Lõuna-Eesti pargid - Keskkonnaamet

Härrastemaja koos kõrvalhoonete ja pargiga on muinsuskaitse all. Park on
looduskaitse all aastast 1957, selle pindala on 3,5 hektarit.
Algselt paiknes peahoone lähiümbruses ehisaed. Regulaarne park ja alleed rajati
1860. aastail koos härrastemaja ehitamisega. Parki kuulusid ka geomeetriliselt
kujundatud tiigid. Linnumaja kõrval asuval mõisahärra ujumistiigil oli väidetavalt
telliskivipõhi ja tiike ühendas omavahel tammepuust torustik. Palupera mõisa
peahoone tornist avanes vaade Hellenurmele. Pargi vabakujuline osa pärineb
19. sajandi lõpust. Parki on alates 1997. aastast pidevalt täiendatud uute puude
ja põõsastega. Parki restaureeriti aastail 2003–2005, mil korrastati teid, puhastati
tiike, istutati puid, paigaldati paviljon ja ehitati laste mänguväljak.
Maantee jagab pargi kaheks osaks. Peahoone ees asub kolmnurkne väljak üksikute
põlispuude ja hekiga. Esiväljaku kõrvale jääb tihe vabakujuline lehtpuupuistu,
kus kasvab üksikuid okaspuid ja viis vana elupuud. Ristkülikukujulist tagaväljakut
ääristavad põlispuude ja põõsaste grupid. Algselt avanes ehisaiast vaade neljale tiigile,
tänaseks on neist enamiku ümbrus metsistunud. Pargi regulaarset osa raamivad
pärnaalleed, mis jaotavad ala väljakuteks. Idapoolsed väljakud on istutatud täis
põhiliselt vahtraid. Pargis on säilinud ajalooline ristuvate teede süsteem, põhjapoolse
osa jagavad jalgteed neljaks. Algselt asus paviljon pargi nurgas, 2004. aastal paigaldati
uus pargipaviljon mõisahoonest lähtuva jalgtee pikenduse äärde. Pargiala piirab
osaliselt tuhkpuuhekk, mis jäljendab regulaarsetes parkides kasutatavat müüri või
hekki. Kolmes suunas mõisa südamest lähtunud alleed on muutunud katkendlikuks,
paremini on jälgitav puuderida, mis paikneb kirdesse, Hellenurme suunduva tee
ääres ning ulatub von Bruiningkide ja Fuchside perekonna matusepaigani Pärnasalus.
Esiväljakul on mälestuskivi Palupera koolile, tekstiga „Palupera kool 1776”. Pargis
asub mälestuskivi läti kütipolgu luurajatele. Surnud maeti 1919. aastal Palupera
tammiku lähedale ühishauda, kuid 1968. aastal maeti säilmed ümber parki.
Park on liigivaene, seal kasvab 30 taksonit puid ja põõsaid (2006). Peapuuliik on
pärn, lisaks vaher, saar ja tamm. Vanad pärnad pargi idaosas on kuni 30 meetri
kõrgused. Haruldasematest liikidest kasvab tagaväljaku kõrval vana Douglase viirpuu
(H = 5 m), palsaminulg, korea forsüütia.
Pargis elavad kaitsealused nahkhiired veelendlane ja põhja-nahkhiir.
Mõisas asuv kool osaleb külastusmängus „Unustatud mõisad“.
Palupera kool asus mõisa
Kui kool 10. septembril 1933. aastal kaheteistkümne hobuveokiga Palupera
mõisahäärberisse kolis, siis korrastati ka mõisa parki. Härrastemaja taha rajasid
üheksakümmend talgulist kahe päevaga iluaia.
Valgamaa |
105