Harku vald arvudes

harku.ee

Harku vald arvudes

Trükis annab lühiülevaate piirkonna kujunemisest, loodusest ja ajaloolistest huviväärsustest.

Samuti saab lugeja ülevaate vallaelanikele kavandatud sotsiaaltoetustest ning teenusest jpm.

vajalikust.

Koostanud: Harku Vallavalitsus

Kujundus: AS Spin Press

Välja antud Eesti Vabariigi juubeliaastal 2008


Asukoht: Harku valla põhjapiiriks on 22 km pikkuselt Soome laht. Idast

piirneb vald Harku järve ja Tallinna linnaga, lõunast Saue vallaga ning edelast

Keila linna ja Keila vallaga. Halduskeskus on Tabasalu alevik, kuhu on

koondunud ka suur osa teenindusest ja ettevõtlusest. Tabasalust on Tallinna

piirini 6 ja kesklinnani 13 kilomeetrit.

Pindala: 159 km 2

Elanikke: 10 360 (1.01.2008)

Alevikud: Tabasalu ja Harku

Külad: Harkujärve, Tiskre, Rannamõisa, Laabi, Sõrve, Liikva, Vaila,

Vääna, Vahi, Tutermaa, Kumna, Kütke, Humala, Adra, Türisalu, Naage,

Vääna-Jõesuu, Viti, Suurupi, Muraste, Ilmandu

Jõed: Suurim on osaliselt valla läänepiiriks olev Keila jõgi (kogupikkus

122 km, valgala suurus 682 km 2 ). Valda läbib Vääna jõgi (kogupikkus 65,6

km, valgala suurus 316 km 2 ).

Joastikud ja joad: Suurim on Vahiküla joastik Vääna jõel (põhiastangu

kõrgus 1,2m, koos väiksemate astangutega on kogulangus üle 4 m). Mitmeastangulised

on ka Türisalu ja Harku joastikud.

Ojad: Harku (valgala 30,6 km 2 ja pikkus 15,8 km), Tiskre (valgala 50 km 2

ja pikkus 4,7 km), Türisalu (pikkus 2,9 km), Põlma (valgala 4,5 km 2 ja pikkus

1,9 km), Humala (valgala 4,2 km 2 ja pikkus 1,8 km)

Järved: Tõlinõmme järv (5,9 ha)

Sood ja rabad: Tabasalu, Ilmandu, Vääna, Tõlinõmme, Muraste, Karjaküla,

Harku.

Üldandmed


Valla nimi võib olla inspireeritud ka Harkule

iseloomulikust pankrannikust.

Külad

Tabasalu alevikukeskuses.

Küladest annab varajasemaid teateid 13. sajandil koostatud “Taani Hindamisraamat”,

kus on ära märgitud mitmete tolleaegsete külade nimed nagu

“Liqua” – Liikva; “Seruerae” – Sõrve; “Humebo” – Humala jt.

Harkut on mainitud paekaldal asuva külana Harkua. On ka arvatud, et

nimi Harku võib pärineda soomekeelsest sõnast harkko, mis tähendab suurt

metalli- või kivilahmakat. Valla keskust Tabasalu on ajalooürikuis Tapeselle

nime all esmamainitud 1317. aastal. Türisalu küla mainitakse esimest korda

1378. a (Thuriselle).

1866. aastal kehtestatud vallakogukonnaseaduse järel alustasid tööd vallavalitsused.

Vanimad arhiivimaterjalid Harku valla ja vallavalitsuse kohta

pärinevad 1879. aasta Harku-Hüero ühendatud vallavalitsuse protokolliraamatust,

mille andmeil oli vallas 391 pearahamaksjat, 16-60 aastased mehed

(“Killukesi Harku valla ajaloost”). Keila kihelkonda kuulunud Harku vald

kujunes välja 1890. aasta lõpul, mil vallaks ühinesid neli kogukonda – Harku-Hüüru,

Wääna-Witti, Ranna-Murraste ja Habersti. Liitmisega Harku

valla külge ei olnud rahul Vääna elanikud – 1919. aastal eraldus Wääna-

Witti kogukond Harku vallast ja moodustus iseseisev Wääna vald. Valdade

reformi käigus 1938. aastal Wääna vald likvideeriti ja liideti osaliselt Harku

ja Keila valdadega.

1938. aastal on Harku vallavalitsuse nimekirja järgi valda kuulunud

26 küla: Allika, Fischmeistri, Habersti, Harku, Hüüru, Ilmandu, Järva, Jõe,

Kadaka, Kakumäe, Kodasema, Laabi, Lehmja, Muraste, Mäe, Mäeranna,

Nõmme, Pikaliiva, Pühaküla, Rannamõisa, Sõrve, Tabasalu, Tiskre, Vatsla,

Ämari, Rocca-al-Mare (1938. aastal eestistatud Õismäeks).

Liitumise või teiste omavalitsustega ühinemise tõttu on tänaseks külade

arv kahanenud. Mitmed Harku valla külad nagu Tiskre, Pikaliiva, Õismäe,

Kakumäe ja Kadaka on pealinna kasvades saanud Tallinna territooriumiks.

Keila vallast on endiste külanõukogude piiride ühitamisel lisandunud

Kumna, Kütke ja Tutermaa külad.

4


Harku vald on lasterikas vald.

Esimene täpsem ülevaade

valla elanike arvust pärineb aastast

1885, mil elanike arvuks loeti

1375, neist 663 meest ja 712 naist.

Vallaelanike hulgas oli 82 päriskohaomanikku,

34 rendikohaomanikku

ja 56 vabadikku.

1910. aastaks oli kohapidajate

arv tõusnud 353-ni. 1922. aasta

detsembri rahvaloenduse andmeil

oli vallas 3339 elanikku (1645

meest ja 1694 naist) ja 1934. aasta

rahvaloenduse põhjal 3199.

Viimase kümne aasta jooksul

on valla elanike arv mitmekordistunud

– kui 1997. aasta alul elas

Harkus 5013 inimest, siis 2007.

aasta juulis ületas vallaelanike arv

10 000 piiri.

Eesti ühe suurema ja kiiremini

areneva omavalitsuse rahvastik

on suhteliselt noor, positiivse iibe

poolest ollakse Eesti valdade esireas.

Alaealisi vanuses kuni 18

aastat on valla elanike seas ligi

kolmandik – 2882.

ELANIKE ARV KÜLADES (1.01.2008)

Külad (21)

ja alevikud (2)

Mehi Naisi Kokku

Adra 25 35 60

Harku alevik 269 343 612

Harkujärve 240 276 516

Humala 21 13 34

Ilmandu 135 133 268

Kumna 132 156 288

Kütke 40 36 76

Laabi 45 50 95

Liikva 89 78 167

Muraste 524 565 1089

Naage 54 52 106

Rannamõisa 251 280 531

Suurupi 335 306 641

Sõrve 81 86 167

Tabasalu alevik 1530 1647 3177

Tiskre 245 267 512

Tutermaa 142 143 285

Türisalu 189 243 432

Vahi 31 36 67

Vaila 32 33 65

Viti 139 140 279

Vääna 131 137 268

Vääna-Jõesuu 301 277 578

KOV täpsusega 33 14 47

KOKKU VALLAS 5014 5346 10360

Allikas: Harku Vallavalitsus

Rahvastik

5


Valla soodne asukoht maakonna keskel on Harkusse

elama meelitanud ka palju uusasukaid.

Elanike arvu kasv

ELANIKE ARV VALLAS

(1.jaanuari seisuga)

Aastaarv Elanike arv

1994 5032

1995 5002

1996 4939

1997 5013

1998 5143

1999 5196

2000 5353

2001 5408

2002 6057

2003 6827

2004 7297

2005 7812

2006 8739

2007 9510

2008 10360

LOOMULIK IIVE VALLAS

Harku vald 2003 2004 2005 2006 2007

Surnud 61 70 51 75 51

Sündinud 95 101 121 140 190

6

Allikas: Harku Vallavalitsus


Pangaalune mets Rannamõisa kaitsealal.

Harku vald on tuntud unikaalsete ja kaunite loodusmaastike poolest.

Rannikualadel avaldub suurejooneline Põhja-Eesti klint, kohati on mereäärne

kõrge paekallas kahe- või mitmeastmeline. Üldtuntud on Türisalu,

Suurupi ja Rannamõisa pangad. Loopealsed ja laialehelised ürgsed metsad

on paljude haruldaste taimeliikide kasvukohaks, paekivis asuvad koopad

on üle-euroopalise tähtsusega talvituspaikadeks nahkhiirtele. Pankrannik

vaheldub liivarandadega, kadakased paepealsed männimetsaga. Sisemaa

reljeef on valdavalt lainjas tasandik, mida valla keskosas läbib Vääna jõe

org. Väärtuslikud niidualad laiuvad Ilmandu, Laabi, Sõrve, Vääna ja Muraste

ümbruses.

Valla omapäraste maastike ja taimestiku kaitseks on eri aegadel asutatud

mitmeid maastikukaitsealasid. Loomaliikidest on kaitse all nahkhiirte püsielupaigad:

Vääna - Viti koopad, Humala koopad ja Naage koopad. Liikva

ja Vahi külades on kaitse all kanakulli püsielupaigad. Kaitstud on Vääna

jõgi, Tilgu koopad ja Taari hiidrahn Ilmandu külas. Pargialadest on kaitse

all Harku, Viti, Kumna, Muraste ja Vääna pargid, samuti Valingu tammik

Tutermaal, Rabakivi tamm Tiskres ja Pilladu tamm Harkujärvel.

Loodus

Kaitsealad

Rannamõisa maastikukaitseala (65 ha) moodustati 1959. a, uus kaitse-eeskiri

kinnitati 2000. a. Kaitseala väärtusteks on Rannamõisa pank

ja klindipealne loomets, samuti allikalise veerežiimiga pangamets.

Kaitseala koosseisus on ka Tilgu koopad ja liivakivipaljand.

Maastikukaitsealale on rajatud Tabasalu looduspark, mida läbib mitukümmend

teemarada loodushuvilistele Eesti pankranniku ja selle kivimite,

pangametsade maastike ning looma- ja taimeliikide tutvustuseks. Rannamõisa

tee äärsel niidualal kasvab kaitsealune aasnelk, samuti on kaitsealal

haruldastest liikidest esindatud must tuhkpuu ja jumalakäpp.

7


Põõsasmaran õitseb paekalda

loopealseil suve teisel poolel

sügiskülmadeni.

Aasnelki võib leida soostunud

niitudelt.

Aas-karukell kasvab kuivadel

nõmmedel.

Türisalu maastikukaitseala (27 ha) moodustati 1991. a suurejoonelise

Türisalu panga, loopealse ja seal kasvava haruldase põõsasmarana

kaitseks. Püstloodne Türisalu pank kõrgub merepinnast kuni 31

meetrini. Astangu alumises osas paljandub kambriumi liivakivi, ülemine

osa koosneb ordoviitsiumi karbonaatsetest ja terrigeensetest kivimitest.

Kaitseala uuendatud (1999) piiridesse jääb ka Türisalu juga.

Kaitsealustest taimeliikidest kasvavad alal veel aasnelk, must tuhkpuu

ja aas-karukell.

Vääna maastikukaitseala (407 ha) moodustati 1991. a põõsasmarana

loopealsete, linnurikka Tõlinõmme järve ja Tõlinõmme raba

kaitseks. Tõlinõmme järv oli enne II maailmasõda Eesti olulisemaid

linnujärvi. Veetaseme alandamine 1937. a on järve tähtsust vähendanud.

Maastikukaitsealal asub ka Vääna ehk Tõlinõmme kurisu, kuhu voolab

Tõlinõmme järvest algav Kuriste oja. Vääna maastikukaitsealal kasvab

kaitsealune pruun raunjalg.

Muraste looduskaitseala (140,5 ha) moodustati 2005. a Põhja-Eesti

paekalda ning metsade kaitseks. Kaitsealal kasvavad vanad loodusmetsad

ja soometsad.

Naage maastikukaitseala (4,6 ha) moodustati 2005. a sihiga kaitsta

Põhja-Eesti pangametsi ja seal elutsevaid liike. Alal esinevad mitmed

kaitsetvajavad elupaigatüübid - lubjakivipaljandid, Naage koopad ning

rusukallete ja jäärakute metsad.

Tulevase Suurupi looduskaitseala territooriumile jäävad mitmed

üleeuroopalise tähtsusega väärtuslikud kooslused – vanad loodusmetsad,

soostuvad lehtmetsad, rannalõukad, liigirikkad rannaniidud ja pangametsad.

Moodustatav kaitseala koosneb kolmest vööndist – Ninamaa

piiranguvöönd, Suurupi sihtkaitsevöönd ja Mere sihtkaitsevöönd.

8


Suurupi poolsaare loodeotsasas Ninamaa neemel ääristab mereranda kuni 5 meetri kõrgune liivakivipank.

Natura 2000 alad

Natura alad on loodud säilitamaks Euroopa Liidule olulisi elupaigatüüpe

ja liikide elupaiku nende loodusliku levila piires:

•Muraste loodusalal hallid luited (kinnistunud rannikuluited), vanad

loodusmetsad, soostuvad ja soo-lehtmetsad.

•Naage loodusalal lubjakivipaljandid, koopad, rusukallete ja jäärakute

metsad (pangametsad).

•Ninamaa loodusalal merele avatud pankrannad.

•Pakri loodusalal rannikulõukad, laiad madalad lahed, esmased rannavallid,

püsitaimestuga kivirannad, merele avatud pankrannad, väikesaared

ning laiud, rannaniidud, vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved,

kadastikud, kuivad niidud lubjarikkal mullal, liigirikkad niidud lubjavaesel

mullal, lood (alvarid), puisniidud, allikad ja allikasood, liigirikkad madalsood,

vanad laialehised metsad, rusukallete ja jäärakute metsad.

Liigid, mille kasvukohti kaitstakse: emaputk, nõmmnelk, soohiilakas.

•Rannamõisa loodusalal merele avatud pankrannad, püsitaimestuga

liivarannad, hallid luited (kinnistunud rannikuluited), lubjakivipaljandid,

koopad, vanad laialehised metsad, rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad).

•Türisalu loodusalal merele avatud pankrannad, püsitaimestuga liivarannad,

metsastunud luited, jõed ja ojad, lood (alvarid), rusukallete ja jäärakute

metsad (pangametsad).

9


Jumalakäpp kuulub orhideeliste

liiki.

Läikivate lehtedega soohiilakat

võib leida lubjarikastel hõreda

taimestikuga rannaniidudel.

Pruun raunjalg on sõnajalgade liigi

esindaja.

•Vääna loodusala kaitstavad elupaigatüübid: vähe- kuni kesktoitelised

kalgiveelised järved, karstijärved ja –järvikud, jõed ja ojad, lood (alvarid),

niiskuslembesed kõrgrohustud, rabad, nõrglubja-allikad, soostuvad ja soolehtmetsad.

Liigid, kelle elupaiku kaitstakse: harilik hink, harilik võldas, jõesilm, lõhe,

paksukojalise jõekarp.

Allikas: Keskkonnministeeriumi Info- ja Tehnokeskus

Loodusressursid

Olulisemad maavarad on lubjakivi (Harku ja Sõrve maardlad) ning

turvas (Vääna, Tõlinõmme, Tabasalu, Harku, Karjaküla, Muraste, Ilmandu).

Kruusavarusid leidub Harku ja Rannamõisa maardlates.

Metsad hõlmavad valla pindalast üle kolmandiku (Harjumaal 53% ja

kogu Eestis tervikuna 49%).

Valla maad on üldiselt väheviljakad, seetõttu on põllumajanduslike maade

osatähtsus maakasutuses vähetähtis. Lavamaa klindilähedastel aladel on

valdavalt õhukesed paepealsed mullad, kõrgemal viljakamad rähkmullad.

Harku valla põhjaveevarud on piiratud. Põhilised põhjaveeressursid on

ordoviitsium-kambriumi ja kambrium-vendi veehorisondid (sügav põhjavesi).

Üksikobjektidel kasutatakse ka kvaternaari setete horisonti (pinnalähedast

põhjavett).

10


Kultusekivid Kumna külas.

Ajaloolised huviväärsused

Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis

kuni muinasaja lõpuni. Muistsetest asulapaikadest valla kirdeosas (Muraste,

Ilmandu ja Sõrve külad) ning edelaosas (Adra, Türisalu, Humala, Kütke ja

Kumna külad) on arheoloogiamälestistena kaitse all hulgaliselt kivikalmeid

ja kultusekive (lohukivid).

Kaitse all on ohvriallikad (Humala külas “Ristiallikas”, Sõrve külas

“Proomu allikas”).

Osalt kivipeenardega ääristatud muistsed põllulapid on säilinud

Ilmandus ja Murastes, samuti Keila jõe ümbruses. Arheoloogiamälestiste

hulka kuuluvad ka muistsed asulakohad Rannamõisa, Kumna, Kütke ja

Tiskre külades.

Muinasaeg

Arhitektuurimälestiste seas on kaitse all Harku linnusepaik, mille kivilinnus

on rajatud pärast Jüriöö ülestõusu 14. sajandil. 1371. aastal sai

linnusest Tallinna komtuurile alluv orduloss. Mõisatest kuuluvad arhitektuurimälestiste

hulka Harku mõis (peahoone, park, allee, tall-tõllakuur, ait,

piirdemüür), Vääna mõis (peahoone, mõisapark, linnuse varemed, viinavabrik,

triiphoone aednikumajaga ja tall-tõllakuur), Muraste mõis (peahoone,

park), Kumna mõis (peahooned, park, valitsejamaja, ait-kuivati) ja

rootsiaegse mõisaarhitektuuri näitena 16. – 17. saj ehitatud lihtne paekivist

Vana-Pääla mõis.

Harku mõisas allkirjastati septembris 1710 Tallinna rae, Rootsi garnisoni,

Eestimaa rüütelkonna esindajate ja Vene väe vaheline kapituleerimisleping,

mille kohaselt Eestimaa vürstkond ja Tallinna linn läksid Rootsi kuningriigi

alluvusest üle Vene tsaaririigi ülemvalitsuse alla. Selle lepinguga lõppes tegelikkuses

Põhjasõda Eestimaal, kuigi lõplik rahuleping Rootsi ja Venemaa

vahel sõlmiti alles 11 aastat hiljem.

Mõisad

11


Vääna mõisahoone.

Suurupi tuletornidest vanim.

Muraste mõisaõuel asuvas ühekordses kivimajas sündisid mõisaaedniku

peres kirjanikest vennad Ernst Krusten (1900 – 1984) ja Pedro Krusten

(1897 – 1987). Kolmas vend Otto (1888 – 1937) sai Eesti Vabariigi algaastail

tuntuks karikaturistina.

Vääna mõisahoones töötab alates mõisa riigistamisest 1920 ndate aastate

alguses Vääna algkool. Praegu asub hoone keldrikorrusel ka raamatukogu

ja on avatud internetipunkt.

Sõja-ajalooliselt on huvipakkuvad aastail 1913 – 1917 Vene impeeriumi

poolt Peterburi kaitseks rajatud Peeter Suure nimelised kaitserajatised

Suurupis, Sõrve külas jm.

Suurupi tuletornid

Ainulaadsed on Suurupi tuletornid. Ülemine neist valmis 1760. aastal,

algkujul on sellest tänaseks säilinud kiviosa. 1951. aasta taastamistöödel sai

tuletorn raudbetoonist tehnilise korruse ning metallkonstruktsioonist tuleruumi,

mis lisas tornile ka kõrgust. Tuli plingib nüüd maapinnast 22 m ja

merepinnast 66 m kõrgusel nähtavuskaugusega 18 miili.

Suurupi alumine tuletorn ehitati 1859. a. ja on täna ainus töötav puittuletorn

Eestis. Torni algne kõrgus merepinnast oli 18 meetrit ning torni jalamilt

14 meetrit. 1885. a ehitati remondi käigus laternaruumi jaoks kolmas korrus,

mis lisas tornile 3,5 m kõrgust juurde. Teravatipulise katusega tüvipüramiid

sai valge värvikatte. Tule nähtavuskaugus on 11 miili.

Mõlemad Suurupi tuletornid on praeguseks automatiseeritud ning kuuluvad

kaugseire süsteemi.

Allikas: Kultuurimälestiste riiklik register

12


Ladusa ettevõtluse tagatiseks on ka järjepidev teedeehitus.

Enim on vallas kaupade müügi ja vahendamisega tegelevaid ettevõtteid

ning kinnisvarafirmasid.

Suuremas osas on valla ettevõtlus koondunud Tabasalu aleviku

ümbrusesse, kus asub ka ulatuslik tööstuspark. Teine suurem ettevõtluspiirkond

on Keila lähedal logistiliselt ja ka põllumajanduslikult soodsais

Kumna ja Tutermaa külades.

Ettevõtluse aktiivsus on kõrge kogu Harjumaal. 2005. aastal alustas

Eestis Statistikaameti andmeil tertsiaar- ja sekundaarsektoris (vastavalt

kaubandus-teenindussektor ning mäetööstus, töötlev tööstus, energeetika,

gaasi- ja veevarustus, ehitus) ligi 3000 uut ettevõtet rohkem kui tegevuse

lõpetas. Harjumaal alustas neist 1818, andes juurde 765 töökohta.

Palgatöötajate teenistus oli Maksu- ja Tolliameti andmeil samuti kõige

suurem Harju maakonna elanikel. Kui meeste kuukeskmine brutotulu

oli 2006. aastal üle 10 000 krooni 7 maakonnas, siis naiste keskmine

oli üle 8000 krooni vaid Harjumaal (Eesti keskmine 9111 krooni, naistel

7655 ja meestel 10 683 krooni).

Ettevõtlus

Palgatulu kuukeskmine brutotulu ja brutotulu saajad omavalitsusüksustes 2006

Omavalitsus

Palgatöötaja keskmine brutotulu Brutotulu saajad Brutotulu saajad

15-74 aastaste

hulgas, %

Naised Mehed Naised Mehed Naised Mehed

krooni

Võrdlus

Eesti keskmisega,

%

krooni

Võrdlus

Eesti keskmisega,

%

Harku 10 789 140,9 16 203 152,0 2 401 2011 55,2 57,0

Tallinn 8 723 114,0 12 205 114,0 97 979 81 136 55,5 58,2

Keila 8 911 116,4 12 482 117,0 2 393 2 063 60,6 61,9

(allikas: Statistikaamet)

13


Omavalitsus

Harku valla päev on 21. november, mil 1991. aastal taastati toonase EV

Ülemnõukogu otsusega valla omavalitsuslik staatus. Kohaliku omavalitsuse

valimised toimuvad iga nelja aasta tagant.

Omavalitsuse korraldada on vallas

•sotsiaalabi ja -teenused, vanurite hoolekanne

•noorsootöö

•elamu- ja kommunaalmajandus

•veevarustus ja kanalisatsioon

•heakord ja jäätmehooldus

•territoriaalplaneerimine

•vallasisene ühistransport

•valla teede ja tänavate korrashoid

•valla omanduses olevate koolieelsete lasteasutuste, koolide, raamatukogude

jt kohalike asutuste ülalpidamine

Vallavolikogu määruste ja otsuste algatamise õigus on vallavolikogu

liikmel, vallavolikogu komisjonil, vallavolikogu fraktsioonil, vallavalitsusel,

vallavanemal ning vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel.

Vallavolikogu liikmete arvu määrab volikogu oma otsusega rahvastikuregistri

andmete põhjal, lähtudes vallaelanike arvust valimisaasta 1. juuni

seisuga. Praeguses koosseisus on 19 liiget.

Vallavolikogu

esimees Helikar Õepa

aseesimees Andres Tamm

14

Vallavalitsus

vallavanem Kaupo Rätsepp

abivallavanemad Vello Viiburg, Sulev Roos, Eddi Tomband

vallavalitsuse liikmed Andrus Braunbrück, Toomas Ristlaan, Anti Aaremaa


Harku Vallavalitsus Tabasalus.

Vallavolikogu liikmed:

Aadu Kana, Ants Morel, Andres Krigul, Andres Tamm, Arno Hirtentreu,

Arne Kask, Deiw Rahumägi, Ene Alttoa, Galina Kostõleva, Helikar Õepa, Hillar

Keinast, Kristiina Tiimus, Maarja Holmberg, Marju Aolaid, Ott Kasuri, Reigo

Kimmel, Rein Pars, Toomas Vilosius, Viktoria Goihinberg

Vallavolikogus on 6 alatist komisjoni:

majandus- ja arengukomisjon (esimees Andres Krigul), ehitus- ja

kommunaalkomisjon (esimees Aadu Kana), sotsiaal- ja turvalisuse komisjon

(esimees Arne Kask), maa- ja keskkonnakomisjon (esimees Arno Hirtentreu),

hariduse- ja kultuurikomisjon (esimees Marju Aolaid) ning revisjonikomisjon

(esimees Arne Kask).

Harku Vallavalitsusel on 14 hallatavat asutust: 8 haridusasutust (üldhariduskool,

2 lasteaed-algkooli ning 5 lastepäevakodu), 6 kultuuriasutust (3 raamatukogu,

huvialakool, kultuuriait ja noorsootöökeskus).

Valla sajaprotsendilisse omandusse kuulub OÜ Strantum, ettevõtte põhitegevuseks

on kommunaalteenuste tootmine ning Tabasalu Spordikompleksi

haldamine ja kinnisvara korraldamine.

Harku Vallavalitsuse aadress:

Ranna tee 1

76901Tabasalu

Harju maakond

Vastuvõtuajad:

esmaspäeval kell 14.00 – 18.00 ja

neljapäeval kell 9.00 – 12.30

eelregistreerimine

telefonidel 600 3848 ja 600 3840

või e-posti teel: harku@harku.ee

kodulehekülg www.harku.ee

15


Valla vapi sinise kilbi jaotab neljaks väljaks hõberist. Esimesel väljal on hõbedane kaheksaharuline täht.

Valla sümbolid

Vapi põhivärv sinine sümboliseerib valla mereäärest asukohta, taevaavarust

ning optimistlikke tulevikupüüdlusi. Vappi neljaks väljaks jagav

hõberist - kristliku maailma üks peamisi sümboleid - tähistab meie kultuuri

alustõdesid ja ajaloolist järjepidevust. Vapikujundi hõbe märgib ustavust,

puhtust ja nooruslikku sihikindlust. Hõbedane (põhja)täht viitab valla asukohale

Eesti põhjakaldal.

Valla lipp on horisontaalselt poolitatud valge-sinisega, kus ülemise valge

laiu keskel on valla vapp. Lipu normaalmõõtmed on 105x165 cm ning laiuse

ja pikkuse suhe on 7:11 ühikut. Valla lippu on õigus head tava järgides

heisata igaühel. OÜ-st Lipuvabrik saab tellida koduõuele ka mastivimpli,

mis lisaks rahvusvärvidele võib olla valla- või maakonnavärvides, pere- või

suguvõsa sümboolikaga.

Valla teenetemärk

Teenetemärgi võivad pälvida paikkonnale erilisi teeneid osutanud Eesti

kodanikud ja välismaalased. Hõbedast valmistatud teenetemärk on valla vapi

kujuga. Taotlusi teenetemärgi andmiseks on õigus esitada vallavolikogu komisjonidel,

fraktsioonidel, vallavolikogu ja vallavalitsuse liikmetel. Taotlused

esitatakse kirjalikult vallavalitsusele iga aasta 15. jaanuariks. Teenetemärgi

andmise otsustab vallavolikogu.

2007. aastal pälvisid teenetemärgi:

16

Ain Talts - ettevõtja, endine volikogu aseesimees ja komisjoni esimees

Aino Sokk - haridustegelane Väänas ja Tabasalus, Tabasalu Ühisgümnaasiumi

raamatukoguhoidja

Arvo Must - osaluse eest omavalitsusliku haldusüksuse õiguste taastamisel

Linda Tõnurist - koolijuht ja õpetaja, raamatukogu juhataja Väänas

Ott Kasuri - tunnustatud haridus- ja omavalitsustegelane, omavalitsuse

taastaja

Udo Margna - akadeemik, teaduse ja paikkonnaelu edendaja


Valla teenetemärkide üleandmisel Harkujärvel EV 90. aastapäeva eel: autasu on vastu võtmas õpetaja

Maie Koikson.

Tiiu Tuisk- pedagoog, külaelu taastaja ja korraldaja

Villem Tammemägi- veterinaar, tunnustatud kirimaletaja ja kultuurielu

edendaja

Vello Viiburg- pikaajaline töötaja omavalitsuses ja omavalitsuse taastaja

Sulev Roos - tunnustatud omavalitsustegelane

2008. aastal pälvisid teenetemärgi:

Kalev Konsa- huvihariduse korraldaja ja kohaliku kultuurielu edendaja

Milvert Vaaks- kohaliku spordielu edendaja

Allan Kiil- vallavolikogu esimees aastatel 1996-2007

Malle Arold- kohaliku omavalitsuse taastaja ja asjaajamise korraldaja

Maie Koikson- õpetaja

Sõprusvallad

Harku vallal on mitu sõprusvalda. 16 aastat on täitunud partnerlus- ja

koostööleppe sõlmimisest Eura vallaga Soomest, valdadevaheline sõprusleping

sõlmiti 1992. a maikuus. Koostöölepe Piasecznoga Poolast sõlmiti

2004. aastal.

Koostöö ja kogemustevahetus on järjepidevaks muutunud igal tasandil.

Vastastikku on õppe- ja turismireisidest osa saanud õpilased ja õpetajad, aktiivne

on olnud kultuurivahetus, korraldatud on kontserte ja kunstinäitusi.

Eura eakaaslastel on külas käinud ka klubi Hõbehall liikmed, omavahel on

mõõtu võtnud sportlasedki. Palju kasulikke ideid on sündinud amtnike ja

poliitikute tööreisidest.

17


Mullu rajatud valgustatud kergliiklustee muudab liikumise turvaliseks.

Eelarve 2008

Valla eelarve tulude maht on 203,2 miljonit krooni, kulude maht

199,3 miljonit krooni ja finantseerimistehingute maht 3,9 miljonit

krooni. Suurim kuluartikkel on haridus 93,8 miljoni krooniga, mis arvestab

ka uue Pangapealse lasteaia avamisega veebruari keskel.

Suurimad investeeringud on teedeehituse valdkonnas. Oluliselt on 2008.

aastal suurenenud sotsiaaltoetused. Nii näiteks on sünnitoetus tõusnud

5000-lt kroonilt 6000 kroonini, kooli alguse ja lõpetamise toetus tuhandelt

1500 kroonini.

Valla 2007. aasta eelarve tulude maht oli 149,7 miljonit krooni, koos

lisaeelarvetega 167,3 miljonit krooni. Eelarvetuludest moodustasid maksud

83,5%, toetused 10,2%, kaupade ja teenuste müük 5,3% ning muud tulud

1%. Tulude osakaal on sisuliselt samasugune ka 2008. aastal.

Eelarve

tulud

kulud

18


Valla toetused on kavandatud mudilastest eakateni.

Valla sotsiaaltoetused ja teenused

Valla sotsiaalhoolekande eesmärk on eelkõige abistada seda elanikkonna

osa, kes ei tule enesega toime: vanurid, puudega inimesed, töötud, vanemliku

hoolitsuseta lapsed. Vallapoolne sünnitoetus on Eestis üks suurimaid.

Samuti toetab vald koolitee alustajad ja lõpetajad, paljulapselisi peresid,

pensionäre jpt.

Sõimekohtade puudust korvab lapsehoiuteenuse toetus, mille toetusmäär

2008. aastal on tõusnud 2500 kroonini kuus. Vald toetab ka eralasteaedades

ja teiste omavalitsuse lasteaedades käivate Harku valla laste osalustasude

maksmist.

Valla sotsiaaltoetuste määrad 2008

•sünnitoetus 6000 krooni

•koolitoetus I klassi astumisel 1500 krooni

•koolitoetus põhikooli või gümnaasiumi lõpetamisel 1500 krooni

•koolitoetus päevases õppevormis õppivatele orbudele 1000 krooni

kuus

• täiendav koolitoetus 1000 krooni kaks korda aastas (peres kaks või

enam last, kes õpivad üldhariduskoolis, kutsekoolis, kutsekeskkoolis või

tehnikumis)

•täiendav koolitoetus 500 krooni üksikvanemale või lesele kaks korda

aastas

•paljulapselise pere toetus kolme ja enama lapsega perele, aastas 1000

krooni igale lapsele

•küttetoetus 1500 krooni kuni kaks korda aastas

•tähtpäevatoetus 1000 krooni

•matusetoetus 3000 krooni.

19


Valla koolitoetuste pakett on mitmekesine.

Koolitoetused

•lasteaia toidupäeva toetus

•koolilõuna toetus

•huvikoolis õppiva lapse koolituskulude katmiseks kuni 50% poolaasta

õppemaksust (muusikakool)

•kultuuri- ja spordiüritustest osavõtuks (kooliõpilaste teatrikülastused,

ekskursioonid, spordilaagrid, spordiüritused välismaal)

•laste- ja noortelaagri toetus (soodustingimustel eraldatud tuusikute kulude

osaline kompenseerimine)

•toetus perele, kus laps läheb I klassi

•toetus perele, kui laps lõpetab põhikooli või gümnaasiumi

•täiendav koolitoetus 2 korda aastas (peres kaks või enam

last, kes õpivad üldhariduskoolis, kutsekoolis, kutsekeskkoolis või

tehnikumis)

•täiendav koolitoetus üksikvanemale või lesele kaks korda aastas

•koolitoetus päevases õppevormis õppivale orvule

Õpilasetel on võimalus kasutada lisaks vallasisesele avalikule liinile ka

tasuta koolibusse Tallinna kesklinnani.

Toetused ja teenused puudega inimestele

20

•puudega lapse transporditoetus

•puudega lapse transporditeenus

•toetus invavahendi soetamiseks või selle osaliseks kompenseerimiseks

•keskmise-, raske ja sügava puudega laste ja täiskasvanute ujumisteenuse

osaliseks kompenseerimiseks

•keskmise-, raske ja sügava puudega laste ja noorte ratsutamisteraapia

teenus kuni kümne tunni ulatuses kuus raviarsti teatise või rehabilitatsiooniplaani

alusel

•keskmise-, raske ja sügava puudega isiku rehabilitatsiooniplaani kohase

taastusravi osaliseks kompenseerimiseks kuni 50% omaosaluse maksumusest


Puuetega laste perepäeval vabaõhumuuseumis.

•viipekeele tõlketeenuse kompenseerimiseks kuni 36 tundi aastas

•hooldajatoetus sügava- ja raske puudega isiku hooldajale (vahendid

osaliselt riigilt)

•laste-ja noortelaagri toetus

•päevahoiulaagri teenuse kompenseerimine

•päevahoiuteenuse kompenseerimine

•eriteenuste kompenseerimine

Ravi- ja rehabilitatsioonitoetused ja teenused

•retseptiravimite kompenseerimiseks kuni 16-aastastele 50% ja neist

vanematele kuni 30% ravimite maksumusest, kuni 1000 krooni aastas

•alla 16-aastase lapse nägemisteravust korrigeerivate vahendite kompenseerimiseks

kuni 50% prilliklaaside või läätsede maksumusest 500

krooni ulatuses

•ravikindlustusega hõlmamata isiku toetus hädavajalike ravikulude,

puude raskusastme või töövõimetuse kaotusprotsendi määramiseks

•nelja ja enama lapsega peredele ujumistunnid kord kuus Tabasalu

spordikompleksis

•ujumistunnid eakatele kuni 8 korda kuus Tabasalu spordikompleksis

•eakatel tasuta nägemisteravuse kontroll

Toetused ja teenused pensionäridele

•retseptiravimite kompenseerimiseks kuni 30% ravimite maksumusest,

kuni 1000 krooni aastas

•hooldekodu teenuse toetus (seadusjärgsete ülalpidajate puudumisel

või kui nende vanus, töötus või tervislik seisund ülalpidamiskohustuse

täitmist ei võimalda)

•ühekordne toetus loodusõnnetuse, õnnetusjuhtumi või muude ettenägematute

asjaolude tõttu raskesse majanduslikku olukorda sattunud

perele või üksikisikule

•ühekordne sotsiaaltoetus pensionäridele kord aastas täiendavaks toimetulekuks

21


Tervist aitavad taastada Tabasalu Spordikompleks ja uued mänguväljakud.

•küttetoetus küttepuude või briketi muretsemiseks

•koduteenus abivajavale eakale või töövõimekaotuspensioni saavale

isikule

•ujumistunnid eakatele kuni 8 korda kuus Tabasalu spordikompleksis

•eakate transporditeenus (Adra-Kütke-Tutermaa-Kumna-Keila)

Jõulutoetused

•70-aastasele ja vanemale pensioni saavale isikule, 3 ja enamalapselisele

perele, üksikvanemale, eestkoste- ja kasuperele ning puudega lapsega

peredele

Enamiku toetuste puhul on vajalik vormikohasele avaldusele lisada

täiskasvanud pereliikmete sissetulekuid tõendavad dokumendid. Neid dokumente

pole vaja esitada nt sünnitoetuse, koolialguse toetuse, tähtpäevatoetuse,

matusetoetuse ja jõulutoetuse puhul.

Riigieelarvelised toetused

•toimetulekutoetus

•hooldajatoetus

22


Vald pakub vajalikku nõuabi ka lastele ja nende peredele.

•psühholoogiline nõustamine ja pereteraapia

•perede lepitamine ja kokkulepete ettevalmistamine lahutuse korral

•laste ja noorte nõustamine (õpiraskused, käitumisprobleemid, koolivahetus)

•koolikohustuse täitmine, suhtlemisprobleemid, vägivald kodus või

koolis jmt)

•kutsenõustamine ja võimete testimine

•pere tugiisiku teenus

•tugiõpe õpiraskustega lapsele

Laste hoolekanne

Nõustamisteenused lastele ja peredele

Abivajava lapse õiguste ja huvide esindamine

•kohtuvaidlused lapse elukoha määramiseks

•(kohtu)vaidlused lapse suhtlemiskorra üle lahus elava vanemaga

•dokumentide ettevalmistamine lapsendamiseks

•hooldusperede lepingute sõlmimine ja järelevalve teostamine

•kohtule avalduste esitamine eeskoste määramiseks

•hooldus- ja eestkoste perede lastele arengukavade koostamine

•lapsetoetuse ümbervormistamine, perekonnanime muutmine

•lapse varaga toimunud tehingutele loa andmine ja järelevalve

•lapse paigutamine lastekodusse

•alaealiste komisjonile arvamuse koostamine lapse toimetuleku kohta

Alaealiste komisjoni töö korraldamine

•järelevalve teostamine mõjutusvahendi täitmise üle

•õigusrikkujate ja perede toimetuleku hindamine

•sotsiaalprogrammide ettevalmistamine

•rehabilitatsiooniteenusele suunamine

•täitmise tagamine

23


Toetust võib taotleda vähemalt kolme korteriga elamut haldav korteriühistu.

Preventiivne töö laste ja peredega koostöös noortekeskuse,

koolide ja lasteaedadega

•Gordoni perekooli korraldamine

•lapsevanemate ja noorte koolitusprogrammide ettevalmistamine

•uimasti, HIV ning Aidsi ennetusprogrammide ettevalmistamine

•perepäevade korraldamine

•Pivarootsi lastelaagri korraldamine

•kodustele eelkooliealistele lastele muusika ja meisterdamise ringi korraldamine

Kultuuri-, spordi- ja noorsootöö toetused

Põhitegevustoetust saavad mittetulundusühingud, kes korraldavad valla

noortele 9 kuud aastas kultuuri-, spordi- või noorsootööd (regulaarne treeningtegevus

jm).

Korraldustoetust saab taotleda kultuuri-, spordi- ja noorsooprogrammide

või ürituste korraldamiseks (kontserdid, festivalid, näitused, võistlused,

konkursid, spordi-, töö-, puhke- ja päevalaagrid, üksiküritused eri sihtgruppidele).

Osalemistoetus on määratud riiklike või rahvusvaheliste võistluste

(programmide, ürituste) jaoks (Eesti meistrivõistlused, rahvusvahelised

tiitlivõistlused jmt).

Vald soodustab ka teise kohaliku omavalitsuse huvikoolis osalejaid. Toetatakse

ühinguid, kelle huviringides või treeningtegevuses osalevad Harku

valla registris olevad koolinoored.

Korteriühistute toetus

Ühistud saavad toetust korterelamu kinnistule parklate, teede, prügimajade

ning lastemänguväljakute rajamiseks ja remonttöödeks.

24


Tänavu veebruaris valmis uus lasteaed Pangapealsel Muraste külas.

Haridus ja vaba aeg

Vääna kool töötab ajaloolises mõisahoones alates Vääna mõisa riigistamisest

1920. aastal, 1999. a asutati kooli juurde ka lasteaed. Uues koolimajas

alustas 1986. aastal tööd Tabasalu Ühisgümnaasium, samas hoones avati ka

Tabasalu Muusikakool. Vanas suvemõisas asuvas Harkujärve Lasteaed-algkoolis

alustati õpetuse jagamist 1990. aastal.

Tabasalu lasteaed Tibutare valmis Ranna sovhoosi lastepäevakoduna

1970. aastal. Viimase kuue aasta jooksul on vald ehitanud neli uut lasteaeda:

uksed avasid Tabasalu Teelahkme Lasteaed, Harku Lasteaed, Rannamõisa

Lasteaed ja Pangapealse Lasteaed.

Laste ja noorte vaba aja korraldamisega tegelevad valla noorsootöö- ja

haridusasutused ning mittetulundusühingud (MTÜ). Huviringide juhendajate

tööd tasustatakse valdavalt valla eelarvest. Lepingute alusel toetab

vallavalitsus ka MTÜ-de tegevust.

Tabasalu Muusikakoolis õppimine on tasuline, vastuvõtt toimub katsete

edukal sooritamisel. Muusikakoolis on võimalik õppida sooloinstrumente,

üldaineid (solfedžo, muusikalugu) ja koosmusitseerimisega seotud aineid.

Uus eriala on laulueriala.

Harku valla Noorsootöökeskuse noortekeskused asuvad Tabasalus ja

Harku alevikus. Tabasalu noortekeskuses töötab kunstiring ning käsitöötuba,

toimuvad ühised teemaõhtud jpm huvitavat. Saab kuulata muusikat,

lugeda, teha koolitööd. Harku noortekeskuses on lastel ja täiskasvanutel

võimalus käia maaliringis, mudilastele on meisterdamistunnid, koos käib

tüdrukute klubi. Saab mängida laua- ja arvutimänge, koroonat, kuulata

muusikat, vaadata televiisorit (ka videosid) ning kasutada internetti.

Koostöös koolide ja kultuurikeskustega korraldatakse noortele mõeldud

ülevallalisi konkursse ja võistlusi (teatri- ja tantsufestivalid, fotokonkurss,

moekonkurss jpm). Koolivaheaegadel toimuvad päevalaagrid, mille raames

korraldatakse ka ekskursioone ja matku üle Eesti.

25


Uuenduskuuri teeb läbi Tabasalu Ühisgümnaasiumi hoone, mis on saanud juurde uue algklasside maja ja fassaadi.

Paikkonna kultuuri- ja noortekeskuse rolli täidab ka valla haldusalas

olev Kumna Kultuuriait. Mitmesuguseid vaba aja veetmise võimalusi ning

osalust huviringide töös pakub MTÜ Vääna Külakoda.

Vallas on kolm piirkondlikku raamatukogu, kus töötavad ka avalikud

internetipunktid.

Spordivõimalusi

Mitmekesiseid sisespordi harrastamise võimalusi pakub Tabasalu Spordikompleks

(ujula, pallimängudesaal, kaljuronimissein, kõrgseiklusrada,

sulgpallisaal, squashisaalid, aeroobikasaal, jõusaal, lauatennisesaal, idamaine

saal).

Uued spordiväljakud ja palliplatsid on vald rajanud Tabasalusse, Harkusse,

Kumnasse, Vääna ja Harkujärvele. Mõned aastad tagasi rajati Tabasalu

staadioni kõrvale skatepark, mullu valmis selle naabruses uus korvpalliväljak.

Tabasalu looduspargis saavad tervisesportlased kasutada Aura loodusrada

ja puukoorekattega miilipikkust jooksurada. Nõmme-Harku parkmetsa

on rajatud valgustatud matka- ja suusarajad ning Olümpiavõitjate

rada, mille äärde on ehitatud ka treeninguplatsid. Murastest kuni Tabasalu

tõusuni kulgev kergliiklustee rajati mullu jalakäijaile, kepikõndijaile, jalgrattureile

ja rulasõitjaile. Spordihuviliste kasutada on ka kilomeetri pikkune

liikumisrada Tabasalu Ühisgümnaasiumi lähedal.

Tabasalu Spordikompleks

Kooli 1, Tabasalu alevik

tel 603 2166

www.tabasalusport.ee

26


Tabasalu Ühisgümnaasium

Kooli 1, Tabasalu alevik

tel 603 2009

www.tabasalu.edu.ee

Tabasalu Muusikakool

Kooli 1, Tabasalu alevik

tel 607 6180

Vääna Lasteaed-Algkool

Vääna küla

tel 674 9127

www.vaanakool.edu.ee

Harkujärve Lasteaed-Algkool

Ventri tee 1, Harkujärve küla

tel 657 5374

www.harkujarve.edu.ee/uus

Tabasalu Tibutare Lasteaed

Lasteaia 7, Tabasalu alevik

tel 607 6341

www.tibutare.ee

Tabasalu Raamatukogu

Teenuste 2, Tabasalu

tel 603 2051

e-post: tabasaluraamat@hot.ee

Avatud on avalik internetipunkt.

Harku Raamatukogu

Instituudi tee 5, Harku alevik

tel 657 5671

e-post

harkuraamatukogu@harku.ee

Avatud avalik internetipunkt.

Tabasalu Teelahkme Lasteaed

Hämariku tee 1/5, Tabasalu alevik

tel 677 2075

www.teelahkme.ee

Harku Lasteaed

Instituudi tee 5, Harku alevik

tel 656 1190

Rannamõisa Lasteaed

Merepiiga tee 8, Rannamõisa küla

tel 603 2350

www.rannamoisala.ee

Pangapealse Lasteaed

Pangapealse tee 2A, Muraste küla

tel 609 8230

www.pangapealselasteaed.ee

Tabasalu Noortekeskus

Teenuste 2, Tabasalu alevik

tel 603 2017

www.noortekeskused.ee

Harku Noortekeskus

Instituudi tee 5, Harku alevik

tel 657 5672

Kumna Kultuuriait

Kumna tee 11a, Kumna küla

e-post kultuuriait@hot.ee

tel 671 7357

Avatud on avalik

internetipunkt.

27

Vääna Raamatukogu

Vääna mõis

tel 604 7732

e-post linda.tonurist@mail.ee

Avatud avalik internetipunkt.


Vääna külakoda pakub paikkonna elanikele mitmekülgset tegevust.

Kolmas sektor

Kodupaiga kultuuri- ja spordielu mitmekesistamisel on suur roll vallaelanike

asutatud mittetulundusühingutel.

Naabrivalvesektorite arv vallas on Harjumaal suurim, esimene neist

asutati Harku vallas Ilmandus 2004. aasta aprillikuus. Kolme viimase aastaga

on loodud kokku 15 sektorit, mille eesmärk on kodukohas ära hoida

kuritegevust ning teha korrakaitse ja omavalitsusega koostööd turvalise elukeskkonna

saavutamiseks

MTÜ Naabrivalve Harjumaa

www.naabrivalve.ee

MTÜ Suurupi Selts

www.suurupiselts.ee

Eesmärk on Suurupi paikkonna ja

selle elanike igakülgne arendamine,

elanikkonna eneseteadvuse tõstmine

elujõulise ja omanäolise piirkonna

nimel. Selts aitab säilitada ja

propageerida paikkonna loodust,

ajalugu ja kultuuripärandit.

MTÜ Vääna Vabatahtlik

Tuletõrjeühing

Ühing osutab abi erakorraliste tuleja

loodusõnnetuste korral ning teeb

ennetus- ja teavitustööd.

MTÜ Tondisalu Lipkond

Eesmärk on propageerida skautlust

ja pakkuda noortele vaba aja

veetmise võimalusi.

MTÜ Tabasalu Kultuuriselts

Selts korraldab muusika- ja

kultuuriüritusi, suurimaks neist

suvine muusikafestival Tabasalu

JazzFest. Seltsi kuuluvad ka Tabasalu

kammerkoor ja puhkpilliorkester.

MTÜ Harku Valla Lastekaitse

Ühing

www.harkulaps.ee

Ühingu eesmärgiks on laste

huvide ja õiguste kaitsmine, laste

ja perede mitmekülgse arengu

toetamine ning tervislike eluviiside

kujundamine. Ühing korraldab

Lastekaitsepäeva, Südamepäeva,

Jõuluretke, omaloomingu-konkursse

ja mitmesuguseid ennetusprojekte

koostöös vallavalitsuse ja teiste valla

asutustega.

MTÜ Noortesport

Tänavakorvpalli edendamine.

28


29

MTÜ Tabasalu Kardiklubi

Kardispordi treeningute läbiviimine.

MTÜ Tabasalu Patriootide Ühendus

Ühendus toetab piirkonna haridus- ja

kultuurielu ning edendab vilistlastegevust.

Korraldab traditsioonilisi suurüritusi

Tabasalu Talvepäev ja kevadine Rattaretk,

premeerib rahaliselt parimaid Tabasalu

Ühisgümnaasiumi lõpetajaid.

MTÜ Vääna Külakoda

www.vaanakulakoda.ee

Ühingu eesmärgiks on taaselustada Vääna

kandi maa- ja külaelu ning aidata kaasa

paikkonna harmoonilisele arengule.

Ühing tegeleb ka piirkonna külaelanike

koolitamisega ja noorsootööga.

MTÜ Vääna Veenused

Vääna ümbruskonna pensionäride klubi.

MTÜ Ühendus Tähevärav

Seminaride ja koolituste korraldamine,

joogatreeningud, sütelkõnni ja vabastava

hingamise õpetus. Lastehoid.

MTÜ Tabasalu Palliklubi

Klubi korraldab korvpalli- ja

jalgpallitreeninguid, samuti valla

meistrivõistlusi võrkpallis, jalgpallis,

korvpallis, saalijalgpallis ning Tabasalu

tänavakorvpalliturniiri.

MTÜ Tabasalu Triatloniklubi

Korraldab triatlonielu Harku vallas.

Treeningud toimuvad 5x nädalas Tabasalu

Spordikompleksis, suvisel ja talvisel

koolivaheajal treeninglaagrites. Osaletakse

triatloni- , duatloni- ja talitriatloni

võistlustel kogu vabariigis. Suurimad

võistlused, mida klubi korraldab, on

Tabasalu laste ja noorte basseinitriatlon

(Eesti lahtised võistlused), Harku valla

sportlike perepäev Tabasalu Jooks ning

rahvusvaheline Tabasalu duatlon.

MTÜ Tabasalu Ujumisklubi

Korraldab ujumistreeninguid

eri vanuserühmadele Tabasalu

Spordikompleksis, samuti valla

meistrivõistlusi ujumises ning suvist laste

ujumislaagrit.

MTÜ Türisalu Spordiklubi

Korraldab Türisalu piirkonna elanike

sporditegevust, laste pallimängu,

täiskasvanute võrkpalli ja ravivõimlemise

treeninguid. Traditsioonilised üritused

on Türisalu õuevõrkpall, Türisalu

metsajooks ning kaks korda aastas toimuv

rahvaspordipäev Türisalu Kuulijänn.

MTÜ Tabasalu Motoklubi

Edendab mootorrattasporti vallas.

MTÜ Tabasalu Looduspark

Ühing pakub looduspargis mitmesuguseid

looduskasutuse võimalusi peredele,

tervisesportlastele ja loodusehuvilistele,

aitab hoida Rannamõisa panka ning

pangapealset loodust.

MTÜ Kukrumäe Ratsatalu

Ratsutamistunnid eri vanusegruppidele,

ratsutamisteraapia ja talliteenused.

MTÜ Harku Valla Spordiklubi HAVAS

Eesmärk on edendada tennist ja

kergejõustikku vallas.

MTÜ Vääna Ratsutajad

Ratsutamistundide andmine lastele ja

täiskasvanuile ning klientide hobuste

hoidmine.

MTÜ Noorte Golfi Toetajate Ühing

Ühing korraldab golfitreeninguid

kuni 21 – aastastele noortele.


Eesti Karismaatiline Episkopaalkirik Harkujärvel

Rannamõisa kirik

Kirikud ja kogudused

Rannamõisa kirik on ehitatud 1901. aastal ja pühitsetud pühakojaks 17.

juulil 1905. aastal. Kuni aastani 1937 allus kirik Keila kogudusele ja kandis Ranna

kabeli nime. Iseseisvaks koguduseks saadi konsistooriumi otsusega 1937. a

septembris. Esimene organist ja jutlustaja oli kooliõpetaja Karl Dunkel, kes pidas

köstriametit 1930. aastani. Rannamõisa kiriku juues olev kalmistu õnnistati 21.

juulil 1902. aastal.

Praegu kuulub Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Rannamõisa kogudusse ligikaudu

150 liikmeannetajat. Pühapäeviti toimuvad jumalateenistused ja tegutseb

pühapäevakool, nädala sees on pastoraadis piibli- ja palvetunnid. Koguduse

õpetaja on Aare Kimmel.

Rannamõisa kirik kuulub arhitektuurimälestiste hulka, ajaloomälestisena on

registreeritud Ranna kirikuaed.

Kontakt

tel 607 6808

e-post aare.kimmel@eelk.ee

rannamoisa@eelk.ee

Püha Esimärter Stefanose hoone ehitati Harkujärve külla aastatel

1992 - 1994. Hoone ehitus on siiani veel lõpetamata. Kiriku arhitekt on Jaak

Kuriks ja ehituse metseen Aino Järvesoo. Kirik kuulub Eesti Karismaatilise

Episkopaalkiriku (EKEK) Harkujärve Püha Esimärter Stefanose kogudusele.

Kogudusse kuulub ligi 100 liiget. Igal pühapäeval toimuvad kirikus missad

ja kirikupühade ajal jumalateenistused. Kogudus on rajatud 1996.a. ja koguduse

rajamisest praeguseni on koguduse preestriks dr Heigo Ritsbek. Liikmeskond

on suhteliselt noorepoolne, lähiajal on plaanis alustada pühapäevakoolitöö ja

noortetööga. Koguduses tegutseb tütarlaste ansambel.

30

Kontakt

Kiriku tee 2, Harkujärve küla

tel 687 0177

e-post isaheigo@ekek.ee

veebileht www.ekek.ee


Väljaandja Harku Vallavalitsus

www.harku.ee

Lugejate tähelepanekud ja täiendused

on oodatud e-postil: kai.maran@harku.ee

või tel 606 3830

Kirjastaja AS Spin Press

2008

More magazines by this user
Similar magazines