Oru pargi maastikukaitseala kaitsekorralduskava - Keskkonnaamet

1.7.1.3 Puistu dendroloogiline inventuur
KA Viru regiooni tellimusel hinnati 2012.aastal Oru pargi MKA puistut 36 . Uuringualal (mis on väiksem kui
MKA ega kattu ajaloolise pargi piiridega) hinnati 3380 takseerühikut 37 . Puistu tihedust arvestades on ca
120 ühikut inventeeritud erineva suurusega gruppidena ja eraldistena. Inventeeritud puistuosades
leidub kokku 187 liiki, vormi ja teisendit puid ja põõsaid. Kuna inventeerimisel ei määratud
dekoratiivvorme, võib taksonite arv, arvestades vorme ja teisendeid, olla suurem.
2012. aasta inventuurile eelnevalt on dendroloogilist inventuuri korraldatud veel 1930. aastal (E. Viirok),
1959. aastal (A. Paivel, H.-M. Matteus), 1961. ja 1966. aastal A. Paivel, 1975/76. aastal M. Vare, 1996.
aastal I. Süda.
Üksikisenditena käsitletud puittaimedest arvukamalt on esindatud ootuspäraselt harilik vaher (Acer
platanoides) (15,3%), harilik tamm (Quercus robur) (8,8%), harilik jalakas (Ulmus glabra) (7,4%),
läänepärn (Tilia x europaea) (6,8 %), harilik kuusk (Picea abies) (6,1%) ja harilik mänd (Pinus sylvestris)
(5,5%). Valdava osa puistust moodustavad looduslikud liigid, mis iseloomustab osaliselt pargi geneesi
(park on algselt kujundatud looduslikust puistust), kuid see näitab ka võsastumist - probleemi, mis tekib
ebapiisava hooldusega, kus kiirekasvulised lehtpuuliigid saavad vabalt kasvad aja areneda.
Arvestades looduslike liikide domineerivust, on huvitav suhteliselt suur lehiste (Larix sp.) osakaal -
erinevatest liikidest lehiseid on 3,4% puistust. Nululiike (Abies sp.) esineb suhteliselt arvukalt, ca 1,2%
puistust, sama palju esineb ka enelaliike (Spiraea sp.). Uuringualal inventeeriti kokku ca 17 künnapuud
(Ulmus laevis), puude asukohad on leitavad dendroloogilise inventeerimise tabelis ja sellega kaasneval
joonisel (väljapoole uuringuala jäävaid künnapuid ei ole hinnatud ega plaanile kantud). Hinnatud
puudest moodustavad üle 60 cm jämedused puud (kokku 223) rohkem kui 6,5% puistust. Kahjuks neist
ligi veerand on halvas või väga halvas seisundis (24,6%). Üle 100 cm rinnasdiameetriga puid oli
inventeeritud puudest 9 tk, neist jämedaim oli harilik pärn (Tilia cordata) (120 cm).
Arvestades, et puistu vajab rekonstrueerimist, kui selle puudest on halvas seisukorras 50-75% 38 (Oru
pargis 10.7%), siis tervislikust seisukorrast lähtuvalt piisab heatasemelistest jooksvatest hooldustöödest
ning puistu rekonstrueerimine ei ole otseselt vajalik. Arvestades ka seda, et üle 8% puistust
moodustavad alla 16 cm diameetriga noored heas kuni väga heas seisukorras puud, millest suur osa on
viimastel aastatel istutatud, siis pole täiendavate puittaimede juurdeistutamine lähiaastatel puistu
seisundi hoidmiseks vajalik.
Probleemiks on uuringuala lõunaosas dendropargi alal oleva klindi nõlva ja selle all paikneva alal
liigniiskus, mille tõttu on kahjustatud suur osa selles piirkonnas kasvavatest puudest. Eriti halvas
seisukorras on piirkonna okaspuud.
Murettekitav ka mehaaniliste vigastuste rohkus, tüüpiliselt koorevigastused, kuid ka oksarebendid ning
hiljuti istutatud noorte taimede vigastamine niitmisel (sh. mahaniitmine). Tüüpiline on ka juurte
vigastamine kohati oludele mittevastavast niitmiskõrgusest ning uute teede ehitamisel tekitatud
juurevigastused. Mehhaaniliste vigastustena klassifitseeruvad ka ebakvaliteetse oksalõikuse tulemusel
jäänud tüükad.
36 Nurme, S., Kaare, E., 2012, Oru pargi puistu seisukorra hinnang ja puistute rekonstrueerimisplaan, Artes Terrae OÜ, töö nr 33MT12, Tartu
37 Nurme, S., Kaare, E., 2012, Oru pargi puistu seisukorra hinnang ja puistute rekonstrueerimisplaan, Artes Terrae OÜ, töö nr 33MT12, Tartu
38
Tappo, K. 1967, Pargimetsad ja nende kujundamine raietega. Tehnilise Ökonoomika Uurimise Laboratoorium. Tallinn