Lõuna-Eesti pargid - Keskkonnaamet
Lõuna-Eesti pargid - Keskkonnaamet
Lõuna-Eesti pargid - Keskkonnaamet
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Suure-Kõpu mõisa park<br />
asub Viljandi maakonnas, ajalooliselt Viljandimaal Kõpu kihelkonnas.<br />
զ klassitsistlikus stiilis suurejooneline<br />
härrastemaja<br />
զ rohkelt okaspuid<br />
զ hauakivi mõisaproua koerale<br />
114 | Viljandimaa<br />
Vanimad teated mõisa kohta pärinevad<br />
1487. aastast, kui see kuulus W. von<br />
Uexküllile. Sajandite jooksul oli mõisal<br />
mitmeid omanikke. 1699. aastast alates<br />
oli mõis riigi valduses. 1800. aastal<br />
eraldati mõisa põhjapoolsed maad iseseisvaks Väike-Kõpu riigimõisaks ning suurem<br />
osa nimetati Suure-Kõpu mõisaks. Aastail 1800–1805 käis mõis käest kätte. 1805.<br />
aastal pantis F. G. von Oettingen mõisa võlgade katteks õemehele B. H. von Strykile.<br />
Von Strykide perekond oli mõisa pärisomanik aastail 1820–1919. Aastast 1921<br />
alates töötab mõisahoones kool, praegu Kõpu põhikool.<br />
1825. aastal põles vana härrastemaja maha, uus suurejooneline klassitsistlik<br />
hoone valmis 1847. aastal. Samal ajal Tartumaale püstitatud von Oettingenidele<br />
kuulunud Kuremaa mõisa peahoone on Kõpu härrastemajaga väga sarnane.<br />
Tõenäoliselt oli mõlema arhitekt E. J. Strauss. Kõrgel maakivisoklil hoonel olid<br />
algselt kahekorruselised keskosa ja tiivad ning ühekorruselised vaheosad.<br />
Pärast 1876. aastat ehitati maja tervikuna kahekorruseliseks, lisati rõdud, mille<br />
metallvõred on valatud oma masinatehases Punasillal. Peaukse ees on lahtine<br />
sammasrõdu, fassaade kaunistavad segmentkaarsed aknad. Kaunilt renoveeritud<br />
härrastemajas on taastatud saali seintel Pompei seinamaalingute koopiad ja