Tallinn - Linnaleht

linnaleht.ee

Tallinn - Linnaleht

MAI LÕPUNI SELLE KUPONGIGA

kõikidest kangastest

-30 %

Tartu mnt 35 XXL

E–R 9–19

L–P 9–17

Tartu mnt 49

E–R 9–19

L–P 9–17

Mustamäe tee 60

E–R 10–19

L 10–16

*allahindlust arvestatakse täishinnast

*sobib ka prinditud kupong

Kolmapäev

13. 05. 2009

nr 35 (983)

tasuta uudisteleht

kolmapäeval ja reedel

www.linnaleht.ee

Minu linn

Mais esmaspäevast reedeni

kompleksvaktsiiniga vaktsineerides

marutaudivastane vaktsiin TASUTA!

Västriku Loomakliinik, Västriku 2a.

Tel 6 553 366

Tatari Loomakliinik, Tatari 3.

Tel 6 467 084

Kauplused avatud: 9-21 | E-P | Viru väljak 4, Tallinn | Info: +372 610 1444 | www.virukeskus.com | info@virukeskus.com


AS SEBE ja BUSLAND BALTIC OÜ korraldavad

14.05.2009

BUSSIDE OKSJONI

Müügis erinevas seisukorras bussid

alghinnaga 15 000 – 500 000 kr

Täpsem info ja registreerimine

WWW.BUSLAND.EE

linnaleht kolmapäev, 13. mai 2009

• LINNAmõtisklus

Ladusa jutu ja laialdaste

teadmistega Hardo

Aasmäe oli Tallinna linnapea

aastail 1990–1992.

Siis olid interrindelased ja

rahaline seis praegusest

kordades hullem. Ta teab,

et Tallinna vaim on hoopistükkis

teisest puust kui

kaua otsitud Tartu oma.

Kui Hardolt hakatuseks pärida,

et mis teeb Tallinna tänapäeval

eriliseks, vastab ta: “Kui

ma lähenen sellele küsimusele

professionaalse kretiinina, siis

on Tallinn harukordne linn

– pindalalt kikilipsukujuline,

kokku pigistatud Ülemiste järvest

kuni mereni.” Ta tõdeb,

et linnas elab küll 400 000 inimest,

kuid liiklusküsimused on

miljonilinna omad. “Ja imestatakse,

et miks üks või teine asi

ei toimi.”

Samuti tõstab Eesti Entsüklopeediakirjastust

juhtiv Aasmäe

esile enam kui 80 Tallinna

asumit, just nende eripalgelisuse.

Siit läheb jutt juba üle

poliitikale ja haldusreformile.

“Mina kujutan ette, et kohalikel

valimistel minnakse parteilistelt

nimekirjadelt üle korrale,

kus ühest asumist valitaks

volikokku üks saadik. See, kes

saab kõige enam hääli, olgu kas

või asumivanem. Võim oleks

vähem võõrandunud ja igaüks

teaks täpselt, kes teda esindab,

kas Jaan, Sass või Albert,” arutleb

Hardo.

Sibulaküla mehed ja

Kelmiküla naised

Samuti leiab Hardo, et asumite

tähtsust tuleks inimeste

enesemääratluses tõsta. “Inimestel

oleks päris hea, kui nad

teaksid olevat end Kelmikülast,

Sibulakülast, Kassisabast,

Katlerist või Mustakivist,”

ütleb ta ja jätkab loetelu. Aga

seda saab juba igaüks ise järele

uurida, kus asumis ta täpselt

elab või on pärit.

Suur-Tallinna ideed ehk

ümbruskaudsete valdade halduslikku

liitmist Tallinna linnaga

ei pea Hardo heaks mõtteks.

“Rahvas koondub sinna, kus

on töökohad. Kus rahvastik

kuhjub, tuleb võimu jagada,

Hardo Aasmäe pakatab põnevatest ideedest ja teadmistest. Foto: Priit Simosn / Eesti Päevaleht

Hardo Aasmäe peab Tallinna

kiirustava ja julge vaimuga linnaks

et see ei läheks liiga kaugele

inimesest. Tallinnaga külgnevad

vallad saavad ise hakkama

ja pole mingit haldusreformi

vaja. Kus rahvastik hõreneb,

seal tuleb omavalitsusi kokku

panna,” sõnastas Hardo.

Palju lugenud mehena meenutab

ta, et Suur-Tallinn on

juba ammu olemas. Ta viitab

linnageograaf Edgar Kantile,

kes juba 1930. aastatel määratles

Tallinna tagamaad. Samuti

tasub Hardo sõnul teada,

et valglinnastumist esines ka

nõukogude ajal, mil rajati suvilakooperatiive

Tallinna ümbrusesse.

“Valglinnastumine on

paratamatu, sinna ei saa kätt

ette panna, kuid tegemist ei

pea olema ühe haldusüksusega,”

tõdeb ta.

Tallinna ja Toompea –

vana vimm

Pole midagi uut siin päikese

all. Kui praegu ütleb Savisaar,

et Ansip on vastik ja saamatu,

siis Hardo meenutab vana

kiuslemist juba ammustest

aegadest.

“Eesti on nii üles ehitatud.

Polegi vist võimalik, et et alllinn

ja Toompea elaksid ühises

harmoonias. Samuti on

Tallinn eriline, kuna siin tekib




















































Pakkumised kehtivad kuni 31. maini või kuni kaupa jätkub!

Pildid võivad olla illustratiivsed!


kolmapäev, 13. mai 2009 linnaleht

toimetaja Indrek Kuus indrek.kuus@linnaleht.ee

minu linn


pool Eesti rahva tulust, mida

valitsus jagab, kuna vastutab

kogu riigi eest. Kui valitsus

on ükskõik millise võimu

ajal hädas, siis on käsi Tallinna

rahakotti topitud.”

Hardo soovitab vaatama

minna tammist ust Lühikeses

jalas. See pärit ajast, kui

Toompea oli rüütelkonna käes

ja tülide ajal pandi see kinni.

Samuti ehitas all-linn müüri,

et kaitsta end Toompealt

alguse saada võivate rünnakute

vastu.

Eesti New York

Hardo mõtiskleb ja leiab, et

Tallinn on kõige rahvusvahelisem

linn Eestis. Ja seda juba

iidsetest aegadest. “Tegu on

sadamalinnaga ja siin on kujunenud

välja üks inimloomus,

mis on loomult visa. On nii

Kus rahvastik

kuhjub, tuleb

võimu jagada, et

see ei läheks liiga

kaugele inimesest.

Vestmanne kui ka Piibelehti,”

leiab Hardo. Ta nendib, et ka

rahvusliku liikumise ajal elasid

aatemehed Tartus ja pragmaatikud

Tallinnas, viidates Konstantin

Pätsu ja Jaan Tõnissoni

vastuseisule.

Tallinn on ärilisem, bürokraatlikum

ja visam. Tartu

vaim kõhkleb. Tallinn ei kõhkle

ja on kiirem. Tallinn on Eesti

New York, kus käib pidev kiirustamine.

Mujal Eestis aeg

voolab,” räägib Hardo.

Ta usub, et Eestis oleks ajaloo

teistmoodi kulgemisel

pärast Teist maailmasõda väga

lustakas ühiskond, kui Narvat

iseloomustaks slaavi lustlikkus,

Tallinna pragmaatilisus,

Tartut aatelisus ja Pärnut jõudeolek.

“Siis oleks Eesti igavesti

lahe maa ja lahe ühiskond.”

Ikka need monumendid

Linnapeaametis lasi Hardo

keeruliste 1990. aastate alguses

maha võtta hulga nõukogude

aja monumente ja seda

tehes lähtus ta punapropagandisti

ideedest.

“Sageli on küsitud, et mida

maha võtta ja mida alles jätta.

Võib-olla mõjub õõvastavalt,

aga minul oli käsiraamat, mille

kirjutas Anatoli Lunašarski.

Seal olid tema seisukohad

monumentaalpropagandast,

kuidas tsaariaegsed kujud

maha võtta ja kunstiväärtuslikud

alles jätta. See oli niivõrd

andekas, et kasutasin seda igapäevatöös!

Mis monumentaalpropaganda,

see maha, mis

kultuuriväärtus, see alles jätta,”

meenutas ta vaimustusega.

Kõikide teisaldatud monumentidega

oli tema sõnul kindel

reegel. Maha päise päeva

ajal ja lõhkuda neid ei tohtinud.

Kivist ja pronksist kommunistid

viidi ladudesse, et

tulevastele põlvedele muuseumis

eksponeerida. “Ikkagi ajalugu,”

ütleb Hardo.

Indrek Kuus

Lenin – igavene lurjus küll, aga ikkagi osa ajaloost.

Foto: Rauno Volmar / Eesti Päevaleht

• Mälumäng

“Minu Tallinn

1. 1928. aastal Aleksander

Wladovsky projekti järgi Kalamajja

ehitatud hoone oli omataoliste

asutuste seas üks tookordse

Tallinna esinduslikumaid.

Mis hoonega on tegemist

2. Kui palju kaalub Võidusamba

klaasrist

3. Mida oli voorimeestel kundet

oodates keelatud teha

4. Suveniirlamp Vana Toomas

oli tuntud üle Nõukogude Liidu.

Mis tehas neid lampe tootis

5. Mis asutuse lühinumber on

14 410

Koostanud Tiit Koppel

pakub

• kompuuterdiagnostika Diather-a-Puncte abil

• Efektiivne ravi seedimis-, hingamis-, närvi-, urogenitaalsüsteemide

haigestumise korral, liigeste ja selgrooravi, viirusnakkuste, hüpertoonilise

haiguse, migreeni jt haiguste ravi unikaalse meetodiga, kasutades

keraamilisi emittereid.

• viirushaiguste profülaktikat

Registreerimine

iga päev kl 10–18, tel 6 460 325

www.ergostom.ee

Tartu mnt 55/59

PÄRNA KLIINIK

KUTSUB NAISI ALATES

60-st ELUAASTAST

LUUTIHEDUSE

MÕÕTMISELE

Uuring tasuta

Asume Tallinna südalinnas

J. Pärna tn. 4

Registreerimine ja info

telefonil 6 802 000

10:00

Tondipoiste ausamba avamine

Tondi sõjakooli hoone juures, Tondi tn 55/57

13:00

Tallinna päeva avamine Raekoja platsil

13:10

Tallinna oratoorium“ –

sõnalis-muusikaline kompositsioon

Muusika R. Rannap, sõnad K.-M. Sinijärv, J. Rooste

Esitab kammerkoor Voces Musicales, dirigent Risto Joost

Raekoja platsi lava

13:30

Eesti linnade tervituskontsert

Esinevad Tallinna, Võru ja Viljandi kultuurikollektiivid

Raekoja platsi lava

14:00

Kudumisgrafiti näitus Tammsaare pargis

Noortekeskuste ja Coca Cola Plaza infotelk, töötoad,

Katariina Jee raamatukogubuss

15:00

Koguperekontsert „Kõige suuremad sõbrad“

Lustakas kontsert suurtele ja väikestele. Lavale naasevad

ehtsad Leopold, Mõmmi, Vandersellid, Väike nõid jt.

Stsenaarium: Eve Viilup

Kunstnik: Gunta Randla

Osades: Silvia Grupp, Ivo Eensalu, Guido Kangur,

Heino Seljamaa, Priit Volmer, Olari Viikholm

ETV lastekoor, koormeistrid Lii Leitmaa, Külli Kiivet,

koreograaf Marko Sassjan

Tallinna Filharmoonikud

Dirigent Jüri-Ruut Kangur

Raekoja platsi lava


Vastused: 1. Kalma saun, 2. 16,2

tonni, 3. Kaardimäng, suitsetamine

ja joomine, 4. Estoplast, 5. Munitsipaalpolitsei.

16:00

Tallinna päev fotos: romantiline Nõmme

Pildistamisretk fotohuvilistele koos oma ala parimate

asjatundjatega, Nõmme miljöö ja ajaloo tutvustusega.

Tule ja avasta läbi objektiivi Nõmme tärkav kevad, eriline

õhustik ja meeleolud. Parimatest töödest koostatakse näitus,

autoritele auhinnad.

Osalemine tasuta, vajalik eelregistreerimine tel 6610830 või

kool@eestifoto.ee

Lisainfo: www.eestifoto.ee/tallinnapaev

16:30

Eesti linnade tervituskontsert jätkub

Esinevad Haapsalu, Narva, Pärnu, Paide, Rakvere

kultuurikollektiivid

Raekoja platsi lava

18:00

Tallinna Ülikooli kooride kontsert

Esinevad Tallinna Ülikooli naiskoor, meeskoor ja segakoor

vaimuliku kavaga

Jaani kirikus

19:00

Kontsert Tallinna Laul

Raekoja platsi lava

20:00

Vanilla Ninja ja Estonian Dance Big Bandi kontsert

Raekoja platsi lava

21:15

Protsessioon „Lübecki õiguse jälgedes“

Lippude ja tõrvikutega keskaegne protsessioon algab Raekoja

platsilt ja kulgeb naabertänavaile peatustega ajalooliste

hoonete juures, mille ees esinevad Tallinna Toomklubi

kollektiivid. Protsessioon lõpeb Rae apteegis.


minu linn toimetaja Mihkel Niglas mihkel.niglas@linnaleht.ee

linnaleht kolmapäev, 13. mai 2009

Carlose meelest on

Tallinn rahulik ja tore linn

• LAHEDA JUTUGA MEES

Madridist pärit Tallinna

ülikooli hispaania

keele õpetaja Juan Carlos

Monroy Pérez on Eestis

elanud seitse aastat. Ta

peab Tallinna rahu linnaks,

sest tema sünnilinnas elab

kuus miljonit inimest.

Kuidas sa Eestisse sattusid

Seitse aastat tagasi kutsus

Euroopa Liit mind vabatahtlikuks.

Mulle pakuti kolme

varianti ja ma valisin Eesti,

kuigi ma ei teadnud Eesti

kohta midagi. Vaatasin kaardi

pealt, kus on Eesti.

Kui kiiresti eesti keele

ära õppisid

Hakkasin eesti keeles rääkima

teisel aastal. Aga ma õpin

eesti keelt iga päev, see on

uskumatu ja piiramatu keel.

Käisin kursusel, kus õpetaja oli

venelane, kelle inglise keel oli

null, aga ta rääkis puhtalt eesti

keelt.

Mis oli suurim erinevus

hispaanlaste ja eestlaste

vahel

Tulin märtsikuus, kui igal

pool oli lumi maas. See oli

hämmastav. Hispaanlastel

30. mai – 6. juuni 2009

www.vanalinnapaevad.ee

XXVIII Tallinn

Old Town Days

“Party of the green city”

30 May – 6 June 2009

on omavahel tihedam kontakt

kui eestlastel. Hispaanlased

suhtlevad rohkem võõraste

inimestega. Siin ei räägi

naabrid omavahel tihti. Aga

teie keel on väga viisakas. Kui

öelda eesti keeles, et “ma küsin

sinu käest”, siis on see kõlab

väga viisakalt, ja see hämmastas

mind. Samuti see, kuidas te

räägite omavahel ja hoiate distantsi.

Hispaanias pole teietamine

eriti levinud.

Teie elate rohkem

looduses ja saate

tegeleda oma

majaga.

Mis sulle siin meeldib

Tallinn meeldib väga, sest

see on rahulik koht. Olen palju

reisinud, aga see koht on lihtsalt

rahu paik. Mulle meeldib,

et Eestis on nii palju erinevaid

inimesi, töölisi, kontoriinimesi,

ettevõtjaid, kultuuriinimesi

ja ärimehi, aga rahvast

on vähe. Sotsioloogiliselt on

see huvitav. Ka linnaosad on

põnevad, Kopli on väga huvitav

koht, seal on kena park,

vähe inimesi teab, et seal on

selline park. Teie ühiskond on

väga mitmekülgne. Eestis on

rohkem külakultuuri, teil pole

nii palju stressi kui Hispaanias.

Teie mehed oskavad igasuguseid

remonditöid kodus teha

ja te töötate palju. Hispaanias

töötatakse palju. Muidugi on

see on müüt, et Hispaanias ei

ole vaja täpne olla, aga teie elate

rohkem looduses ja saate

tegeleda oma majaga. Inimesed,

kes siia tulevad, on hämmastunud

teie talukultuurist.

Kas sa sööd eesti toitu

Hapukapsaid ma söön. Hispaanias

on hapukapsad täiesti

olemas.

Sulle pole ükski eesti

toit ebameeldiv

Kilud olid mulle alguses harjumatud,

kuigi Hispaanias on

kalavalik palju suurem kui Eestis,

lisaks punasele ja valgele

kalale on meil ka siniseid kalu.

Hispaanias on ka suur lihavalik,

kuigi põdraliha seal pole.

Kas sööd siin ka hispaania

toitu

Söön päris palju vahemere

salateid, kuhu käivad tomatid,

paprika, sibul ja oliivid

ning oliiviõli. Oliivid ja oliiviõli

on meie kultuuris väga

tähtsad. Võid ei sööda Hispaa-

XXVIII

Tallinna

Vanalinna Päevad

“Rohelise linna pidu”

30. mai 28. Tallinna Vanalinna Päevade ja Tallinn Treff Festivali

avaetendus Raekoja platsil 30. mai – 6. juuni Käsitöömeistrite

turg Kuninga ja Niguliste tänaval 31. mai Tallinna Puhkpillisümfoonikud

Raekoja platsil 1. juuni Eesti Raadio laululaste ja

Politseiorkestri lastekaitsepäeva kontsert Raekoja platsil

2. juuni Tšellokvartett C-JAM Raekoja platsil 3. juuni

Tallinna lillefestivali pidulik avamine 4. juuni Visioonikonverents

“Roheline Tallinn

Meriton Conference & SPA hotellis

5. juuni “Muuseumide

ööpäev” ja Gibson

Brothersi kontsert

Raekoja platsil

6. juuni Suurejooneline

28. Tallinna Vanalinna

Päevade ja Tallinn Treff

Festivali lõputseremoonia

30. mai – 5. juuni

Tallinn Treff Festival

Eesti kultuur on vist maailmas ainuke, kus on häälik, mis tekib sissehingamisel

– aahh-aahh. Foto: Kristjan Rosin

nias peaaegu üldse. Salati sisse

käib alati oliiviõli, äädikas ja

sool. Teie sööte palju kartulit,

aga meil on tähtsad teised viljad,

näiteks baklažaan. Samuti

süüakse tigusid. Must leib on

Hispaanias on olemas, kuid

see on kallis.

Hispaania kultuur on segu

eri rahvastest

Nii see on. Pärast Rooma

riigi langust tulid Hispaaniasse

germaani hõimud, näiteks

Andaluusia nimi tuleb ju vandaalide

hõimust. Pärast tulid

araabia hõimud Marokost ja

vallutasid peaaegu kogu Hispaania

kuni 15. sajandini. Meie

keel on ka tegelikult segu, kus

on palju araabia sõnu.

Mis sind Eestis häirib

Mõnikord te ei tereta omavahel.

Teine asi on see, et siin

mõtlevad mõned inimesed,

kuidas saada rikkaks. Sellest

ma ei saa aru. Mulle tundub,

et Eesti iseseisvuse taastamise

alguses olid rahvas ja poliitikud

koos, aga nüüd on toimunud

kaugenemine. Eestlased

püüavad vahet teha rikaste ja

vaeste vahel.

Paljud välismaalased, kes

Eestisse on tulnud, imestavad,

kuidas siin nii palju ilusaid uusi

autosid on. Positiivne on see,

et eestlased tahavad palju reisida.

Ja siin räägitakse paljusid

võõrkeeli. Hispaanias osatakse

väga vähe inglise keelt.

Mihkel Niglas


kolmapäev, 13. mai 2009 linnaleht

Teadusraamatukogus saab ID-kaardiga raamatuid tagastada ööpäev läbi. Fotod: Kristjan Rosin

Uuendus muudab raamatukogu

noortele järjest atraktiivsemaks

• INNOVATSIOON

Tallinna ülikooli akadeemilise

raamatukogu

lugejad võivad kasutada

Eestis ainulaadset teenust:

tagastada raamatuid ka

siis, kui raamatukogu

uksed on suletud.

Juba rohkem kui kuu aega on

Tallinna ülikooli akadeemilise

raamatukogu lugejad saanud

laenatud raamatuid tagastada

ka siis, kui raamatukogu välisuks

kinni. Teenindusdirektori

Kai Luguse sõnul hakkasid

aktiivsed lugejad seda teenust

kasutama isegi enne, kui sellest

jõuti avalikult teada anda.

Huvilised leidsid uue ja teadaolevalt

Eesti raamatukogudes

esmakordse teenuse ise üles

ning võtsid selle hästi vastu.

Raamatut saab tagastada

tänu ID-kaardil põhinevale

süsteemile. Kui raamatukogu

on suletud, saab lugeja Rävala

pst 10 hoone peasissekäigu

kõrval oleva nn tagastuspunkti

ukse avada oma IDkaardiga,

mis toimib ühtlasi

kui raamatukogu lugejakaart.

See tähendab, et sisse pääsevad

kõik need, kes kasutavad

raamatukogu lugejakaardina

oma ID-kaarti. Mullu registreeritud

uutest lugejatest eelistas

83 protsenti kasutada lugejakaardina

just ID-kaarti ning

teadusraamatukogu aktiivsest

lugejaskonnast kasutab IDkaarti

igapäevaselt lugejakaardina

64 protsenti.

Tagastatavad raamatud tuleb

poetada selleks mõeldud tagastuskappi.

Kui raamatukogu

töötaja hommikul tööle tuleb,

avab ta kapi ning võtab öö jooksul

laekunud raamatud välja.

Turvalisuse huvides on ruumis

ka turvakaamera. Teenindusdirektori

hinnangul on igal hommikul

kapis olnud keskmiselt

paarkümmend raamatut.

ID-kaardi põhine tagastamissüsteem

valmis koostöös

AS-iga Ektaco. Uuenduslik

lahendus on teadusraamatukogu

panus innovatsiooniaasta

tähistamisse.

Hilisõhtul õppima

• 18.–21. maini on Tallinna

ülikooli akadeemilises raamatukogus

juba viies Ööraamatukogu.

Neil päevil on asutuse

uksed avatud kuni kella 23-ni.

Nagu juba traditsiooniks saanud,

jagatakse öistele külastajatele

tasuta kohvi ja teed, et

nende vaim värske püsiks.

Õpperaamatud kolivad

Lähiajal peaks teadusraamatukokku

sattuma tavalisest

palju rohkem tudengeid, sest

plaanitava teadusmaja ehitamise

tõttu kolib Tallinna ülikooli

Narva maantee hoones

paiknev õpperaamatukogu

sügiseks Rävala pst 10 asuvasse

akadeemilisse raamatukokku.

Kolimine on juba alanud

ning peaks lõpule jõudma uue

õppeaasta alguseks.

Augusti lõpuks plaanitakse

Rävala puiestee hoones avada

kõik Narva maanteel asunud

lugemissaalid ja teeninduspunktid,

samuti peaksid olema

uues hoones koha leidnud

kõik õpperaamatukogu teavikud.

Kumbagi raamatukogu

kolimise ajal ei suleta, raamatuid

viiakse ühest kohast teise

üle sujuvalt. Seetõttu avatakse

Rävala puiestee hoones kolm

uut lugemissaali: kaks õpikute

saali ja üks suur lugemissaal

lugejatöökohtadega. Selleks

võetakse lugemissaalina

kasutusele kolmandal korrusel

asuv konverentsisaal.

Õpperaamatukogu kolimine

Rävala puiestee majja on siiski

ajutine lahendus – teadusmaja

valmimise järel liigub õpperaamatukogu

Narva maanteele

tagasi. Ada Maltseva

toimetaja Ada Maltseva ada.maltseva@linnaleht.ee

Tallinna ülikool saab teadusmaja

Ülikoolil on plaanis Narva

mnt 27 ja 29 asuvaid

hooneid rekonstrueerida

ja laiendada, et rajada

keelte- ja haldusmaja

asemele uueilmeline ning

ruumikam teadusmaja.

Teadusmajja luuakse tuumiklabor

ning arvukalt töö- ja

seminariruume. Hoone peaks

hakkama pakkuma teadlaste

vajadustele vastavat keskkonda,

mis toetab ülikooli instituutide

arenguvajadusi ning

loob nende vahel sünergia.

Koos teadusmaja ehitamisega

renoveeritakse keelte-

Kes uude majja koonduvad

• Teadusmaja ühiseks kasutamiseks

plaanitud infrastruktuuri

ümber koonduvad Tallinna

ülikoolis riiklikult eelisarendatavate

valdkondadega (bio- ja

materjalitehnoloogiate, info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia,

infoühiskonna, keskkonnateadustega)

tegelevad instituudid:

• matemaatika ja loodus-

ja haldusmaja ning hoonesse

paigaldatakse liftid, mis avardavad

oluliselt liikumispuudega

inimeste liikumisvõimalusi.

Praegu otsitakse teadusmajale

parimat projektlahendust

koostöös arhitektuuribüroo

Tallinn kutsub

arvutikoolitusele

minu linn

teaduste instituut

• informaatika instituut

• ökoloogia instituut

• ajaloo instituudi arheobioloogia

ja muinastehnoloogia

osakond

• psühholoogia instituut

• riigiteaduste instituut

• rahvusvaheliste ja sotsiaaluuringute

instituut

Tallinna linn koostöös Vaata Maailma SA-ga korraldab

algtaseme arvutikoolituse, kus õpetatakse ka ID-kaardi ja

e-teenuste kasutamist.

Tasuta koolitused toimuvad 18. kuni 23. maini

ja 28. maist kuni 3. juunini Tallinna munitsipaalkoolide

arvutiklassides ainult eelregistreerimisega.

Registreerida saab: http://www.olekaasas.ee/registreeru/ ja

telefonil 6 180 180 või Tallinna Linnavalitsuse ja

linnaosavalitsuste teenindussaalides.


Ignar Fjuk OÜ-ga.

Uue, Silva nime kandva teadusmaja

arendusprojekti eesmärk

on, et ülikooli töötajad

ja tudengid saaksid alustada

2011. aasta sügissemestrit

uutes ruumides. LL

Järve Keskus

Pärnu mnt 234

tel 6 140 347

jarve@key.ee

www.key.ee

Boiler Thermor 50 l

vertikaalne ECO

tavahind 1750 kr

1299 kr

Boiler Thermor 100 l

vertikaalne ECO

tavahind 2050 kr

1499 kr

Soodushinnad

1.–17.maini

Akutrell

MAKITA

6261DWPE3

tavahind 1990 kr

1190 kr

-40%

Köögivalamu

komplekt FRANKE GLN 611

komplektis on valamu, segisti,

ülevool, nõrutuskauss,

lõikelaud ja

kuivatusrest

tavahind 2290 kr

1599 kr

-30%

Kõrgsurvepesur

KÄRCHER K 3.97M plus

tavahind 3490 kr

2190 kr

-37%

Latekspahtel Maxi 2,5 l

tavahind 89 kr

69 kr


minu linn

• 4 TALLINNA SUURT

• Kümnest jalgpalli Eesti

meistriliiga klubist asub

tervelt neli Tallinnas.

Neist Levadia ja Flora on

vaieldamatult viimaste

aastate Eesti kaks kõige

tugevamat klubi. Nõmme

Kalju on ambitsioonikas

medalitaotleja ning Tallinna

Kalev võitleb praegu

küll meistriliigasse püsimajäämise

nimel, kuid

Kalevil on potentsiaali olla

liigas kõva keskmik.

toimetaja Kristjan Roos kristjan.roos@linnaleht.ee

Levadia valitseb Eesti meistriliigat

• Kuigi valitseva jalgpalli Eesti

meistri Levadia teekond Eesti

karikasarjas lõppes pärast veerandfinaali

1:3 kaotust Narva

Transile, on Levadia Eesti meistriliigas

tunnistanud tänavu vaid

võite. Levadia on saanud kümnest

mängust kümme võitu,

tabeli teine Sillamäe Kalev jääb

temast maha kuue ning kolmas

Flora juba 11 punktiga. Levadia

väravatevahe on muljetavaldav

37:4. Liiga parima väravaküti

arvestust juhib 11 väravat

löönud levadialane Nikita Andrejev,

tema klubikaaslane Vitali

Gussev on üheksa tabamusega

paremuselt teine. LL

• 1 KÜSIMUS

Foto: EPL

linnaleht kolmapäev, 13. mai 2009

Kas Kalju ehitab uue staadioni

• Kalju president Kuno Tehva: “Staadioni ehitamine

on kindlalt plaanis ja selleks on meil juba

ammu vajadus olemas, sest Hiiu staadioni

(pildil) ajad on täis ja lisaks Kaljule on väga palju

treeningaegu antud Levadiale... Loodame, et

aegade paranedes suudame koostöös Tallinna

linna, Nõmme linnaosa ja jalgpalliliiduga lahendada

ka oma staadioni vajadused. Sellel aastal

aga mängime eurosarja A. Le Coq Arenal.” LL

Levadia

• Asutatud 1998

• Kodustaadion: Kadrioru

staadion – 4700 kohta

• 6-kordne Eesti meister,

5‐kordne Eesti karikavõitja,

3‐kordne Eesti Superkarika

võitja

Flora

• Asutatud 1990

• Kodustaadion: A. Le Coq

Arena – 8300 istekohta

• 7-kordne Eesti meister,

4-kordne Eesti karikavõitja,

5-kordne Eesti Superkarika

võitja

Nõmme Kalju

• Asutatud 1923, taastatud

1997

• Kodustaadion: Hiiu staadion

– 500 kohta

• 2008/2009 Eesti karikafinalist

Tallinna Kalev

• Asutatud 1911, taastatud

2002

• Kodustaadion: Kalevi keskstaadion

– 12 000 kohta

• 2-kordne Eesti meister

(1923, 1930)

• KÕVA MÄNG

Kadrioru staadionil peetud

jalgpalli Eesti karikafinaalis

olid vastamisi kaks

Tallinna klubi – Nõmme

Kalju ja Flora. Põneva kohtumise

võitis 0:0 lõppenud

normaal- ja lisaaja järel

penaltitega Flora.

Flora võitis Nõmme Kaljut alles penaltitega

Flora tähistas eile oma neljandat Eesti karikavõitu. Foto: Arno Mikkor / Eesti Päevaleht

Kuigi Flora domineeris eilset

2000 pealtvaataja silme all peetud

kohtumist, ei suutnud karikakaitsja

kuidagi oma võimalusi

ära realiseerida. Kohe lisaaja

algul sai punase kaardi Kalju

poolkaitsja Sergei Terehhov

– kuid ka arvulises vähemuses

mänginud Kalju kaitse pidas.

Kõik otsustas penaltiseeria…

Penaltiseerias läks esmalt

Kalju juhtima, kui nõmmekate

väravavaht Rene Kaas tõrjus

Martin Vungi penalti. Seejärel

tõrjus aga ka Flora puurilukk

Mihkel Aksalu Martin Hurda

penalti ning ainuke eksija oli

Felipe Nunes, kes lõi Kalju viimase

lööjana palli latti.

“Penaltiseeria on loterii.

Õnn oli Flora poolel. Poolfinaalis

saime oma õnnekoguse

kätte,” tõdes Kalju väravavaht

Kaas. Mäletatavasti suutis Kalju

karikavõistluste poolfinaalis

Sillamäe Kalevist jagu saada

just penaltiseeriaga, kusjuures

võiduvärava lõi seesama

Nunes, kes eile nii otsustaval

hetkel eksis.

“Kui mais võidad karika, siis

on garanteeritud, et hooaeg

pole luhta läinud,” rõõmustas

võidu järel Flora peatreener

Tarmo Rüütli. Nüüd võib

nii tema kui ka kogu klubi ker-

gemalt hingata, sest meistriliiga

algusese ebaedu on meelest

pühitud. Veel enam: eurosarjas

saab Flora karikavõitjana

alustada teisest eelringist.

Võidurõõmus Rüütli pidi

pärast karikafinaali tõdema,

et Flora väravavaht Mihkel

Aksalu penaltiseerias ei eksi.

Flora võidupenaltigi löönud

Alo Dupikovi kohta oli Rüütlil

kiidusõnu: ”Diskussiooni käigus

selgus, et Dupikov on viimane

penaltilööja. Esmaspäeval

trennis lõi ta alguses küll

penalteid kosmosesse, aga siis

sai sihiku paika.”

Samal ajal, kui florakad

tähistasid karikavõitu, oli Kalju

mustas masenduses. Kaotuse

põhilise süüdlasena nägi

Kalju kapten Kaas kohtunike

tegevust. “Kümnekesi on raske

neljateistkümne vastu mängida,”

vihjas Kaas Terehhovile

antud punasele kaardile. Kaas

lisas, et punast kaarti ei tohiks

nii tähtsas kohtumises kergekäeliselt

anda. Kristjan Roos

Pesupulber BIOEST 30 aastat turul

EELISTA KODUMAIST –

hea kvaliteet mõistliku hinnaga

BIOEST on esimene eestimaine granuleeritud bioaktiivne pesupulber. Pulber on vähese

vahutavusega ning sobib pesemiseks igat liiki pesu masinates ja käsitsi.

BIOEST EFEKT – sobib valge ja heledavärvilise pesu pesemiseks. Sisaldab valgendavat

komponenti, mis soodustab kohvi-, tee-, veini- jm plekkide eemaldamist riideesemetelt.

BIOEST COLOR – sobib nii kirju kui ka valge pesu pesemiseks. Kirju pesu pesemisel

säilivad kirkad värvid.

Pesupulbrid on tagasihoidliku lõhnaga. Mõlemas pulbris on veepehmendajad, mis kaitsevad

pesumasinat katlakivi ja korrosiooni tekke eest.

MUSTAKIVI KAUBANDUSKESKUSES

aadressil MAHTRA 1 (esimesel korrusel), tel 6 333 350, 6 024 696

MAI LÕPUNI

PRILLIRAAMIDE

ALLAHINDLUSED

kuni 90%

*

150 kr -90% 15 kr * Pakkumine kehtib

plastikklaaside

550 kr -90% 55 kr

tellimisel

3000 kr -50% 1500 kr

1500 kr -60% 600 kr

1600 kr -85% 240 kr

!

Plastikklaasid kõva kattega al 400 kr paar

Plastikklaasid AR-kattega al 600 kr paar

Sünnipäevahinnaga pesupulbrid müügil

FLORA müügikeskuses Laki 5, Tallinn

Müügil Selverites, Maksimarketites, Konsumites ja Comarketites

Flora Kadrina müügikeskus

Laki 5, Tallinn

Avatud E–R 8.30–16.30

Info tel 659 9442

e-post info@flora.ee

www.flo.ee, www.flora.ee

Vaata rõõmsalt maailma koos Nordoptikaga!

NÄGEMIST KONTROLLIB

DOKTOR MARK LEVIN: K, 13.05 kl 15–18

L, 16.05 kl 10–16, E, 18.05 KL 15–18

Prillide tellimisel maksab nägemiskontroll 100 kr!

REKLAAMI ESITAJALE PRILLIDE

TELLIMISEL KINGITUS!

www.nordoptika.ee


kolmapäev, 13. mai 2009 linnaleht

toimetaja Indrek Kuus indrek.kuus@linnaleht.ee

minu linn


Varahommikused linnalinnud

tasub ära kuulata

• vahva üritus

Järgmisest esmaspäevast

reedeni saab mitmel pool

Tallinnas varahommikuti

koos tarkade ja toredate

inimestega linnulaulu

kuulata.

Ürituse korraldavad Looduse

Omnibuss, Loodusring,

Looduskalender, Tallinna linnuklubi,

Tallinna keskkonnaamet,

erakond Eestimaa

Rohelised ja Eestimaa Looduse

Fond. Kohale tulnud saavad

teada, kes ja kuidas linnas laulavad.

Linnulaulutunde juhendavad

linnuklubi liikmed.

Üritus on tasuta ja lisainfot

saab telefonidelt 6 481 740,

56 476 297, meilitsi info@looduseomnibuss.ee

või veebilehelt

www.looduseomnibuss.ee.

Tasub kaeda ka lehte www.tallinna-linnuklubi.ee,

kus linnalindude

tegemiste kohta saab

vahvaid teateid lugeda. LL

Kuhu minna

• 18. mail kell 6.30 Pirital.

Kogunemine Pirita linnaosa

valitsuse ees. Juhendab Peep

Veedla.

• 19. mail kell 6.30 Stroomi

metsas. Kogunemine Merimetsa

Selveri ees. Juhendab

Ingrid Aus.

• 20. mail kell 6.30 Nõmme

aedlinnas. Kogunemine

Nõmme turu väravas. Juhendab

Tiit Vohta.

• 21. mail kell 6.30 Kadriorus.

Kogunemine Luigetiigi

juures. Juhendab Tiit Vohta.

• 22. mail kell 6.30 Snelli

tiigi juures. Kogunemine Balti

jaama vastas Nunne tänava

nurgal. Juhendab Tiit Vohta.

Talvike lauluhoos.

Foto:d Heiko Kruusi

Paadunud aktivist Juku-Kalle Raid kutsub Koplit avastama. Foto: EPL

Kopli trammid

mobiliseeritakse

kultuuririndele

ANNAME 1000 TOOKOHTA

• UUS JA HUVITAV

Tänavune kevad toob linnakultuuri

uue omapärase

festivali Trammart, mille

esimene aktsioon toimub

laupäeval, kui peetakse ka

muuseumiööd.

Üritusega tahetakse tekitada

huvi eri linnaosades toimuva

vastu. Korraldajad näevad

trammi kui linnakultuuri sümbolit,

mille abil saab tutvustada

liini äärde jäävaid paiku ja

asutusi.

“Asja mõte on väga lihtne.

Et Tallinn on ajalooliselt

kogum erinevatest küladest,

nagu Sitsi, Karjamaa, Sibulaküla

ja paljud teised, aga inimesed

kipuvad ikka ringlema

vaid oma asumis ja vanalinnas,

siis peaks kunstitramm vähemalt

Kadrioru–Kopli suunal

olema heaks võimaluseks ja

julgustuseks minna tutvuma,

mis toimub mujal Tallinnas,”

märkis projekti kunstiline juht

ja ajalehe KesKus peatoimetaja

Juku-Kalle Raid. “Balti jaamast

Kopli poole mõeldes olen ikka

inimeste seas teatud ksenofoobiat

täheldanud, inimesed

justkui pelgaks kõike seda, mis

seal kandis on. Tegelikult jääb

sinna palju huvitavaid, häid

ning ajalooliselt ja ka tänaselt

põnevaid asju.”

Kultuur on kõikjal

Trammart teeb koostööd

kultuuriasutustega, mis asuvad

trammiliini ääres.

Korraldajad näevad linnakultuuri

esinemist kõikjal:

muuseumides, kõrtsides, kaubanduskeskustes

ja isegi linnasaunas.

Kuna paljudele lastele

on juba üksnes trammisõit

elamus, siis on programmi

koostajad mõelnud ka lastele

ja peredele.

Tasuta trammiretkede täpse

ajakava leiab veebilehelt

www.trammart.ee. LL

Maikuus toimub kaks tööbörsi:

TALLINNA TRAMMI- JA TROLLIBUSSIKOONDISE TÖÖBÖRS 19. MAIL

aadressil Pärnu mnt 89, kell 14. Tööd saavad 400 reisisaatjat ja koristajat!

TALLINNA AUTOBUSSIKOONDISE TÖÖBÖRS 22. MAIL

aadressil Kadaka tee 62a, kell 14. Tööd saavad 600 reisisaatjat ja koristajat!

Kõnelevad Tallinna linnapea Edgar Savisaar ja ettevõtte juhid.

Kohapeal saab tutvuda pakutavate töödega ja esitada avaldus vabadele töökohtadele.

Toimub tööõigusalane nõustamine ja registreerimine linnaosade hädaabitöödele.

Tule – töö ootab tegijaid!

Lisainfot leiad aadressilt www.tallinn.ee/abipakett või telefonil 1345

Tallinna linn on loonud 312-miljoni kroonise abipaketi, mis aitab raskustesse sattunud

linnaelanikel paremini toime tulla. Kahe aastaga luuakse 5500 uut töökohta ja paketis

on olulisi tegevusi, mis on suunatud järgnevate aastate heaolu kasvule.


minu linn

toimetaja Tiina Kangro tiina.kangro@linnaleht.ee

linnaleht kolmapäev, 13. mai 2009

Õppimine peab olema kontimööda

ARVAMUS

Olen veendunud, et

koolisüsteemi muutmisel

annaks kõige paremaid

tulemusi see, kui võtta

riikliku õppekava uuendamise

asemel suund

hoopis igale lapsele oma

arengukava koostamisele.

Koos oleme tugevad

• Kui teie kooli lastevanemad

tunnevad, et mõtlevad meiega

samamoodi või soovivad

täpsemalt Eesti Lastevanemate

Liidu seisukohtadega

tutvuda, siis löö kaasa koolitusel,

mille oleme koostanud

koolide, lasteaedade ja huvikoolide

hoolekogudele, mille

käigus räägime täpsemalt nii

siin jutuks olnud teemadest

kui ka paljust muust, mis aitab

hoolekogul efektiivsemalt

toimida.

• Infot koolituste ja liidu tegemiste

kohta leiab veebilehelt

www.laps.ee.

Individuaalne arengukava on

igal edukal sportlasel, näitlejal

ja ärimehel. Kõik, kes on vähegi

kuhugi jõudnud, on suutnud

seda tänu nende jaoks tehtud

plaanidele ja kavadele. Miks

ei võiks selline isiklik arenguplaan

olla ka igal õpilasel

Koolides peetakse küll igal

aastal arenguvestlusi, kuid

need on peamiselt tagasivaatavad

– räägitakse põhiliselt

sellest, mis on juba juhtunud

ja mis muret teeb. Lapse arengu

põhjalikuma kavandamiseni

enamasti ei jõuta.

Oleme harjunud rääkima

riiklikust, mitte isiklikust

arengu- või õppekavast.

Ametnikud on rahul, kui laps

omandab ülevalt poolt antud

programmi ja teeb ära eksamid

– seda on nii lihtne mõõta

ja kontrollida. Kas saavutatu

kattub kuidagi õpilase eelduste

ja huvidega, kas ja kuidas

see toetab lapse vaimset,

emotsionaalset, sotsiaalset ja

moraalset arengut, jätab riikliku

õppekava täitmine paraku

tagaplaanile.

Õppekava ahistab

Riiklikul õppekaval (RÕK) –

vähemalt selle praegusel kujul

– on väga halb mõju. Paljude

õpilaste jaoks on see muutnud

õppimise ebameeldivaks

kohustuseks. Osale käib koolis

toimuv lihtsalt üle jõu. Õppekavaga

pole rahul ka õpetajad,

kes peavad läbi võtma tohutul

hulgal teemasid, saamata millessegi

piisavalt süveneda. Seejuures

on nad ikkagi pidevalt

hirmul, et mõni asi, mida riigieksamil

küsitakse, on jäänud

vajaliku tähelepanuta. Õppimise

ja õpetamise asemel võetakse

koolis ainet läbi.

Oleme seisukohal, et

RÕK‐iga määratud kohustusliku

osa mahtu tuleb oluliselt

vähendada või sellest üldse loobuda.

Meil peab olema julgust

küsida, kas riiklikku õppekava

on üldse vajagi! Ükski riiklikult

tsentraliseeritud kava ei saa

kunagi arvestada iga lapse eripäraga.

Samas pole kahtlust, et

just eripäradega arvestamine

muutub järjest olulisemaks.

Õpetajate hinnangul on klassides

juba praegu ligi kaks kolmandikku

õpilastest mingit

laadi erivajadusega. Seda eriti

veel, kui võtta arvesse, et ka

keskmisest andekamatel on

omad erivajadused. Kui mõelda,

et eesti koolidesse hakkab

tulema järjest rohkem teistest

rahvustest lapsi, suureneb erivajadustega

õpilaste arv veelgi.

Siit järeldus – individuaalsed

arengukavad muutuvad iga

päevaga aktuaalsemaks.

17.mail kell 12.00 Estonia kontserdisaalis

MUSAMARI KOORIKOOLI KONTSERT

Põhikooli- ja gümnaasiumiseadust

(PGS) on vaja sisuliselt

täitma hakata ja jõuda selleni,

et igal koolil oleks oma õppekava,

mis vastab selle kooli õpilaste

eeldustele ja arenguvajadustele.

Seadus just seda ütlebki,

kuid praegune RÕK on nii

mahukas ja detailiderohke, et

koolil pole enamasti võimalik

sinna midagi olulist lisada.

Lastevanematel on sõna

Lastevanemad, eriti hoolekogude

liikmed, peaksid õpetajaid

selles küsimuses toetama.

Just praegu on menetluses uus

PGS. Eesti Lastevanemate Liit

LAPSEPÕLV ON LAHE AEG

laulud Leelo Tungla tekstidele

MUSAMARI KOORIKOOLI LASTEKOOR, MUDILASKOOR, EELKOOLIKOOR,

dirigent Tiina Mee

SEGAKOOR, dirigent Inta Roost

ÜLE-EESTILINE NOORTE SÜMFOONIAORKESTER, dirigent Jüri-Ruut Kangur

Jaak Jürisson, Ain Varts, Raul Vaigla, Toomas Rull

kontserti juhivad KARMEL EIKNER ja IVO LINNA

piletid Eesti Kontserdi kassades, Piletimaailmas ja Piletilevis, info tel. 52 87 227 , www.musamari.ee

Keegi ei eelda, et akrobaadiks saab isikliku lähenemiseta. Miks siis

arvatakse, et koolitarkus hakkab külge kõikidele ühtmoodi Foto: EPL

on riigikogu kultuurikomisjonile

esitanud rea ettepanekuid,

mille kohaselt hoolekogudel

peaks olema suurem roll

ka koolijuhi valimisel, samuti

koolide juhtkonna ametisse

nimetamisel ja vabastamisel.

Hoolekogud peavad hakkama

jõulisemalt suunama ka

koolile õppesuundade valimist

ja kooli õppekava kinnitamist.

Paljudes riikides tehtud uuringutega

on tõestud, et kui kaasata

lastevanemad kooliellu,

hakkavad oluliselt paranema

ka laste õpitulemused.

Enn Kirsman,

Eesti Lastevanemate Liidu juhatuse esimees

Küttesüsteemide

projekteerimine,

r e n o v e e r i m i n e

ja hooldus

7 766 930,

56 671 663

K

www.jogevaelamu.ee

A S S

I N Ä I T U S

ja NÄRILISTE SHOW

Kassipoegade

müük

16. mail

kl 10–16

TALLINNA LAULUVÄLJAKUL

Külla tuleb suur kass TOM

maiustustega

Näriliste linn ja atraktsioon!

Kutsume kõiki osalema

Kõikidele auhinnad

Info ja reg: 55 997 117

Kommentaar

Kool kui ellujäämiskatse

Ma mäletan oma kõige esimest

koolipäeva. Klass

oli õpilasi täis ja õpetaja

seletas tahvli ees midagi tähtede

kohta. Juba siis ei saanud ma aru,

miks mind sunnitakse sinna klassi

koos nii paljude teiste lastega vaikselt

istuma ja kuulama üht võõrast

inimest. Arusaam jõudis minuni

alles kaksteist aastat hiljem. Nüüd,

lõpuklassis. Umberto Eco ütles Eestit

külastades, et inimesed on ratsionaalselt

lollid. Arvan, et tal on

õigus, sest ratsionaalselt saan ma

aru kõigest, mis on mulle vajalik. Ka kooliharidusest.

Kaisa Kangro,

abiturient

Meie haridussüsteem on lapsekingades ja pole veel jõudnud

lõpuklassi tasemele. Arusaadav ka, vaid veidi aega tagasi

kehtis siin veel nõukogude süsteem ning inimesed ei lepi

üldjuhul muutustega hästi. Sellegipoolest ei ole see vabandus

ning igavesti ei saa ju jääda istuma ja taidlema. Samuti ei

ole lahendus aasta-aastalt aina raskemaks konstrueeritavad

riigieksamid. Kusagil on ka ratsionaalsuse piir ja tuleks appi

võtta inimlikkus.

Sooviksin, et

meie riigiisad ja

rahva esindajad

keskenduksid

kas või omaenda

laste

heaolule.

Teistsugused noored

Siit rullub lahti järjekordne haridussüsteemi probleem.

Paberile kirjutatu võib seista igavesti, kuid inimesed, tahame

seda või mitte, muutuvad väga kiiresti. Iga uus põlvkond on

omanäoline. Nii ka meie.

Vaadates uuringuid, mis on haridussüsteemide kohta läbi

viidud, selgub, et Eesti õpilased on ühed õnnetumad maailmas.

Kas see ei lähe tõesti mitte kellelegi korda Tundub nii.

Õpilastel pole võimu, et oma olukorda muuta, täiskasvanutel

aga on kool seljataga ning sellega ka mured läinud.

Mina olen viimase kaheteistkümne

aastaga õppinud seda, et

inimesi on väga erinevaid. Olles

koolikeskkonnas ja õpilaste siseringis,

millele täiskasvanutel ligipääs

puudub, võin öelda, et mõnele

noorele sobib kooliga kaasnev

suur pinge ja 24 tundi õppimine.

Nende üle on hea meel! Ent suurem

osa õpilastest on pidevalt

meeletus stressis. Kuna tegelikult

tahavad kõik hästi hakkama saada,

muutub kool ellujäämiskatseks. Mõni tõmbub endasse,

mõni teeb pahandusi. Kahjuks mõjub kool osale inimestest

väga rängalt. Depressioonis noori ja koolist väljalangenuid

on palju. Tihti ei olegi probleemiks laiskus, halb iseloom

vms, mida automaatselt väljalangenutele omistatakse. Osa

inimesi ei pea pingele vastu ja vajaksid teistsugust lähenemist.

Kuna nad on paberite järgi nii-öelda normaalsed inimesed,

siis “allahindlusi” neile ei tehta.

Koolis käimine on lõputu võitlus inimestele, kes näevad

asju võib-olla veidi teisiti. Milliste närvirakkude hävimisega

see kellegi jaoks lõpeb, on individuaalne.

Muutumise aeg

Ent minu arvates on kriitiline hädamass ammu täis saanud

ning aeg on iganenud süsteemi muuta. Sooviksin veel,

et meie riigiisad ja rahva esindajad jätaksid poliitilised huvid

tagaplaanile ning keskenduksid … kui mitte millelegi muule,

siis kas või omaenda laste heaolule. Heaoluriik saab ju toimida

ainult siis, kui suuremal võimalikul osal rahvast on võimalikult

hea elada. Praegu on Eestis üle 150 000 õpilase, kelle

heaolu üle võib vaielda.

Minu soovitus on, et otsustame üheskoos midagi muuta!

Teeme Eesti kooli inimlikuks ja efektiivseks. Teie, kelle võimuses

on otsustada, võtke ka õpilased kampa, kuulake nende

nõuandeid, sest ainult nemad teavad, mida tähendab kool

seestpoolt.

Ja veel. Tegelikult on see, mida vaja, juba ka kirjas – Tallinna

haridusameti koostatud Tallinna linna põhi- ja üldkeskhariduse

arengukavas (aastateks 2009–2014), mille üheks eesmärgiks

on seatud omanäoliste ja kvaliteetsete innovaatiliste

haridusasutuste kujunemise toetamine.

HELAIN ATELJEE

• Rõivaste, nahast ja karusnahast toodete õmblemine

ning parandamine

• kottide, kohvrite parandus

• trukkide ja neetide panek

• peakatete tegemine (mütsid, kübarad)

Samas ka toodete müük

REIMANI tn 4, TEL 6 440 406


kolmapäev, 13. mai 2009 linnaleht

toimetaja Tiina Kangro tiina.kangro@linnaleht.ee

minu linn


Ka praegu saab lapsi hästi õpetada

• INTERVJUU

Tallinna haridusamet

kutsus hiljuti koolide

õppealajuhatajad kokku

õppepäevale, et arutada

individuaalsete õppekavade

rakendamist koolides.

Linnalehe küsimustele vastas

pealinna haridusameti üldhariduse

osakonna juhataja

Viivi Lokk.

Kas õppepäev oli viide, et koolides

tuleks hakata rohkem

kasutama individuaalseid

õppekavasid

Praegustes õigusaktides on

kohustus teha õpilasele individuaalne

õppekava (IÕK)

või rakendada mõnd abistavat

tugiteenust kohe, kui õpilane

on saanud puuduliku veerandihinde.

Tähtsustama ei peaks

aga mitte niivõrd IÕK-i koostamist,

vaid just õpilase võimete

arvestamist kogu õppetegevuse

korraldamisel koolis.

Individuaalselt saab läheneda

ka IÕK-i vormistamata.

Kui palju koolides praegu

IÕK-e tehakse

Erivajadustega laste koolides

kasutatakse neid tihti, üldklassides

aga enamasti vaid koduõppes,

kui laps ei saa näiteks

tervise tõttu iga päev koolis

käia. Vahel ka hindamise erisuse

või teistmoodi õppekorralduse

vajaduste tõttu, kui

laps peab viibima pikemat

aega koolist eemal jne.

Hiljuti avaldati meedias

uuringu tulemused, mille

järgi olevat viiendik Eesti

õpilastest hariduslike

erivajadustega.

Kõik hariduslike erivajadustega

lapsed ei vaja individuaalseid

õppekavasid. Mõnel on

Asi susiseb. Koolielus hakkab kohale jõudma ajajärk, kus räägitakse senisest enam individuaalsest lähenemisest.

Foto: EPL

võib-olla vaja pisut täiendavat

individuaalset juhendamist

(näiteks pikapäevarühmas),

mõnel süsteemset parandusõpet,

mõnel õpiabi mingis

konkreetses aines, mõnel käitumise

tugikava jne. Võimalusi

on palju.

Uus põhikooli- ja

gümnaasiumiseadus rõhub

rohkem individuaalsele

lähenemisele. Kas koolide

õppejuhid ja õpetajaskond

tervitavad seda uuendust

või pigem kardavad seda

Kõik uus tekitab hirmu,

kindlam ja mugavam on jätkata

vanaviisi. Ka praegune seadus

võimaldab individuaalset

lähenemist ja IÕK-e, aga

tõsi ta on, et tavakoolid kasutavad

seda vähem, kui võiks

ja peaks. Põhjused on lihtsad:

esiteks mugavus (kergem on

teha nagu ikka), teiseks õpetajate

koormus (paljud töötavad

üle täiskoormuse) ning kolmandaks

oskused (kui ei oska,

siis tundub hirmutav).

Kas koolijuhtidel on

võimalik niisugust lisatööd

õpetajatele tasustada

Koolijuhil on individuaalsete

kavade rakendamist võimalik

tähtsustada kooli motivatsioonisüsteemis,

näiteks üks kriteerium

lisatasude ja preemiate

maksmisel, täiendavad puhkepäevad

vaheaegadel jms.

Meil räägitakse juba aastaid

sellest, et riiklik õppekava

on liiga mahukas, viib

tuupimiseni ega jäta ruumi

isiksusega arvestamiseks.

Ehk tulekski selle asemel

üle minna individuaalsetele

õppe- ja arengukavadele

Mõnes riigis, näiteks Taanis,

on seda ka rakendatud ja mitte

alati ei ole need riigid oma

haridussüsteemiga rahul. Kas

see meie süsteemis ainuõige

on, ei julge spekuleerida. Minu

meelest ei tohiks siiski ka tulemuslikkust

välistada.

Küsimus ei ole siiski ainult

õppekavas, vaid tihti ka õpetajate

oskuses leida õppekavast

oluline ja vähemoluline ning

sellest tulenevalt teha valikud,

kuidas lapsi õpetada. Tegelikult

saab praegugi igas koolis

lapsi hästi õpetada. Koolis

peaks võib-olla juba praegu

tegema rohkem (ja pidevalt)

kooli õppekava arendamisega

seonduvat tööd – analüüse,

arutelusid, töörühmi.

Kas mõni Tallinna kool on

siin teistele eeskujuks

Mõned koolid on kindlasti

oma töös harjunud igale õpilasele

individuaalselt lähenema,

aga kurvem on see, et üldklasside

puhul soovitakse võimalikult

ühtlaste teadmiste-oskustega

õpilastest komplekteeritud

klasse, et individuaalset

lähenemist peaks rakendama

minimaalselt. Tiina Kangro

Rahva Raamatu ralli

Kolmapäevast kolmapäevani (13-20.mai)

Pöörased päeva pakkumised*

KOLMAPÄEVAL

REEDEL

PÜHAPÄEVAL

...ja sadu teisi pakkumisi kuni

-60% soodsamalt

TALLINN: Viru Keskuse III ja IV korrus

Eesti Draamateatri vastas; Rocca al Mare kaubanduskeskus

TARTU: Moe- ja vabaajakeskus TASKU

PÄRNU: Pärnu Keskus; VILJANDI: Mainori keskuse II korrusel

www.rahvaraamat.ee *Kuni kaupa jätkub.

NELJAPÄEVEL

LAUPÄEVAL

229.-

99.-

258.-

145.-

249.-

149.-

299.-

199.-

353.-

175.-

199.-

99.-

359.-

199.-

199.-

99.-

178.-

125.-

682.-

339.-

22. ja 23. MAIL SUUR LAOMÜÜK

SOKID KOGU PERELE OTSE TOOTJA LAOST

SOKID ja PÕLVIKUD alates 3 kr paar!

NAISTE SUKKPÜKSID 15 DEN 9 kr!

OOTAME TEID: reedel, 22. mail kl 12–18

laupäeval, 23. mail kl 10–14

AADRESSIL Kopli 25, Tallinn

Tramm nr 1, 2 “Angerja” peatus, endise “STANDARD” hoone hoovis

NB! MAKSMINE AINULT SULARAHAS!

Reedel, 15. mail kell 19.00

SEL AASTAL VIIMAST KORDA!

Dirigent: Mikk Murdvee

Osades: Helen Lokuta, Oliver Kuusik,

Rauno Elp, Aare Saal, Mart Laur,

Kristina Vähi, Juuli Lill

TELLIMUSED E-R tel 683 1260, 506 8361, estonia@opera.ee

KASSA avatud iga päev 11-19, tel 683 1214. www.opera.ee


• NAISEÕNN

10

kodu

toimetaja Merike Kungla merike.kungla@linnaleht.ee

Üks king on sul veel raudselt puudu...

• Kui sa oled naine ja armastad kingi, siis vajad ka sellist stiletokujulist vanni

(pildil). King-vann muudab iga naise elu peaaegu täiuslikuks, lõplikust õnnest

jääb nüüd veel puudu vaid üks tühine – kingapaar. Sest säärane vann on

luksuslik, ülimoodne ja seda ei ole su sõbrantsil ega ka ülemuse naisel.

Kohe kindlasti mitte. Soovitus: ära kingvanni

vannituppa peida, asenda sellega

elutoas diivan või veel parem – teler.

Vann-kinga leiab Itaalia luksuskeraamika

tootja SICIS sortimendist. LL

Foto: sicis.it

• TOIMETAJA LEMMIK

Ei ühtki ööd personaalarvutita enam!

• Miks tuleb moodne Skype’i-, Orkuti- ja Delfi-inimene hommikul

tööle, silmad peas punased kui hirmunud talvejänesel

Sest ta on terve öö arvutis istunud ja tšättinud, deitinud ning

guugeldanud Seda ka, aga tegelik põhjus on selles, et meiesugused

ei suuda oma läpakata ei elada ega ka magada.

Sest kui läpakas pole käeulatuses, siis oleme kui muistne

Kati ilma karuta ehk siis täitsa aruta. No vot! See pehme

läpakas-padi (pildil) on lahendus. Selle taga/peal saame

magada kus tahes – kodus, bussis, töö juures. LL

linnaleht kolmapäev, 13. mai 2009

Foto: likecool.com

Rõdule sobivad kasvama

madalasordilised aedherned

Paber kannatab kõike, ka

kliistri sisse pudistamist

Viimsi Aiakeskus pakub aiapidajale

kõike vajalikku kevadisteks aiatöödeks!

Uuenenud on ka kaupluse ilme –

suurem pind, suurem valik! Seemned,

mullad, istutuspotid, kattekangad,

aiatööriistad jm. Lisaks suures valikus

lemmikloomatarbeid!

Kõik Sinu aeda – kõik ühest kohast!

Viimsi Aiakeskus on avatud

E–R kl 9–19, L kl 10–16

P suletud

Muuli tee 8, Viimsi

Tel 6 003 686

www.selteret.ee

Buss nr 1A Viru Keskusest ning buss nr 49

Lasnamäelt, asume Merivälja peatusest

50 m mere poole

• ISE ON ILUS

Vanapaber sünnib kodus

seinalegi panna. Kui väike

eeltöö tehtud, valmib

osavate käte all ilus,

säästlik ja tervisele kasulik

paberkrohv.

See sein sobib

inimesele,

kellele ei meeldi

sirgjooneline

maailm.

Foto: arhiiv

Kas magusat hernest saab

rõdul kasvatada

Kui rõdu on piisavalt suur,

võib seal kõiksuguseid taimi

kasvatada. Hernele peaks

tegema kastid, kuhu mahub

vähemalt 20 sentimeetri jagu

mulda, sest hernel on sügav

juurestik. Hernest ei tohi istutada

happelisse mulda (okaspuud

ja rododendronid), kuid

samas ei vaja hernes kasvuks

kõige viljakamat mulda, taim

lepib ka viletsama mullaga.

Hernes on ronitaim ja seetõttu

peab sellele võimaldama ronimist.

Kaunid ja vastupidavad

on näiteks bambuskepid.

Rõdul kasvatamiseks võiks

valida madalama kasvuga hernesordid,

mis kasvavad vaid

40–60 sentimeetri kõrguseks.

Näiteks on Selteretis saadaval

madalad sordid “Gloriosa”,

“Cud Gelvedonu” ja “Ambrozija”.

Olemas on ka aedherne

sort “Little Marvel”, mis ei

vajagi toestamist. See on varajane,

saagirikas ja ilusa põõsasja

kasvukujuga.

Hernest peaks kasvatama

päiksepaistelises kohas, mis

oleks tuulte eest varjatud. Kui

hernes on maha külvatud ja

on oodata öökülma, siis peab

noori tõusmeid katma.

Hernes vajab rohkesti kastmist,

rõdul pea iga päev. Kui

taimed jäävad kuiva, pole ka

suurt saagilootust. Lindude

eest peaks noori tõusmeid

kaitsma võrguga.

Maris Paalvelt, Selteret OÜ jaemüügijuht

“Paberkrohvi headeks omadusteks

loetakse hingavust,

soojapidavust, mürasummutavust

ja loodussõbralikkust.

Seda kõlbab panna kõikjale

kuivadesse ruumidesse,” soovitab

paberkrohvi hobimeister

Heilo Aadla, kes praegu Tartusse

Supilinna teatrit loob

ning naabritele paberkrohvi

seinale mätsib. Paberi soojapidavuse

ja helineelavuse tõttu

oli näiteks kümmekond aastat

tagasi suur mood ühiselamutubadele

originaalsema ilme

saamiseks pruuni jõupaberit

seintele kortsutada. Neis hoonetes

oli see lausa hädavajalik,

sest pidas raadiomakist tuleva

tümaka kinni.

Aknad lahti

Nüüd, kui kevad käes ja

ilmad soojad, on Aadla arvates

paras aeg paberkrohvi paigaldamisega

algust teha, sest looduslik

metüültselluloosiliim

ja paberipudisegune paraja

paksusega krohv vajavad kuni

paari-kolmenädalaseks seinal

kuivamiseks just sooja ja kuiva

õhku. Pikk kuivamisaeg ongi

selle tehnika ainus halb omadus.

Krohvi paksusest oleneb

see, kui sooja- ja mürapidavaks

ruum kujuneb.

“Seina sobib panna absoluutselt

igasugust paberit, sest

paber on tehtud puidust ja

metüültselluloos on puiduliim

– nii tekivad ka seinale puidu

omadused,” räägib Aadla, kelle

endagi kodu on üleni paberkrohvitud.

Ta kiidab ka õhukese krohvikihiga

kaetud seina, krohv võimaldab

katta kõik alusseinal

olevad õnarused või krobedused.

“See sein sobib inimesele,

kellele ei meeldi sirgjooneline

maailm.”

Naine ees, mees järel

Paberkrohvi valmistamiseks

sobivad hästi nii vanad ajalehed

kui ka poes müüdav tsel-

luvill, vanad päevikud, kirjad,

postkaardid või isegi kasutuks

muutunud paberraha, kaunistuseks

kuivanud taimed vms.

“Värvilisele paberile trükitud

ajalehesegune krohv jääb kena,

aga seina võib hiljem kohupiimavärvidega

ka üle vuntsida,”

selgitab Aadla.

Lihtne paberkrohvisegu

tuleb vanadest lehtedest

ise valmis teha, siis võib seda

kätega liimiga segatuna ise

ka seinale kanda. Kogu kunst

ongi selles, et metüültselluloosi

tapeediliimi sisse rebitakse

ajalehed või muu pabermaterjal

peenikesteks tükkideks.

Poes müüakse soojustusmaterjalina

ka purustatud paberivilla,

kuhu on lisatud tulekindluse

mõttes boori ja booraksit.

“Paberi-liimisegu peab olema

nagu tainas, mitte väga

KORTERID

Müüa uus 2-toal krt Mustamäel

Sõpruse pst 230. 5/2, 42,9 m².

Hea asukoht, veekandjal

põrandaküte. Küsi ka teisi

soodsaid pakkumisi.

Hind: 780 000 kr. Tel 6 684 700,

52 07 288, Allan Vanatoa

Müüa 6-toal krt Nõmmel Viljandi

mnt 25. Kivimaja, 2005. a, 3/3, 6 t,

123 m², läbi 2 korruse, terrass,

panipaik, kamin, saun, minimaalsed

kulud. Hind: 1 950 000 kr.

Tel 6 684 700, 55 645 949,

Kaido Harjak

Müüa 3-toal krt Ehitajate tee 70.

5/5, 47 m², korter on renoveeritud

ja funktsionaalne. Vannitoas

on aurusaun. TINGI!

Hind: 725 000 kr.

Tel 6 684 700, 56 682 241

Mihhail Voronin

EI JÕUA OSTA,

AGA SOOVID

VAHETADA!

Müüa 3-toal krt Sõpruse pst

200. 9/3, 59,3 m². Maja on

MEIE AITAME!

värskelt renov. Avarad toad,

vannituba ja WC asetsevad

eraldi. Hind: 850 000 kr.

Tel 6 684 700, 56 682 241

Mihhail Voronin

Kristina Kopõltsova 50 54 401

MAJAD

Müüa 3-toal krt Muraste tee 7,

Muraste. Kivimaja, 2005. a, 91,8 m²,

2 tasapinnal, kelder, garderoob.

Terrass, mööbel, mullivann,

saun. Hind: 1 590 000 kr.

Tel 6 684 700, 55 645 949,

Kaido Harjak

Müüa uued 4-toal krt-d Laagris

Iltre 8. 3/1, 109,1 m² + terrass,

2 autokohta, panipaik, saun.

Tee oma pakkumine.

Hind: 1 500 000 kr.

Tel 6 684 700, 52 07 288,

Allan Vanatoa

Müüa 3-toal krt Nõlvaku 11,

Laagri. 2004. a, kivimaja, 3/3, 85 m²,

kelder, terrass (10 m²),

keskküte+õhksoojuspump,

garaaž, parkimiskoht. Hind:

1 690 000 kr. Tel 6 684 700,

55 645 949, Kaido Harjak

Müüa uued 3-toal krt-d Laagris

Iltre 8. 3/2, 82,4 m² + rõdu,

autokoht, panipaik. Küsi

samades majades ka teisi

soodsaid pakkumisi. Hind:

1 050 000 kr. Tel 6 684 700,

52 07 288, Allan Vanatoa

Müüa maja Türisalus Mäekalda

tee 2. 2005. a, puit, kivik., 155 m²,

krunt 1795 m², tööstusvool,

kamin, saun, keskküte, lok.

kanal, meri 300 m.

Hind: 1 990 000 kr. Tel 6 684 700,

55 645 949, Kaido Harjak

Müüa palkmaja Saku vallas Eha

tee 6. 2005. a, 160 m², krunt

1500 m², maaküte, 5-toal, 2 k,

lokaal. kanal. Saun, garaaž,

kamin. Hind: 2 500 000 kr.

Tel 6 684 700, 55 645 949,

Kaido Harjak


kolmapäev, 13. mai 2009 linnaleht toimetaja Merike Kungla merike.kungla@linnaleht.ee kodu 11

• NUNNUKAS

Kui muna oli enne kui kana, siis väärib ta patja

• Värskelt keedetud muna, olgu kolme või seitsme minuti

või hoopiski siniseks keedetud muna, väärib raudselt austust,

sest munata ei teaks me, kas kana oli enne või pärast.

No ja muidugi poleks röstsai ja hommikukohv pooltki nii

ergutavalt päeva tervitavad, kui meil poleks mõnusat sooja

keedumuna nende kõrvale võtta. Ja vaat seepärast on hea,

et munadel on hoidjad, nüüd ka padjakujulised hoidjad

(pildil), kus muna hetk enne ärasöömist saab lesida ja meilt

muiates küsida: mis oli enne, kas mina või mu ema LL

Foto: designspray.com

Hoiupaigas on laupäeval

kevadtalgud

• Sel laupäeval ootab loomade

hoiupaik (Viljandi mnt

24D) talgulisi appi territooriumi

koristama, aknaid pesema

ja muru külvama. Talgulisena

saab end kirja panna meiliaadressil

info@loomadehoiupaik.

ee. Talgud algavad kell 11.

Fotod: loomade hoiupaik

LONTU

Möödunud nädalal jõudsid

hoiupaika varjule 18 koera

ja 53 kassi. Viis koera ja kolm

kassi läksid oma perre tagasi,

12 koera ja kaheksa kassi leidsid

uue kodu. Pühapäevase

seisuga ootas hoiupaigas kodu

66 koera ja 113 kassi. LL

Kui sooviks on ökoremont, soe

ja heli summutav sein ning seda

kõike odavalt, on paberkrohv

just õige lahendus. Fotod: Heilo Aadla

niiske. Selle tainaga saab seinale

siis erinevaid kujundeid voolida,”

selgitab Aadla ning lisab

lõpetuseks, et tema armus

paberkrohvi naise eeskujul.

“Kaks aastat tagasi vooderdas

mu abikaasa eelmises korteris

paberkrohviga jahedust õhkavate

kiviseintega vannitoa, kus

seinad tükk aega niisama seisid

ja plaatimist ootasid,” meenutab

mees. Pärast krohvimist

läks seal olemine soojaks.

“Muidugi ei saa paberiga seina

katta kohtades, kuhu vesi pritsib,

sest leotades läheb paberisegu

seinal uuesti märjaks,”

paneb ta siiski huviliste südamele.

Tiiu Leis

Kinnisvara MÜÜK

Isane viieaastane

tänavakaklustes karastunud

kõuts on praeguseks

kastreeritud

ja valmis kolima uude

kodusse.

ANTAKSE ÜÜRILE heas korras möbl krt: 2-toal Siili 10 (2500 kr/k), 2-toal

Kalevipoja (2500 kr/k), 2-toal Tulika (3000 kr/k).

Alliksaare KVB, tel 6 604 348, 50 28 028

MÜÜA 2-toal krt Mustamäel. H 550 000 kr. Tel 6 604 358, 50 74 837

MÜÜA maja looduslikult kaunis kohas Velise jõe kaldal, hea ligipääs, 16 km

Märjamaalt, ideaalne suvekoduks. H 540 000 kr. Tel 6 604 348, 50 28 028

Aitan Teid kinnisvara müümisel või

üürimisel Õismäel ja Mustamäel.

Eelnev konsultatsioon ja turuülevaade

tasuta. Nõustamine ka laenu

küsimustes.

Atesteeritud maakler

Neeme Liiva, tel 52 72 623

neeme@eri.ee

Otsin kindlale kliendile korterit Kristiine

või Põhja-Tallinna piirkonnas. Pakkudes

Teile konkreetset ostjat, aitan säästa

Teie aega ja raha. Turvaline tehingu

läbiviimine ja abi ka uue kodu leidmisel.

Karmen Vaha, tel 53 307 933

karmen.vaha@eri.ee

TÄNAVAKAKLEJA

Lasnamäelt leitud

kaheaastane

emane kutsa

on sõbralik ja

armastab inimeste

lähedust.

PUHASTUSTEENISTUS

KVALITEETSED JA KIIRED

PUHASTUSTÖÖD

(akende, vaipade, mööbli pesemine,

põranda vahatamine-õlitamine,

suurpuhastus ja hoolduskoristus,

niitmine, haljastuse korrashoid jne)

Tel 65 65 311, 55 20 870

puhastus@bestclean.ee

www.bestclean.ee

Mustamäe tee 116

(samas majas asub trahter BOGDAN)

OSA TAPEETE kuni –40%

Saadaval üle 400 sordi kvaliteetseid tapeete Saksamaalt.

Lamineeritud parkett, 8 mm, 119 kr/m2

Tellimuse täitmise tähtaeg 2 päeva

Kõik fototapeedid

Komar (Saksamaa) –10%

Valikus üle 60 tapeedisordi.

Müügil hallituse eemaldaja!

Avatud

E–R 10–19,

L 10–16

Tel 6 575 330

Suur rahvapidu Keila keskväljakul!

Keila linna päeva programm algab

kell 10 ja kestab kuni südaööni.

KEILA LINNA

PÄEV

KEILA

KEVADLAAT

30.05.2009

trollid 1, 2, 5

bussid 10, 26, 27, 28, 9

Mustamäe tee 116

Kutsume kauplema kunsti,

käsitööga, taimede ja juurikatega,

toidu-, tööstuskaupade ja pudipadiga.

Zolnok

www.sadalaata.ee

TAPEEDIKESKUS

Vilde tee

Zolnok

Mustamäe tee

trollid 1, 5

Tammsaare

Tammsaare tee


12

ilu / tervis

Foto: Avon

toimetaja Ada Maltseva ada.maltseva@linnaleht.ee

Avoni heategevusüritus toetab rinnavähi ennetustööd

• 13. juunil kell 13 algab Tammsaare

pargis Avoni heategevusüritus, millega

toetatakse rinnavähi ennetustööd

Eestis. Esinevad Ines ja Supernoova.

Lastele on avatud mänguala ning aset

leiab ka traditsiooniline rongkäik

(pildil).

Läinud kevadel toetas Avon

heategevusüritusega uue rinnavähiuuringute

bussi ostu. Bussi ja aparatuuri

soetamiseks andis Avon Eesti

Vähiliidule 350 000 krooni. Toetus sai

teoks tänu heatahtlikele annetajatele

ja Avoni heategevustoodete ostjatele.

Tänavu veebruaris ostetigi väga

moodsa tehnikaga uuringubuss, mis

sõidab juba ringi, et maal elavad naised

kergemini uuringule pääseksid. LL

linnaleht kolmapäev, 13. mai 2009

Vähiennetajad pööravad tähelepanu nii emadele kui ka tütardele

• Naisliikumine MTÜ Naised Emakakaelavähi

Vastu pühendab sel kuul

tähelepanu nii emadele kui ka tütardele.

Neidudele Tallinnas, Harjumaal,

Tartus ja Valgamaal viiakse läbi 40

kooliloengut. Loengutel räägitakse,

kui oluline on mitte liiga vara alustada

seksuaalelu, mitte liiga palju partnereid

vahetada ja mis peamine – külastada

regulaarselt naistearsti. Samuti

räägitakse emakakaelavähki põhjustavast

HPV-viirusest ja emakakaelavähi

ennetamisest.

15.–17. maini osaleb naisliikumine

Tartus messil “Eesti naine”, 23.–24.

maini Tallinnas lillepaviljonis peetaval

ökomessil ning 30. mail Keila linnaväljakul

Keila päeval. LL

Sõeluuringus avastatakse rinnavähk õigel ajal

• ÄRA JÄÄ HILJAKS!

Eestis jätkub vähiennetuskampaania,

millega

soovitakse naistele

teadvustada, et varases

staadiumis avastatud

rinnavähk on ravitav.

SA Vähi Sõeluuringute, haigekassa

ja tervise arengu instituudi

koostöös kutsutakse

Eesti naisi rinnavähi sõeluuringutele.

Nimelise kutse saavad

50–65-aastased naised.

Kutseid saadetakse sünniaastate

kaupa kaheaastase intervalliga.

Tänavu saavad kutsed

1947., 1950., 1953., 1954.,

1955., 1957. ja 1959. aastal

sündinud naised. Maailmas

on tõestatud, et hästi organiseeritud

sõeluuringutega on

võimalik vähendada suremust

rinnavähki kuni 30 protsenti.

Miks naine peaks tulema

sõeluuringule, kui ta tunneb

end tervena “Varases staadiumis

kasvaja ei anna mingit

Foto: Kristjan Rosin

Naistel, kes leiavad oma postkastist kutse rinnavähi sõeluuringule, tasub igal juhul seda võimalust

kasutada. Foto: Raigo Pajula / Eesti Päevaleht

märki, aga seda on võimalik

sõeluuringus avastada. Need

naised, kel sõeluuringus rinnavähk

avastatakse, suudame me

terveks ravida,” selgitas Tartu

ülikooli kliinikumi radioloogiateenistuse

radioloog Sulev Ulp

(pildil).

Tagasihoidlik osalemine

Sõeluuringu korraldajad

peavad probleemiks madalat

osalusaktiivsust. Läinud aastal

sai kutse 55 645 naist, sõeluuringus

osales neist 53 protsenti.

Mullu avastati sõeluuringuga

120 vähijuhtu, neist

83 protsenti varases staadiumis.

Täiendavatele uuringutele

kutsuti tagasi 2,5 protsenti

naistest. Ülemöödunud aastal

oli osalusprotsent veelgi väiksem

– 44 protsenti. Tänavu

on uuringu korraldajad seadnud

eesmärgi tõsta hõlmatuse

taset 65 protsendini.

Madal osalusprotsent võib

tuleneda sellest, et kõik naised

ei saa kutset kätte, kuna andmebaasid

on ebatäpsed. Et kut-

se jõuaks adressaadini, peaks

too kontrollima, kas elukoha

aadress rahvastikuregistris on

õige. Tänavu teisest poolaastast

hakkab haigekassa sõeluuringule

kutsumiseks kasutama

rahvastikuregistri aadresse.

“Kutse ei pea kaasas olema.

See ei ole dokument, vaid

ainult meeldetuletus. Uuringutele

tulemiseks on vaja isikut

tõendavat dokumenti, ravikindlustuse

olemasolu ja kuulumist

kutsutavasse sünnikohorti.

Samuti peaks vaatama,

Arvud

Märkimisväärne osa 45–64-aastastest naistest

pole mammogrammi teinud

vanuserühm 45–54

tegi mammogrammi

pole

teinud

üle

2 aasta

tagasi

viimase

12 kuu

jooksul

1–2 aastat

tagasi

et eelmisest uuringust oleks

möödas vähemalt kaks aastat,”

kinnitas haigekassa tervishoiuteenuste

osakonna peaspetsialist

Sirje Vaask. Tänavu aastast

võib kutse saanud naine ise

uuringukoha valida.

vanuserühm 55–64

tegi mammogrammi

pole

teinud

üle 2 aasta

tagasi

viimase

12 kuu

jooksul

32,5% 21,2%

24,4% 27,1%

24,4%

18,7%

• Igal aastal diagnoositakse

Eestis ligi 650 rinnavähijuhtu.

• Haigestumine suureneb

40–45-aastaselt, suurim on

haigestumine 50–55-aastaselt.

• 2007. aastal suri Eestis rinnavähki

217 naist.

26,5%

1–2 aastat

tagasi

25,2%

Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2008

Roosa lint juhib tähelepanu

• Roosa lint on

ülemaailmne sümbol,

mis võeti kasutusele

selleks, et juhtida

tähelepanu rinnavähi

varase avastamise

vajalikkusele.

Teenus kõigile naistele

“Mammograafiateenus on

kättesaadav kõigile naistele,

ka neile, kes sõeluuringu sihtrühmast

välja jäävad,” meenutas

Ulp. Tõsi, et haigekassa selle

eest maksaks, on vaja perearsti

või naistearsti saatekirja,

sest uuringuid tehakse ainult

meditsiinilistel näidustustel.

“Naised kaebavad enamasti

valu, aga vähk ei ole valulik, sel

juhul tavaliselt kasvajat ei ole.

Kui rinnas on aga valutu tükk,

peaksid naised arstile minema,

kuid siis nad ei tee seda,” tõdes

Ulp. Alla 30-aastastele naistele

mammograafiat ei tehta, neile

tehakse vajadusel ultraheliuuring.

Ada Maltseva


Infoportaal vähihaigetele

ja nende lähedastele

-ist leiad infot:

• vähihaiguse olemuse kohta

• erinevate vähipaikmete kohta

• vähihaiguse raviviisidest ja -võimalustest

• toitumisest vähiravi ajal

• toetusravist ja hingeabist

• lähedastele

Eestis haigestub pahaloomulistesse kasvajatesse

üle 6000 inimese aastas. Vähihaiguse dignoos on

enamasti ootamatu, põhjustades rohkelt küsimusi,

millele soovitakse vastuseid leida.

SA EI OLE ÜKSI!

PIDEVALT

TÄIENEV!

Roche Eesti OÜ, Lõõtsa 2, 11415 Tallinn, tel 617 7380, e-mail: roche@roche.ee


kolmapäev, 13. mai 2009 linnaleht toimetaja Ada Maltseva ada.maltseva@linnaleht.ee ilu / tervis 13

Ravimatut luupust

on raske ära tunda

Luupus on immuunsüsteemi

praegu veel

ravimatu haigus, mille

korral tekivad vereringesse

üleliigsed antikehad

ning organism hakkab

iseennast ründama.

Tähtis teada

Lupus tähendab

ladina keeles hunti.

Haigus on hundi

nime saanud sellest,

et Lupus vulgaris’t,

tõsist löövet näol,

mida esineb tänapäeval

harva, peeti

minevikus hundi

hammustusele sarnaseks.

Foto: Bulls

Immuunsüsteem toodab siis

liiga palju antikehasid, mis vere

kaudu levides tekitavad liigestes,

lihastes ja teistes organites

põletikku ning kahjustavad

neid. Haiguse raskusaste võib

ulatuda kergest vormist eluohtlikuni.

Luupuse täpne põhjus ei ole

teada, kuid haiguse vallandumist

võivad soodustada pärilikkus,

hormoonid ja nakkused,

sealhulgas viirusnakkused.

Luupuse peamine vallandaja

on hormonaalne tegevus

ja selle muutus. Tihti võib luupus

aktiveeruda pärast sünnitust,

menopausi või puberteedi

ajal.

Haigestuvad naised

90 protsenti luupuse põdejatest

on naised ning 80 protsenti

neist haigestub 15–44-aastaselt.

Luupust on väga keeruline

diagnoosida, sest sümptomid

on inimeseti erinevad

ja sarnanevad teiste haiguste

tunnustega. Seetõttu võib luupus

ka perearstidel kahe silma

vahele jääda. Haiguse ravimata

jätmine võib aga elutähtsaid

organeid (neere, südant, kopse,

aju) kriitiliselt kahjustada.

Samuti võib luupus teha selle

põdejate ja nende pereliikmete

elu keeruliseks ning mõjutada

suhteid sõprade ja töökaaslastega.

Eestis on umbes 450 luupusehaiget.

LL

Milliseid sümptomeid peaks

jälgima

• Luupuse kaks peamist sümptomit

on luu- ja liigesevalu ning

tõsine väsimus, mis ei lähe puhkamisest

hoolimata üle. Lööbed,

depressioon, aneemia, palavik,

peavalud, võimalik juustekaotus

ja suuhaavandid võivad samuti

sümptomite hulka kuuluda. Kui

kaks esimest sümptomit on alati

olemas, siis ülejäänud võivad suuresti

varieeruda. Nurisünnitus, tihti

korduv, on samuti üks luupuse

õnnetutest komplikatsioonidest.

Igal kolmapäeval ilmub teemaleht

ilu ja tervis

Reumaliit korraldab luupusekonverentsi

• Reedel korraldab Eesti Reumaliit

Tallinnas EPIK-i majas Toompuiestee

10 konverentsi “Luupusehaige

võimalused 2009”.

Konverents keskendub tänavu

luupuse moodsale ravile, uuringutele

ning psühhoteraapia võimalustele.

Lähemalt käsitletakse

väga levinud luupusnefriiti.

Üritusele oodatakse eelkõige

patsiente, nende lähedasi ja

meditsiinitöötajaid. Ettekannetega

esinevad selle ala parimad

asjatundjad: reumatoloogid,

nefroloogid, psühholoogid ja

patsiendid ise.

Lisainfo veebilehel

www.reumaliit.ee. LL

Tõsine väsimus, mis ei lähe ka puhates üle, on paljude haiguste, nende

seas ka luupuse tunnusmärk. Foto: Bulls

Kuidas haigust diagnoositakse

• Kuigi sümptomite varieeruvus

võib perearsti valele teele juhtida,

on diagnoosi kinnitamiseks spetsiifilised

veretestid. Hea ülevaate

annab arstile, tavaliselt reumatoloogile

perekonna haigustelugu.

Luupust võivad ravida ka neeruhaiguste

spetsialistid, ämmaemandad,

dermatoloogid ja kardioloogid.

Diagnoos on keerukas

ja perearstid ei ole tihti haigusest

piisavalt hästi informeeritud.

Kas seda saab ravida

• Mõned luupuse vormid on nii

kerged, et mingeid ravimeid ei

ole vaja kasutada, kuid teised patsiendid

vajavad haiguse kontrolli

all hoidmiseks igapäevaselt põletikuvastaseid

ravimeid. Kirjutatakse

välja ka steroide. Steroidide

kasutuselevõtt paar aastat tagasi

Reklaami tellimine sirje@linnaleht.ee, tel 6 804 573, faks 6 804 571

on paljude luupusehaigete elud

päästnud. Aga ka steroididevabad

ravimid hoiavad haiguse hästi

kontrolli all. Üksikutel juhtudel

vajavad patsiendid vähivastaseid

ravimeid. Puhkus on haige jaoks

esmatähtis. Avatus pere ja sõpradega

aitab vähendada stressi

ja depressiooni ning suurendab

valuga hakkama saamist. Üha

rohkem korraldatakse luupusekeskseid

enesega toimetuleku

kursusi. Vastanud Eesti Reumaliit

AS Fertilitas ja AS Viimsi Haigla aadressil Kaluri tee 5A, Viimsi

Konsultatsioonivõimalused polikliinikus

Registratuur Viimsis, tel 6 059 600,

6 059 601, 6 059 023*

Günekoloogia-sünnitusabi

Lastehaigused

Nina-kõrva-kurguhaigused*

Üldkirurgia-proktoloogia

Uroloogia

Ortopeedia

Neuroloogia*

Kardioloogia*

Kopsuhaigused-allergoloogia*

Psühhiaatria

Taastusravi*

Onkoloogia-mammoloogia

Endokrinoloogia

Plastikakirurgia

Naha- ja suguhaigused

Anestesioloogia-valuravi

Hambaravi

Psühholoogia

Logopeed

Rasedusaegne jälgimine – ämmaemandate

vastuvõtud

Perekool

Hambaravi

Uus aadress: Vabriku 2

Balti jaama ja Telliskivi

peatuse vahel

Tel 6 215 661,

Hambaravi, kirurgia,

proteesimine,

laste hambaravi TASUTA!

Soovime Teile

ilusat naeratust

läbi aastate!

www.kvr.ee

Haiglaravivõimalused

(valvetel 6 059 605, 6 059 010)

Günekoloogia-sünnitusabi*

Plastikakirurgia

Sisehaigused*

Taastusravi-järelravi*

(vesi-, elektri-, liikumis-, tegevus-,

muda- ja parafiinravi, ravimassaaž,

paikne külmaravi)

Päevakirurgia:

Nina-kõrva-kurgukirurgia*

Ortopeedia

Üldkirurgia

Uroloogia

Sünnitusabihaiglaga saab tutvuda

iga kuu esimesel neljapäeval kl 16

Diagnostika:

Röntgen- ja ultraheliuuringud,

koormus EKG, rütmihäirete ja

vererõhu holter-uuringud,

spiromeetria, varane nahakasvajate

avastamine e SIA-skoopia,

endoskoopilised uuringud,

allergoloogilised, laboratoorsed

testid jm

Vaktsineerimine – lapsed ja

emakakaelavähi vastu

*teenindatakse järjekorra alusel ka EHK lepingu alusel Viimsis

Polikliinilised filiaalid Tallinnas Kaupmehe 4 (tel 6 604 072, 6 463 539)

ja Tammsaare tee 47, III korrus (tel 6 646 444)

Täiendav info: www.fertilitas.ee

• Eriarstiabi (naistearstid, uroloogid, nahaja

suguhaiguste arstid, kardioloog, kirurg-vasoloog – Argo Aru)

• Hambaarstid

• Perearst

• Endokrinoloog

• Kirurg prof Jüri Männiste

• Plastikakirurg Mare Malva

Sadama Medicum avatud kl 8–20

aadressil Uus-Sadama 21 D-terminali kõrval

(hotelliga City Hotel Portus ühes majas, sinine korpus, I korrus)

Registreerimine arsti vastuvõtule

www.medicum.ee või tel 8 811 301, 8 811 300

Kas sinu probleemiks on kõrge

veresuhkrutase Hoidu DIABEEDIST!

Meil on sinu jaoks olemas lahendus! Dialevel, toidulisand,

mis on välja töötatud diabeediravi spetsialistide

poolt, sisaldab kolme aktiivset toimeainet:

alfa-lipoehape, kaneeliekstrakt ja orgaaniline kroom.

Nimetatud ained aitavad stabiliseerida veresuhkru

taset ning mõjutavad positiivselt kolesterooli-

ja triglütseriidide sisaldust veres. Lisaks aitavad

alfa-lipoehapped vähendada pikaajalise kõrge

glükoosisisalduse peamiseks sümptomiks olevat

tuimusetunnet ning kihelust jalgades. Dialevel sobib

kõrgenenud veresuhkrutasemega inimestele,

diabeetikutele ning glükoositolerantsiprobleemide

all kannatavatele inimestele.

Küsi Dialevelit oma apteegist või e-poest

www.walmark.ee


14 kuulutused toimetaja Kristi Väin kristi.vain@linnaleht.ee

linnaleht kolmapäev, 13. mai 2009

Müük

-Soodsalt kvaliteetne SAE- ja

HÖÖVELMATERJAL, VÄR-

VITUD VOODRILAUAD.

Transport üle Eesti. Tel 50 18

006, www.pinska.ee

-Müüme turbamulda. Pakume

ka haljastustöid. Hind kokkuleppel.

Tel 50 13 894, e-postiaadress:

Randeren@hot.ee

-Mulla müük ja Bobcati teenus.

Tel 56 604 607,

www.murumutt.ee

-Müüa saetud küttepinnud

hinnaga 280 kr/rm koos kohaletoomisega

Harjumaal. Tel

53 466 680

-KÜTTEPUU SOODUSPAK-

KUMINE!!! Müüa konteineris,

kotis ja lahtist kuiva ja toorest

küttepuud. Hind koos transga

alates 450 kr/rm, lepp,

kask, sega. Tellimine

tel 50 33 552, 53 408 290

-Müüa kuivad pakitud kütteklotsid

ja kaminapuud 40 L

võrkkottides, transport tasuta.

Tel 52 38 503, 43 33 130

-Müüa küttepuid (3 m) kohaletoomisega.

Tel 56 262 260,

56 262 850

-Küttepuud puistena, alusel ja

võrgus. Puitbrikett. Soodsalt.

Tel 55 528 977

-Müüa kuivi kütteklotse. Vedu

tasuta. 27 krooni 40 l.

Tel 50 10 753

-AIAD-VÄRAVAD.

TEL 52 49 034

-Küttepuud: lepp – 400 kr/

ruum, kask – 500 kr/ruum,

min kogus 10 ruumi, 50 cm

pikkused halud. Tel 50 62 645

-KÕDUSÕNNIK 40 L. KÜT-

TEPUUD. www.tg.ee, TAM-

MARU FARM, tel 6 541 100

-Turba- ja saepurubrikett.

Tel 6 352 185

-SÕNNIK 7 T – 1900, 15 T

– 2900, MULD – 2100, KIL-

LUSTIK, LIIV. Tel 56 200 473

-Lai valik kasut mööblit,

vaipu, telereid, külmikuid, el

pliite jne. Vikerlase 23 (Laagna

peatus, buss 67, 68). Tel 6

522 269

-KÜTTEPUUD – kuivad,

märjad, konteineris ja lahtiselt.

Tel 55 514 140.

www.kute24.ee

-Müüa küttepuud lahtiselt ja

kottides. Transport.

Tel 50 50 071

-Mulla liiva ja killustiku müük

transpordiga. Tel 55 47 552

-NAHKMÖÖBEL -50%.

Tel 55 661 957

-Valmis met uksed. Hind alates

2900 kr. Tel 55 661 957

-ODAV MÖÖBEL, valmis

tooted ja tellimine.

Tel 55 661 957

-Kuivad küttepuud, erinevad

puuliigid, iga päev 6 332 344,

55 583 613

Ost

-Ostame maakive.

Tel 56 262 260

-Ostan vanu fotosid.

Tel 58 160 959

-Raamatuid igast ajast.

Tel 58 036 162

-Kunstigalerii võtab järgmistele

oksjonitele vastu vanema

põlvkonna eesti kunstnike

maale ja graafikat. Kunstiteoste

ost-müük. Uus-Tatari

23, Tallinn, tel 6 772 010,

www.vernissage.ee

-Ostan POSTKAARTE.

Tel 51 58 663

Pallaslaste jt Eesti kunstnike

maalide ost ja hindamine.

Ostame ka vanaaegset mööblit,

lauahõbedat, portselani jm vanavara.

Raha kohe kätte.

Tel 554 6341

Kinnisvara müük

-Vahet 1-toal krt, 39,9 m² +

rõdu 6 m², Pärnus krt-ga Tallinnas.

Tel 44 37 762

-Suvila Mähel. Tel 5019544,

6356165

-2-toal keskküt korter Elva

kesklinnas, 49 m². Hind

575 000 kr. Tel 7 351 733

-Müüa 3-t krt 70 km Tallinnast

Raplamaal. H 155 000 kr.

Tel 53 499 791

Kinnisvara ost

-RAID & KO aitab müüavahetada-üürida

kinnisvara.

Info tasuta! www.raid.ee.

Tel 6 700 660

-1-3-toal korteri Tallinnas.

Tel 58 005 556

Annan rendile

-1-toal krt, 20 m², Kalamajas,

dušš. H 2000. Tel 55 615 028

-Soodsalt 2-toalise korteri

Mustamäel. Tel 58 050 222

-Annan üürile 1- ja 4-toalise

krt Mustamäel. Tel 50 15 969,

Erkki

-Üürin 1-t krt Kalamajas,

23 m², renov-d, mööbl-d,

2700 kr/k. Tel 50 78 980

-Üürile anda tuba mehele, kõigi

mugavustega möbleeritud

korterist. Mustamäe alguses.

Kuuüür 1500 kr. Omanikult.

Tel 6 535 857

-Omanikult ettemaksuga

2-toal hotellitüüpi, kõigi mug

möbleeritud, kööginurgaga

korter, Kopli-Kalamaja piiril.

Kuuüür 2700 + el, vesi. Tagatisraha

1500 kr. Tel 56 624 531

-17 m² möbl, hotellitüüpi tuba,

remont tehtud, WC, dušš.

Omanikult. Tel 55 666 758

-Kesklinnas 2-toaline korter.

Tel 6 560 716

-Korter Õle tn omanikult.

Tel 53 487 306

-2-toal Mustamäel.

Tel 51 49 094

-2-toal Lasnamäel, möb, tehnika.

Tel 53 335 040

Võtan rendile

-OMANIKULT. KRT TLN.

Tel 50 89 052

-Korralik neiu soovib üürida

1-toalist korterit Tallinnas.

Tel 56 735 825.

-1-2-toal möbleeritud korter

Tallinnas. Tel 55 507 524

Pakun tööd

-Vajame maalreid.

Tel 6 444 805

-Tähelepanu! Pakutakse tööd

aktiivsetele naistele. Hästi

korraldatud süsteem (suhtlemine

vene keeles).

Tel 56 262 420, Lana

-Majutusasutus vanalinnas

otsib osalise tööajaga ausat,

kiiret, kohusetundlikku ja

püsivat puhastusteenindajat.

Soovitatav eelnev töökogemus.

Brutopalk 50 kr/h.

Tel 56 561 636

-Ilusalong Õismäel pakub

tööd kosmeetikule, manpediküürijale,

küünetehnikule.

Tel 55 43 916

-KÜ Pelgulinnas (Roo tn)

otsib majahoidjat.

Tel 51 07 871

-Pakun tööd kohusetundlikule

majahoidjale Tln kesklinnas,

2 objekti. Hea, kui oleksite

vormistatud FIE-na. Töö

tasu kokkuleppel.

Tel 58 339 944

-Võtan tööle kogemusega eripuhastustöötaja.

Tel 55 609 494

Teenus

-TELERIREMONT (ka vene),

kojukutsed. Tel 6 343 649, 53

909 415, 51 50 151 KOSKLA

-TELERIREMONT puhkepäevadeta.

Tel 51 89 839

-ENNUSTAMINE: SELGELT-

NÄGEMINE, MINEVIK-

OLEVIK-TULEVIK 24 h. Tel

900 24 12, min 40 kr + km,

www.hot.ee/paikesepoeg

-KAARDID ENNUSTAVAD.

Tel 900 1727. Kogenud ennustajad

24 h. H 17 kr/min

-KAARDIMOOR.

Tel 900 2228 (13 kr/min)

-Õmblusmasinate parandus.

Tel 51 68 180, Hillar

-VEO- JA KOLIMISTEENUS!

Tel 55 47 345

-TÄNAKIVIDE PAIGALDUS.

TEL 55 17 825

-ARVUTIHOOLDUS.

Tel 51 54 554

-POTTSEPATÖÖD.

TEL 55 528 487

-Viin ära VANARAUA.

Tel 55 670 479

-KOLIMIS- JA VEOTEENUS.

TEL 50 67 983

-Demonteerimine ja väljavedu:

pesumasinad, pliidid, vannid,

radiaatorid, vanametall

TASUTA. Tel 6 325 534,

56 51 487

-AUTODE VÄRVI-, PLEKI-

TÖÖD. Tel 55 17 327

-Valmistame metalluksi, trelle,

väravaid, piirdeid, aedu.

Garantii. Tallinn. Tel 6 627

379, www.tehnoflex.pri.ee

-KOLIMINE. VANA MÖÖB-

LI, EHITUSPRAHI JM ÄRA-

VEDU. TEL 58 048 879

-TASUTA METALLI ÄRAVE-

DU! TEL 55 47 345

-Puude langetus, kruntide

puhastus, raietööd.

Tel 52 50 893

-POTTSEPATÖÖD.

TEL 55 23 522

-VAIPADE JA MÖÖBLI

PUHASTAMINE. TRANS-

PORDI- JA KORISTUS-

TÖÖD. OÜ Elinken+.

Tel 55 664 057

-VANA MÖÖBLI,

VANAKRAAMI ÄRAVEDU.

KORRALIKUD LAADIJAD.

Tel 50 28 148

-DEMONTEERIMINE JA

EHITUSPRAHI ÄRAVEDU.

TEL 55 23 321

-KOLIMISTEENUSED, KOR-

RALIKUD LAADIJAD.

TEL 50 72 694

-RAAMATUPIDAJA.

www.arbalans.ee

-ARVUTIHOOLDUS + program

WINDOWS. Sõidan

24 H. WWW.1IT.EE,

tel 56 777 352.

-Veoteenus kaubikuga.

Tel 52 77 510, Jan

-KORVTÕSTUKITEENUS

30 m. Puude lõikus, aknapesu

jm. Tel 56 457 166

-Niidan rohtu, lõikan võsa.

Tel 55 987 622

-Niitmine, haljastustööd.

Transporditeenus.

Info 58 587 517, 56 761 827 ja

www.unionhaldus.ee

-KVALITEETNE KOLIMIS-

TEENUS. VANA MÖÖBLI

ÄRAVEDU. TEL 58 503 903

-Klaveri häälestus, remont.

Tel 58 050 466

-Muruniitmisteenus.

Tel 56 651 281

-Pottsepatööd. Tel 53 966 469,

Meelis

-Vajan pediküürijat koju vanale

inimesele. Tel 50 13 109

-KOLIMISTEENUSED, KOR-

RALIKUD LAADIJAD. TEL

50 72 694

-VANA MÖÖBLI,

VANAKRAAMI ÄRAVEDU.

KORRALIKUD LAADIJAD.

Tel 50 28 148

-DEMONTEERIMINE JA

EHITUSPRAHI ÄRAVEDU.

TEL 55 23 321

-PIIRDEAIAD. Tel 53 304 119

Muruniitmisteenus. OÜ

Enelase, enelase@hot.ee,

tel 56 651 281

OÜ HIBICUS

Hauakivid

Lastekodu 19, Mahtra 25

50 54 878, 6 337 002

Ehitus ja remont

-TORUTÖÖD korterites, eramutes,

san-seadmete müük ja

paigaldus, välitööd.

Tel 56 491 815, Egon Vool

-Põrandate lihvimine.

55 601 781

-BITUUMENKATUSTE

REMONT, SBS-RULLMA-

TERJALIGA, PLEKITÖÖD.

Tel 58 197 445

-Polsterdan uksi.

Tel 55 579 563.

GARANTII, TRANSPORT

-MAAKIVITÖÖD, grillnurgad,

aiad, terrassid.

Tel 55 619 052

-Pottsepatööd, remont.

Tel 50 26 855

-Vanniemaili taastamine

(emaileerimine). Garantii.

Tel 52 91 313

-Treppide valmistamine.

Tel 56 986 348

-Valmistame ja paigaldame

mosaiikplaatidest erinevaid

mustreid, huvitavaid disaine

ja pilte. Toode sobib kõigile

hästi nähtavatele pindadele.

Tellimused 2–100 m².

Tel 56 732 574

-Korterite/majade remont.

Tel 56 625 978

-Kvaliteetsed ehitus- ja

remonditööd soodsalt.

Tel 52 50 893

Tulika 52

Tel 58 181 311

-LIIV, KILLUSTIK veoga.

Tel 50 79 362

-Santehnilised tööd.

Tel 58 059 414

-KÕIK ELEKTRITÖÖD.

TEL 58 060 776

-Maalri-remonditööd.

Tel 56 459 929

-KAMIN, AHI, PLIIT. EH,

REM. TEL 50 72 302

-Vannitubade remont.

Tel 55 656 744

-Santehnilised tööd.

Tel 55 985 195

-Pottsepatööd: ahjud, pliidid,

kaminad. Koduleht: http://

www.robert.ee. Tel 56 483 792

-ELEKTRIK-SANTEHNIK

TEEB SANTEHN ELEKTRI-

TÖID. SOODS.

Tel 58 508 713

-LAMEKATUSTE KATMINE

RULLMATERJALIGA SBS JA

VIHMAVEESÜSTEEMIDE

PAIGALDUS SOODSALT.

Tel 50 11 413

-Firma restaureerib vanne.

Kõik tehnoloogiad. Garantii.

Tel 55 25 030

Äriteenus

-Probleemse firma ost, ettevõtte

likvideerimine, juriidiline

abi. lepingabi@gmail.com

Auto

-Ostan teie autoromu. Raha

kohe. Tel 56 748 467

Koolitus

-Soome keele kursus 1500

krooni, hispaania keele kursus

1950 krooni. Tel 56 488 442,

www.viendra.ee

Tervis

APPI!

Ma ei suuda joomist lõpetada.

Arstiabi joomasööstude korral.

Kojukutsed. Tilgutiravi.

www.kordamed.ee tel 56 482 128

Teated

-MTÜ Miikaeli Ühendus kuulutab

välja KONKURSI Vanalinnapäevad

2009 Vanaviisi

turu projektijuhtide leidmiseks.

Avaldusi võetakse vastu

20. maini. Info:

www.vhk.ee, miikael@vhk.ee.

Tel 56 660 131

Lisa kuulutus Linnalehte

www.linnaleht.ee


kolmapäev, 13. mai 2009 linnaleht toimetaja Keidi Niitsoo keidi.niitsoo@linnaleht.ee vaba aeg 15

Reedel selguvad parimad pealinna laulud

• Laulukonkursile “Tallinna laul” laekus

26 laulu. Viieliikmeline žürii valis

nende hulgast välja kümme laulu,

mida on võimalik kuulata veebilehel

www.tallinn.ee. Lõppkontserdile

pääsenud laule kuuleb ka reedel

kell 19 Tallinna päeval Raekoja

platsil toimuval lõppkontserdil, kus

ühtlasi premeeritakse pidulikult esimest,

teist ja kolmandat kohta ning

rahvahääletuse võitjat.

Võistluse võitjale antakse välja

autoritasu 20 000 krooni, teisele

kohale tulnud laulu autorile 10 000

krooni ning kolmandale kohale

tulnud laulu autorile 6000 krooni.

Rahvahääletuse võitnud laulu autor

saab autoritasu 9000 krooni. LL

Kaader filmist

Kinomajas näidatakse Leedu dokumentaal- ja mängufilme

• Kinomajas (Uus 3) on homsest

pühapäevani esimesed Leedu filmi

päevad, mille käigus näidatakse kümmet

linateost. Filmipäevadega tahetakse

tutvustada ka teiste Baltimaade

filmikunsti ning režissööre. Ekraanile

jõuavad mängu- ja dokumentaalfilmid,

nende hulgas klassika ja uuema

laine auhinnatud filmikunst. Kavas on

ka lühifilm “Rutiinivabadus” (pildil),

mille teostus väärib erilist tähelepanu.

Tegemist on Leedu esimese fotofilmiga

– veerandtunnine linateos on kokku

pandud enam kui 80 000 fotost.

“Rutiinivabadus” lükkabki homme

kell 18 filmipäevad käima. Avaseanss

on kõigile kinohuvilistele tasuta.

Täpsem kava: www.kinomaja.ee. LL

Linnamuuseum pakub Tallinna

päeval tasuta meelelahutust

Pildil olevad Bastioni müürid jäädvustasid 1919. aastal tolleaegsed

meisterfotograafid Johannes ja Peeter Parikas. Fotod: linnamuuseum

• AJALOO HÕNGU

Reedese Tallinna päeva

puhul pääsevad huvilised

Tallinna linnamuuseumi

peamajja (Vene 17) ja

kõikidesse filiaalidesse

tasuta.

Kiek in de Köki äsja valminud

ruumides toimub lektooriumiõhtu,

kus kell 18 saavad huvilised

kuulata ettekannet Toompea

kujunemisloost, kell 18.30

muldkindlustuste ajaloost ning

sellest, kuidas bastionikäikudest

saab kaasaegne muuseum.

Õhtu lõpeb suurtükitorn Kiek

in de Köki tornialusest käigutunnelist

algava ekskursiooniga

bastionikäikudesse.

Sügisel on plaanis Kiek in de

Köki ja bastionikäikude ennistus-

ja ülesehitustöödega lõpule

jõuda. Suurtükitorn renoveeritakse

täielikult ja siit saab

edaspidi alguse uus maa-alune

käigutunnel, mis ühendatakse

ligi neljasaja meetri pikkuste,

praeguseks juba renoveeritud

ajalooliste Rootsi ja Ingeri bastioni

käikudega.

Uuenenud suurtükitorni

müüride vahel peaks külastajatele

huvi pakkuma kaasaegsete

lahendustega ekspositsioon,

mille teemaks on relvastuse ja

sõdade ajalugu, samuti võimalus

tutvuda unikaalsete 11.–18.

sajandi relvade koopiatega.

Bastionikäikudesse aga

kavandatakse ekspositsiooni,

mis peaks külastajaid paeluma

lavastuste, interaktiivsete

lahenduste, heliefektide ja

uudsete valguslahendustega.

Täpsema linnamuuseumi

ajakava Tallinna päeval leiab

veebilehelt www.linnamuuseum.ee.

Kalmar Ulm

Renoveeritav Kiek in de Köki torn.

TERE TULEMAST MEIE KAUPLUSSE

KAUBANDUSKESKUSE BENTON

teisel korrusel

(ÕISMÄE TEE 107A, TEL 6 512 823)

AVAMISE PUHUL ON MAI LÕPUNI

KÕIK RAAMID (üle 600 raami)

*

HINNAGA 0 kr!

* PAKKUMINE KEHTIB PLASTIKKLAASIDE TELLIMISEL

KÕVA PINNAGA PLASTIKKLAASID al 400 kr paar

AR-KATTEGA PLASTIKKLAASID al 600 kr paar

NÄGEMIST KONTROLLIVAD:

Doktor GEORG MATTIESEN: T kl 10–13.30, K kl 15–19

Doktor MARK LEVIN: R kl 15–19

Prillide tellimisel maksab nägemiskontroll 100 kr!

Reklaami esitamisel prillide tellijale KINGITUS

Kauplus avatud T–R kl 10–19, L kl 10–16, P, E suletud!

www.nordoptika.ee

Kaubanduskeskuses BRAVO aadressil

PAE 80 (tel 6 010 199)

UUS KOLLEKTSIOON FIRMARAAME!

Mai lõpuni

allahindlus raamidele

kuni90%

* PAKKUMINE KEHTIB PLASTIKKLAASIDE TELLIMISEL

Plastikklaasid kõva kattega al 400 kr paar

Plastikklaasid AR-kattega al 600 kr paar

Arsti vastuvõtt (info tel 6 010 199)

N kl 10–13, R kl 10–14

Avatud: T–R kl 10–19; L kl 10–17; P, E – suletud.

REKLAAMI ESITAJALE PRILLIDE TELLIMISEL – KINGITUS!

www.nordoptika.ee

*


• HOROSKOOP

Jäär

Tunnete tavalisest suuremat

soovi inimesi aidata ja toetada.

Samas vältige liiga ohvrimeelseks

muutumist. Paranevad perekondlikud

suhted.

Sõnn

Olete suuremeelses ja optimistlikus

meeleolus. Oskate luua

enda ümber kena ning elegantse

keskkonna. Olete taktitundeline ja

maitsekas.

A&O LaenuGrupp AS

laenud igaks otstarbeks

kinnisvara tagatisel

Tartu mnt 29, tel 6 486 083

www.aolaenud.ee

Tutvuge finantsteenuse tingimustega ning

vajadusel konsulteerige asjatundjaga!

Väga korralikud kasutatud

kodumasinad

-pesumasinad

-külmikud

-pliidid

Garantii, remont,

transporditeenus.

Püsivalt odav kodutehnika.

Ostad mitu, võidad hinnas!

Tel 6 376 639, 56 496 404

E-R 10-18, L 11-15

Kunderi 46, Erport Eesti OÜ

Linnalehte

saab lugeda ka

internetis

www.linnaleht.ee

Kaksikud

Võimalik, et puutute tahtmatult

kokku riskidega. Olge valmis tegema

otsuseid, kuid enne tegutsemist

mõelge kindlasti oma sammud korralikult

läbi.

Mees pole end poja saamise

nimel 35 aastat pesnud

Seitse tütart sigitanud

indialane on 35 aastat

vältinud enda pesemist,

et parandada väljavaateid

poega saada.

Kailash “Kalau” Singh oli

otsustanud vanniskäigu ja

hambahoolduse asemel teha

nii-öelda tulipesu, seistes igal

õhtul ühel jalal lõkke kõrval,

suitsetades hašišit ja paludes

Shivat. “See on nagu veega

kümblemine,” rääkis 63-aastane

Kalau, kelle sõnul aitavat

tuli kehas pisikuid ja põletikku

tappa.

Püha linna Varanasi lähedal

elav mees vihastas isegi oma

sugulasi, kui keeldus viie aasta

eest venna surma järel end

kombekohaselt Gangese jõkke

kastmast.

Kalau tõekspidamised

hügieenist andsid hoobi tema

sissetulekuallikale, sest klientide

pagemise tõttu pidi seitsme

tütre isa oma toidupoe kinni

panema.

Kalau, kes harib nüüd Varanasi

lennuvälja lähedal põldu

ja kannab ka suvel kaht kampsunit,

ütles, et end mitte pestes

on ta pühendunud rahvuslikele

huvidele. Mehe sõnul muutub

lubadus kehtetuks alles

siis, kui riik ei seisa enam silmitsi

ühegi murega.

Naaberküla elanikud väitsid,

et mehe pesuboikotil on veel

üks põhjus. “Üks selgeltnägija

ütles kord Kalaule, et kui ta ei

kümble, siis õnnistatakse teda

poisslapsega,” rääkis Madhusudani-nimeline

mees.

Enamik indialasi eelistab

poegi, kelles nähakse tulevast

leivateenijat, tüdrukuid peetakse

aga kaasavara tõttu koormaks.

BNS/LL

Foto: Heiko Kruusi

Vähk

Päeva mõjutab teie jaoks üks

isiklik asi, mida te pole seni lahendada

saanud. Liigne emotsionaalsus

võib tõelise peavalu tuua.

Lõvi

Head võimalused avanevad

eelkõige seal, kus siiani tundsite

takistusi. Teed oleks justkui avatud ja

piirangud kadunud. Hea aeg eneseteostuseks.

Neitsi

Teie mõistus on suunatud

praktilistele eesmärkidele. Oskate

luua enda ümber meeldivat õhkkonda,

kaaslastel on teiega mõnus olla.

Kaalud

Võimalik, et peate mõne juba

ammu paika pandud plaani sootuks

ära muutma. Olge valmis ootamatusteks

nii ametlikes asjades kui ka

sõpradega.

Skorpion

Olete veidi stoiline ning jäik.

Seltskonnas jääte väliselt küll tagaplaanile,

kuid sisemiselt tunnetate,

et olete kõigist teistest peajagu üle.

Ambur

Igati meeldivate mõjudega

päev. Olete tavalisest romantilisem

ja tähelepanelikum. Suhted kallimaga

muutuvad lähedasemaks kui

varem.

Kaljukits

Pöörake suuremat tähelepanu

oma lähedasele kaaslasele.

Kui peate langetama teid mõlemat

puudutavaid otsuseid, tehke seda

kindlasti koos.

Veevalaja

Võimalik, et olete tavalisest

umbusklikum, mis raskendab teie

suhteid kaaslastega. Teil pole nüüd

erilist peomeeleolu ning hoiate

pigem omaette.

Kalad

Teie jõud ja energia on suunatud

partnerlusse. Teile on tähtis

kaaslaste heakskiit ning mõistev

suhtumine. On aga oht kaotada oma

isikupära. Delfi

KAUPLUSES NORDOPTIKA

TARTU MNT 49 (EHA KESKUS)

(TEL 6 030 081)

MAI LÕPUNI PRILLIRAAMIDE

ALLAHINDLUSED

maailma

rõõmsalt Vaata

*

kuni90%

* Pakkumine kehtib

150 kr -90% 15 kr

3000 kr -50% 1500 kr

plastikklaaside

550 kr -90% 55 kr

tellimisel

1500 kr -60% 600 kr

koos Nordoptikaga!

1600 kr -85% 240 kr

Plastikklaasid kõva kattega al 400 kr paar

Plastikklaasid AR-kattega al 600 kr paar

Sudoku

Arsti vastuvõtt (info tel 6 030 081):

E kl 9–14, N kl 14–18

Prillide tellimisel maksab

nägemiskontroll 100 kr!

REKLAAMI ESITAJALE PRILLIDE TELLIMISEL

KINGITUS!

www.nordoptika.ee

Bizarro

© Bulls

Tiiger

Väljaandja AS Linnaleht

Peatoimetaja Tiina Kangro, tiina.kangro@linnaleht.ee

Narva mnt 13, 10151 Tallinn Vastutav toimetaja Indrek Kuus, indrek.kuus@linnaleht.ee

Tel 6 804 570

Reklaam

Eve Maremäe, eve.maremae@linnaleht.ee

Faks 6 804 571

Ärijuht

Eve Maremäe, eve.maremae@linnaleht.ee

E-post linnaleht@linnaleht.ee Trükk

AS Printall

Linnaleht on sõltumatu ja täiesti iseseisev ajaleht, mille tootmist rahastatakse reklaamimüügist. Linnaleht ei ole Tallinna linnavalitsuse häälekandja.

© Bulls

© Kõik Linnalehes avaldatud artiklid on autoriõigusega

kaitstud teosed, mille suhtes autoriõiguse teostamine, sh

nende edastamine ja reprodutseerimine Linnaleht AS-i

nõusolekuta on keelatud. Toimetusel on õigus kaastöid

nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid

ei tagastata ega retsenseerita.

8. mai Linnalehes

ilmunud

sudoku

õige lahendus.

© Bulls

• Tühjad kohad tabelis

tuleb täita numbritega

1–9 nii, et üheski reas

ega veerus ega ka üheski

tumedama joonega piiratud

9 ruudukese suuruses

tükis ei oleks korduvaid

numbreid. Hakka

nüüd nuputama!

More magazines by this user
Similar magazines