Lõuna-Eesti pargid - Keskkonnaamet
Lõuna-Eesti pargid - Keskkonnaamet
Lõuna-Eesti pargid - Keskkonnaamet
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
alustati 1925. aastal professor A. Mathieseni juhendamisel. 1940. aastaks oli<br />
sinna istutatud 2900 puud ja põõsast. Rajamisel võeti eesmärgiks liigirohkus, nii<br />
kasvas sel ajal dendropargis 400 taksonit puid ja põõsaid. 1990. aastail istutati<br />
mõisapargi korrastamise käigus üksikpuid ja puudegruppe; lõunaväravani viivat<br />
pärna-alleed noorendati. Koostatud on pargi renoveerimisprojekt, mis lähtub<br />
algupärasest suurejoonelisest kujundusest.<br />
Raadi park koosneb eriilmelistest osadest, mida eraldab Raadi järv. Ajaloolise<br />
peahoone ümbruse terrassidel on suhteliselt vähe vanu puid; selle vastas teisel<br />
pool Raadi järve asub regulaarse lahendusega pargiosa, mille teedevõrk ja põlised<br />
pärnad on tänaseni säilinud. Vanimad puud pärinevad 19. sajandi algusest.<br />
Vabakujuline dendropark on üsna võsastunud. Selle lõunaosas on maastik<br />
avatum, pargiaasad vahelduvad väiksemate puu- ja põõsagruppidega.<br />
Raadi järve lõunakaldal asub mälestuskompleks aastail 1941–1944 langenutele<br />
(skulptor A. Mölder, arhitekt R. Luup, 1975).<br />
Pargi ja dendropargi liigirikkus on suur, seal kasvab 118 taksonit puid ja<br />
põõsaid, võõrliike on 91 (2006). Raadi pargi ajaloolises osas on peapuuliik<br />
suurelehine pärn, lisaks vaher, tamm ja saar, okaspuid ja põõsaid on väga vähe.<br />
88 | Tartumaa