Eesti Tervisekaitse Seltsi 50. konverentsi kogumik - Terviseamet

kaks süsteemi – riiklik tervisekaitse ja kohaliku omavalitsuse koosseisus valla- või
linnaarst. Aeg näitas, et elujõulisem oli ja kestma jäi riiklik tervisekaitse.
Kauaoodatud tervisekaitse seadus, mis kandis lõpuks nime „Rahvatervise seadus“,
võeti Riigikogu poolt vastu alles 14.06.1995 ja jõustus 21.07.1995. Seadus sätestab
tervisekaitse põhinõuded ja riikliku järelevalve, kuid ei sätesta tervisekaitse
korraldust riigis. Rahvatervise seaduses sõnastatakse esmakordselt taasiseseisvunud
Eestis mõiste „tervisekaitse“, milleks on inimese tervisele ohutu elukeskkonna
tagamisele ning elukeskkonnaga seonduvate tervisehäirete ja haiguste vältimisele
suunatud tegevus. Sõnastatakse mõisted „rahvatervis“, „tervis“, „tervise edendamine“,
“haiguste ennetamine“, „tervisekasvatus“ ja „elukeskkond“.
Kuni 1997. aastani korraldas tervisekaitsenõuete elluviimist erinevates valdkondades
ja teostas selle üle riiklikku järelevalvet Vabariigi Valitsuse seaduse alusel Riigi
Tervisekaitseamet. Viimasel oli juhtimisfunktsioon, järelevalve ja riikliku sunni
teostamise ülesanne.
Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 8.oktoobri 1996. a. määrusest nr. 244 (RT I 1996, 73,
1300) „Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise
ning nende tegevuse lõpetamise korrast“ annab sotsiaalminister T. Aro 17.
veebruaril 1997. aasta määruses nr. 6 (RTL 1997, 35, 189) „Tervisekaitseameti
ümberkorraldamine“ järgmised korraldused:
Ümber korraldada Riigi Tervisekaitseamet Tervisekaitseinspektsiooniks Sotsiaalministeeriumi
valitsemisalas alates 1. märtsist 1997. a. Riigi Tervisekaitseameti
ümberkorraldamine viia läbi jagunemise teel:
ministeeriumi osakonnaks;
Tervisekaitseinspektsiooniks;
Tervisekaitselaboriks Tervisekaitseinspektsiooni hallatava riigiasutusena.
Moodustatakse ümberkorraldamiskomisjon, kes pidi ministrile esitama asjaajamise
üleandmise-vastuvõtmise akti ja riigivara üleandmise-vastuvõtmise akti 1. aprilliks.
Siiski lähtudes Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 105 lõikest 1 ja õiguskantsleri
11. aprilli 1997. a ettepanekust tunnistas sotsiaalminister oma 20. mai 1997.a
määrusega nr. 20 oma 17. veebruari 1997. a määruse nr. 6 “Tervisekaitseameti
ümberkorraldamise kohta” kehtetuks. Riigi haldusreformi käigus reorganiseeritakse
amet ikkagi inspektsiooniks, millega vähenes koosseis ning alles jäid vaid
järelevalve- ja riikliku sunni teostamise ülesanded. Õigusaktide eelnõude
ettevalmistamine ja tervisepoliitika väljatöötamine läksid üle selleks moodustatud
Sotsiaalministeeriumi tervisekaitseosakonnale.
Tulenevalt vajadusest likvideerida inflatsioonist tingitud sanitaar-epidemioloogiajaamade
kahjumlikkus tellimuste või lepingute alusel tehtavate laboriuuringute osas
kehtestas Eesti Vabariigi Hinnaamet 20. septembri 1990. a määrusega nr 44
varasematest aastatest (1968, 1972, 1982) pärit erinevate sanitaarhügieenilistele
tegevustele koefitsiendid, mis tõstsid seni kehtinud hindu 1,7-2,1 korda.