R. Minka. Eesti teel euroalasse - euro.eesti.ee
R. Minka. Eesti teel euroalasse - euro.eesti.ee
R. Minka. Eesti teel euroalasse - euro.eesti.ee
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
<strong>Eesti</strong> Pank<br />
Bank of Estonia<br />
<strong>Eesti</strong> <strong>t<strong>ee</strong>l</strong> <strong><strong>euro</strong>alasse</strong><br />
Rein <strong>Minka</strong><br />
<strong>Eesti</strong> Panga asepresident<br />
18. märts 2010
<strong>Eesti</strong> Pank<br />
Bank of Estonia<br />
Ettekande t<strong>ee</strong>mad:<br />
1. Euro kasutuselevõtu tingimused, Maastrichti<br />
krit<strong>ee</strong>riumid<br />
2. Euro kasutuselevõtu põhimõtted ja <strong>euro</strong>plaan<br />
3. Eurole ülemineku praktilised aspektid
Miks meil on vaja üldse <strong>euro</strong>alaga<br />
liituda<br />
• Euro on <strong>Eesti</strong> jaoks majandust toetav tegur<br />
• Väikeriigi jaoks on valuutapiirkonnaga liitumine ka majandusliku julgeoleku ja<br />
rahvusvahelise usaldusväärsuse kasv<br />
• Võrreldes krooniga on <strong>euro</strong>alal:<br />
• Risk järsuks intressitõusuks igal juhul väiksem<br />
• Hindade võrreldavus välisturuga igal juhul suurem<br />
• Tehingukulud igal juhul väiksemad<br />
• Liitudes <strong>euro</strong>piirkonnaga saaks <strong>Eesti</strong> maailma ühe mõjukama<br />
majanduspiirkonna osaks koos võimalusega mõjutada majanduspoliitilisi<br />
otsuseid<br />
• Seotud kursi tõttu järgib juba praegu kroon <strong>euro</strong> väärtust ja selle muutusi<br />
• Liitumist toetab <strong>Eesti</strong> majanduse tihe integr<strong>ee</strong>ritus juba praegu <strong>euro</strong>alaga<br />
3
<strong>Eesti</strong> Pank<br />
Bank of Estonia<br />
Euro kasutuselevõtu<br />
tingimusena tuleb täita<br />
Maastrichti krit<strong>ee</strong>riumid
Maastrichti krit<strong>ee</strong>riumid<br />
• Euroalaga ühinemise <strong>ee</strong>lduseks on s<strong>ee</strong>, et <strong>Eesti</strong> täidab edukalt<br />
Maastrichti lepinguga (1992. aastal sõlmitud leping, millega<br />
pandi alus Euroopa ühise majandus- ja rahaliidu loomisele)<br />
sätestatud <strong>euro</strong> kasutuselevõtu krit<strong>ee</strong>riumid:<br />
– Vahetuskurss<br />
– Hinnastabiilsus<br />
– Pikaajaline intressimäär<br />
– Riigi rahanduse jätkusuutlikkus<br />
– Keskpanga rippumatus<br />
– Õiguslik ühilduvus<br />
• Krit<strong>ee</strong>riumite <strong>ee</strong>smärgiks on tagada <strong>euro</strong>ala majanduse<br />
tasakaalustatud areng<br />
• Ning s<strong>ee</strong>läbi kindlustada Euroopa rahaliidu sujuv toimimine ja<br />
stabiilse hinnataseme säilimine.<br />
5
<strong>Eesti</strong> täitis novembris 2009<br />
inflatsioonikrit<strong>ee</strong>riumi<br />
12%<br />
10%<br />
8%<br />
6%<br />
4%<br />
2%<br />
0%<br />
2008<br />
-2%<br />
2009 2010<br />
Maastrichti inflatsioonikrit<strong>ee</strong>riumi referentsväärtus (EC, nov.09)<br />
Inflatsioon <strong>Eesti</strong>s (12 kuu libisev keskmine; EP sügisprognoos)<br />
6
Eelarvedefitsiit jääb prognooside kohaselt<br />
krit<strong>ee</strong>riumi piiresse, samas oluline jätkusuutlikus<br />
4<br />
3<br />
2<br />
<strong>Eesti</strong> <strong>ee</strong>larvetasakaal<br />
MA krit<strong>ee</strong>rium<br />
1<br />
0<br />
-1<br />
-2<br />
-3<br />
-4<br />
2000<br />
2001<br />
2002<br />
2003<br />
2004<br />
2005<br />
2006<br />
2007<br />
2008<br />
2009*<br />
2010*<br />
2011*<br />
2012*<br />
2013*<br />
Allikas: Konvergentsiprogramm 2010<br />
7
<strong>Eesti</strong>l pole probl<strong>ee</strong>mi valitsussektori<br />
võlaga – krit<strong>ee</strong>riumi väärtus 60% SKPst<br />
70<br />
60<br />
50<br />
40<br />
30<br />
<strong>Eesti</strong> valitsussektori võlg<br />
riigivõla krit<strong>ee</strong>riumi kontrollväärtus<br />
20<br />
10<br />
0<br />
2000<br />
2001<br />
2002<br />
2003<br />
2004<br />
2005<br />
2006<br />
2007<br />
2008<br />
2009*<br />
2010*<br />
2011*<br />
2012*<br />
2013*<br />
Allikas: Konvergentsiprogramm 2010<br />
8
Intressikrit<strong>ee</strong>riumi mõõtmiseks puudub <strong>Eesti</strong>l<br />
õige instrument …<br />
• Intressikrit<strong>ee</strong>riumi peamiseks sihiks on anda hinnang riigiga seotud<br />
süst<strong>ee</strong>msele riskile ehk kui riskantne on turuhinnangute kohaselt<br />
invest<strong>ee</strong>rida riiki.<br />
• Krit<strong>ee</strong>riumi järgi ei tohi riigi pikaajaline intressimäär ületada kolme parema<br />
hinnastabiilsusega liikmesriigi keskmist intressimäära rohkem kui 2%.<br />
• Pikaajaline kroonilaenude intressimäär on <strong>Eesti</strong>s olnud suhteliselt madal,<br />
kuid kuna <strong>Eesti</strong>l puuduvad valitsuse pikaajalised kroonivääringus<br />
võlakirjad, puudub ka otseselt võrreldav intressinäitaja.<br />
9
… jättes s<strong>ee</strong>tõttu ruumi tõlgendusteks<br />
10
Eeldatav otsustusprotsessi ajakava<br />
• 28. jaanuaril võttis valitsus vastu uuendatud<br />
konvergentsiprogrammi, millega antakse EL-ile<br />
ülevaade <strong>Eesti</strong> majanduse ja <strong>ee</strong>larvepoliitika<br />
lähenemisest Maastrichti krit<strong>ee</strong>riumidele.<br />
• 26. märtsil avaldab statistikaamet 2009. aasta<br />
valitsussektori võla ja defitsiidi numbrid<br />
• märts-aprill: Euroopa Komisjon ja Euroopa<br />
Keskpank viivad läbi korralise hindamise, et<br />
selgitada <strong>Eesti</strong> valmidust <strong>euro</strong>alaga liitumiseks<br />
• mai: EL lähenemisaruannete avalikustamine<br />
11
• juuni: Konsultatsioon Euroopa Parlamendiga<br />
• 8. juuni Euroopa Liidu rahandusministrite<br />
nõukogu (ECOFIN) kohtumine, arutelu <strong>Eesti</strong><br />
vastavuse kohta Komisjoni ja EKP hinnangute ja<br />
Komisjoni ettepaneku alusel.<br />
• 18. juunil arutab ECOFINi ettepanekut ka<br />
Euroopa Ülemkogu<br />
• 6. juuli Euroopa Liidu rahandusministrite<br />
nõukogu (ECOFIN) kinnitab <strong>Eesti</strong> liitumise<br />
<strong>euro</strong>alaga ja vahetuskursi alates 01.01.2011<br />
12
<strong>Eesti</strong> Pank<br />
Bank of Estonia<br />
Euro kasutuselevõtu<br />
põhimõtted ja <strong>euro</strong>plaan
Europlaanis kirjas oluline üleminekut<br />
puudutav info<br />
• <strong>Eesti</strong> <strong>euro</strong>le ülemineku plaani koostab asjatundjate komisjon (ATK), mis<br />
tegutseb alates 2005. aastast.<br />
• <strong>Eesti</strong> <strong>euro</strong>plaani <strong>ee</strong>smärk on anda suuniseid valitsusasutustele ja infot laiemale<br />
üldsusele, valmistamaks ette ladusat <strong>euro</strong>le üleminekut.<br />
• ATK on moodustanud valdkondades esineda võivate probl<strong>ee</strong>mide<br />
kaardistamiseks ja lahenduste väljatöötamiseks seitse töögruppi – <strong>Eesti</strong> Panga<br />
ja krediidiasutuste vaheline töögrupp, ärikeskkonna, valitsusasutuste tehnilise<br />
valmisoleku, tarbijakaitse, õigusloome, kommunikatsiooni ning krit<strong>ee</strong>riumide<br />
täitmise seire ja arvestuse töögrupp.<br />
• ATK ja töögruppide koostöös on valminud Euro kasutusele võtmise seaduse<br />
<strong>ee</strong>lnõu, mis regul<strong>ee</strong>rib <strong>Eesti</strong> krooni <strong>euro</strong>deks vahetamist ja krooni käibelt<br />
kõrvaldamist, <strong>euro</strong> ja krooni parall<strong>ee</strong>lkäivet ning sätestab <strong>Eesti</strong> kroonilt <strong>euro</strong>le<br />
üleminekuks vajalikud seadusemuudatused.<br />
• Europlaani leiab avaliku dokumendina www.fin.<strong>ee</strong>/<strong>euro</strong> või<br />
www.<strong><strong>ee</strong>sti</strong>pank.<strong>ee</strong>/pub/et/EL/ELiit/<br />
14
Europlaanis käsitletavad t<strong>ee</strong>mad<br />
– Õiguslik raamistik<br />
– Keskpanga ja krediidiasutuste<br />
tegevus<br />
– Ärisektorit puudutavad<br />
küsimused<br />
– Maksundus<br />
– Valitsussektor<br />
–Tarbijakaitse<br />
– Kommunikatsioon<br />
15
Eurole üleminek toimub järsu üleminekuna<br />
• Euro kasutuselevõtt kontorahas toimub kohese järsu üleminekuna (“big<br />
bang”), st üleminekuperioodi ei ole<br />
• Alates €-päevast kahenädalane sularaha parall<strong>ee</strong>lkäibe periood<br />
‣ Maksta saab nii kroonides kui ka <strong>euro</strong>des,<br />
vahetusraha üldjuhul <strong>euro</strong>des<br />
‣ Pärast parall<strong>ee</strong>lkäibe perioodi on <strong>euro</strong><br />
ainsaks seaduslikuks maksevahendiks<br />
<strong>Eesti</strong>s<br />
16
Hoiused säilitavad oma väärtuse<br />
samasugusena nagu nad olid kroonides<br />
• Kroonid vahetatakse <strong>euro</strong>deks <strong>Eesti</strong> Panga ametliku keskkursiga.<br />
Kuigi ametlikult otsustab üleminekukursi juulis kogunev ECOFIN, ei ole<br />
ekspertide kinnitusel mingit põhjust arvata, et üleminekukurss erineb<br />
praegusest fiks<strong>ee</strong>ritud kursist 1 EUR=15,6466 EEK.<br />
• €-päeval vahetatakse pangakontodel olevad kroonihoiused<br />
automaatselt ja t<strong>ee</strong>nustasuta <strong>euro</strong>deks. Kõik pangakontodel olevad<br />
summad säilitavad oma väärtuse <strong>euro</strong>des täpselt samasugusena, nagu<br />
nad olid kroonides.<br />
• Pangad vahetavad kuu aega enne ja kuus kuud pärast<br />
üleminekupäeva kroone <strong>euro</strong>deks ametliku keskkursiga ja<br />
t<strong>ee</strong>nustasuta kõigis pangakontorites ning s<strong>ee</strong>järel v<strong>ee</strong>l kuus kuud<br />
piiratud kontorivõrguga. Pärast seda organis<strong>ee</strong>rib <strong>Eesti</strong> Pank kroonide<br />
vahetuse <strong>euro</strong>deks keskkursiga ja t<strong>ee</strong>nustasuta tähtajatult.<br />
17
Eurole üleminekuga seotud kulutused<br />
katavad turuosalised ise<br />
• Ümberarvestamine €-sse Euroopa Liidu Nõukogu<br />
kehtestatud kursiga<br />
• Eurole üleminekuga seotud kulutused katavad<br />
üldjuhul turuosalised ise - riigipoolset otsest<br />
rahalist toetust ettevõtjatele ja pankadele ei ole<br />
• Eraisikutele rahavahetusega<br />
mingeid otseseid kulusid ei<br />
kaasne<br />
18
<strong>Eesti</strong> Pank<br />
Bank of Estonia<br />
Eurole ülemineku<br />
praktilised aspektid
Rahavahetus toimub mitme kanali<br />
kaudu<br />
• Euro sularaha lastakse ringlusse 3 põhilise kanali<br />
kaudu:<br />
– pangakontorid,<br />
– sularaha-automaadid (ATM)<br />
– jaekaubandus<br />
• Sularahaautomaatides asendatakse kroonid<br />
<strong>euro</strong>dega hiljemalt 48 tunni jooksul<br />
• Krooni sularaha kõrvaldatakse käibelt<br />
pangakontorite ja jaekaubanduse kaudu<br />
20
Kaardimaksed, pangat<strong>ee</strong>nused ja<br />
arveldused<br />
• Arvetel üleminekuperioodi ei ole:<br />
– Krooni kontoraha konvert<strong>ee</strong>ritakse automaatselt, üheaegselt ning täies<br />
ulatuses<br />
– Kõik tehingud, mis on teostatud alates €-päevast, kajastatakse<br />
<strong>euro</strong>des<br />
– ettesaadetud ja lepingulised maksed konvert<strong>ee</strong>rib iga pank enne<br />
teostamist ise<br />
– Kliendi jaoks ei muutu midagi peale arveldusühiku<br />
• Kaardimaksed muutuvad <strong>euro</strong>põhisteks alates €-päevast<br />
21
Euro ei tingi hindade tõusu<br />
• Kauba ja t<strong>ee</strong>nuse hinna avaldamine kahes vääringus<br />
– Kuni 6 kuud enne ja pärast €-päeva on jaekaupmehed kohustatud<br />
hindu avaldama nii kroonides kui ka <strong>euro</strong>des, et aidata tarbijatel<br />
harjuda uue vääringuga<br />
• “Aus hinnastamine”<br />
– Nõutud on täpse vahetuskursi kasutamine, ümardamine vähemalt<br />
ühe <strong>euro</strong>sendi täpsusega<br />
• Hinnavõrdluste teostamine<br />
– Hinnataseme muutusi jälgib Tarbijakaitse juba praegu ning seda<br />
plaanitakse teha ka vähemalt 6 kuud enne ja pärast <strong>euro</strong><br />
kasutusevõttu, et omandada ülevaade <strong>euro</strong> kasutuselevõtuga<br />
seonduvatest hinnamuudatustest.<br />
22
Tunnetuslik vs tegelik hinnatõus<br />
Allikas: Eurostat, tunnetuslik inflatsioon (tarbija hinnang 12 viimase kuu hinnatõusule), tegelik inflatsioon (ühtlustatud<br />
tarbijahindade inflatsioon)<br />
23
Sularaha jaotamine<br />
• Eurode <strong>ee</strong>ljaotus pankadele kuni 4 kuud<br />
enne €-päeva<br />
• Pangad võivad kaas-<strong>ee</strong>ljaotada <strong>euro</strong>sid oma<br />
suurematele klientidele samuti kuni 4 kuud enne<br />
€-päeva<br />
• Eelnevalt toimub müntide kogumise ja sularaha<br />
hoiustamise kampaania<br />
24
Ärisektor<br />
• Raamatupidamises järsk üleminek<br />
– Eurodes esitatakse kõik aruanded<br />
perioodide kohta, mis lõppevad €-<br />
päeval või hiljem<br />
• Minimaalsed aktsia- ja osakapitali<br />
suurused vastavalt 25 000 ja 25 00 <strong>euro</strong>t;<br />
– aktsia minimaalne nimiväärtus 10<br />
(<strong>euro</strong>) senti<br />
• Põhikirjad võimaldatakse viia<br />
<strong>euro</strong>põhiseks alates 6 kuud enne €-päeva<br />
25
Kommunikatsiooni <strong>ee</strong>smärk on tagada<br />
võimalikult sujuv <strong>euro</strong> kasutuselevõtt<br />
• Avalik suhtlus kindlustab, et <strong>Eesti</strong> elanikud oleksid piisaval määral<br />
inform<strong>ee</strong>ritud <strong>euro</strong>le üleminekuga kaasnevatest mõjudest ja praktilistest<br />
muudatustest<br />
• Kahetasandiline strat<strong>ee</strong>gia: laiem teavitus ning sihtgruppide täpsem<br />
inform<strong>ee</strong>rimine<br />
– Brošüürid, <strong>euro</strong>t<strong>ee</strong>maline v<strong>ee</strong>bilehekülg,<br />
infotelefon, kohtumised ja koolitused erinevatele<br />
sihtgruppidele, ajaleheartiklid, teleprogrammid,<br />
liikuv näitus, välireklaam jne<br />
– Otsepostitused, samuti ettevõtlus- ja tarbijaorganisatsioonide<br />
võrgustikku kasutades<br />
– Täpsem kava pärast <strong>euro</strong>alaga ühinemise<br />
kuupäeva selgumist<br />
26
<strong>Eesti</strong> Pank<br />
Bank of Estonia<br />
Tänan!<br />
www.<strong><strong>ee</strong>sti</strong>pank.<strong>ee</strong><br />
<strong>euro</strong>.<strong><strong>ee</strong>sti</strong>.<strong>ee</strong>
Change language