Lõuna-Eesti pargid - Keskkonnaamet

loodeservale 18. sajandi II poolel ehitatud mõisa ait on ümber ehitatud
pärimusmuusika keskuseks (arhitekt R. Mändmaa 2008). 18.–19. sajandil kasutati
linnusevaremete kive linnas ehitusmaterjalina. Seetõttu on linnuse müüridest alles
vähesed katked, säilinud on konvendihoone läänesein ja eeslinnuse väravatorn.
Lossipargi põhjaosas paiknev Jaani kirik asub kunagise kloostri kiriku kohal
(ehitatud 1466–1472); kirik purustati sõdades korduvalt. 1815. aastal valmis
tänaseni säilinud hilisbarokne tornikiiver. Kirik suleti aastal 1950 ja muudeti
kaubalaoks, aastail 1986–1991 hoone rekonstrueeriti ning pühitseti taas 1992.
Tänapäeval on pühakoda kasutusel ka kontserdipaigana.
Viljandi lossipark asub Viljandi vanalinna muinsuskaitsealal. Park on looduskaitse
all aastast 1958, selle pindala on 34 hektarit.
Mõisa härrastemaja ees oli ehisaed üksikute puudega, taga laskusid terrassid
tiigini. Peahoonest edelas, linnuse põhjapoolsete eelkindlustuste alal paiknesid
kobarana mõisa kõrvalhooned. 19. sajandi alguses oli lossivaremete ala lage, mõis
kasutas seda karjamaana. Alles 1863. aastal said linnakodanikud mõisalt õiguse
lossimägedes käia. Pargi kujundamine ja linnuse korrastamine algas 1893. aastal.
124 | Viljandimaa