EFS infoleht 2/ 2009 - Eesti Filmi Sihtasutus
EFS infoleht 2/ 2009 - Eesti Filmi Sihtasutus
EFS infoleht 2/ 2009 - Eesti Filmi Sihtasutus
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
efs info 2/<strong>2009</strong>
Sisukord<br />
Rahast, aga mitte ainult 3<br />
<strong>EFS</strong> <strong>2009</strong>.aasta sihttoetuste piirmäärad 4<br />
<strong>EFS</strong>i toetuste taotlemise voorud <strong>2009</strong> 4<br />
<strong>EFS</strong>i <strong>2009</strong>. aasta eelarve 4<br />
Toetused<br />
<strong>EFS</strong> toetused 01.01.-15.06.<strong>2009</strong> 5<br />
Kriminaalsed lood sihtasutuses 7<br />
Dokfilmist kärbete valduses 8<br />
<strong>EFS</strong>i toetatud filmide esilinastused <strong>2009</strong> 8<br />
Eksport<br />
<strong>Eesti</strong> filmid festivalidel ja turgudel 9<br />
<strong>Eesti</strong> animafilmid Annecy’s 11<br />
Arve ja fakte<br />
<strong>Eesti</strong> filmid <strong>Eesti</strong> telekanalites 12<br />
<strong>Eesti</strong> filmid kinos <strong>2009</strong> 13<br />
MEDIA<br />
Avatud taotlusvoorud 14<br />
Stipendiumifond 14<br />
2008 toetused <strong>Eesti</strong>le 14<br />
<strong>Filmi</strong>üritusi<br />
Friigisuvi jätkub 15<br />
Muudatused Tallinnfilmis 16<br />
Kino Sõprus suvine filmivalik 16<br />
Lähenedes majandusele loominguliselt 17<br />
Sügis <strong>2009</strong> esilinastused 17<br />
<strong>Eesti</strong> film 100: volume 11 18<br />
BFMi vastuvõtt 19<br />
PÖFF – õudust, armastust ja kino! 20<br />
Matsalu Loodusfilmide Festival 21<br />
Baltic Event 21<br />
Teated<br />
Kultuuministeeriumi filmivaldkonna toetused 22<br />
<strong>Eesti</strong> filmi andmebaasi loomisest 22<br />
Raamatukogud kutsuvad filmitootjaid koostööle 23<br />
Lisandusi mõtete ja uudiste vabale levikule <strong>Eesti</strong>s 24<br />
Esikaanel "Pangarööv", rezhissöör Andrus Tuisk<br />
<strong>Eesti</strong> <strong>Filmi</strong> <strong>Sihtasutus</strong><br />
Üldtelefon: 627 60 60<br />
Faks: 627 60 61<br />
E-post: film@efsa.ee<br />
Postiaadress: Uus 3, Tallinn 10111<br />
<strong>EFS</strong> avatud E-R 9.00-17.00<br />
Taotluste vastuvõtt E-N 10.00-16.00<br />
Marge Liiske, tegevjuht: 627 60 60 marge@efsa.ee<br />
Karlo Funk, peaekspert: 627 60 64, karlo@efsa.ee<br />
Monika Olju, sekretär: 627 60 60, monika@efsa.ee<br />
Raimo Jõerand, filmiekspert: 627 60 00, raimo@efsa.ee<br />
Kristina Märtin, tootmisassistent: 627 60 69, kristina@efsa.ee<br />
Milla Raaper, pearaamatupidaja: 627 60 66, milla@efsa.ee<br />
Tristan Priimägi, välissuhete juht 627 60 68,tristan@efsa.ee<br />
Eda Koppel, infojuht 627 60 63, eda@efsa.ee<br />
Endel Koplimets, eelarvenõunik: 62760 02, endel@efsa.ee<br />
Anu Ernits, MEDIA Desk juhataja: 627 60 65, info@mediadeskestonia.eu<br />
Tallinnfilm<br />
Margit Vremmert, juhataja: 644 28 10, margit@efsa.ee<br />
Tiina Teras, levijuht: 627 60 67, tiina.teras@efsa.ee<br />
Helen Villmann, turundus- ja müügijuht: 627 60 01, helen@efsa.ee<br />
2<br />
ISSN 1736-065X
<strong>EFS</strong> INFO<br />
Rahast, aga<br />
mitte ainult<br />
27. mail võttis <strong>Eesti</strong> <strong>Filmi</strong> <strong>Sihtasutus</strong>e nõukogu vastu<br />
<strong>2009</strong>. aasta uue, täpsustatud (loe: vähendatud)<br />
eelarve, mis suurema selguse mõttes olgu siinkohal<br />
ka lisatud (vt lk 4)<br />
Seekordsed kärped otsustasime<br />
teha <strong>EFS</strong>i<br />
muude projektide<br />
ning halduskulude<br />
arvelt, seega ei muutunud<br />
filmiprojektidele eraldatavad<br />
summad.<br />
Arvestades olukorda riigis on<br />
toetuse edasine vähenemine<br />
2010. aastal vältimatu. Ehk<br />
nagu kogenud inimesed ütlevad<br />
- seni ainult hööveldasime,<br />
nüüd tuleb hakata lõikama.<br />
Kindlasti hoiame teid arengutega<br />
kursis ning enne (radikaalsete)<br />
otsuste tegemist kutsume<br />
teid nõupidamiseks kokku.<br />
Näeksin heameelega, et kevadel<br />
hoogsalt arenenud Kultuuri<br />
Tehnopargi projekt saaks sel<br />
aastal tehtud ka tasuvusuuringu.<br />
Ehitamiseks, või õigemini<br />
ehituse rahastamiseks on aeg<br />
loomulikult äärmiselt ebasobiv.<br />
Samas näitab eelmisel aastal Jürisse<br />
ning sel aastal endistesse<br />
Dvigateli tehastesse püstitatud<br />
ajutine suurejooneline võttepaviljon,<br />
samuti Lääne-<strong>Eesti</strong> rannikule<br />
kerkiv papist baltisaksa<br />
mõisakompleks ning nende<br />
projektidega kaasnev rahavoog<br />
<strong>Eesti</strong>sse seda, et suudetakse<br />
müüa ka olematut infrastruktuuri<br />
– ammuks siis veel reaalset.<br />
Loomemajandus filmivaldkonnas<br />
ei ole tühi mõiste, vaid<br />
täieline tegelikkus.<br />
Ei suve, ei seminari<br />
Juunikuu ilm meenutab oktoobrit,<br />
kärped on külmutanud<br />
eesti filmi traditsioonilise suveseminari.<br />
Nii me mõtlesime.<br />
Et kuidagi ebaõiglane tundub<br />
vajaminevad finantsid tegijailt<br />
kokku korjata, sest meie eelarves<br />
selleks raha pole. Aga kui<br />
kohtasin mõned päevad tagasi<br />
üht suurepärast <strong>Eesti</strong> filmiloojat,<br />
keda väga austan (olgu ta<br />
initsiaalideks M.K.), läks jutt<br />
üsna kohe filmi suvepäevale. Et<br />
kas siis jääbki olemata <strong>Filmi</strong>tegijad<br />
on ju nii ehk nii terve aasta<br />
omaette nokitsenud - stuudio<br />
sügavustes, kodu vaikuses, võtteplatsi<br />
saginas, aga ikka enamuses<br />
teiste tegijatega kokku<br />
puutumata -, see üks kord aastas<br />
kõigil kokku tulla, suhelda ning<br />
uudiseid vahetada on elementaarne.<br />
Edasise vestluse käigus<br />
jõudsime mõtteni, et olgu siis<br />
kasvõi niimoodi, et igaüks võtab<br />
endale ja/või sõbrale söögijoogi<br />
kaasa, <strong>EFS</strong> leiab muruplatsi<br />
ja muusika. August ehk aeg<br />
enne uue “hooaja” algust oleks<br />
ju ka sobiv. Sarnast suhtumist on<br />
kuulda olnud mujaltki.<br />
Samas on PÖFF pakkunud, et<br />
seekordne filmipidu võiks aset<br />
leida Tartus, tARTuFFi ajal 13.<br />
või 14. augustil. Prooviks soovijatele<br />
organiseerida reisibussi;<br />
programmi ning lihtsama<br />
nosimise eest hoolitseb PÖFF,<br />
Pauligi kohv Pauligilt.<br />
Mida arvate teie, kallis filmirahvas<br />
Augusti sumedad ööd<br />
on ehk juunivihmadest etemad<br />
Tallinn või Tartu, põhi<br />
või lõuna, pea- või koolilinn,<br />
Punamütsikese korv endal<br />
kaasa või kausitäis hernesuppi<br />
kohapeal Või on teil veelgi<br />
paremaid ettepanekuid Palun<br />
andke kindlasti veel enne suurt<br />
suve sellest teada kas telefoni<br />
teel, otse suheldes või e-kirjakesega<br />
aadressil krissu@efsa.ee<br />
Marge Liiske<br />
<strong>EFS</strong> tegevjuht<br />
3
<strong>EFS</strong> INFO<br />
<strong>EFS</strong>i <strong>2009</strong>. aasta<br />
sihttoetuste<br />
piirmäärad<br />
Vastavalt <strong>EFS</strong>i toetuste<br />
eraldamise eeskirjale saab<br />
<strong>EFS</strong> filmiprojekte toetada kuni<br />
70 % ulatuses kogu projekti<br />
maksumusest.<br />
Saadud stsenaariumitoetuse<br />
ja arendustoetuse summa<br />
arvestatakse tootmistoetuse<br />
maksimum-määra sisse.<br />
1. Mängufilm<br />
eelarve 25 050 000 kr<br />
1.1. Täispikkade mängufilmide<br />
tootmistoetuste eelarve on:<br />
21 000 000 kr<br />
Piirmäärad on<br />
Täispika mängufilmi tootmistoetusel:<br />
6 500 000 kr<br />
Piiratud tootmistoetusel:<br />
3 500 000 kr<br />
1.2. Täispikkade mängufilmide<br />
stsenaariumitoetuste eelarve:<br />
350 000 kr<br />
Täispika mängufilmi stsenaariumitoetuse<br />
piirmäär: 50 000 kr<br />
1.3. Täispikkade mängufilmide<br />
arendustoetuste eelarve:<br />
2 400 000 kr<br />
Täispika mängufilmi arendustoetuse<br />
piirmäär: 500 000 kr<br />
1.4. Lühimängufilmi tootmistoetuste<br />
eelarve: 1 300 000 kr<br />
Lühimängufilmi tootmistoetuse<br />
piirmäär: 500 000 kr<br />
2. Animafilm<br />
13 000 000 kr<br />
Lühianimafilmi tootmistoetuse<br />
piirmäär: 4 000 000 kr.<br />
3. Dokumentaalfilm<br />
9 300 000 kr<br />
Dokumentaalfilmi tootmistoetuse<br />
piirmäär: 600 000 kr<br />
Dokumentaalfilmi arendustoetuse<br />
piirmäära ei ole.<br />
4. Levitoetused<br />
1 350 000 kr<br />
Levitoetuse piirmäär:<br />
400 000 kr<br />
5. Varia<br />
2 000 000 kr<br />
Projektide toetuse piirmäära<br />
ei ole.<br />
6. Tulemustoetused<br />
500 000 kr<br />
Menutoetuse maksimumsumma<br />
on seotud arendustoetuse<br />
piirmääraga, <strong>2009</strong>. aastal on<br />
see 500 000 kr<br />
Kinnitanud <strong>EFS</strong>i nõukogu<br />
21. jaanuaril <strong>2009</strong><br />
<strong>EFS</strong>i <strong>2009</strong>.<br />
aasta eelarve<br />
TULUD KOKKU<br />
58 807 000 kr<br />
Riigieelarvelised eraldised 58 141 665<br />
Tulud kodumaistelt hoiustelt 165 335<br />
Eelmiste perioodide jääk 500 000<br />
KULUD KOKKU 58 807 000<br />
<strong>EFS</strong> SIHTTOETUSED FILMIPROJEKTIDELE KOKKU 49 445 000<br />
MÄNGUFILMIDE TOETUS 24 200 000<br />
Stsenaariumitoetus 330 000<br />
Arendustoetus 2 200 000<br />
Tootmistoetus 20 400 000<br />
Lühimängufilmide toetus 1 270 000<br />
ANIMAFILMIDE TOETUS 12 550 000<br />
DOKUMENTAALFILMIDE TOETUS 9 000 000<br />
MENUTOETUS 500 000<br />
LEVITOETUS 1 300 000<br />
MUUD SIHTTOETUSED (VARIA) 1 895 000<br />
<strong>EFS</strong>i MUUD PROJEKTID 3 322 000<br />
Rahvusvahelised filmiturud/Baltic Films 850 000<br />
<strong>Filmi</strong>pärandi restaureerimine/EF 100 1 060 000<br />
<strong>Filmi</strong>koopiate soetamine ja transport 580 000<br />
Projektide ekspertiis ja auditid 130 000<br />
<strong>Eesti</strong> filmialased raamatud ja <strong>infoleht</strong> 220 000<br />
Baltic Event 100 000<br />
Eurimages 40 000<br />
Dokufoorumid 40 000<br />
EFP/EDN liikmemaksud ja projektid 80 000<br />
Muud projektid (sh Filmograafia) 222 000<br />
FILMIHARIDUS 300 000<br />
KINO SÕPRUS TEGEVUS 550 000<br />
<strong>EFS</strong>i TEGEVUSKULUD 5 190 000<br />
PERSONALIKULUD 3 765 000<br />
sh. nõukogu halduskulud 282 500<br />
siseaudiitori halduskulud 80 000<br />
LÄHETUSKULUD 180 000<br />
RENDITUD RUUMIDE MAJANDAMISKULUD 530 000<br />
INFO- JA KOMMUNIKATSIOONIKULUD 155 000<br />
MUUD MITMESUGUSED KULUD 445 000<br />
KÄIBEMAKS KULUNA 115 000<br />
<strong>EFS</strong>i toetuste taotlemise voorud <strong>2009</strong><br />
II poolaasta<br />
7. september <strong>2009</strong><br />
dokumentaalfilmide arendusja<br />
tootmistoetustaotlused ja<br />
<strong>Eesti</strong> Kroonika<br />
21. september <strong>2009</strong><br />
“<strong>Eesti</strong> lugude” ideekavandid<br />
5. oktoober <strong>2009</strong><br />
täispikkade mängufilmide<br />
arendustoetustaotlused<br />
19. oktoober <strong>2009</strong><br />
lühianimafilmide arendus- ja<br />
tootmistoetustaotlused<br />
2. november <strong>2009</strong><br />
täispikkade mängufilmide<br />
stsenaariumitoetustaotlused<br />
16. november <strong>2009</strong><br />
lühimängufilmide tootmistoetustaotlused<br />
4
TOETUSED<br />
<strong>EFS</strong> toetused<br />
01.01.-15.06.<strong>2009</strong><br />
FIRMA NIMI/Isik PROJEKTI NIMI SUMMA<br />
MÄNGUFILMI TOOTMIS- JA JÄRELTOOTMISTOETUSE LEPINGUD<br />
Taska Film Punane elavhõbe 6 000 000<br />
F-Seitse Lumekuninganna 980 000<br />
F-Seitse Kirjad Inglile 6 010 000<br />
KOKKU 12 990 000<br />
MÄNGUFILMI ARENDUSTOETUSE LEPINGUD<br />
Revolver Film Ülevalgus 320 000<br />
Amrion Vaenlane pärast võitu 450 000<br />
Exitfilm Remont 330 000<br />
KOKKU 1 100 000<br />
DOKUMENTAALFILMI TOOTMISTOETUSE LEPINGUD<br />
Baltic Film Production Shaht 400 000<br />
F-Seitse Vaated 250 000<br />
Ikoon Mustlase missioon 178 000<br />
<strong>Filmi</strong>vabrik Vanahärra 200 000<br />
Freyja film Evald Okas 450 000<br />
Traumfabrik 91. kilomeetrit 500 000<br />
Umberto&Co Palusalu 400 000<br />
Kuukulgur Film Kuku ja Külavanem 300 000<br />
Allfilm Saarte värvid 400 000<br />
Kosmosemutid Kokkuseatud Tiibet 246 690<br />
Kopli Kinokompanii Aeg algab siin 300 000<br />
F-Seitse Varesesaare venelased 200 000<br />
Estinfilm <strong>Filmi</strong>looja profiil: Lennart Meri 400 310<br />
Testfilm Riigireetur 400 000<br />
Allfilm 1939 400 000<br />
Baltic Film Production Ajuoperatsioon 400 000<br />
Film Tower Kuubis Kosmos 68 275 000<br />
Allfilm Laulupidu! 250 000<br />
Allfilm Kaplinski süsteem 250 000<br />
KOKKU 6 200 000<br />
DOKUMENTAALFILMI ARENDUSTOETUSE LEPINGUD<br />
Allfilm 1939 100 000<br />
Baltic Film Production Ajuoperatsioon 100 000<br />
Estinfilm <strong>Filmi</strong>looja profiil: Lennart Meri 100 000<br />
Traumfabrik Reklaamfilm 150 000<br />
Testfilm Elumustrid: Harjumuse jõud 100 000<br />
Kosmosemutid Katel 100 000<br />
Allfilm Raivo Hein Linnutee galaktikast 37 500<br />
Vesilind Magala Madonna 50 000<br />
Exitfilm Munk 100 000<br />
Amrion Oratoorium Viru hotellile 100 000<br />
KOKKU 937 500<br />
EESTI LOOD<br />
Revolever Film Võõras omade seas 60 000<br />
Rühm Pluss Null Inimlikult inimesele 60 000<br />
Rühm Pluss Null Ultra Vennikased 60 000<br />
Allfilm Pastacas 60 000<br />
Allfilm Sudak 60 000<br />
Allfilm Siin Beebilõust, tere! 60 000<br />
5
TOETUSED<br />
FIRMA NIMI/Isik PROJEKTI NIMI SUMMA<br />
Allfilm Samuli, Siim ja Dolce Vita 60 000<br />
Vesilind Püha Jüri 60 000<br />
Homeless Bob Production Pulmad vanglas 60 000<br />
Osakond Maailmameister 60 000<br />
Testfilm Kummikaru 60 000<br />
Silmviburlane Kiri Ruhnust 60 000<br />
KOKKU 720 000<br />
ANIMAFILMI TOOTMISTOETUSE LEPINGUD<br />
<strong>Eesti</strong> Joonisfilm Lotte ja kuukivi saladus 6 500 000<br />
Nukufilm Lisa Limone 2 936 000<br />
<strong>Eesti</strong> Joonisfilm Tuukrid vihmas 642 130<br />
Nukufilm Domestic Fitless (Kohatu olmeheitlus) 969 050<br />
KOKKU 11 047 180<br />
ANIMAFILMI ARENDUSTOETUSE LEPINGUD<br />
Nukufilm Johannese tulemine 104 330<br />
KOKKU 104 330<br />
LEVITOETUSE LEPINGUD<br />
Estinfilm Buratino 250 000<br />
Acuba Film X box 30 000<br />
Allfilm Vasha 250 000<br />
Estinfilm Uku Masingu maastikud 15 000<br />
Eetriüksus Lotmani maailma 30 000<br />
KOKKU 575 000<br />
SIHTTOETUSE (VARIA) LEPINGUD<br />
FIE Eva Näripea Teaduslik uurimistöö St Andrewsi ülikoolis 10 000<br />
Tallinnfilm T. Rohusaare õpingud European Film College'is 20 000<br />
Cinema Nouveau Osalemine Berliini filmiturul 8 000<br />
FIE Mare Raidma Ajalooliste filmikostüümide säilitamine 18 000<br />
FIE Õie Kukk Osalemine FIAFi täiendkoolitusel 11 000<br />
A Film <strong>Eesti</strong> Osalemine Script Factory koolitusel 4 000<br />
MTÜ Maailmafilmi Ühing 6. Tartu visuaalse kultuuuri festival Maailmafilm 120 000<br />
MTÜ Matsalu Loodusfilmide Festival 7. Matsalu rahvusvahelise loodusfilmide festival 180 000<br />
Ahv Osalemine Clermont Ferrand'i filmifestivalil 6 500<br />
MTÜ <strong>Eesti</strong> Kinoliit <strong>Eesti</strong> <strong>Filmi</strong> Päevad <strong>2009</strong> korraldamine 50 000<br />
Tallinnfilm Osalemine Berliini filmiturul 8 000<br />
Tallinna Ülikooli BFM ENGAGE ühisprojekt 15 000<br />
MTÜ Otaku Osalemine MAIA koolitusel 6 000<br />
MTÜ <strong>Eesti</strong> Instituut <strong>Eesti</strong> filmipäevad Ungaris 30 000<br />
<strong>Eesti</strong> Joonisfilm Cartoon Moviel osalemine 15 500<br />
Nukufilm Osalemine Go East festivali 5 600<br />
Luxfilm A. Auna oslaemine NIPKOW programmis 10 000<br />
Estinfilm Osalemine Cannes'i filmiturul 5 000<br />
Eetriüksus Osalemine Cannes'i filmiturul 5 000<br />
MTÜ Otaku Osalemine Cannes'i filmiturul 9 000<br />
Mustfilm Osalemine Mega Plus programmis 30 000<br />
A Film <strong>Eesti</strong> Osalemine Cartoon Forumil 15 000<br />
Ahv Osalemine EAVE koolitusel 10 000<br />
MTÜ PÖFF 13. Tallinna Pimedate Ööde <strong>Filmi</strong> Festival 750 000<br />
Allfilm K. Raupi osalemine DOCRES VNO üritusel 9 000<br />
MTÜ PÖFF Osalemine <strong>2009</strong> IFF Summit Europe'l 10 000<br />
KOKKU 1 360 600<br />
TULEMUSTOETUS<br />
Vitamiin K Film Magnus 28 000<br />
Exitfilm Aja meistrid jt 28 000<br />
Baltic Film Production Kalinovski väljak 10 000<br />
6
TOETUSED<br />
Kriminaalsed lood<br />
sihtasutuses<br />
Viimaks on ka mängufilmide jaoks<br />
aasta alanud. Toetused on allkirjastatud<br />
kahe üsna eriilmelise<br />
filmi toetamiseks.<br />
Oma kodumaise<br />
d e b ü ü t f i l m i n a<br />
lavastab Andres<br />
Puustusmaa Andres<br />
Anvelti jutustusel põhineva<br />
90ndate alguse kriminaalsesse<br />
maailma süveneva “Punase<br />
elavhõbeda” (Taska Film).<br />
Sellest vastuolude ja suurte<br />
võimaluste ajast on filmid seni<br />
teenimatult mööda vaadanud.<br />
Seni on tuntud raamatu ekraniseerimine<br />
kriminaalse draama<br />
võtmes kohaliku vaataja jaoks<br />
edukaks osutunud, kui otsustada<br />
Sass Henno “Mina olin siin”<br />
põhjal. Sulev Keeduse “Kirjad<br />
Inglile” (F-Seitse) on esimesena<br />
autori pikkadest mängufilmidest<br />
kaasaega paigutuv.<br />
Hetkel on filmi rahastanud ka<br />
Soome <strong>Filmi</strong> <strong>Sihtasutus</strong>, vastuseid<br />
oodatakse veel Hollandist.<br />
Tehniliste detailide tõttu viibib<br />
hetkel veel otsus Ilmar Raagi<br />
<strong>Eesti</strong>-Prantsuse ühistöö “Veel<br />
üks croissant” (Amrion) suhtes.<br />
Tähelepanu väärib, et sel<br />
aastal ei tehta enam pea ühtki<br />
kõrgema eelarvega filmi ainult<br />
rahvusliku rahastusega. Samas<br />
pole ka põhjust rahvusvahelist<br />
kaastootmist üle tähtsustada,<br />
nagu näitavad selle aasta<br />
esimeste filmide tulemused.<br />
Mahukas eelarve kaastootjate<br />
poolt võib tähendada samas<br />
identiteedi kaotamist <strong>Eesti</strong> vaataja<br />
jaoks. Kokkuvõttes on oluline<br />
leida tasakaalupunkt erinevate<br />
võimaluste, loominguliste<br />
lahenduste ja rahastamismudelite<br />
vahel.<br />
Arendustoetused peegeldavad<br />
küllaltki täpselt trende, milliseid<br />
filme teha soovitakse.<br />
Ühelt poolt rahvuslik ajalugu<br />
euroopalikus kontekstis (“Remont”<br />
ja “Vaenlane pärast võitu”),<br />
teiselt poolt kaasaeg oma<br />
"Lisa Limone", rezhissöör Mait Laas.<br />
sotsiaalsete probleemidega<br />
(“Ülevalgus”).<br />
Toimus ka esimene animataotluste<br />
voor. Lühianimafilmide<br />
seas on ehk ambitsioonikaim<br />
Mait Laasi stereoskoopiline<br />
muusikal “Lisa Limone” (Nukufilm).<br />
Hardi Volmeri “Kohatu<br />
olmeheitlus” (Nukufilm)<br />
vaatleb, milline võiks paista<br />
ideaalne ühiskond kulturistide<br />
jaoks.<br />
Levitoetusi on antud nii esilinastunud<br />
filmidele kui kultuuriliselt<br />
oluliste dokfilmide<br />
DVD-versioonide väljaandmiseks.<br />
Et sel aastal toetab produtsentide<br />
osalemist Berliini ja<br />
Cannes´i filmiturgudel Ettevõtluse<br />
Arendamise <strong>Sihtasutus</strong>,<br />
jääb veidi rohkem vahendeid<br />
koolituste toetamiseks. Samas<br />
on seda võimalust ka aktiivselt<br />
kasutatud ja sisuliselt on Varia<br />
toetusi ülejäänud aastaks järel<br />
250 000 krooni ulatuses.<br />
Karlo Funk<br />
<strong>EFS</strong> peaekspert<br />
FIRMA NIMI/Isik PROJEKTI NIMI SUMMA<br />
<strong>Eesti</strong> Joonisfilm Elu ilma Gabriella Ferrita jt 25 000<br />
Amrion Mina olin siin 120 000<br />
Allfilm Teine tulemine 23 000<br />
Lege Artis Film Georg 28 000<br />
Kuukulgur Film Revolutsioon, mida ei tulnud 28 000<br />
Vesilind Muskusveise tagasitulek 10 000<br />
Nukufilm Kaasasündinud kohustused jt 25 000<br />
Eetriüksus Detsembrikuumus 120 000<br />
Homeless Bob Production Sügisball 35 000<br />
Luxfilm Must Peeter 20 000<br />
KOKKU 500 000<br />
KÕIK KOKKU 35 534 610<br />
7
TOETUSED<br />
Dokfilmist kärbete valguses<br />
Märtsikärbe vähendas kogu <strong>EFS</strong>-i<br />
eelarvet ja dokumentaalfilmide real sai<br />
9,6-st miljonist 9. Aprilli alguses alustas<br />
valitsus läbirääkimisi uute kärbete osas<br />
ning eelarve tõotas väheneda veelgi.<br />
Rahvusringhääling oli<br />
sunnitud loobuma selle<br />
aasta teisest MÄLU<br />
filmist ja Kulka laekumised<br />
olid samuti oodatust<br />
väiksemad.<br />
Selles valguses saabus aprilli<br />
taotlusvooru kaheksa tootmisja<br />
18 arendus- ning kolm II etapi<br />
tootmistoetustaotlust. Kokku<br />
umbes kuue ja poole miljoni<br />
eest. Eelarve jääk oli selleks<br />
ajaks 4,2 miljonit ja sügisene<br />
voor veel ees. Teades, et järgmise<br />
aasta eelarve on kindlasti<br />
väiksem selle aasta omast ja<br />
arvestades, et kärbete jätkudes<br />
jääb tõenäoliselt sügisene voor<br />
ära, tuli vastu võtta otsus hakata<br />
piirama uute kohustuste võt-<br />
<strong>EFS</strong>i toetatud filmide esilinastused <strong>2009</strong><br />
FILM ESILINASTUS TOOTJA PRODUTSENT REZHISSÖÖR<br />
TÄISPIKAD MÄNGUFILMID<br />
Vasha 22.01.<strong>2009</strong> Allfilm Piret Tibbo-Hudgins Hannu Salonen<br />
Buratino 12.03.<strong>2009</strong> Estinfilm, Marvofilm Mati Sepping, Tiina Lokk Rasmus Merivoo<br />
LÜHIMÄNGUFILMID<br />
Bibendum 29.05.<strong>2009</strong> Ahv Riin Urbanik Augustas Liiv<br />
DOKUMENTAALFILMID<br />
Emumäe Eedi ja Lobi küla Kristjan 23.01.<strong>2009</strong> <strong>Filmi</strong>vabrik Marju Lepp Manfred Vainokivi<br />
Jaan Manitski tagasitulek 19.02.<strong>2009</strong> Raamat Film Helvi ja Rein Raamat Rein Raamat<br />
Seal, kus lõpeb luule 24.02.<strong>2009</strong> Acuba Film Arko Okk Arko Okk<br />
Disko ja tuumasõda 09.04.<strong>2009</strong> Eetriüksus Kiur Aarma Jaak Kilmi<br />
Vanamees ja põder 30.04.<strong>2009</strong> Vesilind Riho Västrik Joosep Matjus<br />
Maestro 14.05.<strong>2009</strong> <strong>Filmi</strong>vabrik Marju Lepp Manfred Vainokivi<br />
Baruto - tõlkes kaduma läinud 18.06.<strong>2009</strong> Eetriüksus Artur Talvik Artur Talvik<br />
8<br />
mist ja katsuda eelkõige lõpetada<br />
juba tootmises olevad filmid.<br />
Kõige rohkem puudutas<br />
see käivitatavaid uusi projekte.<br />
Arendustoetused<br />
18 arendustoetuse taotlejast sai<br />
ekspertide abiga välja valitud<br />
ainult kolm. Kersti Uibo film<br />
„Munk“ (produtsent Peeter<br />
Urbla) räägib inimeseks jäämisest<br />
vaatamata kõigele. <strong>Filmi</strong><br />
tegevuspaigaks on Kosovo<br />
moslemite hulgas asuv serblaste<br />
ortodoksne klooster ja sealsed<br />
asukad. Paik on äärmiselt<br />
intrigeeriv, teema universaalne,<br />
usaldus filmitegija intuitsiooni<br />
ja tehnika vastu suur. Projekt sai<br />
hinneteskaalal 100-st võimalikust<br />
98,8. Teiseks väljavalituks<br />
osutus Riho Västriku toodetav<br />
film „Magala Madonna“, mille<br />
rezhissöör on debütant Kadriann<br />
Kibus. Film jälgib Lasnamäele<br />
pompöösse vene kiriku<br />
ehitamist ja portreteerib ümberkaudsete<br />
hoovide kogukonda<br />
(hindeks 90,1). Kuna MÄLU<br />
projekt senisel kolmepoolsel<br />
kujul on esialgu aastaks peatatud<br />
(tootmises on praegu kolm<br />
ajaloolist filmi), siis ei tohiks<br />
see tähendada ajalooliste filmide<br />
tegemise peatamist üldse.<br />
Tõenäoline MÄLU projekt<br />
„Oratoorium Viru hotellile“<br />
(tootja Amrion ja Kinosto OY)<br />
on juba kolmes dokivoorus<br />
saanud hinde üle 70, kuid alati<br />
erinevatel põhjustel toetusesaajate<br />
hulgast välja jäänud. Nüüd<br />
oli viimane aeg selle arendust<br />
edasi aidata.<br />
Tootmistoetused<br />
Tootmistoetust said viis projekti<br />
(igaüks küll küsitust veidi<br />
vähem), millest kolm olid varem<br />
saanud <strong>EFS</strong>ilt ka arendustoetust.<br />
Puhta lehena esitatud<br />
tootmisprojekt „Riigireetur“<br />
(Testfilm AS) tõotab väga intrigeerivat<br />
ja ajakajalist käsitlust<br />
Hermann Simmi juhtumist.<br />
Uuriva teleajakirjanduse parimad<br />
esindajad Mihkel Kärmas<br />
ja Rasmus Kagge ei tundu pika<br />
filmiformaadi ees aukartust<br />
tundvat, ja kui nad tõepoolest<br />
välja veavad, võib sügise alguses<br />
näha kinodes operatiivset<br />
ja tõsist ajakirjanduslikku dokfilmi,<br />
milletaolist ajaloost ei<br />
mäletagi. Teine puhas leht oli<br />
„Laulva revolutsiooni“ tegijate<br />
järgmine projekt „Laulupidu“.<br />
Arvestades James ja Maureen<br />
Tusty eelmise filmi levi, vaatajate<br />
arvu ja tuntust maailmas,<br />
ning nende võimet teemat kõige<br />
universaalsemal moel<br />
pakendada, võib siit oodata<br />
järgmist <strong>Eesti</strong> kultuuri saadikut<br />
maailmas, aga ka <strong>Eesti</strong> koolides<br />
ja kodudes.<br />
Eelarvekärped fikseeriti pärast<br />
otsuste tegemist ja õnneks võib<br />
täna öelda, et sügisene voor<br />
siiski toimub. Jagada jääb veel<br />
miljon. Mis saab järgmisel aastal,<br />
ei ole praegu veel kindel,<br />
kuid eeldada on langust 2005-<br />
2006 aasta tasemele. Näeme.<br />
Raimo Jõerand<br />
<strong>EFS</strong>-i dokumentaalfilmide<br />
ekspert
EKSPORT<br />
FOTO: KARLO FUNK<br />
Katrin Kissa Baltic Filmsi stendil Cannes'is.<br />
<strong>Eesti</strong> filmid<br />
festivalidel<br />
ja turgudel<br />
Esimese poolaasta lõpu olulisemas<br />
sündmuseks <strong>Eesti</strong> ja maailma<br />
filmielus on loomulikult Cannes’i<br />
filmifestival.<br />
Festivalipool püüab loomulikult<br />
tabada kogu<br />
Euroopa arthouse-kino<br />
paremikku oma võistlusprogrammidega,<br />
kuid turupool<br />
Marché du Film ajab kaugemate<br />
kivide tagant välja oma<br />
tooteid müüma ka kõikvõimaliku<br />
zhanrikino esindajad.<br />
<strong>Eesti</strong> filmid turgudel<br />
Käesoleva aasta Cannes’i filmiturg<br />
oli kogu Euroopa kohal<br />
rippuva finantsgiljotiini tõttu<br />
loomulikult veidi aeglasem<br />
kui varem, mis muutis filmide<br />
müümise oluliselt keerulisemaks<br />
kui varem. Üldiselt räägiti<br />
sellest, et enam ei taha agendid<br />
filmi enne eelvaatamiseta, ja<br />
esimeste tulemuste ilmumiseta<br />
enam osta. Samuti kostus<br />
siit-sealt nurinat, et kasvava<br />
müügipaanika valguses langeb<br />
kogu tähelepanu vaid võistlusprogrammide<br />
filmidele ning<br />
teiste jaoks enam mälupesasid<br />
ja leheruumi üle ei jää. Arusaadavalt<br />
ei sobi selline jõupositsioonilt<br />
suhtlemine väikestele<br />
filmimaadele nagu <strong>Eesti</strong> üleüldse,<br />
kuid nii mitmelgi filmil<br />
õnnestus olude kiuste saavutada<br />
päris häid kokkuleppeid<br />
– „Detsembrikuumuse“ müük<br />
Türki on kinnitatud ja üldise<br />
suure huvi taustal on mitmed<br />
läbirääkimised veel pooleli.<br />
“Püha Tõnu kiusamise” müügi<br />
käigus kohtus produtsent enamuse<br />
suuremate agentidega,<br />
kellest mitmed ilmutasid suurt<br />
huvi, aga konkreetsetest tulemustest<br />
on veel vara rääkida.<br />
<strong>Eesti</strong> filmide turulinastustel<br />
osales keskeltläbi 10-15 inimest<br />
seansi kohta, mis pole<br />
sugugi halb tulemus. Seda, mis<br />
neist kontaktidest välja kasvab,<br />
näeme, nagu alati, veidi hiljem.<br />
Muude turgude kohta veel<br />
9
EKSPORT<br />
niipalju uudist, et kuigi finantsolukorra<br />
tõttu otsustasime<br />
sel aastal riiklikult mitte<br />
osaleda Sunny Side of the Doc<br />
dokumentaalfilmide turul La<br />
Rochelle’is Prantsusmaal, toetasime<br />
küll aga Annecy animatsioonifestivali<br />
filmiturul<br />
osalemist. Selle põhjuseks oli<br />
suuresti see, et teadjate arvates<br />
on vahepeal marginaalseks<br />
muutunud Annecy turg taas<br />
saavutamas oma kunagist päevakajalisust,<br />
ning ka see, et<br />
erinevates võistlus- ja kõrvalprogrammides<br />
tuli Annecy’s<br />
linastamisele koguni viis erinevat<br />
<strong>Eesti</strong> animafilmi.<br />
Festivalid<br />
Enamuse aasta keskpaiga ja<br />
teise poole suuremate festivalide<br />
valimistulemusi tuleb veel<br />
oodata, kuid paar positiivset<br />
sündmust on ka siia meil kirja<br />
panna. Kuigi tulemused on sel<br />
aastal veidi kesisemad, kui me<br />
arvasime, teeb rõõmu, et A-kategooriasse<br />
kuuluv Shanghai<br />
filmifestival pakkus rahvusvahelise<br />
esilinastuse välja Rasmus<br />
Merivoo filmile “Buratino”.<br />
Elavat huvi on tekitanud ka Jaak<br />
Kilmi uus zhanripiire ähmastav<br />
mänguline dokfilm “Disko ja<br />
tuumasõda”, mis tundub õnneks<br />
ignoreerivat üht suuremat<br />
hirmu, et sisu näol on tegemist<br />
liialt lokaalse teemaga, ning filmi<br />
soe huumor paistab kohale<br />
jõudvat ka endisest raudsest<br />
eesriidest kaugemate alade<br />
rahvastele.<br />
Paari päeva eest saime ka<br />
teada, et rezhissöör Sutharsan<br />
Bala ja produtsent<br />
Marianne Ostrati lühifilm<br />
“Krantsid” leidis kahekordset<br />
äramärkimist oma esilinastusel<br />
Grimstadi lühifilmide<br />
festivalil Norras. Eriauhinnaga<br />
premeerisid filmi nii zhürii kui<br />
Norra stsenaristide liit.<br />
Kahjuks ei pidanud ühtki <strong>Eesti</strong><br />
filmi linastamisväärseks sel<br />
aastal Karlovy Vary filmifestival.<br />
Loodame, et järgmine aasta tuleb<br />
parem.<br />
Kuna <strong>Eesti</strong> filmide linastumine<br />
välismaa mainekate telekanalite<br />
programmis on haruldasem<br />
kui päikesevarjutus, siis tuleks<br />
siin all ära mainida ka fakt, et<br />
27. juuli õhtul näidatakse nii<br />
Saksa kui Prantsusmaa ARTE<br />
kanalil Dorian Supini dokfilmi<br />
“Dialoogid”, mis on biograafiline<br />
pilguheit Ukraina maailmakuulsa<br />
helilooja Valentin<br />
Silvestrovi argipäeva ja loomingusse.<br />
Ameerika avastamine<br />
Nii mitmedki <strong>Eesti</strong> filmiuudised<br />
on seotud Ameerikaga, ning<br />
seetõttu olen need välja toonud<br />
eraldi peatükina. Tegemist pole<br />
loomulikult mingi invasiooniga,<br />
kuid siiski võib see näidata<br />
tendentsi, et muule maailmale<br />
enamasti ülalt alla vaatav Ameerika<br />
filmikultuur on hakanud<br />
<strong>Eesti</strong>t nägema filmimaana, millega<br />
tasub dialoogi astuda. Teekond<br />
pudrumägede tippu on<br />
loomulikult raske ja käänuline,<br />
aga kuskilt peab ju alustama.<br />
Kevadel teatas produktsioonifirma<br />
Amrion, et on õnnestunud<br />
sõlmida leping Ameerika ühe<br />
tugevama indie-levitajaga Shoreline<br />
Entertainment, kes hakkab<br />
kogu maailmas ja sealhulgas<br />
Ameerikas tegelema filmi “Mina<br />
olin siin” müügiga. Shoreline<br />
Entertainment ilmutas oma tõsist<br />
suhtumist juba Cannes‘i filmituru<br />
ajal, kui The Hollywood<br />
Reporteris oli mitmes numbris<br />
reserveeritud ajakirja (ilmselt<br />
mitte odav) tagakaas ja samuti<br />
olid nad filmile reserveerinud<br />
linastuse.<br />
Ameerika levitaja on leidnud ka<br />
“Sügisball”. Sealpoolseks partneriks<br />
on Strand Releasing, kellele<br />
kuuluvad nüüdsest Sügisballi<br />
Ameerika kinolevi ja DVD<br />
leviõigused. Maikuus linastus<br />
“Sügisball” ka New Yorki<br />
moodsa kunsti muuseumis<br />
MoMa’s asuvas arthouse-kinosaalis,<br />
mis näitab pidevalt<br />
muu maailma autorikino<br />
paremikku ning on kujunenud<br />
kriitikute ja filmifriikide<br />
poolt kõrgelt hinnatud<br />
kinoks. Peatselt on Strand<br />
Releasingul plaanis film ka<br />
DVD peal välja anda.<br />
Ka järgmine hea uudis Atlandi<br />
tagant on seotud DVD-ga. Põhja-Ameerikas<br />
tuli 9. juunil välja<br />
plaat Valgevene rezhissööri Juri<br />
Khashavatski ja <strong>Eesti</strong> produktsioonifirma<br />
Baltic Film Production<br />
ühistööna valminud ja<br />
festivalidel palju kõmu tekitanud<br />
dokfimiga “Kalinovski väljak”.<br />
<strong>Filmi</strong>, mida on maineka<br />
SilverDocsi festivali kollektiivi<br />
kuuluv Bill Glitcher kirjeldanud<br />
kui “terava noa pehmet<br />
puudutust, millele järgneb<br />
väike pööre haavas ja näputäis<br />
soola”, saab muuhulgas juba<br />
tellida ka Amazonist.<br />
Lõpuks olgu veel ära mainitud<br />
see, et Jaak Kilmi juba jutuks<br />
tulnud dokfillm “Disko & tuumasõda”<br />
leidis äramärkimist<br />
mainekas Ameerika filmiajakirjas<br />
“Variety”, kelle sõnul film<br />
olevat “ühtaegu nii võluv kui<br />
informatiivne”.<br />
Tristan Priimägi<br />
<strong>EFS</strong> välissuhete juht<br />
10
EKSPORT<br />
<strong>Eesti</strong> animafilmid Annecy‘s<br />
Üle mitme aasta valis maailma<br />
suurim animafilmide festival<br />
Annecy’s, Prantsusmaal oma<br />
programmi terve hulga uusi<br />
<strong>Eesti</strong> animafilme.<br />
FOTO: TÕNIS LIIVAMÄGI<br />
Festivali võistlusprogrammis<br />
osalesid <strong>Eesti</strong> Joonisfilmi<br />
stuudios valminud<br />
Priit ja Olga Pärna „Elu<br />
ilma Gabriella Ferrita“ ja Kaspar<br />
Jancise verivärske „Krokodill“.<br />
Tudengifilmide võistlusprogrammis<br />
linastusid esmakordselt<br />
<strong>Eesti</strong> Kunstiakadeemia animatsiooni<br />
osakonna tudengite tööd<br />
– Jaagup Metsalu „69 aastat<br />
armastust“ ja Kristjan Holmi<br />
„Väike maja“. Võistlusvälises<br />
lühianimafilmide programmis<br />
näidati Ülo Pikkovi filmilindile<br />
kraabitud eksperimentaalset animafilmi<br />
„Dialogos“.<br />
<strong>Eesti</strong> animatsiooni<br />
stend filmiturul<br />
Festivali ajal toimub Annecy’s<br />
alati ka kolmepäevane animafilmide<br />
turg MIFA, mis loodi<br />
1985. aastal. <strong>Eesti</strong> võttis sellest<br />
viimati osa kuus aastat tagasi<br />
Baltic Filmsi egiidi all. Sel aastal<br />
otsustasid <strong>Eesti</strong> animastuudiod,<br />
PÖFFi animafilmide festival<br />
Animated Dreams ja Kunstiakadeemia<br />
animatsiooni osakond<br />
turule minna ühise stendiga<br />
„Estonian animation“. Varem<br />
pole sellisel moel koostööd<br />
tehtud ja ettevõtmine osutus<br />
väga positiivseks. Turg, mis<br />
veel mõni aasta tagasi elas läbi<br />
mõõnaperioodi, oli seekord<br />
suurem ja elavam kui kunagi<br />
varem – sellest võttis osa 1900<br />
animafilmiprofessionaali ja<br />
1131 firmat 63st riigist. <strong>Eesti</strong><br />
siniste seintega 4 ruutmeetrine<br />
stend paistis suurte animariikide<br />
Inglismaa ja Korea vahel<br />
kenasti silma. Produtsentidest<br />
olid kohal Kristel Tõldsepp A<br />
<strong>Filmi</strong>st, Kerdi Kuusik-Oengo<br />
Nukufilmist ja Martin Rääk<br />
Tolm Stuudiost. Lisaks veel Ülo<br />
Pikkov EKA anima osakonnast<br />
ja Margit Säde PÖFFi animafestivalilt.<br />
Nukufilmi filmide<br />
vastu tundsid huvi levifirmad<br />
ja festivalid, A <strong>Filmi</strong> ja Tolm<br />
Stuudio produtsendid kohtusid<br />
ja suhtlesid võimalike koostööpartneritega,<br />
EKAga avaldasid<br />
soovi ühiseid projekte teha<br />
mitmed teised rahvusvahelised<br />
animakoolid ja PÖFFi materjale<br />
haarasid peamiselt filmitegijad<br />
ning tudengid. Kõige rohkem<br />
hindasidki turul osalejad kiiret<br />
otsekontaktide loomise võimalust,<br />
mis muidu võtaks ehk<br />
aega mitu aastat. Kõik osapooled<br />
tahaksid kindlasti järgmisel<br />
aastal taas turul osaleda, kuid<br />
võimalusel suurema stendiga,<br />
sest juba praegu läks keeruliseks<br />
selle väikese pinna peal<br />
oma kohtumisi kordamööda<br />
organiseerida.<br />
Ühisel initsiatiivil pandi Annecy<br />
ajaks kokku ka <strong>Eesti</strong> animatsiooni<br />
tutvustav 16- leheküljeline<br />
ajakiri, mis on mõeldud rahvusvahelistel<br />
filmifestivalidel ja<br />
-turgudel jagamiseks ning mida<br />
loodetakse edaspidi välja anda<br />
kord aastas. Ajakirja ja stendi<br />
kujundus valmis Tolm Stuudios.<br />
Ajakirja väljaandmist toetas<br />
Kultuurkapital ja see on kõigile<br />
huvilistele elektrooniliselt kättesaadav<br />
<strong>EFS</strong>-i ingliskeelsel kodulehel.<br />
Stendi kulud kattis suuremas<br />
osas <strong>EFS</strong>, kuigi osalejad<br />
<strong>Eesti</strong> stend Annecy's.<br />
panustasid lisaks ka päris palju<br />
oma vahendeid.<br />
<strong>Eesti</strong> animatsiooni<br />
promost<br />
Rahvusvahelistel animaüritustel<br />
ringi vaadates on näha, et<br />
kui mõned üksikud erandid<br />
välja arvata, on levi ja promotsioon<br />
<strong>Eesti</strong> animaproduktsiooni<br />
kõige nõrgem lüli. Autorifilmid<br />
ringlevad küll paljudel<br />
rahvusvahelistel filmifestivalidel,<br />
kuid kinodes neid üldjuhul<br />
näha ei saa ja ka DVD-de<br />
müük ning rahvusvaheline levi<br />
on siiani olnud pigem juhuslik.<br />
Kummaline, et meil ei ole ühtegi<br />
organisatsiooni, mis tegeleks<br />
järjekindlalt Eest animatsiooni<br />
rahvusvahelise tutvustamisega,<br />
arvestades kui palju on meil<br />
pakkuda. Kunagi loodud <strong>Eesti</strong><br />
Animaliit elab varjusurmas.<br />
Samuti ei ole meil ühtegi veebilehekülge,<br />
kust saaks terviklikku<br />
infot <strong>Eesti</strong> animatsioonis<br />
toimuva kohta. Igaüks teeb<br />
natuke – animastuudiod üritavad<br />
filmide tegemise kõrvalt<br />
oma töid festivalidele saata ja<br />
vajadusel <strong>Eesti</strong> animatsiooni<br />
retrospektiive kokku panna;<br />
animafestival püüab näidata<br />
niipalju <strong>Eesti</strong> animatsiooni kui<br />
võimalik ja olla <strong>Eesti</strong> animatsiooni<br />
puudutava info keskuseks<br />
nii nagu osaliselt ka <strong>EFS</strong>;<br />
EKA anima osakond aitab omal<br />
moel kaasa, pöörates rahvusvahelises<br />
magistriprogrammis<br />
tudengeid <strong>Eesti</strong> anima usku.<br />
Heaks eeskujuks võiksid meile<br />
olla soomlased, kelle <strong>Filmi</strong><br />
<strong>Sihtasutus</strong> on viimastel aastatel<br />
tõsiselt pingutanud selle<br />
nimel, et Soome animatsioon<br />
Annecy’s ja ka teistel animaüritustel<br />
silma paistaks – MIFA-l<br />
on neil näiteks suur ja atraktiivse<br />
kujundusega stend ning<br />
korraldatakse päevane piknik,<br />
kuhu kõik sõbrad ja äripartnerid<br />
kokku kutsutakse. Soome<br />
animaprodutsendid on loonud<br />
ühenduse Finnanimation, mille<br />
eesmärk on promoda oma<br />
stuudioid ja animategijaid.<br />
Veel 90ndate keskel ei teatud<br />
peaaegu et midagi Soome animatsioonist,<br />
isegi tudengeid<br />
kutsuti õpetama eestlane – Priit<br />
Pärn, kuid nüüd võib küll öelda,<br />
et näiteks rahvusvaheliste<br />
koostööprojektide poolest on<br />
soomlased meist kiirelt mööda<br />
läinud. Oleme oma „vana<br />
ja väärika“ <strong>Eesti</strong> animatsiooni<br />
loorberitele puhkama jäänud.<br />
Heilika Pikkov<br />
11
ARVE JA FAKTE<br />
<strong>Eesti</strong> filmid eesti telekanalites<br />
1.03.-31.05.<strong>2009</strong><br />
nr Pealkiri Kuupäev Kellaaeg Reiting (%) Vaatajad Kanal<br />
1 Elu sinu ümber 3.03.09 12:25 2.6 33 000 ETV<br />
2 Head käed 4.03.09 13:05 1.7 22 000 ETV<br />
3 Pambu-Peedu 7.03.09 8:35 0.9 12 000 ETV<br />
4 Klaabu 7.03.09 8:40 1.0 13 000 ETV<br />
5 Verekivi 7.03.09 22:30 0.3 3 900 ETV2<br />
6 Valli baar 8.03.09 21:05 7.3 93 000 Kanal 2<br />
7 Karge meri 14.03.09 21:35 0.1 1 300 ETV2<br />
8 Prohvet 17.03.09 4:45 0.2 2 000 Kanal 2<br />
9 Teoreem tulest 17.03.09 13:00 1.0 12 000 ETV<br />
10 Metskapten 21.03.09 21:30 0.7 8 400 ETV2<br />
11 Ka Siber on olnud mu kodumaa 25.03.09 13:10 1.3 17 000 ETV<br />
12 Kleit 27.03.09 2:30 0.8 10 000 ETV<br />
13 Prohvet 27.03.09 5:17 0 0 Kanal 2<br />
14 Päev, mil ma kasvasin 27.03.09 22:45 0 0 TV6<br />
15 Külastage meid jälle 28.03.09 23:20 1.1 14000 TV6<br />
16 Pereäri 28.03.09 23:20 1 13000 TV6<br />
17 Põhjamaa Tango 28.03.09 23:20 1.1 14000 TV6<br />
18 Usuküsimus 28.03.09 23:20 0.8 10000 TV6<br />
19 <strong>Filmi</strong>looja profiil: Lennart Meri. Esimene visand 29.03.09 15:45 5.1 65 000 ETV<br />
20 Linnutee tuuled 29.03.09 16:10 5.9 76 000 ETV<br />
21 Veelinnurahvas 29.03.09 17:55 0.7 8 400 ETV2<br />
22 Kaleva hääled 29.03.09 20:40 0.3 3 900 ETV2<br />
23 Toorumi pojad 29.03.09 22:15 0.9 11 700 ETV2<br />
24 Teoreem tulest 29.03.09 23:35 1.6 21 000 ETV<br />
25 Jäägermeister 30.03.09 11:25 0 0 Kanal 11<br />
26 Teoreem tulest 2.04.09 16:10 1.2 15 000 ETV<br />
27 Jan Uuspõld läheb Tartusse 2.04.09 21:25 10.6 136 000 Kanal 2<br />
28 Karikakramäng 4.04.09 21:45 0.1 1 300 ETV2<br />
29 Juhuslik kohtumine 11.04.09 21:10 0.3 3 900 ETV2<br />
30 Nina-Jass ja Näpp-Mall 12.04.09 9:15 1.8 23 000 ETV<br />
31 Liisi viies suvi 13.04.09 12:35 1.0 13 000 ETV<br />
32 Kuldtõld 16.04.09 14:45 0 0 ETV<br />
33 Hundiseaduste aegu 18.04.09 21:50 0.3 3 900 ETV2<br />
34 Keskpäev 19.04.09 17:00 1.5 19 500 ETV2<br />
35 Prohvet 20.04.09 4:40 0.1 1 000 Kanal 2<br />
36 Middendorffi jälgedes 22.04.09 13:20 0.6 8 000 ETV<br />
37 Rambikramp 24.04.09 23:00 0.1 1000 TV6<br />
38 Lurich 25.04.09 21:10 0.2 2 500 ETV2<br />
39 Kuraditõestus 25.04.09 23:20 0.5 6000 TV6<br />
40 Uuestisünd 25.04.09 23:20 0.5 6000 TV6<br />
41 Hetkel kütkes 25.04.09 23:20 0.5 6000 TV6<br />
42 Kuni surm meid lahutab 25.04.09 23:20 0.5 6000 TV6<br />
43 Rambikramp 26.04.09 13:30 0.1 2000 TV6<br />
44 Kursi koolkond 29.04.09 13:10 0.4 5 000 ETV<br />
45 Toomiku film 29.04.09 22:25 1.4 18 000 ETV<br />
46 Aljosha 29.04.09 0:00 1.1 14 000 ETV<br />
47 Aljosha 30.04.09 13:40 0.8 10 000 ETV<br />
48 Toomiku film 30.04.09 14:45 0.3 3 900 ETV<br />
49 Inimesed sõdurisinelis 2.05.09 21:30 0.3 3 900 ETV2<br />
50 Kevad südames 3.05.09 17:00 0.8 10 000 ETV2<br />
12
ARVE JA FAKTE<br />
<strong>Eesti</strong> filmid<br />
kinos <strong>2009</strong><br />
Detsembrikuumus<br />
(2008.a. film)<br />
5124<br />
Buratino 4173<br />
Vasha 3498<br />
Disko ja tuumasõda 3265<br />
nr Pealkiri Kuupäev Kellaaeg Reiting (%) Vaatajad Kanal<br />
51 Estonia 5/4/09 0:20 1.8 23 000 ETV<br />
52 Estonia 5.05.09 14:15 0.6 8 000 ETV<br />
53 Vaikelu naisega 6.05.09 13:40 1.2 15 000 ETV<br />
54 Suits 8.05.09 22:05 0.1 1000 TV6<br />
55 Nipernaadi 9.05.09 21:35 0.9 11 700 ETV2<br />
56 Neljakümnes sõda 12.05.09 20:25 1.1 14 000 ETV2<br />
57 Karoliine Hõbelõng 16.05.09 21:15 0.4 5 000 ETV2<br />
58 Laanetaguse suvi 17.05.09 17:00 0.3 3 900 ETV2<br />
59 Kevadine kärbes 18.05.09 19:45 2.8 36 000 ETV<br />
60 Benjamin ja nahkhiirekütid 18.05.09 0:25 0.4 5 000 ETV<br />
61 Benjamin ja nahkhiirekütid 19.05.09 15:13 0.5 6 000 ETV<br />
62 Inimese ja looduse tasakaal 21.05.09 15:25 0.4 5 000 ETV<br />
63 Mehed ei nuta 23.05.09 21:20 1.2 15 000 ETV2<br />
64 Raske elu 25.05.09 13:35 1.0 13 000 ETV<br />
65 Sääsk ja hobune 25.05.09 19:45 2.3 30 000 ETV<br />
66 Prohvet 29.05.09 5:28 0.2 3 000 Kanal 2<br />
67 Teisel pool 29.05.09 23:25 0.1 2000 TV6<br />
68 Naerata ometi 30.05.09 21:35 0.4 5 000 ETV2<br />
69 Suits 31.05.09 23:30 1.1 15000 TV6<br />
"Valli baar" ja "Jan Uuspõld läheb Tartusse" on vaadatuimad <strong>Eesti</strong> filmid teles.<br />
13
MEDIA<br />
Avatud taotlusvoorud<br />
Taotlusvoor 20/2008:<br />
TV Broadcasting,<br />
tähtaeg 26. juuni <strong>2009</strong><br />
Taotlusvoor 22/2008:<br />
Valikuline kinolevi,<br />
tähtaeg 1. juuli <strong>2009</strong><br />
Taotlusvoor 28/2008:<br />
I2I Audiovisual,<br />
tähtaeg 7. juuli <strong>2009</strong><br />
Taotlusvoor 1/<strong>2009</strong>:<br />
Pilootprojektid,<br />
tähtaeg 15. juuli <strong>2009</strong><br />
Taotlusvoor 2/<strong>2009</strong>:<br />
Video on Demand,<br />
tähtaeg 15. juuli <strong>2009</strong><br />
Kõigi ootuste kohaselt avaneb<br />
uus arenduse taotlusvoor septembri<br />
aluses, ning saab olema<br />
kahe tähtajaga: november <strong>2009</strong><br />
ja aprill 2010.<br />
Nüüd aprillis esitatud arenduse<br />
taotlused (voor 24/2008)<br />
läbivad hetkel veel Tegevagentuuris<br />
eligibility check’i,<br />
Stipendiumifond<br />
<strong>2009</strong>. aasta MEDIA Desk <strong>Eesti</strong><br />
stipendiumifond on kokku 83<br />
622 krooni ning avatud alates<br />
24. jaanuarist kuni 30. novemberini<br />
<strong>2009</strong>. 12. juuni seisuga<br />
on eraldatud 7 stipendiumi<br />
kogusummas 80 088 krooni,<br />
aasta lõpuni on eraldada veel<br />
3534 krooni.<br />
MEDIA koolitustest osavõtt on<br />
jätkuvalt aktiivne, kuid viimasel<br />
ajal kindlasti veidi vähenenud.<br />
7 eraldatud stipendiumi jagunevad<br />
valdkonniti järgmiselt:<br />
2 animakoolitust (Cartoon/<br />
Priit Tender ja The Animation<br />
14<br />
ning saadetakse ekspertidele<br />
hindamiseks lähema kuu aja<br />
jooksul. Esimesi uudiseid võib<br />
oodata suve lõpupoole.<br />
Alates aprilllist on Baltikumi<br />
arenduse kontakt Eva Ntafitsopoulou,<br />
kes on ametis olnud<br />
juba pikemat aega. Evat on<br />
oodata aasta lõpupoole kindlasti<br />
ka Tallinna, et lähemalt<br />
siinse AV maastiku ja produtsentidega<br />
tutvust teha.<br />
Eva Ntafitsopoulou<br />
MEDIA Programme - Development <br />
Education, Audiovisual & Culture<br />
Executive Agency (EACEA) <br />
BOUR 03/26 <br />
Avenue du Bourget, 1 <br />
BE-1140 Bruxelles <br />
Tel: 32 2298 52 56 <br />
Fax: 32 2292 13 32<br />
Eva.NTAFITSOPOULOU@<br />
ec.europa.eu<br />
Workshop/Jaagup Metsalu), 1<br />
stsenaariumiarenduse koolitus<br />
(Nipkow/Anu Aun), 3 produtseerimise<br />
koolitust (Erich<br />
Pommer Instituut/Marianna<br />
Kaat, Marketing & Distribution/<br />
Aet Laigu ja MEGA Plus/Evelin<br />
Soosaar) ja 1 uute tehnoloogiate<br />
koolitus (Transistor/Nele<br />
Maipuu).<br />
Tore, et sel aastal on <strong>Eesti</strong> osaleja<br />
ka Media Business Schooli<br />
korraldatud aastasel MEGA<br />
Plus produtsendi koolitusel –<br />
tegemist ühe enam nõutud ja<br />
maineka MEDIA koolitusega.<br />
2008 toetused <strong>Eesti</strong>le<br />
Nüüd saab lõpuks teha kokkuvõtte<br />
2008 aasta kõikidest<br />
MEDIA eraldustest <strong>Eesti</strong>le, kuna<br />
ka viimased tulemused on oma<br />
kinnitused saanud. Kokku eraldati<br />
<strong>Eesti</strong>le 2008 aastal 222 206<br />
eurot ehk 3,5 miljonit krooni.<br />
See on oluliselt vähem kui eelnevatel<br />
aastatel ning põhjustatud<br />
eelkõige sellest, et arenduses<br />
polnud suuremahulisi paketitaotlusi<br />
ning esitatud üksikprojektid<br />
ei olnud tihedas konkurentsis<br />
piisavalt edukad. Arendustoetust<br />
tuli projektidele kokku vaid 45<br />
000 eurot ehk 704 000 krooni,<br />
mis võrreldes eelmiste aastatega<br />
on märkimisväärselt vähem.<br />
Sellegipoolest oli ka palju head.<br />
Kuukulgur <strong>Filmi</strong>l oli võimalus<br />
esitada dokumentaalfilmiprojekt<br />
TV Broadcastingu vooru („Vene<br />
Revolutsionäärid“, eraldus 33<br />
000 eurot ehk 516 337 krooni),<br />
valikulise ja automaatse kinolevi<br />
toetus levitajatele oli suurem<br />
kui varasematel aastatel (kokku<br />
64 206 eurot ehk 100 460<br />
krooni) ning promotsioonitoetus<br />
kaastootmisturule Baltic<br />
Event oli kasvavalt suurem ka<br />
2008. aastal (eraldati 45 000<br />
eurot ehk 704 097 krooni).<br />
Anu Ernits<br />
MEDIA Desk <strong>Eesti</strong>
FILMIÜRITUSI<br />
Sissy Spacek<br />
naiivse võrgutusobjektina<br />
filmis<br />
„Laastatud maa“<br />
Friigisuvi<br />
jätkub<br />
Hiliskevadel edukalt startinud väärtfilmiprogrammi<br />
„Ainult friikidele“ teine hooaeg vältab filmisõprade<br />
rõõmuks kogu suve.<br />
Tänavune friigisari<br />
kannab märksõna<br />
„piirideta armastus“<br />
ning vaatluse alla<br />
tuleb armastuse võimalikkus<br />
ja võimatus ligimestevahelistes<br />
suhetes: kiindumusest<br />
ja vankumatust armastusest<br />
kuni keelatud, obsessiivse ja<br />
platoonilise armastuseni ning<br />
kõik see, mis sinna võib lisanduda<br />
– seksuaalne-, füüsiline<br />
ja vaimne vägivald, paranoia,<br />
hullumeelsus jmt.<br />
Linastamist ootavad veel viis<br />
suurepärast filmipärli. Juuni<br />
lõpus linastub viljaka Briti režissöör<br />
Michael Powelli veider<br />
kultusteos „Piiluja“ (Peeping<br />
Tom, UK 1960), mida Inglismaa<br />
kriitikud omal ajal nimetasid<br />
kõige haigemaks ja vastikumaks<br />
linateoseks, mis eales<br />
ekraanidele lubatud.<br />
Juulis alguses saab nautida idanaabrite<br />
ühe omanäolisema,<br />
aga meil kahjuks vähetuntud<br />
autori Valeri Ogorodnikovi filmi<br />
„Kogemus armuveetluse<br />
sonimisest“ (Venemaa 1991).<br />
Ogorodnikovi unenäolises ja<br />
kummalises filmis jälgitakse<br />
vaimuhaigla patsientide ja ars-<br />
tide suhteid, aga friigifilmile<br />
kohaselt on vaatajal raske saada<br />
sotti sellest, kes on normaalne<br />
patsient ja kes hullumeelne<br />
doktor.<br />
Päikeselisemates ja helegemates<br />
toonides jätkab järgmine<br />
friigsarjas linastuv film - Roy<br />
Anderssoni debüütfilm „Üks<br />
armastuslugu“ (En kärlekshistoria,<br />
Rootsi 1970). Tänu<br />
lihtsatele, kuid meeldejäävatele<br />
misanstseenidele ning üliheale<br />
näitlejavalikule, õnnestub Anderssonil<br />
kinolinale luua tõsiseltvõetav<br />
ja kaunis maailm. Ka<br />
Anderssoni fännid ei pea pettuma<br />
– mida filmi lõpu poole,<br />
seda äratuntavalt friigimaks<br />
sündmuste kulg kisub.<br />
Augustis jõuab kinolinale<br />
Ameerika filmimees-eraku Terrence<br />
Malicku läbimurdefilm<br />
„Laastatud maa“ (Badlands,<br />
USA 1973). Tüünelt kulgev<br />
road-movie jälgib sotsiaalselt ebaküpset<br />
ja süüdimatut paarikest,<br />
kes leiab väljapääsmatust olukorrast<br />
väljapääsu romantilistes<br />
kujutluspiltides. Peategelased<br />
on lapsed, kelle kätte satuvad<br />
liiga ohtlikud mänguasjad ning<br />
kes pole enesele selgeks teinud<br />
lõplikkuse ja paratamatuse<br />
mõõdet.<br />
Friigisarja lõpetab Prantsuse<br />
avangardiklassiku Leos Caraxi<br />
abstraktne teos „Boy Meets<br />
Girl“. Carax on autor, ilma kelleta<br />
ei oleks mõeldav 20. sajandi<br />
lõpu indie-kino ega kogu arthouse<br />
sealtmaalt siiani välja.<br />
<strong>Filmi</strong> peaosaline, Caraxi näitleja,<br />
kehapikendus ja alter ego<br />
Denis Lavant, mängib ka Veiko<br />
Õunpuu uues filmis „Püha<br />
Tõnu kiusamine“ ning kui kõik<br />
plaanipäraselt läheb, saab kinopublik<br />
filmiseansi eel Lavanti<br />
oma silmaga näha.<br />
Siiras tänu kõigile, kes selleaastast<br />
friigiprogrammi on nõu ja<br />
jõuga aidanud. Eriti suur aitäh<br />
Taavi Eelmaale, Andres Maimikule,<br />
Mele Pestile, Tõnu Karjatsele,<br />
Margit Tõnsonile, Harry<br />
Liivrannale, Aare Ermelile,<br />
Kristiina Davidjantsile, Tristan<br />
Priimägile, Madis Kivile ja Tallinnfilmi<br />
usinale meeskonnale.<br />
Ootan teid kõiki kinno!<br />
Tiina Savi<br />
„Ainult friikidele“<br />
programmijuht<br />
15
FILMIÜRITUSI<br />
Muudatused<br />
Tallinnfilmis<br />
Suve alguses läks<br />
lapsehoolduspuhkusele<br />
Tallinnfilmi kauaaegne<br />
kino- ja levijuht Katrin<br />
Rajasaare. Levijuhi<br />
kohuseid täidab<br />
nüüdsest Tiina<br />
Teras, kes<br />
enne oli leviassistent<br />
ja<br />
hankejuht.<br />
„Lorna vaikimine“<br />
Kino Sõprus<br />
suvine filmivalik<br />
Mai keskpaigast on<br />
Tallinnfilmis tagasi Taanis<br />
European Film College's<br />
tudeerimas käinud Triin<br />
Rohusaar, kes jätkab oma<br />
endise tööga administratsiooni<br />
assistendi,<br />
maakondliku filmilevi<br />
koordinaatori ja "Kirjandus<br />
kinos" projektijuhina.<br />
Mai keskpaigas<br />
asus<br />
Tallinnfilmi<br />
turundus- ja<br />
müügijuhina<br />
tööle<br />
Helen<br />
Villmann,<br />
kes on<br />
varem<br />
töötanud<br />
Forum Cinemas'<br />
reklaamijuhina ja<br />
tootejuhina Sirowa Tallinnas.<br />
Hetkel on Helenil<br />
pooleli magistriõpingud<br />
Estonian Business Schoolis<br />
turunduse juhtimise<br />
Kino Sõprus pakub ka sel suvel tavapäraselt kvaliteetset<br />
filmiprogrammi. Viimaseid päevi on ekraanil "Séraphine" -<br />
liigutav lugu naivistliku kunstniku Séraphine de Senlis' ebatavalisest<br />
elust ja loometeest.<br />
Nimekate Belgia vendade<br />
Dardenne'ide<br />
ohtralt pärjatud<br />
draama "Lorna vaikimine",<br />
mis pälvis möödunud<br />
aasta Cannes'i filmifestivalil<br />
parima stsenaariumi auhinna,<br />
jõuab ekraanile 26. juunil.<br />
Kergemat meelelahutust<br />
pakub alates 23. juulist<br />
Noel Cowardi näidendi<br />
uusekraniseering<br />
"Kerglased<br />
kombed", mille<br />
peaosades on Jessica<br />
Biel, Colin Firth<br />
ja Kristin Scott Thomas.<br />
"Kerglased kombed"<br />
on tempokas, elurõõmust<br />
pakatav ja suurepärase<br />
näitlejaansambliga romantiline<br />
komöödia, mille tõi esmakordselt<br />
linale Alfred Hitchcock<br />
juba 1928. aastal.<br />
7. augustil jõuab ekraanile sotsiaaldraama<br />
ning fantaasiafilmi<br />
kombinatsioon "Ricky" Sõpruse<br />
kino külastajate ammuselt<br />
lemmikult François Ozonilt. Sel<br />
aastal Berlinale võistlusprogrammis<br />
osalenud filmi keskseks<br />
tegelaseks on ingellik beebi<br />
Ricky, kelle omapärane "puue"<br />
lõhub perekonna ja tõmbab<br />
tagasihoidlikult elanud inimestele<br />
meedia häiriva tähelepanu.<br />
Suve lõpu poole kohtute romantilises<br />
draamas "Kaks armastajat"<br />
selliste suurte staaridega<br />
nagu Gwyneth Paltrow ja<br />
Joaquin Phoenix. Depressiivsel<br />
Leonardil tuleb vanematekodus<br />
enesetapukatsest kosudes valida<br />
kahe naise, kirelõõma ja hooliva<br />
armastuse vahel. Kelle poole<br />
Leonardi valik langeb, saab<br />
näha alates 21. augustist kinos<br />
Sõprus.<br />
„Kerglased kombed“<br />
Augusti lõpuni jätkub ka friigifilmide<br />
programm ning kindlasti<br />
kordame suvel Sõpruse<br />
publiku lemmikfilme.<br />
Lisainfo tulevaste filmide kohta:<br />
www.kino.ee<br />
Helen Villmann<br />
Tallinnfilmi müügija<br />
turundusjuht<br />
16
FILMIÜRITUSI<br />
Kinobuss Austrias<br />
<strong>Eesti</strong>t esindamas.<br />
Sügis <strong>2009</strong><br />
esilinastused<br />
MÄNGUFILMID<br />
Püha Tõnu kiusamine<br />
Oktoober <strong>2009</strong><br />
Mängufilm, Homeless Bob<br />
Production<br />
P: Katrin Kissa; R. Veiko<br />
Õunpuu<br />
Pangarööv<br />
Oktoober <strong>2009</strong><br />
Mängufilm, <strong>Filmi</strong>vabrik<br />
P: Manfred Vainokivi; R.<br />
Andrus Tuisk<br />
Lähenedes majandusele<br />
loominguliselt<br />
Loomemajandus on viimase kümnendi tõusu-trenditeema ja<br />
iga kultuuriasutus on selle teemaga seotud, tahab siis või ei...<br />
Kinobussil õnnestus<br />
oma pikaajalisele tegevusele,<br />
omamoodsusele<br />
ja kindlasti ka<br />
õnnele loomemajanduslikus<br />
mõttes hiljuti üsna erakordne<br />
tehing: mais-juunis sõitis<br />
Kinobuss erinevate organisatsioonide<br />
kutsel läbi pea 10000<br />
kilomeetrit. Kinobuss läbis neliteist<br />
riiki ja üheksa neist korraldas<br />
oma ja omapärast, <strong>Eesti</strong>s<br />
juba kaheksa aastat teatud filmietendust.<br />
Kinobuss võttis esimeses järjekorras<br />
teekonna Balkani<br />
riikidesse ja sealt edasi Austriasse-Saksamaale-Venemaale.<br />
Sõit toimus niiöelda puhtas<br />
tellimustöö vormis. Oluline on<br />
märkida, et tellimus esitati eelkõige<br />
väljastpoolt <strong>Eesti</strong>t. Seitsmes<br />
Balkani riigis toimunud<br />
filmitöötoad ja -etendused toimusid<br />
NATO kutsel ning Austria-Saksamaa<br />
filmipäevad kultuuripealinn<br />
Linz<strong>2009</strong> kutsel<br />
kultuuripealinna Tallinn2011<br />
ja <strong>Eesti</strong> (EASi-i kaastoel) turundamise<br />
võtmes. <strong>2009</strong>.a. kultuuripealinnas<br />
Linzis esindas<br />
Kinobuss <strong>Eesti</strong>t ja Tallinn2011<br />
koos rändlodjakojaga - mistõttu<br />
sai teoks ka maailma esimene<br />
ruumiline purjekino. Kinobuss<br />
on aastaid harrastanud<br />
eksperimenteerimist ja uudsete<br />
elementide katsetamist ning<br />
kakäesoleval juhul võib pidada<br />
toimunud katset kordaläinuks.<br />
Looming ja majandus käib käsikäes.<br />
Looming on vaba tahte<br />
väljendus, aga majandusega<br />
loominguliselt tegeleda, see on<br />
juba on eriti loomulinguline!<br />
Kinobuss saab oma kogemustest<br />
vaid soovitada ja kinnitada,<br />
et loominguline majanduslik<br />
vabadus annab tuult tiibadesse<br />
küll.<br />
Kinobussil on nüüdseks riikidest<br />
läbitud USA, Austria,<br />
Rootsi, Soome, Läti,<br />
Saksamaa, Serbia, Kosovo,<br />
Albaania, Montenegro,<br />
Bosnia&Hertzogovinia, Horvaatia<br />
ja Sloveenia. Artikli toimetamise<br />
hetkel on Kinobuss<br />
parajasti teel Venemaale, Novgorodi,<br />
kus toimuvad rahvusvahelised<br />
Hansapäevad ja kus<br />
Kinobussil on mängida oma<br />
tuntud roll - õpetada lastele,<br />
noortele ja vanadelegi filmikeelt<br />
ning tutvustada <strong>Eesti</strong> filmikultuuri!<br />
Kino Koju Kätte!<br />
Mikk Rand<br />
Kinobussi boss<br />
DOKFILMID<br />
September<br />
September <strong>2009</strong><br />
Dokumentaalfilm, Traumfabrik<br />
P: Kiur Aarma; R. Ilmar Raag<br />
Riigireetur<br />
September <strong>2009</strong><br />
Dokumentaalfilm, Testfilm<br />
P: Ene-Maris Tali; R. Rasmus<br />
Kagge, Mihkel Kärmas<br />
Mustlase missioon<br />
November <strong>2009</strong><br />
Dokumentaalfilm, Ikoon<br />
P: Vahur Laiapea; R. Vahur<br />
Laiapea<br />
ANIMAFILMD<br />
Krokodilll<br />
Oktoober <strong>2009</strong><br />
Animafilm, <strong>Eesti</strong> Joonisfilm<br />
P. Kalev Tamm; R. Kaspar<br />
Jancis<br />
Õhus (tööpealkiri Eetris)<br />
Oktoober <strong>2009</strong><br />
Animafilm, <strong>Eesti</strong> Joonisfilm<br />
P. Kalev Tamm; R. Martinus-<br />
Daane Klemet<br />
Tuukrid vihmas<br />
Oktoober <strong>2009</strong><br />
Animafilm, <strong>Eesti</strong> Joonisfilm<br />
P. Kalev Tamm; R. Priit ja<br />
Olga Pärn<br />
17
FILMIÜRITUSI<br />
FOTOD: ANNIKA HAAS<br />
Lennart Meri taastatud filmide ja DVD esitlusel märtsikuus Sõpruses ja Kirjanike Majas.<br />
<strong>Eesti</strong> film 100: vo<br />
<strong>Eesti</strong> algupäraste filmiraamatute puudumise üle on kurdetud siin ja<br />
seal juba kaunikesti kaua. Arutasime teemat ka <strong>Eesti</strong> film 100 töörühmas<br />
ja jõudsime nii kaugele, et <strong>Eesti</strong> Kultuurkapital ja <strong>Eesti</strong> <strong>Filmi</strong> <strong>Sihtasutus</strong><br />
kuulutasid välja eesti algupärase filmiraamatu ja filmiteemalise<br />
tõlkeraamatu stipendiumikonkursi.<br />
Selle artikli kirjutamise<br />
ajaks on esimene<br />
ideevoor läbitud ja<br />
selgunud taotlusvooru<br />
edasi pääsenud.<br />
Kokku laekus konkursile 21<br />
ideed 17 taotlejalt. Taotleda<br />
võisid nii eraisikud kui juriidilised<br />
isikud. Ideekonkursilt<br />
taotlusvooru pääsesid 4 algupärase<br />
filmiraamatu ja 4 tõlkeraamatu<br />
ideed.<br />
Edasi pääsenud algupärase<br />
filmiraamatu ideed:<br />
• Esitaja kirjastus Varrak -<br />
„101 <strong>Eesti</strong> filmi“, koostaja<br />
Tiina Lokk<br />
• Esitaja Gudrun Holz -<br />
„Iseseisvuse semiootika“,<br />
autor Gudrun Holz<br />
• Esitaja Jaak Lõhmus<br />
- „Theodor Luts 1896-<br />
1980“, autor Jaak Lõhmus<br />
• Esitaja Karol Ansip - „Euroopa<br />
audiovisuaalkultuur<br />
sõnas ja pildis“, autor<br />
Karol Ansip<br />
18<br />
Edasi pääsenud filmiteemalise<br />
tõlkeraamatu ideed:<br />
• Esitaja <strong>Eesti</strong> Kunstiakadeemia<br />
- Robert Stam, „ Film<br />
Theory: An Introduction“.<br />
Oxford: Blackwell, 1999.<br />
• Esitaja Lauri Kärk - David<br />
Parkinson, „History<br />
of Film“, London, New<br />
York: Thames and Hudson,<br />
1997.<br />
• Esitaja Alo Paistik - Jacques<br />
Aumont, Alain Bergala,<br />
Michel Marie, Marc Vernet,<br />
„Esthétique du film“,<br />
Armand Colin Cinéma,<br />
1983<br />
• Esitaja Elen Lotman<br />
- „Dialoog ekraaniga“,<br />
J. Lotman ja J. Tsivjan,<br />
1994<br />
Taotlusvooru pääsenutel tuleb<br />
20.augustiks esitada Kultuurkapitali<br />
vormikohane taotlus ja<br />
lisad, mis määratletud stipendiumi<br />
statuudis. Stipendiumi<br />
statuut on üleval www.kulka.ee<br />
ja www.ef100.ee.<br />
Stipendiumi eraldamise otsustab<br />
<strong>Eesti</strong> Kultuurkapitali<br />
audiovisuaalse kunsti sihtkapitali<br />
poolt kokku kutsutud<br />
viieliikmeline komisjon, kuhu<br />
kuuluvad audiovisuaalse kunsti<br />
sihtkapitali esindaja, <strong>Eesti</strong> <strong>Filmi</strong><br />
<strong>Sihtasutus</strong>e esindaja, <strong>Eesti</strong><br />
film 100 töögrupi esindaja,<br />
<strong>Eesti</strong> Kirjastuste Liidu esindaja<br />
ja Balti <strong>Filmi</strong>- ja Meediakooli<br />
esindaja.<br />
Lennart Meri filmid<br />
taastatud ja<br />
DVD-l ilmunud<br />
Lennart Meri viis dokumentaalfilmi,<br />
mis taastati programmi<br />
<strong>Eesti</strong> film 100 egiidi all, on<br />
jõudunud Tallinnfilmi ja <strong>Eesti</strong><br />
Rahvusringhäälingu koostöös<br />
DVD-le. Taastatud „Linnutee<br />
tuuli“ näidati 27. märtsil kinos<br />
Sõprus Lennart Meri 80.sünniaastapäeva<br />
eel ja samas esitleti<br />
pidulikult ka vastvalminud<br />
DVD-d „Lennart Meri soomeugri<br />
rahvaste filmientsüklopeedia“.<br />
Hilisemal meeleolukal<br />
koosviibimisel Kirjanike Majas<br />
said vaba mikrofoni ääres<br />
meenutada ja lugusid jutustada<br />
need, kes Lennart Meriga koos<br />
filmiekspeditsioonidel käinud.<br />
DVD-kogumik sisaldab kahte<br />
plaati, millest esimesel on Tallinnfilmis<br />
toodetud "Veelinnurahvas",<br />
„Linnutee tuuled“,<br />
"Shamaan", teisel <strong>Eesti</strong> Telefilmis<br />
valminud "Kaleva hääled"<br />
ja "Toorumi pojad". DVD-l on<br />
inglise, vene, soome ja eesti<br />
keeleversioonid.<br />
"Veelinnurahvas" (1972) on<br />
dokumentaalfilm soome-ugri<br />
ja samojeedi rahvaste ajaloost,<br />
nende arenguloost, keele- ja<br />
kultuurisuhetest. <strong>Eesti</strong>s.<br />
„Linnutee tuuled“ (1978) on<br />
jätkuks „Veelinnurahvale“, mis<br />
oli omas ajas esimene rahvusvaheliselt<br />
kaalukas dokumentaalfilm<br />
soome-ugri rahvaste<br />
etnograafiast 20.sajandil. Autor
FILMIÜRITUSI<br />
BFMi vastuvõtt <strong>2009</strong><br />
lume 11<br />
interpreteerib "Linnutee tuultes"<br />
hõimurahvaste sugulus-,<br />
keele- ning kultuurisuhteid.<br />
Film toodeti koostöös Soome<br />
Mainos TV ja Ungari Televisiooniga<br />
ning see oli esimene<br />
Tallinnfilmi rahvusvaheline<br />
koostööprojekt. 1979. aastal<br />
toimunud 22. New Yorgi rahvusvahelisel<br />
filmi- ja telefestivalil<br />
pälvis "Linnutee tuuled"<br />
hõbemedali.<br />
"Shamaan" (1997) filmiti 16.<br />
juulil 1977. aastal Euraasia<br />
mandri põhjapoolseimas tipus<br />
Taimõri poolsaarel Avami jõe<br />
kaldal Lennart Meri dokumentaalfilmi<br />
„Linnutee tuuled“<br />
võtete ajal. "Kaleva hääled"<br />
(1985) on kolmevaatuseline<br />
film-essee mälust ja soomeugri<br />
rahvaste ajaloolistest kultuurisidemetest.<br />
"Toorumi<br />
pojad" (1990) toob vaatajani<br />
iidse hantide karupeierituaali,<br />
vanusega pea 3000 aastat, mis<br />
on jäädvustatud Lääne- Siberis<br />
Handi-Mansimaal Obi lisajõe<br />
Agani kaldal Tõltšinite suvelaagris<br />
1985. aasta septembris<br />
ja 1988. aasta augustis.<br />
Lennart Meri viis dokumentaalfilmi<br />
skaneeriti Soomes Digital<br />
Film Finlandis. Värvi määrasid<br />
Outi Kinnunen, Rein Maran,<br />
Ago Ruus, pilti parandasid<br />
Giuseppe di Giorgio, Rein Kasak,<br />
Heiki Männik ja Enn Säde,<br />
heli seadsid korda Koit Pärna ja<br />
Enn Säde, filmide tekstid toimetas<br />
Mart Meri. Lennart Meri<br />
filmide taastamise projektis tegid<br />
koostööd Digital Film Finland,<br />
<strong>Eesti</strong> Rahvusarhiivi <strong>Filmi</strong>arhiiv,<br />
<strong>Eesti</strong> Rahvusringhääling,<br />
Soome Rahvuslik Audiovisuaalarhiiv<br />
ja Tallinnfilm. Taastamistööd<br />
toetasid <strong>Eesti</strong> <strong>Filmi</strong><br />
<strong>Sihtasutus</strong>, <strong>Eesti</strong> Kultuurkapital,<br />
<strong>Eesti</strong> Vabariigi Kultuuriministeerium,<br />
Lennart Meri Euroopa<br />
<strong>Sihtasutus</strong> ja Alfred Kordelini<br />
<strong>Sihtasutus</strong>.<br />
<strong>Filmi</strong>de taastamine<br />
jätkub<br />
Mängufilm „“Hukkunud Alpinisti“<br />
hotell“ on Soomes Digital<br />
Film Finlandis taastamisel<br />
ja plaanis kinolevisse tuua<br />
sügisel. Samuti on Nukufilmis<br />
töös olnud 7 filmist pooleli<br />
veel „Peetrikese unenägu“,<br />
„Inspiratsioon“ ja „Ott kosmoses“<br />
taastamine. Tänavu läheb<br />
taastamisele veel ka mängufilm<br />
„Nukitsamees“.<br />
Annika Koppel<br />
<strong>Eesti</strong> film 100 projektijuht<br />
Sel suvel võtab Balti <strong>Filmi</strong>ja<br />
Meediakool (BFM) uusi<br />
tudengeid vastu kahele<br />
erialale:<br />
ᐅ 3-aastasse meedia<br />
bakalaureuseprogrammi<br />
spetsialiseerumistega<br />
audiovisuaalses meedias/TVs<br />
ning suhtekorralduses.<br />
Õpe toimub<br />
inglise keeles.<br />
ᐅ 2- aastasse filmi magistriprogrammi<br />
spetsialiseerumistega<br />
stsenaristikas,<br />
filmajaloos ja<br />
–teoorias ning televisioonis<br />
ja dokumentalistikas.<br />
Õpe toimub eesti<br />
keeles.<br />
ᐅ Meediaõppes on 6<br />
tasuta riigieelarvelist õppekohta,<br />
filmiõppes 12.<br />
Lisaks saavad tudengid<br />
tulla tasulisse õppesse.<br />
BFMi magistritöö "Krantsid"<br />
(rezhissöör Sutharsan Bala,<br />
produtsent Marianne Ostrat).<br />
Peale kraadiõppe korraldab<br />
BFM juulikuus ka kahte<br />
suvekooli. Teist aastat järjest<br />
toimub kahenädalane<br />
lühifilmikursus, mille käigus<br />
võtab iga osaleja üles ühe<br />
lühifilmi, alustadades stsenaariumist<br />
ning lõpetades<br />
montaaži ja helindamisega.<br />
Suvekooli juhendajaks on<br />
Norra režissöör Marius<br />
Soma.<br />
Esmakordselt <strong>Eesti</strong>s toimub<br />
loomemajanduse suvekool<br />
Creativity and Economic<br />
Growth, mille peaesinejaks<br />
on loomemajandusekspert<br />
Kate Oakley Inglismaalt,<br />
raamatu „The Independents“<br />
autor. Loomemajanduse<br />
suvekool liigub kahe<br />
nädala jooksul läbi kolme<br />
pealinna: Tallinn, Helsingi<br />
ja Riia. Suvekooli kaaskorraldajaks<br />
on Baltimaade<br />
tunnustatuim majandusülikool<br />
Stockholm School of<br />
Economics in Riga.<br />
Lähemat infot suvekoolide<br />
kohta leiab netist Tallinna<br />
Ülikooli kodulehelt aadressil<br />
www.tlu.ee/summerschool<br />
Suvekoolid on avatud<br />
kõigile huvilistele.<br />
BFMi tegemistel saab silma<br />
peal hoida meie kodulehel<br />
aadressiga www.bfm.ee Sel<br />
suvel on BFM algatanud<br />
ka kaks koolist väljapoole<br />
ulatuvat tegevust. Koostöös<br />
<strong>Eesti</strong> Ekspressiga ilmub<br />
kuni juuli keskpaigani igal<br />
nädalal Ekspressi kodulehel<br />
aadressiga www.ekspress.<br />
ee/film üks BFMi tudengifilm<br />
ning ETV2 näitab<br />
kuni augusti lõpuni igal<br />
kolmapäevaõhtul samuti<br />
BFMi tudengiflme.<br />
Martin Aadamsoo<br />
BFMi arendusjuht<br />
19
FILMIÜRITUSI<br />
PÖFF<br />
õudust,<br />
armastust<br />
ja kino!<br />
FOTO: BERRAK SAMUR<br />
tARTuFFi filmielamus<br />
sumedal suveõhtul.<br />
4. Haapsalu Õudusja<br />
Fantaasiafilmide<br />
festival (HÕFF)<br />
<strong>Eesti</strong> ainukene õudusfilme demonstreeriv<br />
festival toimus<br />
neljandat korda 17.–19. aprillil<br />
Haapsalu Kultuurikeskuses.<br />
Kui kolmel varasemal festivalil<br />
on eriprogrammide näol<br />
tutvustatud Briti ja Hispaania<br />
uuemaid õudusfilme, siis seekordne<br />
programm keskendus<br />
kahele peateemale. Esiteks, filmimaa<br />
fookus Skandinaavia<br />
uue horror’i eriprogrammi<br />
näol, mis on viimaste aastate<br />
jooksul väga tugevasti ennast<br />
rahvusvahelisele areenile tõstnud,<br />
ning teiseks, Itaalia õudusfilmi<br />
ikooni Lucio Fulci retrospektiiv.<br />
Tänasel päeval võib<br />
kõigega harjunud publik Fulci<br />
filme muidugi naeruväärseteks<br />
pidada, aga kahel ööl kell üks<br />
filme vaatama tulnud pisike kogukond<br />
klassikalise õudusfilmi<br />
fänne ei pidanud pettuma. Oli<br />
verd ja oli õudne!<br />
Traditsiooniliselt pakkus HÕFF<br />
maiuspalu ka friigifilmide ja<br />
ekstreem-horror’i huvilistele,<br />
tuues vaatajateni kinoajaloo<br />
ühe kurikuulsamatest filmidest<br />
„Merisiga 2: vere ja liha lill”.<br />
Just ekstreemlinastusest on saanud<br />
HÕFFi omalaadne kaubamärk,<br />
sest ka varasemate aastate<br />
filmid „Cannibal Holocaust”,<br />
„Nekromantik” ja „Must päike”<br />
on publikus kõrgendatud huvi<br />
tekitanud.<br />
Festivalil toimus ka Briti õudusfilmi<br />
„Killustunud” rahvusvaheline<br />
esilinastus, sellega<br />
seoses väisas festivali ka filmi<br />
režissöör ja kaasstsenarist Simeon<br />
Halligan, kes oli Haapsalu<br />
publiku huvist ja rohkusest<br />
meeldivalt üllatunult. Tähelepanu<br />
pälvis ka mitmes mõttes<br />
skandaalse kanada filmikollektsionääri<br />
Dion Conflicti kokku<br />
korjatud propagandafilmide<br />
eriprogramm „Kummaline<br />
kristlik kino”.<br />
Suurim publikumagnet oli<br />
noore briti lavastaja Steven<br />
Sheili üle võlli visatud šokihorror<br />
„Emme ja issi”, mis nii<br />
mõnegi vaataja sundis enne<br />
filmi finaali saalist väljuma.<br />
Ka avafilm, kriipiva alatooniga<br />
Soome „Sauna” meie oma Rain<br />
Tolgiga kõrvalosas tõi täismaja.<br />
Kokku oli festivalil 14 riigi filme,<br />
linastus 13 täispikka mängufilmi,<br />
kuus lühifilmi ja lisaks<br />
kaks eriseanssi. Ümmarguselt<br />
2000 vaatajat kogunud veel<br />
väga noorukene festival kinnistab<br />
ennast üha enam Balti<br />
ja Skandinaavia riikide filmifestivalide<br />
ringkonnas ja ootab<br />
kõiki fänne oma viiendat sünnipäeva<br />
tähistavale üritusele<br />
2010. aasta aprillis.<br />
4. Tartu armastusfilmide<br />
festival<br />
tARTuFF<br />
Neljandat aastat järjest saab<br />
koguneda Tartu linna saama<br />
väikest lohutust ja toitu suurele<br />
filminäljale, mis igat tõelist<br />
filmisõpra ikka pidevalt kummitab.<br />
Sel aastal on PÖFFi meeskond<br />
teadlikult püüdnud vältida liigtõsiseid<br />
või šokeerivaid filme,<br />
ning seega võib tinglikult meie<br />
programmi nimetada ka väikseks<br />
suviseks vitamiiniprogrammiks.<br />
Alustades klassikast, tuleks<br />
nimetada Francois Truffaut’<br />
1962. aasta ajatut meistriteost<br />
„Jules ja Jim”, ning koostöös<br />
Tallinnfilmiga programmi valitud<br />
Terrence Malicku 1973.<br />
aastal valminud filmi „Laastatud<br />
maa”. Traditsiooniliselt<br />
jätkame erinevate kultuuride<br />
põimumise temaatikat, olgu<br />
selleks Šveitsi alpides üles võetud<br />
Bollywoodi ja Kesk-Euroopa<br />
mägiküla ühendav kõigi<br />
parimate kirevate India filmitraditsioonide<br />
järgi armastust<br />
ja muusikat täis „Tandoori armastus”<br />
või Austraalias filmitud<br />
„Lucky Miles”. Mainimata<br />
ei saa jätta zen-budistlikku vahvat<br />
jaapanlaste lugu „Megane/<br />
Prillid”, mis lisaks hõredale<br />
intellektuaalsele mõttekusele<br />
pakatab ülimast armsusest,<br />
kaunist pildist ja seda kõike<br />
peenelt raamivast filmimuusikast.<br />
Kokku näeb Raekoja platsil<br />
kuuel õhtul 12 filmi.<br />
20
FILMIÜRITUSI<br />
Athena keskuse dokiprogrammi<br />
saab tinglikult nimetada<br />
majanduseetika programmiks.<br />
Pea kohustuslikuks vaatamiseks<br />
peaks kõigile pangakaardi<br />
omanikele olema Erwin<br />
Wagenhoferi põhjalik dokumentaalfilm<br />
„Raha tegemine”,<br />
mis on omamoodi ajastutruu<br />
foto liberaalse majandussüsteemi<br />
kõrghetkest. Dokiprogrammis<br />
on veel teisigi väga<br />
edukaid filme nagu näiteks<br />
Geoffrey Smithi „Inglise kirurg”<br />
või Hiinas filmitud, ent<br />
üsna erinevate Kanada tootjate<br />
filmid „Manufactured Landscapes”<br />
ja „Up the Yangtze”.<br />
tARTuFF toimub<br />
10.–15.08.<strong>2009</strong><br />
Tartus Raekoja platsil ja<br />
Athena keskuses.<br />
13. Tallinna Pimedate<br />
Ööde filmifestival<br />
<strong>2009</strong> aasta PÖFFi põhiprogrammi<br />
keskmes on jätkuvalt<br />
kaks võistlusprogrammi – rahvusvaheline<br />
EurAsia ning Tridensi<br />
Balti täispikkade filmide<br />
konkurss. Sel aastal on fookuses<br />
portugalikeelne kino Brasiiliast<br />
Aafrikani. Käesoleval aastal jätkavad<br />
oma headuses PÖFFi neli<br />
alafestivali - Animated Dreams,<br />
Sleepwalkers, Just Film ja<br />
MOFF Mobiilifestival MOFF<br />
teeb sel aastal koostööd Tallinn<br />
2011, EASi ja kodanikualgatusliku<br />
liikumisega „Minu <strong>Eesti</strong>”.<br />
Üheskoos on käivitatud lühifilmi<br />
konkurss „Ma armastan<br />
<strong>Eesti</strong>maad”, mille eesmärk on<br />
koguda lühifilme kaunist <strong>Eesti</strong>maast.<br />
<strong>Filmi</strong>de esitamise tähtaeg:<br />
PÖFFi põhiprogramm: 15. september<br />
<strong>2009</strong><br />
Tudengi- ja lühifilmide festival<br />
Sleepwalkers: 15. september<br />
<strong>2009</strong><br />
Animafilmide festival Animated<br />
Dreams: 15. august <strong>2009</strong><br />
PÖFF toimub<br />
12.11.–06.12.<strong>2009</strong><br />
Tallinnas, Tartus ja kuni<br />
kuues linnas üle <strong>Eesti</strong>.<br />
PÖFFist pikemalt juba sügiseses<br />
<strong>EFS</strong>A infolehes!<br />
Matsalu Loodusfilmide<br />
Festival 16.-20.09.<strong>2009</strong><br />
Matsalu Loodusfilmide<br />
Festivali filmide esitamise<br />
tähtaeg on 15. juulil <strong>2009</strong>.<br />
<strong>Filmi</strong>de osavõtutingimused<br />
<strong>Filmi</strong>d võistlevad kahes<br />
kategoorias:<br />
ᐅ ategooria - “Loodus”.<br />
Osalema kutsutakse<br />
filme loodusest kogu<br />
tema rikkuses ja mitmekesisuses.<br />
ᐅ ategooria B - “Inimene<br />
ja loodus”. Osalema<br />
kutsutakse filme, mis<br />
kajastavad inimtegevuse<br />
ja looduse harmoonilist<br />
kooseksisteerimist,<br />
inimese põliseid seoseid<br />
loodusega, loodushoidu,<br />
pärimusi.<br />
ᐅ estivalil võistlevad<br />
filmid, mis on valminud<br />
pärast 1. jaanuari 2006.a.<br />
ᐅ ilmid võivad olla osa<br />
võtnud teistest samalaadsetest<br />
festivalidest.<br />
ᐅ estivalile esitatavate<br />
filmide pikkus ei ole piiratud.<br />
ᐅ ilme või esitada<br />
järmistes formaatides:<br />
Beta-SP, Digi-Beta, DVD,<br />
DV Cam, Mini DV.<br />
ᐅ ilmiga oos tule<br />
esitada filmitekst,<br />
filmi autori(te) elulugu<br />
ja filmograafia, filmi<br />
Baltic Event<br />
29.11-2.12. <strong>2009</strong><br />
Baltic Event’I kaastootmisturule<br />
projektide esitamise<br />
tähtaeg on 14. september<br />
<strong>2009</strong>. Oodatud on täispikkade<br />
mängufilmide projektid,<br />
mis vastavad järgmistele<br />
tingimustele<br />
ᐅ projet peas olema<br />
arendusstaadiumis<br />
ᐅ soili rahvusvahelises<br />
kaastootmiseks<br />
ᐅ olemas on ingliseelne<br />
stsenaarium<br />
ᐅ olemas osaline finantseerimine<br />
tutvustavad fotod (2-3) ja<br />
foto autorist (soovitavalt<br />
CD-l). Palume tõlkimise<br />
täpsuse huvides lisada<br />
filmides näidatavate<br />
liikide teaduslikud nimetused<br />
ladina keeles.<br />
ᐅ Iga filmi ohta tida<br />
osavõtja osavõtukaardi<br />
(Entry Form).<br />
ᐅ savõtuaardiga oos<br />
saadetakse hiljemalt 15.<br />
juuliks <strong>2009</strong>.a. festivali<br />
korraldajale filmi 2 DVDkoopiat.<br />
Festivali võistlusprogrammi<br />
valitud filmi- ja videokoopiad<br />
tuleb saata festivali<br />
korraldajale hiljemalt 1. septembriks<br />
<strong>2009</strong>.a.<br />
Festivali kontaktandmed:<br />
Tallinna mnt 25, 90303<br />
Lihula Läänemaa, <strong>Eesti</strong><br />
Tel. +372 551 0910,<br />
+372 477 5141<br />
e-post:<br />
tiit.mesila@matsalufilm.ee<br />
http://www.matsalufilm.ee<br />
Taotlusvormi osalemissoovi<br />
esitamiseks ja lisainformatsiooni<br />
leiab aadressilt www.<br />
poff.ee/balticevent<br />
Taotlused palun saata<br />
aadressile:<br />
Baltic Event<br />
Nurme 45<br />
11616 Tallinn<br />
Lisainfo:<br />
e-post: balticevent@poff.ee<br />
21
TEATED<br />
Kultuuriministeeriumi<br />
filmivaldkonna<br />
toetused<br />
Ministri käskkiri nr 139 /<br />
16.04.<strong>2009</strong><br />
Toetuste eraldamine programmidest<br />
„Väärtfilmide<br />
levi ja filmiüritused“ ning<br />
„<strong>Eesti</strong> film 100“<br />
ᐅ AS allinnfilm Tallinnfilm – 3. aa- Jaapani<br />
Anime filmifestivali<br />
korraldamine<br />
60 000 krooni<br />
ᐅ AS allinnfilm Tallinnfilm – ou- Dokumentaalfilmide<br />
nädal<br />
kinos Sõprus<br />
30 000 krooni<br />
ᐅ M MTÜ inouss Kinobuss – filmiri- filmiürituste<br />
sarja „Laulupeo<br />
tule tulemine“ korraldamine<br />
20 000 krooni<br />
ᐅ MTÜ Pimedate Ööde<br />
<strong>Filmi</strong>festival – filmiürituste<br />
sarja „Pärast<br />
sõda, enne müüri:<br />
saksa kino tähtteosed<br />
1945-1960“<br />
25 000 krooni<br />
ᐅ MTÜ Stuudio Meksvideo<br />
– 9. Rahvusvaheline<br />
filmifestival „Ennenägematu<br />
film“<br />
10 000 krooni<br />
Ministri käskkiri nr 138 /<br />
16.04.<strong>2009</strong><br />
Toetuse eraldamine programmist<br />
„Rahvusvaheliste<br />
koostööfilmide tootmine ja<br />
lastefilmide toetamine“<br />
ᐅ OÜ -eitse F-Seitse – mngu- mängufilmi<br />
„Lumekuninganna“<br />
tootmine<br />
850 000 krooni<br />
ᐅ OÜ <strong>Eesti</strong> Joonisfilm<br />
– joonisfilmi „Lotte ja<br />
kuukivi saladus“<br />
tootmine<br />
800 000 krooni<br />
<strong>Eesti</strong> filmi andmebaasi<br />
loomisest<br />
<strong>Eesti</strong> rahvusfilmograafia koostamise mõtte algatas<br />
EESTI FILM 100.<br />
Varsti ligi sada aastat<br />
ajalugu ja kultuuri<br />
talletanud filmipärandi<br />
ja <strong>Eesti</strong> filmiloomingu<br />
kohta puudub ülevaatlik<br />
infokandja. Lisaks vaieldamatule<br />
kultuuriväärtusele pakuks<br />
rahvusfilmograafia huvi nii<br />
ajaloolastele, filmiuurijatele,<br />
filmiüliõpilastele kui filmihuvilistele.<br />
Mida aeg edasi, seda<br />
keerulisem on taastada <strong>Eesti</strong><br />
filmilugu.<br />
2007. aasta hilissügisel loodi<br />
idee teostamiseks MTÜ <strong>Eesti</strong><br />
<strong>Filmi</strong> Andmebaas (edaspidi<br />
MTÜ EFA), mida asusid juhtima<br />
F-Seitse filmiprodutsent<br />
Reet Sokmann projektijuhi ja<br />
Tallinna Ülikooli meediaprofessor<br />
Hagi Šein peatoimetajana.<br />
<strong>Eesti</strong> filmi täieliku andmekogu<br />
loomine on töömahukas ja kulukas<br />
ettevõtmine. See eeldab<br />
peamiste võtmeorganisatsioonide<br />
- <strong>Eesti</strong> <strong>Filmi</strong>arhiivi, <strong>Eesti</strong><br />
Rahvusringhäälingu ja kõigi<br />
filmitootjate motivatsiooni ja<br />
koostöövalmidust ning positiivset<br />
suhtumist ja toetust kultuuriavalikkuselt.<br />
20 jaanuaril<br />
<strong>2009</strong> sõlmiti rahvusfilmograafia<br />
loomiseks Ühiste kavatsuste<br />
kokkulepe kõigi huvitatud osapooltega,<br />
kelleks on Rahvusarhiiv,<br />
<strong>Eesti</strong> Rahvusringhääling,<br />
<strong>Eesti</strong> Kultuuriministeerium,<br />
<strong>Eesti</strong> <strong>Filmi</strong> <strong>Sihtasutus</strong>, <strong>Eesti</strong><br />
Kultuurkapital, Balti <strong>Filmi</strong>- ja<br />
Meediakool, <strong>Eesti</strong> Kinoliit, <strong>Eesti</strong><br />
<strong>Filmi</strong>ajakirjanike Ühing, AS<br />
Tallinnfilm, <strong>Eesti</strong> Film 100 ja<br />
MTÜ <strong>Eesti</strong> <strong>Filmi</strong> Andmebaas.<br />
Praeguseks on analüüsitud olemasolevat<br />
filmiinformatsiooni<br />
ja kaardistatud selle allikad.<br />
<strong>Filmi</strong>andmestiku kogumise<br />
põhimõtted on aastate jooksul<br />
olnud erinevad, on perioode,<br />
mil informatsiooni süstemaatiliselt<br />
ei kogutud ning see puudub<br />
osaliselt või täielikult. Selle<br />
lünga suudab loodav andmebaas<br />
likvideerida.<br />
MTÜ EFA peatoimetaja Hagi<br />
Šein koostas <strong>2009</strong>. aasta kevadel<br />
<strong>Eesti</strong> filmi andmebaasi<br />
kategooriate, andmeväljade ja<br />
tunnuste loendi ja kodeerimisjuhendi<br />
(andmeväljade kirjed,<br />
terminoloogia ja selgitused),<br />
mis saab edaspidi aluseks filminfo<br />
sisestamisel andmebaasi.<br />
Iga filmi digiandmestik tuleb<br />
võimalikult täielik ning sisaldab<br />
andmeid filmi sisu, žanri,<br />
autorite, osatäitjate, võttegrupi,<br />
tootjate, tehniliste parameetrite,<br />
võttekohtade, autoriõiguste<br />
ja levitajate kohta, filmi bibliograafiat,<br />
viiteid filmi ja tegijate<br />
kohta ilmunud arvustustest,<br />
artiklitest ja raamatutest, digiteeritud<br />
filmikaadreid, filmide<br />
stsenaariume, promoklippe,<br />
treilereid ja muud huvitavat.<br />
Andmebaas võimaldab otsingut<br />
ulatuslike sisutunnuste,<br />
isikute, kohtade, objektide, aja<br />
või sündmuste põhiselt. Tagatakse<br />
andmete usaldusväärsus,<br />
filmiandmebaas tehakse veebis<br />
kättesaadavaks kõigile nii eesti<br />
kui inglise keeles.<br />
Hetkel lõpeb sisutunnuste piloteerimisfaas,<br />
milles osalevad<br />
erialaspetsialistid ja huvitatud<br />
osapoolte esindajaid, mis võimaldab<br />
neil andmekogumise<br />
süsteemiga põhjalikult tutvuda<br />
ja selle parendamiseks ettepanekuid<br />
teha.<br />
Piloteerimises osalevad filmiteadlased,<br />
produtsendid, filmiloojad,<br />
bibliograafid ja terminoloogid.<br />
Piloteerimise käigus<br />
kogutakse infot kõigi andmebaasis<br />
kajastuvate filmiliikide<br />
kohta, et kodeerimisinstrumenti<br />
paremini „seadistada”.<br />
Pärast piloteerimise lõppu tehakse<br />
tulemuste analüüs ning<br />
seejärel asutakse reaalselt andmebaasi<br />
koostama.<br />
Andmebaas peaks valmima<br />
aastatel <strong>2009</strong>-2017 ning sisaldama<br />
andmeid enam kui<br />
10 000 <strong>Eesti</strong>s tehtud filmi kohta.<br />
Andmebaasi esimese osa ja<br />
selle veebiväljundi valmimine<br />
on kavandatud <strong>Eesti</strong> filmi 100.<br />
aastapäeva tähistamise ajaks<br />
2012 aastal.<br />
Andmebaasi sisu usaldusväärsusele<br />
saavad kaasa aidata kõik<br />
filmitootjad, tehes meiega<br />
koostööd andmete kogumisel<br />
ja sisestamisel andmebaasi.<br />
MTÜ <strong>Eesti</strong> <strong>Filmi</strong><br />
Andmebaas<br />
Hagi Sein ˇ – peatoimetaja<br />
Reet Sokmann – projektijuht<br />
Kontakt: reet@efa.ee või<br />
tel 6015983<br />
22
TEATED<br />
Raamatukogud kutsuvad<br />
filmitootjaid koostööle<br />
Kas olete vahel huvi tundnud, milliseid teie poolt toodetud videosalvestisi<br />
leidub <strong>Eesti</strong> avalikes raamatukogudes Pean silmas neid ca<br />
500 rahvaraamatukogu, mis avatud kõige laiemale auditooriumile.<br />
Ametliku statistika<br />
viimastel andmetel<br />
leidub <strong>Eesti</strong> rahvaraamatukogudes<br />
kokku<br />
ligi 20 000 videosalvestist.<br />
Seda pole kuigi palju, aga mitte<br />
ka lootusetult vähe. Mõistagi<br />
pole need kõik <strong>Eesti</strong>s toodetud,<br />
kuid allakirjutanu poolt raamatukogudes<br />
läbi viidud kiirküsitlus<br />
andis üsna ühese vastuse<br />
küsimusele, millised videod<br />
peaksid rahvaraamatukogudes<br />
esmajoones leiduma: need on<br />
<strong>Eesti</strong> mängu-, anima-, laste- ja<br />
loodusfilmid.<br />
Raamatukogudel on Rahvaraamatukogude<br />
seadusest tulenev<br />
kohustus kindlustada oma sihtgrupp<br />
vajaliku informatsiooniga,<br />
sealhulgas ka muusika,<br />
filmide jm materjaliga.<br />
Kehtiv Autoriõiguse seadus aga<br />
keelab videote kojulaenutuse<br />
raamatukogust ilma vastava<br />
litsentsita, mida tuleb küsida<br />
kaasnevate õiguste omajalt<br />
ehk siis esmasalvestuse tootjalt.<br />
Kuna ei tootjatel ega raamatukogudel<br />
ole hetkel ühte pädevat<br />
katusorganisatsiooni, kes vastava<br />
asjaajamisega tegeleks, peavad<br />
raamatukogud igaüks eraldi<br />
oma videotele laenutuslube<br />
taotlema. Asja teeb keerulisemaks<br />
veel see, et rahvaraamatukogud<br />
kuuluvad kohalikele<br />
omavalitsustele, mistõttu üldjuhul<br />
ei saagi raamatukogu ise<br />
vastavaid lepinguid sõlmida.<br />
Probleemiks võib kujuneda ka<br />
asjaolu, et nii mõnedki tootjad<br />
annavad oma levi- ja laenutusõiguse<br />
esindamise üle levifirmadele.<br />
Sageli pole DVD ümbriselt<br />
võimalik välja lugeda,<br />
kellelt õigupoolest tuleks üldse<br />
luba küsida.<br />
Seega - raamatukogud tahaksid<br />
tegutseda seadusi järgides,<br />
teisalt on see mõttetult keeruline.<br />
Tulemuseks on, et paljud<br />
raamatukogud loobuvad üldse<br />
videote soetamisest, või – laenutavad<br />
neid ebaseaduslikult.<br />
Mõlema variandi puhul jääb<br />
vähemalt üks osapooltest – autor,<br />
tootja, raamatukogu või<br />
kasutaja - kaotajaks. Tootjal jääb<br />
saamata müügitulu ja litsentsitasu<br />
(juhul, kui ta seda nõuab),<br />
autoritel tasu laenutuste pealt.<br />
Kasutaja ei saa tarbida maksumaksja<br />
raha eest soetatud kultuuriväärtusi<br />
ning raamatukogu<br />
ei saa täita talle seadusega<br />
pandud kohustusi ega kasutajate<br />
nõudmisi.<br />
Sageli on küsitud, et miks üldse<br />
peaks raamatukogu videosalvestisi<br />
koguma Juba mainitud<br />
seadusest tulenevale kohustusele<br />
lisaks on ka sisuline<br />
põhjus – videosalvestis kannab<br />
endal samaväärseid kunstiliike<br />
– muusika, film, teater jt – kui<br />
raamatusse raiutud kirjandus.<br />
Miks ei peaks siis raamatukogu<br />
seda koguma, säilitama ja kättesaadavaks<br />
tegema<br />
Viimasel Autoriõiguse seaduse<br />
muutmisel 2008. a. olid<br />
filmitootjad kategooriliselt<br />
vastu raamatukogulaenutustele<br />
erandi kehtestamisele (nii,<br />
nagu seda tehti helisalvestiste<br />
puhul). Mõistlikku lahendust<br />
oleks aga siiski tarvis. Pole<br />
kahtlust, et kasu on siin vastastikune.<br />
Protsess tuleks teha<br />
võimalikult lihtsalt hallatavaks.<br />
Mida lihtsam on süsteem, seda<br />
rohkem oleks raamatukogude<br />
poolseid tarbijaid.<br />
Küsimus litsentsitasu suurusest<br />
on juba eraldi läbirääkimiste<br />
teema või siis kujuneb mõistlik<br />
hind välja praktika käigus. Eriti<br />
õnnelikud oleks raamatukogud<br />
muidugi tasuta litsentside eest,<br />
kuid on arusaadav, et see ei saa<br />
kujuneda üldnormiks.<br />
<strong>Eesti</strong> Muusikakogude Ühendus<br />
(EMKÜ) on kujunenud videote<br />
laenutuse teemal raamatukogude<br />
eestkõnelejaks, kuna suuremad<br />
rahvaraamatukogude<br />
videoteegid asuvad just sealsete<br />
muusikaosakondade juures.<br />
Pakume probleemi lahendamiseks<br />
välja alljärgnevad variandid<br />
ning kutsume tootjaid üles<br />
sel teemal arutlema ning ühiseid<br />
lahendusi leidma.<br />
<strong>Eesti</strong> filmitootjad võiksid kas igaüks<br />
oma kodulehele või veelgi<br />
parem, kui mõnele ühisele, näiteks<br />
<strong>EFS</strong>A kodulehele spetsiaalselt<br />
raamatukogude jaoks üles panna<br />
nimestiku oma toodetest, mis on<br />
videokandjal kättesaadavad ning<br />
iga nimetuse juurde lisada, millistel<br />
tingimustel raamatukogud<br />
võiksid neid salvestisi laenutada.<br />
Näiteks - millisest tähtajast alates<br />
võib filmi koju laenutada; kas ja<br />
kui palju selle eest tuleks maksta<br />
jms.<br />
Sellist süsteemi loetakse juriidiliselt<br />
võrdsustatuks kirjalike<br />
litsentsidega ning jääks ära iga<br />
raamatukoguga eraldi lepingute<br />
sõlmimine.<br />
Teine võimalus oleks nn Soome<br />
variant, kus raamatukogud ostavad<br />
oma videosalvestised 1-2<br />
vahendusfirmast, mis hangib<br />
ka litsentsid. Seega saavad raamatukogud<br />
juba ostes omale<br />
laenutusõigusega videod ega<br />
pea ise sellega tegelema. Hetkel<br />
<strong>Eesti</strong>s sellist ettevõtet ei ole, aga<br />
kui keegi leiaks selles äriidee,<br />
siis oleks see raamatukogudele<br />
igal juhul teretulnud, sest esimesena<br />
toodud variant kehtiks<br />
siiski ainult <strong>Eesti</strong> tootjate puhul,<br />
raamatukogudes leidub<br />
aga hulgaliselt ka muu maailma<br />
videotoodangut.<br />
Need, ja võimalik, et veel mitmed<br />
teised lahendusvariandid<br />
võiksid olla edasiste arutluste<br />
teema. Oleksime tänulikud, kui<br />
ka kaasnevate õiguste omajad<br />
isekeskis seda teemat arutada<br />
võtaksid ning julgemalt omapoolsete<br />
ettepanekutega välja<br />
tuleksid.<br />
Lõpetuseks tahaks <strong>Eesti</strong> tootjaid<br />
üles kutsuda ise aktiivsemalt oma<br />
toodangut raamatukogudele pakkuma.<br />
Jättes kõrvale hetke majandusolukorra,<br />
mis loodetavasti<br />
on siiski ajutine, oleks raamatukogud<br />
tootjatele potentsiaalne<br />
turg, mis aga vajaks natuke<br />
paremat sissetöötamist.<br />
Kaie Viigipuu-Kreintaal<br />
<strong>Eesti</strong> Muusikakogude<br />
Ühenduse esimees<br />
EMKÜ kontakt: emky@nlib.ee<br />
23
TEATED<br />
Lisandusi mõtete ja uudiste<br />
vabale levikule <strong>Eesti</strong>s<br />
Jätkan 2007. aastal <strong>EFS</strong>i infolehes<br />
alustatud teemaga ehk <strong>Eesti</strong> Produtsentide<br />
Vabanduste Antoloogia 2.<br />
osaga. Tuleb tunnistada, et meie<br />
produtsentide fantaasia on piiritu nagu<br />
taevas, näiteid ei ole vaja kaugelt otsida:<br />
ma hakkasin aruandega <strong>EFS</strong>Asse<br />
tulema, aga sõitsin metsseale otsa!<br />
Või siis näiteks lugu<br />
produtsendist, kes<br />
tõepoolest tuligi õigel<br />
ajal oma aruannet<br />
tooma, aga <strong>EFS</strong>Asse jõudes ei<br />
avanenud tema peene portfelli<br />
lukk. Produtsent müras sumadaniga<br />
nagu emakaru poegadega,<br />
aga ei midagi…soovitasin<br />
siis elutargalt, et järgmine kord<br />
pangu aruanne kilekotti. Oligi<br />
õppimisvõimeline produtsent,<br />
paar tunni pärast tuli RIMI kilekotiga!<br />
Põhjus, mis aruanne ei valmi<br />
õigel ajal, võib olla ka selline:<br />
stuudio soetas uue montaazhiarvuti,<br />
mis paraku ei õigusta<br />
talle pandud ootusi – arvuti<br />
lihtsalt ei tööta…või siis on<br />
produtsent tankinud solkkütust<br />
ja auto kipub vanalinna piiril<br />
välja surema, suure vaevaga<br />
jõutakse <strong>EFS</strong>i, aga pärast sõidab<br />
auto muidugi jälle probleemivabalt<br />
edasi!<br />
On olnud ka juhuseid, kus aruande<br />
esitamine viibib, sest filmitootja<br />
arvuti ja printer keelduvad<br />
koostööst – tuleb printeri<br />
kaablit tõsta ühest USB august<br />
teise - ühest august tuleb üks<br />
leht, teisest teine, esimesest jälle<br />
kolmas... aga <strong>EFS</strong>A aruanded on<br />
ju mahukad, alla paarikümne<br />
lehe ei pääse kuidagi!<br />
24<br />
Ma ei hakka rääkima juhtumitest,<br />
kui taotluse esitamise päeval<br />
närib koer puruks printeri<br />
juhtme või saab paber otsa või<br />
on jalgratas maja eest kadunud…ma<br />
ei ole ju ometi mingi<br />
tüütu näägutaja!<br />
Enamikel <strong>Eesti</strong> produtsentidel<br />
on üks ühine kummaline<br />
omadus – hirm T-tähe ees. Produtsendid<br />
armastavad väga kasutada<br />
sõna potentsiaalne, aga<br />
miskipärast kirjutab enamus<br />
seda POTENSIAALNE, samas ei<br />
ole harv juhus, kui kirjutatakse<br />
TRANTSPORT. Seda veidrat<br />
nähtust <strong>Eesti</strong> kinomaastikul<br />
peaksid küll sotsiaalteadlased<br />
ja semiootikud uurima…<br />
Ja ega siis ainult meiega ei<br />
juhtu kummalisi asju, juhtub<br />
ka välimaal. Kord saime<br />
kirja: I will come. My ass<br />
Katarina will be in touch<br />
with you… Ja mõni<br />
päev hiljem võetigi<br />
meiega ühendust:<br />
I am the ass of<br />
Mr. X… Suhtlevat<br />
p****t<br />
oleks tõesti<br />
olnud põnev<br />
vaadata,<br />
paraku<br />
oli see ikkagi<br />
kõigest assistent/sekretär,<br />
kes meiega kontakteerus. Aga<br />
eks ole endalgi vahel juhtunud,<br />
et kirjutad uljalt: Dead Mr…<br />
uups Dear Mr.<br />
<strong>EFS</strong>i argipäevas juhtub muidki<br />
imelisi lugusid, ühel päeval saime<br />
me sellise kirja:<br />
Kas Teie firmal võiks olla huvi<br />
soetada mereäärseid kinnistuid<br />
(Sadama kinnistud, transport<br />
ja laokinnistud, keemiatehase,<br />
tollivaba lao kinnistud, autoterminali<br />
või kütuseterminali)<br />
Või oskate soovitada kellele<br />
pakkuda...<br />
Kuna me ei suutnud kokku leppida,<br />
kas keemiatehas või autoterminal,<br />
siis jäi see väärt ost<br />
sooritamata!<br />
Lõpetuseks veel mõned filmimaailma<br />
keelevigurid (õnneks<br />
ei pärine need kõik minu sulest):<br />
Vanamees ja puder - Vanamees<br />
ja põder<br />
Üli Pikkov – Ülo Pikkov<br />
Kaasasündinud kohutused –<br />
Kaasasündinud kohustused<br />
Tambet Tasuta – Tambet Tasuja<br />
Martin Kreedo – Margit Keerdo<br />
…kaasatakse maavälised jõud -<br />
…kaasatakse majavälised jõud<br />
Osalemise Scorsese 2 koolitusel<br />
- Osalemine Sources 2 koolitusel<br />
–<br />
Kana-Viru 3 – Vana-Viru 3<br />
Ivi Felt – Ivo Felt<br />
Warren Ray – Rein Maran<br />
Roomas Seppel – Toomas Seppel<br />
(Tänan lahke abi ja kaasaelamise<br />
eest: Leana Jalukse, Eda Koppel,<br />
Tristan Priimägi, Margit<br />
Tõnson ja Annely Martin)<br />
Kristina Märtin<br />
<strong>EFS</strong>i tootmisassistent
Kinobussi meeskond<br />
viikingilaevaga Doonaul.<br />
25