2004 - Pärnu

parnu.ee

2004 - Pärnu

Koostanud: Pärnu Linnavalitsuse

planeerimisosakonna

arengu- ja turismiteenistus

Layout ja trükk: Folger Art AS

© 2005

ARVUDES 2004


1

2

3

4

6

7

8

10

11

11

13

15

17

18

19

22

24

26

27

Üldtutvustus

Ajalugu

Sümboolika

Välissuhted

Territoorium

Kliima

Rahvastik

Tööhõive

Ettevõtlus ja majandus

Transport

Ehitus- ja planeerimistegevus

Turism

Kultuur

Sport

Haridus

Sotsiaalhoolekanne

Tervishoid

Linn tunnustab / Haldus

Pärnu Linnavalitsuse struktuur

28 Linnaeelarve täitmine


ÜLDTUTVUSTUS

Pärnu on asutatud 1251. aastal. Tänapäeva Pärnu on 44 tuhande elanikuga

kuurortlinn, kus arendatakse nii turismi kui keskkonnasõbralikku tööstust.

Suve jooksul külastab Pärnut ligikaudu 300 tuhat inimest. Linnas tegutseb ca

60 tunnustatud majutusettevõtet, kus on kokku 3550 voodikohta. 5

taastusravikeskust pakuvad kuurortravi teenuseid enam kui 71 tuhandele

inimesele aastas.

Pärnu on Euroopa Kuurortide Liidu (European Spas Association, ESPA) ja

Euroopa Konverentsilinnade Liidu (European Federation of Conference

Towns, EFCT) liige ja alates 2004 ka mõlema organisatsiooni juhatuse liige.

Pärnu on liitunud tervislike linnade liikumisega (World Health Organisation,

WHO). Pärnul on 15 sõprus- ja partnerlinna kaheksas erinevas riigis.

Esimese Eesti linnana liitus Pärnu 21. septembril 2004 ametlikult Euroopa

liiklusnädala (European Mobility Week) hartaga, mille eesmärk on pöörata

tähelepanu liiklusohutusele ja rohelisele mõtlemisele. 22. septembril peeti

Pärnus autovaba päeva.

23. novembril 2004 omistati Pärnule UNICEFi poolt kolmeks aastaks lasteja

noortesõbraliku linna tiitel. Laste- ja noortetöö on Pärnus oluline

valdkond, mille nimel pingutatakse ja tegutsetakse.

Aasta 2004 oli Pärnus kuulutatud jõeaastaks.

Pärnus on 4 343 registreeritud ettevõtjat, neist 2 178 füüsilisest isikust

ettevõtjad. Aktiivselt tegutsevaid asutusi ja ettevõtteid on 1 834. Enim

ettevõtteid on hulgi- ja jaekaubanduse, finants-, kinnisvara- ja äriteeninduse,

ning muu teeninduse valdkondadest. Suuremateks tööandjateks on SA

Pärnu Haigla, OÜ Pärnu Linavabrik ja AS Viisnurk .

Linna põhikoolides ja gümnaasiumides on kokku 7 925 õppurit,

klassikomplektide arv kokku on 298, neid õpetab 578 õpetajat. Pärnus

tegutseb 14 koolieelset lasteasutust, kus on komplekteeritud 104 rühma

2 009 lapsega.

1 830 noort õpib kutseharidusasutustes, kolmes kõrgkoolis õpib 1 276

tudengit.

Linnavolikogu on 33-liikmeline, linnavalitsus on viieliikmeline, linnavalitsuse

struktuur moodustub seitsmest osakonnast.

Ligikaudsed kaugused lähimatest pealinnadest

Tallinn 129 km

Riia 189 km

Helsingi 210 km

Vilnius 490 km

Varssavi 895 km

Moskva 1 150 km

Berliin 1 475 km

Brüssel

2 272 km

Üldtutvustus 1


LÜHIÜLEVAADE PÄRNU AJALOOST

9000-8500 eKr esmane inimasustus Pärnu jõe suudmes ja seniteadaolevalt

ka Eestis.

1251 Saare-Lääne piiskopkonna toomkiriku sisseõnnistamine piiskop

Henrik I poolt Pärnu linnas Sauga jõe (siis Perona) kaldal, Pärnu toomkooli

asutamine.

1699 Academia Gustavo Carolina (Academia Pernaviensis) avamine endises

komtuurilossis, esimene trükikoda linnas.

1837-1838 esimese supelasutuse rajamine Pärnus.

1857 Johann Voldemar Jannseni toimetusel alustas tegevust esimene

regulaarselt ilmuv eestikeelne ajaleht “Perno Postimees”.

1863-1864 ehitati valmis Pärnu kivimuulid, Pärnust kujunes suurima

käibega (põhiliselt lina) väljaveosadam Eestis.

1900-1915 tegutses Pärnus Vene impeeriumi suurim tselluloosivabrik

“Waldhof”.

1918, 23. veebruaril loeti Pärnu Teater “Endla” teatrimaja rõdult

esmakordselt ette Eesti iseseisvuse manifest.

1926 Pärnu tunnistati Eesti riikliku tähtsusega “suvitus- ja ravitsuskohaks”,

asuti ehitama uut mudaravilat.

1965 nimetati Pärnu kolmandat korda üleriikliku tähtsusega

kuurortlinnaks, seekord Nõukogude Liidus.

1994 Euroopa Keskkonnahariduse Fondi (Foundation for Environmental

Education in Europe, FEEE) nõuded täitnud Pärnu jahisadamale anti

esimene Euroopa sinilipp Ida-Euroopas, Pärnus peeti

maailmameistrivõistlused Finn-klassi jahtidele.

1996 Pärnust sai Eesti suvepealinn. Avati Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž.

(Pärnu Muuseum)

2 Ajalugu


SÜMBOOLIKA

Pärnu linna ametlikeks sümboliteks on linna

lipp ja vapp.

Pärnu linna lipp

Pärnu linna lipp on sinine, valge ristiga. Lipu

laiuse ja pikkuse vahekord on 1:1,8.

Normaalmõõdud: 1600 x 1000 cm.

Kirjeldus: sinisel põhjal valge rist.

Pärnu linna vapp

Pärnu linna vapil on kujutatud kilbi sinisel väljal

vasakpoolsest ülemisest nurgast asetsevast

hõbedasest pilvest väljaulatuv punasekäiseline

käsivars, hoides käes kuldset lõigatud otstega

risti. Risti kõrval kilbi parempoolsel küljel on

püstiasendis kuldne võti, võtmekeelega risti

poole.

Pärnu logo

Logo moodustab "päikese", mille keskseks

motiiviks on energiat kiirgav aktiivne element

- kaks omavahel põimuvat spiraali ning selle

ümber olevatest "kiirtest" ülaosas stiliseeritud

inimfiguurid, mis justkui tantsiksid rituaalset

elutantsu (jäädes samas põhjamaalasele

omase karguse juurde) kogumaks enesesse

energiavarusid, mis peavad nii keha kui vaimu

toitma kogu põhjamaise karmi aasta ning

allosas tekst "Pärnu" justkui juured, millest

see kõik on välja kasvanud.

Kahele poole väljaulatuvad "lained" tähistavad

kahte suvise Pärnu sümbolit kollane

päikeselist liivaranda, sinine merepinda.

Nende kahe mere ja maa ürgne vastasseis

moodustab võimsa terviku, mis loob

tingimused energia vabanemiseks.

Kogu kompositsiooni vaba vormikarakter

väljendab puhkama tulnud inimeste püüdu olla

prii argimuredest ning tunda end osana

maailmast.

Sümboolika

3


VÄLISSUHTED

Rahvusvahelised organisatsioonid (liitumisaasta järgi)

1993 Läänemere Linnade Liit (Union of the Baltic Cities, UBC).

1993 Hansalinnade liikumine (The New HANSE, HANSA).

Pärnu valmistab ette 30. rahvusvahelisi hansapäevi,

mis toimuvad 2010. aastal Pärnus.

2000 Euroopa Kuurortide Liit (European Spas Association, ESPA).

Pärnu on alates 2004. aastast juhatuse liige.

2001 Euroopa Konverentsilinnade Liit (European Federation of

Conference Towns, EFCT).

Pärnu on alates 2004. aastast juhatuse liige.

2002 Maailma Tervishoiuorganisatsioon

(World Health Organisation, WHO).

2004 Euroopa liiklusnädala harta (European Mobility Week).

Pärnu sõprus- ja partnerlinnad

(suhete algusaasta järgi)

1956 Vaasa Soome Vabariik

1957 Jelgava Läti Vabariik

1967 Šiauliai Leedu Vabariik

1989 Oskarshamn Rootsi Kuningriik

1989 Helsingborg Rootsi Kuningriik

1990 Jurmala Läti Vabariik

1990 Södertälje Rootsi Kuningriik

1990 Palanga Leedu Vabariik

1991 Sotši Vene Föderatsioon

1991 Siofok Ungari Vabariik

1994 Drammen Norra Kuningriik

1996 Novgorod Vene Föderatsioon

1999 Portsmouth Ameerika Ühendriigid

2003 Ocean City Ameerika Ühendriigid

2004 Jalta Vene Föderatsioon

4 Välissuhted


2004 Pärnut külastanud välisesindajad ja

delegatsioonid

13. jaanuar USA suursaadik Joseph Michael de Thomas'i visiit.

23. jaanuar Suurbritannia suursaadiku Nigel Haywood'i visiit.

30.-31. jaanuar Europan 7 võistluse Tallinna ja Pärnu osavõtjate

autasustamine ja konverents.

23. veebruar Pärnu Linna Vapimärk anti kauaaegsele partnerile

Raimo Rauhalale Vaasast ja Inger Andresson

Sjöstedt'ile Helsingborgist.

24. märts Leedu suursaadiku Antanas Vinkuse ja Neringa linna

28-liikmelise puhke- ja toitlustusettevõtjate

delegatsiooni külaskäik.

1. aprill Leedu suursaadiku Antanas Vinkuse külaskäik koos

kuue linna esindajaga.

19. aprill Uus-Meremaa parlamendi delegatsiooni külaskäik

koos parlamendi spiikri Jonatan Hunt'i ja saadiku

David Payton'iga.

27.-29. mai Taani, Tšehhi, Norra, Vene, Soome, Hollandi, Iiri,

Türgi, Austria, Läti, Itaalia, Leedu, Prantsuse, Hiina,

Hispaania suursaadikute delegatsiooni ja EL saadiku

visiit Pärnusse ja Pärnumaale.

14. juuni Rootsi kaubandusnõunik Petra Martinssoni visiit.

20. juuni Leedu peaminister Algirdas Brasauskase eravisiit.

3. september Austria haridustöötajate tutvumisvisiit.

1.-2. oktoober Kolme Itaalia linnapea: Umberto Macci (Priverno),

Francesco Mastrantonio (Maenza), Loreto

Bevilacqua (Roccagorga), visiit.

28. august -3. september Rootsi õpetajate ühenduse 30-liikmeline

delegatsioon pidas Pärnus konverentsi ja ühtlasi

kohtuti Pärnu hariduselu tegelastega, et arutada

hariduse situatsiooni Eestis ja Pärnus.

14. oktoober Leedu linnajuhtide ning turismi- ja majandusala

spetsialistide delegatsiooni külastus eesotsas

majandusministri asetäitja Gediminas Miškinis'iga.

17. oktoober Hiina Rahvapoliitilise Konsultatiivse Konverentsi

delegatsiooni visiit.

7. novembril Vilniuse Ülikooli südamekirurgia keskuse esindajate

visiit; kohtuti linnapeaga ja väikese Joosep

Päärnametsaga, keda paari aasta eest Vilniuses

opereeriti.

23. november USA saatkonna esimese sekretäri Norman Thatcher

Scharpf ja saatkonna avalike suhete osakonna

programmijuhi Tiiu Vitsuti visiit.

1. detsember 3+1 kohtumine Pärnus. Eesti välisminister

Kristiina Ojuland, Läti välisminister Artis Pabriks,

Leedu välisminister Antanas Valionis ja Saksamaa

välisminister Joschka Fischer arutasid ELi

naabruspoliitikat, EL-Venemaa suhteid, 3+1

koostöö tulevikku, ELi laienemise ja transatlantilise

arengu seisu.

7. detsember Ungari suursaadiku László Nikicser'i visiit.

13. detsember Austria Suursaatkond korraldas kontserdi

“Austria helid” Pärnu Raekoja saalis. Esinesid Eesti

Muusikaakadeemia professor Mati Palm ja tema

lauluõpilased.

Välissuhted

5


TERRITOORIUM

2

Eesti suurimate linnade üldpindala (km )

(Maa-amet)

Tallinn 158,3

Paldiski 101,8

Narva 84,5

Kohtla-Järve 41,8

Tartu 38,8

Pärnu 32,2

(sellest maismaal 60,2)

Pärnu linna maareformi statistika

2000 2001 2002 2003 2004

Kruntide arv 7 004 7 185 7 287 7 387 7 557

Kruntide

pindala (ha) 1 870 1 728 1 721 1 947 1 973

sh katastrisse

kantud kruntide

arv 6 151 6 416 6 799 6 926 7 174

katastrisse kantud

kruntide pindala (ha) 1 422 1 356 1 471 1 726 1 774

sh kinnistatud

kruntide arv 5 672 5 984 6 320 6 563 7 008

kinnistatud kruntide

pindala (ha) 1 276 1 180 1 228 1 278 1 465

sh munitsipaalkinnistute

arv 190 228 248 256 292

2 2

Parke ja haljasalasid 6,5 km , veekogusid 2,1 km .

6 Territoorium


KLIIMA

27,5 32,2 31,8 33,2 29,5 -17,6 -17,2 -22,0 -28,9 -17,3 7,7 10,3 7,0 6,5 6,7

2000 2001 2002 2003 2004 2000 2001 2002 2003 2004 2000 2001 2002 2003 2004

Aastane maksimumtemperatuur °C

Aastane miinimumtemperatuur °C

Aasta keskmine temperatuur °C

(Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut)

653,0 953,0 683,0 630,2 760,6 28,3 43,0 38,1 26,8 47,6

2000 2001 2002 2003 2004 2000 2001 2002 2003 2004

Aastane sademete hulk (mm)

Sademete hulk sademeterohkeimal päeval (mm)

(Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut)

Sademete hulk (mm)

22,8 68,0 58,0 8,3 45,0 116,5 75,3 58,0 93,1 79,6 60,7 75,3

-6,5 -3,2 0,1 6,3 11,2 13,8 17,4 18,2 13,6 7,0 0,8 1,0

Jaanuar

Veebruar

Märts

Aprill

Mai

Juuni

Keskmine õhutemperatuur (°C)

(Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut)

Juuli

August

September

Oktoober

November

Detsember

Kliima

7


RAHVASTIK

Rahvaarv Eesti suuremates linnades seisuga 1.01.2005

Tallinn 401 502

Tartu 100 872

Narva 69 410

Kohtla-Järve 44 679

Pärnu 43 528

Viljandi 20 454

(Rahvastikuregister)

Pärnu linna rahvaarv seisuga 1.01.2005

Mehed Naised Kokku

19 329 24 199 43 528

(Rahvastikuregister)

Rahvastik vanuserühmade järgi seisuga 01.01.2005

53% rahvastikust on 20 - 59-aastased, 25% on vanuses 60 ja enam aastat,

22% Pärnu elanikest on kuni 19-aastased.

mehed

1

6

33

98

251

557

757

970

1 021

1 060

1 214

1 347

1 353

1 353

1 405

1 356

1 586

1 666

1 331

970

994

19329

(Rahvastikuregister)

8 Rahvastik

Vanus

100+

95-99

90-94

85-89

80-84

75-79

70-74

65-69

60-64

55-59

50-54

45-49

40-44

35-39

30-34

25-29

20-24

15-19

10-14

5-9

0-4

naised

2

30

159

273

725

1 292

1 459

1 638

1 642

1 446

1 571

1 640

1 591

1 541

1 558

1 401

1 471

1 621

1 245

920

954

24199

kokku

3

36

192

371

976

1 849

2 216

2 608

2 663

2 526

2 785

2 987

2 944

2 894

2 963

2 757

3 057

3 287

2 676

1 890

1 948

43528


Rahvastik rahvuste lõikes seisuga 1.01.2005

(Rahvastikuregister)

Eestlased 75%

Soomlased 1%

Valgevenelased 1%

Ukrainlased 2%

Venelased 15%

Muud rahvused 6%

Perekonnaseisuaktide arv

Pärnu Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas

330 351 351 309 368 167 200 321 212 256

2000 2001 2002 2003 2004 2000 2001 2002 2003 2004

Sõlmitud abielusid

Lahutatud abielusid

(Pärnu MV Perekonnaseisuosakond)

2004. aastal registreeriti Pärnu Maavalitsuse

Perekonnaseisuosakonnas:

• 418 sündi ( 213 poissi, 205 tüdrukut)

• 657 surma (341 meest, 316 naist)

Populaarsemad laste nimed 2004. a.

• Kristjan, Markus, Nikita, Maria, Katarina, Sandra.

(Pärnu MV Perekonnaseisuosakond)

Rahvastik

9


TÖÖHÕIVE

15 - 74-aastased Pärnu linna elanikud tööhõive järgi,

2000-2004

2000 2001 2002 2003 2004

tuhat % tuhat % tuhat % tuhat % tuhat %

Tööjõud

(tööjõus

osalemise

määr %) 21,5 62,7% 20,5 60,8% 24,0 68,4% 21,0 61,5% 22,2 62,3%

sh hõivatud

(tööhõive

määr %) 19,3 56,2% 18,5 54,9% 22,3 63,5% 19,1 55,9% 21,3 59,6%

sh töötud 2,2 6,4% 2 5,9% 1,7 4,8% 1,9 5,6% 1,0 2,8%

Mitteaktiivsed 12,8 37,3% 13,2 39,2% 11,1 31,6% 13,1 38,5% 13,4 37,5%

Kokku elanikke

vanuses

15-74 aastat 34,3 100% 33,8 100% 35,1 100% 34,1 100% 35,7 100%

Töötuse määr 10,2% 9,8% 7,1% 9,0% 4,3%

(Statistikaamet, aastakeskmised näitajad)

Tööhõive majandusharude lõikes seisuga 1.01.2005

(aluseks on võetud Pärnu linnas olevad töökohad)

Majandusharu Töötajate arv Osakaal (%)

Töötlev tööstus 7 064

22,6%

Hulgi- ja jaekaubandus 4 364

14%

Haridus, tervishoid 4 923

15,8%

Finants, kinnisvara- ja äriteenindus 3 408

10,9%

Riigivalitsemine, avalik haldus 2 714

8,7%

Muud teeninduse liigid 2 640

8,5%

Transport, side 1 961

6,3%

Ehitus 2 185

7%

Hotellid, restoranid 1 454

4,7%

Metsamajandus, kalapüük 301

1%

Energeetika-, gaasi- ja veevarustus 224

0,7%

MAJANDUSHARUD KOKKU: 31 238

100%

(Maksu- ja Tolliamet)

Suurimat tööhõivet pakkunud asutused ja

ettevõtted seisuga 1.01.2005

Asutus/ettevõte

Töötajate arv

SA Pärnu Haigla 888

OÜ Pärnu Linavabrik 600

AS Viisnurk 390

AS Pärnu ATP 323

Rapala Eesti AS 280

AS Sanatoorium Tervis 261

AS Taastusravikeskus Estonia 241

Scanfil OÜ 221

Pärnumaa Päästeteenistus 212

CIBUS AS 192

Lääne Politseiprefektuur 180

OÜ Tervise Paradiis 176

(Maksu- ja Tolliamet, ettevõtete andmed )

10 Tööhõive


ETTEVÕTLUS JA MAJANDUS

Ettevõtlus

Maksu- ja Tolliameti andmetel on 1. jaanuari 2005 seisuga Pärnu linnas

registreeritud 4 343 ettevõtjat, neist 2 178 füüsilisest isikust ettevõtjat.

Aktiivselt tegutsevaid asutusi ja ettevõtteid oli 1 834. Aastakeskmine

maksumaksjate arv oli 18 426 ning aastakeskmine palk 6 865 krooni.

Keskmine palk jaanuaris oli 6 023 ja detsembris 8 256 krooni.

2004. aastal loodi Pärnus 95 uut ettevõtet 376 töökohaga.

Aktiivselt tegutsevate asutuste ja ettevõtete jagunemine

majandusharude järgi 2003 ja 2004

Majandusharu 2003 2004

Arv Osakaal (%) Arv Osakaal (%)

Hulgi- ja jaekaubandus 445 26,6% 509 28%

Finants-, kinnisvara- ja äriteenindus 386 23,0% 41323%

Muud teeninduse liigid 225 13,4% 258 14%

Töötlev tööstus 157 9,4% 158 9%

Transport, side 133 7,9% 144 8%

Ehitus 108 6,4% 109 6%

Hotellid, restoranid 79 4,7% 77 4%

Haridus, tervishoid 77 4,6% 98 5%

Metsamajandus, kalapüük 45 2,7% 51 3%

Riigivalitsemine, avalik haldus 15 0,9% 13 0,7%

Energeetika-, gaasi- ja veevarustus 5 0,3% 4 0,3%

KOKKU 1675 100% 1834 100%

(Maksu- ja Tolliamet)

TRANSPORT

Bussiliiklus

Linnaliinide arv 23

Reisijate arv 24 209 000

(AS Pärnu ATP)

Lennuliiklus

Aasta 2000 2001 2002 2003 2004

Reisijate arv 4 720 4 506 5 274 4 996 5 035

Lennuoperatsioonide arv 928 1 115 1 849 2 203 1

155

Sh välislennud 171 94

Kaubavedu (t) 76 31 99 71 81

Ettevõtlus ja majandus

11


Laevaliiklus

Pärnu sadamate 2004. aasta kaubakäive oli 1808,62 tuhat tonni, sh:

Eksportkäive 1580,54 tuh. t

sh ümarpuit 803,51

hakkepuit 258,11

turvas 200,29

saematerjal 116,08

puidugraanul 107,27

brikett 62,98

saepuru 22,32

puukoor 5,23

muu 4,75

Importkäive 228,08 tuh. t

sh ümarpuu 125,86

killustik 50,60

kala 40,92

sool 4,58

saematerjal 3,62

muu 2,5

(AS Pärnu Sadam)

Põhieksport 2003 ja 2004

2003 2004

Kaubagrupi nimetus Kaubagrupi Kaubagrupi Kaubagrupi Kaubagrupi

maht (miljon kr)osakaal (%) maht (miljon kr)osakaal (%)

Metall ja metallitooted 491,82 19% 603,25 22%

Muud tööstustooted 505,81 19% 599,50 22%

Tekstiil ja tekstiiltooted,

nahk ja nahktooted 532,08 20% 448,15 16%

Puit- ja puidutooted 364,04 14% 342,31 12%

Elusloomad, toidukaubad 382,62 15% 332,24 12%

Seadmed ja transpordivahendid 209,14 8% 281,30 10%

Jalatsid, peakatted jm 84,59 3% 91,93 3%

Plast- ja kummitooted 21,42 1% 30,34 1%

Keemiatooted 5,46 0% 15,49 1%

Muu 1,02 0% 3,48 0%

KOKKU: 2597,99 100% 2747,98 100%

(Statistikaamet)

Põhiimport 2003 ja 2004

2003 2004

Kaubagrupi nimetus Kaubagrupi Kaubagrupi Kaubagrupi Kaubagrupi

maht (miljon kr) osakaal (%) maht (miljon kr) osakaal (%)

Metall ja metallitooted 641,84 30% 804,08 38%

Seadmed ja transpordivahendid 620,43 29% 408,79 19%

Tekstiil ja tekstiiltooted,

nahk ja nahktooted 300,89 14% 252,53 12%

Muud tööstustooted 137,56 6% 170,09 8%

Elusloomad, toidukaubad 119,23 6% 135,84 6%

Plast- ja kummitooted 131,29 6% 129,39 6%

Keemiatooted 86,52 4% 91,36

4%

Puit- ja puidutooted 69,68 3% 69,05 3%

Jalatsid, peakatted jm 34,38 2% 24,69

1%

Muu 18,46 1% 22,56 1%

KOKKU: 2160,29 100% 2108,40 100%

(Statistikaamet)

12 Ettevõtlus ja majandus


Autotransport

Registreeritud sõidukite arv

Aeg Sõiduautod Autobussid Veoautod Mootorrattad Haagised

1.01.2001 15 704 298 2 869 297 1 428

1.01.2002 12 941 253 2 705 307 1 414

1.01.2003 12 540 248 2 570 271 1 406

1.01.2004 13 720 244 2 515 308 1 502

1.01.2005 14 075 228 2 454 336 1 443

(Eesti Riiklik Autoregistrikeskus)

2004. aastal registreeritud transpordivahendid

(esmane registreerimine)

Nimetus Kokku sh uued sh kuni 3a 3 - 8a 8-10a üle 10a

Mootorrattad 39 7 1 5 4 18

Sõiduautod 1 791 96 10 185 220 1 280

Veoautod 123 24 3 36 9 51

Bussid 14 0 0 0 1 13

Haagised 86 66 0 7 3 10

(Eesti Riiklik Autoregistrikeskus)

2004. aastal esmaselt registreeritud sõiduautode hulgas olid populaarsemad

Volkswagen, Ford, Audi ja Opel.

(Eesti Riiklik Autoregistrikeskus)

Liiklusõnnetused 2004. aastal

(Lääne Politseiprefektuur)

Liiklusõnnetuste arv 46

Vigastatud 54

Hukkunud 1

Liiklusõnnetusi joobes juhtide süül 6

EHITUS- JA PLANEERIMISTEGEVUS

Lõpetatud ehitised 2000-2004

197 122 195 376 345

2000 2001 2002 2003 2004

Ettevõtlus ja majandus / Ehitus- ja planeerimistegevus

13


Lõpetatud ehitised 2003-2004 (kasutusload)

2003 2004

Eramud

uusehitus 11 5

rekonstrueerimine, laiendus jne 44 6

Korter-, korrus- ja ridaelamud (uued ehitised) 10 26

Tehnovõrgud ja rajatised 143 193

Muu ehitus (uued + rekonstrueeritud) 168 115

KOKKU: 376 345

Väljastatud ehitusload 2000-2004

225 243 310 383 469

2000 2001 2002 2003 2004

Väljastatud ehitusload 2003-2004

2003 2004

Eramud

uusehitus 34 55

rekonstrueerimine, laiendus jne 54 38

Korter-, korrus- ja ridaelamud (uued ehitised) 19 16

Tehnovõrgud ja rajatised 211 237

Muu ehitus (uued + rekonstrueeritud) 65 123

KOKKU: 383 469

Kehtestatud detailplaneeringute arv 2000-2004

15 21 36 54 47

2000 2001 2002 2003 2004

14 Ehitus- ja planeerimistegevus


TURISM

Suvekülaliste arv 2000-2004

249 000 -

275 000

376 000 -

415 000

363 000-

401 000

298 000-

330 000

275 000-

304 000

2000 2001 2002 2003 2004

2004. a suvekülalistest olid 40% eestlased ja 60% väliskülalised.

2004. a väliskülaliste päritolu: 69% Soome, 8% Rootsi, 8% Saksamaa.

Siseturistidest olid 41% Tallinnast ja 16% Tartumaalt.

Külastajate arv Pärnu Turismiinfokeskuses 2000-2004

37 000 49 000 50 300 50 643 60 403

2000 2001 2002 2003 2004

31.detsembril 2004 oli Pärnus 58 tunnustatud majutusettevõtet, neist 12

hotelli ja viis taastusravikeskust. Taastusravikeskustes pakuti taastusraviteenuseid

südame ja veresoonkonna haiguste, luu-liigesesüsteemi,

perifeerse närvisüsteemi ja närvisüsteemi funktsionaalsete häirete all

kannatavatele inimestele. 2004. aastal tarbis taastusraviteenuseid enam kui

71 000 inimest.

Voodikohtade arv Pärnu majutusettevõtetes

2000-2004

2 550 2 700 3 067 3 331 3 548

2000 2001 2002 2003 2004

Turism

15


Majutusettevõtete suvine keskmine täituvus

2000-2004

74% 81% 76% 63% 73% 83% 88% 84% 88% 87%

2000 2001 2002 2003 2004

2000 2001 2002 2003 2004

Hotellid

Taastusravikeskused

Majutusettevõtete aastakeskmine täituvus 2000-2004

45% 50% 43% 38% 38% 80% 80% 80% 77% 77% 42% 48% 61% 50% 47%

2000 2001 2002 2003 2004

2000 2001 2002 2003 2004 2000 2001 2002 2003 2004

Hotellid

Taastusravikeskused

Keskmine täituvus kõigis majutusasutustes

16 Turism


KULTUUR

Kultuuriasutuste statistika 2004

Asutus ürituste arv külastajate arv

Pärnu Kontserdimaja 193 69 266

Pärnu Teater “Endla” 176 66 045

Pärnu Linnagalerii 18 37 000

Pärnu Uue Kunsti Muuseum 28 17 584

Pärnu Kontserdibüroo 50 14 487

Pärnu Muuseum 11 12 089

Pärnu Linnaorkester 34 11 500

Lydia Koidula Memoriaalmuuseum 3 3 483

Kultuuripreemiad 2004

Pärnu linna kultuuri aastapreemia

Pärnu linna kunsti aastapreemia

Pärnu linna muusika aastapreemia

Pärnu linna Johann Voldemar Jannseni nimeline auhind

Aasta parim Pärnu naisnäitleja

Aasta parim Pärnu meesnäitleja

Aasta parim lavastaja Pärnus

Suursündmused ja festivalid 2004

Mart Tõnismäe

Andrus Joonas

Ave Sopp

Bruno Sõmeri

Katrin Valkna

Sepo Seeman

Raivo Trass

Pärnu nüüdismuusika päevad

VIII rahvusvaheline festival “In Graafika”

Tudengite talvepäevad 2004

V Pärnu rahvusvaheline koorifestival

Laste ja noorte muusikafestival “Muusikamoos”

XI rahvusvaheline aktinäitus “Mees & naine”

Eesti V kantritantsu festival

III linnamaalijate sümpoosion

Pärnu orelifestival

Pärnu ooperipäevad

David Oistrahhi festival

Keskaja päevad

Suveavamisfestival “Tere, Pärnu Suvi!”

Muusikafestival “Klaaspärlimäng”

Festival “Kummardus Valgrele”

Rahvusvaheline folkloorifestival “Pärnumaa pirand”

XVIII Pärnu Filmifestival

Veefestival “Watergate”

Gildipäevad

Rahvusvaheline suupillifestival “Baltic-Nordic Harmonica”

X Pärnu kunstisuvi

Nüüdistantsu ja jazzmuusika festival “Innovatsioon”

VI vabariiklikud portselanipäevad

Pärnu XXII akordionimuusika päevad

Advendifestival “Tulekutuli”

IV ülemaaline jõuluvanade konverents

Toomapäeva tule- ja tantsuetendus

Kultuur

17


Raamatukogu külastatavus

Lugejate arv 21 624

Külastajate arv 262 268

Laenutusi 454 608

SPORT

Pärnu linnas tegutseb 69 spordiorganisatsiooni, sh üks munitsipaalspordikool

(Pärnu Spordikool), neli eraõiguslikku spordikooli (Kalevi

Spordikool, Kesklinna Tennisekool, Pärnu Tennisekool, Holteri

Tennisekool), üks spordiliit (Pärnu Spordiliit), kaks spordiseltsi, üks

spordikoondis ning 60 spordiklubi.

Liikmeskonna arvu poolest suuremad

spordiklubid ja koolid

Pärnu Spordikool

(kergejõustik, lauatennis, male, ujumine, võrkpall) 610

Pärnu Kalevi Spordikool

(aerutamine, jalgrattasport, purjetamine, sõudmine) 363

Pärnu Tenniseklubi 258

Pärnu Jalgpalliklubi 252

Pärnu Võrkpalliklubi 218

Pärnu Kesklinna Tenniseklubi 188

Pärnu Jalgpalliklubi Vaprus 185

Sõudeklubi Pärnu 181

Korvpalliklubi Pärnu 145

Pärnu klubi Tervisesport 138

Tähtsamad spordisündmused 2004

45. Pärnu Tänavasõit jalgrattaspordis

Rahvusvaheline noorte jalgpalliturniir “Umbro Cup”

Rahvusvaheline rannavõrkpallifestival “Pärnu Beach”

Jüri Jaansoni Kahe Silla Jooks

Parimad sportlased 2004

Parim meessportlane, sõudja Jüri Jaanson

Parim naissportlane, kergejõustiklane Moonika Aava

Parim meesjuunior, sõudjad Andrei Jämsä ja Oleg Vinogradov

Parim naisjuunior, purjetaja Merili Randmaa

Parim noormees, jääpurjetaja Alvar Räägel ja sõudja Vladimir Borissov

Parim neiu, sõudja Kaisa Pajusalu

Parim juunioride võistkond, purjetajad Marjaliisa Umb ja Agnes Lill

Parim noorte võistkond, sõudjad Martin Absalon,

Sten Villmann ja Mirkko Killing

Parim meesveteran, jääpurjetaja Mati Hool

Parim naisveteran, sõudja Reet Palm

Parim invasportlane, Anne- Mari Pevkur

Parim tehnikasportlane, motokrossi sõitja Jüri Makarov

Parim võistkond, avamerepurjetajad “Lady Bird”

Parim pallimängu meeskond: võrkpallimeeskond

Parim pallimängu naiskond: jalgpallinaiskond

18 Sport


HARIDUS

Alus- ja üldharidus

Pärnu linnas tegutseb 2004/2005 õppeaastal 14 koolieelset lasteasutust, kus

on komplekteeritud 104 rühma 2009 lapsega. Tegutseb 12 munitsipaalüldhariduskooli

ja 2 era-üldhariduskooli. Vene õppekeelega üldhariduskoole

on kaks. Õpilaste arv üldhariduskoolides kokku on 7 925 ja

klassikomplektide arv on 298. Munitsipaal-üldhariduskoolides õpib 7 511

õpilast ja klassikomplekte on 280, era-üldhariduskoolides õpib 414 õpilast ja

klassikomplekte on 18.

Koolieelsed lasteasutused

Õppeaastad Laste arv Rühmade arv

2000/2001 2 032 101

2001/2002 2 004 100

2002/2003 2 007 101

2003/2004 2 001 103

2004/2005 2 009 104

Lasteaedade pedagoogide arv hariduse järgi

Kõrgharidus Keskeriharidus Keskharidus Kokku

Arv 115 159 4 278

Osakaal 41,5% 57% 1,5% 100%

Lasteaedade pedagoogide arv vanuse järgi

Kuni 25 25-29 30-39 40-49 50-57 üle 57

Arv 3 13 70 92 81 19

Osakaal 1% 5% 25% 33% 29% 7%

Õpilaste arv klassiastmete järgi

2 000 2 062 2 077 2 192 2 235

8 720

8 597

8 380

8 220

7 925

3 995 4 105 4 091 4 010 3 776

2 725 2 430 2 212 2 018 1 914

2000/2001 2001/2002 2002/2003 2003/2004 2 0 0 4 /2 0 0 5

Haridus

19


Üldhariduskoolide pedagoogide arv hariduse järgi

2002 - 2004

2002 2003 2004

Arv Osakaal (%) Arv Osakaal (%) Arv Osakaal (%)

Kõrgharidus 525 90% 514 92% 515 89%

Keskeriharidus 46 8% 38 7% 41

7%

Keskharidus 11 2% 9 2% 22 4%

Kokku 582 100% 561 100% 578 100%

Üldhariduskoolide pedagoogide arv vanuse järgi

Vanus Alla 30 30-45 46 -60 Üle 60

Arv 52 251 205 70

Osakaal 9% 43,5% 35,5% 12%

Kutseharidus

Kutseharidusasutused 2004/2005 õppeaastal õpilaste arvu järgi:

Pärnumaa Kutsehariduskeskus 1 282

Pärnu Ametikool 309

Pärnu Saksa Tehnoloogiakool 143

Eesti Mereakadeemia Pärnu Merenduskeskus 96

Eelkutseõpe gümnaasiumides:

Pärnu Hansagümnaasium (10.-12. klass) 193

Kõrgharidus

1.Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži üliõpilaste arv

Õppeaasta 2000/2001 2001/2002 2002/2003 2003/2004 2004/2005

Üliõpilaste arv 527 630 835 960 1019

2. Mainori Kõrgkooli Pärnu õppekeskus üliõpilaste arv 202

3. Rahvusvahelise Sotsiaalteaduste Rakendusliku

Kõrgkooli LEX Pärnu filiaal üliõpilaste arv 55

Huvialaharidus

Munitsipaalhuvialakoolides õpib 2004/2005 õppeaastal kokku 2355 õpilast

Munitsipaalhuvialakoolid õpilaste arvu järgi

2001/2002 2002/2003 2003/2004 2004/2005

Pärnu Kunstide Maja 813 825 798 825

Pärnu Linna Spordikool 552 590 611 608

Pärnu Noorte Loodusmaja 273 399 216 175

Pärnu Muusikakool 324 331 372 371

Pärnu Noorte Tehnikamaja 302 305 324 255

Pärnu Kunstikool 118 114 122 121

20 Haridus


Erahuvialakoolid õpilaste arvu järgi

2001/2002 2002/2003 2003/2004 2004/2005

Gabriele Moe- ja Tantsukool 326 328 311 252

Pärnu Spordiselts Kalev Spordikool 324 3 1 3

297 284

Jana Trink Erakool 236 275 238 223

Laine Mägi Tantsukool 309 221 307 311

Pärnu Kesklinna Tennisekool 149 160 215 119

Huvialakool Jumbo 141 161 173

Eliisabeti Kool 99 92 97 93

Agape Kristlik Huvialakool 71 85 63 61

Pärnu Tennisekool 74 56 198

"Cultor" Huvialakool 20 65 90

Pärnu Holteri Tennisekool 28 34

Tantsukool WAF Dance 279 257

Kuke Koolituskeskus 147 165

Koolituskeskus “Rütmirüblik” 180

Huvialakool “Merle Mõmmila” 100

Erivajadustega lastele pakutavad teenused

haridussüsteemis

Lasteaiad

Pärnu Lasteaed Pöialpoiss

PärnuLasteaed Mai

Pärnu Kastani Lasteaed

Pärnu Tammsaare Lasteaed

Pärnu Raeküla Lasteaed

Pärnu Lasteaed Kelluke

Pärnu Lasteaed Pillerpall

Üldharidusasutused

Pärnu Hansagümnaasium

Pärnu Koidula Gümnaasium

Pärnu Raeküla Gümnaasium

Pärnu Vene Gümnaasium

Pärnu Ülejõe Gümnaasium

Pärnu Ühisgümnaasium

Pärnu Kuninga Tänava Põhikool

Pärnu Rääma Põhikool

Pärnu Slaavi Põhikool

Pärnu Vanalinna Põhikool

Pärnu Toimetulekukool

1 rühm kehapuudega lastele

3 silmaravirühma (eesti õppekeelega)

1 sobitusrühm kuulmislangusega lastele

1 tasandusrühm (eesti õppekeelega)

1 tasandusrühm

1 vene õppekeelega tasandusrühm

1 arendusrühm (sh.liitpuudega laps)

tasandusklass, parandusõpe, kõneravi

kasvatusraskustega laste klass, kõneravi,

parandusõpe

parandusõpe, kõneravi

tasandusklass, kasvatusraskustega

lasteklass, kõneravi

tasandusklass, parandusõpe, kõneravi

parandusõpe, kõneravi

abiklassid, parandusõpe, kõneravi

tasandusklass, kasvatusraskustega laste

klass, parandusõpe, kõneravi

abiklassid, kasvatusraskustega laste

klass, tasandusklass, kõneravi

tasandusklass, parandusõpe; kõneravi

vaimse puudega lastele toimetuleku- ja

hooldusklassid, kõneravi

Aasta õpetajad 2004

Evelin Saks

Reet Ilves

Urve Krause

Pärnu Ühisgümnaasium

Pärnu Hansagümnaasium

Pärnu Kuninga Tänava Põhikool

Haridus

21


SOTSIAALHOOLEKANNE

Sotsiaaltoetused linnaeelarvest 2001-2004

2001 2002

Toetuse arv/summa Toetuse arv/summa

Ühekordsed

toetused 981 274 855 987 297 657

Kooli- ja

lasteaiatoetused 9 343 1 848 099 4 059 879 897

Maamaksu

kompensatsioonid 222 56 628 126 30 322

KOKKU 10 546 2 179 582 5 172 1 207 876

2003 2004

Toetuse arv/summa Toetuse arv/summa

Ühekordsed

toetused 928 322110 771 314389

Kooli- ja

lasteaiatoetused 4334 927427 3989 853 352

Maamaksu

kompensatsioonid 57 14 450 33 13 622

KOKKU 5 319 1 263 987 4 793 1 181 363

Sotsiaaltoetused riigieelarvest 2001-2004

2001 2002 2003 2004

Toimetulekutoetuste arv 5 913 5 434 4 991 3 713

Toetuste summa 4 247 419 3 822 894 4 366 213 3 481 087

Keskmised toetuste suurused 2002-2004

2002 2003 2004

Toimetulekutoetus pere kohta (EEK/kuus) 701 873 926

Ühekordne toetus pere kohta(EEK/kuus) 243 347 408

Munitsipaaleluruumid 2004

2004. aastal oli Pärnu linnas kasutusel 435 munitsipaaleluruumi keskmise

suurusega 35 m².

Puuetega inimeste hoolekanne

Puuetega Isikute Hoolekandekeskus (PIHK, A. H. Tammsaare pst 5)

osutab riiklikke erihoolekandeteenuseid psüühiliste erivajadustega

isikutele:

§ päevakeskus igapäevaelu toetamiseks vaimupuuetega

noortele, kus tegeletakse klientide igapäevaoskuste

arendamise ja nende ettevalmistusega iseseisvaks eluks

§ sügava ja raske vaimupuudega inimestele sotsiaalsete

kontaktide leidmine ja vaba aja sisustamine

§ päevakeskus puuetega, sh liikumispuuetega täiskasvanutele.

22 Sotsiaalhoolekanne


Suur-Posti 18 tegutseb päevakeskuse ühe osana töökeskus puuetega

noortele, kus klientidel on võimalik tegeleda erinevate töö-oskuste

arendamisega. 2004. aastal teenindas päevakeskus 23 klienti igapäevaelu

toetamise teenusel.

PIHK osutab ka toetatud elamise teenust (2004. aastal 8 klienti) ja töötamise

toetamise teenust (2 klienti).

Invatakso teenust osutab firma OÜ Taksobuss.

Koduõendus-hooldusteenust osutab SA Pärnu Haigla õendusteenistus.

Viipekeele tõlketeenust osutab MTÜ Pärnumaa Kurtide Ühing.

Tugiisiku teenust psüühiliste erivajadustega inimestele osutab MTÜ

Maarjakodu.

Isikliku abistaja teenust liikumis- ja nägemispuudega inimestele

osutab MTÜ Pärnu Ratastooliklubi.

Vanurite hoolekanne

Vanurite hoolekandekeskuses (A. H. Tammsaare pst 11) on 42 kohta.

Pakutakse täishooldust üldtüüpi hooldekodudesse suunatud vanuritele (sh

võimalus tegeleda hobidega, osaleda üritustel), koduteenust (23

hooldustöötajat), toimib supiköök. 2004. aastal teenindati keskmiselt 180

abivajajat, suppi jagati keskmiselt 120 portsjoni päevas. Hoolekandekeskuse

eakate päevakeskuses tegutseb 15 ringi ja seltsi.

Tammiste Hooldekodus (Tammiste tee 1) on 71 kohta. Ööpäevaringselt

hooldatakse ja põetatakse vanureid ja psühhokroonikuid. Hooldekodus on

loodud head võimalused vaba aja sisustamiseks - kohvik, spordituba ja

arvutituba.

Ostetud teenused erivajadustega inimeste abistamiseks

Teenuse Teenuse Teenuse Teenuse

liik maht maksumus EEK pakkuja

Viipekeele

MTÜ Pärnumaa

tõlketeenus keskmiselt 30 in. kuus 145 000 Kurtide Ühing

Tugiisiku teenus

psüühiliste erivajadustega

inimestele keskmiselt 33 in. kuus 105 162 MTÜ Maarjakodu

Isikliku abistaja

teenus liikumisja

nägemispuudega

MTÜ Pärnu

inimestele keskmiselt 9 in. kuus 84 985 Ratastooliklubi

Koduõendus-hooldusteenus

krooni-

SA Pärnu Haigla

listele haigetele keskmiselt 16 in. kuus 260 000 õendusteenistus

Invataksoteenus

raske ja sügava keskmiselt 35 in. kuus,

vaimu-, liikumis- lisaks keskmiselt 12 sõitu

või nägemispuudega kuus erikoolidesse teistes

inimestele linnades 223 000 OÜ Taksobuss

Ostetud teenuste maksumus kokku: 818 147

Sotsiaalhoolekanne

23


Lastekaitse

Eestkoste 2003 ja 2004

2003 alguses 2003 lõpus 2004 alguses 2004 lõpus

Eestkostel

tüdrukuid 37 35 35 42

Eestkostel

poisse 48 43 43 38

Lapsi kokku: 85 78 78 80

Pereabikeskuses pakutud teenused

Varjupaiga teenus 186 klienti,

2 144 voodipäeva,

8 470 toidukorda

Päevakeskuse teenus 216 klienti,

1 181 toidukorda,

1 219 kliendikordi

Perekonnas hooldamine

Psühholoogiline nõustamine

22 last, 17 peret

3 041 klienti,

1 119 seanssi,

1 492 konsultatsiooni

Ostetud teenused laste ja noorte nõustamiseks

Teenuse Teenuse Teenuse Teenuse

liik maht maksumus EEK pakkuja

Noorte

psühholoogiline

OÜ Kadri Piirisilla

nõustamine 917 tundi 80 000 Arstikabinet

Tugiisikuteenus 7 klienti, MTÜ Pärnu

949 tundi 60 000 Lastekaitseühing

Päevakeskuse 36 klienti, MTÜ Pärnu Shalomi

teenus 2 791 Abikeskus

kliendikorda 90 000

Ostetud teenuste maksumus kokku: 230 000

TERVISHOID

Pärnu Haigla uut haiglakompleksi Ristiku tn 1 hakati planeerima

1985. aastal, ehitusega alustati 1988.aastal ja ehitust taas-alustati

2003.aastal. Ehitus valmis 2004. aasta lõpus. Uues haiglakompleksis on 318

voodikohta. Paranenud on haigete olmetingimused, diagnostika- ja

ravitingimused. Lisaks jätkub ravi Sääse 3 (40 voodikohta) ja Ravi 2 (40

hooldusravikohta) korpustes.

24

Sotsiaalhoolekanne / Tervishoid


Üldarstiabi

Pärnu linnas osutas üldarstiabi kokku 28 perearsti.

OÜ Pärnu

Perearstid

(18 perearsti)

OÜ Ülejõe

Perearst

(4 perearsti)

Fons

Perearstid OÜ

(2 perearsti)

OÜ Mai

Perearstid

(4 perearsti)

Täiskasvanute

ambulatoorseid

visiite

Laste

ambulatoorseid

visiite

Ambulatoorseid

visiite kokku:

82 601

16 972

99 573

21 500

5053

26 553

7810

520

8330

14 112

9668

23 780

Eriarstiabi

SA Pärnu Haigla tegutseb keskhaiglana; teeninduspiirkond on 100 000

alalist elanikku. SA Pärnu Haigla voodikohtade ja ravitud haigete arv

2001-2004:

Aasta 2001 2002 2003 2004

Voodikohti 410 410 410 410

Ravitud haigeid 14 779 13 625 13 880 13 944

Täiskasvanute

ambulatoorseid visiite 164 066 163 017 164 702 174 857

Laste ambulatoorseid

visiite 20 248 18 817 19 891 20 885

Kiirabi

SA Pärnu Haigla erakorralise meditsiiniabi teenistus teenindab Pärnu

Maakonda ja osa Rapla Maakonnast, kokku ca 110 000 elanikku. Kiirabi

osakonna koosseisus on 8 brigaadi, neist 4 Pärnu linnas.

Kiirabi visiitidel osutati abi 19 112 inimesele, sh õnnetusjuhtumite puhul

2964, neist 505 lastega seotud õnnetusjuhtumit. 8% õnnetusjuhtumitest

moodustavad liiklustraumad.

Veretalitus

2004. aastal külastas SA Pärnu Haigla veretalitust 3713 doonorit (3,9%

teenindatava piirkonna elanikkonnast). Kokku oli vereannetusi 6692, neist

esmakordseid 1061.

Tervishoid 25


PÄRNU LINNA VAPIMÄRGI KAVALERID 2005

Vello Muliin -

Andres Põder -

silmapaistvad teened Pärnu taastusravi ja turismi

arendamisel

aktiivne Pärnu kiriku- ja ühiskonnaelu tegelane

AASTA NAINE 2004

Kaie Seger

AASTA MEES 2004

Jüri Jaanson

KULDNE OAAS 2004 LAUREAADID

Parim Pärnus toimunud kultuurisündmus

Parim Pärnu spordisündmus

Parima teenindusega ettevõte

Kõige lastesõbralikum

teenindusettevõte Pärnus

Parim Pärnut kajastanud meediakanal,

ajakirjandusväljaanne

Parim Pärnu jõega seotud

sündmus, tegu

Tere, Pärnu Suvi!

Rannavolle

Steffani Pizzarestoran

Steffani Pizzarestoran

Pärnu Postimees

Watergate

(Ankeetküsitlus 2004)

LINNA HALDUS seisuga 1.01.2005

Linnavolikogu

Pärnu Linnavolikogu koosseisus oli 2004. aastal 33 liiget,

kes jagunesid erakondade vahel järgnevalt:

Keskerakond 9

Ühendus Vabariigi Eest Res Publica 9

Reformierakond 8

Erakond Isamaaliit 5

Eestimaa Ühendatud Rahvapartei 2

Alates 2002.a oktoobrist on moodustatud 24-liikmeline koalitsioon,

kuhu kuuluvad:

Keskfraktsioon 9

Reformierakonna fraktsioon 8

Fraktsioon Isamaaliit 5

Eestimaa Ühendatud Rahvapartei 2

Linnavolikogu esimees Margus Tammekivi

Linnavolikogu aseesimees Väino Linde

Linnavolikogu aseesimees Andres Põder

26 Linn tunnustab / Haldus


Volikogu komisjonid:

Revisjonikomisjon, Jüri Kukk – esimees, Vello Järvesalu – aseesimees

Majandus-ja eelarvekomisjon, Jane Mets – esimees, Hillar Talvik – aseesimees

Planeeringukomisjon, Mark Soosaar – esimees, Rain Jung – aseesimees

Keskkonnakomisjon, Rain Jung – esimees, Meeme Veisson – aseesimees

Sotsiaalkomisjon, Uno Mirme – esimees, Jüri Kask – aseesimees

Hariduskomisjon, Andres Põder – esimees, Margus Tammekivi – aseesimees

Kultuuri-ja spordikomisjon, Garri Suuk – esimees, Vladimir Klevtsov – aseesimees

Linnavalitsus

Linnapea Väino Hallikmägi – üldjuhtimine, linna eelarve

Abilinnapea Riina Müürsepp – linna areng, linna planeerimine

Abilinnapea Peeter Orav – sotsiaalhoolekanne, haridus, kultuur ja sport

Abilinnapea Eino-Jüri Laarmann – linnamajandus, heakord ja haljastus

Linnavalitsuse liige Mart Alliku – avalik kord, turvalisus

Pärnu Linnavalitsuse struktuur

Linnapea

Pärnu Linnavalitsuses töötas

31. detsembri 2004 seisuga

kokku 147 töötajat

Linnasekretär

Abilinnapea

Abilinnapea

Abilinnapea

Linnavalitsuse

liige

Linnapea

nõunik

Linnakantselei

(25)

Majandusosakond

(19)

Planeerimisosakond

(35)

Sotsiaalosakond

(17)

Kultuuriosakond

(6)

Haridusosakond

(10)

Rahandusosakond

(25)

Ettevõtlus- ja

registriteenistus

Ehitusteenistus

Arengu- ja

turismiteenistus

Infotehnoloogiateenistus

Linnavarateenistus

Keskkonnateenistus

Ehitusjärelvalveteenistus

Geodeesiateenistus

Linnaarhitektiteenistus

Raamatupidamise

teenistus

Sisekontrolliteenistus

(3)

Pärnu Linnavalitsuse struktuur 27


LINNAEELARVE TÄITMINE 2004

Tulud

Pärnu linna tulud 2004. aastal: 391 088 tuhat krooni.

Maksud 50,1%

Kaupade ja teenuste müük 8,9%

Muud tulud 0,5%

Tulud varadelt 0,7%

Materiaalsete ja

immateriaalsete varade

müük 6,2%

Toetused 33,5%

Kulud

Pärnu linna kulud 2004. aastal: 371 349 tuhat krooni.

Elamu-ja kommunaalmajandus 4,6%

Keskkonnakaitse 1,3%

Tervishoid 0,3%

Avalik kord ja

julgeolek 0,3%

Haridus 50,4%

Sotsiaalne kaitse 5,9%

Majandus 10,3%

Üldvalitsemine 11,1%

Vabaaeg, kultuur

ja regioon 15,8%

28 Linnaeelarve täitmine


Investeeringute suurus valdkonniti

Pärnu linna investeeringud 2004. aastal: 51 375 tuhat krooni.

Haridus 31,2%

Vabaaeg, kultuur ja regioon 19,7%

Elamu-ja kommunaalmajandus 6,4%

Sotsiaalne kaitse 1,8%

Üldvalitsemine 1,8%

Avalik kord ja julgeolek 0,5%

Keskkonnakaitse 1,3%

Majandus 37,3%

Linnaeelarve täitmine

29

More magazines by this user
Similar magazines