

unustada mõõdukat füüsilist koormust,<br />

kuna selle tulemusena toodetakse rohkem<br />

endorine, mis mõjuvad organismile<br />

justkui valuvaigistid.<br />

Hambaravi<br />

Asume Tallinna südalinnas<br />

J. Pärna tn. 4<br />

Registreerimine ja info<br />

telefonil 6 802 000<br />

Tel 675 0057<br />

www.goltsman.ee<br />

Mustamäe tee 5 (Ilmarine)<br />

5. korrus<br />

Vabriku 2. Balti jaama ja Telliskivi peatuse vahel<br />

Hambaravi, kirurgia, proteesimine.<br />

Kuni 19-aastaste laste hambaravi TASUTA.<br />

Tel 6 215 661<br />

Töötame ka laupäeviti kl 10–15<br />

Soovime Teile ilusat naeratust läbi aastate!<br />

Info: kvr.hambaravi@mail.ee, www.kvr.ee


12 kuulutused Reede, 30. november 2012<br />

Kuuluta Linnalehes: kuulutus@linnaleht.ee, tel 614 4104, kuulutus.linnaleht.ee<br />

Reede, 30. november 2012 sport 13<br />

TARTU<br />

MÜÜK<br />

■ Kuivad kütteklotsid, puidubrikett,<br />

kaminapuud. Tel 5197 8500<br />

■ Küttepuud. Tel 523 8674,<br />

744 6656<br />

■ Toidukartul. Tel 501 9902<br />

■ Turbabrikett, puidubrikett ja<br />

võrgupuud. Kojuvedu. Tel 5300 6769<br />

■ Küttepuud 40 l kotis –<br />

kask 2,2 € ja lepp 2 €. Tel 5566 1844<br />

■ Tartus müüa lõhutud küttepuid,<br />

koos veoga. Tel 514 8309<br />

OST<br />

Printerite<br />

tahmakassettide<br />

täitmine<br />

Tel 734 3420 : : GSM 5162038<br />

www.tonerex.ee : : Ilmatsalu 1, Tartu<br />

Müüa pidevalt välis- ja sisevoodrilaudu,<br />

sügavimmutatud välisvoodri-,<br />

terrassi- ja põrandalaudu.<br />

Voodrilaudade tööstuslik värvimine.<br />

Vajadusel transport.<br />

Tel 5664 0228<br />

Sügise soodushinnad!<br />

OÜ Sakkose müüb lõhutud kase<br />

ja lepa küttepuud hinnaga alates<br />

kask 27 €/m³ ja lepp 23 €/m³<br />

Tartu ja Elva piires transport TASUTA!<br />

Tel 5684 4554<br />

Kuivad pakitud kütteklotsid ja kaminapuud<br />

40 l võrkkottides, transport tasuta.<br />

Tel 52 38 503, 4 333 130<br />

Pakitud kvaliteetne puidubrikett<br />

(10 ja 30 kg), täiskuivad männipuuklotsid<br />

alusel ja võrgus, kuivad<br />

kaminapuud (lepp ja kask, 40 l),<br />

kvaliteetsed küttegraanulid (20 kg).<br />

Transport linna piires tasuta. Küsige lisa.<br />

Viljandi mnt 48a, Tartu<br />

Tellimine tel 7 407 547, 5 189 046<br />

Sauga vald, Kilksama küla, Pärnumaa<br />

Tellimine tel 4 490 099, 53 482 098<br />

www.kuttekeskus.ee<br />

KIVISÜSI<br />

ka pakendatult<br />

Söeturustuse OÜ<br />

Tila küla, Tartu vald<br />

Tel 735 1420, 516 8518<br />

Pärnus Niidu 13, tel 509 8996<br />

Avatud E–R 9–17<br />

Riia 130, Tartu<br />

Tel +372 5691 6838, +372 730<br />

2188<br />

info@abcohutus.ee<br />

oh<br />

www.abcohutus.ee<br />

.ee<br />

■ Ostan raamatuid. Tel 734 1901<br />

■ Autode ost kiirmüügihinnaga.<br />

Raha kohe kätte! Tel 5682 8790<br />

■ Ostan vanaaegseid raamatuid,<br />

postkaarte, paberrahasid, münte,<br />

nõusid, maale, ikoone, medaleid, hõbedat,<br />

mööblit, märke jne.<br />

Tel 5829 9810<br />

■ Ostan kollektsiooni veneaegseid<br />

(CCCP-i ajast) mudelautosid (mõõtkavas<br />

1:43, 1:24). Tel 510 7375<br />

KINNISVARA OST<br />

■ 2–3-toaline korter. Tel 503 2345<br />

■ 1–2-toaline korter.<br />

Tel 5770 2222<br />

■ 3–4-toaline korter.<br />

Tel 5770 2688<br />

■ Ostan põllu- ja metsamaad.<br />

Tel 513 4597<br />

VÕTAN RENDILE<br />

■ 1-toaline korter. Tel 5561 4114<br />

■ 2–3-toaline korter. Tel 503 2345<br />

■ 1–2-toaline korter. Tel 501 3219<br />

■ 3–4-toaline korter. Tel 502 2728<br />

■ Rendin põllumaad. Tel 513 4597<br />

PANDIMAJA<br />

V.E.M.M.<br />

T–R 9–13, 14–18, L9–14, E, P suletud<br />

Tartu,Kalevi10-17,tel 7 340 083<br />

Pallaslaste jt Eesti kunstnike<br />

maalide, graafika, skulptuuride<br />

ost ja hindamine.<br />

Ostame ka vanaaegset mööblit,<br />

lauahõbedat, ikoone, münte jm vanavara.<br />

Raha kohe! Tel 55 46 341<br />

KARLOVA, TÄHE 18, TEL 7 344 035<br />

E–R 10–18, lõuna 14–15, L 10–14<br />

ANNELINN 1,<br />

E–R 10–18, L 10–14, PIKK 82, TEL 7 405 636<br />

ANNELINN 2,<br />

E–R 10–19, L 10–14, KALDA TEE 30, TEL 7 404 112<br />

Korterid, majad, majaosad<br />

Tartus ja maakonnas.<br />

Aitame kinnisvara müümisel<br />

ja üürniku leidmisel.<br />

Tel 742 0656, 511 5949<br />

www.robinsonkv.ee<br />

ALEKSANDRI PANDIMAJA<br />

Asume Tartu kesklinnas<br />

Aleksandri 1<br />

E–R 10–18, lõuna 13.30–14<br />

Tel 747 7009<br />

Pandiks kuld (585º) 23,20 €/g<br />

Hambakuld 32,90 €/g<br />

ABC Ohutuse OÜ asub uuel aadressil –<br />

Riia 130, Tartu<br />

AASTA LÕPUNI 6 KG PULBERKUSTUTI 24 €<br />

· Tuletõrjevoolikusüsteemi kontroll<br />

· Tulekustutite müük, hooldus ja kontroll<br />

· Evakuatsiooniskeemide koostamine ja muutmine<br />

· Evakuatsiooniõppuste korraldamine<br />

· Tuleohutuskoolituste korraldamine<br />

AUTOD<br />

■ Sõiduautode kokkuost.<br />

Tel 5458 0842<br />

TEENUS<br />

■ VEO- JA KOLIMISTEENUS.<br />

Tel 501 5312<br />

■ Pottsepatööd, materjalid, ahjude,<br />

pliitide ja küttekollete remont, ahjukestad.<br />

Tel 502 5424<br />

■ Korstnapitside ja katuste ehitus.<br />

Tel 5557 9399<br />

■ Elektritööd. Tel 5684 7007<br />

■ Pottsepateenus. Tel 5348 9637<br />

■ Rehvivahetus – plekkveljed 16 €,<br />

valuveljed 19 €. Info: www.tarturehv.<br />

com, tel 5682 7279<br />

■ Ummistuste likvideerimine 24/7.<br />

Tel 521 4808<br />

■ San-tehnilised tööd.<br />

Tel 515 6401<br />

■ Pottsepatööd. Tel 503 2665<br />

Ohtlike puude eemaldus, heki- ja võsalõikus,<br />

vihmaveerennide puhastus, kinnisvara hooldus,<br />

ehitus-, lammutustööd.<br />

Hea hind, www.hooldusproff.ee, tel 5381 7161<br />

Kuivad kaminapuud niiskusega<br />

15–20%, kask ja lepp 30 cm 2 m 3<br />

konteineris 80 €, 40 l võrgus 2 €.<br />

Tel 557 6177<br />

Kuivad kaseklotsid (26–29 cm)<br />

40 l võrk 1,8 €, 60 l võrk 2,2 €<br />

Tel 5591 5281<br />

Taksojuht, pakume tööd moodsa<br />

dispetšersüsteemiga taksofirmas!<br />

Tel 501 0362<br />

■ Õmblen odavalt kardinaid.<br />

Kohapeal (avaturg Soola 10, Tartu)<br />

lai valik kangaid ja kodutekstiili.<br />

T ja K suletud. Tel 5332 7493<br />

EHITUS/REMONT<br />

■ Ehitus ja remont. Tel 5858 6953<br />

■ Ehitus- ja remonditööd, vannitubade<br />

ehitus. Tel 5647 3060<br />

■ Saunade ehitus. Saunalavad, pingid.<br />

Muud puidutööd. Tel 5300 3364<br />

TERVIS<br />

■ Massaaž kesklinnas. Info tel<br />

55521705 Kaja<br />

KOOLITUS<br />

■ ADR-i ja ametikoolitus (A-, B-, C-,<br />

CE-kat). Info: www.sõiduõppe.ee,<br />

tel 507 8230<br />

Kuivad puud (30 cm, 40 l<br />

võrkkotis): LEPP 2,40 €,<br />

KASK 2,70 €. Puidubrikett<br />

(10 kg pakk) 1,90 €. Alates<br />

5 kotist VEDU TASUTA!<br />

Tel 5627 0402<br />

UUS 13C-64 · Tel 740 3355<br />

DTK Hambaravi OÜ<br />

Hammaste ravi, proteesimine,<br />

igemeravi, kirurgia<br />

Kehtivad riiklikud soodustused<br />

www.dtk.ee<br />

Antiigiäri Saurus ostab antiiki, väärismetalle<br />

ja vanavara (maalid, lauahõbe, ehted, mündid,<br />

ordenid, portselan, postkaardid).<br />

Ehete parandamine ja valmistamine,<br />

prilliraamide ja kellade parandamine.<br />

Küütri 2. Tel 7 423 335, 50 52 148<br />

KAARDID ENNUSTAVAD<br />

tel 900 1727. 24 h.<br />

H 1,09 €/min. www.ennustus.ee<br />

OSTAME KINNISVARA!<br />

RAHA KOHE KÄTTE!<br />

Tel 520 6055<br />

Printerid, koopiamasinad<br />

Toonerid, tindid, paberid<br />

Kiire kassettide täitmine<br />

E–R 9–17, Raekoja plats 13, Tartu<br />

Tel 7 441 100, www.futari.ee<br />

TEATED<br />

■ Uues ja avaras Haldjakese<br />

lastehoius on veel vabu kohti.<br />

Info: www.haldjakeselastehoid.ee<br />

või tel 5661 5431<br />

■ Anne Saunas 6. detsembril<br />

üldsaunateenus 50% soodsam!<br />

PÄRNU<br />

OST<br />

■ Ostan raamatuid. Tel 734 1901<br />

TEENUS<br />

■ KAARDID ENNUSTAVAD. Tel 900<br />

1727, 24 h. H 1,09 €/min,<br />

www.ennustus.ee<br />

■ KOLIMINE, TÖÖMEHED!<br />

Tel 5622 6895 Enn (Pärnu)<br />

EHITUS/REMONT<br />

■ Teen korterite remondi-, maalri- jm<br />

töid. Tel 447 2399, 5390 5886<br />

• Mootori ja veermiku remont<br />

• Tehnoülevaatuse-eelne kontroll<br />

• Õlivahetus ja korrosioonitõrje<br />

• Keretööd ja keevitustööd<br />

175/65 R14 al 32 €<br />

175/70 R14 al 33 €<br />

185/65 R14 al 36 €<br />

185/65 R15 al 35 €<br />

KÕIK MATUSE-<br />

TEENUSED<br />

• KÜLMKAMBER<br />

• KABEL<br />

• TRANSPORT 24 h<br />

(ka välisriikidest)<br />

avatud E–L 10–16<br />

Jaama 122<br />

tel 7 487 108 (24 h)<br />

info tel 50 79 810<br />

Laarmann kraanad<br />

Kraanad, upitajad, ja hüdrotõstuk haagisega.<br />

Tel 5552 0847 • www.laarmann.ee<br />

Kuivad pakitud kütteklotsid ja kaminapuud<br />

40 l võrkkottides, transport tasuta.<br />

Tel 52 38 503, 4 333 130<br />

Tartu, Sõbra 56<br />

tel 7 336 641<br />

TALVEREHVID SÕIDUAUTODELE,<br />

KAUBIKUTELE JA DŽIIPIDELE<br />

195/65 R15 al 38 €<br />

205/55 R16 al 49 €<br />

195/70 R15C al 52 €<br />

225/65 R17 al 107 €<br />

Ravila 51, Tartu, E–R 8–18, L 9–14<br />

Väljaspool tööaega kokkuleppel (tel 5618 5701)<br />

Tel 744 7719, 501 9739, 5345 3499<br />

Pant24h<br />

www.<br />

.ee<br />

E–R 10–18, L 10–14<br />

Tel 55 602 130<br />

Kastani 44,Tartu<br />

KAARDID ENNUSTAVAD<br />

tel 900 1727. 24 h.<br />

H 1,09 €/min. www.ennustus.ee<br />

RAVILA<br />

BETOONI<br />

www.sadloy.ee<br />

Autoabi 24 h<br />

Tel 5618 5701<br />

www.pkp.ee<br />

OSTAME KINNISVARA!<br />

RAHA KOHE KÄTTE!<br />

Tel 520 6055<br />

Teatame kurbusega<br />

et 29. novembril lahkus<br />

Nadezda Zuravljova<br />

sünd. 27.08.1916).<br />

Ärasaatmine 1. detsembril<br />

kell 14.30 Tartu krematooriumis<br />

Antiiksete kivide tootmine, müük<br />

Tänavakivide paigaldus<br />

Telefon 5802 6461<br />

www.tootsikivi.ee<br />

Tegemist on finantsteenuse reklaamiga.<br />

Tutvu tingimustega, konsulteeri. Krediidikulukuse<br />

määra näide: 5000€/60 kuud-47%.<br />

KUULUTUS.LINNALEHT.EE<br />

WWW.LINNALEHT.EE<br />

Kui omad nutitelefoni,<br />

siis parim viis Õhtulehe<br />

uudiste lugemiseks on<br />

app.ohtuleht.ee<br />

LAOTÜHJENDUS<br />

MÜÜK<br />

Kauburi Kaubamaja<br />

<br />

<br />

<br />

<br />

<br />

<br />

Stilist: meie jalgpalluritel<br />

on hea stiilitunnetus<br />

Kristjan Roos<br />

kristjan.roos@linnaleht.ee<br />

Viimasel kolmel aastal on<br />

rahvahääletusel valitud aasta<br />

stiilseimateks jalgpalluriteks<br />

Tarmo Kink, Sergei Pareiko<br />

ja tänavu Ragnar Klavan.<br />

Stilist Triin Randloo<br />

sõnul on meie jalgpallurid<br />

tõesti stiilsed mehed.<br />

Ka hilissügisel tahavad<br />

jooksjad võistelda<br />

Laupäeval toimus Tartus<br />

Kvissentalis esimene<br />

Novembrijooks, kus osales<br />

tervelt 320 jooksjat.<br />

„Novembri lõpus jooksuvõistlusel<br />

osaleda võib tunduda<br />

ekstreemne. Sellised hilissügisesed<br />

jooksud on küll olemas,<br />

kuid väiksed – vaid paarikümne<br />

osalejaga. Novembrijooksu<br />

320 osalejat tõestab<br />

aga, et jooksuhuvi hakkab kujunema<br />

aastaringseks,” märkis<br />

Linnalehele võistluse peakorraldaja<br />

Jaanus Mäe. Novembrijooksu<br />

võib kahtlemata pidada<br />

üheks edukamaks hilissügiseseks<br />

rahvajooksuks, eriti kui arvestada,<br />

et võistlus kuulutati<br />

välja alles 1. oktoobril.<br />

Viie kilomeetri pikkuse distantsiga<br />

jooksu võitis ajaga<br />

15.39 Vjatšeslav Košelev, naistest<br />

oli parim Ariadna Golubenko<br />

19.03-ga.<br />

Vjatšeslav Košelev<br />

Aldo Luud (Õhtuleht)<br />

Jaanus Mäe kinnitas, et<br />

Treenitus MTÜ korraldab<br />

ka tuleval aastal kolm<br />

rahva jooksu: Parkmetsa<br />

jooksu, Suvejooksu ja<br />

Novembrijooksu. Rohkem infot<br />

saab jooksude kohta lehelt<br />

www.treenitus.eu.<br />

Kristjan Roos<br />

Jelena Rudi<br />

Ragnar Klavanile<br />

on tähtsaim<br />

edu Eesti<br />

koondises<br />

ja Bundesligas<br />

Augsburgi<br />

esindamine.<br />

Aga küllap tegi<br />

ka aasta<br />

stiilseimaks<br />

jalgpalluriks<br />

valimine talle<br />

rõõmu.<br />

„Stiilsus ei tähenda seda, et<br />

sa sirvid igal kuul moeajakirju<br />

ning siis jooksed kohe poodi uusi<br />

riideid ostma. See on kooslus,<br />

oskus leida just sinule hästi istuvad<br />

rõivad, mis iseloomustavad<br />

sind ja sinu elustiili. Seda<br />

kõike esindab ka tänavu stiilseimaks<br />

jalgpalluriks valitud mees<br />

Ragnar Klavan,” ütleb Linnalehele<br />

Randloo, kes on enne vaadelnud<br />

põhjalikumalt fotosid<br />

Klavanist erariietes, koondise<br />

ülikonnas ja võistlusriietuses.<br />

Randloo sõnul on teada, et<br />

jalgpallurid figureerivad meedias<br />

päris tihti ning seetõttu<br />

pööravad nad rohkem tähelepanu<br />

riietusele. „Seda on näha<br />

ka varem aasta stiilseimateks<br />

jalgpalluriteks nimetatud Sergei<br />

Pareiko ja Tarmo Kingi väga<br />

maitsekas stiilitunnetuses,”<br />

kiidab stilist. Ta rõhutab, et välimuse<br />

ja sisemuse kooskõla<br />

alustalaks on siiski enda eest<br />

hoolitsemine, mis ei tähenda<br />

ainuüksi hooldava kosmeetika<br />

kasutamist, sama tähtis on ka<br />

sisemine intelligentsus.<br />

Kiidusõnu pälvib Klavan ka<br />

Baltmanist, kes on jalgpallureid<br />

ülikondadesse riietanud ja<br />

kingib aasta stiilseimale jalgpallurile<br />

luksusliku eritellimusülikonna.<br />

Ettevõtte turundusjuhi<br />

Olari Kontrami sõnul<br />

on Klavan silma paistnud professionaalsete<br />

saavutuste ning<br />

väljapeetud riietuse ja oleku<br />

poolest. „Kuna meie eesmärk<br />

on selle projektiga propageerida<br />

ülikonna kandmist ja kasvatada<br />

uut ülikonna kandjate<br />

põlvkonda, on Ragnar noortele<br />

kindlasti väga suur eeskuju!”<br />

on Kontram rahulolev.<br />

Mida aga arvab auhinnast<br />

asjaosaline ise Vutiliidu vahendusel<br />

ütleb aasta jalgpalluriks<br />

valitud Klavan, et selline<br />

tunnustus oli tema jaoks üllatav:<br />

„Stiilseid mehi on meil<br />

koondises ju palju!”<br />

Naislugejatele mõeldud portaalile<br />

buduaar.ee on Klavan<br />

öelnud, et ta ei raiska riidesse<br />

panekule aega. Näiteks hommikul<br />

kulub riietumisele paar minutit.<br />

„Samas see ei tähenda, et<br />

panen selga, mis juhtub. Loomulikult<br />

on mul oma maitse ja<br />

väljakujunenud stiil ning kõik<br />

riided ostan ma ise. Oluline on,<br />

et ese oleks mugav ja istuks seljas<br />

hästi,” rääkis Klavan.<br />

Kullamäe kiitis<br />

Toome panust<br />

Tartu ülikooli / Rocki korvpallimeeskond<br />

sai Eurochallenge’i<br />

sarjas teisipäeval kodusaalis<br />

väärtusliku 94:77 võidu Ukraina<br />

praegu parima klubi Južnõi<br />

Himiku üle.<br />

Rocki resultatiivseimateks<br />

mängijateks kerkisid küll Ivan<br />

Neljubov ja Justin Ingram võrdselt<br />

16 punktiga, kuid peatreener<br />

Gert Kullamäe erilised tänusõnad<br />

kuulusid hoopis 9<br />

punkti kogunud Joosep Toomele.<br />

„Toome kohal ma pikalt mõtlesin,<br />

kas panna teda mängu<br />

või mitte, kuna ta pole näpuvigastuse<br />

tõttu paar päeva korralikult<br />

trenni teinud. Aga nende<br />

minutitega, mis ta väljakul oli,<br />

tegi ta väga kõva esituse ja õigustas<br />

mu valikut,” ütles Kullamäe,<br />

kes plaanib sel hooajal<br />

kasutada kõiki mängumehi.<br />

Eurochallenge’i sarjas on<br />

Rockil nüüd kaks võitu ja kaks<br />

kaotust. Järgmisel teisipäeval<br />

mängitakse Rumeenias sealse<br />

Gaz Metaniga. LL


14 vaba aeg Reede, 30. november 2012<br />

Reede, 30. november 2012 vaba aeg 15<br />

raamatureklaam<br />

Admiral<br />

Nelson<br />

Autor: Tom<br />

Pocock<br />

Kirjastus: Kunst<br />

Lehekülgi: 406<br />

Kõva köide<br />

■■Horatio Nelson<br />

oli Briti impeeriumi<br />

keskne<br />

sangar võitluses<br />

Napoleoni ja hispaanlastega ülemvõimu<br />

pärast maailmameredel. Nelson kaitses<br />

Briti positsioone ka Läänemerel, sattudes<br />

nii lausa Tallinna. Siiski maksis Nelson oma<br />

edu eest ränka hinda, kaotas lahingus parema<br />

käe ja silma. Nelsoni suurim triumf,<br />

Prantsuse ja Hispaania ühislaevastiku purustamine<br />

Trafalgari lahingus 1806. aastal,<br />

võttis talt elu. Ta oli kõigest 47 aasta vanune.<br />

Ütle,<br />

tsensor,<br />

milleks<br />

sulle<br />

käärid<br />

Autor: Aksel<br />

Tamm<br />

Kirjastus:<br />

Kuldsulg<br />

Lehekülgi:<br />

177<br />

Kõva köide<br />

■■Kirjastuse Eesti Raamat ning ajakirja<br />

Keel ja Kirjandus kauaaegse peatoimetaja,<br />

arvukate raadio ja televisiooni kirjandussaadete<br />

autori Aksel Tamme vaimukate<br />

ja faktiderikaste kirjanduslooliste<br />

esseede kolmanda köite sisuks on<br />

põnevad lood kirjanike ja kirjastajate<br />

võitlusest nõmeda kommunistliku tsensuuriga.<br />

Lapse saamine ei takista<br />

isegi filmitegemist<br />

Kristjan Roos<br />

kristjan.roos@linnaleht.ee<br />

Tänavusel PÖFF-il esimest<br />

korda kavas olnud Läänemere<br />

maade võistlusprogrammi<br />

„Tridens Herring” parima<br />

operaatori tiitli võitis<br />

Ain Mäeotsa filmi „Deemonid”<br />

operaator Elen Lotman.<br />

Mis aga seejuures erakordne<br />

– Lotman võttis filmi üles last<br />

oodates. „See oli päris lõbus lugu.<br />

„Deemonite” võtteperiood<br />

oli kahes osas, eelmise aasta<br />

augustis-septembris ja novembris.<br />

Esimesel võtteperioodil<br />

mul iiveldas ja teisel oli kõht<br />

juba nii suur, et kohati pidid assistendid<br />

mind aitama,” meenutab<br />

Lotman. Ta lisab, et tahab<br />

tervet filmimeeskonda tänada,<br />

sest kõik olid väga mõistvad<br />

ja pühendunud. „Tahaks ka<br />

seda öelda, et laste saamine ei<br />

takista isegi filmitegemist,” ütleb<br />

nüüd juba pisikest beebit<br />

kasvatav Lotman naeratades.<br />

PÖFF-i auhinda peab Lotman<br />

enda jaoks väga tähtsaks,<br />

sest operaatoreid väga sageli ei<br />

tunnustata. Lotmani meelest<br />

on see iseenesest normaalne,<br />

sest režissöörid ja näitlejad<br />

teevadki filmides suurema töö<br />

ära. Talle endale on nüüdne<br />

tunnustus elus teine, esimese<br />

sai ta tudengiajal.<br />

Võrreldes oma varasemate<br />

filmidega on Lotmani töö „Dee-<br />

Aldo Luud (Õhtuleht)<br />

Operaator Elen Lotman ja režissöör Ain Mäeots mõned aastad<br />

tagasi Võrumaal „Taarka” filmi võtetel.<br />

16. PÖFF<br />

■■Tänavuse PÖFF-i<br />

võistlusprogrammi<br />

„EurAsia” peaauhinna<br />

pälvis Ukraina linateos<br />

„Torniga maja”.<br />

■■Programmi „Tridens<br />

Herring” võitjaks kuulutas<br />

žürii Vene-Gruusia-Tšehhi<br />

filmi „Kõik<br />

on läinud”.<br />

■■Parimaks Eesti filmiks<br />

nimetati „Seenelkäik”.<br />

monites” senistest selgeima<br />

ülesandepüstitusega. „„Deemonite”<br />

puhul on kaks olulist<br />

asja. Üks asi, mida ma iga kaadrit<br />

tehes üritasin meeles pidada,<br />

on lihtsus. Sellepärast, et<br />

operaatoril on alati kiusatus teha<br />

filmi natukene keerulisemalt,<br />

kas või veidi peita sõnumit<br />

tehniliselt trikke välja<br />

mõeldes. Aga ma võtsin endale<br />

metoodilise ülesande olla<br />

100 protsenti truu loole ja näitlejatele<br />

ning teha seda, mida<br />

lugu ja näitlejad vajavad. Teine<br />

asi on värvidramaturgia. Ma<br />

üritasin värvide abil lugu jutustada,”<br />

selgitab Lotman. Ta lisab<br />

naljatades, et ju läks ülesandepüstitus<br />

täkkesse, sest niipalju<br />

kui „Deemonitele” on etteheiteid<br />

tehtud, siis on öeldud, et<br />

see film on liiga lihtne.<br />

dilaila@linnaleht.ee<br />

Paljad naised,<br />

paljad mehed<br />

Me kõik teame ju, kuidas teha seksikat autoreklaami.<br />

Pane bikiinides tšikk autot pesema,<br />

mitmesuguseid poose võtma ja oma niigi<br />

nappe kehakatteid veelgi napimaks näpistama,<br />

ning masin müüb nii et vähe pole. Mis<br />

aga juhtuks siis, kui tema asemel oleks mees<br />

Juba ammu pole mehed ju ainsad autovalijad,<br />

pea kõigil kindla sissetulekuga naistel on<br />

samuti sõiduriist istumise all. Niisiis võiks kirevates<br />

bokserites päevitunud ihuga musklis<br />

meesolevus ju samamoodi autode müüginumbrid<br />

lakke tõsta<br />

Mu sõps testis, kas teooria peab vett. Oma<br />

igati seksikat läikivat Mitsubishit pestes lasi<br />

ta oma kallimal teha pildiseeria, milles ta riidehilpe<br />

üha vähemaks koorib, seistes lõpuks<br />

vaid alukate väel vahusena auto<br />

kõrval, toppides pesumodellide kalendritest<br />

malli võtnuna näppe suhu<br />

ja upitades pükse aina madalamale.<br />

Nüüd on need pildid feissaris lausa viiruslikult<br />

levima hakanud. Küll aga pole<br />

kommentaarid mitte stiilis „oh, vaata<br />

seda seksikat meest!”. Pigem arvatakse,<br />

et need pildid tuleks kuhugi sügavale<br />

sahtlipõhja ära kaotada ja mu sõps<br />

võiks üldse end põlema panna. Naise puhul<br />

saaksid sellised fotod aga sadu like’e!<br />

Üks mu sõbranna on aga selline puritaan,<br />

et katab telekas alasti meest nähes<br />

kätega silmad kinni ja palub endale öelda,<br />

kui tollel taas riided seljas on. Alasti<br />

naiste vastu pole tal muide midagi.<br />

Hm, kui nüüd järele mõelda, paneb mõtlema,<br />

miks ta hilisõhtuti enda pool mul<br />

alati veiniklaasi üha uuesti täidab!<br />

Vanalinnas alasti briti poissmehi nähes<br />

naeravad kõik end alati herneks, alasti<br />

naise puhul aga ei naera küll keegi. Ehk<br />

peaks soolise võrdõiguslikkuse ametnik<br />

asja sekkuma…<br />

Ahjaa, kuulsin, et Usain Bolt töötab<br />

Nissanis meelelahutusdirektorina!<br />

Loodan, et nad ta ikka MM-i ajaks<br />

kontorilaua tagant võistlema lubavad!<br />

Tiiger Bizarro<br />

Sudoku<br />

Teadmiste kontroll<br />

Rahvaloenduse<br />

andmetel oli<br />

31.12 2011<br />

Eesti püsielanike<br />

hulgas …<br />

Bulls<br />

Ristsõna<br />

1. Armeenlasi A 1945<br />

2. Leedulasi B 1716<br />

3. Lätlasi C 1682<br />

4. Poolakaid D 1622<br />

5. Sakslasi E 1490<br />

6. Tatarlasi F 1402<br />

Tiit Koppel<br />

Bulls<br />

Bulls<br />

Marek Kuub<br />

Eelmise sudoku lahendus<br />

Teadmiste kontrolli vastus:<br />

1F, 2C, 3B, 4D, 5E, 6A<br />

viimane veerg<br />

Tairo Lutter (Õhtuleht)<br />

Pearu Paulus ja Emili Arm<br />

Pearu ja Mairold<br />

selgitavad uisutähe<br />

Kanal 2 sügishooaja hiti „Tähed<br />

jääl” finaalis hakkavad pühapäeval<br />

kell 20.30 võistlema<br />

Pearu Paulus ja Emili Arm ning<br />

Mairold Millert ja Julia Abolina.<br />

Finaalis on mõlemal mehel<br />

oma trumbid: küllap suudab<br />

tantsutreenerina töötav Millert<br />

ka jääl sammud klappima saada,<br />

Paulus on aga aastaid mänginud<br />

harrastushokit ja seega<br />

pole jää talle võõras koht. LL<br />

Foto Tammealuse<br />

hiiest tõi auhinna<br />

Tänavuse kuvavõistluse „Maavalla<br />

hiied 10225” peaauhinna<br />

võitis teist aastat järjest Tartu<br />

ülikooli farmaatsiainstituudi<br />

dotsent Ain Raal ülesvõttega<br />

Tammealuse hiiest. Võidukuva<br />

„Hiieline” sai laiemalt tuntuks<br />

juba eelmisel aastal ilmunud ja<br />

mõnda aega müügiedetabeleid<br />

juhtinud raamatu „101 Eesti<br />

pühapaika” kaanepildina.<br />

Tammealuse hiis ehk Samma<br />

hiis asub Virumaal Mahu kihelkonnas<br />

Samma külas. Iidse<br />

mahapõletatud hiietamme asemel<br />

kasvab umbes 70 aastat<br />

vana tamm. Koos ohvrikiviga<br />

moodustab ande kandev noor<br />

puu erilise paiga. LL<br />

Eesti Segakooride Liidu<br />

Advendikontsert<br />

8. detsembril 2012 kell 17<br />

Kaarli kirikus<br />

Kontserdi kunstiline juht Veronika Portsmuth.<br />

Kontsertmeister Aime Pärisalu.<br />

Täname:<br />

<br />

Kontsert<br />

on tasuta<br />

ARSISE kellade e ansamb<br />

ambli<br />

JÕULUKO<br />

ONTSERDID<br />

D<br />

Türil, Võrus, Põlvas, Jõgeval, Jõhvis,<br />

Rakveres, Raplas, Haapsalus, Tallinnas,<br />

Pärnus, Valgas, Tartus<br />

25.detsembril<br />

kl 12 Estonia kontserdisaal *<br />

kl 18 Pärnu Eliisabeti kirik *<br />

26.detsembril<br />

kl 12 Valga kultuurikeskus<br />

kl 19 Tartu Jaani kirik *<br />

Kaastegevad Rahvusooper Estonia solistid<br />

Oliver Kuusik ja Rauno Elp<br />

Piletid Piletilevist, * Piletimaailmast ja<br />

kohapeal enne kontserti.<br />

www.arsis.ee<br />

DETSEMBER<br />

P 2. detsember kell 19 Vanemuise kontserdimaja<br />

Kuldne klassika – EESTI FILHARMOONIA KAMMERKOOR, TALLINNA KAMMERORKESTER<br />

Kaia Urb (sopran), Marianne Pärna (alt), Raul Mikson (tenor), Rainer Vilu (bariton)<br />

Dirigent Eri Klas<br />

R 7. detsember kell 19 Tartu ülikooli aula<br />

Eliitkontserdid V – ARVO LEIBUR (viiul), IVARI ILJA (klaver), Tallinna Keelpillikvartett<br />

T 11. detsember kell 19 Vanemuise kontserdimaja<br />

Ethel Caffie-Austin Singers (USA)<br />

Gospelmuusikat otse algallikatest, kõige ehedamal kujul!<br />

N 13. detsember kell 19 Vanemuise kontserdimaja<br />

KontsertJazz – Riho Sibul (kitarr), Raul Vaigla (bass), Toomas Rull (trummid)<br />

T 18. detsember kell 19 Vanemuise kontserdimaja<br />

Haydn. “Te Deum”<br />

EESTI FILHARMOONIA KAMMERKOOR, TALLINNA KAMMERORKESTER, Solistid<br />

Dirigent Daniel Reuss<br />

K 19. detsember kell 19 Tartu Jaani kirik<br />

Jõulukellad – Helen Lokuta (sopran, RO Estonia), Riivo Kallasmaa (oboe)<br />

Löökpilliansambel PaukenfEst<br />

Kontsert on tasuta!<br />

SUUR JÕULUMÜÜK<br />

SOKID JA TRIKOTAAŽ KOGU PERELE OTSE TOOTJA LAOST<br />

30. novembril, reedel kella 12–18<br />

1. detsembril, laupäeval kella 10–15<br />

7. detsembril, reedel kella 12–18<br />

8. detsembril, laupäeval kella 10–15<br />

SOKID ja PÕLVIKUD alates 0,20 €/paar!<br />

AADRESSIL Kopli 25, Tallinn<br />

tramm nr 1, 2 (Angerja peatus), endise STANDARDI hoone hoovis<br />

KULLA JA HÕBEDA<br />

KOKKUOST<br />

Head hinnad! Raha kohe kätte!<br />

Pärnu mnt 8 • Tel 600 7715<br />

Kadaka tee 36 • Tel 699 7370<br />

P 23. detsember kell 19 Vanemuise kontserdimaja<br />

Püha öö – EESTI RAHVUSMEESKOOR, dirigent Jaan-Eik Tulve<br />

Gregooriuse laul ja varajane mitmehäälsus jõuluöö liturgias<br />

L 29. detsember kell 15 Tartu Jaani kirik<br />

HORTUS MUSICUS, COLLEGIUM MUSICALE<br />

Dirigendid Andres Mustonen ja Endrik Üksvärav<br />

E 31. detsember kell 17 Vanemuise kontserdimaja<br />

Hennessy aastalõpukontsert<br />

KLAASPÄRLIMÄNG SINFONIETTA, Natalie Clein (tšello, Suurbritannia)<br />

Dirigent Andres Mustonen<br />

Eesti Kontserdi<br />

suurtoetaja<br />

www.concert.ee


16 vaba aeg Reede, 30. november 2012<br />

Blondid hakkavad veinimõisas<br />

traktorit pesema<br />

Täna kell 20.30 TV3 ekraanile<br />

jõudvas uues tõsielusarjas<br />

„Blondid veinimõisas”<br />

hakkavad Prantsusmaa<br />

veinimõisas tegutsema<br />

kuus blondi eestlannat.<br />

Veiniglamuuri hinnast saavad<br />

täpsema pildi superstaarisaate<br />

võitja Liis Lemsalu, Miss<br />

Estonia Viktoria Azovskaja,<br />

võistlustantsija Aleksandra Žeregelja,<br />

lauljanna Triin Hunt,<br />

moedisainer Kati Veerme ja vipiürituste<br />

korraldaja Jana Pulk.<br />

Liis Lemsalu sõnul oli ta enne<br />

saatesse minekut üsna veinivõõras<br />

inimene, aga Bordeaux<br />

tundus olevat õige koht,<br />

kus veinide kohta õppida.<br />

Teistmoodi veinikoolitusel<br />

osalemise kogemust hindavad<br />

ka Jana Pulk ja Kati Veerme.<br />

„Tänu reisile hakkasin rohkem<br />

mõistma veini kui naudingut<br />

ning omandasin ka oskuse sobitada<br />

veine õigete toitude ja<br />

sündmustega,” lisas Veerme.<br />

Mõistagi ei hakka blondide<br />

jaoks olema elu Prantsusmaal<br />

vaid üks veini nautimine. Nii<br />

peavad nad näiteks veinitünne<br />

mööda põldu veeretama, aga ka<br />

traktorit pesema. „Kõik tööd ja<br />

Sel nädalal<br />

jõuavad teleekraanile<br />

blondide seiklused<br />

ühes<br />

Bordeaux’<br />

veinimõisas.<br />

TV3<br />

ülesanded olid omamoodi toredad.<br />

Mulle meeldis kõige<br />

enam siiski n-ö oma veini tegemine<br />

ja peakokaga koos toiduvalmistamine,<br />

see oli tõesti<br />

vapustav,” märkis Aleksandra<br />

Žeregelja.<br />

Johansonid lähevad Eesti tuurile<br />

Johansonid on valmis saanud<br />

plaadi „Külm”, millel on<br />

hulk viimase kümnendi<br />

jooksul loodud, kuid seni<br />

plaadistamata lugusid. Plaadil<br />

olevaid palasid esitavad<br />

Kärt, Mart, Ants ja Jaak Johanson<br />

ka 13 Eestimaa paigas<br />

2.–29. detsembrini.<br />

Kolmandalt plaadilt leiab<br />

muuhulgas näiteks Mart Johansoni<br />

laulud „Külm”, „Koju”,<br />

„Ammu”, „Usuküsimus”,<br />

„Siin-seal” ja „Anguse valss”,<br />

aga ka Juhan Viidingult<br />

kuuldud „Kilo meetri” ja<br />

ETV näitab<br />

vaesuse tahke<br />

Ülemaailmse ettevõtmise<br />

„Why Poverty” („Miks vaesus”)<br />

raames näitavad 60<br />

telejaama, nende hulgas<br />

ETV ja ETV2, hulka mõtlemapanevaid<br />

filme. Teavituskampaaniaga<br />

tahetakse innustada<br />

inimesi tegutsema,<br />

et olukorda parandada. Filmid<br />

kõnelevad näiteks aastakümnete<br />

pikkusest abist<br />

ja ebavõrdsusest lääneriikides.<br />

Täna kell 20 saab ETV-s<br />

näha filmi „Vaesus Solaarsed<br />

naised” ja kolmapäeval<br />

kell 20.05 ETV2-s filmi „Vaesus<br />

Aafrika röövimine”.<br />

Johansonid<br />

Arno Saar (Õhtuleht)<br />

„Pimmel-pommeli”. Tuur algab<br />

pühapäeval Tartu Uues teatris<br />

(Lai 37) toimuva kontserdiga.<br />

Teisipäeval jõuavad Johansonid<br />

pealinna Von Krahli.<br />

Vesa-Matti Loiri<br />

uues Soome filmis<br />

Kuigi Pimedate Ööde filmifestival on selleks<br />

aastaks läbi, jätkub häid filme kinodesse jätkuvalt.<br />

Tänasest saab Tallinnas Artises ja<br />

Coca-Cola Plazas näha soome režissööri Mika<br />

Kaurismäki uut draamat „Teel põhja” („Tie<br />

Pohjoiseen”), mille peaosas astub üles tuntud<br />

näitleja Vesa-Matti Loiri, kes pälvis 2010. aasta<br />

PÖFF-il elutööpreemia. Loiri kehastatav<br />

Leo on positiivselt häälestatud igavene elukunstnik,<br />

kes pidi omal ajal mitmesuguste<br />

probleemide tõttu kodumaa tolmu jalgelt<br />

pühkima. Nüüd on ta tagasi ja soovib anda<br />

kolmeaastaselt maha jäetud pojale vastused<br />

ammustele küsimustele. Et selguks tõde, tuleb<br />

asuda ühisele rajale – teele Põhja.<br />

Vanad diskohitid<br />

kutsuvad<br />

tantsima<br />

Homme õhtul teeb Raadio<br />

Uuno Pärnus Strandi klubis<br />

sügava kummarduse Modern<br />

Talkingule, mille moodustasid<br />

Dieter Bohlen ja<br />

Thomas Anders 1984. aastal.<br />

Kaheksakümnendate pärle<br />

mängivad kauaaegne Uuno<br />

diskor Indrek Parts ja oma<br />

lapsepõlvehitte meenutab<br />

raadiohääl Lauri Hermann.<br />

Disko avab Raadio Uuno 80.<br />

aastate peosarja „80’s coming<br />

back”, mis viib peolised<br />

Rambode-Rockyde kümnendisse,<br />

mil muusikas tegid ilma<br />

Madonna, Kylie Minogue,<br />

Michael Jackson, Bon Jovi,<br />

Metallica, Jason Donovan jpt.<br />

Tekstiilikunstnike<br />

aastanäitus<br />

Pärnu Uue Kunsti Muuseumis<br />

avatakse täna pärastlõunal<br />

Eesti Tekstiilikunstnike<br />

Liidu aastanäitus. Väljapanekul<br />

on esindatud 27<br />

kunstnikku. Aastanäitus kannab<br />

pealkirja „Järje hoidja”<br />

ning selle märksõnad on<br />

„kestvus” ja „järjepidevus”.<br />

Näitus on avatud 20. jaanuarini.<br />

<br />

<br />

<br />

<br />

<br />

<br />

<br />

<br />

<br />

<br />

<br />

<br />

<br />

<br />

<br />

<br />

<br />

<br />

kampaania kehtib kuni 31.12.2012 <br />

<br />

Pärnus ja ka teistes Eesti Inkotubades jätkub abivahendite<br />

soodustingimustel müük (isikliku abivahendi kaardi ja arstitõendi alusel).<br />

Inkotuba aitab pidamatusprobleemide korral<br />

Pidamatuse all kannatab iga kümnes Eesti elanik ja iga viies pensioniealine,<br />

kuid probleemi olemasolu tunnistavad endale vähesed ning veelgi vähesemad<br />

oskavad ja julgevad selle vastu abi otsida. MTÜ Inkotuba on abivajajatele<br />

pidamatuse kohta tasuta nõu jaganud ja põetushooldustooteid müünud juba<br />

10 aastat. Inkotoad asuvad üle Eesti.<br />

Abivahendite müük Inkotoas:<br />

• laste ja täiskasvanute mähkmed;<br />

• imavad aluslinad, madratsite kaitselinad;<br />

• naha- ja haavahooldusvahendid;<br />

• pesemiskindad, söögipõlled, joogitopsid;<br />

• kateetrid, siibrid, uriinikogumissüsteemid;<br />

• poti- ja dušitoolid jm.<br />

Soodustusega põetusvahendid Inkotubadest<br />

Tasuta nõustamine Inkotoas:<br />

• teave uriinipidamatusest ja abi saamise võimalustest;<br />

• treeningprogrammid: vaagnapõhjalihaste harjutused, tualeti- ja põietreening;<br />

• naha- ja haavahooldusküsimused;<br />

• põetushooldusvahendite tutvustus:<br />

erinevate toodete omadused, iseärasused;<br />

• toodete valimine, kasutamine ja paigaldamine.<br />

NB! Palume Inkotoa klientidel detsembris soodustingimustel ostuks<br />

külastada Inkotuba kindlasti enne 12. detsembrit. Soodustingimustel<br />

ostmiseks palume kaasa võtta isikliku abivahendi kaardi.<br />

Pärnu Inkotuba Kuninga 24<br />

Tel 443 0230, e-post parnu@inkotuba.ee<br />

Tööajad E,T 10-17; K, R 10-16; N 10-18 (lõuna 13.00-13.30). Nõustamine eelregistreerimisega.<br />

Info pidamatusprobleemidest www.kuivaks.ee<br />

Veebipood www.inkotuba.ee

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!