Lõuna-Eesti pargid - Keskkonnaamet

kivimüür, mille ääres on pärnad. Väljak lõpeb vabakujulise pargiosaga, mille taustaks
on valitsejamaja. Tagaväljaku kõrval on põhjaveetoiteline tiik; teine, väikese saare
ja sillakesega tiik on üle tee. Mooste järve läänekaldal asuv Vastsemõisa parkmets
on pargi osa, kus oli kunagi „lustihoone“. Sealt avanevad vaated veepeeglile ja
mõisale, kus eriti mõjukas on lossina näiv viinavabrik. Mõisasüdamesse suundub
Tartu-Räpina maanteelt 800 m pikkune pärna-tamme allee.
Park on liigirikas, seal kasvab 57 taksonit puid ja põõsaid (2006). Põhipuuliik
on tamm, ohtralt on ka pärna, soisel järvekaldal valitseb kuusk. Gruppidena
leidub alpi seedermändi ja siberi nulgu. Haruldasemad on valge mänd
(H = 28,5 m, Ü = 214 cm), arukase lõhislehine vorm ’Crispa’ (H = 21,5 m,
Ü = 103 cm). Suurimate mõõtmetega puud on euroopa lehis (H = 39 m,
Ü = 321 cm), harilik mänd (Ü = 183 cm), harilik tamm (H = 31 m, Ü = 260 cm),
harilik pärn (H max
= 35 m, Ü = 297 cm) ja läänepärn (H = 24,5 m, Ü = 212 cm).
Mooste järve pindala on 10,4 ha, seda paisutati viinavabriku tarbeks. Kagukalda
liivane supluskoht jääb pargi piiresse.
Peahoone lähedal sissesõidutee ääres on hooneid tutvustav infotahvel.
Härrastemajas on kontserdisaal, valitsejamajas kunstikeskus – Mooste
KülalisStuudio, puutöökojas linakoda ja külalistemaja, viinavabrikus fototurismi
keskus, tallis restauraatorite koda, laudas folgikoda, veskis Veskiteater.
Mõisas asuv kool osaleb külastusmängus „Unustatud mõisad“. Eelnevalt kokku leppides
on huvilistel võimalus aastaringselt giidi saatel tutvuda terve mõisakompleksiga.
Täiendav teave: www.mooste.edu.ee ja www.moostemois.ee
Kummitav noormees Mooste mõisas
Teise korruse mõisaaegse lastetoa seinast ilmub aeg-ajalt välja heledais rõivais
noormees ja kustutab või süütab tulesid ning avab uksi. Kummalisi juhtumeid on
veelgi. See olevat üle-eelmise sajandi alguses jahilkäigul surnuna leitud Nolckenite
soost noorhärra vaim. Vanimal perepojal olevat olnud onuga tõsine sõnelus ning
kuigi asja lasti paista õnnetusena, teati, mis tegelikult juhtus.
Räägitakse ka, et 19. sajandi keskel valitsenud Nolckenite kodus tugev rivaliteet
kolme poja vahel. Kord, kui vennad jahile läinud, saanud vanim poeg õnnetult
hukka ning pärija surmas hakati süüdistama nooremaid poisse. Mis tegelikult
juhtus, täpselt ei teata, aga sellest ajast lasub perekonnal needus.
38 | Põlvamaa