Tallinn - Linnaleht

linnaleht.ee

Tallinn - Linnaleht

Reede 13.05 Päevapakkumised

2 90

45.38 EEK

5.80/L

tavahind 5.10

Carapelli

ekstra neitsioliiviõli

500 ml

-43%

39 99

625.71 EEK

tavahind 64.90

-38%

Intenso

väline kõvaketas

MemoryBoard 2,5” 320GB

hõbe 1xUSB, 1 kmpl

4 99

78.08 EEK

tavahind 6.09

Rakvere LK

sea välisfilee, kg

-18%

*Kadaka, Marienthali, Sõbra, Suurejõe, Hiiumaa ja

Saare Selveris müügil Saaremaa LT sea välisfilee

5.05–18.05.2011

-18%

Head pakkumised

0 18

2.82 EEK

5.14/kg

tavahind 0.36

-50%

Axa

kiirkaerahelbepuder piimaga või

piima ja metsmarjatükkidega, 35 g

Fotodel on illustratiivne tähendus. Pakkumised kehtivad kuni kaupa jätkub.

www.selver.eu

Toodetud Eestis

Reede

13. 05. 2011

nr 19 (1113)

tasuta nädalaleht

ilmub reedeti

www.linnaleht.ee

L i n n a l e h e s t o n a l a t i k a s u

ÖÖS ON

AARDEID

O O . M U U S E U M . E E

Foto: Heiko Kruusi

Helen Lokuta –

Eesti oma

värske Carmen

lk 6–7


toimetaja Indrek Kuus indrek.kuus@linnaleht.ee

linnaleht reede, 13. mai 2011

arvamus

Foto: EPL

Keeleõpe

vs. aineõpe

“Ei ole praegu vene inimeste seas

ühtegi normaalset inimest, kes ei

tahaks praegu eesti keelt õppida.”

Tallinna värske abilinnapea Mihhail Kõlvart leiab,

vaatamata suurele soovile eesti keelt õppida on

olemas ka piirid, millal on tegu eesti keele õppimise

ja millal aine õppimisega. Siit ka põhjus, miks osa

venekeelseid koole tahab jätkuvalt aineid

vene keeles õpetada. (Eesti Päevaleht)

Viinahimu

väheneb

Foto: EPL

“Eesti rahvas püsib

praegu vastikul

kainenemise teel.”

Psühhiaater Arvo Haug tõdeb, et

rahvas joob alkoholi vähem kui

vanasti – nii noored kui ka vanad on

aru saanud, et alkohol annab hoobi

karjäärile, tervisele ja rahakotile.

(Õhtuleht)

• TOIMETAJA VEERG

Oh neid inimesi!

Küll oleks Eestis hea elada,

kui poleks neid va kurja

juuri – inimesi! Ikka on

rumalad ja vahel isegi pahatahtlikud

inimesed me ametnikel ja riigijuhtidel

tee peal ees, kui nood

tahavad ühiskonnas toimetada ja

asju õigeks seada.

Tallinna koolisegaduste keskele

maandunud uus abilinnapea Mihhail

Kõlvart teatas üleeilses Eesti

Päevalehes, et jama keerasid tegelikult

kokku just lapsevanemad, kes

süsteemi mõista ei suutnud. Oleks

Liini taha oleks

küll inimesi

vaja, aga jumal

tänatud –

tööstust meil ju

enam polegi.

Tiina Kangro,

peatoimetaja

emad-isad endale selgeks teinud, mida ametnikud uue koolimäärusega

tegelikult mõtlesid ja taotlesid, läinuks kõik

rahulikult ja valikuvõimalused oleksid aina suurenenud.

Nüüd hakkasid aga lapsevanemad neile määrusega antud

valimisvabadust tões ja vaimus realiseerima ning ametnike

plaanitud hea süsteem jooksiski umbe. Praegu peab linnavalitsus

tegema lisatööd ja hoopis koolita jäänud lastele ükshaaval

koole määrama. Oh neid lapsevanemaid küll!

Huvitava järelduseni jõudis ka äsja tööle asunud riigikogu

uus sotsiaalkomisjon. Postimehe võrguväljaanne refereeris

kolmapäeva õhtul toimunud komisjoni korralist koosolekut,

kus hinnati perearstisüsteemi.

Komisjon kuulas ära

riigikontrolli, haigekassa ja

perearstide seltsi esindajad

ning konstateeris, et probleem

ei ole üldse nii terav,

kui see avalikkuses (loe: ajakirjanduses

– toim) algselt

tõstatus, ja et päevakajaliseks

muutunud probleemide

peamisi põhjuseid pole

muu kui just patsientide vähene teadlikkus. Muud momendid,

nagu olukord, kus arste mõnel pool ei jagu, nende kompetentsus

kõigub ja süsteemi arenguvõimalused on piiratud,

on lahendatavad seadusmuudatustega, mida juba ka ette

valmistatakse. Oh neid inimesi ehk patsiente küll! Kui meil

neid nüüd risuks ees ei oleks!

No mida küll teha või peale hakata Kunagi nottis valge

inimene maha indiaanlased, sest nood segasid oma olemasoluga

plaanipärast elu. Üks meile teadaolev mees läks mõni

aeg tagasi isegi nii hoogu, et lausus ajalukku läinud sõnad:

“Pole inimest, pole probleemi.”

Hiljem ta küll suri, kuid nüüd sama siin: mis oleks viga

me tervishoiul, koolisüsteemil ja riigiaparaadil, kui vaid

poleks jalus inimesi! Tööstusse ja “liini taha” oleks küll inimesi

vaja, aga jumal tänatud – tööstust meil ju enam polegi.

Kallid inimesed, laske nüüd ometi riigil elada! It’s nothing

personal!

Karikatuur: Indrek Kuus

• AMETNIKU UNISTUS

Kommentaar

Polištšuki õnnepäev saabus viimaks

Juba aastaid olid mööda Rannamõisa

teed sõitvad inimesed

märganud Tiskrest

möödudes uhket villat, kus

tuled põlesid harva ning õues

ei paistnud erilist askeldamist.

Nüüd aga on selles uhke raudaiaga

ümbritsetud majapidamises

ilmselt muutusi oodata,

sest pikalt eemal olnud peremees

saabub koju. Ei, peremees

ei viibinud pikal reisil ega

haiglas. Peremees oli sootuks

teistmoodi asutuses. Tegemist

on nimelt kurikuulsa turujuhi

Vadim Polištšuki elamisega

ning viimased seitse aastat

unistas peremees koju naasmisest

raudsete trellide taga viibides,

kandes karistust Tallinna

kunagise skandaalse abilinnapea

ja ärimehe Mait Metsamaa

palgamõrva tellimise eest.

2004. aastal üheksa-aastase

vangistuse saanud Polištšuk

üritas vanglas igati korrektselt

käituda ja alustas ennetähtaegse

vabastamise taotlemist

juba 2008. aasta sügisel. Mees

oli lootusrikas, sest pool aastat

varem oli vabadusse pääsenud

mõrvatellimust vahendanud

keskturu turvaülem,

sama aasta alguses aga lubas

kohus vabadusse päästikule

vajutanud ja Metsamaa tapnud

uimastisõltlasest noormehe.

Polištšuki asjas aga leebust

üles ei näidatud ja mees jäi

edasi vanglasse. Sama kordus

mullu märtsis, kui Polištšuk

püüdis uuesti tingimisi vabadusse

pääseda, samuti tänavu

aprilli lõpus.

Praeguseks auväärse 62 eluaastani

jõudnud Polištšuk suutis

siiski oma õnnepäeva ära

oodata. Nimelt leidis Tartu

ringkonnakohus teisipäeval, et

esimene kohtuaste oli eelmise

kuu lõpus härrat vanglasse

jättes olnud põhjendamatult

range, ja vabastas Eesti viimaste

aastate kurikuulsaima kurjategija

ligi kaks aastat enne

vangistusaja lõppu. Ühtlasi

märkis ringkonnakohus, et ei

usu, et seitse aastat vangikongis

veetnud eakas mees uue

kuriteo sooritaks. Paljud siiski

nii ei arva. Näiteks endine

tipp-politseinik Andres Anvelt

ei usu vanglasüsteemi ümberkasvatamise

võimesse inimese

puhul, kes käib juba teist poolt

sajandit ja on väljakujunenud

isiksus.

Eks aeg näitab, kui kaua kestab

rõõm Tiskre villa õuel.

Võib-olla on ringkonnakohtul

tõesti õigus ja ülikirevat elu

elanud Polištšuk on rahune-

Väljaandja AS Linnaleht

Peatoimetaja Tiina Kangro, tiina.kangro@linnaleht.ee

Narva mnt 13, 10151 Tallinn Vastutav toimetaja Indrek Kuus, indrek.kuus@linnaleht.ee

Tel 6 804 570

Reklaam

Meelis Linke, meelis.linke@linnaleht.ee

Faks 6 804 571

Ärijuht

Eve Maremäe, eve.maremae@linnaleht.ee

E-post linnaleht@linnaleht.ee Trükk

AS Printall

Linnaleht on sõltumatu ja täiesti iseseisev ajaleht, mille tootmist rahastatakse reklaamimüügist. Linnaleht ei ole Tallinna linnavalitsuse häälekandja.

• Repliik

Külmad lootused soojale

• Kodutarbija kulutused energiale

on ületanud igasuguse

taluvuse piiri. Talviste arvete

maksmine lõhkab eelarvet nii,

et peab juba laenu võtma. Hinnad

aga aina kerkivad! Riik viipab

vaid, kuidas veelgi säästlikumalt

tarbida ja KredExi

käendusel laenu võtta. Miks

ei võiks iga vald või majapidamine

end ise soojaga varustada

Abi oleks sellestki, kui riik

rahvale tasuta pisituulikute,

päiksepaneelide ja vesiveskite

ehitamise teavet jagaks ja kõik

võimalused looks, et need ka

rentaablilt tööle hakkaksid.

Väidetavalt saab päiksepaneeli

isegi õllepurkidest valmis

meisterdada. Tiiu Leis, Linnaleht

Kalev Korv,

BNS-i toimetaja

nud ega mõtle enam valgustkartvaid

mõtteid. Võib-olla on

uute pahategude asemel oodata

hoopis tõsielusündmustele

tuginevat põnevat raamatut,

mille müügiedus võiks juba

ette üsna kindel olla. Igatahes

ühiskonna õiglustunne ei

tohiks ennetähtaegse vabastamise

asjus eriti riivatud olla,

sest fakt on see, et nii pikka

aega on järjest vanglas karistust

kandnud vaid vähesed.

© Kõik Linnalehes avaldatud artiklid on autoriõigusega

kaitstud teosed, mille suhtes autoriõiguse teostamine, sh

nende edastamine ja reprodutseerimine Linnaleht AS-i

nõusolekuta on keelatud. Toimetusel on õigus kaastöid

nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid

ei tagastata ega retsenseerita.

ISO 9001:2008

Betoneks AS

Silikaltsiidi 5

Tallinn 11216

KIVID OTSE TOOTJALT!

Betoneks kõnniteekivide kulumiskindluse ja vastupidavuse tagavad

kaasaegne tehnoloogia, kvaliteetsed toorained ja pidev kvaliteedikontroll

.................................................................................................... .

Betoonist kõnniteekivid

UNI-kivi

NUNNA-kivi

KLOOSTRI-kivi

VANALINNA-kivi

KARTAANO-kivi

Tel 681 4110, 506 2905

Faks 68 14 135

www.betoneks.ee

Õõnesbetoonplokk

VH-190 190X190X585

VH-140 140X190X585

VH- 90 90X190X585

OSTEOPOROOSI RAVI

KLIINILINE UURING

Kutsume rahvusvahelises kliinilises

ravimiuuringus osalema naisi, kellel on osteoporoos.

Oodatud on postmenopausaalsed naised vanuses 50–85.

Osalemine, vajalikud uuringud ja ravi on tasuta.

Huvitatutel palume pöörduda

Pärna Kliinikusse: J. Pärna 4, Tallinn,

tel 680 2000

Uuring on heaks kiidetud Tallinna Meditsiiniuuringute Eetikakomitees ja Ravimiametis. Sotsiaalministri 17.02.2005

määrus nr 23 „Ravimi kliinilise uuringu teostamise tingimused ja kord” kohustub teavitama, et „tegemist on teadusliku

uuringuga ning uuringuga võib kaasneda oht osaleja tervisele”.


eede, 13. mai 2011 linnaleht

toimetaja Indrek Kuus indrek.kuus@linnaleht.ee

arvamus


14. MAI

MUUSEUMID TASUTA AVATUD ÜLE EESTI

KELL 18-- 23 /// OO.MUUSEUM.EE ///

Kommentaar

Suurriiklikku maailma ootab ees emakeeleline iseseisvumislaine

Euroopas on rahvaid

kindlasti rohkem kui riike.

Kõik suuremad riigid

on sajandite jooksul moodustunud

paljude rahvaste asualal,

kus kunagised põlisasukad on

assimileerunud edukamate

riigirahvaste kehandisse. Rahvusriikide

tekke ajastul 18.–

19. sajandil oli selliste suurte

riikide ülesehitamine paratamatu,

sest majanduses hakkas

domineerima suurtööstus,

mis vajas miljonite töökäte

liikumist tööstuspiirkondadesse,

ning riigikaitse muutus

üldrahvalikuks, mis tähendas,

et mida suurem rahvas, seda

rohkem oli võimalik saada

mehi püssi alla.

Samuti toetas üleüldise

kirjaoskuse ja koolihariduse

levik alguses suuremaid rahvaid,

sest rahvuskeelseteks

muutunud kõrgkoolid ja teadus

olid veel pikka aega suhteliselt

elitaarsed ja võimetekohased

vaid suurrahvastele.

Esimese maailmasõja järel

lisandus Euroopa kaardile ka

hulk väiksemaid rahvusriike,

kuid neid ei võetud sageli rahvusvahelises

suhtluses võrdsete

partneritena. Praktiliselt

kõik Euroopa väikeriigid tõmmati

suurriikide algatatud järjekordsesse

suurde sõtta, mille

järel, nagu teame, kaotasid

Balti riigid ligi pooleks sajandiks

iseseisvuse.

Tänapäeval on maailm aga

õnneks väikeriikide suhtes

palju sõbralikum. Süvenev

koostöö ja vastastikuste huvide

arvestamine ei ole ainult

Euroopa, vaid kogu maailma

katnud tihedate rahvusvaheliste

organisatsioonide ning

riikidevaheliste kokkulepete

võrgustikuga. Rahu, koostöö

ja vastastikune usaldus

on väärtused, millel põhineb

nüüdne maailmakord, ning

see on eriti kaugele arenenud

Euroopas. Väärtustepõhisus

jõupoliitika asemel on

andnud väikeriikidele ajaloos

Tõelist muret

peaksid

tegelikult

tundma suured

riigid.

enneolematu šansi olla ühes

suurtega võrdne osaline kõigis

organisatsioonides, mis

veel enne Teist maailmasõda

poleks olnud võimalik.

Oleme jõudnud üleilmastumise,

rahvusvaheliselt ülimalt

läbipõimunud majanduse

ning ulatuslike poliitiliste

ja julgeolekukokkulepete

maailma, kus riikide senine

tähendus hakkab muutuma.

Hargmaised ja võrgustunud

suured ettevõtted ei vaja

enam vaid ühe suure riigi haldusvõimekust

ja jõuga tagatud

seadusandlust. Ka väiksematel

ettevõtetel on järjest

tähtsam olla pidevas ja

tihedas koostöös teiste riikide

ettevõtetega ning seda on

tänu infoedastamisvahendite

tormilisele arengule ka järjest

kergem teha.

Samal ajal ei saa ükski riik,

kui ehk USA ja Hiina välja

arvata, loota tõsiselt oma julgeoleku

tagamisele rahvusvahelise

koostöövõrgustikuta.

Selles mõttes polegi Saksamaal

ja Eestil palju vahet – riigi

kaitsefunktsiooni efektiivseks

täitmiseks on paratamatult

vajalik teiste riikide tugi ja

laialdasem koostöö.

Maailmakeele tekkimine

Hollywoodi, Bollywoodi ja

teiste meelelahutustööstuse

keskuste masstoodang on üle

ujutanud kogu maailma. See

jätab paratamatult jälje kõigi

rahvaste kultuuri ja mõjutab

kõiki räägitavaid keeli. Paljudele

ühiskonnateadlastele

või internatsionalismiideest

innustunud poliitikutele on

need protsessid jätnud mulje

maailma ühetaoliseks muutumise

paratamatusest, mille

käigus väikeriigid ja -rahvad

on mõistetud hääbumisele.

Eestiski kutsub selliseid paanika

õhutajaid üles näiteks

muutma riikliku hariduse

ingliskeelseks (miks mitte siis

kohe hiinakeelseks), et mitte

raisata raha ja energiat lootusetu

projekti – eestluse – säilitamisele!

Aimar Altosaar,

kolumnist

Rahvuskeelte taassünd

Kui aga vaatame nendele

tõsiasjadele rahulikult otsa,

siis näeme, et tõelist muret

peaksid tegelikult tundma

suured riigid, sest neid ei ole

21. sajandil enam kellelegi

vaja! Euroopas on see nii juba

sisuliselt praegu, kuid samad

protsessid näivad kaasa haaravat

ka muud maailma. Loomulikult

ei kao suurriigid

oma suuremal või vähemal

määral unitaarsete haldusstruktuuride,

maksupoliitika

ja pensionifondidega üleöö,

kuid esimesed mõrad nende

status quo’sse on juba silmanähtavalt

tekkinud. Šotlased

ja katalaanid, põhjaitaallased

ja baskid, švaabid ja Belgia

flaamid – kes kõik ilmutavad

tänapäeval järjest jõulisemalt

oma kultuurilist iseolemist,

millest edasi otsitakse ka oma

rahvuslikku identiteeti toetavat

poliitilist kokkulepet! See

protsess on alles alguses, me

näeme vähemalt Euroopas

keelelise ja kultuurilise desintegratsiooni

algust, mis süveneb

sedavõrd, kui süveneb riikidevaheline

majanduslik ja

poliitiline integratsioon.

Meie töökeskkond on rahvusvaheline

ja ilmavõrgu või

taskutelefoni kaudu suheldes

valdavalt ingliskeelne. Ükskõik,

kas suhtluspartner elab

naaberriigis või maailma teises

otsas – kirju kirjutame

või juttu ajame ikka enamasti

mõlemale võõras, kuid hädavajalikus

kolmandas keeles.

Ka odav meelelahutus nagu

kiirtoitki on standardiseeritud

üle ilma ja käib meile kõigile

enam-vähem arusaadavas

rahvustevahelise suhtlemise

keeles.

Koduümbrus ja ühine vahetu

inimlik suhtlemisruum on

see, kus tahame puhata ja olla

lihtsalt inimene. Seda saame

parimal viisil teha emakeeles.

Tähtsamaks muutuvad meie

juured ja ühised mälestused,

spordivõistlustel ja muudel

rahvusvahelistel konkurssidel

tahame ikka kaasa elada

omadele. See suhtlusring, kus

inimene tunneb end koduselt

ja turvaliselt, ei saa olla väga

suur. Nagu ei ole ka tavaliselt

väga rahvarohked need keelelis-kultuurilised

üksused, millest

on aja jooksul kujunenud

praegu maailmajaos domineerivad

suured rahvad. Tõenäoliselt

jäävadki need sajad

ja tuhanded hõimud ja rahvad,

kes on sulandunud tänapäeva

suurrahvasteks, enamikus

heal juhul vaid jälgedeks

vanades kroonikates. Kuid

küllalt on veel “elus” ka neid

rahvaid, kelle kadumine pole

osutunud pöördumatuks ja

kes võivad tulevikus ühes

meiega rikastada Euroopa

rahvaste kirjut lapitekki.

Selle tõttu võibki oodata

meie 27-riigilise Euroopa

Liidu muutumist “100 rahva

liiduks”. Võib-olla saavadki

valitsevaks kuni kümne

miljoni elanikuga kultuurriigid,

kes ei karda enam oma

keele ja kultuuri hääbumist,

vaid kes tihedat rahvusvahelist

koostööd tehes rikastavad

kõigi elukeskkonda ja

maailmakultuuri.

Hinnaparaad 06.05-29.05.11

10 l

3 l

laud

toolol

Akutrell-kruvikeeraja

GSR 12-2 V + kohver

Pinotex Classic puidukaitsevahend

Tool Galway

viimistletud õliga eukalüptist

Laud ja tool Hawaii

valge peitsiga eukalüptist


päevateema toimetaja Ants Vill ants.vill@linnaleht.ee

linnaleht reede, 13. mai 2011

Euroopa maksab Kreeka tulekustutusarveid

väga vastumeelselt

Portugalis naudivad

riigiametnikud

14. palka,

kalamehed on

aga sunnitud

püügipaate

kuivale tõstma.

• LAENULEIB, LAASTUTULI

Kesknädalal toimus võlakriisist

väljapääsu otsivas

Kreekas kärbetevastane

üldstreik. Suletud olid

riigiasutused ja koolid,

laevad ja lennukid ei liikunud,

paljud eraärid olid

töö katkestanud, transport

kogu riigis halvatud.

Keegi ei teinud tööd, kõik

protestisid.

Kreeka valitsuse kärpekavade vastased pildusid Ateenas üldstreigi

ajal märulipolitseinikke kivide ja süütepudelitega. Oli ka vigastatuid.

Põhjus sama mis eelmistel

üldstreikidel: riigi keerulise

majandusolukorra leevendamiseks

on valitsusel kavas taas

makse tõsta, palku ja pensione

kärpida. Vaatamata eurotsooni

paremal järjel liikmesriikide,

eriti Saksamaa massiivsetele

abipakettidele, on riigiisad

pidanud seda rahvale väga vastumeelset

teed juba mitu korda

käima. Kreeka riigieelarve

on ikkagi tugevas puudujäägis,

töötus jääb 15 protsendi kanti

ja majanduskasv on negatiivne.

Võlakoormus ulatub hiiglasliku

327 miljardi euroni.

Euroopa Liidu ja Maailmapanga

delegatsioon käis streigihalvatuses

Ateenas uurimas,

kuidas Kreeka kasutab mullust

liidu ja Maailmapanga 110

miljardi eurost esmaabipaketti

ning mil moel plaanib äärmiselt

halba olukorda parandada.

Võlgade restruktureerimisest

ehk lihtsamalt öeldes

osalisest kustutamisest ei taha

keegi eurodoonoreist muidugi

kuulda. See tähendaks hinnanguliselt

kuni poole raha

haihtumist.

Reitinguagentuur S&P võttis

eurooplaste kõhklused kokku,

alandades nädala alguses Kreeka

niigi madalat reitingut veel,

kahe astme võrra. Samas on

Euroopa finantsinstitutsioonid

seisukohal, et riik peab jät-

Foto: Reuters/Scanpix

kama kärpe- ja riigivara müügi

programme. Kuid sellegipoolest

on riigile edaspidiseks

võlakriisist väljarabelemiseks

ja majanduseduks vaja isegi

kuni 60 miljardi eurost laenuabipaketti.

Euroopa ei taha

Kreekale juurde maksta

Saksamaa kantsler Angela

Merkel kinnitas nädala alguses

taas, et Kreeka abiprogrammide

tingimusi, sealhulgas laenuintresse

pole kavas leevendada.

Sama teatas ta ka Iirimaa

85 miljardi eurose abipaketi

kohta. Ainus tee kriisist välja

on astuda otsustavate reformide

tegemise teele, märkis

kantsler.

Asju arutatakse lähemalt

tuleval nädalal peetaval Euroopa

Liidu rahandusministrite

kohtumisel, kuid Merkeli

teatel Saksamaa vähemalt

seal Kreeka toetusprogrammi

poolt veel hääletada ei kavatse.

Kreeka edasistes abipakettides

osalemisest loobumisest teatas

ka Suurbritannia rahandusminister

George Osborne. Eesti

rahandusminister Jürgen Ligi

on öelnud BNS-ile, et Eesti ei

osale praeguses Kreeka abipaketis,

kuid ta ei välista seda

tulevikus. Ants Vill

Foto: Reuters/Scanpix

Portugali vereülekanne

on otsustamisel

Peale kriisis vaevleva

Kreeka peab eurotsoon

leidma raha ja üksmeelt

küll mitte nii sügavas

augus oleva Portugali

pinnalhoidmiseks.

Selle otsuse tegemiseks jätkub

aga Euroopas kõhklejaid:

Portugalil on 148 tonni kulda,

avaliku sektori töötajatel 13.

ja 14. palk, samas aga abipakti

saamiseks nende mängupanemist

valitsuselt ei nõuta.

Ehkki Portugali valitsus oli

välisabile tugevalt vastu, esitasid

suure riigivõla pärast ärevil

pangad ultimaatumi, ähvardades

peatada riigi võlakirjade

ostmise, kui riik ei taotle rahvusvahelist

abi.

Euroopa Liit ja Maailmapank

ulatavad Ibeeria poolsaare

väiksema osaniku päästmiseks

lähinädalail käe kukruga,

kus on 78 miljardit eurot. Kuigi

otsus peaks pärast pikemaid

vaidlusi langema rahandusministrite

tuleval nädalal peetaval

kohtumisel, pole tulemuses

siiski täiskindlust.

Soomlased võivad

kava põhja lasta

Põhjuseks on Soome äsjastel

parlamendivalimistel ülitugevalt

kolmanda koha kätte võitnud

Põlissoomlaste partei äärmiselt

eitav seisukoht Portugali

abistamiseks Soome rahaga.

Siiski teatas uut valitsust

moodustav, valimised võitnud

Koonderakonna esimees Jyrki

Katainen kolmapäeval, et Soome

kiidab Portugali abipaketi

heaks, sest tal on parlamendis

selleks hääled koos.

Igal juhul pole otsustamist

kaugemale suurt lükata,

eurotsooni ministrite kohtumine

ootab ees juba esmaspäeval-teisipäeval.

LL

AS G4S Eesti, turvalahenduste pakkuja Tallinna lennujaamas, kutsub oma meeskonda

LENNUNDUSJULGESTUSE

TÖÖTAJAID

kes teostavad lennueelset julgestuskontrolli ning

seisavad lennujaama turvalisuse ja kaitse eest.

Kandideerimise eelduseks on:






Pakume:








Lisainfot küsi telefonil 6511 787, 13322

või e-posti aadressil personal@ee.g4s.com.


eede, 13. mai 2011 linnaleht

toimetaja Ants Vill ants.vill@linnaleht.ee

minu linn


Kui Tallinnas juba midagi ehitada,

siis peab see püsima sajandeid

• SUURED TÖÖD

Tallinna kommunaalametit

15 aastat juhtinud

Ain Valdmann armastab

jalgrattasõitu ja kraanivett

ning peab sõiduteid

tallinlaste suurimaks

ühisrikkuseks.

Kuidas hindate rattasõiduvõimalusi

Tallinnas

Kohalikud pole eriti rahul.

Aga turistid kiidavad. Mullu

laenutas 11 000 turisti laenutusest

ratta Tallinnas ringisõitmiseks.

Seda teenust pakutakse

neile juba laevadel. Kuna

neist rattahuvilistest pole keegi

surma saanud ega haiglasse

sattunud, võib öelda, et rattateedega

on meil asjad küllalt

hästi.

Muidugi tuleb rattateede

arendamisega edasi tegelda.

Praegu on arendamisel rattateede

ehitamine linnas olevatele

vanadele raudteetammidele.

Sel kuul valmib linnahalli

juures veel üks lõik kergliiklusteed

osana nn kultuurikilomeetrist.

Tuleva aasta lõpuks

on selle rattatee pikkuseks juba

22 kilomeetrit. Tänavu avatakse

ka kolm rattalaenutuspunkti,

loodame sellesse projekti

kaasata suuri firmasid. Riias

teeb selles asjas koostööd näiteks

Air Baltic.

Kas te ise ka rattaga sõidate

Elan Laagris ja poes käin tingimata

jalgrattaga. Rattasõit

meeldib mulle väga − olen ju

endine rattasportlane. Poeg

käib koolis ka ainult jalgrattaga.

Kas vastab tõele väide, et

Ain Valdmannil on hea meel, et Vene ajal linnaehituseks raha

nappis. Nüüd saab pealinnas ehitada suuremalt, kaunimalt ja

kauemaks. Foto: Terje Lepp / Eesti Päevaleht

Tallinna joogivesi on nii

kvaliteetne, et seda võib

otse kraanist juua, nagu

käimasolevas kampaanias

inimesi üles kutsutakse

Minu arvates küll. Olin hiljuti

Sitsiilias, seal keedetakse

kohvigi juba ammu pudeliveest.

Aga ma proovisin sealset

kraanivett, täitsa hästi

maitses. Tallinnas sõltub joogivee

maitse vee päritolust –

kas see tuleb Ülemistest või

puurkaevust.

Milline pealinna

kommunaalvaldkond vajaks

enam arendamist

Pealinna suurim rikkus on

teed. Suure rikkusega kaasneb

aga ka suur rahastamisvajadus.

Teede ehitamise ja remondi

jaoks on igal aastal vaja ligi

38 miljonit eurot. Praegu oleme

ametis sellega, et teha tasa

nõukogude ajal tegemata jäänud

töid. Mina olen veendunud,

et kui ehitada, siis sajandiks.

Vaatame näiteks Ülemiste

liiklussõlme. Sinna on planeeritud

10 hektarit roheala.

On vaja läbi mõelda, kuidas

näiteks selle hooldamist korraldada,

kes hakkab niitma,

kes puid hooldama jne.

Milline pealinna

aastakümme on teile eriti

lähedane

Ma olen linna heaks töötanud

alates 1976. aastast, seetõttu

vaatan linna ikka töömehe

pilguga. Vahel olen isegi

rõõmus, et Vene ajal ehitustööde

jaoks raha nappis.

Vanalinn jäi ümber ehitamata.

Ka see teeb rõõmu, et 1980.

aasta olümpiamängude Tallinnas

peetud purjeregati puhuks

värviti üle enamiku majade

fassaadid, ehitati linna jaoks

vajalikke spordikomplekse.

Kui rääkida nõukogudejärgsest

ajast, siis on palju jõudu

kulunud Harju tänava pargi

haljastamisele. Aga kukkus ju

kena välja Käin seal lastega talviti

uisutamas. Vabaduse väljaku

ümberkujundamine on ka

edukas projekt. Tore, et see ka

lastele ja noortele meeldib, neil

on nüüd koht, kus rulluiskude

ja rulaga sõitmas käia.

Küsinud Jevgenia Izotova






HIND KLIENDIKAARDIGA










HIND KLIENDIKAARDIGA








HIND KLIENDIKAARDIGA









HIND KLIENDIKAARDIGA









HIND KLIENDIKAARDIGA






HIND KLIENDIKAARDIGA





HIND KLIENDIKAARDIGA






HIND KLIENDIKAARDIGA









HIND KLIENDIKAARDIGA





Seve Ehituse AS on 1995. aastal loodud ettevõte, mille põhitegevusalaks

on monteeritavate puitelementmajade arhitektuurne ja

insenertehniline projekteerimine, tootmine ning paigaldamine.

Töömahu suurenemise tõttu võtame tööle

insener-projekteerija

Töö kirjeldus

maja komplektide tööjooniste koostamine

energiasäästlike majade projekteerimine

Nõudmised kandidaadile

Eeldame

- kõrgharidust ehituse alal

- inglise keele oskust

- erialast töökogemust

- meeskonna- ja tulemusliku töö valmidust

- kohusetunnet ja püsivust

Ettevõte pakub

tööd jätkusuutlikus ettevõttes

kohest tööleasumist

väljaõpet ja enesetäiendusvõimalusi

Töö iseloom

Asukoht: Tallinn

Töö tüüp: täistööaeg, lepinguline

Kontaktisik: Kaur Riives

Kontakttelefon: 6 645 843

CV-d ootame seve@seve.ee

hiljemalt 23. mail 2011

www.seve.ee




• pesemisseadmete operaatorina (4 inimest)

• valvetehniku-mehaanikuna (2 inimest)


• tekstiilide vastuvõtjana-sorteerijana

(sobib ka meestele) (6 inimest)

• tekstiilide viimistluse operaatorina

(20 inimest)

• tekstiilide komplekteerijanaandmesisestajana

(8 inimest)

• vahetuse vastutava töötajana (2 inimest)

Soovitatav vanusegrupp on 18–50 eluaastat.

Töö on füüsiline.

Töö on vahetustega 24/7.

Väljaõpe toimub kohapeal.











HIND KLIENDIKAARDIGA





HIND KLIENDIKAARDIGA



HIND KLIENDIKAARDIGA






HIND KLIENDIKAARDIGA






HIND KLIENDIKAARDIGA






Espak AS, Tallinn, Viadukti 42, tel. 651 2301

E-R 8-19, L 9-18, P 9-16

Transpordi tellimine tel. 651 2355


tegus tegelane toimetaja Ada Maltseva ada.maltseva@linnaleht.ee

linnaleht reede, 13. mai 2011

Estonia Carmen Helen Lokuta naudib üle kõige

Rahvusooper Estonia täht Helen Lokuta on rahulolev, et just talle

on viimastel aastatel üks hea roll teise järel sülle langenud. Seetõttu

ei näe ta ka mingit põhjust kodumaa mulda jalge alt pühkida,

kuigi pakkumisi on piiri tagant tehtud küll.

Nimiosad Gioachino

Rossini “Tuhkatriinus”

ja Imre Kálmáni

“Silvas” on toonud 36-aastasele

metsosopranile Helen

Lokutale muusikateatri sõprade

tunnustuse. Nimelt valis

Estonia publik just Lokuta hiljuti

oma lemmikuks. “Olin nii

üllatunud, et mind tegelikult

teatakse ja armastatakse. See

andis mulle tagasiside, et olen

inimestele südamesse pugenud,”

räägib alati rõõmsatujuline

ooperilaulja. Ta loodab, et

26. mail esietenduva Georges

Bizet’ “Carmeni”, mille sedapuhku

lavastab Walter Sutcliffe,

võtab publik hästi vastu.

““Carmen” on klassikaline

teos, mille aariaid tuntakse

sageli peast, ja Carmeni osatäitmine

on väga magus roll,

mida ma teen suurima naudinguga,”

räägib Lokuta. Muide,

ta on Carmenit kehastanud

ka Estonia eelmises samas

tükis.

Helen, praegu, esietenduse

eel on teil ilmselt tihedad

päevad. Kas esietenduv

“Carmen” on varasematest

kuidagi erinev

Kui uus etendus on välja

tulemas, siis on jah hommikul

ja õhtul proovid, juba järgmisel

nädalal on läbimängud koos

kostüümi ja orkestriga. Võrreldes

eelmise Estonia “Carmeniga”

on seekordne lavastus

loomulikult täiesti teistmoodi.

Lavastaja visiooni järgi on

Carmen tütarlapselikum, Lolita

moodi. Aga samas on temas

kaks poolt koos: ta võib olla

ürgnaiselik ning samas olla ka

noor ja lõbus elu nautiv tütarlaps,

kes mängib meeste ja eluga.

Seekordses lavastuses on

rohkem elulähedust ja kergust

suunaga vesterniliku alatooniga

filmikunsti poole.

Kas varasem Carmeni rolli

kogemus on kasuks tulnud

Jah, kuigi eelmises “Carmenis”

liitusin alles lõpupoole.

Suur erinevus on seekord

see, et meil on sees prantsuskeelsed

kõnetekstid. Seetõttu

hakkasin poolteist aastat tagasi

keelt õppima. Draamateksti

võõras keeles edasi andmiseks

peab ikkagi veidi keelt oskama.

Praegu ma tõeliselt naudin

seda, et saan kõnetekstis anda

Carmeni karakterit oma interpretatsiooni

kohaselt vabalt

edasi. Ma saan võtta pause

seal, kus tahan, prantsuse keel

on väga laulev ja annab palju

võimalusi eri värve kasutada,

mis peegeldavad tegelaskuju

iseloomu. Dialoogid annavad

karakterile inimlikuma väljundi,

saab hästi välja tuua tema

tujukust, plahvatusohtlikkust,

kirglikkust ja seksuaalsust.

Olete vist üks hõivatumaid

Estonia lauljaid. Kas olete

rahul

Ma olen õnnelik, et mul on

võimalus teha sisukaid rolle ja

osaleda huvitavates kontserdiprojektides.

Tööd on õnneks

piisavalt ja ma olen tegelikult

väga tänulik, kui mul on palju

tööd. Mis saabki selle vastu

olla, kui on tõeliselt häid rolle

Kui tööd on palju, siis püsin

heas vormis ja ka praegusel

prooviperioodil jõuan kõigega

hakkama saada.

Kas uusi projekte või

ettevõtmisi lisandub suvel

veelgi

Sel suvel teen kaasa Tõnu

Kaljuste Nargeni festivalil.

Nargen Operas osalen alati

hea meelega, see on mulle

südamelähedane, varasem

koostöö on alati olnud selline,

mida ma ootan. Muidugi on

ka muid suvekontserte. Aga

samas olen sel aastal võtnud

endale ka puhkamiseks aega.

Kui teie praegustest rollidest

veel rääkida, siis kas mõni on

eriti südamelähedane

Tuhkatriinu on üks minu

kõrghetki, seda teen alati hea

meelega. Ka Silva, see oli mu

esimene operett. Mulle meeldib

väga kehastada ka ooperis

“Boheem” Musettat. Aga kui

ausalt öelda, siis praegu olen

täiesti “Carmeni” lainel. Kui

esietendus tulekul, siis kulutan

kogu energia uuele rollile.

Enne kui roll valmib, olen

100 protsenti sellega hõivatud.

Kogu aeg seedin ja arutlen

seda enda sees läbi. See

küpsemine toimub 24 tundi

päevas.

Foto: Heiko Kruusi

Kas see vahel häirivaks

ei muutu

Vastupidi. See on mu enda

jaoks kõige nauditavam. Selle

elukutse puhul ongi kõige

meeldivam ja huvitavam

rollide ettevalmistamine.

See periood,

kui olen juba muusika

omandanud ja siis, kui

hakkan lavastaja kontseptsioonis

enda teed

otsima. Enda karakteri ja

rolli üle arutlema ja mõtlema

ning proovima niija

naamoodi. See on kõige

magusam aeg üldse.

Käisin nädalavahetusel

abikaasaga Butterfly

lounge’is, seal oli huvitav

inimesi jälgida. Minu suureks

üllatuseks oli väga

palju Lolita-suguseid tüdrukuid,

keda jälgides

sain Carmeni

karakteri

jaoks uusi

ideid.

Helen Lokutal on Estonias

palju kandvaid rolle, kuid

praegu keskendub särasilmne

ooperilaulja peagi esietenduvale

ooperile “Carmen”.

Olete laulnud

ooperiteatrites Soomes,

Lätis ja Saksamaal. Kuidas

võrdleksite Estonia ooperi

taset teiste riikide omaga

Eesti rahvusooper on heal

tasemel. Selle üle, et üks nii

väike riik nagu Eesti suudab

üleval pidada piisavalt kõrge

tasemega teatrit, võime

tegelikult uhked olla.

Ma ei oskagi öelda,

et me milleski alla

jääksime. Vastupidi,

olen mujal

näinud väga

keskpäraseid

etendusi ja samas

on siin väga häid

etendusi, millega

võiksime täiesti

julgelt minna

piiri taha külalisetendusi

andma. Me

ei pea millegi

pärast

häbenema.


eede, 13. mai 2011 linnaleht

toimetaja Ada Maltseva ada.maltseva@linnaleht.ee

tegus tegelane


rolli küpsemist

Kas teid meelitatakse

välismaalt

Tänapäeval käib kõik agentuuride

kaudu. Kõik sõltub sellest,

mis lepinguid saada ja mida

vastu võtta. Ma ei ole tahtnud

püsivamalt Eestist ära minna.

Pakutud on mitmeaastaseid

lepinguid, aga ma olen võtnud

vastu projektipakkumisi,

et ikkagi Eestis elada ja väljastpoolt

teha. Võib-olla olen liiga

Eesti-lembeline ja kodu kisub

liiga palju. Aga ma ei välista, et

võin tulevikus ka teistes maailma

teatrites laulda.

Kellega lavastajatest

sooviksite koostööd teha

Tamperes jättis mulle sümpaatse

mulje lavastaja Kasper

Bech Holten, kui laulsin

“Lohengrinis” Ortrudit. Tema

on lavastaja, kellega hea meelega

tahaks veel koostööd

teha. Siis kindlasti “Tuhkatriinu”

lavastaja Michiel Dijkema,

samuti Dmitri Bertman.

noorte lauljate laulukonkursi,

ooperikunst võlus mind järjest

rohkem, suubusin sellesse, igal

õhtul käisin Vanemuise teatris

ja kodus kuulasin maailma

ooperiklassika pärle.

Kas teil on ka mõni roll, mida

te kindlasti teha tahaksite

Tahaksin laulda Charlotte’i

rolli Jules Massenet’ ooperis

“Werther”. Estonias on minu

järgmiseks suuremaks rolliks

Händeli “Julius Caesaris”

Kleopatra. Ja muidugi on minu

häälele veel väga palju ilusaid

ja meeldivaid rolle.

Kristjan Roos

kristjan.roos@linnaleht.ee

Curriculum vitae

• Sündinud 12. aprillil 1975.

aastal Tartus.

• Lauluõpinguid alustas Tartu

Heino Elleri nimelises muusikakoolis,

2002. aastal lõpetas

Eesti muusikaakadeemia. Ta

on õppinud ka Saksamaal

Karlsruhe muusikakõrgkoolis

ja Karlsruhe ooperikõrgkoolis.

• Töötab 2001. aastast vabakutselise

solistina ja 2006. aastast

rahvusooperis Estonia.

• 2006. aastal pälvis Eesti

Teatriliidu aastaauhinna nimirolli

eest Rossini “Tuhkatriinus”,

Õpetaja ja Ingli rolli eest Tõnu

Kõrvitsa ooperites “Tuleaed” ja

“Mu luiged, mu mõtted” ning

2007. aastal Eesti Kultuurkapitali

helikunsti sihtkapitali aastapreemia

kaalukate lavarollide

loomise eest. Tänavu võitis

Estonia publikupreemia.

• Vabal ajal armastab koos

perega olla, mängida pojaga

jalgpalli ning reisida.

LEMMIKUD

Kuidas te laulmise juurde

jõudsite

Alustasin lauluõpinguid väga

varakult. Tartu 7. keskkool, kus

ma õppisin, oli muusikakallakuga

kool. 1. klassist läksin ka

muusikakooli viiulit õppima.

Juba esimesed õpetajad hakkasid

mind laulmise poole suunama,

solistiks panema. Ehk

see anne või teistsugune hääletämber

oli märgatav ja võlus.

Ju see oli ette määratud.

Samas polnud ooperilaulu

õppima mineku otsus sugugi

kindel. Tahtsin minna hoopis

Tartu ülikooli arstiteaduskonda.

Aga Tartus Heino Elleri

nimelises muusikakoolis sattusid

olema eksamid varem

ja sain sinna sisse. Elleri kooli

esimesel kursusel võitsin Eesti

Estonia uues “Carmenis” on

Helen Lokuta mängitav peaosatäitja

tütarlapselikum,

meenutades Lolitat. Foto: Viktor Koškin

Mõõdame, valmistame,

paigaldame

RULOOKARDINAID

KASSETTRULOOSID

BAMBUSKARDINAID

PÜSTLAMELLE

RIBAKARDINAID

SIINE

KARDINAPUID

PANEELKARDINAID

ROOMAKARDINAID

LIUGUKSI

GARDEROOBI

SISUSTUST

PUTUKAVÕRKE

VOLDIKUKSI

VOLDIKKARDINAD

TEKSTIILIST KARDINAID

–30%

VALIK ERINEVAID

–30%

VALMISRULOOSID

Mustamäe kauplus: Kadaka tee 44

Tel 6 588 105, 52 68 703

kadaka@avaeksperdid.ee

Laagri Kauplus: Pärnu mnt 558a

Laagri Maksimarket

Tel 6 843 344, 56 692 914


kodu toimetaja Ada Maltseva ada.maltseva@linnaleht.ee

MAI LÕPUNI AINULT KOLMES MEIE KAUPLUSES

KAUPLUSES AADRESSIL VILDE TEE 73, TEL 6 506 088

Avatud T–R 10–19 (lõuna 14–15), L 10–17, P–E SULETUD!

BALTI JAAMA HOONES (ТOOMPUIESTEE 37), TEL 6 310 170

Avatud T–R 10–18, L 10–16, P–E SULETUD!

LÕUNA KESKUSES (Vana-Lõuna 4 / Tatari 51), TEL 6 257 805

Avatud E–R 10–19 (lõuna 13–14), L–P SULETUD!

ERIPAKKUMINE:

0 € *

* Pakkumine kehtib plastklaaside tellimisel

raamid ATHENA, BLUE hinnaga

MAI LÕPUNI

ALLAHINDLUSED RAAMIDELE

*

kuni 85%

* Pakkumine kehtib plastklaaside tellimisel

www.nordoptika.ee

Ilmus uus ja täiendatud Tallinna disainikaart

• Kuues, täiendatud trükk Tallinna disainikaardist

juhatab linnaelanikule ja turistile

kätte kohad, kus leiab head eesti disaini.

“Disainikaart väärtustab ja tõstab esile head

eesti disaini, mida leidub siinsamas meie

ümber kohtades, kus me seda alati ei märka.

Tallinlastele pakub kaart võimalust uudistada

varasemast tuttavaid paiku uues kontekstis,

näiteks Valli baari, Kuku klubi või vana head

• KODULINN

Eesti Kirjanike Liidu esimees

Karl Martin Sinijärv

soovib, et vanalinnas käiks

elu mõnusatel tuuridel ka

siis, kui turistid on kohvrid

pakkinud ja oma teed

läinud.

Sinijärv elas Harju tänaval

Kirjanike Majas aastatel 1971–

1988. Nüüd ta enda sõnul kõigest

töötab seal, kuid vanalinnaga

on tal jätkuvalt sõbralikud

suhted. Uue Maailma asumis

Videviku uulitsal elav kirjanik

tahab, et talle igapäevaseks tööja

seltsielu kohaks olev vanalinn

saaks sära silmadesse.

Mõistad sa ilusate sõnadega

ütelda, mille poolest on

vanalinn sinu jaoks eriline

Lapsepõlve vanalinnas veetnud

inimesena pean muidugi

ütlema, et eeskätt mälestuste

poolest. Kui mälestused kõrvale

jätta, siis läheb Tallinn

üha enam ühe tavalise korraliku

vanemat sorti Euroopa linna

nägu. Mida ta ongi.

linnaleht reede, 13. mai 2011

Maiasmoka kohvikut,” avab kaardi tausta üks

koostajatest, kunstiteadlane Kai Lobjakas.

Tallinna disainikaart on linnakaart, millel

on kollaste numbritega tähistatud disainiga

seotud paigad. Tasuta kaardi leiavad huvilised

Tallinna turismiinfopunktidest, Eesti Disainikeskusest

ja muudest asutustest, samuti saab

selle alla laadida disainikeskuse kodulehelt

www.disainikeskus.ee. LL

Sinijärv tahaks vanalinnas

näha jõukaid eestlasi

Kui sa ajas tagasi kiikad, siis

kas vanalinn on elamiseks

hää koht Kas tasub unistada

korterist vanalinnas

Ta võiks olla hää koht ja sellepärast

tasub unistada küll.

Kui seal elaks rohkem kohalikke

inimesi ühiskonna igast

otsast ja toimuks tegelik elu,

mõjuks kogu iidne ilu märksa

veenvamana. Igal jõukal eestlasel

peaks vanalinna pesa olema

ja iga sellise kohta peaks

vähemalt kaks mitte nii jõukat

elanikku tulema. Linn saaks

sära silmadesse.

Kui sind lubataks Tallinna

linnapeana vägesid

juhatama, siis mida

korraldaksid linnas teisiti

Mujal linnas äkki ka...

Ma ei tea, kui palju pinda

linnal veel üldse alles on, võibolla

ei annagi siin enam eriti

Kui müüjal on hea tuju,

võib ta teha ilusat

allahindlust


eede, 13. mai 2011 linnaleht

Keskraamatukogu kutsub kirjanduslikule jalutuskäigule

Tallinna keskraamatukogu (Estonia pst 8)

eest algab homme keskpäeval kirjanduslik

jalutuskäik, mille sihtpunkt on Toompea. Jalutajad

liiguvad marsruudil Estonia puiestee –

Vabaduse väljak – Mayeri trepp – Komandandi

tee – Lossi plats. Kell 12.30 liitub Toompea lossi

ees jalutajatega giid Kadri Tähepõld, kellega

koos külastatakse vanalinnas Carl Mothanderi

raamatus “Parunid, eestlased ja enamlased”

kirjeldatud paiku.

Carl Mothander oli Rootsi päritolu ajakirjanik,

kes pärast abiellumist Eesti mõisniku

järeltulija paruness Benita von Wrangeliga

asus elama Eestisse. Oma raamatus kirjeldab

ta värvikalt baltisakslaste eluolu Tallinnas.

Jalutuskäigule saab registreeruda keskraamatukogu

kojulaenutuses, telefonil 6 830 920

ja meiliaadressil eo@tln.lib.ee. LL

toimetaja Ada Maltseva ada.maltseva@linnaleht.ee

kodu

SUPERHINDADEGA KODUKAUBAD

Vaata superpakkumisi www.koduoutlet.ee


Karl Martin Sinijärve sõnul vajab iidne ilu elustamist. Fotod: Heiko Kruusi

palju suunata. Aga võimaluste

piires võiks otsustada, mida

linnal linn olemiseks vaja on

– pagaritöökodasid, lihtsaid

kohvikuid, raamatupoode,

kunstnike kortereid, lasteaedu,

mida iganes –, ja need tekitada.

Tegijaid oleks, kui soodsad

tingimused ja nendega

kaasas käivad kohustused läbi

mõelda.

Kas turistid on sinu jaoks

inimesed, kes tuleb välja

kannatada, või meeldivad

nad koguni sulle

Turistid on toredad, aga nad

tulevad ja lähevad. Ja kui nad

on läinud, võiks linn edasi elada,

mitte jätta tühja kõleda

kõrtsmuuseumi muljet. Elusasse

linna tulevad ka turistid

uuesti, kõrtsmuuseumis käiakse

suts ja valmis ära.

Kuhu sa kindlasti viiksid

Tallinna väisavad külalised

Toompea vaateplatvormidelt

paistavad Tallinna head ja

vead ilusti kätte. Külaline võib

ise näpuga näidata, mis just

talle järgmiseks huvi pakub.

Küsinud Indrek Kuus

2,49 € 34 €

Lillepott

punutud, Ø33xH13cm

KODU

OUTLET

Hinnad kehtivad kuni kaupa jätkub!

Laud SORRENTO

140x80xH72cm, roheline

KAUBAD

LAOHINNAGA!

www.koduoutlet.ee

199 €

Batuut

Ø426cm, rohelise äärega

AVATUD:

E-R 10-19

L 11-17

Kodu Outlet: Linamäe 10, Tänassilma tehnopark, Saku vald


10 kodu toimetaja Tiina Kangro tiina.kangro@linnaleht.ee

linnaleht reede, 13. mai 2011

TULE JA VALI OMA

KASVUHOONE

Mai lõpuni 5% odavam

Kaubanduskeskus Euromekka,

Punane 50, I korrus

Tel 56 621 454

www.kasvuhoonemeister.ee

Teemaleht

kodu

Reklaami tellimine

kajareet@linnaleht.ee,

tel 6 804 575

faks 6 804 571

Maardu üksus (Vana-Narva mnt 17, Maardu)

ootab oma meeskonnaga liituma

valvurit,

kelle põhiülesandeks on järelevalvetoimingute

õigeaegne ja nõuetekohane tegemine.

Kandidaatidelt eeldame

- väga head eesti keele oskust

(C1-taseme tunnistuse olemasolu)

- Eesti kodakondsust

- keskharidust

- kõrget moraalitunnetust ja laitmatut minevikku

- pingetaluvust, arvutioskust ja head suhtlemisoskust

- valmisolekut vastutusrikkaks tööks

Kasuks tuleb

- sisekaitseline haridus

- töökogemus vanglasüsteemis

Omalt poolt pakume

- töötasu alates 607,17 eurost

- huvitavat tööd

- arenemis- ja koolitusvõimalusi

Teil on vist

riista viga!

• KODUSED LOOD

Kui lähed arvutipoodi

nõudma oma sülearvuti

kordategemist ja mingi

spetsialisti nimetusega

teenindaja sulle selle peale

kostab, et “teil on riista

viga”, siis tekib paratamatult

küsimusi.

Tahaksin teada, millise

emotsiooni selline kõva häälega

üle poe lendu lastud lause

mõnes teises naises tekitab.

Mina igatahes küsisin sellelt

nooremapoolselt härralt:

“Mis mõttes” Ja teate, enne

seda, kui ta asus mulle arvuti

riistvarast detailset ülevaadet

andma, vaatas ta mind sellise

pilguga, nagu oleksin kui kuu

pealt kukkunud, pealekauba

veel naissoost.

Ümbernurgajutt

Koduteel hakkasingi mõtlema,

kas inimesed ei peaks siiski

oma keelekasutust kontrollima

või ei ole selline elementaarne

haritus enam tänapäeval

moes. Ja teisalt, miks jälle

kasutatakse igasuguseid valeja

asendustermineid siis, kui

tegelikult tahetaksegi rääkida

oma mehe riista veast Seks ja

avameelselt seksist rääkimine

peaks ju tänapäeval moes olema

Seltskonnaüritustel olen

loendamatuid kordi kuulnud

naisi kurtmas, et neil pole oma

mehega teineteise jaoks enam

üldse aega. Kullakesed, milleks

teil aega napib Kas te räägite

hellitamisest ja teineteisega

rääkimisest või te räägite seksist

Mida vanemaks me saame,

seda rohkem end igasuguste

reeglitega piirame. Noorena,

värskelt armununa oleme

valmis oma partneriga seksima

igal pool ja igal võimalusel

ning jagame sõbrannadelegi

selle kohta detailseid uudiseid.

Olles kellegagi pikemas suhtes,

juba lastega, jäädes vanemaks,

hakkame mingist hetkest sõnu

sättima olukordades, kus tegelikult

oodatakse avameelsust.

Kas see ongi hetk, kust järgmiseks

asume raamidesse suruma

oma käitumist

Kui jälgin enda ümber poes

kassajärjekorras toimuvat, siis

näen lausa üliharva inimesi,

kes hoiavad kaaslasel käest,

teevad talle spontaanse musi

või kallistavad. Kui ma selliseid

inimesi oma poekorvi

kõrval ka olen märganud, siis

on tegemist olnud noortega. Ja

kui juhtuvadki olema vanemad

inimesed, siis on nad kindlasti

välismaalased, kes tunnevad,

et võõras riigis, tundmatutena

võib lõpuks ka avalikus kohas

sisimas peituvale vabameelsusele

voli anda. Ka ise käitun

võõrsil teisiti kui kodusel pinnal,

kus mind alati saadab kartus,

et keegi tuttav võib mind

näha.

Võiksime reisile minna

Kuid võib-olla just sellest

piiramisest, püüdest mahutada

end kõikidele kaaskodanikele

sobivatesse eetilistesse

raamidesse, tekivadki lõpuks

meie küpses eraelus n-ö riista

vead – võõrdumine oma partnerist

emotsionaalselt ja peagi

ka füüsiliselt. Sest kuigi peaksime

rääkima oma ootustest

n-ö otse ja kohati isegi siivutult,

me seda siiski ei tee ning

loodame, et meie partner suu-

Autor on töötanud juristina, kohtutäituri büroos ja kriminaalhooldusametnikuna.

Abielus ja tütre ema. “Koduste lugude” sarjas uurib

ta elu meie ümber ja meie sees. Foto: Aet Kaare-Põiklik

dab lahendada mõistatusi pelgalt

õhkõrnade vihjete najal.

Samas võib olukord olla ka

vastupidine: voodis teeme

tegusid küll, aga väljaspool

seda ei jagu meil oma meeste

jaoks, ega neil meie jaoks, ei

õigeid sõnu ega õigeid tegusid.

Nii võibki juhtuda, et selle asemel

et öelda oma mehele otse,

et januneme tema riista järele,

räägime talle, et ta ei pööra

meile üldse tähelepanu. Ning

selle asemel et öelda mehele,

et soovime ka väljaspool

koduseinu käest kinnihoidmist

ja kallistamist, räägime

talle, et võiksime reisile minna.

Kokkuvõttes ei jõua me selliste

väljaütlemistega kuhugi ja

leiamegi end varsti südamesõbrannadele

kurtmas, et meil

mehega pole üldse teineteise

jaoks aega. Isegi neile ei julge

me selges eesti keeles usaldada

saladust, mida me siis ikkagi

tegelikult oma mehelt tahame.

Teie Rita Anton-Lauga

CV ja kandideerimisavaldus saata Tallinna Vangla

üldosakonda aadressile Magasini 35, 10138 Tallinn

märgusõnaga “Personal” või üldosakonna peaspetsialisti

meiliaadressile krista.klooren@just.ee

Lisainfo Tallinna Vangla üldosakonna

peaspetsialisti telefonil 6 127 521 (Krista Klooren)


eede, 13. mai 2011 linnaleht toimetaja Ada Maltseva ada.maltseva@linnaleht.ee kodu 11

Foto: EPL

Säntpooliate ja kevadlillede näitus kestab nädala lõpuni

Tallinna botaanikaaias on pühapäevani

avatud säntpooliate ja kevadlillede näitus. Värvikireval

väljapanekul näeb nii esimesi kevadisi

õitsejaid kui ka põnevaid toataimi: säntpooliaid,

keerdviljakuid, punahuuli, vasklehikuid ja urnõisi.

Säntpooliate (rahvapäraselt aafrika või varjukannikesed)

perekonnas on kuus liiki, kelle

esindajad on looduslikult levinud Ida-Aafrikas.

Tänu kaunile lehestikule, õiterohkusele, eri toonides

õitele ja väiksele kasvule sobivad nad hästi

siseruumides kasutamiseks. Huvilised saavad

näituse ajal säntpooliate hooldamise asjus nõu

küsida ja haruldasi sorte kaasa osta.

Teise poole näitusest hõlmavad kevadised

õitsejad: tulbid (pildil), nartsissid, hüatsindid ja

püvililled, linnupiimad, kobarhüatsindid ja koerahambad.

LL

Looduslik väetis on

taimedele parim toit

• NÕUANNE

Viimastel aastatel on

populaarsust kogunud

looduslikud väetised.

Samas on neidki, kes

vanade kogemuste järgi

näiteks kanasõnnikugraanuleid

pelgavad. Äkki

on need liiga kanged või

ei tule saak maitsev

Oli aeg, mil peamise loodusliku

väetisena tunti sõnnikut,

aias valmistatud komposti

ja mereäärsetel elanikel

adrut. Sõnnikut saab muidugi

ka praegu aiakeskusest kotiga

osta, au sees on see endiselt.

Kuid n-ö toore sõnniku

kasutajad viivad oma aeda

kindlasti ka põlluumbrohtude

seemneid. Graanuleid kasutades

seda võimalust pole. Ja kui

maal üks talu sõnnikut põllule

laotab, haiseb terve küla. Kas

me linnatingimustes seda väga

tahame

Räimi pole vaja

Graanulitena pakutavad

looduslikud väetised on valmistatud

nii, et taim saaks võimalikult

mitmekesist toitu.

Mereadrust saab taim rahuldada

oma fosforivajaduse ning

sõnnik on talle kasulik eelkõige

kaalium- ja lämmastikväetisena.

Aiapidaja, kes vanasti

kasutas tomateid mulda pannes

ainult komposti või sõnnikut,

lippas hommikul ka

turult läbi, et poetada istutusauku

värsket räime. Ikka

selleks, et taim saaks piisavalt

fosforit. Nüüd ei pea aiakeskustes

pakutavaid kanasõnnikugraanuleid

kasutades enam

turult räime hankima – graanulites

on toitained tasakaalustatult

juba olemas, sest see

looduslik väetis on valmistatud

kanasõnniku ja mereadru

baasil.

Magneesium lisaks

Vähe keerulisemalt on tehtud

Vilmorini looduslikud väetised,

neid on lisaks magneesiumiga

rikastatud. Eriti suurt

rolli mängib kiseriidist saadud

vees lahustuv magneesiumoksiid.

Nüüdisajal on paljud aiapidajad

täitnud aeda rohkelt

turbamullaga. Üks suur puudus,

mis turbasubstraati kasutades

tekib, on magneesiumipuudus.

Vilmorini loodusväetis

aitab seda probleemi kõige

paremini ära hoida. Looduslik

väetis on taimele parim

toit, aga sellel on veel üks eelis.

Nimelt parandab selle kasutamine

mulla struktuuri ja õhustatust.

Paljud aiapidajad pärivad ka

seda, kuidas graanuleid kasu-

Väetisi on mitmesuguseid, aga põhimõtteliselt sisaldavad kõik toitaineid,

mida taimed kasvuks vajavad. See tagab rikkaliku õitsemise

ja korraliku saagi. Foto: Bulls

tada. Üldjuhul tuleks graanuleid

panna taime istutusauku

või puistata taime alla ja

ajada hiljem käpaga mullaga

segi. Kui taime all on muru,

on parim viis puistata graanuleid

kangiga tehtud aukudesse.

Graanulitega saab mugavalt ka

viljapuid väetada.

Loomulikult võib taimi kasta

ka graanulitest tehtud leotisega,

kuid kes seda ei tihka

teha, võib osta poest vedelal

kujul looduslikku väetist. Sorts

vedelat väetist tuleks lisada

lihtsalt kastekannu taimede

kastmisveele. Mis eriti tähtis,

Vilmorini looduslikud vedelväetised

ei lõhna ning seetõttu

saab neid julgelt ka toas ja

rõdul kasutada.

Eriti kasulik on sõnnikuväetis

appi võtta köögiviljaaias ja

eriti nii populaarse maitsetaimepeenra

väetamiseks. Ilutaimedest

on sõnnik väga tähtis

rooside ja elulõngade väetisena.

Maris Paalvelt, Viimsi Aiakeskus

KORTERID

Müüa uued korterid Haaberstis

Vana-Rannamõisa tee 1F.

Osa maju valmis, osa valmib

aasta lõpus. 48–84 m²,

2–4 tuba. Hind alates 61 350 €.

Tel 6 684 700, 52 07 288

Allan Vanatoa

Müüa 3-toal korter kesklinnas

Pärnu mnt 110. KAKS ÜHE-

SUGUST, KÕRVUTI, 2006. a,

2/5, 75 m², läbi maja, klaasitud

7 m² rõdu, köögimööbel. Hind

108 000 €. Tel 6 684 700,

55 645 949 Kaido Harjak

Müüa 2-toal korter Kreutzwaldi

13. Eestiaegne kivimaja! Lagede

kõrgus 3,8 m. 3/5. 40,9 m².

Parkimine kinnises hoovis.

Hind 63 900 €.

Tel 6 684 700, 53 835 517

Eva Maria Montvila

Müüa 3-toal korter Lasnamäel

Võru 8. Üp 64,8 m², 9/6.

Kvaliteetselt renoveeritud, hea

infrastruktuur, läheduses

lauluväljak. Hind 48 900 €.

Tel 6 684 700, 56 675 921

Alla Robonen

Müüa 1-toal korter Nõmmel

Pärnu mnt 453B. 5/3, 31,7 m²,

rõdu, hea planeeringuga,

mõistlikud kommunaalkulud.

Hind 28 000 €. Tel 6 684 700,

50 40 480 Evelin Mihkelson

Müüa uus 3-toal korter

Kadriorus Tina 5. 3/3, 47,6 m²,

kahel tasapinnal, osalise

mööbliga. Hind 95 000 €.

Tel 6 684 700, 52 07 288

Allan Vanatoa

MAJAOSAD

MAJAD

Müüa 2-toal korter Veskimöldre

elurajoonis Möldre tee 5.

Korrus 3/3, rõdu, kelder, 67,7 m²,

elutuba avatud köögiga.

Hind 80 000 €.

Tel 6 684 700, 56 210 829,

Marilyn Talberg-Ainsam

Müüa 4-toal korter KALAMA-

JAS Kalju 7A. 1995. a, renoveeritud

2009. a, 1/4, 73 m²,

kõik toad eraldi, saun, privaatne

piirdeaiaga territoorium.

Hind 97 900 €. Tel 6 684 700,

55 645 949 Kaido Harjak

Müüa ridaelamuboksid

Kristiines.Valmib 2011. a,

125 m², kivimaja, 4 tuba, vastab

passiivmaja standarditele.

Hind 212 000 €. Tel 6 684 700,

51 32 422 Ville Värk

Müüa maja Mäekalda tee 2,

Türisalu. 2005. a, 154,5 m²,

1795 m²,6 tuba, saun, keskküte,

kamin, mereni 300 m.

Hind 118 000 €. Tel 6 684 700,

55 645 949 Kaido Harjak

Müüa eramu Rohuneeme külas.

Krunt 1455 m², 2004. a, 240 m²,

kivimaja, 7 tuba, saun, kamin,

garaaž, maaküte, sundventilatsioon,

mereni 100 m.

Hind 255 000 €. Tel 6 684 700,

51 32 422 Ville Värk

Müüa eramu Suurupi külas.

Kinnistu 1806 m², 2008. a, 194 m²,

kivimaja, 6 tuba, saun, garaaž,

lok. kanal, universaalkatel, mereni

500 m. Hind 185 000 €.

Tel 6 684 700, 51 32 422

Ville Värk


12

kodu

toimetaja Ada Maltseva ada.maltseva@linnaleht.ee

linnaleht reede, 13. mai 2011

24 EUR

Foto: Heiko Kruusi

Juulist peavad noored jalgratturid kiivrit kandma

• Uue, juulikuus jõustuva liiklusseaduse järgi on alla 16-aastastele

jalgratturitele kiivri kandmine kohustuslik. Kiivri kandmine

aitab suurel määral vähendada võimalikke liiklustraumasid.

Rattaga kukkudes saadud marrastused paranevad, kuid peapõrutus

võib tekitada pöördumatut kahju.

Maanteeamet soovitab lapsevanematel erilist tähelepanu

pöörata 10–14-aastastele lastele. Samuti on uuringute põhjal

kiivri kandmine tagasihoidlikum vene keelt kõnelevate laste ja

noorte seas. LL

Rattasõit Tallinnas

on kohati lausa lust

UKSED IGAÜHELE!

160

255

/täiskomplekt

/täiskomplekt

Müügil ka laias valikus siseuksi

Hind al 138 /komplekt

Pakume freesimist,

paigaldust ja

transporditeenust!

• KAKS RATAST VS. NELI

Linnalehe väikse uuringu

tulemused näitasid,

et suurimat sõidulusti

pakub ratturitele Pirita

kergliiklusteel ja Stroomi

rannast Haaberstisse ning

sealt edasi Tabasallu ja

Suurupisse viival rattateel

sõitmine.

Teismeline Juku, kes sõitis

paar aastat iga päev rattaga

Kassisabast Piritale kooli, peab

seda teed ratturile igati korralikuks

ja turvaliseks. Ohtlikem

oli tema meelest vaid Paksu

Margareeta juures olevate

trammiteede ja sõiduteede

ületamise koht, sest ristmikke

on seal kole palju ning foore

ja autosid tuli tähelepanelikult

jälgida. Kui aga sadamarägastik

selja taga, oli tema sõnul

lausa lust mööda tipptasemel

rattateed Piritale põrutada.

Värske mereõhk pealekauba.

Puhast rõõmu pakub ratturile

ka paarikümnekilomeetrine

rattasõit Stroomi rannast

mööda Rocca al Mare kaldaäärt

Tabasallu ja Suurupisse,

leiab igapäevane rattasõitja

Meelis. “Kogu tee on korralikult

asfalteeritud ja suuremat

magistraali tuleb ületada vaid

korra, Rannamõisa Selveri

läheduses, ning seegi koht on

fooridega reguleeritud,” kiidab

ta.

“Üldiselt on Tallinnas rattaga

täitsa mõnus sõita, sest linna

poole viivad kergliiklusteed

on väga kenasti korda tehtud

ning sõitmist veidi planeerides

on ka kõnniteel mõnusalt ruumi,”

leiab ka Kaja, kelle igapäevane

sõidutee tööle-koju kulgeb

marsruudil Sõpruse puiestee

– Suur-Ameerika tänav –

Liivalaia tänav – Politseipark

– Narva maantee. Teisalt jääb

tema sõidutrajektoorile ka kitsaskohti,

mis vajaksid täiustamist.

“Rattateel saan sõita Sõpruse

puiesteel ning osaliselt Suur-

Ameerika ja Liivalaia tänaval,

muudes kohtades rikun jämedalt

liiklust – sõidan kõnniteel

–, sest lihtsalt öeldes on elu liiga

kallis, et kasutada rattasõidule

eraldatud õrna riba sõiduteel,”

väidab Kaja. Teisalt on

autojuhid aastatega aina viisakamaks

ja toredamaks muutunud,

leiab ta. “Kui enne oli

tee andmine pigem üliharv

positiivne erand, siis nüüd on

juhid kohati suisa nii viisakad,

et peatuvad ka siis, kui neil

tegelikult selleks mitte mingit

kohustust pole. Näiteks

siis, kui võtan ratturina enne

reguleerimata ristmikku kiirust

maha, et juht mööda sõita

saaks. Juht aga näeb seda ja

peatub,” lisab ta.

Muidugi on tema meelest

palju ka neid autojuhte, kes

ratturitega üldse ei taha arves-

AUTHORI JALGRATAS - TIPPKVALITEET SOODSA HINNAGA, 120 ERINEVAT MUDELIT

JET - 135 € BELLO - 198 € ENERGY - 187 € MELODY - 215 € MATRIX - 229 €

www.author.ee

OUTSET - 270 € UNICA - 270 € DEXTER - 640 € THEMA - 270 € CLASSIC - 360 €

AUTHORI RATTAPOOD - Lasnamae, Vesse 4b, tel 609 9928 AUTHORI ESINDUSKAUPLUS - Tartu mnt 171/3, tel 609 0620


eede, 13. mai 2011 linnaleht toimetaja Ada Maltseva ada.maltseva@linnaleht.ee kodu 13

Trükist ilmus värske jalgrattateede kaart

Mööda Kakumäed ja Stroomi randa ühendavat Rocca al Mare rannapromenaadi

jalgrattaga sõitmine on puhas rõõm.

tada. Kohati mõjuvad talle

väga segavalt ka mõned teised

ratturid, kes võtavad linna sees

üles suure tempo, vahetavad

täiesti loogikavabalt sõiduteed

Tallinna kommunaalameti tellimisel

ilmus trükist voldik-kaart “Jalgrattateed

Tallinnas 2011”, mida jagatakse linnaosade

infosaalides ja turismiinfokeskuses

(Niguliste 2 / Kullassepa 4). Tallinn annab

pidevalt uuendatavat jalgrattateede kaarti

välja juba seitsmendat korda. Tänavuse

kaardi ühel poolel on pealinna kergliiklusteed

koos loodusväärtustega ning kesklinna

vaatamisväärsused ja suuremad

terviserajad, teisel poolel on ülevaade

lähivaldade kergliiklusteedest koos Harjumaal

asuvate loodusväärtustega.

Läinud aastaga võrreldes on Tallinnas

juurde ehitatud 6,6 kilomeetrit kergliiklusteid,

mis teeb pealinna kergliiklusteede

kogupikkuseks 196,7 kilomeetrit.

Raepress/LL

Foto: Rauno Volmar / Eesti Päevaleht

kõnnitee vastu ja tagasi ning

hirmutavad selle stiiliga jalakäijaid.

Veidra nüansina toob

Kaja esile ka probleemi rattakella

kuulmisega – umbes

pooltel kordadest ei pane jalakäija

seda ka korduval helistamisel

tähele.

Pühapäeval alustavad

tööd rattaparklad

Tallinnas taasavatakse pühapäeval

tasuta valvega jalgrattaparklad,

mis asuvad Harju ja Niguliste tänava

nurgal, Vabaduse väljakul Jaani kiriku

juures ning Kadrioru pargis turismiinfopunkti

juures. Rattaid saab parkida

iga päev kella 8–20. Raepress/LL

Murekoht kesklinn

“Linnal on üks valus pähkel

läbi hammustamata ja tundub,

et selle probleemi lahendamise

kallale ei kiputa väga

asuma. Nimelt puudub kesklinnas

korralik rattateede võrgustik,”

arvustab Volli, kes

soovitab Tallinnal ses asjas

Helsingist eeskuju võtta. “Sõidutee

serva veetud valged jooned

ei taga ratturite ohutust,”

leiab Volli ja seepärast ta rattaga

tööl ei käigi.

Et viletsamaks kisub rattateedega

asi siis, kui rattaga

kesklinna jõutud, tõdevad

kõik küsitletud ratturid. “Kõrgeid

tänavaservi on vähemaks

jäänud, aga olukord on siiski

masendav. Ka uutel teedel on

kohati äärekivid pandud neliviis

sentimeetrit kõrgemale ja

ühtviisi ukerdavad sealt üle nii

lapsekäru kui ka rattaga liikujad.

Rattateed kaovad kohati

kuhugi lihtsalt ära või juhitakse

ratturid vahepeal sõitma

umbes meetrilaiusel sageli

augulisel kõnniteejupil. Klaasikilde

on palju ja koristamine

käib õige vaevaliselt, aga

õnneks maastikurattaga sõites

ei tekita väiksem klibu kummile

suurt midagi,” jutustab

Kaja. “Siiski – rattaga on täiesti

võimalik äärelinnast kesklinna

tööl käia, aga peab liikluse,

teiste liiklejate ja teede seisukorra

poolelt tähelepanelik

olema,” resümeerib ta.

Igapäevaselt mööda Liivalaia

tänavat tööle sõitev Meelis

tõdeb, et Liivalaia tänavale

maha joonistatud ligi poolemeetrine

jalgratastele mõeldud

ala on küll veidi kulunud, kuid

siiski hoomatavate piirjoontega.

Töölt koju sõidab ta mööda

Pärnu maanteed, kus “kõige

huvitavama kohana” nimetab

Viru ringi. “Üldiselt on autojuhid

viisakad ning lasevad kenasti

rida vahetada. Seni on mul

olnud vaid mõned juhused, kui

kaasliiklejate tegevus on tekitanud

ohtliku olukorra,” märgib

Meelis. “Üldiselt on Tallinnas

suhteliselt turvaline rattaga liikuda.

Ja kui kaua oodatud rattateed

vanadel raudteetammidel

valmis saavad, siis ehk isegi

lausa lust ja lillepidu,” on ta

optimistlik. Ada Maltseva

soovitab:

Maraton

on sõprus!

www.tartumaraton.ee

Turvalisus eelkõige

Rattaga sõites hoolitse enda ohutuse eest

• Veendu, et jalgratas oleks korras, poldid-kruvid kinni ja pidurid töötavad.

Vihje: reguleeri esimene pidur lõdvemaks kui tagumine.

• Ära kasuta sõidu ajal kõrvaklappe. Kõrvad on ratturi tagumine silmapaar.

• Sõidutempot valides pea meeles, et tark ei torma. Eriti ei maksa

hoogu sattuda suurematel langustel, sest all võib näiteks kanalisatsiooniluuk

katki olla. Lisaks on alati oht, et rattale võib ootamatult ette

astuda mõni jalakäija.

• Ohtlikud on ka kohad, kus asfaldil on kruusa või liiva, sest seal järsult

pöörates võib ratta külili keerata. Järsult pööramine on üldse ohtlik,

eriti siis, kui rattal on raske kott.

• Jälgi, et suured sõidukid, näiteks peatusse pöörav liinibuss, ei suruks

sind enda ja kõnnitee äärekivi vahele nn karpi.

• Kriitilisi kohti ületades väldi käiguvahetust.

Peasponsor:

Meediapartner: Autopartner: Rattapartner: Raadioülekanne:


14 ilu/tervis toimetaja Ada Maltseva ada.maltseva@linnaleht.ee

linnaleht reede, 13. mai 2011















HAMBARAVI JA PROTEESIMINE

Lastele kuni 19 a TASUTA

Tel 6 798 599, 55 605 898

Avatud E–R 9–18

A.H.Tammsaare tee 137

Ravimtaimedest

leiab ilu ja tervise

• TAIMEVÄGI

“Euroopa vanim tegevapteek

on ühtlasi Tallinna

vanim ilu- ja tervisekeskus,”

kinnitab Raeapteegi

muuseumi perenaine Silja

Pihelgas.

Juba mitu aastat tegutseb

pea 600-aastase Raeapteegi

ruumides ka muuseumituba,

kus on vaatamiseks välja pandud

omaaegseid arstirohtusid

ja apteegiinventari. Peale

selle eksponeeritakse ja uuritakse

muuseumis ravimtaimi

ning õpetatakse huvilisi neid

kasutama.

Ilust ja tervisest rääkides ei

saa ravimtaimedest kuidagi

mööda minna. “Vanasti valmistati

ju ravimtaimedest ligikaudu

97 protsenti ravimitest,”

märgib muuseumi perenaine.

Bioloogi hariduse saanud

Pihelgas on võtnud nõuks taimede

väe saladustele lähemale

jõuda. Selleks uurib ta taimi

just keskaegsete printsiipide

järgi. Ehk siis võtab taime,

selgitab välja, kuidas seda on

vanasti kasutatud, ning püüab

taimedest valmistada tinktuure,

salve ja kreeme, järgides

Raeapteegi muuseumitoas saab uudistada ahjul kuivavaid taimekimpe.

Fotod: Heiko Kruusi

omaaegseid retsepte.

Alustuseks näitab Raeapteegi

muuseumi perenaine keldrikambri

seinal rippuvaid herbaariume.

Lisaks kuivatatud taimele

on ta üles tähendanud selle

taime peamise toimeaine

keemilise sümboli, mis on ka

graafiliselt huvitav vaadata.

Kõrval riiulitel seisavad purgikesed

neistsamadest taimedest

saadud eeterlike õlidega.

Ka eeterlike õlide destilleerimine

käib keskaegsel meetodil,

kasutades selleks nüüdisaegseid

vahendeid. Ülal muuseumitoas

aga võib uudistada

ahjul rippuvaid kuivatatud

taimekimpe. Kõik taimed on

muidugi tema enda korjatud,

ühel suvel käis neid Raeapteegist

läbi tervelt 47 liiki.

Ülipõneva seigana on Pihelgas

avastanud, et kuldkollase

teekummeli eeterlik õli on erksinine,

nagu rukkilill. Samuti

on ta täheldanud, et köömneid

uhmerdanud lapsed muutuvad

rahulikuks. Järelikult on

köömnetel tõepoolest rahustav

toime.

Uurin temalt, kas sellist taime,

mis nooreks ja ilusaks

teeb, pole ikka veel leitud.

“Nooreks ja ilusaks saab inimene

siis, kui ta on terve,” vastab

muuseumi perenaine naer-

MAI LÕPUNI

ALLAHINDLUSED

RAAMIDELE

kuni77%

* Pakkumine kehtib plastklaaside tellimisel

Kõva kattega plastklaasid al 25 € (391,17 kr) paar

AR-kattega plastklaasid al 38 € (594,57 kr ) paar

Silmaarsti vastuvõtt (info telefonidel)

Prillide tellimisel maksab nägemiskontroll 6 € (93,88 kr)!

MEIE KAUPLUSED:

RIMI HÜPERMARKET, Sõpruse pst 174/176, tel 6 555 290

MUSTAKIVI KESKUS, Mahtra 1, tel 6 333 350, 6 024 696

RIMI HÜPERMARKET, Haabersti 1, tel 6 568 551

BENTONI KAUBANDUSKESKUS, Õismäe tee 107A, tel 6 512 823

TELLISKIVI KAUBANDUSKESKUS, Telliskivi 61, tel 6 484 359

BRAVO KESKUS, Pae 80, tel 6 010 199

EHA KESKUS, Tartu mnt 49, tel 6 030 081

EUROMEKKA, Punane 52, tel 6 264 813

LÕUNA OSTUKESKUS, Vana-Lõuna 4 / Tatari 51, tel 6 257 805

BALTI JAAM, Toompuiestee 37, tel 6 310 170

*

Viasat on Eesti esimene digi-TV operaator, pakkudes satelliit-digitelevisiooni teenust

kogu Eesti territooriumil alates 2002. aastast.Viasati kanaleid edastatakse kokku 100 miljonile

vaatajale 24 riigis. Telekanalid TV3, TV1000, Viasat Sport Baltic, Viasat Explorer ja Viasat Nature ning

raadiokanal Star FM on näited hästituntud kaubamärkidest, mille omanikeks on MTG Grupi ettevõtted.

Viasat otsib

Vastavatud klienditeeninduskeskusesse Tallinnas, Pärnu mnt 67A

Kutsume oma sõbralikku ja eesmärgile orienteeritud meeskonda empaatilisi ja kirglikke

teenindusprofessionaale. Kui tunned, et just Sinu parimateks omadusteks on hoolivus,

vastutustundlikkus ja positiivsus ning oskad väärtustada suurepärast teenindust nii

kliendina kui teenindajana, on meie pakkumine just Sinule…

Tahame Sulle pakkuda palju huvitavat tööd pühendunud ja ühtses

meeskonnas, kaasaegset töökeskkonda kesklinnas, arendavaid

koolitusi ja tiimiüritusi, toetust sportlikule eluviisile ja loomulikult

töötasu, mis on Sinu parima pingutuse vääriline.

Eeldame:

• Suurt soovi teenindada Viasati praegusi ja tulevasi kliente nii

teenindussaalis kui telefoni ja e-maili teel

• Suurepärast suulist ja kirjalikku eneseväljendusoskust eesti keeles

• Vene keele head suulist valdamist

• Huvi meelelahutusmaailma ja telekommunikatsiooni vastu

• Kõrget hoolivust ja soovi ligimest aidata

• Valmidust graafikujärgseks tööks

Kõik tulevased teenindusstaarid on oodatud

neljapäeval, 19. mail, täpselt kell 11.00

Pärnu mnt 67A I korrusel asuvasse Viasati teeninduskeskusesse.

Võta kaasa oma värske CV, positiivne ellusuhtumine ja avatud olek.

Valmistu kohtuma paljude toredate inimestega, et jõuda ühiselt

äratundmisele, kas Viasat võiks olla Sinu tulevane töökoht.

www.nordoptika.ee


eede, 13. mai 2011 linnaleht toimetaja Ada Maltseva ada.maltseva@linnaleht.ee ilu/tervis 15

Raeapteegi elus ajalugu

Peale kuivatatud taime on üles tähendatud ka selle taime peamise

toimeaine keemiline sümbol, mida on ka lihtsalt graafiliselt huvitav

vaadata.

Need kaks anumat sinise ja punase vedelikuga ei ole Raeapteegi

aknal niisama, need olid vanasti apteegi tähiseks.

Tallinnas Raekoja platsil asuv

Revali Raeapteek on Euroopa

vanim apteek, mis väikeste

vaheaegadega on samas kohas

tegutsenud pea 600 aastat.

Raedokumentides on apteeki

esimest korda mainitud 8. aprillil

1422. aastal, ent see tegutses

juba varem. 1483. aastal hakkas

apteegis tööle Ungari päritolu

Johann Burchart ja sellest ajast

on apteegi ajalugu paljude aastate

vältel olnud seotud Burchartide

nimega.

• Raeapteegi muuseumitoas

võib näha kunagisi arstirohtusid.

Näiteks ühes klaaspurgis

on musta koera kuivatatud

väljaheide, mida peeti tubliks

katkurohuks, ja hirvepeenised,

mida tollased mehed kasutasid

potentsiravimina, aga ka kuivatatud

kärnkonnad, keldrikakandi

leotis jm. Kõik need eksklusiivsed

arstirohud pärinevad

17. sajandi apteegi hinnakirjast.

des. Kui haigus kallal, on inimene

väsinud ja vaevatud, aga

kui tõbi kadunud, tuleb tervis

tagasi ja ühes sellega ka noorus

ja ilu. “Kas või piparmündi- või

melissitee joomine teeb juba

värskemaks,” soovitab Pihelgas.

“Praegu, kevadel, kui kõik

lõhnab – ja lõhn on ju eeterlik

õli –, otsige üles taim, mille

lõhn teile meeldib, nuusutage

seda ja tunnetegi end kohe

palju tervemana,” lisab ta veel

ühe näpunäite. “Varsti hakkavad

õitsema õunapuud, õunapuuõisi

võiks korjata ja purki

panna. Ka kahe aasta pärast

lõhnavad need tugevasti mee

järele,” ütleb Pihelgas ja avab

Viasat avas Tallinnas moodsa klienditeeninduskeskuse

Aprilli lõpus alustas kesklinnas

Pärnu mnt 67A esimesel

korrusel tööd Viasati esindus.

Värske ja moodsa sisekujundusega

teeninduskeskuses

saavad Viasati praegused ning

tulevased kliendid igakülgset

abi kõikides Viasati teenuseid

puudutavates küsimustes.

Viasat tahab oma klientidele

alati pakkuda parimat võimalikku

teenindust. Selleks on

ettevõte panustanud ja

panustab ka edaspidi klienditeeninduse

arendamisse.

Teeninduskeskuse avamine oli

loogiline samm, et vastata

rohkem oma klientide

ootustele, ning kliendid on

uue esinduse väga hästi vastu

võtnud.

Teeninduskeskusele pääseb

hästi ligi: sinna saab trammi ja

bussiga ning autot on võimalik

parkida lähedal asuvas

avalikus parklas kesklinna

tariifiga. Uued liitujad, kes

teatavad telefoni teel oma

tulekust ette, saavad parkida

keskuse ees asuvas tasuta

parklas, et tehnika hõlpsamini

auto peale laadida.

Uues Viasati teeninduskeskuses

saab konsultantidelt

abi küsida kõigil teemadel, mis

puudutavad telepilti, teenuseid

ja tehnikat. Kohapeal saab

sõlmida lepinguid, uurida

pakkumisi, tutvuda lisatoodetega

ja neid osta, küsida

selgitusi arvete ja arvelduse

kohta. Teeninduskeskuses ei

saa tasuda sularahas ja teha

kaardimakseid, küll aga on

võimalik teha ülekandeid

internetipangas või keskuse

kõrval asuvas Swedbanki

makseautomaadis.

Uudse esitlussüsteemi abil

saavad kõik kliendid vahetult

tutvust teha nüüdisaja digitelevisiooni

võimalustega:

proovida HD boksi salvestussüsteemi,

uurida Viasati

pakutavaid kanaleid, katsetada

saadete edasi-tagasikerimist ja

muid võimalusi, mida moodsad

digiboksid pakuvad.

Uues teeninduskeskuses aitab

kliente tehniline spetsialist. Et

mitte tekitada olukorda, kus

mitu klienti soovib samal ajal

spetsialisti abi, palub Viasat

eelnevalt klienditeenindusse

helistades aja kinni panna.

Viasati esindus aadressil Tallinn, Pärnu mnt 67A on avatud

igal tööpäeval kl 9–18 ja laupäeviti kl 10–15. Igal ajal on

jätkuvalt kõige mugavam viis info ja abi saamiseks kl 9–21

Viasati klienditeeninduse telefonidel 16 788 või 6 989 000 ja

meiliaadressil klienditeenindus@viasat.ee.

Sisekujunduse autor: Anneli Matsi

www.viasat.ee

UUS

Muuseumitoas on välja pandud

dokumentaalne tõestus,

et Tallinna Raeapteek on

Euroopa apteekidest vanim.

• Raeapteegi kuulsaimateks

müügiartikliteks olid ja on

praegugi juba 1467. aastast

valmistatud vürtsitatud reinvein

klarett ja martsipan, mida keskajal

ravimitena pruugiti.

oma väite tõestuseks purgi,

kus on sees kolm aastat tagasi

korjatud õunapuuõied. Ninna

lööb tugev mesine aroom.

Neist magusatest õitest saab

imehea tee valmistada.

Aga neil, kes praegu oma

aias usinalt tööd teha müttavad,

nii et käed tööst räsitud,

soovitab Pihelgas kätele raudrohumahla

hõõruda. Samamoodi

on tugevalt nahka taastava

toimega saialill.

Seevastu noortele, kes harrastavad

mõnda traumarohket

spordiala, on asendamatu

varemerohi, sest see kiirendab

rakkude taastumist.

Ada Maltseva

6 530 133, 6 623 700

TASUTA

LUUTIHEDUSE MÕÕTMINE

18. mail Priisle Apteegis. Info ja registreerimine 6 363 648

19. mail Marienthali Apteegis. Info ja registreerimine 6 191 340

Päevita ohutult!

Beeta-karoteen – looduslik kaitse UV

kiirte vastu seestpoolt

• stimuleerib naha loomulikku pigmentatsiooni

• võib vähendada päikeseallergiat

• toodetud rangetele kvaliteedi

nõuetele (GMP) vastavalt, mis

kindlustab toimeaine

optimaalse imendumise

• parima tulemuse saamiseks

kasuta koos

päikesekaitsekreemiga

PÄRNA KLIINIK

KUTSUB NAISI ALATES

50-st ELUAASTAST

LUUTIHEDUSE

MÕÕTMISELE

Hambaravi

Vabriku 2

Balti jaama ja Telliskivi

peatuse vahel

Tel 6 215 661

Hambaravi, kirurgia,

proteesimine.

Kuni 19-aastaste laste

hambaravi TASUTA

Töötame ka laupäeviti kl 10–15

Soovime Teile ilusat

naeratust läbi aastate!

Info: kvr.hambaravi@mail.ee

www.kvr.ee

Uuring tasuta

Asume Tallinna südalinnas

J. Pärna tn. 4

Registreerimine ja info

telefonil 6 802 000

Sooduspakkumine kehtib hästivarustatud apteekides.

VALI KLAASID

VÕI RAAMID

–50 %

NÄGEMISE KONTROLL

TASUTA

Soodustus kehtib raamide ja

klaaside koosostul

Roosikrantsi 19

E–R 10–18

www.abcoptika.ee

Tel 6 440 590

-17%

apteekides

Maikuus

Bio-Carotene N90


16 kuulutused toimetaja Kristi Väin kristi.vain@linnaleht.ee, tel 6 804 570

Lisa kuulutus Linnalehte www.linnaleht.ee

linnaleht reede, 13. mai 2011

, 555 38 898

www.levituur.ee

Bussiga: Põhjakruiis (5 päeva) • Palanga (4 päeva)

Praha – Karlovy Vary – Dresden (7 päeva)

Bavaria–Austria (8 päeva) · Horvaatia – Itaalia (11 päeva)

Riia · Pariis – Loire’i lossid (9 päeva)

Peterburi viisavaba laevakruiis (3 päeva)

PETERBURI 4 päeva 149 €

Purskkaevude avamine 20.–23.05, 27.–30.05

Ermitaaž, Merevaigutuba, Jussupovi palee, Peterhof

23.06, 01.07, 15.07, 29.07, 12.08 (Uus muuseum Mini Venemaa)

Lennukiga:

TÜRGI HISPAANIA BULGAARIA

KREETA KÜPROS HORVAATIA ITAALIA

V

IIS

A

D

Pakume suures valikus

soodsaima hinnaga summuteid.

Hulgimüüjatele veelgi paremad hinnad.

Kullerteenuse võimalus.

Müük

-Saepuru ja turbabrikett.

Tel 6 352 185

-Küttekuplus müüb turba-,

puidubriketti, kaminapuid,

kasepindu võrgus, pelletit.

Tel 6 577 778

-Müüa toidukartulit 0,5 €/kg.

Väike kartul 0,25 €/kg.

Tel 58 507 811

-LIIV, KILLUSTIK veoga.

Tel 50 79 362

-Küttepuud: kask 45 €/ruum.

Transport al 10 ruumist tasuta.

Tel 53 544 240

-Uus kušett, 200×80 cm, peatoega,

69 €. Tel 53 654 483

-KÜTTEPUUD. BRIKETT.

KÕDUSÕNNIK 30 kg.

TAMMARU FARM,

TEL 52 38 852

Ost

www.izputeji.lv • izputeji@izputeji.lv

tel +371 26 699 900 • tel/faks +371 64 221 207

Põrandalauadsisevoodrilauad

lepalauad välisvoodrilauad


Kuivad pakitud kütteklotsid ja kaminapuud

40 l võrkkottides, transport tasuta.

Tel 52 38 503, 4 333 130

Turbabrikett, puidubrikett,

küttegraanul,

kaseklots. Tel 55 528 977

Suur valik kleite, pluuse,

tuunikaid Inglismaalt.

Riided Kogu Perele,

Pallasti 1, tel 50 37 672

-Raamatuid ja vinüüle.

Tel 50 40 999

-Vanatehnika huviline ostab

vanemate Vene mootorrataste

ja sõiduautode varuosi.

Tel 51 02 349

-Reval Antiik ostab vanu

maale, münte, kuld- ja hõbeesemeid,

märke, raamatuid,

mööblit jms. Pakkuda võib

kõike, mis tundub olevat

vana. Harju 13 / Müürivahe 2,

tel 6 440 747, 51 18 825.

Raha kohe!

-Kulla ost parima hinnaga

www.luutar.ee,

www.pood.luutar.ee

-Ostan autoromusid, ARK-ist

kustutamine, paku ka vanametalli.

Sõidu-, veo- ja pakiautod,

bussid ja traktorid. Paku

kõike, ka terveid sõidukeid

kuni 4000 €. Tel 58 295 083

-Ostan vanu raamatuid, postkaarte,

märke, münte jne.

Tel 51 40 618

-Raamatuid – uusi ja vanu,

märke, postkaarte, marke,

münte, paberraha jne.

Tel 58 036 162

-Igasugust vanavara: märke,

mööblit, raamatuid, kunsti,

portselani, münte jm. Paku

julgesti. Tel 58 036 671

Kinnisvara müük

-Talukoha maad Saaremaal.

Tel 59 058 580

-Aegviidus + 1,1 ha maad.

Tel 56 080 206

-Müüa suvila Hiiumaal, kõik

vajalik suvel elamiseks olemas,

merest 2 km.

Tel 56 636 561

Kinnisvara ost

-Omanikult korter Tln-s.

Tel 56 130 711

-RAID & KO KLIENDID

OSTAVAD KORTEREID

TALLINNAS. INFO TASU-

TA! www.raid.ee, E–R

10–18, Luise 40-22, Tallinn,

tel 6 272 080

-Ostan tühja 2–3-toalise korteri

Tallinnas. Tel 58 200 800

-OSTAN GARAAŽI.

TEL 56 693 386

-Ostame või müüme-üürime

teie kinnisvara. Korrektne

vormistamine. Tel 6 576 301,

56 471 516 Veljo, meiliaadress

veljo@tipoliin.ee

-Ostan 3–4-toalise korteri,

maja või majaosa Nõmmel.

Tel 50 25 195

-1–2-toaline korter Tallinnas,

võib rem-ta. Tel 55 507 524

-Soovin osta katusealust.

Kesklinn, Kristiine, Kalamaja,

Kadriorg. Tel +372 454 929

-Aitan müüa Teie kinnisvara

Tallinnas ja Harjumaal lühima

aja ja maksimaalse hinnaga!

Tanel Laide,

tel 50 23 213, meiliaadress

tanel.laide@remax.ee

-Omanikult korras 2-toaline

korter kesk- või vanalinnas.

Tel 56 089 306

-Omanikult ahjuküttega korter.

Tel 56 931 506

,

,

Annan rendile

-Annan üürile 4-toalise korteri

Kristiines. Tel 50 15 969

Erkki

-Üürin 2-toalisest korterist

Õismäel suure toa, võib olla

noor pere väikese lapsega.

Helistada 6 578 842,

53 662 532 Evi

-Mustamäel tuba naisele.

Tel 55 931 884

Võtan rendile

-Omanikult. Tel 50 89 052,

56 130 711

-RAID & KO KLIENDID

ÜÜRIVAD KORTEREID

TALLINNAS. INFO TASU-

TA! www.raid.ee,

E–R 10–18, Luise 40-22,

Tallinn, tel 6 272 080

-1–2-toalise korteri Tallinnas,

võib mööbl-ta. Kiire!

Tel 55 507 524

-Väiksema 3-toalise korteri

Viimsis. Tel 6 356 073

Pakun tööd

-Baltika Tailor OÜ pakub

tööd õmblejatele.

Info: 6 209 961

-Majutusasutus otsib ausat ja

kiiret eesti keelt vabalt kõnelevat

koristajat vanalinnas

asuvatesse külaliskorteritesse/

hostelisse. Palk katseajal

2,55 €/h bruto. CV/elulookirjeldus

tuua Rataskaevu 16 või

saata meiliaadressile

elen@oldhouse.ee

-Tööd saab keevitaja-lukksepp.

Nõudmised kandidaadile:

keevitussertifikaat 135.

CV saata meiliaadressile

info@cosumelt.ee

-Õmblusfirma pakub tööd

õmblejale ja abilisele. CV saata

meiliaadressile

yanome@hot.ee

-Autoteenindus Pelgulinnas

(Ristiku 12) pakub tööd autoremondilukksepale.

Tel 56 460 771

Swissôtel Tallinn on rahvusvahelise keti

luksushotell

Tallinna kesklinna kõrgeimas

hoones. 238 luksusliku toaga hotell eristub

pakutavate lisateenuste, kõrge teenindustaseme,

kvaliteedi ja külalislahkuse poolest.

Otsime oma meeskonda töötajaid, kes

on entusiastlikud ja motiveeritud,

omavad vähemalt keskharidust,

naudivad töötamist meeskonnas.















-Pakume tööd san-tehnikule,

üldehitajale, katusetöölisele,

abitöölisele. Tel 58 508 713

-Pagaritööstus pakub tööd

komplekteerijale öisesse vahetusse,

graafiku alusel. Lisainfo

tel 6 522 366

-Autoga meespensionär saab

kerget tööd ja suvitamisvõimaluse.

Kontakt tel 51 30 427

Pakume tööd

puhastusteenindajatele

Tallinnas.

Tööaeg kella 16–23.

Tel 56 990 505

Otsin tööd

-Koristan kodu või kontorit.

Tel 58 376 969

-MAALRITÖÖD.

TEL 6 732 127, 50 46 962

Teenus

-DEMONTEERIMINE JA

EHITUSPRAHI VÄLJAVEDU.

Tel 55 23 321

-VANA MÖÖBLI,

VANAKRAAMI ÄRAVEDU.

KORRALIKUD LAADIJAD.

Tel 50 28 148

-KOLIMISTEENUSED. KOR-

RALIKUD LAADIJAD.

Tel 50 72 694

-VÕTAME VASTU OLME-

MASINAID JM VANAME-

TALLIKS. TASUTA. LAADI-

ME ISE PEALE. Tel 6 620 892

-Demonteerimine ja väljavedu:

pesumasinad, pliidid, vannid,

radiaatorid, vanametall

tasuta. Tel 6 484 164,

56 51 487

-Telerite remont. Madalad

hinnad. Tasuta kojukutsed.

Tel 55 931 473

-Õmblusmasinate parandus.

Tel 51 68 180 Hillar

-Parandan õmblusmasinaid

ja Overloke. Garantii.

Tel 6 459 367, 55 12 298

-Veoteenus. Tel 55 942 550

Aleksandr

-Telerite remont puhkepäevadeta.

Tel 51 89 839

-TASUTA viime ära teie vanaraua

ja kodumasinad!

Tel 55 939 504

-TERRASSID, AIAD, KIVI-

TEED. TEL 55 17 825

-AEDADE HOOLDUS.

TEL 55 17 825

-Aiad, väravad, piirded.

Tel 55 672 525

Veo- ja kolimisteenus

TEENINDAME

7 PÄEVA NÄDALAS

Tel 56 471 516, 6 576 301

Veljo

www.odavlaen.ee

KUUMAKSETEST

VABA LAEN

kinnisvara tagatisel!

palgatõendita

REFINANTSEERIMINE

0.-Võtad praegualustad

maksmist aasta pärast!

Kuni 2 kuud INTRESSIVABA!

Narva mnt. 13, 2 korrus

6 143 024, 555 80 111

-Pesumasinate remont.

Tel 55 610 873

-Pottsepatööd, remont.

Tel 50 26 855

-Müüme turbamulda, sõnnikut

ja teeme haljastustöid.

Tel 50 13 894

-Pehme mööbli ja vaipade

kuivpuhastus, sügavkloppimine,

märgpesu ning plekkide

eemaldamine. Hinnad alates

10 €. Õppinud mehed tulevad

ja teevad kiirelt ja kvaliteetselt.

Tel 50 34 428, novapuhastus@hotmail.com

-Katuste ehitus ja parandus.

Tel 58 323 665

-AKENDE PESU. Tel

55 20 870, www.bestclean.ee

-PUUDE LÕIKAMINE. Tel

55 20 870, www.bestclean.ee

-SUURPUHASTUSTÖÖD.

Tel 55 20 870,

www.bestclean.ee

-Viin ära vanaraua.

Tel 55 670 479

-TASUTA METALLI ÄRA-

VEDU! TEL 55 47 345

PUHASTUSTEENISTUS

• HOOLDUSKORISTUS

• SUURPUHASTUS

• PUUPÕRANDATE HOOLDUS

• PRÜGIVEDU

• HALJASTUSTE HOOLDUS

• ABITÖÖD

• TEKSTIILPINDADE PESEMINE

Tel 55 20 870, 65 65 311

puhastus@bestclean.ee

www.bestclean.ee

Panasonic, Toshiba

garantiiremont

Elektroonika, audio-video,

foto-, videokaamerate remont

Arvutite remont

Liimi 1, Tallinn

tel. 6 997 000, 53 430 003

www.panaservice.ee

Avatud E-R kl 9.30 - 18.00

Ehitame ja parandame:

* Ahje, pliite

*Moodul ja telliskorstnaid

*Korstnapitse

Küsi lisa

Tel: 55 579 399

www.korstnaproff.ee

-TELERITE REMONT.

TEL 51 50 151 KOSKLA

-Akende pesu ja kodude koristus.

Mob-tel 58 098 230

-Kaardid ennustavad. Tel

900 1727 (1,09 €/min). Eesti

vanim ja parim ennustusliin.

24 h

-Amendero OÜ valmistab

Teile salvkaevu ja rajab veetrassi

(üle Eesti). www.amendero.eu/kaev,

tel 4 345 639

-TASUTA viime ära vanad

pesumasinad, vannid, pliidid,

külmikud, mikrolaineahjud,

boilerid. Tel 6 559 606,

50 96 897

-OÜ Kimitas: hauakivid,

hauapiirded, hauaplaadid,

tööd kalmistul. Kõrge kvaliteet.

Maikuus soodustused!

Keldrimäe 9 (keskturg), Valdeku

105 (Liiva kalmistu).

Tel 6 614 013, 55 20 316

-Veoteenus mikrobussiga.

Tel 53 470 567

-Ohtlikud puud. Hooldus,

langetus, saetööd.

Tel 55 512 104

-TASUTA VANAMETALLI

KORISTUS JA KODUMASI-

NATE ÄRAVEDU.

TEL 55 505 017

-KOLIMINE VANA MÖÖB-

LI, UTIILI, RAUA ÄRAVE-

DU. TEL 58 503 903,

www.elar.ee

-53 a meditsiinis töötav naine

abistab vanainimest, kui saab

elamispinna aastaks.

Tel 50 68 701

-Elektritööd.

Tel 56 604 483

-Boilerite puhastamine,

remont ja paigaldamine.

Tel 58 033 282

Raamatupidamisteenused,

aastaaruanded,vanad perioodid.

OÜ, KÜ, MTÜ, FIE.

Tel 52 73 923 või erten@erten.ee

www.erten.ee

OÜ Hibicus. Hauakivide valmistamine jt

tööd. Allahindlus. Lastekodu 19.

Tel 50 54 878

TULGE MEIE JUURDE

SOODSAIMA HINNA JÄRELE!

HAUASAMBAD

HAUAPIIRDED

Allahindlus 25%

Tasuta teenindus

Krediit 0%

ja palju muud!

Kõik tööd kalmistul

Mahla 64 (Liiva kalmistu ees)

Tallinn, tel 6 484 574, 56 995 799

www.asiahouse.ee


eede, 13. mai 2011 linnaleht toimetaja Kristjan Roos kristjan.roos@linnaleht.ee sport 17

-Niidame niiduki, trimmeri,

traktoriga rohtu.

Tel 55 987 622

-Muruniitmistööd.

Tel 56 651 281 Ilmar

-ÕPPESALONG. LÕIKUS

1,6; PEDIKÜÜR 2; NÄO-

HOOLDUS 7 €. TEL 6 616 077

Anname tasuta

kasutada suvila

Aegna saarel.

Vastutasuks soovime

maja hooldust.

Info tel 6 505 003,

50 34 078

Ehitus ja remont

-Torutööd, küte, vesi, kanalisatsioon,

san-seadmete

müük ja paigaldus, vannitubade

renoveerimine, KÜ-de

püstikute vahetus, välitööd.

Tel 56 491 815 Egon Vool

-San-tehnilised ja elektritööd.

Tel 58 201 968

-SAN-TEHNILISED TÖÖD,

UMMISTUSTE LIKVIDEE-

RIMINE. Tel 58 160 916

-Pottsepp Dan.

Tel 53 620 580

-Pottsepatööd. Tel 58 238 030

-Parketi lihvimine.

Tel 50 45 067

-Lihvin põrandaid.

Tel 55 918 294

-Parketi lihvimine, lakkimine.

Tel 51 01 064

-Katuse remont ja ehitus, terrassid,

puusepatööd.

Tel 51 51 457 Andres

-Polsterdan igasuguseid uksi.

Tel 55 579 563

-San-tehnik–elektrik. Katuste

ehitus-rem. Soodsalt.

Tel 58 508 713

-Ehitus-rem, elektri-, toru-,

katusetööd. Suvilate ümberehitus

majaks. Lamekatuste

katmine SBS rullmat. plekk,

eterniit, roov. Laon korstnaotsi.

Boilerite paig. Tel 50 11 413

-Terrasside ehitus.

Tel 53 005 855

-Vannide uuendamine.

Tel 55 25 030

Äriteenus

-LAENUD TAGATISEGA!

TEL 56 693 386

-Laeninvest annab 30–300 €

laenu. Oled tööl käiv inimene,

kuid raha napib ja palgapäev

kaugel Helistades meile,

aitame väikelaenuga. Näiteks

võttes 50 €, tagasi 15 p 55 €.

Tutvuge laenutingimustega

kodulehel www.laeninvest.ee.

Tel 6 556 086, 56 958 509

Auto

Õigusabi, nõustamine tasuta

Tel 58 309 000,

www.oigusabikeskus.ee

-Ostan LADA 01–07, varuosadeks,

võib ka teisi mudeleid, ei

pea olema sõidukorras.

Tel 51 900 366

-AUTODE VÄRVI- JA PLEKI-

TÖÖD. Tel 55 17 327

Koolitus

A-, A1-, B-, BE-, C- ja CE-kat kursused,

lõppastme-, esmaabi- ja ametikoolitused.

Loengud Estonia pst 1 ja Koskla 16.

C-, CE- ja BE-kat kursus 16. ja 30.05

A-, A1-kat ja mopeedijuhi koolitus 15., 22., 29.05

Lõppastme koolitus 28.05

Ametikoolitus 2.06

Soodushinnad, tasumine osade kaupa.

Maksuamet tagastab 21% õppemaksust.

Teated

Tel 6 485 481, 6 485 826,

50 18 860, www.odium.ee

Autokool Lakarosse kutsub

A-, B-kategooria kursustele.

Kursuse hind 320 €.

Tel 51 15 373

www.lakarosse.ee

-21. mail Tallinnas Dr Sproge

iridodiagnostika ja konsultatsioonid.

Reg tel 51 54 288













Rootsi Kunn: karikavõitjal Floral

ei ole Euroopas praegu midagi teha

• FÄNNI ARVAMUS

Kuigi teisipäeval jalgpalli

karikafinaalis Narva Transi

2:0 võitnud Flora hoiul on

nii Eesti meistri karikas,

Eesti karikas, Superkarikas

kui ka Liivimaa karikas,

leiab klubi pikaajaline

fänn Rootsi Kunn, et

meistrite liigas läheb

rohevalgetel raskeks.

“Flora jaoks oleks saavutus

juba esimesest eelringist edasisaamine.

Eduks vajaks klubi

kaht-kolme võõrmängijat.

Oma süsteemi mängijad

müüakse ju välismaale, mis on

koondise ja mängija enda jaoks

hea,” arutleb Rootsi Kunn. Ta

lisab, et kui mõni Eesti klubi

tahaks Euroopas kuhugi välja

jõuda, peaks ta teistest koduse

meistriliiga satsidest peajagu

üle olema. “Levadia mõni aeg

tagasi oli ja mängis ka eurosarjades

hästi,” meenutab ta.

Suurim vastasseis

Kuigi Flora fännilt võiks eeldada,

et ta loodab oma klubi

suurt ülekaalu, tunnistab

Kunn ausalt, et iseenesest on

koduse liiga tihe tabeliots talle

meeltmööda. “Loodan, et Flora

ei lähe teistest kümne punktiga

ette,” märgib Rootsi Kunn,

kel ei jää nägemata pea ükski

kodune kaalukas klubivutilahing.

“Number üks vastasseis

on muidugi Flora-Levadia, aga

ootan ka Flora lahinguid Kaljuga

ja muidugi külaskäiku

Tartusse Tammeka uuenenud

koduplatsile Tamme staadionile,”

loetleb Flora poolehoidja.

Tema sõnul võiks meistriliiga

Flora võitis teisipäeval klubi ajaloo viienda Eesti karika. Kui kodus on võidetud kõik, mis võita annab,

siis Euroopa ootab esialgu veel vallutamist. Foto: Rauno Volmar / Eesti Päevaleht

Flora fänn Rootsi Kunn on klubi

edu üle õnnelik, aga loodab

sisimas, et meistriliigas säilib

põnevus hooaja lõpuni.

Foto: Albert Truuväärt







tase praegusega võrreldes isegi

veidi langeda. Seda kõike selleks,

et liiga muutuks veel ühtlasemaks

ega oleks ettearvatava

tulemusega mänge.

Karikamängus oli intriigi

Teisipäeval toimunud karikafinaal,

milles paljude arvates

puudus intriig, jättis Rootsi

Kunnile kahetise mulje. “Flora

oli tubli ja võttis mängust maksimumi,

aga ma nõustun sellega,

et karikamängu parim osa

oli orkester. Autasustamisegi

viis läbi kolm suvalises riietuses

meest. See näitab paraku

suhtumist,” on fänn kriitiline.

Aga intriig “Seda oli kindlasti.

Trans on näidanud korralikku

mängu, seekord karikafinaalis

aga mitte. Miskipärast on

Narva eestlaste jaoks olematu.

Publikut olnuks vist rohkem

isegi siis, kui Flora mänginuks

Kuressaarega. Transi olemasolu

on Eesti jalgpallile siiski

väga tähtis. Kas või selleks,

et meistriliigas oleks rohkem

põnevust,” mõtiskleb vutisõber.

Ta ennustab, et Flora ja

Transi järgmine kohtumine

võib kujuneda hoopis teisest

puust mänguks. Teadupärast

lähevad karikafinalistid vastakuti

juba teisipäeval Lillekülas

kell 18.45 algavas meistriliiga

kohtumises. Kristjan Roos

Baltikumi suurim jaekaubandusvõrk

Maxima Eesti OÜ pakub Mustamäel tööd

• müüjatele

• müüjatele-kassapidajatele



MEIL ON KEVADISED SOODUSHINNAD!

Omalt poolt pakume

• parimat meeskonda

• piiramatuid arenguvõimalusi

• töökogemust rahvusvahelises ettevõttes

Ootame Sinu CV-d e-postiaadressil

personal@maxima.ee või aadressil

Peterburi tee 47, 11415 Tallinn

KULLA JA HÕBEDA

KOKKUOST

Head hinnad! Raha kohe kätte!

Pärnu mnt 8 • Tel 600 7715

Kadaka tee 36 • Tel 699 7370


18 vaba aeg toimetaja Kristjan Roos kristjan.roos@linnaleht.ee

linnaleht reede, 13. mai 2011

Arsise Kellade Kool

kutsub 7-10aastaseid lapsi katsetele 20.mail

* kellade ansamblimäng

* klaver

* muusikalugu

* noodiõpetus

Katsetele registreerimine:

Tallinnas

Tartus

6 621 855

7 348 366

info@arsis.ee

tartu@arsis.ee

Lisainfo: www.arsis.ee


Muuseumiööl leiab aardeid

• KIHVT ÜRITUS

14. mail toimub Eestis juba

kolmandat aastat muuseumiöö,

mil muuseumid

ja teised mäluasutused

ootavad kella 18–23 kõiki

piletita külla.

Tänavusel Euroopa kultuuripealinna

aastal on sellest teemast

tõukuvalt tunnuslauseks

valitud “Öös on aardeid”.

Merepõhjast ja maapõuest

välja tulnud varandus on enamasti

hoiul muuseumides, aga

väärtuslikud pole üksnes kuldmündid

ja hõbetaalrid, vaid ka

kultuuripärand laiemalt.

Muuseumiöö korraldajate

teatel on seekordsel üritusel

Tallinnas mitu uut osalejat,

näiteks Eesti Kaasaegse Kunsti

Muuseum, rahvusraamatukogu

ja Viru hotelli KGB-muuseum.

Tallinna lauluväljakul näeb aga

noorte kaasaegse kunsti biennaali

“Eksperimenta!”.

Tallinnas sõidab muuseumide

vahel ringi tasuta buss,

Aasta alguses Viru hotellis tööd alustanud KGB-muuseumis algavad

muuseumiööl tasuta ekskursioonid kell 18 ja 22.30. Foto: Rauno Volmar / EPL

mille graafik on muuseumiöö

kodulehel http://oo.muuseum.

ee/. Sealtsamast leiab kõik osalevad

muuseumid ja programmid.

Muuseumidega võib tutvuma

asuda ka rattaga, sest

liikumine Eesti Rattarikkaks

korraldab organiseeritud ühise

rattatuuri. Kõiki huvilisi

oodatakse homme kella 17-

ks Vabaduse väljakule, start

antakse kell 17.30. LL

Jaani seegi muuseum

avatakse taas

Tallinna päeval ehk 15. mail

avab Jaani seegi muuseum

suvehooajaks taas külastajatele

uksed.

Stockmanni kaubamaja

lähedal asunud Jaani seek

paiknes Tallinna linnamüürist

umbes poole kilomeetri kaugusel

kagus, Härjapea jõe ja

Vana-Tartu maantee ristumiskohal.

Tartu maantee läbimurde

piirkonnas paiknenud kalmistule

oli maetud Jaani seegi

hospidali hoolealuseid. Arheoloogilistel

uuringutel teisaldati

kalmistul olnud säilmed

ning 2004. aastal avati hospidali

kohale ehitatud paviljonis

Tallinna linnamuuseumi alluvusega

Jaani seegi muuseum,

kus saab ülevaate leeprahaigete

hospidali ja Kivisilla eeslinna

ajaloost.

Pühapäeval aga avatakse

Fotomuuseumis (Raekoja 4/6)

näitus “Hingele ja ihule”, mis

kajastab vanavanemate-aegset

Kadriorgu ja Piritat 19. sajandi

teisest poolest kuni 1940. aastateni.

Kalmar Ulm














Keskkonnaamet kutsub 21. mail huvilisi

looduskaitsekuu raames matkama kevadiste

jugade juures Türisalust Paldiskini.







Matk on tasuta!



Draamateatris kuuleb “meie küla laule”

Suured värvilised aarad,

akrobaadid, klounid

ja ka tsirkuse-loomad

lõbusas etenduses!

12.- 29. MAIL

TALLINNAS

Saku Suurhalli ees

ja Lindakivi Keskuse

parklas tsirkusetelgis

• Kolmapäeval kell 19 algab

Eesti Draamateatris Maailmaküla

festivali raames kontsert

“Meie küla laulud”, kus teiste

seas esinevad Kukerpillid,

Mari Pokinen ja Hendrik Sal-

Saller. Korraldajate sõnul tulevad

esitlemisele laulud, millesse

on talletatud eestlaste esivanemate

maailmamõistmine.

Lugude seaded kirjutab Tšiili

kodanik, Sibeliuse akadeemia

õppejõud Ricardo Padilla.

Korraldajad ütlevad, et otsus

usaldada “meie laulud” “võõra”

kätesse aitab tuua esile seda,

mis meie eneste jaoks ehk seni

varjul olnud. LL

PAPAGOIDE

TSIRKUS

Piletid müügil kõigis Piletilevi müügipunktides,

Statoili jaamades, Estonia pst. 7 kassas.

Müügijuht Andres Purve 5556 4856. Инфо: 641 2257, 552 2919

www.piletilevi.ee

www.suurtsirkus.ee

Naissoo ja Agan tähistavad juubelit

• Eesti džässi suurmehed

Tõnu Naissoo ja Ain Agan

annavad pühapäeval kell 19

Mustpeade majas juubelikontserdi

“Naissoo & Agan 111”.

Esitusele tuleb teoseid mitmest

žanrist: Naissoo osalusel

toimub harva esitatav džässinstrumentaalkontsert,

Agana

kontserdil kantakse ette mitme

Eesti autori lugusid.

Märtsis 60 aasta juubelit

tähistanud Naissoo on Eesti

džässis ilma teinud alates

1967. aastast, mil toimus tema

debüüt. Ain Agan on Viljandi

kitarrifestivali looja ja hinnatud

lavapartner. LL

Linna suurim kasutatud

rehvide ja velgede keskus

asub uuel aadressil:

Läike tee 6a, Mõigu Tehnopargis

Tel 6 101 063

info@kummiott.ee • www.kummiott.ee

UUS KASUTATUD

185/65/14 39,90 € 10 €

195/65/15 46,90 € 15 €

205/55/16 49,90 € 20 €

225/45/17 64,90 € 25 €

Avatud E–R kl 10–18, L kl 10–16


eede, 13. mai 2011 linnaleht toimetaja Kristjan Roos kristjan.roos@linnaleht.ee vaba aeg 19

See kole armukadedus...

Kõige raskem

on jagada kutti

ta naissoost

bestikaga.

Abakhani kangakauplused

Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Narvas

MEIL ON JUBA SUVI!

Suur kangavalik iga ilma jaoks!

Puitmööbli

tühjendusmüük

Tallinnas Pärnu mnt 69 ja Tartus Rüütli 11

Osta ka e-poest:

www.abakhan.ee

Olgem ausad, enamikule meist meeldib, kui keegi

salaja meie pärast küüsi närib ja loodab, et meile

ikka keegi teine rohkem ei meeldi. Asja võti aga

on sõnas “salaja”. Kui mu eks õhtuti mu hingeõhku nuusutama

hakkas, kippus digikaamera pilte sirvima ja uurima,

kes see ja too on, ning lõpuks mu seelikupikkust dikteerima

hakkas, oli see ikka täielik turn-off.

Minu enda jaoks on aga kõige raskem jagada kutti ta

naissoost bestikaga. Okei, kõik oleks tunduvalt lihtsam,

kui too kannaks suuri sarvprille, peaks regulaarselt vuntse

raseerima ja ostaks riideid suuruses 78. Kõnealuse kuti

bestikas on aga 180 sentimeetrit pikk šampoonireklaamijuustega

endine modell! Mis aga veel hullem – kunagi olid

nad kihlatud! See on umbes samaväärne, kui mina veedaksin

nädalavahetusi Robert Pattinsoniga kuurordis mullivannis

šampanjat juues.

Kuna well jel olemine pole kindlasti cool, ei saa ma talt

otse küsida, mida nad näiteks

tšiki juures kella 23-

ni teevad. Mu sõbrantsid

on muidugi kindlad, et

kamoon, filmi ja väikse veiniga

asi ei piirdu. Samas ei

saa minagi kehvem olla! Sestap

olen viimastel nädalatel

ringi liikunud võltspäevituse ja jõusaalimusklitega onupojaga,

olles talt enne ametliku kinnituse saanud, et ta meie

sugulussidet kellelegi ei paljasta. :)

Mu sõbrantsid on aga paaaalju hullemat teinud. Veebikaamerad

on eriti popp asi – neid on minu sõprusringkonnas

installitud paremale ja vasakule. Samas on ikka päris

friiki, kui kutt kingib sulle sõbrapäevaks suure karu, mille

silma on näiteks kaamera pandud. Räägi veel jälitamisest!

Mu endine klassiõde töötab aga järjest nädala ning siis

saab nädala vabaks. Mõne ajaga avastas ta, et ta silmarõõm

isegi ei helista talle neil nädalail, mil ta on töine. Kui ta teda

ka mingi teise tšikiga feissari piltidel tag’ituna nägi, ei saanud

ta enam vait olla. Kutt tunnistas ilma igasuguste süümepiinadeta,

et too on tema pikaaegne kallim ja ega tal mu

sõbrantsiga ju midagi tõsist polnudki. Mõnikord on ehk

siiski parem õndsas teadmatuses edasi elada

Mu emps oli aga kunagi

isaga firmapeol, kus kolleegid

papsi samuti seal

viibinud sõbrannat pidevalt

ta abikaasaks pidasid.

Kuuldavasti otsustasid

need kaks keskealist

daami arusaamatuse

pärast paari viinapitsi

küünte ja hammaste

abil lahendada. Go

mama!

Ahjaa, grillihooaeg

on ju kohe

algamas – jippii!

dilaila@linnaleht.ee

Bizarro

Tiiger

Sudoku

6. mai

Linnalehes

ilmunud

sudoku õige

lahendus.

NÖÖPE IGAKS OTSTARBEKS!

NÜÜD AVATUD

KA LAUPÄEVITI 11-15

Kauplus NÖÖBID avatud

teisipäev, neljapäev ja laupäev 11-15

Kentmanni 11A, Tallinn

tel 6 604 195

• Tühjad kohad tabelis

tuleb täita numbritega

1–9 nii, et üheski reas

ega veerus ega ka üheski

tumedama joonega

piiratud 9 ruudukese

suuruses tükis ei oleks

korduvaid numbreid.

Hakka nüüd nuputama!

• RAAMAT

Sügiscapriccio

Autor: Ira

Lember

Kirjastus:

Canopus

Kõva köide

Lehekülgi: 190

N oorpõlvesõbrad

ja ka

armastajad Signe ja Raul kohtuvad

ootamatult Estonia teatris Eesti

taasiseseisvumise esimesel kuul. 47

aastat ei teadnud nad teineteisest

midagi. Raulil on seljataga rängad

sõja-aastad Saksa ja Soome armees,

Vene vangilaagrite põrgu ja uskumatuna

tunduv põgenemine, Signel

aga elu okupeeritud Eestis. Nüüd on

aega loetud tunnid, mis võimaldab

rääkida üksnes kõige olulisemast ...

kuid mis on olnud elus kõige olulisem

Mõnes mõttes on tegemist

järjega 2001. aastal ilmunud romaanile

“Kevadromanss”.

Muumitrolli

mõtteteri

Autorid: Tove

Jansson, Sami

Malila

Kirjastus:

Koolibri

Kõva köide

SUUR LAOMÜÜK

SOKID JA TRIKOTAAŽ KOGU PERELE

OTSE TOOTJA LAOST

Reedel, 13. mail kella 12–18,

laupäeval, 14. mail kella 10–15

SOKID ja PÕLVIKUD alates 0,20 €/paar!

AADRESSIL Kopli 25, Tallinn, tramm nr 1, 2

Angerja peatus, endise STANDARDI hoone hoovis

NB! MAKSMINE AINULT SULARAHAS!

© Bulls

© Bulls

Lehekülgi: 64

Raamat sisaldab maailmakuulsate

Muumioru lugude sügavamõttelisi

tarkusi. Aeg-ajalt on hea neid

endale meelde tuletada. Sõbralik ja

siiras Muumitroll unistab suurtest

seiklustest, kuid veedab meeleldi

aega koduses miljöös. Vahetevahel

üllatab ta ennastki oma julguse ja

otsusekindlusega väljaspool kodu.

Julgustav ja trööstiv lugemine

kõigile argipäeva kangelastele. Originaalillustratsioonide

autor on Tove

Jansson.

Nuuskmõmmiku mõtteteri

Autorid: Tove

Jansson, Sami

Malila

Kirjastus:

Koolibri

Kõva köide

Lehekülgi: 56

Raamat

sisaldab

maailmakuulsate Muumioru lugude

vallatuid tagurpidimõtteid ja ajatuid

tarkusi. Tark ja rahulik Nuuskmõmmik

on vaba ja filosofeeriv rändaja,

kelle mõtted olemas olemise õnnest

kuluvad ära asjadest ja kellaajast

sõltujatele. Sellesse raamatusse on

kogutud tema omapärased vaated

ja õpetussõnad meile kõigile. Originaalillustratsioonide

autor on Tove

Jansson.

Snifi

mõtteteri

Autorid: Tove

Jansson, Sami

Malila

Kirjastus:

Koolibri

Kõva köide

Lehekülgi: 64

Raamat sisaldab maailmakuulsate

Muumioru lugude sügavamõttelisi

tarkusi. Kes meist ei peaks lugu

heast toidust, kosutavast unest ja

sädelevatest asjadest – vähemalt

mõnikordki. Või ei unistaks rikkaks

saamisest. Nii teeb ka üdini hea Sniff,

kes võtab meeleldi osa kõigest, mis

pole liialt ohtlik ega väsitav. Õnnestumisi

on ta aga alati valmis enda

nimele võtma. Lõbusaid mõtteid ja

võrdlusainet on kõigile, kelles peidab

end väike Sniff. Originaalillustratsioonide

autor on Tove Jansson.


Ostes meilt...

...säästad loodust,

...säästad raha,

...oled isikupärane.

Alates 16. maist soodusmüügitundidel kõik kaubad –30%

KAUPLUSED

Tallinnas: Tallinna Kaubamaja 0-korrusel,

Tartu mnt 29, Mustamäe tee 18,

Õismäe tee 107, Jaama 2 (Nõmme),

Vikerlase 19, Kotzebue 27,

Pallasti 1, Sütiste tee 30, Narva mnt 4

Pärnu mnt 66, Pärnu mnt 238

Pärnus: Riia mnt 106a, Jannseni 2a

Tartus: Kompanii 1c, Kuperjanovi 20

Narvas: Kerese 3

Kõik Humana kauplused võtavad vastu terveid ja puhtaid

riideid, jalatseid ja mänguasju.

www.humanae.ee

KEVADISED PAKKUMISED!

585 KULD

Kuldripatsid al 8,90 €

Kuldketid al 36 €

Kuldkõrvarõngaste ostjale

kingituseks

hõbedast kõrvarõngad!

925

HÕBE

Hõbeehted looduslike kividega

–15%

Viru Keskuse välisküljel

Laikmaa tänaval

tel 6 601 750

OSTAD MEILT

ROTERMANNI KESKUS

Alati soodne kogu pere ostukeskus

Mere pst 4. Avatud iga päev kella 8.30–20

KAUPA al 3,50 €, SAAD 2 TUNDI PARKIMIST TASUTA. Info parkla kassast

Uudis! Laste

rannaplätud

3,80 €

Uudis! Meeste

rannaplätud

5,50 €

Uudis! Naiste

rannaplätud

7,20 €

Uudis! Naiste teksad

24,90 €

Uudis! Naiste

tuunika

14 €

Uudis! Naiste

ujumisriided

12 €

Uudis! Laste

rannaplätud

Uudis! Naiste tuunika

Uudis! Naiste

rannaplätud

9,50 €

Uudis! Naiste tuunika

Uudis! Naiste

ujumisriided

Uudis! Poiste

sandaalid

5,15 €

11,50 €

14 €

12 €

10 €

Adelli kauplused asuvad:

Rotermanni keskus, Mere pst 4, 2. korrus E–P 8.30–20

Kadaka tee 46 E–R 10–19, L 10–17, P 10–16

More magazines by this user
Similar magazines