EFS infoleht 2/ 2009 - Eesti Filmi Sihtasutus
12.11.2014 • Views
Share Embed Report

EFS infoleht 2/ 2009 - Eesti Filmi Sihtasutus

EFS infoleht 2/ 2009 - Eesti Filmi Sihtasutus

EFS infoleht 2/ 2009 - Eesti Filmi Sihtasutus

SHOW MORE
SHOW LESS
ePAPER READ
DOWNLOAD ePAPER
efsa.ee

Transform your PDFs into Flipbooks and boost your revenue!

Leverage SEO-optimized Flipbooks, powerful backlinks, and multimedia content to professionally showcase your products and significantly increase your reach.

Start now

efs info 2/<strong>2009</strong>

Sisukord<br />

Rahast, aga mitte ainult 3<br />

<strong>EFS</strong> <strong>2009</strong>.aasta sihttoetuste piirmäärad 4<br />

<strong>EFS</strong>i toetuste taotlemise voorud <strong>2009</strong> 4<br />

<strong>EFS</strong>i <strong>2009</strong>. aasta eelarve 4<br />

Toetused<br />

<strong>EFS</strong> toetused 01.01.-15.06.<strong>2009</strong> 5<br />

Kriminaalsed lood sihtasutuses 7<br />

Dokfilmist kärbete valduses 8<br />

<strong>EFS</strong>i toetatud filmide esilinastused <strong>2009</strong> 8<br />

Eksport<br />

<strong>Eesti</strong> filmid festivalidel ja turgudel 9<br />

<strong>Eesti</strong> animafilmid Annecy’s 11<br />

Arve ja fakte<br />

<strong>Eesti</strong> filmid <strong>Eesti</strong> telekanalites 12<br />

<strong>Eesti</strong> filmid kinos <strong>2009</strong> 13<br />

MEDIA<br />

Avatud taotlusvoorud 14<br />

Stipendiumifond 14<br />

2008 toetused <strong>Eesti</strong>le 14<br />

<strong>Filmi</strong>üritusi<br />

Friigisuvi jätkub 15<br />

Muudatused Tallinnfilmis 16<br />

Kino Sõprus suvine filmivalik 16<br />

Lähenedes majandusele loominguliselt 17<br />

Sügis <strong>2009</strong> esilinastused 17<br />

<strong>Eesti</strong> film 100: volume 11 18<br />

BFMi vastuvõtt 19<br />

PÖFF – õudust, armastust ja kino! 20<br />

Matsalu Loodusfilmide Festival 21<br />

Baltic Event 21<br />

Teated<br />

Kultuuministeeriumi filmivaldkonna toetused 22<br />

<strong>Eesti</strong> filmi andmebaasi loomisest 22<br />

Raamatukogud kutsuvad filmitootjaid koostööle 23<br />

Lisandusi mõtete ja uudiste vabale levikule <strong>Eesti</strong>s 24<br />

Esikaanel "Pangarööv", rezhissöör Andrus Tuisk<br />

<strong>Eesti</strong> <strong>Filmi</strong> <strong>Sihtasutus</strong><br />

Üldtelefon: 627 60 60<br />

Faks: 627 60 61<br />

E-post: film@efsa.ee<br />

Postiaadress: Uus 3, Tallinn 10111<br />

<strong>EFS</strong> avatud E-R 9.00-17.00<br />

Taotluste vastuvõtt E-N 10.00-16.00<br />

Marge Liiske, tegevjuht: 627 60 60 marge@efsa.ee<br />

Karlo Funk, peaekspert: 627 60 64, karlo@efsa.ee<br />

Monika Olju, sekretär: 627 60 60, monika@efsa.ee<br />

Raimo Jõerand, filmiekspert: 627 60 00, raimo@efsa.ee<br />

Kristina Märtin, tootmisassistent: 627 60 69, kristina@efsa.ee<br />

Milla Raaper, pearaamatupidaja: 627 60 66, milla@efsa.ee<br />

Tristan Priimägi, välissuhete juht 627 60 68,tristan@efsa.ee<br />

Eda Koppel, infojuht 627 60 63, eda@efsa.ee<br />

Endel Koplimets, eelarvenõunik: 62760 02, endel@efsa.ee<br />

Anu Ernits, MEDIA Desk juhataja: 627 60 65, info@mediadeskestonia.eu<br />

Tallinnfilm<br />

Margit Vremmert, juhataja: 644 28 10, margit@efsa.ee<br />

Tiina Teras, levijuht: 627 60 67, tiina.teras@efsa.ee<br />

Helen Villmann, turundus- ja müügijuht: 627 60 01, helen@efsa.ee<br />

2<br />

ISSN 1736-065X

<strong>EFS</strong> INFO<br />

Rahast, aga<br />

mitte ainult<br />

27. mail võttis <strong>Eesti</strong> <strong>Filmi</strong> <strong>Sihtasutus</strong>e nõukogu vastu<br />

<strong>2009</strong>. aasta uue, täpsustatud (loe: vähendatud)<br />

eelarve, mis suurema selguse mõttes olgu siinkohal<br />

ka lisatud (vt lk 4)<br />

Seekordsed kärped otsustasime<br />

teha <strong>EFS</strong>i<br />

muude projektide<br />

ning halduskulude<br />

arvelt, seega ei muutunud<br />

filmiprojektidele eraldatavad<br />

summad.<br />

Arvestades olukorda riigis on<br />

toetuse edasine vähenemine<br />

2010. aastal vältimatu. Ehk<br />

nagu kogenud inimesed ütlevad<br />

- seni ainult hööveldasime,<br />

nüüd tuleb hakata lõikama.<br />

Kindlasti hoiame teid arengutega<br />

kursis ning enne (radikaalsete)<br />

otsuste tegemist kutsume<br />

teid nõupidamiseks kokku.<br />

Näeksin heameelega, et kevadel<br />

hoogsalt arenenud Kultuuri<br />

Tehnopargi projekt saaks sel<br />

aastal tehtud ka tasuvusuuringu.<br />

Ehitamiseks, või õigemini<br />

ehituse rahastamiseks on aeg<br />

loomulikult äärmiselt ebasobiv.<br />

Samas näitab eelmisel aastal Jürisse<br />

ning sel aastal endistesse<br />

Dvigateli tehastesse püstitatud<br />

ajutine suurejooneline võttepaviljon,<br />

samuti Lääne-<strong>Eesti</strong> rannikule<br />

kerkiv papist baltisaksa<br />

mõisakompleks ning nende<br />

projektidega kaasnev rahavoog<br />

<strong>Eesti</strong>sse seda, et suudetakse<br />

müüa ka olematut infrastruktuuri<br />

– ammuks siis veel reaalset.<br />

Loomemajandus filmivaldkonnas<br />

ei ole tühi mõiste, vaid<br />

täieline tegelikkus.<br />

Ei suve, ei seminari<br />

Juunikuu ilm meenutab oktoobrit,<br />

kärped on külmutanud<br />

eesti filmi traditsioonilise suveseminari.<br />

Nii me mõtlesime.<br />

Et kuidagi ebaõiglane tundub<br />

vajaminevad finantsid tegijailt<br />

kokku korjata, sest meie eelarves<br />

selleks raha pole. Aga kui<br />

kohtasin mõned päevad tagasi<br />

üht suurepärast <strong>Eesti</strong> filmiloojat,<br />

keda väga austan (olgu ta<br />

initsiaalideks M.K.), läks jutt<br />

üsna kohe filmi suvepäevale. Et<br />

kas siis jääbki olemata <strong>Filmi</strong>tegijad<br />

on ju nii ehk nii terve aasta<br />

omaette nokitsenud - stuudio<br />

sügavustes, kodu vaikuses, võtteplatsi<br />

saginas, aga ikka enamuses<br />

teiste tegijatega kokku<br />

puutumata -, see üks kord aastas<br />

kõigil kokku tulla, suhelda ning<br />

uudiseid vahetada on elementaarne.<br />

Edasise vestluse käigus<br />

jõudsime mõtteni, et olgu siis<br />

kasvõi niimoodi, et igaüks võtab<br />

endale ja/või sõbrale söögijoogi<br />

kaasa, <strong>EFS</strong> leiab muruplatsi<br />

ja muusika. August ehk aeg<br />

enne uue “hooaja” algust oleks<br />

ju ka sobiv. Sarnast suhtumist on<br />

kuulda olnud mujaltki.<br />

Samas on PÖFF pakkunud, et<br />

seekordne filmipidu võiks aset<br />

leida Tartus, tARTuFFi ajal 13.<br />

või 14. augustil. Prooviks soovijatele<br />

organiseerida reisibussi;<br />

programmi ning lihtsama<br />

nosimise eest hoolitseb PÖFF,<br />

Pauligi kohv Pauligilt.<br />

Mida arvate teie, kallis filmirahvas<br />

Augusti sumedad ööd<br />

on ehk juunivihmadest etemad<br />

Tallinn või Tartu, põhi<br />

või lõuna, pea- või koolilinn,<br />

Punamütsikese korv endal<br />

kaasa või kausitäis hernesuppi<br />

kohapeal Või on teil veelgi<br />

paremaid ettepanekuid Palun<br />

andke kindlasti veel enne suurt<br />

suve sellest teada kas telefoni<br />

teel, otse suheldes või e-kirjakesega<br />

aadressil krissu@efsa.ee<br />

Marge Liiske<br />

<strong>EFS</strong> tegevjuht<br />

3

<strong>EFS</strong> INFO<br />

<strong>EFS</strong>i <strong>2009</strong>. aasta<br />

sihttoetuste<br />

piirmäärad<br />

Vastavalt <strong>EFS</strong>i toetuste<br />

eraldamise eeskirjale saab<br />

<strong>EFS</strong> filmiprojekte toetada kuni<br />

70 % ulatuses kogu projekti<br />

maksumusest.<br />

Saadud stsenaariumitoetuse<br />

ja arendustoetuse summa<br />

arvestatakse tootmistoetuse<br />

maksimum-määra sisse.<br />

1. Mängufilm<br />

eelarve 25 050 000 kr<br />

1.1. Täispikkade mängufilmide<br />

tootmistoetuste eelarve on:<br />

21 000 000 kr<br />

Piirmäärad on<br />

Täispika mängufilmi tootmistoetusel:<br />

6 500 000 kr<br />

Piiratud tootmistoetusel:<br />

3 500 000 kr<br />

1.2. Täispikkade mängufilmide<br />

stsenaariumitoetuste eelarve:<br />

350 000 kr<br />

Täispika mängufilmi stsenaariumitoetuse<br />

piirmäär: 50 000 kr<br />

1.3. Täispikkade mängufilmide<br />

arendustoetuste eelarve:<br />

2 400 000 kr<br />

Täispika mängufilmi arendustoetuse<br />

piirmäär: 500 000 kr<br />

1.4. Lühimängufilmi tootmistoetuste<br />

eelarve: 1 300 000 kr<br />

Lühimängufilmi tootmistoetuse<br />

piirmäär: 500 000 kr<br />

2. Animafilm<br />

13 000 000 kr<br />

Lühianimafilmi tootmistoetuse<br />

piirmäär: 4 000 000 kr.<br />

3. Dokumentaalfilm<br />

9 300 000 kr<br />

Dokumentaalfilmi tootmistoetuse<br />

piirmäär: 600 000 kr<br />

Dokumentaalfilmi arendustoetuse<br />

piirmäära ei ole.<br />

4. Levitoetused<br />

1 350 000 kr<br />

Levitoetuse piirmäär:<br />

400 000 kr<br />

5. Varia<br />

2 000 000 kr<br />

Projektide toetuse piirmäära<br />

ei ole.<br />

6. Tulemustoetused<br />

500 000 kr<br />

Menutoetuse maksimumsumma<br />

on seotud arendustoetuse<br />

piirmääraga, <strong>2009</strong>. aastal on<br />

see 500 000 kr<br />

Kinnitanud <strong>EFS</strong>i nõukogu<br />

21. jaanuaril <strong>2009</strong><br />

<strong>EFS</strong>i <strong>2009</strong>.<br />

aasta eelarve<br />

TULUD KOKKU<br />

58 807 000 kr<br />

Riigieelarvelised eraldised 58 141 665<br />

Tulud kodumaistelt hoiustelt 165 335<br />

Eelmiste perioodide jääk 500 000<br />

KULUD KOKKU 58 807 000<br />

<strong>EFS</strong> SIHTTOETUSED FILMIPROJEKTIDELE KOKKU 49 445 000<br />

MÄNGUFILMIDE TOETUS 24 200 000<br />

Stsenaariumitoetus 330 000<br />

Arendustoetus 2 200 000<br />

Tootmistoetus 20 400 000<br />

Lühimängufilmide toetus 1 270 000<br />

ANIMAFILMIDE TOETUS 12 550 000<br />

DOKUMENTAALFILMIDE TOETUS 9 000 000<br />

MENUTOETUS 500 000<br />

LEVITOETUS 1 300 000<br />

MUUD SIHTTOETUSED (VARIA) 1 895 000<br />

<strong>EFS</strong>i MUUD PROJEKTID 3 322 000<br />

Rahvusvahelised filmiturud/Baltic Films 850 000<br />

<strong>Filmi</strong>pärandi restaureerimine/EF 100 1 060 000<br />

<strong>Filmi</strong>koopiate soetamine ja transport 580 000<br />

Projektide ekspertiis ja auditid 130 000<br />

<strong>Eesti</strong> filmialased raamatud ja <strong>infoleht</strong> 220 000<br />

Baltic Event 100 000<br />

Eurimages 40 000<br />

Dokufoorumid 40 000<br />

EFP/EDN liikmemaksud ja projektid 80 000<br />

Muud projektid (sh Filmograafia) 222 000<br />

FILMIHARIDUS 300 000<br />

KINO SÕPRUS TEGEVUS 550 000<br />

<strong>EFS</strong>i TEGEVUSKULUD 5 190 000<br />

PERSONALIKULUD 3 765 000<br />

sh. nõukogu halduskulud 282 500<br />

siseaudiitori halduskulud 80 000<br />

LÄHETUSKULUD 180 000<br />

RENDITUD RUUMIDE MAJANDAMISKULUD 530 000<br />

INFO- JA KOMMUNIKATSIOONIKULUD 155 000<br />

MUUD MITMESUGUSED KULUD 445 000<br />

KÄIBEMAKS KULUNA 115 000<br />

<strong>EFS</strong>i toetuste taotlemise voorud <strong>2009</strong><br />

II poolaasta<br />

7. september <strong>2009</strong><br />

dokumentaalfilmide arendusja<br />

tootmistoetustaotlused ja<br />

<strong>Eesti</strong> Kroonika<br />

21. september <strong>2009</strong><br />

“<strong>Eesti</strong> lugude” ideekavandid<br />

5. oktoober <strong>2009</strong><br />

täispikkade mängufilmide<br />

arendustoetustaotlused<br />

19. oktoober <strong>2009</strong><br />

lühianimafilmide arendus- ja<br />

tootmistoetustaotlused<br />

2. november <strong>2009</strong><br />

täispikkade mängufilmide<br />

stsenaariumitoetustaotlused<br />

16. november <strong>2009</strong><br />

lühimängufilmide tootmistoetustaotlused<br />

4

TOETUSED<br />

<strong>EFS</strong> toetused<br />

01.01.-15.06.<strong>2009</strong><br />

FIRMA NIMI/Isik PROJEKTI NIMI SUMMA<br />

MÄNGUFILMI TOOTMIS- JA JÄRELTOOTMISTOETUSE LEPINGUD<br />

Taska Film Punane elavhõbe 6 000 000<br />

F-Seitse Lumekuninganna 980 000<br />

F-Seitse Kirjad Inglile 6 010 000<br />

KOKKU 12 990 000<br />

MÄNGUFILMI ARENDUSTOETUSE LEPINGUD<br />

Revolver Film Ülevalgus 320 000<br />

Amrion Vaenlane pärast võitu 450 000<br />

Exitfilm Remont 330 000<br />

KOKKU 1 100 000<br />

DOKUMENTAALFILMI TOOTMISTOETUSE LEPINGUD<br />

Baltic Film Production Shaht 400 000<br />

F-Seitse Vaated 250 000<br />

Ikoon Mustlase missioon 178 000<br />

<strong>Filmi</strong>vabrik Vanahärra 200 000<br />

Freyja film Evald Okas 450 000<br />

Traumfabrik 91. kilomeetrit 500 000<br />

Umberto&Co Palusalu 400 000<br />

Kuukulgur Film Kuku ja Külavanem 300 000<br />

Allfilm Saarte värvid 400 000<br />

Kosmosemutid Kokkuseatud Tiibet 246 690<br />

Kopli Kinokompanii Aeg algab siin 300 000<br />

F-Seitse Varesesaare venelased 200 000<br />

Estinfilm <strong>Filmi</strong>looja profiil: Lennart Meri 400 310<br />

Testfilm Riigireetur 400 000<br />

Allfilm 1939 400 000<br />

Baltic Film Production Ajuoperatsioon 400 000<br />

Film Tower Kuubis Kosmos 68 275 000<br />

Allfilm Laulupidu! 250 000<br />

Allfilm Kaplinski süsteem 250 000<br />

KOKKU 6 200 000<br />

DOKUMENTAALFILMI ARENDUSTOETUSE LEPINGUD<br />

Allfilm 1939 100 000<br />

Baltic Film Production Ajuoperatsioon 100 000<br />

Estinfilm <strong>Filmi</strong>looja profiil: Lennart Meri 100 000<br />

Traumfabrik Reklaamfilm 150 000<br />

Testfilm Elumustrid: Harjumuse jõud 100 000<br />

Kosmosemutid Katel 100 000<br />

Allfilm Raivo Hein Linnutee galaktikast 37 500<br />

Vesilind Magala Madonna 50 000<br />

Exitfilm Munk 100 000<br />

Amrion Oratoorium Viru hotellile 100 000<br />

KOKKU 937 500<br />

EESTI LOOD<br />

Revolever Film Võõras omade seas 60 000<br />

Rühm Pluss Null Inimlikult inimesele 60 000<br />

Rühm Pluss Null Ultra Vennikased 60 000<br />

Allfilm Pastacas 60 000<br />

Allfilm Sudak 60 000<br />

Allfilm Siin Beebilõust, tere! 60 000<br />

5

TOETUSED<br />

FIRMA NIMI/Isik PROJEKTI NIMI SUMMA<br />

Allfilm Samuli, Siim ja Dolce Vita 60 000<br />

Vesilind Püha Jüri 60 000<br />

Homeless Bob Production Pulmad vanglas 60 000<br />

Osakond Maailmameister 60 000<br />

Testfilm Kummikaru 60 000<br />

Silmviburlane Kiri Ruhnust 60 000<br />

KOKKU 720 000<br />

ANIMAFILMI TOOTMISTOETUSE LEPINGUD<br />

<strong>Eesti</strong> Joonisfilm Lotte ja kuukivi saladus 6 500 000<br />

Nukufilm Lisa Limone 2 936 000<br />

<strong>Eesti</strong> Joonisfilm Tuukrid vihmas 642 130<br />

Nukufilm Domestic Fitless (Kohatu olmeheitlus) 969 050<br />

KOKKU 11 047 180<br />

ANIMAFILMI ARENDUSTOETUSE LEPINGUD<br />

Nukufilm Johannese tulemine 104 330<br />

KOKKU 104 330<br />

LEVITOETUSE LEPINGUD<br />

Estinfilm Buratino 250 000<br />

Acuba Film X box 30 000<br />

Allfilm Vasha 250 000<br />

Estinfilm Uku Masingu maastikud 15 000<br />

Eetriüksus Lotmani maailma 30 000<br />

KOKKU 575 000<br />

SIHTTOETUSE (VARIA) LEPINGUD<br />

FIE Eva Näripea Teaduslik uurimistöö St Andrewsi ülikoolis 10 000<br />

Tallinnfilm T. Rohusaare õpingud European Film College'is 20 000<br />

Cinema Nouveau Osalemine Berliini filmiturul 8 000<br />

FIE Mare Raidma Ajalooliste filmikostüümide säilitamine 18 000<br />

FIE Õie Kukk Osalemine FIAFi täiendkoolitusel 11 000<br />

A Film <strong>Eesti</strong> Osalemine Script Factory koolitusel 4 000<br />

MTÜ Maailmafilmi Ühing 6. Tartu visuaalse kultuuuri festival Maailmafilm 120 000<br />

MTÜ Matsalu Loodusfilmide Festival 7. Matsalu rahvusvahelise loodusfilmide festival 180 000<br />

Ahv Osalemine Clermont Ferrand'i filmifestivalil 6 500<br />

MTÜ <strong>Eesti</strong> Kinoliit <strong>Eesti</strong> <strong>Filmi</strong> Päevad <strong>2009</strong> korraldamine 50 000<br />

Tallinnfilm Osalemine Berliini filmiturul 8 000<br />

Tallinna Ülikooli BFM ENGAGE ühisprojekt 15 000<br />

MTÜ Otaku Osalemine MAIA koolitusel 6 000<br />

MTÜ <strong>Eesti</strong> Instituut <strong>Eesti</strong> filmipäevad Ungaris 30 000<br />

<strong>Eesti</strong> Joonisfilm Cartoon Moviel osalemine 15 500<br />

Nukufilm Osalemine Go East festivali 5 600<br />

Luxfilm A. Auna oslaemine NIPKOW programmis 10 000<br />

Estinfilm Osalemine Cannes'i filmiturul 5 000<br />

Eetriüksus Osalemine Cannes'i filmiturul 5 000<br />

MTÜ Otaku Osalemine Cannes'i filmiturul 9 000<br />

Mustfilm Osalemine Mega Plus programmis 30 000<br />

A Film <strong>Eesti</strong> Osalemine Cartoon Forumil 15 000<br />

Ahv Osalemine EAVE koolitusel 10 000<br />

MTÜ PÖFF 13. Tallinna Pimedate Ööde <strong>Filmi</strong> Festival 750 000<br />

Allfilm K. Raupi osalemine DOCRES VNO üritusel 9 000<br />

MTÜ PÖFF Osalemine <strong>2009</strong> IFF Summit Europe'l 10 000<br />

KOKKU 1 360 600<br />

TULEMUSTOETUS<br />

Vitamiin K Film Magnus 28 000<br />

Exitfilm Aja meistrid jt 28 000<br />

Baltic Film Production Kalinovski väljak 10 000<br />

6

TOETUSED<br />

Kriminaalsed lood<br />

sihtasutuses<br />

Viimaks on ka mängufilmide jaoks<br />

aasta alanud. Toetused on allkirjastatud<br />

kahe üsna eriilmelise<br />

filmi toetamiseks.<br />

Oma kodumaise<br />

d e b ü ü t f i l m i n a<br />

lavastab Andres<br />

Puustusmaa Andres<br />

Anvelti jutustusel põhineva<br />

90ndate alguse kriminaalsesse<br />

maailma süveneva “Punase<br />

elavhõbeda” (Taska Film).<br />

Sellest vastuolude ja suurte<br />

võimaluste ajast on filmid seni<br />

teenimatult mööda vaadanud.<br />

Seni on tuntud raamatu ekraniseerimine<br />

kriminaalse draama<br />

võtmes kohaliku vaataja jaoks<br />

edukaks osutunud, kui otsustada<br />

Sass Henno “Mina olin siin”<br />

põhjal. Sulev Keeduse “Kirjad<br />

Inglile” (F-Seitse) on esimesena<br />

autori pikkadest mängufilmidest<br />

kaasaega paigutuv.<br />

Hetkel on filmi rahastanud ka<br />

Soome <strong>Filmi</strong> <strong>Sihtasutus</strong>, vastuseid<br />

oodatakse veel Hollandist.<br />

Tehniliste detailide tõttu viibib<br />

hetkel veel otsus Ilmar Raagi<br />

<strong>Eesti</strong>-Prantsuse ühistöö “Veel<br />

üks croissant” (Amrion) suhtes.<br />

Tähelepanu väärib, et sel<br />

aastal ei tehta enam pea ühtki<br />

kõrgema eelarvega filmi ainult<br />

rahvusliku rahastusega. Samas<br />

pole ka põhjust rahvusvahelist<br />

kaastootmist üle tähtsustada,<br />

nagu näitavad selle aasta<br />

esimeste filmide tulemused.<br />

Mahukas eelarve kaastootjate<br />

poolt võib tähendada samas<br />

identiteedi kaotamist <strong>Eesti</strong> vaataja<br />

jaoks. Kokkuvõttes on oluline<br />

leida tasakaalupunkt erinevate<br />

võimaluste, loominguliste<br />

lahenduste ja rahastamismudelite<br />

vahel.<br />

Arendustoetused peegeldavad<br />

küllaltki täpselt trende, milliseid<br />

filme teha soovitakse.<br />

Ühelt poolt rahvuslik ajalugu<br />

euroopalikus kontekstis (“Remont”<br />

ja “Vaenlane pärast võitu”),<br />

teiselt poolt kaasaeg oma<br />

"Lisa Limone", rezhissöör Mait Laas.<br />

sotsiaalsete probleemidega<br />

(“Ülevalgus”).<br />

Toimus ka esimene animataotluste<br />

voor. Lühianimafilmide<br />

seas on ehk ambitsioonikaim<br />

Mait Laasi stereoskoopiline<br />

muusikal “Lisa Limone” (Nukufilm).<br />

Hardi Volmeri “Kohatu<br />

olmeheitlus” (Nukufilm)<br />

vaatleb, milline võiks paista<br />

ideaalne ühiskond kulturistide<br />

jaoks.<br />

Levitoetusi on antud nii esilinastunud<br />

filmidele kui kultuuriliselt<br />

oluliste dokfilmide<br />

DVD-versioonide väljaandmiseks.<br />

Et sel aastal toetab produtsentide<br />

osalemist Berliini ja<br />

Cannes´i filmiturgudel Ettevõtluse<br />

Arendamise <strong>Sihtasutus</strong>,<br />

jääb veidi rohkem vahendeid<br />

koolituste toetamiseks. Samas<br />

on seda võimalust ka aktiivselt<br />

kasutatud ja sisuliselt on Varia<br />

toetusi ülejäänud aastaks järel<br />

250 000 krooni ulatuses.<br />

Karlo Funk<br />

<strong>EFS</strong> peaekspert<br />

FIRMA NIMI/Isik PROJEKTI NIMI SUMMA<br />

<strong>Eesti</strong> Joonisfilm Elu ilma Gabriella Ferrita jt 25 000<br />

Amrion Mina olin siin 120 000<br />

Allfilm Teine tulemine 23 000<br />

Lege Artis Film Georg 28 000<br />

Kuukulgur Film Revolutsioon, mida ei tulnud 28 000<br />

Vesilind Muskusveise tagasitulek 10 000<br />

Nukufilm Kaasasündinud kohustused jt 25 000<br />

Eetriüksus Detsembrikuumus 120 000<br />

Homeless Bob Production Sügisball 35 000<br />

Luxfilm Must Peeter 20 000<br />

KOKKU 500 000<br />

KÕIK KOKKU 35 534 610<br />

7

TOETUSED<br />

Dokfilmist kärbete valguses<br />

Märtsikärbe vähendas kogu <strong>EFS</strong>-i<br />

eelarvet ja dokumentaalfilmide real sai<br />

9,6-st miljonist 9. Aprilli alguses alustas<br />

valitsus läbirääkimisi uute kärbete osas<br />

ning eelarve tõotas väheneda veelgi.<br />

Rahvusringhääling oli<br />

sunnitud loobuma selle<br />

aasta teisest MÄLU<br />

filmist ja Kulka laekumised<br />

olid samuti oodatust<br />

väiksemad.<br />

Selles valguses saabus aprilli<br />

taotlusvooru kaheksa tootmisja<br />

18 arendus- ning kolm II etapi<br />

tootmistoetustaotlust. Kokku<br />

umbes kuue ja poole miljoni<br />

eest. Eelarve jääk oli selleks<br />

ajaks 4,2 miljonit ja sügisene<br />

voor veel ees. Teades, et järgmise<br />

aasta eelarve on kindlasti<br />

väiksem selle aasta omast ja<br />

arvestades, et kärbete jätkudes<br />

jääb tõenäoliselt sügisene voor<br />

ära, tuli vastu võtta otsus hakata<br />

piirama uute kohustuste võt-<br />

<strong>EFS</strong>i toetatud filmide esilinastused <strong>2009</strong><br />

FILM ESILINASTUS TOOTJA PRODUTSENT REZHISSÖÖR<br />

TÄISPIKAD MÄNGUFILMID<br />

Vasha 22.01.<strong>2009</strong> Allfilm Piret Tibbo-Hudgins Hannu Salonen<br />

Buratino 12.03.<strong>2009</strong> Estinfilm, Marvofilm Mati Sepping, Tiina Lokk Rasmus Merivoo<br />

LÜHIMÄNGUFILMID<br />

Bibendum 29.05.<strong>2009</strong> Ahv Riin Urbanik Augustas Liiv<br />

DOKUMENTAALFILMID<br />

Emumäe Eedi ja Lobi küla Kristjan 23.01.<strong>2009</strong> <strong>Filmi</strong>vabrik Marju Lepp Manfred Vainokivi<br />

Jaan Manitski tagasitulek 19.02.<strong>2009</strong> Raamat Film Helvi ja Rein Raamat Rein Raamat<br />

Seal, kus lõpeb luule 24.02.<strong>2009</strong> Acuba Film Arko Okk Arko Okk<br />

Disko ja tuumasõda 09.04.<strong>2009</strong> Eetriüksus Kiur Aarma Jaak Kilmi<br />

Vanamees ja põder 30.04.<strong>2009</strong> Vesilind Riho Västrik Joosep Matjus<br />

Maestro 14.05.<strong>2009</strong> <strong>Filmi</strong>vabrik Marju Lepp Manfred Vainokivi<br />

Baruto - tõlkes kaduma läinud 18.06.<strong>2009</strong> Eetriüksus Artur Talvik Artur Talvik<br />

8<br />

mist ja katsuda eelkõige lõpetada<br />

juba tootmises olevad filmid.<br />

Kõige rohkem puudutas<br />

see käivitatavaid uusi projekte.<br />

Arendustoetused<br />

18 arendustoetuse taotlejast sai<br />

ekspertide abiga välja valitud<br />

ainult kolm. Kersti Uibo film<br />

„Munk“ (produtsent Peeter<br />

Urbla) räägib inimeseks jäämisest<br />

vaatamata kõigele. <strong>Filmi</strong><br />

tegevuspaigaks on Kosovo<br />

moslemite hulgas asuv serblaste<br />

ortodoksne klooster ja sealsed<br />

asukad. Paik on äärmiselt<br />

intrigeeriv, teema universaalne,<br />

usaldus filmitegija intuitsiooni<br />

ja tehnika vastu suur. Projekt sai<br />

hinneteskaalal 100-st võimalikust<br />

98,8. Teiseks väljavalituks<br />

osutus Riho Västriku toodetav<br />

film „Magala Madonna“, mille<br />

rezhissöör on debütant Kadriann<br />

Kibus. Film jälgib Lasnamäele<br />

pompöösse vene kiriku<br />

ehitamist ja portreteerib ümberkaudsete<br />

hoovide kogukonda<br />

(hindeks 90,1). Kuna MÄLU<br />

projekt senisel kolmepoolsel<br />

kujul on esialgu aastaks peatatud<br />

(tootmises on praegu kolm<br />

ajaloolist filmi), siis ei tohiks<br />

see tähendada ajalooliste filmide<br />

tegemise peatamist üldse.<br />

Tõenäoline MÄLU projekt<br />

„Oratoorium Viru hotellile“<br />

(tootja Amrion ja Kinosto OY)<br />

on juba kolmes dokivoorus<br />

saanud hinde üle 70, kuid alati<br />

erinevatel põhjustel toetusesaajate<br />

hulgast välja jäänud. Nüüd<br />

oli viimane aeg selle arendust<br />

edasi aidata.<br />

Tootmistoetused<br />

Tootmistoetust said viis projekti<br />

(igaüks küll küsitust veidi<br />

vähem), millest kolm olid varem<br />

saanud <strong>EFS</strong>ilt ka arendustoetust.<br />

Puhta lehena esitatud<br />

tootmisprojekt „Riigireetur“<br />

(Testfilm AS) tõotab väga intrigeerivat<br />

ja ajakajalist käsitlust<br />

Hermann Simmi juhtumist.<br />

Uuriva teleajakirjanduse parimad<br />

esindajad Mihkel Kärmas<br />

ja Rasmus Kagge ei tundu pika<br />

filmiformaadi ees aukartust<br />

tundvat, ja kui nad tõepoolest<br />

välja veavad, võib sügise alguses<br />

näha kinodes operatiivset<br />

ja tõsist ajakirjanduslikku dokfilmi,<br />

milletaolist ajaloost ei<br />

mäletagi. Teine puhas leht oli<br />

„Laulva revolutsiooni“ tegijate<br />

järgmine projekt „Laulupidu“.<br />

Arvestades James ja Maureen<br />

Tusty eelmise filmi levi, vaatajate<br />

arvu ja tuntust maailmas,<br />

ning nende võimet teemat kõige<br />

universaalsemal moel<br />

pakendada, võib siit oodata<br />

järgmist <strong>Eesti</strong> kultuuri saadikut<br />

maailmas, aga ka <strong>Eesti</strong> koolides<br />

ja kodudes.<br />

Eelarvekärped fikseeriti pärast<br />

otsuste tegemist ja õnneks võib<br />

täna öelda, et sügisene voor<br />

siiski toimub. Jagada jääb veel<br />

miljon. Mis saab järgmisel aastal,<br />

ei ole praegu veel kindel,<br />

kuid eeldada on langust 2005-<br />

2006 aasta tasemele. Näeme.<br />

Raimo Jõerand<br />

<strong>EFS</strong>-i dokumentaalfilmide<br />

ekspert

EKSPORT<br />

FOTO: KARLO FUNK<br />

Katrin Kissa Baltic Filmsi stendil Cannes'is.<br />

<strong>Eesti</strong> filmid<br />

festivalidel<br />

ja turgudel<br />

Esimese poolaasta lõpu olulisemas<br />

sündmuseks <strong>Eesti</strong> ja maailma<br />

filmielus on loomulikult Cannes’i<br />

filmifestival.<br />

Festivalipool püüab loomulikult<br />

tabada kogu<br />

Euroopa arthouse-kino<br />

paremikku oma võistlusprogrammidega,<br />

kuid turupool<br />

Marché du Film ajab kaugemate<br />

kivide tagant välja oma<br />

tooteid müüma ka kõikvõimaliku<br />

zhanrikino esindajad.<br />

<strong>Eesti</strong> filmid turgudel<br />

Käesoleva aasta Cannes’i filmiturg<br />

oli kogu Euroopa kohal<br />

rippuva finantsgiljotiini tõttu<br />

loomulikult veidi aeglasem<br />

kui varem, mis muutis filmide<br />

müümise oluliselt keerulisemaks<br />

kui varem. Üldiselt räägiti<br />

sellest, et enam ei taha agendid<br />

filmi enne eelvaatamiseta, ja<br />

esimeste tulemuste ilmumiseta<br />

enam osta. Samuti kostus<br />

siit-sealt nurinat, et kasvava<br />

müügipaanika valguses langeb<br />

kogu tähelepanu vaid võistlusprogrammide<br />

filmidele ning<br />

teiste jaoks enam mälupesasid<br />

ja leheruumi üle ei jää. Arusaadavalt<br />

ei sobi selline jõupositsioonilt<br />

suhtlemine väikestele<br />

filmimaadele nagu <strong>Eesti</strong> üleüldse,<br />

kuid nii mitmelgi filmil<br />

õnnestus olude kiuste saavutada<br />

päris häid kokkuleppeid<br />

– „Detsembrikuumuse“ müük<br />

Türki on kinnitatud ja üldise<br />

suure huvi taustal on mitmed<br />

läbirääkimised veel pooleli.<br />

“Püha Tõnu kiusamise” müügi<br />

käigus kohtus produtsent enamuse<br />

suuremate agentidega,<br />

kellest mitmed ilmutasid suurt<br />

huvi, aga konkreetsetest tulemustest<br />

on veel vara rääkida.<br />

<strong>Eesti</strong> filmide turulinastustel<br />

osales keskeltläbi 10-15 inimest<br />

seansi kohta, mis pole<br />

sugugi halb tulemus. Seda, mis<br />

neist kontaktidest välja kasvab,<br />

näeme, nagu alati, veidi hiljem.<br />

Muude turgude kohta veel<br />

9

EKSPORT<br />

niipalju uudist, et kuigi finantsolukorra<br />

tõttu otsustasime<br />

sel aastal riiklikult mitte<br />

osaleda Sunny Side of the Doc<br />

dokumentaalfilmide turul La<br />

Rochelle’is Prantsusmaal, toetasime<br />

küll aga Annecy animatsioonifestivali<br />

filmiturul<br />

osalemist. Selle põhjuseks oli<br />

suuresti see, et teadjate arvates<br />

on vahepeal marginaalseks<br />

muutunud Annecy turg taas<br />

saavutamas oma kunagist päevakajalisust,<br />

ning ka see, et<br />

erinevates võistlus- ja kõrvalprogrammides<br />

tuli Annecy’s<br />

linastamisele koguni viis erinevat<br />

<strong>Eesti</strong> animafilmi.<br />

Festivalid<br />

Enamuse aasta keskpaiga ja<br />

teise poole suuremate festivalide<br />

valimistulemusi tuleb veel<br />

oodata, kuid paar positiivset<br />

sündmust on ka siia meil kirja<br />

panna. Kuigi tulemused on sel<br />

aastal veidi kesisemad, kui me<br />

arvasime, teeb rõõmu, et A-kategooriasse<br />

kuuluv Shanghai<br />

filmifestival pakkus rahvusvahelise<br />

esilinastuse välja Rasmus<br />

Merivoo filmile “Buratino”.<br />

Elavat huvi on tekitanud ka Jaak<br />

Kilmi uus zhanripiire ähmastav<br />

mänguline dokfilm “Disko ja<br />

tuumasõda”, mis tundub õnneks<br />

ignoreerivat üht suuremat<br />

hirmu, et sisu näol on tegemist<br />

liialt lokaalse teemaga, ning filmi<br />

soe huumor paistab kohale<br />

jõudvat ka endisest raudsest<br />

eesriidest kaugemate alade<br />

rahvastele.<br />

Paari päeva eest saime ka<br />

teada, et rezhissöör Sutharsan<br />

Bala ja produtsent<br />

Marianne Ostrati lühifilm<br />

“Krantsid” leidis kahekordset<br />

äramärkimist oma esilinastusel<br />

Grimstadi lühifilmide<br />

festivalil Norras. Eriauhinnaga<br />

premeerisid filmi nii zhürii kui<br />

Norra stsenaristide liit.<br />

Kahjuks ei pidanud ühtki <strong>Eesti</strong><br />

filmi linastamisväärseks sel<br />

aastal Karlovy Vary filmifestival.<br />

Loodame, et järgmine aasta tuleb<br />

parem.<br />

Kuna <strong>Eesti</strong> filmide linastumine<br />

välismaa mainekate telekanalite<br />

programmis on haruldasem<br />

kui päikesevarjutus, siis tuleks<br />

siin all ära mainida ka fakt, et<br />

27. juuli õhtul näidatakse nii<br />

Saksa kui Prantsusmaa ARTE<br />

kanalil Dorian Supini dokfilmi<br />

“Dialoogid”, mis on biograafiline<br />

pilguheit Ukraina maailmakuulsa<br />

helilooja Valentin<br />

Silvestrovi argipäeva ja loomingusse.<br />

Ameerika avastamine<br />

Nii mitmedki <strong>Eesti</strong> filmiuudised<br />

on seotud Ameerikaga, ning<br />

seetõttu olen need välja toonud<br />

eraldi peatükina. Tegemist pole<br />

loomulikult mingi invasiooniga,<br />

kuid siiski võib see näidata<br />

tendentsi, et muule maailmale<br />

enamasti ülalt alla vaatav Ameerika<br />

filmikultuur on hakanud<br />

<strong>Eesti</strong>t nägema filmimaana, millega<br />

tasub dialoogi astuda. Teekond<br />

pudrumägede tippu on<br />

loomulikult raske ja käänuline,<br />

aga kuskilt peab ju alustama.<br />

Kevadel teatas produktsioonifirma<br />

Amrion, et on õnnestunud<br />

sõlmida leping Ameerika ühe<br />

tugevama indie-levitajaga Shoreline<br />

Entertainment, kes hakkab<br />

kogu maailmas ja sealhulgas<br />

Ameerikas tegelema filmi “Mina<br />

olin siin” müügiga. Shoreline<br />

Entertainment ilmutas oma tõsist<br />

suhtumist juba Cannes‘i filmituru<br />

ajal, kui The Hollywood<br />

Reporteris oli mitmes numbris<br />

reserveeritud ajakirja (ilmselt<br />

mitte odav) tagakaas ja samuti<br />

olid nad filmile reserveerinud<br />

linastuse.<br />

Ameerika levitaja on leidnud ka<br />

“Sügisball”. Sealpoolseks partneriks<br />

on Strand Releasing, kellele<br />

kuuluvad nüüdsest Sügisballi<br />

Ameerika kinolevi ja DVD<br />

leviõigused. Maikuus linastus<br />

“Sügisball” ka New Yorki<br />

moodsa kunsti muuseumis<br />

MoMa’s asuvas arthouse-kinosaalis,<br />

mis näitab pidevalt<br />

muu maailma autorikino<br />

paremikku ning on kujunenud<br />

kriitikute ja filmifriikide<br />

poolt kõrgelt hinnatud<br />

kinoks. Peatselt on Strand<br />

Releasingul plaanis film ka<br />

DVD peal välja anda.<br />

Ka järgmine hea uudis Atlandi<br />

tagant on seotud DVD-ga. Põhja-Ameerikas<br />

tuli 9. juunil välja<br />

plaat Valgevene rezhissööri Juri<br />

Khashavatski ja <strong>Eesti</strong> produktsioonifirma<br />

Baltic Film Production<br />

ühistööna valminud ja<br />

festivalidel palju kõmu tekitanud<br />

dokfimiga “Kalinovski väljak”.<br />

<strong>Filmi</strong>, mida on maineka<br />

SilverDocsi festivali kollektiivi<br />

kuuluv Bill Glitcher kirjeldanud<br />

kui “terava noa pehmet<br />

puudutust, millele järgneb<br />

väike pööre haavas ja näputäis<br />

soola”, saab muuhulgas juba<br />

tellida ka Amazonist.<br />

Lõpuks olgu veel ära mainitud<br />

see, et Jaak Kilmi juba jutuks<br />

tulnud dokfillm “Disko & tuumasõda”<br />

leidis äramärkimist<br />

mainekas Ameerika filmiajakirjas<br />

“Variety”, kelle sõnul film<br />

olevat “ühtaegu nii võluv kui<br />

informatiivne”.<br />

Tristan Priimägi<br />

<strong>EFS</strong> välissuhete juht<br />

10

EKSPORT<br />

<strong>Eesti</strong> animafilmid Annecy‘s<br />

Üle mitme aasta valis maailma<br />

suurim animafilmide festival<br />

Annecy’s, Prantsusmaal oma<br />

programmi terve hulga uusi<br />

<strong>Eesti</strong> animafilme.<br />

FOTO: TÕNIS LIIVAMÄGI<br />

Festivali võistlusprogrammis<br />

osalesid <strong>Eesti</strong> Joonisfilmi<br />

stuudios valminud<br />

Priit ja Olga Pärna „Elu<br />

ilma Gabriella Ferrita“ ja Kaspar<br />

Jancise verivärske „Krokodill“.<br />

Tudengifilmide võistlusprogrammis<br />

linastusid esmakordselt<br />

<strong>Eesti</strong> Kunstiakadeemia animatsiooni<br />

osakonna tudengite tööd<br />

– Jaagup Metsalu „69 aastat<br />

armastust“ ja Kristjan Holmi<br />

„Väike maja“. Võistlusvälises<br />

lühianimafilmide programmis<br />

näidati Ülo Pikkovi filmilindile<br />

kraabitud eksperimentaalset animafilmi<br />

„Dialogos“.<br />

<strong>Eesti</strong> animatsiooni<br />

stend filmiturul<br />

Festivali ajal toimub Annecy’s<br />

alati ka kolmepäevane animafilmide<br />

turg MIFA, mis loodi<br />

1985. aastal. <strong>Eesti</strong> võttis sellest<br />

viimati osa kuus aastat tagasi<br />

Baltic Filmsi egiidi all. Sel aastal<br />

otsustasid <strong>Eesti</strong> animastuudiod,<br />

PÖFFi animafilmide festival<br />

Animated Dreams ja Kunstiakadeemia<br />

animatsiooni osakond<br />

turule minna ühise stendiga<br />

„Estonian animation“. Varem<br />

pole sellisel moel koostööd<br />

tehtud ja ettevõtmine osutus<br />

väga positiivseks. Turg, mis<br />

veel mõni aasta tagasi elas läbi<br />

mõõnaperioodi, oli seekord<br />

suurem ja elavam kui kunagi<br />

varem – sellest võttis osa 1900<br />

animafilmiprofessionaali ja<br />

1131 firmat 63st riigist. <strong>Eesti</strong><br />

siniste seintega 4 ruutmeetrine<br />

stend paistis suurte animariikide<br />

Inglismaa ja Korea vahel<br />

kenasti silma. Produtsentidest<br />

olid kohal Kristel Tõldsepp A<br />

<strong>Filmi</strong>st, Kerdi Kuusik-Oengo<br />

Nukufilmist ja Martin Rääk<br />

Tolm Stuudiost. Lisaks veel Ülo<br />

Pikkov EKA anima osakonnast<br />

ja Margit Säde PÖFFi animafestivalilt.<br />

Nukufilmi filmide<br />

vastu tundsid huvi levifirmad<br />

ja festivalid, A <strong>Filmi</strong> ja Tolm<br />

Stuudio produtsendid kohtusid<br />

ja suhtlesid võimalike koostööpartneritega,<br />

EKAga avaldasid<br />

soovi ühiseid projekte teha<br />

mitmed teised rahvusvahelised<br />

animakoolid ja PÖFFi materjale<br />

haarasid peamiselt filmitegijad<br />

ning tudengid. Kõige rohkem<br />

hindasidki turul osalejad kiiret<br />

otsekontaktide loomise võimalust,<br />

mis muidu võtaks ehk<br />

aega mitu aastat. Kõik osapooled<br />

tahaksid kindlasti järgmisel<br />

aastal taas turul osaleda, kuid<br />

võimalusel suurema stendiga,<br />

sest juba praegu läks keeruliseks<br />

selle väikese pinna peal<br />

oma kohtumisi kordamööda<br />

organiseerida.<br />

Ühisel initsiatiivil pandi Annecy<br />

ajaks kokku ka <strong>Eesti</strong> animatsiooni<br />

tutvustav 16- leheküljeline<br />

ajakiri, mis on mõeldud rahvusvahelistel<br />

filmifestivalidel ja<br />

-turgudel jagamiseks ning mida<br />

loodetakse edaspidi välja anda<br />

kord aastas. Ajakirja ja stendi<br />

kujundus valmis Tolm Stuudios.<br />

Ajakirja väljaandmist toetas<br />

Kultuurkapital ja see on kõigile<br />

huvilistele elektrooniliselt kättesaadav<br />

<strong>EFS</strong>-i ingliskeelsel kodulehel.<br />

Stendi kulud kattis suuremas<br />

osas <strong>EFS</strong>, kuigi osalejad<br />

<strong>Eesti</strong> stend Annecy's.<br />

panustasid lisaks ka päris palju<br />

oma vahendeid.<br />

<strong>Eesti</strong> animatsiooni<br />

promost<br />

Rahvusvahelistel animaüritustel<br />

ringi vaadates on näha, et<br />

kui mõned üksikud erandid<br />

välja arvata, on levi ja promotsioon<br />

<strong>Eesti</strong> animaproduktsiooni<br />

kõige nõrgem lüli. Autorifilmid<br />

ringlevad küll paljudel<br />

rahvusvahelistel filmifestivalidel,<br />

kuid kinodes neid üldjuhul<br />

näha ei saa ja ka DVD-de<br />

müük ning rahvusvaheline levi<br />

on siiani olnud pigem juhuslik.<br />

Kummaline, et meil ei ole ühtegi<br />

organisatsiooni, mis tegeleks<br />

järjekindlalt Eest animatsiooni<br />

rahvusvahelise tutvustamisega,<br />

arvestades kui palju on meil<br />

pakkuda. Kunagi loodud <strong>Eesti</strong><br />

Animaliit elab varjusurmas.<br />

Samuti ei ole meil ühtegi veebilehekülge,<br />

kust saaks terviklikku<br />

infot <strong>Eesti</strong> animatsioonis<br />

toimuva kohta. Igaüks teeb<br />

natuke – animastuudiod üritavad<br />

filmide tegemise kõrvalt<br />

oma töid festivalidele saata ja<br />

vajadusel <strong>Eesti</strong> animatsiooni<br />

retrospektiive kokku panna;<br />

animafestival püüab näidata<br />

niipalju <strong>Eesti</strong> animatsiooni kui<br />

võimalik ja olla <strong>Eesti</strong> animatsiooni<br />

puudutava info keskuseks<br />

nii nagu osaliselt ka <strong>EFS</strong>;<br />

EKA anima osakond aitab omal<br />

moel kaasa, pöörates rahvusvahelises<br />

magistriprogrammis<br />

tudengeid <strong>Eesti</strong> anima usku.<br />

Heaks eeskujuks võiksid meile<br />

olla soomlased, kelle <strong>Filmi</strong><br />

<strong>Sihtasutus</strong> on viimastel aastatel<br />

tõsiselt pingutanud selle<br />

nimel, et Soome animatsioon<br />

Annecy’s ja ka teistel animaüritustel<br />

silma paistaks – MIFA-l<br />

on neil näiteks suur ja atraktiivse<br />

kujundusega stend ning<br />

korraldatakse päevane piknik,<br />

kuhu kõik sõbrad ja äripartnerid<br />

kokku kutsutakse. Soome<br />

animaprodutsendid on loonud<br />

ühenduse Finnanimation, mille<br />

eesmärk on promoda oma<br />

stuudioid ja animategijaid.<br />

Veel 90ndate keskel ei teatud<br />

peaaegu et midagi Soome animatsioonist,<br />

isegi tudengeid<br />

kutsuti õpetama eestlane – Priit<br />

Pärn, kuid nüüd võib küll öelda,<br />

et näiteks rahvusvaheliste<br />

koostööprojektide poolest on<br />

soomlased meist kiirelt mööda<br />

läinud. Oleme oma „vana<br />

ja väärika“ <strong>Eesti</strong> animatsiooni<br />

loorberitele puhkama jäänud.<br />

Heilika Pikkov<br />

11

ARVE JA FAKTE<br />

<strong>Eesti</strong> filmid eesti telekanalites<br />

1.03.-31.05.<strong>2009</strong><br />

nr Pealkiri Kuupäev Kellaaeg Reiting (%) Vaatajad Kanal<br />

1 Elu sinu ümber 3.03.09 12:25 2.6 33 000 ETV<br />

2 Head käed 4.03.09 13:05 1.7 22 000 ETV<br />

3 Pambu-Peedu 7.03.09 8:35 0.9 12 000 ETV<br />

4 Klaabu 7.03.09 8:40 1.0 13 000 ETV<br />

5 Verekivi 7.03.09 22:30 0.3 3 900 ETV2<br />

6 Valli baar 8.03.09 21:05 7.3 93 000 Kanal 2<br />

7 Karge meri 14.03.09 21:35 0.1 1 300 ETV2<br />

8 Prohvet 17.03.09 4:45 0.2 2 000 Kanal 2<br />

9 Teoreem tulest 17.03.09 13:00 1.0 12 000 ETV<br />

10 Metskapten 21.03.09 21:30 0.7 8 400 ETV2<br />

11 Ka Siber on olnud mu kodumaa 25.03.09 13:10 1.3 17 000 ETV<br />

12 Kleit 27.03.09 2:30 0.8 10 000 ETV<br />

13 Prohvet 27.03.09 5:17 0 0 Kanal 2<br />

14 Päev, mil ma kasvasin 27.03.09 22:45 0 0 TV6<br />

15 Külastage meid jälle 28.03.09 23:20 1.1 14000 TV6<br />

16 Pereäri 28.03.09 23:20 1 13000 TV6<br />

17 Põhjamaa Tango 28.03.09 23:20 1.1 14000 TV6<br />

18 Usuküsimus 28.03.09 23:20 0.8 10000 TV6<br />

19 <strong>Filmi</strong>looja profiil: Lennart Meri. Esimene visand 29.03.09 15:45 5.1 65 000 ETV<br />

20 Linnutee tuuled 29.03.09 16:10 5.9 76 000 ETV<br />

21 Veelinnurahvas 29.03.09 17:55 0.7 8 400 ETV2<br />

22 Kaleva hääled 29.03.09 20:40 0.3 3 900 ETV2<br />

23 Toorumi pojad 29.03.09 22:15 0.9 11 700 ETV2<br />

24 Teoreem tulest 29.03.09 23:35 1.6 21 000 ETV<br />

25 Jäägermeister 30.03.09 11:25 0 0 Kanal 11<br />

26 Teoreem tulest 2.04.09 16:10 1.2 15 000 ETV<br />

27 Jan Uuspõld läheb Tartusse 2.04.09 21:25 10.6 136 000 Kanal 2<br />

28 Karikakramäng 4.04.09 21:45 0.1 1 300 ETV2<br />

29 Juhuslik kohtumine 11.04.09 21:10 0.3 3 900 ETV2<br />

30 Nina-Jass ja Näpp-Mall 12.04.09 9:15 1.8 23 000 ETV<br />

31 Liisi viies suvi 13.04.09 12:35 1.0 13 000 ETV<br />

32 Kuldtõld 16.04.09 14:45 0 0 ETV<br />

33 Hundiseaduste aegu 18.04.09 21:50 0.3 3 900 ETV2<br />

34 Keskpäev 19.04.09 17:00 1.5 19 500 ETV2<br />

35 Prohvet 20.04.09 4:40 0.1 1 000 Kanal 2<br />

36 Middendorffi jälgedes 22.04.09 13:20 0.6 8 000 ETV<br />

37 Rambikramp 24.04.09 23:00 0.1 1000 TV6<br />

38 Lurich 25.04.09 21:10 0.2 2 500 ETV2<br />

39 Kuraditõestus 25.04.09 23:20 0.5 6000 TV6<br />

40 Uuestisünd 25.04.09 23:20 0.5 6000 TV6<br />

41 Hetkel kütkes 25.04.09 23:20 0.5 6000 TV6<br />

42 Kuni surm meid lahutab 25.04.09 23:20 0.5 6000 TV6<br />

43 Rambikramp 26.04.09 13:30 0.1 2000 TV6<br />

44 Kursi koolkond 29.04.09 13:10 0.4 5 000 ETV<br />

45 Toomiku film 29.04.09 22:25 1.4 18 000 ETV<br />

46 Aljosha 29.04.09 0:00 1.1 14 000 ETV<br />

47 Aljosha 30.04.09 13:40 0.8 10 000 ETV<br />

48 Toomiku film 30.04.09 14:45 0.3 3 900 ETV<br />

49 Inimesed sõdurisinelis 2.05.09 21:30 0.3 3 900 ETV2<br />

50 Kevad südames 3.05.09 17:00 0.8 10 000 ETV2<br />

12

ARVE JA FAKTE<br />

<strong>Eesti</strong> filmid<br />

kinos <strong>2009</strong><br />

Detsembrikuumus<br />

(2008.a. film)<br />

5124<br />

Buratino 4173<br />

Vasha 3498<br />

Disko ja tuumasõda 3265<br />

nr Pealkiri Kuupäev Kellaaeg Reiting (%) Vaatajad Kanal<br />

51 Estonia 5/4/09 0:20 1.8 23 000 ETV<br />

52 Estonia 5.05.09 14:15 0.6 8 000 ETV<br />

53 Vaikelu naisega 6.05.09 13:40 1.2 15 000 ETV<br />

54 Suits 8.05.09 22:05 0.1 1000 TV6<br />

55 Nipernaadi 9.05.09 21:35 0.9 11 700 ETV2<br />

56 Neljakümnes sõda 12.05.09 20:25 1.1 14 000 ETV2<br />

57 Karoliine Hõbelõng 16.05.09 21:15 0.4 5 000 ETV2<br />

58 Laanetaguse suvi 17.05.09 17:00 0.3 3 900 ETV2<br />

59 Kevadine kärbes 18.05.09 19:45 2.8 36 000 ETV<br />

60 Benjamin ja nahkhiirekütid 18.05.09 0:25 0.4 5 000 ETV<br />

61 Benjamin ja nahkhiirekütid 19.05.09 15:13 0.5 6 000 ETV<br />

62 Inimese ja looduse tasakaal 21.05.09 15:25 0.4 5 000 ETV<br />

63 Mehed ei nuta 23.05.09 21:20 1.2 15 000 ETV2<br />

64 Raske elu 25.05.09 13:35 1.0 13 000 ETV<br />

65 Sääsk ja hobune 25.05.09 19:45 2.3 30 000 ETV<br />

66 Prohvet 29.05.09 5:28 0.2 3 000 Kanal 2<br />

67 Teisel pool 29.05.09 23:25 0.1 2000 TV6<br />

68 Naerata ometi 30.05.09 21:35 0.4 5 000 ETV2<br />

69 Suits 31.05.09 23:30 1.1 15000 TV6<br />

"Valli baar" ja "Jan Uuspõld läheb Tartusse" on vaadatuimad <strong>Eesti</strong> filmid teles.<br />

13

MEDIA<br />

Avatud taotlusvoorud<br />

Taotlusvoor 20/2008:<br />

TV Broadcasting,<br />

tähtaeg 26. juuni <strong>2009</strong><br />

Taotlusvoor 22/2008:<br />

Valikuline kinolevi,<br />

tähtaeg 1. juuli <strong>2009</strong><br />

Taotlusvoor 28/2008:<br />

I2I Audiovisual,<br />

tähtaeg 7. juuli <strong>2009</strong><br />

Taotlusvoor 1/<strong>2009</strong>:<br />

Pilootprojektid,<br />

tähtaeg 15. juuli <strong>2009</strong><br />

Taotlusvoor 2/<strong>2009</strong>:<br />

Video on Demand,<br />

tähtaeg 15. juuli <strong>2009</strong><br />

Kõigi ootuste kohaselt avaneb<br />

uus arenduse taotlusvoor septembri<br />

aluses, ning saab olema<br />

kahe tähtajaga: november <strong>2009</strong><br />

ja aprill 2010.<br />

Nüüd aprillis esitatud arenduse<br />

taotlused (voor 24/2008)<br />

läbivad hetkel veel Tegevagentuuris<br />

eligibility check’i,<br />

Stipendiumifond<br />

<strong>2009</strong>. aasta MEDIA Desk <strong>Eesti</strong><br />

stipendiumifond on kokku 83<br />

622 krooni ning avatud alates<br />

24. jaanuarist kuni 30. novemberini<br />

<strong>2009</strong>. 12. juuni seisuga<br />

on eraldatud 7 stipendiumi<br />

kogusummas 80 088 krooni,<br />

aasta lõpuni on eraldada veel<br />

3534 krooni.<br />

MEDIA koolitustest osavõtt on<br />

jätkuvalt aktiivne, kuid viimasel<br />

ajal kindlasti veidi vähenenud.<br />

7 eraldatud stipendiumi jagunevad<br />

valdkonniti järgmiselt:<br />

2 animakoolitust (Cartoon/<br />

Priit Tender ja The Animation<br />

14<br />

ning saadetakse ekspertidele<br />

hindamiseks lähema kuu aja<br />

jooksul. Esimesi uudiseid võib<br />

oodata suve lõpupoole.<br />

Alates aprilllist on Baltikumi<br />

arenduse kontakt Eva Ntafitsopoulou,<br />

kes on ametis olnud<br />

juba pikemat aega. Evat on<br />

oodata aasta lõpupoole kindlasti<br />

ka Tallinna, et lähemalt<br />

siinse AV maastiku ja produtsentidega<br />

tutvust teha.<br />

Eva Ntafitsopoulou<br />

MEDIA Programme - Development 
<br />

Education, Audiovisual & Culture<br />

Executive Agency (EACEA) 
<br />

BOUR 03/26 
<br />

Avenue du Bourget, 1 
<br />

BE-1140 Bruxelles 
<br />

Tel: 32 2298 52 56 
<br />

Fax: 32 2292 13 32<br />

Eva.NTAFITSOPOULOU@<br />

ec.europa.eu<br />

Workshop/Jaagup Metsalu), 1<br />

stsenaariumiarenduse koolitus<br />

(Nipkow/Anu Aun), 3 produtseerimise<br />

koolitust (Erich<br />

Pommer Instituut/Marianna<br />

Kaat, Marketing & Distribution/<br />

Aet Laigu ja MEGA Plus/Evelin<br />

Soosaar) ja 1 uute tehnoloogiate<br />

koolitus (Transistor/Nele<br />

Maipuu).<br />

Tore, et sel aastal on <strong>Eesti</strong> osaleja<br />

ka Media Business Schooli<br />

korraldatud aastasel MEGA<br />

Plus produtsendi koolitusel –<br />

tegemist ühe enam nõutud ja<br />

maineka MEDIA koolitusega.<br />

2008 toetused <strong>Eesti</strong>le<br />

Nüüd saab lõpuks teha kokkuvõtte<br />

2008 aasta kõikidest<br />

MEDIA eraldustest <strong>Eesti</strong>le, kuna<br />

ka viimased tulemused on oma<br />

kinnitused saanud. Kokku eraldati<br />

<strong>Eesti</strong>le 2008 aastal 222 206<br />

eurot ehk 3,5 miljonit krooni.<br />

See on oluliselt vähem kui eelnevatel<br />

aastatel ning põhjustatud<br />

eelkõige sellest, et arenduses<br />

polnud suuremahulisi paketitaotlusi<br />

ning esitatud üksikprojektid<br />

ei olnud tihedas konkurentsis<br />

piisavalt edukad. Arendustoetust<br />

tuli projektidele kokku vaid 45<br />

000 eurot ehk 704 000 krooni,<br />

mis võrreldes eelmiste aastatega<br />

on märkimisväärselt vähem.<br />

Sellegipoolest oli ka palju head.<br />

Kuukulgur <strong>Filmi</strong>l oli võimalus<br />

esitada dokumentaalfilmiprojekt<br />

TV Broadcastingu vooru („Vene<br />

Revolutsionäärid“, eraldus 33<br />

000 eurot ehk 516 337 krooni),<br />

valikulise ja automaatse kinolevi<br />

toetus levitajatele oli suurem<br />

kui varasematel aastatel (kokku<br />

64 206 eurot ehk 100 460<br />

krooni) ning promotsioonitoetus<br />

kaastootmisturule Baltic<br />

Event oli kasvavalt suurem ka<br />

2008. aastal (eraldati 45 000<br />

eurot ehk 704 097 krooni).<br />

Anu Ernits<br />

MEDIA Desk <strong>Eesti</strong>

FILMIÜRITUSI<br />

Sissy Spacek<br />

naiivse võrgutusobjektina<br />

filmis<br />

„Laastatud maa“<br />

Friigisuvi<br />

jätkub<br />

Hiliskevadel edukalt startinud väärtfilmiprogrammi<br />

„Ainult friikidele“ teine hooaeg vältab filmisõprade<br />

rõõmuks kogu suve.<br />

Tänavune friigisari<br />

kannab märksõna<br />

„piirideta armastus“<br />

ning vaatluse alla<br />

tuleb armastuse võimalikkus<br />

ja võimatus ligimestevahelistes<br />

suhetes: kiindumusest<br />

ja vankumatust armastusest<br />

kuni keelatud, obsessiivse ja<br />

platoonilise armastuseni ning<br />

kõik see, mis sinna võib lisanduda<br />

– seksuaalne-, füüsiline<br />

ja vaimne vägivald, paranoia,<br />

hullumeelsus jmt.<br />

Linastamist ootavad veel viis<br />

suurepärast filmipärli. Juuni<br />

lõpus linastub viljaka Briti režissöör<br />

Michael Powelli veider<br />

kultusteos „Piiluja“ (Peeping<br />

Tom, UK 1960), mida Inglismaa<br />

kriitikud omal ajal nimetasid<br />

kõige haigemaks ja vastikumaks<br />

linateoseks, mis eales<br />

ekraanidele lubatud.<br />

Juulis alguses saab nautida idanaabrite<br />

ühe omanäolisema,<br />

aga meil kahjuks vähetuntud<br />

autori Valeri Ogorodnikovi filmi<br />

„Kogemus armuveetluse<br />

sonimisest“ (Venemaa 1991).<br />

Ogorodnikovi unenäolises ja<br />

kummalises filmis jälgitakse<br />

vaimuhaigla patsientide ja ars-<br />

tide suhteid, aga friigifilmile<br />

kohaselt on vaatajal raske saada<br />

sotti sellest, kes on normaalne<br />

patsient ja kes hullumeelne<br />

doktor.<br />

Päikeselisemates ja helegemates<br />

toonides jätkab järgmine<br />

friigsarjas linastuv film - Roy<br />

Anderssoni debüütfilm „Üks<br />

armastuslugu“ (En kärlekshistoria,<br />

Rootsi 1970). Tänu<br />

lihtsatele, kuid meeldejäävatele<br />

misanstseenidele ning üliheale<br />

näitlejavalikule, õnnestub Anderssonil<br />

kinolinale luua tõsiseltvõetav<br />

ja kaunis maailm. Ka<br />

Anderssoni fännid ei pea pettuma<br />

– mida filmi lõpu poole,<br />

seda äratuntavalt friigimaks<br />

sündmuste kulg kisub.<br />

Augustis jõuab kinolinale<br />

Ameerika filmimees-eraku Terrence<br />

Malicku läbimurdefilm<br />

„Laastatud maa“ (Badlands,<br />

USA 1973). Tüünelt kulgev<br />

road-movie jälgib sotsiaalselt ebaküpset<br />

ja süüdimatut paarikest,<br />

kes leiab väljapääsmatust olukorrast<br />

väljapääsu romantilistes<br />

kujutluspiltides. Peategelased<br />

on lapsed, kelle kätte satuvad<br />

liiga ohtlikud mänguasjad ning<br />

kes pole enesele selgeks teinud<br />

lõplikkuse ja paratamatuse<br />

mõõdet.<br />

Friigisarja lõpetab Prantsuse<br />

avangardiklassiku Leos Caraxi<br />

abstraktne teos „Boy Meets<br />

Girl“. Carax on autor, ilma kelleta<br />

ei oleks mõeldav 20. sajandi<br />

lõpu indie-kino ega kogu arthouse<br />

sealtmaalt siiani välja.<br />

<strong>Filmi</strong> peaosaline, Caraxi näitleja,<br />

kehapikendus ja alter ego<br />

Denis Lavant, mängib ka Veiko<br />

Õunpuu uues filmis „Püha<br />

Tõnu kiusamine“ ning kui kõik<br />

plaanipäraselt läheb, saab kinopublik<br />

filmiseansi eel Lavanti<br />

oma silmaga näha.<br />

Siiras tänu kõigile, kes selleaastast<br />

friigiprogrammi on nõu ja<br />

jõuga aidanud. Eriti suur aitäh<br />

Taavi Eelmaale, Andres Maimikule,<br />

Mele Pestile, Tõnu Karjatsele,<br />

Margit Tõnsonile, Harry<br />

Liivrannale, Aare Ermelile,<br />

Kristiina Davidjantsile, Tristan<br />

Priimägile, Madis Kivile ja Tallinnfilmi<br />

usinale meeskonnale.<br />

Ootan teid kõiki kinno!<br />

Tiina Savi<br />

„Ainult friikidele“<br />

programmijuht<br />

15

FILMIÜRITUSI<br />

Muudatused<br />

Tallinnfilmis<br />

Suve alguses läks<br />

lapsehoolduspuhkusele<br />

Tallinnfilmi kauaaegne<br />

kino- ja levijuht Katrin<br />

Rajasaare. Levijuhi<br />

kohuseid täidab<br />

nüüdsest Tiina<br />

Teras, kes<br />

enne oli leviassistent<br />

ja<br />

hankejuht.<br />

„Lorna vaikimine“<br />

Kino Sõprus<br />

suvine filmivalik<br />

Mai keskpaigast on<br />

Tallinnfilmis tagasi Taanis<br />

European Film College's<br />

tudeerimas käinud Triin<br />

Rohusaar, kes jätkab oma<br />

endise tööga administratsiooni<br />

assistendi,<br />

maakondliku filmilevi<br />

koordinaatori ja "Kirjandus<br />

kinos" projektijuhina.<br />

Mai keskpaigas<br />

asus<br />

Tallinnfilmi<br />

turundus- ja<br />

müügijuhina<br />

tööle<br />

Helen<br />

Villmann,<br />

kes on<br />

varem<br />

töötanud<br />

Forum Cinemas'<br />

reklaamijuhina ja<br />

tootejuhina Sirowa Tallinnas.<br />

Hetkel on Helenil<br />

pooleli magistriõpingud<br />

Estonian Business Schoolis<br />

turunduse juhtimise<br />

Kino Sõprus pakub ka sel suvel tavapäraselt kvaliteetset<br />

filmiprogrammi. Viimaseid päevi on ekraanil "Séraphine" -<br />

liigutav lugu naivistliku kunstniku Séraphine de Senlis' ebatavalisest<br />

elust ja loometeest.<br />

Nimekate Belgia vendade<br />

Dardenne'ide<br />

ohtralt pärjatud<br />

draama "Lorna vaikimine",<br />

mis pälvis möödunud<br />

aasta Cannes'i filmifestivalil<br />

parima stsenaariumi auhinna,<br />

jõuab ekraanile 26. juunil.<br />

Kergemat meelelahutust<br />

pakub alates 23. juulist<br />

Noel Cowardi näidendi<br />

uusekraniseering<br />

"Kerglased<br />

kombed", mille<br />

peaosades on Jessica<br />

Biel, Colin Firth<br />

ja Kristin Scott Thomas.<br />

"Kerglased kombed"<br />

on tempokas, elurõõmust<br />

pakatav ja suurepärase<br />

näitlejaansambliga romantiline<br />

komöödia, mille tõi esmakordselt<br />

linale Alfred Hitchcock<br />

juba 1928. aastal.<br />

7. augustil jõuab ekraanile sotsiaaldraama<br />

ning fantaasiafilmi<br />

kombinatsioon "Ricky" Sõpruse<br />

kino külastajate ammuselt<br />

lemmikult François Ozonilt. Sel<br />

aastal Berlinale võistlusprogrammis<br />

osalenud filmi keskseks<br />

tegelaseks on ingellik beebi<br />

Ricky, kelle omapärane "puue"<br />

lõhub perekonna ja tõmbab<br />

tagasihoidlikult elanud inimestele<br />

meedia häiriva tähelepanu.<br />

Suve lõpu poole kohtute romantilises<br />

draamas "Kaks armastajat"<br />

selliste suurte staaridega<br />

nagu Gwyneth Paltrow ja<br />

Joaquin Phoenix. Depressiivsel<br />

Leonardil tuleb vanematekodus<br />

enesetapukatsest kosudes valida<br />

kahe naise, kirelõõma ja hooliva<br />

armastuse vahel. Kelle poole<br />

Leonardi valik langeb, saab<br />

näha alates 21. augustist kinos<br />

Sõprus.<br />

„Kerglased kombed“<br />

Augusti lõpuni jätkub ka friigifilmide<br />

programm ning kindlasti<br />

kordame suvel Sõpruse<br />

publiku lemmikfilme.<br />

Lisainfo tulevaste filmide kohta:<br />

www.kino.ee<br />

Helen Villmann<br />

Tallinnfilmi müügija<br />

turundusjuht<br />

16

FILMIÜRITUSI<br />

Kinobuss Austrias<br />

<strong>Eesti</strong>t esindamas.<br />

Sügis <strong>2009</strong><br />

esilinastused<br />

MÄNGUFILMID<br />

Püha Tõnu kiusamine<br />

Oktoober <strong>2009</strong><br />

Mängufilm, Homeless Bob<br />

Production<br />

P: Katrin Kissa; R. Veiko<br />

Õunpuu<br />

Pangarööv<br />

Oktoober <strong>2009</strong><br />

Mängufilm, <strong>Filmi</strong>vabrik<br />

P: Manfred Vainokivi; R.<br />

Andrus Tuisk<br />

Lähenedes majandusele<br />

loominguliselt<br />

Loomemajandus on viimase kümnendi tõusu-trenditeema ja<br />

iga kultuuriasutus on selle teemaga seotud, tahab siis või ei...<br />

Kinobussil õnnestus<br />

oma pikaajalisele tegevusele,<br />

omamoodsusele<br />

ja kindlasti ka<br />

õnnele loomemajanduslikus<br />

mõttes hiljuti üsna erakordne<br />

tehing: mais-juunis sõitis<br />

Kinobuss erinevate organisatsioonide<br />

kutsel läbi pea 10000<br />

kilomeetrit. Kinobuss läbis neliteist<br />

riiki ja üheksa neist korraldas<br />

oma ja omapärast, <strong>Eesti</strong>s<br />

juba kaheksa aastat teatud filmietendust.<br />

Kinobuss võttis esimeses järjekorras<br />

teekonna Balkani<br />

riikidesse ja sealt edasi Austriasse-Saksamaale-Venemaale.<br />

Sõit toimus niiöelda puhtas<br />

tellimustöö vormis. Oluline on<br />

märkida, et tellimus esitati eelkõige<br />

väljastpoolt <strong>Eesti</strong>t. Seitsmes<br />

Balkani riigis toimunud<br />

filmitöötoad ja -etendused toimusid<br />

NATO kutsel ning Austria-Saksamaa<br />

filmipäevad kultuuripealinn<br />

Linz<strong>2009</strong> kutsel<br />

kultuuripealinna Tallinn2011<br />

ja <strong>Eesti</strong> (EASi-i kaastoel) turundamise<br />

võtmes. <strong>2009</strong>.a. kultuuripealinnas<br />

Linzis esindas<br />

Kinobuss <strong>Eesti</strong>t ja Tallinn2011<br />

koos rändlodjakojaga - mistõttu<br />

sai teoks ka maailma esimene<br />

ruumiline purjekino. Kinobuss<br />

on aastaid harrastanud<br />

eksperimenteerimist ja uudsete<br />

elementide katsetamist ning<br />

kakäesoleval juhul võib pidada<br />

toimunud katset kordaläinuks.<br />

Looming ja majandus käib käsikäes.<br />

Looming on vaba tahte<br />

väljendus, aga majandusega<br />

loominguliselt tegeleda, see on<br />

juba on eriti loomulinguline!<br />

Kinobuss saab oma kogemustest<br />

vaid soovitada ja kinnitada,<br />

et loominguline majanduslik<br />

vabadus annab tuult tiibadesse<br />

küll.<br />

Kinobussil on nüüdseks riikidest<br />

läbitud USA, Austria,<br />

Rootsi, Soome, Läti,<br />

Saksamaa, Serbia, Kosovo,<br />

Albaania, Montenegro,<br />

Bosnia&Hertzogovinia, Horvaatia<br />

ja Sloveenia. Artikli toimetamise<br />

hetkel on Kinobuss<br />

parajasti teel Venemaale, Novgorodi,<br />

kus toimuvad rahvusvahelised<br />

Hansapäevad ja kus<br />

Kinobussil on mängida oma<br />

tuntud roll - õpetada lastele,<br />

noortele ja vanadelegi filmikeelt<br />

ning tutvustada <strong>Eesti</strong> filmikultuuri!<br />

Kino Koju Kätte!<br />

Mikk Rand<br />

Kinobussi boss<br />

DOKFILMID<br />

September<br />

September <strong>2009</strong><br />

Dokumentaalfilm, Traumfabrik<br />

P: Kiur Aarma; R. Ilmar Raag<br />

Riigireetur<br />

September <strong>2009</strong><br />

Dokumentaalfilm, Testfilm<br />

P: Ene-Maris Tali; R. Rasmus<br />

Kagge, Mihkel Kärmas<br />

Mustlase missioon<br />

November <strong>2009</strong><br />

Dokumentaalfilm, Ikoon<br />

P: Vahur Laiapea; R. Vahur<br />

Laiapea<br />

ANIMAFILMD<br />

Krokodilll<br />

Oktoober <strong>2009</strong><br />

Animafilm, <strong>Eesti</strong> Joonisfilm<br />

P. Kalev Tamm; R. Kaspar<br />

Jancis<br />

Õhus (tööpealkiri Eetris)<br />

Oktoober <strong>2009</strong><br />

Animafilm, <strong>Eesti</strong> Joonisfilm<br />

P. Kalev Tamm; R. Martinus-<br />

Daane Klemet<br />

Tuukrid vihmas<br />

Oktoober <strong>2009</strong><br />

Animafilm, <strong>Eesti</strong> Joonisfilm<br />

P. Kalev Tamm; R. Priit ja<br />

Olga Pärn<br />

17

FILMIÜRITUSI<br />

FOTOD: ANNIKA HAAS<br />

Lennart Meri taastatud filmide ja DVD esitlusel märtsikuus Sõpruses ja Kirjanike Majas.<br />

<strong>Eesti</strong> film 100: vo<br />

<strong>Eesti</strong> algupäraste filmiraamatute puudumise üle on kurdetud siin ja<br />

seal juba kaunikesti kaua. Arutasime teemat ka <strong>Eesti</strong> film 100 töörühmas<br />

ja jõudsime nii kaugele, et <strong>Eesti</strong> Kultuurkapital ja <strong>Eesti</strong> <strong>Filmi</strong> <strong>Sihtasutus</strong><br />

kuulutasid välja eesti algupärase filmiraamatu ja filmiteemalise<br />

tõlkeraamatu stipendiumikonkursi.<br />

Selle artikli kirjutamise<br />

ajaks on esimene<br />

ideevoor läbitud ja<br />

selgunud taotlusvooru<br />

edasi pääsenud.<br />

Kokku laekus konkursile 21<br />

ideed 17 taotlejalt. Taotleda<br />

võisid nii eraisikud kui juriidilised<br />

isikud. Ideekonkursilt<br />

taotlusvooru pääsesid 4 algupärase<br />

filmiraamatu ja 4 tõlkeraamatu<br />

ideed.<br />

Edasi pääsenud algupärase<br />

filmiraamatu ideed:<br />

• Esitaja kirjastus Varrak -<br />

„101 <strong>Eesti</strong> filmi“, koostaja<br />

Tiina Lokk<br />

• Esitaja Gudrun Holz -<br />

„Iseseisvuse semiootika“,<br />

autor Gudrun Holz<br />

• Esitaja Jaak Lõhmus<br />

- „Theodor Luts 1896-<br />

1980“, autor Jaak Lõhmus<br />

• Esitaja Karol Ansip - „Euroopa<br />

audiovisuaalkultuur<br />

sõnas ja pildis“, autor<br />

Karol Ansip<br />

18<br />

Edasi pääsenud filmiteemalise<br />

tõlkeraamatu ideed:<br />

• Esitaja <strong>Eesti</strong> Kunstiakadeemia<br />

- Robert Stam, „ Film<br />

Theory: An Introduction“.<br />

Oxford: Blackwell, 1999.<br />

• Esitaja Lauri Kärk - David<br />

Parkinson, „History<br />

of Film“, London, New<br />

York: Thames and Hudson,<br />

1997.<br />

• Esitaja Alo Paistik - Jacques<br />

Aumont, Alain Bergala,<br />

Michel Marie, Marc Vernet,<br />

„Esthétique du film“,<br />

Armand Colin Cinéma,<br />

1983<br />

• Esitaja Elen Lotman<br />

- „Dialoog ekraaniga“,<br />

J. Lotman ja J. Tsivjan,<br />

1994<br />

Taotlusvooru pääsenutel tuleb<br />

20.augustiks esitada Kultuurkapitali<br />

vormikohane taotlus ja<br />

lisad, mis määratletud stipendiumi<br />

statuudis. Stipendiumi<br />

statuut on üleval www.kulka.ee<br />

ja www.ef100.ee.<br />

Stipendiumi eraldamise otsustab<br />

<strong>Eesti</strong> Kultuurkapitali<br />

audiovisuaalse kunsti sihtkapitali<br />

poolt kokku kutsutud<br />

viieliikmeline komisjon, kuhu<br />

kuuluvad audiovisuaalse kunsti<br />

sihtkapitali esindaja, <strong>Eesti</strong> <strong>Filmi</strong><br />

<strong>Sihtasutus</strong>e esindaja, <strong>Eesti</strong><br />

film 100 töögrupi esindaja,<br />

<strong>Eesti</strong> Kirjastuste Liidu esindaja<br />

ja Balti <strong>Filmi</strong>- ja Meediakooli<br />

esindaja.<br />

Lennart Meri filmid<br />

taastatud ja<br />

DVD-l ilmunud<br />

Lennart Meri viis dokumentaalfilmi,<br />

mis taastati programmi<br />

<strong>Eesti</strong> film 100 egiidi all, on<br />

jõudunud Tallinnfilmi ja <strong>Eesti</strong><br />

Rahvusringhäälingu koostöös<br />

DVD-le. Taastatud „Linnutee<br />

tuuli“ näidati 27. märtsil kinos<br />

Sõprus Lennart Meri 80.sünniaastapäeva<br />

eel ja samas esitleti<br />

pidulikult ka vastvalminud<br />

DVD-d „Lennart Meri soomeugri<br />

rahvaste filmientsüklopeedia“.<br />

Hilisemal meeleolukal<br />

koosviibimisel Kirjanike Majas<br />

said vaba mikrofoni ääres<br />

meenutada ja lugusid jutustada<br />

need, kes Lennart Meriga koos<br />

filmiekspeditsioonidel käinud.<br />

DVD-kogumik sisaldab kahte<br />

plaati, millest esimesel on Tallinnfilmis<br />

toodetud "Veelinnurahvas",<br />

„Linnutee tuuled“,<br />

"Shamaan", teisel <strong>Eesti</strong> Telefilmis<br />

valminud "Kaleva hääled"<br />

ja "Toorumi pojad". DVD-l on<br />

inglise, vene, soome ja eesti<br />

keeleversioonid.<br />

"Veelinnurahvas" (1972) on<br />

dokumentaalfilm soome-ugri<br />

ja samojeedi rahvaste ajaloost,<br />

nende arenguloost, keele- ja<br />

kultuurisuhetest. <strong>Eesti</strong>s.<br />

„Linnutee tuuled“ (1978) on<br />

jätkuks „Veelinnurahvale“, mis<br />

oli omas ajas esimene rahvusvaheliselt<br />

kaalukas dokumentaalfilm<br />

soome-ugri rahvaste<br />

etnograafiast 20.sajandil. Autor

FILMIÜRITUSI<br />

BFMi vastuvõtt <strong>2009</strong><br />

lume 11<br />

interpreteerib "Linnutee tuultes"<br />

hõimurahvaste sugulus-,<br />

keele- ning kultuurisuhteid.<br />

Film toodeti koostöös Soome<br />

Mainos TV ja Ungari Televisiooniga<br />

ning see oli esimene<br />

Tallinnfilmi rahvusvaheline<br />

koostööprojekt. 1979. aastal<br />

toimunud 22. New Yorgi rahvusvahelisel<br />

filmi- ja telefestivalil<br />

pälvis "Linnutee tuuled"<br />

hõbemedali.<br />

"Shamaan" (1997) filmiti 16.<br />

juulil 1977. aastal Euraasia<br />

mandri põhjapoolseimas tipus<br />

Taimõri poolsaarel Avami jõe<br />

kaldal Lennart Meri dokumentaalfilmi<br />

„Linnutee tuuled“<br />

võtete ajal. "Kaleva hääled"<br />

(1985) on kolmevaatuseline<br />

film-essee mälust ja soomeugri<br />

rahvaste ajaloolistest kultuurisidemetest.<br />

"Toorumi<br />

pojad" (1990) toob vaatajani<br />

iidse hantide karupeierituaali,<br />

vanusega pea 3000 aastat, mis<br />

on jäädvustatud Lääne- Siberis<br />

Handi-Mansimaal Obi lisajõe<br />

Agani kaldal Tõltšinite suvelaagris<br />

1985. aasta septembris<br />

ja 1988. aasta augustis.<br />

Lennart Meri viis dokumentaalfilmi<br />

skaneeriti Soomes Digital<br />

Film Finlandis. Värvi määrasid<br />

Outi Kinnunen, Rein Maran,<br />

Ago Ruus, pilti parandasid<br />

Giuseppe di Giorgio, Rein Kasak,<br />

Heiki Männik ja Enn Säde,<br />

heli seadsid korda Koit Pärna ja<br />

Enn Säde, filmide tekstid toimetas<br />

Mart Meri. Lennart Meri<br />

filmide taastamise projektis tegid<br />

koostööd Digital Film Finland,<br />

<strong>Eesti</strong> Rahvusarhiivi <strong>Filmi</strong>arhiiv,<br />

<strong>Eesti</strong> Rahvusringhääling,<br />

Soome Rahvuslik Audiovisuaalarhiiv<br />

ja Tallinnfilm. Taastamistööd<br />

toetasid <strong>Eesti</strong> <strong>Filmi</strong><br />

<strong>Sihtasutus</strong>, <strong>Eesti</strong> Kultuurkapital,<br />

<strong>Eesti</strong> Vabariigi Kultuuriministeerium,<br />

Lennart Meri Euroopa<br />

<strong>Sihtasutus</strong> ja Alfred Kordelini<br />

<strong>Sihtasutus</strong>.<br />

<strong>Filmi</strong>de taastamine<br />

jätkub<br />

Mängufilm „“Hukkunud Alpinisti“<br />

hotell“ on Soomes Digital<br />

Film Finlandis taastamisel<br />

ja plaanis kinolevisse tuua<br />

sügisel. Samuti on Nukufilmis<br />

töös olnud 7 filmist pooleli<br />

veel „Peetrikese unenägu“,<br />

„Inspiratsioon“ ja „Ott kosmoses“<br />

taastamine. Tänavu läheb<br />

taastamisele veel ka mängufilm<br />

„Nukitsamees“.<br />

Annika Koppel<br />

<strong>Eesti</strong> film 100 projektijuht<br />

Sel suvel võtab Balti <strong>Filmi</strong>ja<br />

Meediakool (BFM) uusi<br />

tudengeid vastu kahele<br />

erialale:<br />

ᐅ 3-aastasse meedia<br />

bakalaureuseprogrammi<br />

spetsialiseerumistega<br />

audiovisuaalses meedias/TVs<br />

ning suhtekorralduses.<br />

Õpe toimub<br />

inglise keeles.<br />

ᐅ 2- aastasse filmi magistriprogrammi<br />

spetsialiseerumistega<br />

stsenaristikas,<br />

filmajaloos ja<br />

–teoorias ning televisioonis<br />

ja dokumentalistikas.<br />

Õpe toimub eesti<br />

keeles.<br />

ᐅ Meediaõppes on 6<br />

tasuta riigieelarvelist õppekohta,<br />

filmiõppes 12.<br />

Lisaks saavad tudengid<br />

tulla tasulisse õppesse.<br />

BFMi magistritöö "Krantsid"<br />

(rezhissöör Sutharsan Bala,<br />

produtsent Marianne Ostrat).<br />

Peale kraadiõppe korraldab<br />

BFM juulikuus ka kahte<br />

suvekooli. Teist aastat järjest<br />

toimub kahenädalane<br />

lühifilmikursus, mille käigus<br />

võtab iga osaleja üles ühe<br />

lühifilmi, alustadades stsenaariumist<br />

ning lõpetades<br />

montaaži ja helindamisega.<br />

Suvekooli juhendajaks on<br />

Norra režissöör Marius<br />

Soma.<br />

Esmakordselt <strong>Eesti</strong>s toimub<br />

loomemajanduse suvekool<br />

Creativity and Economic<br />

Growth, mille peaesinejaks<br />

on loomemajandusekspert<br />

Kate Oakley Inglismaalt,<br />

raamatu „The Independents“<br />

autor. Loomemajanduse<br />

suvekool liigub kahe<br />

nädala jooksul läbi kolme<br />

pealinna: Tallinn, Helsingi<br />

ja Riia. Suvekooli kaaskorraldajaks<br />

on Baltimaade<br />

tunnustatuim majandusülikool<br />

Stockholm School of<br />

Economics in Riga.<br />

Lähemat infot suvekoolide<br />

kohta leiab netist Tallinna<br />

Ülikooli kodulehelt aadressil<br />

www.tlu.ee/summerschool<br />

Suvekoolid on avatud<br />

kõigile huvilistele.<br />

BFMi tegemistel saab silma<br />

peal hoida meie kodulehel<br />

aadressiga www.bfm.ee Sel<br />

suvel on BFM algatanud<br />

ka kaks koolist väljapoole<br />

ulatuvat tegevust. Koostöös<br />

<strong>Eesti</strong> Ekspressiga ilmub<br />

kuni juuli keskpaigani igal<br />

nädalal Ekspressi kodulehel<br />

aadressiga www.ekspress.<br />

ee/film üks BFMi tudengifilm<br />

ning ETV2 näitab<br />

kuni augusti lõpuni igal<br />

kolmapäevaõhtul samuti<br />

BFMi tudengiflme.<br />

Martin Aadamsoo<br />

BFMi arendusjuht<br />

19

FILMIÜRITUSI<br />

PÖFF<br />

õudust,<br />

armastust<br />

ja kino!<br />

FOTO: BERRAK SAMUR<br />

tARTuFFi filmielamus<br />

sumedal suveõhtul.<br />

4. Haapsalu Õudusja<br />

Fantaasiafilmide<br />

festival (HÕFF)<br />

<strong>Eesti</strong> ainukene õudusfilme demonstreeriv<br />

festival toimus<br />

neljandat korda 17.–19. aprillil<br />

Haapsalu Kultuurikeskuses.<br />

Kui kolmel varasemal festivalil<br />

on eriprogrammide näol<br />

tutvustatud Briti ja Hispaania<br />

uuemaid õudusfilme, siis seekordne<br />

programm keskendus<br />

kahele peateemale. Esiteks, filmimaa<br />

fookus Skandinaavia<br />

uue horror’i eriprogrammi<br />

näol, mis on viimaste aastate<br />

jooksul väga tugevasti ennast<br />

rahvusvahelisele areenile tõstnud,<br />

ning teiseks, Itaalia õudusfilmi<br />

ikooni Lucio Fulci retrospektiiv.<br />

Tänasel päeval võib<br />

kõigega harjunud publik Fulci<br />

filme muidugi naeruväärseteks<br />

pidada, aga kahel ööl kell üks<br />

filme vaatama tulnud pisike kogukond<br />

klassikalise õudusfilmi<br />

fänne ei pidanud pettuma. Oli<br />

verd ja oli õudne!<br />

Traditsiooniliselt pakkus HÕFF<br />

maiuspalu ka friigifilmide ja<br />

ekstreem-horror’i huvilistele,<br />

tuues vaatajateni kinoajaloo<br />

ühe kurikuulsamatest filmidest<br />

„Merisiga 2: vere ja liha lill”.<br />

Just ekstreemlinastusest on saanud<br />

HÕFFi omalaadne kaubamärk,<br />

sest ka varasemate aastate<br />

filmid „Cannibal Holocaust”,<br />

„Nekromantik” ja „Must päike”<br />

on publikus kõrgendatud huvi<br />

tekitanud.<br />

Festivalil toimus ka Briti õudusfilmi<br />

„Killustunud” rahvusvaheline<br />

esilinastus, sellega<br />

seoses väisas festivali ka filmi<br />

režissöör ja kaasstsenarist Simeon<br />

Halligan, kes oli Haapsalu<br />

publiku huvist ja rohkusest<br />

meeldivalt üllatunult. Tähelepanu<br />

pälvis ka mitmes mõttes<br />

skandaalse kanada filmikollektsionääri<br />

Dion Conflicti kokku<br />

korjatud propagandafilmide<br />

eriprogramm „Kummaline<br />

kristlik kino”.<br />

Suurim publikumagnet oli<br />

noore briti lavastaja Steven<br />

Sheili üle võlli visatud šokihorror<br />

„Emme ja issi”, mis nii<br />

mõnegi vaataja sundis enne<br />

filmi finaali saalist väljuma.<br />

Ka avafilm, kriipiva alatooniga<br />

Soome „Sauna” meie oma Rain<br />

Tolgiga kõrvalosas tõi täismaja.<br />

Kokku oli festivalil 14 riigi filme,<br />

linastus 13 täispikka mängufilmi,<br />

kuus lühifilmi ja lisaks<br />

kaks eriseanssi. Ümmarguselt<br />

2000 vaatajat kogunud veel<br />

väga noorukene festival kinnistab<br />

ennast üha enam Balti<br />

ja Skandinaavia riikide filmifestivalide<br />

ringkonnas ja ootab<br />

kõiki fänne oma viiendat sünnipäeva<br />

tähistavale üritusele<br />

2010. aasta aprillis.<br />

4. Tartu armastusfilmide<br />

festival<br />

tARTuFF<br />

Neljandat aastat järjest saab<br />

koguneda Tartu linna saama<br />

väikest lohutust ja toitu suurele<br />

filminäljale, mis igat tõelist<br />

filmisõpra ikka pidevalt kummitab.<br />

Sel aastal on PÖFFi meeskond<br />

teadlikult püüdnud vältida liigtõsiseid<br />

või šokeerivaid filme,<br />

ning seega võib tinglikult meie<br />

programmi nimetada ka väikseks<br />

suviseks vitamiiniprogrammiks.<br />

Alustades klassikast, tuleks<br />

nimetada Francois Truffaut’<br />

1962. aasta ajatut meistriteost<br />

„Jules ja Jim”, ning koostöös<br />

Tallinnfilmiga programmi valitud<br />

Terrence Malicku 1973.<br />

aastal valminud filmi „Laastatud<br />

maa”. Traditsiooniliselt<br />

jätkame erinevate kultuuride<br />

põimumise temaatikat, olgu<br />

selleks Šveitsi alpides üles võetud<br />

Bollywoodi ja Kesk-Euroopa<br />

mägiküla ühendav kõigi<br />

parimate kirevate India filmitraditsioonide<br />

järgi armastust<br />

ja muusikat täis „Tandoori armastus”<br />

või Austraalias filmitud<br />

„Lucky Miles”. Mainimata<br />

ei saa jätta zen-budistlikku vahvat<br />

jaapanlaste lugu „Megane/<br />

Prillid”, mis lisaks hõredale<br />

intellektuaalsele mõttekusele<br />

pakatab ülimast armsusest,<br />

kaunist pildist ja seda kõike<br />

peenelt raamivast filmimuusikast.<br />

Kokku näeb Raekoja platsil<br />

kuuel õhtul 12 filmi.<br />

20

FILMIÜRITUSI<br />

Athena keskuse dokiprogrammi<br />

saab tinglikult nimetada<br />

majanduseetika programmiks.<br />

Pea kohustuslikuks vaatamiseks<br />

peaks kõigile pangakaardi<br />

omanikele olema Erwin<br />

Wagenhoferi põhjalik dokumentaalfilm<br />

„Raha tegemine”,<br />

mis on omamoodi ajastutruu<br />

foto liberaalse majandussüsteemi<br />

kõrghetkest. Dokiprogrammis<br />

on veel teisigi väga<br />

edukaid filme nagu näiteks<br />

Geoffrey Smithi „Inglise kirurg”<br />

või Hiinas filmitud, ent<br />

üsna erinevate Kanada tootjate<br />

filmid „Manufactured Landscapes”<br />

ja „Up the Yangtze”.<br />

tARTuFF toimub<br />

10.–15.08.<strong>2009</strong><br />

Tartus Raekoja platsil ja<br />

Athena keskuses.<br />

13. Tallinna Pimedate<br />

Ööde filmifestival<br />

<strong>2009</strong> aasta PÖFFi põhiprogrammi<br />

keskmes on jätkuvalt<br />

kaks võistlusprogrammi – rahvusvaheline<br />

EurAsia ning Tridensi<br />

Balti täispikkade filmide<br />

konkurss. Sel aastal on fookuses<br />

portugalikeelne kino Brasiiliast<br />

Aafrikani. Käesoleval aastal jätkavad<br />

oma headuses PÖFFi neli<br />

alafestivali - Animated Dreams,<br />

Sleepwalkers, Just Film ja<br />

MOFF Mobiilifestival MOFF<br />

teeb sel aastal koostööd Tallinn<br />

2011, EASi ja kodanikualgatusliku<br />

liikumisega „Minu <strong>Eesti</strong>”.<br />

Üheskoos on käivitatud lühifilmi<br />

konkurss „Ma armastan<br />

<strong>Eesti</strong>maad”, mille eesmärk on<br />

koguda lühifilme kaunist <strong>Eesti</strong>maast.<br />

<strong>Filmi</strong>de esitamise tähtaeg:<br />

PÖFFi põhiprogramm: 15. september<br />

<strong>2009</strong><br />

Tudengi- ja lühifilmide festival<br />

Sleepwalkers: 15. september<br />

<strong>2009</strong><br />

Animafilmide festival Animated<br />

Dreams: 15. august <strong>2009</strong><br />

PÖFF toimub<br />

12.11.–06.12.<strong>2009</strong><br />

Tallinnas, Tartus ja kuni<br />

kuues linnas üle <strong>Eesti</strong>.<br />

PÖFFist pikemalt juba sügiseses<br />

<strong>EFS</strong>A infolehes!<br />

Matsalu Loodusfilmide<br />

Festival 16.-20.09.<strong>2009</strong><br />

Matsalu Loodusfilmide<br />

Festivali filmide esitamise<br />

tähtaeg on 15. juulil <strong>2009</strong>.<br />

<strong>Filmi</strong>de osavõtutingimused<br />

<strong>Filmi</strong>d võistlevad kahes<br />

kategoorias:<br />

ᐅ ategooria - “Loodus”.<br />

Osalema kutsutakse<br />

filme loodusest kogu<br />

tema rikkuses ja mitmekesisuses.<br />

ᐅ ategooria B - “Inimene<br />

ja loodus”. Osalema<br />

kutsutakse filme, mis<br />

kajastavad inimtegevuse<br />

ja looduse harmoonilist<br />

kooseksisteerimist,<br />

inimese põliseid seoseid<br />

loodusega, loodushoidu,<br />

pärimusi.<br />

ᐅ estivalil võistlevad<br />

filmid, mis on valminud<br />

pärast 1. jaanuari 2006.a.<br />

ᐅ ilmid võivad olla osa<br />

võtnud teistest samalaadsetest<br />

festivalidest.<br />

ᐅ estivalile esitatavate<br />

filmide pikkus ei ole piiratud.<br />

ᐅ ilme või esitada<br />

järmistes formaatides:<br />

Beta-SP, Digi-Beta, DVD,<br />

DV Cam, Mini DV.<br />

ᐅ ilmiga oos tule<br />

esitada filmitekst,<br />

filmi autori(te) elulugu<br />

ja filmograafia, filmi<br />

Baltic Event<br />

29.11-2.12. <strong>2009</strong><br />

Baltic Event’I kaastootmisturule<br />

projektide esitamise<br />

tähtaeg on 14. september<br />

<strong>2009</strong>. Oodatud on täispikkade<br />

mängufilmide projektid,<br />

mis vastavad järgmistele<br />

tingimustele<br />

ᐅ projet peas olema<br />

arendusstaadiumis<br />

ᐅ soili rahvusvahelises<br />

kaastootmiseks<br />

ᐅ olemas on ingliseelne<br />

stsenaarium<br />

ᐅ olemas osaline finantseerimine<br />

tutvustavad fotod (2-3) ja<br />

foto autorist (soovitavalt<br />

CD-l). Palume tõlkimise<br />

täpsuse huvides lisada<br />

filmides näidatavate<br />

liikide teaduslikud nimetused<br />

ladina keeles.<br />

ᐅ Iga filmi ohta tida<br />

osavõtja osavõtukaardi<br />

(Entry Form).<br />

ᐅ savõtuaardiga oos<br />

saadetakse hiljemalt 15.<br />

juuliks <strong>2009</strong>.a. festivali<br />

korraldajale filmi 2 DVDkoopiat.<br />

Festivali võistlusprogrammi<br />

valitud filmi- ja videokoopiad<br />

tuleb saata festivali<br />

korraldajale hiljemalt 1. septembriks<br />

<strong>2009</strong>.a.<br />

Festivali kontaktandmed:<br />

Tallinna mnt 25, 90303<br />

Lihula Läänemaa, <strong>Eesti</strong><br />

Tel. +372 551 0910,<br />

+372 477 5141<br />

e-post:<br />

tiit.mesila@matsalufilm.ee<br />

http://www.matsalufilm.ee<br />

Taotlusvormi osalemissoovi<br />

esitamiseks ja lisainformatsiooni<br />

leiab aadressilt www.<br />

poff.ee/balticevent<br />

Taotlused palun saata<br />

aadressile:<br />

Baltic Event<br />

Nurme 45<br />

11616 Tallinn<br />

Lisainfo:<br />

e-post: balticevent@poff.ee<br />

21

TEATED<br />

Kultuuriministeeriumi<br />

filmivaldkonna<br />

toetused<br />

Ministri käskkiri nr 139 /<br />

16.04.<strong>2009</strong><br />

Toetuste eraldamine programmidest<br />

„Väärtfilmide<br />

levi ja filmiüritused“ ning<br />

„<strong>Eesti</strong> film 100“<br />

ᐅ AS allinnfilm Tallinnfilm – 3. aa- Jaapani<br />

Anime filmifestivali<br />

korraldamine<br />

60 000 krooni<br />

ᐅ AS allinnfilm Tallinnfilm – ou- Dokumentaalfilmide<br />

nädal<br />

kinos Sõprus<br />

30 000 krooni<br />

ᐅ M MTÜ inouss Kinobuss – filmiri- filmiürituste<br />

sarja „Laulupeo<br />

tule tulemine“ korraldamine<br />

20 000 krooni<br />

ᐅ MTÜ Pimedate Ööde<br />

<strong>Filmi</strong>festival – filmiürituste<br />

sarja „Pärast<br />

sõda, enne müüri:<br />

saksa kino tähtteosed<br />

1945-1960“<br />

25 000 krooni<br />

ᐅ MTÜ Stuudio Meksvideo<br />

– 9. Rahvusvaheline<br />

filmifestival „Ennenägematu<br />

film“<br />

10 000 krooni<br />

Ministri käskkiri nr 138 /<br />

16.04.<strong>2009</strong><br />

Toetuse eraldamine programmist<br />

„Rahvusvaheliste<br />

koostööfilmide tootmine ja<br />

lastefilmide toetamine“<br />

ᐅ OÜ -eitse F-Seitse – mngu- mängufilmi<br />

„Lumekuninganna“<br />

tootmine<br />

850 000 krooni<br />

ᐅ OÜ <strong>Eesti</strong> Joonisfilm<br />

– joonisfilmi „Lotte ja<br />

kuukivi saladus“<br />

tootmine<br />

800 000 krooni<br />

<strong>Eesti</strong> filmi andmebaasi<br />

loomisest<br />

<strong>Eesti</strong> rahvusfilmograafia koostamise mõtte algatas<br />

EESTI FILM 100.<br />

Varsti ligi sada aastat<br />

ajalugu ja kultuuri<br />

talletanud filmipärandi<br />

ja <strong>Eesti</strong> filmiloomingu<br />

kohta puudub ülevaatlik<br />

infokandja. Lisaks vaieldamatule<br />

kultuuriväärtusele pakuks<br />

rahvusfilmograafia huvi nii<br />

ajaloolastele, filmiuurijatele,<br />

filmiüliõpilastele kui filmihuvilistele.<br />

Mida aeg edasi, seda<br />

keerulisem on taastada <strong>Eesti</strong><br />

filmilugu.<br />

2007. aasta hilissügisel loodi<br />

idee teostamiseks MTÜ <strong>Eesti</strong><br />

<strong>Filmi</strong> Andmebaas (edaspidi<br />

MTÜ EFA), mida asusid juhtima<br />

F-Seitse filmiprodutsent<br />

Reet Sokmann projektijuhi ja<br />

Tallinna Ülikooli meediaprofessor<br />

Hagi Šein peatoimetajana.<br />

<strong>Eesti</strong> filmi täieliku andmekogu<br />

loomine on töömahukas ja kulukas<br />

ettevõtmine. See eeldab<br />

peamiste võtmeorganisatsioonide<br />

- <strong>Eesti</strong> <strong>Filmi</strong>arhiivi, <strong>Eesti</strong><br />

Rahvusringhäälingu ja kõigi<br />

filmitootjate motivatsiooni ja<br />

koostöövalmidust ning positiivset<br />

suhtumist ja toetust kultuuriavalikkuselt.<br />

20 jaanuaril<br />

<strong>2009</strong> sõlmiti rahvusfilmograafia<br />

loomiseks Ühiste kavatsuste<br />

kokkulepe kõigi huvitatud osapooltega,<br />

kelleks on Rahvusarhiiv,<br />

<strong>Eesti</strong> Rahvusringhääling,<br />

<strong>Eesti</strong> Kultuuriministeerium,<br />

<strong>Eesti</strong> <strong>Filmi</strong> <strong>Sihtasutus</strong>, <strong>Eesti</strong><br />

Kultuurkapital, Balti <strong>Filmi</strong>- ja<br />

Meediakool, <strong>Eesti</strong> Kinoliit, <strong>Eesti</strong><br />

<strong>Filmi</strong>ajakirjanike Ühing, AS<br />

Tallinnfilm, <strong>Eesti</strong> Film 100 ja<br />

MTÜ <strong>Eesti</strong> <strong>Filmi</strong> Andmebaas.<br />

Praeguseks on analüüsitud olemasolevat<br />

filmiinformatsiooni<br />

ja kaardistatud selle allikad.<br />

<strong>Filmi</strong>andmestiku kogumise<br />

põhimõtted on aastate jooksul<br />

olnud erinevad, on perioode,<br />

mil informatsiooni süstemaatiliselt<br />

ei kogutud ning see puudub<br />

osaliselt või täielikult. Selle<br />

lünga suudab loodav andmebaas<br />

likvideerida.<br />

MTÜ EFA peatoimetaja Hagi<br />

Šein koostas <strong>2009</strong>. aasta kevadel<br />

<strong>Eesti</strong> filmi andmebaasi<br />

kategooriate, andmeväljade ja<br />

tunnuste loendi ja kodeerimisjuhendi<br />

(andmeväljade kirjed,<br />

terminoloogia ja selgitused),<br />

mis saab edaspidi aluseks filminfo<br />

sisestamisel andmebaasi.<br />

Iga filmi digiandmestik tuleb<br />

võimalikult täielik ning sisaldab<br />

andmeid filmi sisu, žanri,<br />

autorite, osatäitjate, võttegrupi,<br />

tootjate, tehniliste parameetrite,<br />

võttekohtade, autoriõiguste<br />

ja levitajate kohta, filmi bibliograafiat,<br />

viiteid filmi ja tegijate<br />

kohta ilmunud arvustustest,<br />

artiklitest ja raamatutest, digiteeritud<br />

filmikaadreid, filmide<br />

stsenaariume, promoklippe,<br />

treilereid ja muud huvitavat.<br />

Andmebaas võimaldab otsingut<br />

ulatuslike sisutunnuste,<br />

isikute, kohtade, objektide, aja<br />

või sündmuste põhiselt. Tagatakse<br />

andmete usaldusväärsus,<br />

filmiandmebaas tehakse veebis<br />

kättesaadavaks kõigile nii eesti<br />

kui inglise keeles.<br />

Hetkel lõpeb sisutunnuste piloteerimisfaas,<br />

milles osalevad<br />

erialaspetsialistid ja huvitatud<br />

osapoolte esindajaid, mis võimaldab<br />

neil andmekogumise<br />

süsteemiga põhjalikult tutvuda<br />

ja selle parendamiseks ettepanekuid<br />

teha.<br />

Piloteerimises osalevad filmiteadlased,<br />

produtsendid, filmiloojad,<br />

bibliograafid ja terminoloogid.<br />

Piloteerimise käigus<br />

kogutakse infot kõigi andmebaasis<br />

kajastuvate filmiliikide<br />

kohta, et kodeerimisinstrumenti<br />

paremini „seadistada”.<br />

Pärast piloteerimise lõppu tehakse<br />

tulemuste analüüs ning<br />

seejärel asutakse reaalselt andmebaasi<br />

koostama.<br />

Andmebaas peaks valmima<br />

aastatel <strong>2009</strong>-2017 ning sisaldama<br />

andmeid enam kui<br />

10 000 <strong>Eesti</strong>s tehtud filmi kohta.<br />

Andmebaasi esimese osa ja<br />

selle veebiväljundi valmimine<br />

on kavandatud <strong>Eesti</strong> filmi 100.<br />

aastapäeva tähistamise ajaks<br />

2012 aastal.<br />

Andmebaasi sisu usaldusväärsusele<br />

saavad kaasa aidata kõik<br />

filmitootjad, tehes meiega<br />

koostööd andmete kogumisel<br />

ja sisestamisel andmebaasi.<br />

MTÜ <strong>Eesti</strong> <strong>Filmi</strong><br />

Andmebaas<br />

Hagi Sein ˇ – peatoimetaja<br />

Reet Sokmann – projektijuht<br />

Kontakt: reet@efa.ee või<br />

tel 6015983<br />

22

TEATED<br />

Raamatukogud kutsuvad<br />

filmitootjaid koostööle<br />

Kas olete vahel huvi tundnud, milliseid teie poolt toodetud videosalvestisi<br />

leidub <strong>Eesti</strong> avalikes raamatukogudes Pean silmas neid ca<br />

500 rahvaraamatukogu, mis avatud kõige laiemale auditooriumile.<br />

Ametliku statistika<br />

viimastel andmetel<br />

leidub <strong>Eesti</strong> rahvaraamatukogudes<br />

kokku<br />

ligi 20 000 videosalvestist.<br />

Seda pole kuigi palju, aga mitte<br />

ka lootusetult vähe. Mõistagi<br />

pole need kõik <strong>Eesti</strong>s toodetud,<br />

kuid allakirjutanu poolt raamatukogudes<br />

läbi viidud kiirküsitlus<br />

andis üsna ühese vastuse<br />

küsimusele, millised videod<br />

peaksid rahvaraamatukogudes<br />

esmajoones leiduma: need on<br />

<strong>Eesti</strong> mängu-, anima-, laste- ja<br />

loodusfilmid.<br />

Raamatukogudel on Rahvaraamatukogude<br />

seadusest tulenev<br />

kohustus kindlustada oma sihtgrupp<br />

vajaliku informatsiooniga,<br />

sealhulgas ka muusika,<br />

filmide jm materjaliga.<br />

Kehtiv Autoriõiguse seadus aga<br />

keelab videote kojulaenutuse<br />

raamatukogust ilma vastava<br />

litsentsita, mida tuleb küsida<br />

kaasnevate õiguste omajalt<br />

ehk siis esmasalvestuse tootjalt.<br />

Kuna ei tootjatel ega raamatukogudel<br />

ole hetkel ühte pädevat<br />

katusorganisatsiooni, kes vastava<br />

asjaajamisega tegeleks, peavad<br />

raamatukogud igaüks eraldi<br />

oma videotele laenutuslube<br />

taotlema. Asja teeb keerulisemaks<br />

veel see, et rahvaraamatukogud<br />

kuuluvad kohalikele<br />

omavalitsustele, mistõttu üldjuhul<br />

ei saagi raamatukogu ise<br />

vastavaid lepinguid sõlmida.<br />

Probleemiks võib kujuneda ka<br />

asjaolu, et nii mõnedki tootjad<br />

annavad oma levi- ja laenutusõiguse<br />

esindamise üle levifirmadele.<br />

Sageli pole DVD ümbriselt<br />

võimalik välja lugeda,<br />

kellelt õigupoolest tuleks üldse<br />

luba küsida.<br />

Seega - raamatukogud tahaksid<br />

tegutseda seadusi järgides,<br />

teisalt on see mõttetult keeruline.<br />

Tulemuseks on, et paljud<br />

raamatukogud loobuvad üldse<br />

videote soetamisest, või – laenutavad<br />

neid ebaseaduslikult.<br />

Mõlema variandi puhul jääb<br />

vähemalt üks osapooltest – autor,<br />

tootja, raamatukogu või<br />

kasutaja - kaotajaks. Tootjal jääb<br />

saamata müügitulu ja litsentsitasu<br />

(juhul, kui ta seda nõuab),<br />

autoritel tasu laenutuste pealt.<br />

Kasutaja ei saa tarbida maksumaksja<br />

raha eest soetatud kultuuriväärtusi<br />

ning raamatukogu<br />

ei saa täita talle seadusega<br />

pandud kohustusi ega kasutajate<br />

nõudmisi.<br />

Sageli on küsitud, et miks üldse<br />

peaks raamatukogu videosalvestisi<br />

koguma Juba mainitud<br />

seadusest tulenevale kohustusele<br />

lisaks on ka sisuline<br />

põhjus – videosalvestis kannab<br />

endal samaväärseid kunstiliike<br />

– muusika, film, teater jt – kui<br />

raamatusse raiutud kirjandus.<br />

Miks ei peaks siis raamatukogu<br />

seda koguma, säilitama ja kättesaadavaks<br />

tegema<br />

Viimasel Autoriõiguse seaduse<br />

muutmisel 2008. a. olid<br />

filmitootjad kategooriliselt<br />

vastu raamatukogulaenutustele<br />

erandi kehtestamisele (nii,<br />

nagu seda tehti helisalvestiste<br />

puhul). Mõistlikku lahendust<br />

oleks aga siiski tarvis. Pole<br />

kahtlust, et kasu on siin vastastikune.<br />

Protsess tuleks teha<br />

võimalikult lihtsalt hallatavaks.<br />

Mida lihtsam on süsteem, seda<br />

rohkem oleks raamatukogude<br />

poolseid tarbijaid.<br />

Küsimus litsentsitasu suurusest<br />

on juba eraldi läbirääkimiste<br />

teema või siis kujuneb mõistlik<br />

hind välja praktika käigus. Eriti<br />

õnnelikud oleks raamatukogud<br />

muidugi tasuta litsentside eest,<br />

kuid on arusaadav, et see ei saa<br />

kujuneda üldnormiks.<br />

<strong>Eesti</strong> Muusikakogude Ühendus<br />

(EMKÜ) on kujunenud videote<br />

laenutuse teemal raamatukogude<br />

eestkõnelejaks, kuna suuremad<br />

rahvaraamatukogude<br />

videoteegid asuvad just sealsete<br />

muusikaosakondade juures.<br />

Pakume probleemi lahendamiseks<br />

välja alljärgnevad variandid<br />

ning kutsume tootjaid üles<br />

sel teemal arutlema ning ühiseid<br />

lahendusi leidma.<br />

<strong>Eesti</strong> filmitootjad võiksid kas igaüks<br />

oma kodulehele või veelgi<br />

parem, kui mõnele ühisele, näiteks<br />

<strong>EFS</strong>A kodulehele spetsiaalselt<br />

raamatukogude jaoks üles panna<br />

nimestiku oma toodetest, mis on<br />

videokandjal kättesaadavad ning<br />

iga nimetuse juurde lisada, millistel<br />

tingimustel raamatukogud<br />

võiksid neid salvestisi laenutada.<br />

Näiteks - millisest tähtajast alates<br />

võib filmi koju laenutada; kas ja<br />

kui palju selle eest tuleks maksta<br />

jms.<br />

Sellist süsteemi loetakse juriidiliselt<br />

võrdsustatuks kirjalike<br />

litsentsidega ning jääks ära iga<br />

raamatukoguga eraldi lepingute<br />

sõlmimine.<br />

Teine võimalus oleks nn Soome<br />

variant, kus raamatukogud ostavad<br />

oma videosalvestised 1-2<br />

vahendusfirmast, mis hangib<br />

ka litsentsid. Seega saavad raamatukogud<br />

juba ostes omale<br />

laenutusõigusega videod ega<br />

pea ise sellega tegelema. Hetkel<br />

<strong>Eesti</strong>s sellist ettevõtet ei ole, aga<br />

kui keegi leiaks selles äriidee,<br />

siis oleks see raamatukogudele<br />

igal juhul teretulnud, sest esimesena<br />

toodud variant kehtiks<br />

siiski ainult <strong>Eesti</strong> tootjate puhul,<br />

raamatukogudes leidub<br />

aga hulgaliselt ka muu maailma<br />

videotoodangut.<br />

Need, ja võimalik, et veel mitmed<br />

teised lahendusvariandid<br />

võiksid olla edasiste arutluste<br />

teema. Oleksime tänulikud, kui<br />

ka kaasnevate õiguste omajad<br />

isekeskis seda teemat arutada<br />

võtaksid ning julgemalt omapoolsete<br />

ettepanekutega välja<br />

tuleksid.<br />

Lõpetuseks tahaks <strong>Eesti</strong> tootjaid<br />

üles kutsuda ise aktiivsemalt oma<br />

toodangut raamatukogudele pakkuma.<br />

Jättes kõrvale hetke majandusolukorra,<br />

mis loodetavasti<br />

on siiski ajutine, oleks raamatukogud<br />

tootjatele potentsiaalne<br />

turg, mis aga vajaks natuke<br />

paremat sissetöötamist.<br />

Kaie Viigipuu-Kreintaal<br />

<strong>Eesti</strong> Muusikakogude<br />

Ühenduse esimees<br />

EMKÜ kontakt: emky@nlib.ee<br />

23

TEATED<br />

Lisandusi mõtete ja uudiste<br />

vabale levikule <strong>Eesti</strong>s<br />

Jätkan 2007. aastal <strong>EFS</strong>i infolehes<br />

alustatud teemaga ehk <strong>Eesti</strong> Produtsentide<br />

Vabanduste Antoloogia 2.<br />

osaga. Tuleb tunnistada, et meie<br />

produtsentide fantaasia on piiritu nagu<br />

taevas, näiteid ei ole vaja kaugelt otsida:<br />

ma hakkasin aruandega <strong>EFS</strong>Asse<br />

tulema, aga sõitsin metsseale otsa!<br />

Või siis näiteks lugu<br />

produtsendist, kes<br />

tõepoolest tuligi õigel<br />

ajal oma aruannet<br />

tooma, aga <strong>EFS</strong>Asse jõudes ei<br />

avanenud tema peene portfelli<br />

lukk. Produtsent müras sumadaniga<br />

nagu emakaru poegadega,<br />

aga ei midagi…soovitasin<br />

siis elutargalt, et järgmine kord<br />

pangu aruanne kilekotti. Oligi<br />

õppimisvõimeline produtsent,<br />

paar tunni pärast tuli RIMI kilekotiga!<br />

Põhjus, mis aruanne ei valmi<br />

õigel ajal, võib olla ka selline:<br />

stuudio soetas uue montaazhiarvuti,<br />

mis paraku ei õigusta<br />

talle pandud ootusi – arvuti<br />

lihtsalt ei tööta…või siis on<br />

produtsent tankinud solkkütust<br />

ja auto kipub vanalinna piiril<br />

välja surema, suure vaevaga<br />

jõutakse <strong>EFS</strong>i, aga pärast sõidab<br />

auto muidugi jälle probleemivabalt<br />

edasi!<br />

On olnud ka juhuseid, kus aruande<br />

esitamine viibib, sest filmitootja<br />

arvuti ja printer keelduvad<br />

koostööst – tuleb printeri<br />

kaablit tõsta ühest USB august<br />

teise - ühest august tuleb üks<br />

leht, teisest teine, esimesest jälle<br />

kolmas... aga <strong>EFS</strong>A aruanded on<br />

ju mahukad, alla paarikümne<br />

lehe ei pääse kuidagi!<br />

24<br />

Ma ei hakka rääkima juhtumitest,<br />

kui taotluse esitamise päeval<br />

närib koer puruks printeri<br />

juhtme või saab paber otsa või<br />

on jalgratas maja eest kadunud…ma<br />

ei ole ju ometi mingi<br />

tüütu näägutaja!<br />

Enamikel <strong>Eesti</strong> produtsentidel<br />

on üks ühine kummaline<br />

omadus – hirm T-tähe ees. Produtsendid<br />

armastavad väga kasutada<br />

sõna potentsiaalne, aga<br />

miskipärast kirjutab enamus<br />

seda POTENSIAALNE, samas ei<br />

ole harv juhus, kui kirjutatakse<br />

TRANTSPORT. Seda veidrat<br />

nähtust <strong>Eesti</strong> kinomaastikul<br />

peaksid küll sotsiaalteadlased<br />

ja semiootikud uurima…<br />

Ja ega siis ainult meiega ei<br />

juhtu kummalisi asju, juhtub<br />

ka välimaal. Kord saime<br />

kirja: I will come. My ass<br />

Katarina will be in touch<br />

with you… Ja mõni<br />

päev hiljem võetigi<br />

meiega ühendust:<br />

I am the ass of<br />

Mr. X… Suhtlevat<br />

p****t<br />

oleks tõesti<br />

olnud põnev<br />

vaadata,<br />

paraku<br />

oli see ikkagi<br />

kõigest assistent/sekretär,<br />

kes meiega kontakteerus. Aga<br />

eks ole endalgi vahel juhtunud,<br />

et kirjutad uljalt: Dead Mr…<br />

uups Dear Mr.<br />

<strong>EFS</strong>i argipäevas juhtub muidki<br />

imelisi lugusid, ühel päeval saime<br />

me sellise kirja:<br />

Kas Teie firmal võiks olla huvi<br />

soetada mereäärseid kinnistuid<br />

(Sadama kinnistud, transport<br />

ja laokinnistud, keemiatehase,<br />

tollivaba lao kinnistud, autoterminali<br />

või kütuseterminali)<br />

Või oskate soovitada kellele<br />

pakkuda...<br />

Kuna me ei suutnud kokku leppida,<br />

kas keemiatehas või autoterminal,<br />

siis jäi see väärt ost<br />

sooritamata!<br />

Lõpetuseks veel mõned filmimaailma<br />

keelevigurid (õnneks<br />

ei pärine need kõik minu sulest):<br />

Vanamees ja puder - Vanamees<br />

ja põder<br />

Üli Pikkov – Ülo Pikkov<br />

Kaasasündinud kohutused –<br />

Kaasasündinud kohustused<br />

Tambet Tasuta – Tambet Tasuja<br />

Martin Kreedo – Margit Keerdo<br />

…kaasatakse maavälised jõud -<br />

…kaasatakse majavälised jõud<br />

Osalemise Scorsese 2 koolitusel<br />

- Osalemine Sources 2 koolitusel<br />

–<br />

Kana-Viru 3 – Vana-Viru 3<br />

Ivi Felt – Ivo Felt<br />

Warren Ray – Rein Maran<br />

Roomas Seppel – Toomas Seppel<br />

(Tänan lahke abi ja kaasaelamise<br />

eest: Leana Jalukse, Eda Koppel,<br />

Tristan Priimägi, Margit<br />

Tõnson ja Annely Martin)<br />

Kristina Märtin<br />

<strong>EFS</strong>i tootmisassistent

Kinobussi meeskond<br />

viikingilaevaga Doonaul.<br />

25

Yumpu Logo

products

Resources

Company

Terms of service
Privacy policy
Cookie settings
Accessibility Statement
Accessibility Statement
Imprint
Change language
Made with love in Switzerland
© 2025 Yumpu.com, all rights reserved

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!