EFS infoleht 2/ 2009 - Eesti Filmi Sihtasutus
21.01.2015 • Views
Share Embed Flag

EFS infoleht 2/ 2009 - Eesti Filmi Sihtasutus

EFS infoleht 2/ 2009 - Eesti Filmi Sihtasutus

EFS infoleht 2/ 2009 - Eesti Filmi Sihtasutus

SHOW MORE
SHOW LESS
ePAPER READ
DOWNLOAD ePAPER
efsa.ee

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

START NOW

efs info 2/<strong>2009</strong>

Sisukord<br />

Rahast, aga mitte ainult 3<br />

<strong>EFS</strong> <strong>2009</strong>.aasta sihttoetuste piirmäärad 4<br />

<strong>EFS</strong>i toetuste taotlemise voorud <strong>2009</strong> 4<br />

<strong>EFS</strong>i <strong>2009</strong>. aasta eelarve 4<br />

Toetused<br />

<strong>EFS</strong> toetused 01.01.-15.06.<strong>2009</strong> 5<br />

Kriminaalsed lood sihtasutuses 7<br />

Dokfilmist kärbete valduses 8<br />

<strong>EFS</strong>i toetatud filmide esilinastused <strong>2009</strong> 8<br />

Eksport<br />

<strong>Eesti</strong> filmid festivalidel ja turgudel 9<br />

<strong>Eesti</strong> animafilmid Annecy’s 11<br />

Arve ja fakte<br />

<strong>Eesti</strong> filmid <strong>Eesti</strong> telekanalites 12<br />

<strong>Eesti</strong> filmid kinos <strong>2009</strong> 13<br />

MEDIA<br />

Avatud taotlusvoorud 14<br />

Stipendiumifond 14<br />

2008 toetused <strong>Eesti</strong>le 14<br />

<strong>Filmi</strong>üritusi<br />

Friigisuvi jätkub 15<br />

Muudatused Tallinnfilmis 16<br />

Kino Sõprus suvine filmivalik 16<br />

Lähenedes majandusele loominguliselt 17<br />

Sügis <strong>2009</strong> esilinastused 17<br />

<strong>Eesti</strong> film 100: volume 11 18<br />

BFMi vastuvõtt 19<br />

PÖFF – õudust, armastust ja kino! 20<br />

Matsalu Loodusfilmide Festival 21<br />

Baltic Event 21<br />

Teated<br />

Kultuuministeeriumi filmivaldkonna toetused 22<br />

<strong>Eesti</strong> filmi andmebaasi loomisest 22<br />

Raamatukogud kutsuvad filmitootjaid koostööle 23<br />

Lisandusi mõtete ja uudiste vabale levikule <strong>Eesti</strong>s 24<br />

Esikaanel "Pangarööv", rezhissöör Andrus Tuisk<br />

<strong>Eesti</strong> <strong>Filmi</strong> <strong>Sihtasutus</strong><br />

Üldtelefon: 627 60 60<br />

Faks: 627 60 61<br />

E-post: film@efsa.ee<br />

Postiaadress: Uus 3, Tallinn 10111<br />

<strong>EFS</strong> avatud E-R 9.00-17.00<br />

Taotluste vastuvõtt E-N 10.00-16.00<br />

Marge Liiske, tegevjuht: 627 60 60 marge@efsa.ee<br />

Karlo Funk, peaekspert: 627 60 64, karlo@efsa.ee<br />

Monika Olju, sekretär: 627 60 60, monika@efsa.ee<br />

Raimo Jõerand, filmiekspert: 627 60 00, raimo@efsa.ee<br />

Kristina Märtin, tootmisassistent: 627 60 69, kristina@efsa.ee<br />

Milla Raaper, pearaamatupidaja: 627 60 66, milla@efsa.ee<br />

Tristan Priimägi, välissuhete juht 627 60 68,tristan@efsa.ee<br />

Eda Koppel, infojuht 627 60 63, eda@efsa.ee<br />

Endel Koplimets, eelarvenõunik: 62760 02, endel@efsa.ee<br />

Anu Ernits, MEDIA Desk juhataja: 627 60 65, info@mediadeskestonia.eu<br />

Tallinnfilm<br />

Margit Vremmert, juhataja: 644 28 10, margit@efsa.ee<br />

Tiina Teras, levijuht: 627 60 67, tiina.teras@efsa.ee<br />

Helen Villmann, turundus- ja müügijuht: 627 60 01, helen@efsa.ee<br />

2<br />

ISSN 1736-065X

<strong>EFS</strong> INFO<br />

Rahast, aga<br />

mitte ainult<br />

27. mail võttis <strong>Eesti</strong> <strong>Filmi</strong> <strong>Sihtasutus</strong>e nõukogu vastu<br />

<strong>2009</strong>. aasta uue, täpsustatud (loe: vähendatud)<br />

eelarve, mis suurema selguse mõttes olgu siinkohal<br />

ka lisatud (vt lk 4)<br />

Seekordsed kärped otsustasime<br />

teha <strong>EFS</strong>i<br />

muude projektide<br />

ning halduskulude<br />

arvelt, seega ei muutunud<br />

filmiprojektidele eraldatavad<br />

summad.<br />

Arvestades olukorda riigis on<br />

toetuse edasine vähenemine<br />

2010. aastal vältimatu. Ehk<br />

nagu kogenud inimesed ütlevad<br />

- seni ainult hööveldasime,<br />

nüüd tuleb hakata lõikama.<br />

Kindlasti hoiame teid arengutega<br />

kursis ning enne (radikaalsete)<br />

otsuste tegemist kutsume<br />

teid nõupidamiseks kokku.<br />

Näeksin heameelega, et kevadel<br />

hoogsalt arenenud Kultuuri<br />

Tehnopargi projekt saaks sel<br />

aastal tehtud ka tasuvusuuringu.<br />

Ehitamiseks, või õigemini<br />

ehituse rahastamiseks on aeg<br />

loomulikult äärmiselt ebasobiv.<br />

Samas näitab eelmisel aastal Jürisse<br />

ning sel aastal endistesse<br />

Dvigateli tehastesse püstitatud<br />

ajutine suurejooneline võttepaviljon,<br />

samuti Lääne-<strong>Eesti</strong> rannikule<br />

kerkiv papist baltisaksa<br />

mõisakompleks ning nende<br />

projektidega kaasnev rahavoog<br />

<strong>Eesti</strong>sse seda, et suudetakse<br />

müüa ka olematut infrastruktuuri<br />

– ammuks siis veel reaalset.<br />

Loomemajandus filmivaldkonnas<br />

ei ole tühi mõiste, vaid<br />

täieline tegelikkus.<br />

Ei suve, ei seminari<br />

Juunikuu ilm meenutab oktoobrit,<br />

kärped on külmutanud<br />

eesti filmi traditsioonilise suveseminari.<br />

Nii me mõtlesime.<br />

Et kuidagi ebaõiglane tundub<br />

vajaminevad finantsid tegijailt<br />

kokku korjata, sest meie eelarves<br />

selleks raha pole. Aga kui<br />

kohtasin mõned päevad tagasi<br />

üht suurepärast <strong>Eesti</strong> filmiloojat,<br />

keda väga austan (olgu ta<br />

initsiaalideks M.K.), läks jutt<br />

üsna kohe filmi suvepäevale. Et<br />

kas siis jääbki olemata <strong>Filmi</strong>tegijad<br />

on ju nii ehk nii terve aasta<br />

omaette nokitsenud - stuudio<br />

sügavustes, kodu vaikuses, võtteplatsi<br />

saginas, aga ikka enamuses<br />

teiste tegijatega kokku<br />

puutumata -, see üks kord aastas<br />

kõigil kokku tulla, suhelda ning<br />

uudiseid vahetada on elementaarne.<br />

Edasise vestluse käigus<br />

jõudsime mõtteni, et olgu siis<br />

kasvõi niimoodi, et igaüks võtab<br />

endale ja/või sõbrale söögijoogi<br />

kaasa, <strong>EFS</strong> leiab muruplatsi<br />

ja muusika. August ehk aeg<br />

enne uue “hooaja” algust oleks<br />

ju ka sobiv. Sarnast suhtumist on<br />

kuulda olnud mujaltki.<br />

Samas on PÖFF pakkunud, et<br />

seekordne filmipidu võiks aset<br />

leida Tartus, tARTuFFi ajal 13.<br />

või 14. augustil. Prooviks soovijatele<br />

organiseerida reisibussi;<br />

programmi ning lihtsama<br />

nosimise eest hoolitseb PÖFF,<br />

Pauligi kohv Pauligilt.<br />

Mida arvate teie, kallis filmirahvas<br />

Augusti sumedad ööd<br />

on ehk juunivihmadest etemad<br />

Tallinn või Tartu, põhi<br />

või lõuna, pea- või koolilinn,<br />

Punamütsikese korv endal<br />

kaasa või kausitäis hernesuppi<br />

kohapeal Või on teil veelgi<br />

paremaid ettepanekuid Palun<br />

andke kindlasti veel enne suurt<br />

suve sellest teada kas telefoni<br />

teel, otse suheldes või e-kirjakesega<br />

aadressil krissu@efsa.ee<br />

Marge Liiske<br />

<strong>EFS</strong> tegevjuht<br />

3

<strong>EFS</strong> INFO<br />

<strong>EFS</strong>i <strong>2009</strong>. aasta<br />

sihttoetuste<br />

piirmäärad<br />

Vastavalt <strong>EFS</strong>i toetuste<br />

eraldamise eeskirjale saab<br />

<strong>EFS</strong> filmiprojekte toetada kuni<br />

70 % ulatuses kogu projekti<br />

maksumusest.<br />

Saadud stsenaariumitoetuse<br />

ja arendustoetuse summa<br />

arvestatakse tootmistoetuse<br />

maksimum-määra sisse.<br />

1. Mängufilm<br />

eelarve 25 050 000 kr<br />

1.1. Täispikkade mängufilmide<br />

tootmistoetuste eelarve on:<br />

21 000 000 kr<br />

Piirmäärad on<br />

Täispika mängufilmi tootmistoetusel:<br />

6 500 000 kr<br />

Piiratud tootmistoetusel:<br />

3 500 000 kr<br />

1.2. Täispikkade mängufilmide<br />

stsenaariumitoetuste eelarve:<br />

350 000 kr<br />

Täispika mängufilmi stsenaariumitoetuse<br />

piirmäär: 50 000 kr<br />

1.3. Täispikkade mängufilmide<br />

arendustoetuste eelarve:<br />

2 400 000 kr<br />

Täispika mängufilmi arendustoetuse<br />

piirmäär: 500 000 kr<br />

1.4. Lühimängufilmi tootmistoetuste<br />

eelarve: 1 300 000 kr<br />

Lühimängufilmi tootmistoetuse<br />

piirmäär: 500 000 kr<br />

2. Animafilm<br />

13 000 000 kr<br />

Lühianimafilmi tootmistoetuse<br />

piirmäär: 4 000 000 kr.<br />

3. Dokumentaalfilm<br />

9 300 000 kr<br />

Dokumentaalfilmi tootmistoetuse<br />

piirmäär: 600 000 kr<br />

Dokumentaalfilmi arendustoetuse<br />

piirmäära ei ole.<br />

4. Levitoetused<br />

1 350 000 kr<br />

Levitoetuse piirmäär:<br />

400 000 kr<br />

5. Varia<br />

2 000 000 kr<br />

Projektide toetuse piirmäära<br />

ei ole.<br />

6. Tulemustoetused<br />

500 000 kr<br />

Menutoetuse maksimumsumma<br />

on seotud arendustoetuse<br />

piirmääraga, <strong>2009</strong>. aastal on<br />

see 500 000 kr<br />

Kinnitanud <strong>EFS</strong>i nõukogu<br />

21. jaanuaril <strong>2009</strong><br />

<strong>EFS</strong>i <strong>2009</strong>.<br />

aasta eelarve<br />

TULUD KOKKU<br />

58 807 000 kr<br />

Riigieelarvelised eraldised 58 141 665<br />

Tulud kodumaistelt hoiustelt 165 335<br />

Eelmiste perioodide jääk 500 000<br />

KULUD KOKKU 58 807 000<br />

<strong>EFS</strong> SIHTTOETUSED FILMIPROJEKTIDELE KOKKU 49 445 000<br />

MÄNGUFILMIDE TOETUS 24 200 000<br />

Stsenaariumitoetus 330 000<br />

Arendustoetus 2 200 000<br />

Tootmistoetus 20 400 000<br />

Lühimängufilmide toetus 1 270 000<br />

ANIMAFILMIDE TOETUS 12 550 000<br />

DOKUMENTAALFILMIDE TOETUS 9 000 000<br />

MENUTOETUS 500 000<br />

LEVITOETUS 1 300 000<br />

MUUD SIHTTOETUSED (VARIA) 1 895 000<br />

<strong>EFS</strong>i MUUD PROJEKTID 3 322 000<br />

Rahvusvahelised filmiturud/Baltic Films 850 000<br />

<strong>Filmi</strong>pärandi restaureerimine/EF 100 1 060 000<br />

<strong>Filmi</strong>koopiate soetamine ja transport 580 000<br />

Projektide ekspertiis ja auditid 130 000<br />

<strong>Eesti</strong> filmialased raamatud ja <strong>infoleht</strong> 220 000<br />

Baltic Event 100 000<br />

Eurimages 40 000<br />

Dokufoorumid 40 000<br />

EFP/EDN liikmemaksud ja projektid 80 000<br />

Muud projektid (sh Filmograafia) 222 000<br />

FILMIHARIDUS 300 000<br />

KINO SÕPRUS TEGEVUS 550 000<br />

<strong>EFS</strong>i TEGEVUSKULUD 5 190 000<br />

PERSONALIKULUD 3 765 000<br />

sh. nõukogu halduskulud 282 500<br />

siseaudiitori halduskulud 80 000<br />

LÄHETUSKULUD 180 000<br />

RENDITUD RUUMIDE MAJANDAMISKULUD 530 000<br />

INFO- JA KOMMUNIKATSIOONIKULUD 155 000<br />

MUUD MITMESUGUSED KULUD 445 000<br />

KÄIBEMAKS KULUNA 115 000<br />

<strong>EFS</strong>i toetuste taotlemise voorud <strong>2009</strong><br />

II poolaasta<br />

7. september <strong>2009</strong><br />

dokumentaalfilmide arendusja<br />

tootmistoetustaotlused ja<br />

<strong>Eesti</strong> Kroonika<br />

21. september <strong>2009</strong><br />

“<strong>Eesti</strong> lugude” ideekavandid<br />

5. oktoober <strong>2009</strong><br />

täispikkade mängufilmide<br />

arendustoetustaotlused<br />

19. oktoober <strong>2009</strong><br />

lühianimafilmide arendus- ja<br />

tootmistoetustaotlused<br />

2. november <strong>2009</strong><br />

täispikkade mängufilmide<br />

stsenaariumitoetustaotlused<br />

16. november <strong>2009</strong><br />

lühimängufilmide tootmistoetustaotlused<br />

4

TOETUSED<br />

<strong>EFS</strong> toetused<br />

01.01.-15.06.<strong>2009</strong><br />

FIRMA NIMI/Isik PROJEKTI NIMI SUMMA<br />

MÄNGUFILMI TOOTMIS- JA JÄRELTOOTMISTOETUSE LEPINGUD<br />

Taska Film Punane elavhõbe 6 000 000<br />

F-Seitse Lumekuninganna 980 000<br />

F-Seitse Kirjad Inglile 6 010 000<br />

KOKKU 12 990 000<br />

MÄNGUFILMI ARENDUSTOETUSE LEPINGUD<br />

Revolver Film Ülevalgus 320 000<br />

Amrion Vaenlane pärast võitu 450 000<br />

Exitfilm Remont 330 000<br />

KOKKU 1 100 000<br />

DOKUMENTAALFILMI TOOTMISTOETUSE LEPINGUD<br />

Baltic Film Production Shaht 400 000<br />

F-Seitse Vaated 250 000<br />

Ikoon Mustlase missioon 178 000<br />

<strong>Filmi</strong>vabrik Vanahärra 200 000<br />

Freyja film Evald Okas 450 000<br />

Traumfabrik 91. kilomeetrit 500 000<br />

Umberto&Co Palusalu 400 000<br />

Kuukulgur Film Kuku ja Külavanem 300 000<br />

Allfilm Saarte värvid 400 000<br />

Kosmosemutid Kokkuseatud Tiibet 246 690<br />

Kopli Kinokompanii Aeg algab siin 300 000<br />

F-Seitse Varesesaare venelased 200 000<br />

Estinfilm <strong>Filmi</strong>looja profiil: Lennart Meri 400 310<br />

Testfilm Riigireetur 400 000<br />

Allfilm 1939 400 000<br />

Baltic Film Production Ajuoperatsioon 400 000<br />

Film Tower Kuubis Kosmos 68 275 000<br />

Allfilm Laulupidu! 250 000<br />

Allfilm Kaplinski süsteem 250 000<br />

KOKKU 6 200 000<br />

DOKUMENTAALFILMI ARENDUSTOETUSE LEPINGUD<br />

Allfilm 1939 100 000<br />

Baltic Film Production Ajuoperatsioon 100 000<br />

Estinfilm <strong>Filmi</strong>looja profiil: Lennart Meri 100 000<br />

Traumfabrik Reklaamfilm 150 000<br />

Testfilm Elumustrid: Harjumuse jõud 100 000<br />

Kosmosemutid Katel 100 000<br />

Allfilm Raivo Hein Linnutee galaktikast 37 500<br />

Vesilind Magala Madonna 50 000<br />

Exitfilm Munk 100 000<br />

Amrion Oratoorium Viru hotellile 100 000<br />

KOKKU 937 500<br />

EESTI LOOD<br />

Revolever Film Võõras omade seas 60 000<br />

Rühm Pluss Null Inimlikult inimesele 60 000<br />

Rühm Pluss Null Ultra Vennikased 60 000<br />

Allfilm Pastacas 60 000<br />

Allfilm Sudak 60 000<br />

Allfilm Siin Beebilõust, tere! 60 000<br />

5

TOETUSED<br />

FIRMA NIMI/Isik PROJEKTI NIMI SUMMA<br />

Allfilm Samuli, Siim ja Dolce Vita 60 000<br />

Vesilind Püha Jüri 60 000<br />

Homeless Bob Production Pulmad vanglas 60 000<br />

Osakond Maailmameister 60 000<br />

Testfilm Kummikaru 60 000<br />

Silmviburlane Kiri Ruhnust 60 000<br />

KOKKU 720 000<br />

ANIMAFILMI TOOTMISTOETUSE LEPINGUD<br />

<strong>Eesti</strong> Joonisfilm Lotte ja kuukivi saladus 6 500 000<br />

Nukufilm Lisa Limone 2 936 000<br />

<strong>Eesti</strong> Joonisfilm Tuukrid vihmas 642 130<br />

Nukufilm Domestic Fitless (Kohatu olmeheitlus) 969 050<br />

KOKKU 11 047 180<br />

ANIMAFILMI ARENDUSTOETUSE LEPINGUD<br />

Nukufilm Johannese tulemine 104 330<br />

KOKKU 104 330<br />

LEVITOETUSE LEPINGUD<br />

Estinfilm Buratino 250 000<br />

Acuba Film X box 30 000<br />

Allfilm Vasha 250 000<br />

Estinfilm Uku Masingu maastikud 15 000<br />

Eetriüksus Lotmani maailma 30 000<br />

KOKKU 575 000<br />

SIHTTOETUSE (VARIA) LEPINGUD<br />

FIE Eva Näripea Teaduslik uurimistöö St Andrewsi ülikoolis 10 000<br />

Tallinnfilm T. Rohusaare õpingud European Film College'is 20 000<br />

Cinema Nouveau Osalemine Berliini filmiturul 8 000<br />

FIE Mare Raidma Ajalooliste filmikostüümide säilitamine 18 000<br />

FIE Õie Kukk Osalemine FIAFi täiendkoolitusel 11 000<br />

A Film <strong>Eesti</strong> Osalemine Script Factory koolitusel 4 000<br />

MTÜ Maailmafilmi Ühing 6. Tartu visuaalse kultuuuri festival Maailmafilm 120 000<br />

MTÜ Matsalu Loodusfilmide Festival 7. Matsalu rahvusvahelise loodusfilmide festival 180 000<br />

Ahv Osalemine Clermont Ferrand'i filmifestivalil 6 500<br />

MTÜ <strong>Eesti</strong> Kinoliit <strong>Eesti</strong> <strong>Filmi</strong> Päevad <strong>2009</strong> korraldamine 50 000<br />

Tallinnfilm Osalemine Berliini filmiturul 8 000<br />

Tallinna Ülikooli BFM ENGAGE ühisprojekt 15 000<br />

MTÜ Otaku Osalemine MAIA koolitusel 6 000<br />

MTÜ <strong>Eesti</strong> Instituut <strong>Eesti</strong> filmipäevad Ungaris 30 000<br />

<strong>Eesti</strong> Joonisfilm Cartoon Moviel osalemine 15 500<br />

Nukufilm Osalemine Go East festivali 5 600<br />

Luxfilm A. Auna oslaemine NIPKOW programmis 10 000<br />

Estinfilm Osalemine Cannes'i filmiturul 5 000<br />

Eetriüksus Osalemine Cannes'i filmiturul 5 000<br />

MTÜ Otaku Osalemine Cannes'i filmiturul 9 000<br />

Mustfilm Osalemine Mega Plus programmis 30 000<br />

A Film <strong>Eesti</strong> Osalemine Cartoon Forumil 15 000<br />

Ahv Osalemine EAVE koolitusel 10 000<br />

MTÜ PÖFF 13. Tallinna Pimedate Ööde <strong>Filmi</strong> Festival 750 000<br />

Allfilm K. Raupi osalemine DOCRES VNO üritusel 9 000<br />

MTÜ PÖFF Osalemine <strong>2009</strong> IFF Summit Europe'l 10 000<br />

KOKKU 1 360 600<br />

TULEMUSTOETUS<br />

Vitamiin K Film Magnus 28 000<br />

Exitfilm Aja meistrid jt 28 000<br />

Baltic Film Production Kalinovski väljak 10 000<br />

6

TOETUSED<br />

Kriminaalsed lood<br />

sihtasutuses<br />

Viimaks on ka mängufilmide jaoks<br />

aasta alanud. Toetused on allkirjastatud<br />

kahe üsna eriilmelise<br />

filmi toetamiseks.<br />

Oma kodumaise<br />

d e b ü ü t f i l m i n a<br />

lavastab Andres<br />

Puustusmaa Andres<br />

Anvelti jutustusel põhineva<br />

90ndate alguse kriminaalsesse<br />

maailma süveneva “Punase<br />

elavhõbeda” (Taska Film).<br />

Sellest vastuolude ja suurte<br />

võimaluste ajast on filmid seni<br />

teenimatult mööda vaadanud.<br />

Seni on tuntud raamatu ekraniseerimine<br />

kriminaalse draama<br />

võtmes kohaliku vaataja jaoks<br />

edukaks osutunud, kui otsustada<br />

Sass Henno “Mina olin siin”<br />

põhjal. Sulev Keeduse “Kirjad<br />

Inglile” (F-Seitse) on esimesena<br />

autori pikkadest mängufilmidest<br />

kaasaega paigutuv.<br />

Hetkel on filmi rahastanud ka<br />

Soome <strong>Filmi</strong> <strong>Sihtasutus</strong>, vastuseid<br />

oodatakse veel Hollandist.<br />

Tehniliste detailide tõttu viibib<br />

hetkel veel otsus Ilmar Raagi<br />

<strong>Eesti</strong>-Prantsuse ühistöö “Veel<br />

üks croissant” (Amrion) suhtes.<br />

Tähelepanu väärib, et sel<br />

aastal ei tehta enam pea ühtki<br />

kõrgema eelarvega filmi ainult<br />

rahvusliku rahastusega. Samas<br />

pole ka põhjust rahvusvahelist<br />

kaastootmist üle tähtsustada,<br />

nagu näitavad selle aasta<br />

esimeste filmide tulemused.<br />

Mahukas eelarve kaastootjate<br />

poolt võib tähendada samas<br />

identiteedi kaotamist <strong>Eesti</strong> vaataja<br />

jaoks. Kokkuvõttes on oluline<br />

leida tasakaalupunkt erinevate<br />

võimaluste, loominguliste<br />

lahenduste ja rahastamismudelite<br />

vahel.<br />

Arendustoetused peegeldavad<br />

küllaltki täpselt trende, milliseid<br />

filme teha soovitakse.<br />

Ühelt poolt rahvuslik ajalugu<br />

euroopalikus kontekstis (“Remont”<br />

ja “Vaenlane pärast võitu”),<br />

teiselt poolt kaasaeg oma<br />

"Lisa Limone", rezhissöör Mait Laas.<br />

sotsiaalsete probleemidega<br />

(“Ülevalgus”).<br />

Toimus ka esimene animataotluste<br />

voor. Lühianimafilmide<br />

seas on ehk ambitsioonikaim<br />

Mait Laasi stereoskoopiline<br />

muusikal “Lisa Limone” (Nukufilm).<br />

Hardi Volmeri “Kohatu<br />

olmeheitlus” (Nukufilm)<br />

vaatleb, milline võiks paista<br />

ideaalne ühiskond kulturistide<br />

jaoks.<br />

Levitoetusi on antud nii esilinastunud<br />

filmidele kui kultuuriliselt<br />

oluliste dokfilmide<br />

DVD-versioonide väljaandmiseks.<br />

Et sel aastal toetab produtsentide<br />

osalemist Berliini ja<br />

Cannes´i filmiturgudel Ettevõtluse<br />

Arendamise <strong>Sihtasutus</strong>,<br />

jääb veidi rohkem vahendeid<br />

koolituste toetamiseks. Samas<br />

on seda võimalust ka aktiivselt<br />

kasutatud ja sisuliselt on Varia<br />

toetusi ülejäänud aastaks järel<br />

250 000 krooni ulatuses.<br />

Karlo Funk<br />

<strong>EFS</strong> peaekspert<br />

FIRMA NIMI/Isik PROJEKTI NIMI SUMMA<br />

<strong>Eesti</strong> Joonisfilm Elu ilma Gabriella Ferrita jt 25 000<br />

Amrion Mina olin siin 120 000<br />

Allfilm Teine tulemine 23 000<br />

Lege Artis Film Georg 28 000<br />

Kuukulgur Film Revolutsioon, mida ei tulnud 28 000<br />

Vesilind Muskusveise tagasitulek 10 000<br />

Nukufilm Kaasasündinud kohustused jt 25 000<br />

Eetriüksus Detsembrikuumus 120 000<br />

Homeless Bob Production Sügisball 35 000<br />

Luxfilm Must Peeter 20 000<br />

KOKKU 500 000<br />

KÕIK KOKKU 35 534 610<br />

7

TOETUSED<br />

Dokfilmist kärbete valguses<br />

Märtsikärbe vähendas kogu <strong>EFS</strong>-i<br />

eelarvet ja dokumentaalfilmide real sai<br />

9,6-st miljonist 9. Aprilli alguses alustas<br />

valitsus läbirääkimisi uute kärbete osas<br />

ning eelarve tõotas väheneda veelgi.<br />

Rahvusringhääling oli<br />

sunnitud loobuma selle<br />

aasta teisest MÄLU<br />

filmist ja Kulka laekumised<br />

olid samuti oodatust<br />

väiksemad.<br />

Selles valguses saabus aprilli<br />

taotlusvooru kaheksa tootmisja<br />

18 arendus- ning kolm II etapi<br />

tootmistoetustaotlust. Kokku<br />

umbes kuue ja poole miljoni<br />

eest. Eelarve jääk oli selleks<br />

ajaks 4,2 miljonit ja sügisene<br />

voor veel ees. Teades, et järgmise<br />

aasta eelarve on kindlasti<br />

väiksem selle aasta omast ja<br />

arvestades, et kärbete jätkudes<br />

jääb tõenäoliselt sügisene voor<br />

ära, tuli vastu võtta otsus hakata<br />

piirama uute kohustuste võt-<br />

<strong>EFS</strong>i toetatud filmide esilinastused <strong>2009</strong><br />

FILM ESILINASTUS TOOTJA PRODUTSENT REZHISSÖÖR<br />

TÄISPIKAD MÄNGUFILMID<br />

Vasha 22.01.<strong>2009</strong> Allfilm Piret Tibbo-Hudgins Hannu Salonen<br />

Buratino 12.03.<strong>2009</strong> Estinfilm, Marvofilm Mati Sepping, Tiina Lokk Rasmus Merivoo<br />

LÜHIMÄNGUFILMID<br />

Bibendum 29.05.<strong>2009</strong> Ahv Riin Urbanik Augustas Liiv<br />

DOKUMENTAALFILMID<br />

Emumäe Eedi ja Lobi küla Kristjan 23.01.<strong>2009</strong> <strong>Filmi</strong>vabrik Marju Lepp Manfred Vainokivi<br />

Jaan Manitski tagasitulek 19.02.<strong>2009</strong> Raamat Film Helvi ja Rein Raamat Rein Raamat<br />

Seal, kus lõpeb luule 24.02.<strong>2009</strong> Acuba Film Arko Okk Arko Okk<br />

Disko ja tuumasõda 09.04.<strong>2009</strong> Eetriüksus Kiur Aarma Jaak Kilmi<br />

Vanamees ja põder 30.04.<strong>2009</strong> Vesilind Riho Västrik Joosep Matjus<br />

Maestro 14.05.<strong>2009</strong> <strong>Filmi</strong>vabrik Marju Lepp Manfred Vainokivi<br />

Baruto - tõlkes kaduma läinud 18.06.<strong>2009</strong> Eetriüksus Artur Talvik Artur Talvik<br />

8<br />

mist ja katsuda eelkõige lõpetada<br />

juba tootmises olevad filmid.<br />

Kõige rohkem puudutas<br />

see käivitatavaid uusi projekte.<br />

Arendustoetused<br />

18 arendustoetuse taotlejast sai<br />

ekspertide abiga välja valitud<br />

ainult kolm. Kersti Uibo film<br />

„Munk“ (produtsent Peeter<br />

Urbla) räägib inimeseks jäämisest<br />

vaatamata kõigele. <strong>Filmi</strong><br />

tegevuspaigaks on Kosovo<br />

moslemite hulgas asuv serblaste<br />

ortodoksne klooster ja sealsed<br />

asukad. Paik on äärmiselt<br />

intrigeeriv, teema universaalne,<br />

usaldus filmitegija intuitsiooni<br />

ja tehnika vastu suur. Projekt sai<br />

hinneteskaalal 100-st võimalikust<br />

98,8. Teiseks väljavalituks<br />

osutus Riho Västriku toodetav<br />

film „Magala Madonna“, mille<br />

rezhissöör on debütant Kadriann<br />

Kibus. Film jälgib Lasnamäele<br />

pompöösse vene kiriku<br />

ehitamist ja portreteerib ümberkaudsete<br />

hoovide kogukonda<br />

(hindeks 90,1). Kuna MÄLU<br />

projekt senisel kolmepoolsel<br />

kujul on esialgu aastaks peatatud<br />

(tootmises on praegu kolm<br />

ajaloolist filmi), siis ei tohiks<br />

see tähendada ajalooliste filmide<br />

tegemise peatamist üldse.<br />

Tõenäoline MÄLU projekt<br />

„Oratoorium Viru hotellile“<br />

(tootja Amrion ja Kinosto OY)<br />

on juba kolmes dokivoorus<br />

saanud hinde üle 70, kuid alati<br />

erinevatel põhjustel toetusesaajate<br />

hulgast välja jäänud. Nüüd<br />

oli viimane aeg selle arendust<br />

edasi aidata.<br />

Tootmistoetused<br />

Tootmistoetust said viis projekti<br />

(igaüks küll küsitust veidi<br />

vähem), millest kolm olid varem<br />

saanud <strong>EFS</strong>ilt ka arendustoetust.<br />

Puhta lehena esitatud<br />

tootmisprojekt „Riigireetur“<br />

(Testfilm AS) tõotab väga intrigeerivat<br />

ja ajakajalist käsitlust<br />

Hermann Simmi juhtumist.<br />

Uuriva teleajakirjanduse parimad<br />

esindajad Mihkel Kärmas<br />

ja Rasmus Kagge ei tundu pika<br />

filmiformaadi ees aukartust<br />

tundvat, ja kui nad tõepoolest<br />

välja veavad, võib sügise alguses<br />

näha kinodes operatiivset<br />

ja tõsist ajakirjanduslikku dokfilmi,<br />

milletaolist ajaloost ei<br />

mäletagi. Teine puhas leht oli<br />

„Laulva revolutsiooni“ tegijate<br />

järgmine projekt „Laulupidu“.<br />

Arvestades James ja Maureen<br />

Tusty eelmise filmi levi, vaatajate<br />

arvu ja tuntust maailmas,<br />

ning nende võimet teemat kõige<br />

universaalsemal moel<br />

pakendada, võib siit oodata<br />

järgmist <strong>Eesti</strong> kultuuri saadikut<br />

maailmas, aga ka <strong>Eesti</strong> koolides<br />

ja kodudes.<br />

Eelarvekärped fikseeriti pärast<br />

otsuste tegemist ja õnneks võib<br />

täna öelda, et sügisene voor<br />

siiski toimub. Jagada jääb veel<br />

miljon. Mis saab järgmisel aastal,<br />

ei ole praegu veel kindel,<br />

kuid eeldada on langust 2005-<br />

2006 aasta tasemele. Näeme.<br />

Raimo Jõerand<br />

<strong>EFS</strong>-i dokumentaalfilmide<br />

ekspert

EKSPORT<br />

FOTO: KARLO FUNK<br />

Katrin Kissa Baltic Filmsi stendil Cannes'is.<br />

<strong>Eesti</strong> filmid<br />

festivalidel<br />

ja turgudel<br />

Esimese poolaasta lõpu olulisemas<br />

sündmuseks <strong>Eesti</strong> ja maailma<br />

filmielus on loomulikult Cannes’i<br />

filmifestival.<br />

Festivalipool püüab loomulikult<br />

tabada kogu<br />

Euroopa arthouse-kino<br />

paremikku oma võistlusprogrammidega,<br />

kuid turupool<br />

Marché du Film ajab kaugemate<br />

kivide tagant välja oma<br />

tooteid müüma ka kõikvõimaliku<br />

zhanrikino esindajad.<br />

<strong>Eesti</strong> filmid turgudel<br />

Käesoleva aasta Cannes’i filmiturg<br />

oli kogu Euroopa kohal<br />

rippuva finantsgiljotiini tõttu<br />

loomulikult veidi aeglasem<br />

kui varem, mis muutis filmide<br />

müümise oluliselt keerulisemaks<br />

kui varem. Üldiselt räägiti<br />

sellest, et enam ei taha agendid<br />

filmi enne eelvaatamiseta, ja<br />

esimeste tulemuste ilmumiseta<br />

enam osta. Samuti kostus<br />

siit-sealt nurinat, et kasvava<br />

müügipaanika valguses langeb<br />

kogu tähelepanu vaid võistlusprogrammide<br />

filmidele ning<br />

teiste jaoks enam mälupesasid<br />

ja leheruumi üle ei jää. Arusaadavalt<br />

ei sobi selline jõupositsioonilt<br />

suhtlemine väikestele<br />

filmimaadele nagu <strong>Eesti</strong> üleüldse,<br />

kuid nii mitmelgi filmil<br />

õnnestus olude kiuste saavutada<br />

päris häid kokkuleppeid<br />

– „Detsembrikuumuse“ müük<br />

Türki on kinnitatud ja üldise<br />

suure huvi taustal on mitmed<br />

läbirääkimised veel pooleli.<br />

“Püha Tõnu kiusamise” müügi<br />

käigus kohtus produtsent enamuse<br />

suuremate agentidega,<br />

kellest mitmed ilmutasid suurt<br />

huvi, aga konkreetsetest tulemustest<br />

on veel vara rääkida.<br />

<strong>Eesti</strong> filmide turulinastustel<br />

osales keskeltläbi 10-15 inimest<br />

seansi kohta, mis pole<br />

sugugi halb tulemus. Seda, mis<br />

neist kontaktidest välja kasvab,<br />

näeme, nagu alati, veidi hiljem.<br />

Muude turgude kohta veel<br />

9

EKSPORT<br />

niipalju uudist, et kuigi finantsolukorra<br />

tõttu otsustasime<br />

sel aastal riiklikult mitte<br />

osaleda Sunny Side of the Doc<br />

dokumentaalfilmide turul La<br />

Rochelle’is Prantsusmaal, toetasime<br />

küll aga Annecy animatsioonifestivali<br />

filmiturul<br />

osalemist. Selle põhjuseks oli<br />

suuresti see, et teadjate arvates<br />

on vahepeal marginaalseks<br />

muutunud Annecy turg taas<br />

saavutamas oma kunagist päevakajalisust,<br />

ning ka see, et<br />

erinevates võistlus- ja kõrvalprogrammides<br />

tuli Annecy’s<br />

linastamisele koguni viis erinevat<br />

<strong>Eesti</strong> animafilmi.<br />

Festivalid<br />

Enamuse aasta keskpaiga ja<br />

teise poole suuremate festivalide<br />

valimistulemusi tuleb veel<br />

oodata, kuid paar positiivset<br />

sündmust on ka siia meil kirja<br />

panna. Kuigi tulemused on sel<br />

aastal veidi kesisemad, kui me<br />

arvasime, teeb rõõmu, et A-kategooriasse<br />

kuuluv Shanghai<br />

filmifestival pakkus rahvusvahelise<br />

esilinastuse välja Rasmus<br />

Merivoo filmile “Buratino”.<br />

Elavat huvi on tekitanud ka Jaak<br />

Kilmi uus zhanripiire ähmastav<br />

mänguline dokfilm “Disko ja<br />

tuumasõda”, mis tundub õnneks<br />

ignoreerivat üht suuremat<br />

hirmu, et sisu näol on tegemist<br />

liialt lokaalse teemaga, ning filmi<br />

soe huumor paistab kohale<br />

jõudvat ka endisest raudsest<br />

eesriidest kaugemate alade<br />

rahvastele.<br />

Paari päeva eest saime ka<br />

teada, et rezhissöör Sutharsan<br />

Bala ja produtsent<br />

Marianne Ostrati lühifilm<br />

“Krantsid” leidis kahekordset<br />

äramärkimist oma esilinastusel<br />

Grimstadi lühifilmide<br />

festivalil Norras. Eriauhinnaga<br />

premeerisid filmi nii zhürii kui<br />

Norra stsenaristide liit.<br />

Kahjuks ei pidanud ühtki <strong>Eesti</strong><br />

filmi linastamisväärseks sel<br />

aastal Karlovy Vary filmifestival.<br />

Loodame, et järgmine aasta tuleb<br />

parem.<br />

Kuna <strong>Eesti</strong> filmide linastumine<br />

välismaa mainekate telekanalite<br />

programmis on haruldasem<br />

kui päikesevarjutus, siis tuleks<br />

siin all ära mainida ka fakt, et<br />

27. juuli õhtul näidatakse nii<br />

Saksa kui Prantsusmaa ARTE<br />

kanalil Dorian Supini dokfilmi<br />

“Dialoogid”, mis on biograafiline<br />

pilguheit Ukraina maailmakuulsa<br />

helilooja Valentin<br />

Silvestrovi argipäeva ja loomingusse.<br />

Ameerika avastamine<br />

Nii mitmedki <strong>Eesti</strong> filmiuudised<br />

on seotud Ameerikaga, ning<br />

seetõttu olen need välja toonud<br />

eraldi peatükina. Tegemist pole<br />

loomulikult mingi invasiooniga,<br />

kuid siiski võib see näidata<br />

tendentsi, et muule maailmale<br />

enamasti ülalt alla vaatav Ameerika<br />

filmikultuur on hakanud<br />

<strong>Eesti</strong>t nägema filmimaana, millega<br />

tasub dialoogi astuda. Teekond<br />

pudrumägede tippu on<br />

loomulikult raske ja käänuline,<br />

aga kuskilt peab ju alustama.<br />

Kevadel teatas produktsioonifirma<br />

Amrion, et on õnnestunud<br />

sõlmida leping Ameerika ühe<br />

tugevama indie-levitajaga Shoreline<br />

Entertainment, kes hakkab<br />

kogu maailmas ja sealhulgas<br />

Ameerikas tegelema filmi “Mina<br />

olin siin” müügiga. Shoreline<br />

Entertainment ilmutas oma tõsist<br />

suhtumist juba Cannes‘i filmituru<br />

ajal, kui The Hollywood<br />

Reporteris oli mitmes numbris<br />

reserveeritud ajakirja (ilmselt<br />

mitte odav) tagakaas ja samuti<br />

olid nad filmile reserveerinud<br />

linastuse.<br />

Ameerika levitaja on leidnud ka<br />

“Sügisball”. Sealpoolseks partneriks<br />

on Strand Releasing, kellele<br />

kuuluvad nüüdsest Sügisballi<br />

Ameerika kinolevi ja DVD<br />

leviõigused. Maikuus linastus<br />

“Sügisball” ka New Yorki<br />

moodsa kunsti muuseumis<br />

MoMa’s asuvas arthouse-kinosaalis,<br />

mis näitab pidevalt<br />

muu maailma autorikino<br />

paremikku ning on kujunenud<br />

kriitikute ja filmifriikide<br />

poolt kõrgelt hinnatud<br />

kinoks. Peatselt on Strand<br />

Releasingul plaanis film ka<br />

DVD peal välja anda.<br />

Ka järgmine hea uudis Atlandi<br />

tagant on seotud DVD-ga. Põhja-Ameerikas<br />

tuli 9. juunil välja<br />

plaat Valgevene rezhissööri Juri<br />

Khashavatski ja <strong>Eesti</strong> produktsioonifirma<br />

Baltic Film Production<br />

ühistööna valminud ja<br />

festivalidel palju kõmu tekitanud<br />

dokfimiga “Kalinovski väljak”.<br />

<strong>Filmi</strong>, mida on maineka<br />

SilverDocsi festivali kollektiivi<br />

kuuluv Bill Glitcher kirjeldanud<br />

kui “terava noa pehmet<br />

puudutust, millele järgneb<br />

väike pööre haavas ja näputäis<br />

soola”, saab muuhulgas juba<br />

tellida ka Amazonist.<br />

Lõpuks olgu veel ära mainitud<br />

see, et Jaak Kilmi juba jutuks<br />

tulnud dokfillm “Disko & tuumasõda”<br />

leidis äramärkimist<br />

mainekas Ameerika filmiajakirjas<br />

“Variety”, kelle sõnul film<br />

olevat “ühtaegu nii võluv kui<br />

informatiivne”.<br />

Tristan Priimägi<br />

<strong>EFS</strong> välissuhete juht<br />

10

EKSPORT<br />

<strong>Eesti</strong> animafilmid Annecy‘s<br />

Üle mitme aasta valis maailma<br />

suurim animafilmide festival<br />

Annecy’s, Prantsusmaal oma<br />

programmi terve hulga uusi<br />

<strong>Eesti</strong> animafilme.<br />

FOTO: TÕNIS LIIVAMÄGI<br />

Festivali võistlusprogrammis<br />

osalesid <strong>Eesti</strong> Joonisfilmi<br />

stuudios valminud<br />

Priit ja Olga Pärna „Elu<br />

ilma Gabriella Ferrita“ ja Kaspar<br />

Jancise verivärske „Krokodill“.<br />

Tudengifilmide võistlusprogrammis<br />

linastusid esmakordselt<br />

<strong>Eesti</strong> Kunstiakadeemia animatsiooni<br />

osakonna tudengite tööd<br />

– Jaagup Metsalu „69 aastat<br />

armastust“ ja Kristjan Holmi<br />

„Väike maja“. Võistlusvälises<br />

lühianimafilmide programmis<br />

näidati Ülo Pikkovi filmilindile<br />

kraabitud eksperimentaalset animafilmi<br />

„Dialogos“.<br />

<strong>Eesti</strong> animatsiooni<br />

stend filmiturul<br />

Festivali ajal toimub Annecy’s<br />

alati ka kolmepäevane animafilmide<br />

turg MIFA, mis loodi<br />

1985. aastal. <strong>Eesti</strong> võttis sellest<br />

viimati osa kuus aastat tagasi<br />

Baltic Filmsi egiidi all. Sel aastal<br />

otsustasid <strong>Eesti</strong> animastuudiod,<br />

PÖFFi animafilmide festival<br />

Animated Dreams ja Kunstiakadeemia<br />

animatsiooni osakond<br />

turule minna ühise stendiga<br />

„Estonian animation“. Varem<br />

pole sellisel moel koostööd<br />

tehtud ja ettevõtmine osutus<br />

väga positiivseks. Turg, mis<br />

veel mõni aasta tagasi elas läbi<br />

mõõnaperioodi, oli seekord<br />

suurem ja elavam kui kunagi<br />

varem – sellest võttis osa 1900<br />

animafilmiprofessionaali ja<br />

1131 firmat 63st riigist. <strong>Eesti</strong><br />

siniste seintega 4 ruutmeetrine<br />

stend paistis suurte animariikide<br />

Inglismaa ja Korea vahel<br />

kenasti silma. Produtsentidest<br />

olid kohal Kristel Tõldsepp A<br />

<strong>Filmi</strong>st, Kerdi Kuusik-Oengo<br />

Nukufilmist ja Martin Rääk<br />

Tolm Stuudiost. Lisaks veel Ülo<br />

Pikkov EKA anima osakonnast<br />

ja Margit Säde PÖFFi animafestivalilt.<br />

Nukufilmi filmide<br />

vastu tundsid huvi levifirmad<br />

ja festivalid, A <strong>Filmi</strong> ja Tolm<br />

Stuudio produtsendid kohtusid<br />

ja suhtlesid võimalike koostööpartneritega,<br />

EKAga avaldasid<br />

soovi ühiseid projekte teha<br />

mitmed teised rahvusvahelised<br />

animakoolid ja PÖFFi materjale<br />

haarasid peamiselt filmitegijad<br />

ning tudengid. Kõige rohkem<br />

hindasidki turul osalejad kiiret<br />

otsekontaktide loomise võimalust,<br />

mis muidu võtaks ehk<br />

aega mitu aastat. Kõik osapooled<br />

tahaksid kindlasti järgmisel<br />

aastal taas turul osaleda, kuid<br />

võimalusel suurema stendiga,<br />

sest juba praegu läks keeruliseks<br />

selle väikese pinna peal<br />

oma kohtumisi kordamööda<br />

organiseerida.<br />

Ühisel initsiatiivil pandi Annecy<br />

ajaks kokku ka <strong>Eesti</strong> animatsiooni<br />

tutvustav 16- leheküljeline<br />

ajakiri, mis on mõeldud rahvusvahelistel<br />

filmifestivalidel ja<br />

-turgudel jagamiseks ning mida<br />

loodetakse edaspidi välja anda<br />

kord aastas. Ajakirja ja stendi<br />

kujundus valmis Tolm Stuudios.<br />

Ajakirja väljaandmist toetas<br />

Kultuurkapital ja see on kõigile<br />

huvilistele elektrooniliselt kättesaadav<br />

<strong>EFS</strong>-i ingliskeelsel kodulehel.<br />

Stendi kulud kattis suuremas<br />

osas <strong>EFS</strong>, kuigi osalejad<br />

<strong>Eesti</strong> stend Annecy's.<br />

panustasid lisaks ka päris palju<br />

oma vahendeid.<br />

<strong>Eesti</strong> animatsiooni<br />

promost<br />

Rahvusvahelistel animaüritustel<br />

ringi vaadates on näha, et<br />

kui mõned üksikud erandid<br />

välja arvata, on levi ja promotsioon<br />

<strong>Eesti</strong> animaproduktsiooni<br />

kõige nõrgem lüli. Autorifilmid<br />

ringlevad küll paljudel<br />

rahvusvahelistel filmifestivalidel,<br />

kuid kinodes neid üldjuhul<br />

näha ei saa ja ka DVD-de<br />

müük ning rahvusvaheline levi<br />

on siiani olnud pigem juhuslik.<br />

Kummaline, et meil ei ole ühtegi<br />

organisatsiooni, mis tegeleks<br />

järjekindlalt Eest animatsiooni<br />

rahvusvahelise tutvustamisega,<br />

arvestades kui palju on meil<br />

pakkuda. Kunagi loodud <strong>Eesti</strong><br />

Animaliit elab varjusurmas.<br />

Samuti ei ole meil ühtegi veebilehekülge,<br />

kust saaks terviklikku<br />

infot <strong>Eesti</strong> animatsioonis<br />

toimuva kohta. Igaüks teeb<br />

natuke – animastuudiod üritavad<br />

filmide tegemise kõrvalt<br />

oma töid festivalidele saata ja<br />

vajadusel <strong>Eesti</strong> animatsiooni<br />

retrospektiive kokku panna;<br />

animafestival püüab näidata<br />

niipalju <strong>Eesti</strong> animatsiooni kui<br />

võimalik ja olla <strong>Eesti</strong> animatsiooni<br />

puudutava info keskuseks<br />

nii nagu osaliselt ka <strong>EFS</strong>;<br />

EKA anima osakond aitab omal<br />

moel kaasa, pöörates rahvusvahelises<br />

magistriprogrammis<br />

tudengeid <strong>Eesti</strong> anima usku.<br />

Heaks eeskujuks võiksid meile<br />

olla soomlased, kelle <strong>Filmi</strong><br />

<strong>Sihtasutus</strong> on viimastel aastatel<br />

tõsiselt pingutanud selle<br />

nimel, et Soome animatsioon<br />

Annecy’s ja ka teistel animaüritustel<br />

silma paistaks – MIFA-l<br />

on neil näiteks suur ja atraktiivse<br />

kujundusega stend ning<br />

korraldatakse päevane piknik,<br />

kuhu kõik sõbrad ja äripartnerid<br />

kokku kutsutakse. Soome<br />

animaprodutsendid on loonud<br />

ühenduse Finnanimation, mille<br />

eesmärk on promoda oma<br />

stuudioid ja animategijaid.<br />

Veel 90ndate keskel ei teatud<br />

peaaegu et midagi Soome animatsioonist,<br />

isegi tudengeid<br />

kutsuti õpetama eestlane – Priit<br />

Pärn, kuid nüüd võib küll öelda,<br />

et näiteks rahvusvaheliste<br />

koostööprojektide poolest on<br />

soomlased meist kiirelt mööda<br />

läinud. Oleme oma „vana<br />

ja väärika“ <strong>Eesti</strong> animatsiooni<br />

loorberitele puhkama jäänud.<br />

Heilika Pikkov<br />

11

ARVE JA FAKTE<br />

<strong>Eesti</strong> filmid eesti telekanalites<br />

1.03.-31.05.<strong>2009</strong><br />

nr Pealkiri Kuupäev Kellaaeg Reiting (%) Vaatajad Kanal<br />

1 Elu sinu ümber 3.03.09 12:25 2.6 33 000 ETV<br />

2 Head käed 4.03.09 13:05 1.7 22 000 ETV<br />

3 Pambu-Peedu 7.03.09 8:35 0.9 12 000 ETV<br />

4 Klaabu 7.03.09 8:40 1.0 13 000 ETV<br />

5 Verekivi 7.03.09 22:30 0.3 3 900 ETV2<br />

6 Valli baar 8.03.09 21:05 7.3 93 000 Kanal 2<br />

7 Karge meri 14.03.09 21:35 0.1 1 300 ETV2<br />

8 Prohvet 17.03.09 4:45 0.2 2 000 Kanal 2<br />

9 Teoreem tulest 17.03.09 13:00 1.0 12 000 ETV<br />

10 Metskapten 21.03.09 21:30 0.7 8 400 ETV2<br />

11 Ka Siber on olnud mu kodumaa 25.03.09 13:10 1.3 17 000 ETV<br />

12 Kleit 27.03.09 2:30 0.8 10 000 ETV<br />

13 Prohvet 27.03.09 5:17 0 0 Kanal 2<br />

14 Päev, mil ma kasvasin 27.03.09 22:45 0 0 TV6<br />

15 Külastage meid jälle 28.03.09 23:20 1.1 14000 TV6<br />

16 Pereäri 28.03.09 23:20 1 13000 TV6<br />

17 Põhjamaa Tango 28.03.09 23:20 1.1 14000 TV6<br />

18 Usuküsimus 28.03.09 23:20 0.8 10000 TV6<br />

19 <strong>Filmi</strong>looja profiil: Lennart Meri. Esimene visand 29.03.09 15:45 5.1 65 000 ETV<br />

20 Linnutee tuuled 29.03.09 16:10 5.9 76 000 ETV<br />

21 Veelinnurahvas 29.03.09 17:55 0.7 8 400 ETV2<br />

22 Kaleva hääled 29.03.09 20:40 0.3 3 900 ETV2<br />

23 Toorumi pojad 29.03.09 22:15 0.9 11 700 ETV2<br />

24 Teoreem tulest 29.03.09 23:35 1.6 21 000 ETV<br />

25 Jäägermeister 30.03.09 11:25 0 0 Kanal 11<br />

26 Teoreem tulest 2.04.09 16:10 1.2 15 000 ETV<br />

27 Jan Uuspõld läheb Tartusse 2.04.09 21:25 10.6 136 000 Kanal 2<br />

28 Karikakramäng 4.04.09 21:45 0.1 1 300 ETV2<br />

29 Juhuslik kohtumine 11.04.09 21:10 0.3 3 900 ETV2<br />

30 Nina-Jass ja Näpp-Mall 12.04.09 9:15 1.8 23 000 ETV<br />

31 Liisi viies suvi 13.04.09 12:35 1.0 13 000 ETV<br />

32 Kuldtõld 16.04.09 14:45 0 0 ETV<br />

33 Hundiseaduste aegu 18.04.09 21:50 0.3 3 900 ETV2<br />

34 Keskpäev 19.04.09 17:00 1.5 19 500 ETV2<br />

35 Prohvet 20.04.09 4:40 0.1 1 000 Kanal 2<br />

36 Middendorffi jälgedes 22.04.09 13:20 0.6 8 000 ETV<br />

37 Rambikramp 24.04.09 23:00 0.1 1000 TV6<br />

38 Lurich 25.04.09 21:10 0.2 2 500 ETV2<br />

39 Kuraditõestus 25.04.09 23:20 0.5 6000 TV6<br />

40 Uuestisünd 25.04.09 23:20 0.5 6000 TV6<br />

41 Hetkel kütkes 25.04.09 23:20 0.5 6000 TV6<br />

42 Kuni surm meid lahutab 25.04.09 23:20 0.5 6000 TV6<br />

43 Rambikramp 26.04.09 13:30 0.1 2000 TV6<br />

44 Kursi koolkond 29.04.09 13:10 0.4 5 000 ETV<br />

45 Toomiku film 29.04.09 22:25 1.4 18 000 ETV<br />

46 Aljosha 29.04.09 0:00 1.1 14 000 ETV<br />

47 Aljosha 30.04.09 13:40 0.8 10 000 ETV<br />

48 Toomiku film 30.04.09 14:45 0.3 3 900 ETV<br />

49 Inimesed sõdurisinelis 2.05.09 21:30 0.3 3 900 ETV2<br />

50 Kevad südames 3.05.09 17:00 0.8 10 000 ETV2<br />

12

ARVE JA FAKTE<br />

<strong>Eesti</strong> filmid<br />

kinos <strong>2009</strong><br />

Detsembrikuumus<br />

(2008.a. film)<br />

5124<br />

Buratino 4173<br />

Vasha 3498<br />

Disko ja tuumasõda 3265<br />

nr Pealkiri Kuupäev Kellaaeg Reiting (%) Vaatajad Kanal<br />

51 Estonia 5/4/09 0:20 1.8 23 000 ETV<br />

52 Estonia 5.05.09 14:15 0.6 8 000 ETV<br />

53 Vaikelu naisega 6.05.09 13:40 1.2 15 000 ETV<br />

54 Suits 8.05.09 22:05 0.1 1000 TV6<br />

55 Nipernaadi 9.05.09 21:35 0.9 11 700 ETV2<br />

56 Neljakümnes sõda 12.05.09 20:25 1.1 14 000 ETV2<br />

57 Karoliine Hõbelõng 16.05.09 21:15 0.4 5 000 ETV2<br />

58 Laanetaguse suvi 17.05.09 17:00 0.3 3 900 ETV2<br />

59 Kevadine kärbes 18.05.09 19:45 2.8 36 000 ETV<br />

60 Benjamin ja nahkhiirekütid 18.05.09 0:25 0.4 5 000 ETV<br />

61 Benjamin ja nahkhiirekütid 19.05.09 15:13 0.5 6 000 ETV<br />

62 Inimese ja looduse tasakaal 21.05.09 15:25 0.4 5 000 ETV<br />

63 Mehed ei nuta 23.05.09 21:20 1.2 15 000 ETV2<br />

64 Raske elu 25.05.09 13:35 1.0 13 000 ETV<br />

65 Sääsk ja hobune 25.05.09 19:45 2.3 30 000 ETV<br />

66 Prohvet 29.05.09 5:28 0.2 3 000 Kanal 2<br />

67 Teisel pool 29.05.09 23:25 0.1 2000 TV6<br />

68 Naerata ometi 30.05.09 21:35 0.4 5 000 ETV2<br />

69 Suits 31.05.09 23:30 1.1 15000 TV6<br />

"Valli baar" ja "Jan Uuspõld läheb Tartusse" on vaadatuimad <strong>Eesti</strong> filmid teles.<br />

13

MEDIA<br />

Avatud taotlusvoorud<br />

Taotlusvoor 20/2008:<br />

TV Broadcasting,<br />

tähtaeg 26. juuni <strong>2009</strong><br />

Taotlusvoor 22/2008:<br />

Valikuline kinolevi,<br />

tähtaeg 1. juuli <strong>2009</strong><br />

Taotlusvoor 28/2008:<br />

I2I Audiovisual,<br />

tähtaeg 7. juuli <strong>2009</strong><br />

Taotlusvoor 1/<strong>2009</strong>:<br />

Pilootprojektid,<br />

tähtaeg 15. juuli <strong>2009</strong><br />

Taotlusvoor 2/<strong>2009</strong>:<br />

Video on Demand,<br />

tähtaeg 15. juuli <strong>2009</strong><br />

Kõigi ootuste kohaselt avaneb<br />

uus arenduse taotlusvoor septembri<br />

aluses, ning saab olema<br />

kahe tähtajaga: november <strong>2009</strong><br />

ja aprill 2010.<br />

Nüüd aprillis esitatud arenduse<br />

taotlused (voor 24/2008)<br />

läbivad hetkel veel Tegevagentuuris<br />

eligibility check’i,<br />

Stipendiumifond<br />

<strong>2009</strong>. aasta MEDIA Desk <strong>Eesti</strong><br />

stipendiumifond on kokku 83<br />

622 krooni ning avatud alates<br />

24. jaanuarist kuni 30. novemberini<br />

<strong>2009</strong>. 12. juuni seisuga<br />

on eraldatud 7 stipendiumi<br />

kogusummas 80 088 krooni,<br />

aasta lõpuni on eraldada veel<br />

3534 krooni.<br />

MEDIA koolitustest osavõtt on<br />

jätkuvalt aktiivne, kuid viimasel<br />

ajal kindlasti veidi vähenenud.<br />

7 eraldatud stipendiumi jagunevad<br />

valdkonniti järgmiselt:<br />

2 animakoolitust (Cartoon/<br />

Priit Tender ja The Animation<br />

14<br />

ning saadetakse ekspertidele<br />

hindamiseks lähema kuu aja<br />

jooksul. Esimesi uudiseid võib<br />

oodata suve lõpupoole.<br />

Alates aprilllist on Baltikumi<br />

arenduse kontakt Eva Ntafitsopoulou,<br />

kes on ametis olnud<br />

juba pikemat aega. Evat on<br />

oodata aasta lõpupoole kindlasti<br />

ka Tallinna, et lähemalt<br />

siinse AV maastiku ja produtsentidega<br />

tutvust teha.<br />

Eva Ntafitsopoulou<br />

MEDIA Programme - Development 
<br />

Education, Audiovisual & Culture<br />

Executive Agency (EACEA) 
<br />

BOUR 03/26 
<br />

Avenue du Bourget, 1 
<br />

BE-1140 Bruxelles 
<br />

Tel: 32 2298 52 56 
<br />

Fax: 32 2292 13 32<br />

Eva.NTAFITSOPOULOU@<br />

ec.europa.eu<br />

Workshop/Jaagup Metsalu), 1<br />

stsenaariumiarenduse koolitus<br />

(Nipkow/Anu Aun), 3 produtseerimise<br />

koolitust (Erich<br />

Pommer Instituut/Marianna<br />

Kaat, Marketing & Distribution/<br />

Aet Laigu ja MEGA Plus/Evelin<br />

Soosaar) ja 1 uute tehnoloogiate<br />

koolitus (Transistor/Nele<br />

Maipuu).<br />

Tore, et sel aastal on <strong>Eesti</strong> osaleja<br />

ka Media Business Schooli<br />

korraldatud aastasel MEGA<br />

Plus produtsendi koolitusel –<br />

tegemist ühe enam nõutud ja<br />

maineka MEDIA koolitusega.<br />

2008 toetused <strong>Eesti</strong>le<br />

Nüüd saab lõpuks teha kokkuvõtte<br />

2008 aasta kõikidest<br />

MEDIA eraldustest <strong>Eesti</strong>le, kuna<br />

ka viimased tulemused on oma<br />

kinnitused saanud. Kokku eraldati<br />

<strong>Eesti</strong>le 2008 aastal 222 206<br />

eurot ehk 3,5 miljonit krooni.<br />

See on oluliselt vähem kui eelnevatel<br />

aastatel ning põhjustatud<br />

eelkõige sellest, et arenduses<br />

polnud suuremahulisi paketitaotlusi<br />

ning esitatud üksikprojektid<br />

ei olnud tihedas konkurentsis<br />

piisavalt edukad. Arendustoetust<br />

tuli projektidele kokku vaid 45<br />

000 eurot ehk 704 000 krooni,<br />

mis võrreldes eelmiste aastatega<br />

on märkimisväärselt vähem.<br />

Sellegipoolest oli ka palju head.<br />

Kuukulgur <strong>Filmi</strong>l oli võimalus<br />

esitada dokumentaalfilmiprojekt<br />

TV Broadcastingu vooru („Vene<br />

Revolutsionäärid“, eraldus 33<br />

000 eurot ehk 516 337 krooni),<br />

valikulise ja automaatse kinolevi<br />

toetus levitajatele oli suurem<br />

kui varasematel aastatel (kokku<br />

64 206 eurot ehk 100 460<br />

krooni) ning promotsioonitoetus<br />

kaastootmisturule Baltic<br />

Event oli kasvavalt suurem ka<br />

2008. aastal (eraldati 45 000<br />

eurot ehk 704 097 krooni).<br />

Anu Ernits<br />

MEDIA Desk <strong>Eesti</strong>

FILMIÜRITUSI<br />

Sissy Spacek<br />

naiivse võrgutusobjektina<br />

filmis<br />

„Laastatud maa“<br />

Friigisuvi<br />

jätkub<br />

Hiliskevadel edukalt startinud väärtfilmiprogrammi<br />

„Ainult friikidele“ teine hooaeg vältab filmisõprade<br />

rõõmuks kogu suve.<br />

Tänavune friigisari<br />

kannab märksõna<br />

„piirideta armastus“<br />

ning vaatluse alla<br />

tuleb armastuse võimalikkus<br />

ja võimatus ligimestevahelistes<br />

suhetes: kiindumusest<br />

ja vankumatust armastusest<br />

kuni keelatud, obsessiivse ja<br />

platoonilise armastuseni ning<br />

kõik see, mis sinna võib lisanduda<br />

– seksuaalne-, füüsiline<br />

ja vaimne vägivald, paranoia,<br />

hullumeelsus jmt.<br />

Linastamist ootavad veel viis<br />

suurepärast filmipärli. Juuni<br />

lõpus linastub viljaka Briti režissöör<br />

Michael Powelli veider<br />

kultusteos „Piiluja“ (Peeping<br />

Tom, UK 1960), mida Inglismaa<br />

kriitikud omal ajal nimetasid<br />

kõige haigemaks ja vastikumaks<br />

linateoseks, mis eales<br />

ekraanidele lubatud.<br />

Juulis alguses saab nautida idanaabrite<br />

ühe omanäolisema,<br />

aga meil kahjuks vähetuntud<br />

autori Valeri Ogorodnikovi filmi<br />

„Kogemus armuveetluse<br />

sonimisest“ (Venemaa 1991).<br />

Ogorodnikovi unenäolises ja<br />

kummalises filmis jälgitakse<br />

vaimuhaigla patsientide ja ars-<br />

tide suhteid, aga friigifilmile<br />

kohaselt on vaatajal raske saada<br />

sotti sellest, kes on normaalne<br />

patsient ja kes hullumeelne<br />

doktor.<br />

Päikeselisemates ja helegemates<br />

toonides jätkab järgmine<br />

friigsarjas linastuv film - Roy<br />

Anderssoni debüütfilm „Üks<br />

armastuslugu“ (En kärlekshistoria,<br />

Rootsi 1970). Tänu<br />

lihtsatele, kuid meeldejäävatele<br />

misanstseenidele ning üliheale<br />

näitlejavalikule, õnnestub Anderssonil<br />

kinolinale luua tõsiseltvõetav<br />

ja kaunis maailm. Ka<br />

Anderssoni fännid ei pea pettuma<br />

– mida filmi lõpu poole,<br />

seda äratuntavalt friigimaks<br />

sündmuste kulg kisub.<br />

Augustis jõuab kinolinale<br />

Ameerika filmimees-eraku Terrence<br />

Malicku läbimurdefilm<br />

„Laastatud maa“ (Badlands,<br />

USA 1973). Tüünelt kulgev<br />

road-movie jälgib sotsiaalselt ebaküpset<br />

ja süüdimatut paarikest,<br />

kes leiab väljapääsmatust olukorrast<br />

väljapääsu romantilistes<br />

kujutluspiltides. Peategelased<br />

on lapsed, kelle kätte satuvad<br />

liiga ohtlikud mänguasjad ning<br />

kes pole enesele selgeks teinud<br />

lõplikkuse ja paratamatuse<br />

mõõdet.<br />

Friigisarja lõpetab Prantsuse<br />

avangardiklassiku Leos Caraxi<br />

abstraktne teos „Boy Meets<br />

Girl“. Carax on autor, ilma kelleta<br />

ei oleks mõeldav 20. sajandi<br />

lõpu indie-kino ega kogu arthouse<br />

sealtmaalt siiani välja.<br />

<strong>Filmi</strong> peaosaline, Caraxi näitleja,<br />

kehapikendus ja alter ego<br />

Denis Lavant, mängib ka Veiko<br />

Õunpuu uues filmis „Püha<br />

Tõnu kiusamine“ ning kui kõik<br />

plaanipäraselt läheb, saab kinopublik<br />

filmiseansi eel Lavanti<br />

oma silmaga näha.<br />

Siiras tänu kõigile, kes selleaastast<br />

friigiprogrammi on nõu ja<br />

jõuga aidanud. Eriti suur aitäh<br />

Taavi Eelmaale, Andres Maimikule,<br />

Mele Pestile, Tõnu Karjatsele,<br />

Margit Tõnsonile, Harry<br />

Liivrannale, Aare Ermelile,<br />

Kristiina Davidjantsile, Tristan<br />

Priimägile, Madis Kivile ja Tallinnfilmi<br />

usinale meeskonnale.<br />

Ootan teid kõiki kinno!<br />

Tiina Savi<br />

„Ainult friikidele“<br />

programmijuht<br />

15

FILMIÜRITUSI<br />

Muudatused<br />

Tallinnfilmis<br />

Suve alguses läks<br />

lapsehoolduspuhkusele<br />

Tallinnfilmi kauaaegne<br />

kino- ja levijuht Katrin<br />

Rajasaare. Levijuhi<br />

kohuseid täidab<br />

nüüdsest Tiina<br />

Teras, kes<br />

enne oli leviassistent<br />

ja<br />

hankejuht.<br />

„Lorna vaikimine“<br />

Kino Sõprus<br />

suvine filmivalik<br />

Mai keskpaigast on<br />

Tallinnfilmis tagasi Taanis<br />

European Film College's<br />

tudeerimas käinud Triin<br />

Rohusaar, kes jätkab oma<br />

endise tööga administratsiooni<br />

assistendi,<br />

maakondliku filmilevi<br />

koordinaatori ja "Kirjandus<br />

kinos" projektijuhina.<br />

Mai keskpaigas<br />

asus<br />

Tallinnfilmi<br />

turundus- ja<br />

müügijuhina<br />

tööle<br />

Helen<br />

Villmann,<br />

kes on<br />

varem<br />

töötanud<br />

Forum Cinemas'<br />

reklaamijuhina ja<br />

tootejuhina Sirowa Tallinnas.<br />

Hetkel on Helenil<br />

pooleli magistriõpingud<br />

Estonian Business Schoolis<br />

turunduse juhtimise<br />

Kino Sõprus pakub ka sel suvel tavapäraselt kvaliteetset<br />

filmiprogrammi. Viimaseid päevi on ekraanil "Séraphine" -<br />

liigutav lugu naivistliku kunstniku Séraphine de Senlis' ebatavalisest<br />

elust ja loometeest.<br />

Nimekate Belgia vendade<br />

Dardenne'ide<br />

ohtralt pärjatud<br />

draama "Lorna vaikimine",<br />

mis pälvis möödunud<br />

aasta Cannes'i filmifestivalil<br />

parima stsenaariumi auhinna,<br />

jõuab ekraanile 26. juunil.<br />

Kergemat meelelahutust<br />

pakub alates 23. juulist<br />

Noel Cowardi näidendi<br />

uusekraniseering<br />

"Kerglased<br />

kombed", mille<br />

peaosades on Jessica<br />

Biel, Colin Firth<br />

ja Kristin Scott Thomas.<br />

"Kerglased kombed"<br />

on tempokas, elurõõmust<br />

pakatav ja suurepärase<br />

näitlejaansambliga romantiline<br />

komöödia, mille tõi esmakordselt<br />

linale Alfred Hitchcock<br />

juba 1928. aastal.<br />

7. augustil jõuab ekraanile sotsiaaldraama<br />

ning fantaasiafilmi<br />

kombinatsioon "Ricky" Sõpruse<br />

kino külastajate ammuselt<br />

lemmikult François Ozonilt. Sel<br />

aastal Berlinale võistlusprogrammis<br />

osalenud filmi keskseks<br />

tegelaseks on ingellik beebi<br />

Ricky, kelle omapärane "puue"<br />

lõhub perekonna ja tõmbab<br />

tagasihoidlikult elanud inimestele<br />

meedia häiriva tähelepanu.<br />

Suve lõpu poole kohtute romantilises<br />

draamas "Kaks armastajat"<br />

selliste suurte staaridega<br />

nagu Gwyneth Paltrow ja<br />

Joaquin Phoenix. Depressiivsel<br />

Leonardil tuleb vanematekodus<br />

enesetapukatsest kosudes valida<br />

kahe naise, kirelõõma ja hooliva<br />

armastuse vahel. Kelle poole<br />

Leonardi valik langeb, saab<br />

näha alates 21. augustist kinos<br />

Sõprus.<br />

„Kerglased kombed“<br />

Augusti lõpuni jätkub ka friigifilmide<br />

programm ning kindlasti<br />

kordame suvel Sõpruse<br />

publiku lemmikfilme.<br />

Lisainfo tulevaste filmide kohta:<br />

www.kino.ee<br />

Helen Villmann<br />

Tallinnfilmi müügija<br />

turundusjuht<br />

16

FILMIÜRITUSI<br />

Kinobuss Austrias<br />

<strong>Eesti</strong>t esindamas.<br />

Sügis <strong>2009</strong><br />

esilinastused<br />

MÄNGUFILMID<br />

Püha Tõnu kiusamine<br />

Oktoober <strong>2009</strong><br />

Mängufilm, Homeless Bob<br />

Production<br />

P: Katrin Kissa; R. Veiko<br />

Õunpuu<br />

Pangarööv<br />

Oktoober <strong>2009</strong><br />

Mängufilm, <strong>Filmi</strong>vabrik<br />

P: Manfred Vainokivi; R.<br />

Andrus Tuisk<br />

Lähenedes majandusele<br />

loominguliselt<br />

Loomemajandus on viimase kümnendi tõusu-trenditeema ja<br />

iga kultuuriasutus on selle teemaga seotud, tahab siis või ei...<br />

Kinobussil õnnestus<br />

oma pikaajalisele tegevusele,<br />

omamoodsusele<br />

ja kindlasti ka<br />

õnnele loomemajanduslikus<br />

mõttes hiljuti üsna erakordne<br />

tehing: mais-juunis sõitis<br />

Kinobuss erinevate organisatsioonide<br />

kutsel läbi pea 10000<br />

kilomeetrit. Kinobuss läbis neliteist<br />

riiki ja üheksa neist korraldas<br />

oma ja omapärast, <strong>Eesti</strong>s<br />

juba kaheksa aastat teatud filmietendust.<br />

Kinobuss võttis esimeses järjekorras<br />

teekonna Balkani<br />

riikidesse ja sealt edasi Austriasse-Saksamaale-Venemaale.<br />

Sõit toimus niiöelda puhtas<br />

tellimustöö vormis. Oluline on<br />

märkida, et tellimus esitati eelkõige<br />

väljastpoolt <strong>Eesti</strong>t. Seitsmes<br />

Balkani riigis toimunud<br />

filmitöötoad ja -etendused toimusid<br />

NATO kutsel ning Austria-Saksamaa<br />

filmipäevad kultuuripealinn<br />

Linz<strong>2009</strong> kutsel<br />

kultuuripealinna Tallinn2011<br />

ja <strong>Eesti</strong> (EASi-i kaastoel) turundamise<br />

võtmes. <strong>2009</strong>.a. kultuuripealinnas<br />

Linzis esindas<br />

Kinobuss <strong>Eesti</strong>t ja Tallinn2011<br />

koos rändlodjakojaga - mistõttu<br />

sai teoks ka maailma esimene<br />

ruumiline purjekino. Kinobuss<br />

on aastaid harrastanud<br />

eksperimenteerimist ja uudsete<br />

elementide katsetamist ning<br />

kakäesoleval juhul võib pidada<br />

toimunud katset kordaläinuks.<br />

Looming ja majandus käib käsikäes.<br />

Looming on vaba tahte<br />

väljendus, aga majandusega<br />

loominguliselt tegeleda, see on<br />

juba on eriti loomulinguline!<br />

Kinobuss saab oma kogemustest<br />

vaid soovitada ja kinnitada,<br />

et loominguline majanduslik<br />

vabadus annab tuult tiibadesse<br />

küll.<br />

Kinobussil on nüüdseks riikidest<br />

läbitud USA, Austria,<br />

Rootsi, Soome, Läti,<br />

Saksamaa, Serbia, Kosovo,<br />

Albaania, Montenegro,<br />

Bosnia&Hertzogovinia, Horvaatia<br />

ja Sloveenia. Artikli toimetamise<br />

hetkel on Kinobuss<br />

parajasti teel Venemaale, Novgorodi,<br />

kus toimuvad rahvusvahelised<br />

Hansapäevad ja kus<br />

Kinobussil on mängida oma<br />

tuntud roll - õpetada lastele,<br />

noortele ja vanadelegi filmikeelt<br />

ning tutvustada <strong>Eesti</strong> filmikultuuri!<br />

Kino Koju Kätte!<br />

Mikk Rand<br />

Kinobussi boss<br />

DOKFILMID<br />

September<br />

September <strong>2009</strong><br />

Dokumentaalfilm, Traumfabrik<br />

P: Kiur Aarma; R. Ilmar Raag<br />

Riigireetur<br />

September <strong>2009</strong><br />

Dokumentaalfilm, Testfilm<br />

P: Ene-Maris Tali; R. Rasmus<br />

Kagge, Mihkel Kärmas<br />

Mustlase missioon<br />

November <strong>2009</strong><br />

Dokumentaalfilm, Ikoon<br />

P: Vahur Laiapea; R. Vahur<br />

Laiapea<br />

ANIMAFILMD<br />

Krokodilll<br />

Oktoober <strong>2009</strong><br />

Animafilm, <strong>Eesti</strong> Joonisfilm<br />

P. Kalev Tamm; R. Kaspar<br />

Jancis<br />

Õhus (tööpealkiri Eetris)<br />

Oktoober <strong>2009</strong><br />

Animafilm, <strong>Eesti</strong> Joonisfilm<br />

P. Kalev Tamm; R. Martinus-<br />

Daane Klemet<br />

Tuukrid vihmas<br />

Oktoober <strong>2009</strong><br />

Animafilm, <strong>Eesti</strong> Joonisfilm<br />

P. Kalev Tamm; R. Priit ja<br />

Olga Pärn<br />

17

FILMIÜRITUSI<br />

FOTOD: ANNIKA HAAS<br />

Lennart Meri taastatud filmide ja DVD esitlusel märtsikuus Sõpruses ja Kirjanike Majas.<br />

<strong>Eesti</strong> film 100: vo<br />

<strong>Eesti</strong> algupäraste filmiraamatute puudumise üle on kurdetud siin ja<br />

seal juba kaunikesti kaua. Arutasime teemat ka <strong>Eesti</strong> film 100 töörühmas<br />

ja jõudsime nii kaugele, et <strong>Eesti</strong> Kultuurkapital ja <strong>Eesti</strong> <strong>Filmi</strong> <strong>Sihtasutus</strong><br />

kuulutasid välja eesti algupärase filmiraamatu ja filmiteemalise<br />

tõlkeraamatu stipendiumikonkursi.<br />

Selle artikli kirjutamise<br />

ajaks on esimene<br />

ideevoor läbitud ja<br />

selgunud taotlusvooru<br />

edasi pääsenud.<br />

Kokku laekus konkursile 21<br />

ideed 17 taotlejalt. Taotleda<br />

võisid nii eraisikud kui juriidilised<br />

isikud. Ideekonkursilt<br />

taotlusvooru pääsesid 4 algupärase<br />

filmiraamatu ja 4 tõlkeraamatu<br />

ideed.<br />

Edasi pääsenud algupärase<br />

filmiraamatu ideed:<br />

• Esitaja kirjastus Varrak -<br />

„101 <strong>Eesti</strong> filmi“, koostaja<br />

Tiina Lokk<br />

• Esitaja Gudrun Holz -<br />

„Iseseisvuse semiootika“,<br />

autor Gudrun Holz<br />

• Esitaja Jaak Lõhmus<br />

- „Theodor Luts 1896-<br />

1980“, autor Jaak Lõhmus<br />

• Esitaja Karol Ansip - „Euroopa<br />

audiovisuaalkultuur<br />

sõnas ja pildis“, autor<br />

Karol Ansip<br />

18<br />

Edasi pääsenud filmiteemalise<br />

tõlkeraamatu ideed:<br />

• Esitaja <strong>Eesti</strong> Kunstiakadeemia<br />

- Robert Stam, „ Film<br />

Theory: An Introduction“.<br />

Oxford: Blackwell, 1999.<br />

• Esitaja Lauri Kärk - David<br />

Parkinson, „History<br />

of Film“, London, New<br />

York: Thames and Hudson,<br />

1997.<br />

• Esitaja Alo Paistik - Jacques<br />

Aumont, Alain Bergala,<br />

Michel Marie, Marc Vernet,<br />

„Esthétique du film“,<br />

Armand Colin Cinéma,<br />

1983<br />

• Esitaja Elen Lotman<br />

- „Dialoog ekraaniga“,<br />

J. Lotman ja J. Tsivjan,<br />

1994<br />

Taotlusvooru pääsenutel tuleb<br />

20.augustiks esitada Kultuurkapitali<br />

vormikohane taotlus ja<br />

lisad, mis määratletud stipendiumi<br />

statuudis. Stipendiumi<br />

statuut on üleval www.kulka.ee<br />

ja www.ef100.ee.<br />

Stipendiumi eraldamise otsustab<br />

<strong>Eesti</strong> Kultuurkapitali<br />

audiovisuaalse kunsti sihtkapitali<br />

poolt kokku kutsutud<br />

viieliikmeline komisjon, kuhu<br />

kuuluvad audiovisuaalse kunsti<br />

sihtkapitali esindaja, <strong>Eesti</strong> <strong>Filmi</strong><br />

<strong>Sihtasutus</strong>e esindaja, <strong>Eesti</strong><br />

film 100 töögrupi esindaja,<br />

<strong>Eesti</strong> Kirjastuste Liidu esindaja<br />

ja Balti <strong>Filmi</strong>- ja Meediakooli<br />

esindaja.<br />

Lennart Meri filmid<br />

taastatud ja<br />

DVD-l ilmunud<br />

Lennart Meri viis dokumentaalfilmi,<br />

mis taastati programmi<br />

<strong>Eesti</strong> film 100 egiidi all, on<br />

jõudunud Tallinnfilmi ja <strong>Eesti</strong><br />

Rahvusringhäälingu koostöös<br />

DVD-le. Taastatud „Linnutee<br />

tuuli“ näidati 27. märtsil kinos<br />

Sõprus Lennart Meri 80.sünniaastapäeva<br />

eel ja samas esitleti<br />

pidulikult ka vastvalminud<br />

DVD-d „Lennart Meri soomeugri<br />

rahvaste filmientsüklopeedia“.<br />

Hilisemal meeleolukal<br />

koosviibimisel Kirjanike Majas<br />

said vaba mikrofoni ääres<br />

meenutada ja lugusid jutustada<br />

need, kes Lennart Meriga koos<br />

filmiekspeditsioonidel käinud.<br />

DVD-kogumik sisaldab kahte<br />

plaati, millest esimesel on Tallinnfilmis<br />

toodetud "Veelinnurahvas",<br />

„Linnutee tuuled“,<br />

"Shamaan", teisel <strong>Eesti</strong> Telefilmis<br />

valminud "Kaleva hääled"<br />

ja "Toorumi pojad". DVD-l on<br />

inglise, vene, soome ja eesti<br />

keeleversioonid.<br />

"Veelinnurahvas" (1972) on<br />

dokumentaalfilm soome-ugri<br />

ja samojeedi rahvaste ajaloost,<br />

nende arenguloost, keele- ja<br />

kultuurisuhetest. <strong>Eesti</strong>s.<br />

„Linnutee tuuled“ (1978) on<br />

jätkuks „Veelinnurahvale“, mis<br />

oli omas ajas esimene rahvusvaheliselt<br />

kaalukas dokumentaalfilm<br />

soome-ugri rahvaste<br />

etnograafiast 20.sajandil. Autor

FILMIÜRITUSI<br />

BFMi vastuvõtt <strong>2009</strong><br />

lume 11<br />

interpreteerib "Linnutee tuultes"<br />

hõimurahvaste sugulus-,<br />

keele- ning kultuurisuhteid.<br />

Film toodeti koostöös Soome<br />

Mainos TV ja Ungari Televisiooniga<br />

ning see oli esimene<br />

Tallinnfilmi rahvusvaheline<br />

koostööprojekt. 1979. aastal<br />

toimunud 22. New Yorgi rahvusvahelisel<br />

filmi- ja telefestivalil<br />

pälvis "Linnutee tuuled"<br />

hõbemedali.<br />

"Shamaan" (1997) filmiti 16.<br />

juulil 1977. aastal Euraasia<br />

mandri põhjapoolseimas tipus<br />

Taimõri poolsaarel Avami jõe<br />

kaldal Lennart Meri dokumentaalfilmi<br />

„Linnutee tuuled“<br />

võtete ajal. "Kaleva hääled"<br />

(1985) on kolmevaatuseline<br />

film-essee mälust ja soomeugri<br />

rahvaste ajaloolistest kultuurisidemetest.<br />

"Toorumi<br />

pojad" (1990) toob vaatajani<br />

iidse hantide karupeierituaali,<br />

vanusega pea 3000 aastat, mis<br />

on jäädvustatud Lääne- Siberis<br />

Handi-Mansimaal Obi lisajõe<br />

Agani kaldal Tõltšinite suvelaagris<br />

1985. aasta septembris<br />

ja 1988. aasta augustis.<br />

Lennart Meri viis dokumentaalfilmi<br />

skaneeriti Soomes Digital<br />

Film Finlandis. Värvi määrasid<br />

Outi Kinnunen, Rein Maran,<br />

Ago Ruus, pilti parandasid<br />

Giuseppe di Giorgio, Rein Kasak,<br />

Heiki Männik ja Enn Säde,<br />

heli seadsid korda Koit Pärna ja<br />

Enn Säde, filmide tekstid toimetas<br />

Mart Meri. Lennart Meri<br />

filmide taastamise projektis tegid<br />

koostööd Digital Film Finland,<br />

<strong>Eesti</strong> Rahvusarhiivi <strong>Filmi</strong>arhiiv,<br />

<strong>Eesti</strong> Rahvusringhääling,<br />

Soome Rahvuslik Audiovisuaalarhiiv<br />

ja Tallinnfilm. Taastamistööd<br />

toetasid <strong>Eesti</strong> <strong>Filmi</strong><br />

<strong>Sihtasutus</strong>, <strong>Eesti</strong> Kultuurkapital,<br />

<strong>Eesti</strong> Vabariigi Kultuuriministeerium,<br />

Lennart Meri Euroopa<br />

<strong>Sihtasutus</strong> ja Alfred Kordelini<br />

<strong>Sihtasutus</strong>.<br />

<strong>Filmi</strong>de taastamine<br />

jätkub<br />

Mängufilm „“Hukkunud Alpinisti“<br />

hotell“ on Soomes Digital<br />

Film Finlandis taastamisel<br />

ja plaanis kinolevisse tuua<br />

sügisel. Samuti on Nukufilmis<br />

töös olnud 7 filmist pooleli<br />

veel „Peetrikese unenägu“,<br />

„Inspiratsioon“ ja „Ott kosmoses“<br />

taastamine. Tänavu läheb<br />

taastamisele veel ka mängufilm<br />

„Nukitsamees“.<br />

Annika Koppel<br />

<strong>Eesti</strong> film 100 projektijuht<br />

Sel suvel võtab Balti <strong>Filmi</strong>ja<br />

Meediakool (BFM) uusi<br />

tudengeid vastu kahele<br />

erialale:<br />

ᐅ 3-aastasse meedia<br />

bakalaureuseprogrammi<br />

spetsialiseerumistega<br />

audiovisuaalses meedias/TVs<br />

ning suhtekorralduses.<br />

Õpe toimub<br />

inglise keeles.<br />

ᐅ 2- aastasse filmi magistriprogrammi<br />

spetsialiseerumistega<br />

stsenaristikas,<br />

filmajaloos ja<br />

–teoorias ning televisioonis<br />

ja dokumentalistikas.<br />

Õpe toimub eesti<br />

keeles.<br />

ᐅ Meediaõppes on 6<br />

tasuta riigieelarvelist õppekohta,<br />

filmiõppes 12.<br />

Lisaks saavad tudengid<br />

tulla tasulisse õppesse.<br />

BFMi magistritöö "Krantsid"<br />

(rezhissöör Sutharsan Bala,<br />

produtsent Marianne Ostrat).<br />

Peale kraadiõppe korraldab<br />

BFM juulikuus ka kahte<br />

suvekooli. Teist aastat järjest<br />

toimub kahenädalane<br />

lühifilmikursus, mille käigus<br />

võtab iga osaleja üles ühe<br />

lühifilmi, alustadades stsenaariumist<br />

ning lõpetades<br />

montaaži ja helindamisega.<br />

Suvekooli juhendajaks on<br />

Norra režissöör Marius<br />

Soma.<br />

Esmakordselt <strong>Eesti</strong>s toimub<br />

loomemajanduse suvekool<br />

Creativity and Economic<br />

Growth, mille peaesinejaks<br />

on loomemajandusekspert<br />

Kate Oakley Inglismaalt,<br />

raamatu „The Independents“<br />

autor. Loomemajanduse<br />

suvekool liigub kahe<br />

nädala jooksul läbi kolme<br />

pealinna: Tallinn, Helsingi<br />

ja Riia. Suvekooli kaaskorraldajaks<br />

on Baltimaade<br />

tunnustatuim majandusülikool<br />

Stockholm School of<br />

Economics in Riga.<br />

Lähemat infot suvekoolide<br />

kohta leiab netist Tallinna<br />

Ülikooli kodulehelt aadressil<br />

www.tlu.ee/summerschool<br />

Suvekoolid on avatud<br />

kõigile huvilistele.<br />

BFMi tegemistel saab silma<br />

peal hoida meie kodulehel<br />

aadressiga www.bfm.ee Sel<br />

suvel on BFM algatanud<br />

ka kaks koolist väljapoole<br />

ulatuvat tegevust. Koostöös<br />

<strong>Eesti</strong> Ekspressiga ilmub<br />

kuni juuli keskpaigani igal<br />

nädalal Ekspressi kodulehel<br />

aadressiga www.ekspress.<br />

ee/film üks BFMi tudengifilm<br />

ning ETV2 näitab<br />

kuni augusti lõpuni igal<br />

kolmapäevaõhtul samuti<br />

BFMi tudengiflme.<br />

Martin Aadamsoo<br />

BFMi arendusjuht<br />

19

FILMIÜRITUSI<br />

PÖFF<br />

õudust,<br />

armastust<br />

ja kino!<br />

FOTO: BERRAK SAMUR<br />

tARTuFFi filmielamus<br />

sumedal suveõhtul.<br />

4. Haapsalu Õudusja<br />

Fantaasiafilmide<br />

festival (HÕFF)<br />

<strong>Eesti</strong> ainukene õudusfilme demonstreeriv<br />

festival toimus<br />

neljandat korda 17.–19. aprillil<br />

Haapsalu Kultuurikeskuses.<br />

Kui kolmel varasemal festivalil<br />

on eriprogrammide näol<br />

tutvustatud Briti ja Hispaania<br />

uuemaid õudusfilme, siis seekordne<br />

programm keskendus<br />

kahele peateemale. Esiteks, filmimaa<br />

fookus Skandinaavia<br />

uue horror’i eriprogrammi<br />

näol, mis on viimaste aastate<br />

jooksul väga tugevasti ennast<br />

rahvusvahelisele areenile tõstnud,<br />

ning teiseks, Itaalia õudusfilmi<br />

ikooni Lucio Fulci retrospektiiv.<br />

Tänasel päeval võib<br />

kõigega harjunud publik Fulci<br />

filme muidugi naeruväärseteks<br />

pidada, aga kahel ööl kell üks<br />

filme vaatama tulnud pisike kogukond<br />

klassikalise õudusfilmi<br />

fänne ei pidanud pettuma. Oli<br />

verd ja oli õudne!<br />

Traditsiooniliselt pakkus HÕFF<br />

maiuspalu ka friigifilmide ja<br />

ekstreem-horror’i huvilistele,<br />

tuues vaatajateni kinoajaloo<br />

ühe kurikuulsamatest filmidest<br />

„Merisiga 2: vere ja liha lill”.<br />

Just ekstreemlinastusest on saanud<br />

HÕFFi omalaadne kaubamärk,<br />

sest ka varasemate aastate<br />

filmid „Cannibal Holocaust”,<br />

„Nekromantik” ja „Must päike”<br />

on publikus kõrgendatud huvi<br />

tekitanud.<br />

Festivalil toimus ka Briti õudusfilmi<br />

„Killustunud” rahvusvaheline<br />

esilinastus, sellega<br />

seoses väisas festivali ka filmi<br />

režissöör ja kaasstsenarist Simeon<br />

Halligan, kes oli Haapsalu<br />

publiku huvist ja rohkusest<br />

meeldivalt üllatunult. Tähelepanu<br />

pälvis ka mitmes mõttes<br />

skandaalse kanada filmikollektsionääri<br />

Dion Conflicti kokku<br />

korjatud propagandafilmide<br />

eriprogramm „Kummaline<br />

kristlik kino”.<br />

Suurim publikumagnet oli<br />

noore briti lavastaja Steven<br />

Sheili üle võlli visatud šokihorror<br />

„Emme ja issi”, mis nii<br />

mõnegi vaataja sundis enne<br />

filmi finaali saalist väljuma.<br />

Ka avafilm, kriipiva alatooniga<br />

Soome „Sauna” meie oma Rain<br />

Tolgiga kõrvalosas tõi täismaja.<br />

Kokku oli festivalil 14 riigi filme,<br />

linastus 13 täispikka mängufilmi,<br />

kuus lühifilmi ja lisaks<br />

kaks eriseanssi. Ümmarguselt<br />

2000 vaatajat kogunud veel<br />

väga noorukene festival kinnistab<br />

ennast üha enam Balti<br />

ja Skandinaavia riikide filmifestivalide<br />

ringkonnas ja ootab<br />

kõiki fänne oma viiendat sünnipäeva<br />

tähistavale üritusele<br />

2010. aasta aprillis.<br />

4. Tartu armastusfilmide<br />

festival<br />

tARTuFF<br />

Neljandat aastat järjest saab<br />

koguneda Tartu linna saama<br />

väikest lohutust ja toitu suurele<br />

filminäljale, mis igat tõelist<br />

filmisõpra ikka pidevalt kummitab.<br />

Sel aastal on PÖFFi meeskond<br />

teadlikult püüdnud vältida liigtõsiseid<br />

või šokeerivaid filme,<br />

ning seega võib tinglikult meie<br />

programmi nimetada ka väikseks<br />

suviseks vitamiiniprogrammiks.<br />

Alustades klassikast, tuleks<br />

nimetada Francois Truffaut’<br />

1962. aasta ajatut meistriteost<br />

„Jules ja Jim”, ning koostöös<br />

Tallinnfilmiga programmi valitud<br />

Terrence Malicku 1973.<br />

aastal valminud filmi „Laastatud<br />

maa”. Traditsiooniliselt<br />

jätkame erinevate kultuuride<br />

põimumise temaatikat, olgu<br />

selleks Šveitsi alpides üles võetud<br />

Bollywoodi ja Kesk-Euroopa<br />

mägiküla ühendav kõigi<br />

parimate kirevate India filmitraditsioonide<br />

järgi armastust<br />

ja muusikat täis „Tandoori armastus”<br />

või Austraalias filmitud<br />

„Lucky Miles”. Mainimata<br />

ei saa jätta zen-budistlikku vahvat<br />

jaapanlaste lugu „Megane/<br />

Prillid”, mis lisaks hõredale<br />

intellektuaalsele mõttekusele<br />

pakatab ülimast armsusest,<br />

kaunist pildist ja seda kõike<br />

peenelt raamivast filmimuusikast.<br />

Kokku näeb Raekoja platsil<br />

kuuel õhtul 12 filmi.<br />

20

FILMIÜRITUSI<br />

Athena keskuse dokiprogrammi<br />

saab tinglikult nimetada<br />

majanduseetika programmiks.<br />

Pea kohustuslikuks vaatamiseks<br />

peaks kõigile pangakaardi<br />

omanikele olema Erwin<br />

Wagenhoferi põhjalik dokumentaalfilm<br />

„Raha tegemine”,<br />

mis on omamoodi ajastutruu<br />

foto liberaalse majandussüsteemi<br />

kõrghetkest. Dokiprogrammis<br />

on veel teisigi väga<br />

edukaid filme nagu näiteks<br />

Geoffrey Smithi „Inglise kirurg”<br />

või Hiinas filmitud, ent<br />

üsna erinevate Kanada tootjate<br />

filmid „Manufactured Landscapes”<br />

ja „Up the Yangtze”.<br />

tARTuFF toimub<br />

10.–15.08.<strong>2009</strong><br />

Tartus Raekoja platsil ja<br />

Athena keskuses.<br />

13. Tallinna Pimedate<br />

Ööde filmifestival<br />

<strong>2009</strong> aasta PÖFFi põhiprogrammi<br />

keskmes on jätkuvalt<br />

kaks võistlusprogrammi – rahvusvaheline<br />

EurAsia ning Tridensi<br />

Balti täispikkade filmide<br />

konkurss. Sel aastal on fookuses<br />

portugalikeelne kino Brasiiliast<br />

Aafrikani. Käesoleval aastal jätkavad<br />

oma headuses PÖFFi neli<br />

alafestivali - Animated Dreams,<br />

Sleepwalkers, Just Film ja<br />

MOFF Mobiilifestival MOFF<br />

teeb sel aastal koostööd Tallinn<br />

2011, EASi ja kodanikualgatusliku<br />

liikumisega „Minu <strong>Eesti</strong>”.<br />

Üheskoos on käivitatud lühifilmi<br />

konkurss „Ma armastan<br />

<strong>Eesti</strong>maad”, mille eesmärk on<br />

koguda lühifilme kaunist <strong>Eesti</strong>maast.<br />

<strong>Filmi</strong>de esitamise tähtaeg:<br />

PÖFFi põhiprogramm: 15. september<br />

<strong>2009</strong><br />

Tudengi- ja lühifilmide festival<br />

Sleepwalkers: 15. september<br />

<strong>2009</strong><br />

Animafilmide festival Animated<br />

Dreams: 15. august <strong>2009</strong><br />

PÖFF toimub<br />

12.11.–06.12.<strong>2009</strong><br />

Tallinnas, Tartus ja kuni<br />

kuues linnas üle <strong>Eesti</strong>.<br />

PÖFFist pikemalt juba sügiseses<br />

<strong>EFS</strong>A infolehes!<br />

Matsalu Loodusfilmide<br />

Festival 16.-20.09.<strong>2009</strong><br />

Matsalu Loodusfilmide<br />

Festivali filmide esitamise<br />

tähtaeg on 15. juulil <strong>2009</strong>.<br />

<strong>Filmi</strong>de osavõtutingimused<br />

<strong>Filmi</strong>d võistlevad kahes<br />

kategoorias:<br />

ᐅ ategooria - “Loodus”.<br />

Osalema kutsutakse<br />

filme loodusest kogu<br />

tema rikkuses ja mitmekesisuses.<br />

ᐅ ategooria B - “Inimene<br />

ja loodus”. Osalema<br />

kutsutakse filme, mis<br />

kajastavad inimtegevuse<br />

ja looduse harmoonilist<br />

kooseksisteerimist,<br />

inimese põliseid seoseid<br />

loodusega, loodushoidu,<br />

pärimusi.<br />

ᐅ estivalil võistlevad<br />

filmid, mis on valminud<br />

pärast 1. jaanuari 2006.a.<br />

ᐅ ilmid võivad olla osa<br />

võtnud teistest samalaadsetest<br />

festivalidest.<br />

ᐅ estivalile esitatavate<br />

filmide pikkus ei ole piiratud.<br />

ᐅ ilme või esitada<br />

järmistes formaatides:<br />

Beta-SP, Digi-Beta, DVD,<br />

DV Cam, Mini DV.<br />

ᐅ ilmiga oos tule<br />

esitada filmitekst,<br />

filmi autori(te) elulugu<br />

ja filmograafia, filmi<br />

Baltic Event<br />

29.11-2.12. <strong>2009</strong><br />

Baltic Event’I kaastootmisturule<br />

projektide esitamise<br />

tähtaeg on 14. september<br />

<strong>2009</strong>. Oodatud on täispikkade<br />

mängufilmide projektid,<br />

mis vastavad järgmistele<br />

tingimustele<br />

ᐅ projet peas olema<br />

arendusstaadiumis<br />

ᐅ soili rahvusvahelises<br />

kaastootmiseks<br />

ᐅ olemas on ingliseelne<br />

stsenaarium<br />

ᐅ olemas osaline finantseerimine<br />

tutvustavad fotod (2-3) ja<br />

foto autorist (soovitavalt<br />

CD-l). Palume tõlkimise<br />

täpsuse huvides lisada<br />

filmides näidatavate<br />

liikide teaduslikud nimetused<br />

ladina keeles.<br />

ᐅ Iga filmi ohta tida<br />

osavõtja osavõtukaardi<br />

(Entry Form).<br />

ᐅ savõtuaardiga oos<br />

saadetakse hiljemalt 15.<br />

juuliks <strong>2009</strong>.a. festivali<br />

korraldajale filmi 2 DVDkoopiat.<br />

Festivali võistlusprogrammi<br />

valitud filmi- ja videokoopiad<br />

tuleb saata festivali<br />

korraldajale hiljemalt 1. septembriks<br />

<strong>2009</strong>.a.<br />

Festivali kontaktandmed:<br />

Tallinna mnt 25, 90303<br />

Lihula Läänemaa, <strong>Eesti</strong><br />

Tel. +372 551 0910,<br />

+372 477 5141<br />

e-post:<br />

tiit.mesila@matsalufilm.ee<br />

http://www.matsalufilm.ee<br />

Taotlusvormi osalemissoovi<br />

esitamiseks ja lisainformatsiooni<br />

leiab aadressilt www.<br />

poff.ee/balticevent<br />

Taotlused palun saata<br />

aadressile:<br />

Baltic Event<br />

Nurme 45<br />

11616 Tallinn<br />

Lisainfo:<br />

e-post: balticevent@poff.ee<br />

21

TEATED<br />

Kultuuriministeeriumi<br />

filmivaldkonna<br />

toetused<br />

Ministri käskkiri nr 139 /<br />

16.04.<strong>2009</strong><br />

Toetuste eraldamine programmidest<br />

„Väärtfilmide<br />

levi ja filmiüritused“ ning<br />

„<strong>Eesti</strong> film 100“<br />

ᐅ AS allinnfilm Tallinnfilm – 3. aa- Jaapani<br />

Anime filmifestivali<br />

korraldamine<br />

60 000 krooni<br />

ᐅ AS allinnfilm Tallinnfilm – ou- Dokumentaalfilmide<br />

nädal<br />

kinos Sõprus<br />

30 000 krooni<br />

ᐅ M MTÜ inouss Kinobuss – filmiri- filmiürituste<br />

sarja „Laulupeo<br />

tule tulemine“ korraldamine<br />

20 000 krooni<br />

ᐅ MTÜ Pimedate Ööde<br />

<strong>Filmi</strong>festival – filmiürituste<br />

sarja „Pärast<br />

sõda, enne müüri:<br />

saksa kino tähtteosed<br />

1945-1960“<br />

25 000 krooni<br />

ᐅ MTÜ Stuudio Meksvideo<br />

– 9. Rahvusvaheline<br />

filmifestival „Ennenägematu<br />

film“<br />

10 000 krooni<br />

Ministri käskkiri nr 138 /<br />

16.04.<strong>2009</strong><br />

Toetuse eraldamine programmist<br />

„Rahvusvaheliste<br />

koostööfilmide tootmine ja<br />

lastefilmide toetamine“<br />

ᐅ OÜ -eitse F-Seitse – mngu- mängufilmi<br />

„Lumekuninganna“<br />

tootmine<br />

850 000 krooni<br />

ᐅ OÜ <strong>Eesti</strong> Joonisfilm<br />

– joonisfilmi „Lotte ja<br />

kuukivi saladus“<br />

tootmine<br />

800 000 krooni<br />

<strong>Eesti</strong> filmi andmebaasi<br />

loomisest<br />

<strong>Eesti</strong> rahvusfilmograafia koostamise mõtte algatas<br />

EESTI FILM 100.<br />

Varsti ligi sada aastat<br />

ajalugu ja kultuuri<br />

talletanud filmipärandi<br />

ja <strong>Eesti</strong> filmiloomingu<br />

kohta puudub ülevaatlik<br />

infokandja. Lisaks vaieldamatule<br />

kultuuriväärtusele pakuks<br />

rahvusfilmograafia huvi nii<br />

ajaloolastele, filmiuurijatele,<br />

filmiüliõpilastele kui filmihuvilistele.<br />

Mida aeg edasi, seda<br />

keerulisem on taastada <strong>Eesti</strong><br />

filmilugu.<br />

2007. aasta hilissügisel loodi<br />

idee teostamiseks MTÜ <strong>Eesti</strong><br />

<strong>Filmi</strong> Andmebaas (edaspidi<br />

MTÜ EFA), mida asusid juhtima<br />

F-Seitse filmiprodutsent<br />

Reet Sokmann projektijuhi ja<br />

Tallinna Ülikooli meediaprofessor<br />

Hagi Šein peatoimetajana.<br />

<strong>Eesti</strong> filmi täieliku andmekogu<br />

loomine on töömahukas ja kulukas<br />

ettevõtmine. See eeldab<br />

peamiste võtmeorganisatsioonide<br />

- <strong>Eesti</strong> <strong>Filmi</strong>arhiivi, <strong>Eesti</strong><br />

Rahvusringhäälingu ja kõigi<br />

filmitootjate motivatsiooni ja<br />

koostöövalmidust ning positiivset<br />

suhtumist ja toetust kultuuriavalikkuselt.<br />

20 jaanuaril<br />

<strong>2009</strong> sõlmiti rahvusfilmograafia<br />

loomiseks Ühiste kavatsuste<br />

kokkulepe kõigi huvitatud osapooltega,<br />

kelleks on Rahvusarhiiv,<br />

<strong>Eesti</strong> Rahvusringhääling,<br />

<strong>Eesti</strong> Kultuuriministeerium,<br />

<strong>Eesti</strong> <strong>Filmi</strong> <strong>Sihtasutus</strong>, <strong>Eesti</strong><br />

Kultuurkapital, Balti <strong>Filmi</strong>- ja<br />

Meediakool, <strong>Eesti</strong> Kinoliit, <strong>Eesti</strong><br />

<strong>Filmi</strong>ajakirjanike Ühing, AS<br />

Tallinnfilm, <strong>Eesti</strong> Film 100 ja<br />

MTÜ <strong>Eesti</strong> <strong>Filmi</strong> Andmebaas.<br />

Praeguseks on analüüsitud olemasolevat<br />

filmiinformatsiooni<br />

ja kaardistatud selle allikad.<br />

<strong>Filmi</strong>andmestiku kogumise<br />

põhimõtted on aastate jooksul<br />

olnud erinevad, on perioode,<br />

mil informatsiooni süstemaatiliselt<br />

ei kogutud ning see puudub<br />

osaliselt või täielikult. Selle<br />

lünga suudab loodav andmebaas<br />

likvideerida.<br />

MTÜ EFA peatoimetaja Hagi<br />

Šein koostas <strong>2009</strong>. aasta kevadel<br />

<strong>Eesti</strong> filmi andmebaasi<br />

kategooriate, andmeväljade ja<br />

tunnuste loendi ja kodeerimisjuhendi<br />

(andmeväljade kirjed,<br />

terminoloogia ja selgitused),<br />

mis saab edaspidi aluseks filminfo<br />

sisestamisel andmebaasi.<br />

Iga filmi digiandmestik tuleb<br />

võimalikult täielik ning sisaldab<br />

andmeid filmi sisu, žanri,<br />

autorite, osatäitjate, võttegrupi,<br />

tootjate, tehniliste parameetrite,<br />

võttekohtade, autoriõiguste<br />

ja levitajate kohta, filmi bibliograafiat,<br />

viiteid filmi ja tegijate<br />

kohta ilmunud arvustustest,<br />

artiklitest ja raamatutest, digiteeritud<br />

filmikaadreid, filmide<br />

stsenaariume, promoklippe,<br />

treilereid ja muud huvitavat.<br />

Andmebaas võimaldab otsingut<br />

ulatuslike sisutunnuste,<br />

isikute, kohtade, objektide, aja<br />

või sündmuste põhiselt. Tagatakse<br />

andmete usaldusväärsus,<br />

filmiandmebaas tehakse veebis<br />

kättesaadavaks kõigile nii eesti<br />

kui inglise keeles.<br />

Hetkel lõpeb sisutunnuste piloteerimisfaas,<br />

milles osalevad<br />

erialaspetsialistid ja huvitatud<br />

osapoolte esindajaid, mis võimaldab<br />

neil andmekogumise<br />

süsteemiga põhjalikult tutvuda<br />

ja selle parendamiseks ettepanekuid<br />

teha.<br />

Piloteerimises osalevad filmiteadlased,<br />

produtsendid, filmiloojad,<br />

bibliograafid ja terminoloogid.<br />

Piloteerimise käigus<br />

kogutakse infot kõigi andmebaasis<br />

kajastuvate filmiliikide<br />

kohta, et kodeerimisinstrumenti<br />

paremini „seadistada”.<br />

Pärast piloteerimise lõppu tehakse<br />

tulemuste analüüs ning<br />

seejärel asutakse reaalselt andmebaasi<br />

koostama.<br />

Andmebaas peaks valmima<br />

aastatel <strong>2009</strong>-2017 ning sisaldama<br />

andmeid enam kui<br />

10 000 <strong>Eesti</strong>s tehtud filmi kohta.<br />

Andmebaasi esimese osa ja<br />

selle veebiväljundi valmimine<br />

on kavandatud <strong>Eesti</strong> filmi 100.<br />

aastapäeva tähistamise ajaks<br />

2012 aastal.<br />

Andmebaasi sisu usaldusväärsusele<br />

saavad kaasa aidata kõik<br />

filmitootjad, tehes meiega<br />

koostööd andmete kogumisel<br />

ja sisestamisel andmebaasi.<br />

MTÜ <strong>Eesti</strong> <strong>Filmi</strong><br />

Andmebaas<br />

Hagi Sein ˇ – peatoimetaja<br />

Reet Sokmann – projektijuht<br />

Kontakt: reet@efa.ee või<br />

tel 6015983<br />

22

TEATED<br />

Raamatukogud kutsuvad<br />

filmitootjaid koostööle<br />

Kas olete vahel huvi tundnud, milliseid teie poolt toodetud videosalvestisi<br />

leidub <strong>Eesti</strong> avalikes raamatukogudes Pean silmas neid ca<br />

500 rahvaraamatukogu, mis avatud kõige laiemale auditooriumile.<br />

Ametliku statistika<br />

viimastel andmetel<br />

leidub <strong>Eesti</strong> rahvaraamatukogudes<br />

kokku<br />

ligi 20 000 videosalvestist.<br />

Seda pole kuigi palju, aga mitte<br />

ka lootusetult vähe. Mõistagi<br />

pole need kõik <strong>Eesti</strong>s toodetud,<br />

kuid allakirjutanu poolt raamatukogudes<br />

läbi viidud kiirküsitlus<br />

andis üsna ühese vastuse<br />

küsimusele, millised videod<br />

peaksid rahvaraamatukogudes<br />

esmajoones leiduma: need on<br />

<strong>Eesti</strong> mängu-, anima-, laste- ja<br />

loodusfilmid.<br />

Raamatukogudel on Rahvaraamatukogude<br />

seadusest tulenev<br />

kohustus kindlustada oma sihtgrupp<br />

vajaliku informatsiooniga,<br />

sealhulgas ka muusika,<br />

filmide jm materjaliga.<br />

Kehtiv Autoriõiguse seadus aga<br />

keelab videote kojulaenutuse<br />

raamatukogust ilma vastava<br />

litsentsita, mida tuleb küsida<br />

kaasnevate õiguste omajalt<br />

ehk siis esmasalvestuse tootjalt.<br />

Kuna ei tootjatel ega raamatukogudel<br />

ole hetkel ühte pädevat<br />

katusorganisatsiooni, kes vastava<br />

asjaajamisega tegeleks, peavad<br />

raamatukogud igaüks eraldi<br />

oma videotele laenutuslube<br />

taotlema. Asja teeb keerulisemaks<br />

veel see, et rahvaraamatukogud<br />

kuuluvad kohalikele<br />

omavalitsustele, mistõttu üldjuhul<br />

ei saagi raamatukogu ise<br />

vastavaid lepinguid sõlmida.<br />

Probleemiks võib kujuneda ka<br />

asjaolu, et nii mõnedki tootjad<br />

annavad oma levi- ja laenutusõiguse<br />

esindamise üle levifirmadele.<br />

Sageli pole DVD ümbriselt<br />

võimalik välja lugeda,<br />

kellelt õigupoolest tuleks üldse<br />

luba küsida.<br />

Seega - raamatukogud tahaksid<br />

tegutseda seadusi järgides,<br />

teisalt on see mõttetult keeruline.<br />

Tulemuseks on, et paljud<br />

raamatukogud loobuvad üldse<br />

videote soetamisest, või – laenutavad<br />

neid ebaseaduslikult.<br />

Mõlema variandi puhul jääb<br />

vähemalt üks osapooltest – autor,<br />

tootja, raamatukogu või<br />

kasutaja - kaotajaks. Tootjal jääb<br />

saamata müügitulu ja litsentsitasu<br />

(juhul, kui ta seda nõuab),<br />

autoritel tasu laenutuste pealt.<br />

Kasutaja ei saa tarbida maksumaksja<br />

raha eest soetatud kultuuriväärtusi<br />

ning raamatukogu<br />

ei saa täita talle seadusega<br />

pandud kohustusi ega kasutajate<br />

nõudmisi.<br />

Sageli on küsitud, et miks üldse<br />

peaks raamatukogu videosalvestisi<br />

koguma Juba mainitud<br />

seadusest tulenevale kohustusele<br />

lisaks on ka sisuline<br />

põhjus – videosalvestis kannab<br />

endal samaväärseid kunstiliike<br />

– muusika, film, teater jt – kui<br />

raamatusse raiutud kirjandus.<br />

Miks ei peaks siis raamatukogu<br />

seda koguma, säilitama ja kättesaadavaks<br />

tegema<br />

Viimasel Autoriõiguse seaduse<br />

muutmisel 2008. a. olid<br />

filmitootjad kategooriliselt<br />

vastu raamatukogulaenutustele<br />

erandi kehtestamisele (nii,<br />

nagu seda tehti helisalvestiste<br />

puhul). Mõistlikku lahendust<br />

oleks aga siiski tarvis. Pole<br />

kahtlust, et kasu on siin vastastikune.<br />

Protsess tuleks teha<br />

võimalikult lihtsalt hallatavaks.<br />

Mida lihtsam on süsteem, seda<br />

rohkem oleks raamatukogude<br />

poolseid tarbijaid.<br />

Küsimus litsentsitasu suurusest<br />

on juba eraldi läbirääkimiste<br />

teema või siis kujuneb mõistlik<br />

hind välja praktika käigus. Eriti<br />

õnnelikud oleks raamatukogud<br />

muidugi tasuta litsentside eest,<br />

kuid on arusaadav, et see ei saa<br />

kujuneda üldnormiks.<br />

<strong>Eesti</strong> Muusikakogude Ühendus<br />

(EMKÜ) on kujunenud videote<br />

laenutuse teemal raamatukogude<br />

eestkõnelejaks, kuna suuremad<br />

rahvaraamatukogude<br />

videoteegid asuvad just sealsete<br />

muusikaosakondade juures.<br />

Pakume probleemi lahendamiseks<br />

välja alljärgnevad variandid<br />

ning kutsume tootjaid üles<br />

sel teemal arutlema ning ühiseid<br />

lahendusi leidma.<br />

<strong>Eesti</strong> filmitootjad võiksid kas igaüks<br />

oma kodulehele või veelgi<br />

parem, kui mõnele ühisele, näiteks<br />

<strong>EFS</strong>A kodulehele spetsiaalselt<br />

raamatukogude jaoks üles panna<br />

nimestiku oma toodetest, mis on<br />

videokandjal kättesaadavad ning<br />

iga nimetuse juurde lisada, millistel<br />

tingimustel raamatukogud<br />

võiksid neid salvestisi laenutada.<br />

Näiteks - millisest tähtajast alates<br />

võib filmi koju laenutada; kas ja<br />

kui palju selle eest tuleks maksta<br />

jms.<br />

Sellist süsteemi loetakse juriidiliselt<br />

võrdsustatuks kirjalike<br />

litsentsidega ning jääks ära iga<br />

raamatukoguga eraldi lepingute<br />

sõlmimine.<br />

Teine võimalus oleks nn Soome<br />

variant, kus raamatukogud ostavad<br />

oma videosalvestised 1-2<br />

vahendusfirmast, mis hangib<br />

ka litsentsid. Seega saavad raamatukogud<br />

juba ostes omale<br />

laenutusõigusega videod ega<br />

pea ise sellega tegelema. Hetkel<br />

<strong>Eesti</strong>s sellist ettevõtet ei ole, aga<br />

kui keegi leiaks selles äriidee,<br />

siis oleks see raamatukogudele<br />

igal juhul teretulnud, sest esimesena<br />

toodud variant kehtiks<br />

siiski ainult <strong>Eesti</strong> tootjate puhul,<br />

raamatukogudes leidub<br />

aga hulgaliselt ka muu maailma<br />

videotoodangut.<br />

Need, ja võimalik, et veel mitmed<br />

teised lahendusvariandid<br />

võiksid olla edasiste arutluste<br />

teema. Oleksime tänulikud, kui<br />

ka kaasnevate õiguste omajad<br />

isekeskis seda teemat arutada<br />

võtaksid ning julgemalt omapoolsete<br />

ettepanekutega välja<br />

tuleksid.<br />

Lõpetuseks tahaks <strong>Eesti</strong> tootjaid<br />

üles kutsuda ise aktiivsemalt oma<br />

toodangut raamatukogudele pakkuma.<br />

Jättes kõrvale hetke majandusolukorra,<br />

mis loodetavasti<br />

on siiski ajutine, oleks raamatukogud<br />

tootjatele potentsiaalne<br />

turg, mis aga vajaks natuke<br />

paremat sissetöötamist.<br />

Kaie Viigipuu-Kreintaal<br />

<strong>Eesti</strong> Muusikakogude<br />

Ühenduse esimees<br />

EMKÜ kontakt: emky@nlib.ee<br />

23

TEATED<br />

Lisandusi mõtete ja uudiste<br />

vabale levikule <strong>Eesti</strong>s<br />

Jätkan 2007. aastal <strong>EFS</strong>i infolehes<br />

alustatud teemaga ehk <strong>Eesti</strong> Produtsentide<br />

Vabanduste Antoloogia 2.<br />

osaga. Tuleb tunnistada, et meie<br />

produtsentide fantaasia on piiritu nagu<br />

taevas, näiteid ei ole vaja kaugelt otsida:<br />

ma hakkasin aruandega <strong>EFS</strong>Asse<br />

tulema, aga sõitsin metsseale otsa!<br />

Või siis näiteks lugu<br />

produtsendist, kes<br />

tõepoolest tuligi õigel<br />

ajal oma aruannet<br />

tooma, aga <strong>EFS</strong>Asse jõudes ei<br />

avanenud tema peene portfelli<br />

lukk. Produtsent müras sumadaniga<br />

nagu emakaru poegadega,<br />

aga ei midagi…soovitasin<br />

siis elutargalt, et järgmine kord<br />

pangu aruanne kilekotti. Oligi<br />

õppimisvõimeline produtsent,<br />

paar tunni pärast tuli RIMI kilekotiga!<br />

Põhjus, mis aruanne ei valmi<br />

õigel ajal, võib olla ka selline:<br />

stuudio soetas uue montaazhiarvuti,<br />

mis paraku ei õigusta<br />

talle pandud ootusi – arvuti<br />

lihtsalt ei tööta…või siis on<br />

produtsent tankinud solkkütust<br />

ja auto kipub vanalinna piiril<br />

välja surema, suure vaevaga<br />

jõutakse <strong>EFS</strong>i, aga pärast sõidab<br />

auto muidugi jälle probleemivabalt<br />

edasi!<br />

On olnud ka juhuseid, kus aruande<br />

esitamine viibib, sest filmitootja<br />

arvuti ja printer keelduvad<br />

koostööst – tuleb printeri<br />

kaablit tõsta ühest USB august<br />

teise - ühest august tuleb üks<br />

leht, teisest teine, esimesest jälle<br />

kolmas... aga <strong>EFS</strong>A aruanded on<br />

ju mahukad, alla paarikümne<br />

lehe ei pääse kuidagi!<br />

24<br />

Ma ei hakka rääkima juhtumitest,<br />

kui taotluse esitamise päeval<br />

närib koer puruks printeri<br />

juhtme või saab paber otsa või<br />

on jalgratas maja eest kadunud…ma<br />

ei ole ju ometi mingi<br />

tüütu näägutaja!<br />

Enamikel <strong>Eesti</strong> produtsentidel<br />

on üks ühine kummaline<br />

omadus – hirm T-tähe ees. Produtsendid<br />

armastavad väga kasutada<br />

sõna potentsiaalne, aga<br />

miskipärast kirjutab enamus<br />

seda POTENSIAALNE, samas ei<br />

ole harv juhus, kui kirjutatakse<br />

TRANTSPORT. Seda veidrat<br />

nähtust <strong>Eesti</strong> kinomaastikul<br />

peaksid küll sotsiaalteadlased<br />

ja semiootikud uurima…<br />

Ja ega siis ainult meiega ei<br />

juhtu kummalisi asju, juhtub<br />

ka välimaal. Kord saime<br />

kirja: I will come. My ass<br />

Katarina will be in touch<br />

with you… Ja mõni<br />

päev hiljem võetigi<br />

meiega ühendust:<br />

I am the ass of<br />

Mr. X… Suhtlevat<br />

p****t<br />

oleks tõesti<br />

olnud põnev<br />

vaadata,<br />

paraku<br />

oli see ikkagi<br />

kõigest assistent/sekretär,<br />

kes meiega kontakteerus. Aga<br />

eks ole endalgi vahel juhtunud,<br />

et kirjutad uljalt: Dead Mr…<br />

uups Dear Mr.<br />

<strong>EFS</strong>i argipäevas juhtub muidki<br />

imelisi lugusid, ühel päeval saime<br />

me sellise kirja:<br />

Kas Teie firmal võiks olla huvi<br />

soetada mereäärseid kinnistuid<br />

(Sadama kinnistud, transport<br />

ja laokinnistud, keemiatehase,<br />

tollivaba lao kinnistud, autoterminali<br />

või kütuseterminali)<br />

Või oskate soovitada kellele<br />

pakkuda...<br />

Kuna me ei suutnud kokku leppida,<br />

kas keemiatehas või autoterminal,<br />

siis jäi see väärt ost<br />

sooritamata!<br />

Lõpetuseks veel mõned filmimaailma<br />

keelevigurid (õnneks<br />

ei pärine need kõik minu sulest):<br />

Vanamees ja puder - Vanamees<br />

ja põder<br />

Üli Pikkov – Ülo Pikkov<br />

Kaasasündinud kohutused –<br />

Kaasasündinud kohustused<br />

Tambet Tasuta – Tambet Tasuja<br />

Martin Kreedo – Margit Keerdo<br />

…kaasatakse maavälised jõud -<br />

…kaasatakse majavälised jõud<br />

Osalemise Scorsese 2 koolitusel<br />

- Osalemine Sources 2 koolitusel<br />

–<br />

Kana-Viru 3 – Vana-Viru 3<br />

Ivi Felt – Ivo Felt<br />

Warren Ray – Rein Maran<br />

Roomas Seppel – Toomas Seppel<br />

(Tänan lahke abi ja kaasaelamise<br />

eest: Leana Jalukse, Eda Koppel,<br />

Tristan Priimägi, Margit<br />

Tõnson ja Annely Martin)<br />

Kristina Märtin<br />

<strong>EFS</strong>i tootmisassistent

Kinobussi meeskond<br />

viikingilaevaga Doonaul.<br />

25

logo

products

Resources

Company

Terms of service
Privacy policy
Cookie policy
Cookie settings
Imprint
Change language
Made with love in Switzerland
© 2024 Yumpu.com all rights reserved

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!