Eesti Tervisekaitse Seltsi 50. konverentsi kogumik - Terviseamet
Eesti Tervisekaitse Seltsi 50. konverentsi kogumik - Terviseamet
Eesti Tervisekaitse Seltsi 50. konverentsi kogumik - Terviseamet
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
TALLINNA VÄLISÕHU SAASTUMUSE VÕIMALIK MÕJU<br />
TERVISELE<br />
Marina Karro, MD, rahvatervise magister<br />
<strong>Tervisekaitse</strong>inspektsioon<br />
Sissejuhatus<br />
Välisõhk on üks keskkonna elutähtsatest komponentidest. <strong>Tervisekaitse</strong> seisukohast<br />
peame välisõhuks eelkõige maapinnalähedast õhukihti. Puhas ja tervislik<br />
elukeskkond on ülitähtis, et saavutada kvaliteetne elu ja säilitada tervis. Tervise ja<br />
keskkonna seosed on sageli keerukad. Välisõhu saastatus põhjustab terve rea<br />
tervisekahjutusi, sealhulgas ägedaid ja kroonilisi haigusi, mis võivad viia enneaegse<br />
surmani.<br />
Välisõhu saastatus on suuremaks probleemiks linnades. Üha tiheneva hoonestuse ja<br />
liikluse tingimustes on välisõhu saastatus inimesi kõige enam mõjutav keskkonnaprobleem<br />
paljudes riikides. Ka <strong>Eesti</strong>s ei ole õhu saastatuse probleemid uued ja kiire<br />
autostumise tingimustes peab neile järjest enam tähelepanu pöörama.<br />
Õhuseire Tallinnas on üks neid õhuseire osasid <strong>Eesti</strong>s, kus mõõtmised on<br />
kohustuslikud Euroopa Liidu õhukvaliteedi käsitleva raamdirektiivi 96/62/EÜ,<br />
troposfääri osoonisaaste direktiivi 92/72/EMÜ ja direktiivi 99/30/EC (täpsustav ja<br />
piirväärusi kehtestav direktiiv) kohaselt. 2000. aasta lõpus käivitus Tallinnas uus<br />
õhuseiresüsteem, mis vastab nimetatud direktiivide nõuetele. Õhuseire eesmärk on<br />
jälgida õhusaaste taset ning hinnata selle vastavust kehtestatud piirväärtustele ning<br />
seega ohtlikkust inimeste tervisele. Õhuseire käigus mõõdetavad saasteainete<br />
kontsentratsioonid loovad tausta majandusprojektide keskkonnamõju hindamiseks,<br />
õhusaaste põhjustatud materjalide degradeerumise arvestamiseks ja inimese<br />
terviseriskide hindamiseks. <strong>Eesti</strong>s reguleerib välisõhu kaitset „Välisõhu kaitse<br />
seadus”, mille uus tekst on Riigikogu menetluses.<br />
Õhu saastumine on protsess, mida iseloomustab selliste ühendite sattumine õhku,<br />
mis tekkivad inimese elutegevuse tagajärjel. Linnade õhu seisundit tuleb hinnata<br />
kvalitatiivsest ja kvantitatiivset küljest. Saastumise kvantitatiivse iseloomustus<br />
selgitab selle keemilise olemuse ja bioloogilise toime iseärasusi. Saastumise<br />
kvantiteet määrab toime intensiivsuse.<br />
Täheldatakse linnaõhu lokaalset (saastavate objektide vahetus läheduses) ja<br />
difuusset (üldist) reostumist. Nii lokaalse kui ka difuusse saastumise aste<br />
(intensiivsus) sõltub õhku paiskuvate saasteainete hulgast, kuid ei ole selle otsene<br />
funktsioon, vaid sõltub paljudest lisateguritest (geograafilised ja kliimatingimused<br />
jne). Seepärast on probleemi üldiseks iseloomustuseks otstarbekas analüüsida<br />
summaarse saastumise hulka.<br />
Linnades on välisõhu peamised saasteallikad fossiilsel kütusel töötavad katlamajad,<br />
tööstusettevõtted ja autotransport. Linnades saastub välisõhk väävliühendite (vääveldioksiid),<br />
lämmastikühendite (lämmastikoksiid, lämmastikdioksiid) ja süsinik-
Change language