Supertest: millises fotopoes trükkida digipildid? monitorid ...

iistvara tarkvara fototehnika mobiilid kodutehnika 

Nr 8, detsember 2005 | Hind 33 kr 

AASTA 

PARIMAD 

� monitorid 

� videokaardid 

� sülearvutid 

� mobiiltelefonid 

� fotoaparaadid 

� MP3-mängijad 

� uuendused internetis 

� inimesed 

Supertest: 

millises fotopoes 

trükkida digipildid? 

14 

tasuta MP3e 

„Green Christmas“ 

festivali peaesinejatelt 

50 soovitust, 

mida kinkida 

jõuludeks: 

� mobiilid 

� sülearvutid 

� MP3-mängijad 

� koduelektroonika 

� digikaamerad 

ja suur hulk muid vidinaid

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

� 

�� 

�� 

�� 

� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

��

KINGITUSED 10 

Milleks leppida jälle villaste sokkidega? 

Kuni 250 krooni 11 

Jah, isegi selle raha eest saab midagi vahvat 


Klaviatuurid, hiired, mälupulgad 


DVD-kirjutaja sul ikka on? Aga fotoprinter? 


Selle raha eest saab juba väga hea MP3-mängija 


Suur LCD-monitor oleks ju tore? 

Üle 7500 krooni 22 

Löö rahakott poes lauale ja nõua mida iganes 

sisukord > 

detsember 2005 

Aasta 

parimad 

24 

[digi] AASTAAUHINNAD 24 

Tunnustus kui pehme pai 

Arvutid 26 

Sülearvutid, videokaardid, monitorid 

Digifotokad 30 

2005 oli digipeeglite aasta 

Mobiiltelefonid 32 

Milline telefon on vist juba kõigil naistel? 

MP3-mängijad 34 

Mitu erinevat iPodi on TOP 5s? 

Internet ja nähtused 36 

Tulevik on täna 

Inimene 38 

Miks läks aasta inimese tiitel jagamisele? 


3

4 

sisukord > detsember 2005 

SUPERTEST 42 

Saatsime seitsmesse fotolaborisse samasugused 

digipildid ja nõudsime A4-väljatrükke. Parimad 

pildid ei olnudki kõige kallimad. Halvimad olid aga 

kõige odavamad 

Tark fotojutt 50 

Proovi sa lund pildile saada, kõik puha sinine või 

ülevalgustatud. Või alavalgustatud. Või on objektiiv 

udune. Või saavad kaameral akud tühjaks. Õpetame, 

kuidas kaameraga talvel looduses ellu jääda 

PLAY 

2005 mängude kokkuvõte 60 

Brothers in Arms: Earned in Blood 62 

TrackMania Sunrise 64 

Keskaja Isandad: Ehita, Kaitse, Laienda 65 

Call of Duty 2 66 

187 Ride or Die (PS2) 68 

Mobiilimängud 69 

Uudised 70 

Tulekul 71 


24 

Milline fotolabor 

trükib parimaid 

fotosid? 

Ostujuht 72 

Oma piiritus lahkuses anname taas nõu, mida 

niikuinii keegi ei kuula. Aga peaks! See on oluline! 

Digidoktor 74 

Seekord kurdavad inimesed massiliselt, et nende 

arvuti teeb ise restarti. Me ei pea isegi arvutile 

peale vaatama, et öelda, miks 

Vaatame ja kuulame 78 

Käesoleva [digi] tegemiseks kulus palju muusikat 

ja muud meelelahutust 

Kirjad 80 

Milliseks seitsmeks asjaks saab [digi] veel kasutada? 

Üks lugeja kirjutas meile sellest 

Kaheksa [digi] 82 

Meid väga huvitab, milline tänavu ilmunud kaheksa 

[digi] kaanepildist oli sinu arvates kõige 

ilusam. Kirjuta meile digi@presshouse.ee ja võida 

auhind

digi > toimetus 

6 

Kaheksa 

numbrit 

� Ongi läbi. Nagu poleks aastat olnudki, 

eks. 

Aga oli! Tervelt 12 kuud oli! Ja meie 

siin [digis] hoidsime ilusti silma peal, 

et mis siis selle 12 kuu jooksul õieti toimus. 

Niikuinii te pooli asju ei mäleta. 

Tuletame meelde. Me valisime aasta 

tegijad ehk tooted ja inimesed, kes 

meile lõppevast aastast kõige enam 

meelde on jäänud. Igatahes selgus 

mõningase üllatusega, et näiteks 

MP3-mängijatest ei olegi nagu suurt 

midagi valida. Sest tagasi vaadates 

tunduvad kõik uuendused olevat üsna 

vaoshoitud. 

No suurim uuendus on muidugi see, 

et 2005. aastal ilmus kaheksa numbrit 

ajakirja [digi]. 2006. aasta suurima 

uuenduse võin ka kohe praegu ära 

öelda: siis ilmub 12 numbrit ajakirja 

[digi], iga järgmine parem kui eelmine. 

Olgu see meie uusaastalubadus. 

Kaks olulist uuendust seoses 

[digiga] võin kohe välja öelda. Esiteks 

me muudame veidi oma hindamissüsteemi 

karmimaks, nii et igaühel ka 

ei maksa enam hellitada lootust oma 

uue suurepärase tootega kohe kaheksa 

punkti saada. Ei, ei. 

Toimetus 

Peatoimetaja 

Henrik Roonemaa 

henrik.roonemaa@presshouse.ee 

Toimetaja 

Leho Lahtvee 

leho.lahtvee@presshouse.ee 

Kujundaja 

Holger Vaga 

holger@presshouse.ee 

Fotograaf 

Egert Kamenik 

egert.kamenik@presshouse.ee 

Keeletoimetaja 

Martin Mets 


Ning teiseks hakkab üks uus inimene 

kirjutama kodutehnikast. Mitte pliitidest 

ega föönidest, vaid DVD-mängijatest, 

digitaalsetest videosalvestajatest, 

LCD- ja plasmateleviisoritest ning 

muust säärasest. Mind küll vaevab 

küsimus, kas ma peaksin endale koju 

ostma LCD- või plasmateleviisori ning 

millised näitajad nende puhul üldse 

olulised on. Aga üks suur televiisorite 

välja vahetamine hakkab järgmise aasta-paari 

jooksul küll peale. Õigemini 

käib see juba praegu. Aga enamjaolt 

ilmselt üsna umbropsu. Meile see ei 

meeldi, et umbropsu. 

Ning järjest valjemaks muutuvad 

nõudmised korraliku kodulehekülje ja 

foorumi osas katsume ka lõpuks teoks 

teha. 

Seni aga, kallis lugeja, lase endale 

kinkida head ja paremat. Suru oma 

lähedastele see [digi] pihku ja näita 

näpuga jõulukingisoovituste peale. 

Küll nad meie soovitatud 50 vidina 

seast ka midagi sobivat leiavad. 

� Aadress: Paldiski mnt 26a, 10149 Tallinn 

� tel 661 6186 � faks 661 6185 

� e-post digi@presshouse.ee 

Kolumnistid 

Peeter Marvet, Kristjan Otsmann 

Kolumnistide portreede autor 

Oskar Aitaja 

Ajakirja makett Siim Saidla 

Väljaandja Presshouse OÜ 

Trükk Unipress 

Fotod tootjatelt, kui ei ole märgitud 

teisiti. 

© Presshouse OÜ 

Digis avaldatud tekstide ja fotode 

avaldamine ükskõik millisel viisil on 

keelatud ilma väljaandja eelneva kirjaliku 

loata. Kõik õigused on kaitstud. 

[d] HENRIK ROONEMAA 

PEATOIMETAJA 

Tellimine 

� telefonil 661 6186 

� e-posti aadressil 

levi@presshouse.ee 

� veebis aadressil 

http://www.presshouse.ee 

Tellimishind 299 krooni 

aastas. Otsekorraldusega 

25 krooni kuus. 

Reklaam 

Margit Sprengk 

tel 661 6186; GSM 50 55 198 

margit.sprengk@presshouse.ee 

Plakatitondil on jõulud. Nüüd 

jagab ta peale plakatite veidi 

muud kraami ka. Kuid see pole 

kõik. Saatke ikka toredaid kirju 

ja kingitustevalik suureneb. 

Heiki Siider 

Warcraft 3: The Frozen Throne plakat 

Alo Treial 

Counter Strike: Condition Zero plakat 

Ago Uibo 

Beyond Good & Evil plakat 

Kuno Kompus 

Children of the Nile plakat 

Meelis Karpender 

Sonic Mega Collection plakat 

Aksel Mõttus 

Children of the Nile plakat 

Deisi Helemäe 

World of Warcraft plakat 

Lauri Pelapson 

Tom Clancy’s Ghost Recon plakat 

Kaimar Palts 

Empire Earth II mobiilipael 

Rein Zobel 

Empire Earth II mobiilipael 

Esikaane foto: Corbis

HP soovitab: Microsoft ® Windows ® XP Professional. 

© 2005 Hewlett Packard Development Company L. P. All rights reserved. 

Tunneta HP Pavilioni 

www.hp.ee/pavilion

digi > CD-ROM 

8 


„Reamees“ 

� Äsja ülikooli lõpetanud noor 

arhitekt Franz Šlager paisatakse 

sõtta. Paistab, et õnn on tema 

ja ta kaaslaste poolel, seda kuni 

1944. aasta suveni, mil Franzi 

parimale sõbrale, nende rühma 

juhile Alexandrile, usaldatakse 

ülesanne tuua ära vaenlase 

tagalas vangistatud 

reamees Max. Vii- 

mane on varastanud 

sakslastele tähtsad 

salajased paberid. 

Kes on Max päriselt 

ja kas ta on üldse 

elus, seda Franz 

ja ta sõbrad ei 

tea. Eriti kahtlane 

on see, miks 

saadeti sellist 

salajast ülesannet 

täitma just Max, 

lihtne reamees. 

„Reamees“ on film 

sellest, kuidas ühe 

[ d i g i ] C D - R O M 8 D E T S E M B E R 2 0 0 5 

„Green Christmas 2005“ esinejate MP3d 

� Eesti üks pikemate traditsioonidega rokifestival 

Green Christmas peab tänavu oma 

kümnendat sünnipäeva Rakveres 16.–17. 

detsembril! Sellega seoses teeb [digi] midagi 

täiesti enneolematut – me paneme oma plaadil 

kaasa 14 muusikapala festivali peamistelt 

esinejatelt, kaasa arvatud sellistelt staaridelt 

nagu Die Krupps ja Anathema, aga ka eestimaistelt. 

Näiteks video loole Anathema „Pressure“ 

(plaadilt „A Fine Day To Exit“) sai MTV-lt 

eetrikeelu põhjusega „liiga depressiivne“. 

Samuti keeldusid samal põhjusel lugu mängimast 

mitmed raadiojaamad. 

Die Kruppsilt pakume aga täiesti eksklusiivset 

kontsertsalvestist mais 2005 toimunud 

Belgia kontserdilt. 

Ja hoidke silm peal Paingreedil – tegemist 

noorte talentide konkursi „Green Christmas 

Young Star“ võitjaga, kes sai auhinnaks 

võimaluse festivalil koos staaridega lavale 

astuda! 

inimese otsus võib mõjutada 

miljonite inimeste elu, mõtlemist 

ja muuta nad armututeks 

tapamasinateks. 

[digi] on ikka amatöörfil mindust 

toetanud, aga „Reamees“ 

on ka meie jaoks eriline. Tegu 

on tervelt tunnipikkuse korraliku 

süžee, kostüümide, 

muusika muusika ja rekvisiitidega 

mängufilmiga, mis on üles 

võetud tavalise Canoni 

digifotoaparaadiga! 

Sestap Sestap näeb piltki 

välja nii, nagu oleks 

see jäädvustatud 

jäädvustatud 

sõja ajal, aga kui 

noortel on nii suur 

soov filmi teha, et 

nad on valmis selle 

parema puudumisel 

kas või digifoto aparaadiga 

üles võtma, 

tuleb neid kindlasti 

tunnustada.

Peeter Marveti ekraanivisioon: 

Kurjamid 

sinu arvutis 

� Installeerime Messenger Plusi, 

Kazaa, vajutame paaris kohas veebis 

valele lingile ja mis on tulemus? Peeter 

Marvet näitab seekordses tavapärasest 

pisut pikemas ekraaniviisoris, kui kiiresti 

täitub kaitsmata arvuti kurja tarkvaraga, 

mis mõjub rängalt arvuti jõudlusele, 

ummistab internetiühenduse ning hakkab 

elama oma salapärast elu. 

[ d i g i ] C D - R O M 8 D E T S E M B E R 2 0 0 5 

ILLUSTRATSIOON MART PARVE 

Bloginar 2005 

heliklipid 

� 10. novembril toimus Tallinnas E-Riigi Akadeemia 

korraldatud seminar „Ajaveebid – kas ajaviide 

või aja märk?“. Me pole [digis] ajaveebidest ehk 

bloogidest pea üldse juttu teinud, aga tegemist 

on järjest enam populaarsust koguva nähtusega. 

Kes vähegi internetist ja e-asjadest teada 

tahab, sel on viimane aeg endale selgeks 

teha, mis on ajaveebid, miks inimesed ajaveebe 

peavad ning kas ja mis on neil seost 

ajakirjandusega. Pakume kaaneplaadil nüüd 

kuulamiseks salvestusi sellelt seminarilt, 

kõik rääkijad on oma ala parimad spetsialistid. 

kõik rääkijad on oma ala parimad spetsialistid. FOTO SCANPIX/CORBIS 

Stellarium 

� Stellarium on programm, 

mis genereerib taevast. Ehk 

saad valida oma asukoha 

suvalises kohas maailmas, 

seista virtuaalsel heinamaal ja 

vaadata taevast – mis kell ja 

kuhu liiguvad päike, planeedid, 

tähtkujud, kunas läheb pimedamaks 

ja kunas valgemaks. 

Kui ei viitsi päev otsa ekraani 

passida, saab loomulikult ka 

aega kiirendada. Ja tähtkujud 

liiguvad kas sõrestikena või kui 

soovid, siis ühe nupulevajutusega 

lendlevad taevas ilusti 

joonistatuna. Tähed, planeedid, 

kosmilised kaugused – see kõik 

on vaid paari nupuvajutuse 

kaugusel ning ühest tavalisest 

heinamaast saab värav tähtede 

juurde. Ülipõnev. Stellarium on 

ideaalne näide sellest, kui huvitav 

võib tegelikult olla teadus, 

ka täheteadus. 


9

aastalõpp > parimad kingitused 

10 

detsember detsember 2005 

Rudolf, 

too mulle jõuluks arvuti! 

� Jõuluvana on tore mees küll, aga hoopis 

tõenäolisemalt tuleb endale meelepärase 

kingi saamiseks hoopis kuulsale punase 

ninaga Rudolfile pugeda, sest tema, vaene 

loom, peab kinke ju mööda maailma laiali 

vedama. Ja kui ikka Rudolf ei jaksa ega taha 

saanitäit arvuteid transportida, pole midagi 

teha. 

Sestap oleme me nõuks võtnud jõuluõhtut 

ja kinke ootavaid inimesi veidi aidata. 

Tõenäoliselt ei unista [digi] lugejad sellest, 

et saada jõulukingiks kümnene karp diskette 

või uus printerikaabel. Aga millest siis unistada? 

Ja mida ühele [digi] lugejale kinkida? 

Oleme pannud kokku oma valiku erinevates 

hinnaklassides, mida meie tahaksime saada 

eeldusel, et meil seda asja tõesti ka vaja läheb. 

See nimekiri pole küll kindlasti lõplik, 

sest tehnikapoed on otsast otsani kaupa täis, 

ent loodetavasti hoiab siiski ära diskettide 

kinkimise. Sest, saage aru, disketid on ajalugu. 

Parem siis juba villased sokid. 

CORBIS

Kümme CD- või 

DVD-toorikut 

Alates umbes 50 kroonist 

� Alla 250krooniseid asju on 

tehnikapoodidest üllatavalt 

raske leida, ent üks parimaid 

valikuid väga piiratud eelarve 

tingimustes on kindlasti toorikud, 

sest neid kulub ikka. Vaimustusest 

lakke hüppama just 

ei pane, kuid kindlasti pole tegu 

ka sellise kingitusega, mis riiulile 

seisma jääb või salaja-vaik- 

selt kellelegi edasi kingitakse. 

Gembird Net-7 

peakomplekt 

60 kr, Mikromaailm 

� Mikrofon ja kõrvaklapp on 

parajasti nii lihtsad tooted, et 

hinnad algavad päris madalalt. 

Kuid kasu on sellisest vidinast 

kindlasti rohkem kui 60 krooni 

eest, sest kui seni näiteks mikrofoni 

pole, on Skype-kõnede 

maailm suletud. Ja me oleme 

näinud mitmeid netimänge, 

mida juhitakse häälega. Ausalt. 

USB2 mälupulk 128 MB A-Data My Flash 

199 kr, K-Arvutisalong 

� Üks lollikindlamaid jõulukinke 

üldse on USB-mälu, kui 

kingisaajal seda juba ei ole. Aga 

paljudel ei ole, kuigi faile on 

vaja ühest arvutist teise alailma 

kanda. 199 krooni eest saab 

juba kiire USB 2.0 ühendusega 

ning 128 MB mahutava mälupulga, 

kuhu võib rahumeeli 

kõik oma vajalikud dokumendid 

peale panna ning ruumi jääb 

veel isegi digifotodele. Kui kinkija 

eelarve kannatab, võib rahumeeli 

ka suurema mälupulga 

valida, kas 256 MB või miks 

mitte lausa 1 GB versiooni. Ja 

enne ostmist tasub uurida, kas 

mälupulk sisaldab ka mingit 

andmekaitsesüsteemi või võimalust 

failid parooli alla 

panna, kui seda vaja peaks 

minema. 

HP 10x15 

Premium Glossy 

fotopaber, 20 lehte 

120 kr, Enter 

� Fotopaber läheb toorikutega 

samasse klassi – ei midagi 

glamuurset, kuid kui kodus 

on fotoprinter, kulub 20 lehte 

paberit ära igal juhul. Kas või 

selleks, et jõuluvanast klõpsitud 

pilte paberile trükkida. 

TrendNET switch 

5 port 10/100Mbps 


� Kuni 250kroonisesse hinnapiiri 

mahuvad veel ka mõned 

lihtsamad võrguseadmed, mis 

on aga asendamatud, kui on 

vaja kodus näiteks internetiühendust 

mitme arvuti vahel 

jagada. TrendNETi switch’id on 

kvaliteetsed ja usaldusväärsed. 

Aga jällegi – kui raha on rohkem, 

tasuks võib-olla kulutada 

sellisele seadmele, kus ka WiFitugi 

sees, nii saab ka sülearvutiga 

lihtsamalt internetile ligi. 

LG CD-ROM 52x 


� Vanemate arvutite omanikud 

kurdavad tihti, et CD-seade 

ei loe kõiki plaate välja, teeb 

koledat häält või on lihtsalt 

aeglane. Hea uudis on see, et 

CD-lugejate hinnad on kukkunud 

imemadalale ja nii võib 

kokkuhoidliku jõulumehe kingikotti 

vabalt ka üks selline seade 

kuuluda. Muidugi oleks targem 

veel veidi raha juurde panna ja 

CD-kirjutaja osta, ent ka vana 

ja väsinud lugeja asemele uue 

ja kiire saamine veab kingisaaja 

näo kindlasti naerule. 

Epox Bluetooth adapter 

USB 


� Kõige lihtsam on arvutile 

Bluetooth lisada just sellise 

USB-porti ühendatava seadme 

abil ning nende hinnad on viimasel 

ajal üsna odavaks läinud. 

Enne kinkimist tasub muidugi 

veenduda, et kingisaajal juba ei 

ole arvutis Bluetoothi, ning et 

tal seda ikka vaja läheks. Näiteks 

telefoni ühendamiseks või 

äkki meeldiks talle Bluetoothhiirt 

kasutada. 


11 

250 krooni

600 krooni 


12 

ID-kaardi stardikomplekt 

295 kr, Elion 

� E-valimised on nüüd seljataga, 

aga kohe varsti tulevad 

uued valimised. Ja internetipangas 

on mõõtmatult turvalisem 

käia ID-kaardiga, kui vana 

hea koodikaardiga, sest IDkaardi 

puhul ei ole kurikaeltel 

sellest mingit kasu, kui nad su 

arvutisse paroole nuhkiva prog- 

Samsung CD-kirjutaja / 

DVD-lugeja 32x/52x/52x/16x 

450 kr, Enter 

� Veel paar aastat tagasi ei 

olnud sugugi igas müüdud 

arvutis DVD-lugeja/CD-kirjutaja 

seadet, vaid valdavaks 

olid CD-kirjutajad, odavamates 

olid vaid CD-lugejad. Nüüd on 

hinnad nii palju langenud, et 

võimalik on ühe üsna odava 


rammi sokutavad – neil on ka 

ID-kaarti ennast vaja. Kui lugeja 

stardikomplekt koos ülilihtsate 

paigaldusjuhistega maksab 

ainult 295 krooni, on see kahtlemata 

väärt jõulukink ükskõik 

millisele arvutikasutajale. 

liigutusega oma arvuti võimalusi 

oluliselt laiendada. Samsungi 

seadmega saab kaasa ka kogu 

vajaliku tarkvara nii DVDde 

vaatamiseks kui CD-plaatide 

kirjutamiseks. 

Logitech Media klaviatuur 


� Pole midagi paremat heast 

klaviatuurist ning selge on 

see, et Logitechi klaviatuurid 

on väga head. Kahjuks mitte 

küll Eesti paigutusega, aga 

vilunum arvutikasutaja sellest 

suurt ei hooli, suuremat rõõmu 

pakuvad talle hoopis selle mee- mee- mee- 

Logitech Premium Stereo kõrvaklapid 

450 kr, Elion 

� Head kõrvaklapid on koduse 

rahu eelduseks, sest nii saab 

vaikuse majja. Ja kui juba klappide 

ostmiseks läheb, siis olgu 

nad juba mikrofoniga, et saab 

soovi korral ka Skype-kõnesid 

diaklaviatuuri lisanupud, mille 

abil arvutist muusikat mängida, 

helivaljust sättida või isegi 

internetis surfata. Selle hinna 

eest rõõmu kui palju. 

teha. Logitechi klappidel on 

peal ka helitugevuse regulaator 

ning pehmeid klappe on pikka 

aega igal juhul mugavam peas 

hoida kui „nööpe“ kõrvas.

600 krooni 


Kaspersky Anti-Virus Personal (üks aasta) 

495 kr, www.kaspersky.ee 

� Vanaemad kingivad tavaliselt 

villaseid sokke, et jalad ei külmetaks 

ja haigus talvel kallale 

ei kipuks. Meie arvates võiksid 

moodsamad vanaemad nüüd 

hakata antiviiruseid kinkima, 

Kõlarid Creative Inspire 2.1 P380 

525 kr, Ordi 

� Kui me räägime odavatest 

kõlaritest (ja 525 krooni kõlarite 

kohta on umbes nii vähe, et 

odavamalt saab ainult saasta), 

siis on Creative ja Logitech 

kindlasti number üks tegijad. 

Kõigisse teistesse tuleb suhtuda 

väga ettevaatlikult, kuid neid 

kahte võib üsna julgelt osta. 

14 detsember 2005 

ikka selleks, et tõbi kallale ei 

tuleks. 500 krooni eest saab 

aasta otsa muretult elada ning 

kui litsents läbi saab, siis ka 

järgmiste jõulude kink on kohe 

võtta. 

Subwoofer küll filmi vaadates 

ja mänge mängides seinu värisema 

ei pane, kuid kvaliteedis 

midagi häbeneda ka ei ole. 

Muidugi, kui võimalik tasub see 

summa kahega korrutada ja 5.1 

komplekt osta (testisime 5.1 

komplekte põhjalikult novembri 

[digis]). 

MP3-mängija MEGA Player 533 

256 MB WMA/MP3 tugi, SD/MMC laienduspesa 

590 kr, Enter 

� Teine lollikindel kink peale 

USB-mälupulkade on tänavu 

kindlasti MP3-mängijad. Odavad 

kipuvad halvad ja ebamugavad 

kasutada olema, ent see 

MSI odavmängija sai [digilt] 

heakskiidu. Esiteks on ta tõesti 

odav, teiseks hea ekraani ja 

normaalsete nuppudega ning 

kolmandaks saab temasse 

Logitech 

Cordless LX5 hiir 

395 kr, Enter 

� See hiir esines [digi] testis 

üsna edukalt, põhjuseks juhtmeta 

hiire kohta üsna hea hind 

ning mõnus kätteistumine. Kes 

vana, kulunud ja jonnaka hüplikult 

liikuva hiirega tööd üritanud 

teha, see teab kindlasti, kui 

suur väärtus on uus ja mõnus 

hiir ning sellise kinkija ei pea 

häbenema pererahvalt kohvi 

kõrvale konjakit küsida. 

pista mälukaardi ja mängija 

mahutavust hoobilt mitmekordistada. 

Tegemist ei ole küll 

kaugeltki millegi nii edevaga 

kui suvaline iPod, kuid odavaim 

iPod maksab kolm korda rohkem 

ka. Ja 256 MB peale paneb 

üsna mitu albumitäit muusikat. 

USB Mälu Transcend 

JetFlash 110 256 MB 

450 kr, Enter 

� Ei tohi unustada, et USBmälu 

pole lihtsalt vidin, vaid ka 

aksessuaar ning ta võiks hea 

välja näha. Ja mahutada palju 

faile ja olla kiire ühendusega ja 

maksta mitte eriti palju. Sellise 

pulga eest loeks meie kohe ühe 

hästi pika luuletuse.

1200 krooni 


Samsung DVD-kirjutaja SCM 243 ID-kaardi lugeja sülearvutile 

690 kr, Enter 

� Edule ette ei seisa ja paratamatult 

on juba tänaseks 

CD-kirjutajad minevik. DVDplaatidele 

mahub mitmeid 

kordi rohkem infot. Ning 

mõeldamatu oleks näiteks 

arvuti kõvaketta varukoopiaid 

CD-dele teha, selleks kuluks 

kümneid plaate. Igatahes, kelle 

arvutis veel DVD-kirjutajat ei 

ole, võtku teadmiseks, et nende 

hinnad on kordi langenud ning 

690 krooni eest saab juba väga 

korraliku kirjutaja. 

Sülearvuti TV-kaart Avermedia AverTV Cardbus 

1100 kr, Enter 

� Avermedia kaardid on üheks 

parimaks võimaluseks oma 

arvutisse telepilt tuua, eriti on 

nad end tõestanud sülearvutite 

puhul. Väikest kaarti võib ka 

reisil kaasas kanda, välist USBporti 

käivat telepurki naljalt 

vedama ei hakka. 1100 krooni 

eest saab telekaardi sülearvutile, 

lauaarvutisse käivad 


655 kr, Ordi 

� Ametlik ID-kaardi stardikomplekt 

maksab alla 300 

krooni, kuid selles on USB-porti 

ühendatav kaardilugeja. Sülearvutitele 

on mugavam osta 

PC-kaardi pessa käiv lugeja, 

mis ongi kogu aeg arvuti sees 

ning seda ei pea eraldi kaasas 

kandma. Kahjuks on sülearvuti- 

kaardid on veel odavamad. 

Puldiga variandid aga veidi 

kallimad. Installeeri tarkvara, 

torka arvutile antenn külge ja 

arvutist saabki televiisor. Kusjuures 

mitte lihtsalt televiisor, 

vaid arvutiga saab siis ka pilti 

salvestada, otse-eetrit pausile 

panna ja nii edasi. 

tele mõeldud lugejad veel palju 

kallimad kui tavalised lugejad, 

ent mugavus on ka midagi 

väärt. SCM 243 on üks odavamaid, 

mida pakutakse, kuid 

seda on ID-kaardi meeskond 

testinud ning kuulutatud Eesti 

ID-kaardiga igati toimivaks. 

Logitech Cordless MX1000 laserhiir 


� Seda on muuhulgas nimetatud 

maailma parimaks 

arvutihiireks ja ega selle hinnanguga 

palju mööda ei panda. 

MX1000 on ülimugav, ülitäpne, 

üliilus. Libiseb hästi ka väga 

erinevatel pindadel. MX1000 ei 

Medion 512 MB, 

SD-mälukaardipesaga 

MP3-mängija 

899 kr, Euronics 

� Veel üks säästumängija, ka 

sellele käib sisse SD-mälukaart, 

millega on väga lihtne pardal 

olevat 512 MB mälu laiendada. 

Tasub tähele panna, et talle 

käib sisse tavaline AAA-patarei, 

mis reisil olles on oluliselt 

mugavam kui kuskilt laadimiseks 

seinakontakte otsida. 

Toimib ka diktofonina. 

ole odav, ent [digi] katsetused 

on näidanud, et hea hiirega 

harjub kolme päevaga nii ära, 

et hiljem vana hiirt kätte võttes 

tabab kohe randmevalu.

Victorinox nuga + USB mälu (alates 256 MB) 

alates 999 kr, Euronics 

� Ja nüüd midagi huvitavat 

– kuulus Victorinoxi nuga sisseehitatud 

USB-mälupulgaga. 

Nuge nad teevad hästi, see on 

juba kinnitust leidnud, ent tuleb 

välja, et ka USB-mälud tulevad 

neil üsna hästi välja. Victorinoxi 

nuga on piisavalt väike, et võtmehoidjana 

taskus kanda, kuid 

mälupulk on kiire ning sisseehitatud 

turvalisusega (osad 

Tindiprinter Canon Pixma iP-1000 

700 kr, Ordi 

� 700 krooni on värviprinteri 

eest üsna vähe makstud ja 

seega peab leppima lärmakuse 

ning nagiseva-logiseva plastmassist 

kestaga, ent nii odava 

printeri kohta on tulemused 

üllatavalt head ning esimesteks 

katsetusteks fotode trükkimise 

alal sobib hästi. Meeles tuleb 

või kõik failid võib parooli alla 

panna, nii et isegi kui pulk kaob, 

ei saa leidja su failidele ligi). Ja 

ilus ja huvitav ja omamoodi. 

Lennureiside puhuks saab mälumooduli 

noa küljest ära võtta 

ning hiljem jälle tagasi panna. 

Ainult tavalise mälupulga hinna 

peab Victorinoxi ostes kahega 

korrutama. Mis parata, luksus 

maksab, ka jõulude ajal. 

muidugi pidada seda, et tindiprinterite 

puhul ei teeni firma 

mitte niivõrd printeri, kuivõrd 

tindi müümisest ning üks foto 

läheb ka kodus trükkides tegelikult 

mitu-mitu krooni maksma. 

Linksys WRT54G WiFi-ruuter 

1150 kr, Elion 

� WiFi-tugijaama saab ka juba 

umbes 600 krooni eest, ent 

meie valisime oma kingikotti 

veidi kallima Linksysi jaama, 

sest esiteks on ta uuema ja 

kiirema 802.11g standardiga 

(tuleb kasuks, kui on vaja 

WiFi-sisevõrgus arvutite vahel 

faile vahetada) ning teiseks 

on Linksysi WiFi-jaamad väga 

kvaliteetsed ja töökindlad. Samuti 

toetab see palju auhindu 

võitnud ruuter uuemat ja WEPist 

oluliselt turvalisemat WPAturvasüsteemi. 

Sest turvaküsimustega 

peab WiFi-jaama 

üles pannes alati arvestama. 

Igatahes on see väga hea ja 

kindel kink kõigile sülearvutiomanikele, 

kellel on juba kodus 

internetiühendus, kuid traadita 

võrku veel mitte. 

SanDisk Sansa 200 MP3-mängija 256 MB 

799 kr, Elion 

� MP3-mängijaid on nüüd 

juba ka Eesti poodides rohkem 

kui sipelgaid metsas, aga ühe 

pakume odavamas hinnaklassis 

veel välja. Sandiski mängija 

mängib ühe AAA-patareiga 

kuni 15 tundi (Medioni mängija 

vaid 8) ning tal on ka FM-raadio. 

Mälu muidugi laiendada ei 

saa, ent kellele 256 MB piisav 

või sülearvuti niikuinii enamjaolt 

kaasas, et uusi lugusid 

mängijasse laadida, võib see 

olla parem variant, sest raadiost 

tuleb ka aeg-ajalt midagi 

huvitavat. 


17 

1200 krooni

3500 krooni 


MSI NX6600GT nVidia GeForce 6600GT 128 MB 

GDDR3 


Club 3D CGAX-RX86DD ATI RADEON X800RX 

256 MB GDDR3 

2850 kr, Ordi 

� Selles hinnaklassis võib 

kingikotti kuuluda juba ka videokaart 

arvutile, millega võib 

hirmu tundmata tänapäevaseid 

mänge mängida. Hind on 

soodne, ent kõik moodsamadki 

mängud jooksevad vabalt ja 

Philips DVDR3305 DVD-kirjutaja 


� Jõulud on hea aeg iganenud 

tehnoloogia väljavahetamiseks 

ning üks iganenud tehnoloogia, 

mis meil kõigil kodudes televiisori 

all endiselt laiutab, on 

videomakk. Tema aeg on lihtsalt 

läbi, aga nii mõnigi ütleb, 

et kasutab seda telesaadete 

salvestamiseks. Aga nüüd on 

ka DVD-kirjutajate hinnad nii 

madalad, et võib rahumeeli 

asendada vana kassetitehno- 


tõrgeteta. Kõige kõrgemat 

graafikakvaliteeti muidugi taga 

ajada ei maksa ja pildi resolutsiooni 

päris põhja keerata ei 

tasu, end mängida saab ja see 

on peamine. 

loogia moodsama DVD-tehnoloogiaga. 

Kvaliteet saab parem, 

plaatidelt on lihtsam salvestusi 

leida ja nende vahel liikuda 

... me ei pea seda ju rääkima. 

Vahe on sama, mis kasseti ja 

CD-plaati vahel, noh. Ja et vahetus 

veel mõnusam oleks, siis 

mängib DVDR3305 ka DivXvormingus 

videoid. Ehk teisiti 

öeldes internetist tõmmatud 

videoid. 

Canon PowerShot A510 

3090 kr, Photopoint 

� PowerShot A510 on üks 

parimaid odavama hinnaklassi 

digikaameraid ning sobib eriti 

hästi just esimeseks kaameraks, 

millega Egiptuse-reisi 

üles võtta või lihtsalt klõpsida 

ja harjutada. Eks aasta pärast 

on selge, kas üldse on vaja 

paremat, suuremat, kiiremat, 

suurema suumiga kaamerat või 

mitte. Piksleid on A510-l 3,2 

MP3-mängija 

Creative Zen Nano Plus, 

512 MB 


� Creative on end MP3-mängijate 

alal küllalt tõestanud. Nende 

mängijad lihtsalt on head. 

Eriti Zen Nano Plus, mis [digi] 

testis sai sama palju punkte kui 

Apple iPod Nano. Ta ei ole küll 

nii läikiv ja kena, ent töökindel, 

väike, kerge, vastupidav ning 

mõnus. Kel raha veel veidi 

rohkem, võib paluda jõuluvanal 

tuua 1 GB versiooni, mis maksab 

umbes 2000 krooni. 

miljonit, samuti leiab kaameralt 

4x optilise suumi. Selles hinnaklassis 

kindlalt üks parimaid 

kaameraid, mis üldse saada, ainult 

komplektis olev 16 MB on 

küll naeruväärselt väike, vähemalt 

128 MB kaardi eest tuleb 

siiski raha lisaks välja käia, kui 

on soov ühele kaardile rohkem 

kui mõni pilt mahutada. 

Printer 

HP LaserJet 1020 

1750 kr, Ordi 

� Odavat tindiprinterit juba 

pakkusime kingikotti, nüüd 

pakume odavat laserprinterit 

ka. Fotosid temaga trükkida 

pole mõtet, ent teksti jaoks on 

HP LaserJet tõesti odav, kiire, 

ülimalt lihtne kasutada ja väga 

soodsa hinnaga.

Nokia 6170 

3290 kr, (Elioni/EMT kliendile) 

� Mobiiltelefone on nii palju 

ja nii erinevate hindadega (ja 

null krooniga ja ühe krooniga), 

et me ei hakka üldse väga laialt 

soovitama. Nokia 6170 on üks 

võimalik variant ja mitte sugugi 

halb variant, sest roostevabast 

terasest korpus näeb hea välja, 

telefon toetab GPRS ja EDGE 

Philips HDD085 MP3-mängija 


� Oma iPodi-lööjat üritavad 

teha pea kõik elektroonikafirmad, 

seni pole see neil õnnestunud. 

Philips ei pane väga 

kaugele mööda, sest vähemalt 

disainilt ei ole uuele HDD085le 

midagi ette heita. Ruumi on 

3 GB ja hinna poolest ka jupi 

maad soodsam kui iPod. Seda 

andmesidet, MP3-helinaid ja 

on üldse igatpidi krapsakas, 

viks ja viisakas mudel. Muide, 

miks inimesed ostavad Nokia 

mobiiltelefone? Sest siis saab 

külas või kontoris suurema 

vaevata laadijat laenata. Päriselt 

ka. 

kuulsat „oh-kui-lahe-mul-oniPod“ 

faktorit muidugi ei ole, 

aga kõvemad mehed võivad 

siis luua „oh-kui-lahe-mul-on- 

Philips“ liikumise. 

Viewsonic VA702 17tolline 

LCD-monitor, reageerimisaeg 12 ms 


� Jah, 15tollise LCD-monitori 

saaks veel veidi odavamat, 

aga sellise kingituse eest küll 

salmi ega tänu ei saa. 15tolline 

on ajalugu, sest hinnavahe 

17tollisega vaid mõnisada 

krooni. Monitor on nii oluline 

arvutikomponent, et päris 

kõige odavamat osta ei maksa, 

seetõttu valisime ka meie oma 

iPod Nano 2 GB 

3290 kr, Mac.ee 

� Mis MP3-mängijatesse 

puutub, siis suvaline iPod on ka 

kinnisilmi ostes absoluutselt 

eksimatu võimalus jõulude ajal 

lähedastele rõõmu teha. Isegi 

see ekraanita Shuffle. Mis siis, 

et ekraanita, ikkagi iPod. Mäletate, 

kuidas omal ajal „Kitsas 

kingas“ Andrus Vaarik nääri- 

jõulusooviks selles hinnaklassis 

Viewsonicu kui tuntud tegija 

mudeli, millel väga hea hind. 

12 ms reageerimisaeg on ka 

mänguritele juba enam-vähem 

paras, kuigi kiirem (ja kallim) 

8 ms mudel oleks muidugi 

mõnusam. 

vanale terve „Kalevipoja“ ette 

luges? Me oleks kõhklematult 

ükskõik millise iPodi nimel 

jõuluvanale terve Euroopa Liidu 

põhiseadusliku lepingu ette 

kandma. 


19 

3500 krooni

7500 krooni 


iPod 60 GB 

7190 kr, Mac.ee 

� Maailma populaarseim 

MP3-mängija sai hiljuti viienda 

põlvkonna. Õhem kui eelmised 

mudelid, mahutab kuni 60 GB 

ja mängib ka videoid. Ja rohkem 

midagi lisada pole vajagi. 

See peab küll üks maailma parim 

jõulumees olema, kes luuletuse 

eest 60 GB iPodi ulatab. 

Logitech Z-5500 5.1 kõlarid 


� Testid on näidanud, et 

Logitechi kõlarid on head, kuid 

seadistatud pigem filmide vaatamiseks 

kui muusika kuulamiseks. 

Z-5500 komplekt on naeruväärselt 

võimas ning filmide 

jaoks hästi sobiv. Kõlaritesse 

on sisse ehitatud Dolby Digital 


Sony PSP 

(detsembris kaasa 

„Kill Bill“ UMD film) 


� Ilma igasuguse kahtluseta 

– Sony Playstation Portable ehk 

PSP on parim kaasaskantav 

mängumasin, mis iial loodud. 

[digi] toimetus proovis ja oli 

vaimustuses, peale korraliku 

3D-graafikaga mängude näitab 

PSP heal laial ekraanil ka filme, 

mängib muusikat ja surfab 

WiFi-levialades isegi veebis. 

ja DTS dekoodrid, samuti on 

neil THX-sertifikaat, mis peaks 

näitama, et just filmide vaatamiseks 

sobivad nad väga hästi. 

Mürtsu ja võimu on 505 W-s 

igatahes piisavalt. 

Casio Exilim EX-S500 


� Digikaamerate peamine viga 

on see, et neid pole kunagi kaasas 

kui vaja. Kaameratelefon 

on, aga sellel jälle üldiselt foto 

kvaliteedist ei piisa, kui midagi 

huvitavat näed. Ja teine kaamerate 

levinud viga on muidugi 

see, et nad näevad igavad/ 

hõbedased välja. Sestap tervitame 

Casio uusi kaameraid, 

mis on lõbusalt värvilised, ime- ime- 

Samsung SyncMaster 730BF 

4299 kr, Elion 

� 17tollise LCD-monitori saab 

juba kätte pisut rohkem kui 

3000 krooniga, ent vahe kallimatega 

on üsna suur. Samsung 

on pikka aega olnud tuntud kui 

väga heade LCD-monitoride 

valmistaja ning 730BF-iga nad 

ainult kinnitavad seda hin- 

õhukesed ja laheda välimusega 

ning, taevale tänu, teevad väga 

hästi pilti. EX-S500 on parajalt 

õhuke ja kerge, et teda taskus 

kaasas kanda, teravustab-pildistab 

üsna kiirelt ning õhukese 

kesta sisse on ära mahutatud 

38–114 mm objektiiv. 

nangut. 4 ms reageerimisaeg 

tuleb eriti kasuks mängudes 

ning kellele meeldivad uuema 

aja läikiva pinnaga monitoride 

sügavad ja kirkad värvid, saab 

oma elamuse 730BF-iga kätte 

ka ilma mõnikord tüütu läiketa.

MSI NX7800GT nVidia GeForce 7800GT 256 MB 

DDR3 


Club 3D CGAX-XL82VDD ATI RADEON X800XL 

512 MB GDDR3 

5450 kr, Ordi 

� Hoidke kinni, nüüd teeme 

tõelist sõitu! Need videokaardid 

on juba väga kõrgest klassist 

ja vabalt võib üritada mängude 

tegijatega rinda pista – kas 

nemad teevad vingema graafikaga 

mängu, kui need kaardid 

ära jaksavad vedada? Tõele au 

QTEK 8310 

6490 kr, (EMT lepingulisele kliendile) 

� Milleks on hea Windowsiga 

telefon? Kõige lihtsam vastus 

on see, et MSN Messenger on 

sisse ehitatud. Aga ka muu, 

kogu operatsioonisüsteem on 

Windowsiga harjunutele tuttav 

ja võimas (Media Player 10, 

Pocket Outlook, Pocket Internet 

Explorer). Veebis surfamisel 

aitab kiire EDGE-andmeside, 

andes, teevad aeg-ajalt küll, 

kuid nende kaartide omanikel 

ei ole põhjust silmi peita. Hind, 

muide, on 25–30% odavam 

täiesti tippklassi kaartidest, ent 

jõudlus vaid 10% madalam. 

Tipptase soodsa hinnaga. 

lisaks sisseehitatud mälule 

saab telefonile juurde lisada 

MiniSD-mälukaarte. Ainuke 

häda on selles, et eesti keelega 

ei oska Windows Mobile veel 

midagi peale hakata. Õ-tähte ei 

tasu sõnumeid kirjutades leida, 

rääkimata sellest, et menüüd 

oleksid eestikeelsed. 

Samsung E530 

4199 kr (Elisa kliendile), Elisa 

� See Samsungi telefon on 

mõeldud naistele ning olles 

seda naiste peal katsetanud, 

tuleb tunnistada, et disainerid 

on oma tööga hästi hakkama 

saanud. E530 meeldib neile 

esimesest pilgust saadik ja 

peale selle telefoni nägemist 

Sennheiser HD600 kõrvaklapid 

4900 kr, Beesting 

� Tegelikult võib nii heade 

kõrvaklappide kinkimine inimesele 

hoopis karuteene teha. 

Sennheisereid proovides saab 

ta võib-olla üldse esimest 

korda aru, kui suur vahe on 

„tavalistel“ mõnesajakroonistel 

klappidel ning tõeliselt headel 

klappidel. Tema lähedastel 

algab muidugi kuldne vaikuse- 

võib inimene lausa muuta oma 

seisukohta esimesest pilgust 

armumise asjus. Me ei hakka 

üldse rääkimagi, mis seal kõik 

sees on (vihje: ära kunagi vaata 

naise käekotti ega naistele 

mõeldud telefoni tarkvara). 

Väljas igatahes on ümar ja tore. 

põli, sest kõlarid ilmselt selles 

peres enam erilist rakendust 

ei leia. Klappidest kostab kõik 

lihtsalt nii palju detailsemalt, 

mõnusamalt, sügavamalt. Aga 

inimene ise võib muutuda 

audiofiiliks ning tahta paremaid 

heliseadmeid, MP3-de asemele 

plaate ja mida kõike veel. Nii et 

kinkida ettevaatusega. 


21 

7500 krooni

7500 krooni 


MicroLink N510 

Orienteeruv hind: 17 990 kr, Enter 

� MicroLinki pisiarvuti näeb 

välja umbes nagu Apple iBook, 

vähemalt on disainerid seda 

üritanud saavutada ning üsna 

hästi. 12tollise laiekraaniga 

arvuti on tõesti kena ning üsna 

väike ja kerge – kaalub kõigest 

paar kilogrammi. Kui on ette 

näha, et sülearvutit tuleb tihti 

Club 3D CGNX-X786VDD 

nVidia GeForce 7800GTX 256 MB DDR3 

8160 kr, Ordi 

Club 3D CGAX-TX182VDD 

ATI Radeon X1800XT 512 MB GDDR3 

9300 kr, Ordi 

� Tippklassi videokaardid hetkel 

nii nVidialt kui ATI-lt, ent 

mitte veel üle 10 000kroonise 

hinnaga. Parim, mida raha 

eest oma graafikalahenduseks 

otsida. Muidugi saab kulutada 


kaasas kanda, siis tuleb igal 

juhul vältida kolmekiloseid suuri 

masinaid. Kui 12tolline ekraan 

väikeseks jääb, saab ju välise 

monitori alati külge ühendada. 

Ja õlad on tänulikud. Üks 

miinus siiski ka – televäljundit 

oleks küll väga tahtnud, aga no 

mis parata. 

veel oluliselt rohkem, näiteks 

osta kaks kaarti ja panna nad 

ühes arvutis koos töötama. Aga 

kuskil tuleb ka mõistlikkuse piir 

vastu. 

Canon EOS 350D 

13 990 kr, Photopoint 

� See on kindlalt üks parimaid 

digikaameraid, mis sel aastal 

turule jõudis. EOS 350D on 

ühest küljest väga korralik 

digipeegel, kuid teisest küljest 

ikkagi mõistliku hinnaga. 

350D-s on võimsust ja võimalusi 

peidus rohkem kui amatöör 

oodata oskaks ning kellele 

digiseebikad oma võimalus- 

Fujitsu-Siemens M7440G 

15 999 kr, Elion 

� Trendist mööda ei saa, sülearvutid 

on praegu moes ning 

kihutavad varsti lauaarvutitelt 

lootusetult eest. Ka kodumasinatena. 

Mõelgem nii – ruum 

on kallis, milleks raisata ruumi 

suure lauaarvuti ja juhtmeposu 

peale, kui saab osta pisikese 

ja elegantse sülearvuti. Sel 

Fujitsu-Siemensil näiteks ei 

tega ahtaks jäänud, leiab EOS 

350D-st sõbra pikaks ajaks. 

[digi] testis sai kaamera väga 

head tulemused, ainult komplektis 

olev 18–55mm objektiiv 

osutus veidi nõrgukeseks. Kui 

juba kulutamiseks läheb, tasub 

mõelda ka kohe parema objektiivi 

soetamisele. 

jää millestki puudu – suur kõvaketas, 

15,4tolline laiekraan, 

DVD-kirjutaja, kuue kanaliga 

audioväljund ja nii edasi.

HP Pavilion dv4207 

15 990 kr, Elion 

� HP tõi oma koduste sülearvutite 

sarja Pavilion just äsja 

Eestis müüki ning peab ütlema, 

et tegu on üsna heade masinatega. 

Erinevalt Fujitsu Siemensi 

arvutist ei ole sellel laiekraani, 

nii et mahub pisut paremini 

kotti. Kõik muu vajaliku, alates 

Samsung NP-X20 

19 998 kr, ONOFF 

� Veel üks uus tegija Eesti sülearvutite 

turul – äsja tegi oma 

arvutid siin kättesaadavaks ka 

Samsung. Hinna poolest on 

tegu üsna soolase suutäiega, 

aga arvuti ise on seda kindlasti 

väärt. Tugev magneesiumkorpus, 

ere ekraan ning optiline 

S/PDIF heliväljund näitavad, 

et Samsung võtab asja tõsiselt 

6-in-1 mälukaardilugejast 

ja lõpetades DVD- 

kirjutaja ning Bluetoothiga 

leiab sellest masinast aga küll 

ning boonusena on tal küljes 

Altec Lansingu kõlarid, mis teevad 

mitu korda paremat häält 

kui tavalised sülearvutikõlarid. 

ning üritab millegi uudsega 

lüüa. Oleks nad ainult raatsinud 

DVD-CD-RW combo seadme 

asemel DVD-kirjutaja panna, 

oleks selles hinnaklassis kindlasti 

tegu ühe parima sülearvutiga, 

mis praegu saada. Nüüd 

peame nentima, et tegemist on 

üsna hea arvutiga. 

Philipsi juhtmevaba muusikakeskus WACS700 

12 995 kr, Euronics 

� Kui jõulumees nii suurt kasti 

tassida jaksab ja ülejäänud 

pere nõus on sellega, et muid 

kinke enam kotti ei mahu, siis 

on Philipsi moodne muusikakeskus 

küll jõuluajaks sobiv. 

Tutvustasime seda lähemalt 

eelmises [digis], ent lühidalt 

korra veel: komplektis on tegelikult 

kaks seadet. Üks keskus 

ning üks satelliit, mis suhtleb 

teises toas asuva keskusega 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

juhtmevabalt ja mängib sealt 

muusikat. Satelliite saab hiljem 

juurde osta ja kas või igasse 

tuppa ühe panna. Keskuses on 

40 GB kõvaketas, kuhu saab 

arvutist muusikat kopeerida või 

CD-plaate rippida. Nii keskusel 

kui satelliitidel on küljes ka 

raadio. Tõepoolest, miks peab 

jõululaule ainult ühes toas kuulma? 

Helisegu terve maja. 

�� 


> 

23

aastalõpp > auhinnad 


p

� Aasta on läbi. Meie [digis] 

panime pead kokku ja valisime 

aasta parimad ehk need 

tooted ja inimesed, kes meile 

lõppenud aastast kõige 

enam meelde jäid. Või Eestile 

kõige rohkem kasu tõid. 

Tehnoloogia areneb nii 

kiiresti, et mitmete toodete 

puhul pole praegu mõtet 

üldse aasta algusesse vaadatagi 

ning alles kevadel suure 

hurraaga turule tulnud läbimurdelised 

seadmed on 

nüüdseks juba tootmisest 

maha võetud ning asendatud 

uute ja veel parematega. 

Nii on näiteks vananenud 

monitorid ja videokaardid. 

Nagu [digile] kohane, ei 

otsinud me kõige võimsamat, 

kõige suuremat, kõige 

kiiremat. Me otsisime kõige 

väärtuslikumat tarbija jaoks 

ehk seda müstilist hinna ja 

kvaliteedi suhet või teisest 

küljest, midagi erilist. Midagi 

meeldejäävat ja omanäolist 

või seninägematut, me 

otsisime tooteid, mis end 

ümbritsevat turgu veidigi 

muutsid. 

Ja ärme unustame inimesi. 

Visioon ning selle visiooni 

poole liikumine on see, mis 

meie kõigi elu edasi viib ning 

[digi] aasta inimese viis kandidaati 

on kõik ühel või teisel 

moel andnud oma panuse 

sellesse, et meie elu sammu 

edasi astuks. 

HENRIK ROONEMAA, PEETER MARVET, 

KRISTJAN OTSMANN, SIIM TELLER, 

VEIKO TAMM, NEEME KORV 

Aasta 

arimad 


25



2005: Sülearvutid, 

LCD ja WiFi-võrgud 

� 2005 oli Eestis sülearvutite 

aasta. Novembri seisuga oli 

Eestis müüdud ligi 40 000 

sülearvutit, mis tähendab, 

et kogu turust umbes neljandik 

on sülearvutite käes. 

Miks 2005? Aga sellepärast, 

et võrreldes 2004. aastaga on 

sülearvutite müük kasvanud 

umbes kolm korda. 

Sülearvutist on saanud 

moekaup ning moodsa ajakirjana 

tunnustame me seda 

trendi igati. Sest sülearvuti ei 

võta palju ruumi, tema külge 

ei tule ühendada kilomeetrite 

kaupa juhtmeid ning erinevalt 

enamikest lauaarvutitest 

näeb ta hea välja. 

Mis viib meid juhtmevabaduse 

juurde. Bluetooth 

ei ole endiselt elus ega surnud, 

WiFi aga on muutunud 

nii populaarseks, et teatud 

Tallinna piirkondades hakkavad 

kodudesse üles pandud 

jaamad juba üksteist 

segama. Ning kuigi paljud 

kodused WiFi-levialad on 

turvamata, leiab juba väga 

palju ka lukku pandud võrke, 

mis annab alust öelda, et 

kasutajad on muutunud turvateadlikumaks 

ning hea on 

jätta 2005. aastale külge just 

selline märk. 

Ning üks märk veel – praktiliselt 

keegi ei osta enam 

tavalist CRT-monitori, vähemalt 

mitte koju. Turu on 

kapitaalselt enda kätte haaranud 

LCD-monitorid, mille 

hind langes aasta jooksul 

kosmilise kiirusega ning 

nüüd saab 17tollise LCDmonitori 

kätte juba umbes 

3000 krooniga. 

Ka LCD-monitorid ise tegid 

tehniliselt aasta jooksul 

läbi tormilisi arenguid ning 

nüüd on normaalne osta 8 

ms 4ms reageerimisajaga 

ekraan. 

Lauaarvuti protsessorite 

alal valitses 2005. aastal turgu 

AMD, eriti said kiita nende 

kahetuumalised protsessorid 

ning seda eriti võrreldes 

Inteli samaväärsetega. 

2006: 

Kiiremini, õhemalt 

� Järgmisesse aastasse ette 

vaadates võib kindlalt öelda, 

et sülearvutite trend jätkub. 

Eesti oludes on oluline ära 

märkida, et jätkub kohalike 

tootjate tähtsuse suurenemine 

võrreldes rahvusvaheliste 

tootjatega. Lauaarvutite 

puhul käidi see tee juba aastaid 

tagasi läbi ning kohalikud 

tootjad haarasid turu 

endale, sama (kuigi ilmselt 

mitte nii drastiliselt) on ees 

ootamas sülearvuteid. 

Teiseks jätkub ka LCDmonitoride 

võidukäik, kuigi 

tõenäoliselt jäi reageerimisaja-ralli 

2005. aastasse. Suurt 

kiiremaid kui 4 ms reageerimisajaga 

monitore pole 

mõtet punnitada, sest inimsilmal 

on ka piirid. Aga me 

saame teha suuremad monitorid 

odavamaks, ilusamaks, 

suurendada resolutsiooni. 

Lauaarvutite puhul aga on 

tulevik lausa roosiline. Kahetuumaliste 

protsessorite tulekuga 

sai alguse uus kiiruseralli 

ning kui panna juurde 

ATI ja nVidia väga viljakas 

konkurents videokaartide 

alal, siis pole ilmselt kaugel 

see aeg, mil arvutimängu 

pilt on mitte lihtsalt hingematvalt 

realistlik, vaid üleni 

nagu päris. Ning kümneid 

gigabaite mahutavad uued 

plaadivormingud koputavad 

juba uksele.

1 

2 

3 

Aasta 

sülearvuti 

2005: Sülearvuti on moeasi 

� Sülearvutid olid 2005. aasta 

arvutimüügi suur trend ning 

asi läks lausa nii kaugele, et 

paljud kodukasutajad ostsid 

endale sülearvuti lihtsalt moe 

pärast. Tegelikult ei kavatsegi 

nad iialgi oma arvutit kaasas 

kanda, aga sülearvuti on liht- 

salt popp. 

Eesti on vähemalt kodukasutajate 

hulgas juba saavutanud 

olukorra, kus pool 

müüdavatatest arvutitest on 

just sülearvutid. Kogu turust 

on sülearvutite osakaal hinnanguliselt 

25–30%, ning tõe- 

HP 6000-sari 

� HP on sülearvuteid tootnud aegade hallist hämarusest saati, kuid 

ikka on nad olnud üsna plastmassised ja nagisevad, üsna odavana 

paistva viimistluse ja ehitusega. Nüüdseks on asjad hooga paremuse 

poole pöördunud ning 6000-sari on selle hea tõestus. Me ei valinud 

konkreetset mudelit, sest aasta sülearvuti tiitli tõi HP-le otsus jõuliste 

sammudega arvutite osas IBMile järele võtta. Uued HPd on tugevad 

(magneesiumsulamist korpus), klaviatuurid mõnusad ning hiirenupud 

suured ja head vajutada. 

IBM Lenovo Z-seeria 

� Esimesed Z-seeria masinad jõudsid küll müüki alles väga 2005. 

aasta lõpus, kuid märkimisväärset on siin palju. Esiteks tõestas IBMilt 

sülearvutitootmise ostnud Lenovo, et suudavad jätkata heade arvutite 

tootmist ja väljatöötamist. Teiseks on vana hea konservatiivne IBMi 

sülearvuti hea sammu edasi liikunud – saanud endale Start-klahvi, laiekraani 

ning mustale korpusele vahelduseks hõbedase. 

MicroLink N510 

� „Valge ja väike“ on üks trende, mida Apple iBookide jätkuv edu soodustas. 

Ka teised tootjad tahavad endale oma valget ja väikest ning 

MicroLinki N510 on ilus, väike ning piisavalt võimas, et edevamale arvutikasutajale 

meeltmööda olla. 

näoliselt aasta-paari jooksul 

müüakse Eestis rohkem uusi 

sülearvuteid kui lauaarvuteid. 

Muu Euroopa on meist sellega 

suurelt maas, Microsoft näiteks 

ennustab, et alleks aastaks 

2009 saavutab Euroopa arvutimüük 

sellise taseme. 


27


1 

2 

3 


Aasta 

monitor 

2005: Millisekundite mäng 

� Eesti LCD-monitoride vaata 

et konkurentsitu liider on 

Samsung ning ka meie 2005. 

aasta TOP 3 ilmestab seda ilusti. 

Kaks kolmest parimast monitorist 

on Samsungi tooted. 

Üleüldiselt jääb 2005 meelde 

aga kui millisekundiralli 

aasta, sest kõigepealt jõudsid 

massidesse 8 ms reageerimisajaga 

monitorid, suve keskel 

said aga Viewsonic ja Samsung 

laiatarbeturule aga ka 4 ms 

monitorid. 

Teiseks tuleb ära mainida 

kvaliteetmonitoride kiiruse 

kasv. Kui seni olid näiteks 

1000:1 või suurema kontrastsusega 

profimonitorid üsna 

aeglased (25 ms), siis nüüd on 

ka tippklassi ekraanide kiirus 

tulnud 6 ms peale ning inim- 

Samsung SyncMaster 930BF 

� Oma hinna kohta (umbes 6000 krooni) on tal superhea ja kiire 4 ms 

ekraan, väga hea värvipilt ning ka DVI-liides. Mänguritele sobib 930BF 

nagu rusikas silmaauku, aga igati kohane ka teistele, kes tahavad nautida 

filme ja multimeediat. Kel raha vähem või nii suurt ekraani vaja pole, 

siis väiksem vend, 17tolline 730BF on sama hea monitor. 

Samsung SyncMaster 713N 

� Odav 8 ms Samsungi monitor, aga tema suureks puuduseks on see, 

et tal pole DVI liidest. Samas oli tegu esimese 8ms reageerimisajaga 

massimudeliga, sarnaste tehniliste näitajatega konkurendid olid selle 

turule tuleku hetkel kallimad ja raskemini kättesaadavad. Tänaseks on 

713N juba tootmisest maas, järglaseks Samsung SyncMaster 740N. 

Kuid mitte ühtegi teist LCD-ekraani pole lõppeval aastal ligilähedaseski 

koguses müüdud. 

Viewsonic VX924 

� Esimene 4 ms monitor, mis müüs päris hästi just seetõttu, et 

Samsung jõudis samaväärsete toodetega hiljem järele. 19tolline VX924 

oli kõvasti parem, kui 17tolline VX724, kuid kui panna kõrvuti 19tolline 

Viewsonic ja 19tolline Samsung, siis on Samsung ikka peajagu üle, eriti 

tumedamates alades jäi Viewsonicul palju nüansse peitu. 

silm 6 ms ja 4 ms vahel enam 

praktiliselt vahet ei tee. 

Ning veel üks hea uudis: 

2005 oli suur hindade alanemise 

aasta. Veel 2004. aasta 

lõpus maksid 19tollised monitorid 

10 000 krooni ringis, 

nüüdseks on hinnad pea kaks 

korda madalamad.

1 

2 

3 

Aasta 

videokaart 

2005: nVidia seljatas ATI 

� Kui 2004 oli videokaartide 

alal suuresti ATI valitsemisaasta, 

siis 2005. aastal tegi nende 

peakonkurent nVidia puhta 

töö. ATI kaardid jäid lihtsalt 

hiljaks, näiteks X1800-seeriat 

lubasid nad mais (kuu aega pärast 

nVidia samaväärse kaardi 

turuletulekut), kuid müüki 

jõudsid esimesed alles sügiseks! 

Ning kui nVidia tõi uhkelt 

välja SLI ehk kahe kaardi ühes 

arvutis kokku ühendamise tehnoloogia, 

vastas ATI Crossfirenimelise 

tehnoloogiaga, mis 

aga ei toimi kaugeltki nii hästi 

kui SLI. 

Ootame põnevusega 2006. 

aastat, sest sõda jätkub. 

Muidu aga jääb 2005 veel 

meelde kui uue ja kiire PCI 

Express siini saabumise aasta, 

nVidia GeForce 7800 GTX Black Pearl 

� 8000-hinnaklass, kõige kiirem mänguritele mõeldud kaart turul üldse. 

Nvidia sai ikka aasta lõpuks liidrikoha kätte. Nvidia ootas kuni ATI 

tuli välja X1800XT-ga, nüüd pani nVidia samuti gaasi põhja ja on kõigi 

tulevikumängude jaoks kohustuslik. 

ATI X1800XT 

� ATI kõige kiirem selleaastane kaart, 512 MB versioon olemas, hinnaklass 

on sama, Black Pearli käest saab peksa, tavalise nVidia kaardiga 

on võisteldud ja on nii ja naa, tegelikult rebivad lähestikku. Pettumus 

ATI-leeris on suur, oodati 1800-sarjast suurt võistlejat aga ei tulnud 

seda. 

Nvidia 6600GT 

� Alla 2500 krooni hind, aga GDDR3 mäludega, 1 GHz mälu 

taktsagedegused, esimene kaart odavas klassis, mis toetab SLI-d. Kahe 

sellise kaardiga saab kätte väga hea ja kiire lahenduse. Väga kõvasti 

aasta jooksul müünud, kus kiirus ja kvaliteet olid väga arvestatavad ja 

vedas ära kõik kaasaegsemad mängud. 

tänu millele saab videokaartide 

kiirusvõistlus uue hooga 

edasi minna. 

Mänguritel on sellest ainult 

rõõmu. 


29



Aasta d 

2005: 

Digipeeglite aasta 

� 2005. aastast jäi silma 

kolm suuremat trendi. Megapikslite 

jätkuv lisandumine, 

LCD-ekraanide suurenemine 

ja soodsama hinnaga 

digipeegelkaamerate turu 

küpsemine. 

Rohkem megapiksleid 

tundub esmapilgul hea, aga 

tegelikult tekitab tavapildistajale 

pigem probleeme. 

10x15 foto trükiks on juba 

viis megapikslit rohkem kui 

küll, tulemuseks on vaid 

enam ruumi võtvad failid, 

kui mälukaardile ja kõvakettale 

vähem mahub. 

Suurem LCD-ekraan pole 

iseenesest paha, aga vana 

mudeli suurema ekraaniga 

„uue“ kaamerana turule toomine 

on isegi kapitalistide 

kohta küüniline käitumine. 

Digipeegelkaamerate turu 

välja arenemine on küll positiivne 

– aasta jooksul tulid 

kergete ja võimekate kaameratega 

turule kõik olulisemad 

tootjad: Canon 350Dga, 

Nikon D50-ga, Konica 

Minolta 5D-ga, Pentax *ist 

DL-iga, Olympus E-300 ja 

E-500-ga. Konkurents viib 

teadupärast hinnad alla ja 

teeb kaamerad paremaks, 

nii jätkata! 

Proffide mängumaal sündis 

kõige tähtsam uudis alles 

sügisel, kui Canon 35mm 

täiskaadersensoriga EOS 5D 

välja hõikas. Kui varem pidi 

nii suure sensoriga kaamera 

eest letile panema 110 000 

krooni, siis nüüd langes latt 

ootamatult 50 000 peale. 

2006: Megapikslitemarss, 

lõpetada! 

� Armas jõuluvana, palun 

tee nii, et järgmisel aastal 

lõpetaksid kaameratootjad 

mõttetu megapikslitemarsi 

ja ei arvaks, et kaamera LCDekraani 

suurendamine 1,8 

tollilt 2,5 tollile on sajandi 

tehnoloogialäbimurre. Ja ei 

ole vaja, et mu digikompakti 

sisse oleks ehitatud väike 

pilditöötlusprogramm või et 

temast saaks e-posti saata. 

Kallis digikompakti meister, 

nuputa välja, kuidas teha 

nii, et ISO 400 ei punetaks 

mürast ja ainsad valitavad 

ISOd poleks 100, 200 ja 400. 

Me ei hooli eriti piltidest, kus 

peame valima, kas näenme 

detaile kaadri heledates või 

tumedates osades. 

Kõikvõimas fototööstus, 

lõpeta kümnete-kümnete 

ühetaoliste kaamerate tootmine, 

ajad vaid mu sõbrad 

segadusse. Tee üks, aga tee 

hästi.

igifotokas 

1 

2 

3 

4 

5 

Canon EOS 350D 

� Kuigi sel aastal tõid väga head digipeeglid välja pea kõik tootjad, 

ei saa me üle ega ümber Canon EOS350D-st, millest on mõne kuuga 

saanud harrastaja digipeegli sünonüüm. Head kaamerad on ka 

Pentaxil, Nikonil ja teistel, kuid EOS 350D lööb neid just selle müstilise 

„millegagi“, mida kõik tootjad üritavad oma kaubale tekitada. Austin 

Powers ütleks selle kohta „mojo“, meie ütleme lihtsalt, et aasta parim 

digikaamera. 

Fuji Finepix F10 Zoom 

� Kiire sisselülitamine. Suur ekraan. Kiire teravustamine ja pea olematu 

päästikuviivitus. Võib-olla veidi igav välimus, aga käes istub hästi ja 

pildid on head, kirjutasime selle kaamera kohta [digi] keskmise hinnaklassi 

digikaamerate testis. Finepix F10 Zoom võitis meie testi ja teenis 

auga välja koha siinses aasta edetabelis. 

Canon Powershot A510 

� Canon on digiaparaatide turul üks võimsamaid tegijaid ning 

viiemegapiksline A620 on ainult selle väite tõestuseks. Raske on ette 

kujutada paremat digikaamerat algajale ning eriti 3000-kroonises hinnaklassis. 

Powershot A510 teeb tänu heale automaatikale igast asendist 

tarbitavaid pilte ning on ära teeninud meie sügava imetluse. 

Pentax Optio WP 

� Esimene tavainimesele kättesaadava hinnaga ja korralikke pilte tegev 

veekindel kaamera. Lihtne ja samas komplitseeritud: ta näitab näidiku 

peal, kus tekib üle- ja alasäri, millel on suur oht keerata tuksi suurema 

osa keskmise kasutaja tehtavaid pilte. Veekindlus on piiratud aja ja 

sügavusega, ent siiski võib temaga vee alt saada selliseid fotosid, et 

sõbrad ahhetavad. 

Nikon D50 

� Canon EOS 350D kõrval on just Nikoni sama hinnaklassi peegelkaameratest 

üks hinnatumaid. See pole tegelikult Nikoni süü, et Eestis on 

Canoni brändil parem imidž, testides rebib D50 Canoni 350D-ga väga 

võrdselt ja vahet on tihti pea võimatu teha. Kui Nikoni omanik olla oleks 

sama popp kui Canoni omanik, siis võiksime rääkida vaata et aasta 

parimast kaamerast. 


31



Aasta m 

2005: Lihtsa 

mobiiltelefoni hukk 

� 2005. aasta kaotas vajaduse 

kaasas kanda mobiili, 

digifotokat ja pleierit, sest 

müügile tulid esimesed korralikud 

taskukombainid, 

millega saab nii helistada, 

pildistada kui ka muusikat 

kuulata. 

Sony Ericsson tungis üle 

hulga aja jõuliselt esile kahe 

aparaadiga. Sügise hakul tuli 

välja esimene Eestis müüdav 

kahemegapikslise kaameraga 

seade K750i, millega saab 

teha nii hea kvaliteediga 

pilte, mida saab fotoalbumi 

mõõdus välja printida. 

Vaid mõni kuu hiljem hakkas 

Sony Ericsson müüma 

multiseadet W800i, milles 

oli peale telefoni ja K750i-st 

tuttava kaamera suurepära- 

ne, viis plaaditäit muusikat 

mahutav pleier. 

Aasta teine tegija oli korealaste 

Samsung, mis rabas 

mitmel rindel. Minge mõnda 

laupäevasesse ostuparadiisi 

ning vaadake, mitmel tüdrukul 

ja naisel on ilus punane 

teokarbidisainis Samsung 

SGH-X460. Samsungi mudelivaliku 

teises otsas on 

laiade kasutusvõimalustega 

äritelefonid, mis rabavad 

oma soliidse ja tumeda disainiga. 

Ah jaa, sügisel tõmbas 

EMT käima 3G võrgu, kuid 

teenuseid on praegu veel liiga 

vähe, et mõnda 3G-telefoni 

aasta tippude hulka tõsta. 

Ja teenuseid ootame 2006. 

aasta jooksul. 

2006: Mobiiliope raatorite 

kannatuste aasta 

� Uue ajastu telefonidega 

teeb otsa lahti Nokia, mille 

ärikasutajatele mõeldud Eseeria 

ja meelelahutuslike 

N-seeria aparaatidega pole 

kiireks andmesideks vaja 

minna nutuselt väikesesse 

3G levialasse, vaid saab kasutada 

märksa lihtsamini 

leitavaid WiFi-levialasid. Kui 

Skype tuleb välja Nokia mobiilides 

kasutatava Symbiani 

platvormile loodud suhtlusvaraga, 

siis on mobiilioperaatoritel 

vesi ahjus, sest siis 

saab helistada mitu korda 

odavamalt kui praegu. 

Samuti näeme järgmisel 

aastal esimesi multimeediatelefone, 

mis pildistavad 

praegustest oluliselt paremini 

ning mille aku peab MP3muusikat 

mängides vastu 

terve ööpäeva. 

Lihtinimese telefonide 

hind hakkab kolmanda 

maailma riikide telefoniihaluse 

tõttu tootmismahtude 

hüppelise kasvu tõttu kiiresti 

langema – lihtsaima järelmaksuta 

telefoni saab aasta 

pärast viiesaja krooni eest.

obiiltelefon 

1 

2 

3 

4 

5 

Samsung SGH-X460 

� Ükski teine mobiil pole kujunenud siiani naiste seas nii popiks kui 

just see. Punased teokarbitelefonid välgatavad linnapildis sagedamini 

kui jõuab tähele panna. Populaarsusel on kaks põhjust – huvitav, ent 

mitte liiga ekstravagantne välimus ning hulk sooduskampaaniaid. Ta on 

ümar, nunnu, sobib ridiküli, hakkab just parasjagu silma. Samsung on 

tõestanud, et kui ilusast naistetelefonist mitte ainult rääkida, vaid mõni 

selline valmis teha, on tänulikud tarbijad kohe ukse taga. 

Sony Ericsson W800i 

� Esimest korda on võimalik kaasas kanda viit plaaditäit muusikat, 

seda ühe laadimisega pool ööpäeva kuulata ning teha piisavalt hea 

kvaliteediga pilte, et neid pärast 10x13 cm suuruses välja printida. 

Telefoni välimus rõhutab, et tegemist on trenditeadliku inimese 

taskukombainiga. 

Samsung SGH-i300 

� Aasta lõpus müügile jõudnud esimene telefon, millega saab kaasas 

kanda kolm gigabaiti muusikat või faile. Paraku ei suuda aku nii võimast 

aparaati piisavalt kaua toita, aga tehnilise saavutusena muljetavaldav 

ning eraldi kiitus Samsungile julguse eest sellist uuendust massiturul 

proovida. 

Nokia 9500 Communicator 

� Kobakas ning telefonina äärmiselt ebamugav, kuid ärikasutajale 

suurepärane töövahend, millega saab andmeid vahetada mitte ainult 

mobiilse andmeside kaudu, vaid ka WiFi-levialades. WiFi mobiiltelefon 

on tulevikutrend ja Nokia üks esimesi, kes seda katsetamas. 

Nokia 7280 

� Nokia esimene katse muuta mobiiltelefon moeaksessuaariks, 

mille peamine otstarve pole mitte helistamisvõimaluse pakkumine, 

vaid rõhutada telefonikandja originaalsust ja trenditeadlikkust. See 

on esimene telefon, mis on ainult ja peaaegu ainult moeaksessuaar. 

Hingematvat populaarsust ta ei saavutanud, kuid märk on maha 

pandud. 


33



Aasta MP 

2005: 

Head üllatajat ei olnudki 

� Ühelt poolt oli 2005 selline 

aasta, kus MP3-mängijad 

muutusid sama tavaliseks 

kaubaks kui piim või leib. 

Uusi (ja järjest tundmatumaid) 

brände tuleb peale sellise 

hooga, et kõigi nimesidki 

ei jõua meeles pidada ning 

üldiselt vähemalt odavamas 

otsas kvaliteedis suurt vahet 

ei ole ka. Nagu rusikareeglina 

kumab läbi odavama 

MP3-mängija hinnale lisaks 

arvestada kohe mitusada 

krooni kõrvaklappide jaoks, 

sest karpi pandud klapid ei 

kannata mingit kriitikat. 

Aga teisest küljest tuleb 

kurbusega nentida, et terve 

aasta jooksul ei näinud 

me praktiliselt mitte ühtegi 

tõsist ohoo-efekti tekitavat 

mängijat. Jah, olid Apple 

iPod Nano oma hingematva 

disainiga, saabusid uued 

Samsungi mängijad, mil 

samuti välimus ja sisemus 

tip-top, aga hind samavõrra 

hingemattev. 

Tundub, et kõvaketastega 

mängijad hakkavad järjest 

enam ruumi tegema töökindlamatele,väikesematele, 

kergematele ja põrutuskindlamatele 

flash-mälul 

põhinevatele mängijatele. 

Kõvakettaga mängijate 

turgu valitseb endiselt Apple 

iPod, millest selle aasta jooksul 

ilmus videofaile mängiv 

versioon. Heaks peetakse 

ka Creative Zen kõvakettaga 

mängijat, kuid seda kummitasid 

tarneprobleemid ning 

jamad töökindlusega. 

Praegu on igatahes püsti 

kindel soovitus osta flashmälul 

mängija, ka 1 GB või 

2 GB peale mahub piisavalt 

muusikat. 

2006: Suur, suurem, 

veel suurem 

� Järgmise aasta jooksul jätkub 

kindlasti sadade erinevate 

brändidega mängijate 

pealetung ning kindlasti tuleb 

jälgida, mida teeb Apple. 

iPodid on head küll, aga senini 

pole neil raadiot, diktofoni 

ega helisisendit, millega 

konkurendid laiavad. iPod 

peab arenema, niimoodi ei 

saa edu kaua kesta. 

Ning teiseks jätkub suure 

hooga flash-mälul põhinevate 

mängijate hindade kuk- 

kumine või vähemalt saab 

sama hinna eest järgmisel 

aastal oluliselt enama mäluga 

mängijaid kui praegu. 

Suurt tükki MP3-mängijate 

turust tahavad endale 

hammustada ka mobiilitootjad, 

järjest enam kohtab 

telefone, kuhu saab sisse 

pista mälukaardi või millele 

endale juba suur hulk mälu 

sisse ehitatud ning mille külge 

saab ühendada tavalised 

pulkpistikuga kõrvaklapid.

3-mängija 

1 

2 

3 

4 

5 

iPod Nano 

� Nano on tõenäoliselt kõige ilusam MP3-mängija, mis kunagi tehtud. 

Jah, ta on palju kriitikat saanud oma kalduvuse kohta kriime lausa 

iseenesest peale korjata, ent see ei vähenda emotsiooni, mille vastne 

Nano omanik saab oma uut mängijat karbist lahti pakkides. Lisaks veel 

endiselt maailma parimana püsiv kasutajaliides ning 2 GB või 4 GB 

mälu. Nano rokib. 

Creative Zen Nano 

� Teine Nano, praktilise meelega inimestele, kuid siiski väga hea. Tal 

on helisisend (kodeerib otse MP3sid) ja FM-raadio, lisaks on ta veidi 

väiksem kui iPod Nano. Ning oluliselt kriimukindlam. Aga mitte päris 

nii lahe ning mitte päris nii ihaldusväärne ning kaugeltki mitte nii hea 

kasutajaliidesega. 

MSI Mega Player 533 

� MSI tõestas, et ka odavad mängijad võivad olla head. 256 MB mäluga 

MSI Mega Player 533 maksab alla 600 krooni, kuid talle saab juurde 

lisada SD-mälukaarte, ta on üsna vastupidava moega ning lihtsasti 

kasutatav. Kes raha loeb, see võib rahulikult osta just selle mängija. 

iPod Shuffle 

� „Julge otsus“, öeldakse iPod Shuffle kohta poliitilises kõnepruugis. 

See tähendab nimelt, et „kas te olete hulluks läinud või?“ Igatahes 

julges Apple turule tuua odava ning ilma ekraanita 512 MB või 1 GB 

mäluga mängija. Ega ta odavam ei ole kui sama mahutavusega teiste 

firmade mängijad, aga ikkagi iPod ja ikkagi väga laheda disainiga. Ning 

ülimalt kerge ja ülimalt väike. Üks 2005. aasta tähelepanväärsemaid 

mängijaid. 

Samsung YEPP YP-T7X 

� Samsung on tegelikult teinud juba tükk aega väga häid MP3-mängijaid, 

ent firma arusaamatu hinnapoliitika on nad pildilt seni praktiliselt 

kõrvale jätnud. Ka see mängija klapib üldpilti: ilus, hea, üliväike, mugav, 

kvaliteetne ning ohoo-efekti poolest tõsine konkurent iPodidele. Aga 

harda jõulurahu rikkumise kartuses ei hakka me tema hinda siin üldse 

ära tooma. Oleks mõistlikus hinnas, võinuks esikohalegi kandideerida. 


35



Internet 

2005: Remixid, vaba 

kultuur ja Bittorrent 

� Viimastel kuudel on tehnoloogia-areng 

jõudnud 

temponi, mis muudab aasta 

2005 saavutustest kirjutamise 

raskeks: ühelt poolt on 

raske ennustada, kas vaid 

kaks kuud tagasi alfa-friikide 

hulgas laiatarbesõnaks saanud 

suvaline lühend järgmise 

jaanipäeva auga üle 

elab ja samas on tekkinud 

uut sorti „digitaalne lõhe“, 

mille ühel serval on need, 

kes kasutavad rutiinselt netipanka, 

ID-kaarti ja loevad 

ajalehti ainult netist. Ning 

teisel need, kelle jaoks tähendab 

sõna „kommunikatsioon” 

mitte ADSLi ja WiFi-t, 

vaid ajaveebe, RSSi, wikisid, 

taskuhäälingut, AJAXit jne. 

Remix on kaheldamatult 

üks selle aasta võtmesõnadest, 

käigu jutt siis tekstist, 

muusikast, videost või ideedest. 

Seda teksti kirjutades 

mängib mul klappides umbes 

kolmandat korda järjest 

www.djfood.org geniaalne 

„Raiding the 20th Century” 

ning ma ei väsi soovitamast 

www.kleptones.com pealt „A 

Night At The Hip-Hopera’t” 

ja “From Detroit to J.A.’d”. 

Peaks vaid lisama, et viisakas 

inimene säästab DJde 

netiühendust kasutades 

nende remixide allalaadimiseks 

BitTorrentit, mis kah 

on sellel aastal oluliselt populaarsust 

kogunud. Ja kui 

tal tekib kahtlus remixide 

legaalsuses, siis täiendab 

oma ettekujutust arenevast 

kultuurist ja õigusest lugedes 

JD Lasica raamatut 

„Darknets” (vt www.darknet. 

com/darknets). Tõsi, kuniks 

see amazon.co.uk’st kohale 

tuleb võiks ette võtta Lawrence 

Lessig’i „Free Culture” 

(CreativeCommons.org 

litsentsiga, alla laetav freeculture.cc) 

või „Code and 

Other Laws of Cyberspace” 

teise väljaande ühistoimetamise 

wiki aadressil 

codebook.jot.com. 

2006: Sõbra soe sõna 

� Sel sügisel tuli Ray Ozzie 

Microsoftist lagedale uue 

RSSi edasiarendusega: 

SSE ehk simple sharing 

extensions, mis mõeldud 

infovahetuseks „nõrgalt 

seo tud“ rakenduste vahel. 

Näiteks sinu kalender ja 

su sõbra kalender võiksid 

omavahel suhelda ja sündmusi 

vahetada, sõltumata 

sellest, kas tegu on veebi- 

kalendri, Outlook’i või millega 

iganes. Eks paistab. Ja 

tõenäoliselt „toob paistmise 

teieni“ mõni juhtiv bränd, 

sest koos kolme- ja neljatäheliste 

lühenditega on 

muutumas ka marketing – 

mittetradistiooniline marketing 

nagu kliendievangelism 

ja „sõbra soe sõna” võtvat 

juba täna 14% marketingieelarvest.

ja nähtused 

1 

2 

3 

4 

5 

Kiirus, kiirus, kiirus 

� Maailma üks tuntumaid tehnokolumniste Steve Gillmor ütleb nii: 

kui keegi ütleb sulle, kaua läheb aega, et midagi muutuks, jaga see 

kümnega. Kümme aastat – üks aasta. Viis aastat – kuus kuud. Enamus 

2005. aasta trendidest on sündinud ja jõudnud massidesse vähem 

kui aastaga, osad vähem kui poole aastaga. Nii et kiirus on tegelikult 

2005. aasta kõige olulisem trend. Ja kuula Gillmore Gangi: gillmorgang. 

podshow.com 

AJAX 

� 2005 veebruaris-märtsis tekitatud lühend (Asynchronous JavaScript 

and XML), mis võtab kokku hulga tehnoloogiaid, mis koos toimides viivad 

bauseripõhised rakendused uuele tasemele, näiteks Google Maps 

ja Gmail, Flickr jpt (isegi meil: lugu kirjutades lõin Google’isse AJAX ja 

esikohal oli eesikeelne reklaam: „REGIO otsib uusi talente Mobiiliteenuste 

arendus (Java, XML) Tartus ja Tallinnas“). 

Kontoritarkvara veebis 

� Esimesed märkimisväärsed (sageli AJAXil põhinevad) tekstiredaktori-lahendused 

hakkasid avalikustuma augustis, oktoobris teatas isegi 

Microsoft, et neilt on uuel aastal oodata Office Live nimelist lahendust. 

Muidu aga näiteks www.writely.com, www.writeboard.com, www. 

synchroedit.com ja nii edasi. 

Podcasting 

� Kui meil on masinloetav veeb ehk RSS, siis miks ei võiks sinna 

külge linkida audiot ja videot? Umbes augustis 2004 tekkisid esimesed 

rakendused, suveks 2005 olid selle omaks võtnud kõik suured 

tegijad, riskikapitalistid matsid miljonite dollarite kaupa raha, tekkis 

„podvertising“ ehk reklaamiandjad leidsid uue kanali, mõistagi ka PR 

(isegi meil Eestis on septembri lõpust olemas www.superkinod.ee/ 

podcast). 

Splog 

� Midagi negatiivset kah: kommentaari-spämmile, referer-spämmile, 

trackback-spämmile on lisandunud spämm-ajaveebid, mis sisaldavad 

netist kokku kaaperdatud sisu ning mida söödetakse hulgi ette ajaveebi-jälgimissüsteemidele 

nagu Technorati. 


37



Aasta 

2005: Riik 

ruulib endiselt 

� Me otsisime aasta inimese 

kandidaate pikalt ja põhjalikult. 

Ning tuleb välja, et neid 

leida polegi nii väga lihtne. 

Sest inimesi, kelle teod IT- ja 

e-maailmas oleksid otseselt 

Eestit puudutavad või vähemalt 

olulisel määral Eestit 

mõjutavad, ei ole just ülearu 

palju. Nii et selles mõttes 

tundub meie e-areng ikkagi 

veidi paigal tammuvat. 

Viie väljavalitu seas on 

kolm riigi ja avaliku sektori 

esindajat ning see on omamoodi 

näitajaks, milline 

olukord Eestis siiski valitseb. 

Endiselt on e-maailmas suur 

roll mängida riigil ning eraettevõtlusest 

ei ole midagi 

märkimisväärset välja tuua. 

Märkimisväärne oli Skype’i 

müük, aga see ei lähe 

kokku meie eesmärgiga tunnustada 

inimesi, kes on aasta 

jooksul midagi uut loonud 

või uusi mõttemalle toonud. 

Midagi uut on loomas Skype 

Eesti kontori uus juht Sten 

Tamkivi, kes on algatanud ITprofessionaalidepalkamiskampaania 

ja lubab mõne 

aastaga Skype Eesti kontoris 

töötavate inimeste arvu 

mitmekordistada. Sellega 

omakorda kaasneb kindlasti 

palgaralli ning kogu IT-sek- 

tori väärtuse tõus, aga see on 

järgmiste aastate teema. 

Otsime siis pääsu 

blogijatest. Võib-olla järgmise 

aasta detsembris saame 

aasta tegijaks valida mõne 

suurfirma juhi, kes oma 

bloogi kaudu on tuhandeid 

eestlasi valgustanud ühe 

tippjuhi igapäevatööst? Või 

saame me blogiva peaministri? 

Või blogiva olümpiavõitja, 

kes kirjutab, millised 

on tema päevad ning kui 

raskete treeningute läbi 

jõuab üks inimene maailma 

parimaks? 

Aga võib-olla leiutab mõni 

eestlane midagi geniaalset, 

näiteks esimese odava ja 

masskasutuseks sobiva kütuseelemendi? 

Või tuleb välja 

mõne hirmpopulaarseks 

saava internetiteenusega? 

Mitmed aasta inimest 

otsivad organisatsioonid 

on juba mitu aastat üsna 

hädas olnud, et keda siis 

õigupoolest nimetada, kui 

pole kedagi nimetada. Meie 

viis kandidaati on kõik oma 

koha tabelis auga ja tööga 

ära teeninud, ent mis saaks 

olla meeldivam, kui järgmisel 

aastal tõdeda, et TOP 5 

on vähe, peaks tegema vähemalt 

TOP 10.

inimene 

1 

2 

3 

4 

5 

Heiki Sibul / Tarvi Martens 

� E-valimised 

E-valimistega tundus kõik sujuvat plaanipäraselt, kuni 2005 kerkis 

nagu eikuskilt uus poliitiline torm, taas avati arutelud e-valimiste vajalikkuse, 

turvalisuse ning lõpuks isegi põhiseadusega kooskõlas olemise 

kohta. [digi] tunnustab Vabariigi Valimiskomisjoni juhti Heiki Sibulat 

ning e-valimiste projektijuhti Tarvi Martensit vankumatu usu eest e-valimiste 

võimalikkusse ning selle eest, et nad suutsid sellise kogu maailmas 

olulise uuendusega läbi poliitiliste tormide edukalt seilata. 

Kadi Viik 

� SVOS ajaveeb (svos.blogspot.com) 

Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakond on juba ainuüksi 

oma olemasoluga meedias hulga tähelepanu üles keerutanud, ent 

nagu kirsiks tordil tegid nad osakonna juhataja Kadi Viigi juhtimisel 

teadaolevalt esimese Eesti ametiasutusena (või vähemalt osakonnana) 

oma ajaveebi, mille kaudu nad üritavad väsimatult tõestada, millega 

nad õigupoolest tegelevad. Ning et nad ei ole inetud paksud meestevihkajad. 

Priit Pullerits 

� Ajaveebid 

Priit Pullerits on üks väheseid ajakirjanikke, kes on Eesti meedias ajaveebide 

teemat aasta jooksul pidevalt üleval hoidnud. Tegelikult on 

Pullerits pigem ajaveebide vastu, ja kindlasti mõtte vastu, et ajaveebidest 

võiksid saada ühiskondliku sõnumi kandjad, kuid „any publicity is 

good publicity“, nagu öeldakse. Tänu Pulleritsu kirglikule tegutsemisele 

on termin „bloog“ jõudnud ilmselt päris paljude inimeste teadvusesse 

ega ole enam puhtalt mingi friikide pull. 

Riho Oks 

� Visiooni eest 

Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse haldusosakonna juhataja. See 

ametinimetus ei reeda millegagi, et just Riho Oks on inimene, kes on 

visiooni e-riigist pidevalt üleval hoidnud ja selles suunas ka väga aktiivselt 

tegutsenud, et Eestile nii palju kuulsust (ja kodanikele mugavust) 

toonud e-riigi areng ikka edasi läheks. Hea e-riik on selline, mis kodanikku 

võimalikult vähe tülitab ning mitte mingil juhul ei tohiks luua mõttetuid 

e-teenuseid, mis seni paberil käinud asjaajamise lihtsalt elektrooniliseks 

viivad, usub Riho Oks, ja me nõustume kahel käel. Edasi! 

Allan Martinson 

� Esimene Eesti riskikapitalist 

Meil on hea meel tõdeda, et Allan Martinson on alustanud riskikapitalistina. 

Suuremaltjaolt on tema tähelepanu suunatud mõõtmatutesse 

Venemaa avarustesse, ent kindlasti ei jää tema pilgu alt välja ka Eesti 

andekate ideedega tehnoloogiaettevõtted, mis ühel päeval suureks 

saades meile palju kuulsust ja rikkust võivad tuua. 


39

1. novembrist 31. detsembrini [digi] 

otsekorralduse või aastatellimuse 

vormistanute vahel jagame laiali 

1001 kingitust: 

Uus iPod! 

Esmalt mängis ta muusikat. 

Seejärel näitas pilte. Siis tulid podcast-raadiosaated. 

Nüüd mängib 

iPod ka videot, muutes muusika 

kuulamise kogemuse taaskord 

uueks. Kuni 15 000 muusikapala 

mahutava erksa värviekraaniga 

iPodi loosime välja kõigi vahel, 

kellel on 31. detsembri seisuga 

kehtiv [digi] aastatellimus või otsekorraldusleping. 

[digi] on ajakiri arvutitest, fotoaparaatidest ja muust 

moodsast tehnikast. Anname digitehnika omanikele praktilisi 

nõuandeid, kuidas soetatud tehnikast maksimaalset 

kasu saada, kuidas seda täiendada, kust infot hankida. 

Iga numbri vahelt leiad CD-plaadi, mis sisaldab asjalikke 

programme ja lõbusat meelelahutust.

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

1000 

kiiremale 

tellijale kingime kõrvaklappidega 

digitaalraadio. 

Saadame selle Sulle 

postiga koju. 

[digi] tellimiseks: 

� helista 661 6186 

� saada e-kiri aadressil 

levi@presshouse.ee 

� mine kodulehele 

http://digi.presshouse.ee 

Tellimus maksab 299 kr aastas, 

otsekorraldusega 25 kr kuus.

Milline fotolabor tr 

parimaid fotosid? 

42 

detsember 2005

ükib 

FOTOD SIIM TELLER 

Digifotod 

Eesti fotofoorumite kõige populaarsem 

küsimus kõlab umbes nii: „Milline 

on kõige parem kaamera?“ Sellele 

küsimusele me täna ei vasta. Küll aga 

võtame ette palju olulisema küsimuse 

– „Peeglike, peeglike, milline fotolabor 

on kõige parem?“ Keegi ei taha olla 

see õnnetu jobu, kes käib oma pilte 

paberile trükkimas kehva kvaliteedi ja 

ebasõbraliku teenindusega kohas ja 

maksab selle lõbu eest mõttetult palju. 

� Võrrand kiire-odav-hea polevat teoreetiliselt võimalik, 

ikka tuleb valida neist vaid kaks. Kuidas see 

kuldreegel praktikas paika peab? Tunniga valmivad 

fotod ei saa ju ometigi olla lisaks ka odavad ning kuidas 

on ikkagi võimalik, et üheksa krooni maksev A4 

väljatrükk on ka kvaliteedilt korralik? Ainus võimalus 

kahtlusi kontrollida oli võtta Eesti ja Tallinna suuremad 

ja olulisemad fotopoed/laborid, nad kimpu siduda, 

üle laeva parda visata ja vaadata, kes pinnale 

jääb. Kujundlikult väljendudes. 

Esmalt proovime haamriga... 

Seitse Tallinna fotolaborit (mõnel neist poed mitmel 

pool Eestis) said samad viis fotot koos palvega 

teha neist A4 väljatrükid. Kõik said samad juhendid, 

test oli salajane ehk [digi] esines tundmatu nime all, 

laboritelt ei küsitud midagi, mida nad poleks ise pakkunud 

ja piltide valmimise aja teatasid laborid ise, 

spetsiaalset kiirust kelleltki ei küsitud. 

Hindamisel võtsime arvesse fotode saatmise ja kättesaamise 

mugavust, töö kiirust, fotode kvaliteeti ja 

hinda. Hindamisel lähtusime kodukasutaja-fotohuvilise 

eelistustest. 

Teadjamad juba pobisevad, et „pole võimalik, sama 

keti eri laborid teevad eri kvaliteeti, sõltub inimesest, 

kes masina taga istub jne“. Ja loomulikult mõjutavad 

sellised asjad lõpptulemust, aga meeles tuleb pidada, 

et hea firma tunneb ära kvaliteedi püsivusest ja 

üks halb tulemus (eriti, kui see antud firmas esimene 

katsetus olema juhtub) rikub maine pikaks ajaks. 

SIIM TELLER 


43

Parima saatmislahendusega 

Photopoint 

� Photopoint võidab kõiki konkurente 

piltide saatmise mugavusega – nende kodulehelt 

on laetav väike ja väga elegantselt 

lihtne programm, kuhu pildid lisada, mis 

näitab, kas pildi suurusest piisab A4 väljatrükiks 

ja kas pildile jäävad valged servad 

või mitte. Kahjuks toimib see programm 

vaid Windowsis. Positiivne oli ka see, et ei 

pea registreerima end kasutajaks, mis on 

lihtsalt tüütu ja tarbetu protsess. On võimalik 

valida, millisesse poodi piltidele järele 

minna, või fotod postiga koju lasta saata. 

Maksmine toimub piltide kättesaamisel. 

Pildid olid järgmiseks päevaks valmis, 

kuid teavituskirja postkasti ei potsatanud, 

siit ka väike miinus. 

Photopointi fotode üldmulje jäi väga 

positiivne – pildid on loomutruud ega kaldu 

märkimisväärselt ei kollaseks, punaseks 

ega muud värvi. Photopointi mustvalge on 

kõikidest konkurentidest kõige neutraalsem 

hall, kuigi ehk veidi tumedama trükiga 

kui Fotomeister, kes mustvalge arvestuses 

teise koha saab. 

Tallinna-keskne, aga hea 

Fotoluks 

� Fotoluks tuli alles äsja välja uue kodulehega 

ja piltide üle interneti tellimine 

on veel veidi konarlik. Üles laadida saab 

fotosid ainult ükshaaval, võimalus pildid 

kokku pakkida ja ühe ZIP-failina üles laadida 

minul igatahes korralikult ei töötanud. 

Maksmiseks tuleb panganetti minna ja seal 

ise maksekorraldus täita, väikseid tüütuid 

vigu leiab veel. 

Tegelikult viisime fotod Fotoluksi ise 

kohale ja hommikul 9.15 viidud fotod lubati 

juba kell 12 tagasi anda. 

Fotoluksi fotomeister on üsna punaka 

silmaga olnud, neli fotot on kõik veidi punaka 

üldmuljega. Jõge ületava neiu nahk on 

seetõttu punasem kui originaalfotol, Gauja 

jõe roheline mets, sinine vesi ja taevas 

samuti tuntavalt punase alatooniga. Vaid 

õhtupäiksene muru on erkroheline. 

Teravuse lisamisega on Fotoluks väga 

ettevaatlik olnud, et mitte öelda – nad pole 

teravust igaks juhuks kruttinud. Et viiest 

fotost neli olid otse kaamerast tulnud ja 

digipeegelkaamerad kipuvad vaikimisi 

veidi pehme joonega fotosid tegema, siis 


Konkurentidega võrreldes saab 

Photopoint miinusena kirja Tallinna kesklinnas 

asuva poe puudumise, fotodel ise järel 

käimine eeldab tüütut bussi- või autosõitu. 

oleks laborand võinud selle koha pealt veidi 

sekkuda. 

Fotode üldmulje on siiski hea, defekte, 

kriime ega näpujälgi pole. 

Pildid igas mõttes tasakaalus, mugav 

üleslaadimine, hea hind. 

Pildid hästi kergelt punase alatooniga, 

teravust ei krutita, üldmulje 

siiski hea.

Kallis, aga mitte parem 

Filmari 

� Filmari püüab fotosõprades segadust 

külvata ja võtab interneti tellimusi vastu 

hoopis www.efoto.ee lehel. Õnneks ei 

nõua nad registreerimist (kui sa just ei 

taha fotodest albumit teha ja teistele 

vaatamiseks välja riputada) ja neil on üsna 

nutikas brauseripõhine lahendus suurema 

hulga piltide üleslaadimiseks. Võimalik on 

valida ise piltidele järele minna, või need 

lasta postiga koju saata. Piltide eest tuli 

koheselt panganeti vahendusel tasuda 

ja fotode valmimisest teavitas järgmisel 

päeval saabunud e-kiri. 

Fotode üldtonaalsus kaldub veidi 

punakama poole ning Filmari teravuse 

lisamisega küll ei tegele. Lahku läksid 

arvamused Filmari õhtupäikeses 

särava murufoto osas. Peatoimetaja 

Henrikule meeldisid pildi erksad värvid ja 

konkurentidest tugevam kontrastsus, mina 

pidasin neid aga pigem puudusteks, sest 

originaalfailist kaldus tulemus märgatavalt 

kõrvale. 

Gauja jõe heleda-tumeda võitluses on 

Tunniga valmis 

Postifoto 

� Postifoto on üks neist firmadest, kes 

pakub võimalust enda arvutisse laadida 

programm, mille abil fotosid laborisse 

saata, eelnevalt tehakse ka soovitusi pildi 

suuruse piisavuse kohta, kuigi võtaksin 

neid soovitusi teatud reservatsiooniga, 650 

piksli laiust fotot peeti piisavaks 10x15 foto 

„hea“ kvaliteediga trükkimiseks. 

Kuna programm töötab vaid Windowsi 

masinates, siis on Maci ja Linuxi austajad 

pahas seisus, sest muud võimalust üle 

interneti fotode saatmiseks ei tundu Postifoto 

pakkuvat. 

NB! Programmi allalaadimine Firefoxi 

brauseriga ei õnnestunud, tuli tagasi Internet 

Exploreri poole pöörduda. 

Postifoto võimaldab paljudest punktidest 

oma ilmutamist vajavaid filmirulle või pilte 

täis CDsid ümbrikuga laborisse saata ja siis 

pildid posti teel koju tagasi toimetada. 

Üllatas Postifoto ülikiire tähtaeg – laupäeva 

keskpäeval Tallinna Ülemiste keskusesse 

viidud fotod lubati tunni ajaga ära 

teha. Sümpaatne oli ka poes jagatud ekraanisüsteem, 

kus müüjaneiu mälukaardil 

Filmari päris kena balansi leidnud, värvi on 

taevas, detaili metsas ja jões. 

olevad pildid nii enda kui kliendi ekraanile 

manas – sel moel on hea soovitud fotod 

välja valida, need labori serverisse kopeerida 

ja kaart kohe ostjale tagastada. 

Postifoto mustvalge foto on märgatava 

punakas-pruuni tooniga, Gauja udujõe 

puhul on pilti tugevasti heledamaks keeratud, 

kuid õigel hetkel pidama saadud ja ka 

taevasse on värve jäetud. 

Muuseas, ka Enteri arvutitoodete poed 

Digifotod 

Hinna poolest on Filmari üks kallimatest, 

tulemus on hea, aga mitte 

parem kui odavamate konkurentide 

oma. 

saadavad fotod Postifoto laboritesse ilmutamisele. 

Fotod tunniga valmis, kuid märgatava 

punakas-pruuni tooniga. 


45

Kahvatu kallim 

Fotomeister 

� Fotomeister pakub piltide saatmise võimalust 

nii e-posti kui FTPga, aga mõlemal 

meetodil on omad vead. E-postiga ei ole 

võimalik teadupärast suuremat kui 8 MB 

kirja saata ja FTP ei ole just midagi, mida 

iga kodukasutaja endale selgeks viitsiks 

teha. Fotomeistri kodulehel olev selgitus 

pole just lihtsaim. Üks lihtne veebivorm 

piltide laadimiseks oleks abiks. 

Kompensatsiooniks on aga Fotomeistri 

asukoht – otse Tallinna südalinnas Kaubamaja 

kõrval. Lõuna paiku viidud fotod 

lubati valmis teha järgmise päeva kella 

üheteistkümneks. 

Hinna poolest kuulub Fotomeister kallimate 

sekka, ühe A4 väljatrükk läks maksma 

35 krooni, kuigi hiljem firma kodulehelt 

kontrollides selgus, et 20x30 cm väljatrükk 

failist peaks 25 krooni maksma. Ei tea, kas 

koduleht valetab või tegi kassaneiu vea... 

Teravuse korrigeerimist märgata pole, 

küll on aga kolm fotot väga kahvatute värvidega. 

Ehk tänu sellele on Londoni tänav 

meeldivalt neutraalsete toonidega, kuid te- 

Rebi siit 

Fotomax 

� Fotomax on just praegu välja vahetamas 

oma laborimasinat, väidetavalt saab uus 

olema parim Baltimaades, aga test on tehtud 

veel vana masinaga. 

Firma kodulehekülg pakub failide üle 

interneti saatmiseks viiekaupa laadimist ja 

FTP võimalust. Veidi peidetud abi-info lehel 

on kirjas piirang, et viiekaupa laadimisel 

on piiranguks 8 MB. Ei tea, kas selle pärast 

või mingil muul põhjusel, aga üle interneti 

laadimine ei õnnestunud. Kahjuks ei saanud 

ka intelligentset veateadet, mis oleks 

ehk juhendanud, mis täpselt valesti läks. 

Pilte ümbrikust välja võttes tabas tõeline 

ehmatus, sest fotode lühemad küljed olid 

kohati väga rebitud välimusega. Sellist asja 

kohtan Eesti fotolaborite puhul küll esmakordselt. 

Käärid kätte ja ise servasid sirgeks 

lõikama. 

Murupilt on liigsoojade toonidega, Gauja 

jõge mets aga ülitumedaks keeratud. 

Kui Fotoluksi kummitas punaste toonide 

liiglembus, siis Fotomaxil on kõik liialt kollakas. 

Suurimaks üllatuseks oli aga piltidelt 


gelikult oli pilt veidi värvikirkam. Rohelised 

puud on „väljapestud“ pastelse rohelisega, 

loojuva päikese erk kollakas-roheline muru 

on aga pruunikas-kollaseks muutunud. 

Boonuspunkte saab Fotomeister mustvalge 

foto neutraalse tooni eest, lisaks 

paras heleda-tumeda balanss ja rohkem 

polegi selle kategooria võitmiseks vaja. Üks 

lahing ei tähenda veel sõja võitmist. 

Gauja jõe hommikuse udu on Fotomeister 

suutnud üsna hästi lahendada, taevast 

leitud peen „ruudustik“, mis eriti hästi näha 

keskmise heledusega ühetoonilistes alades 

(udupilved jõe kohal, lugeva neiu nägu). 

Eemalt vaadates ei märka, aga lähemal 

uurides jääb mulje nagu oleks üksikud pikslid 

näha. Võimatu, ma tean. 

heledaks tegemata on suudetud tumedates 

alades detaile hoida, aga üldpilt on sinakas-rohelisest 

pigem punakas-kollaseks 

muutunud. 

Piltide saatmine veidi ebamugav, 

fotod üsna kahvatute värvidega. 

Fotode servad rebitud, pildid kollakate 

toonidega.

Odav ja kärts 

K-Arvutisalong 

� K-Arvutisalong pakub võimalust fotosid 

üle interneti saata, kuid nõuab selleks registreerumist. 

Oma fotosid on võimalik galeriidesse 

sättida ja sõpradele näidata. Kuni 

kolmeks kuuks saab serveris tasuta hoida 

300 GB fotosid, pikemaks ajaks hoidjatel 

on võimalik 29 krooni eest aastane kettaruum 

osta. Pole paha pakkumine. 

Korraga saab veebilehel üles laadida 

kümme faili, kel kogused suuremad saab 

selleks spetsiaalset K-FTP klienti kasutada. 

Piltide kättesaamiseks on võimalik valida 

endale sobivaim K-Arvutisalongi esindus 

või fotod postiga koju tellida. Piltide valmimisest 

saadeti koheselt e-kiri. 

K-arvutisalong pole teinud saladust faktist, 

et fotod käivad masinast läbi ilma laborandi 

valvsa pilguta, vaid nii on võimalik 

ülisoodne hind saavutada. Teoorias peaks 

foto paberile saama just nii hea või kehvana, 

kuidas ta jäädvustati. 

Kättesaadud fotode põhjal võib aga 

mõned järeldused teha – K-Arvutisalongi 

labor on seadistatud piltidele heledust ning 

teravust lisama, ilmselt on tumedad ja liiga 

pehmed/udused fotod Eesti tavapildistajat 

kimbutavad hädad. 

Testi fotodel tähendas see aga, et Gauja 

jõekäärus muutus taevas praktiliselt valgeks 

ja udu on roosakas-kollane. Tumedate 

alade helestamisega tuleb välja sellisel 

juhul tavaline probleem – pilt läheb nendes 

kohtades nähtavalt teraliseks. Tänu sellele 

on kaduma läinud foto esialgne fiiling. 

Teiste fotode puhul on efekt väiksem 

- kõik on heledama tonaalsusega kui originaal, 

Londoni tänavavõte on neutraalsema 

põhitooniga, kuid punased bussid ja rek- 

Digifotod 

laamplakatid on jätkuvalt erksad. 

Mustvalgel fotol on käed ja raamat (mis 

oli foto kõige heledam osa) peaaegu liiga 

heledaks läinud – sealt on kaduma hakanud 

detailid. 

Hinna poolest ei saa aga K-arvutisalon- 

Kindel hinnaliider, kuid pildid 

väga heledaks keeratud ning palju 

teravust lisatud. 


47

Digifotod 

Järeldused: 

� Raske on hinnangut anda, kui vahed on 

üsna väikesed. Vaid K-arvutisalong eristus 

teistest selgelt oma tunduvalt heledamate 

ja rohkem teravustatud fotode poolest. 

Seetõttu muutusid olulisemaks muud 

aspektid – hind, saatmise lihtsus, kättesaamise 

kiirus. Viimases olid kõik tublid, kõik 

said fotodega hakkama vähem kui päevaga, 

mis on ikka väga kõva sõna. 

Hea meel on sellest, et ühestki laborist 

ei tulnud tagasi näpujälgi täis või kriimustatud 

fotod, vaid Fotomaxi kummitasid 

kummalised rebitud servad. 


Üks tüütu asi, mis silma jäi, oli see, et 

paljud laborid sunnivad üle interneti tellimisel 

ennast nende kasutajaks registreeruma, 

kuid ei tee ülejäänud protsessi just eriti 

mugavaks. Näiteks on võimalik pilte üles 

laadida vaid ühekaupa, nõutakse eelnevalt 

mingi galerii loomist, ei pakuta otseviidet 

panganetti, kus juba täidetud maksekorraldus 

ootaks jne. Arenguruumi on. 

Kui veel fotode kvaliteedist rääkida, siis 

kõige kõvemaks pähkliks osutus kõikidele 

laboritele Gauja jõe udune hommikufoto. 

Pea kõik suutsid rohelise metsa pigem 

punakas-kollaseks keerata, K-Arvutisalong 

paistis siin eriti halvast küljest silma rikkudes 

pildi õhustiku täielikult. 

Hea labor tagab kvaliteedi iga kord, kui 

tema teenust kasutad, keskpärases kipub 

kvaliteet kõikuma. Endale õige leidmiseks 

soovitan erinevaid katsetada ja kõige sobivamal 

pidama jääda. Kui sulle on hind 

kõige olulisem näitaja, siis ei ole K-Arvutisalongile 

vastast, kõige kallimad laborid 

aga oma kõrgemat hinda selles testis ei 

õigustanud. 

Photopoint Fotoluks Filmari Postifoto Fotomeister K-Arvutisalong Fotomax 

Negatiivi ilmutus 35.– 35.– 35.– 39.95 35.– 15.– 25.– 

A4 hind 19.– 25.– 35.– 35.– 35.– 9.– 25.– 

10x15 hind 2.50 (1.90) 2.50 3.– 0.95 3.50 1.20 2.90 

Aeg 1 päev 3 tundi 1 päev 1 tund 1 päev 1 päev 1 päev 

Poed 2 Tallinnas, 4 Tartus, 1 9 Tallinnas 2 Tallinnas, 1 Haap- 10 Tallinnas, partner- 2 Tallinnas, 1 Sauel, 10 Tallinnas, 1 Jõhvis, 1 Tallinnas, 31 post- 

Narvas, 1 Jõgeval 

salus, 1 Pärnus, 1 lus Eesti Posti, R-kios- 1 Keilas 

1 Viljandis, 4 Tartus, kontorit ja partner- 

Rakveres 

ki, Novaluxi jt. 

1 Pärnus, 1 Narvas, poodi, kus tellimusi 

1 Kuressaares, 1 Rakveres 

vastu võetakse 

Hinne 9 8 7,5 7 5,5 6 5 

Koht 1 2 3 4 5 6 7 

NB! Erinevatel firmadel on kliendikaardi omanikele soodustused, hind sõltub ka töö valmimise tähtajast.

Parima kvaliteediga leviala 

Esimesena kohal! 

Mobiilside uus põlvkond 3G on saabunud. 

Kõik, mida mobiilikasutajad on aastakümne jooksul soovinud – kiirus, põnevus 

ja nutikad lahendused on nüüdsest Sinu taskus. 

EMT 3G võrgus saad teha videokõnesid, vaadata telesaateid Sulle sobival ajal 

ning surfata internetis peaaegu ADSL-i kiirusega. Loomulikult pakume Sulle ka 

juba tuttavaid teenuseid veelgi parema kvaliteediga! 

Eesti esimene 3G võrk ootab Sind. 

www.emt.ee 

3G teenuste kasutamiseks on Sulle vajalik 3G telefon, millega saad kasutada nii 3G kui GSM võrku. 

3G telefon valib ise automaatselt parima saadaoleva võrgu. SIM-kaarti välja vahetama ei pea. EMT 

3G võrk on avatud kõikidele EMT klientidele. Lisainfo www.emt.ee

fotolugu > foto ja talv 

Talvine 

sini-must-valge 

fotograafia 

50 detsember 2005

� Käes on aastaaeg, mil 

piltnik peab õues klõpsutamas 

käies modelliks 

valima punases kuues 

jõulumehe või leppima, 

et tema kaamera võtab 

üles enamasti mustvalgeid 

pilte. Kui aga maha 

sajab lumi, saavad ülesvõtted 

juurde ka tugeva 

sinaka varjundi. Teised 

värvid peidavad end pimedaks 

ajaks nii hästi 

ära, et nende väljamee- 

litamiseks on vaja vähemalt 

küljelt paistvat 

kaunist kollast loojangueelset 

päikest. Kui veab, 

värvib päike punaseks 

ka taeva. Siis ei klõpsuta 

isuga tõusu- või loojangupilte 

mitte ainult 

algajad. Kui väljas on 20 

kraadi külma ja fototehnika 

sellele vastu paneb, 

tasub Lasnamäe veerult 

või Toompealt pildistada 

pastelses lillakas-roosa- 

kas vines ärkavat Tallinna, 

mille kohal korstnate 

suits ja viimnegi veeauru 

riba taeva triibuliseks 

teeb. 

Keskpäevane kevadtalvine 

päike mõjub lumevälja 

kohal aga värvidele 

tihtilugu sama 

tapvalt kui südasuvisel 

keskpäeval rannas. 

Nii kaua kui värve pildile 

saada ei õnnestu, 

tuleb leppida sini-must- 

Õnnestunud kaader: 

pildil on nii sinist lund kui teisi värve. 

FOTOD KÜLLIKE ROOVÄLI 

valge fotograafiaga või 

minna üle hoopis mustvalgele. 

Esimest varianti 

on eriti kohane kasutada 

veebruaris vabariigi 

aastapäeval. Võib ainult 

aimata, millisel aastaajal 

rahvuslipu värve 

valiti. Tänapäevastel 

digipiltnikel tuleb aga 

igal talvel iseendale isamaalise 

pildistamise eksam 

anda. 

KÜLLIKE ROOVÄLI 


51


Kui värve on vähe: 

lõbusaks värvilaiguks võib valida ka talvekarva 

selga kasvatanud ruskelaigulise pulli. 

52 detsember 2005

Lumesinised 

varjud 

� Kui päikeses on lumelagendik säravvalge 

ja õhtupäike suudab ta isegi veidi kollakaks 

võõbata, on iga jälg, lohk ja vari sinised. 

Omaette lõbu on erinevate siniste varjude 

ja mustrite ülesvõtmine. Vahel on see sinine 

väga kaunis, vahel kipub aga tüütama. 

Lahti saada on sellest taevasina peegeldusest 

aga pea võimatu. Et asja parandada, 

tasub objektiivile ette keerata filter: ultraviolett 

või skylight. 

Arvutis annab hiljem sinist muidugi korrigeerida, 

kuid talvepildistaja peab sellega 

leppima. Automaatrežiimil pilte töödeldes 

läheb masin selle sinise peale tavaliselt 

lolliks, mistõttu on parem värve käsitsi 

paika sättida. 

Sini-must-valge üksluisuse vältimiseks 

on loodust pildistades hea esiplaanile tuua 

mõni värviline asi. Kuigi üldises halluses 

tuleb värve tikutulega otsida, on loodust 

pildistades ikka abiks mõni roheline männiokkapahmakas, 

kollane sammal puutüvel, 

kollakas-punakas männikoor või lindudel 

seni kahe silma vahele jäänud punased 

kibuvitsa- või pihlakamarjad. Meelde tasub 

jätta see, et mida lähemal (või lähemale 

suumitud) on värviline asi, seda värvilisemalt 

ta pildile jääb. Juba kümnekonna 

meetri kauguselt on lumine mets peaaegu 

mustvalge. 

Kui päike ei paista, pole aga neistki abi, 

sest üldises halluses kipuvad nad sama 

tumedaks jääma kui ümbruski. Omapärase 

efekti võib sel juhul saada mõõdukalt välklampi 

kasutades. Ka nõrk välgusähvatus 

annab pildile tublisti värve juurde. Seda 

võimalust tasub kasutada nii lumehangest 

paistvate marjade või takjakobarate portreteerimiseks 

või lumes hullavate laste 

jäädvustamiseks. 


53



Kui värve napib: 

viimane lume kätte jäänud tokkroos. 

Must ja valge 

valgel taustal 

� Siinkohal meenub kohe pesupulbrireklaam, 

kus poiss joostes pesunöörile kuivama 

riputatud valgesse voodilinasse tormab. 

Lina on sama valge kui lumelagendik 

selle taga. Kui inimsilmal on kahte valget 

raske eristada, siis pildimasina jaoks on 

see veelgi keerulisem, sest talle ei saa tulla 

mõte, et esiplaanil võib olla kuivamas lina. 

Fotoaparaat näeb vaid valgust ja dikteerib 

selle järgi avaarvu ning säriaja. 

Kui tavaliselt tuleb valgus ülaltpoolt, siis 

lumisel ajal peegeldub see võimendudes 

taas alt üles. Kui lumel seisab tumedais 

rõivais inimene, võib teha erinevaid pilte. 

Kaamera valgusmõõtjat usaldades võib alt 

minna ja teha pildi, kus lumi on õiges heleduses, 

kuid inimene sellel süsimust figuur. 

Jääb mulje, et valgele maleruudule on 

pandud must ettur või üles võetud tavaline 

talvine neeger. 

Kui säri pikemaks keerata või ava suurendada 

– ühesõnaga lisavalgust anda 

– saab inimese ilusti kätte, tema taha jääb 

aga reklaamist tuttav lumivalge voodilina. 

Kahte äärmust ühte kaadrisse ei pane ja 

valik on fotograafi käes. Sestap tuleb juba 

enne pildistamist endale selgeks teha, mis 

on klõpsutegemise eesmärk – kas tahetakse 

üles võtta inimese portreed, näidata 

pildistatavat mingis tegevuses (seoses 

ümbrusega) või siis on inimene oma ümbruses 

(maastikul) ainult kujunduselement. 

Kui lume pildistamine pole eesmärk, 

annab kaadrit vahel valida nii, et lund on 

seal võimalikult vähe – siis pole vaja valge 

linaga sõdida. 

Käsiseade abiga fotokast valgust välja 

võludes tasub teha igast kaadrist eri säriaegadega 

duubleid – „üleküpsetamise“ piir 

on alati erinev ja sõltub ka kaamerast. Ei 

saa soovitada, et keera lumega särikompensatsiooniks 

juurde kaks ühikut plussi 

– vahel võib aidata poolest plussist, vahel 

aga on ka kolmest vähe. Juba paarikümne 

kraadi võrra pildistamisnurka muutes võib 

olla valgus hoopis teine ja iga võtte eel 

tuleb uuesti valgust mõõta ja nuputada.

Lumi või laev? Juba pildistades saab 

valida, kumb on olulisem ja vastavalt 

sellele ka pildile valgust anda. 

Valged jõud 

ja valgus 

� Tihtipeale pakub lumelagendik piltnikule 

üllatusi, mis pilditegemise isu ära võtavad 

– väike aps ja pilt saab kas ala- või ülevalgustatud. 

Tekib tahtmine võtta kaasa 

hoopis vana hea filmikaamera, sest negatiiv 

kannatab liigset valgust paremini kui 

digisensor. Kui ülevalgustatud kaadri saab 

„paksuks läinud pildiga“ filmilt kuidagi ikka 

kätte, siis digiaparaadiga „üleküpsetatud“ 

pilt on kohe surnult sündinud. Hilisem arvutis 

tumedamaks venitamine aitab harva 

kaadrit elustada. 

Kuigi enamik digikaameratest laseb ekraanilt 

pilti kohe vaadata ja selle järgi korrektiive 

teha, vajab lumepildi ala- või ülevalgustatuse 

märkamine pisikesel ekraanil 

kogenud silma. Palju aitab ka parematel 

kaameratel olev ülesäritatud alasid näitav 

indikaator. Ja täpselt sama kogenud silma 

on vaja ka valguse hindamiseks, sest kaamera 

valgusmõõtjat saab sellistes oludes 

kõige vähem usaldada. 

Kaamera valgusmõõtja käitub talvevalges 

täpselt samamoodi kui muul ajal ja 

mingeid spetsiaalseid kaameraprogramme 

pole tehnikamehed maakera pooluste 

lähedal askeldava fotograafide vähemiku 

jaoks välja mõtlema hakanud. Mida kallim 

ja keerulisem kaamera, seda lihtsam on 

valgusmõõtjat üle kavaldada ja käsirežiimi 

kasutades soovitud tulemuseni jõuda. 

Täisautomaatse pildikarbi omanikele tuleb 

pildijahile minnes aga vaid head õnne 

soovida. 


55



KLAASID LUMEST 

PUHTAKS 

� Külmataluvus on kaameratel erinev – kõige 

lollikindlamad on käsitsi vinnastatavad mehhaanilised 

professionaalsed peegelkaamerad. 

Kui film külmaga ei rebene ja katik kinni ei 

kiilu, saab nendega pilte teha ka paarikümne 

külmakraadi juures. Minu kunagine Zenit 

kiilus särivalikunupu kinni alles 22 pügala peal 

– määrded lihtsalt hangusid. 

� Kui pildimeister hoogu satub, rabeleb ta hangede vahel 

tihilugu nii kaua, kuni külmetamisest tüdinud kaamera pildi 

tasku panna otsustab. Talvel lisandub fotograafi aastaringsele 

vaenlasele – niiskusele – veel ka külm. Kõige rängem on 

külmast sooja tuppa või autosse kolimine – klaasid lähevad 

kondentsniiskusest uduseks nii kaamera sees- kui väljaspool. 

Selle vältimiseks tasub nii pildimasin kui objektiivid 

eraldi kilesse pakkida, kuni aparaat jälle üles soojeneb.



KLAASID LUMEST 

PUHTAKS 

� Digifotoaparaatidest kannatavad miinuskraade paremini 

profitööks mõeldud tippmudelid, kuid ka nende võimetel 

on piir. Iga aparaadi puhul on esimene „külmavares“ 

aku – mida vanem ja kurnatum, seda rutem ta külmaga 

„kustub“. Ka pooltühi aku peab külmaga väga vähe vastu. 

Talvepildistajail tasub varuda rohkem akusid ja neid kordamööda 

kasutada. Varuakud on kasulik panna õues põue 

– kehale võimalikult lähedale. Kui aku on külmas näiliselt 

tühjaks saanud, võib ta pärast väikest soojenduskuuri taas 

edukalt edasi töötada. Ka kaamerat peaks võimalikult palju 

hoidma kotis, hõlma all või vähemalt varjata teda lõikavalt 

külma tuule eest. 

� Pärast pildistamist 

tasub kaamerat üles 

soojendada, sest üsna 

pea võib teda uuesti 

tarvis minna. Autoaknale 

ahjust puhuva 

kuuma õhu kätte 

panemisega ei tasuks 

aparaati šokeerida, 

küll aga võib kaamera 

panna näiteks istme 

peale puhkama. 

� Kui lund sajab või piltnik on pidanud koos 

kaameraga hange potsatama, tasub puhastuslapiga 

üle käia nii aparaadi korpus kui klaasid 

– kondentsi vastu kilekotti panemisest pole siis 

enam suurt abi. 

Kotti tasub pildikast pakkida alles siis, kui 

niiskus kadunud ja pildimasin taas üles soojenenud. 

Samamoodi on hea toimida ka objektiividega. 

Talvel vajab pildimasin tavalisest rohkem 

puhastamist-hooldamist. Kui tekib kahtlus, et 

sellega ise toime ei tule, tasuks kaamera viia 

aeg-ajalt töökotta proffide juurde kõpitseda.

Fujitsu Siemens Computers soovitab: 

Windows® XP Professional operatsioonisüsteemiga 

LIFEBOOK S7020 - pika elueaga sülearvuti 

Hangi kvaliteeti! 

LIFEBOOK S7020 

1,77 kg ja seda paljude liidestega 

Siin on kõik, mida vajad! 

Kui tahad oma firma rahade eest midagi tõeliselt head saada, hangigi firmadele mõeldud, pika elueaga sülearvuti LIFEBOOK S7020 Intel® Centrino 

tehnoloogiaga. See pakub Sulle parimaid võimalusi traadivabaks tööks, olles kerge, paljude liidestega, kõrgekvaliteedilise sooritusvõimega ja pika aku 

vastupidavusega. Tõelise firmasülearvuti rohked liidesed tagavad selle, et Sinu arvuti välismõõdud saavad vastavalt soovile kasvada, valid Sa siis 

lisaaku, optilise seadme või välise kõvaketta. 

Unusta kompromissid ja vali LIFEBOOK S7020 – ainus ja õige sülearvuti firmadele. Laienemisvõimalused sobivad ka LIFEBOOK C1320 ja E8020 

omadega. Tutvu sülearvutiga lähemalt edasimüüjate juures: Elion Esindused tel 165 / MarkIT www.markit.ee / EMT Esindused tel 123 / Datel tel 626 

3000 / K-Arvutisalong tel 665 0591 / Siemens tel 630 4777 / Bait Partner tel 680 8900 / Fujitsu Services tel 651 9900 / Flex Arvutid tel 626 7863 

n Intel Centrino tehnoloogia 

n Microsoft Windows XP Professional operatsioonisüsteem 

n 512 MB mälu 

n DVD kirjutaja 

n 60 GB kõvaketas 

n 14,1'' XGA LCD-ekraan 

n LAN/Modem/Blue Tooth/FireWire/WLAN 

n kaasas F-Secure AntiVirus, Win DVD, Nero ja Norton Ghost programmid 

n Kaal 1,77 kg 

n 3-aastane garantii 

HIND: 26 466.- 

LKN:FIN-164220-003 FSC LB S7020 PM740/512/60/DRW/14/WLAN/B 

(NB! Komplektis port replikaator) 

Lifebook S7020 Basic XGA light lTFT Pentium M 740 1.73GHz 2MB 533MHz 512MB DDR2-533 

PC2-4200 DVD-RW Dual Double Layer HDD SATA 60GB 5.4k Bluetooth Module V1.2 WLAN Intel 

2200 b\g 13ch. Modem set Nordics (S, SF, N, DK) Country Kit NORDICS(DK,N,S,SF,EST,LT,LV) 

Keyboard w\TS EST Win XP Prof Multilingual Portreplicator\AC Adapter\EU-Cable Ki 

We make sure

60 

2005 arvutimängu 

� Aasta lõpp mängurile on segane tunne. 

Ühelt poolt on valdab rõõmustus, et 

pöördub kalendrileht ja 2006 väljalaskeaastat 

ootavad lõbustajad tunduvad 

hetkega seitse penikoormat lähemal. 

Teiselt küljest valdab heldimus, kus 

pisaratega meenutatakse olnud head. 

Kuid vaadates seljataha, jääb hinge 

kripeldama ka kahetsus ja kurbus, et ei 

jõudnud mängida seda seda ja seda huvipakkuvat 

asja (nagu mina, kuid ärge 

muretsege, tulevad soodsama hinnaga 

kordusväljalasked ja 2006 on toomas 

samuti palju head!). 

[digi] kiikab tahavaatepeeglisse ja 

selgitab, mis videomängude lettidele 

toodud karbisisudest lõbustas rohkem 

ja oli parem kui ülejäänud üritajad. Ja 

nagu näha, nimekiri mainimisväärsetest 

on päris pikk. 

[digi] tahab Teie, kallite 

lugejate abi, et selgitada 

välja aasta PARIMad. 

Aga nüüd asjast. [digi] tahab Teie, 

kallite lugejate abi, et selgitada välja 

iga kategooria PARIM, ja kõige rohkem 

hääli saanud arvutimäng saab AASTA 

PARIMa tiitli. Järgnevat loetelu saab 

kasutada meeldetuletajana, kuid see 

ei tähenda, et mõnda nimekirjast välja 

jäänut ei või kanditaadiks panna. Samas 

ei pea pakkuma iga stiili parimat, 

kui žanrit ei tunne. Valesid vastuseid ei 

ole, nii et kõik arvamused on oodatud 

aadressile leho.lahtvee@presshouse.ee. 

Loomulikult loosime vastajate vahel ka 

nänni välja. Nii et palun, hääletage usinalt 

kuni aasta kestab. 


� FPS: Call of Duty 2, Star Wars: 

Battlefront II, Vietcong 2, Quake 4, F.E.A.R., 

Bet on Soldier: Blood Sport, Serious Sam 

II, Brothers in Arms: Earned in Blood, Boiling 

Point: Road to Hell, Area 51, Pariah, 

Project: Snowblind, Doom 3: Resurrection 

of Evil, Brothers in Arms: Road to Hill 30, 

SWAT 4, Star Wars Republic Commando, 

Close Combat: First To Fight, Delta Force: 

Xtreme, Battlefield 2. 

� Märul: Conflict: Global Storm, Grand 

Theft Auto: San Andreas, GUN, Tom 

Clancy’s Splinter Cell Chaos Theory, 

Second Sight, Psi-Ops: the Mindgate 

Conspiracy, Madagascar, The Punisher, 

Psychonauts , Ultimate Spider-Man, 

Sniper Elite, The Matrix: Path of Neo, Total 

Overdose: A Gunslinger’s Tale in Mexico, 

The Suffering: Ties That Bind, BloodRayne 

2, Special Forces: Nemesis Strike, Pilot 

Down: Behind Enemy Lines, Dead To 

Rights 2, Evil Dead: Regeneration, Cold 

Fear, Driv3r, Constantine, King Kong, Prince 

of Persia: The Two Thrones. 

� Strateegia: Act of War: Direct Action, 

Age of Empires III, Black & White 2, 

Civilization IV, Dragonshard, Empire Earth 

II, Earth 2160, The Movies, Rome: Total 

War Barbarian Invasion, Warhammer 

40,000: Dawn of War: Winter Assault, 

Squad Assault: Second Wave, Darwinia, 

Codename: Panzers - Phase Two, Knights 

of Honor, Imperial Glory, Stronghold 2, 

Heritage of Kings: The Settlers, Cossacks 

II: Napoleonic Wars, Shattered Union, 

Worms 4: Mayhem, The Sims 2 Nightlife, 

The Sims 2 University 

� Kihutamine: TrackMania Sunrise, 

TrackMania Sunrise eXtreme, Need For 

Speed: Most Wanted, World Racing 2, 

GT Legends, Juiced, MotoGP 3: Ultimate 

Racing Technology, GTR FIA Racing, Xpand 

Rally eesti keelne.

[ U SA P O P U L A A R S E I M A D M Ä N G U D] 

PC: 

1. Need For Speed Most Wanted 

2. Civilization IV 

3. World of Warcraft 

4. Call Of Duty 2 

5. Age Of Empires III 

Xbox: 

1. NBA 2K6 

2. NBA Live 06 

3. Star Wars Battlefront II 

4. Halo 2 

5. Ghost Recon 2: Summit Strike 

de kokkuvõte 

� Seiklus: Fahrenheit, Myst V: End of Ages, 

Voyage: Inspired by Jules Verne, Nibiru: 

Age of Secrets, Echo: Secrets of the Lost 

Cavern, Still Life, The Moment of Silence, 

Agatha Christie: And Then There Were 

None, 80 Days, The Chronicles Of Narnia: 

The Lion,Witch & The Wardrobe, Bone: 

Out From Boneville, Realms of Illusion, Law 

and Order: Criminal Intent. 

� Rollimängud: Fable: The Lost Chapters, 

Dungeon Siege II, Fate, Restricted Area, 

X-Men Legends II: Rise of Apocalypse, 

Sacred Underworld, The Bard’s Tale, 

Dungeon Lords, Freedom Force vs. The 

Third Reich, Star Wars Knights of the Old 

Republic II: The Sith Lords. 

� Võrgurollikad (MMORPG): Guild Wars, 

City of Villains, EverQuest II: Desert of 

Flames, Star Wars Galaxies: Episode III 

Rage of the Wookiees, The Matrix Online, 

RYL: Path of the Emperor, Neverwinter 

Knights: Kingmaker. 

� Sport: NBA Live 06, FIFA 2006, NHL 

2006, Football Manager 2006, Football 

Manager 2006, Pro Evolution Soccer 5, 

Tiger Woods PGA Tour 06, Madden NFL 

06, MVP Baseball 2005, World Soccer 

Winning Eleven 8 International. 

� Simulaatorid: Silent Hunter III, 

Dangerous Waters, X-Plane 8, Falcon 4.0: 

Allied Force. 

Playstation 2: 

1. Mortal Kombat: Shaolin Monks 

2. WWE Smackdown Vs Raw 2006 

3. Star Wars Battlefront II 

4. Mobile Suit Gundam SEED: NET 

5. Need For Speed Most Wanted 

PriceGrabber 

detsember 2005 61

Kuidas sündisid kangelased 

MÜÜGIL: www.andrico.ee HIND: 390.– 

� „Brothers in Armsi“ teine osa on, 

nagu juba mitmel pool jõutud märkida, 

väga sarnane esimesega. Olekski üllatav, 

kui nii lühikese ajaga nagu seitse 

kuud oleks lisandunud palju uuendusi. 

Kuid et esimene BiA ei olnud kehv, siis 

pole põhjust ka seekord viriseda. 

Seekord meenutab ning räägib oma 

lugu kolonel S.L.A. Marshalile armilise 

näoga Joe „Red“ Hartsock. Tema saabastes 

marsitakse alates Normandia 

invasioonist 30nda künka madinani, 

esimese „Brothers in Armsi“ tähtsündmuseni, 

ning veel mõned päevad edasi. 

Imekspandav on, et eelmise osa kangelast 

Matt Bakerit siin veidi tögatakse, 

näidatakse teises valguses ja mitte nii 

kõva mehena. 

Põhimõtteliselt piirduvad uuendused 

uute tegelaste ja kaartidega. Sisuliselt 

saad ikka püssi lasta ja kamandada 

mehi kuhu minna ja mida teha. Kaaslaste 

käitumine aeg-ajalt tekitab pahameelt, 

kuna valitakse endiselt valusaid 

kohti enda parkimiseks. Vastaste AI on 

aga arengu teinud. Liigutakse mujale, 

taganetakse, muudetakse varju, kõike, 

et mängija lahingutaktikaoskused 

proovile panna. Aga see on ainult hea, 

andes rohkem väärtust ka tuttavale 

kaardi moodi „hetke olukorra vaatele“. 

Kui selline vastase ülekavaldamine 

pole teie jaoks, siis nelja raskusastme 

lihtsaimas mängides polegi vaja eriti 

vaeva näha. Nii et igaüks leiab omale 

sobiva raskuse. Kuigi salvestada ei saa, 

on mängusiseselt mõned salvestuspunktid. 

Surma saades saab sealt jätkata, 

kolm korda hinge heites pakutakse 

täis elu kogu su rühmale, mis muudab 

edenemise hõlpsamaks. Ise olin korduvaltki 

sunnitud seda võimalust kasutama. 

Kaardid on huvitavad ja õnneks pakuvad 

situatsioonide lahendusteks erinevad 

lähenemisviise. Eriliselt kiidan 

väga hästi ehitatud skirmish lahingukaarte, 

mida on kümme. Viis ameeriklaste 

ja viis olles sakslaste kehastuses. Ja 

see muide on koht, kus taas kord saab 

esineda Matt Bakerina. Nelja erineva 

valitava sõdalase vahe on vaid baasrelvastuses. 

Vabalahingute sõdimistes 

enam „olukorra ülevaade“ mängule 

62 detsember 2005

Püsti seisvad ameeriklased ja pikali 

lamavad sakslased. Nii nagu peabki. 

Sakslased ka jätavad oma romud vedelema... 

Minema siit eest. 

pausi ei pane, mis kruvib pinget. Kui 

keegi tulebki sel ajal mängija pihta 

kõmmutama, muutub vaade kiirelt tagasi. 

Graafika (ja mootor) on sama, mis 

eelmises. Alati võiks ju nuiata detailsemat 

ja ilusamat pilti, kuid käesolev 

on vägagi vastuvõetav. Kõik tegelased, 

hooned, masinad, maastik on okei, 

kuid üht sooviks paremat – tuld sisaldavad 

plahvatused pole päris nii efekt- 

Brothers in Arms: Earned in Blood 

Hetk enne õhkulendamist. Liitlaste 

tankidest pole sakslastele vastast. 

sed, kui võiks. Ilmad on ka enamasti 

sombused ja tihti vihmased, millest on 

kahju, sest üksikud eredad päiksepaistelised 

hetked on silmale ilusamad. 

Küllap autentsuse huvides on ilmataadi 

teod hoitud nagu oli, kuid skirmish 

lahingutes võiks olla valgust rohkem. 

Või ilmastikutingimused valikuliseks 

teha. 

Muusika? Voaahh!!! Jätkake samas 

vaimus! Internetis on täitsa ausal saidil 

tunnusmeloodiagi allalaaditav ning 

kes õigesti arvab, kas see praegu kirjutamise 

hetkel ka mängib, saab [digilt] 

plakati! Heliefektid on ka endistviisi 

kõrvapaitavaks jäänud ja eeskujuks 

teistele samaliigilistele. Siiski testitud 

mängul kadus pärast ESC nupu vajutamist 

ja mängu naasmist taustaheli 

ära. Tõenäoliselt parandab selle ilmuv 

veaparandus (nojah, nüüd kui mul jutt 

valmis ja mäng läinud, ilmus see ka, 

versiooninumber 1.01). 

Mitmekesi mängides saab sõpru külla 

kutsuda ainult kolm. Kas kahe või 

neljakesi mängides on mängijad võrdselt 

eri pooltele jaotatud ja vaja antud 

ülesanne täita ja „sõbrad“ panna mätast 

sööma. Tegelikult on mitmikosa 

väga lahe ja põnev hoolimata mängijate 

vähesusest. Muidugi saab ka üle 

interneti mängida. 

Nagu esimeses osaski, on ka siin extra 

all Normandia, 

mängu tegemise, 

tegelaste ja muu 

kohta lisainfot kaasas. 

Pilte ja tekste pole siiski 

õnneks nii palju nagu „Medal 

of Honor: Pacific Assaultis“, 

mille täielik läbitöötamine võtab paljupalju 

tunde. MoHPAga on sarnane ka 

mürsu järelmõju, hägune pilt ja kuuldeelundites 

võimutsev vilin. Ainukesed 

asjad, mis BiA EiBis lonkavad, on 

haavata saanud sõdurid. Muidugi on 

seda ka enne nähtud. Rõõmustama paneb 

see, et tankid suudavad hävitatud 

tanke vanarauana ees lükata. Väga hea, 

sest kitsas kohas hävitatud tank blokeeriks 

nii liikumisvõimelise terashiiglase. 

Ja selliseid millegi taha kinnijäämiseid 

on teistes mängudes esinenud enam 

küllalt. 

Isiklikult meeldis EiB paremate kaartide 

ja skirmish’i tõttu rohkem kui esimene, 

kuid fakt on, et maadraputavaid 

uuendusi ei ole. Kui meeldis „Road to 

Hill 30“, meeldib ka „Earned in Blood“. 

Suur, üle 600 MB demo on netist saadaval. 

LEHO LAHTVEE 

[ N Õ U DMISED ARV U T I L E ] 

Protsessor: Pentium III/Athlon 1 GHz (2,5 

GHz soovitatav) 

Mälu: 256 MB (1 GB soovitatav) 

Videokaart: 32 MB DirectX 8 ühilduv 3D 

kiirendi pixel shadrer 1.0 toetusega (64 MB 

soovitatav) 

Helikaart: DirectX 8 ühilduv 

Kõvakettamahtu: 3,5 GB 

Optiline seade: DVD-lugeja 

Tarkvara: Windows 2000/XP+DirectX 

9.0c 

Sisend-väljund seadmed: klaviatuur, hiir, 

monitor 

Muu/valikuline: 56 kb/sek modem, LAN 

kaart 

[d] HINNANG: 

HELI �� 

PILT �� 

MUGAVUS �� 

MEELELAHUTUS �� 


63

Kiiresti, kõrgele, kaugele 

MÜÜGIL: Selver HIND: 549.– 

� Unustage 90 km/h. Unustage liikluseeskirjad. 

Unustage automõlkimised, 

kaasliiklejad, igavad Fordid ja Opelid. 

Kas või korraks. „TrackMania Sunrise“ 

pakub vaheldust. 

Ja veel millist vaheldust! Hollywoodi 

kaskadöörid tõmbuksid näost kaameks, 

kui midagi sellist peaksid tegema. 

„TrackMania“ seeria teise osa 

märksõnadeks on hulljulged hüpped ja 

metsikud kiirused. Reaalsete rallisimulaatorite 

armastajetele ei ole siit midagi 

pakkuda. Ülesanne on ekstreemsuste 

fännidele anda seda, mida kinkis 1990. 

aasta Broderbundi klassik „Stunts“ 

– peadpööritavat kihutamist radadel, 

mida kirjeldavate sõnade hulka ei kuulu 

kohe kindlasti „rahulik“. Väga pikkade 

ja kõrgete hüpetega, igasuguste 

kurvidega, kiirendusaladega, aukude, 

tunnelite, puuride, kaldteede ja ei-teamillega 

ehitud rajad kutsuvad. 

Väikseks pettumuseks võib olla, et 

erinevaid autosi on vaid kolm. Leevenduseks 

on need ülistiilselt disainitud, 

jättes enamikud autodisaineridki 

suu lahti õppust võtma. Masinateks 

on maasturi (võinuks ju olla 4x4, kuid 

nagu teisedki tagasillaveoga) moodi 

elukas, sportauto ja super GT masin. 

Täiesti purunematud ja sõidavad juhita. 

Sõidukitele on eelnevalt valmistatud 

lahedad värvilahendused, kuid on 

võimalus ka enda kunstikumeel tööle 

rakendada. Välimuse muutmine on ka 

ainuke asi, mida liikurite juures muuta 

saab. Juhitavus on erinevate masinatega 

erinev. Imelik on, et kasutada ei 

anna rooli. Sõiduvaateid on kolm pluss 

seadistatav kaamera. 

Muidu vaadatav on pigem ilusapoolne. 

Mitte superhea, kuid siiski nauditav. 

Kõik läiked, peegeldused, veesillerdused 

ja varjud on esindatud. 

Tihti õhus seisvate radade edukus läbimine 

põhineb nende päheõppimisel 

ja sõrmede ülimal täpsusel. Kuigi kontroll 

maantemürskude üle võib olla hea, 

teevad keerulised rajad, ülikiired kiirused 

ja veidi vale nurga alt tehtud hüpped 

radade läbimised parajaks pähkliks. 

Kuid ikka leiad end keel hammaste 

vahel toolil kramplikult nihverdades 

mingit hüpet sooritamas. Eksimisel 


Nagu lubatud, meeletud hüpped ja ilusad autod. 

on abiks nupp, mis laseb tagasi rajale 

viimasest kontrollpunktist. Ametlikud 

sõidud jagunevad race, platform, 

puzzle ja crazy nimelistesse rühmadesse. 

Edasipääsemiseks on vaja eelnevad 

teatud headuses läbida. Lisaks on lisasõidud, 

mida saab mänguloojalt kui ka 

fännidelt. Kaasas on ka ülidetailne rajaehitusprogramm. 

Kimades on näha ka teisi autosi, kuid 

need pole konkurendid vaid medalisaamisaja 

näidised. Ka mängija enda 

eelnev sõit rajal näidatakse ära värvitu 

masinana. Kui aga vaja konkurentsi, 

tuleb appi mitmikosa. Nii interneti kui 

kohaliku võrgu toega osa lubab kuni 32 

mängijat. 

Helist on mängus mootorihääled ja 

mõned efektid, kuid peamiselt on kuulda 

taustamuusikat. Maitse asi. Osadele 

on meeldinud, teised hindavad selle 

plämaks. Isiklikult jään vahepeale. On 

nii haaravaid kui ka segavaid rütme. 

Õnneks on rajad üpris lühikesed ja viisi 

ärakannatamisega probleeme ei teki. 

Eestis müüdaval karbil ilutseb logo, 

TrackMania Sunrise 

mis lubab imekiiruseid ja meeletuid 

hüppeid alates kolmeaastastele, nii et 

lapsed, minge emme-issi varuka külge 

rippuma. Muideks, mängule lisandus 

just ka tasuta netist tõmmatav lisapakk 

„TrackMania Sunrise eXtreme“. 

[d] LEHO LAHTVEE 


Protsessor: Pentium III 500 MHz 

Mälu: 128 MB 

Videokaart: 16 MB 3D-kiirendi 

Helikaart: 16bitine 

Kõvakettamahtu: 900 MB 

Optiline seade: CD-lugeja 

Tarkvara: Windows 98/ME/2000/ 

XP+DirectX 9.0b 


monitor 

Muu/valikuline: LAN kaart 

[d] HINNANG: 

HELI �� 

PILT �� 


MEELELAHUTUS ��

Keskaja Isandad: Ehita, Kaitse, Laienda 

Rüütel linnapeaks! 


� Iga kord, kui mõni arvutimäng jaksatakse 

eesti keelde tõlkida ja meie tibatillukese 

turu jaoks välja anda, haarab 

siinkirjutajat omalaadne meeleliigutus 

– vaevalt küll, et selline tegevus kedagi 

püstirikkaks teeb, aga omakeelset mängu 

toksida on omaette nauding. „Keskaja 

isandad“ ei kuulu küll mänguilma 

kõrgeimasse tippu, kuid on igal juhul 

väärt tõlkimise ja väljaandmise vaeva. 

Pealtnäha on tegu üsna tavalise keskajateemalise 

reaalajastrateegiaga, kuid 

„Wacrafti“ kloonide ritta teda paigutada 

ei õnnestu. Eeskujudeks kõlbaksid 

hoopis nimed „Caesar III“, „Children of 

the Nile“ või vana hea „SimCity“ sari. 

Missioonideks jagatud mängus on 

igal etapil oma eesmärgid, kuid kõiki 

ühendab vajadus oma asulat laiendada 

ja arendada. Selleks on tohutu hulk võimalusi, 

aga ka kuhjaga reegleid, mida 

silmas pidada. Külaelanikel on terve 

rida täitmist vajavaid tingimusi, et nad 

õnnelikult elus ja paigal püsiksid ning 

kenasti tööl käiksid. Tarvis on elamuid, 

veevarustust, toitu, arstiabi, hingekosutust, 

turvatunnet, meelelahutust ja 

mida kõike veel. Iga aspekti arendamiseks 

saab rajada ehitisi (näiteks kirik 

annab hingejõudu, turg lahutab meelt 

ja varustab toiduga, mida omakorda 

tuleb põldudel kasvatada jne). Lisaks 

peab iga hoone paigutamisel arvestama 

tema mõjupiirkonnaga – näiteks 

ühest kaevust jääb suurele linnale väheks. 

Põllud, sepikojad, sadamad ja 

muu selline tuleb rajada tööliste majade 

ligidusse või vastupidi. Paigutamine 

on eriline pähkel veel seetõttu, et 

hoonete heade omadustega kaasnevad 

Lähivaade ärikeskusele. 

ka ebameeldivused – laohoone aitab 

rasketeks aegadeks toitu varuda, aga 

on kärarikas ning tekitab naabruses 

elavatele inimestele meelehärmi. Kui 

kõik on enam-vähem hästi, muutuvad 

elumajad aga üha suuremaks ja ilusamaks 

ning rahvaarv kasvab. 

Sõdimine on „Keskaja isandates“ liigagi 

lihtne – kui majandad linna edukalt, 

suudad koguda ka suurema sõjaväe 

– millise nimelt, pole kuigi oluline, 

tähtsam on sõdurite hulk. 

Segaduste välimiseks võiks seda 

mängu reklaamidagi kui keskaegset 

„SimCity’t“ – sellesse nišši sobib ta päris 

hästi. [d] TARMO RAJAMETS / EESTI EKSPRESS 


Protsessor: Pentium 1 GHz 

või samaväärne 

Mälu: 256 MB 

Videokaart: 64 MB graafikakiirendi 

Kõvakettamahtu: 1,2 GB 

Optiline seade: CD-lugeja 

Tarkvara: Windows 98/Me/2000/XP 


monitor 

[d] HINNANG: 

HELI �� 

PILT �� 




65

Kohustuse teine kutse 


Maailm paistab püssi tagant ... teistsugune. On need seal ikka inimesed? 

� Selle sügise teine osa Teise maailmasõja 

teemalistest tulistamistest. Kuid 

kas „Call of Duty 2“ suudab vastu seista 

„Brothers in Arms: Earned in Bloodile“ 

või kahvatub? 

Ei seda ega teist. Nagu „Day of Defeat: 

Source“ on puhtalt mitmikmänguks 

mõeldud, nii on BiA 2 taktikaline ja 

CoD 2 tüüpiline tulistamine, ja kõik 

on nad kõvad omas rollis. „Call of Duty 

2“ esitab meile järjekordselt eeskujulikku 

madinat. „Sõda võrdub kaos“ on 

endiselt kehtiv võrrand. Kuigi kaardid 

on huvitavamaks muutunud, on tagasisammu 

teinud mitmekesisus. Kui 


esimesest osast ja selle lisapakist mäletame 

mitmeid sõiduvahenditel peetud 

lahinguid, siis seekord ollakse enamuse 

ajast jalgupidi maas, kaasaskantavate 

või vahel paiksete relvade taga. Vaid kahel 

kaardil saab tankil rallida ja mürske 

loopida, ühel linnatänavates soomusautoga 

põgeneda. 

Üldplaan on sama, mis eelkäijal. 

Kehastad mõnda liitlaste sõdurit USA, 

Suurbritannia või N Liidu vägedest ja 

saadad Kuradile kliente alla erinevates 

tulistes sõjakolletes. Nagu öeldud, on 

missioonid ilusad (D-Day dessant), põnevad 

(Hill 400 vallutamine), mitme- 

Kus suitsu, seal tuld.

Meil on ülesanne kuningalt. 

Kas teie käes on Püha Graal? 

suguste ülesannete ja –väljakutsetega 

(El Daba ja Wallendari linnade ülevõtmine), 

pakkudes häid võimalusi vastastele 

küljele hiilida. Mängitavus on 

saanud uue mugava uuenduse, nimelt 

on kadunud punaste ristidega pakikesed, 

mida nurgatagustest otsida. Aga 

ikka tuleb ette haigetsaamist – paranemiseks 

pole vaja muud teha, kui leida 

kuulivaba koht, kus hinge tõmmata 

ja kui mõne sekundi pärast punased 

ääred ekraani ümbert kadunud, on 

peategelane taas terve kui härg. 

Graafika on hea, mitte vapustav, kuid 

suhteliselt sarnasel tasemel BiA 2-ga. 

Eriti hästi on tehtud plahvatused, leegid, 

suits ja tolm. Häid leide on veel, 

nagu pimedasse torru tekkivad valgusvihud, 

kui sakslased seda kõmmutavad, 

nende nähtav hingeaur külmades 

keskkondades, mis reedab nende asukoha, 

kõrbes ujuv silmapiir… 

Originaalmuusika lõi Graeme Revell, 

kes filmimaailmas on muusikat teinud 

paljudele väga tuntud linateostele. Helipalu 

kuuleb põhiliselt missiooni lõpus 

(kokku on 10 peatükki igas üks kuni neli 

missiooni), kuid see pole nii võimas kui 

eelkäijates. 

Tehisintellekt pole ülihea, kuid nagu 

Infinity Wardil õnnestus ka eelmisel 

korral, suur kaootiline sõda ja ülikiire 

tempo ei jäta aega vigu leida. Siiski jääb 

harva silma meeste seina tulistamine, 

kuigi sihtmärk teisel pool kivimüüri. 

Sakslastele on sisse programmeeritud 

ka mõningaid põnevaid tegevusi. Ras- 

kelt haavatult nad kas võtavad püstoli 

ja teevad lamades oma viimased lasud 

või üritavad eemale roomata. Muljet 

avaldas ühe põlema sattunud krautsi 

visadus ameeriklasi veel granaadiga 

kostitada. Omad toppama ei jää, üksi 

ei pea võitlema, kõrval on alati mõni 

kaassõdalane. Kui ta peaks leidma oma 

õnnetu lõpu, saadab arvuti lõppematust 

tagavarast uusi juurde. 

Üksikosa tundub lühike. Võib-olla 

sellepärast, et aeg CoD2-ga lendab. 

Kuid üle hulga aja ütlen, et üksikosa 

on väärt mitu korda läbimist, erinevate 

raskustasemetega. Lisaks on ka 

mitmikosa. Kuid hei, kuhu unustati seekord 

sõidukid? Esimese CoD lisapakis 

„United Offensives“ oli hulga liikumisvahendeid! 

Ok, mis teha. Samas kaasa 

pandud 13 kaarti ongi väiksed. Õnneks 

on need kõik originaalsed, pole ümber 

ehitatud üksikosa kaartidest. Netis on 

palju servereid, kus aega viita, see on 

vihje, et CoD2 on populaarne. Mängijaid 

saab olla ühes mängus kuni 32, 

mänguviise on viis (deathmatch, team 

deathmatch, capture the flag, search & 

destroy, headquarters). Sõduriklasse 

igal sõdival rahvusel on kuus-seitse, lisatud 

on pumppüss, mida üksikosas ei 

leidu. 

Call of Duty 2 

Lõpetuseks arvudest. Mängu kahe 

aasta tegemise jooksul said asjaosalised 

kokku viis põngerjat. Rõhutatakse, 

et ühtki lehma mängu valmistamise 

jooksul ei vigastatud (kes mängivad, 

saavad aru). Demo võtab 671 MB ruumi. 

Mängida lubatakse alates 13 aasta 

vanustel. [d] LEHO LAHTVEE 


Protsessor: Pentium IV 1,4 GHz/ 

AthlonXP 1700+ 

Mälu: 256 MB (512 MB soovitatav) 

Videokaart: 64 MB DirectX 9.0c ühilduv 

3D kiirendi 

Helikaart: 16bitine DirectX 9.0c ühilduv 

Kõvakettamahtu: 4 GB 

Optiline seade: CD- või DVD-lugeja (oleneb 

mängu meediumist) 

Tarkvara: Windows 2000/XP + 

DirectX 9.0c 


monitor 

Muu/valikuline: LAN kaart 

[d] HINNANG: 

HELI �� 

PILT �� 



kommertstekst 

LG tutvustab kahe megapikslilise mälu 

ja digikaameraga mobiiltelefoni 

LG-P7200 

Detsembris lastakse Balti riikides müügile LG Electronicsi 

uus mudel LG-P7200, millel oli kahe megapiksliline mälu. 

See on kompaktne GPRS mobiil, mis näeb välja nagu ehtne 

digikaamera ja suudab ka kõiki vastavaid funktsioone 

täita. Pöördobjektiiviga võib pildistada täpselt samamoodi 

nagu fotoaparaadiga. Uuel mudelil on uued audio- ja videofunktsioonid, 

sh MP3 noorte multimeedia fännide jaoks. 

Autofookusega kaamera abil võib pildistada kõikjal ja igal 

ajal. USB Mass Storage mälufunktsioon võimaldab kõrge 

resolutsiooniga fotosid ja infot ühest arvutist teise üle kanda. 

Telefoniga LG-P7200 võib salvestada kuni sada minu tit 

pidevat videokujutist. Uue mudeli disain on stiilne ja kaasaegne. 

MP3 ja 64 Poly MIDI süsteemid on vastupidavad põrutuste 

suhtes ning garanteerivad kasutajale täiusliku 

helikvaliteedi. Bluetooth funktsioon peaks eriti huvi 

pakkuma nendele ärimeestele, kes peavad sageli 

reisima. LG-P7200 on varustatud 256 MB Micro SD 

välismälu ühenduspilu ja videofunktsioonidega. 

Telefoni abil võib vaadata videosalvestusi, 

lugeda elektronposti ja otsida vajalikke telefoninumbreid 

kuni tuhande valiku seast. 


67

Black steertrace, 

valged mängijad 


� Kui „187“ poleks „Ride or Die“, oleks 

ta „Need for Speed: Underground“ ja 

„Hot Pursuit“ takkaotsa. Ja mis filmikraami 

puutub, siis oleks see mitte väga 

diip „Romeo Must Die“. 

Peategelane Buck veetakse mängu 

alguskaadrites kingpin Dupree juurde, 

kel ridamisi ettekäändeid, miks 

noormees tema heaks Cortezi nimelise 

vaala juhitava rivaalgängi vastu 

tänavakihutama peaks. Loomulikult 

pole see mingi külm Balti lõdisemelörtsis-tuleks-juba-see-start-streetrace, 

vaid turmtule ja laipadega palistatud 

teerätik. Mõni ime siis, et kanged mehed 

tankiste ja kahuriliha vajavad. 

Okei. Lipp ja läks! 

Story mode sündmused toimuvad 

hiiglaslikul kaardil linna erinevates 

piirkondades ja jagunevad järgmiselt: 

lihtne relvade ja autodega võiduajamine, 

kiiruskatsed, kus relvadeks vaid 

miinid, iga-ringi-viimane-kukub-välja 

kihutamine, romurallit meenutavad 

piiratud alal teatud hulga või kõikide 

vastaste hävitamine ja kiirteede mitmekesised 

ning [play] meelest ka kõige 

põnevamad ülesanded. Näiteks peab 

ühes sõidukit eskortima ja teises autosse 

paigaldatud pommi tõttu kiirust 

teatud tasemel hoidma. Tuleb ette ka 

seadusesõidukite eest pagemist. Lihtsad 

võiduajamised on enamuses, mis 

teeb kogu looliini tsipa üheülbaliseks, 

aga läheneme asjale nii – ärge otsige siit 

Mark Twaini ja võtke filmilõike lihtsalt 

kui magusat boonust, sest just selleks 


Kiired ja vihased arveid õiendamas. 

on need ka menüüs. See on puhtalt 

tavasõidu piire eirav vihane fun ja ära 

mitte ütlegi, et sul süda sees ei hüppa, 

kui järgmine vastane sinu kuulipritsist 

tabatuna aeg-luubis teelt minema kukerpallitab. 

Üldiselt peaks seda juhtuma 

enam kui kord sõidu jooksul, sest 

„187“ ei tunnista esimesest kohast allapoole 

midagi. 

Raskusaste püsib normaalsena, juhul 

kui igast sõidust kuldhinnangut ei 

otsi. Pronksist kõrgema taseme eest 

saab järgmise missiooni jaoks nänni 

– kahekordistatud elud või topelt laskemoon 

relvale. Kui seda välja teeninud 

pole, alustad sõitu lihtsa püstoliga, 

korjad võimsamaid relvi ning nitrot ra- 

187 Ride or Die (PS2) 

jalt. Nitrot saab lisaks ka külglibisemise 

eest. Jäi küll mulje, et erilisi etterebimisi 

selle abil võimalik korda saata pole, aga 

lõpusirgel aitas see tihti täbarast olukorrast 

välja. 

Sõidukite ja erinevate pahalaste lahtilukustamisega 

tegeldakse otse story 

käigus, 100% läbimisel, mis juhtub umbes 

10 tunniga, on kõik unlocked stuff 

kiirmissioonide versioonis kasutamiseks 

valmis. Tegelikult on see veelkord 

lihtsalt lisapluss puhtale kooli- või tööjärgsele 

lõbule – lõõgastumiseks paar 

rada sõita, miks ka mitte. 

[ N Õ U DMISED] 

Playstation 2 mängukonsool 

PS2 mälukaart min 8 MB 

soovitavalt 100 MHz teler 

võrguadapter, lisapult 

kiire internetiühendus (1 MB) 

[d] KAIMAR PALTS 

[d] HINNANG: 

HELI �� 

PILT �� 


MEELELAHUTUS ��

Mobiilimängud 

Seekord telefonis 

MÜÜGIL: wap.inpoc.ee 

HIND: 50.– mäng 

Splinter Cell: Extended OPs 

� Splinter Celli moblamängu teine osa. Lisaks 

veidikesele graafikalisele kõpitsemisele on ka 

üht-teist muud lisatud. Nii saab kurikuulus Sam 

Fisher nüüd ka vastaseid pantvangi võtta, et vaenlased tema pihta ei 

tulistaks. Haardesse lukustatud vastase võib tirida silma võrkkesta 

skaneerivate seadeldiste juurde või mõnest kõrgest kohast alla visata. 

Varustusse on lisandunud flash-granaadid, mis sensoreid läbi 

kõrvetavad ja inimesi pimestavad. Samamoodi nagu esimeses osas, 

avab ka Extended OPs-is mängu läbimine järgmise raskusastme, 

kus peab eriti ettevaatlik hiilija olema. 

Splinter Cell: Pandora Tomorrow 

� Splinter Celli mobiilimängude seeria kolmas 

osa on esimese kahega võrreldes teinud graafilise 

edasimineku. Tegevus toimub nii džunglipõõsastikes kui ka pilvelõhkujate 

vahel. Selgelt on eristatav, kes on varjus ja kes valguse käes. 

Uue asjana saab ka sihtida üles ja alla, kuigi see toimub veidi liiga 

aeglaselt ja kohmakalt. Veidral kombel mulle eriti SC seeria PCmängud 

ei meeldigi, aga mobiilivariandid on tunduvalt huvitavamad 

kui niisama tulistamised/kargamised. Esimesest osast saadik on 

neid aga kummitanud probleemid juhtimisega, kuna liiga palju tege- tegevust 

on pandud liiga väheste nuppude külge. 

Shrek 2 

� Kes meist siis Shrekki ei teaks? Roheline sookoll, üritab kuri olla, 

aga välja tuleb ikka hästi. Shreki filmi teise osa järgi tehtud mobiilimängu 

tehes ei ole aga ilmselt samasid kvaliteedinorme silmas 

peetud, mis filmi valmistamisel. Mäng on kohmakalt mängitav, nüri 

ja kohati mängija vastu lausa vastik. Idee on vajalike asjade ümbruskonnast 

üles leidmises ning kättesaamises kindla (ja napi) aja 

jooksul. Suurem asi mängurõõm ta just pole, aga auto tagaistmel 

igavlevale jõmpsikale pakub ehk veidikeseks tegevust. 

War of the Worlds 

� War of the Worlds on üks sellesuviseid menufilme, lavastajaks 

Steven Spielberg ise. PC või konsoolimängu sellest tehtud 

ei olegi, aga moblavariant on päris kena. Mängija kehastada 

on kolmejalgne tulnukmasin Tripod, mis möllab ringi mööda 

metsasid ja linnasid ning hävitab kõike oma teel. Mängu käik 

on üsna mitmekesine, näiteks võib mootorpaate ja busse „kätega“ 

enda juurde tirida ja vastaste sekka heita, juhtimine jätab 

küll mõnel hetkel soovida. War of the Worldsi tugevaim külg on 

ilmselgelt graafika, silma hakkab nii 2D oskuslik kasutamine kui 

ka Tripodi enda kobe säärejooks. 


4 X REIN ZOBEL 

69

WCG 2005 – Suur mängupidu Singapuris 

� 15.–20. novembrini võõrustas Kagu- 

Aasia tehnoloogiakeskus, Singapuri linnriik, 

arvutimängureid 67st riigist. Peeti maha 

juba järjestikku kuuendad WCG – World 

Cyber Games – arvutimängude maailmavõistluste 

suurfinaalid, millele eelnesid riigiti 

kohalike meistrite selgitamine. Eelvoorudes 

osalejaid oli see aasta rekordarv – üle 

miljoni mängija, kellest siis veidi üle 700 

parima saabuski Singapuri Suntec City 

konverentsikeskusesse omavahel 

rinda pistma. Aastal 2000 

Koreast alguse saanud 

mängupidu on viimaseid 

aastaid globaalne suurüritus 

ning siiani suurima 

osalejate hulgaga võistlus 

küberspordi aladel, mida 

juba tasapisi ta mastaapsuse 

tõttu on hakatud Küberolümpiaks 

kutsuma. Jõudu katsuti 

kuues PC (strateegiamängud „Warcraft: 

Frozen Throne“, „Starcraft“, „Warhammer 

40000: Dawn of War“, meeskondlik tulistamine 

„Counter Strike: Source“, jalgpallis 

„FIFA Soccer 2005“ ning „Need for Speed: 

Underground“ kihutamises) ja kahes Xbox 

konsoolimängus ( „Halo 2“ ja „Dead or 

Alive Ultimate“). Võitjatele oli suurspon- 

Super Mario 

elab, igavesti 

� Multimedia Fusion lasi tasuta välja 

„Super Mario 3: Mario Forever“ 

(25,91 MB) PC versiooni. [digi] proovis, 

kas asi õige, ja tõesti – töötab ja uus vana 

klassik oma nostalgiahõnguga imeb endasse. 

Saab [digi] seekordselt plaadilt. 


sor Samsung välja pannud 

kokku 435 000 USA dollari eest 

auhinnarahasid, esikoha omanikud 

lahkusid 20 000 USA dollari ehk üle 

veerand miljoni krooni rikkamana, mis on 

noorele mängijale tõhus panus edasiseks 

arenguks. Eestist oli seekord kaks osalejat 

– „WarCraft“ Eesti eelvooru võitnud Aleksandr 

Goljakov ning mängu „Fifa Soccer 

2005“ Baltimaade finaali võitnud Sergei 

Bulõgin, kes aga kahjuks eelvoorudest 

[ N OV E M B R I S I L M U N U D M Ä N G U D E MOD] 

„Kunagi ammu ammu...“ 

� Hugo „agent Smith & lord Elrond“ 

Weaving hakkab jutustajaks oodatud 

„The Lord of the Rings, The Battle for 

Middle-earth II“ strateegiamängus. Ilmumisaeg 

pole veel teada, kuid arvatavasti 

ikka 2006. Esimese osa pikad kampaaniad 

pidid veelgi pikemad olema, et fänne 

kauemaks toolidele naelutada. 

Uudised 

edasi ei saanud. Järgmised WCG 2006 

võistlused toimuvad 2006. aasta oktoobris 

Itaalias, Monza linnakeses, mis kuulus oma 

F1 vormelirajaga. Kuna sel aastal info ilmus 

hilja ja raskestitabatavalt, jäi paljudel soovijatel 

registreerimata.Seega tasub huvilistel 

juba alustada silma pealhoidmist WCG 

leheküljel (www.worldcybergames.com), 

end õigeaegselt kirja panna ja juba Monzas 

meie lippu küberolümpial võitjapjedestaalile 

tõsta. VEIKO TAMM 

Quake 4 � Need for Speed Most Wanted � Civilization 4 � Wildlife Tycoon: Venture Africa � Three Musketeers � PSI: Syberian 

Conflict � Ski Racing 2006 � ToCA Race Driver 3 � Harry Potter and the Goblet of Fire � The Chronicles of Narnia � Super Taxi 

Driver 2006 

[ V E A PA R A N D U S E D E H K PATC H I D] 

Civilization 4 ver 1.09 � Battlefield 2/Special Forces ver 1.12 � Universal Combat: Gold ver 1.00.10 � SpellForce - The Order of Dawn 

1217 � The Matrix: Path of Neo #1 � Battle of Britain 2: Wings of Victory ver 2.03 � Hearts of Iron II ver 1.3a � Codename Panzers 

- Phase Two ver 1.06 � Land Of The Dead: Road To Fiddler’s Green ver 1.1 � Warhammer 40,000: Dawn of War ver 1.41 � Empire 

Earth II ver 1.20 � Quake 4 ver 1.0.4 � Starship Troopers ver 4.09.10 � Delta Force: Xtreme ver 1.6.9.3 � Area 51 US ver 1.2 / EU 1.1 

� X3: Reunion ver 1.2.0.1 � Dragonshard ver 1.1.24 

Spioon pokri 

� Sam Fisher läheb vangi. Miks, veel ei 

tea. Plaanitakse ta sinna jätta 20ks aastaks, 

kuid ta põgeneb. Mis ta tegema hakkab, 

pole ka teada. Aga midagi on sellel 

seost Sami tütre Sarahi surmaga, kes jääb 

purjus autojuhile ette. See on „Splinter 

Cell 4“ sisu, mida oodata järgmisel aastal. 

Kasutatavad vidinad ja tegelased on 

uued, graafikamootor jääb samaks.

Tulekul 

220 tulevast ajaröövlit 

Arvasite, et tulevik on pärast „Civilizationi“ ja „Quake’i“ neljandate osade ilmumist tume? 

East Front 

Gene Troopers 

Rat Hunter 

Armed Assault 

Condemned: Criminal Origins 

VATAN 

Vivisector: Beast Inside 

Hollow 

2005 LÕPP 2006 ESIMENE KVARTAL 2006 TEINE KVARTAL SILMAPIIRI TAGA... 

� IV kv. 2005 

� IV kv. 2005 

� IV kv. 2005 

� IV kv. 2005 

� IV kv. 2005 

� IV kv. 2005 

� IV kv. 2005 

� 2005 

Prince of Persia: The Two Thrones 

Tony Hawk’s American Wasteland 

Refuse: Home, Sweep Home 

Fallen Lords: Condemnation 

EVE Online: Red Moon Rising (lisapakk) 

Age of Pirates 

Blood Magic 

Citizen Zero 

SpellForce 2 

Hellgate: London 

Phase: Exodus 

The Roots 

The Witcher 

Vanguard: Saga of Heroes 

� IV kv. 2005 

� IV kv. 2005 

� IV kv. 2005 

� IV kv. 2005 

� IV kv. 2005 

� 2005 

� 2005 

� 2005 

� 2005 

Dynasty Warriors 4 Hyper 

Super League Rugby League 2 

The Three Musketeers 

Metal Combat 

DropTeam 

Diver: Deep Water Adventures 

� dets 2005 

� dets 2005 

� IV kv. 2005 

� 2005 

Hammer & Sickle 

American Conquest: Divided Nation 

Take Command: 2nd Manassas 

Artifact Rush 

Ground Zero: Genesis of the New World 

Tactica Online 

Pacific Storm 

Full Spectrum Warrior: Ten Hammers 

Creature Conflict: The Clan Wars 

Officers 

Wildlife Tycoon: Venture Africa 

Distant Guns 

War Leaders: Clash of Nations 

Spoils Of War 

Warfare 

� 5. dets 2005 

� 5. dets 

� dets 2005 

� IV kv. 2005 

� IV kv. 2005 

� IV kv. 2005 

� IV kv. 2005 

� IV kv. 2005 

� 2005 

� 2005 

� 2005 

� 2005 

� 2005 

� 2005 

� 2005 

L.A. Rush 

Volkswagen Golf Racer 

Adrenalin Racer 

IHRA Professional Drag Racing 2005 

Hard Truck: Apocalypse 

� 12. dets 2005 

� IV kv. 2005 

� IV kv. 2005 

� IV kv. 2005 

� IV kv. 2005 

Pathologic 

The Chronicles of Narnia: The Lion, The Witch and The 

Wardrobe � IV kv. 2005 

Scratches 

Evenings on a farm near Dikanka 

� IV kv. 2005 

� IV kv. 2005 

� 2005 

� dets 2005 

� 9. dets 2005 

� 8. dets 2005 

� IV kv. 2005 

� IV kv. 2005 

� IV kv. 2005 

� 2005 

The Regiment 

SWAT 4: The Stetchkov Syndicate (lisapakett) 

Tom Clancy’s Ghost Recon Advanced Warfighter 

Stargate SG-1: The Alliance 

Half-Life 2: Aftermath (lisapakett) 

Prey 

War of the Worlds: New York Armageddon 

Neuro 

Tom Clancy’s Rainbow Six: Lockdown 

Call of Juarez 

Enemy in Sight 

The Stalin Subway 

Sniper 

� veeb 2006 

� veeb 2006 

� veeb 2006 

� veeb 2006 

� veeb/märts 2006 

� 1. märts 2006 

� I kv. 2006 

� I kv. 2006 

� I kv. 2006 

� I kv. 2006 

� I kv. 2006 

� I kv. 2006 

� I kv. 2006 

25 To Life 

True Crime 2: New York City 

Tomb Raider 7: Legend 

City of the Dead 

Driver: Parallel Lines 

Just Cause 

Captain Blood 

Splinter Cell 4 

Hitman: Blood Money 

The Godfather 

Scarface: The World is Yours 

City of the Dead 

� 18. jaan 2006 

� jaan 2006 

� veeb 2006 

� veeb 2006 

� märts 2006 

� I kv. 2006 

� I kv. 2006 

� I kv. 2006 

� I kv. 2006 

� I kv. 2006 

� I kv. 2006 

� I kv. 2006 

Star Wars: Empire at War 

SunAge 

Galactic Civilizations II: Dread Lords 

Company of Heroes 

Ghost Wars 

Rise & Fall: Civilizations at War 

Faces of War 

War on Terror 

Sins Of A Solar Empire 

Heroes of Annihilated Empires 

ParaWorld 

Snow 

Wildlife Park 2 

� veeb 2006 

� veeb 2006 

� veebr 2006 

� veeb 2006 

� veeb 2006 

� 1 veeb 2006 

� märts 2006 

� märts 2006 

� I kv. 2006 

� I kv. 2006 

� I kv. 2006 

� I kv. 2006 

� I kv. 2006 

TOCA Race Driver 3 

Crashday 

Evolution GT 

� veeb 2006 

� veeb 2006 

� märts 2006 

Keepsake 

Call of Cthulhu: Dark Corners of the Earth 

� veeb 2006 

Tabula Rasa 

Neverend 

Mage Knight Apocalypse 

Star Wolves 2 

The Chronicles of Spellborn 

SUN: Soul of the Ultimate Nation 

Parfait Station 

� 15. veeb 2006 

� veeb 2006 

� märts 2006 

� I kv. 2006 

� I kv. 2006 

� I kv. 2006 

� I kv. 2006 

Torino 2006 

Barnyard 

Stacked with Daniel Negreanu 

Kick’n’Rush Soccer 2006 

Jaws Unleashed 

Panzer Elite Action: Fields of Glory 

Girlz – Life is a Party 

� veeb 2006 

� jaan 2006 

� jaan 2006 

� 28. veeb 2006 

� veeb 2006 

� veeb 2006 

� I kv. 2006 

� I kv. 2006 

You Are Empty 

TimeShift 

Commandos: Strike Force 

� II kv. 2006 

� kevad 2006 

� kevad 2006 

Bad Day L.A. 

Desperados 2: Cooper’s Revenge 

Black Buccaneer 

Rogue Trooper 

Dog Tag 

El Matador 

� 12. aprill 2006 

� aprill 2006 

� kevad 2006 

� kevad 2006 

� II kv. 2006 

� II kv. 2006 

Hearts of Iron II: Doomsday 

The Sims 2: Open for Business 

Empire Earth II: The Art of Supremacy (lisapakett) 

Combat Mission: Shock Force 

Hell Tycoon 

War Front: Turning Point 

NFL Head Coach 

Rise of Nations: Rise of Legends 

Joint Task Force 

� aprill 2006 

� mai 2006 

� kevad 2006 

� 6. juuni 2006 

� II kv. 2006 

� II kv. 2006 

� II kv. 2006 

� II kv. 2006 

Dreamfall: The Longest Journey 

CSI: 3 Dimensions of Murder 

Awaken 

The Lost Crown 

� kevad 2006 

� kevad 2006 

� II kv. 2006 

� II kv. 2006 

Age of Conan: Hyborian Adventures 

Neverwinter Nights 2 

Loki 

4th Battalion 

Phantasy Star Univers 

Darkstar One 

Auto Assault 

� 10. mai 2006 

� II kv. 2006 

� II kv. 2006 

� II kv. 2006 

� II kv. 2006 

� kevad 2006 

� kevad 2006 

FIFA Street 2 

Championship Manager 2006 

Sensible Soccer 

� kevad 2006 

� kevad 2006 

� II kv. 2006 

� kevad 2006 

Savage 2: A Tortured Soul 

Huxley 

Metathrone Project 

Dark Messiah of Might & Magic 

Call of Cthulhu: Destiny’s End 

S.T.A.L.K.E.R.: Shadow of Chernobyl 

Specnaz: Project Wolf 

BioShock 

Operation Flashpoint 2 

Unreal Tournament 2007 

Enemy Territory: Quake Wars 

Rainbow Six: Lockdown 

CellFactor 

Strike Force Red Cell 

Precursors 

Retribution 

Burn 

They Hunger: Lost Souls 

Zero Tolerance 

� suvi 2006 

� suvi 2006 

� suvi 2006 

� III kv. 2006 

� 19. okt 2006 

� IV kv. 2006 

� 2006 

� 2006 

� 2006 

� 2006 

� 2006 

� 2006 

� IV kv. 2007 

� 2007 

� 2007 

� 2007 

� teatamata 

� teatamata 

� teatamata 

Diabolique - License To Sin 

The Good, The Bad, And The Ugly 

Demonik 

Interview with a Made Man 

Reservoir Dogs 

6GUN 

Pirates of the Caribbean: The Legend of Jack Sparrow 

The Shadow of Aten 

Possession 

Freedom Fighters 2 

Max Payne 3 

Alan Wake 

2 Days to Vegas 

Dealer: Chronic, Pills & Coke 

� 2006 

� 2006 

� 2006 

� IV kv. 2006 

� 2006 

� 2006 

� IV kv. 2007 

� 2007 

� teatamata 

� teatamata 

� teatamata 

� teatamata 

� teatamata 

Spore 

Maelstrom 

ANNO 3 

Trainz Railroad Simulator 2006 

Caesar IV 

Warhammer: Mark of Chaos 

Dreamlords 

Heaven vs. Hell 

Sparta - Ancient Wars 

War Leaders: Clash of Nations 

They Came From Hollywood 

Stranger 

Act of War: Direct Action lisapakk 

Star Chamber: The Harbinger Saga 

Combat Mission Campaigns 

� III kv. 2006 

� III kv. 2006 

� IV kv. 2006 

� IV kv. 2006 

� IV kv. 2006 

� 2006 

� 2006 

� 2006 

� 2006 

� 2007 

� teatamata 

� teatamata 

� teatamata 

� teatamata 

� teatamata 

Pac-Man World Rally 

FlatOut 2 

Grand Raid Offroad 

Super Taxi Driver 2006 

Night Watch Racing 

Lada Racing Club 

� suvi 2006 

� suvi 2006 

� teatamata 

� teatamata 

� teatamata 

� teatamata 

Broken Sword 4 

Destinies 

THE ISLAND: The Earthling 

Culpa Innata 

Voodoo Nights 

Reprobates 

Sam & Max 

� suvi 2006 

� suvi 2006 

� III kv. 2006 

� teatamata 

� teatamata 

� teatamata 

� teatamata 

The Lord of the Rings Online: Shadows of Angmar 

Paradice City 

Ashes - Two Worlds Collide 

Gothic III 

Titan Quest 

Night Watch 

Elveon 

Warhammer Online 

Endless Saga 

Frater 

Final Fantasy XI: Treasures of Aht Urhgan (lisapakk) 

Neocron 2 - Beyond Dome of York 

Star Trek Online 

Imperator 

Gods and Heroes 

� III kv. 2006 

� IV kv. 2006 

� 2006 

� 2006 

� 2006 

� II kv. 2007 

� 2007 

� 2007 

� teatamata 

� teatamata 

� teatamata 

� teatamata 

Whirlwind of Vietnam 

Rich & Beautiful 

Rail Simulator 

Codename Panzers 2 

Pacific Liberation Force 

Monster Madness 

� IV kv. 2006 

� sügis 2006 

� 2006 

� 2008 

� teatamata 

� teatamata 

� teatamata 

� 2006 

� suvi 2006 

� teatamata 


FPS 

MÄRUL 

STRATEEGIA 

KIHUTA 

SEIKLUS 

ROLLIMÄNGUD 

MUU 

71

Digifoto 

Siim Teller 

Mälukaart 

Arvutid 

Leho Lahtvee 

Hiir 

Mobiilside 

Henrik Roonemaa 

Telefoni mälu 


Kui mälukaardi tootja on Lexar või SanDisk ja 

tema peale on kirjutatud 80x kiirus, siis kas kaks 

korda kallim hind on õigustatud? Mälukaartide 

erinevad formaadid, tootjad ja kiirused tekitavad 

rohkem küsimusi, kui siin vastata jõuab. 

Kõrva taha tasub panna, et võimaluse korral 

tuleks osta nii kiire kaart, kui rahakott kannatab. 

Fakt: Secure Digital on hetkel populaarseim 

mälukaardiformaat. Soodne, vähese voolutarbega 

ja väikeste mõõtmetega, mistõttu on teda 

kasutama hakatud ka digipeegelkaamerates. 

Fakt: Smart Media on surev formaat, sest mahupiirangul 

on 128 MB lagi ees. 

Fakt: Sony Memory Stick on konkurentsitult 

kalleim mälukaart ja seda ei kasuta peaaegu 

ükski teine kaameratootja. Memory Stick’i ostes 

Võimalusel katsu hiirt alati poes käes hoida ja 

vaata, kuidas tunne on. Raskus, libisemiskergus 

ja käe asetus (hiired on erineva suurusega) on 

kõik tähtsad ja tähelepanu vajavad. 

Munaga hiiri ei eelista vist enam keegi ja seetõttu 

soovitan optilist hiirt, sellist, millel töötades 

punase tuluke all põleb. Kui ka tulistamismängudega 

saab aeg-ajalt tõsiselt rinda pistetud, 

siis vaata laseriga hiiri, laser on palju täpsem ja 

kiirem kui tavalised optilised hiired. 

Seejärel jälgige hiire saba, kas ta su arvutiga 

ühildub. Vanad serial otsad on ajalukku kadumas, 

kehtivad PS2 ja USB. Vahet pole, võib ära kasutada 

PS2 (pisike ja ümmargune), sest sinna pessa 

muud ei sobi, USBsse on aga tihti midagi pista 

ja pesa võib teinekord vaja minna. Kuid kui PS2 

soovitaval hiirel pole, pole midagi katki, USB-pesi 

saab arvutile ka juurde osta. 

On ka juhtmeta hiiri, mis mingil määral kasu- 

Termin „mälu“ on seni küll kasutuses olnud 

pigem arvutite puhul, ent ka mobiiltelefonide 

puhul muutub mäluküsimus järjest tähtsamaks. 

Sest telefoni peab ära mahtuma kogu sinu kontaktvõrgustik, 

lugematud SMSid, sinu e-kirjad, 

lisaks veel järjest kvaliteetsemaks muutuvate 

kaameratega tehtud fotod, helisalvestised, 

MP3d. Mõned telefonid näitavad isegi videoklippe 

ja neidki tuleb telefoni mälus hoida. 

Nii on paljud üllatunud, kui nende 4 MB mäluga 

telefon teatab üsna varsti pärast kasutusele 

võtmist, et nüüd on mälu täis ja enam midagi 

juurde salvestada ei saa. Aga mis parata, juba 

üks foto võtab ruumi mitusada kilobaiti. 

Sestap tuleb alati telefoni ostes jälgida, kas 

tehniliste võimaluste ja mälu tasakaal on paigas. 

tähendab kaameramargi vahetamine uute mälukaartide 

ostu. 

Fakt: Mälukaartide kiiruste kohta info leidmine 

nõuab maagivõimeid. Tihti pole kiirused, mida 

esitatakse stiilis „60x“, omavahel võrreldavad. 

Fakt: 512 MB kaardi eest tuleb Eestis sõltuvalt 

formaadist välja käia umbes 600 krooni (Secure 

Digital) või lausa kuni 1200 krooni (Memory 

Stick Pro). 

Soovitus: Osta nii kiire kaart, kui rahakott kannatab. 

Nii saavad kõik hetked tabatud ja juuksed 

ei lähe oodates halliks, kuni kaamerast pildid 

arvutisse saavad. Kallim hind tähendab paremat 

kvaliteedikontrolli, koostematerjale, kiirust ja 

kuni eluaegset garantiid. Odavat ja aeglast kaamerat 

kiire mälukaart kahjuks kiiremaks ei tee. 

tusvabaduse annavad. Need töötavad kas aku 

või patareide jõul ja edastavad signaali arvuti 

küljes olevale vastuvõtjale. Soovitan muidugi 

akuga hiirt, sest patareide ostmine läheb kulukaks 

ja neid ikka läheb, vastavalt kasutamisele. 

Mõnikord on hiirel kahele nupule ja rullikule 

juures lisanuppe mugavamaks mängimiseks ja 

internetis surfamiseks. Tihti on need kasutaja 

poolt ka programmeeritavad (saab ise määrata, 

mida mingi nupp teeb). Nupud võivad vastavalt 

soovile arvestatav pluss olla, näiteks veebis surfates 

on back ja forward nupud hiire küljes pärast 

mõnepäevast kasutamist lausa asendamatud. 

Häid hiiri teeb Logitech, kuid arvestatavad tooted 

on ka Microsoftil ja Razeril. Ülejäänud Eesti 

turul levivad Defenderid, Geniused, A4echid jms 

on odavam keskklass. 

Ei ole mingit lootust kasutada oma telefoni MP3mängijana, 

kui telefonis on mälu näiteks 32 MB 

ning mälukaardi lisamise võimalust ei ole. Sinna 

saab siis heal juhul panna vaid mõne muusikapala. 

Mälukaartidena kasutavad telefonid üldiselt 

kas MMC-kaarte (Nokia), TransFlashi 

(Samsung) või MemorySticki (SonyEricsson). 

TransFlash on kõige väiksem, aga üldiselt on 

mälukaardipesad ehitatud niimoodi, et jalgu nad 

ei jää isegi suuremate MMC-kaartide puhul. 

Telefonikarbis kaasas kipub üldiselt olema üsna 

väike kaart (kui üldse), sestap tasub telefoni ostes 

kohe mõelda, kas äkki pole vaja rohkem mälu 

ning kulutada MP3-mängijale plaanitud raha äkki 

hoopis 1 GB mälukaardi peale.

Juhtmevaba kontakt kõikjal 

Tajutav jõudluse kasv õhukeses ja stiilses kestas 

TM TM 

Dell Latitude D610 

on loodud klientidele, 

kes soovivad universaalsust, 

mobiilsust ja mugavust. 

TM 

TM 


® TM 

Intel Centrino mobiilne tehnoloogia 

® ® 

Intel Pentium M protsessor 740 

(1,73 GHz, vahemälu 2 MB, 533 MHz FSB) 

Intel PRO/Wireless 2200 (802.11b/g) kaart 

® 

Genuine Windows XP Professional 

Kõvaketas 60 GB Kõvaketas 60 GB 

Autoriseeritud edasimüüja, garantii- ja hoolduspartner Eestis: 

MAX 123 AS · Pärnu mnt 160C, Tallinn 

tel: 6 14 24 34 · e-mail: dell@max.ee · www.max.ee 

© 2003 Dell® Computer Corporation. Saadavus, hinnad ja spetsifikatsioonid on õiged avaldamispäeval, kuid võivad muutuda hoiatamata. Tooteuuenduste hinnad kehtivad ainult koos süsteemiga 

ostes. Dell, Dell logo ja Latitude on Dell Computer Corporation’i registreeritud kaubamärgid. Latitude on Dell Computer Corporation’i kaubamärk. Intel, Intel Inside, Intel Inside logo, Celeron, Pentium 

ja Centrino on Intel Corporation’i kaubamärgid või registreeritud kaubamärgid. Microsoft ja Windows on Microsoft Corporation’i registreeritud kaubamärgid. Dell ei pretendeeri teiste omanduses 

olevatele nimedele ja kaubamärkidele. Teatud Microsoft® tarkvaratoodetel, kaasaarvatud käesolevas arvutis, võivad kopeerimistõrje eesmärgil olla kasutusele võetud teatud tehnilised meetmed. 

Toodet pole võimalik kasutada, kui te ei järgi toote käivitamisreegleid. Käivitamisreeglid ja Microsoft’i intellektuaalse omandi kasutamise reegleid kirjeldatakse täpsemalt toote algsel käivitamisel või 

peale teatud tarkvaratoodete korduvat installeerimist või arvuti ümberkonfigureerimisel, mida on võimalik teostada ka Interneti abil või telefoni teel (võib kaasneda teenuse lisasu). 

® 

Dell soovitab Windows XP Professional'i 

TM TM ® TM 

Ülikerge Dell Latitude seeria, mis baseerub Intel Centrino mobiilsel tehnoloogial, 

pakub Teile tähelepanuväärset mobiilsust, sealjuures võimsusest midagi kaotamata. 

TM TM 


on mõeldud kasutajatele, 

kellele on esmatähtis 

suur produktiivsus 

soodsa hinnaga. 

® TM 

Intel Centrino mobiilne tehnoloogia 

® ® 

Intel Pentium M protsessor 740 

(1,73 GHz, vahemälu 2 MB, 533 MHz FSB) 

Intel PRO/Wireless 2200 (802.11b/g) kaart 

® 

Genuine Windows XP Professional 

Mälu 512 MB DDR2 SDRAM 400 MHz Mälu 512 MB DDR2 SDRAM 400 MHz 

Combo seade (DVD-lugeja, CD-kirjutaja) Combo seade (DVD-lugeja, CD-kirjutaja) 

14,1" SXGA+ TFT ekraan 15" XGA TFT ekraan 

Kaal 2,12 kg Kaal 2,7 kg 

TM 

TM 


Garantii 3 aastat Garantii 3 aastat 

22 200.- 21 400.- 

Sisaldab 18% käibemaksu Sisaldab 18% käibemaksu 

Lihtne nagu 

Vaata www.max.ee

Arvuti alustab algusest 

Tere, mul on probleem. Arvuti on viimasel 

ajal ise hakanud restarte tegema. 

Kas asi võib olla toiteplokis, kuigi 

see on veel suhteliselt uus? Arvutiks on AMD 

Athlon 64 3000+ ning toiteplokk on 

400 W. Tõnis 

Kui arvuti hakkas resetima pärast toiteka 

vahetust, siis tõesti võib viga selles olla. 

Kui mitte, siis võib ka muid vigu olla. 

Kontrolli tarkvara, kas äkki midagi hiljuti installitud 

programmidest seda ei põhjusta, uuendage 

draivereid, kontrolli mälu www.memtest.org 

saadaval oleva programmiga (järgi seal antud 

juhiseid täpselt!). Kui miski ei aita, vii garantiiremonti, 

seal on asjatundjad. 

Uus arvuti nöögib mind 

Ostsin uue arvuti (Microlink 570). 

See peaks olema päris kiire ja hea, aga 

mõnda programmi installides jookseb 

ta kinni ja aitab ainult restart. Isegi installi 

wizard ei avane. Äkki oskate nõu anda, et mis 

võib olla sellise probleemi põhjuseks ja mida 

tegema peaks? Ette tänades, Guido 

Vigu võib sellise kirjelduse peale olla 

väga palju. Nii riistvaralisi kui tarkvaralisi. 

Võib-olla on Teie uue arvuti tarkvara 

maakeeles öeldult sassi läinud (sobimatud programmid, 

viirused, nuhkvarad) ja soovib uut Windowsi 

installi, heal juhul aitab ka System Restore. 

Võib aga olla, et emaplaat, mälu või protsessor 

on väikse kiiksuga ja sellisel juhul tuleks masin 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 


FOTO SCANPIX/CORBIS 

Start! Ja uuesti. Ja uuesti. 

Ja uuesti. 

E S I T A O M A K Ü S I M U S : D I G I @ P R E S S H O U S E . E E 


viia garantiiremonti. Jääb sinu otsustada, kas 

proovid enne Windowsi remondiga. 

Olen kuulnud format C: kasulikkusest 

Ma tahan teha arvutile format C:. Kui 

klikkan parema klahviga local disk’ile 

ja format’i võtan, siis seal arvuti ei lase 

format C: teha, sest viskab ette mingi kirja, et 

tuleb sulgeda kõik aknad ja kui see tehtud, siis 

viskab ette mingi järgmise kirja. Tegelikult ma 

ei teagi kuidas ja mismoodi format C: tehakse? 

Ma arvan, et mul on midagi BIOSis valesti seadistatud, 

aga ma ei teagi, mis see täpselt on, 

kuidas seal miski käib ja kust sinna saab. Abi 

vajades, Markus 

Nii muidugi ei saa teha, ei saa kustutada 

ju faile, mida parasjagu kasutatakse. C: 

kettal on just palju selliseid, et Windows 

töötaks. Kui sa ei tea, mis on BIOS ja format C:, 

siis miks sa kahtlustad, et midagi on valesti seadistatud 

ja format’it teha vaja? BIOS on riistvara 

kokkusobivust kontrolliv ja tööle panev süsteem 

ja selles muudatuste tegemiseks pole format’it 

teha vaja. Tavaliselt saab sinna arvuti käima 

pannes delete nuppu vajutades, kuid seal midagi 

muuta ei soovita kellelgi peale asjatundja. Format 

C: kustutab kõvakettalt kõik seal oleva, et uuesti 

alustada. Jällegi ei soovita mitte asja tundval inimesel 

seda teha, sest peale seda ei ole arvutiga 

enne uue operatsioonisüsteemi panekut midagi 

teha. Muidu saab format’it teha DOSi alt vastava 

käsuga või näiteks programmiga Partition Magic. 

Mõra plaadis ja mõra hinges 

Ma ostsin endale „Diablo 2“, pärast 

paarikuust mängimist märkasin, et 

CDs on mõra. Kas saaksin midagi teha, 

et seda CDd päästa, muide sama juhtus ka mu 

„Diablo 1-ga“. Enri 

Mõrad ei tule plaatidele ise. Vaevalt, et 

see osteski seal oli, kui ta juba nii kaua 

on töötanud. Võib proovida teha CD-st 

koopia, kuid üldiselt ei soovitata katkised 

laserplaate seadmesse panna, 

sest need võivad iga hetk 

plaadimängijas katki minna 

(oi seda julma kraginat, 

mis sealt siis tuleb). Ja 

seda koos plaadiga 

katki läinud seadet 

garantii ei kata.

Hiir jonnib 

Kui tahan minna My Computer’isse, 

pean vajutama esialgu ühe korra 

hiirega ja siis enterit – ei saa otse 

avada kahe hiireklõpsuga! Oskate järsku 

aidata! Tanel 

Ehk on hiireklõpsu kiirus Control 

Panel’ist hiire seadistuste alt liiga 

kiireks tehtud? Kahjuks ei kirjelda sa 

lähemalt, miks topeltklõpsuga programme 

avada ei saa, sestap ei oska hoobilt muud 

mõistlikku välja pakkuda. 

Monitor haiseb 

Tere. Olen teie ajakirja lugenud 

esimesest numbrist ja minu arvates 

on [digi] väga mitmekülgne, kuid 

see pole see, millest rääkida tahtsin. Asi on 

tegelikult selles, et mul on LCD-monitor, mis 

jupsib. Mida ette võtta, monitor suriseb ja 

vahepeal isegi ajab paha haisu välja, kuid pilt 

on siiamaani ees. Millest on see probleem 

tekkinud? Karl 

Metsloomad võivad monitori 

ka pesa teinud olla. 


Sellise veakirjeldusega peaksid sa 

koos pildikastiga padavai ostukohta 

lippama, garantiikaart kaasas. Kui garantii 

läbi, las vaatab ikkagi mõni tehnik firmas 

selle üle. See ei kõla just vea moodi, mida ise 

kodus remondiks. Parem karta kui kahetseda. 

Kust saada odavat 

ID-kaardi lugejat? 

Mul on mõned küsimused [digi] 

toimetusele: 

1) Mis programm ja milleks on 

mõeldud: WinXP.WinPE.2004.v.6.-WinXP. 

LiveCD.iso suurusega 731 MB. Kui lahti pakin, 

siis on suurus kuskil 4 GB. 

2) Paljudesse arvutitesse pannakse igasugu 

kaardilugejaid. Küll seitse või isegi enam. 

Miks pole aga kuskil võimalik alla sajakroonist 

ID-kaardilugejat saada ja kas siis tõesti 

ei toodeta sellist lugejat? Kas Eesti tootjad 

pole huvitatud ID-kaardilugeja tootmisest? 

Või on turvanõuded liialt kõrgele aetud? Kui 

kaardilugejad oleksid odavad, siis toimiks ka 

e-riik (minu arvates). Valdur 

[ K U U K I R I ] 

Kas tolm? 

Tere [digi], mul on väike probleem ja loodan, et oskate aidata. Asi 

on selles, et arvuti lülitab ennast vahepeal järsku iseenesest välja ja 

seda mingi iga tunni-kolme tagant ning kui uuesti käima panen, siis 

kohe lülitab ennast minuti pärast välja ja peab ootama üks-kaks minutit enne, 

kui ta saab käima panna. Arvuti on muidu hea Win XP Pro, Pentium 4 CPU 

3.04 GHz, 512 MB, sõber arvas, et emaplaat on tolmune ja peab seda puhastama, 

aga mis teie arvate? Raul 

Su sõbral on poolikult õigus. Tolm 

tõesti, kuid vaevalt, et emaplaa- emaplaadipealne 

tolm. Tõenäoliselt on 

see paha asi hoopis protsessori jahutile 

(eriti ventilaatorile) viga teinud, 

selles mõttes, et on ummistanud ribid 

ja ehk pöörleva ventilaatori kinni mätsinud. 

Kui protsessor ei saa jahutust, 

siis kriitilise temperatuurini jõudes ta 

lihtsalt paneb arvuti kinni. Millal ta 

seda teeb, sõltub, kui raskelt arvutit 

koormata. Käima läheb arvuti pärast 

jahtumist. Edasi peaks aga tegutsema 

nii, et kohe pärast hommikusööki ja 

hambapesu arvuti asjatundjate kätte 

riistvarahooldusesse, kui ei soovi arvutile 

tekitada püsivaid kahjustusi. 

Üks võimalus arvutit piinavast tolmust vabanemiseks on 

ettevaatlikult arvuti korpus puhastusvahendit täis valada ning siis 

viis minutit tugevasti raputada. Seda siiski ei soovitaks. 

Kes selle pakendi eest 

maksavad? Kõik need 

inimesed seal. 

Esiteks: Windows PE on Windowsi 

pisiversioon, mis jookseb ka Live CDna 

ehk pistad plaadi seadmesse, buudid 

sellelt üles ja kasutad Windowsi suvalises arvutis. 

Miinuseks muidugi see, et kõik, mis sa selles 

Windowsis teed, läheb kaduma, sest plaadile 

dokumente, isiklikke seadistusi ega üldse mitte 

midagi juurde ei salvestata. Teiseks miinuseks 

see, et kohe kindlasti on tegu piraatversiooniga. 

Teiseks: ka ükski Eesti tootja ei saaks ID-kaardi 

lugeja hinnaks alla saja krooni, sest odavat hinda 

on võimalik saada ainult hirmsuuri koguseid 

tootes. Või neid ostes, aga Eestisse ei osta 

keegi mõnelt Aasia riigi tootjalt sellist hunnikut 

lugejaid, et hinda nii odavaks oleks võimalik 

kaubelda. 

Tagasi minevikku 

Tuli täna tore mõte, et võiks vahetada 

vana OS Win XP ühe tema eelkäija 

Win 98 vastu. Ise ma ei tea mitte 

midagi ketaste formaatimisest, mis on vajalik, 

nagu ma aru saan. Internetist ma abi leida ei 

suuda, sest kellelgi pole vist eriti sellist mõtet 

olnud. Ja foorumites ringi kolades ja abi paludes 

olen saanud absoluutselt igasuguseid erinevaid 

vastuseid, millest selgust pole saanud. 


75

Ahhh ... ilma keerutamata: Kuidas siis Win XP 

vahetada Win 98 vastu? Või on see liiga raske 

ja peaks kutsuma mingi spetsialisti? Plaadid ja 

draiverid on muidu endal olemas. Silver 

Tõesti tore mõte ... Aga milleks? Kui 

arvuti on alla pooleteist aasta vana, 

ei soovita seda teha, sest osa uuest 

riistvarast enam ei toeta Windows 98-t. Liiatigi 

kerkivad turvaküsimused, uus tarkvara ei pruugi 

joosta ega midagi. Aga noh, eks sa ise tead. Kui 

vana arvuti, soov kindel, plaadid olemas, siis ka 

keerutamata: kustuta partitsioonid, tee uued FAT 

32 formaadis (soovitavalt maks 32 GB) ja installi 

buutivalt Windows 98 plaadilt uus vana Windows 

peale. Formaatimiseks/partitsioonidega 

möllamiseks võid kasutada nt DOSi flopil olevaid 

format.com ja fdisk.exe faile või Partition Magic 

programmi kettaid. Esimest korda siiski ei soovita 

ihuüksi selliseid tegevusi teha, asjatundja 

peaks olema kõrval. 

Kasiinod meelitavad 

Mul oleks soov teada saada, kuidas 

blokeerida või mitte lubada arvutise 

reklaame (mulle tuleb kogu aeg ming 

kasiinovärk. Sooviksin abi. Ette tänates, Ainar 

Keela pop-up’id ehk hüpikreklaamid oma 

internetilehitsejas. Soovitame veebis 

surfamiseks kasutada Firefoxi (www. 

mozilla.com), aga ka kõigi uuendustega varus- 



tatud Internet Exploreril on Tools-menüüs käsk 

Pop-up Blocker). Sinu ütlus, et kasiinoreklaamid 

„kogu aeg“ segavad, paneb siiski ka kahtlema, et 

su arvutis pesitseb nuhkvara või reklaamiprogramme. 

Kontrolli oma arvuti kindlasti näiteks 

Spybotiga (www.spybot.info) üle! 

Kaboom! 

Mul juhtus selline asi ,et panin CDseadmesse 

plaadi, millel oli seespool 

ääres sentimeetri pikkune mõra. Alguses 

hakkas kõik tööle, aga siis käis järsku CDseadmes 

pauk. Tegin seadme lahti ja nägin seal 

sees plaadi tükke. Sain küll enamuse välja, aga 

ei julge teist plaati sinna panna. Mis võis selle 

põhjustada? Mida ma nüüd peaks tegema, et 

julgeda CD-seadet uuesti kasutada? Kaupo 

Suure tõenäosusega võib seadme pensionile 

saata. Mingi vana plaadiga võib 

korra testida, aga enamasti saab sellisel 

juhtumil ka laser vigastada. Edasi võib optilise 

seade arvutist välja võtta ja siis lahti kruvida. 

Mõned seadmed on keerukamad, teised lihtsamad. 

Siis, kui lahti, tuleb kõik killud välja korjata 

ja poest ostetud piirutuslappidega tükkidest 

puhastada, kaasa arvatud laseri lääts. Kui ikkagi 

Lubatakse, et internetikasiinos 

saadud võidu puhul antakse raha 

kohe kätte CD-seadmest.

ei toimi, siis hea uudis on aga see, et seadmete 

hinnad on üsna odavaks läinud, saadki endale 

jõuluks äkki uuema, parema ja kiirema kinkida. 

Sissekirjutus kohustuslikuks 

Teie ajakiri ruulib sajaga! Kuid sellest 

ei taha ma praegu rääkida, tahan hoopis 

küsida, et kust saaks kodulehele 

registratsiooni tegemise õpetust? Rix 

Inetu lugu, Rix, et sa ei taha rääkida meie 

lahedast ajakirjast. Aga olgu, kuna me 

tõesti nõnda lahked oleme, siis palun: 

otsi Google’ist „user registration script“ ning saad 

kohe hulga vastuseid. Ainult su veebiserver peab 

PHPd toetama. Aga järgmine kiri olgu parem 

meist! 

Mäluauk 

Olen ostnud juba kolm kõvaketast, 

kuid see ei lahenda asja. Nimelt pärast 

uue kõvaketta ostu saab mittelegaalsel 

moel asju allalaetud. Kuid kõik on siiamaani 

ainult laulud olnud. Nüüd on jälle see, mis oli 

enne. Arvuti teeb lihtsalt restarte (eelmine 

kord oli mingi sinine tekst ka kirjaga, aga kirja 

ei mäleta). Üldiselt mängudes ta ei tee, aga kui 

internetis surfata, siis küll. Teha mingit koolitööd, 

mida iganes, jookseb lampi kokku/teeb 

restardi. Mitu vajalikku asja on kaotsi läinud. 

Samuti kasutan Mozilla Firefoxi ning seegi on 


Kodulehele registratsiooni 

tegemiseks on vaja palgata 

lisatööjõudu. 

ebastabiilselt tööle hakanud. Pidevalt tuleb 

kiri „firefox.exe has to close...“ – iga kord, kui 

internet lehte laeb, palvetan mõttes, et mingu 

nüüd ilusti korda. Asi sai alguse sellest suvest, 

märtsis sai soetatud ainult uus graafikakaart 

(Sparkles 6600GT). On mingeid soovitusi, 

memtest või põhimõtteliselt võib arvutiga lutsu 

visata? Elari 

Kõlab väga mälu valesti töötamise 

moodi. Samamoodi võivad mõned 

programmid arvutisse salaja lisada 

nuhkvara, viiruseid ja muid arvuti tööd segavaid 

tarkvarajuppe. Kui pärast videokaardi panekut 

asi halvemuse poole läks, siis esiteks vaata oma 

videokaardi ja emaplaadi tootja kodulehte ja uuri, 

ega äkki ei ole need omavahel mittetöötavad või 

vajavad BIOSi uuendamist (mida peaks tegema 

asjatundja). Teiseks, võta emaplaadi mälupesast 

mälu (kui ise uue videokaardi lisasid, siis eeldame, 

et tunned asja, või kutsu jällegi asjatundja) 

välja ja pane hoolikalt tagasi (ehk juhtus videokaardi 

pesasse pressides mälu pesas samuti 

liikumine, mille peale ei saada enam õigesti 

kontakti). Kõvaketastel on selliste juhtumite juures 

harva süü, pigem operatsioonisüsteem, kuid 

olles vahetanud kõvakettaid, oletame, et ka Windows 

on saanud alati uus pandud. Kui Windows 

on iga kord kloonitud, jäänud sama, siis kindlasti 

installi ka Windows uuesti. 


77

[ F I L M ] 

Jason and the 

Argonauts 

� Nagu ikka odavad otse 

televisiooni ja videolevisse 

jõudvad filmid, pole ka 

kaheosaline ja kokku kolmetunnine 

Iasoni ja tema 

argonautide ekraniseering 

teab kui tuntud. 2000. aastal 

valminud Kreeka mütoloogialoo 

seekordne tõlgendus 

on hüppelise arenguga, mitte nii kaasakiskuva 

muusikaga nagu kassatükid ja osade tegevuse 

ajal kaamerat piiluvate näitlejatega, kuid... Vaatamata 

eriefektide vähesusele ja mitte kõrgeimale 

tasemele on koletised ja arvutiga tehtud asjad 

heal tasemel. Haigutama kolme tunni jooksul ei 

kipu ning meil tuntud Xena ja Heraklesese ajastu 

ja sündmused saavad teistsuguse vaate. Varsti 

Eesti videolevisse jõudvat lugu soovitaks Kreeka 

mütoloogia ja mõõgaga vehkivate kangelasfilmide 

austajatele, eriti kuna kinosse ja Eesti telekanalitesse 

pole suurt lootust seda ootama jääda. 

Teile, kes näitlejate järgi filme valivad, kuulsamad 

nimed on Dennis Hopper ja Natasha Henstridge, 

üksikud näod ka mujalt tuttavad. LEHO LAHTVEE 

[ T E L E S E R I A A L] 

My Name is Earl 

� Sellist positiivsuse ja 

lihtsa inimese maailmavaate 

laksu ei olegi tükk 

aega saanud, ainult „Õnne 

13“ suudab vastu panna. 

„My Name is Earl“ on 

üks sel sügisel USA teles 

alustanud komöödiaseriaalidest, 

millel läheb praegu 

meeletult hästi ja õigusega. 

Earl (Jason Lee) on lihtne inimene, sorgus 

vuntsidega pisipätt. „Teine USA“, kui soovite. 

Ühel hetkel jõuab talle kohale, et ta elu on jama, 

sest ta ise on halb inimene olnud ja karma on 

paigast ära. Nii ta siis kirjutabki üles üle saja asja, 

mida ta elus on halvasti teinud ja hakkab neid 

ükshaaval heastama. Jah, kõlab moosiselt, aga ei 

ole. Hoopis heasüdamlik ja naljakas on ja pärast 

on endal ka tunne, et tahaks parem inimene olla. 

Muide, soovitan Earli heli kuulata läbi korralike 

kõlarite, sest sari on kaunistatud ohtra muusikaga, 

mõnus kantrirokk, bluus ja 1980ndate popp. 

Need, kes muretsevad südant Eestis valitseva 

tigeduse pärast, saavad Earlist annuse headust. 

HENRIK ROONEMAA 


[ P L A AT ] 

Ursula 

Annamenõu 

Wave Records 

� Kui peab võrdlema, siis tükike Jääboilerit ja 

tükike Beep Shop Boysi (väga väike tükike) ja tükike 

Talking Headsi (no see on Ursulale küll kõva 

usalduskrediit). Kohati reggae-rütmidega rokk, 

kohati lihtsalt lõbus popp. Aga selliseid sõnu pole 

ikka tükil ajal kuulnud. Sinu keha kui ookean / Part 

põgeneb, järgi katamaraan / Lennuk kukkus alla, 

kõik jäid ellu / Leidsin tänavalt uhiuue kellu. 

Muuhulgas on nad võitnud ka „Noortebänd 

2004“ võistluse ning nüüd on nende eesmärgiks 

„puistata õnnega üle kogu Eesti“. Mina olen igatahes 

juba õnnelik. HENRIK ROONEMAA 

[ N E T I M U U S I K A ] 

DJ Food 

Raiding The 20th 

Century 

www.djfood.org 

� Hämmastav, mida juba 

ilmunud muusikaga teha 

saab. Strictly Kev võtab 

tunniajases miksis kokku 

ligi 200 lugu, mis 20. 

sajandil kuulsaks lauldud 

ja mängitud ning lihtsalt segab neid omavahel, 

miksib, alustab ja lõpetab, ühendab ja lahutab. 

Kuuled justkui jupikest ühest loost, aga samas 

on nagu väga teine lugu. Ning kõige selle sees ja 

peal ja taustaks jutustab ta meile loo sellest, kuidas 

arusaamad muusikat ja autoriõigustest on 

tänapäevaks muutunud ja kuidas on muutumas 

muusikaäri. Saadaval ainult internetist. 

HENRIK ROONEMAA

Kas programm on minu oma? 

� Teades, et teie ajakiri on suur antipiraatluse 

toetaja, pakun teile välja idee, millest võiksite 

kirjutada. Nimelt paljusid huvitab teada, kas 

tarkvara, mis pannakse kaasa erinevate arvutikomponentidega, 

muutub arvuti või vastava 

seadme riknemisel või müümisel tarkvarata 

ebaseaduslikuks. Toon näite puust ja punaselt. 

Ostan DVD-seadme, millega komplektis on näiteks 

Power DVD-plaat. Seade läheb prügikasti 

või müün sõbrale – millised õigused on siis minul 

seda tarkvara kasutada? Võib-olla ostsin ju selle 

DVD-mängija just sellepärast, et temaga koos oli 

tarkvara. Kas ostjana olen surmani tema õigusjärgne 

omanik või pean DVD-seadme riknemisel 

ka DVD plaadi hävitama? Kuidas oleks õige? 

Olav 

[digi] vastus: 

� Ühest vastust ei ole, sest litsentsid on eri 

tarkvara puhul erinevad. Aga õnneks on iga programmiga 

kaasas ka litsentsileping, kus on täpselt 

kirjas, mida sa sellega teha tohid ja midagi mitte, 

kõige kindlam on sealt järele vaadata. Kui sa inglisekeelsest 

juurajutust aru ei saa, küsi täpsemalt 

järele BSA (www.bsa.ee) käest. 

Esimene sõber piraadivaba 

� Tänan teid, et kirjutasite oktoobrikuu ajakirjas 

piraattarkvarast ja kust saada tasuta programme. 

Mu sõber sai just püsiühenduse ja ta 

küsis minult nõu, kust saada tasuta Firefoxi. Ma 

vastasin, et ma ei tea, aga mõne aja pärast tuli 

mulle meelde, et olen kuskilt midagi selle kohta 

lugenud – [digist]. Järgmiseks päevaks otsisin 

välja aadressi ja andsin talle. Kui ta küsis, et kust 

ma selle sain, siis vastasin, et ühest ajakirjast. 

Tal tekkis huvi ja lubas ka tellida. Varsti saan ka 

ise püsiühenduse ning ei pea kasutama piraattarkvara, 

et arvutis olemine mugavamaks teha. 

Aksel 

Õpilane, relvasta 

end arvutitunniks [digiga] 

� Mul ei ole teile midagi ette heita, aga soovitusi, 

mida ajakirja lisada, on küll: 

1) Tasuta netimängude tutvustused (koos linkidega), 

näiteks „Wolfenstein: Enemy Territory“, 

„American Army“ jt. 

2) Selliste vajalike, aga natuke raskemate toimingute 

õpetused, näiteks kuidas teha format C: 

või BIOSi update. 

3) Tutvustada ja võrrelda ka odavamaid tooteid, 

näiteks veebikaamerad. Ja rääkida, mis 

hinnast algavad normaalsed tooted, kui palju 

maksavad normaalsed 256 MBsed videokaardid. 

Kodulehele võiks panna üles: 

� 1. Populaarsemad/tähtsamad artiklid, nagu oli 

MP3-mängijate supertest, mida mina kahjuks 

lugenud ei ole, kuna jäin esimese [digi] ostmisega 

hiljaks. 

2. Foorum! 


Kirjuta meile: 

� e-posti aadressil 

digi@presshouse.ee 

� aadressil 

[digi] 

Paldiski mnt 26a 

10149 Tallinn 

3. Kõikvõimalike linke alates vabavara lehtedest 

kuni mängudeni välja. 

4. Online helpdesk (esitad [digile] küsimuse ja 

saad e-postiga vastuse. 

Kuna ise pusin hetkel kodulehe kallal, siis võiks 

panna ajakirja ka html-i õpetuse. 

Tunnistan, et esimene asi, mida seekord 

esimesena lugesin, oli kuukiri 

� Ka meil on arvutiklassis [digi] laual. Kui rääkida 

meie kooli arvutiklassi olukorrast, on see päris 

normaalne – 18 arvutit 360 õpilase kohta, kõik 

arvutid vähemalt 1,8 GHz, aga arvutiõpetajaga 

on teised lood, tunnis laseb meil tööd teha, ise 

kuulab muusikat ja ülbitseb. Ei saa mainimata 

jätta, et tänu [digile] olen nii mõnigi kord ta ego 

töödelnud (loe: vähendanud). Alo 

Vahele jäime 

� Kirjutasite 5.1 kõlarite supertesti artiklis, et „kui 

arvuti taga on harjumuspärase ühe helipistiku 

asemel kolm värvilist, siis saab selle külge 5.1 

kõlarid ühendada“. Leian, et see lause on eksitav, 

kuna arvuti taha kiigates võib sealt „kolm värvilist 

helipistikut“ leida küll, paraku on tegemist 

siiski tavalise audio-väljundi ning audio- ja mikrofonisisendiga 

helikaardiga. 5.1 helikaardil on 

värvilisi pistikuid viis, olgu pealegi, et heli väljundiks 

neist on mõeldud vaid kolm. Tanel 


� Aitäh märkuse eest, Tanel. Tõepoolest eksisime 

veidi. Tähelepaneliku silma eest saad meilt 

kingituseks kaks piletit rokkfestivalile „Green 

Christmas“, mis toimub Rakveres 16.–17. detsembril. 

Tere [digi] toimetus ja meeskond... 

� Loen teie ajakirja iga kuu, tellimuse tegin kolmeks 

aastaks, loodan, et suudate niikaua ikka 

vastu pidada. Ainult esimene ajakiri jäi kätte 

saamata, sest märkasin reklaami liiga hilja. Aga 

põhiliselt loen teie ajakirjast kõike, st ajakiri on 

väga huvitav, humoorikas, asjalik ja õpetlik, sealt 

saan teada palju uute tehnika-imede vms kohta 

ja üldse on ajakirjas igasugust vajalikku infot ... 

alates fotoaparaatidest ja väikestest tehnikavidinatest, 

lõpetades arvutite ja muude suuremate 

vidinatega. 

Aga seoses ajakirjaga on mul ikkagi tekkinud 

mõned ideed ja ettepanekud: 

1) Igas numbris võiks olla mingi programmeerimise 

õpetus, näiteks Pascal vms, ma arvan, et 

paljudel oleks tore sellist õpetust uurida-puurida. 

2) Aasta lõpus või siis iga poolaasta järel võiks 

ilmuda selline n-ö [digi] aastaraamat, nagu on/ 

oli Autolehel, mis oleks teistest mahukam ja kus 

oleks aastakokkuvõte. 

3) Nende CDdega on selline asi, et võiksid olla 

mingid kas või kilekaaned nende ümber, kus neid 

hoida saaks või siis võiksite teha mingi [digi] 

CD-hoidja ja siis igale tellijale selle saata! Kuno


� Programmeerimisõpetused meie ajakirja 

suunitlusega (esialgu) kokku ei käi, aga 

muud ideed lähevad toimetuse laual seisva 

suure musta torukübara sisse, kust me aegajalt 

sedeleid välja tõmbame ning pihku jäänud 

ideid teostama asume. 

Sinel, püss ja [digi] 

� Ammu pole kirjutanud, sõjavägi segab, 

aga see-eest ei sega see ajakirja kojujõudmist. 

Ajakiri on jätkuvalt vaieldamatult parim. 

Head artiklid ja programmid, aga jama 

on ainult minu arvutis, mis igivana – see 

selleks. 

Tükk aega mõtlesin, mida võiks olla ajakirjas 

rohkem ja mida vähem. Midagi mõtlesin 

välja ka. Kindlasti võiks ajakiri tihedamini 

ilmuda, aga eks see ole teie endi teha. Võibolla 

võiks ajakirjast leida rohkem meelelahutusaadresse. 

Miniclip ja Jippii on juba ammu 

minu jaoks ajalugu. Kindlasti ootan, millal 

valmib teie kodulehekülg. Ja kõik need foorumid 

ja asjad, mis teil on sellega seoses peas. 

Pange ikka samas vaimus edasi. Egert 

iPod Nano tekitas vihahoo 

� Viimase tõuke kirjutamiseks andis [digis] 

nr 7 olev artikkel iPod Nano’st. Vaadates 

hinnangut (8 punkti) ja hinnangu all olevat 

ülilühikokkuvõtet tekkis ausalt öelda kerge 

vihahoog ... no kuidas ikka saab kirjutada, et 

ebapraktiline ja õrn asi on kaheksat punkti 

väärt? Ei saa ju ometi kirjutada, et ilu on kõige 

tähtsam ja muu on jama. Või saab? Lisaks 

veel ütleks iPod Nano kohta, et raadio puudumine 

on minu arust küll tõsine miinus. 

Väike märkus hinnangute koha pealt üleüldse 

– nii kaua kui enamuste asjade hinnang 

jääb seitsme-kaheksa punkti vahele, ei ole 

asjal vist erilist mõtet. Peaaegu kõik ei saa 

ju ometi olla ühehea ... kui soovite tingimata 

neid punkte anda, siis võiks ehk neile vähe 

rohkem tähelepanu pöörata (et kas tekst ja 

punktid kokku ka lähevad näiteks). Hanno 


� Imidž ja fiiling on isegi IT-toodete juures 

ülitähtsad ning kui vaadata, kui palju iPode 

maailmas müüakse, on selge, et tegu on 

väga heade mängijatega. Igal tootel on plusse 

ja miinuseid ning iPod Nano miinuseks 

juhtub olema kriimukartus. See-eest on tal 

vapustav disain, väga hea heli, parim menüüsüsteem. 

Mõnel teisel mängijal on teistsugu- 

sed plussid ja miinused, ent kaheksa punkti 

on meie arvates õiglane hinne. Kui sulle on 

raadio puudumine ja kriimud kaugelt olulisemad 

kui mängija väljanägemine ja imidž, siis 

osta iPodi asemel kas või seesama Creative 

Nano. Inimesed hindavad vidinate juures 

erinevaid asju. 

[ K U U K I R I ] 

Uusi tooteid kaubandusvõrgus 

� Teadmiseks [digi] tellijatele, et kui tellite [digi], siis ei saa te mitte ainult 

digiajakirja, vaid ka mitu väga praktilist asja. Ja need oleks: 

1) Digitaignarull (keerake [digi] rulli ja teil ongi ideaalne taignarull ning kuna 

[digi] kaaned on libedad, siis andke ainult tuld). 

2) Digikärbsepiits (murdke [digi] pooleks ja ongi ideaalne kärbsepiits, nii et 

kärbsed ja muud mutukad hoidke alt). 

3) Digipikksilm (keerake [digi] rulli ja kui teil kodus on mõni vana lääts, pistke 

see rulli sisse ja teil on olemas perfektne pikksilm ning võitegi maastiku kaugeid 

silmapiire nautida). 

4) Digilehter (keerake [digi] koonusekujuliseks ja ongi teil suurepärane lehter 

ning kuna [digi] on libedate kaantega, ei imbu temasse midagi ka sisse. Valage 

bensiini, jahu, vett, mida iganes, digilehter ei vea teid alt). 

5) Digikandik (võtke [digi], asetage sinna taldrik ja kohvitass ning teil ongi 

imekena digikandik). 

6) Digilabidas (võtke [digi] ja kui on, siis mõni vana luuavars, sobib ka puuroigas, 

kinnitage [digi] tema külge ning teil ongi valmis lahe digilabidas. NB! Sobib 

pehmema kraami tõstmiseks: vill, liiv ja muu taoline). 

7) Digikelk (kui teil on peres lapsi, siis võtke [digi], avage ta keskelt, pange 

laps ühele ajakirja poolele istuma ning teine pool andke talle kätte. Jälle – kuna 

[digi] kaaned on libedast materjalist, ongi teil suurepäraste libisemisomadustega 

digikelk olemas. Nüüd siis kohe mäele! NB! Sobib kasutada kuni kolmeaastastel 

lastel). 

Nii et milleks kulutada raha nii paljude asjade peale, kui piisab [digi] tellimisest. 

NB! Mahub ka voodi ja kapi alla. Telli [digi] juba täna ja oled mitmete praktiliste 

asjade võrra rikkam! Heiki 


� Võib-olla eneselegi ootamatult pani Heiki 

kirja ideaalse jõulukingi kirjelduse. Me üritasime 

selles ajakirjanumbris küll rohkem kui kümnel 

leheküljel välja pakkuda kinke, mida me ise 

anda või saada tahaksime, ent Heiki tõestab, et 

vähem kui 300 krooni eest saab esiteks aastaks 

ajaks hea ajakirja ning teiseks veel vähemalt seitse 

asja. 

Ning nalja peab ka saama, see on meie toimetuse soov 

olnud juba alates sellest kevadest, kui [digi] ilmumist 

alustas. Järgmiseks ootame, et Heiki saadaks meile 

pilte, kuidas ta [digi] kõigil väljapakutud seitsmel 

moel kasutab, ent avansina saab Heiki auhinnaks 

väljalubatud eridisainiga veebikaamera ning lisaks 

veel kaks piletit rokkfestivalile „Green Christmas“. 

[J Ä RGMISE KUU AU H I N D] 

Järgmise kuu kõige huvitavama, 

parema, ilusama, naljakama või 

targema lugejakirja saatja saab 

[digilt] ja Euronicsilt auhinnaks 

kõige kõige ilusama USB-mälupulga, 

mis iial Eestis müüdud. Ja see 

pole veel kõik, sest selle 128 MB 

mälupulga on teinud Victorinox, 

mis tähendab, et tegemist on 

mälupulk-taskunoaga! Me oleme 

ikka tõepoolest uskumatult lahked. 


81


Kes on kõige ilusam? 

� Palun, üks ilusam kui teine. Sellised olime me aastal 

2005. Ja meid huvitab praegu, milline kaanepilt teile kõige 

rohkem meeldis. Sest nii oskame me 2006. aastal veel 

ilusamaid kaanepilte teha. Saatke oma vastused e-postiga 

aadressil digi@presshouse.ee ja me lubame, et võtame 

õppust. Ja kes teab, üks õnnelik arvamuseavaldaja 

võib üsna kindlasti meilt ka auhinna saada.

Tolmuvaba fotograafia E-500 kaameraga! 

Prügi sinu piltidel või kergeim saadaolev D-SLR? Rasvased plekid või unikaalne, patenteeritud Supersonic Wave 

Filter? 35 000 vibratsiooni sekundis puhastamas 8 miljoni piksliga CCD-sensorit või retusheerimispõrgu? Sinu valik. 

Vaata www.olympus-europa.com aadressilt kompaktset Olympuse E-System E-500 kaamerat, millel on 6,4 cm 

Hyper-Crystal LCD ekraan, FourThirds tehnoloogia ja mis on loodud ZUIKO DIGITAL objektiivide sarjale. 

See on see, mida soovid mäletada.

Supertest: millises fotopoes trükkida digipildid? monitorid ...

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?