Lõuna-Eesti pargid - Keskkonnaamet
Lõuna-Eesti pargid - Keskkonnaamet
Lõuna-Eesti pargid - Keskkonnaamet
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Rõuge pargi lasi rajada mõisnik H. C. O. Samson von Himmelstjerna aastail 1895–<br />
1898 inglise stiilis. Pargi asukoht Rõuge ürgoru serval valiti taotluslikult kohale,<br />
kust avaneb vaade kolmele järvele ja kirikule. Park kujundati mõisahoone ümber<br />
suhteliselt avatud alale. Puistu istutati tihedana, et eraldada pargi äärealadele<br />
jäävaid majandushooneid härrastemajast. Oluline oli pargi siluett maastikus, vaade<br />
teiselt poolt orgu kiriku juurest. Mitmesugused pargirajatised ja vabakujuline<br />
teedevõrk on hävinud. Ürgoru nõlva all asusid mõisa kalatiigid, mis on tänapäeval<br />
korrastatud.<br />
Park on tiheda puistuga ja metsapargi-ilmeline. Pargi keskosas asub suurem välu.<br />
Suvemõisa juures on põhjaveetoiteline tiik. Eri puuliigid on istutatud kontrastsete<br />
gruppidena. Leidub tamme-, pärna- ja lehisesalusid ning okaspuuderühmi. Põõsaid<br />
on vähe. Pargi edelaosas paikneb tammik, mille alusmetsas on peamiselt kuused.<br />
Rõuge mõisa park on korrastatud (projekti autor R. Randoja-Muts). Tiigi lähedal on<br />
kirjanik Juhan Jaigi (1899–1948) mälestuseks püstitatud skulptuur „Kaarnakivi“ –<br />
pronksist rongapesa 3,5 m kõrguse graniittahuka otsas (skulptor T. Kirsipuu, 1999).<br />
Park on liigirikas, seal kasvab rohkem kui 43 liiki puid ja põõsaid (2006). Peamised<br />
puuliigid on tamm, pärn ja arukask, rohkesti on kuuskesid. Märkimisväärne on<br />
okaspuude rohkus – palsami- ja siberi nulud; euroopa ja vene lehised. Võõrliikidest<br />
Võrumaa |<br />
139