20.01.2015 Views

Lõuna-Eesti pargid - Keskkonnaamet

Lõuna-Eesti pargid - Keskkonnaamet

Lõuna-Eesti pargid - Keskkonnaamet

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

Rõuge pargi lasi rajada mõisnik H. C. O. Samson von Himmelstjerna aastail 1895–<br />

1898 inglise stiilis. Pargi asukoht Rõuge ürgoru serval valiti taotluslikult kohale,<br />

kust avaneb vaade kolmele järvele ja kirikule. Park kujundati mõisahoone ümber<br />

suhteliselt avatud alale. Puistu istutati tihedana, et eraldada pargi äärealadele<br />

jäävaid majandushooneid härrastemajast. Oluline oli pargi siluett maastikus, vaade<br />

teiselt poolt orgu kiriku juurest. Mitmesugused pargirajatised ja vabakujuline<br />

teedevõrk on hävinud. Ürgoru nõlva all asusid mõisa kalatiigid, mis on tänapäeval<br />

korrastatud.<br />

Park on tiheda puistuga ja metsapargi-ilmeline. Pargi keskosas asub suurem välu.<br />

Suvemõisa juures on põhjaveetoiteline tiik. Eri puuliigid on istutatud kontrastsete<br />

gruppidena. Leidub tamme-, pärna- ja lehisesalusid ning okaspuuderühmi. Põõsaid<br />

on vähe. Pargi edelaosas paikneb tammik, mille alusmetsas on peamiselt kuused.<br />

Rõuge mõisa park on korrastatud (projekti autor R. Randoja-Muts). Tiigi lähedal on<br />

kirjanik Juhan Jaigi (1899–1948) mälestuseks püstitatud skulptuur „Kaarnakivi“ –<br />

pronksist rongapesa 3,5 m kõrguse graniittahuka otsas (skulptor T. Kirsipuu, 1999).<br />

Park on liigirikas, seal kasvab rohkem kui 43 liiki puid ja põõsaid (2006). Peamised<br />

puuliigid on tamm, pärn ja arukask, rohkesti on kuuskesid. Märkimisväärne on<br />

okaspuude rohkus – palsami- ja siberi nulud; euroopa ja vene lehised. Võõrliikidest<br />

Võrumaa |<br />

139

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!